Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.12 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 5527 7200624 7191660 2026-07-24T05:05:14Z Ojassaar 206682 /* Hanelised */ 7200624 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=märts|aasta=2022}} '''Eesti lindude süstemaatiline nimestik''' on [[Eesti Ornitoloogiaühing|Eesti Ornitoloogiaühingu]] juurde kuuluva [[Eesti linnuharulduste komisjon]]i peetav [[Eesti|Eesti Vabariigi]] territooriumil kindlaks tehtud [[linnud|lindude]] nimestik. Eesti kasutab alates [[1. jaanuar]]ist [[2022]] Rahvusvahelise Ornitoloogiakomitee lindude süsteemi. Eestis nimestikku kuulub koos haruldaste läbirändajate ja eksikülalistega 398 liiki linde, neist pesitseb 225 liiki (210 regulaarselt). == Hanelised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[hanelised]] (''Anseriformes'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[partlased]] (''Anatidae'') ***[[Mustlagle]] (''Branta bernicla'') ****Kirde-mustlagle (''[[Branta bernicla nigricans]]'') ****Mustlagle (''[[Branta bernicla bernicla]]'') ****[[Lääne-mustlagle]] (''Branta bernicla hrota'') ***[[Punakael-lagle]] (''Branta ruficollis'') ***[[Kanada lagle]] (''Branta canadensis'') ***[[Valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis'') ***[[Hallhani]] ehk [[roohani]] (''Anser anser'') ***[[Rabahani]] (''Anser fabalis'') ****Rabahani (''[[Anser fabalis fabalis]]'') ***[[Lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') ***[[Tundra-rabahani]] (''Anser serrirostris '') ***[[Suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') ****[[Grööni suur-laukhani]] (''Anser albifrons flavirostris'') ****[[Suur-laukhani]] (''Anser albifrons albifrons'') ***[[Väike-laukhani]] (''Anser erythropus'') ***[[Lumehani]] (''Anser caerulescens'') ***[[Kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor'') ***[[Väikeluik]] (''Cygnus columbianus'') ****[[Ameerika väikeluik]] (''Cygnus columbianus columbianus'') ****Väikeluik (''[[Cygnus columbianus bewickii]]'') ***[[Laululuik]] (''Cygnus cygnus'') ***[[Tulipart]] (''Tadorna ferruginea'') ***[[Ristpart]] (''Tadorna tadorna'') ***[[Viupart]] (''Anas penelope'') ***[[Ameerika viupart]] (''Anas americana'') ***[[Rääkspart]] (''Anas strepera'') ***[[Piilpart]] (''Anas crecca'') ***[[Ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'') ***[[Sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos'') ***[[Soopart]] ehk [[pahlsaba-part]] (''Anas acuta'') ***[[Rägapart]] (''Spatula querquedula'') ***[[Sini-rägapart]] (''Spatula discors'') ***[[Luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata'') ***[[Punanokk-vart]] (''Netta rufina'') ***[[Punapea-vart]] (''Aythya ferina'') ***[[Valgesilm-vart]] ehk ruskevart (''Aythya nyroca'') ***[[Tuttvart]] (''Aythya fuligula'') ***[[Merivart]] (''Aythya marila'') ***[[Lannuvart]] (''Aythya collaris'') ***[[Hahk]] (''Somateria mollissima'') ***[[Kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'') ***[[Kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri'') ***[[Aul]] (''Clangula hyemalis'') ***[[Mustvaeras]] (''Melanitta nigra'') ***[[Tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca'') ***[[Siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri'') ***[[Sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') ***[[Läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') ***[[Sõtkas]] (''Bucephala clangula'') ***[[Kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'') ***[[Väikekoskel]] ehk [[pudukoskel]] (''Mergus albellus'') ***[[Rohukoskel]] (''Mergus serrator'') ***[[Jääkoskel]] (''Mergus merganser'') == Kanalised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Kanalised|KANALISED]] (''GALLIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Metsislased]] ehk [[püülased]] (''Tetraonidae'') ***[[Laanepüü]] (''Bonasa bonasia'') ***[[Rabapüü]] (''Lagopus lagopus'') ***[[Teder]] (''Tetrao tetrix'') ***[[Metsis]] ehk [[mõtus]] (''Tetrao urogallus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Faasanlased]] ehk [[kanalased]] (''Phasianidae'') ***[[Nurmkana]] (''Perdix perdix'') ***[[Põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') == Kaurilised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Kaurilised|KAURILISED]] (''GAVIIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Kaurlased]] (''Gaviidae'') ***[[Punakurk-kaur]] (''Gavia stellata'') ***[[Järvekaur]] (''Gavia arctica'') ***[[Jääkaur]] (''Gavia immer'') ***[[Tundrakaur]] (''Gavia adamsii'') == Pütilised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Pütilised|PÜTILISED]] (''PODICIPEDIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Pütlased]] (''Podicipedidae'') ***[[Väikepütt]] ehk [[punakael-pütt]] (''Tachybaptus ruficollis'') ***[[Tuttpütt]] (''Podiceps cristatus'') ***[[Hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena'') ***[[Sarvikpütt]] (''Podiceps auritus'') ***[[Mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis'') == Tormilinnulised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Tormilinnulised|TORMILINNULISED]] (''PROCELLARIIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Tormilindlased]] (''Procellariidae'') ***[[Atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea'') ***[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Tormipääsulased]] (''Hydrobatidae'') ***[[Põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa'') == Pelikanilised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Pelikanilised|PELIKANILISED]] (''PELECANIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Pelikanlased]] (''Pelecanidae'') ***[[Pelikan]] ehk [[roosapelikan]] (''Pelecanus onocrotalus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Haigurlased]] (''Ardeidae'') ***[[Hüüp]] (''Botaurus stellaris'') ***[[Väikehüüp]] (''Ixobrychus minutus'') ***[[Ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax'') ***[[Siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') ***[[Hõbehaigur]] (''Egretta alba'') ***[[Hallhaigur]] (''Ardea cinerea'') ***[[Purpurhaigur]] (''Ardea purpurea'') ***[[Veisehaigur]] (''Bubulcus ibis'')<ref>Eesti Loodus 12, 2018 </ref> **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Iibislased]] (''Threskiornithidae'') ***[[Tõmmuiibis]] ehk [[läikiibis]] (''Plegadis falcinellus'') ***[[Luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') == Suulalised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Suulalised|SUULALISED]] (''SULIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Suulalased]] (''Sulidae'') ***[[Suula]] (''Morus bassanus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Kormoranlased]] ehk [[karbaslased]] (''Phalacrocoracidae'') ***[[Kormoran]] ehk karbas (''Phalacrocorax carbo'') ****[[Atlandi kormoran]] ehk [[atlandi karbas]] (''Phalacrocorax carbo carbo'') ****Kormoran ehk karbas (''[[Phalacrocorax carbo sinensis]]'') == Toonekurelised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Toonekurelised|TOONEKURELISED]] (''CICONIIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Toonekurglased]] (''Ciconiidae'') ***[[Must-toonekurg]] (''Ciconia nigra'') ***[[Valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia'') == Flamingolised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Flamingolised|FLAMINGOLISED]] (''PHOENICOPTERIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Flamingolased]] (''Phoenicopteridae'') ***[[Heleflamingo]] ehk [[flamingo]] (''Phoenicopterus roseus'') == Haukalised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Haukalised|HAUKALISED]] (''ACCIPITRIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Haugaslased]] (''Accipitridae'') ***[[Must-harksaba]] (''Milvus migrans'') ***[[Puna-harksaba]] (''Milvus milvus'') ***[[Merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla'') ***[[Raipekotkas]] (''Neophron percnopterus'') ***[[Kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus'') ***[[Madukotkas]] (''Circaetus gallicus'') ***[[Roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus'') ***[[Välja-loorkull]] (''Circus cyaneus'') ***[[Stepi-loorkull]] (''Circus macrourus'') ***[[Soo-loorkull]] (''Circus pygargus'') ***[[Kanakull]] (''Astur gentilis'') ****Kanakull (''[[Astur gentilis gentilis]]'') ****[[Põhja-kanakull]] (''Astur gentilis buteoides'') ***[[Raudkull]] (''Accipiter nisus'') ***[[Hiireviu]] (''Buteo buteo'') ****[[Lääne-hiireviu]] (''Buteo buteo buteo'') ****Hiireviu (''[[Buteo buteo vulpinus]]'') ***[[Herilaseviu]] (''Pernis apivorus'') ***[[Karvasjalg-viu]] ehk taliviu (''Buteo lagopus'') ***[[Väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina'') ***[[Suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga'') ***[[Stepikotkas]] (''Aquila nipalensis'') ***[[Kaljukotkas]] ehk maakotkas (''Aquila chrysaetos'') ***[[Kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Kalakotkaslased]] (''Pandionidae'') ***[[Kalakotkas]] (''Pandion haliaetus'') == Pistrikulised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Pistrikulised|PISTRIKULISED]] (''FALCONIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Pistriklased]] (''Falconidae'') ***[[Stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni'') ***[[Tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus'') ***[[Punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus'') ***[[Väikepistrik]] (''Falco columbarius'') ***[[Lõopistrik]] (''Falco subbuteo'') ***[[Stepipistrik]] (''Falco cherrug'') ***[[Jahipistrik]] (''Falco rusticolus'') ***[[Rabapistrik]] (''Falco peregrinus'') == Kurelised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Kurelised|KURELISED]] (''GRUIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Ruiklased]] (''Rallidae'') ***[[Rooruik]] (''Rallus aquaticus'') ***[[Täpikhuik]] (''Porzana porzana'') ***[[Väikehuik]] (''Porzana parva'') ***[[Värbhuik]] (''Porzana pusilla'') ***[[Rukkirääk]] (''Crex crex'') ***[[Tait]] (''Gallinula chloropus'') ***[[Lauk (lind)|Lauk]] (''Fulica atra'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Kurglased]] (''Gruidae'') ***[[Sookurg]] (''Grus grus'') ***[[Kanada kurg]] (''Grus canadensis'') ***[[Neitsikurg]] (''Grus virgo'') == Trapilised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Trapilised|TRAPILISED]] (''OTIDIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Traplased]] (''Otididae'') ***[[Väiketrapp]] (''Tetrax tetrax'') ***[[Suurtrapp]] (''Otis tarda'') == Kurvitsalised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Kurvitsalised|KURVITSALISED]] (''CHARADRIIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Merisklased]] (''Haematopodidae'') ***[[Merisk]] (''Haematopus ostralegus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Naaskelnoklased]] (''Recurvirostridae'') ***[[Karkjalg]] (''Himantopus himantopus'') ***[[Naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Jämejalglased]] (''Burhinidae'') ***[[Jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Jooksurlased]] (''Glareolidae'') ***[[Kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola'') ***[[Stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Tülllased]] (''Charadriidae'') ***[[Väiketüll]] (''Charadrius dubius'') ***[[Liivatüll]] (''Charadrius hiaticula'') ****Liivatüll (''[[Charadrius hiaticula hiaticula]]'') ****[[Tundratüll]] (''Charadrius hiaticula tundrae'') ***[[Mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus'') ***[[Kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii'') ***[[Roosterind-tüll]] ehk mornel (''Charadrius morinellus'') ***[[Rüüt]] (''Pluvialis apricaria'') ***[[Plüü]] (''Pluvialis squatarola'') ***[[Stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius'') ***[[Valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus'') ***[[Kiivitaja]] (''Vanellus vanellus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Kurvitslased]] (''Scolopacidae'') ***[[Suurrüdi]] ehk [[suurrisla]] (''Calidris canutus'') ***[[Leeterüdi]] ehk [[leeterisla]] (''Calidris alba'') ***[[Väikerüdi]] ehk [[väikerisla]] (''Calidris minuta'') ***[[Värbrüdi]] ehk [[värbrisla]] (''Calidris temminckii'') ***[[Kiripugu-rüdi]] ehk [[kiripugu-risla]] (''Calidris melanotos'') ***[[Älverüdi]] ehk [[älverisla]] (''Calidris acuminata'') ***[[Kõvernokk-rüdi]] ehk [[kõvernokk-risla]] (''Calidris ferruginea'') ***[[Merirüdi]] ehk [[meririsla]] (''Calidris maritima'') ***[[Soorüdi]] ehk [[soorisla]] (''Calidris alpina'') ****[[Tundrarüdi]] ehk [[tundrarisla]] (''Calidris alpina alpina'') ****[[Niidurüdi]] ehk [[niidurisla]] (''Calidris alpina schinzii'') ***[[Plütt]] (''Limicola falcinellus'') ***[[Ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') ***[[Tutkas]] (''Philomachus pugnax'') ***[[Mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus'') ***[[Tikutaja]] ehk [[taevasikk]] (''Gallinago gallinago'') ***[[Rohunepp]] (''Gallinago media'') ***[[Tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus'') ***[[Metskurvits]] (''Scolopax rusticola'') ***[[Mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa'') ***[[Vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica'') ***[[Väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus'') ***[[Suurkoovitaja]] (''Numenius arquata'') ***[[Tumetilder]] (''Tringa erythropus'') ***[[Punajalg-tilder]] (''Tringa totanus'') ***[[Lammitilder]] (''Tringa stagnatilis'') ***[[Heletilder]] (''Tringa nebularia'') ***[[Metstilder]] (''Tringa ochropus'') ***[[Mudatilder]] (''Tringa glareola'') ***[[Hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus'') ***[[Vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos'') ***[[Kivirullija]] (''Arenaria interpres'') ***[[Suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor'') ***[[Veetallaja]] (''Phalaropus lobatus'') ***[[Puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Änlased]] (''Stercorariidae'') ***[[Laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') ***[[Söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ***[[Pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') ***[[Suuränn]] (''Stercorarius skua'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Kajaklased]] (''Laridae'') ***[[Karbuskajakas]] ehk mustpea-kajakas (''Larus melanocephalus'') ***[[Väikekajakas]] (''Larus minutus'') ***[[Harksaba-kajakas]] (''Larus sabini'') ***[[Naerukajakas]] (''Larus ridibundus'') ***[[Kalakajakas]] (''Larus canus'') ****Kalakajakas (''[[Larus canus canus]]'') ****[[Järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei'') ***[[Tõmmukajakas]] (''Larus fuscus'') ***[[Hõbekajakas]] (''Larus argentatus'') ***[[Lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') ***[[Koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'') ***[[Polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') ***[[Jääkajakas]] (''Larus hyperboreus'') ***[[Merikajakas]] (''Larus marinus'') ***[[Roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea'') ***[[Kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla'') ***[[Vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Tiirlased]] (''Sternidae'') ***[[Naerutiir]] (''Sterna nilotica'') ***[[Räusktiir]] ehk räusk (''Sterna caspia'') ***[[Tutt-tiir]] (''Sterna sandvicensis'') ***[[Jõgitiir]] (''Sterna hirundo'') ***[[Randtiir]] (''Sterna paradisaea'') ***[[Väiketiir]] (''Sterna albifrons'') ***[[Habeviires]] (''Chlidonias hybridus'') ***[[Mustviires]] (''Chlidonias niger'') ***[[Valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Alklased]] (''Alcidae'') ***[[Lõunatirk]] (''Uria aalge'') ***[[Alk]] (''Alca torda'') ***[[Krüüsel]] (''Cepphus grylle'') ***[[Väikealk]] ehk ürr (''Alle alle'') == Vurilalised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Vurilalised|VURILALISED]] (''PTEROCLIDIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Vurillased]] (''Pteroclididae'') ***[[Stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') == Tuvilised == *[[selts (bioloogia)|Selts]]: [[Tuvilised|TUVILISED]] (''COLUMBIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Tuvilased]] (''Columbidae'') ***[[Kaljutuvi]] (''Columba livia'') ****[[Kodutuvi]] (''Columba livia (f. domestica)'') ***[[Õõnetuvi]] (''Columba oenas'') ***[[Kaelustuvi]] ehk meigas (''Columba palumbus'') ***[[Kaelus-turteltuvi]] ehk pargi-turteltuvi (''Streptopelia decaocto'') ***[[Turteltuvi]] (''Streptopelia turtur'') ***[[Suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') == Käolised == *[[selts (bioloogia)|Selts]] [[Käolised|KÄOLISED]] (''CUCULIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Kägulased]] (''Cuculidae'') ***[[Kägu]] (''Cuculus canorus'') == Kakulised == *[[selts (bioloogia)|Selts]] [[Kakulised|KAKULISED]] (''STRIGIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Loorkaklased]] (''Tytonidae'') ***[[Loorkakk]] (''Tyto alba'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Kaklased]] (''Strigidae'') ***[[Kassikakk]] (''Bubo bubo'') ***[[Lumekakk]] (''Nyctea scandiaca'') ***[[Vöötkakk]] (''Surnia ulula'') ***[[Värbkakk]] (''Glaucidium passerinum'') ***[[Kivikakk]] (''Athene noctua'') ***[[Kodukakk]] (''Strix aluco'') ***[[Händkakk]] (''Strix uralensis'') ***[[Habekakk]] (''Strix nebulosa'') ***[[Kõrvukräts]] (''Asio otus'') ***[[Sooräts]] (''Asio flammeus'') ***[[Karvasjalg-kakk]] ehk laanekakk (''Aegolius funereus'') == Öösorrilised == *[[selts (bioloogia)|selts]] [[Öösorrilised|ÖÖSORRILISED]] (''CAPRIMULGIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Öösorlased]] (''Caprimulgidae'') ***[[Öösorr]] (''Caprimulgus europaeus'') == Piiritajalised == *[[selts (bioloogia)|Selts]] [[Piiritajalised|PIIRITAJALISED]] ehk PIKATIIVALISED (''APODIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Piiritajalased]] (''Apodidae'') ***[[Piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus'') ***[[Suurpiiritaja]] (''Apus melba'') == Siniraalised == *[[selts (bioloogia)|Selts]] [[Siniraalised|SINIRAALISED]] (''CORACIIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Jäälindlased]] (''Alcedinidae'') ***[[Jäälind]] (''Alcedo atthis'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Mesilasenäplased]] (''Meropidae'') ***[[Mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Siniraaglased]] (''Coraciidae'') ***[[Siniraag]] (''Coracias garrulus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Vaenukägulased]] ehk toonetutlased (''Upupidae'') ***[[Vaenukägu]] ehk toonetutt (''Upupa epops'') == Rähnilised == *[[selts (bioloogia)|Selts]] [[Rähnilised|RÄHNILISED]] (''PICIFORMES'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Rähnlased]] (''Picidae'') ***[[Väänkael]] (''Jynx torquilla'') ***[[Hallpea-rähn]] ehk hallrähn (''Picus canus'') ***[[Roherähn]] ehk meltsas (''Picus viridis'') ***[[Musträhn]] (''Dryocopus martius'') ***[[Suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major'') ***[[Tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius'') ***[[Valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos'') ***[[Väike-kirjurähn]] (''Dendrocopos minor'') ***[[Laanerähn]] ehk kolmvarvas-rähn (''Picoides tridactylus'') == Värvulised == *[[selts (bioloogia)|Selts]] [[Värvulised|VÄRVULISED]] (''PASSERIFORMES'') *[[alamselts]] [[Laululinnud|LAULULINNUD]] (''Passeri'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Lõolased]] (''Alaudidae'') ***[[Stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra'') ***[[Välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla'') ***[[Tuttlõoke]] (''Galerida cristata'') ***[[Nõmmelõoke]] (''Lullula arborea'') ***[[Põldlõoke]] (''Alauda arvensis'') ***[[Sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Pääsulased]] (''Hirundinidae'') ***[[Kaldapääsuke]] (''Riparia riparia'') ***[[Kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris'') ***[[Suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica'') ***[[Roostepääsuke]] (''Cecropis daurica'') ****Roostepääsuke (''[[Cecropis daurica rufula]]'') ***[[Räästapääsuke]] (''Delichon urbica'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Västriklased]] (''Motacillidae'') ***[[Niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi'') ***[[Mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii'') ***[[Nõmmekiur]] (''Anthus campestris'') ***[[Taigakiur]] (''Anthus hodgsoni'') ****Taigakiur (''[[Anthus hodgsoni yunnanensis]]'') ***[[Metskiur]] (''Anthus trivialis'') ***[[Sookiur]] (''Anthus pratensis'') ***[[Tundrakiur]] ehk punakurk-kiur (''Anthus cervinus'') ***[[Mägikiur]] (''Anthus spinoletta'') ***[[Randkiur]] (''Anthus petrosus'') ****Randkiur (''[[Anthus petrosus littoralis]]'') ***[[Hänilane]] (''Motacilla flava'') ****[[Lambahänilane]] (''Motacilla flava flava'') ****[[Mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg'') ****[[Põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi'') ***[[Kuldhänilane]] (''Motacilla citreola'') ****Kuldhänilane (''[[Motacilla citreola werae]]'') ***[[Jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea'') ***[[Linavästrik]] (''Motacilla alba'') ****Linavästrik (''[[Motacilla alba alba]]'') ****[[Tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Siidisabalased]] (''Bombycillidae'') ***[[Siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Vesipaplased]] (''Cinclidae'') ***[[Vesipapp]] (''Cinclus cinclus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Käbliklased]] (''Troglodytidae'') ***[[Käblik]] (''Troglodytes troglodytes'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Raatlased]] (''Prunellidae'') ***[[Võsaraat]] (''Prunella modularis'') ***[[Mägiraat]] (''Prunella collaris'') ***[[Siberi raat]] (''Prunella montanella'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Rästaslased]] (''Turdidae'') ***[[Punarind]] (''Erithacus rubecula'') ***[[Ööbik]] (''Luscinia luscinia'') ***[[Rubiinööbik]] (''Luscinia calliope'') ***[[Sinirind]] (''Luscinia svecica'') ****[[Tundra-sinirind]] (''Luscinia svecica svecica'') ****[[Luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula'') ***[[Sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus'') ***[[Must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros'') ****Must-lepalind (''[[Phoenicurus ochruros gibraltariensis]]'') ***[[Lepalind]] ehk aed-lepalind (''Phoenicurus phoenicurus'') ***[[Kadakatäks]] (''Saxicola rubetra'') ***[[Euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola'') ***[[Niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus'') ****[[Kaspia kaelustäks]] (''Saxicola maurus variegatus'') ***[[Kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe'') ***[[Liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina'') ***[[Nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka'') ***[[Kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti'') ***[[Kivirästas]] (''Monticola saxatilis'') ***[[Kaelusrästas]] (''Turdus torquatus'') ***[[Musträstas]] (''Turdus merula'') ***[[Mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis'') ***[[Hallrästas]] ehk paskrästas (''Turdus pilaris'') ***[[Laulurästas]] (''Turdus philomelos'') ***[[Vainurästas]] (''Turdus iliacus'') ***[[Hoburästas]] (''Turdus viscivorus'') ***[[Ruskerästas]] (''Turdus naumanni'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Ritsiklindlased]] ''Locustellidae'' ***[[Võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia'') ***[[Jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis'') ***[[Roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Roolindlased]] ''Acrocephalidae'' ***[[Tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola'') ***[[Kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus'') ***[[Tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus'') ***[[Soo-roolind]] ehk putke-roolind (''Acrocephalus palustris'') ***[[Aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum'') ***[[Padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola'') ***[[Rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus'') ***[[Leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'') ***[[Väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'') ***[[Käosulane]] (''Hippolais icterina'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Põõsalindlased]] (''Sylviidae'') ***[[Mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla'') ***[[Aed-põõsalind]] (''Sylvia borin'') ***[[Punakurk-põõsalind]] (''Sylvia cantillans'') ***[[Vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria'') ***[[Väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca'') ***[[Pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis'') ***[[Kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Lehelindlased]] ''Phylloscopidae'' ***[[Nõlva-lehelind]] ehk rohe-lehelind (''Phylloscopus trochiloides'') ****Nõlva-lehelind ehk rohe-lehelind (''[[Phylloscopus trochiloides viridanus]]'') ***[[Põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis'') ***[[Kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus'') ***[[Vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus'') ***[[Tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei'') ***[[Siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi'') ***[[Tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus'') ***[[Mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix'') ***[[Väike-lehelind]] ehk silksolk (''Phylloscopus collybita'') ****Väike-lehelind ehk silksolk (''[[Phylloscopus collybita abietinus]]'') ****[[Siberi väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita tristis'') ***[[Salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Pöialpoislased]] ''Regulidae'' ***[[Pöialpoiss (lind)|Pöialpoiss]] (''Regulus regulus'') ***[[Lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Kärbsenäplased]] (''Muscicapidae'') ***[[Hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata'') ***[[Väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva'') ***[[Kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis'') ***[[Must-kärbsenäpp]] (''Ficedula hypoleuca hypoleuca'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Vilbaslased]] ehk timallased (''Timaliidae'') ***[[Roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Sabatihaslased]] (''Aegithalidae'') ***[[Sabatihane]] (''Aegithalos caudatus'') ****Sabatihane (''[[Aegithalos caudatus caudatus]]'') ****[[Lääne-sabatihane]] (''Aegithalos caudatus europaeus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Tihaslased]] (''Paridae'') ***[[Salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'') ***[[Põhjatihane]] (''Parus montanus'') ***[[Taigatihane]] (''Parus cinctus'') ***[[Tutt-tihane]] (''Parus cristatus'') ***[[Musttihane]] (''Parus ater'') ***[[Sinitihane]] (''Parus caeruleus'') ***[[Lasuurtihane]] (''Parus cyanus'') ***[[Rasvatihane]] (''Parus major'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Puukoristajalased]] (''Sittidae'') ***[[Puukoristaja]] (''Sitta europaea'') ****Puukoristaja (''[[Sitta europaea europaea]]'') ****[[Ida-puukoristaja]] (''Sitta europaea asiatica'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Porlased]] (''Certhiidae'') ***[[Porr]] (''Certhia familiaris'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Kukkurtihaslased]] (''Remizidae'') ***[[Kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Peoleolased]] (''Oriolidae'') ***[[Peoleo]] (''Oriolus oriolus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Õgijalased]] (''Laniidae'') ***[[Kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus'') ****[[Punasaba-kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus phoenicuroides'') ***[[Punaselg-õgija]] (''Lanius collurio'') ***[[Mustlauk-õgija]] (''Lanius minor'') ***[[Hallõgija]] (''Lanius excubitor'') ***[[Lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') ****[[Stepi-hallõgija]] (''Lanius meridionalis pallidirostris'') ***[[Punapea-õgija]] (''Lanius senator'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Vareslased]] (''Corvidae'') ***[[Pasknäär]] (''Garrulus glandarius'') ***[[Laanenäär]] (''Perisoreus infaustus'') ***[[Harakas]] (''Pica pica'') ***[[Mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes'') ****[[Pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes'') ****[[Seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos'') ***[[Hakk]] (''Corvus monedula'') ****[[Kaelushakk]] (''Corvus monedula soemmerringii'') ***[[Künnivares]] (''Corvus frugilegus'') ***[[Vares]] (''Corvus corone'') ****[[Mustvares]] (''Corvus corone corone'') ****[[Hallvares]] (''Corvus corone cornix'') ***[[Ronk]] ehk kaaren (''Corvus corax'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Kuldnoklased]] (''Sturnidae'') ***[[Kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris'') ***[[Roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Varblaslased]] (''Passeridae'') ***[[Koduvarblane]] (''Passer domesticus'') ***[[Põldvarblane]] (''Passer montanus'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Vintlased]] (''Fringillidae'') ***[[Metsvint]] (''Fringilla coelebs'') ***[[Põhjavint]] (''Fringilla montifringilla'') ***[[Koldvint]] (''Serinus serinus'') ***[[Rohevint]] (''Carduelis chloris'') ***[[Ohakalind]] (''Carduelis carduelis'') ***[[Siisike]] (''Carduelis spinus'') ***[[Kanepilind]] (''Carduelis cannabina'') ***[[Mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris'') ***[[Urvalind]] (''Carduelis flammea'') ****Urvalind (''[[Carduelis flammea flammea]]'') ****[[Lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret'') ***[[Hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni'') ***[[Vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera'') ***[[Kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra'') ***[[Männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus'') ***[[Kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'') ***[[Karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus'') ***[[Männileevike]] (''Pinicola enucleator'') ***[[Leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula'') ***[[Suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes'') **[[sugukond (bioloogia)|sugukond]]: [[Tsiitsitajalased]] (''Emberizidae'') ***[[Lapi tsiitsitaja]] ehk keltsalind (''Calcarius lapponicus'') ***[[Hangelind]] (''Plectrophenax nivalis'') ***[[Talvike]] (''Emberiza citrinella'') ****Talvike (''[[Emberiza citrinella citrinella]]'') ****[[Idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys'') ***[[Põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana'') ***[[Põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica'') ***[[Väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla'') ***[[Kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola'') ***[[Rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus'') ***[[Mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala'') ***[[Halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra'') ***[[Rebassidrik]] (''Passerella iliaca'') ==Vaata ka== *[[Eesti linnud]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.eoy.ee/ET/16/31/eesti-lindude-nimekiri/ Eesti lindude nimestik. Eesti Ornitoloogiaühingu koduleht] *[http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm Allikas] *[http://www.loodus.ee/eestilinnud/el.html Eesti linnud] [[Kategooria:Eesti linnud| Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Eesti loomade süstemaatilised nimestikud|Lindude süstemaatiline nimestik, Eesti]] olmxltzn2bhohpx1puyo42mwljvi56l 0 7339 7200359 7198574 2026-07-23T14:07:30Z Teomees 97479 7200359 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallivõistlus | nimi = Jalgpalli maailmameistrivõistlused | pilt = [[File:ARG_Line-up_-_ARG_vs_MEX_for_2022_FIFA_WC.jpg|240px]] | pildisuurus = | pildiallkiri = Argentina meeskond meistrikarikaga (2022) | asutatud = [[1930]] | lõpetatud = | sport = [[Jalgpall]] | regioon = rahvusvaheline ([[FIFA]]) | süsteem = | meeskondade arv = 48 (alates 2026. aastast) | praegune meister = {{jp|Hispaania}} | edukaim meeskond = {{jp|Brasiilia}} (5 tiitlit) | tvülekandjad = | moto = | praegune hooaeg = | eelmine hooaeg = | järgmine hooaeg = | tv = | koduleht = [http://www.fifa.com/worldcup/ fifa.com/worldcup] }} '''Jalgpalli maailmameistrivõistlused''' (ametlik [[inglise keel|ingliskeelne]] nimetus ''FIFA World Cup'' – FIFA maailma karikavõistlused) on [[maailmameistrivõistlused]] [[jalgpall]]is. Need toimuvad alates [[1930]]. aastast iga nelja aasta tagant [[FIFA]] korraldusel. [[1942]]. ja [[1946]]. aastal [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu turniiri ei toimunud. Praegune maailmameister on [[Hispaania jalgpallikoondis]], kes võitis [[FIFA]] [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. See oli hispaanlaste teine maailmameistrivõistluste tiitel. == Kirjeldus == Maailmameistrivõistlused algavad kvalifikatsioonivõistlustega, mis toimuvad eelneva kolme aasta jooksul. Nende käigus selgitatakse, millised 32 meeskonda kvalifitseeruvad finaalturniirile, kus võisteldakse maailmameistri tiitlile. Finaalturniiri korraldajariik või -riigid saavad automaatselt õiguse turniiril osaleda. 2026. aastast suurendatakse finaalturniiril osalejate arvu 48 meeskonnani. 2022. aasta seisuga on alates esimesest MM-ist 1930. aastal peetud 22 finaalturniiri, millel kokku on võistelnud 80 rahvusmeeskonda. Seni on turniiri võitnud ainult 8 riigi võistkonnad: [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] (5), [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (4), [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (koos [[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]]ga (4), [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] (3), [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] (2), [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] (2), [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (1) ja [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] (1). Brasiilia koondis on ainus, mis on osalenud iga võistluse finaalturniiril. Maailmameistrivõistlused on maailma mainekaim jalgpalliturniir, ühtlasi enim vaadatud spordisündmus maailmas. 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste vaatajaskond oli hinnanguliselt kokku 3,57 miljardit inimest, kusjuures finaalmängu jälgis otse 1,11 miljardit inimest.<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/2589b77c20849beb/original/njqsntrvdvqv8ho1dag5-pdf.pdf Broadcast and audience summary.] 2018 FIFA World Cup Russia.</ref> 2022. aasta MM-i vaatajate arv oli hinnanguliselt kokku juba 5 miljardit inimest ning finaalmatši vaatas umbes 1,5 miljardit.<ref>[https://inside.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/qatar2022/news/one-month-on-5-billion-engaged-with-the-fifa-world-cup-qatar-2022-tm One Month On: 5 billion engaged with the FIFA World Cup Qatar 2022.]</ref> Maailmameistrivõistlusi on võõrustanud seitseteist riiki, viimati [[Katar]], kes võõrustas 2022. aasta turniiri. 2026. aasta turniiri korraldavad ühiselt [[Kanada]], [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Mehhiko]], kusjuures Mehhiko oleks esimeseks riigiks, kes korraldab finaalturniiri kolmandat korda. == Ajalugu == [[1905]]. aastal [[London]]is toimunud [[FIFA]] II kongressil arutati esimest korda jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist. Plaani kohaselt pidi esimene MM toimuma [[1906]]. aastal [[Šveits]]is. Kui jõudis kätte võistlusteks registreerimise viimane päev [[13. august]] [[1905]], selgus, et ei ilmunud ühtegi sooviavaldust. [[1908. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is sai jalgpallist ametlik olümpiaala. [[Inglismaa Jalgpalliliit|Inglismaa Jalgpalliliid]]u korraldatud turniir oli mõeldud ainult amatöörmängijatele. Suurbritannia (keda esindas Inglismaa amatöörjalgpallikoondis ) võitis kuldmedalid, korrates seda saavutust [[1912. aasta suveolümpiamängud]]el [[Stockholm]]is.<ref>The Official History of The Football Association. London: Queen Anne Press. p. 54. ISBN 0-356-19145-1.</ref> 1914. aastal nõustus FIFA tunnistama olümpiaturniiri "amatööride jalgpalli maailmameistrivõistlusteks" ja võttis ürituse juhtimise enda korraldada.<ref>[https://web.archive.org/web/20130329051320/http://www.fifa.com/classicfootball/history/fifa/more-associations-follow.html History of FIFA - More associations follow.] FIFA.com.</ref> Maailma esimene [[kontinent]]ide vaheline jalgpallivõistlus riikidele toimus [[1920. aasta suveolümpiamängud]]el, kus võistlesid [[Egiptus]] ja 13 Euroopa meeskonda ning mille võitis [[Belgia]]. Uruguay võitis kaks järgmist jalgpalli olümpiaturniiri (1924 ja 1928). Neid turniire on nimetatud ka kaheks esimeseks nn "avatud" maailmameistrivõistluseks, sest 1924. aastal algas FIFA egiidi all profijalgpalli ajastu.<ref>[https://web.archive.org/web/20070715011817/http://www.fourfourtwo.premiumtv.co.uk/page/BigRead/0%2C%2C11442~1034860%2C00.html Uruguay 1930.] Four Four Two.</ref> [[1924. aasta suveolümpiamängud]]e [[jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|jalgpallturniiri]] võitja [[Uruguay]] tegi avalduse, milles soovis korraldada MM-võistlused juba [[1925]]. aastal. Kuigi FIFA ütles neile ära, ei laitnud maailmaorganisatsiooni esindajad mõtet ja asusid MM-finaalturniiri korraldamisega seotud probleeme lahendama. === Maailmameistrivõistlused enne Teist maailmasõda === [[15. mai|15.]]–[[26. mai]]l [[1928]] [[Amsterdam]]is toimunud FIFA kongressil võeti häältega 27:5 vastu otsus korraldada jalgpalli maailmameistrivõistlused esimest korda [[1930]]. aastal ning seejärel iga nelja aasta tagant. Veel jäi lahtiseks korraldajamaa, kuid [[17. mai|17.]]–[[18. mai]]l [[1929]] [[Barcelona]]s toimunud 18. kongressil anti see õigus Uruguayle.<ref>[https://web.archive.org/web/20130329051339/http://www.fifa.com/classicfootball/history/fifa/first-fifa-world-cup.html History of FIFA - The first FIFA World Cup.]</ref> Uruguay valimine võistluspaigaks tähendas Euroopa meeskondadele 1930. aastal pikka ja kulukat reisi üle Atlandi ookeani, eriti [[Ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmse majanduskriisi]] ajal. Lõpuks veenis FIFA president [[Jules Rimet]] [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]], [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]], [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] ja [[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] võistkondi reisi ette võtma. Kokku osales 13 riiki: seitse Lõuna-Ameerikast, neli Euroopast ja kaks Põhja-Ameerikast.<ref>[https://web.archive.org/web/20100615195236/http://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/mcwc/ip-201_02e_fwc-origin_8816.pdf FIFA World Cup Origin" (PDF)] FIFA. Archived from the original (PDF) on 15 June 2010</ref> Kaks esimest maailmameistrivõistluste mängu toimusid samaaegselt 13. juulil 1930 ning võitsid Prantsusmaa ja [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] meeskonnad, kes alistasid vastavalt [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] 4–1 ja Belgia 3–0. Maailmameistrivõistluste ajaloo esimese värava lõi prantslane Lucien Laurent.<ref>[https://www.cbc.ca/sports/soccer/the-world-cup-s-1st-goal-scorer-1.825335 The World Cup's 1st goal scorer] CBC. Archived from the original on 2 April 2015</ref> Finaalis alistas [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] [[Montevideo]]s 93 000 pealtvaataja ees [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] 4–2 ja temast sai esimene maailmameister. Esimeste maailmameistrivõistluste turniiridest osavõtjate ees seisvaks peamiseks probleemiks oli mandritevahelise reisimise raskus. Vähesed Lõuna-Ameerika meeskonnad olid nõus [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aasta maailmameistrivõistlustele]] Euroopasse reisima ning kõik Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigid peale [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] ja [[Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba]] boikoteerisid 1938. aasta turniiri. Brasiilia oli ainus Lõuna-Ameerika meeskond, kes osales mõlemal turniiril. 1942. ja 1946. aasta võistlused, mis olid [[Saksamaa]] ja Brasiilia korraldada, tühistati [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu.<ref>[https://www.npr.org/sections/parallels/2014/06/11/320727176/how-brazil-saved-the-world-cup-in-the-aftermath-of-world-war-ii How Brazil Saved The World Cup In The Aftermath Of World War II] NPR. Archived from the original on 21 September 2015</ref> === Maailmameistrivõistlused pärast Teist maailmasõda === [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimusid Brasiilias, olid esimesed, kus osalesid Briti jalgpalliliidud. [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]], [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]], [[Walesi jalgpallikoondis|Wales]] ja [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] olid FIFA-st 1920. aastal lahkunud, osaliselt soovimatuse tõttu mängida riikide vastu, kellega nad olid sõjas olnud. Lisaks protestiti välismaise mõju vastu jalgpallile.<ref>[https://www.bbc.co.uk/scotland/sportscotland/asportingnation/article/0001/index.shtml Scotland and the 1950 World Cup] BBC. Archived from the original on 16 December 2008.</ref> Briti meeskonnad ühinesid 1946. aastal pärast FIFA kutset. Turniirile naasis 1930. aasta meister Uruguay, kes oli boikoteerinud kahte eelmist maailmameistrivõistluse turniiri. Uruguay võitis turniiri otsustava mängu [[Maracanã staadion]]il [[Rio de Janeiro]]s 16. juulil 1950 173 850 (oletatud ka üle 200 000) pealtvaataja ees suure favoriidi Brasiilia vastu 2-1. Arvatavalt oli see suurima pealtvaatajate arvuga mäng jalgpalli ajaloos.<ref>[https://web.archive.org/web/20100707110332/http://sportsillustrated.cnn.com/2010/soccer/world-cup-2010/writers/jonathan_wilson/07/04/uruguay.history/index.html Uruguay's 1950 World Cup triumph a testament to the spirit of garra] CNN. 4 July 2010.</ref> Aastatel 1934–1978 toimunud turniiridel osales igal turniiril 16 võistkonda. Erandiks oli 1938. aasta, kui [[Austria]] pärast kvalifitseerumist liideti Saksamaaga, jättes turniirile 15 võistkonda ning 1950. aasta, kui [[India jalgpallikoondis|India]], Šotimaa ja [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi ]] loobusid, jättes osalema 13 võistkonda.<ref name="pall">Glanville, Brian (2005). The Story of the World Cup. Faber</ref> Enamik osalevatest riikidest olid pärit Euroopast ja Lõuna-Ameerikast, vähesed Põhja-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast ja Okeaaniast. Need võistkonnad tavaliselt Euroopa ja Lõuna-Ameerika võistkondadele konkurentsi ei pakkunud. Kuni 1982. aastani olid ainsad võistkonnad väljastpoolt Euroopat ja Lõuna-Ameerikat, kes esimesest voorust edasi pääsesid: Ameerika Ühendriigid olid poolfinalist 1930. aastal; Kuuba oli veerandfinalist 1938. aastal; [[Põhja-Korea jalgpallikoondis|Põhja-Korea]] veerandfinalist 1966. aastal ja Mehhiko veerandfinalist 1970. aastal. === Võistkondade arvu suurendamine === Finaaltruniiril osalejate arvu suurendati [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] 24 võistkonnani ja seejärel [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] 32 võistkonnani.<ref name="pall" /> See võimaldas osaleda rohkematel võistkondadel [[Aafrika]]st, [[Aasia]]st ja [[Põhja-Ameerika]]st. Nende regioonid võistkonnad on pärast seda olnud varasemast edukamad, mitmed neist jõudsid veerandfinaali või poolfinaali: [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] oli veerandfinalist 1986. aastal; [[Kameruni jalgpallikoondis|Kamerun]] 1990. aastal; [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] saavutas [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] neljanda koha; [[Senegali jalgpallikoondis|Senegal]] koos Ameerika Ühendriikidega olid samal aastal veerandfinalistid; [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] oli veerandfinalist 2010. aastal; [[Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica]] 2014. aastal ning [[ Maroko jalgpallikoondis| Maroko]] tuli [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] neljandale kohale. Euroopa ja Lõuna-Ameerika meeskonnad domineerisid jätkuvalt, aastatel 1994, 1998, 2006 ja 2018 olid kõik veerandfinalistid pärit Euroopast või Lõuna-Ameerikast, nagu ka kõigi seni toimunud turniiride finalistid. 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonivoorudes mängis kakssada võistkonda. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]] üritas kvalifitseeruda rekordarv riike – 204.<ref>[https://web.archive.org/web/20140419065837/http://www.fifa.com/tournaments/archive/worldcup/southafrica2010/news/newsid=122766/index.html Record number of 204 teams enter preliminary competition] FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association. Archived from the original on 19 April 2014</ref> 2016. aasta oktoobris avaldas FIFA president [[Gianni Infantino]] toetust 48 meeskonnaga [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustele]]. 10. jaanuaril 2017 kinnitas FIFA, et 2026. aasta maailmameistrivõistlustel on 48 finalisti.<ref>[https://www.spiegel.de/sport/fussball/fifa-beschliesst-fussball-wm-mit-48-mannschaften-a-1129295.html Ab 2026: 48 Teams – Fifa vergrößert die WM] Der Spiegel (in German). SPIEGEL ONLINE. 10 January 2017</ref> == Finaalturniiride statistika == Praeguseks on maailmameistrivõistluste finaalmängus osalenud vaid [[UEFA]] (Euroopa) ja [[CONMEBOL]]-i (Lõuna-Ameerika) konföderatsioonide meeskonnad. Euroopa riigid on võitnud kolmteist tiitlit, Lõuna-Ameerika riigid aga kümme. Ainult kolm meeskonda väljastpoolt neid kahte kontinenti on veel poolfinaali jõudnud: Ameerika Ühendriigid (Põhja-, Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkond) 1930. aastal; Lõuna-Korea (Aasia) 2002. aastal ja Maroko (Aafrika) 2022. aastal. Ainus [[Okeaania]] meeskond, kes on finaalturniiril jõudnud alagrupist edasi, on olnud [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] 2006. aasta ja ka 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel. [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]], [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] on ainsad meeskonnad, kes on võitnud väljaspool oma kontinenti toimunud maailmameistrivõistlused. Brasiilia võitis Euroopas (1958), Põhja-Ameerikas (1970 ja 1994) ja Aasias (2002). Argentina võitis maailmameistrivõistlused Põhja-Ameerikas 1986. aastal ja Aasias 2022. aastal. Hispaania võitis Aafrikas 2010. aastal ja Põhja-Ameerikas 2026. 2014. aastal oli Saksamaast esimene Euroopa meeskond, kes on võitnud Ameerikas. Vaid viiel korral on meeskonnad võitnud maailmameistrivõistlusi oma kontinendil. Pikim järjestikune ühe konföderatsiooni meeskondade tiitlivõitude seeria on neli: aastatel 2006, 2010, 2014 ja 2018 tulid maailmameistriks UEFA meeskonnad (vastavalt [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]], Hispaania, Saksamaa ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]). Kaks mängijat jagavad rekordit enim maailmameistrivõistlustel osalemise poolest: Lionel Messi (2006–2026) ja Cristiano Ronaldo (2006–2026) on mänginud enim maailmameistrivõistluste turniire, kumbki kuus korda, kusjuures Ronaldo on esimene ja ainus mängija, kes lõi ka värava igal kuuest turniirist.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/articles/c04yvw3w1w6o Ranking 10 stars who could be at their last World Cup] BBC Sport. Retrieved 2 July 2026.</ref> Kuus mängijat on maailmameistrivõistlustel osalenud 5 korda: Mehhiko jalgpallurid [[Antonio Carbajal]] (1950–1966), [[Rafael Márquez]] (2002–2018) ja [[Andrés Guardado]] (2006–2022); Horvaatia mängija [[Luka Modrić]] (2006, 2014–2026) ning sakslased [[Lothar Matthäus]] (1982–1998) ja [[Manuel Neuer]] (2010–2026). Messi on mänginud enim finaalturniiri mänge, osaledes 34 kohtumises. Brasiilia mängija [[Djalma Santos]] (1954–1962) ning Saksamaa koondise mängijad [[Franz Beckenbauer]] (1966–1974) ja [[Philipp Lahm]] (2006–2014) on ainsad mängijad, kes on valitud kolmedel maailmameistrivõistlustel tähtede võistkonna liikmeks (All-Star Team).<ref>[https://www.reuters.com/article/us-soccer-brazil-djalmasantos-idUSBRE96N0ZO20130724/ Brazil's twice World Cup winner Djalma Santos dies at 84] Reuters. Archived from the original on 24 September 2015.</ref> Sakslane [[Miroslav Klose]] (2002–2014) oli läbi aegade parim väravakütt maailmameistrivõistlustel 16 väravaga aastani 2026. Ta ületas brasiillase [[Ronaldo]] rekordi (15 väravat aastatel 1998–2006) [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistluste]] poolfinaalmängus Brasiilia vastu. Sakslane [[Gerd Müller]] (1970–1974) oli selles arvestuses kolmandal kohal 14 väravaga. Neljandal kohal olnud mängija, prantslane [[Just Fontaine]], hoiab rekordit maailmameistrivõistluste ühel finaalturniiril löödud väravate arvu poolest: kõik tema 13 väravat löödi [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958. aasta maailmameistrivõistlustel]].<ref>[http://news.bbc.co.uk/sport3/worldcup2002/hi/team_pages/france/newsid_1752000/1752740.stm Goal machine was Just superb] BBC Sport. 4 April 2002.</ref> [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]] tõusid aga eelnimetatustest mööda prantslane [[Kylian Mbappé]] (2018–2026) 22 väravaga, edestades argentiinlast Lionel Messit kokkuvõttes ühe väravaga. 2007. aasta novembris teatas FIFA, et kõigile aastatel 1930–1974 maailmameistrivõistlustel võitnud koondiste liikmetele antakse tagasiulatuvalt võitjate medalid. See tegi Brasiilia mängija [[Pelé]] ainsaks mängijaks, kes on võitnud kolm maailmameistrivõistluste võitjate medalit (1958, 1962 ja 1970), kuigi ta ei mänginud vigastuse tõttu [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962. aasta meistrivõistluste finaalis]].<ref>[https://web.archive.org/web/20081216151353/http://sports.espn.go.com/espn/classic/bio/news/story?page=Pele Pele, King of Futbol] ESPN. Archived from the original on 16 December 2008</ref> Kaks maailmameistrite medalit on võitnud 20 mängijat. Seitse mängijat on võitnud kõiki kolme värvi maailmameistrivõistluste medaleid (võitja, teise koha ja kolmanda koha medalid). Viis mängijat pärinevad Saksamaa koondisest aastatel 1966–1974: Franz Beckenbauer, [[Jürgen Grabowski]], [[Horst-Dieter Höttges]], [[Sepp Maier]] ja [[Wolfgang Overath]], lisaks itaallane [[Franco Baresi]] (1982, 1990, 1994) ning kuues sakslane Miroslav Klose (2002–2014), kes võitis neli medalit järjest.<ref>Brazil, Germany & Every World Cup Winner from 1930 to 2014". Goal. 13 May 2018</ref> Brasiillane [[Mário Zagallo]], sakslane Franz Beckenbauer ja prantslane [[Didier Deschamps]] on ainsad, kes on tänaseni võitnud maailmameistrivõistlused nii mängija kui ka peatreenerina. Zagallo võitis mängijana aastatel 1958 ja 1962 ning peatreenerina 1970. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20080226063509/http://www.iht.com/articles/1998/03/11/soccer.t_7.php No Alternative to Victory for National Coach : 150 Million Brazilians Keep Heat on Zagalo] International Herald Tribune. Archived from the original on 26 February 2008</ref> Beckenbauer võitis kaptenina 1974. aastal ja peatreenerina 1990. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20081216151102/http://soccernet.espn.go.com/archive/worldcup/editorial/legends_beckenbauer.html World Cup Legends – Franz Beckenbauer] ESPNSoccernet.com. ESPN. Archived from the original on 19 November 2009</ref> ning Deschamps kordas saavutust 2018. aastal, olles võitnud kaptenina 1998. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20180722022543/https://www.sportingnews.com/us/soccer/news/world-cup-final-2018-france-croatia-didier-deschamps-redeemed-victory-results/rvpat6ngduek1pt9nmat3cspn World Cup 2018: Didier Deschamps redeemed as France win final for the ages] Sporting News. Archived from the original on 22 July 2018</ref> Itaalia peatreener [[Vittorio Pozzo]] on ainus peatreener, kes on võitnud kaks maailmameistrivõistluste tiitlit (1934 ja 1938).<ref>[https://www.cbc.ca/sports/soccer/1938-world-cup-italy-repeats-as-champions-1.853724 1938 World Cup: Italy repeats as champions] CBC. 21 November 2009</ref> Kõik maailmameistrivõistlustel võitnud koondiste peatreenerid olid pärit riigist, mille meeskonna nad võidule viisid. Riikide koondistest on Brasiilia on osalenud enim MM-idel (23 korda), pidanud enim finaalturniiride mänge (119), on saavutanud enim võite (79) ja löönud enim väravaid (247). Saksamaa meeskond on pidanud 116 mängu ning osalenud enim finaalides (8), poolfinaalides (13) ja veerandfinaalides (16).<ref>[https://www.worldfootball.net/competition/co139/records-all-time-table/ World Football – All time table] World Football. Archived from the original on 9 June 2022</ref> Need kaks meeskonda on MM-il omavahel mänginud kaks korda, 2002. aasta finaalis (Brasiilia võit 2-0) ja 2014. aasta poolfinaalis (Saksamaa võit 7-1). === Nelja parema hulka jõudnud meeskonnad === {{Small|Seisuga 22. juuni 2026.}} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !style="background:#efefef;" | Riik !! style="background:gold;" | Kuld !! style="background:silver;" | Hõbe !! style="background:#CC9966;" | Pronks !! style="background:#efefef;" | 4. koht |- | style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] || style="background:gold;" | 5 (1958, 1962, 1970, 1994, 2002) ||style="background:silver;" | 2 (1950'''K''', 1998) ||style="background:#CC9966;"| 2 (1938, 1978) || 2 (1974, 2014'''K''') |- | style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} ''[[Saksa FV]]'', [[Saksamaa]] ||style="background:gold;" | 4 (1954, 1974'''K''', 1990, 2014) ||style="background:silver;"| 4 (1966, 1982, 1986, 2002) ||style="background:#CC9966;"| 4 (1934, 1970, 2006'''K''', 2010) || 1 (1958) |- | style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] ||style="background:gold;" | 4 (1934'''K''', 1938, 1982, 2006) ||style="background:silver;"| 2 (1970, 1994) ||style="background:#CC9966;"| 1 (1990'''K''') || 1 (1978) |- | style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina]]||style="background:gold;" | 3 (1978'''K''', 1986, 2022) ||style="background:silver;"| 4 (1930, 1990, 2014, 2026) || || |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]]||style="background:gold;" | 2 (1998'''K''', 2018) ||style="background:silver;"| 2 (2006, 2022) ||style="background:#CC9966;"| 2 (1958, 1986) || 2 (1982, 2026) |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay]] ||style="background:gold;" | 2 (1930'''K''', 1950) || || || 3 (1954, 1970, 2010) |- | style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] ||style="background:gold;" | 2 (2010, 2026) || || || 1 (1950) |- |style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa]] ||style="background:gold;" | 1 (1966'''K''') || ||style="background:#CC9966;"| 1 (2026) || 2 (1990, 2018) |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Holland}} [[Holland]]|| ||style="background:silver;"| 3 (1974, 1978, 2010) ||style="background:#CC9966;"| 1 (2014) || 1 (1998) |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari]] || || style="background:silver;"|2 (1938, 1954) || || |- | style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ''[[Tšehhoslovakkia]]'', [[Tšehhi Vabariik]] || ||style="background:silver;"| 2 (1934, 1962) || || |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi]]|| ||style="background:silver;"| 1 (1958'''K''') ||style="background:#CC9966;"| 2 (1950, 1994) || 1 (1938) |- | style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia]] || ||style="background:silver;"| 1 (2018) ||style="background:#CC9966;"| 2 (1998, 2022) || |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Poola}} [[Poola]]|| || ||style="background:#CC9966;"| 2 (1974, 1982) || |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Austria}} [[Austria]] || || ||style="background:#CC9966;"| 1 (1954) || |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugal]] || || ||style="background:#CC9966;"| 1 (1966) || 1 (2006) |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia]] || || ||style="background:#CC9966;"| 1 (2018) || 1 (1986) |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriigid]] || || ||style="background:#CC9966;"| 1 (1930) || |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili]] || || ||style="background:#CC9966;"| 1 (1962) || |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi]] || || ||style="background:#CC9966;"| 1 (2002) || |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Serbia}} ''[[Jugoslaavia]]'', [[Serbia]] || || || || 2 (1930, 1962) |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Venemaa}} ''[[NSV Liit]]'', [[Venemaa]] || || || || 1 (1966) |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria]] || || || || 1 (1992) |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea]] || || || || 1 (2002'''K''') |- | style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko]] || || || || 1 (2022) |} {{Small|'''K''' - korraldajariik}} === Edukamad väravalööjad === {{Small|Seisuga 20. juuli 2026.}} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Mängija !! style="background:#efefef;" | Väravate arv !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Väravaid <br> mängu kohta |- | 1. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] || 22 || 22 || 1,0 |- | 2. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]]|| 21 || 34 || 0,62 |- | 3. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Miroslav Klose]] || 16 || 24 || 0,67 |- | 4. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Ronaldo]] || 15 || 19 || 0,79 |- | rowspan=2| 5. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Gerd Müller]] || 14 || 13 || 1,08 |- | align=left | {{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] || 14 || 18 || 0,78 |- | 7. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Just Fontaine]] || 13 || 6 || 2,17 |- | 8. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Pele]] || 12 || 14 || 0,86 |- | rowspan=3| 9. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Ungari}} [[Sándor Kocsis]] || 11 || 5 || 2,2 |- | align=left | {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jürgen Klinsmann]]|| 11 || 17 || 0,65 |- | align=left | {{riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]]|| 11 || 27 || 0,41 |- |rowspan=6| 12. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Helmut Rahn]] || 10 || 10 || 1,0 |- | align=left| {{riigi ikoon|Argentina}} [[Gabriel Batistuta]] || 10 || 12 || 0,83 |- | align=left | {{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Gary Lineker]]|| 10 || 12 || 0,83 |- | align=left| {{riigi ikoon|Peruu}} [[Teófilo Cubillas]] || 10 || 13 || 0,77 |- | align=left | {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Thomas Müller]]|| 10 || 19 || 0,53 |- | align=left | {{riigi ikoon|Poola}} [[Grzegorz Lato]] || 10 || 20 || 0,5 |} 9 väravat on löönud üksteist mängijat. == Maailmameistri karikas == Aastatel 1930–1970 anti [[Jules Rimet' karikas]] maailmameistrivõistluste võitjameeskonnale. Algselt kandis ta lihtsalt Maailma karika nime, kuid 1946. aastal nimetati see ümber FIFA presidendi Jules Rimet' järgi, kes oli esimese turniiri algataja. 35 sentimeetri kõrgune ning 3,8 kilogrammi raskune autasu kujutas võidujumalanna [[Nike]]t, selle disainis Abel Lafleur. [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] saavutas Brasiilia finaalturniiride kolmanda võidu ning statuudi kohaselt andis see võistkonnale õiguse karikas jäädavalt endale jätta. Trofee varastati aga 1983. aastal ja seda pole kunagi leitud (arvatavasti sulatati üles).<ref>[https://web.archive.org/web/20130329051215/http://www.fifa.com/classicfootball/history/fifa-world-cup/jules-rimet-cup.html Jules Rimet Cup] FIFA.com. Fédération Internationale de Football Association</ref> [[Fail:FIFA World Cup Trophy at National Football Museum, Manchester 02.jpg|pisi|217x217px|FIFA Maailmameistrivõistluste karikas]] [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteks]] tellis FIFA uue karika, mida tuntakse FIFA Maailmameistrivõistluste karika nime all (FIFA World Cup Trophy). Seitsmest riigist pärit FIFA eksperdid hindasid 53 esitatud mudelit ja valisid lõpuks Itaalia skulptori [[Silvio Gazzaniga]] töö. Uus trofee on 36,5 cm (14,2 tolli) kõrge, valmistatud 18 [[Karaat (puhtus)|karaadisest]] [[kuld|kullast]] (proov 750) ja kaalub 6,175 kg (13,6 naela).<ref>[https://web.archive.org/web/20150601013627/http://www.fifa.com/about-fifa/marketing/brand/trophy.html FIFA World Cup Trophy] FIFA.com. 24 June 2018</ref> Karika alumisele küljele on graveeritud iga FIFA maailmameistrivõistluste võitja nimi alates 1974. aastast. Maailmameistrivõistluste võitjad hoiavad karikat oma käes ainult kuni finaalijärgse tseremoonia lõpuni. Seejärel antakse neile üle originaali kullatud koopia.<ref>[https://web.archive.org/web/20071104165903/http://www.fifa.com/aboutfifa/marketingtv/marketing/fifaassets/trophy.html FIFA World Cup Trophy] FIFA.com. 24 June 2018</ref> Kolme parema jalgpallimeeskonna liikmed (mängijad, treenerid ja mänedžerid) saavad medalid maailmameistrivõistluste karika sümboolikaga: võitja (kuld), teise koha (hõbe) ja kolmanda koha (pronks) medalid. Kuni [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteni]] anti medaleid ainult üheteistkümnele mängijale, kes olid väljakul finaali ning kolmandale kohale peetud mängu lõpus. 2007. aasta novembris teatas FIFA, et kõigile aastatel 1930–1974 maailmameistriks tulnud koondiste liikmetele antakse tagasiulatuvalt võitjate medalid.<ref>[https://web.archive.org/web/20121107010627/http://soccernet.espn.go.com/news/story?id=484715 122 forgotten heroes get World Cup medals] ESPNSoccernet.com. ESPN. 25 November 2007</ref> == Tulemused == {| class="wikitable" style="text-align:center; width:100%" |- !width=5%|Aasta !width=10%|Korraldaja !width=1% rowspan=20 bgcolor=ffffff| !width=14%|Võitja !width=10%|Tulemus !width=14%|2. koht !width=1% rowspan=20 bgcolor=ffffff| !width=14%|3. koht !width=10%|Tulemus !width=14%|4. koht !width=1% rowspan=20 bgcolor=ffffff| !width=4%|Meeskondade arv |- |1930 <br /> ''[[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay]] |'''{{Riigi ikoon|Uruguay}}''' <br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} <br />[[USA jalgpallikoondis|USA]] |{{#tag:ref|1930. aasta MM-il ei toimunud ametliku 3. koha mängu; USA ja Jugoslaavia jalgpallikoondised kaotasid poolfinaalides. Tänapäeval FIFA tunnustab USA koondist 3. koha saanud meeskonnana, võttes arvesse kogu turniiri tulemusi. Jugoslaaviale seega antakse 4. kohta.<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=1/index.html |title=1930 FIFA World Cup |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=5. märts 2009 |archive-date=2018-12-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181212011230/https://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=1/index.html |url-status=dead }}</ref>|group="märkus"}} |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} <br />[[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |13 |- style="background: #D0E6FF;" |1934 <br /> ''[[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''2:1'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}<br />[[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Austria}}<br />[[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |16 |- |1938 <br /> ''[[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |15<br />{{#tag:ref|1938. aasta finaalturniir pidi toimuma 16 meeskonnaga, aga et Saksamaa oli annekteerinud Austria (vaata [[Anšluss]]), siis turniir peeti 15 meeskonna osavõtul.|group="märkus"}} |- style="background: #D0E6FF;" |1950 <br /> ''[[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] |'''{{Riigi ikoon|Uruguay}}'''<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |{{#tag:ref|1950. aasta MM-il ei toimunud ametliku finaalmängu;<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/overview.html |title=1950 FIFA World Cup |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=5. märts 2009 |archive-date=2013-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131210103554/http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/overview.html |url-status=dead }}</ref> võitja selgus finaalgrupi mängude tulemuste põhjal (grupp koosnes Uruguay, Brasiilia, Hispaania ja Rootsi meeskondadest). Pärast kaht vooru Brasiilia ja Uruguay olid 1–2. kohal, Hispaania ja Rootsi 3–4. Juhuslikult toimus nii, et kaks viimast mängu toimusid Uruguay-Brasiilia ja Hispaania-Rootsi vahel, ja neid mänge peetakse vastavalt finaaliks ja 3. koha mänguks. Uruguay võitis Brasiiliat 2:1, Rootsi oli Hispaaniast tugevam 3:1.<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/mcwc/ip-301_09a_wc-finals_alltime_8864.pdf |title=FIFA World Cup Finals since 1930 |format=PDF |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=5. märts 2009 |archive-date=2019-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190503182206/https://www.fifa.com/mm/document/fifafacts/mcwc/ip-301_09a_wc-finals_alltime_8864.pdf |url-status=dead }}</ref> |group="märkus"|name="wc1950"}} |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} <br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |<ref group="märkus" name="wc1950" /> |{{Riigi ikoon|Hispaania}}<br />[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |13 {{#tag:ref|Turniiril pidi osalema 16 meeskonda, kuid Türgi, India ja Šotimaa loobusid.<ref>{{cite web |url=http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/teams/index.html |title=1950 FIFA World Cup |work=FIFA.com |publisher=Fédération Internationale de Football Association |accessdate=15. august 2011 |archive-date=2013-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131210103430/http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/teams/index.html |url-status=dead }}</ref>|group="märkus"}} |- |1954 <br /> ''[[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits]] |'''{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}'''<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Ungari}}<br />[[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] |{{Riigi ikoon|Austria}}<br />[[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Uruguay}}<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1958 <br /> ''[[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''5:2''' |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''6:3''' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |16 |- |1962 <br /> ''[[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}<br />[[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{Riigi ikoon|Tšiili}}<br />[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}<br />[[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1966 <br /> ''[[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa]] |'''{{Riigi ikoon|Inglismaa}}'''<br />[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |'''4:2'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Portugal}}<br />[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}}<br />[[Nõukogude Liidu jalgpallikoondis|Nõukogude Liit]] |16 |- |1970 <br /> ''[[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''4:1''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Uruguay}}<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1974 <br /> ''[[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[Lääne-Saksamaa]] |'''{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}'''<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |{{Riigi ikoon|Poola}}<br />[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |16 |- |1978 <br /> ''[[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina]] |'''{{Riigi ikoon|Argentina}}'''<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |'''3:1'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |16 |- style="background: #D0E6FF;" |1982 <br /> ''[[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Poola}}<br />[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |24 |- |1986 <br /> ''[[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]] |'''{{Riigi ikoon|Argentina}}'''<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''4:2'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Belgia}}<br />[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |24 |- style="background: #D0E6FF;" |1990 <br /> ''[[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] |'''{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}}'''<br />[[Lääne-Saksamaa jalgpallikoondis|Lääne-Saksamaa]] |'''1:0''' |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Inglismaa}}<br />[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |24 |- |1994 <br /> ''[[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''0:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]])<br />(3:2 [[Penaltiseeria|pen.]]) |{{Riigi ikoon|Itaalia}}<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}}<br />[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |'''4:0''' |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}<br />[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] |24 |- style="background: #D0E6FF;" |1998 <br /> ''[[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]] |'''{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}'''<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''3:0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br />[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2:1''' |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |32 |- |2002 <br /> ''[[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea]] <br /> & {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]] |'''{{Riigi ikoon|Brasiilia}}'''<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''2:0''' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |{{Riigi ikoon|Türgi}}<br />[[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}<br />[[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] |32 |- style="background: #D0E6FF;" |2006 <br /> ''[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] |'''{{Riigi ikoon|Itaalia}}'''<br />[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |'''1:1'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]])<br />(5:3 [[Penaltiseeria|pen.]]) |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br />[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Portugal}}<br />[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |32 |- |2010 <br /> ''[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] |'''{{Riigi ikoon|Hispaania}}'''<br />[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''3:2''' |{{Riigi ikoon|Uruguay}}<br />[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |32 |- |- style="background: #D0E6FF;" |2014 <br /> ''[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] | |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}<br />[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''1:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | |{{Riigi ikoon|Holland}}<br />[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] |'''3:0''' |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}<br />[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] | |32 |- |2018 <br /> ''[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa]] | |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br>[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''4:2''' |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br>[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] | |{{Riigi ikoon|Belgia}}<br>[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |'''2:0''' |{{Riigi ikoon|Inglismaa}}<br>[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] | |32 |- |- style="background: #D0E6FF;" |2022 <br /> ''[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Katar}} [[Katar]] | |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br />[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |'''3:3'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]])<br />(4:2 [[Penaltiseeria|pen.]]) |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br>[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}<br>[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''3:1''' |{{Riigi ikoon|Maroko}} [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] | |32 |- |2026 <br /> ''[[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|Detailid]]'' |{{Riigi ikoon|Kanada}} {{Riigi ikoon|Mehhiko}} {{Riigi ikoon|USA}} | |{{Riigi ikoon|Hispaania}}<br />[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1:0'''<br />([[Lisaaeg|lisaajal]]) |{{Riigi ikoon|Argentina}}<br>[[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | |{{Riigi ikoon|Inglismaa}}<br />[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |'''6:4''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}<br>[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | |48 |} *''pen.'': penaltiseeria tulemus <references group="märkus" /> == Medaliriigid == <!--ajakohasta[[Pilt:World cup countries best results and hosts blank.PNG|thumb|400px|Pildil näidatud värvide abil iga riigi parimat tulemust ja võõrustajariike (lillad täpid).{{Veerud}}{{legend|#5454E4|võit}}{{legend|#00ced1|teine koht}}{{legend|#32cd32|3. koht}}{{legend|#adff2f|4. koht}}{{Veerud-piir}}{{legend|#ffd700|veerandfinaal}}{{legend|#ffa07a|2. ring}}{{legend|#ff8c00|1. ring}}{{legend|#808080|ei ole kvalifitseerunud}}{{veerud-lõpp}}Üleval paremal nurgas näidatud endised riigid (Nõukogude Liit, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa)]]--> [[Fail:World cup countries best results.png|pisi|right|upright=2|Tulemused]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Jrk-nr !! style="background:#efefef;" | Riik !! style="background:gold;" | Kuld !! style="background:silver;" | Hõbe !! style="background:#CC9966;" | Pronks |- | 1. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] || 5 || 2 || 2 |- | 2. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (koos Lääne-Saksamaaga) || 4 || 4 || 4 |- | 3. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] || 4 || 2 ||1 |- | 4. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]|| 3 || 4 || 0 |- | 5. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]|| 2 || 2 || 2 |- | 6. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]|| 2 || 0 || 0 |- | 7. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] || 1 || 0 || 1 |- | 7. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] || 2 || 0 || 0 |- | 9. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] || 0 || 3 || 1 |- | 10. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] || 0 || 2 || 0 |- | 10. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] || 0 || 2 || 0 |- | 12. || style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] || 0 || 1 || 2 |- | 13. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]]|| 0 || 1 || 2 |- | 14. || style="text-align:left;" | {{riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]]|| 0 || 0 || 2 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]]|| 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]|| 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] || 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] || 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] || 0 || 0 || 1 |- | 15. || style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] || 0 || 0 || 1 |} == Auhinnad == *[[Golden Ball]] – turniiri parim jalgpallur meedia hääletuse põhjal *[[Golden Boot]] – turniiri resultatiivsem jalgpallur *[[Golden Glove Award]] – turniiri parim [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]] * Parim noormängija * FIFA Fair Play Trophy == Viited == {{viited}} {{commonscat}} {{JalgpalliMM}} {{Rahvusvaheline jalgpall}} [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused| ]] [[Kategooria:FIFA]] 2o1mjwz3t627yhr3ip9gwr9k6esmpcf 0 7827 7200524 7198651 2026-07-23T20:12:06Z Mona 355 /* J */ 7200524 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 5xohjifo0kfee7am9fdf4yx99794dcn 0 7830 7200479 7200249 2026-07-23T18:53:39Z ~2026-40996-08 234019 /* Kaheksateistkümnes laul. Odysseuse võitlus Irosega. Kosilaste kaklus */ 7200479 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}} [[Pilt:John William Waterhouse - Ulysses and the Sirens (1891).jpg|pisi|[[John William Waterhouse]]. ''Odysseus ja sireenid''. 1891]] '''"Odüsseia"''' on [[Homeros]]ele omistatav [[vanakreeka kirjandus|vanakreeka]] [[eepos]], milles kirjeldatakse [[Odysseus]]e eksirännakuid pärast [[Trooja sõda]]. Eepos kuulub [[Läänemaailm|läänemaade]] kirjanduse alustekstide hulka ning on üks selle vanimatest säilinud teostest (kõige vanem on "[[Ilias]]", mille järg on ka "Odüsseia"). Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr ning sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12 110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline [[heksameeter]]. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt [[Mükeene kultuur|Mükeene]] ajastul, võimalik, et mitme paralleelselt tegutsenud lauliku-[[aoidid|aoidi]] poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu [[Herakles]], [[Theseus]], [[Agamemnon]] ja [[Menelaos]]. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. == Tegevustik == [[Pilt:Beginning Odyssey.svg|pisi|"Odüsseia" avalõik [[vanakreeka keel]]es]] {{Tsitaat2|''Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast,'' ''kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles!''|"Odüsseia" avaread.<ref>Homeros. Odüsseia. 2006. Tlk [[August Annist]]. Tallinn: Varrak.</ref>}} === Esimene laul. ''Jumalate koosolek. Athena nõuanne'' === Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega [[Olümpos]]el. Kasutades ära olukorda, et Odysseuse vaenlane merejumal [[Poseidon]] on ära, räägib Odysseuse kaitsja jumalanna [[Athena]] tema saatusest peajumal [[Zeus]]iga. Kümme aastat kestnud [[Trooja sõda|Trooja sõja]] lõpust on möödunud veel kümme aastat, kuid Odysseus pole ikka veel koju jõudnud. Jumalad otsustavad, et Odysseus võib koju tagasi tulla. Nad saadavad [[Hermes]]e käskjalana nümf [[Kalypso]] juurde käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Tema poeg [[Telemachos]] on 20-aastane ning elab isa majas [[Ithaka]]l koos oma ema [[Penelope]]ga, kes on hädas tema kätt paluvate kosilastega, kuna 20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Athena võtab [[Mentes]]e kuju, läheb Telemachose juurde, ning julgustab teda isast teateid otsima. Telemachos kostitab Athenat, koos jälgivad nad, kuidas lärmakad kosilased einet võtavad. Laulik [[Phemios]] jutustab loo sellest, kuidas sõjamehed Troojast tagasi tulevad. Penelopet pahandab tema teemavalik, kuna see meenutab talle kadunud abikaasat, kuid Telemachos lükkab tema vastuväited ümber. Athena soovitab Telemachosel Odysseuse vara raiskavad kosilased majast välja ajada. === Teine laul. ''Rahvakoosolek Ithakal. Telemachose ärasõit'' === Järgmisel päeval kutsub Telemachos ithakalased rahvakoosolekule. Teda tänatakse selle eest, sest see on esimene koosolek pärast Odysseuse lahkumist. Telemachos peab kõnet ja heidab kosilastele ette, et need on tema isa majja elama asunud, kuid pole palunud Penelope kätt [[Ikarios]]elt, Penelope isalt. Kosilaste juht [[Antinoos]] süüdistab Penelopet selles, et viimane on kasutanud Odysseuse isa [[Laertes]]e [[surilina]] kudumist ettekäändena vastusega viivitamiseks. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult harutas ta öösel üles kõik, mis ta päeval oli kudunud, et lina ei saaks kunagi valmis. Antinoos teeb ettepaneku saata Penelope Ikariose juurde, et ta valiks endale uue abikaasa, kuid Telemachos ütleb, et ei ajaks iialgi ema kodust välja ning ähvardab kosilasi jumala karistusega. Samal ajal nähakse taevas kaht kisklevat [[kotkas]]t. Ennustaja [[Alitherses]] loeb selle endeks, et Odysseus naaseb peagi ning tapab kõik kosilased. Athena hangib Telemachosele laeva. Telemachos hakkab vana hoidja [[Eurykleia]] abiga reisiks valmistuma. === Kolmas laul. ''Telemachos Nestori juures'' === Athena soovitab Telemachosel isa otsimiseks purjetada [[Pylos]]ele [[Nestor]]i juurde. Koos asuvad nad teele, Athena on võtnud [[Mentor]]i kuju. Pylosele jõudes kohtuvad nad Nestoriga, kel pole uudiseid Odysseusest, kuid ta jutustab Telemachosele sellest, mis sai Agamemnonist ja Menelaosest pärast Trooja langemist. Nestor oli sõjast lahkunud üheskoos Menelaose, Odysseus aga Agamemnoniga. Agamemnoni äraolekul oli tema naine [[Klytaimnestra]] abiellunud [[Aigisthos]]ega, kes tappis sõjast naasnud Agamemnoni. Kättemaksuks surmas Agamemnoni ja Klytaimnestra poeg [[Orestes]] nii ema kui ka Aigisthose. Nestor leiab, et Telemachose olukord on Orestese omaga sarnane, ning saadab oma poja [[Peisistratos]]e koos Telemachosega Spartasse Menelaose juurde Odysseuse kohta täpsemaid teateid saama. Telemachos ööbib Nestori juures ning sõidab järgmisel päeval koos tema pojaga [[Lakedaimon]]i suunas. === Neljas laul. ''Telemachos Lakedaimonis'' === [[Pilt:Jean-Jacques Lagrenée - Helen Recognising Telemachus, Son of Odysseus - WGA12378.jpg|pisi|[[Jean-Jacques Lagrenée]]. ''Helena tunneb Telemachose ära''. 1795]] Telemachos ja Peisistratos saabuvad Spartasse, kus Menelaos ja tema naine [[Helena]] peavad korraga poja ja tütre pulmi. Helena tunneb Telemachose ära. Helena ja Menelaos jutustavad Telemachosele Odysseuse sõjaseiklustest. Helena räägib, kuidas Odysseus riietus kerjuseks ja pääses nii Troojasse sisse. Menelaos kirjeldab [[Trooja hobune|Trooja hobuse]] abil saadud võitu, mis saavutati tänu Odysseusele. Järgmisel päeval räägib Telemachos Menelaosele oma murest. Menelaos jutustab, kuidas ta Troojast tagasi tulles Egiptusesse sattus ning meretaat [[Proteus]]e juhiste abil tagasi Spartasse jõudis. Proteuselt kuulis ta ka Agamemnoni ja [[Aias]]e saatusest. Ka Aias oli sõjast naastes surma saanud. Proteus paljastab Menelaosele, et Odysseus on juba aastaid [[Kalypso]] juures vangis. Telemachos saab kingitusi ning hakkab koos Peisistratosega tagasi Ithakale sõitma. Ithakal kavandavad Penelope kosilased Telemachose tapmist. Penelope saab sellest teada ja langeb ahastusse. Unenäos ilmub talle Athena, kes lubab Telemachost kaitsta. === Viies laul. ''Odysseus lahkub Kalypso juurest'' === Jumalad kogunevad jälle Olümpose mäele Odysseuse saatust arutama. Athena palvel saadab Zeus [[Hermes]]e Kalypso juurde ning käsib tal Odysseuse vabastada. Kalypso on õnnetu ja süüdistab olümplasi, kuid teeb lõpuks jumalate tahtmist. Ta aitab Odysseusel parve ehitada ning annab talle kaasa rohkelt toitu, veini ja vett. Odysseus veedab merel 18 päeva, enne kui märkab [[faiaagid|faiaakide]] kodusaart [[Scheria]]t. Samal ajal on aga Poseidon [[Etioopia]]st tagasi jõudnud ning jumalate plaanist teada saanud. Ta saadab merele tormi ning Odysseus langeb merre. [[Kadmos]]e tütar [[Leukothea]] annab Odysseusele nõu riided seljast heita ning ujuma hakata. Ta annab Odysseusele loori, mis aitab tal ellu jääda. Odysseus jõuab Scheria randa ning jääb magama. === Kuues laul. ''Odysseus jõuab faiaakide maale. Nausikaa'' === [[Pilt:William McGregor Paxton Nausicaa.jpg|pisi|[[William McGregor Paxton]]. ''Nausikaa''. 1937]] Athena saadab faiaakide kuninga tütre [[Nausikaa]] rannale pesu pesema. Pärast pesemist heidavad Nausikaa ja teenijatüdrukud endalt riided ning hakkavad palli mängima. Neidude kiljete peale ärkab Odysseus ning tüdrukud jooksevad laiali, ainult Nausikaa julgeb Odysseuse juurde jääda. Odysseus palub Nausikaalt abi ning see soovitab tal üksi linna minna ja otsida üles Nausikaa ema [[Arete (faiaakide kuninganna)|Arete]]. === Seitsmes laul. ''Odysseus Alkinoose lossis'' === Teel [[Alkinoos]]e lossi kohtub Odysseus nooreks neitsiks maskeerunud Athenaga, kes samuti soovitab tal linna jõudes kõigepealt Arete poole pöörduda. Athena saadab Odysseuse lossini, peites ta paksu udupilve. Seejärel pöördub Athena tagasi [[Ateena]]sse. Odysseus jõuab paleesse, kus peetakse parajasti Poseidonile pühendatud pidu. Ta kohtub Alkinoose ja Aretega ning langeb viimase jalgade ette, paludes abi kojusõiduks. Alkinoos küsib, kas Odysseus on jumal, kuid see ütleb, et on surelik ning soovib vaid koju tagasi pöörduda. Odysseus kirjeldab oma olukorda, kuid ei ütle, kes ta on. Alkinoos ja Arete lubavad, et aitavad tal järgmisel päeval teele asuda. Arete paneb tähele, et Odysseusel on seljas tema tütrelt saadud riided, ning uurib, kes võõras ikkagi on. Odysseus jutustab, kuidas ta Kalypso juurest [[Ogygia]] saarelt tulles Scheria saarele sattus ning Nausikaad kohtas. Ta jätab aga ütlemata, kes ta on, ja mida Nausikaa tegi. Alkinoos lubab Nausikaa Odysseusele naiseks, kuid Odysseus soovib siiski koju minna. === Kaheksas laul. ''Pidusööming faiaakide juures'' === [[Pilt:Francesco Hayez 028.jpg|pisi|[[Francesco Hayez]]. ''Odüsseus Alkinoose juures''. 1814-1815]] Järgmisel päeval peavad faiaagid rahvakoosolekut. Alkinoos annab teada, et on pakkunud Odysseusele kojusõiduks oma laeva. Lossis korraldatakse Odysseuse auks pidusööming ja võistlusmängud. Pime [[aoid]] [[Demodokos]] laulab [[Trooja hobune|Trooja hobusest]], Odysseusest ja [[Achilleus]]est. Odysseusele tulevad sõda meenutades pisarad silma. Odysseus osaleb [[kettaheide|kettaheite]]võistlusel ja võidab kõiki. Pidu jätkub ning Demodokos esitab laulu [[Ares]]e ja [[Aphrodite]] armuloost. Tantsitakse ja tehakse kingitusi Odysseusele. Hiljem palub Odysseus Demodokosel uuesti laulda [[Trooja hobune|Trooja hobusest]] ja linna vallutamisest. Alkinoos näeb Odysseuse pisaraid ja pärib, kes ta on. === Üheksas laul. ''Odysseuse jutustus. Lootosesööjad. Kükloop'' === Odysseus avaldab oma nime ja hakkab jutustama enda ja oma kaaslaste seiklustest pärast Trooja sõja lõppu. Ta on käinud [[kiikonid|kiikonite]] maal, lootosesööjate ehk [[lotofaagid]]e juures ning [[kükloop]]ide saarel. Kiikonite juures röövivad Odysseuse mehed [[Ismaros]]e linna, kuid lõpuks tapavad kiikonid kuus meest igast Odysseuse laevast. Üheksa päeva kestnud tormi järel jõuavad mehed lootosesööjate juurde, kus neile pakutakse [[lootos]]evilju, mille söömise järel nad enam kojuminekust midagi kuulda ei taha. Odysseus viib nad väevõimuga laeva ja seob kinni, et teekonda jätkata. Seejärel jõutakse kükloopide maale. Seal leiavad mehed eest palju lambaid, piima ja juustu ning suure koopa. Mehed jäävad koopasse liiga kauaks ning kükloop [[Polyphemos]] saabub koju enne, kui nad jõuavad lahkuda. Kükloop sööb kaks Odysseuse meest õhtueineks ning vangistab ülejäänud koopasse, veeretades väljapääsu ette suure kivi. Odysseus sepitseb põgenemisplaani. Kui Polyphemos käib koopast väljas oma karja juures ja koju tagasi tuleb, joodavad mehed talle kaasa toodud veini. Joobnuna küsib Polyphemos Odysseuse nime ning see ütleb, et ta nimi on Eikeegi. Kui kükloop on juba nii purjus, et kukub pikali, torkab Odysseus tal tulise oraga silma välja. Kui Polyphemos tahab appi karjuda, on ta sunnitud hüüdma, et teda ründab eikeegi. Seepärast jätavad teised kükloobid tema appikarjed tähelepanuta. Järgmisel päeval peidavad mehed end oinaste villa sisse ning põgenevad sedaviisi koopast, mille ukseavas seisab pimedaks jäänud kükloop. Minema purjetades avaldab Odysseus kükloobile oma nime, kuid see on viga, sest Polyphemos palub oma isal Poseidonil Odysseuse kodutee ära needa. === Kümnes laul. ''Aiolos. Laistrügoonid. Kirke'' === [[Pilt:Circe Offering the Cup to Odysseus.jpg|pisi|[[John William Waterhouse]]. ''Kirke ulatab Odysseusele võlujoogi''. 1891]] Kui Odysseuse laevastik on [[kükloop]]ide maalt lahkunud, jõuavad nad tuulte valitseja [[Aiolos]]e juurde. Aiolos annab Odysseusele kingituseks koti kõigi tuultega ning paneb puhuma läänetuule, mis mehed koju viiks. Kõigest kümne päevaga jõuavadki mehed [[Ithaka]] lähedale. Uudishimu saab aga neist võitu ja nad avavad Aiolose antud koti, lootes sealt aardeid leida. Vabadusse pääsenud tuultest tekib võimas torm, mis paiskab mehed tagasi Aiolose juurde, kes aga keeldub neid veel kord aitamast, sest arvab, et jumalad on nad ära neednud. Ilma pärituuleta satub laevastik inimsööjatest hiiglaste [[laistrügoonid]]e maale. Laistrügoonid söövad osa Odysseuse meestest ning uputavad kõik laevad peale Odysseuse oma. Alles jäänud meestega põgenedes jõuab Odysseus [[Aiaie]] saarele, kus elab nõiatar [[Kirke]]. Odysseus saadab oma saadikud Kirke juurde, kuid see muudab need sigadeks. Hermes annab Odysseusele nõu süüa [[moolüks]]i-nimelist taime, mis kaitseb teda nõiduse eest. Odysseus magab Kirkega ning veenab teda, et see muudaks mehed tagasi inimesteks. Odysseus jääb koos meestega Kirke juurde, kõik elavad külluslikult terve aasta. Mehed aga igatsevad koju ning Kirke soovitab Odysseusel kõigepealt minna allmaariiki [[Hades]]esse, et küsida teed pimedalt [[prohvet]]ilt [[Teiresias]]elt. Enne lahkumist kukub üks meestest õnnetult katuselt alla ja sureb. Teadmine, et koju pöördumise asemel tuleb hoopis Hadesesse minna, muudab mehed rahulolematuks. === Üheteistkümnes laul. ''Odysseus Hadeses'' === [[Pilt:Johann Heinrich Füssli 063.jpg|pisi|[[Henry Fuseli]]. ''Teiresias ilmub Odysseusele ohverdamise ajal''. 1780–1785]] Odysseus jõuab koos kaaslastega [[Kimmeeria]]sse, kus toob [[Kirke]] õpetuste järgi ohvrid, mida on vaja [[Hades]]esse pääsemiseks. Kõigepealt kohtab ta Kirke juures [[Aiaie]] saarel hukkunud kaaslast, kes palub, et ta korralikult maha maetaks. Seejärel näeb Odysseus oma ema [[Antikleia]]t, kes on teda koju oodates kurvastusest surnud. Pärast seda ilmubki [[Teiresias]], kes paljastab meestele nende halva õnne põhjuse. [[Poseidon]] on pahane oma poja [[Polyphemos]]e silma väljatorkamise pärast ning püüab Odysseust igal võimalikul moel takistada. Teiresias ennustab aga, et Odysseus jõuab ikkagi koju oma naise ja poja juurde. Ta hoiatab Odysseust ja tema kaaslasi, et need ei puutuks [[Helios]]e karja [[Thrinakia]]s, sest see tooks hukatust ja veel suuremat ebaõnne. Odysseus vestleb ka oma emaga, kes jutustab talle olukorrast Ithakal. Seejärel kohtub Odysseus lugematute kuulsate sõjameeste surnud naistega. Odysseus tahaks oma reisiseikluste jutustamise lõpetada, kuid [[faiaagid]] küsivad, kas ta nägi Hadeses ka [[Trooja sõda|Trooja sõja]] kangelasi. Odysseus jutustab kohtumisest [[Agamemnon]]iga, kes suri oma naise [[Klytaimnestra]] armukese [[Aigisthos]]e käe läbi. Ta nägi ka [[Achilleus]]t, kes küsis oma poja [[Neoptolemos]]e järele. Odysseus proovis rääkida ka [[Aias]]ega, kes oli endalt elu võtnud pärast seda, kui kaotas Odysseusele võistluses Achilleuse sõjavarustuse pärast. Veel nägi ta Hadeses [[Minos]]t, [[Orion]]i, [[Tantalos]]t, [[Sisyphos]]t, [[Herakles]]t ja teisi kangelasi. Lõpuks oli Odysseus sunnitud lahkuma, sest nii paljud surnud tahtsid temalt teateid elavate inimeste kohta. === Kaheteistkümnes laul. ''Sireenid. Skylla ja Charybdis. Päikesejumala karjad'' === [[Pilt:Odysseus Sirens BM E440 n2.jpg|pisi|Odysseus ja sireenid. Vaasimaal aastast u 480-470 eKr]] [[Hades]]est tulles läheb Odysseus tagasi Kirke juurde [[Aiaie]] saarele, et matta seal varem surnud kaaslane. Kirke annab talle nõu, kuidas läbida eesootavad katsumused, millest esimene on kohtumine [[Sireenid (mütoloogia)|sireen]]idega. Odysseus täidab meeste kõrvad [[mesilasvaha]]ga ja laseb ennast laevamasti külge kinni siduda, et mitte järele anda sireenide võluvale lauluhäälele. Teiseks katsumuseks on möödasõit merekoletistest [[Skylla]]st ja [[Charybdis]]est. Kirke soovituse kohaselt hoiavad nad pigem Skylla lähedale, kelle saagiks langevad küll kuus Odysseuse kaaslast, kuid [[Charybdise]] veekeerised tähendanuksid kõigile kindlat surma. Seejärel jõuavad mehed [[Thrinakia]]sse, kus leiavad eest päikesejumala [[Helios]]e karja. Odysseuse kaaslased nõuavad, et neil lastaks saarel puhata. Nad jäävad saarele kuuks ajaks ning hakkavad Odysseuse keelust hoolimata Heliose veiseid küttima. Päikesejumal vihastab ning palub [[Zeus]]ilt abi Odysseuse ja tema meeskonna karistamiseks. Kui mehed taas laevale asuvad, saadab Zeus merele tormi ning laev upub ja kõik peale Odysseuse hukkuvad. Odysseus triivib merel üheksa päeva ning jõuab viimaks [[Ogygia]] saarele, kus elab [[nümf]] [[Kalypso]]. Ta jääb saarele seitsmeks aastaks. Sellega lõppeb Odysseuse lugu oma seiklustest enne faiaakide juurde sattumist. === Kolmeteistkümnes laul. ''Tagasi Ithakal'' === Järgmisel päeval valmistub Odysseus faiaakide juurest lahkuma. Alkinoos laseb Odysseusele kaasa antud kingitused tema laeva viia ning päev pärast seda purjetab Odysseus faikaakidest meeskonnaga kodu poole. Ithakale jõudnud, tõstavad faiaagid magava Odysseuse koos kingitustega kaldale ning hakkavad koju tagasi sõitma. [[Poseidon]] on aga pahane, et nad Odysseust aitasid, ning muudab laeva kiviks, mispeale see merepõhja vajub. Faiaagid otsustavad, et edaspidi nad enam võõraid ei aita. Odysseus ärkab kodusaarel, kuid et ta on viidud sinna magavana, ei tea ta, kus ta on. Ilmub [[Athena]], kes ütleb Odysseusele, et too on koju jõudnud. Ta jutustab talle kosilastest, kes külalislahkust kuritarvitades tema majas elavad. Athena muudab Odysseuse kerjuseks ning saadab ta seakarjus [[Eumaios]]e majja varjule. Seejärel läheb ta [[Sparta]]sse [[Telemachos]]t tagasi kutsuma. === Neljateistkümnes laul. ''Odysseus Eumaiose juures'' === Kerjuseks riietatud Odysseus läheb Eumaiose majja. Vana karjus ei tunne oma isandat ära, vaid jutustab talle tema hiilgeaegadest. Ta ütleb end kartvat, et Odysseus on surnud, ning sarjab kosilasi, kes on rüvetanud tema uhke lossi. Odysseus ennustab enda tagasipöördumist, kuid Eumaios on ettevaatlik, sest paljud kerjused on samuti käinud toomas Penelopele uudised Odysseusest, lootes sellega toidukorda ära teenida. Odysseus ütleb, et on pärit [[Kreeta]]lt ning et enne Troojast lahkumist oli ta koos Odysseusega. Hiljem aga olevat ebaõnnestunud retk Egiptusesse teinud temast kerjuse. Siiski olevat ta seal olles kuulnud, et Odysseus on veel elus. === Viieteistkümnes laul. ''Telemachos jõuab Ithakale'' === [[Athena]] läheb [[Sparta]]sse [[Telemachos]]t koju kutsuma. Ta leiab Telemachose ja [[Peisistratos]]e magavana [[Menelaos]]e majast. Athena innustab Telemachost kiiresti koju tagasi pöörduma ning hoiatab teda kosilaste mõrvaplaani eest. Ta soovitab Telemachosel Eumaiose juurde minna. Lahkudes märkab Telemachos taevas kotkast, kes hoiab küünte vahel hane. Helena tõlgendab seda märgina Odysseuse võidukast tagasitulekust. Telemachos läheb Pylosesse, et laevale asuda. Tema loal tuleb kaasa ka ennustaja järeltulija [[Theoklymenos]], keda otsitakse taga [[Argos]]es toime pandud kuriteo pärast. Eumaios ja Odysseus jätkavad üksteisele lugude jutustamist. Eumaios räägib, kuidas ta Ithakale sattus. Mereröövlid olid ta [[Laertes]]ele müünud, kuid Odysseuse ema kasvatas teda nagu oma poega. Järgmisel päeval jõuab Telemachos Ithakale. Theoklymenos näeb taevas [[haugas]]t, tuvi küünte vahel. Ta ennustab head õnne Odysseusele ja tema perekonnale. === Kuueteistkümnes laul. ''Telemachos tunneb ära oma isa'' === Telemachos jõuab Eumaiose majja, kus Odysseus ja Eumaios vestlevad. Eumaios teeb Telemachosele ettepaneku võõras lossi viia, kuid Telemachos kardab kosilasi ning palub Eumaiosel ees Penelope juurde minna ja Telemachose tulekust teada anda. Athena muudab Odysseuse kerjusest tagasi kuningaks ning Telemachos tunneb oma isa ära. Odysseus jutustab talle, kuidas ta tagasi Ithakale jõudis. Odysseus ja Telemachos ühendavad oma jõud ning hakkavad kavandama kättemaksu Penelope kosijatele. Odysseuse plaan on muuta ennast taas kerjuseks ning siis lossi minna. Telemachose ülesandeks oleks ära peita kosilaste relvad, et isa ja poeg saaksid need ise õigel hetkel kosilaste vastu suunata. Samal ajal hauvad kosilased omakorda mõrvaplaani, jõudmata kokkuleppele, kuidas Telemachos tappa. Amfinomos teeb ettepaneku oodata märguannet jumalatelt. === Seitsmeteistkümnes laul. ''Telemachos ja Odysseus saabuvad Ithaka linna'' === Telemachos läheb Ithaka linna oma kodupaleesse, kus kohtab ema ja vana hoidjat [[Eurykleia]]t. Ta jutustab uudistest, mida kuulis Pylosel ja Spartas Odysseuse kohta, kuid ei ütle, et Odysseus on Eumaiose juures. Theoklymenos aga räägib, et Odysseus on juba Ithakal. Samal ajal suunduvad Odysseus ja Eumaios lossi poole. Teel ründab kerjuseks riietatud Odysseust üks kosilastest. Ka lossis võetakse teda halvasti vastu. Odysseuse truu koer Argos on ainus, kes ta ära tunneb, kuid koer on juba on nii vana, et ei suuda peremeest enam tervitama joosta, vaid sureb. Odysseus ei saa midagi teha, sest see reedaks ta. Penelope soovib kerjusega kohtuda, lootuses kuulda uudiseid Odysseusest. Odysseus aga peab paremaks veel veidi oodata. === Kaheksateistkümnes laul. ''Odysseuse võitlus Irosega. Kosilaste kaklus'' === Lossi saabub teinegi kerjus, kelle nimi on Iros. Ta kutsub Odysseuse kahevõitlusele. [[Athena]] abiga Odysseus võidab ning kosilased kiidavad tema vaprust. Amphinomos toob Odysseusele süüa ning viimane ennustab Odysseuse peatset tagasitulekut ning soovitab Amphinomosel linnast lahkuda. Amphinomos aga keeldub, sest Athena on juba määranud tema saatuseks surma Telemachose käe läbi. Saabub Penelope, kelle Athena on muutnud ebamaiselt kauniks. Ta ütleb, et Odysseus oli käskinud tal uuesti abielluda, kui Telemachose habe hakkab enne kasvama, kui ta abikaasa sõjast tagasi jõuab. Ta küsib kosilastelt kingitusi ning talle tuuakse neid ohtralt. Athena õhutab vihavaenu kosilaste vahel ning need hakkavad Odysseusele ja üksteisele solvanguid hüüdma. Puhkemas on riid, kui saabub Telemachos ja rahustab mehed maha. === Üheksateistkümnes laul. ''Odysseus kohtub Penelopega. Jalgade pesemine'' === Öösel peidavad Telemachos ja Odysseus kosilaste relvad. Seejärel uurib Penelope kerjuserõivastes Odysseuselt, kas too teab midagi ta abikaasa kohta. Odysseus jutustab üksikasjaliku luiskeloo ning Penelope puhkeb nutma. Odysseus ütleb Penelopele, et ta mees on elus ning jõuab kuu aja jooksul koju. Penelope käsib Odysseuse vanal hoidjal Erykleial kerjuse jalgu pesta ning Erykleia tunneb Odysseuse ära armi järgi, mille too oli noorena jahil käies saanud. Athena aga hoolitseb selle eest, et Penelope veel midagi teada ei saaks. Odysseus sunnib ka Eurykleia vaikima ning hoidja lubab saladust pidada. Penelope räägib, et nägi unes, kuidas kotkas tappis kakskümmend tema lemmikhane. Odysseus ütleb, et unenägu ennustab kosilastele surma. Ta annab Penelopele nõu korraldada võistlus, mille tulemusel läheks Penelope naiseks kosilasele, kes suudab lasta vibunoole läbi kaheteistkümne kirveaugu, nagu Odysseus seda varem teinud oli. === Kahekümnes laul. ''Öö ja hommik enne võitlust kosilastega'' === Odysseus ei suuda uinuda, kuna kardab, et tal ei õnnestu kosilasi võita. Penelope on endast väljas, sest Odysseus pole ikka veel tulnud ning ta on äsja lubanud uuesti mehele minna. Palvetades anub ta surma Artemise käe läbi, Odysseus aga ootab ennet Zeusilt. Zeus vastab pikselöögiga samal ajal, kui üks teenijatüdrukutest kosilasi kirub. Järgmisel hommikul kohtuvad Telemachos ja Odysseus kosilaste kambaga. Athena ässitab neid Odysseust solvama, et mehe viha ei raugeks. Üks kosilastest viskab Odysseust lehmakoodiga, kuid see lendab napilt Odysseuse peast mööda. Kosilased lõbutsevad lärmakalt edasi. === Kahekümne esimene laul. ''Vibulaskmisvõistlus'' === Penelope teatab, et läheb naiseks mehele, kes suudab Odysseuse vibu vinna tõmmata ning noole läbi kaheteistkümne kõrvuti asetatud kirve lasta. Telemachos paneb kirved ritta, kuid ei suuda vibunööri piisavalt pingule tõmmata. Ka kosilased on sunnitud üksteise järel oma võimetust tunnistama. Odysseus tõmbub eemale ning paljastab Eumaiosele ja lehmakarjusele, kes ta on. Võistlevate kosilaste juurde tagasi minnes näevad nad, et kellelgi pole õnnestunud vibu vinna tõmmata. Antinoos teeb ettepaneku lükata võistluse jätkamine edasi järgmisesse päeva, et mehed saaksid Apollonile ohverdada. Eumaios viib aga vibu Odysseusele, kes vinnastab vibu ja laseb noole puhtalt läbi kirveaukude. === Kahekümne teine laul. ''Kosilaste tapmine'' === Järgmise noole saadab Odysseus veini joova Antinoose kurku ning ütleb kohalviibijatele, et on Ithaka kadunud kuningas. Kosilased on hirmust rabatud ning üritavad põgeneda. Palveist hoolimata lubab Odysseus nad kõik tappa. Amphinomos sureb Telemachose piigihoobist. Telemachos toob Eumaiosele ja Odysseuse liitlastele relvad, üks reeturitest aga hangib odad ja kilbid kosilastele. Algab võitlus, mis Athena abiga aga kiiresti lõpeb. Odysseus tapab kõik kosilaste poolel olnud mehed peale mõne süütuks osutunud majalise. Eurykleia hõiskab kosilaste laipu nähes, kuid Odysseus keelab tal surma üle rõõmustada. Äraandjaks osutunud teenijatüdrukutele tehakse ülesandeks laipade koristamine ning seejärel tapetakse ka nemad. Seejärel jagab Odysseus korraldusi maja puhastamiseks. === Kahekümne kolmas laul. ''Penelope tunneb Odysseuse ära'' === === Kahekümne neljas laul. ''Kosilased Hadeses. Leppimine'' === == Eestikeelsed väljaanded == * Homerose Odüsseia. Esimene osa (Laulud 1-12). Kreeka keelest tõlkinud Anna Öpik, Tartu 1938 * Odüsseia. Kreeka keelest tõlkinud ja järelsõna A. Annist. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963 * Odüsseia. Tõlkinud August Annist. Teine trükk, Varrak, Tallinn 2006; järelsõna: Mait Kõiv, ""Ilias", "Odüsseia" ja Homerose küsimus" ==Sekundaarkirjandus== * [[Ervin Roos|Roos, Ervin]], Odüsseia. Sisuline, kunstikriitiline ja tekkelooline analüüs. RK "Teaduslik Kirjandus" Tartu 1941 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.uttv.ee/naita?id=11663 "Odüsseia" eestikeelse tõlke maratonlugemine] 10.–11. mail 2012 Tartus (audiosalvestis) {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Eeposed]] [[Kategooria:Vana-Kreeka kirjandus]] 9bojg10iwcn8pm8zsv7ljelwizpj59m 0 8646 7200611 7198498 2026-07-24T04:35:50Z Ojassaar 206682 /* S */ 7200611 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'') *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Anas americana'') *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased *[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'') *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'') *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'') *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia'') *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'') *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua'') *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'') *[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'') *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'') *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Anas clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'') *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Anas querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Anas discors'') *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] e9mo4mbrhoeq0d8uuyfd0gkoaipnk0l 7200617 7200611 2026-07-24T04:49:44Z Ojassaar 206682 /* L */ 7200617 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'') *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Anas americana'') *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased *[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'') *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'') *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'') *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia'') *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'') *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua'') *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'') *[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'') *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'') *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'') *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Anas querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Anas discors'') *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] j86ikrltqqgn6qmmr76lurf7sxgsqqk 7200618 7200617 2026-07-24T04:50:09Z Ojassaar 206682 /* R */ 7200618 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'') *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Anas americana'') *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased *[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'') *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'') *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'') *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia'') *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'') *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua'') *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'') *[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'') *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'') *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'') *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Anas discors'') *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] sqggoh4fylfjlsd0jc8fn7monlqg31q 7200619 7200618 2026-07-24T04:50:28Z Ojassaar 206682 /* S */ 7200619 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'') *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Anas americana'') *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased *[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'') *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'') *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'') *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia'') *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'') *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua'') *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'') *[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'') *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'') *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'') *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors'') *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 0k8uw63a167awagmymyxoy3u7rt1zp2 7200620 7200619 2026-07-24T04:50:46Z Ojassaar 206682 /* S */ 7200620 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'') *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Anas americana'') *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased *[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'') *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'') *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'') *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia'') *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'') *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua'') *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'') *[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'') *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'') *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'') *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] d64txywkvo4liq5fgrbjqntlr5zpyc5 7200623 7200620 2026-07-24T05:02:48Z Ojassaar 206682 /* S */ 7200623 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'') *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Anas americana'') *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased *[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'') *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'') *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'') *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia'') *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'') *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua'') *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'') *[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'') *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'') *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'') *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] cvc5w36hvrpl2poiw7dn664h0xfm7yz 7200670 7200623 2026-07-24T08:53:46Z Ojassaar 206682 /* A */ 7200670 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'') *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Anas americana'') *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased *[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'') *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'') *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'') *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia'') *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'') *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua'') *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'') *[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'') *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'') *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'') *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] fd1wme5cxicj0hrtxlrmg4l1v67d47i 0 9016 7200679 7182177 2026-07-24T09:22:53Z Martin Macha 2111 142215 /* */ 7200679 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = | jalgpalliliit = [[Saksamaa jalgpalliliit|Deutscher Fußball-Bund]] | liit_asutatud = 1900, taasasutatud 1950 | konföderatsioon = [[UEFA]] | peatreener = [[Jürgen Klopp]] | abitreener = | kapten = [[Joshua Kimmich]] | rekordinternatsionaal = [[Lothar Matthäus]] | rekord_mänge = 150 | parim väravakütt = [[Miroslav Klose]] | parim_väravaid = 71 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 10. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 1. | FIFA kõrgeima aeg = esimest korda 1992, viimati juuni 2018 | FIFA madalaim koht = 22. | FIFA madalaima aeg = märts 2006 |muster_la1=_ger26h |muster_b1=_ger26h |muster_ra1=_ger26h|muster_sh1=_ger26h|muster_so1=_ger26h1 | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=000000 |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_ger26a |muster_b2= _ger26a |muster_ra2=_ger26a|muster_sh2=_ger26a|muster_so2=_ger26a1 | vasakkäsi2= DD42AA |kere2= DD42AA |paremkäsi2= DD42AA |püksid2= 241E76 |sokid2=241E76 | esimene kohtumine = {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] – [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|23px]] Saksamaa 5:3 | esimene koht- ja aeg = [[Basel]], 5. aprill 1908 | suurim võit = [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|23px]] Saksamaa – {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] 16:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Stockholm]], 1. juuli 1912 | suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa amatööride jalgpallikoondis|Inglismaa amatöörid]] – [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|23px]] Saksamaa 9:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Oxford]], 13. märts 1909 | MM-ile kvalifitseerunud = 19 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1934 | parim tulemus MM-il = 1. koht (1954, 1974, 1990, 2014) | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 13 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1972 | parim tulemus MV-l = Võitja (1972, 1980, 1996) | OM_saavutused = pronksmedal (1988) }} '''Saksamaa jalgpallikoondis''' on [[Saksamaa jalgpalliliit|Saksamaa jalgpalliliidu]] esindusmeeskond, mis esindab [[Saksamaa]]d rahvusvahelistel [[jalgpall|jalgpallivõistlustel]]. ==Ajalugu== ===1930–1970=== Sakslased tõusid Euroopa üheks edukamaks jalgpallimaaks pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]]. Ehkki jalgpalliharrastus levis Inglismaalt sakslasteni juba 19. sajandi teisel poolel, ei olnud selle mängu areng Saksamaal nii kiire kui mitmes teises [[Euroopa]] riigis. Kahe maailmasõja vahel ei kannatanud Saksamaa koondise tulemused kaua aega võrdlust [[Austria jalgpallikoondis|Austria ''wunderteam''<nowiki/>'iga]]. [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aasta maailmameistrivõistlustel]] õnnestus Saksamaal pronksimängus edestada Austriat 3:2. Järgmisteks maailmameistrivõistlusteks ([[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]]) oli Austria juba Suur-Saksamaa osa, kuid uuelt asumaalt saadud mängijatele vaatamata ei jõutud [[Prantsusmaa]]l peetud finaalturniiril avaringist kaugemale. Esimene mäng [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsiga]] lõppes 1:1, kordusmängu võitis Šveits 4:2. [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]]. aastal oli Saksamaal meeskond, mis oli võimeline võitma maailmameistrivõistlused. Turniir ei alanud sakslastele rõõmustavalt, sest alagrupis jäädi alla [[Ungari jalgpallikoondis|Ungarile]] 3:8. Finaalis olid samad meeskonnad uuesti vastamisi ning nüüd saatis edu juba sakslasi, kes võitsid 0:2 kaotusseisust lõpuks 3:2. [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966. aasta MM-il]] mängisid sakslased finaalis [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] vastu ja said hõbemedalid. [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]]. aastal võideti pronksimängus [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay meeskonda]]. ===1971–2000=== [[1972. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1972. aasta EM-il]] alistas Saksamaa finaalis [[NSVL jalgpallikoondis|NSV Liidu]] 3:0. Kaks aastat hiljem ([[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]]) triumfeeris Saksamaa koondis kodusel MM-il, finaalis võideti [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandit]] 2:1. [[1976. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1976. aasta EM-il]] jäid sakslased finaalis alla [[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkiale]] penaltitega 3:5. Enne seda oli kumbki meeskond löönud 2 väravat. [[1980. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1980]]. aastal tuldi teist korda Euroopa meistriks, võites [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiat]] 2:1. [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]]. ja [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta MM-il]] tuli sakslastel leppida hõbedaga, [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] viis aga legendaarne mängija [[Franz Beckenbauer]] treenerina sakslased kolmandat korda maailmameistriks. Pärast üllatuskaotust [[1992. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1992. aasta EM-i]] finaalis [[Taani jalgpallikoondis|Taanile]] 0:2 tuldi kolmandat korda Euroopa meistriks [[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996]]. aastal [[Inglismaa]]l, võites [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhit]] 2:1. [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistrivõistlustell]] langes Saksamaa veerandfinaalis välja pärast 0:3 kaotust [[Horvaatia jalgpallikoondis |Horvaatiale]], kusjuures kõik väravad löödi pärast seda, kui kaitsja [[Christian Wörns]] sai punase kaardi. Peatreener [[Berti Vogts]] astus pärast seda tagasi ja tema asemele tuli [[Erich Ribbeck]].<ref>[https://www.nytimes.com/1998/09/09/sports/IHT-another-day-another-coach-gonenow-its-vogts.html Another Day, Another Coach Gone:Now It's Vogts] The New York Times. Archived from the original on 5 March 2016</ref> ===2001–2014=== [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000. aasta EM-i]] langes Saksamaa meeskond välja alagrupimängude järel, Ribbeck astus tagasi ja tema asemele asus peatreeneriks [[Rudi Völler]]. [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta MM-il]] jõuti välja finaali, kus jäädi alla [[Brasiilia jalgpallikoondis |Brasiiliale]] tänu kahele [[Ronaldo]] väravale 0:2. Sakslaste uuteks tähtedeks tõusid [[Michael Ballack]] ja [[Oliver Kahn]]. Esimest korda maailmameistrivõistlustel nimetati väravavaht, Saksamaa koondise kapten Oliver Kahn, turniiri parimaks mängijaks.<ref>[http://news.bbc.co.uk/sport3/worldcup2002/hi/team_pages/germany/newsid_2075000/2075695.stm Kahn named top keeper] BBC Sport. 30 June 2002</ref> Saksamaa langes [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta EM-il]] taas peale alagrupimänge välja. Rudi Völler astus seejärel tagasi ning peatreeneriks määrati [[Jürgen Klinsmann]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2004/jul/26/newsstory.sport10?INTCMP=ILCNETTXT3487 Klinsmann takes German post] The Guardian. London. 26 July 2004.</ref> Kodustel [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Saksamaa kõik alagrupimängud ning jõudis poolfinaali, kus kaotati 0:2 Itaaliale (tuli seejärel maailmameistriks) ning pronksimängus võideti [[Portugali jalgpallikoondis |Portugal]] 3:1. Miroslav Klose pälvis auhinna [[Golden Boot]] turniiri resultatiivseimana viie löödud värava eest.<ref>[http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/world_cup_2006/teams/germany/5163768.stm Klose finishes as leading scorer] BBC Sport. 9 July 2006</ref> [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] alistasid sakslased veerandfinaalis Portugali 3:2 ja poolfinaalis võitsid nad [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]]. Saksamaa kaotas finaali Hispaaniale 0:1, jäädes teiseks. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-il]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] jõuti poolfinaali, kus kaotati 0:1 [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaaniale]]. 2012. aasta toimunud [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel]] võitis Saksamaa kõik kolm alagrupimängu ja alistas seejärel veerandfinaalis [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]], püstitades rekordi 15 järjestikuse võiduga ametlikes võistlusmängudes.<ref>[https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/0254-0d7e260aaf70-c7e32fcba8c2-1000--germany-overpower-greece-in-uefa-euro-2012-quarter-finals/ Germany overpower Greece in UEFA EURO 2012 quarter-finals] UEFA. 22 June 2012</ref> Poolfinaalis kaotas Saksamaa Itaaliale 2:1. [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta MM-il]] Brasiilias tuli Saksamaa jalgpallikoondis maailmameistriks, alistades finaalis lisaajal [[Argentina jalgpallikoondis]]e 1:0. Saksamaa sai esimeseks Euroopa meeskonnaks, kes võitis FIFA maailmameistrivõistlused Ameerikas ja teiseks Euroopa meeskonnaks, kes võitis tiitli väljaspool Euroopat. 7:1 poolfinaalivõit Brasiilia üle oli üks meeldejäävamaid mänge MM-i ajaloos. Saksamaa lõi neli väravat veidi vähem kui seitsme minutiga ja oli 30. minutiks 5:0 ees. Saksamaa 7:0 eduseis teisel poolajal oli Brasiilia vastu ühes mängus saavutatud suurim skoor. Seda loetakse Brasiilia kõigi aegade ebaõnnestunumaks mänguks maailmameistrivõistlustel.<ref>[https://www.bbc.com/sport/live/football/28151201 Brazil 1–7 Germany: Match replay (UK only) – BBC Sport] BBC. 9 July 2014</ref> Saksamaa koondis sai selle võiduga enda nimele mitu MM-rekordit: jõudis esimese meeskonnana nelja järjestikuse MM-i poolfinaali; esimese meeskonnana lõi MM-i väljalangemismängus seitse väravat; saavutas kiireima viie järjestikuse värava löömise MM-i ajaloos (neli väravat löödi vaid 400 sekundiga); lõi esimese meeskonnana MM-i poolfinaalis esimesel poolajal viis väravat. ===2015–....=== [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] kohtus kaheksandikfinaalis Saksamaa [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkiaga]] ja saavutas kindla 3:0 võidu. Seejärel kohtus Saksamaa veerandfinaalis rivaali Itaaliaga ning võitis penaltiseerias 6:5. See oli esimene kord, kui Saksamaa alistas Itaalia suurturniiril. Sakslased kaotasid poolfinaalis võõrustajatele prantslastele 0:2. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ei saanud Saksamaa alagrupist edasi, mis oli nende esimene väljalangemine esimeses voorus alates 1938. aastast ja esimene alagrupiturniiril pärast formaadi taaskehtestamist 1950. aastal. Selle tulemusega sai Saksamaast viies tiitlikaitsja, kes langes välja maailmameistrivõistluste alagrupiturniiril, järgides Brasiiliat 1966. aastal, Prantsusmaad 2002. aastal, Itaaliat 2010. aastal ja Hispaaniat 2014. aastal. [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistluste]] valikmängus kaotas Saksamaa kodus [[Põhja-Makedoonia jalgpallikoondis|Põhja-Makedooniale]] 1:2. See oli nende esimene MM-valikmängu kaotus pärast 1:5 kaotust Inglismaale 2001. aasta septembris ja alles kolmas ajaloos.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2021/3/31/germany-beaten-by-north-macedonia-to-end-world-cup-qualifying-run Germany suffer shock defeat against] Al Jazeera. Associated Press. 31 March 2021</ref> 25. mail 2021 teatati, et [[Joachim Löw]]i asemel asub peatreenerina ametisse endine abitreener [[Hansi Flick]]. 2022. aasta maailmameistrivõistlustel loositi Saksamaa E-alagruppi koos Hispaania, Jaapani ja Costa Ricaga. Kampaania algas šokeeriva 1:2 kaotusega [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapanile]]. Seejärel viigistati Hispaaniaga 1:1, aga langeti teist turniiri järjest alagrupiturniiril maailmameistrivõistlustelt välja, hoolimata 4:2 võidust [[Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica]] üle, jäädes väravate vahe tõttu ilma kohast väljalangemismängudes. Peatreener Flick vallandati septembris 2023. 22. septembril 2023 nimetati uueks peatreeneriks [[Julian Nagelsmann]].<ref>Julian Nagelsmann: Former Bayern Munich boss appointed Germany manager". BBC Sport. 22 September 2023</ref> [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistluste]] võõrustajana alistati Taani kaheksandikfinaalis ning jõuti veerandfinaali, kus kaotati Hispaaniale lisaaja järel 1:2. === Edukamad väravalööjad === {{Small|Seisuga 25. juuni 2026.}} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Mängija !! style="background:#efefef;" | Väravate arv !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Väravaid <br> mängu kohta !! style="background:#efefef;" |Mänguaastad <br> koondises |- | 1. || style="text-align:left;"| [[Miroslav Klose]] || 71 || 137 || 0,52 ||2001–2014 |- | 2. || style="text-align:left;"| [[Gerd Müller]] || 68 || 62 || 1,1 || 1966–1974 |- | 3. || style="text-align:left;"| [[Lukas Podolski]] || 49 || 130 || 0,38 || 2004–2017 |- | 4. || style="text-align:left;" | [[Rudi Völler]] || 47 || 90 || 0,52 || 1982–1994 |- | 5. || style="text-align:left;" | [[Jürgen Klinsmann]]|| 47 || 108 || 0,44 || 1987–1998 |- | 6. || style="text-align:left;" | [[Karl-Heinz Rummenigge]] || 45 || 95 || 0,47 || 1976–1986 |- | 7. || style="text-align:left;" | [[Thomas Müller]] || 45 || 131 || 0,34 || 2010–2024 |- | 8. || style="text-align:left;"| [[Uwe Seeler]] || 43 || 72 || 0,6 || 1954–1970 |- |9. || style="text-align:left;" | [[Michael Ballack]]|| 42 || 98 || 0,43 || 1999–2010 |- |10. || style="text-align:left;" | [[Oliver Bierhoff]] || 37 || 70 || 0,53 || 1996–2002 |} == Praegune koosseis == Saksamaa koondis [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. {{nat fs g start}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Manuel Neuer]]|sorteerinimi=Neuer, Manuel|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1986|3|27}}|mänge=119|väravaid=0|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[Antonio Rüdiger]]|sorteerinimi=Rüdiger, Antonio|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1993|3|3}}|mänge=69|väravaid=3|klubi=[[Madridi Real]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[David Raum]]|sorteerinimi=Raum, David|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1998|4|22}}|mänge=21|väravaid=0|klubi=[[RB Leipzig]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Jonathan Tah]]|sorteerinimi=Tah, Jonathan|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1996|2|11}}|mänge=25|väravaid=0|klubi=[[Leverkuseni Bayer]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=5|pos=PK|nimi=[[Pascal Groß]]|sorteerinimi=Gross, Pascal|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1991|6|15}}|mänge=7|väravaid=1|klubi=[[Brighton & Hove Albion F.C.|Brighton & Hove Albion]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=6|pos=KA|nimi=[[Joshua Kimmich]]|sorteerinimi=Kimmich, Joshua|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1995|2|8}}|mänge=86|väravaid=6|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[Kai Havertz]]|sorteerinimi=Havertz, Kai|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1999|6|11}}|mänge=46|väravaid=16|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Toni Kroos]]|sorteerinimi=Kroos, Toni|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1990|1|4}}|mänge=109|väravaid=17|klubi=[[Madridi Real]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Niclas Füllkrug]]|sorteerinimi=Fullkrug, Niclas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1993|2|9}}|mänge=16|väravaid=11|klubi=[[Dortmundi Borussia]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=10|pos=PK|nimi=[[Jamal Musiala]]|sorteerinimi=Musiala, Jamal|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|2003|2|26}}|mänge=29|väravaid=2|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=11|pos=PK|nimi=[[Chris Führich]]|sorteerinimi=Fuhrich, Chris|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1998|1|9}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[VfB Stuttgart]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=12|pos=VV|nimi=[[Oliver Baumann]]|sorteerinimi=Baumann, Oliver|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1990|6|2}}|mänge=0|väravaid=0|klubi=[[TSG 1899 Hoffenheim|TSG Hoffenheim]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=13|pos=RÜ|nimi=[[Thomas Müller]]|sorteerinimi=Muller, Thomas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1989|9|13}}|mänge=129|väravaid=45|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=14|pos=RÜ|nimi=[[Maximilian Beier]]|sorteerinimi=Beier, Maximilian|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|2002|10|17}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[TSG 1899 Hoffenheim|TSG Hoffenheim]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=15|pos=KA|nimi=[[Nico Schlotterbeck]]|sorteerinimi=Schlotterbeck, Nico|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1999|12|1}}|mänge=12|väravaid=0|klubi=[[Dortmundi Borussia]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=16|pos=KA|nimi=[[Waldemar Anton]]|sorteerinimi=Anton, Waldemar|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1996|7|20}}|mänge=2|väravaid=0|klubi=[[VfB Stuttgart]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=17|pos=PK|nimi=[[Florian Wirtz]]|sorteerinimi=Wirtz, Florian|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|2003|5|3}}|mänge=18|väravaid=1|klubi=[[Leverkuseni Bayer]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=18|pos=KA|nimi=[[Maximilian Mittelstädt]]|sorteerinimi=Mittelstadt, Maximilian|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1997|3|18}}|mänge=4|väravaid=1|klubi=[[VfB Stuttgart]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=19|pos=PK|nimi=[[Leroy Sané]]|sorteerinimi=Sane, Leroy|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1996|1|11}}|mänge=60|väravaid=13|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=20|pos=KA|nimi=[[Benjamin Henrichs]]|sorteerinimi=Henrichs, Benjamin|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1997|2|23}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[RB Leipzig]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=21|pos=PK|nimi=[[İlkay Gündoğan]]|other=[[Captain (association football)|captain]]|sorteerinimi=Gundogan, Ilkay|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1990|10|24}}|mänge=77|väravaid=18|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=22|pos=VV|nimi=[[Marc-André ter Stegen]]|sorteerinimi=Ter Stegen, Marc-Andre|vanus={{sünniaeg ja vanus2|2024|6|14|1992|4|30|df=y}}|mänge=40|väravaid=0|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=23|pos=PK|nimi=[[Robert Andrich]]|sorteerinimi=Andrich, Robert|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1994|9|22}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Leverkuseni Bayer]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=24|pos=KA|nimi=[[Robin Koch]]|sorteerinimi=Koch, Robin|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1996|7|17}}|mänge=9|väravaid=0|klubi=[[Eintracht Frankfurt]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=25|pos=PK|nimi=[[Emre Can]]|sorteerinimi=Can, Emre|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1994|1|12}}|mänge=43|väravaid=1|klubi=[[Dortmundi Borussia]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=26|pos=RÜ|nimi=[[Deniz Undav]]|sorteerinimi=Undav, Deniz|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2024|6|14|1996|7|19}}|mänge=2|väravaid=0|klubi=[[VfB Stuttgart]]|klubirah=GER}} {{nat fs end}} == Vaata ka == *[[Saksamaa jalgpallikoondis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Saksamaa jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Saksamaa jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel]] *[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Saksamaa|Saksamaa jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Saksamaa|Saksamaa jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.dfb.de Koduleht] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{Saksamaa - 2014. aasta FIFA maailmameistrid}} {{FIFA World Cup 2018 Saksamaa koondis}} {{UEFA Euro 2016 Saksamaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Saksamaa koondis}} {{UEFA Euro 2024 Saksamaa koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Saksamaa koondis}} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Saksamaa jalgpallikoondis| ]] e1ler5fvvu5w6fryodu6duol0vo3ik1 0 10276 7200532 7197830 2026-07-23T20:30:01Z Velirand 67997 /* S */ 7200532 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Atidže Alieva-Veli]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Leszek Balcerowicz]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Elena Băsescu]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Nikolina Brnjac]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Andy Burnham]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Cecka Cačeva]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Nina Carberry]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Miriam Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Markéta Gregorová]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ilijana Iotova]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Kateřina Konečná]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Rada Laikova]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[Judita Laššáková]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Brad Sherman]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Roman Šayxetdinov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Elíza Vózemberg]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 19rz1xg3wzwlc5xq3ze9gubyfc59zcj 0 13405 7200561 7167595 2026-07-23T21:26:03Z Duneyrr 3943 7200561 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Lähis-Idas asuvast Mesopotaamiast; madaliku kohta vaata artiklit [[Mesopotaamia madalik]]; Argentinas asuva Mesopotaamia kohta vaata artiklist [[Mesopotaamia (Argentina)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2006}} '''Mesopotaamia''' ([[Piibel|Piiblis]] ka ''Kahejõemaa''; [[kreeka keel|kreeka]] ''Μεσοποταμία'' 'jõgedevaheline maa') on [[Lähis-Ida]] ajalooline piirkond ja [[tsivilisatsioon]]. Kreekakeelne nimi on [[tõlge]] vanapärsia nimest ''Miyanrudan'' või [[arami keel|arami]] nimest ''Beth Nahrin''. Erinevalt ühtsematest [[Vana-Egiptus]]e või [[Vana-Kreeka]] tsivilisatsioonidest oli Mesopotaamia erinevate kultuuride kogum, mida ühendasid kiri, jumalad ja suhtumine naistesse.<ref>Mark, Joshua J. [http://www.ancient.eu.com/Mesopotamia/ Mesopotamia] - Ancient History Enyclopedia, 2009.</ref> == Asend ja loodusolud == Mesopotaamia asub [[Pärsia laht|Pärsia lahte]] suubuva [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult [[savi]] ja [[pilliroog]]u. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. == Ajalugu == === ‘Ubaydi ajajärk === [[File:Sealand Dutch.svg|pisi|Mesopotaamia alad u 5500 eKr]] {{vaata|‘Ubaydi ajajärk}} Mesopotaamia ajaloo ajavahemikku u [[6. aastatuhat eKr|6000]]–[[4. aastatuhat eKr|3800 eKr]] kutsutakse [[‘Ubaydi ajajärk|‘Ubaydi ajajärguks]]. Periood nimetati [[Tell al-Ubaid]]iks väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-[[Iraagi ajalugu|Iraagis]] muistse [[Ur]]i linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese [[kultuur]]iga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele [[ratas]]. Keraamikas tuli kasutusele [[potikeder]], perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek [[halkoliitikum]]i ehk [[esiaeg|vase-kiviaega]], perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja [[niisutuskanal]]id. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud [[Halafi kultuur]]i asemel. Ajastu lõpuks toimus kiire [[linnastumine]]. Samal ajal algas ka elanikkonna kihistumine ja [[eliit|eliidi]] väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levisid isiku tuvastamiseks kasutatavad [[pitsat]]id. Seda ajajärku võib nimetada ka tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 eKr muistse [[Eridu]] linna [[Enki tempel|Enki templi]] ümber hakkas arenema linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvas aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks [[Tsikuraat|tsikuraadiga]]. === Sumerid ja tsivilisatsiooni tekkimine === {{vaata|Sumer}} [[sumerid|Sumerite]] päritolu ja keeleline kuuluvus on teadmata – pole teada, kas nad olid esmaasukad või sisserändajad. Umbes 4000 aastat [[eKr]] hakati Mesopotaamia lõunaosas [[põld]]u harima. [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhande lõpp eKr]] tähistab [[Pronksiaeg|pronksiajaalgust]]. Sumerite [[Kiilkiri]] savitahvlitel ja [[tempel|templeid]] ümbritsevad [[linn]]ad ilmusid umbes 3500–3000 aastat eKr. Sumerid leiutasid [[ratas|ratta]], [[potikeder|potikedra]] ja [[õlu|õlle]]. Kultuur mõjutas kõige rohkem Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. [[Sumeri keel]] asendus [[semiidi keel]]ega, kuid [[semiidid]] võtsid üle [[Religioon|religioossed]] [[kombetalitus]]ed, kirjanduse ja teaduse. === Sumeri linnriigid, Uruki ajajärk === [[File:Elam Map.jpg|pisi|]] Sumeri linnriikide ajastul moodustas linna keskus koos seda ümbritseva maapiirkonnaga [[linnriik|linnriigi]]. Vt [[Uruk]], [[Ur]], [[Umma (linn)|Umma]], [[Lagaš]], [[Kiš]], [[Eridu]], [[Nippur]], [[Larsa]]. Igal linnal oli oma [[kaitsejumal]], kellele oli pühendatud [[astmiktempel]] ehk [[tsikuraat]]. Arvatavasti oli linnriikide tekkimise ajal kõrgeim võim preesterkonna käes ning hiljem koondus võim [[Kuningas|kuningale]]. Olid ka vabad kodanikud, kel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel. Linnriikide vahelised suhted olid sageli vaenulikud ning muuhulgas konkureeriti [[hegemoonia]] pärast kogu Sumeri üle. Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Umbes 2500 eKr Sumeri linnriigid hääbusid ja tekkisid suurriigid. {{vaata|Sumeri ajalugu#Uruki ajajärk}} Samal ajal kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, [[Elam]]i riik (pealinn [[Susa]]), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) [[kiilkiri]]. Sumeri, st lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid [[Mari (Mesopotaamia)|Mari]] ja [[Ebla]]. === Mesopotaamia ajalugu pärast sumereid === [[File:Elam Map-en.svg|thumb|Sumer ja Elami kuningriik (oranž) ning selle ümbruse alad. Kaardil on Pärsia lahe ligikaudne ulatus [[Pronksiaeg|pronksiajal]]]] * [[Assüüria#Varadünastiline periood|Varadünastiline periood]] [[28. sajand eKr|2900]]–[[23. sajand eKr|2350 eKr]] ja valitseja legendaarne [[Assüüria kuningate loend|Assüüria kuningas]] [[Gilgameš]] u 2700 eKr * [[Akadi riik]] [[24. sajand eKr]] – [[22. sajand eKr|2150 eKr]], mille rajajaks kuningas [[Sargon I]] Suur. [[Akad]]i riigi lagunemise järel, akadid jagunesid kahe riigi, Põhja-Mesopotaamias asunud [[Assüüria]] ja Lõuna-Mesopotaamias paiknenud [[Babüloonia]] vahel. * [[22. sajand eKr|2150 eKr]] – [[21. sajand eKr|2065 eKr]], Iraani aladelt [[Z̄āgrose mäed|Z̄āgrose mägedest]] pärinevate [[nomaadid]]est [[gutilased|gutilaste]] ülemvõim (vt. [[Sumeri ajalugu#Guttide võim]]) * [[Uus-Sumeri riik|Uus]]-[[Sumeri ajalugu#Uus-Sumeri ajajärk|Sumeri]] periood alates [[21. sajand eKr|2065 eKr]]– [[3. Uri dünastia]] valitsemine ja [[Semiidid|semiidistunud]] sumerite [[linnriik]]ide (Ur, Lagaš jt), (valitseja Gudea) eksistents * [[Vana-Babüloonia|Vana]]-[[Babüloonia]] riik – [[18. sajand eKr]], valitseja [[Hammurapi]] ning tema kuulus [[Hammurapi seadustekogu|seadustekogu]]. * [[Hetiidid]]e riik, alates u [[15. sajand eKr|1600 eKr]] * [[Assüüria]] riik. [[9. sajand eKr|9.]]–[[7. sajand eKr]]. Kuningas [[Assurbanipal]] ja tema kiilkirjade kogu. * [[Uus-Babüloonia|Uus]]-[[Babüloonia]] riik [[7. sajand eKr]], Kuningas [[Nebukadnetsar II]] ning [[Paabeli torn]]. * [[6. sajand eKr|539 eKr]], [[Pärsia]] vallutas [[Babülon]]i ka Mesopotaamia [[File:Median Empire.jpg|pisi|400px|Aasia [[impeerium]]id u 600 a [[eKr]]: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], Mesopotaamia-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], [[Pärsia impeerium]]id]] === Kuningas, riigikorraldus ja sõjavägi === Kuningavõim oli absoluutne: kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim oli [[Jumal]]alt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees. Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus. == Mesopotaamia õiguskord == [[Pilt:Milkau Oberer Teil der Stele mit dem Text von Hammurapis Gesetzescode 369-2.jpg|thumb|Hammurapi seadustetulba ülemine osa]] [[1901]]. aastal leidsid prantsuse [[arheoloog]]id kuningas [[Hammurapi]] korraldusel püstitatud seadustetulba, mis asub tänapäeval [[Pariis]]is [[Louvre]]'i muuseumis. Iga süüteo puhul oli ette nähtud kindel karistus. Selle 282 paragrahvi püüdsid kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste, renditud varaga hooletu ümberkäimise, pettuse, nõiduse, perekondlike üleastumiste ja muude kuritegude eest. Kui süüdlane ja kannataja olid seisuse poolest võrdsed, siis rakendati "silm silma, hammas hamba vastu põhimõtet".<ref>Inimene, ühiskond, kultuur I. Tallinn, 1998. Lk. 57.</ref> == Religioon Mesopotaamias == Leidub mitmeid ühisjooni võrrelduna [[Vana-Egiptus|Egiptusega]]: # [[preester|Preestrid]] tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega. # Usk oli seotud riigivõimuga ehk valitsejad püüdsid [[religioon]]iga kontrollida rahvast. Esineb ka erinevusi: # Mesopotaamias ei olnud valitseja [[jumal]], pigem vahetalitaja ehk ülempreester. # Seetõttu ei pööratud religioonis valitsejale nii suurt tähelepanu. Oli rahvapärasem. === Tähtsamad jumalad === Jumalad on ''sumeri'' päritolu ning kandunud edasi ''semiidide'' kaudu. Jumalad olid ''[[Antropomorfism|antropomorfsed]]'', kujutati suguvõsana, inimestest eristas neid vaid vägevus ja surematus. [[Panteon]]i tipus kolm meesjumalat: # Taevajumal, jumalate isa Anu. # Tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal Enlil. Esimene poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja. # Sügavuste isand Ea. Tähtis osa oli ka taevakehadel: # Kuujumal Sin – vastutas kalendri eest. # Päikesejumal Šamaš – kaitses inimeste seadusi. Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Usk oli pragmaatiline: Jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt. == Mesopotaamia kunst == [[Pilt:Ishtar Gate at Berlin Museum.jpg|thumb|[[Ištari värav]] Berliini muuseumis]] === Ehituskunst === {{Vaata|Mesopotaamia arhitektuur}} Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu/palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid: # Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht. # Lossid, millest suurim oli ''Assüüria'' kuninga Sargon II oma. # Linna ja ''Uus-Babüloonia'', kuhu pääses läbi kaheksa värava, mis olid pühitsetud erinevatele jumalatele. === Kujutav kunst === Seotud arhitektuuriga, sest maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel. === Skulptuur === Arengut takistas kivi puudumine. # Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates. # Vabaplastikas on figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed jooned ei olnud olulised, küll aga rass. == Vaata ka == * [[Assürioloogia]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Vladimir Sazonov]], [[Peeter Espak]], [[Andreas Johandi]]. "Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr. Mesopotaamia ajalugu kiilkirja tekkest kuni Uus-Sumeri riigi languseni". Toimetanud [[Raul Veede]]. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2017, ISBN 978-9949773718 [http://www.tyk.ee/ajalugu-arheoloogia/00000012355] == Välislingid == {{commons|Category:Mesopotamia|Mesopotaamia}} * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/mesopoava.htm Mesopotaamia kultuurilugu] {{koord |NS=33.7 |EW=43.5 |type=country |region=IQ/SY/TR}} [[Kategooria:Aasia ajaloolised piirkonnad]] [[Kategooria:Mesopotaamia| ]] rk11p9uqa9i8ou28onq8abtxgxue405 0 13725 7200423 7200074 2026-07-23T16:57:29Z Andres 5 /* Tegusõna morfoloogia */ 7200423 wikitext text/x-wiki '''Sumeri keel''' (sumeri keeles 𒅴𒂠 ''eme-ĝir'', mis võis tähendada 'kodumaa keel', 'emakeel' või 'päris keel') oli [[sumerid|sumerite]] [[keel]], mida kõneldi [[Sumer]]is ([[Lõuna-Mesopotaamia]]s) ning mida hiljem kasutati kogu [[Mesopotaamia]]s peamiselt haridus-, haldus- ja kultuurikeelena. [[ISO 639-2]] ja [[ISO 639-3]] [[keelekood]] on '''sux'''. [[Pilt:Sumerian 26th c Adab.jpg|pisi|Sumeri savitahvel kiilkirjaga]] Sumeri keel oli [[isoleeritud keel]]: seniajani ei ole leitud veenvaid tõendeid selle [[keelesugulus|suguluse]] kohta ühegi teise teadaoleva keelega. Sumeri keel on valdavalt [[sufiks]]eid kasutav [[aglutinatiivne keel]], milles [[grammatiline tähendus|grammatilisi tähendusi]] väljendatakse peamiselt [[sõna]]le lisatud [[morfeem]]ide abil. Sellele on iseloomulik keerukas [[tegusõna]]süsteem ja [[ergatiivne morfosüntaks]]. == Ajalugu ja kasutamine == Sumeri keel oli Lõuna-Mesopotaamias oluline kõnekeel eelkõige 3. aastatuhandel eKr, kuigi piirkond oli tõenäoliselt mitmekeelne. Varaseimad teadaolevad kirjalikud märgid Mesopotaamias pärinevad [[Uruki periood]]i lõpust umbes 4. aastatuhande lõpus eKr (ligikaudu 3400–3000 eKr). Need peamiselt [[savitahvel|savitahvlitele]] ja saviesemetele kirjutatud halduslikud märkmed on leitud eelkõige [[Uruk]]ist. Neid peetakse sumeri kirjatraditsiooni alguseks, kuigi kõige varasemate tekstide täpne keeleline tõlgendus ei ole alati kindel. Tänapäevaste teadmiste kohaselt oli sumeri keel esimene keel, millele töötati välja [[kiri (keel)|kiri]]. Selle kirjalik pärand hõlmab ligikaudu 3000 aasta pikkust ajavahemikku. Hiljemalt 2. aastatuhande alguseks eKr lakkas sumeri keel tõenäoliselt olemast piirkonna peamine kõnekeel, sest [[akadi keel]]est kujunes Mesopotaamia valitsev kõne- ja halduskeel. Seejärel säilis sumeri keel sajanditeks õpetlaste ning elukutseliste kirjutajate ja ametnike ehk [[kirjatundja]]te (akadi ''ṭupšarru'', sumeri ''dub-sar'' 'tahvli kirjutaja') keelena. Templites kasutati seda rituaalsete tekstide, hümnide, palvete, loitsude ja templimajandusega seotud dokumentide koostamisel. Kuninglikes kantseleides kasutati sumeri keelt raidkirjades, haldusdokumentides, seadusetekstides ja muudes ametlikes tekstides. Koolides õpetati seda kirjatundjate väljaõppe osana. Õpetatud kirjakeelena säilis sumeri keel religioonis, kirjanduses ja teaduses kogu Mesopotaamias kuni hellenistliku ajani. Viimased teadaolevad sumerikeelsed tekstid pärinevad tõenäoliselt 1. sajandist pKr. === Keeleperioodid ja tekstiliigid === Sumeri keele umbes kolme tuhande aasta pikkune kirjalik ajalugu jaotatakse tavaliselt järgmisteks perioodideks: [[varasumeri keel]] ehk [[arhailine sumeri keel]] (umbes 3100–2600 eKr); [[vanasumeri keel]] (umbes 2600–2200 eKr); [[uussumeri keel]] (umbes 2200–2000 eKr); [[järelsumeri keel]] (umbes 2000–1700 eKr). Pärast kõnekeele kadumist säilis sumeri keel õpetlaste ja kirjatundjate keelena kuni kiilkirjaajastu lõpuni (umbes 1. sajandi lõpuni eKr). ==== Arhailine ehk varasumeri keel (umbes 3100–2600 eKr) ==== Sellest perioodist on säilinud peamiselt majandus- ja haldustekstid. Tähtsamad leiukohad on [[Uruk]] (eriti IVa ja III kihistus) ja [[Šuruppak]]. [[Jamdat Naşri periood]]ist pärinevad ka mõned õigusdokumendid ja kirjanduslikud tekstid arhailises vormis. Varajase perioodi tekstides märgiti grammatilisi tunnuseid – näiteks nimisõnade käändevorme ja tegusõnade grammatilisi vorme – ainult osaliselt. Seetõttu annavad need tekstid sumeri grammatika kohta vähem teavet kui hilisemad allikad. ==== Vanasumeri keel (umbes 2600–2200 eKr) ==== Sellest perioodist pärineb samuti rohkesti majandus- ja haldusdokumente, kuid ilmuvad ka esimesed pikemad kuninglikud raidkirjad jaüksikud kirjandustekstid. Peamine leiukoht on [[Lagaš]]. Vanasumeri tekstid võimaldavad juba märksa üksikasjalikumalt uurida sumeri grammatika ehitust. Pärast [[Akadi riik|Akadi riigi]] perioodi (umbes 2350–2200 eKr), mil sumerikeelsete tekstide hulk vähenes, suurenes sumeri keele kasutus taas eriti [[Uri III dünastia]] ajal. ==== Uussumeri keel (umbes 2200–2000 eKr) ==== Kõige rohkem sumerikeelseid tekste pärineb [[Uri III dünastia]] ajast. Eriti arvukalt on säilinud majandus- ja haldusdokumente [[Lagaš]]ist, [[Umma (linn)|Umma]]st ja [[Ur]]ist. Samuti on säilinud palju õigus- ja kohtudokumente. Olulised on [[Gudea]] (Lagaši ''ensi'', umbes 2130 eKr) savisilindritel säilinud pikad [[ehitushümn]]id. Need tekstid võimaldasid sumeri grammatika üksikasjalikku uurimist ning olid allikaks [[Adam Falkenstein]]i põhjapanevale teosele.<ref>Adam Falkenstein. ''Grammatik der Sprache Gudeas von Lagaš'', Rom: Pontificium Institutum Biblicum 1949–1950; 2., täiendatud trükk 1978.</ref> ==== Järelsumeri keel (umbes 2000–1700 eKr) ==== Sel perioodil hakkas sumeri keel kõnekeelena taanduma, kuigi mõnes Lõuna-Mesopotaamia piirkonnas, eriti [[Nippur]]i ümbruses, võis see veel mõnda aega säilida. Peamiselt kasutati sumeri keelt siiski kirjakeelena: seaduste, haldusdokumentide, kuninglike raidkirjade ja religioossete tekstide koostamisel. Paljud ametlikud tekstid olid kakskeelsed, sumeri ja akadi keeles. Sel ajal pandi kirjalikku vormi palju varasemat suulist pärimust, sealhulgas mitmed sumerikeelsed kirjandusteosed. Nende hulgas olid ka mõned [[Gilgameši eepos]]e aluseks olevad sumerikeelsed lood. ==== Postsumeri periood (umbes 1700–100 pKr) ==== Pärast sumeri keele kõnekeelena väljasuremist säilis see eelkõige õpetlaste, kultuse ja kirjanduse keelena. Igapäevases kasutuses vahetas selle Mesopotaamias väljapeamiselt [[akadi keel]]: lõunas babüloonia ja põhjas assüüria variant. Sumeri keelt õpetati endiselt kirjatundjate koolides jaseda kasutati religioossetes tekstides, kirjanduses, teaduses ja ametlikes raidkirjades. Selle jätkuvat tähtsust näitab näiteks asjaolu, et 7. sajandil eKr tundis Assüüria kuningas [[Aššur-bāni-apli]] huvi sumerikeelsete tekstide lugemise vastu ja kogus neid oma raamatukogusse. Sellest perioodist pärineb suur osa kakskeelsetest sumeri-akadi sõnaloenditest ja grammatilistest käsitlustest. Need olid hiljem olulised sumeri keele taasavastamisel 19. sajandil. === Kiilkiri ja vanim kirjakeel === {{Vaata|Kiilkiri}} [[Fail:Sumerian 26th c Adab.jpg|pisi|Sumeri monumentaalkiri 26. sajandist eKr]] Hiljemalt umbes 3500. aastaks eKr etendasid sumerid Lõuna-Mesopotaamias olulist osa üleminekul keerukale linnakultuurile, sealhulgas majanduse ja halduse vajadustele vastava [[kiri (keel)|kirja]] kujunemisel umbes 3200. aastal eKr ([[Uruk]]i IVa kihistuse leiud). See on üks vanimaid teadaolevaid kirjasüsteeme inimkonna ajaloos ja kõige varasem, mille arengut on võimalik arheoloogiliste leidude põhjal suhteliselt üksikasjalikult jälgida. [[Egiptuse hieroglüüfid]] kujunesid välja ligikaudu samal ajal, kuid kahe varaseima kirjasüsteemi tekkimise järjekord ja võimalik ajalooline seos ei ole kindlalt teada. Kirja tekkimise käik ei ole täielikult selge. Mudeli järgi, mille esitas [[Denise Schmandt-Besserat]]<ref>Schmandt-Besserat, D. ''How Writing Came About'', University of Texas Press 1996.</ref> ja mida on hiljem täpsustatud, kujunes kiri järk-järgult välja savist arvestusmärkide süsteemist. Selle käsitluse kohaselt kasutati juba 8.–4. aastatuhandel eKr väikesi saviesemeid eri kaupade ja koguste tähistamiseks: näiteks võis koonus tähistada väiksemat ja kera suuremat kogust vilja, ketas aga lammaste arvu. Need arvestusmärgid sobisid eelkõige majanduslikuks arvestuseks. Kui oli tarvis tehinguid kinnitada, paigutati arvestusmärgid õõnsasse savist kuulikesse (''bulla''). Selle välispinnale vajutati sageli samade märkide jäljed, et sisu oleks võimalik kindlaks teha ilma kuulikest purustamata. Schmandt-Besserat' järgi taibati hiljem, et arvestusmärke ei ole vaja ümbrikusse panna, vaid piisab nende kujutiste kandmisest otse savitahvlile. See oli oluline samm kolmemõõtmeliselt arvestussüsteemilt kahemõõtmelise kirjapaneku poole. Tema mudeli järgi hakati seejärel kasutama ka uusi märke, millel ei olnud enam otsest vastet savist arvestusmärkide hulgas. Need võisid kujutada esemeid (näiteks inimest, maja, anumat või templit) ning hiljem ka tegevusi ja abstraktsemaid mõisteid. Nii ei piirdunud süsteem enam kaupade ja koguste registreerimisega, vaid võimaldas üles märkida ka isikuid, asutusi, kohti ja muid haldusandmeid. Kui märke hakati kasutama ka keele, sealhulgas nimede, ametite ja kohanimede väljendamiseks, oli välja kujunenud kiri. Selle arenguprotsessi tulemusel kujunes mõne sajandi jooksul välja Mesopotaamia [[kiilkiri]], mis sai nimetuse märkide kiilja kuju järgi. Schmandt-Besserat' mudeli põhijooned, eriti seos arvestusmärkide ja varase kirja vahel, on üldiselt tunnustatud, kuid ülemineku täpsed mehhanismid ja kõik arenguetapid on jätkuvalt vaidluse all. Kiilkiri on säilinud peamiselt [[savitahvel|savitahvlitel]], kuid seda kasutati ka raidkirjades, näiteks kujudel ja ehitistel. Hiljem kohandati see [[akadi keel]]e, [[ebla keel]]e, [[eelami keel]]e, [[heti keel]]e, [[hurri keel]]e, [[urartu keel]]e, [[luvi keel]]e, [[hati keel]]e, [[pala keel]]e, [[kaška keel]]e ja [[emori keel]]e kirjutamiseks. Mesopotaamia kiilkiri inspireeris ka [[ugariti kiri|ugariti kirja]] ja [[vanapärsia kiri|vanapärsia kirja]]. Algul oli sumeri kiilkiri peamiselt [[logograafiline kiri|logograafiline]] ehk [[mõistekiri]], kus märk tähistas tervet sõna või mõistet. Hiljem hakati [[reebuse põhimõte|reebuse põhimõtte]] alusel kasutama samu märke ka silbiliste häälikuväärtuste märkimiseks. Nii kujunes kirjasüsteem, milles kasutati kõrvuti nii sõna- kui ka silbimärke. === Sumeri ja akadi keele kooseksisteerimine === Kogu 3. aastatuhande jooksul eKr kasutati Lõuna-Mesopotaamias kõrvuti sumeri keelt ja [[akadi keel]]t. [[Varadünastiline ajajärk|Varadünastilisel ajajärgul]] oli sumeri keel Lõuna-Mesopotaamia peamine haldus- ja kultuurikeel, põhja pool aga oli ülekaalus akadi keel, mille kasutusala laienes aja jooksul ka lõunasse. Juba 3. aastatuhande keskpaigaks eKr olid mõlemad keeled laialdaselt kasutusel. Tänapäeva uurijad ei käsitle sumerite ja [[akadid|akadite]] kokkupuudet enam peamiselt kahe vaenuliku rahva vastasseisuna, vaid pikaajalise kooselu, keelevahetuse ja kultuurilise lõimumise protsessina. Keeleteadlased räägivad selles seoses [[sumeri-akadi keeleliit|sumeri-akadi keeleliidust]], milles mõlemad keeled mõjutasid teineteist.<ref>Vt näiteks [[Dietz Otto Edzard]], ''Sumerian Grammar'', 2003.</ref> Mõne autori arvates algas sumeri keele taandumine kõnekeelena juba [[Uri III dünastia]] ajal.<ref>Nadezda Rudik, ''Entwicklung der keilschriftlichen sumerischen Beschwörungsliteratur von den Anfängen bis zur UR III-Zeit'', Jena Ülikooli doktoritöö, 2011.</ref> Hiljemalt 2. aastatuhande alguseks eKr oli see protsess alanud ning umbes 18.–17. sajandiks eKr oli sumeri keel lakanud olemast elav kõnekeel. Sumeri keel säilis siiski veel üle tuhande aasta õpetlaste, kirjatundjate ja preestrite kirjakeelena. Seda kasutati religioossetes tekstides, kirjanduses, teaduses, koolihariduses ja ametlikes kuninglikes raidkirjades. Viimased teadaolevad sumerikeelsed tekstid pärinevad kiilkirja ajastu lõpust, tõenäoliselt umbes 1. sajandist pKr. == Sotsiolektid == Ühes hilisemas sumeri sõnavara käsitlevas tekstis mainitakse mitut sumeri keele varianti või registrit. Hästi dokumenteeritud on ainult tavaline keel ''eme-gir'' (ka ''eme-gi'') ja [[sotsiolekt]] ''eme-sal''. Viimane on säilinud peamiselt järelsumerikeelses kirjanduses. ''Eme-sal''{{'}}i kasutati eelkõige kirjandusteostes siis, kui kõnelejateks olid naissoost tegelased, sealhulgas [[jumalanna]]d. Jutustavad osad ja meessoost tegelaste kõne on kirjutatud tavalises keeles (''eme-gir''). ''Eme-sal'' erineb tavakeelest mitmeti. Erinevused puudutavad nii [[juur (keeleteadus)|juur]]te häälikulist kuju kui ka sõnade morfoloogilisi [[tunnus (keeleteadus)|tunnus]]eid, samuti kasutatakse selles sõnu, mida tavakeeles ei esine. Näiteks kasutatakse sõna ''mu-ud-na'' tavakeelse sõna ''nital'' ('mees; abikaasa') asemel ja sõna ''mu-tin'' tavakeelse ''ki-sikil'' ('neid; noor naine') asemel. [[Pilt:Cities of Sumer-de.svg|pisi|Sumeri ja [[Eelam]]i tähtsamad linnad]] [[Pilt:Umma2350.PNG|pisi|Sumer ja Eelam kuningas [[Lugalzagesi]] valitsemisajal (umbes 2375–2347 eKr)]] ==Seos teiste keeltega== === Hüpoteetiline sugulus teiste keeltega === Sumeri keelt on korduvalt püütud siduda teiste keelte või [[keelkond]]adega sugulussuhete kaudu. Ükski neist ettepanekutest ei ole seni teadlaskonda veennud. Seetõttu käsitatakse sumeri keelt endiselt valdavalt [[isoleeritud keel]]ena. Kui sumeri keelega suguluses olevaid keeli eksisteeris juba muinasajal enne kirjalike allikate tekkimist, siis ei ole need keeled tõenäoliselt säilinud kirjalikes allikates ja nende võrdlemine sumeri keelega ei ole enam võimalik. ==== Sumeri keel dene-kaukaasia makrokeelkonna võimaliku liikmena ==== [[Makrokeelkond]]ade üle peetavas tänapäevases arutelus on mõned uurijad, näiteks [[John D. Bengtson]],<ref>Bengtson, J. D. The Riddle of Sumerian: A Dene-Caucasic Language? – ''Mother Tongue'', 1997, 3: 63–74.</ref><ref>John D. Bengtson. Edward Sapir and the "Sino-Dene" Hypothesis. – ''Anthropol. Sci.'', 1994, 102(3), 207–230, siin lk 210. [https://www.researchgate.net/publication/271412040_Edward_Sapir_and_the_Sino-Dene_Hypothesis Täistekst.]</ref> pidanud sumeri keelt kandidaadiks hüpoteetilisse [[dene-kaukaasia makrokeelkond]]a. Selle hüpoteesi kohaselt hõlmaks see makrokeelkond [[hiina-tiibeti keeled|hiina-tiibeti keeli]], [[põhja-kaukaasia keeled|põhja-kaukaasia keeli]], [[Jenissei keeled|jenissei keeli]] ja [[na-dene keeled|na-dene keeli]]. Mõned selle hüpoteesi pooldajad on sinna lisanud ka tavaliselt isoleerituks peetavaid keeli, nagu [[burušaski keel]], [[baski keel]] ja sumeri keel. Dene-kaukaasia makrokeelkonna hüpotees ei ole üldtunnustatud ja ka sumeri keele kuulumine sellesse on tõestamata. ===Sumerite eelkäijad ja naabrid=== Sumerite päritolu ja nende [[Lõuna-Mesopotaamia]]sse ilmumise aeg ei ole kindlalt teada. Ei ole selge, kas sumerid olid selles piirkonnas [[põliselanik]]ud või saabusid nad sinna millalgi [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]]. Sumerite võimalikku ilmumist on ka raske seostada konkreetsete arheoloogiliselt jälgitavate muutustega. Vanemas sumeroloogia uurimistraditsioonis (näiteks [[Adam Falkenstein]]i töödes) oletati, et sumerid ei olnud Lõuna-Mesopotaamia algne rahvastik, vaid saabusid sinna 4. aastatuhandel eKr ja asusid varasema kohaliku rahvastiku kõrvale või selle asemele. Seda seisukohta põhjendati oletatava [[Substraat (lingvistika)|keelesubstraadiga]], mida on mõnikord nimetatud [[protoeufrati keel]]eks. Selle oletatava varasema keele kihistuse jälgedeks on peetud mitmeid sõnu, mida ei ole võimalik sumeri keele sisemise arengu abil seletada. Nende hulka on arvatud näiteks järgmised linnanimed: *''[[Ur]]''; *''[[Uruk]]'' (sumeri ''Unug''); *''[[Larsa]]''; *''[[Lagaš]]''. Samuti on oletatud, et varasemast keelekihistusest pärinevad mõnede jumaluste nimed, näiteks: *''[[Nanše]]''; *''[[Gatumdu]]''. Võimalike mittesumeri päritolu sõnadena on nimetatud ka mitmeid põllumajanduse ja käsitöö termineid, näiteks: *''apin'' 'ader'; *''engar'' 'kündja, põlluharija”; *''ulušin'' 'polbnisuõlu'; *''nimbar'' 'datlipalm'; *''nukarib'' 'aednik'; *''taskarin'' 'pukspuu'; *''simug'' 'sepp'; *''tibira'' 'metallitööline'. Kui selline varasem keelekiht on tõesti olemas olnud, saab see anda teavet sumerite kultuuritaseme kohta nende Mesopotaamiasse saabumise ajal. Tänapäeval ei peeta sumerieelsele subtraadile viitavat seletust tõestatuks. Raskus seisneb selles, et pole kindlalt teada, missugune oli sumeri keele varasem kuju jacmilliste tunnuste alusel võiks mõnd sõna pidada mittesumeri päritolu sõnaks. Varasemates uurimustes peeti näiteks mitmesilbilisust sageli mittesumeri päritolu tunnuseks, kuid seda kriteeriumi ei peeta tänapäeval piisavaks. Mõned uurijad, näiteks [[Igor Djakonov]] ja [[Vladislav Ardzinba]], pakkusid välja, et korduvate silpidega sõnad võivad pärineda varasemast tundmatust substraatkeelest. Sellest on tulnud mõnikord kasutatud nimetus "banaanikeel", mis vihjab sõna ''banana'' silbikordusele. Seda substraatkeelt on nimetatud ka prototigrise keeleks.< ref>История древнего Востока, kd 2, Москва 1988. ptk 3.</ref> Seda seisukohta on kritiseerinud näiteks [[Gonzalo Rubio]], kes leiab, et sumeri sõnavaras ei ole võimalik kindlaks teha ühtset substraati. Tema arvates on tegu pigem keeruka laenude võrgustikuga, milles laenusuunda on sageli raske määrata.<ref>Rubio, Gonzalo. 1999. On the Alleged 'Pre-Sumerian Substratum'. – ''Journal of Cuneiform Studies'', lk 51.</ref> Teistsuguse seisukoha on esitanud [[Gordon Whittaker]], kes on oletanud, et sumeri keeles võib leiduda jälgi [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] päritolu substraadist.<ref>Whittaker, Gordon. 2008. The Case for Euphratic. – ''Bulletin of the Georgian National Academy of Sciences''', 2(3), lk 156–168.</ref> See ei ole sumeroloogia peavoolus üldtunnustatud. Sumerid ja [[akadid]] kujundasid 3. aastatuhande jooksul välja pikaajalise keelelise ja kultuurilise kooselu. See ei olnud kahe isoleeritud rahva vastasseis, vaid ulatuslik lõimumisne, mille tulemusel kujunes välja [[sumeri-akadi keeleliit]]. Need keeled mõjutasid teineteist. Mõju avaldus muu hulgas sõnavaras, häälikusüsteemis, grammatilistes struktuurides ja lauseehituses. Eriti oluline oli vastastikune sõnalaenamine. Umbes 7% akadi keele sõnavarast pärineb sumeri keelest, hilisem sumeri keel sisaldas umbes 3–4% akadi laene.<ref>Edzard, Dietz Otto. ''Sumerian Grammar'', Leiden–Boston: Brill 2003.</ref> Lisaks akaditele olid sumerite tähtsad naabrid [[eelamlased]], kes elasid [[Eelam]]is tänapäeva Edela-Iraani alal ([[Khūzestān (piirkond)|Khūzestān]]i piirkonnas). Eelami kultuurilised ja majanduslikud sidemed Mesopotaamiaga ulatusid tagasi juba 3. aastatuhande algusesse eKr. Mesopotaamia mõju avaldus ka kirjas: eelamlased võtsid kasutusele Mesopotaamia kiilkirja ja kohandasid seda oma keelele. Eelami mõju Sumerile on palju vähem tõendatud. Lullubid, gutid ja teised rahvad 3. aastatuhandel eKr sattus Sumer ajutiselt teiste rahvaste võimu alla, sealhulgas [[lullubid|lullubite]] ja [[gutid|guttide]] perioodidel. Nende rahvaste keelte mõju sumeri keelele ei ole siiski selgelt tuvastatav, sest nende keelte kohta on säilinud väga vähe andmeid. ==Tüpoloogia== ===Sissejuhatav märkus=== Siinne sumeri keele lühiülevaade keskendub peamiselt [[nimisõna]] ja [[tegusõna]] [[morfoloogia]]le. Käsitletakse üksnes tavapäraseid grammatikanähtusi, eranditele ja erijuhtudele viidatakse ainult üksikutel juhtudel. Ülevaade põhineb eeskätt [[Dietz Otto Edzard]]i (2003) ja Gábor Zólyomi (2005) grammatikal. Sumeri vormide esitamisel on loobutud [[grafeem]]ivariantide (erinevate kiilkirjamärkide) näitamisest. Nende asemel kasutatakse normaliseeritud kirjakuju ilma aktsentide, indeksite ja foneetiliste lisamärkideta (nagu ka Zólyomi 2005). See lihtsustab keeleteaduslike küsimuste mõistmist lugejatel, kes ei tunne kiilkirja. ===Grammatiline ehitus=== Sumeri keel on [[aglutineeriv keel]], milles kasutatakse valdavalt [[ergatiivne joondus|ergatiivset joondust]] ([[lõhestatud ergatiivsus]] ehk ''split''-ergatiivsus). Lõhestatud ergatiivsus tähendab, et ergatiivset joonust ei kasutata kõigis grammatilistes olukordades, vaid teatud kontekstides esineb ka nominatiiv-akusatiivne joondus. Keeles on ka [[nimisõnaklass]]id – [[isikuklass]] ja [[mitteisikuklass]]. [[Öeldis]] paikneb tavaliselt lause lõpus, ülejäänud [[lauseliikmed|lauseliikmete]] järjekord sõltub [[süntaks|süntaktilistest]] ja [[pragmaatika|pragmaatilistest]] teguritest. [[Nimisõnafraas]] ja [[verbifraas]] on omavahel tihedalt seotud. Sumeri keeles ei ole piir [[nimisõna]]- ja [[verb]]itüvede vahel nii selgelt väljendunud kui indoeuroopa keeltes. Samad tüved (juured), millest paljud on ühesilbilised, võivad täita nii nimisõna kui ka verbi funktsiooni. Näiteks tähendab ''dug'' nii 'kõne' kui ka 'rääkima'. Tüve funktsioon ilmneb grammatiliste tunnuste (grammatilisi suhteid väjendavate [[morfeem]]ide ja lausekonteksti põhjal, kusjuures tüvi ise jääb muutumatuks. Eriti iseloomulik on see, et sumeri keeles puuduvad [[infiks]]id sõnajuurt katkestavate [[afiks]]ite mõttes (erinevalt näiteks [[akadi keel]]est). ===Hääliku- ja vormisüsteemi rekonstrueerimise raskused=== Paljude sumeri keeles kasutatud kiilkirja silbimärkide [[homofoon]]sus on viinud oletusele, et sumeri keel võis olla [[toonikeel]], milles tähendust eristas ka silbi [[toon (keeleteadus)|toon]]. Selle oletuse kasuks puuduvad siiski veenvad tõendid ja üldiselt peetakse seda vähetõenäoliseks. Samuti on võimalik, et sumeri keeles oli rohkem [[foneem]]e, kui kasutatud kiri võimaldab tänapäeval rekonstrueerida. Et sumeri keel suri tuhandeid aastaid tagasi välja ja on säilinud sageli mitmeti tõlgendatavas kiilkirjas, saab selle [[fonoloogia]]t ja morfoloogiat rekonstrueerida üksnes ligikaudu. See aitab seletada, miks sumeri [[verbimorfoloogia]] kohta – eelkõige [[finiitne verb|finiitse verbi]] [[prefiks]]isüsteemi kohta – leidub endiselt omavahel märkimisväärselt erinevaid teooriaid. ==Foneemid== Sumeri keele [[foneem]]isüsteem, niivõrd, kuivõrd seda kirjalike allikate põhjal rekonstrueerida saab, suhteliselt lihtne. Neljale vokaalile /a e i u/ kõrval on ligikaudu 16–17 konsonanti: {| class="wikitable" |- |style="background:#C0F0F0" | Transliteratsioon||b||d||g||&nbsp;||p||t||k||&nbsp;||z||s||š||ḫ||&nbsp;||r||r̂||l||m||n||ĝ |- |style="background:#C0F0F0" | Hääldus||p||t||k||&nbsp;||pʰ||tʰ||kʰ||&nbsp;||ʦ||s||ʃ||x||&nbsp;||r||(?)||l||m||n||ŋ |- |} ''Sumeri hääldus on rekonstrueeritud ligikaudselt, kuna kiilkiri ei pruugi kajastads kõiki foneemide häälikulisi eristusi.'' Kaashäälikute hääldus ei ole siiski kindlalt teada, sest kiilkiri ei erista kõiki häälikute tunnuseid. Näiteks foneemi, mida transliteratsioonis kirjutatakse /r̂/ (või /dr/), peavad [[Bram Jagersma]] ja [[Gábor Zólyomi]] [[aspireritud alveolaarne afrikaat|aspireeritud alveolaaseks afrikaadiks]] [tsʰ]. See tõlgendus on vaieldav, sest [[akadi keel]]de laenatud sumeri sõnades vastab sellele häälikule sageli [r]. Paljud uurijad (sealhulgas [[Dietz Otto Edzard]] (2003)) eeldavad ka /h/-foneemi olemasolu. Seda, kas tegu on [[kõrihäälik]]u ehk [[larüngaal]]i või [[neeluhäälik]]u ehk [[farüngaal]]iga – ei ole aga kindlaks tehtud. Samuti on ebaselge, kas sumeri keeles oli veel teisi foneeme, mida olemasolev kiri ei võimalda usaldusväärselt tuvastada. ==Nimisõnamorfoloogia== ===Isikuklass ja mitteisikuklass=== Sumeri keeles eristatakse kahte [[nimisõnaklass]]i: [[isikuklass]]i (lühend PK või HUM) ja [[mitteisikuklass]]i ehk asjade klassi (lühend SK või NONHUM). Loomad kuuluvad üldjuhul mitteisikuklassi. See kahe klassi süsteem mõjutab muu hulgas [[pööramine|pööramist]]i ja [[mitmus]]e moodustamist. Nimisõna klass ei ole sõna väliskuju põhjal formaalselt tuvastatav. ===Mitmuse moodustamine=== Sumeri keeles eristatakse kahte [[arv (keeleteadus)|arvu]]: märgistamata [[ainsus]]t ning [[mitmus]]t. Mitmust märgitakse ainult isikuklassi nimisõnadel. Mitmuse tunnus (mitmust tähistav [[morfeem]]) on fakultatiivne ja selle kuju on /-ene/; pärast [[täishäälik]]ut /-ne/. Kui nimisõnaga kaasneb [[arvsõna]]line [[täiend]], jäetakse mitmuse tunnus tavaliselt ära. Mitteisikuklassi nimisõnadel mitmust üldjuhul ei märgita. Mitmust või hulka võib väljendada ka nimisõna või sellele järgneva [[omadussõna]]lise täiendi kordamisega. Mitteisikuklassi nimisõnade puhul võib paljuse või mitmekesisuse tähendust väljendada täiend -''hi.a'' (on arvatud, et see oli algselt [[kesksõna]] tegusõnast ''hi'' 'segama'). ''Näited mitmuse moodustamisest'' {| class="wikitable" |- !Sumeri !Eesti |- |''diĝir-ene''||jumalad (isikuklass) |- |''lugal-ene''||kuningad (isikuklass) |- |''lugal-imin''||seitse kuningat (mitmuse tunnus jääb arvsõna tõttu ära) |- |''bad''||müür; müürid (mitteisikuklass, mitmust ei märgita) |- |''du-du''||sõnad; kõik sõnad (üldistav kordus) |- |''kur-kur''||mäed; võõrad maad; kõik mäed või kõik võõrad maad |- |''šu-šu''||käed |- |''a-gal-gal''||suured (''gal'') veed (''a'') |- |''udu-hi-a''||mitmesugused lambad (mitteisikuklass) |- |} ===Ergatiivne joondus=== Sumeri keel on [[ergatiivne keel]]. Selles kasutatakse eri [[kääne|käändeid]] [[sihiline tegusõna|sihilise tegusõna]]ga väljendatud [[öeldis]]e [[agent (keeleteadus)|agendi]] (tegijat väljendava aluse) ja [[sihitu tegusõna]]ga väljendatud öeldise [[alus (keeleteadus)|alus]]e jaoks. Esimest käänet nimetatakse [[ergatiiv]]iks, teist [[absolutiiv]]iks. Absolutiivi kasutatakse ka sihiliste tegusõnade [[otsesihitis]]e ehk [[patsient (keeleteadus)|patsiendi]] märkimiseks. Ergatiiv: sihilise tegusõnaga väljendatud öeldise agent (alus). Absolutiiv: sihitu tegusõnaga väljendatud öeldise alus ja sihilise tegusõna [[otsesihitis]] (patsient). ''Näiteid ergatiivsest joondusest'' (tegusõnavorme selgitatakse peatükis "Tegusõna morfoloogia") {| class="wikitable" |- ! Sumeri keel ! Eesti keel ! Selgitus |- | ''lugal-Ø mu-ĝen-Ø'' | kuningas tuli | Sihitu tegusõna: alus (''lugal'') on absolutiivis. |- | ''lugal-e bad-Ø i-n-sig-Ø'' | kuningas lammutas müüri | Sihiline tegusõna: agent (''lugal-e'') on ergatiivis, otsesihitis (''bad'') absolutiivis. |} Nimisõnade käändesüsteem järgib sumeri keeles ergatiiv-absolutiivset joondust. Ergatiivne joondus ei avaldu siiski järjekindlalt tegusõna [[isikutunnus]]tes ega [[asesõna]]de süsteemis. Teatud grammatilistes kontekstides, näiteks 1. ja 2. isiku puhul ning sõltuvalt tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]]ist, esineb hoopis [[nominatiiv-akusatiivne joondus]]. Sellepärast räägitakse sumeri keele puhul [[lõhestatud ergatiivsus]]est ehk ''split''-ergatiivsusest. Ergatiivse ja nominatiiv-akusatiivse joonduse võrdlus {| class="wikitable" |- ! ! Sihilise tegusõna alus ! Sihitu tegusõna alus ! Sihilise tegusõna sihitis |- | Ergatiiv-absolutiivne joondus | Ergatiiv | Absolutiiv | Absolutiiv |- | Nominatiiv-akusatiivne joondus | Nimetav | Nimetav | Sihitav |} ===Käänded=== Sumeri keeles markeeritakse [[kääne]]t nii nimisõnal ([[sufiks]]ite abil) kui ka tegusõnal ([[prefiks]]ite abil); seda nähtust nimetatakse keeleteaduses [[kahekordne markeerimine|kahekordseks markeerimiseks]] (''double marking''). Varasemas uurimistöös määratleti käändeid üksnes nimisõnade põhjal. Nii eristati üheksa käänet, kusjuures isikuklassi nimisõnadel on seitse ja mitteisikuklassi nimisõnadel kaheksa käänet. [[Käändelõpp|Käändelõpud]] (käändeid väljendavad morfeemid) on [[ainsus]]es ja mitmuses ühesugused ning paiknevad [[nimisõnafraas]]i lõpus (vt allpool), mitmuse tunnuse /-ene/ korral selle järel. Käänete markeerimine tegusõna prefiksiga on keeruline [[kontraktsioon]]ireeglite ja kiilkirja eripärade tõttu, mille koosmõjul võivad käändetunnused oluliselt muutuda. Seda teemat ei käsitleta siin üksikasjalikumalt (vt Falkenstein 1978; Edzard 2003), seda enam et just selles valdkonnas on sumeri grammatika uurimine endiselt arengujärgus. Uuema käsitluse järgi, mida esindab muu hulgas Gábor Zólyomi (vt Zólyomi 2004), tuleb sumeri käände määratlemisel arvestada võrdselt nii nimisõnalist kui ka tegusõnalist markeerimist. Selle käsitluse järgi on kääne iga esinev kombinatsioon ühest nimisõnalisest tunnusest ja ühest tegusõnalisest tunnusest. Selle arvestusviisi järgi on sumeri keeles käändeid märgatavalt rohkem kui üheksa. Käändelõpud on nimisõnade ''lugal'' 'kuningas' ja ''ĝeš'' 'puu' puhul järgmised: {| class="wikitable" |- ! Kääne ! ''lugal'' ! ''ĝeš'' ! Funktsioon/tähendus |- | [[Absolutiiv]] | lugal-Ø | ĝeš-Ø | ''Sihitu tegusõnaga väljendatud öeldise alus või sihilise tegusõnaga väljendatud öeldise otsesihitis'' |- | [[Ergatiiv]] | lugal-e | (ĝeš-e) | ''Sihilise tegusõnaga väljendatud öeldise agent (alus)'' (peaaegu ainult isikuklassis) |- | [[Omastav]] | lugal-ak | ĝeš-ak | kuninga/puu (omastav suhe) |- | [[Ekvatiiv]] | lugal-gin | ĝeš-gin | nagu kuningas/puu |- | [[Daativ]] | lugal-ra | - | kuningale (ainult isikuklassis) |- | [[Direktiiv (kääne)|Direktiiv]] | - | ĝeš-e | puu poole, puu juurde (ainult mitteisikuklassis) |- | [[Terminatiiv]] | lugal-še | ĝeš-še | kuninga/puu suunas |- | [[Kaasaütlev]] | lugal-da | ĝeš-da | koos kuninga/puuga |- | [[Lokatiiv]] | - | ĝeš-a | puu juures (ainult mitteisikuklassis) |- | [[Ablatiiv]] | - | ĝeš-ta | puu juurest, puust alates (ainult mitteisikuklassis) |- | ''Mitmus'' | lugal-ene-ra | - | kuningatele (''käändetunnus paikneb pärast mitmuse tunnust'') |} Omastavaline täiend järgneb tavaliselt [[põhisõna]]le, näiteks: :''dumu-an-ak'' '[taevajumal] [[An (jumal)|An]]'i tütar' (''dumu'' 'tütar' + ''an'' 'An' + omastavalõpp -ak). === Enkliitilised omastavad asesõnad === Sellistele tarinditele nagu "minu ema" vastavad sumeri keeles nimisõnad koos [[omastav asesõna|omastava asesõna]] funktsioonis [[enkliitik]]utega. Need on järgmised: {| class="wikitable" |- ! ! 1. isik ! 2. isik ! 3. isik |- | Ainsus | -ĝu | -zu | (-a-)ni (isikuklass), -bi (mitteisikuklass) |- | Mitmus | -me | -zu-ne-ne | (-a)-ne-ne |} Näiteid omamise väljendamisest {| class="wikitable" |- ! Sumeri keel ! Eesti keel |- | ''ama-zu'' | sinu ema |- | ''dub-ba-ni'' | tema kirjutustahvel |- | ''ama-za(-k)'' | sinu ema (omastav) |- | ''dub-ba-ni-še'' | tema tahvli juurde / tema tahvli poole |} Näited näitavad, et [[possessiiv]]ne enkliitik käib käändelõpu ees. Näiteks võtab ''-zu'' käändelõpu ''/-a/'' ees kuju ''-za'' (kolmas näide). === Nimisõnafraasid === Kõigi [[nimisõnafraas]]ide ([[sumeroloogia]]s nimetatakse neid ka [[nimisõnaahel]]ateks) puhul kehtib elementide kindlaksmääratud järjekord. See on järgmine: * '''1''' põhisõna + '''2''' omadussõnalised või kesksõnalised täiendid + '''3''' arvsõnad + '''4''' omastavalised täiendid + '''5''' [[relatiivlause]]d + '''6''' omaja + * '''7''' mitmuse tunnus + '''8''' [[lisand (keeleteadus)|lisand]]id + '''9''' käändelõpp Kõik kohad ei pea muidugi täidetud olema. Positsioonid (2), (4), (5) ja (8) võivad omakorda olla täidetud keeruliste fraasidega, mistõttu võivad tekkida mitmekordsed sisestused ja väga keerulised tarindid. Nimisõnafraasi positsioonid võivad olla täidetud järgmiselt: {| class="wikitable" |- ! Positsioon ! Nimetus ! Täitmise võimalused |- | 1 | Põhisõna | Nimisõnad, [[liitsõna]]d, [[asesõna]]d; nimisõnataolised [[tegusõna käändeline vorm|tegusõna käändelised vormid]] |- | 2 | Omadussõnad/kesksõnad | Omadussõnad; tegusõna käändelised vormid (omadussõnalise täiendi taoliselt) |- | 3 | Arvsõnad | Arvsõnad (kui see positsioon on täidetud, peab positsioon 7 olema tühi) |- | 4 | Omastavalised täiendid | Omastava käände tunnusega nimisõnafraasid (vt eespool) |- | 5 | Relatiivlaused | Alistatud finiitsed laused |- | 6 | Omaja | Omastavad enkliitikud (vt eespool) |- | 7 | Mitmuse tunnus | Mitmuse tunnus /-ene/ (ainult juhul, kui põhisõna kuulub isikuklassi ja seda ei täienda arvsõna) |- | 8 | Lisandid | Nimisõnafraasid, mis võivad omakorda koosneda positsioonidest 1–7 |- | 9 | Käändelõpp | Käändelõpp (vt eespool "Käänete moodustamine") |} Lisaks on võimalik [[ennetav omastavatarind]], mille puhul omastavafraas (positsioon 4) paikneb ülejäänud nimisõnafraasist eespool, kuid seda korratakse tagasiviitava omastava asesõnaga (positsioonis 6). Selle näiteks on järgneva tabeli näide 11. {| class="wikitable" |- ! Näide ! Sumeri keel ! Analüüs / tõlge |- |1||''dumu saĝ An-ak'' |1 tütar + 2 esmasündinud + 4 [1 An + 9 GEN] |- |&nbsp;||&nbsp; |'An'i esmasündinud tütar' |- |2||''ama-ani-ra'' |1 ema + 6 POSS + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'tema emale' |- |3||''e libir-eš'' |1 maja + 2 vana + 9 TERM |- |&nbsp;||&nbsp; |'vana maja juurde' |- |4||''sipa anše-ak-ani'' |1 karjus + 4 [1 eesel + 9 GEN] + 6 POSS |- |&nbsp;||&nbsp; |'tema eesli(te) karjus' = 'tema eeslikarjus' |- |5||''bad Lagaš^ki-ak-a'' |1 müür(id) + 4 [1 Lagaš^koht + 9 GEN] + 9 LOK |- |&nbsp;||&nbsp; |'Lagaši müüride vahel' (mitmust ei ole tähistatud) |- |6||''e inr̂u-a-a'' |1 maja + 5 [ta ehitas + SUBORD (-a)] + 9 LOK |- |&nbsp;||&nbsp; |'majas, mille ta ehitas' |- |7||''dumu^dEnlil-ak-ak'' |1 [1 poeg + 4 [1^jumalEnlil + 9 GEN]] + 9 GEN |- |&nbsp;||&nbsp; |'jumal [[Enlil]]i poja' |- |8||''ama dumu zid-ani-ene-ak-ra'' |1 ema + 4 [1 poeg + 2 õige + 6 tema + 7 PL + 9 GEN] + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'tema õigete [st seaduslike] poegade emale' |- |9||''ama dumu zid lugal-ak-ene-ak-ra'' |1 ema + 4 [1 poeg + 2 õige + 4 {1 kuningas + 9 GEN} + 7 PL + 9 GEN] + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'kuninga õigete [= seaduslike] poegade emale' |- |10||''kaskal lu du-bi nu-gi-gi-ed-e'' |1 tee + 2 [1 inimene + 2 minema (oleviku-tuleviku kesksõna) + 7 tema (viitab teele)] + mitte (''nu-'')-tagasi pöörduma (''gi-gi'')-oleviku/tuleviku kesksõna (''-ed'') + 9 DIR (''-e'') |- |&nbsp;||&nbsp; |'teele, millel käija ei pöördu tagasi' |- |11||''lugal-ak dumu-ani-ra'' |(ennetav omastavatarind) 4 [1 kuningas + 9 GEN] + 1 poeg + 6 tema (viitab kuningale) + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'kuninga pojale' (kuninga rõhutamisega) |} Näidetest on näha, kui keeruliselt võivad nimisõnaahelad olla üksteise sisse paigutatud. Järjestuse suur reeglipärasus muudab nende tõlgendamise siiski lihtsamaks. Teiste keelte nimisõnafraasi struktuur võrdluseks: {| class="wikitable" |- ! Näide ! Keel ! Nimisõnafraas ! Analüüs ! Tõlge |- |1||Sumeri keel||''šeš-ĝu-ene-ra''||vend – POSS – PL – KÄÄNE||minu vendadele |- |2||[[türgi keel]]||''kardeş-ler-im-e''||vend – PL – POSS – KÄÄNE||minu vendadele |- |3||[[mongoli keel]]||''миний ах нар-т''||POSS – vend – PL – KÄÄNE||minu vendadele |- |4||[[ungari keel]]||''barát-ai-m-nak''||sõber – PL – POSS – KÄÄNE||minu sõpradele |- |5||[[soome keel]]||''talo-i-ssa-ni''||maja – PL – KÄÄNE – POSS||minu majades |- |6||[[burušaski keel]]||''u-mi-tsaro-alar''||POSS – ema – PL – KÄÄNE||nende emadele |- |7||[[baski keel]]||''zahagi berri-etan''||astja – uus – PL+KÄÄNE||uutes astjates |- |8||[[ketšua keel]]||''wawqi-y-kuna-paq''||vend – POSS – PL – KÄÄNE||minu vendadele |} Need näited (nr 1–5 pärinevad Edzardilt (2003)) näitavad, et [[aglutineeriv keel|aglutineerivates keeltes]] võivad nimisõnafraaside elemendid paikneda väga erinevas järjekorras. Kõigis nimetatud ja enamikus teistes aglutineerivates keeltes kehtib siiski põhimõte, et morfeemide järjekord allub kindlatele reeglitele. === Iseseisvad isikulised asesõnad === Sumeri keele iseseisvad [[isikuline asesõna|isikulised asesõnad]] on järgmised: {| class="wikitable" |- ! ! Ainsus ! ! Mitmus ! |- | 1. isik | ''ĝe'', ''ĝa'' | mina | &nbsp; | &nbsp; |- | 2. isik | ''ze'', ''za'' | sina | &nbsp; | &nbsp; |- | 3. isik | ''ane'', ''ene'' | tema | ''anene'', ''enene'' | nemad |} [[Esimene isik|Esimese]] ja [[teine isik|teise isiku]] mitmust väljendatakse ümberütlevate tarinditega. Vormid ''me-en-de₃-en'' 'meie' ja ''me-en-ze₂-en'' 'teie' on ajalooliselt [[koopula]]l põhinevad liittarindid. Element ''me-'' on koopula tüvi (vrd ''lugal-me-en'' 'olen kuningas'). ''-en-de₃-en'' ja ''-en-ze₂-en'' moodustavad koopula 1. ja 2. isiku mitmuse vormid. Seega pärinevad asesõnad ''meie'' ja ''teie'' ajalooliselt vormidest, mis tähendasid 'oleme' ja 'olete'. Iseseisval isikulisel asesõnal puudub ergatiivivorm, st selle kuju on sama nii sihilise kui ka sihitu tegusõnaga väljendatud öeldise aluse korral. See on üks põhjusi, miks sumeri keelt peetakse [[lõhestatud ergatiivsus]]ega keeleks. == Tegusõna morfoloogia == Sumeri keele [[tegusõna pöördeline vorm|tegusõna pöördelise vormi]] ehitus on väga keeruline. Lisaks tavapärastele [[aeg (keeleteadus)|aja]]-, isiku- ja arvutunnustele väljendatakse tegusõnavormis ka [[modaalsus (keeleteadus)|modaalsust]] ja liikumise suunda ja sisaldab tunnuseid, mis kajastavad lauseliikmete grammatilisi omadusi. Seetõttu võib sumeri keele tegusõnamorfoloogiat pidada [[polüsünteetiline keel|polüsünteetiliseks]]. Sumeri tegusõnavormi põhistruktuur sarnaneb [[keeletüpoloogia|tüpoloogiliselt]] märkimisväärselt [[burušaski keel]]e omaga. Pronominaalsete [[prefiks]]ite ja [[sufiks]]ite funktsioonide jaotus sihiliste ja sihitute tegusõnade puhul on neis kahes keeles peaaegu ühesugune. Sumeri keele ajasüsteem on siiski märksa lihtsam. Nagu ka nimisõnafraasi puhul (vt eespool), on morfeemide järjestus tegusõnavormis rangelt kindlaks määratud. Tegeliku vormianalüüsi muudavad siiski keeruliseks ulatuslikud [[kontraktsioon]]i- ja [[assimilatsioon]]ireeglid ja kiilkirja eripärad. Paljud "nõrgad" vormimoodustuselemendid, näiteks /-e-/, võivad ka täielikult ära jääda. ''Tegusõna morfoloogia käsitlus põhineb Zólyomi (2005) kirjeldusel.'' ==Uurimislugu== [[Fail:Jules Oppert.jpg|pisi|Jules Oppert]] Pärast antiikaega kadus järk-järgult kiilkirja kasutamise traditsioon ja koos sellega kadusid teadmised sumeri keele kohta. Erinevalt [[assüürlased|assüürlastest]], [[babüloonlased|babüloonlastest]] ja [[egiptlased|egiptlastest]], kelle kohta säilisid teated klassikalise antiigi ajalookirjutuses, ei mainita neis allikates sumerite olemasolu. Sumeri keele mõistmine sai võimalikuks alles [[19. sajand]]il pärast kiilkirja dešifreerimist. Alates 19. sajandi algusest hakati kiilkirjatekste uurima ning esmalt tuvastati neis kolm keelt: semi keelte hulka kuuluv [[akadi keel]] (eelkõige babüloonia kujul), indoeuroopa keelte hulka kuuluv [[vanapärsia keel]] ning [[eelami keel]], mis on Edela-[[Iraan]]i ala isoleeritud keel. Hiljem mõisteti, et paljudes Babüloonia tekstides esineb veel neljas keel. [[Jules Oppert]] nimetas selle 1869. aastal akadi nimetuse ''šumeru'' põhjal sumeri keeleks ning tõi esile selle erinevuse semi keeltest. Sumerite nimetus oma keele kohta oli ''eme-gi(r)'', mille tähendus võib olla 'kodumaa keel', 'emakeel' või 'päris keel'. Oma maad nimetasid nad ''ki-en-gi(r)''. Sumeri keele olemasolu ja selle nimetus jäid veel mõnda aega vaidluse alla. Kindlama aluse andsid kakskeelsete sumeri-akadi tekstide avastamine [[Ninive]]st ja arvukad sumerikeelsed tekstid Lagašist, mille leidsid arheoloogid [[Ernest de Sarzec]] ja [[Léon Heuzey]]. Sumeri keele uurimisele aitasid kaasa akadi kirjatundjate koostatud sõnaloendid ja grammatilised selgitused. 20. sajandi alguseks oli [[François Thureau-Dangin]] oma teosega "Die sumerischen und akkadischen Königsinschriften" (1907) loonud ühe aluse sumeri keele süstemaatilisele teaduslikule uurimisele. == Sumerikeelne kirjandus == {{Vaata|Sumeri kirjandus}} Lisaks arvukatele haldus-, majandus- ja juriidilistele tekstidele on säilinud ulatuslik sumerikeelne kirjandus, mille hulka kuuluvad müüdid, hümnid, palved, nutulaulud, vaidluskirjandus, vanasõnakogumikud ja õpetuskirjandus (näiteks "[[Šuruppaki juhised]]"). Olulisel kohal on lood poolmüütilise kangelase Bilgamesi (hiljem akadikeelses traditsioonis [[Gilgameš]]) tegudest. Teada on viis iseseisvat sumerikeelset luuletust temast — "[[Bilgames ja Akka]]", "[[Bilgames ja Huwawa]]", "[[Bilgames ja taevahärg]]", "[[Bilgames, Enkidu ja allilm]]" ning "[[Bilgamesi surm]]" —, mis pärinevad tõenäoliselt [[Uri III dünastia]] ajast (umbes 2100 eKr), kuid on säilinud peamiselt hilisemate, [[vanababüloonia periood]]i (umbes 19.–18. sajand eKr) koopiatena. Need iseseisvad lood moodustasid aluse hilisemale, ühtseks tervikuks koondatud akadikeelsele [[Gilgameši eepos]]ele, mille vanim säilinud versioon pärineb 18. sajandist eKr. ==Keelenäide== Järgnev tekst on [[Lagaš]]i linnavalitseja [[Gudea]] (umbes 2130 eKr) [[põletatud tellis]]e [[pealdis]]. {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer dingir.svg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer inana.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer nin.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer kur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer kur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ra.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer nin.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer a.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ni.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | diĝir inana | nin-kur-kur-ra | nin-a-ni |- ! Morfeemianalüüs | ^dInana | nin + kur + kur + ak | nin + ani + [ra] |- ! Morfeemgloss | Inanna | emand + maa + maa + GEN | emand + tema + [DAT] |} {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer ka.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer de2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer a.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer pa.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer te.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer si.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer szir.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer bur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer la.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ki.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | gu₃-de₂-a | pa.te.si | šir.bur.la ki |- ! Morfeemianalüüs | Gudea | ensi₂ | Lagaš^ki |- ! Morfeemgloss | Gudea | linnavalitseja | Lagaš |} {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer ur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer dingir.svg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ga2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer tum3.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer du10.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ke4.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | ur-diĝir-ĝa₂-tum₃-du₁₀-ke₄ |- ! Morfeemianalüüs | ur + ^dĜatumdu + ak + e |- ! Morfeemgloss | kangelane(?) + Ĝatumdu + GEN + ERG |} {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer e2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer gir2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer su.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ki.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ka.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ni.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer mu.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer na.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer du3.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | e₂-ĝir₂-su.ki.ka-ni | mu-na-du₃ |- ! Morfeemianalüüs | e₂ + Ĝirsu^ki + ak + ani | mu + na + n + du₃ |- ! Morfeemgloss | tempel + Girsu + GEN + tema | IND + talle + tema + ehitama |} ''diĝir'' ja ''ki'' on mittehääldatavad [[determinatiiv]]id, mida märgitakse [[transliteratsioon]]is [[ülaindeks]]ina. ''pa.te.si'' ja ''šir.bur.la'' on [[diri-komposiit|''diri''-komposiidid]] - märgijärjendid, mida ei loeta üksikute märkide häälikuväärtuste põhjal. Tõlge: Inannale, kõigi maade emandale, oma emandale ehitas Gudea, Lagaši linnavalitseja ja Ĝatumdu kangelane (''tähendus ebakindel''), oma templi Girsus. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *John L. Hayes. ''A Manual of Sumerian Grammar and Texts'', Undena Publicational: Malibu 1990. *Woods, C. Bilingualism, Scribal Learning, and the Death of Sumerian. – S. L. Sanders (toim). ''Margins of Writing, Origins of Cultures'' , Chicago: Oriental Institute 2006, lk 91–120. *Jagersma, A. H. ''A Descriptive Grammar of Sumerian'', doktoritöö, Leiden University, 2010. [https://scholarlypublications.universiteitleiden.nl/access/item%3A2961989/view Täistekst.] *D'Agostino, F., Spada, G., Greco, A., Bramanti, A. ''La lingua dei Sumeri'', Milano: Hoepli 2019. *Cooper, J. S. Sumer, Sumerisch. ''Reallexikon der Assyriologie und Vorderasiatischen Archäologie'', kd XIII, Berlin: De Gruyter 2011–2013, lk 290–297. *Zólyomi, G. ''An Introduction to the Grammar of Sumerian'', Budapest: Eötvös University Press 2017. [https://www.eltereader.hu/media/2017/02/Zolyomi_Sumer_READER.pdf Täistekst.] *Hayes, J. L. A manual of Sumerian grammar and texts, 3., ümbertöötatud ja täiendatud trükk, Malibu 2018, ISBN 978-0979893742. *Joshua Aaron Bowen, Megan Hollie Caroline Lewis. ''Learn to Read Ancient Sumerian. An Introduction for Complete Beginners'', kd I, Digital Hammurabi Press 2018, ISBN 978-1734358605. *Joshua Aaron Bowen, Megan Hollie Caroline Lewis. ''Learn to Read Ancient Sumerian. An Introduction for Complete Beginners'', kd II, Digital Hammurabi Press 2023, ISBN 979-8988902119. *Sallaberger, W., Colonna d'Istria, L. ''Sumerisch: Eine Einführung in Sprache, Schrift und Texte: Mit 50 Texten von Gudea von Lagaš bis Lipit-Eštar von Isin'', Band I, II und III, Gladbeck 2023. [https://epub.ub.uni-muenchen.de/105074/1/Sallaberger_Sumerisch_Band_1.pdf 1. köide], [https://epub.ub.uni-muenchen.de/105075/1/Colonna_d%27Istria_Sumerisch_Band_2.pdf 2. köide], [https://epub.ub.uni-muenchen.de/105076/1/Sallaberger_Sumerisch_Band_3.pdf 3. köide] [[Kategooria:Sugulaskeelteta keeled]] [[Kategooria:Sumer|Keel]] lctap7we774mj2h7fo1u0s7q3t7gwpu 7200442 7200423 2026-07-23T17:31:49Z Andres 5 /* Tegusõna morfoloogia */ 7200442 wikitext text/x-wiki '''Sumeri keel''' (sumeri keeles 𒅴𒂠 ''eme-ĝir'', mis võis tähendada 'kodumaa keel', 'emakeel' või 'päris keel') oli [[sumerid|sumerite]] [[keel]], mida kõneldi [[Sumer]]is ([[Lõuna-Mesopotaamia]]s) ning mida hiljem kasutati kogu [[Mesopotaamia]]s peamiselt haridus-, haldus- ja kultuurikeelena. [[ISO 639-2]] ja [[ISO 639-3]] [[keelekood]] on '''sux'''. [[Pilt:Sumerian 26th c Adab.jpg|pisi|Sumeri savitahvel kiilkirjaga]] Sumeri keel oli [[isoleeritud keel]]: seniajani ei ole leitud veenvaid tõendeid selle [[keelesugulus|suguluse]] kohta ühegi teise teadaoleva keelega. Sumeri keel on valdavalt [[sufiks]]eid kasutav [[aglutinatiivne keel]], milles [[grammatiline tähendus|grammatilisi tähendusi]] väljendatakse peamiselt [[sõna]]le lisatud [[morfeem]]ide abil. Sellele on iseloomulik keerukas [[tegusõna]]süsteem ja [[ergatiivne morfosüntaks]]. == Ajalugu ja kasutamine == Sumeri keel oli Lõuna-Mesopotaamias oluline kõnekeel eelkõige 3. aastatuhandel eKr, kuigi piirkond oli tõenäoliselt mitmekeelne. Varaseimad teadaolevad kirjalikud märgid Mesopotaamias pärinevad [[Uruki periood]]i lõpust umbes 4. aastatuhande lõpus eKr (ligikaudu 3400–3000 eKr). Need peamiselt [[savitahvel|savitahvlitele]] ja saviesemetele kirjutatud halduslikud märkmed on leitud eelkõige [[Uruk]]ist. Neid peetakse sumeri kirjatraditsiooni alguseks, kuigi kõige varasemate tekstide täpne keeleline tõlgendus ei ole alati kindel. Tänapäevaste teadmiste kohaselt oli sumeri keel esimene keel, millele töötati välja [[kiri (keel)|kiri]]. Selle kirjalik pärand hõlmab ligikaudu 3000 aasta pikkust ajavahemikku. Hiljemalt 2. aastatuhande alguseks eKr lakkas sumeri keel tõenäoliselt olemast piirkonna peamine kõnekeel, sest [[akadi keel]]est kujunes Mesopotaamia valitsev kõne- ja halduskeel. Seejärel säilis sumeri keel sajanditeks õpetlaste ning elukutseliste kirjutajate ja ametnike ehk [[kirjatundja]]te (akadi ''ṭupšarru'', sumeri ''dub-sar'' 'tahvli kirjutaja') keelena. Templites kasutati seda rituaalsete tekstide, hümnide, palvete, loitsude ja templimajandusega seotud dokumentide koostamisel. Kuninglikes kantseleides kasutati sumeri keelt raidkirjades, haldusdokumentides, seadusetekstides ja muudes ametlikes tekstides. Koolides õpetati seda kirjatundjate väljaõppe osana. Õpetatud kirjakeelena säilis sumeri keel religioonis, kirjanduses ja teaduses kogu Mesopotaamias kuni hellenistliku ajani. Viimased teadaolevad sumerikeelsed tekstid pärinevad tõenäoliselt 1. sajandist pKr. === Keeleperioodid ja tekstiliigid === Sumeri keele umbes kolme tuhande aasta pikkune kirjalik ajalugu jaotatakse tavaliselt järgmisteks perioodideks: [[varasumeri keel]] ehk [[arhailine sumeri keel]] (umbes 3100–2600 eKr); [[vanasumeri keel]] (umbes 2600–2200 eKr); [[uussumeri keel]] (umbes 2200–2000 eKr); [[järelsumeri keel]] (umbes 2000–1700 eKr). Pärast kõnekeele kadumist säilis sumeri keel õpetlaste ja kirjatundjate keelena kuni kiilkirjaajastu lõpuni (umbes 1. sajandi lõpuni eKr). ==== Arhailine ehk varasumeri keel (umbes 3100–2600 eKr) ==== Sellest perioodist on säilinud peamiselt majandus- ja haldustekstid. Tähtsamad leiukohad on [[Uruk]] (eriti IVa ja III kihistus) ja [[Šuruppak]]. [[Jamdat Naşri periood]]ist pärinevad ka mõned õigusdokumendid ja kirjanduslikud tekstid arhailises vormis. Varajase perioodi tekstides märgiti grammatilisi tunnuseid – näiteks nimisõnade käändevorme ja tegusõnade grammatilisi vorme – ainult osaliselt. Seetõttu annavad need tekstid sumeri grammatika kohta vähem teavet kui hilisemad allikad. ==== Vanasumeri keel (umbes 2600–2200 eKr) ==== Sellest perioodist pärineb samuti rohkesti majandus- ja haldusdokumente, kuid ilmuvad ka esimesed pikemad kuninglikud raidkirjad jaüksikud kirjandustekstid. Peamine leiukoht on [[Lagaš]]. Vanasumeri tekstid võimaldavad juba märksa üksikasjalikumalt uurida sumeri grammatika ehitust. Pärast [[Akadi riik|Akadi riigi]] perioodi (umbes 2350–2200 eKr), mil sumerikeelsete tekstide hulk vähenes, suurenes sumeri keele kasutus taas eriti [[Uri III dünastia]] ajal. ==== Uussumeri keel (umbes 2200–2000 eKr) ==== Kõige rohkem sumerikeelseid tekste pärineb [[Uri III dünastia]] ajast. Eriti arvukalt on säilinud majandus- ja haldusdokumente [[Lagaš]]ist, [[Umma (linn)|Umma]]st ja [[Ur]]ist. Samuti on säilinud palju õigus- ja kohtudokumente. Olulised on [[Gudea]] (Lagaši ''ensi'', umbes 2130 eKr) savisilindritel säilinud pikad [[ehitushümn]]id. Need tekstid võimaldasid sumeri grammatika üksikasjalikku uurimist ning olid allikaks [[Adam Falkenstein]]i põhjapanevale teosele.<ref>Adam Falkenstein. ''Grammatik der Sprache Gudeas von Lagaš'', Rom: Pontificium Institutum Biblicum 1949–1950; 2., täiendatud trükk 1978.</ref> ==== Järelsumeri keel (umbes 2000–1700 eKr) ==== Sel perioodil hakkas sumeri keel kõnekeelena taanduma, kuigi mõnes Lõuna-Mesopotaamia piirkonnas, eriti [[Nippur]]i ümbruses, võis see veel mõnda aega säilida. Peamiselt kasutati sumeri keelt siiski kirjakeelena: seaduste, haldusdokumentide, kuninglike raidkirjade ja religioossete tekstide koostamisel. Paljud ametlikud tekstid olid kakskeelsed, sumeri ja akadi keeles. Sel ajal pandi kirjalikku vormi palju varasemat suulist pärimust, sealhulgas mitmed sumerikeelsed kirjandusteosed. Nende hulgas olid ka mõned [[Gilgameši eepos]]e aluseks olevad sumerikeelsed lood. ==== Postsumeri periood (umbes 1700–100 pKr) ==== Pärast sumeri keele kõnekeelena väljasuremist säilis see eelkõige õpetlaste, kultuse ja kirjanduse keelena. Igapäevases kasutuses vahetas selle Mesopotaamias väljapeamiselt [[akadi keel]]: lõunas babüloonia ja põhjas assüüria variant. Sumeri keelt õpetati endiselt kirjatundjate koolides jaseda kasutati religioossetes tekstides, kirjanduses, teaduses ja ametlikes raidkirjades. Selle jätkuvat tähtsust näitab näiteks asjaolu, et 7. sajandil eKr tundis Assüüria kuningas [[Aššur-bāni-apli]] huvi sumerikeelsete tekstide lugemise vastu ja kogus neid oma raamatukogusse. Sellest perioodist pärineb suur osa kakskeelsetest sumeri-akadi sõnaloenditest ja grammatilistest käsitlustest. Need olid hiljem olulised sumeri keele taasavastamisel 19. sajandil. === Kiilkiri ja vanim kirjakeel === {{Vaata|Kiilkiri}} [[Fail:Sumerian 26th c Adab.jpg|pisi|Sumeri monumentaalkiri 26. sajandist eKr]] Hiljemalt umbes 3500. aastaks eKr etendasid sumerid Lõuna-Mesopotaamias olulist osa üleminekul keerukale linnakultuurile, sealhulgas majanduse ja halduse vajadustele vastava [[kiri (keel)|kirja]] kujunemisel umbes 3200. aastal eKr ([[Uruk]]i IVa kihistuse leiud). See on üks vanimaid teadaolevaid kirjasüsteeme inimkonna ajaloos ja kõige varasem, mille arengut on võimalik arheoloogiliste leidude põhjal suhteliselt üksikasjalikult jälgida. [[Egiptuse hieroglüüfid]] kujunesid välja ligikaudu samal ajal, kuid kahe varaseima kirjasüsteemi tekkimise järjekord ja võimalik ajalooline seos ei ole kindlalt teada. Kirja tekkimise käik ei ole täielikult selge. Mudeli järgi, mille esitas [[Denise Schmandt-Besserat]]<ref>Schmandt-Besserat, D. ''How Writing Came About'', University of Texas Press 1996.</ref> ja mida on hiljem täpsustatud, kujunes kiri järk-järgult välja savist arvestusmärkide süsteemist. Selle käsitluse kohaselt kasutati juba 8.–4. aastatuhandel eKr väikesi saviesemeid eri kaupade ja koguste tähistamiseks: näiteks võis koonus tähistada väiksemat ja kera suuremat kogust vilja, ketas aga lammaste arvu. Need arvestusmärgid sobisid eelkõige majanduslikuks arvestuseks. Kui oli tarvis tehinguid kinnitada, paigutati arvestusmärgid õõnsasse savist kuulikesse (''bulla''). Selle välispinnale vajutati sageli samade märkide jäljed, et sisu oleks võimalik kindlaks teha ilma kuulikest purustamata. Schmandt-Besserat' järgi taibati hiljem, et arvestusmärke ei ole vaja ümbrikusse panna, vaid piisab nende kujutiste kandmisest otse savitahvlile. See oli oluline samm kolmemõõtmeliselt arvestussüsteemilt kahemõõtmelise kirjapaneku poole. Tema mudeli järgi hakati seejärel kasutama ka uusi märke, millel ei olnud enam otsest vastet savist arvestusmärkide hulgas. Need võisid kujutada esemeid (näiteks inimest, maja, anumat või templit) ning hiljem ka tegevusi ja abstraktsemaid mõisteid. Nii ei piirdunud süsteem enam kaupade ja koguste registreerimisega, vaid võimaldas üles märkida ka isikuid, asutusi, kohti ja muid haldusandmeid. Kui märke hakati kasutama ka keele, sealhulgas nimede, ametite ja kohanimede väljendamiseks, oli välja kujunenud kiri. Selle arenguprotsessi tulemusel kujunes mõne sajandi jooksul välja Mesopotaamia [[kiilkiri]], mis sai nimetuse märkide kiilja kuju järgi. Schmandt-Besserat' mudeli põhijooned, eriti seos arvestusmärkide ja varase kirja vahel, on üldiselt tunnustatud, kuid ülemineku täpsed mehhanismid ja kõik arenguetapid on jätkuvalt vaidluse all. Kiilkiri on säilinud peamiselt [[savitahvel|savitahvlitel]], kuid seda kasutati ka raidkirjades, näiteks kujudel ja ehitistel. Hiljem kohandati see [[akadi keel]]e, [[ebla keel]]e, [[eelami keel]]e, [[heti keel]]e, [[hurri keel]]e, [[urartu keel]]e, [[luvi keel]]e, [[hati keel]]e, [[pala keel]]e, [[kaška keel]]e ja [[emori keel]]e kirjutamiseks. Mesopotaamia kiilkiri inspireeris ka [[ugariti kiri|ugariti kirja]] ja [[vanapärsia kiri|vanapärsia kirja]]. Algul oli sumeri kiilkiri peamiselt [[logograafiline kiri|logograafiline]] ehk [[mõistekiri]], kus märk tähistas tervet sõna või mõistet. Hiljem hakati [[reebuse põhimõte|reebuse põhimõtte]] alusel kasutama samu märke ka silbiliste häälikuväärtuste märkimiseks. Nii kujunes kirjasüsteem, milles kasutati kõrvuti nii sõna- kui ka silbimärke. === Sumeri ja akadi keele kooseksisteerimine === Kogu 3. aastatuhande jooksul eKr kasutati Lõuna-Mesopotaamias kõrvuti sumeri keelt ja [[akadi keel]]t. [[Varadünastiline ajajärk|Varadünastilisel ajajärgul]] oli sumeri keel Lõuna-Mesopotaamia peamine haldus- ja kultuurikeel, põhja pool aga oli ülekaalus akadi keel, mille kasutusala laienes aja jooksul ka lõunasse. Juba 3. aastatuhande keskpaigaks eKr olid mõlemad keeled laialdaselt kasutusel. Tänapäeva uurijad ei käsitle sumerite ja [[akadid|akadite]] kokkupuudet enam peamiselt kahe vaenuliku rahva vastasseisuna, vaid pikaajalise kooselu, keelevahetuse ja kultuurilise lõimumise protsessina. Keeleteadlased räägivad selles seoses [[sumeri-akadi keeleliit|sumeri-akadi keeleliidust]], milles mõlemad keeled mõjutasid teineteist.<ref>Vt näiteks [[Dietz Otto Edzard]], ''Sumerian Grammar'', 2003.</ref> Mõne autori arvates algas sumeri keele taandumine kõnekeelena juba [[Uri III dünastia]] ajal.<ref>Nadezda Rudik, ''Entwicklung der keilschriftlichen sumerischen Beschwörungsliteratur von den Anfängen bis zur UR III-Zeit'', Jena Ülikooli doktoritöö, 2011.</ref> Hiljemalt 2. aastatuhande alguseks eKr oli see protsess alanud ning umbes 18.–17. sajandiks eKr oli sumeri keel lakanud olemast elav kõnekeel. Sumeri keel säilis siiski veel üle tuhande aasta õpetlaste, kirjatundjate ja preestrite kirjakeelena. Seda kasutati religioossetes tekstides, kirjanduses, teaduses, koolihariduses ja ametlikes kuninglikes raidkirjades. Viimased teadaolevad sumerikeelsed tekstid pärinevad kiilkirja ajastu lõpust, tõenäoliselt umbes 1. sajandist pKr. == Sotsiolektid == Ühes hilisemas sumeri sõnavara käsitlevas tekstis mainitakse mitut sumeri keele varianti või registrit. Hästi dokumenteeritud on ainult tavaline keel ''eme-gir'' (ka ''eme-gi'') ja [[sotsiolekt]] ''eme-sal''. Viimane on säilinud peamiselt järelsumerikeelses kirjanduses. ''Eme-sal''{{'}}i kasutati eelkõige kirjandusteostes siis, kui kõnelejateks olid naissoost tegelased, sealhulgas [[jumalanna]]d. Jutustavad osad ja meessoost tegelaste kõne on kirjutatud tavalises keeles (''eme-gir''). ''Eme-sal'' erineb tavakeelest mitmeti. Erinevused puudutavad nii [[juur (keeleteadus)|juur]]te häälikulist kuju kui ka sõnade morfoloogilisi [[tunnus (keeleteadus)|tunnus]]eid, samuti kasutatakse selles sõnu, mida tavakeeles ei esine. Näiteks kasutatakse sõna ''mu-ud-na'' tavakeelse sõna ''nital'' ('mees; abikaasa') asemel ja sõna ''mu-tin'' tavakeelse ''ki-sikil'' ('neid; noor naine') asemel. [[Pilt:Cities of Sumer-de.svg|pisi|Sumeri ja [[Eelam]]i tähtsamad linnad]] [[Pilt:Umma2350.PNG|pisi|Sumer ja Eelam kuningas [[Lugalzagesi]] valitsemisajal (umbes 2375–2347 eKr)]] ==Seos teiste keeltega== === Hüpoteetiline sugulus teiste keeltega === Sumeri keelt on korduvalt püütud siduda teiste keelte või [[keelkond]]adega sugulussuhete kaudu. Ükski neist ettepanekutest ei ole seni teadlaskonda veennud. Seetõttu käsitatakse sumeri keelt endiselt valdavalt [[isoleeritud keel]]ena. Kui sumeri keelega suguluses olevaid keeli eksisteeris juba muinasajal enne kirjalike allikate tekkimist, siis ei ole need keeled tõenäoliselt säilinud kirjalikes allikates ja nende võrdlemine sumeri keelega ei ole enam võimalik. ==== Sumeri keel dene-kaukaasia makrokeelkonna võimaliku liikmena ==== [[Makrokeelkond]]ade üle peetavas tänapäevases arutelus on mõned uurijad, näiteks [[John D. Bengtson]],<ref>Bengtson, J. D. The Riddle of Sumerian: A Dene-Caucasic Language? – ''Mother Tongue'', 1997, 3: 63–74.</ref><ref>John D. Bengtson. Edward Sapir and the "Sino-Dene" Hypothesis. – ''Anthropol. Sci.'', 1994, 102(3), 207–230, siin lk 210. [https://www.researchgate.net/publication/271412040_Edward_Sapir_and_the_Sino-Dene_Hypothesis Täistekst.]</ref> pidanud sumeri keelt kandidaadiks hüpoteetilisse [[dene-kaukaasia makrokeelkond]]a. Selle hüpoteesi kohaselt hõlmaks see makrokeelkond [[hiina-tiibeti keeled|hiina-tiibeti keeli]], [[põhja-kaukaasia keeled|põhja-kaukaasia keeli]], [[Jenissei keeled|jenissei keeli]] ja [[na-dene keeled|na-dene keeli]]. Mõned selle hüpoteesi pooldajad on sinna lisanud ka tavaliselt isoleerituks peetavaid keeli, nagu [[burušaski keel]], [[baski keel]] ja sumeri keel. Dene-kaukaasia makrokeelkonna hüpotees ei ole üldtunnustatud ja ka sumeri keele kuulumine sellesse on tõestamata. ===Sumerite eelkäijad ja naabrid=== Sumerite päritolu ja nende [[Lõuna-Mesopotaamia]]sse ilmumise aeg ei ole kindlalt teada. Ei ole selge, kas sumerid olid selles piirkonnas [[põliselanik]]ud või saabusid nad sinna millalgi [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]]. Sumerite võimalikku ilmumist on ka raske seostada konkreetsete arheoloogiliselt jälgitavate muutustega. Vanemas sumeroloogia uurimistraditsioonis (näiteks [[Adam Falkenstein]]i töödes) oletati, et sumerid ei olnud Lõuna-Mesopotaamia algne rahvastik, vaid saabusid sinna 4. aastatuhandel eKr ja asusid varasema kohaliku rahvastiku kõrvale või selle asemele. Seda seisukohta põhjendati oletatava [[Substraat (lingvistika)|keelesubstraadiga]], mida on mõnikord nimetatud [[protoeufrati keel]]eks. Selle oletatava varasema keele kihistuse jälgedeks on peetud mitmeid sõnu, mida ei ole võimalik sumeri keele sisemise arengu abil seletada. Nende hulka on arvatud näiteks järgmised linnanimed: *''[[Ur]]''; *''[[Uruk]]'' (sumeri ''Unug''); *''[[Larsa]]''; *''[[Lagaš]]''. Samuti on oletatud, et varasemast keelekihistusest pärinevad mõnede jumaluste nimed, näiteks: *''[[Nanše]]''; *''[[Gatumdu]]''. Võimalike mittesumeri päritolu sõnadena on nimetatud ka mitmeid põllumajanduse ja käsitöö termineid, näiteks: *''apin'' 'ader'; *''engar'' 'kündja, põlluharija”; *''ulušin'' 'polbnisuõlu'; *''nimbar'' 'datlipalm'; *''nukarib'' 'aednik'; *''taskarin'' 'pukspuu'; *''simug'' 'sepp'; *''tibira'' 'metallitööline'. Kui selline varasem keelekiht on tõesti olemas olnud, saab see anda teavet sumerite kultuuritaseme kohta nende Mesopotaamiasse saabumise ajal. Tänapäeval ei peeta sumerieelsele subtraadile viitavat seletust tõestatuks. Raskus seisneb selles, et pole kindlalt teada, missugune oli sumeri keele varasem kuju jacmilliste tunnuste alusel võiks mõnd sõna pidada mittesumeri päritolu sõnaks. Varasemates uurimustes peeti näiteks mitmesilbilisust sageli mittesumeri päritolu tunnuseks, kuid seda kriteeriumi ei peeta tänapäeval piisavaks. Mõned uurijad, näiteks [[Igor Djakonov]] ja [[Vladislav Ardzinba]], pakkusid välja, et korduvate silpidega sõnad võivad pärineda varasemast tundmatust substraatkeelest. Sellest on tulnud mõnikord kasutatud nimetus "banaanikeel", mis vihjab sõna ''banana'' silbikordusele. Seda substraatkeelt on nimetatud ka prototigrise keeleks.< ref>История древнего Востока, kd 2, Москва 1988. ptk 3.</ref> Seda seisukohta on kritiseerinud näiteks [[Gonzalo Rubio]], kes leiab, et sumeri sõnavaras ei ole võimalik kindlaks teha ühtset substraati. Tema arvates on tegu pigem keeruka laenude võrgustikuga, milles laenusuunda on sageli raske määrata.<ref>Rubio, Gonzalo. 1999. On the Alleged 'Pre-Sumerian Substratum'. – ''Journal of Cuneiform Studies'', lk 51.</ref> Teistsuguse seisukoha on esitanud [[Gordon Whittaker]], kes on oletanud, et sumeri keeles võib leiduda jälgi [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] päritolu substraadist.<ref>Whittaker, Gordon. 2008. The Case for Euphratic. – ''Bulletin of the Georgian National Academy of Sciences''', 2(3), lk 156–168.</ref> See ei ole sumeroloogia peavoolus üldtunnustatud. Sumerid ja [[akadid]] kujundasid 3. aastatuhande jooksul välja pikaajalise keelelise ja kultuurilise kooselu. See ei olnud kahe isoleeritud rahva vastasseis, vaid ulatuslik lõimumisne, mille tulemusel kujunes välja [[sumeri-akadi keeleliit]]. Need keeled mõjutasid teineteist. Mõju avaldus muu hulgas sõnavaras, häälikusüsteemis, grammatilistes struktuurides ja lauseehituses. Eriti oluline oli vastastikune sõnalaenamine. Umbes 7% akadi keele sõnavarast pärineb sumeri keelest, hilisem sumeri keel sisaldas umbes 3–4% akadi laene.<ref>Edzard, Dietz Otto. ''Sumerian Grammar'', Leiden–Boston: Brill 2003.</ref> Lisaks akaditele olid sumerite tähtsad naabrid [[eelamlased]], kes elasid [[Eelam]]is tänapäeva Edela-Iraani alal ([[Khūzestān (piirkond)|Khūzestān]]i piirkonnas). Eelami kultuurilised ja majanduslikud sidemed Mesopotaamiaga ulatusid tagasi juba 3. aastatuhande algusesse eKr. Mesopotaamia mõju avaldus ka kirjas: eelamlased võtsid kasutusele Mesopotaamia kiilkirja ja kohandasid seda oma keelele. Eelami mõju Sumerile on palju vähem tõendatud. Lullubid, gutid ja teised rahvad 3. aastatuhandel eKr sattus Sumer ajutiselt teiste rahvaste võimu alla, sealhulgas [[lullubid|lullubite]] ja [[gutid|guttide]] perioodidel. Nende rahvaste keelte mõju sumeri keelele ei ole siiski selgelt tuvastatav, sest nende keelte kohta on säilinud väga vähe andmeid. ==Tüpoloogia== ===Sissejuhatav märkus=== Siinne sumeri keele lühiülevaade keskendub peamiselt [[nimisõna]] ja [[tegusõna]] [[morfoloogia]]le. Käsitletakse üksnes tavapäraseid grammatikanähtusi, eranditele ja erijuhtudele viidatakse ainult üksikutel juhtudel. Ülevaade põhineb eeskätt [[Dietz Otto Edzard]]i (2003) ja Gábor Zólyomi (2005) grammatikal. Sumeri vormide esitamisel on loobutud [[grafeem]]ivariantide (erinevate kiilkirjamärkide) näitamisest. Nende asemel kasutatakse normaliseeritud kirjakuju ilma aktsentide, indeksite ja foneetiliste lisamärkideta (nagu ka Zólyomi 2005). See lihtsustab keeleteaduslike küsimuste mõistmist lugejatel, kes ei tunne kiilkirja. ===Grammatiline ehitus=== Sumeri keel on [[aglutineeriv keel]], milles kasutatakse valdavalt [[ergatiivne joondus|ergatiivset joondust]] ([[lõhestatud ergatiivsus]] ehk ''split''-ergatiivsus). Lõhestatud ergatiivsus tähendab, et ergatiivset joonust ei kasutata kõigis grammatilistes olukordades, vaid teatud kontekstides esineb ka nominatiiv-akusatiivne joondus. Keeles on ka [[nimisõnaklass]]id – [[isikuklass]] ja [[mitteisikuklass]]. [[Öeldis]] paikneb tavaliselt lause lõpus, ülejäänud [[lauseliikmed|lauseliikmete]] järjekord sõltub [[süntaks|süntaktilistest]] ja [[pragmaatika|pragmaatilistest]] teguritest. [[Nimisõnafraas]] ja [[verbifraas]] on omavahel tihedalt seotud. Sumeri keeles ei ole piir [[nimisõna]]- ja [[verb]]itüvede vahel nii selgelt väljendunud kui indoeuroopa keeltes. Samad tüved (juured), millest paljud on ühesilbilised, võivad täita nii nimisõna kui ka verbi funktsiooni. Näiteks tähendab ''dug'' nii 'kõne' kui ka 'rääkima'. Tüve funktsioon ilmneb grammatiliste tunnuste (grammatilisi suhteid väjendavate [[morfeem]]ide ja lausekonteksti põhjal, kusjuures tüvi ise jääb muutumatuks. Eriti iseloomulik on see, et sumeri keeles puuduvad [[infiks]]id sõnajuurt katkestavate [[afiks]]ite mõttes (erinevalt näiteks [[akadi keel]]est). ===Hääliku- ja vormisüsteemi rekonstrueerimise raskused=== Paljude sumeri keeles kasutatud kiilkirja silbimärkide [[homofoon]]sus on viinud oletusele, et sumeri keel võis olla [[toonikeel]], milles tähendust eristas ka silbi [[toon (keeleteadus)|toon]]. Selle oletuse kasuks puuduvad siiski veenvad tõendid ja üldiselt peetakse seda vähetõenäoliseks. Samuti on võimalik, et sumeri keeles oli rohkem [[foneem]]e, kui kasutatud kiri võimaldab tänapäeval rekonstrueerida. Et sumeri keel suri tuhandeid aastaid tagasi välja ja on säilinud sageli mitmeti tõlgendatavas kiilkirjas, saab selle [[fonoloogia]]t ja morfoloogiat rekonstrueerida üksnes ligikaudu. See aitab seletada, miks sumeri [[verbimorfoloogia]] kohta – eelkõige [[finiitne verb|finiitse verbi]] [[prefiks]]isüsteemi kohta – leidub endiselt omavahel märkimisväärselt erinevaid teooriaid. ==Foneemid== Sumeri keele [[foneem]]isüsteem, niivõrd, kuivõrd seda kirjalike allikate põhjal rekonstrueerida saab, suhteliselt lihtne. Neljale vokaalile /a e i u/ kõrval on ligikaudu 16–17 konsonanti: {| class="wikitable" |- |style="background:#C0F0F0" | Transliteratsioon||b||d||g||&nbsp;||p||t||k||&nbsp;||z||s||š||ḫ||&nbsp;||r||r̂||l||m||n||ĝ |- |style="background:#C0F0F0" | Hääldus||p||t||k||&nbsp;||pʰ||tʰ||kʰ||&nbsp;||ʦ||s||ʃ||x||&nbsp;||r||(?)||l||m||n||ŋ |- |} ''Sumeri hääldus on rekonstrueeritud ligikaudselt, kuna kiilkiri ei pruugi kajastads kõiki foneemide häälikulisi eristusi.'' Kaashäälikute hääldus ei ole siiski kindlalt teada, sest kiilkiri ei erista kõiki häälikute tunnuseid. Näiteks foneemi, mida transliteratsioonis kirjutatakse /r̂/ (või /dr/), peavad [[Bram Jagersma]] ja [[Gábor Zólyomi]] [[aspireritud alveolaarne afrikaat|aspireeritud alveolaaseks afrikaadiks]] [tsʰ]. See tõlgendus on vaieldav, sest [[akadi keel]]de laenatud sumeri sõnades vastab sellele häälikule sageli [r]. Paljud uurijad (sealhulgas [[Dietz Otto Edzard]] (2003)) eeldavad ka /h/-foneemi olemasolu. Seda, kas tegu on [[kõrihäälik]]u ehk [[larüngaal]]i või [[neeluhäälik]]u ehk [[farüngaal]]iga – ei ole aga kindlaks tehtud. Samuti on ebaselge, kas sumeri keeles oli veel teisi foneeme, mida olemasolev kiri ei võimalda usaldusväärselt tuvastada. ==Nimisõnamorfoloogia== ===Isikuklass ja mitteisikuklass=== Sumeri keeles eristatakse kahte [[nimisõnaklass]]i: [[isikuklass]]i (lühend PK või HUM) ja [[mitteisikuklass]]i ehk asjade klassi (lühend SK või NONHUM). Loomad kuuluvad üldjuhul mitteisikuklassi. See kahe klassi süsteem mõjutab muu hulgas [[pööramine|pööramist]]i ja [[mitmus]]e moodustamist. Nimisõna klass ei ole sõna väliskuju põhjal formaalselt tuvastatav. ===Mitmuse moodustamine=== Sumeri keeles eristatakse kahte [[arv (keeleteadus)|arvu]]: märgistamata [[ainsus]]t ning [[mitmus]]t. Mitmust märgitakse ainult isikuklassi nimisõnadel. Mitmuse tunnus (mitmust tähistav [[morfeem]]) on fakultatiivne ja selle kuju on /-ene/; pärast [[täishäälik]]ut /-ne/. Kui nimisõnaga kaasneb [[arvsõna]]line [[täiend]], jäetakse mitmuse tunnus tavaliselt ära. Mitteisikuklassi nimisõnadel mitmust üldjuhul ei märgita. Mitmust või hulka võib väljendada ka nimisõna või sellele järgneva [[omadussõna]]lise täiendi kordamisega. Mitteisikuklassi nimisõnade puhul võib paljuse või mitmekesisuse tähendust väljendada täiend -''hi.a'' (on arvatud, et see oli algselt [[kesksõna]] tegusõnast ''hi'' 'segama'). ''Näited mitmuse moodustamisest'' {| class="wikitable" |- !Sumeri !Eesti |- |''diĝir-ene''||jumalad (isikuklass) |- |''lugal-ene''||kuningad (isikuklass) |- |''lugal-imin''||seitse kuningat (mitmuse tunnus jääb arvsõna tõttu ära) |- |''bad''||müür; müürid (mitteisikuklass, mitmust ei märgita) |- |''du-du''||sõnad; kõik sõnad (üldistav kordus) |- |''kur-kur''||mäed; võõrad maad; kõik mäed või kõik võõrad maad |- |''šu-šu''||käed |- |''a-gal-gal''||suured (''gal'') veed (''a'') |- |''udu-hi-a''||mitmesugused lambad (mitteisikuklass) |- |} ===Ergatiivne joondus=== Sumeri keel on [[ergatiivne keel]]. Selles kasutatakse eri [[kääne|käändeid]] [[sihiline tegusõna|sihilise tegusõna]]ga väljendatud [[öeldis]]e [[agent (keeleteadus)|agendi]] (tegijat väljendava aluse) ja [[sihitu tegusõna]]ga väljendatud öeldise [[alus (keeleteadus)|alus]]e jaoks. Esimest käänet nimetatakse [[ergatiiv]]iks, teist [[absolutiiv]]iks. Absolutiivi kasutatakse ka sihiliste tegusõnade [[otsesihitis]]e ehk [[patsient (keeleteadus)|patsiendi]] märkimiseks. Ergatiiv: sihilise tegusõnaga väljendatud öeldise agent (alus). Absolutiiv: sihitu tegusõnaga väljendatud öeldise alus ja sihilise tegusõna [[otsesihitis]] (patsient). ''Näiteid ergatiivsest joondusest'' (tegusõnavorme selgitatakse peatükis "Tegusõna morfoloogia") {| class="wikitable" |- ! Sumeri keel ! Eesti keel ! Selgitus |- | ''lugal-Ø mu-ĝen-Ø'' | kuningas tuli | Sihitu tegusõna: alus (''lugal'') on absolutiivis. |- | ''lugal-e bad-Ø i-n-sig-Ø'' | kuningas lammutas müüri | Sihiline tegusõna: agent (''lugal-e'') on ergatiivis, otsesihitis (''bad'') absolutiivis. |} Nimisõnade käändesüsteem järgib sumeri keeles ergatiiv-absolutiivset joondust. Ergatiivne joondus ei avaldu siiski järjekindlalt tegusõna [[isikutunnus]]tes ega [[asesõna]]de süsteemis. Teatud grammatilistes kontekstides, näiteks 1. ja 2. isiku puhul ning sõltuvalt tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]]ist, esineb hoopis [[nominatiiv-akusatiivne joondus]]. Sellepärast räägitakse sumeri keele puhul [[lõhestatud ergatiivsus]]est ehk ''split''-ergatiivsusest. Ergatiivse ja nominatiiv-akusatiivse joonduse võrdlus {| class="wikitable" |- ! ! Sihilise tegusõna alus ! Sihitu tegusõna alus ! Sihilise tegusõna sihitis |- | Ergatiiv-absolutiivne joondus | Ergatiiv | Absolutiiv | Absolutiiv |- | Nominatiiv-akusatiivne joondus | Nimetav | Nimetav | Sihitav |} ===Käänded=== Sumeri keeles markeeritakse [[kääne]]t nii nimisõnal ([[sufiks]]ite abil) kui ka tegusõnal ([[prefiks]]ite abil); seda nähtust nimetatakse keeleteaduses [[kahekordne markeerimine|kahekordseks markeerimiseks]] (''double marking''). Varasemas uurimistöös määratleti käändeid üksnes nimisõnade põhjal. Nii eristati üheksa käänet, kusjuures isikuklassi nimisõnadel on seitse ja mitteisikuklassi nimisõnadel kaheksa käänet. [[Käändelõpp|Käändelõpud]] (käändeid väljendavad morfeemid) on [[ainsus]]es ja mitmuses ühesugused ning paiknevad [[nimisõnafraas]]i lõpus (vt allpool), mitmuse tunnuse /-ene/ korral selle järel. Käänete markeerimine tegusõna prefiksiga on keeruline [[kontraktsioon]]ireeglite ja kiilkirja eripärade tõttu, mille koosmõjul võivad käändetunnused oluliselt muutuda. Seda teemat ei käsitleta siin üksikasjalikumalt (vt Falkenstein 1978; Edzard 2003), seda enam et just selles valdkonnas on sumeri grammatika uurimine endiselt arengujärgus. Uuema käsitluse järgi, mida esindab muu hulgas Gábor Zólyomi (vt Zólyomi 2004), tuleb sumeri käände määratlemisel arvestada võrdselt nii nimisõnalist kui ka tegusõnalist markeerimist. Selle käsitluse järgi on kääne iga esinev kombinatsioon ühest nimisõnalisest tunnusest ja ühest tegusõnalisest tunnusest. Selle arvestusviisi järgi on sumeri keeles käändeid märgatavalt rohkem kui üheksa. Käändelõpud on nimisõnade ''lugal'' 'kuningas' ja ''ĝeš'' 'puu' puhul järgmised: {| class="wikitable" |- ! Kääne ! ''lugal'' ! ''ĝeš'' ! Funktsioon/tähendus |- | [[Absolutiiv]] | lugal-Ø | ĝeš-Ø | ''Sihitu tegusõnaga väljendatud öeldise alus või sihilise tegusõnaga väljendatud öeldise otsesihitis'' |- | [[Ergatiiv]] | lugal-e | (ĝeš-e) | ''Sihilise tegusõnaga väljendatud öeldise agent (alus)'' (peaaegu ainult isikuklassis) |- | [[Omastav]] | lugal-ak | ĝeš-ak | kuninga/puu (omastav suhe) |- | [[Ekvatiiv]] | lugal-gin | ĝeš-gin | nagu kuningas/puu |- | [[Daativ]] | lugal-ra | - | kuningale (ainult isikuklassis) |- | [[Direktiiv (kääne)|Direktiiv]] | - | ĝeš-e | puu poole, puu juurde (ainult mitteisikuklassis) |- | [[Terminatiiv]] | lugal-še | ĝeš-še | kuninga/puu suunas |- | [[Kaasaütlev]] | lugal-da | ĝeš-da | koos kuninga/puuga |- | [[Lokatiiv]] | - | ĝeš-a | puu juures (ainult mitteisikuklassis) |- | [[Ablatiiv]] | - | ĝeš-ta | puu juurest, puust alates (ainult mitteisikuklassis) |- | ''Mitmus'' | lugal-ene-ra | - | kuningatele (''käändetunnus paikneb pärast mitmuse tunnust'') |} Omastavaline täiend järgneb tavaliselt [[põhisõna]]le, näiteks: :''dumu-an-ak'' '[taevajumal] [[An (jumal)|An]]'i tütar' (''dumu'' 'tütar' + ''an'' 'An' + omastavalõpp -ak). === Enkliitilised omastavad asesõnad === Sellistele tarinditele nagu "minu ema" vastavad sumeri keeles nimisõnad koos [[omastav asesõna|omastava asesõna]] funktsioonis [[enkliitik]]utega. Need on järgmised: {| class="wikitable" |- ! ! 1. isik ! 2. isik ! 3. isik |- | Ainsus | -ĝu | -zu | (-a-)ni (isikuklass), -bi (mitteisikuklass) |- | Mitmus | -me | -zu-ne-ne | (-a)-ne-ne |} Näiteid omamise väljendamisest {| class="wikitable" |- ! Sumeri keel ! Eesti keel |- | ''ama-zu'' | sinu ema |- | ''dub-ba-ni'' | tema kirjutustahvel |- | ''ama-za(-k)'' | sinu ema (omastav) |- | ''dub-ba-ni-še'' | tema tahvli juurde / tema tahvli poole |} Näited näitavad, et [[possessiiv]]ne enkliitik käib käändelõpu ees. Näiteks võtab ''-zu'' käändelõpu ''/-a/'' ees kuju ''-za'' (kolmas näide). === Nimisõnafraasid === Kõigi [[nimisõnafraas]]ide ([[sumeroloogia]]s nimetatakse neid ka [[nimisõnaahel]]ateks) puhul kehtib elementide kindlaksmääratud järjekord. See on järgmine: * '''1''' põhisõna + '''2''' omadussõnalised või kesksõnalised täiendid + '''3''' arvsõnad + '''4''' omastavalised täiendid + '''5''' [[relatiivlause]]d + '''6''' omaja + * '''7''' mitmuse tunnus + '''8''' [[lisand (keeleteadus)|lisand]]id + '''9''' käändelõpp Kõik kohad ei pea muidugi täidetud olema. Positsioonid (2), (4), (5) ja (8) võivad omakorda olla täidetud keeruliste fraasidega, mistõttu võivad tekkida mitmekordsed sisestused ja väga keerulised tarindid. Nimisõnafraasi positsioonid võivad olla täidetud järgmiselt: {| class="wikitable" |- ! Positsioon ! Nimetus ! Täitmise võimalused |- | 1 | Põhisõna | Nimisõnad, [[liitsõna]]d, [[asesõna]]d; nimisõnataolised [[tegusõna käändeline vorm|tegusõna käändelised vormid]] |- | 2 | Omadussõnad/kesksõnad | Omadussõnad; tegusõna käändelised vormid (omadussõnalise täiendi taoliselt) |- | 3 | Arvsõnad | Arvsõnad (kui see positsioon on täidetud, peab positsioon 7 olema tühi) |- | 4 | Omastavalised täiendid | Omastava käände tunnusega nimisõnafraasid (vt eespool) |- | 5 | Relatiivlaused | Alistatud finiitsed laused |- | 6 | Omaja | Omastavad enkliitikud (vt eespool) |- | 7 | Mitmuse tunnus | Mitmuse tunnus /-ene/ (ainult juhul, kui põhisõna kuulub isikuklassi ja seda ei täienda arvsõna) |- | 8 | Lisandid | Nimisõnafraasid, mis võivad omakorda koosneda positsioonidest 1–7 |- | 9 | Käändelõpp | Käändelõpp (vt eespool "Käänete moodustamine") |} Lisaks on võimalik [[ennetav omastavatarind]], mille puhul omastavafraas (positsioon 4) paikneb ülejäänud nimisõnafraasist eespool, kuid seda korratakse tagasiviitava omastava asesõnaga (positsioonis 6). Selle näiteks on järgneva tabeli näide 11. {| class="wikitable" |- ! Näide ! Sumeri keel ! Analüüs / tõlge |- |1||''dumu saĝ An-ak'' |1 tütar + 2 esmasündinud + 4 [1 An + 9 GEN] |- |&nbsp;||&nbsp; |'An'i esmasündinud tütar' |- |2||''ama-ani-ra'' |1 ema + 6 POSS + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'tema emale' |- |3||''e libir-eš'' |1 maja + 2 vana + 9 TERM |- |&nbsp;||&nbsp; |'vana maja juurde' |- |4||''sipa anše-ak-ani'' |1 karjus + 4 [1 eesel + 9 GEN] + 6 POSS |- |&nbsp;||&nbsp; |'tema eesli(te) karjus' = 'tema eeslikarjus' |- |5||''bad Lagaš^ki-ak-a'' |1 müür(id) + 4 [1 Lagaš^koht + 9 GEN] + 9 LOK |- |&nbsp;||&nbsp; |'Lagaši müüride vahel' (mitmust ei ole tähistatud) |- |6||''e inr̂u-a-a'' |1 maja + 5 [ta ehitas + SUBORD (-a)] + 9 LOK |- |&nbsp;||&nbsp; |'majas, mille ta ehitas' |- |7||''dumu^dEnlil-ak-ak'' |1 [1 poeg + 4 [1^jumalEnlil + 9 GEN]] + 9 GEN |- |&nbsp;||&nbsp; |'jumal [[Enlil]]i poja' |- |8||''ama dumu zid-ani-ene-ak-ra'' |1 ema + 4 [1 poeg + 2 õige + 6 tema + 7 PL + 9 GEN] + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'tema õigete [st seaduslike] poegade emale' |- |9||''ama dumu zid lugal-ak-ene-ak-ra'' |1 ema + 4 [1 poeg + 2 õige + 4 {1 kuningas + 9 GEN} + 7 PL + 9 GEN] + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'kuninga õigete [= seaduslike] poegade emale' |- |10||''kaskal lu du-bi nu-gi-gi-ed-e'' |1 tee + 2 [1 inimene + 2 minema (oleviku-tuleviku kesksõna) + 7 tema (viitab teele)] + mitte (''nu-'')-tagasi pöörduma (''gi-gi'')-oleviku/tuleviku kesksõna (''-ed'') + 9 DIR (''-e'') |- |&nbsp;||&nbsp; |'teele, millel käija ei pöördu tagasi' |- |11||''lugal-ak dumu-ani-ra'' |(ennetav omastavatarind) 4 [1 kuningas + 9 GEN] + 1 poeg + 6 tema (viitab kuningale) + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'kuninga pojale' (kuninga rõhutamisega) |} Näidetest on näha, kui keeruliselt võivad nimisõnaahelad olla üksteise sisse paigutatud. Järjestuse suur reeglipärasus muudab nende tõlgendamise siiski lihtsamaks. Teiste keelte nimisõnafraasi struktuur võrdluseks: {| class="wikitable" |- ! Näide ! Keel ! Nimisõnafraas ! Analüüs ! Tõlge |- |1||Sumeri keel||''šeš-ĝu-ene-ra''||vend – POSS – PL – KÄÄNE||minu vendadele |- |2||[[türgi keel]]||''kardeş-ler-im-e''||vend – PL – POSS – KÄÄNE||minu vendadele |- |3||[[mongoli keel]]||''миний ах нар-т''||POSS – vend – PL – KÄÄNE||minu vendadele |- |4||[[ungari keel]]||''barát-ai-m-nak''||sõber – PL – POSS – KÄÄNE||minu sõpradele |- |5||[[soome keel]]||''talo-i-ssa-ni''||maja – PL – KÄÄNE – POSS||minu majades |- |6||[[burušaski keel]]||''u-mi-tsaro-alar''||POSS – ema – PL – KÄÄNE||nende emadele |- |7||[[baski keel]]||''zahagi berri-etan''||astja – uus – PL+KÄÄNE||uutes astjates |- |8||[[ketšua keel]]||''wawqi-y-kuna-paq''||vend – POSS – PL – KÄÄNE||minu vendadele |} Need näited (nr 1–5 pärinevad Edzardilt (2003)) näitavad, et [[aglutineeriv keel|aglutineerivates keeltes]] võivad nimisõnafraaside elemendid paikneda väga erinevas järjekorras. Kõigis nimetatud ja enamikus teistes aglutineerivates keeltes kehtib siiski põhimõte, et morfeemide järjekord allub kindlatele reeglitele. === Iseseisvad isikulised asesõnad === Sumeri keele iseseisvad [[isikuline asesõna|isikulised asesõnad]] on järgmised: {| class="wikitable" |- ! ! Ainsus ! ! Mitmus ! |- | 1. isik | ''ĝe'', ''ĝa'' | mina | &nbsp; | &nbsp; |- | 2. isik | ''ze'', ''za'' | sina | &nbsp; | &nbsp; |- | 3. isik | ''ane'', ''ene'' | tema | ''anene'', ''enene'' | nemad |} [[Esimene isik|Esimese]] ja [[teine isik|teise isiku]] mitmust väljendatakse ümberütlevate tarinditega. Vormid ''me-en-de₃-en'' 'meie' ja ''me-en-ze₂-en'' 'teie' on ajalooliselt [[koopula]]l põhinevad liittarindid. Element ''me-'' on koopula tüvi (vrd ''lugal-me-en'' 'olen kuningas'). ''-en-de₃-en'' ja ''-en-ze₂-en'' moodustavad koopula 1. ja 2. isiku mitmuse vormid. Seega pärinevad asesõnad ''meie'' ja ''teie'' ajalooliselt vormidest, mis tähendasid 'oleme' ja 'olete'. Iseseisval isikulisel asesõnal puudub ergatiivivorm, st selle kuju on sama nii sihilise kui ka sihitu tegusõnaga väljendatud öeldise aluse korral. See on üks põhjusi, miks sumeri keelt peetakse [[lõhestatud ergatiivsus]]ega keeleks. == Tegusõna morfoloogia == Sumeri keele [[tegusõna pöördeline vorm|tegusõna pöördelise vormi]] ehitus on väga keeruline. Lisaks tavapärastele [[aeg (keeleteadus)|aja]]-, isiku- ja arvutunnustele väljendatakse tegusõnavormis ka [[modaalsus (keeleteadus)|modaalsust]] ja liikumise suunda ja sisaldab tunnuseid, mis kajastavad lauseliikmete grammatilisi omadusi. Seetõttu võib sumeri keele tegusõnamorfoloogiat pidada [[polüsünteetiline keel|polüsünteetiliseks]]. Sumeri tegusõnavormi põhistruktuur sarnaneb [[keeletüpoloogia|tüpoloogiliselt]] märkimisväärselt [[burušaski keel]]e omaga. Pronominaalsete [[prefiks]]ite ja [[sufiks]]ite funktsioonide jaotus sihiliste ja sihitute tegusõnade puhul on neis kahes keeles peaaegu ühesugune. Sumeri keele ajasüsteem on siiski märksa lihtsam. Nagu ka nimisõnafraasi puhul (vt eespool), on morfeemide järjestus tegusõnavormis rangelt kindlaks määratud. Tegeliku vormianalüüsi muudavad siiski keeruliseks ulatuslikud [[kontraktsioon]]i- ja [[assimilatsioon]]ireeglid ja kiilkirja eripärad. Paljud "nõrgad" vormimoodustuselemendid, näiteks /-e-/, võivad ka täielikult ära jääda. ''Tegusõna morfoloogia käsitlus põhineb Zólyomi (2005) kirjeldusel.'' === Sumeri tegusõnavormi 14 positsiooni ehk pesa === Enne tegusõnajuurt (tegusõna põhivormi, vt allpool) võib esineda kuni kümme [[prefiks]]it ja pärast tegusõnatüve kuni kolm [[sufiks]]it. Seega on sumeri tegusõnal koos tegusõnajuurega kokku 14 positsiooni, millesse võivad paikneda kindlat tähendusfunktsiooni kandvad [[morfeem]]id. Tegusõnavormi kogutähendus kujuneb nende morfeemide kombinatsioonist. Selliseid positsioone nimetatakse ka pesadeks (inglise keeles ''slots''). See termin pärineb [[tagmeemika]] grammatikateooriast. Ühtegi tegelikku sumeri tegusõnavormi, milles oleksid täidetud kõik positsioonid või pesad, ei ole, sest mõned positsioonid välistavad üksteist. Järgnevas tabelis esitatakse sumeri tegusõnavormi pesad. Järgmistes alapeatükkides käsitletakse neid ükshaaval, kuid arusaadavuse huvides erinebb seletuste järjekord pesade järjekorrast. ''Sumeri tegusõna pesad'' {| class="wikitable" |- ! Pesa ! Täide |- | 1 | Eitus-, järjestus- või modaalsuse prefiks |- | 2 | Koordinatsiooniprefiks /nga/ |- | 3 | Ventiiviprefiks /mu/ või /m/ |- | 4 | Meediumiprefiks /ba/ |- | 5 | Pronominaalne-adverbiaalne prefiks (seotud esimese esineva adverbiaalse prefiksiga) |- | 6 | Adverbiaalne prefiks 1 – daativ /a/ |- | 7 | Adverbiaalne prefiks 2 – kaasaütlev /da/ |- | 8 | Adverbiaalne prefiks 3 – ablatiiv /ta/ või terminatiiv /ši/ |- | 9 | Adverbiaalne prefiks 4 – lokatiiv /ni/ või direktiiv /i/ ehk /j/ |- | 10 | Pronominaalne prefiks |- | 11 | '''Tegusõnajuur''' (vt Tegusõnaklassid) |- | 12 | Oleviku-tuleviku tunnus /ed/ või /e/ |- | 13 | Pronominaalne sufiks |- | 14 | Alistatuse tunnus /-a/: tegusõnavormi nominaliseerimine (nimisõnalise funktsiooni andmine) |} ==Uurimislugu== [[Fail:Jules Oppert.jpg|pisi|Jules Oppert]] Pärast antiikaega kadus järk-järgult kiilkirja kasutamise traditsioon ja koos sellega kadusid teadmised sumeri keele kohta. Erinevalt [[assüürlased|assüürlastest]], [[babüloonlased|babüloonlastest]] ja [[egiptlased|egiptlastest]], kelle kohta säilisid teated klassikalise antiigi ajalookirjutuses, ei mainita neis allikates sumerite olemasolu. Sumeri keele mõistmine sai võimalikuks alles [[19. sajand]]il pärast kiilkirja dešifreerimist. Alates 19. sajandi algusest hakati kiilkirjatekste uurima ning esmalt tuvastati neis kolm keelt: semi keelte hulka kuuluv [[akadi keel]] (eelkõige babüloonia kujul), indoeuroopa keelte hulka kuuluv [[vanapärsia keel]] ning [[eelami keel]], mis on Edela-[[Iraan]]i ala isoleeritud keel. Hiljem mõisteti, et paljudes Babüloonia tekstides esineb veel neljas keel. [[Jules Oppert]] nimetas selle 1869. aastal akadi nimetuse ''šumeru'' põhjal sumeri keeleks ning tõi esile selle erinevuse semi keeltest. Sumerite nimetus oma keele kohta oli ''eme-gi(r)'', mille tähendus võib olla 'kodumaa keel', 'emakeel' või 'päris keel'. Oma maad nimetasid nad ''ki-en-gi(r)''. Sumeri keele olemasolu ja selle nimetus jäid veel mõnda aega vaidluse alla. Kindlama aluse andsid kakskeelsete sumeri-akadi tekstide avastamine [[Ninive]]st ja arvukad sumerikeelsed tekstid Lagašist, mille leidsid arheoloogid [[Ernest de Sarzec]] ja [[Léon Heuzey]]. Sumeri keele uurimisele aitasid kaasa akadi kirjatundjate koostatud sõnaloendid ja grammatilised selgitused. 20. sajandi alguseks oli [[François Thureau-Dangin]] oma teosega "Die sumerischen und akkadischen Königsinschriften" (1907) loonud ühe aluse sumeri keele süstemaatilisele teaduslikule uurimisele. == Sumerikeelne kirjandus == {{Vaata|Sumeri kirjandus}} Lisaks arvukatele haldus-, majandus- ja juriidilistele tekstidele on säilinud ulatuslik sumerikeelne kirjandus, mille hulka kuuluvad müüdid, hümnid, palved, nutulaulud, vaidluskirjandus, vanasõnakogumikud ja õpetuskirjandus (näiteks "[[Šuruppaki juhised]]"). Olulisel kohal on lood poolmüütilise kangelase Bilgamesi (hiljem akadikeelses traditsioonis [[Gilgameš]]) tegudest. Teada on viis iseseisvat sumerikeelset luuletust temast — "[[Bilgames ja Akka]]", "[[Bilgames ja Huwawa]]", "[[Bilgames ja taevahärg]]", "[[Bilgames, Enkidu ja allilm]]" ning "[[Bilgamesi surm]]" —, mis pärinevad tõenäoliselt [[Uri III dünastia]] ajast (umbes 2100 eKr), kuid on säilinud peamiselt hilisemate, [[vanababüloonia periood]]i (umbes 19.–18. sajand eKr) koopiatena. Need iseseisvad lood moodustasid aluse hilisemale, ühtseks tervikuks koondatud akadikeelsele [[Gilgameši eepos]]ele, mille vanim säilinud versioon pärineb 18. sajandist eKr. ==Keelenäide== Järgnev tekst on [[Lagaš]]i linnavalitseja [[Gudea]] (umbes 2130 eKr) [[põletatud tellis]]e [[pealdis]]. {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer dingir.svg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer inana.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer nin.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer kur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer kur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ra.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer nin.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer a.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ni.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | diĝir inana | nin-kur-kur-ra | nin-a-ni |- ! Morfeemianalüüs | ^dInana | nin + kur + kur + ak | nin + ani + [ra] |- ! Morfeemgloss | Inanna | emand + maa + maa + GEN | emand + tema + [DAT] |} {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer ka.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer de2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer a.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer pa.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer te.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer si.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer szir.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer bur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer la.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ki.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | gu₃-de₂-a | pa.te.si | šir.bur.la ki |- ! Morfeemianalüüs | Gudea | ensi₂ | Lagaš^ki |- ! Morfeemgloss | Gudea | linnavalitseja | Lagaš |} {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer ur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer dingir.svg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ga2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer tum3.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer du10.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ke4.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | ur-diĝir-ĝa₂-tum₃-du₁₀-ke₄ |- ! Morfeemianalüüs | ur + ^dĜatumdu + ak + e |- ! Morfeemgloss | kangelane(?) + Ĝatumdu + GEN + ERG |} {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer e2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer gir2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer su.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ki.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ka.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ni.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer mu.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer na.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer du3.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | e₂-ĝir₂-su.ki.ka-ni | mu-na-du₃ |- ! Morfeemianalüüs | e₂ + Ĝirsu^ki + ak + ani | mu + na + n + du₃ |- ! Morfeemgloss | tempel + Girsu + GEN + tema | IND + talle + tema + ehitama |} ''diĝir'' ja ''ki'' on mittehääldatavad [[determinatiiv]]id, mida märgitakse [[transliteratsioon]]is [[ülaindeks]]ina. ''pa.te.si'' ja ''šir.bur.la'' on [[diri-komposiit|''diri''-komposiidid]] - märgijärjendid, mida ei loeta üksikute märkide häälikuväärtuste põhjal. Tõlge: Inannale, kõigi maade emandale, oma emandale ehitas Gudea, Lagaši linnavalitseja ja Ĝatumdu kangelane (''tähendus ebakindel''), oma templi Girsus. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *John L. Hayes. ''A Manual of Sumerian Grammar and Texts'', Undena Publicational: Malibu 1990. *Woods, C. Bilingualism, Scribal Learning, and the Death of Sumerian. – S. L. Sanders (toim). ''Margins of Writing, Origins of Cultures'' , Chicago: Oriental Institute 2006, lk 91–120. *Jagersma, A. H. ''A Descriptive Grammar of Sumerian'', doktoritöö, Leiden University, 2010. [https://scholarlypublications.universiteitleiden.nl/access/item%3A2961989/view Täistekst.] *D'Agostino, F., Spada, G., Greco, A., Bramanti, A. ''La lingua dei Sumeri'', Milano: Hoepli 2019. *Cooper, J. S. Sumer, Sumerisch. ''Reallexikon der Assyriologie und Vorderasiatischen Archäologie'', kd XIII, Berlin: De Gruyter 2011–2013, lk 290–297. *Zólyomi, G. ''An Introduction to the Grammar of Sumerian'', Budapest: Eötvös University Press 2017. [https://www.eltereader.hu/media/2017/02/Zolyomi_Sumer_READER.pdf Täistekst.] *Hayes, J. L. A manual of Sumerian grammar and texts, 3., ümbertöötatud ja täiendatud trükk, Malibu 2018, ISBN 978-0979893742. *Joshua Aaron Bowen, Megan Hollie Caroline Lewis. ''Learn to Read Ancient Sumerian. An Introduction for Complete Beginners'', kd I, Digital Hammurabi Press 2018, ISBN 978-1734358605. *Joshua Aaron Bowen, Megan Hollie Caroline Lewis. ''Learn to Read Ancient Sumerian. An Introduction for Complete Beginners'', kd II, Digital Hammurabi Press 2023, ISBN 979-8988902119. *Sallaberger, W., Colonna d'Istria, L. ''Sumerisch: Eine Einführung in Sprache, Schrift und Texte: Mit 50 Texten von Gudea von Lagaš bis Lipit-Eštar von Isin'', Band I, II und III, Gladbeck 2023. [https://epub.ub.uni-muenchen.de/105074/1/Sallaberger_Sumerisch_Band_1.pdf 1. köide], [https://epub.ub.uni-muenchen.de/105075/1/Colonna_d%27Istria_Sumerisch_Band_2.pdf 2. köide], [https://epub.ub.uni-muenchen.de/105076/1/Sallaberger_Sumerisch_Band_3.pdf 3. köide] [[Kategooria:Sugulaskeelteta keeled]] [[Kategooria:Sumer|Keel]] mxmbcsmnz1539pa2wjhf4j7bmhz5nni 7200517 7200442 2026-07-23T20:00:04Z Andres 5 /* Sumeri tegusõnavormi 14 positsiooni ehk pesa */ 7200517 wikitext text/x-wiki '''Sumeri keel''' (sumeri keeles 𒅴𒂠 ''eme-ĝir'', mis võis tähendada 'kodumaa keel', 'emakeel' või 'päris keel') oli [[sumerid|sumerite]] [[keel]], mida kõneldi [[Sumer]]is ([[Lõuna-Mesopotaamia]]s) ning mida hiljem kasutati kogu [[Mesopotaamia]]s peamiselt haridus-, haldus- ja kultuurikeelena. [[ISO 639-2]] ja [[ISO 639-3]] [[keelekood]] on '''sux'''. [[Pilt:Sumerian 26th c Adab.jpg|pisi|Sumeri savitahvel kiilkirjaga]] Sumeri keel oli [[isoleeritud keel]]: seniajani ei ole leitud veenvaid tõendeid selle [[keelesugulus|suguluse]] kohta ühegi teise teadaoleva keelega. Sumeri keel on valdavalt [[sufiks]]eid kasutav [[aglutinatiivne keel]], milles [[grammatiline tähendus|grammatilisi tähendusi]] väljendatakse peamiselt [[sõna]]le lisatud [[morfeem]]ide abil. Sellele on iseloomulik keerukas [[tegusõna]]süsteem ja [[ergatiivne morfosüntaks]]. == Ajalugu ja kasutamine == Sumeri keel oli Lõuna-Mesopotaamias oluline kõnekeel eelkõige 3. aastatuhandel eKr, kuigi piirkond oli tõenäoliselt mitmekeelne. Varaseimad teadaolevad kirjalikud märgid Mesopotaamias pärinevad [[Uruki periood]]i lõpust umbes 4. aastatuhande lõpus eKr (ligikaudu 3400–3000 eKr). Need peamiselt [[savitahvel|savitahvlitele]] ja saviesemetele kirjutatud halduslikud märkmed on leitud eelkõige [[Uruk]]ist. Neid peetakse sumeri kirjatraditsiooni alguseks, kuigi kõige varasemate tekstide täpne keeleline tõlgendus ei ole alati kindel. Tänapäevaste teadmiste kohaselt oli sumeri keel esimene keel, millele töötati välja [[kiri (keel)|kiri]]. Selle kirjalik pärand hõlmab ligikaudu 3000 aasta pikkust ajavahemikku. Hiljemalt 2. aastatuhande alguseks eKr lakkas sumeri keel tõenäoliselt olemast piirkonna peamine kõnekeel, sest [[akadi keel]]est kujunes Mesopotaamia valitsev kõne- ja halduskeel. Seejärel säilis sumeri keel sajanditeks õpetlaste ning elukutseliste kirjutajate ja ametnike ehk [[kirjatundja]]te (akadi ''ṭupšarru'', sumeri ''dub-sar'' 'tahvli kirjutaja') keelena. Templites kasutati seda rituaalsete tekstide, hümnide, palvete, loitsude ja templimajandusega seotud dokumentide koostamisel. Kuninglikes kantseleides kasutati sumeri keelt raidkirjades, haldusdokumentides, seadusetekstides ja muudes ametlikes tekstides. Koolides õpetati seda kirjatundjate väljaõppe osana. Õpetatud kirjakeelena säilis sumeri keel religioonis, kirjanduses ja teaduses kogu Mesopotaamias kuni hellenistliku ajani. Viimased teadaolevad sumerikeelsed tekstid pärinevad tõenäoliselt 1. sajandist pKr. === Keeleperioodid ja tekstiliigid === Sumeri keele umbes kolme tuhande aasta pikkune kirjalik ajalugu jaotatakse tavaliselt järgmisteks perioodideks: [[varasumeri keel]] ehk [[arhailine sumeri keel]] (umbes 3100–2600 eKr); [[vanasumeri keel]] (umbes 2600–2200 eKr); [[uussumeri keel]] (umbes 2200–2000 eKr); [[järelsumeri keel]] (umbes 2000–1700 eKr). Pärast kõnekeele kadumist säilis sumeri keel õpetlaste ja kirjatundjate keelena kuni kiilkirjaajastu lõpuni (umbes 1. sajandi lõpuni eKr). ==== Arhailine ehk varasumeri keel (umbes 3100–2600 eKr) ==== Sellest perioodist on säilinud peamiselt majandus- ja haldustekstid. Tähtsamad leiukohad on [[Uruk]] (eriti IVa ja III kihistus) ja [[Šuruppak]]. [[Jamdat Naşri periood]]ist pärinevad ka mõned õigusdokumendid ja kirjanduslikud tekstid arhailises vormis. Varajase perioodi tekstides märgiti grammatilisi tunnuseid – näiteks nimisõnade käändevorme ja tegusõnade grammatilisi vorme – ainult osaliselt. Seetõttu annavad need tekstid sumeri grammatika kohta vähem teavet kui hilisemad allikad. ==== Vanasumeri keel (umbes 2600–2200 eKr) ==== Sellest perioodist pärineb samuti rohkesti majandus- ja haldusdokumente, kuid ilmuvad ka esimesed pikemad kuninglikud raidkirjad jaüksikud kirjandustekstid. Peamine leiukoht on [[Lagaš]]. Vanasumeri tekstid võimaldavad juba märksa üksikasjalikumalt uurida sumeri grammatika ehitust. Pärast [[Akadi riik|Akadi riigi]] perioodi (umbes 2350–2200 eKr), mil sumerikeelsete tekstide hulk vähenes, suurenes sumeri keele kasutus taas eriti [[Uri III dünastia]] ajal. ==== Uussumeri keel (umbes 2200–2000 eKr) ==== Kõige rohkem sumerikeelseid tekste pärineb [[Uri III dünastia]] ajast. Eriti arvukalt on säilinud majandus- ja haldusdokumente [[Lagaš]]ist, [[Umma (linn)|Umma]]st ja [[Ur]]ist. Samuti on säilinud palju õigus- ja kohtudokumente. Olulised on [[Gudea]] (Lagaši ''ensi'', umbes 2130 eKr) savisilindritel säilinud pikad [[ehitushümn]]id. Need tekstid võimaldasid sumeri grammatika üksikasjalikku uurimist ning olid allikaks [[Adam Falkenstein]]i põhjapanevale teosele.<ref>Adam Falkenstein. ''Grammatik der Sprache Gudeas von Lagaš'', Rom: Pontificium Institutum Biblicum 1949–1950; 2., täiendatud trükk 1978.</ref> ==== Järelsumeri keel (umbes 2000–1700 eKr) ==== Sel perioodil hakkas sumeri keel kõnekeelena taanduma, kuigi mõnes Lõuna-Mesopotaamia piirkonnas, eriti [[Nippur]]i ümbruses, võis see veel mõnda aega säilida. Peamiselt kasutati sumeri keelt siiski kirjakeelena: seaduste, haldusdokumentide, kuninglike raidkirjade ja religioossete tekstide koostamisel. Paljud ametlikud tekstid olid kakskeelsed, sumeri ja akadi keeles. Sel ajal pandi kirjalikku vormi palju varasemat suulist pärimust, sealhulgas mitmed sumerikeelsed kirjandusteosed. Nende hulgas olid ka mõned [[Gilgameši eepos]]e aluseks olevad sumerikeelsed lood. ==== Postsumeri periood (umbes 1700–100 pKr) ==== Pärast sumeri keele kõnekeelena väljasuremist säilis see eelkõige õpetlaste, kultuse ja kirjanduse keelena. Igapäevases kasutuses vahetas selle Mesopotaamias väljapeamiselt [[akadi keel]]: lõunas babüloonia ja põhjas assüüria variant. Sumeri keelt õpetati endiselt kirjatundjate koolides jaseda kasutati religioossetes tekstides, kirjanduses, teaduses ja ametlikes raidkirjades. Selle jätkuvat tähtsust näitab näiteks asjaolu, et 7. sajandil eKr tundis Assüüria kuningas [[Aššur-bāni-apli]] huvi sumerikeelsete tekstide lugemise vastu ja kogus neid oma raamatukogusse. Sellest perioodist pärineb suur osa kakskeelsetest sumeri-akadi sõnaloenditest ja grammatilistest käsitlustest. Need olid hiljem olulised sumeri keele taasavastamisel 19. sajandil. === Kiilkiri ja vanim kirjakeel === {{Vaata|Kiilkiri}} [[Fail:Sumerian 26th c Adab.jpg|pisi|Sumeri monumentaalkiri 26. sajandist eKr]] Hiljemalt umbes 3500. aastaks eKr etendasid sumerid Lõuna-Mesopotaamias olulist osa üleminekul keerukale linnakultuurile, sealhulgas majanduse ja halduse vajadustele vastava [[kiri (keel)|kirja]] kujunemisel umbes 3200. aastal eKr ([[Uruk]]i IVa kihistuse leiud). See on üks vanimaid teadaolevaid kirjasüsteeme inimkonna ajaloos ja kõige varasem, mille arengut on võimalik arheoloogiliste leidude põhjal suhteliselt üksikasjalikult jälgida. [[Egiptuse hieroglüüfid]] kujunesid välja ligikaudu samal ajal, kuid kahe varaseima kirjasüsteemi tekkimise järjekord ja võimalik ajalooline seos ei ole kindlalt teada. Kirja tekkimise käik ei ole täielikult selge. Mudeli järgi, mille esitas [[Denise Schmandt-Besserat]]<ref>Schmandt-Besserat, D. ''How Writing Came About'', University of Texas Press 1996.</ref> ja mida on hiljem täpsustatud, kujunes kiri järk-järgult välja savist arvestusmärkide süsteemist. Selle käsitluse kohaselt kasutati juba 8.–4. aastatuhandel eKr väikesi saviesemeid eri kaupade ja koguste tähistamiseks: näiteks võis koonus tähistada väiksemat ja kera suuremat kogust vilja, ketas aga lammaste arvu. Need arvestusmärgid sobisid eelkõige majanduslikuks arvestuseks. Kui oli tarvis tehinguid kinnitada, paigutati arvestusmärgid õõnsasse savist kuulikesse (''bulla''). Selle välispinnale vajutati sageli samade märkide jäljed, et sisu oleks võimalik kindlaks teha ilma kuulikest purustamata. Schmandt-Besserat' järgi taibati hiljem, et arvestusmärke ei ole vaja ümbrikusse panna, vaid piisab nende kujutiste kandmisest otse savitahvlile. See oli oluline samm kolmemõõtmeliselt arvestussüsteemilt kahemõõtmelise kirjapaneku poole. Tema mudeli järgi hakati seejärel kasutama ka uusi märke, millel ei olnud enam otsest vastet savist arvestusmärkide hulgas. Need võisid kujutada esemeid (näiteks inimest, maja, anumat või templit) ning hiljem ka tegevusi ja abstraktsemaid mõisteid. Nii ei piirdunud süsteem enam kaupade ja koguste registreerimisega, vaid võimaldas üles märkida ka isikuid, asutusi, kohti ja muid haldusandmeid. Kui märke hakati kasutama ka keele, sealhulgas nimede, ametite ja kohanimede väljendamiseks, oli välja kujunenud kiri. Selle arenguprotsessi tulemusel kujunes mõne sajandi jooksul välja Mesopotaamia [[kiilkiri]], mis sai nimetuse märkide kiilja kuju järgi. Schmandt-Besserat' mudeli põhijooned, eriti seos arvestusmärkide ja varase kirja vahel, on üldiselt tunnustatud, kuid ülemineku täpsed mehhanismid ja kõik arenguetapid on jätkuvalt vaidluse all. Kiilkiri on säilinud peamiselt [[savitahvel|savitahvlitel]], kuid seda kasutati ka raidkirjades, näiteks kujudel ja ehitistel. Hiljem kohandati see [[akadi keel]]e, [[ebla keel]]e, [[eelami keel]]e, [[heti keel]]e, [[hurri keel]]e, [[urartu keel]]e, [[luvi keel]]e, [[hati keel]]e, [[pala keel]]e, [[kaška keel]]e ja [[emori keel]]e kirjutamiseks. Mesopotaamia kiilkiri inspireeris ka [[ugariti kiri|ugariti kirja]] ja [[vanapärsia kiri|vanapärsia kirja]]. Algul oli sumeri kiilkiri peamiselt [[logograafiline kiri|logograafiline]] ehk [[mõistekiri]], kus märk tähistas tervet sõna või mõistet. Hiljem hakati [[reebuse põhimõte|reebuse põhimõtte]] alusel kasutama samu märke ka silbiliste häälikuväärtuste märkimiseks. Nii kujunes kirjasüsteem, milles kasutati kõrvuti nii sõna- kui ka silbimärke. === Sumeri ja akadi keele kooseksisteerimine === Kogu 3. aastatuhande jooksul eKr kasutati Lõuna-Mesopotaamias kõrvuti sumeri keelt ja [[akadi keel]]t. [[Varadünastiline ajajärk|Varadünastilisel ajajärgul]] oli sumeri keel Lõuna-Mesopotaamia peamine haldus- ja kultuurikeel, põhja pool aga oli ülekaalus akadi keel, mille kasutusala laienes aja jooksul ka lõunasse. Juba 3. aastatuhande keskpaigaks eKr olid mõlemad keeled laialdaselt kasutusel. Tänapäeva uurijad ei käsitle sumerite ja [[akadid|akadite]] kokkupuudet enam peamiselt kahe vaenuliku rahva vastasseisuna, vaid pikaajalise kooselu, keelevahetuse ja kultuurilise lõimumise protsessina. Keeleteadlased räägivad selles seoses [[sumeri-akadi keeleliit|sumeri-akadi keeleliidust]], milles mõlemad keeled mõjutasid teineteist.<ref>Vt näiteks [[Dietz Otto Edzard]], ''Sumerian Grammar'', 2003.</ref> Mõne autori arvates algas sumeri keele taandumine kõnekeelena juba [[Uri III dünastia]] ajal.<ref>Nadezda Rudik, ''Entwicklung der keilschriftlichen sumerischen Beschwörungsliteratur von den Anfängen bis zur UR III-Zeit'', Jena Ülikooli doktoritöö, 2011.</ref> Hiljemalt 2. aastatuhande alguseks eKr oli see protsess alanud ning umbes 18.–17. sajandiks eKr oli sumeri keel lakanud olemast elav kõnekeel. Sumeri keel säilis siiski veel üle tuhande aasta õpetlaste, kirjatundjate ja preestrite kirjakeelena. Seda kasutati religioossetes tekstides, kirjanduses, teaduses, koolihariduses ja ametlikes kuninglikes raidkirjades. Viimased teadaolevad sumerikeelsed tekstid pärinevad kiilkirja ajastu lõpust, tõenäoliselt umbes 1. sajandist pKr. == Sotsiolektid == Ühes hilisemas sumeri sõnavara käsitlevas tekstis mainitakse mitut sumeri keele varianti või registrit. Hästi dokumenteeritud on ainult tavaline keel ''eme-gir'' (ka ''eme-gi'') ja [[sotsiolekt]] ''eme-sal''. Viimane on säilinud peamiselt järelsumerikeelses kirjanduses. ''Eme-sal''{{'}}i kasutati eelkõige kirjandusteostes siis, kui kõnelejateks olid naissoost tegelased, sealhulgas [[jumalanna]]d. Jutustavad osad ja meessoost tegelaste kõne on kirjutatud tavalises keeles (''eme-gir''). ''Eme-sal'' erineb tavakeelest mitmeti. Erinevused puudutavad nii [[juur (keeleteadus)|juur]]te häälikulist kuju kui ka sõnade morfoloogilisi [[tunnus (keeleteadus)|tunnus]]eid, samuti kasutatakse selles sõnu, mida tavakeeles ei esine. Näiteks kasutatakse sõna ''mu-ud-na'' tavakeelse sõna ''nital'' ('mees; abikaasa') asemel ja sõna ''mu-tin'' tavakeelse ''ki-sikil'' ('neid; noor naine') asemel. [[Pilt:Cities of Sumer-de.svg|pisi|Sumeri ja [[Eelam]]i tähtsamad linnad]] [[Pilt:Umma2350.PNG|pisi|Sumer ja Eelam kuningas [[Lugalzagesi]] valitsemisajal (umbes 2375–2347 eKr)]] ==Seos teiste keeltega== === Hüpoteetiline sugulus teiste keeltega === Sumeri keelt on korduvalt püütud siduda teiste keelte või [[keelkond]]adega sugulussuhete kaudu. Ükski neist ettepanekutest ei ole seni teadlaskonda veennud. Seetõttu käsitatakse sumeri keelt endiselt valdavalt [[isoleeritud keel]]ena. Kui sumeri keelega suguluses olevaid keeli eksisteeris juba muinasajal enne kirjalike allikate tekkimist, siis ei ole need keeled tõenäoliselt säilinud kirjalikes allikates ja nende võrdlemine sumeri keelega ei ole enam võimalik. ==== Sumeri keel dene-kaukaasia makrokeelkonna võimaliku liikmena ==== [[Makrokeelkond]]ade üle peetavas tänapäevases arutelus on mõned uurijad, näiteks [[John D. Bengtson]],<ref>Bengtson, J. D. The Riddle of Sumerian: A Dene-Caucasic Language? – ''Mother Tongue'', 1997, 3: 63–74.</ref><ref>John D. Bengtson. Edward Sapir and the "Sino-Dene" Hypothesis. – ''Anthropol. Sci.'', 1994, 102(3), 207–230, siin lk 210. [https://www.researchgate.net/publication/271412040_Edward_Sapir_and_the_Sino-Dene_Hypothesis Täistekst.]</ref> pidanud sumeri keelt kandidaadiks hüpoteetilisse [[dene-kaukaasia makrokeelkond]]a. Selle hüpoteesi kohaselt hõlmaks see makrokeelkond [[hiina-tiibeti keeled|hiina-tiibeti keeli]], [[põhja-kaukaasia keeled|põhja-kaukaasia keeli]], [[Jenissei keeled|jenissei keeli]] ja [[na-dene keeled|na-dene keeli]]. Mõned selle hüpoteesi pooldajad on sinna lisanud ka tavaliselt isoleerituks peetavaid keeli, nagu [[burušaski keel]], [[baski keel]] ja sumeri keel. Dene-kaukaasia makrokeelkonna hüpotees ei ole üldtunnustatud ja ka sumeri keele kuulumine sellesse on tõestamata. ===Sumerite eelkäijad ja naabrid=== Sumerite päritolu ja nende [[Lõuna-Mesopotaamia]]sse ilmumise aeg ei ole kindlalt teada. Ei ole selge, kas sumerid olid selles piirkonnas [[põliselanik]]ud või saabusid nad sinna millalgi [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]]. Sumerite võimalikku ilmumist on ka raske seostada konkreetsete arheoloogiliselt jälgitavate muutustega. Vanemas sumeroloogia uurimistraditsioonis (näiteks [[Adam Falkenstein]]i töödes) oletati, et sumerid ei olnud Lõuna-Mesopotaamia algne rahvastik, vaid saabusid sinna 4. aastatuhandel eKr ja asusid varasema kohaliku rahvastiku kõrvale või selle asemele. Seda seisukohta põhjendati oletatava [[Substraat (lingvistika)|keelesubstraadiga]], mida on mõnikord nimetatud [[protoeufrati keel]]eks. Selle oletatava varasema keele kihistuse jälgedeks on peetud mitmeid sõnu, mida ei ole võimalik sumeri keele sisemise arengu abil seletada. Nende hulka on arvatud näiteks järgmised linnanimed: *''[[Ur]]''; *''[[Uruk]]'' (sumeri ''Unug''); *''[[Larsa]]''; *''[[Lagaš]]''. Samuti on oletatud, et varasemast keelekihistusest pärinevad mõnede jumaluste nimed, näiteks: *''[[Nanše]]''; *''[[Gatumdu]]''. Võimalike mittesumeri päritolu sõnadena on nimetatud ka mitmeid põllumajanduse ja käsitöö termineid, näiteks: *''apin'' 'ader'; *''engar'' 'kündja, põlluharija”; *''ulušin'' 'polbnisuõlu'; *''nimbar'' 'datlipalm'; *''nukarib'' 'aednik'; *''taskarin'' 'pukspuu'; *''simug'' 'sepp'; *''tibira'' 'metallitööline'. Kui selline varasem keelekiht on tõesti olemas olnud, saab see anda teavet sumerite kultuuritaseme kohta nende Mesopotaamiasse saabumise ajal. Tänapäeval ei peeta sumerieelsele subtraadile viitavat seletust tõestatuks. Raskus seisneb selles, et pole kindlalt teada, missugune oli sumeri keele varasem kuju jacmilliste tunnuste alusel võiks mõnd sõna pidada mittesumeri päritolu sõnaks. Varasemates uurimustes peeti näiteks mitmesilbilisust sageli mittesumeri päritolu tunnuseks, kuid seda kriteeriumi ei peeta tänapäeval piisavaks. Mõned uurijad, näiteks [[Igor Djakonov]] ja [[Vladislav Ardzinba]], pakkusid välja, et korduvate silpidega sõnad võivad pärineda varasemast tundmatust substraatkeelest. Sellest on tulnud mõnikord kasutatud nimetus "banaanikeel", mis vihjab sõna ''banana'' silbikordusele. Seda substraatkeelt on nimetatud ka prototigrise keeleks.< ref>История древнего Востока, kd 2, Москва 1988. ptk 3.</ref> Seda seisukohta on kritiseerinud näiteks [[Gonzalo Rubio]], kes leiab, et sumeri sõnavaras ei ole võimalik kindlaks teha ühtset substraati. Tema arvates on tegu pigem keeruka laenude võrgustikuga, milles laenusuunda on sageli raske määrata.<ref>Rubio, Gonzalo. 1999. On the Alleged 'Pre-Sumerian Substratum'. – ''Journal of Cuneiform Studies'', lk 51.</ref> Teistsuguse seisukoha on esitanud [[Gordon Whittaker]], kes on oletanud, et sumeri keeles võib leiduda jälgi [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] päritolu substraadist.<ref>Whittaker, Gordon. 2008. The Case for Euphratic. – ''Bulletin of the Georgian National Academy of Sciences''', 2(3), lk 156–168.</ref> See ei ole sumeroloogia peavoolus üldtunnustatud. Sumerid ja [[akadid]] kujundasid 3. aastatuhande jooksul välja pikaajalise keelelise ja kultuurilise kooselu. See ei olnud kahe isoleeritud rahva vastasseis, vaid ulatuslik lõimumisne, mille tulemusel kujunes välja [[sumeri-akadi keeleliit]]. Need keeled mõjutasid teineteist. Mõju avaldus muu hulgas sõnavaras, häälikusüsteemis, grammatilistes struktuurides ja lauseehituses. Eriti oluline oli vastastikune sõnalaenamine. Umbes 7% akadi keele sõnavarast pärineb sumeri keelest, hilisem sumeri keel sisaldas umbes 3–4% akadi laene.<ref>Edzard, Dietz Otto. ''Sumerian Grammar'', Leiden–Boston: Brill 2003.</ref> Lisaks akaditele olid sumerite tähtsad naabrid [[eelamlased]], kes elasid [[Eelam]]is tänapäeva Edela-Iraani alal ([[Khūzestān (piirkond)|Khūzestān]]i piirkonnas). Eelami kultuurilised ja majanduslikud sidemed Mesopotaamiaga ulatusid tagasi juba 3. aastatuhande algusesse eKr. Mesopotaamia mõju avaldus ka kirjas: eelamlased võtsid kasutusele Mesopotaamia kiilkirja ja kohandasid seda oma keelele. Eelami mõju Sumerile on palju vähem tõendatud. Lullubid, gutid ja teised rahvad 3. aastatuhandel eKr sattus Sumer ajutiselt teiste rahvaste võimu alla, sealhulgas [[lullubid|lullubite]] ja [[gutid|guttide]] perioodidel. Nende rahvaste keelte mõju sumeri keelele ei ole siiski selgelt tuvastatav, sest nende keelte kohta on säilinud väga vähe andmeid. ==Tüpoloogia== ===Sissejuhatav märkus=== Siinne sumeri keele lühiülevaade keskendub peamiselt [[nimisõna]] ja [[tegusõna]] [[morfoloogia]]le. Käsitletakse üksnes tavapäraseid grammatikanähtusi, eranditele ja erijuhtudele viidatakse ainult üksikutel juhtudel. Ülevaade põhineb eeskätt [[Dietz Otto Edzard]]i (2003) ja Gábor Zólyomi (2005) grammatikal. Sumeri vormide esitamisel on loobutud [[grafeem]]ivariantide (erinevate kiilkirjamärkide) näitamisest. Nende asemel kasutatakse normaliseeritud kirjakuju ilma aktsentide, indeksite ja foneetiliste lisamärkideta (nagu ka Zólyomi 2005). See lihtsustab keeleteaduslike küsimuste mõistmist lugejatel, kes ei tunne kiilkirja. ===Grammatiline ehitus=== Sumeri keel on [[aglutineeriv keel]], milles kasutatakse valdavalt [[ergatiivne joondus|ergatiivset joondust]] ([[lõhestatud ergatiivsus]] ehk ''split''-ergatiivsus). Lõhestatud ergatiivsus tähendab, et ergatiivset joonust ei kasutata kõigis grammatilistes olukordades, vaid teatud kontekstides esineb ka nominatiiv-akusatiivne joondus. Keeles on ka [[nimisõnaklass]]id – [[isikuklass]] ja [[mitteisikuklass]]. [[Öeldis]] paikneb tavaliselt lause lõpus, ülejäänud [[lauseliikmed|lauseliikmete]] järjekord sõltub [[süntaks|süntaktilistest]] ja [[pragmaatika|pragmaatilistest]] teguritest. [[Nimisõnafraas]] ja [[verbifraas]] on omavahel tihedalt seotud. Sumeri keeles ei ole piir [[nimisõna]]- ja [[verb]]itüvede vahel nii selgelt väljendunud kui indoeuroopa keeltes. Samad tüved (juured), millest paljud on ühesilbilised, võivad täita nii nimisõna kui ka verbi funktsiooni. Näiteks tähendab ''dug'' nii 'kõne' kui ka 'rääkima'. Tüve funktsioon ilmneb grammatiliste tunnuste (grammatilisi suhteid väjendavate [[morfeem]]ide ja lausekonteksti põhjal, kusjuures tüvi ise jääb muutumatuks. Eriti iseloomulik on see, et sumeri keeles puuduvad [[infiks]]id sõnajuurt katkestavate [[afiks]]ite mõttes (erinevalt näiteks [[akadi keel]]est). ===Hääliku- ja vormisüsteemi rekonstrueerimise raskused=== Paljude sumeri keeles kasutatud kiilkirja silbimärkide [[homofoon]]sus on viinud oletusele, et sumeri keel võis olla [[toonikeel]], milles tähendust eristas ka silbi [[toon (keeleteadus)|toon]]. Selle oletuse kasuks puuduvad siiski veenvad tõendid ja üldiselt peetakse seda vähetõenäoliseks. Samuti on võimalik, et sumeri keeles oli rohkem [[foneem]]e, kui kasutatud kiri võimaldab tänapäeval rekonstrueerida. Et sumeri keel suri tuhandeid aastaid tagasi välja ja on säilinud sageli mitmeti tõlgendatavas kiilkirjas, saab selle [[fonoloogia]]t ja morfoloogiat rekonstrueerida üksnes ligikaudu. See aitab seletada, miks sumeri [[verbimorfoloogia]] kohta – eelkõige [[finiitne verb|finiitse verbi]] [[prefiks]]isüsteemi kohta – leidub endiselt omavahel märkimisväärselt erinevaid teooriaid. ==Foneemid== Sumeri keele [[foneem]]isüsteem, niivõrd, kuivõrd seda kirjalike allikate põhjal rekonstrueerida saab, suhteliselt lihtne. Neljale vokaalile /a e i u/ kõrval on ligikaudu 16–17 konsonanti: {| class="wikitable" |- |style="background:#C0F0F0" | Transliteratsioon||b||d||g||&nbsp;||p||t||k||&nbsp;||z||s||š||ḫ||&nbsp;||r||r̂||l||m||n||ĝ |- |style="background:#C0F0F0" | Hääldus||p||t||k||&nbsp;||pʰ||tʰ||kʰ||&nbsp;||ʦ||s||ʃ||x||&nbsp;||r||(?)||l||m||n||ŋ |- |} ''Sumeri hääldus on rekonstrueeritud ligikaudselt, kuna kiilkiri ei pruugi kajastads kõiki foneemide häälikulisi eristusi.'' Kaashäälikute hääldus ei ole siiski kindlalt teada, sest kiilkiri ei erista kõiki häälikute tunnuseid. Näiteks foneemi, mida transliteratsioonis kirjutatakse /r̂/ (või /dr/), peavad [[Bram Jagersma]] ja [[Gábor Zólyomi]] [[aspireritud alveolaarne afrikaat|aspireeritud alveolaaseks afrikaadiks]] [tsʰ]. See tõlgendus on vaieldav, sest [[akadi keel]]de laenatud sumeri sõnades vastab sellele häälikule sageli [r]. Paljud uurijad (sealhulgas [[Dietz Otto Edzard]] (2003)) eeldavad ka /h/-foneemi olemasolu. Seda, kas tegu on [[kõrihäälik]]u ehk [[larüngaal]]i või [[neeluhäälik]]u ehk [[farüngaal]]iga – ei ole aga kindlaks tehtud. Samuti on ebaselge, kas sumeri keeles oli veel teisi foneeme, mida olemasolev kiri ei võimalda usaldusväärselt tuvastada. ==Nimisõnamorfoloogia== ===Isikuklass ja mitteisikuklass=== Sumeri keeles eristatakse kahte [[nimisõnaklass]]i: [[isikuklass]]i (lühend PK või HUM) ja [[mitteisikuklass]]i ehk asjade klassi (lühend SK või NONHUM). Loomad kuuluvad üldjuhul mitteisikuklassi. See kahe klassi süsteem mõjutab muu hulgas [[pööramine|pööramist]]i ja [[mitmus]]e moodustamist. Nimisõna klass ei ole sõna väliskuju põhjal formaalselt tuvastatav. ===Mitmuse moodustamine=== Sumeri keeles eristatakse kahte [[arv (keeleteadus)|arvu]]: märgistamata [[ainsus]]t ning [[mitmus]]t. Mitmust märgitakse ainult isikuklassi nimisõnadel. Mitmuse tunnus (mitmust tähistav [[morfeem]]) on fakultatiivne ja selle kuju on /-ene/; pärast [[täishäälik]]ut /-ne/. Kui nimisõnaga kaasneb [[arvsõna]]line [[täiend]], jäetakse mitmuse tunnus tavaliselt ära. Mitteisikuklassi nimisõnadel mitmust üldjuhul ei märgita. Mitmust või hulka võib väljendada ka nimisõna või sellele järgneva [[omadussõna]]lise täiendi kordamisega. Mitteisikuklassi nimisõnade puhul võib paljuse või mitmekesisuse tähendust väljendada täiend -''hi.a'' (on arvatud, et see oli algselt [[kesksõna]] tegusõnast ''hi'' 'segama'). ''Näited mitmuse moodustamisest'' {| class="wikitable" |- !Sumeri !Eesti |- |''diĝir-ene''||jumalad (isikuklass) |- |''lugal-ene''||kuningad (isikuklass) |- |''lugal-imin''||seitse kuningat (mitmuse tunnus jääb arvsõna tõttu ära) |- |''bad''||müür; müürid (mitteisikuklass, mitmust ei märgita) |- |''du-du''||sõnad; kõik sõnad (üldistav kordus) |- |''kur-kur''||mäed; võõrad maad; kõik mäed või kõik võõrad maad |- |''šu-šu''||käed |- |''a-gal-gal''||suured (''gal'') veed (''a'') |- |''udu-hi-a''||mitmesugused lambad (mitteisikuklass) |- |} ===Ergatiivne joondus=== Sumeri keel on [[ergatiivne keel]]. Selles kasutatakse eri [[kääne|käändeid]] [[sihiline tegusõna|sihilise tegusõna]]ga väljendatud [[öeldis]]e [[agent (keeleteadus)|agendi]] (tegijat väljendava aluse) ja [[sihitu tegusõna]]ga väljendatud öeldise [[alus (keeleteadus)|alus]]e jaoks. Esimest käänet nimetatakse [[ergatiiv]]iks, teist [[absolutiiv]]iks. Absolutiivi kasutatakse ka sihiliste tegusõnade [[otsesihitis]]e ehk [[patsient (keeleteadus)|patsiendi]] märkimiseks. Ergatiiv: sihilise tegusõnaga väljendatud öeldise agent (alus). Absolutiiv: sihitu tegusõnaga väljendatud öeldise alus ja sihilise tegusõna [[otsesihitis]] (patsient). ''Näiteid ergatiivsest joondusest'' (tegusõnavorme selgitatakse peatükis "Tegusõna morfoloogia") {| class="wikitable" |- ! Sumeri keel ! Eesti keel ! Selgitus |- | ''lugal-Ø mu-ĝen-Ø'' | kuningas tuli | Sihitu tegusõna: alus (''lugal'') on absolutiivis. |- | ''lugal-e bad-Ø i-n-sig-Ø'' | kuningas lammutas müüri | Sihiline tegusõna: agent (''lugal-e'') on ergatiivis, otsesihitis (''bad'') absolutiivis. |} Nimisõnade käändesüsteem järgib sumeri keeles ergatiiv-absolutiivset joondust. Ergatiivne joondus ei avaldu siiski järjekindlalt tegusõna [[isikutunnus]]tes ega [[asesõna]]de süsteemis. Teatud grammatilistes kontekstides, näiteks 1. ja 2. isiku puhul ning sõltuvalt tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]]ist, esineb hoopis [[nominatiiv-akusatiivne joondus]]. Sellepärast räägitakse sumeri keele puhul [[lõhestatud ergatiivsus]]est ehk ''split''-ergatiivsusest. Ergatiivse ja nominatiiv-akusatiivse joonduse võrdlus {| class="wikitable" |- ! ! Sihilise tegusõna alus ! Sihitu tegusõna alus ! Sihilise tegusõna sihitis |- | Ergatiiv-absolutiivne joondus | Ergatiiv | Absolutiiv | Absolutiiv |- | Nominatiiv-akusatiivne joondus | Nimetav | Nimetav | Sihitav |} ===Käänded=== Sumeri keeles markeeritakse [[kääne]]t nii nimisõnal ([[sufiks]]ite abil) kui ka tegusõnal ([[prefiks]]ite abil); seda nähtust nimetatakse keeleteaduses [[kahekordne markeerimine|kahekordseks markeerimiseks]] (''double marking''). Varasemas uurimistöös määratleti käändeid üksnes nimisõnade põhjal. Nii eristati üheksa käänet, kusjuures isikuklassi nimisõnadel on seitse ja mitteisikuklassi nimisõnadel kaheksa käänet. [[Käändelõpp|Käändelõpud]] (käändeid väljendavad morfeemid) on [[ainsus]]es ja mitmuses ühesugused ning paiknevad [[nimisõnafraas]]i lõpus (vt allpool), mitmuse tunnuse /-ene/ korral selle järel. Käänete markeerimine tegusõna prefiksiga on keeruline [[kontraktsioon]]ireeglite ja kiilkirja eripärade tõttu, mille koosmõjul võivad käändetunnused oluliselt muutuda. Seda teemat ei käsitleta siin üksikasjalikumalt (vt Falkenstein 1978; Edzard 2003), seda enam et just selles valdkonnas on sumeri grammatika uurimine endiselt arengujärgus. Uuema käsitluse järgi, mida esindab muu hulgas Gábor Zólyomi (vt Zólyomi 2004), tuleb sumeri käände määratlemisel arvestada võrdselt nii nimisõnalist kui ka tegusõnalist markeerimist. Selle käsitluse järgi on kääne iga esinev kombinatsioon ühest nimisõnalisest tunnusest ja ühest tegusõnalisest tunnusest. Selle arvestusviisi järgi on sumeri keeles käändeid märgatavalt rohkem kui üheksa. Käändelõpud on nimisõnade ''lugal'' 'kuningas' ja ''ĝeš'' 'puu' puhul järgmised: {| class="wikitable" |- ! Kääne ! ''lugal'' ! ''ĝeš'' ! Funktsioon/tähendus |- | [[Absolutiiv]] | lugal-Ø | ĝeš-Ø | ''Sihitu tegusõnaga väljendatud öeldise alus või sihilise tegusõnaga väljendatud öeldise otsesihitis'' |- | [[Ergatiiv]] | lugal-e | (ĝeš-e) | ''Sihilise tegusõnaga väljendatud öeldise agent (alus)'' (peaaegu ainult isikuklassis) |- | [[Omastav]] | lugal-ak | ĝeš-ak | kuninga/puu (omastav suhe) |- | [[Ekvatiiv]] | lugal-gin | ĝeš-gin | nagu kuningas/puu |- | [[Daativ]] | lugal-ra | - | kuningale (ainult isikuklassis) |- | [[Direktiiv (kääne)|Direktiiv]] | - | ĝeš-e | puu poole, puu juurde (ainult mitteisikuklassis) |- | [[Terminatiiv]] | lugal-še | ĝeš-še | kuninga/puu suunas |- | [[Kaasaütlev]] | lugal-da | ĝeš-da | koos kuninga/puuga |- | [[Lokatiiv]] | - | ĝeš-a | puu juures (ainult mitteisikuklassis) |- | [[Ablatiiv]] | - | ĝeš-ta | puu juurest, puust alates (ainult mitteisikuklassis) |- | ''Mitmus'' | lugal-ene-ra | - | kuningatele (''käändetunnus paikneb pärast mitmuse tunnust'') |} Omastavaline täiend järgneb tavaliselt [[põhisõna]]le, näiteks: :''dumu-an-ak'' '[taevajumal] [[An (jumal)|An]]'i tütar' (''dumu'' 'tütar' + ''an'' 'An' + omastavalõpp -ak). === Enkliitilised omastavad asesõnad === Sellistele tarinditele nagu "minu ema" vastavad sumeri keeles nimisõnad koos [[omastav asesõna|omastava asesõna]] funktsioonis [[enkliitik]]utega. Need on järgmised: {| class="wikitable" |- ! ! 1. isik ! 2. isik ! 3. isik |- | Ainsus | -ĝu | -zu | (-a-)ni (isikuklass), -bi (mitteisikuklass) |- | Mitmus | -me | -zu-ne-ne | (-a)-ne-ne |} Näiteid omamise väljendamisest {| class="wikitable" |- ! Sumeri keel ! Eesti keel |- | ''ama-zu'' | sinu ema |- | ''dub-ba-ni'' | tema kirjutustahvel |- | ''ama-za(-k)'' | sinu ema (omastav) |- | ''dub-ba-ni-še'' | tema tahvli juurde / tema tahvli poole |} Näited näitavad, et [[possessiiv]]ne enkliitik käib käändelõpu ees. Näiteks võtab ''-zu'' käändelõpu ''/-a/'' ees kuju ''-za'' (kolmas näide). === Nimisõnafraasid === Kõigi [[nimisõnafraas]]ide ([[sumeroloogia]]s nimetatakse neid ka [[nimisõnaahel]]ateks) puhul kehtib elementide kindlaksmääratud järjekord. See on järgmine: * '''1''' põhisõna + '''2''' omadussõnalised või kesksõnalised täiendid + '''3''' arvsõnad + '''4''' omastavalised täiendid + '''5''' [[relatiivlause]]d + '''6''' omaja + * '''7''' mitmuse tunnus + '''8''' [[lisand (keeleteadus)|lisand]]id + '''9''' käändelõpp Kõik kohad ei pea muidugi täidetud olema. Positsioonid (2), (4), (5) ja (8) võivad omakorda olla täidetud keeruliste fraasidega, mistõttu võivad tekkida mitmekordsed sisestused ja väga keerulised tarindid. Nimisõnafraasi positsioonid võivad olla täidetud järgmiselt: {| class="wikitable" |- ! Positsioon ! Nimetus ! Täitmise võimalused |- | 1 | Põhisõna | Nimisõnad, [[liitsõna]]d, [[asesõna]]d; nimisõnataolised [[tegusõna käändeline vorm|tegusõna käändelised vormid]] |- | 2 | Omadussõnad/kesksõnad | Omadussõnad; tegusõna käändelised vormid (omadussõnalise täiendi taoliselt) |- | 3 | Arvsõnad | Arvsõnad (kui see positsioon on täidetud, peab positsioon 7 olema tühi) |- | 4 | Omastavalised täiendid | Omastava käände tunnusega nimisõnafraasid (vt eespool) |- | 5 | Relatiivlaused | Alistatud finiitsed laused |- | 6 | Omaja | Omastavad enkliitikud (vt eespool) |- | 7 | Mitmuse tunnus | Mitmuse tunnus /-ene/ (ainult juhul, kui põhisõna kuulub isikuklassi ja seda ei täienda arvsõna) |- | 8 | Lisandid | Nimisõnafraasid, mis võivad omakorda koosneda positsioonidest 1–7 |- | 9 | Käändelõpp | Käändelõpp (vt eespool "Käänete moodustamine") |} Lisaks on võimalik [[ennetav omastavatarind]], mille puhul omastavafraas (positsioon 4) paikneb ülejäänud nimisõnafraasist eespool, kuid seda korratakse tagasiviitava omastava asesõnaga (positsioonis 6). Selle näiteks on järgneva tabeli näide 11. {| class="wikitable" |- ! Näide ! Sumeri keel ! Analüüs / tõlge |- |1||''dumu saĝ An-ak'' |1 tütar + 2 esmasündinud + 4 [1 An + 9 GEN] |- |&nbsp;||&nbsp; |'An'i esmasündinud tütar' |- |2||''ama-ani-ra'' |1 ema + 6 POSS + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'tema emale' |- |3||''e libir-eš'' |1 maja + 2 vana + 9 TERM |- |&nbsp;||&nbsp; |'vana maja juurde' |- |4||''sipa anše-ak-ani'' |1 karjus + 4 [1 eesel + 9 GEN] + 6 POSS |- |&nbsp;||&nbsp; |'tema eesli(te) karjus' = 'tema eeslikarjus' |- |5||''bad Lagaš^ki-ak-a'' |1 müür(id) + 4 [1 Lagaš^koht + 9 GEN] + 9 LOK |- |&nbsp;||&nbsp; |'Lagaši müüride vahel' (mitmust ei ole tähistatud) |- |6||''e inr̂u-a-a'' |1 maja + 5 [ta ehitas + SUBORD (-a)] + 9 LOK |- |&nbsp;||&nbsp; |'majas, mille ta ehitas' |- |7||''dumu^dEnlil-ak-ak'' |1 [1 poeg + 4 [1^jumalEnlil + 9 GEN]] + 9 GEN |- |&nbsp;||&nbsp; |'jumal [[Enlil]]i poja' |- |8||''ama dumu zid-ani-ene-ak-ra'' |1 ema + 4 [1 poeg + 2 õige + 6 tema + 7 PL + 9 GEN] + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'tema õigete [st seaduslike] poegade emale' |- |9||''ama dumu zid lugal-ak-ene-ak-ra'' |1 ema + 4 [1 poeg + 2 õige + 4 {1 kuningas + 9 GEN} + 7 PL + 9 GEN] + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'kuninga õigete [= seaduslike] poegade emale' |- |10||''kaskal lu du-bi nu-gi-gi-ed-e'' |1 tee + 2 [1 inimene + 2 minema (oleviku-tuleviku kesksõna) + 7 tema (viitab teele)] + mitte (''nu-'')-tagasi pöörduma (''gi-gi'')-oleviku/tuleviku kesksõna (''-ed'') + 9 DIR (''-e'') |- |&nbsp;||&nbsp; |'teele, millel käija ei pöördu tagasi' |- |11||''lugal-ak dumu-ani-ra'' |(ennetav omastavatarind) 4 [1 kuningas + 9 GEN] + 1 poeg + 6 tema (viitab kuningale) + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'kuninga pojale' (kuninga rõhutamisega) |} Näidetest on näha, kui keeruliselt võivad nimisõnaahelad olla üksteise sisse paigutatud. Järjestuse suur reeglipärasus muudab nende tõlgendamise siiski lihtsamaks. Teiste keelte nimisõnafraasi struktuur võrdluseks: {| class="wikitable" |- ! Näide ! Keel ! Nimisõnafraas ! Analüüs ! Tõlge |- |1||Sumeri keel||''šeš-ĝu-ene-ra''||vend – POSS – PL – KÄÄNE||minu vendadele |- |2||[[türgi keel]]||''kardeş-ler-im-e''||vend – PL – POSS – KÄÄNE||minu vendadele |- |3||[[mongoli keel]]||''миний ах нар-т''||POSS – vend – PL – KÄÄNE||minu vendadele |- |4||[[ungari keel]]||''barát-ai-m-nak''||sõber – PL – POSS – KÄÄNE||minu sõpradele |- |5||[[soome keel]]||''talo-i-ssa-ni''||maja – PL – KÄÄNE – POSS||minu majades |- |6||[[burušaski keel]]||''u-mi-tsaro-alar''||POSS – ema – PL – KÄÄNE||nende emadele |- |7||[[baski keel]]||''zahagi berri-etan''||astja – uus – PL+KÄÄNE||uutes astjates |- |8||[[ketšua keel]]||''wawqi-y-kuna-paq''||vend – POSS – PL – KÄÄNE||minu vendadele |} Need näited (nr 1–5 pärinevad Edzardilt (2003)) näitavad, et [[aglutineeriv keel|aglutineerivates keeltes]] võivad nimisõnafraaside elemendid paikneda väga erinevas järjekorras. Kõigis nimetatud ja enamikus teistes aglutineerivates keeltes kehtib siiski põhimõte, et morfeemide järjekord allub kindlatele reeglitele. === Iseseisvad isikulised asesõnad === Sumeri keele iseseisvad [[isikuline asesõna|isikulised asesõnad]] on järgmised: {| class="wikitable" |- ! ! Ainsus ! ! Mitmus ! |- | 1. isik | ''ĝe'', ''ĝa'' | mina | &nbsp; | &nbsp; |- | 2. isik | ''ze'', ''za'' | sina | &nbsp; | &nbsp; |- | 3. isik | ''ane'', ''ene'' | tema | ''anene'', ''enene'' | nemad |} [[Esimene isik|Esimese]] ja [[teine isik|teise isiku]] mitmust väljendatakse ümberütlevate tarinditega. Vormid ''me-en-de₃-en'' 'meie' ja ''me-en-ze₂-en'' 'teie' on ajalooliselt [[koopula]]l põhinevad liittarindid. Element ''me-'' on koopula tüvi (vrd ''lugal-me-en'' 'olen kuningas'). ''-en-de₃-en'' ja ''-en-ze₂-en'' moodustavad koopula 1. ja 2. isiku mitmuse vormid. Seega pärinevad asesõnad ''meie'' ja ''teie'' ajalooliselt vormidest, mis tähendasid 'oleme' ja 'olete'. Iseseisval isikulisel asesõnal puudub ergatiivivorm, st selle kuju on sama nii sihilise kui ka sihitu tegusõnaga väljendatud öeldise aluse korral. See on üks põhjusi, miks sumeri keelt peetakse [[lõhestatud ergatiivsus]]ega keeleks. == Tegusõna morfoloogia == Sumeri keele [[tegusõna pöördeline vorm|tegusõna pöördelise vormi]] ehitus on väga keeruline. Lisaks tavapärastele [[aeg (keeleteadus)|aja]]-, isiku- ja arvutunnustele väljendatakse tegusõnavormis ka [[modaalsus (keeleteadus)|modaalsust]] ja liikumise suunda ja sisaldab tunnuseid, mis kajastavad lauseliikmete grammatilisi omadusi. Seetõttu võib sumeri keele tegusõnamorfoloogiat pidada [[polüsünteetiline keel|polüsünteetiliseks]]. Sumeri tegusõnavormi põhistruktuur sarnaneb [[keeletüpoloogia|tüpoloogiliselt]] märkimisväärselt [[burušaski keel]]e omaga. Pronominaalsete [[prefiks]]ite ja [[sufiks]]ite funktsioonide jaotus sihiliste ja sihitute tegusõnade puhul on neis kahes keeles peaaegu ühesugune. Sumeri keele ajasüsteem on siiski märksa lihtsam. Nagu ka nimisõnafraasi puhul (vt eespool), on morfeemide järjestus tegusõnavormis rangelt kindlaks määratud. Tegeliku vormianalüüsi muudavad siiski keeruliseks ulatuslikud [[kontraktsioon]]i- ja [[assimilatsioon]]ireeglid ja kiilkirja eripärad. Paljud "nõrgad" vormimoodustuselemendid, näiteks /-e-/, võivad ka täielikult ära jääda. ''Tegusõna morfoloogia käsitlus põhineb Zólyomi (2005) kirjeldusel.'' === Sumeri tegusõnavormi 14 positsiooni ehk pesa === Enne tegusõnajuurt (tegusõna põhivormi, vt allpool) võib esineda kuni kümme [[prefiks]]it ja pärast tegusõnatüve kuni kolm [[sufiks]]it. Seega on sumeri tegusõnal koos tegusõnajuurega kokku 14 positsiooni, millesse võivad paigutuda kindlat tähendust väljendavad [[morfeem]]id. Tegusõnavormi kogutähendus kujuneb nende morfeemide kombinatsioonist. Selliseid positsioone nimetatakse ka pesadeks (inglise keeles ''slots''). See termin pärineb [[tagmeemika]] grammatikateooriast. Ühtegi tegelikku sumeri tegusõnavormi, milles oleksid täidetud kõik positsioonid või pesad, ei ole, sest mõned positsioonid välistavad üksteist. Järgnevas tabelis esitatakse sumeri tegusõnavormi pesad. Järgmistes alapeatükkides käsitletakse neid ükshaaval, kuid arusaadavuse huvides erinebb seletuste järjekord pesade järjekorrast. ''Sumeri tegusõna pesad'' {| class="wikitable" |- ! Pesa ! Täide |- | 1 | Eitus-, järjestus- või modaalsuse prefiks |- | 2 | Koordinatsiooniprefiks /nga/ |- | 3 | Ventiiviprefiks /mu/ või /m/ |- | 4 | Meediumiprefiks /ba/ |- | 5 | Pronominaalne-adverbiaalne prefiks (seotud esimese esineva adverbiaalse prefiksiga) |- | 6 | Adverbiaalne prefiks 1 – daativ /a/ |- | 7 | Adverbiaalne prefiks 2 – kaasaütlev /da/ |- | 8 | Adverbiaalne prefiks 3 – ablatiiv /ta/ või terminatiiv /ši/ |- | 9 | Adverbiaalne prefiks 4 – lokatiiv /ni/ või direktiiv /i/ ehk /j/ |- | 10 | Pronominaalne prefiks |- | 11 | '''Tegusõnajuur''' (vt Tegusõnaklassid) |- | 12 | Oleviku-tuleviku tunnus /ed/ või /e/ |- | 13 | Pronominaalne sufiks |- | 14 | Alistatuse tunnus /-a/: tegusõnavormi nominaliseerimine (nimisõnalise funktsiooni andmine) |} ==Uurimislugu== [[Fail:Jules Oppert.jpg|pisi|Jules Oppert]] Pärast antiikaega kadus järk-järgult kiilkirja kasutamise traditsioon ja koos sellega kadusid teadmised sumeri keele kohta. Erinevalt [[assüürlased|assüürlastest]], [[babüloonlased|babüloonlastest]] ja [[egiptlased|egiptlastest]], kelle kohta säilisid teated klassikalise antiigi ajalookirjutuses, ei mainita neis allikates sumerite olemasolu. Sumeri keele mõistmine sai võimalikuks alles [[19. sajand]]il pärast kiilkirja dešifreerimist. Alates 19. sajandi algusest hakati kiilkirjatekste uurima ning esmalt tuvastati neis kolm keelt: semi keelte hulka kuuluv [[akadi keel]] (eelkõige babüloonia kujul), indoeuroopa keelte hulka kuuluv [[vanapärsia keel]] ning [[eelami keel]], mis on Edela-[[Iraan]]i ala isoleeritud keel. Hiljem mõisteti, et paljudes Babüloonia tekstides esineb veel neljas keel. [[Jules Oppert]] nimetas selle 1869. aastal akadi nimetuse ''šumeru'' põhjal sumeri keeleks ning tõi esile selle erinevuse semi keeltest. Sumerite nimetus oma keele kohta oli ''eme-gi(r)'', mille tähendus võib olla 'kodumaa keel', 'emakeel' või 'päris keel'. Oma maad nimetasid nad ''ki-en-gi(r)''. Sumeri keele olemasolu ja selle nimetus jäid veel mõnda aega vaidluse alla. Kindlama aluse andsid kakskeelsete sumeri-akadi tekstide avastamine [[Ninive]]st ja arvukad sumerikeelsed tekstid Lagašist, mille leidsid arheoloogid [[Ernest de Sarzec]] ja [[Léon Heuzey]]. Sumeri keele uurimisele aitasid kaasa akadi kirjatundjate koostatud sõnaloendid ja grammatilised selgitused. 20. sajandi alguseks oli [[François Thureau-Dangin]] oma teosega "Die sumerischen und akkadischen Königsinschriften" (1907) loonud ühe aluse sumeri keele süstemaatilisele teaduslikule uurimisele. == Sumerikeelne kirjandus == {{Vaata|Sumeri kirjandus}} Lisaks arvukatele haldus-, majandus- ja juriidilistele tekstidele on säilinud ulatuslik sumerikeelne kirjandus, mille hulka kuuluvad müüdid, hümnid, palved, nutulaulud, vaidluskirjandus, vanasõnakogumikud ja õpetuskirjandus (näiteks "[[Šuruppaki juhised]]"). Olulisel kohal on lood poolmüütilise kangelase Bilgamesi (hiljem akadikeelses traditsioonis [[Gilgameš]]) tegudest. Teada on viis iseseisvat sumerikeelset luuletust temast — "[[Bilgames ja Akka]]", "[[Bilgames ja Huwawa]]", "[[Bilgames ja taevahärg]]", "[[Bilgames, Enkidu ja allilm]]" ning "[[Bilgamesi surm]]" —, mis pärinevad tõenäoliselt [[Uri III dünastia]] ajast (umbes 2100 eKr), kuid on säilinud peamiselt hilisemate, [[vanababüloonia periood]]i (umbes 19.–18. sajand eKr) koopiatena. Need iseseisvad lood moodustasid aluse hilisemale, ühtseks tervikuks koondatud akadikeelsele [[Gilgameši eepos]]ele, mille vanim säilinud versioon pärineb 18. sajandist eKr. ==Keelenäide== Järgnev tekst on [[Lagaš]]i linnavalitseja [[Gudea]] (umbes 2130 eKr) [[põletatud tellis]]e [[pealdis]]. {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer dingir.svg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer inana.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer nin.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer kur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer kur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ra.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer nin.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer a.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ni.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | diĝir inana | nin-kur-kur-ra | nin-a-ni |- ! Morfeemianalüüs | ^dInana | nin + kur + kur + ak | nin + ani + [ra] |- ! Morfeemgloss | Inanna | emand + maa + maa + GEN | emand + tema + [DAT] |} {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer ka.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer de2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer a.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer pa.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer te.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer si.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer szir.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer bur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer la.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ki.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | gu₃-de₂-a | pa.te.si | šir.bur.la ki |- ! Morfeemianalüüs | Gudea | ensi₂ | Lagaš^ki |- ! Morfeemgloss | Gudea | linnavalitseja | Lagaš |} {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer ur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer dingir.svg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ga2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer tum3.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer du10.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ke4.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | ur-diĝir-ĝa₂-tum₃-du₁₀-ke₄ |- ! Morfeemianalüüs | ur + ^dĜatumdu + ak + e |- ! Morfeemgloss | kangelane(?) + Ĝatumdu + GEN + ERG |} {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer e2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer gir2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer su.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ki.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ka.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ni.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer mu.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer na.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer du3.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | e₂-ĝir₂-su.ki.ka-ni | mu-na-du₃ |- ! Morfeemianalüüs | e₂ + Ĝirsu^ki + ak + ani | mu + na + n + du₃ |- ! Morfeemgloss | tempel + Girsu + GEN + tema | IND + talle + tema + ehitama |} ''diĝir'' ja ''ki'' on mittehääldatavad [[determinatiiv]]id, mida märgitakse [[transliteratsioon]]is [[ülaindeks]]ina. ''pa.te.si'' ja ''šir.bur.la'' on [[diri-komposiit|''diri''-komposiidid]] - märgijärjendid, mida ei loeta üksikute märkide häälikuväärtuste põhjal. Tõlge: Inannale, kõigi maade emandale, oma emandale ehitas Gudea, Lagaši linnavalitseja ja Ĝatumdu kangelane (''tähendus ebakindel''), oma templi Girsus. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *John L. Hayes. ''A Manual of Sumerian Grammar and Texts'', Undena Publicational: Malibu 1990. *Woods, C. Bilingualism, Scribal Learning, and the Death of Sumerian. – S. L. Sanders (toim). ''Margins of Writing, Origins of Cultures'' , Chicago: Oriental Institute 2006, lk 91–120. *Jagersma, A. H. ''A Descriptive Grammar of Sumerian'', doktoritöö, Leiden University, 2010. [https://scholarlypublications.universiteitleiden.nl/access/item%3A2961989/view Täistekst.] *D'Agostino, F., Spada, G., Greco, A., Bramanti, A. ''La lingua dei Sumeri'', Milano: Hoepli 2019. *Cooper, J. S. Sumer, Sumerisch. ''Reallexikon der Assyriologie und Vorderasiatischen Archäologie'', kd XIII, Berlin: De Gruyter 2011–2013, lk 290–297. *Zólyomi, G. ''An Introduction to the Grammar of Sumerian'', Budapest: Eötvös University Press 2017. [https://www.eltereader.hu/media/2017/02/Zolyomi_Sumer_READER.pdf Täistekst.] *Hayes, J. L. A manual of Sumerian grammar and texts, 3., ümbertöötatud ja täiendatud trükk, Malibu 2018, ISBN 978-0979893742. *Joshua Aaron Bowen, Megan Hollie Caroline Lewis. ''Learn to Read Ancient Sumerian. An Introduction for Complete Beginners'', kd I, Digital Hammurabi Press 2018, ISBN 978-1734358605. *Joshua Aaron Bowen, Megan Hollie Caroline Lewis. ''Learn to Read Ancient Sumerian. An Introduction for Complete Beginners'', kd II, Digital Hammurabi Press 2023, ISBN 979-8988902119. *Sallaberger, W., Colonna d'Istria, L. ''Sumerisch: Eine Einführung in Sprache, Schrift und Texte: Mit 50 Texten von Gudea von Lagaš bis Lipit-Eštar von Isin'', Band I, II und III, Gladbeck 2023. [https://epub.ub.uni-muenchen.de/105074/1/Sallaberger_Sumerisch_Band_1.pdf 1. köide], [https://epub.ub.uni-muenchen.de/105075/1/Colonna_d%27Istria_Sumerisch_Band_2.pdf 2. köide], [https://epub.ub.uni-muenchen.de/105076/1/Sallaberger_Sumerisch_Band_3.pdf 3. köide] [[Kategooria:Sugulaskeelteta keeled]] [[Kategooria:Sumer|Keel]] 6azx8vulmsb08m906jg123bcxgkt0q8 7200556 7200517 2026-07-23T21:03:05Z Andres 5 /* Sumeri tegusõnavormi 14 positsiooni ehk pesa */ 7200556 wikitext text/x-wiki '''Sumeri keel''' (sumeri keeles 𒅴𒂠 ''eme-ĝir'', mis võis tähendada 'kodumaa keel', 'emakeel' või 'päris keel') oli [[sumerid|sumerite]] [[keel]], mida kõneldi [[Sumer]]is ([[Lõuna-Mesopotaamia]]s) ning mida hiljem kasutati kogu [[Mesopotaamia]]s peamiselt haridus-, haldus- ja kultuurikeelena. [[ISO 639-2]] ja [[ISO 639-3]] [[keelekood]] on '''sux'''. [[Pilt:Sumerian 26th c Adab.jpg|pisi|Sumeri savitahvel kiilkirjaga]] Sumeri keel oli [[isoleeritud keel]]: seniajani ei ole leitud veenvaid tõendeid selle [[keelesugulus|suguluse]] kohta ühegi teise teadaoleva keelega. Sumeri keel on valdavalt [[sufiks]]eid kasutav [[aglutinatiivne keel]], milles [[grammatiline tähendus|grammatilisi tähendusi]] väljendatakse peamiselt [[sõna]]le lisatud [[morfeem]]ide abil. Sellele on iseloomulik keerukas [[tegusõna]]süsteem ja [[ergatiivne morfosüntaks]]. == Ajalugu ja kasutamine == Sumeri keel oli Lõuna-Mesopotaamias oluline kõnekeel eelkõige 3. aastatuhandel eKr, kuigi piirkond oli tõenäoliselt mitmekeelne. Varaseimad teadaolevad kirjalikud märgid Mesopotaamias pärinevad [[Uruki periood]]i lõpust umbes 4. aastatuhande lõpus eKr (ligikaudu 3400–3000 eKr). Need peamiselt [[savitahvel|savitahvlitele]] ja saviesemetele kirjutatud halduslikud märkmed on leitud eelkõige [[Uruk]]ist. Neid peetakse sumeri kirjatraditsiooni alguseks, kuigi kõige varasemate tekstide täpne keeleline tõlgendus ei ole alati kindel. Tänapäevaste teadmiste kohaselt oli sumeri keel esimene keel, millele töötati välja [[kiri (keel)|kiri]]. Selle kirjalik pärand hõlmab ligikaudu 3000 aasta pikkust ajavahemikku. Hiljemalt 2. aastatuhande alguseks eKr lakkas sumeri keel tõenäoliselt olemast piirkonna peamine kõnekeel, sest [[akadi keel]]est kujunes Mesopotaamia valitsev kõne- ja halduskeel. Seejärel säilis sumeri keel sajanditeks õpetlaste ning elukutseliste kirjutajate ja ametnike ehk [[kirjatundja]]te (akadi ''ṭupšarru'', sumeri ''dub-sar'' 'tahvli kirjutaja') keelena. Templites kasutati seda rituaalsete tekstide, hümnide, palvete, loitsude ja templimajandusega seotud dokumentide koostamisel. Kuninglikes kantseleides kasutati sumeri keelt raidkirjades, haldusdokumentides, seadusetekstides ja muudes ametlikes tekstides. Koolides õpetati seda kirjatundjate väljaõppe osana. Õpetatud kirjakeelena säilis sumeri keel religioonis, kirjanduses ja teaduses kogu Mesopotaamias kuni hellenistliku ajani. Viimased teadaolevad sumerikeelsed tekstid pärinevad tõenäoliselt 1. sajandist pKr. === Keeleperioodid ja tekstiliigid === Sumeri keele umbes kolme tuhande aasta pikkune kirjalik ajalugu jaotatakse tavaliselt järgmisteks perioodideks: [[varasumeri keel]] ehk [[arhailine sumeri keel]] (umbes 3100–2600 eKr); [[vanasumeri keel]] (umbes 2600–2200 eKr); [[uussumeri keel]] (umbes 2200–2000 eKr); [[järelsumeri keel]] (umbes 2000–1700 eKr). Pärast kõnekeele kadumist säilis sumeri keel õpetlaste ja kirjatundjate keelena kuni kiilkirjaajastu lõpuni (umbes 1. sajandi lõpuni eKr). ==== Arhailine ehk varasumeri keel (umbes 3100–2600 eKr) ==== Sellest perioodist on säilinud peamiselt majandus- ja haldustekstid. Tähtsamad leiukohad on [[Uruk]] (eriti IVa ja III kihistus) ja [[Šuruppak]]. [[Jamdat Naşri periood]]ist pärinevad ka mõned õigusdokumendid ja kirjanduslikud tekstid arhailises vormis. Varajase perioodi tekstides märgiti grammatilisi tunnuseid – näiteks nimisõnade käändevorme ja tegusõnade grammatilisi vorme – ainult osaliselt. Seetõttu annavad need tekstid sumeri grammatika kohta vähem teavet kui hilisemad allikad. ==== Vanasumeri keel (umbes 2600–2200 eKr) ==== Sellest perioodist pärineb samuti rohkesti majandus- ja haldusdokumente, kuid ilmuvad ka esimesed pikemad kuninglikud raidkirjad jaüksikud kirjandustekstid. Peamine leiukoht on [[Lagaš]]. Vanasumeri tekstid võimaldavad juba märksa üksikasjalikumalt uurida sumeri grammatika ehitust. Pärast [[Akadi riik|Akadi riigi]] perioodi (umbes 2350–2200 eKr), mil sumerikeelsete tekstide hulk vähenes, suurenes sumeri keele kasutus taas eriti [[Uri III dünastia]] ajal. ==== Uussumeri keel (umbes 2200–2000 eKr) ==== Kõige rohkem sumerikeelseid tekste pärineb [[Uri III dünastia]] ajast. Eriti arvukalt on säilinud majandus- ja haldusdokumente [[Lagaš]]ist, [[Umma (linn)|Umma]]st ja [[Ur]]ist. Samuti on säilinud palju õigus- ja kohtudokumente. Olulised on [[Gudea]] (Lagaši ''ensi'', umbes 2130 eKr) savisilindritel säilinud pikad [[ehitushümn]]id. Need tekstid võimaldasid sumeri grammatika üksikasjalikku uurimist ning olid allikaks [[Adam Falkenstein]]i põhjapanevale teosele.<ref>Adam Falkenstein. ''Grammatik der Sprache Gudeas von Lagaš'', Rom: Pontificium Institutum Biblicum 1949–1950; 2., täiendatud trükk 1978.</ref> ==== Järelsumeri keel (umbes 2000–1700 eKr) ==== Sel perioodil hakkas sumeri keel kõnekeelena taanduma, kuigi mõnes Lõuna-Mesopotaamia piirkonnas, eriti [[Nippur]]i ümbruses, võis see veel mõnda aega säilida. Peamiselt kasutati sumeri keelt siiski kirjakeelena: seaduste, haldusdokumentide, kuninglike raidkirjade ja religioossete tekstide koostamisel. Paljud ametlikud tekstid olid kakskeelsed, sumeri ja akadi keeles. Sel ajal pandi kirjalikku vormi palju varasemat suulist pärimust, sealhulgas mitmed sumerikeelsed kirjandusteosed. Nende hulgas olid ka mõned [[Gilgameši eepos]]e aluseks olevad sumerikeelsed lood. ==== Postsumeri periood (umbes 1700–100 pKr) ==== Pärast sumeri keele kõnekeelena väljasuremist säilis see eelkõige õpetlaste, kultuse ja kirjanduse keelena. Igapäevases kasutuses vahetas selle Mesopotaamias väljapeamiselt [[akadi keel]]: lõunas babüloonia ja põhjas assüüria variant. Sumeri keelt õpetati endiselt kirjatundjate koolides jaseda kasutati religioossetes tekstides, kirjanduses, teaduses ja ametlikes raidkirjades. Selle jätkuvat tähtsust näitab näiteks asjaolu, et 7. sajandil eKr tundis Assüüria kuningas [[Aššur-bāni-apli]] huvi sumerikeelsete tekstide lugemise vastu ja kogus neid oma raamatukogusse. Sellest perioodist pärineb suur osa kakskeelsetest sumeri-akadi sõnaloenditest ja grammatilistest käsitlustest. Need olid hiljem olulised sumeri keele taasavastamisel 19. sajandil. === Kiilkiri ja vanim kirjakeel === {{Vaata|Kiilkiri}} [[Fail:Sumerian 26th c Adab.jpg|pisi|Sumeri monumentaalkiri 26. sajandist eKr]] Hiljemalt umbes 3500. aastaks eKr etendasid sumerid Lõuna-Mesopotaamias olulist osa üleminekul keerukale linnakultuurile, sealhulgas majanduse ja halduse vajadustele vastava [[kiri (keel)|kirja]] kujunemisel umbes 3200. aastal eKr ([[Uruk]]i IVa kihistuse leiud). See on üks vanimaid teadaolevaid kirjasüsteeme inimkonna ajaloos ja kõige varasem, mille arengut on võimalik arheoloogiliste leidude põhjal suhteliselt üksikasjalikult jälgida. [[Egiptuse hieroglüüfid]] kujunesid välja ligikaudu samal ajal, kuid kahe varaseima kirjasüsteemi tekkimise järjekord ja võimalik ajalooline seos ei ole kindlalt teada. Kirja tekkimise käik ei ole täielikult selge. Mudeli järgi, mille esitas [[Denise Schmandt-Besserat]]<ref>Schmandt-Besserat, D. ''How Writing Came About'', University of Texas Press 1996.</ref> ja mida on hiljem täpsustatud, kujunes kiri järk-järgult välja savist arvestusmärkide süsteemist. Selle käsitluse kohaselt kasutati juba 8.–4. aastatuhandel eKr väikesi saviesemeid eri kaupade ja koguste tähistamiseks: näiteks võis koonus tähistada väiksemat ja kera suuremat kogust vilja, ketas aga lammaste arvu. Need arvestusmärgid sobisid eelkõige majanduslikuks arvestuseks. Kui oli tarvis tehinguid kinnitada, paigutati arvestusmärgid õõnsasse savist kuulikesse (''bulla''). Selle välispinnale vajutati sageli samade märkide jäljed, et sisu oleks võimalik kindlaks teha ilma kuulikest purustamata. Schmandt-Besserat' järgi taibati hiljem, et arvestusmärke ei ole vaja ümbrikusse panna, vaid piisab nende kujutiste kandmisest otse savitahvlile. See oli oluline samm kolmemõõtmeliselt arvestussüsteemilt kahemõõtmelise kirjapaneku poole. Tema mudeli järgi hakati seejärel kasutama ka uusi märke, millel ei olnud enam otsest vastet savist arvestusmärkide hulgas. Need võisid kujutada esemeid (näiteks inimest, maja, anumat või templit) ning hiljem ka tegevusi ja abstraktsemaid mõisteid. Nii ei piirdunud süsteem enam kaupade ja koguste registreerimisega, vaid võimaldas üles märkida ka isikuid, asutusi, kohti ja muid haldusandmeid. Kui märke hakati kasutama ka keele, sealhulgas nimede, ametite ja kohanimede väljendamiseks, oli välja kujunenud kiri. Selle arenguprotsessi tulemusel kujunes mõne sajandi jooksul välja Mesopotaamia [[kiilkiri]], mis sai nimetuse märkide kiilja kuju järgi. Schmandt-Besserat' mudeli põhijooned, eriti seos arvestusmärkide ja varase kirja vahel, on üldiselt tunnustatud, kuid ülemineku täpsed mehhanismid ja kõik arenguetapid on jätkuvalt vaidluse all. Kiilkiri on säilinud peamiselt [[savitahvel|savitahvlitel]], kuid seda kasutati ka raidkirjades, näiteks kujudel ja ehitistel. Hiljem kohandati see [[akadi keel]]e, [[ebla keel]]e, [[eelami keel]]e, [[heti keel]]e, [[hurri keel]]e, [[urartu keel]]e, [[luvi keel]]e, [[hati keel]]e, [[pala keel]]e, [[kaška keel]]e ja [[emori keel]]e kirjutamiseks. Mesopotaamia kiilkiri inspireeris ka [[ugariti kiri|ugariti kirja]] ja [[vanapärsia kiri|vanapärsia kirja]]. Algul oli sumeri kiilkiri peamiselt [[logograafiline kiri|logograafiline]] ehk [[mõistekiri]], kus märk tähistas tervet sõna või mõistet. Hiljem hakati [[reebuse põhimõte|reebuse põhimõtte]] alusel kasutama samu märke ka silbiliste häälikuväärtuste märkimiseks. Nii kujunes kirjasüsteem, milles kasutati kõrvuti nii sõna- kui ka silbimärke. === Sumeri ja akadi keele kooseksisteerimine === Kogu 3. aastatuhande jooksul eKr kasutati Lõuna-Mesopotaamias kõrvuti sumeri keelt ja [[akadi keel]]t. [[Varadünastiline ajajärk|Varadünastilisel ajajärgul]] oli sumeri keel Lõuna-Mesopotaamia peamine haldus- ja kultuurikeel, põhja pool aga oli ülekaalus akadi keel, mille kasutusala laienes aja jooksul ka lõunasse. Juba 3. aastatuhande keskpaigaks eKr olid mõlemad keeled laialdaselt kasutusel. Tänapäeva uurijad ei käsitle sumerite ja [[akadid|akadite]] kokkupuudet enam peamiselt kahe vaenuliku rahva vastasseisuna, vaid pikaajalise kooselu, keelevahetuse ja kultuurilise lõimumise protsessina. Keeleteadlased räägivad selles seoses [[sumeri-akadi keeleliit|sumeri-akadi keeleliidust]], milles mõlemad keeled mõjutasid teineteist.<ref>Vt näiteks [[Dietz Otto Edzard]], ''Sumerian Grammar'', 2003.</ref> Mõne autori arvates algas sumeri keele taandumine kõnekeelena juba [[Uri III dünastia]] ajal.<ref>Nadezda Rudik, ''Entwicklung der keilschriftlichen sumerischen Beschwörungsliteratur von den Anfängen bis zur UR III-Zeit'', Jena Ülikooli doktoritöö, 2011.</ref> Hiljemalt 2. aastatuhande alguseks eKr oli see protsess alanud ning umbes 18.–17. sajandiks eKr oli sumeri keel lakanud olemast elav kõnekeel. Sumeri keel säilis siiski veel üle tuhande aasta õpetlaste, kirjatundjate ja preestrite kirjakeelena. Seda kasutati religioossetes tekstides, kirjanduses, teaduses, koolihariduses ja ametlikes kuninglikes raidkirjades. Viimased teadaolevad sumerikeelsed tekstid pärinevad kiilkirja ajastu lõpust, tõenäoliselt umbes 1. sajandist pKr. == Sotsiolektid == Ühes hilisemas sumeri sõnavara käsitlevas tekstis mainitakse mitut sumeri keele varianti või registrit. Hästi dokumenteeritud on ainult tavaline keel ''eme-gir'' (ka ''eme-gi'') ja [[sotsiolekt]] ''eme-sal''. Viimane on säilinud peamiselt järelsumerikeelses kirjanduses. ''Eme-sal''{{'}}i kasutati eelkõige kirjandusteostes siis, kui kõnelejateks olid naissoost tegelased, sealhulgas [[jumalanna]]d. Jutustavad osad ja meessoost tegelaste kõne on kirjutatud tavalises keeles (''eme-gir''). ''Eme-sal'' erineb tavakeelest mitmeti. Erinevused puudutavad nii [[juur (keeleteadus)|juur]]te häälikulist kuju kui ka sõnade morfoloogilisi [[tunnus (keeleteadus)|tunnus]]eid, samuti kasutatakse selles sõnu, mida tavakeeles ei esine. Näiteks kasutatakse sõna ''mu-ud-na'' tavakeelse sõna ''nital'' ('mees; abikaasa') asemel ja sõna ''mu-tin'' tavakeelse ''ki-sikil'' ('neid; noor naine') asemel. [[Pilt:Cities of Sumer-de.svg|pisi|Sumeri ja [[Eelam]]i tähtsamad linnad]] [[Pilt:Umma2350.PNG|pisi|Sumer ja Eelam kuningas [[Lugalzagesi]] valitsemisajal (umbes 2375–2347 eKr)]] ==Seos teiste keeltega== === Hüpoteetiline sugulus teiste keeltega === Sumeri keelt on korduvalt püütud siduda teiste keelte või [[keelkond]]adega sugulussuhete kaudu. Ükski neist ettepanekutest ei ole seni teadlaskonda veennud. Seetõttu käsitatakse sumeri keelt endiselt valdavalt [[isoleeritud keel]]ena. Kui sumeri keelega suguluses olevaid keeli eksisteeris juba muinasajal enne kirjalike allikate tekkimist, siis ei ole need keeled tõenäoliselt säilinud kirjalikes allikates ja nende võrdlemine sumeri keelega ei ole enam võimalik. ==== Sumeri keel dene-kaukaasia makrokeelkonna võimaliku liikmena ==== [[Makrokeelkond]]ade üle peetavas tänapäevases arutelus on mõned uurijad, näiteks [[John D. Bengtson]],<ref>Bengtson, J. D. The Riddle of Sumerian: A Dene-Caucasic Language? – ''Mother Tongue'', 1997, 3: 63–74.</ref><ref>John D. Bengtson. Edward Sapir and the "Sino-Dene" Hypothesis. – ''Anthropol. Sci.'', 1994, 102(3), 207–230, siin lk 210. [https://www.researchgate.net/publication/271412040_Edward_Sapir_and_the_Sino-Dene_Hypothesis Täistekst.]</ref> pidanud sumeri keelt kandidaadiks hüpoteetilisse [[dene-kaukaasia makrokeelkond]]a. Selle hüpoteesi kohaselt hõlmaks see makrokeelkond [[hiina-tiibeti keeled|hiina-tiibeti keeli]], [[põhja-kaukaasia keeled|põhja-kaukaasia keeli]], [[Jenissei keeled|jenissei keeli]] ja [[na-dene keeled|na-dene keeli]]. Mõned selle hüpoteesi pooldajad on sinna lisanud ka tavaliselt isoleerituks peetavaid keeli, nagu [[burušaski keel]], [[baski keel]] ja sumeri keel. Dene-kaukaasia makrokeelkonna hüpotees ei ole üldtunnustatud ja ka sumeri keele kuulumine sellesse on tõestamata. ===Sumerite eelkäijad ja naabrid=== Sumerite päritolu ja nende [[Lõuna-Mesopotaamia]]sse ilmumise aeg ei ole kindlalt teada. Ei ole selge, kas sumerid olid selles piirkonnas [[põliselanik]]ud või saabusid nad sinna millalgi [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]]. Sumerite võimalikku ilmumist on ka raske seostada konkreetsete arheoloogiliselt jälgitavate muutustega. Vanemas sumeroloogia uurimistraditsioonis (näiteks [[Adam Falkenstein]]i töödes) oletati, et sumerid ei olnud Lõuna-Mesopotaamia algne rahvastik, vaid saabusid sinna 4. aastatuhandel eKr ja asusid varasema kohaliku rahvastiku kõrvale või selle asemele. Seda seisukohta põhjendati oletatava [[Substraat (lingvistika)|keelesubstraadiga]], mida on mõnikord nimetatud [[protoeufrati keel]]eks. Selle oletatava varasema keele kihistuse jälgedeks on peetud mitmeid sõnu, mida ei ole võimalik sumeri keele sisemise arengu abil seletada. Nende hulka on arvatud näiteks järgmised linnanimed: *''[[Ur]]''; *''[[Uruk]]'' (sumeri ''Unug''); *''[[Larsa]]''; *''[[Lagaš]]''. Samuti on oletatud, et varasemast keelekihistusest pärinevad mõnede jumaluste nimed, näiteks: *''[[Nanše]]''; *''[[Gatumdu]]''. Võimalike mittesumeri päritolu sõnadena on nimetatud ka mitmeid põllumajanduse ja käsitöö termineid, näiteks: *''apin'' 'ader'; *''engar'' 'kündja, põlluharija”; *''ulušin'' 'polbnisuõlu'; *''nimbar'' 'datlipalm'; *''nukarib'' 'aednik'; *''taskarin'' 'pukspuu'; *''simug'' 'sepp'; *''tibira'' 'metallitööline'. Kui selline varasem keelekiht on tõesti olemas olnud, saab see anda teavet sumerite kultuuritaseme kohta nende Mesopotaamiasse saabumise ajal. Tänapäeval ei peeta sumerieelsele subtraadile viitavat seletust tõestatuks. Raskus seisneb selles, et pole kindlalt teada, missugune oli sumeri keele varasem kuju jacmilliste tunnuste alusel võiks mõnd sõna pidada mittesumeri päritolu sõnaks. Varasemates uurimustes peeti näiteks mitmesilbilisust sageli mittesumeri päritolu tunnuseks, kuid seda kriteeriumi ei peeta tänapäeval piisavaks. Mõned uurijad, näiteks [[Igor Djakonov]] ja [[Vladislav Ardzinba]], pakkusid välja, et korduvate silpidega sõnad võivad pärineda varasemast tundmatust substraatkeelest. Sellest on tulnud mõnikord kasutatud nimetus "banaanikeel", mis vihjab sõna ''banana'' silbikordusele. Seda substraatkeelt on nimetatud ka prototigrise keeleks.< ref>История древнего Востока, kd 2, Москва 1988. ptk 3.</ref> Seda seisukohta on kritiseerinud näiteks [[Gonzalo Rubio]], kes leiab, et sumeri sõnavaras ei ole võimalik kindlaks teha ühtset substraati. Tema arvates on tegu pigem keeruka laenude võrgustikuga, milles laenusuunda on sageli raske määrata.<ref>Rubio, Gonzalo. 1999. On the Alleged 'Pre-Sumerian Substratum'. – ''Journal of Cuneiform Studies'', lk 51.</ref> Teistsuguse seisukoha on esitanud [[Gordon Whittaker]], kes on oletanud, et sumeri keeles võib leiduda jälgi [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] päritolu substraadist.<ref>Whittaker, Gordon. 2008. The Case for Euphratic. – ''Bulletin of the Georgian National Academy of Sciences''', 2(3), lk 156–168.</ref> See ei ole sumeroloogia peavoolus üldtunnustatud. Sumerid ja [[akadid]] kujundasid 3. aastatuhande jooksul välja pikaajalise keelelise ja kultuurilise kooselu. See ei olnud kahe isoleeritud rahva vastasseis, vaid ulatuslik lõimumisne, mille tulemusel kujunes välja [[sumeri-akadi keeleliit]]. Need keeled mõjutasid teineteist. Mõju avaldus muu hulgas sõnavaras, häälikusüsteemis, grammatilistes struktuurides ja lauseehituses. Eriti oluline oli vastastikune sõnalaenamine. Umbes 7% akadi keele sõnavarast pärineb sumeri keelest, hilisem sumeri keel sisaldas umbes 3–4% akadi laene.<ref>Edzard, Dietz Otto. ''Sumerian Grammar'', Leiden–Boston: Brill 2003.</ref> Lisaks akaditele olid sumerite tähtsad naabrid [[eelamlased]], kes elasid [[Eelam]]is tänapäeva Edela-Iraani alal ([[Khūzestān (piirkond)|Khūzestān]]i piirkonnas). Eelami kultuurilised ja majanduslikud sidemed Mesopotaamiaga ulatusid tagasi juba 3. aastatuhande algusesse eKr. Mesopotaamia mõju avaldus ka kirjas: eelamlased võtsid kasutusele Mesopotaamia kiilkirja ja kohandasid seda oma keelele. Eelami mõju Sumerile on palju vähem tõendatud. Lullubid, gutid ja teised rahvad 3. aastatuhandel eKr sattus Sumer ajutiselt teiste rahvaste võimu alla, sealhulgas [[lullubid|lullubite]] ja [[gutid|guttide]] perioodidel. Nende rahvaste keelte mõju sumeri keelele ei ole siiski selgelt tuvastatav, sest nende keelte kohta on säilinud väga vähe andmeid. ==Tüpoloogia== ===Sissejuhatav märkus=== Siinne sumeri keele lühiülevaade keskendub peamiselt [[nimisõna]] ja [[tegusõna]] [[morfoloogia]]le. Käsitletakse üksnes tavapäraseid grammatikanähtusi, eranditele ja erijuhtudele viidatakse ainult üksikutel juhtudel. Ülevaade põhineb eeskätt [[Dietz Otto Edzard]]i (2003) ja Gábor Zólyomi (2005) grammatikal. Sumeri vormide esitamisel on loobutud [[grafeem]]ivariantide (erinevate kiilkirjamärkide) näitamisest. Nende asemel kasutatakse normaliseeritud kirjakuju ilma aktsentide, indeksite ja foneetiliste lisamärkideta (nagu ka Zólyomi 2005). See lihtsustab keeleteaduslike küsimuste mõistmist lugejatel, kes ei tunne kiilkirja. ===Grammatiline ehitus=== Sumeri keel on [[aglutineeriv keel]], milles kasutatakse valdavalt [[ergatiivne joondus|ergatiivset joondust]] ([[lõhestatud ergatiivsus]] ehk ''split''-ergatiivsus). Lõhestatud ergatiivsus tähendab, et ergatiivset joonust ei kasutata kõigis grammatilistes olukordades, vaid teatud kontekstides esineb ka nominatiiv-akusatiivne joondus. Keeles on ka [[nimisõnaklass]]id – [[isikuklass]] ja [[mitteisikuklass]]. [[Öeldis]] paikneb tavaliselt lause lõpus, ülejäänud [[lauseliikmed|lauseliikmete]] järjekord sõltub [[süntaks|süntaktilistest]] ja [[pragmaatika|pragmaatilistest]] teguritest. [[Nimisõnafraas]] ja [[verbifraas]] on omavahel tihedalt seotud. Sumeri keeles ei ole piir [[nimisõna]]- ja [[verb]]itüvede vahel nii selgelt väljendunud kui indoeuroopa keeltes. Samad tüved (juured), millest paljud on ühesilbilised, võivad täita nii nimisõna kui ka verbi funktsiooni. Näiteks tähendab ''dug'' nii 'kõne' kui ka 'rääkima'. Tüve funktsioon ilmneb grammatiliste tunnuste (grammatilisi suhteid väjendavate [[morfeem]]ide ja lausekonteksti põhjal, kusjuures tüvi ise jääb muutumatuks. Eriti iseloomulik on see, et sumeri keeles puuduvad [[infiks]]id sõnajuurt katkestavate [[afiks]]ite mõttes (erinevalt näiteks [[akadi keel]]est). ===Hääliku- ja vormisüsteemi rekonstrueerimise raskused=== Paljude sumeri keeles kasutatud kiilkirja silbimärkide [[homofoon]]sus on viinud oletusele, et sumeri keel võis olla [[toonikeel]], milles tähendust eristas ka silbi [[toon (keeleteadus)|toon]]. Selle oletuse kasuks puuduvad siiski veenvad tõendid ja üldiselt peetakse seda vähetõenäoliseks. Samuti on võimalik, et sumeri keeles oli rohkem [[foneem]]e, kui kasutatud kiri võimaldab tänapäeval rekonstrueerida. Et sumeri keel suri tuhandeid aastaid tagasi välja ja on säilinud sageli mitmeti tõlgendatavas kiilkirjas, saab selle [[fonoloogia]]t ja morfoloogiat rekonstrueerida üksnes ligikaudu. See aitab seletada, miks sumeri [[verbimorfoloogia]] kohta – eelkõige [[finiitne verb|finiitse verbi]] [[prefiks]]isüsteemi kohta – leidub endiselt omavahel märkimisväärselt erinevaid teooriaid. ==Foneemid== Sumeri keele [[foneem]]isüsteem, niivõrd, kuivõrd seda kirjalike allikate põhjal rekonstrueerida saab, suhteliselt lihtne. Neljale vokaalile /a e i u/ kõrval on ligikaudu 16–17 konsonanti: {| class="wikitable" |- |style="background:#C0F0F0" | Transliteratsioon||b||d||g||&nbsp;||p||t||k||&nbsp;||z||s||š||ḫ||&nbsp;||r||r̂||l||m||n||ĝ |- |style="background:#C0F0F0" | Hääldus||p||t||k||&nbsp;||pʰ||tʰ||kʰ||&nbsp;||ʦ||s||ʃ||x||&nbsp;||r||(?)||l||m||n||ŋ |- |} ''Sumeri hääldus on rekonstrueeritud ligikaudselt, kuna kiilkiri ei pruugi kajastads kõiki foneemide häälikulisi eristusi.'' Kaashäälikute hääldus ei ole siiski kindlalt teada, sest kiilkiri ei erista kõiki häälikute tunnuseid. Näiteks foneemi, mida transliteratsioonis kirjutatakse /r̂/ (või /dr/), peavad [[Bram Jagersma]] ja [[Gábor Zólyomi]] [[aspireritud alveolaarne afrikaat|aspireeritud alveolaaseks afrikaadiks]] [tsʰ]. See tõlgendus on vaieldav, sest [[akadi keel]]de laenatud sumeri sõnades vastab sellele häälikule sageli [r]. Paljud uurijad (sealhulgas [[Dietz Otto Edzard]] (2003)) eeldavad ka /h/-foneemi olemasolu. Seda, kas tegu on [[kõrihäälik]]u ehk [[larüngaal]]i või [[neeluhäälik]]u ehk [[farüngaal]]iga – ei ole aga kindlaks tehtud. Samuti on ebaselge, kas sumeri keeles oli veel teisi foneeme, mida olemasolev kiri ei võimalda usaldusväärselt tuvastada. ==Nimisõnamorfoloogia== ===Isikuklass ja mitteisikuklass=== Sumeri keeles eristatakse kahte [[nimisõnaklass]]i: [[isikuklass]]i (lühend PK või HUM) ja [[mitteisikuklass]]i ehk asjade klassi (lühend SK või NONHUM). Loomad kuuluvad üldjuhul mitteisikuklassi. See kahe klassi süsteem mõjutab muu hulgas [[pööramine|pööramist]]i ja [[mitmus]]e moodustamist. Nimisõna klass ei ole sõna väliskuju põhjal formaalselt tuvastatav. ===Mitmuse moodustamine=== Sumeri keeles eristatakse kahte [[arv (keeleteadus)|arvu]]: märgistamata [[ainsus]]t ning [[mitmus]]t. Mitmust märgitakse ainult isikuklassi nimisõnadel. Mitmuse tunnus (mitmust tähistav [[morfeem]]) on fakultatiivne ja selle kuju on /-ene/; pärast [[täishäälik]]ut /-ne/. Kui nimisõnaga kaasneb [[arvsõna]]line [[täiend]], jäetakse mitmuse tunnus tavaliselt ära. Mitteisikuklassi nimisõnadel mitmust üldjuhul ei märgita. Mitmust või hulka võib väljendada ka nimisõna või sellele järgneva [[omadussõna]]lise täiendi kordamisega. Mitteisikuklassi nimisõnade puhul võib paljuse või mitmekesisuse tähendust väljendada täiend -''hi.a'' (on arvatud, et see oli algselt [[kesksõna]] tegusõnast ''hi'' 'segama'). ''Näited mitmuse moodustamisest'' {| class="wikitable" |- !Sumeri !Eesti |- |''diĝir-ene''||jumalad (isikuklass) |- |''lugal-ene''||kuningad (isikuklass) |- |''lugal-imin''||seitse kuningat (mitmuse tunnus jääb arvsõna tõttu ära) |- |''bad''||müür; müürid (mitteisikuklass, mitmust ei märgita) |- |''du-du''||sõnad; kõik sõnad (üldistav kordus) |- |''kur-kur''||mäed; võõrad maad; kõik mäed või kõik võõrad maad |- |''šu-šu''||käed |- |''a-gal-gal''||suured (''gal'') veed (''a'') |- |''udu-hi-a''||mitmesugused lambad (mitteisikuklass) |- |} ===Ergatiivne joondus=== Sumeri keel on [[ergatiivne keel]]. Selles kasutatakse eri [[kääne|käändeid]] [[sihiline tegusõna|sihilise tegusõna]]ga väljendatud [[öeldis]]e [[agent (keeleteadus)|agendi]] (tegijat väljendava aluse) ja [[sihitu tegusõna]]ga väljendatud öeldise [[alus (keeleteadus)|alus]]e jaoks. Esimest käänet nimetatakse [[ergatiiv]]iks, teist [[absolutiiv]]iks. Absolutiivi kasutatakse ka sihiliste tegusõnade [[otsesihitis]]e ehk [[patsient (keeleteadus)|patsiendi]] märkimiseks. Ergatiiv: sihilise tegusõnaga väljendatud öeldise agent (alus). Absolutiiv: sihitu tegusõnaga väljendatud öeldise alus ja sihilise tegusõna [[otsesihitis]] (patsient). ''Näiteid ergatiivsest joondusest'' (tegusõnavorme selgitatakse peatükis "Tegusõna morfoloogia") {| class="wikitable" |- ! Sumeri keel ! Eesti keel ! Selgitus |- | ''lugal-Ø mu-ĝen-Ø'' | kuningas tuli | Sihitu tegusõna: alus (''lugal'') on absolutiivis. |- | ''lugal-e bad-Ø i-n-sig-Ø'' | kuningas lammutas müüri | Sihiline tegusõna: agent (''lugal-e'') on ergatiivis, otsesihitis (''bad'') absolutiivis. |} Nimisõnade käändesüsteem järgib sumeri keeles ergatiiv-absolutiivset joondust. Ergatiivne joondus ei avaldu siiski järjekindlalt tegusõna [[isikutunnus]]tes ega [[asesõna]]de süsteemis. Teatud grammatilistes kontekstides, näiteks 1. ja 2. isiku puhul ning sõltuvalt tegusõna [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]]ist, esineb hoopis [[nominatiiv-akusatiivne joondus]]. Sellepärast räägitakse sumeri keele puhul [[lõhestatud ergatiivsus]]est ehk ''split''-ergatiivsusest. Ergatiivse ja nominatiiv-akusatiivse joonduse võrdlus {| class="wikitable" |- ! ! Sihilise tegusõna alus ! Sihitu tegusõna alus ! Sihilise tegusõna sihitis |- | Ergatiiv-absolutiivne joondus | Ergatiiv | Absolutiiv | Absolutiiv |- | Nominatiiv-akusatiivne joondus | Nimetav | Nimetav | Sihitav |} ===Käänded=== Sumeri keeles markeeritakse [[kääne]]t nii nimisõnal ([[sufiks]]ite abil) kui ka tegusõnal ([[prefiks]]ite abil); seda nähtust nimetatakse keeleteaduses [[kahekordne markeerimine|kahekordseks markeerimiseks]] (''double marking''). Varasemas uurimistöös määratleti käändeid üksnes nimisõnade põhjal. Nii eristati üheksa käänet, kusjuures isikuklassi nimisõnadel on seitse ja mitteisikuklassi nimisõnadel kaheksa käänet. [[Käändelõpp|Käändelõpud]] (käändeid väljendavad morfeemid) on [[ainsus]]es ja mitmuses ühesugused ning paiknevad [[nimisõnafraas]]i lõpus (vt allpool), mitmuse tunnuse /-ene/ korral selle järel. Käänete markeerimine tegusõna prefiksiga on keeruline [[kontraktsioon]]ireeglite ja kiilkirja eripärade tõttu, mille koosmõjul võivad käändetunnused oluliselt muutuda. Seda teemat ei käsitleta siin üksikasjalikumalt (vt Falkenstein 1978; Edzard 2003), seda enam et just selles valdkonnas on sumeri grammatika uurimine endiselt arengujärgus. Uuema käsitluse järgi, mida esindab muu hulgas Gábor Zólyomi (vt Zólyomi 2004), tuleb sumeri käände määratlemisel arvestada võrdselt nii nimisõnalist kui ka tegusõnalist markeerimist. Selle käsitluse järgi on kääne iga esinev kombinatsioon ühest nimisõnalisest tunnusest ja ühest tegusõnalisest tunnusest. Selle arvestusviisi järgi on sumeri keeles käändeid märgatavalt rohkem kui üheksa. Käändelõpud on nimisõnade ''lugal'' 'kuningas' ja ''ĝeš'' 'puu' puhul järgmised: {| class="wikitable" |- ! Kääne ! ''lugal'' ! ''ĝeš'' ! Funktsioon/tähendus |- | [[Absolutiiv]] | lugal-Ø | ĝeš-Ø | ''Sihitu tegusõnaga väljendatud öeldise alus või sihilise tegusõnaga väljendatud öeldise otsesihitis'' |- | [[Ergatiiv]] | lugal-e | (ĝeš-e) | ''Sihilise tegusõnaga väljendatud öeldise agent (alus)'' (peaaegu ainult isikuklassis) |- | [[Omastav]] | lugal-ak | ĝeš-ak | kuninga/puu (omastav suhe) |- | [[Ekvatiiv]] | lugal-gin | ĝeš-gin | nagu kuningas/puu |- | [[Daativ]] | lugal-ra | - | kuningale (ainult isikuklassis) |- | [[Direktiiv (kääne)|Direktiiv]] | - | ĝeš-e | puu poole, puu juurde (ainult mitteisikuklassis) |- | [[Terminatiiv]] | lugal-še | ĝeš-še | kuninga/puu suunas |- | [[Kaasaütlev]] | lugal-da | ĝeš-da | koos kuninga/puuga |- | [[Lokatiiv]] | - | ĝeš-a | puu juures (ainult mitteisikuklassis) |- | [[Ablatiiv]] | - | ĝeš-ta | puu juurest, puust alates (ainult mitteisikuklassis) |- | ''Mitmus'' | lugal-ene-ra | - | kuningatele (''käändetunnus paikneb pärast mitmuse tunnust'') |} Omastavaline täiend järgneb tavaliselt [[põhisõna]]le, näiteks: :''dumu-an-ak'' '[taevajumal] [[An (jumal)|An]]'i tütar' (''dumu'' 'tütar' + ''an'' 'An' + omastavalõpp -ak). === Enkliitilised omastavad asesõnad === Sellistele tarinditele nagu "minu ema" vastavad sumeri keeles nimisõnad koos [[omastav asesõna|omastava asesõna]] funktsioonis [[enkliitik]]utega. Need on järgmised: {| class="wikitable" |- ! ! 1. isik ! 2. isik ! 3. isik |- | Ainsus | -ĝu | -zu | (-a-)ni (isikuklass), -bi (mitteisikuklass) |- | Mitmus | -me | -zu-ne-ne | (-a)-ne-ne |} Näiteid omamise väljendamisest {| class="wikitable" |- ! Sumeri keel ! Eesti keel |- | ''ama-zu'' | sinu ema |- | ''dub-ba-ni'' | tema kirjutustahvel |- | ''ama-za(-k)'' | sinu ema (omastav) |- | ''dub-ba-ni-še'' | tema tahvli juurde / tema tahvli poole |} Näited näitavad, et [[possessiiv]]ne enkliitik käib käändelõpu ees. Näiteks võtab ''-zu'' käändelõpu ''/-a/'' ees kuju ''-za'' (kolmas näide). === Nimisõnafraasid === Kõigi [[nimisõnafraas]]ide ([[sumeroloogia]]s nimetatakse neid ka [[nimisõnaahel]]ateks) puhul kehtib elementide kindlaksmääratud järjekord. See on järgmine: * '''1''' põhisõna + '''2''' omadussõnalised või kesksõnalised täiendid + '''3''' arvsõnad + '''4''' omastavalised täiendid + '''5''' [[relatiivlause]]d + '''6''' omaja + * '''7''' mitmuse tunnus + '''8''' [[lisand (keeleteadus)|lisand]]id + '''9''' käändelõpp Kõik kohad ei pea muidugi täidetud olema. Positsioonid (2), (4), (5) ja (8) võivad omakorda olla täidetud keeruliste fraasidega, mistõttu võivad tekkida mitmekordsed sisestused ja väga keerulised tarindid. Nimisõnafraasi positsioonid võivad olla täidetud järgmiselt: {| class="wikitable" |- ! Positsioon ! Nimetus ! Täitmise võimalused |- | 1 | Põhisõna | Nimisõnad, [[liitsõna]]d, [[asesõna]]d; nimisõnataolised [[tegusõna käändeline vorm|tegusõna käändelised vormid]] |- | 2 | Omadussõnad/kesksõnad | Omadussõnad; tegusõna käändelised vormid (omadussõnalise täiendi taoliselt) |- | 3 | Arvsõnad | Arvsõnad (kui see positsioon on täidetud, peab positsioon 7 olema tühi) |- | 4 | Omastavalised täiendid | Omastava käände tunnusega nimisõnafraasid (vt eespool) |- | 5 | Relatiivlaused | Alistatud finiitsed laused |- | 6 | Omaja | Omastavad enkliitikud (vt eespool) |- | 7 | Mitmuse tunnus | Mitmuse tunnus /-ene/ (ainult juhul, kui põhisõna kuulub isikuklassi ja seda ei täienda arvsõna) |- | 8 | Lisandid | Nimisõnafraasid, mis võivad omakorda koosneda positsioonidest 1–7 |- | 9 | Käändelõpp | Käändelõpp (vt eespool "Käänete moodustamine") |} Lisaks on võimalik [[ennetav omastavatarind]], mille puhul omastavafraas (positsioon 4) paikneb ülejäänud nimisõnafraasist eespool, kuid seda korratakse tagasiviitava omastava asesõnaga (positsioonis 6). Selle näiteks on järgneva tabeli näide 11. {| class="wikitable" |- ! Näide ! Sumeri keel ! Analüüs / tõlge |- |1||''dumu saĝ An-ak'' |1 tütar + 2 esmasündinud + 4 [1 An + 9 GEN] |- |&nbsp;||&nbsp; |'An'i esmasündinud tütar' |- |2||''ama-ani-ra'' |1 ema + 6 POSS + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'tema emale' |- |3||''e libir-eš'' |1 maja + 2 vana + 9 TERM |- |&nbsp;||&nbsp; |'vana maja juurde' |- |4||''sipa anše-ak-ani'' |1 karjus + 4 [1 eesel + 9 GEN] + 6 POSS |- |&nbsp;||&nbsp; |'tema eesli(te) karjus' = 'tema eeslikarjus' |- |5||''bad Lagaš^ki-ak-a'' |1 müür(id) + 4 [1 Lagaš^koht + 9 GEN] + 9 LOK |- |&nbsp;||&nbsp; |'Lagaši müüride vahel' (mitmust ei ole tähistatud) |- |6||''e inr̂u-a-a'' |1 maja + 5 [ta ehitas + SUBORD (-a)] + 9 LOK |- |&nbsp;||&nbsp; |'majas, mille ta ehitas' |- |7||''dumu^dEnlil-ak-ak'' |1 [1 poeg + 4 [1^jumalEnlil + 9 GEN]] + 9 GEN |- |&nbsp;||&nbsp; |'jumal [[Enlil]]i poja' |- |8||''ama dumu zid-ani-ene-ak-ra'' |1 ema + 4 [1 poeg + 2 õige + 6 tema + 7 PL + 9 GEN] + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'tema õigete [st seaduslike] poegade emale' |- |9||''ama dumu zid lugal-ak-ene-ak-ra'' |1 ema + 4 [1 poeg + 2 õige + 4 {1 kuningas + 9 GEN} + 7 PL + 9 GEN] + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'kuninga õigete [= seaduslike] poegade emale' |- |10||''kaskal lu du-bi nu-gi-gi-ed-e'' |1 tee + 2 [1 inimene + 2 minema (oleviku-tuleviku kesksõna) + 7 tema (viitab teele)] + mitte (''nu-'')-tagasi pöörduma (''gi-gi'')-oleviku/tuleviku kesksõna (''-ed'') + 9 DIR (''-e'') |- |&nbsp;||&nbsp; |'teele, millel käija ei pöördu tagasi' |- |11||''lugal-ak dumu-ani-ra'' |(ennetav omastavatarind) 4 [1 kuningas + 9 GEN] + 1 poeg + 6 tema (viitab kuningale) + 9 DAT |- |&nbsp;||&nbsp; |'kuninga pojale' (kuninga rõhutamisega) |} Näidetest on näha, kui keeruliselt võivad nimisõnaahelad olla üksteise sisse paigutatud. Järjestuse suur reeglipärasus muudab nende tõlgendamise siiski lihtsamaks. Teiste keelte nimisõnafraasi struktuur võrdluseks: {| class="wikitable" |- ! Näide ! Keel ! Nimisõnafraas ! Analüüs ! Tõlge |- |1||Sumeri keel||''šeš-ĝu-ene-ra''||vend – POSS – PL – KÄÄNE||minu vendadele |- |2||[[türgi keel]]||''kardeş-ler-im-e''||vend – PL – POSS – KÄÄNE||minu vendadele |- |3||[[mongoli keel]]||''миний ах нар-т''||POSS – vend – PL – KÄÄNE||minu vendadele |- |4||[[ungari keel]]||''barát-ai-m-nak''||sõber – PL – POSS – KÄÄNE||minu sõpradele |- |5||[[soome keel]]||''talo-i-ssa-ni''||maja – PL – KÄÄNE – POSS||minu majades |- |6||[[burušaski keel]]||''u-mi-tsaro-alar''||POSS – ema – PL – KÄÄNE||nende emadele |- |7||[[baski keel]]||''zahagi berri-etan''||astja – uus – PL+KÄÄNE||uutes astjates |- |8||[[ketšua keel]]||''wawqi-y-kuna-paq''||vend – POSS – PL – KÄÄNE||minu vendadele |} Need näited (nr 1–5 pärinevad Edzardilt (2003)) näitavad, et [[aglutineeriv keel|aglutineerivates keeltes]] võivad nimisõnafraaside elemendid paikneda väga erinevas järjekorras. Kõigis nimetatud ja enamikus teistes aglutineerivates keeltes kehtib siiski põhimõte, et morfeemide järjekord allub kindlatele reeglitele. === Iseseisvad isikulised asesõnad === Sumeri keele iseseisvad [[isikuline asesõna|isikulised asesõnad]] on järgmised: {| class="wikitable" |- ! ! Ainsus ! ! Mitmus ! |- | 1. isik | ''ĝe'', ''ĝa'' | mina | &nbsp; | &nbsp; |- | 2. isik | ''ze'', ''za'' | sina | &nbsp; | &nbsp; |- | 3. isik | ''ane'', ''ene'' | tema | ''anene'', ''enene'' | nemad |} [[Esimene isik|Esimese]] ja [[teine isik|teise isiku]] mitmust väljendatakse ümberütlevate tarinditega. Vormid ''me-en-de₃-en'' 'meie' ja ''me-en-ze₂-en'' 'teie' on ajalooliselt [[koopula]]l põhinevad liittarindid. Element ''me-'' on koopula tüvi (vrd ''lugal-me-en'' 'olen kuningas'). ''-en-de₃-en'' ja ''-en-ze₂-en'' moodustavad koopula 1. ja 2. isiku mitmuse vormid. Seega pärinevad asesõnad ''meie'' ja ''teie'' ajalooliselt vormidest, mis tähendasid 'oleme' ja 'olete'. Iseseisval isikulisel asesõnal puudub ergatiivivorm, st selle kuju on sama nii sihilise kui ka sihitu tegusõnaga väljendatud öeldise aluse korral. See on üks põhjusi, miks sumeri keelt peetakse [[lõhestatud ergatiivsus]]ega keeleks. == Tegusõna morfoloogia == Sumeri keele [[tegusõna pöördeline vorm|tegusõna pöördelise vormi]] ehitus on väga keeruline. Lisaks tavapärastele [[aeg (keeleteadus)|aja]]-, isiku- ja arvutunnustele väljendatakse tegusõnavormis ka [[modaalsus (keeleteadus)|modaalsust]] ja liikumise suunda ja sisaldab tunnuseid, mis kajastavad lauseliikmete grammatilisi omadusi. Seetõttu võib sumeri keele tegusõnamorfoloogiat pidada [[polüsünteetiline keel|polüsünteetiliseks]]. Sumeri tegusõnavormi põhistruktuur sarnaneb [[keeletüpoloogia|tüpoloogiliselt]] märkimisväärselt [[burušaski keel]]e omaga. Pronominaalsete [[prefiks]]ite ja [[sufiks]]ite funktsioonide jaotus sihiliste ja sihitute tegusõnade puhul on neis kahes keeles peaaegu ühesugune. Sumeri keele ajasüsteem on siiski märksa lihtsam. Nagu ka nimisõnafraasi puhul (vt eespool), on morfeemide järjestus tegusõnavormis rangelt kindlaks määratud. Tegeliku vormianalüüsi muudavad siiski keeruliseks ulatuslikud [[kontraktsioon]]i- ja [[assimilatsioon]]ireeglid ja kiilkirja eripärad. Paljud "nõrgad" vormimoodustuselemendid, näiteks /-e-/, võivad ka täielikult ära jääda. ''Tegusõna morfoloogia käsitlus põhineb Zólyomi (2005) kirjeldusel.'' === Sumeri tegusõnavormi 14 positsiooni ehk pesa === Enne tegusõnajuurt (tegusõna põhivormi, vt allpool) võib esineda kuni kümme [[prefiks]]it ja pärast tegusõnatüve kuni kolm [[sufiks]]it. Seega on sumeri tegusõnal koos tegusõnajuurega kokku 14 positsiooni, millesse võivad paigutuda kindlat (peamiselt grammatilist) tähendust väljendavad [[morfeem]]id. Tegusõnavormi kogutähendus kujuneb nende morfeemide kombinatsioonist. Selliseid positsioone nimetatakse ka pesadeks (inglise keeles ''slots''). See termin pärineb [[tagmeemika]] grammatikateooriast. Ühtegi tegelikku sumeri tegusõnavormi, milles oleksid täidetud kõik positsioonid või pesad, ei ole, sest mõned positsioonid välistavad üksteist. Järgnevas tabelis esitatakse sumeri tegusõnavormi pesad. Järgmistes alapeatükkides käsitletakse neid ükshaaval, kuid arusaadavuse huvides erinebb seletuste järjekord pesade järjekorrast. ''Sumeri tegusõna pesad'' {| class="wikitable" |- ! Pesa ! Täide |- | 1äljendav) | Eitust, seost eelneva tegevusega või modaalsust väljendav prefiks |- | 2 | [[Koordinatsiooniprefiks]] (tegevuse lisandumist või jätkumist või tegevuste seotust väljendav prefiks) /nga/ |- | 3 | [[Ventiiviprefiks]] (liikumise suunatust kõnelejale või tegevuse alguskohale väljendav prefiks) /mu/ või /m/ |- | 4 | Meediumiprefiks (tegevuse seotust tegija endaga väljendav prefiks) /ba/ |- | 5 | Pronominaalne-adverbiaalne prefiks (seotud esimese esineva adverbiaalse prefiksiga) |- | 6 | Adverbiaalne prefiks 1 – daativ /a/ |- | 7 | Adverbiaalne prefiks 2 – kaasaütlev /da/ |- | 8 | Adverbiaalne prefiks 3 – ablatiiv /ta/ või terminatiiv /ši/ |- | 9 | Adverbiaalne prefiks 4 – lokatiiv /ni/ või direktiiv /i/ ehk /j/ |- | 10 | Pronominaalne prefiks |- | 11 | '''Tegusõnajuur''' (vt Tegusõnaklassid) |- | 12 | Oleviku-tuleviku tunnus /ed/ või /e/ |- | 13 | Pronominaalne sufiks |- | 14 | Alistatuse tunnus /-a/: tegusõnavormi nominaliseerimine (nimisõnalise funktsiooni andmine) |} ==Uurimislugu== [[Fail:Jules Oppert.jpg|pisi|Jules Oppert]] Pärast antiikaega kadus järk-järgult kiilkirja kasutamise traditsioon ja koos sellega kadusid teadmised sumeri keele kohta. Erinevalt [[assüürlased|assüürlastest]], [[babüloonlased|babüloonlastest]] ja [[egiptlased|egiptlastest]], kelle kohta säilisid teated klassikalise antiigi ajalookirjutuses, ei mainita neis allikates sumerite olemasolu. Sumeri keele mõistmine sai võimalikuks alles [[19. sajand]]il pärast kiilkirja dešifreerimist. Alates 19. sajandi algusest hakati kiilkirjatekste uurima ning esmalt tuvastati neis kolm keelt: semi keelte hulka kuuluv [[akadi keel]] (eelkõige babüloonia kujul), indoeuroopa keelte hulka kuuluv [[vanapärsia keel]] ning [[eelami keel]], mis on Edela-[[Iraan]]i ala isoleeritud keel. Hiljem mõisteti, et paljudes Babüloonia tekstides esineb veel neljas keel. [[Jules Oppert]] nimetas selle 1869. aastal akadi nimetuse ''šumeru'' põhjal sumeri keeleks ning tõi esile selle erinevuse semi keeltest. Sumerite nimetus oma keele kohta oli ''eme-gi(r)'', mille tähendus võib olla 'kodumaa keel', 'emakeel' või 'päris keel'. Oma maad nimetasid nad ''ki-en-gi(r)''. Sumeri keele olemasolu ja selle nimetus jäid veel mõnda aega vaidluse alla. Kindlama aluse andsid kakskeelsete sumeri-akadi tekstide avastamine [[Ninive]]st ja arvukad sumerikeelsed tekstid Lagašist, mille leidsid arheoloogid [[Ernest de Sarzec]] ja [[Léon Heuzey]]. Sumeri keele uurimisele aitasid kaasa akadi kirjatundjate koostatud sõnaloendid ja grammatilised selgitused. 20. sajandi alguseks oli [[François Thureau-Dangin]] oma teosega "Die sumerischen und akkadischen Königsinschriften" (1907) loonud ühe aluse sumeri keele süstemaatilisele teaduslikule uurimisele. == Sumerikeelne kirjandus == {{Vaata|Sumeri kirjandus}} Lisaks arvukatele haldus-, majandus- ja juriidilistele tekstidele on säilinud ulatuslik sumerikeelne kirjandus, mille hulka kuuluvad müüdid, hümnid, palved, nutulaulud, vaidluskirjandus, vanasõnakogumikud ja õpetuskirjandus (näiteks "[[Šuruppaki juhised]]"). Olulisel kohal on lood poolmüütilise kangelase Bilgamesi (hiljem akadikeelses traditsioonis [[Gilgameš]]) tegudest. Teada on viis iseseisvat sumerikeelset luuletust temast — "[[Bilgames ja Akka]]", "[[Bilgames ja Huwawa]]", "[[Bilgames ja taevahärg]]", "[[Bilgames, Enkidu ja allilm]]" ning "[[Bilgamesi surm]]" —, mis pärinevad tõenäoliselt [[Uri III dünastia]] ajast (umbes 2100 eKr), kuid on säilinud peamiselt hilisemate, [[vanababüloonia periood]]i (umbes 19.–18. sajand eKr) koopiatena. Need iseseisvad lood moodustasid aluse hilisemale, ühtseks tervikuks koondatud akadikeelsele [[Gilgameši eepos]]ele, mille vanim säilinud versioon pärineb 18. sajandist eKr. ==Keelenäide== Järgnev tekst on [[Lagaš]]i linnavalitseja [[Gudea]] (umbes 2130 eKr) [[põletatud tellis]]e [[pealdis]]. {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer dingir.svg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer inana.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer nin.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer kur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer kur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ra.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer nin.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer a.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ni.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | diĝir inana | nin-kur-kur-ra | nin-a-ni |- ! Morfeemianalüüs | ^dInana | nin + kur + kur + ak | nin + ani + [ra] |- ! Morfeemgloss | Inanna | emand + maa + maa + GEN | emand + tema + [DAT] |} {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer ka.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer de2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer a.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer pa.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer te.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer si.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer szir.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer bur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer la.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ki.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | gu₃-de₂-a | pa.te.si | šir.bur.la ki |- ! Morfeemianalüüs | Gudea | ensi₂ | Lagaš^ki |- ! Morfeemgloss | Gudea | linnavalitseja | Lagaš |} {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer ur.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer dingir.svg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ga2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer tum3.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer du10.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ke4.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | ur-diĝir-ĝa₂-tum₃-du₁₀-ke₄ |- ! Morfeemianalüüs | ur + ^dĜatumdu + ak + e |- ! Morfeemgloss | kangelane(?) + Ĝatumdu + GEN + ERG |} {| class="wikitable" |- ! Kiilkiri | [[Fail:Cuneiform sumer e2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer gir2.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer su.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ki.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ka.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer ni.jpg|100x33px]] | [[Fail:Cuneiform sumer mu.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer na.jpg|100x33px]][[Fail:Cuneiform sumer du3.jpg|100x33px]] |- ! Transliteratsioon | e₂-ĝir₂-su.ki.ka-ni | mu-na-du₃ |- ! Morfeemianalüüs | e₂ + Ĝirsu^ki + ak + ani | mu + na + n + du₃ |- ! Morfeemgloss | tempel + Girsu + GEN + tema | IND + talle + tema + ehitama |} ''diĝir'' ja ''ki'' on mittehääldatavad [[determinatiiv]]id, mida märgitakse [[transliteratsioon]]is [[ülaindeks]]ina. ''pa.te.si'' ja ''šir.bur.la'' on [[diri-komposiit|''diri''-komposiidid]] - märgijärjendid, mida ei loeta üksikute märkide häälikuväärtuste põhjal. Tõlge: Inannale, kõigi maade emandale, oma emandale ehitas Gudea, Lagaši linnavalitseja ja Ĝatumdu kangelane (''tähendus ebakindel''), oma templi Girsus. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *John L. Hayes. ''A Manual of Sumerian Grammar and Texts'', Undena Publicational: Malibu 1990. *Woods, C. Bilingualism, Scribal Learning, and the Death of Sumerian. – S. L. Sanders (toim). ''Margins of Writing, Origins of Cultures'' , Chicago: Oriental Institute 2006, lk 91–120. *Jagersma, A. H. ''A Descriptive Grammar of Sumerian'', doktoritöö, Leiden University, 2010. [https://scholarlypublications.universiteitleiden.nl/access/item%3A2961989/view Täistekst.] *D'Agostino, F., Spada, G., Greco, A., Bramanti, A. ''La lingua dei Sumeri'', Milano: Hoepli 2019. *Cooper, J. S. Sumer, Sumerisch. ''Reallexikon der Assyriologie und Vorderasiatischen Archäologie'', kd XIII, Berlin: De Gruyter 2011–2013, lk 290–297. *Zólyomi, G. ''An Introduction to the Grammar of Sumerian'', Budapest: Eötvös University Press 2017. [https://www.eltereader.hu/media/2017/02/Zolyomi_Sumer_READER.pdf Täistekst.] *Hayes, J. L. A manual of Sumerian grammar and texts, 3., ümbertöötatud ja täiendatud trükk, Malibu 2018, ISBN 978-0979893742. *Joshua Aaron Bowen, Megan Hollie Caroline Lewis. ''Learn to Read Ancient Sumerian. An Introduction for Complete Beginners'', kd I, Digital Hammurabi Press 2018, ISBN 978-1734358605. *Joshua Aaron Bowen, Megan Hollie Caroline Lewis. ''Learn to Read Ancient Sumerian. An Introduction for Complete Beginners'', kd II, Digital Hammurabi Press 2023, ISBN 979-8988902119. *Sallaberger, W., Colonna d'Istria, L. ''Sumerisch: Eine Einführung in Sprache, Schrift und Texte: Mit 50 Texten von Gudea von Lagaš bis Lipit-Eštar von Isin'', Band I, II und III, Gladbeck 2023. [https://epub.ub.uni-muenchen.de/105074/1/Sallaberger_Sumerisch_Band_1.pdf 1. köide], [https://epub.ub.uni-muenchen.de/105075/1/Colonna_d%27Istria_Sumerisch_Band_2.pdf 2. köide], [https://epub.ub.uni-muenchen.de/105076/1/Sallaberger_Sumerisch_Band_3.pdf 3. köide] [[Kategooria:Sugulaskeelteta keeled]] [[Kategooria:Sumer|Keel]] 21tszilsqrd76sgec25wugijdaowm6w 0 23230 7200301 7193329 2026-07-23T12:05:53Z Velirand 67997 + kategooria 7200301 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' ([[29. oktoober]] [[1939]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane. == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–2026 Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukiri ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest)<ref>https://eelk.ee/kirik/meie-vaimulikud/vaimulike-leksikon/</ref> *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1989 – EELK aukiri *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjastuspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia Oskar (aasta parimale kaasautorile) *2004 – EELK aukiri ja kuldristi kandmise õigus *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – EELK Teeneteristi II järk *2006 – [[Maarja medal]] *2008 – Tallinna Jaani koguduse tänumärk *2009 – Kultuuriministeeriumi tänukiri ja preemia kristlike väärtuste, kultuuri ja ühiskonnaelu lahtimõtestamise eest *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 6kb3sfoeirnkmc98sc5yqaaf9bpy76u 0 25935 7200459 7135028 2026-07-23T18:16:11Z ~2026-40990-08 234017 /* Filmograafia */ dubleerimise täpne aasta teadmata 7200459 wikitext text/x-wiki '''Gunnar Kilgas''' ([[8. mai]] [[1926]] [[Narva]] – [[6. august]] [[2005]] [[Tallinn]]) oli eesti näitleja ja lavastaja. == Eluloost == Gunnar Kilgas lõpetas 1944. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] ja 1949. aastal [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi]] näitleja erialal. Kilgas oli näitleja [[Lõuna-Eesti Teater|Lõuna-Eesti Teatris]] (1949–1951), [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] (1951–1960) ja [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] (1960–1969), 1950–1951 [[Eesti Raadio]]s diktor,<ref name="gunnar">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kilgas_gunnar2 Gunnar Kilgas.] Eesti Teatriliit.</ref> 1969–1986 [[Eesti Televisioon]]is telelavastuste režissöör (üks tuntumaid telelavastusi on [[A. H. Tammsaare]] romaani "[[Elu ja armastus]]" põhjal valminud "[[Rudolf ja Irma]]"), 1987–1992 [[Vanalinnastuudio]] kirjandusala juhataja ja 1993–1995 lavastaja, 1995. aastast oli vabakutseline.<ref name="gunnar" /> Kilgas on esinenud paljudes Eesti Raadio lugemistundides ja kuuldemängudes ning tõlkinud ka näidendeid. == Filmograafia == {{veergude loend|laius=30em|* 1947 "[[Elu tsitadellis]]", mängufilm, Karl * 1957 "[[Pöördel]]", mängufilm,Raivo Kotkas * 1959 "[[Kutsumata külalised]]", mängufilm, Salusoo * 1965 "Must ja valge", dokumentaalfilm, diktor * 1968 "Pimedad aknad I seeria", telemängufilm, Hermann * 1970 "[[Kolme katku vahel (film)|Kolme katku vahel]]", telemängufilm * 1970 "[[Valge laev (film)|Valge laev]]", mängufilm, Ilmar Tomson * 1972 "[[Verekivi]]", mängufilm, Ducker * 1973 "[[Tuli öös]]", mängufilm, klassijuhataja * 1981 "Aedniku sügis", dokumentaalfilm, teksti lugeja * 1981 "Kolmanda planeedi saladus", animafilm (Sojuzmultfilm), dubleerinud filmistuudio "Tallinnfilm", Doktor Verhoftsev (hääl) * 1983 "Enn Vetemaa kinovariatsioonid teemal "Püha Susanna ehk meistrite kool"", telemängufilm, Artur * 1983 "Aedniku talv", dokumentaalfilm, teksti lugeja * 1984 "[[Kaks paari ja üksindus]]", telemängufilm, vanglaülem * 1984 "[[Naksitrallid I]]", animafilm, filmi konsultant, tuletõrjeülem (hääl), diktor (hääl) * 1985 "[[Kahe kodu ballaad]] II jagu", telemängufilm, pulmaisa * 1986 "[[Õnnelind flamingo]]", telemängufilm, vana mees * 1987 "[[Metsluiged]]", mängufilm, Isa-Kuningas * 1987 "[[Naksitrallid II]]", animafilm, filmi konsultant, tuletõrjeülem (hääl) * 1988 "[[Vernanda]]", mängufilm, kojamees * 1990 "[[Miss Marpleʹi lood]]", teleseriaal * 1990 "Naksitrallid", animafilm, tuletõrjeülem (hääl), diktor (hääl) * 1993 "[[Salmonid]]", teleseriaal * 1997 "[[Minu Leninid]]", mängufilm, saksa ohvitser * 2008 "[[Pimedad aknad]]", telemängufilm (taastatud), Hermann * 2008 "[[Fritsud ja blondiinid]]", dokumentaalfilm, episoodiline osa<ref>[https://web.archive.org/web/20230831230316/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/1022/filmograafia Gunnar Kilgas.] Eesti filmi andmebaas.</ref> }} == Telelavastused == {{veergude loend|laius=30em| *1969 [[Martin Walser]], "Must luik" *1969 [[Jevgeni Švarts]], "Draakon" *1970 [[Isaak Babel]], "Maria" *1970 [[Lucille Fletcher]], "Vabandage, valeühendus" *1970 [[Aleksandr Volodin (kirjanik)|Aleksandr Volodin]], "Kodus ja külas" *1971 [[Fregyes Karinthy]], "Tagastage kooliraha" *1971 [[Marguerite Duras]], "La Musica" *1972 [[Tennessee Williams]], "Lord Byroni armastuskiri" *1972 [[Sherwood Anderson]], "Võidukas muna" *1972 [[Jüri Tuulik]], "November mere ääres" *1973 [[Aleksandr Ostrovski]], "Täiesti ootamatult" *1973 [[Ellen Niirman]], "Ma näen" *1973 [[Jean Anouilh]], "Pagasita reisija" *1974 [[Kazys Saja]], "Polüglott" *1974 [[Paul Kilgas]], "Heroiin" *1974 [[Inge Trikkel]], "Kuhu jäi Albert?" *1975 [[Viktor Rozov]], "Neli tilka" *1975 [[Valentin Ježov]], "Ööbikute öö" *1975 [[August Strindberg]], "Mäng tulega" *1976 [[Oleg Sossin]], "Avameelsete kõneluste õhtu" *1977 [[Ignát Hermann]], "Ekshumatsioon" *1977 Ignát Hermann, "Lugu nõiutud politseinikust" *1977 [[Jaroslaw Iwaskiewizc]], "Kosmogoonia" *1977 [[Raimond Kaugver]], "Kuldlõige" *1978 Oleg Sossin, "Pühapäev on enda jaoks" *1978 [[Mihhail Lermontov]], "Kaks venda" *1979 [[Tauno Yliruusi]], "Mängumõrv" *1979 Wolfgang Kolhaase / Rita Zimuur, "Kala neljale" *1980 [[Ardi Liives]], "Kuninganna Maudi maa" *1981 Jean Anouilh, “Härra Barnett" *1981 Stefan Lazarev Kostov, "Golomanov" *1982 [[William Somerset Maugham]], "Truu naine" *1982 [[Robert Woodroof Anderson]], "Püha öö, üksindusöö" *1983[[Heinrich Mann]], "Süütu" *1984 [[Ivan Mendzeritski]], "Minu visiitkaart" *1985 [[Anton Hansen Tammsaare]] / Gunnar Kilgas, "Rudolf ja Irma" *1986 [[Oskar Luts]], "Pildikesi Paunverest" ("Äripäev")<ref>[https://web.archive.org/web/20230831230316/https://lavastajateliit.ee/ell-nimekiri/neid-me-maletame/liige/gunnar-kilgas/ Gunnar Kilgas.] Eesti Dramaturgide ja Lavastajate Liit.</ref> }} == Tunnustus == * 1982 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane|Eesti NSV teeneline kunstitegelase]] == Isiklikku == Tema vend oli näitleja ja lavastaja [[Paul Kilgas]], abikaasa 1950–1952 näitleja [[Ellen Kaarma]],<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/493686/ellen-kaarma-oli-uhke-ja-selles-uhkuses-ennasthavitav Ellen Kaarma oli uhke ja selles uhkuses ennasthävitav.] ohtuleht.ee, 27. september 2012.</ref> poeg kooselust näitleja [[Velda Otsus]]ega on [[kulturist]]-atleetvõimleja [[Indrek Otsus]], elukaaslane 1962–2005 oli näitleja [[Ita Ever]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230831230319/https://elustilist.ee/ita-ever-85-10-hetke-armastatud-naitleja-ita-elust/ 10 hetke armastatud näitleja elust.] elustilist.ee, 1. aprill 2019.</ref> Ta on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * "Gunnar Kilgas: nii on läinud" (vestelnud ja jutuajamised salvestanud [[Jüri Aarma]]). Tallinn: [[Ilo]], 2007 == Välislingid == *[https://www.imdb.com/name/nm0452467/ Gunnar Kilgas.] IMDb *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/imet-tabamas-gunnar-kilgas Imet tabamas. Gunnar Kilgas.] Videoarhiiv, arhiiv.err.ee, 14. juuli 1985 *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-avalava-kop-avalava-gunnar-kilgas KÖP. Avalava: Gunnar Kilgas.] Audioarhiiv, arhiiv.err.ee, 3. mai 2001 *[http://kes-kus.ee/kommunistliku-eesti-esimene-kino-lavastaja-naitleja-gunnar-kilgas-77-raagib-ilmar-pallile-oma-filmitee-algusest-esimeses-ensv-mangufilmis-elu-tsitadellis/ Gunnar Kilgas esimeses ENSV mängufilmis "Elu tsitadellis".] kes-kus.ee, 31. jaanuar 2004 *[https://www.ohtuleht.ee/elu/178712/gunnar-kilgas-lahkus-igavikuteele Gunnar Kilgas lahkus igavikuteele.] ohtuleht.ee, 8. august 2005 {{JÄRJESTA:Kilgas, Gunnar}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Lõuna-Eesti Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti telelavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 6vmnqgfw17z1qck3q4w06hxhrtmwgi0 0 28134 7200485 6641484 2026-07-23T18:58:30Z ~2026-40402-33 233726 /* Ajalugu */ 7200485 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti Kirjanike Liit | pilt = Harju 2010-10-26.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Eesti Kirjanike Liidu hoone Harju tänaval | lühend = EKL | asutatud = 1922 | peakorter = [[Harju tänav|Harju]] 1, Tallinn | keeled = [[eesti keel]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Maarja Kangro]] | veebileht = [https://www.kirjanikeliit.ee/ www.kirjanikeliit.ee] }} '''Eesti Kirjanike Liit''' ([[lühend]] '''EKL''') on [[Eesti]] [[kirjanik]]e, [[kirjanduskriitik]]ute ja tõlkijate [[kutseliit]]. == Ajalugu == Eesti Kirjanikkude Liit asutati 8. oktoobril 1922 [[Tallinna raekoda|Tallinna raekojas]] eesti kirjanike III kongressil. Liikmeid oli tollal 33. Juriidiliselt oli liidu asukohaks aastani 1927 [[Tallinn]], hiljem [[Tartu]]. Eesti Kirjanikkude Liit tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste ja toetusraha leidmisega. Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist]] ja liitmist [[Nõukogude Liit|NSV Liiduga]] kuulutati Eesti Kirjanikkude Liit 19. oktoobril 1940 likvideerituks. Selle asemele hakati ette valmistama Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu loomist ning see asutatigi [[Moskva]]s 8.–9. oktoobril 1943 toimunud konverentsil. Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimeseks juhiks sai [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees|esimees]] [[Johannes Vares]]. Seda nime kandis liit kuni 1958. aastani, seejärel anti organisatsioonile nimeks ''Eesti NSV Kirjanike Liit'', mis püsis [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] lõpuni. Liit kuulus vabariikliku organisatsiooni õigustega NSVL Kirjanike Liitu. Eesti NSV Kirjanike Liidu ülesanne oli kaasa aidata kõrge ideelise ja kunstitasemega kirjandusteoste loomisele, järjekindlalt taotleda [[Sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] põhimõttest juhindumist, tugevdada kirjanduse ja [[elu]] sidemeid ning tihendada kirjanike rahvusvahelist koostööd. Liikmete elutarbelise ja kultuurilise teenindamise eest hoolitses liidu juures asuv NSVL Kirjandusfondi Eesti Vabariiklik Osakond. 1986. aastal oli liidul 184 liiget.<ref>Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2, Tallinn 1987, lk 243.</ref> 4. mail 1950 kustutati Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmete nimekirjast [[Johannes Semper]], [[Paul Viiding]], [[August Sang]], [[Kersti Merilaas]], [[Betti Alver]], [[Hugo Raudsepp]], [[Mait Metsanurk]], [[Leo Anvelt]], [[Agnes Taar]] ja [[Aleksander Tassa]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal aastatel 1941–1944 juhtis Eesti Kirjanikkude Liidu tegevust algul kolmeliikmeline juhatus, mille eesotsas seisis [[Albert Kivikas]]. 1943. aastal lubati Eesti Kirjanikkude Liidu kui apoliitilise organisatsiooni tegevus Eestis taastada. Organisatsiooni esimeheks valiti [[Gustav Suits]]. 1945. aastal loodi [[Stockholm]]is sinna [[Suur põgenemine|põgenenud]] kirjanike poolt Välismaine Eesti Kirjanike Liit, mille esimeesteks olid [[August Mälk]] (1945–1982), [[Kalju Lepik]] (1982–1999) ja [[Enn Nõu]] (1999–2000){{lisa viide}}. 1991. aastal nimetati Eesti NSV Kirjanike Liit ümber Eesti Kirjanike Liiduks.{{lisa viide}} 2000. aasta oktoobris saatis [[Välismaine Eesti Kirjanike Liit]] end laiali ning selle liikmed astusid Eesti Kirjanike Liitu kodumaal.{{lisa viide}} Mais 2020 oli Eesti Kirjanike Liidul 331 liiget.<ref>http://www.kirjanikeliit.ee/</ref> == Kirjanike Liidu juhtimine == Kirjanike Liitu on juhtinud põhikirja järgi peakoosolek (üldkoosolek) ja juhatus, tegevuse kontrollimiseks on peakoosolekul valitud revisjonikomisjon.<ref name="9I6E2" /> Kuni 1940. aastani valiti Kirjanike Liidu juht juhatuses vabalt, ilma välise sekkumiseta. Saksa okupatsiooni ajal tegutses kolmeliikmeline juhatus. Nõukogude okupatsiooni ajal ulatus NLKP [[kaadripoliitika]] ka kultuuri valdkonda. Kõik Kirjanike Liidu esimehed alates 1943. aastast kuni Eesti iseseisvuse taaskehtestamiseni olid NLKP liikmed. Vastavalt partei [[kaadripoliitika]]le esitas EKP Keskkomitee oma soovitusi. 1980. aastatel, pärast [[Karl Vaino]] ja [[Rein Ristlaan]]e võimuletulekut, toimus suur kaadrivahetus, mida sooviti ka kultuuriasutustes ja -organisatsioonides. 1983. aastal läksid [[NLKP]] liikmed, Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretärid [[Jaak Jõerüüt]] ja [[Arvi Siig]] [[EKP Keskkomitee]] sekretäri Ristlaane juurde ultimatiivse sooviga, et Kirjanike Liidu juhatuse esimees [[Paul Kuusberg]] peab lahkuma või lahkuvad nemad ja leppisid temaga kokku, et juhatuse esimeheks saab [[Vladimir Beekman]].<ref name="t4OxO" />Kui Beekman oli rääkinud teda juhatuse esimeheks soovinud Ristlaanega ja Jõerüüdi ning Siiaga, jäi ta nõusse. 17. oktoobril 1983, pärast seda, kui "Kuusbergi ja [[Lembit Remmelgas|Remmelgaga]] (viimane oli Kirjanike Liidu juhatuse esimehe asetäitja) oli küllap Ristlaan kui mitte Vaino ise läbi rääkinud" ja "nad esitasid lahkumispalve", valiti juhatuse esimeheks Vladimir Beekman. Beekman jäi seejuures siiski "palgalehelt välja" ja administratiivsele tööle Kirjanike Liidu juhatuse palgalise sekretärina [[Rein Saluri]].<ref name="NOlX4" /> NLKP kontrolliv ja määrav tegevus Kirjanike Liidus lõppes alles 1990. aastate tulekuga, selleks ajaks oli osa NLKP liikmeid-kirjanikke parteist ise välja astunud. == Kirjanike Liidu väljaanded ja kirjastustegevus == 27. aprillil 1923 nägi ilmavalgust EKL-i väljaanne kirjandusajakiri [[Looming (ajakiri)|Looming]]. Eesti Kirjanikkude Liidu Kirjastus alustas tegevust Tallinnas pärast seda, kui 13. detsembril 1926 valitsuse poole pöördumise järel saadi kirjastustegevuse alustamiseks rahalist toetust. 1989. aasta aprillist ilmub Kirjanike Liidu kuukiri "[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]". 2014. aastast ilmub Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni almanahh "[[Tõlkija hääl]]". == Esimehed == {{veergude loend| Eesti Kirjanikkude Liit * 1922–1923 [[Friedebert Tuglas]] * 1923–1924 [[Karl Rumor-Ast]] * 1924–1925 [[Eduard Hubel]] * 1925–1927 Friedebert Tuglas * 1927–1929 [[Henrik Visnapuu]] * 1929–1930 Friedebert Tuglas * 1930–1936 Eduard Hubel * 1937–1939 Friedebert Tuglas * 1939–1940 [[August Jakobson]] * 1941–1943 [[Albert Kivikas]] * 1943–1944 [[Gustav Suits]] Välismaine Eesti Kirjanike Liit * 1945–1982 [[August Mälk]] * 1982–1999 [[Kalju Lepik]] * 1999–2000 [[Enn Nõu]] Eesti Nõukogude Kirjanike Liit ja Eesti NSV Kirjanike Liit * 1943–1944 [[Johannes Vares-Barbarus]] * 1944–1946 August Jakobson * 1946–1950 [[Johannes Semper]] * 1950–1954 August Jakobson * 1954–1971 [[Juhan Smuul]] * 1971–1976 [[Vladimir Beekman]] * 1976–1983 [[Paul Kuusberg]] * 1983–1991 Vladimir Beekman Eesti Kirjanike Liit * 1991–1995 Vladimir Beekman * 1995–2004 [[Mati Sirkel]] * 2004–2007 [[Jan Kaus]] * 2007–2016 [[Karl Martin Sinijärv]] * 2016–2024 [[Tiit Aleksejev]] *2024– [[Maarja Kangro]] }} == Vaata ka == * [[Tartu Kirjanduse Maja]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="9I6E2">[[Katrin Raid]], "Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922-1940", EKL, [[Tallinn]] [[2002], lk. 174–175</ref> <ref name="t4OxO">Vladimir Beekman. "Alles see oli." Tallinn, Tänapäev 2008, lk 161.</ref> <ref name="NOlX4">Vladimir Beekman. "Alles see oli." Tallinn, Tänapäev 2008, lk 165.</ref> }} == Kirjandust == * [[Katrin Raid]], "Seiku Eesti Kirjanike Liidu algusaegadest" – [[Keel ja Kirjandus]] 1997, nr 10, lk 649–660 * "Eesti Kirjanikkude Liit 75". Koguteos, koostanud [[Ülo Tuulik]], EKL, [[Tallinn]] 1997 * Katrin Raid, "Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922-1940", EKL, [[Tallinn]] 2002 * [[Toomas Karjahärm]]. "Kultuurigenotsiid Eestis: kirjanikud (1940–1953)" [http://www.kirj.ee/public/va-acta/acta-2006-7.pdf] – ''Acta Historica Tallinnensia'' 2006, 10, lk. 142–177 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.ekl.ee/ Eesti Kirjanike Liidu koduleht] * Kirjanike VII kongress, [[Eesti Raadio]] 7.-9.04.1976 [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=15378&mod=5&string=Kirjanike+VII+kongress+&lang=et&nocache=1271005662] * Eesti NSV Kirjanike Liidu IX kongress, Nõukogude Eesti nr. 9, kroonika, [[Tallinnfilm]] 1986 [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=7160&mod=3&string=ENSV+Kirjanike+Liidu+IX+kongress&lang=et&nocache=1271009861] * [http://www.kirikiri.ee/IMG/txt/kivisildnik.txt Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist] * [[Tarmo Teder]]. "Tartu vaim jäi jälle tabamata." [https://epl.delfi.ee/artikkel/50725902] – Eesti Päevaleht 27. aprill 1996 * [[Alo Lõhmus]]. [http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/leht/96/06/12/krimi.htm Sven Kivisildniku luuletust uurib politsei] – Postimees 12. juuni 1996 * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/07/08/kultuur.htm#teine Ene Mihkelson, Arvo Valton Kivisildniku tekstist "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist"] – Postimees 8. juuli 1996 * [[Indrek Särg]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50732323 "Kirjandus ja konservatiivsus Tartu moodi."] – Eesti Päevaleht 30. oktoober 1996 * [https://www.ohtuleht.ee/10942 Tõnu Seero. "Kirjanikud vaatavad tagasi." (Kogumikust Eesti Kirjanikkude Liit 75.)] – Õhtuleht 15. oktoober 1997 * [http://www.ohtuleht.ee/11178/moned-vist-ongi-kurjad Teet Kallas."Mõned vist ongi kurjad." (Kogumiku "Eesti Kirjanikkude Liit 75" retseptsioonist.)] – Õhtuleht 19. oktoober 1997 * [[Toomas Raudam]]. "Vastamatus." (Mõtteavaldus 9. aprillil 2010 toimunud EKL-i üldkoosoleku puhuks.)[http://www.postimees.ee/?id=247865] – Postimees 10. aprill 2010 [[Kategooria:Eesti liidud]] [[Kategooria:Eesti kutseühingud]] [[Kategooria:Eesti kirjandus|Kirjanike Liit, Eesti]] muglcmmyab8qbdt8f1jvsz79ekn4oc0 7200491 7200485 2026-07-23T19:11:53Z ~2026-40402-33 233726 7200491 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti Kirjanike Liit | pilt = Harju 2010-10-26.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Eesti Kirjanike Liidu hoone Harju tänaval | lühend = EKL | asutatud = 1922 | peakorter = [[Harju tänav|Harju]] 1, Tallinn | keeled = [[eesti keel]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Maarja Kangro]] | veebileht = [https://www.kirjanikeliit.ee/ www.kirjanikeliit.ee] }} '''Eesti Kirjanike Liit''' ([[lühend]] '''EKL''') on [[Eesti]] [[kirjanik]]e, [[kirjanduskriitik]]ute ja tõlkijate [[kutseliit]]. == Ajalugu == Eesti Kirjanikkude Liit asutati 8. oktoobril 1922 [[Tallinna raekoda|Tallinna raekojas]] eesti kirjanike III kongressil. Liikmeid oli tollal 33. Juriidiliselt oli liidu juhatuse asukohaks aastani 1927 [[Tallinn]], hiljem [[Tartu]]. Eesti Kirjanikkude Liit tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste ja toetusraha leidmisega. Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist]] ja liitmist [[Nõukogude Liit|NSV Liiduga]] kuulutati Eesti Kirjanikkude Liit 19. oktoobril 1940 likvideerituks. Selle asemele hakati ette valmistama Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu loomist ning see asutatigi [[Moskva]]s 8.–9. oktoobril 1943 toimunud konverentsil. Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimeseks juhiks sai [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees|esimees]] [[Johannes Vares]]. Seda nime kandis liit kuni 1958. aastani, seejärel anti organisatsioonile nimeks ''Eesti NSV Kirjanike Liit'', mis püsis [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] lõpuni. Liit kuulus vabariikliku organisatsiooni õigustega NSVL Kirjanike Liitu. Eesti NSV Kirjanike Liidu ülesanne oli kaasa aidata kõrge ideelise ja kunstitasemega kirjandusteoste loomisele, järjekindlalt taotleda [[Sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] põhimõttest juhindumist, tugevdada kirjanduse ja [[elu]] sidemeid ning tihendada kirjanike rahvusvahelist koostööd. Liikmete elutarbelise ja kultuurilise teenindamise eest hoolitses liidu juures asuv NSVL Kirjandusfondi Eesti Vabariiklik Osakond. 1986. aastal oli liidul 184 liiget.<ref>Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2, Tallinn 1987, lk 243.</ref> 4. mail 1950 kustutati Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmete nimekirjast [[Johannes Semper]], [[Paul Viiding]], [[August Sang]], [[Kersti Merilaas]], [[Betti Alver]], [[Hugo Raudsepp]], [[Mait Metsanurk]], [[Leo Anvelt]], [[Agnes Taar]] ja [[Aleksander Tassa]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal aastatel 1941–1944 juhtis Eesti Kirjanikkude Liidu tegevust algul kolmeliikmeline juhatus, mille eesotsas seisis [[Albert Kivikas]]. 1943. aastal lubati Eesti Kirjanikkude Liidu kui apoliitilise organisatsiooni tegevus Eestis taastada. Organisatsiooni esimeheks valiti [[Gustav Suits]]. 1945. aastal loodi [[Stockholm]]is sinna [[Suur põgenemine|põgenenud]] kirjanike poolt Välismaine Eesti Kirjanike Liit, mille esimeesteks olid [[August Mälk]] (1945–1982), [[Kalju Lepik]] (1982–1999) ja [[Enn Nõu]] (1999–2000){{lisa viide}}. 1991. aastal nimetati Eesti NSV Kirjanike Liit ümber Eesti Kirjanike Liiduks.{{lisa viide}} 2000. aasta oktoobris saatis [[Välismaine Eesti Kirjanike Liit]] end laiali ning selle liikmed astusid Eesti Kirjanike Liitu kodumaal.{{lisa viide}} Mais 2020 oli Eesti Kirjanike Liidul 331 liiget.<ref>http://www.kirjanikeliit.ee/</ref> == Kirjanike Liidu juhtimine == Kirjanike Liitu on juhtinud põhikirja järgi peakoosolek (üldkoosolek) ja juhatus, tegevuse kontrollimiseks on peakoosolekul valitud revisjonikomisjon.<ref name="9I6E2" /> Kuni 1940. aastani valiti Kirjanike Liidu juht juhatuses vabalt, ilma välise sekkumiseta. Saksa okupatsiooni ajal tegutses kolmeliikmeline juhatus. Nõukogude okupatsiooni ajal ulatus NLKP [[kaadripoliitika]] ka kultuuri valdkonda. Kõik Kirjanike Liidu esimehed alates 1943. aastast kuni Eesti iseseisvuse taaskehtestamiseni olid NLKP liikmed. Vastavalt partei [[kaadripoliitika]]le esitas EKP Keskkomitee oma soovitusi. 1980. aastatel, pärast [[Karl Vaino]] ja [[Rein Ristlaan]]e võimuletulekut, toimus suur kaadrivahetus, mida sooviti ka kultuuriasutustes ja -organisatsioonides. 1983. aastal läksid [[NLKP]] liikmed, Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretärid [[Jaak Jõerüüt]] ja [[Arvi Siig]] [[EKP Keskkomitee]] sekretäri Ristlaane juurde ultimatiivse sooviga, et Kirjanike Liidu juhatuse esimees [[Paul Kuusberg]] peab lahkuma või lahkuvad nemad ja leppisid temaga kokku, et juhatuse esimeheks saab [[Vladimir Beekman]].<ref name="t4OxO" />Kui Beekman oli rääkinud teda juhatuse esimeheks soovinud Ristlaanega ja Jõerüüdi ning Siiaga, jäi ta nõusse. 17. oktoobril 1983, pärast seda, kui "Kuusbergi ja [[Lembit Remmelgas|Remmelgaga]] (viimane oli Kirjanike Liidu juhatuse esimehe asetäitja) oli küllap Ristlaan kui mitte Vaino ise läbi rääkinud" ja "nad esitasid lahkumispalve", valiti juhatuse esimeheks Vladimir Beekman. Beekman jäi seejuures siiski "palgalehelt välja" ja administratiivsele tööle Kirjanike Liidu juhatuse palgalise sekretärina [[Rein Saluri]].<ref name="NOlX4" /> NLKP kontrolliv ja määrav tegevus Kirjanike Liidus lõppes alles 1990. aastate tulekuga, selleks ajaks oli osa NLKP liikmeid-kirjanikke parteist ise välja astunud. == Kirjanike Liidu väljaanded ja kirjastustegevus == 27. aprillil 1923 nägi ilmavalgust EKL-i väljaanne kirjandusajakiri [[Looming (ajakiri)|Looming]]. Eesti Kirjanikkude Liidu Kirjastus alustas tegevust Tallinnas pärast seda, kui 13. detsembril 1926 valitsuse poole pöördumise järel saadi kirjastustegevuse alustamiseks rahalist toetust. 1989. aasta aprillist ilmub Kirjanike Liidu kuukiri "[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]". 2014. aastast ilmub Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni almanahh "[[Tõlkija hääl]]". == Esimehed == {{veergude loend| Eesti Kirjanikkude Liit * 1922–1923 [[Friedebert Tuglas]] * 1923–1924 [[Karl Rumor-Ast]] * 1924–1925 [[Eduard Hubel]] * 1925–1927 Friedebert Tuglas * 1927–1929 [[Henrik Visnapuu]] * 1929–1930 Friedebert Tuglas * 1930–1936 Eduard Hubel * 1937–1939 Friedebert Tuglas * 1939–1940 [[August Jakobson]] * 1941–1943 [[Albert Kivikas]] * 1943–1944 [[Gustav Suits]] Välismaine Eesti Kirjanike Liit * 1945–1982 [[August Mälk]] * 1982–1999 [[Kalju Lepik]] * 1999–2000 [[Enn Nõu]] Eesti Nõukogude Kirjanike Liit ja Eesti NSV Kirjanike Liit * 1943–1944 [[Johannes Vares-Barbarus]] * 1944–1946 August Jakobson * 1946–1950 [[Johannes Semper]] * 1950–1954 August Jakobson * 1954–1971 [[Juhan Smuul]] * 1971–1976 [[Vladimir Beekman]] * 1976–1983 [[Paul Kuusberg]] * 1983–1991 Vladimir Beekman Eesti Kirjanike Liit * 1991–1995 Vladimir Beekman * 1995–2004 [[Mati Sirkel]] * 2004–2007 [[Jan Kaus]] * 2007–2016 [[Karl Martin Sinijärv]] * 2016–2024 [[Tiit Aleksejev]] *2024– [[Maarja Kangro]] }} == Vaata ka == * [[Tartu Kirjanduse Maja]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="9I6E2">[[Katrin Raid]], "Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922-1940", EKL, [[Tallinn]] [[2002], lk. 174–175</ref> <ref name="t4OxO">Vladimir Beekman. "Alles see oli." Tallinn, Tänapäev 2008, lk 161.</ref> <ref name="NOlX4">Vladimir Beekman. "Alles see oli." Tallinn, Tänapäev 2008, lk 165.</ref> }} == Kirjandust == * [[Katrin Raid]], "Seiku Eesti Kirjanike Liidu algusaegadest" – [[Keel ja Kirjandus]] 1997, nr 10, lk 649–660 * "Eesti Kirjanikkude Liit 75". Koguteos, koostanud [[Ülo Tuulik]], EKL, [[Tallinn]] 1997 * Katrin Raid, "Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922-1940", EKL, [[Tallinn]] 2002 * [[Toomas Karjahärm]]. "Kultuurigenotsiid Eestis: kirjanikud (1940–1953)" [http://www.kirj.ee/public/va-acta/acta-2006-7.pdf] – ''Acta Historica Tallinnensia'' 2006, 10, lk. 142–177 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.ekl.ee/ Eesti Kirjanike Liidu koduleht] * Kirjanike VII kongress, [[Eesti Raadio]] 7.-9.04.1976 [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=15378&mod=5&string=Kirjanike+VII+kongress+&lang=et&nocache=1271005662] * Eesti NSV Kirjanike Liidu IX kongress, Nõukogude Eesti nr. 9, kroonika, [[Tallinnfilm]] 1986 [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=7160&mod=3&string=ENSV+Kirjanike+Liidu+IX+kongress&lang=et&nocache=1271009861] * [http://www.kirikiri.ee/IMG/txt/kivisildnik.txt Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist] * [[Tarmo Teder]]. "Tartu vaim jäi jälle tabamata." [https://epl.delfi.ee/artikkel/50725902] – Eesti Päevaleht 27. aprill 1996 * [[Alo Lõhmus]]. [http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/leht/96/06/12/krimi.htm Sven Kivisildniku luuletust uurib politsei] – Postimees 12. juuni 1996 * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/07/08/kultuur.htm#teine Ene Mihkelson, Arvo Valton Kivisildniku tekstist "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist"] – Postimees 8. juuli 1996 * [[Indrek Särg]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50732323 "Kirjandus ja konservatiivsus Tartu moodi."] – Eesti Päevaleht 30. oktoober 1996 * [https://www.ohtuleht.ee/10942 Tõnu Seero. "Kirjanikud vaatavad tagasi." (Kogumikust Eesti Kirjanikkude Liit 75.)] – Õhtuleht 15. oktoober 1997 * [http://www.ohtuleht.ee/11178/moned-vist-ongi-kurjad Teet Kallas."Mõned vist ongi kurjad." (Kogumiku "Eesti Kirjanikkude Liit 75" retseptsioonist.)] – Õhtuleht 19. oktoober 1997 * [[Toomas Raudam]]. "Vastamatus." (Mõtteavaldus 9. aprillil 2010 toimunud EKL-i üldkoosoleku puhuks.)[http://www.postimees.ee/?id=247865] – Postimees 10. aprill 2010 [[Kategooria:Eesti liidud]] [[Kategooria:Eesti kutseühingud]] [[Kategooria:Eesti kirjandus|Kirjanike Liit, Eesti]] ab19m4kq3455eymw2nc1z9v8cejsgce 0 28888 7200373 7200156 2026-07-23T14:37:11Z Mona 355 /* N */ 7200373 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[mängufilm|mängu-]], [[dokumentaalfilm|dokumentaal-]] ja [[animafilm]]e. Filmisarju on loetletud [[Filmisarjade loend|filmisarjade loendis]]. [[Teleseriaal]]e on loetletud [[seriaalide loend]]is. [[Õudusfilm]]e loetletakse ka [[õudusfilmide loend]]is. Eesti filme loetletakse ka [[Eesti mängufilmide loend]]is, [[Eesti animafilmide loend]]is ja [[Eesti dokumentaalfilmide loend]]is. {{tähed}} ==#== *"[[007 ja igavene homne]]" (1997) *"[[007 ja Kuldsilm]]" (1995) *"[[007 Spectre]]" (2015) *"[[007: Veidi lohutust]]" (2008) *"[[4 kuud, 3 nädalat ja 2 päeva]]" (2007) *"[[6 kangelast]]" (2014) *"[[8 miili]]" (2002) *"[[12 tooli (film 1971)|12 tooli]]" (1971) *"[[12 tooli (film 1976)|12 tooli]]" (1976) *"[[15. august (film)|15. august]]" (2001) *"[[20 päeva Mariupolis]]" (2023) *"[[21 grammi]]" *"[[40 + 2 nädalat]]" (2012) *"[[44. laps (film)|44. laps]]" (2015) *"[[55 päeva Pekingis]]" (1963) *"[[71 (film)|71]]" *"[[101 dalmaatslast]]" (1961) *"[[101 dalmaatslast 2: Pisikese seiklused Londonis]]" (2003) *"[[300 (film)|300]]" (2006) *"[[400 lööki]]" (1959) *"[[511 paremat fotot Marsist]]" (1968) *"[[600 (film)|600]]" *"[[1814 (film)|1814]]" *"[[1895 (film)|1895]]" (1995) *"[[1900 (film)|1900]]" (1976) *"[[2000 meetrit Andrijivkani]]" (2025) *"[[2001: Kosmoseodüsseia]]" (1968) *"[[2012 (film)|2012]]" (2009) *"[[20 000 ljööd vee all (film 1916)|20 000 ljööd vee all]]" (1916) ==A== *"[[Aadukalam]]" (2011) *"[[Aafrika kuninganna]]" (1951) *"[[Aarete planeet]]" (2002) *"[[Aastad (film)|Aastad]]" (1977) *"[[Abajas – mere verine saladus]]" (2009) *"[[Abbott and Costello Meet Dr. Jekyll and Mr. Hyde]]" (1955) *"[[Abbott and Costello Meet Frankenstein]]" (1948) *"[[Abbott and Costello Meet the Invisible Man]]" (1951) *"[[Abbott and Costello Meet the Mummy]]" (1955) *"[[Aberdeen (film)|Aberdeen]]" (2000) *"[[Abraham Lincoln: vampiirikütt (film)|Abraham Lincoln: vampiirikütt]]" (2012) *"[[Adam Bede (film)|Adam Bede]]" (1918) *"[[Adelheid (film)|Adelheid]]" (1969) *"[[Aednik (film 1912)|Aednik]]" (1912) *"[[Aeg elada, aeg armastada]]" (1976) *"[[Aeg maha]]" (1984) *"[[Aeg on siin]]" (2010) *"[[Æon Flux]]" (2005) *"[[Aerograd]]" (1935) *"[[Aga ma olen kisakoori juht]]" (1999) *"[[Agent 007: Surra veel üks päev]]" (2002) *"[[Agent Sinikael]]" (2002) *"[[Ahviaasta (film)|Ahviaasta]]" (2003) *"[[Ahvide planeet (film 2001)]]" (2001) *"[[Ahvide planeedi sünd]]" (2011) *"[[A.I. – Tehisintellekt]]" (2001) *"[[Ainult hulludele ehk halastajaõde]]" (1990) *"[[Aja meistrid]]" (2008) *"[[Ajapolitseinik]]" (1994) *"[[Ajasõlm]]" (2012) *"[[Aladdin]]" (1992) *"[[Aladdin ja varaste kuningas]]" (1996) *"[[Alati on alati]]" (2012) *"[[Albatross (film)|Albatross]]" (2011) *"[[Albert Nobbs]]" (2011) *"[[Ali (film)|Ali]]" (2001) *"[[Alice imedemaal (film 1951)|Alice imedemaal]]" (1951) *"[[Aljoša (film)|Aljoša]]" (2008) *"[[Alkohol (film)|Alkohol]]" (1919) *"[[Allakäik (film)|Allakäik]]" (2004) *"[[All My Sons (kinofilm)]]" (1948) *"[[All My Sons (telefilm)]]" (1986) *"[[Altari ees]]" (1909) *"[[Amadeus (film)|Amadeus]]" (1984) *"[[Ameerika grafiti]]" (1973) *"[[Ameerika mäed (film)|Ameerika mäed]]" (1994) *"[[Ameerika psühho]]" (2000) *"[[Ameerika suvi]]" (2016) *"[[Ameerika tuletõrjuja elu]]" (1903) *"[[Ameerika öö]]" (1973) *"[[Amityville'i õudus (film 1979)|Amityville'i õudus]]" (1979) *"[[Amityville'i õudus (film 2005)|Amityville'i õudus]]" (2005) *"[[Amy (film 2015)|Amy]]" (2015) *"[[Amuletid]]" (2002) *"[[Ananassiekspress]]" (2008) *"[[Anarhia Žirmūnais]]" (2010) *"[[Andaluusia koer]]" (1929) *"[[Andekas õpilane]]" (1998) *"[[Andja (film)|Andja]]" (2014) *"[[Andruse õnn]]" (1955) *"[[Angela tuhk (film)|Angela tuhk]]" (1999) *"[[Angry Birds: Kurjad linnud. Film]]" (2016) *"[[Animaniakid: Wakko ja soovitäht]]" (1999) *"[[Antipolis]]" (2023) *"[[Antonius ja Kleopatra (film 1908)|Antonius ja Kleopatra]]" (1908) *"[[Apocalypto]]" (2006) *"[[Apollo 13 (film)|Apollo 13]]" (1995) *"[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (2021) *"[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" (2023) *"[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (2022) *"[[Araabia Lawrence]]" (1962) *"[[Arabella, mereröövli tütar (film)|Arabella, mereröövli tütar]]" (1982) *"[[Argo (film)|Argo]]" *"[[Argpüks (film 1915)|Argpüks]]" (1915) *"[[Arheoloog (film)|Arheoloog]]" (1914) *"[[Aristokassid]]" (1970) *"[[Armageddon (film)|Armageddon]]" (1998) *"[[Armas kodu Alabamas]]" (2002) *"[[Armastus on see]]" (2003) *"[[Armastuse ja kannatuse kroonika]]" (2002) *"[[Armastuse lahinguväljad]]" (1992) *"[[Armastuse piir]]" (2008) *"[[Armastuse pisielukas]]" (1921) *"[[Armastuse võimalikkusest]]" (1999) *"[[Armastuse Ühendriigid]]" (2016) *"[[Armastusega, Simon]]" (2018) *"[[Armukadedus (film)|Armukadedus]]" (1915) *"[[Armunud Shakespeare]]" (1998) *"[[Arthur ja nähtamatud]]" (2006) *"[[Artist (film)|Artist]]" (2011) *"[[Armutu]]" *"[[Arukas blondiin?!]]" *"[[A-Rühm (film)|A-Rühm]]" (2010) *"[[Asjad, millest me ei räägi]]" (2020) *"[[Azur ja Asmar]]" (2006) *"[[Atlantis (film 1913)]]" *"[[Atlantis: Kadunud kuningriik]]" (2001) *"[[August 1991 (film)|August 1991]]" (2005) *"[[Aurora (film 2025)|Aurora]]" (2025) *"[[Ausad valed]]" *"[[Autod (film)|Autod]]" (2006) *"[[Autovargad]]" (1906) *"[[Avalik arvamus (film)|Avalik arvamus]]" (1916) *"[[Avameri (film)|Avameri]]" (2003) *"[[Avatar]]" (2009) *"[[Avatar (film 1916)|Avatar]]" (1916) *"[[Aviaator – valguses ja varjus]]" (2004) *"[[¡Ay Carmela! (film)|¡Ay Carmela!]]" (1990) ==B== *"[[Baader Meinhofi kompleks]]" (2008) *"[[Babette'i pidusöök]]" *"[[Badlands]]" (1973) *"[[Baise-moi]]" *"[[Ball (film)|Ball]]" (1983) *"[[Ballaad sõdurist]]" (1959) *"[[Ballet 422]]" *"[[Balti loorberid]]" *"[[Baltikum – õppimata õppetunnid]]" (2007) *"[[BAM – raudtee eikuhugi]]" (2008) *"[[Bambi (film 1942)|Bambi]]" (1942) *"[[Bambi 2]]" (2006) *"[[Bandiit (film)|Bandiit]]" (1913) *"[[Barbar Conan (film 1982)|Barbar Conan]]" (1982) *"[[Barbar Conan (film 2011)|Barbar Conan]]" (2011) *"[[Barbey (film)|Barbey]]" * "[[Barbie (film)|Barbie]]" (2023) *"[[Barney versioon (film)|Barney versioon]]" (2010) *"[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]" (2009) *"[[Baskerville'ide koer (film)|Baskerville'ide koer]]" (1914) *"[[Baskin (film)|Baskin]]" (2012) *"[[Batman (1966)|Batman]]" (1966) *"[[Batman (1989)|Batman]]" (1989) *"[[Batman alustab]]" (2005) *"[[Batman igaveseks]]" (1995) *"[[Batman ja Robin]]" (1997) *"[[Batmani tagasitulek]]" (1992) *"[[Beatrice (film 1919)|Beatrice]]" (1919) *"[[Bekännelsen]]" *"[[Ben-Hur]]" (1959) *"[[Bensiinijaama kuninganna]]" (1962) *"[[Berliini langemine]]" (1949) *"[[Bienvenido, Mister Marshall]]" (1953) *"[[Biwa järve 8 nägu]]" (2024) *"[[Blade Runner]]" (1982) *"[[Blade: Trinity]]" (2004) *"[[Blondiini armastus]]" (1965) *"[[Bluusivennad]]" (1980) *"[[Bluusivennad 2000]]" (1998) *"[[Bobby (film)|Bobby]]" (2006) *"[[Bonifatius VIII (film)|Bonifatius VIII]]" (1911) *"[[Bourne'i identiteet (film 2002)|Bourne'i identiteet]]" (2002) *"[[Bourne'i pärand (film)|Bourne'i pärand]]" (2012) *"[[Briljandid proletariaadi diktatuurile]]" (1975) *"[[Briljantkäsi]]" (1968) *"[[Broadway meloodia]]" (1929) *"[[Brokebacki mägi]]" (2005) *"[[Brooklyni vampiir]]" (1995) *"[[Brüno]]" *"[[Buratino seiklused]]" (1975) *"[[Bütsantsi printsess]]" ==C== *"[[Cabiria]]" *"[[Camp Rock]]" *"[[Capone]]" (2020) *"[[Capote]]" *"[[Carlito tee]]" (1993) *"[[Carmen (film 1909)|Carmen]]" (1909) *"[[Casablanca (film)|Casablanca]]" (1942) *"[[Casino Royale (film 2006)|Casino Royale]]" (2006) *"[[Cats Don't Dance]]" (1997) *"[[Cenere]]" (1916) *"[[Cesare Borgia (film)|Cesare Borgia]]" (1912) *"[[Change of Habit]]" *"[[Chappie]]" (2015) *"[[Charlie inglid (film)|Charlie inglid]]" (2000) *"[[Charlie ja šokolaadivabrik (film)|Charlie ja šokolaadivabrik]]" (2005) *"[[Charlotte koob võrku (film 1973)|Charlotte koob võrku]]" (1973) *"[[Charlotte koob võrku (film 2006)|Charlotte koob võrku]]" (2006) *"[[Charlotte koob võrku 2]]" (2003) *"[[Charro!]]" (1969) *"[[Chicago (film 1927)|Chicago]]" (1927) *"[[Chicago (film 2002)|Chicago]]" (2002) *"[[Chloe (film)|Chloe]]" (2009) *"[[Chonchette]]" (1918) *"[[Cimarron (film 1931)|Cimarron]]" (1931) *"[[Clambake]]" (1967) *"[[Coco (film 2017)|Coco]]" (2017) *"[[Coco enne Chaneli]]" (2009) *"[[Coda (film 2021)|Coda]]" (2021) *"[[Corrida (film)|Corrida]]" (1982) *"[[Creature from the Black Lagoon]]" (1954) *"[[Cubaton]]" (2011) ==D== *"[[Da Vinci kood (film)|Da Vinci kood]]" (2006) *"[[Daam autos]]" (1992) *"[[Een danstragedie|Danstragedie]]" (1916) *"[[Dark Floors]]" (2008) *"[[D'Artagnan ja kolm musketäri]]" *"[[Das Phantom der Oper]]" *"[[Deadpool (film)|Deadpool]]" (2016) *"[[Deadwood '76]]" (1965) *"[[Deemonid (film)|Deemonid]]" (2008) *"[[Delta jõuk]]" (1978) *"[[Démolition d'un mur]]" *"[[Detektiiv Braun]]" (1914) *"[[Detsembrikuumus]]" (2008) *"[[Dinosaurus (joonisfilm)|Dinosaurus]]" (2000) *"[[Disko ja tuumasõda]]" (2009) *"[[Distants (film)|Distants]]" (2012) *"[[Dogville]]" (2003) *"[[Doktor Stockmann]]" (1988) *"[[Dollie seiklused]]" (1909) *"[[Don Juan (film 1913)|Don Juan]]" (1913) *"[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) *"[[Donnie Brasco]]" (1997) *"[[Donnie Darko]]" (2001) *"[[Dora Gordine: Ars Gratia Artis]]" *"[[Double Trouble]]" (1967) *"[[Dr Caligari kabinett]]" *"[[Dr. No]]" (1962) *"[[Dr Strangelove ehk Kuidas ma lõpetasin muretsemise ja õppisin armastama pommi]]" (1964) *"[[Dracula (film 1931)|Dracula]]" (1931) *"[[Dracula (hispaaniakeelne film 1931)|Dracula]]" (1931. aasta hispaaniakeelne film) *"[[Dracula maja]]" (1945) *"[[Dracula poeg]]" (1943) *"[[Dracula tütar]]" (1936) *"[[Dreamgirls (film)|Dreamgirls]]" (2006) *"[[Dreyfusi protsess (film)|Dreyfusi protsess]]" *"[[Drive]]" (2011) *"[[Džungli kamp]]" *"[[Džungliraamat (film 1967)|Džungliraamat]]" (1967) *"[[Džungliraamat 2]]" (2003) *"[[Džässis ainult tüdrukud]]" (1959) *"[[Duell (film 1971)|Duell]]" (1971) *"[[Dumbo (film)|Dumbo]]" (1941) *"[[Düün (film, 2021)|Düün]]" (2021) ==E== *"[[Easy Come, Easy Go]]" (1967) *"[[Ebamugav tõde]]" (2006) *"[[Ed Wood (film)|Ed Wood]]" (1994) *"[[Edisoni disko]]" (1979) *"[[Edu valem (film)|Edu valem]]" (2011) *"[[Edward Käärkäsi]]" *"[[Eegah]]" (1962) *"[[Eesel heliredelil]]" (1993) *"[[Eestlanna Pariisis]]" (2012) *"[[Ei ole maad vanadele meestele]]" (2007) *"[["Ei se mitään!" sanoi Eemeli]]" *"[[Eia jõulud Tondikakul]]" (2018) *"[[Eikellegi poeg]]" (1917) *"[[Elad vaid kaks korda]]" (1967) *"[[Elada oma elu]]" (1962) *"[[Ela ja lase teistel surra (film)|Ela ja lase teistel surra]]" (1973) *"[[Elavad pildid]]" (2013) *"[[Elm Streeti luupainaja]]" (1984) *"[[Elupuu (film)|Elupuu]]" (2011) *"[[Elu hammasratastel]]" (2018) *"[[Elu ja armastus (film)|Elu ja armastus]]" (2024) *"[[Elu tsitadellis]]" (1947) *"[[Elu varjud]]" (1916) *"[[Ema (film 2015)|Ema]]" *"[[Emalõvi]]" (2024) *"[[Emil ja salapolitseinikud (film, 1931)|Emil ja salapolitseinikud]]" (1931) *"[[Émile Zola elu]]" (1937) *"[[Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan]]" (2009) *"[[Enam paremaks minna ei saa]]" (1997) *"[[Encanto]]" (2021) *"[[Enigma (film 2001)|Enigma]]" (2001) *"[[Enne vihma]]" (1994) *"[[Epic Movie]]" *"[[Eragon (film)|Eragon]]" (2006) *"[[Erakordselt vali ja uskumatult lähedal (film)|Erakordselt vali ja uskumatult lähedal]]" (2011) *"[[Erik Kivisüda]]" (2022) *"[[Esimene trollibuss]]" (1963) *"[[Esimene veri]]" (1982) *"[[Esimese astme mõrv (film)|Esimese astme mõrv]]" (1995) *"[[Esimese järgu kapten (film)|Esimese järgu kapten]]" (1958) *"[[E.T.]]" (1982) *"[[Ettelugeja]]" (2008) *"[[Ettevaatust, auto!]]" (1966) *"[[Euroeufooria]]" (2014) *"[[Euroretk]]" (2004) ==F== *"[[FahrenHYPE 9/11]]" (2004) *"[[Faktootum]]" (2005) *"[[Fantaasia (film)|Fantaasia]]" (1940) *"[[Fantaasia 2000]]" (1999) *"[[Fantasmagorie]]" (1908) *"[[Fantastiline nelik (film 1994)|Fantastiline nelik]]" (1994) *"[[Fantastiline nelik (film 2005)|Fantastiline nelik]]" (2005) *"[[Fantastiline nelik ja Hõbesurfar]]" (2007) *"[[Fantastilised elukad ja kust neid leida (film)|Fantastilised elukad ja kust neid leida]]" (2016) *"[[Fantoom (film 1964)|Fantoom]]" (1964) *"[[Fantoom (film 1996)|Fantoom]]" (1996) *"[[Fantoom Scotland Yardi vastu]]" (1967) *"[[Fantoom tegutseb jälle]]" (1965) *"[[Fenomen (1996)|Fenomen]]" (1996) *"[[Filmikaameraga läbi Eesti]]" (sari) *"[[Firma (film 1993)|Firma]]" (1993) *"[[Flaming Star]]" (1960) *"[[Follow That Dream]]" *"[[Forrest Gump]]" (1994) *"[[Frankenstein (film 1931)|Frankenstein]]" (1931) *"[[Frankenstein kohtub Huntmehega]]" (1943) *"[[Frankensteini maja]]" (1944) *"[[Frankensteini poeg]]" (1939) *"[[Frankensteini pruut]]" (1935) *"[[Frankensteini vaim]]" (1942) *"[[Frankie and Johnny]]" (1966) *"[[Frankie ja Johnny]]" (1991) *"[[Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest]] (2013) *"[[Frikadellid ja pelmeenid]]" (2023) *"[[Fritsud ja blondiinid]]" (2008) *"[[Frost/Nixon]]" (2008) *"[[Fränk]]" *"[[Full Metal Jacket]]" *"[[Fun in Acapulco]]" ==G== *"[[Gaas! Gaas! Gaas!]]" (1931) *"[[Gargandi snilld]]" *"[[Georg (film)|Georg]]" (2007) *"[[George ja draakon]]" (2004) *"[[Georgica (film)|Georgica]]" (1998) *"[[G.I. Blues]]" (1960) *"[[G.I. Joe: Kobra rünnak]]" (2009) *"[[Gia]]" (1998) *"[[Gigi (film 1958)|Gigi]]" (1958) *"[[Garaaž Olimpo]]" (1999) *"[[Giordano]]" (1988) *"[[Gladiaator (film 1969)|Gladiaator]]" (1969) *"[[Gladiaator (film 1992)|Gladiaator]]" (1992) *"[[Gladiaator (film 2000)|Gladiaator]]" (2000) *"[[Girl Happy]]" (1965) *"[[Girls! Girls! Girls!]]" (1962) *"[[Gomorra (film)|Gomorra]]" (2008) *"[[Gordy]]" (1995) *"[[Granaatõuna värv]]" (1968) *"[[Gravitatsioon (film)|Gravitatsioon]] (2013) *"[[Great Balls of Fire!]]" *"[[Griša]]" (1996) *"[[Gösta Berlingi saaga (film)|Gösta Berlingi saaga]]" (1924) ==H== *"[[Halb õpetaja]]" (2011) *"[[Halloween (film)|Halloween]]" (1978) *"[[Halloween H20: 20 aastat hiljem]]" (1998) *"[[Hallõgija (animafilm)|Hallõgija]]" (2009) *"[[Hamlet (film 1907)|Hamlet]]" (1907) *"[[Hamlet (Caserini film 1908)|Hamlet]]" (Caserini film 1908) *"[[Hamlet (Comerio film 1908)|Hamlet]]" (Comerio film 1908) *"[[Hamlet (Desfontaines'i film 1908)|Hamlet]]" (Desfontaines'i film 1908) *"[[Hamlet (Blomi film 1910)|Hamlet]]" (Blomi film 1910) *"[[Hamlet (Caserini film 1910)|Hamlet]]" (Caserini film 1910) *"[[Hamlet (film 1912)|Hamlet]]" (1912) *"[[Hamlet (film 1917)|Hamlet]]" (1917) *"[[Hamleti duell]]" (1900) *"[[Hanna (film)|Hanna]]" (2011) *"[[Hannah Montana film]]" (2009) *"[[Hannibal (film)|Hannibal]]" (2001) *"[[Hans Röckle ja kurat]]" (1974) *"[[Happy-Go-Lucky]]" (2008) *"[[Haridus (film 2009)|Haridus]]" (2009) *"[[Harry Potter ja Azkabani vang (film)|Harry Potter ja Azkabani vang]]" (2004) *"[[Harry Potter ja Fööniksi ordu (film)|Harry Potter ja Fööniksi ordu]]" (2007) *"[[Harry Potter ja saladuste kamber (film)|Harry Potter ja saladuste kamber]]" (2002) *"[[Harry Potter ja segavereline prints (film)‎|Harry Potter ja segavereline prints]]" (2009) *"[[Harry Potter ja Surma vägised (film)‎|Harry Potter ja surma vägised]]" *"[[Harry Potter ja surma vägised: osa 1]]" *"[[Harry Potter ja surma vägised: osa 2]]" *"[[Harry Potter ja tarkade kivi (film)|Harry Potter ja tarkade kivi]]" (2001) *"[[Harry Potter ja tulepeeker (film)|Harry Potter ja tulepeeker]]" (2005) *"[[Harum Scarum]]" (1965) *"[[Hea aasta]]" (2006) *"[[Hea Will Hunting]]" (1997) *"[[Head käed]]" (2005) *"[[Heavy Metal]]" *"[[Heilig Recht]]" *"[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]" (2014) *"[[Helene elukool]]" (2010) *"[[Helge tee (film)|Helge tee]]" (1940) *"[[Helisev muusika (film)|Helisev muusika]]" (1965) *"[[Henry Poole on siin]]" *"[[Herakles (film 1997)|Herakles]]" (1997) *"[[Herakles, Simson ja Odüsseus]]" (1963) *"[[Hiilgus]]" *"[[Hinemoa (film 1913)|Hinemoa]]" (1913) *"[[Hing (film)|Hing]]" (2011) *"[[Hingake sügavalt]]" (1967) *"[[Hingede torm]]" (2019) *"[[Hingetu]]" (1960) *"[[Hirmu neem]]" (1962) *"[[Hirmu neem (film 1991)|Hirmu neem]]" (1991) *"[[Hirmus suvi]]" (2000) *"[[Holiday (2014)|Holiday]]" (2014) *"[[Holod-33]]" *"[[Hollywoodland]]" (2006) *"[[Home Room]]" *"[[Hommikueine Tiffany juures (film)|Hommikueine Tiffany juures]]" (1961) *"[[Hope Springs (film 2003)|Hope Springs]]" (2003) *"[[Hotell E]]" (1992) *"[[Hud]]" (1963) *"[[Hugo ja Rosa]]" (2002) *"[[Hugo Cabret' leiutis (film)|Hugo Cabret' leiutis]]" (2011) *"[["Hukkunud Alpinisti" hotell (film)|Hukkunud Alpinisti" hotell]]" (1979) *"[[Hull isa]]" *"[[Hullumeelsus (film 1968)|Hullumeelsus]]" (1968) *"[[Hullumeelsus (film 2008)|Hullumeelsus]]" (2008) *"[[Humoresk (film)|Humoresk]]" (1961) *"[[Hundiseaduse aegu]]" (1984) *"[[Hunt (film 1917)|Hunt]]" (1917) *"[[Huntmees (film 1941)|Huntmees]]" (1941) *"[[Huntmees (film 2010)|Huntmees]]" (2010) *"[[Hõbelaev]]" (1973) *"[[Härra Eikeegi Putini vastu]]" *"[[Härra ja proua Smith]]" (2005) *"[[Hävitaja Conan]]" *"[[Hüljatud (film 1995)|Hüljatud]]" (1995) *"[[Hüljatud (film 2012)|Hüljatud]]" (2012) *"[[Hüvasti, Mary Poppins]]" (1983) *"[[Hüvasti, mr. Chips (1939)|Hüvasti, mr. Chips]]" (1939) *"[[Hüvasti, mu konkubiin]]" (1993) *"[[Hüvasti, mu kuninganna]]" (2012) *"[[Hüvasti, NSVL]]" (2020) ==I== *"[[Ichabodi ja hr Konna seiklused]]" (1949) *"[[Ideaalmaastik]]" (1980) *"[[Idiokraatia]]" *"[[Idioot (film 2011)|Idioot]]" (2011) *"[[Igavene haud]]" (2010) *"[[Igaühele oma (film 1990)]]" *"[[Igaühele oma (film 2001)]]" *"[[Igitee (film)|Igitee]]" (2017) *"[[Iljitši vahipost]]" (1964) *"[[Illuminatsioon (film)|Illuminatsioon]]" (1973) *"[[Ilma lõputa]]" (1984) *"[[Ilmvõimatu]]" (2012) *"[[Imiteerimismäng]]" (2014) *"[[Indiana Jones ja hukatuse tempel]]" (1984) *"[[Indiana Jones ja Kristallpealuu kuningriik]]" (2008) *"[[Indiana Jones ja viimane ristiretk]]" (1989) *"[[Indiana Jones kadunud laeka jälil]]" (1981) *"[[Inglise patsient (film)|Inglise patsient]]" (1996) *"[[Ingli süda]]" (1987) *"[[Inglite Joanna (film)|Inglite Joanna]]" (1960) *"[[Inglite linn]]" (1998) *"[[Inimene, keda polnud]]" (1989) *"[[Inimese mõõt]]" (2010) *"[[Inimesed sõdurisinelis]]" (1968) *"[[Inimlapsed]]" (2006) *"[[Inkvisiitorid]]" *"[[Intertüdruk]]" (1989) * "[[Intervjuu (film, 2014)|Intervjuu]]" (2014) *"[[Intervjuu vampiiriga]]" (1994) *"[[Intiimne valgustus]]" (1965) *"[[Inukami!]]" *"[[Invasioon (film 2007)|Invasioon]]" (2007) *"[[Invisible Agent]]" *"[[Isa, poeg ja püha Toorum]]" (1997) *"[[Isiklik arvamus]]" (1977) *"[[Ismaeli vaimud]]" (2017) *"[[It Came from Outer Space]]" *"[[It Happened at the World's Fair]]" *"[[Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset]]" (1973) *"[[Ivani lapsepõlv]]" (1962) ==J== *"[[Ja jumal lõi naise...]]" (1956) *"[[Ja jumal lõi naise... (film 1988)|Ja jumal lõi naise...]]" (1988) *"[[Jaam kahele]]" (1982) *"[[Jaamaülem (film)|Jaamaülem]]" (2003) *"[[Jaaniöö värvi limusiin]]" (1981) *"[[Jafari tagasitulek]]" (1994) *"[[Jahid merel]]" (1955) *"[[Jaht Punasele Oktoobrile]]" (1990) *"[[Jahtides Amyt]]" *"[[Jalgrattataltsutajad]]" (1963) *"[[Jalgrattavargad]]" (1948) *"[[Jambui mäe paha vaim]]" (1977) *"[[Jan Uuspõld läheb koju]]" (2025) *"[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]" (2007) *"[[Janku fudo]]" *"[[Jeanne d'Arc (film 1900)|Jeanne d'Arc]]" (1900) *"[[Jersey tüdruk]]" (2004) *"[[JFK (film)|JFK]]" (1991) *"[[Jo (fillm)|Jo]]" *"[[Johannes Pääsukese tõeline elu]]" (2019) *"[[John Carter (film)]]" (2012)" *"[[Johnny haaras püssi]]" (1971) *"[[Jonathan Austraaliast]]" (2007) *"[[Jonn]]" (1966) *"[[Joodiku ümberkujunemine]]" (1909) *"[[Joonase lood]]" (2002) *"[[Joonista mulle mänguasi]]" (1999) *"[[Joosua puu]]" (1993) *"[[Juhus (film)|Juhus]]" (1981) *"[[Juhuslik kohtumine]]" (1961) *"[[Juhuslik kohtumine (film 2007)|Juhuslik kohtumine]]" (2007) *"[[Jules et Jim]]" (1962) *"[[Julm maa]]" (1973) *"[[Jumala linn]]" *"[[Jumalaema kiriku kellamees (joonisfilm 1996)|Jumalaema kiriku kellamees]]" (joonisfilm 1996) *"[[Jussikese seitse sõpra (film)|Jussikese seitse sõpra]]" (1967) *"[[Juukselakk (film 2007)|Juukselakk]]" (2007) *"[[Juulivihm]]" (1966) *"[[Juunikuu päevad]]" (1957) *"[[Juunior (film)|Juunior]]" *"[[Jõulud Vigalas]]" (1980) *"[[Jõulueelne öö]]" (1905) *"[[Jõululugu (film 2007)|Jõululugu]]" (2007) *"[[Jälitatav (film 1993)|Jälitatav]]" (1993) *"[[Jäljed (film)|Jäljed]]" (1963) *"[[Jänespüks Jojo]]" (2019) *"[[Järeltulijad (film)|Järeltulijad]]" (2011) *"[[Järeltulijad (film 2015)|Järeltulijad]]" (2015) *"[[Järv (film)|Järv]]" (Leedu, 2009) *"[[Jääminek (film)|Jääminek]]" (1962) *"[[Jäätee veerel]]" (2023) *"[[Jüri Rumm (film 1929)]]" *"[[Jüri Rumm (film 1994)]]" ==K== *"[[Kaaperdamine (film)|Kaaperdamine]]" (2012) *"[[Kadunud 60 sekundiga]]" (2000) *"[[Kadunud kiri]]" (1972) *"[[Kahekordne hüvitis]]" (1944) *"[[Kahe tule vahel]]" (2006) *"[[Kairo purpurne roos]]" (1985) *"[[Kaitsevärvid]]" (1976) *"[[Kajaka teoreem]]" (2014) *"[[Kaka ja kevad (animafilm)|Kaka ja kevad]]" (2021) *"[[Kaka, kevad ja teised]]" (2023, kogumik) *"[[Kaklusklubi (film)|Kaklusklubi]]" (1999) *"[[Kaks brigaadi]]" (1950) *"[[Kaks krutsifiksi]]" (2021) *"[[Kaks paari ja üksindus]]" (1984) *"[[Kaks pimedat meest]]" (1900) *"[[Kaks päeva Viktor Kingissepa elust]]" (1981) *"[[Kaks pühapäeva]]" (1963) *"[[Kaks tundi õnneni]]" (2022) *"[[Kakskümmend minutit armastust]]" (1914) *"[[Kalapoeg Nemo]]" (2003) *"[[Kaldale uhutud]]" (2000) *"[[Kalev (film)|Kalev]]" (2022) *"[[Kalifornia (film)|Kalifornia]]" (1993) *"[[Kalinovski väljak]]" (2007) *"[[Kallis härra Q (film)|Kallis härra Q]]" (1998) *"[[Kangelase peegel]]" (1987) *"[[Kaplinski süsteem]]" (2011) *"[[Kapsapea (multifilm)|Kapsapea]]" (1993) *"[[Kapten Aluspesu: Esimene eepiline film]]" *"[[Kapten Corelli mandoliin (film)|Kapten Corelli mandoliin]]" (2001) *"[[Karbiküla (film)|Karbiküla]]" (1982) *"[[Kardinapuu (film)|Kardinapuu]]" (1909) *"[[Karikakramäng II]]" *"[[Karge meele igavene sära]]" *"[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) *"[[Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus]]" (2007) *"[[Kariibi mere piraadid: Musta Pärli needus]]" (2003) *"[[Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst]]" (2006) *"[[Karikakrad]]" (1966) *"[[Karje 2]]" *"[[Karje 4]]" (2011) *"[[Karoliine hõbelõng]]" (1984) *"[[Kartmatu]]" (1995) *"[[Kartmatud vampiiritapjad ehk Vabandust, aga teie hambad on minu kaelas]]" (1967) *"[[Karu süda (film)|Karu süda]]" (2001) *"[[Karujaht Pärnumaal]]" (1914) *"[[Karupoeg Puhh (film 1969)|Karupoeg Puhh]]" (1969) *"[[Karupoeg Puhh (joonisfilm)|Karupoeg Puhh]]" (1977) *"[[Karupoeg Puhh (joonisfilm 2011)|Karupoeg Puhh]]" (2011) *"[[Kasakad (multifilmisari)|Kasakad]]", multifilmisari *"[[Kas on kerge olla noor?]]" (1986) *"[[Kasiino (1995. aasta film)|Kasiino]]" *"[[Kass kukub käppadele]]" (1999) *"[[Kassi tänu]]" *"[[Katkenud elu]]" (1999) *"[[Katõn (film)|Katõn]]" (2007) *"[[Kaukaasia rahvatants]]" (1898) *"[[Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused]]" (1966) *"[[Kaunitar ja koletis (film 1991)|Kaunitar ja koletis]]" (1991) *"[[Kavalkaad (film)|Kavalkaad]]" (1933) *"[[Keeristorm (film)|Keeristorm]]" (1996) *"[[Kellavärgiga apelsin (film)|Kellavärgiga apelsin]]" *"[[Kennedy intsident]]" (2021) *"[[Keravälk (film)|Keravälk]]" (1965) *"[[Kertu]]" (2013) *"[[Kes koputab mu uksele (film 1982)|Kes koputab mu uksele]]" (1982) *"[[Keskea rõõmud]]" (1986) *"[[Keskkoolimuusikal]]" (2006) *"[[Keskkoolimuusikal 2]]" (2007) *"[[Keskpäev (film)|Keskpäev]]" (1981) *"[[Keskpäevane praam]]" (1967) *"[[Kesköine ekspress]]" (1978) *"[[Keskööl]]" (1913) *"[[Keti lõpp]]" (2017) *"[[Ketšupiefekt]]" (2004) *"[[Kevad Oderil (film)|Kevad Oderil]]" (1967) *"[[Kevad, suvi, sügis, talv... ja taas kevad]]" (2003) *"[[Kevad Ülejõe tänaval]]" (1956) *"[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) *"[[Kevade unelm]]" (1927) *"[[Kevadised hallad (film)|Kevadised hallad]]" (1955) *"[[Kevadised kutsealused]]" (1976) *"[[Kibe käsi]]" (1996) *"[[Kick-Ass (film)|Kick-Ass]]" *"[[Kickpoksija]]" (1989) *"[[Kid Galahad]]" *"[[Kieli kanali avamine]]" (1895) *"[[Kiik, kirves ja igavese armastuse puu]]" (2021) *"[[Kiiksuga jõulud]]" *"[[Kiired ajad Ridgemonti keskkoolis]]" (1982) *"[[Kiired ja vihased (2001)|Kiired ja vihased]]" *"[[Kiired ja vihased: Tokyo Drift]]" *"[[Kiirrong 109]]" *"[[Kiirtee põrgusse]]" (2019) *"[[Kikilipsuga mässaja]]" (2024) *"[[Killerid]]" (2010) *"[[Killerite kiirrong]]" (2022) *"[[King Creole]]" *"[[King Kong (film, 1933)|King Kong]]" (1933) *"[[King Kong (1976)|King Kong]]" (1976) *"[[King Kong (2005)|King Kong]]" (2005) *"[[Kinnunen]]" (2007) *"[[Kire lained]]" (1931) *"[[Kiri Ruhnust]]" (2009) *"[[Kirjad Inglile]]" (2011) *"[[Kirjad Iwo Jimalt]]" (2006) *"[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966) *"[[Kirsitubakas]]" (2014) *"[[Kiskja (film)|Kiskja]]" *"[[Kissin' Cousins]]" *"[[Kiusatuste kiuste]]" (2003) *"[[Klass (film)|Klass]]" (2007) *"[[Klassikokkutulek]]" (2016) *"[[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]]" (2018) *"[[Klassikokkutulek 3. Ristiisad]]" (2019) *"[[Klaver (film)|Klaver]]" (1993) *"[[Klondike (film)|Klondike]]" (2022) *"[[Kochaj i tańcz]]" *"[[Kodanik Kane]]" *"[[Kodanluse diskreetne võlu]]" (1972) *"[[Kodu (film 2009)|Kodu]]" (2009) *"[[Koduabiline (film)|Koduabiline]]" (2011) *"[[Koer Barbos ja ebatavaline kross]]" (1961) *"[[Koera süda (film 1988)|Koera süda]]" (1988) *"[[Koer kord kõndis klaveril]] (1978) *"[[Koerkorter]]" (2022) *"[[Koermees]]" *"[[Koguja (film)|Koguja]]" (2014) *"[[Kohtumine tundmatuga]]" (2005) *"[[Kohtunik (film)|Kohtunik]]" (2019) *"[[Kohutav ilu]]" (2013) *"[[Kohutav öö]]" (1896) *"[[Kohv ja sigaretid]]" (2003) *"[[Koka kättemaks]]" (1900) *"[[Kokkupõrge (film)|Kokkupõrge]]" (1998) *"[[Kokoda]]" (2006) *"[[Kolberg (film)|Kolberg]] (1945) *"[[Kole Koiott, baaris ainult tüdrukud]]" (2000) *"[[Kollahabe]]" (1983) *"[[Kolm amigot!]]" (1986) *"[[Kolm meest paadis (film 1920)|Kolm meest paadis]] (1920) *"[[Kolm meest paadis (film 1933)|Kolm meest paadis]] (1933) *"[[Kolm meest paadis (film 1956)|Kolm meest paadis]] (1956) *"[[Kolm meest paadis (Saksa film)|Kolm meest paadis]] (1961) *"[[Kolm meest paadis (telefilm)|Kolm meest paadis]] (1975) *"[[Kolm meest paadis, koerast rääkimata (film)|Kolm meest paadis (koerast rääkimata)]] (1979) *"[[Kolm ratsameest]]" (1944) *"[[Kolm reklaamtahvlit linna servas]]" (2017) *"[[Kolmanda planeedi saladus]]" (1981) *"[[Kolmas planeet]]" (1991) *"[[Kolmas mees]]" (1949) *"[[Kolme katku vahel (film)|Kolme katku vahel]]" (1970) *"[[Kolonel (film 1917)|Kolonel]]" (1917) *"[[Komando (film 1985)|Komando]]" (1985) *"[[Komando (film 2004)|Komando]]" (2004) *"[[Kontsert (film 2009)|Kontsert]]" (2009) *"[[Kopernik (film)|Kopernik]]" (1972) *"[[Kordeballett (film)|Kordeballett]]" (1985) *"[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011) *"[[Kørsel med Grønlandske Hunde]]" *"[[Kostroma (film)|Kostroma]]" (2002) *"[[Kratt (film)|Kratt]]" (2020) *"[[Kreisi keiser]]" (2000) *"[[Kremeerija (film)|Kremeerija]]" (1968) *"[[Kriminaalsed sidemed]]" (2001) *"[[Krimmi õpetaja]]" (2009) *"[[Kristalli struktuur]]" (1969) *"[[Kristus (film 1916)|Kristus]]" (1916) *"[[Kristus elab Siberis]]" (2015) *"[[Kristus peatus Ebolis (film)|Kristus peatus Ebolis]]" (1979) *"[[Krokodill Dundee]]" (1986) *"[[Kruudid: Uus ajastu]]" *"[[Kuhu põgenevad hinged]]" (2007) *"[[Kui homme on sõda]]" (1938) *"[[Kui me vaid teadnuks]]" (1913) *"[[Kui roheline oli minu org (film)|Kui roheline oli minu org]]" (1941) *"[[Kuidas ma Aafrikat päästsin]]" (2014) *"[[Kuidas olla armastatud]]" (1962) *"[[Kujutle mind ja sind]]" (2005) *"[[Kuku: Mina jään ellu]]" (2010) *"[[Kuldne karikas (film)|Kuldne karikas]]" (2000) *"[[Kuldne vikerkaar]]" (1915) *"[[Kuldrannake (film)|Kuldrannake]]" (2006) *"[[Kuldsõrm]]" (1964) *"[[Kuldämblik]]" (1930) *"[[Kummeli Kultakuume]]" *"[[Kummelin Jackpot]]" *"[[Kummituslinn (film)|Kummituslinn]]" (1923) *"[[Kundun]]" (1997) *"[[Kuni esimese vereni]]" (1989) *"[[Kuninga kõne]]" (2010) *"[[Kuninganna (film)|Kuninganna]]" (2006) *"[[Kuningas ja mina (film)|Kuningas ja mina]]" (1956) *"[[Kuningas Lear (film 1909)|Kuningas Lear]]" (1909) *"[[Kuningas Lear (De Liguoro film 1910)|Kuningas Lear]]" (De Liguoro film 1910) *"[[Kuningas Lear (Lo Savio film 1910)|Kuningas Lear]]" (Lo Savio film 1910) *"[[Kupee nr 6]]" (2021) *"[[Kurb valentinipäev]]" (2010) *"[[Kurvilise tee legendid]]" (2023) *"[[Kus on tõde?]]" (2005) *"[[Kustutaja]]" *"[[Kutsar koputab kolm korda]]" (2010) *"[[Kutsu Juku seiklusi]]" (1931) *"[[Kutsu mind oma nimega (film)|Kutsu mind oma nimega]]" (2017) *"[[Kutsuge McCall (filmisari)|Kutsuge McCall]]" (filmisari) *"[[Kutsuge McCall 3: viimane peatükk]]" (2023) *"[[Kutsumata külalised]]" (1959) *"[[Kutt, kus mu auto on?]]" (2000) *"[[Kuuekeelne samurai]]" (1998) *"[[Kuues meel]]" (1999) *"[[Kuues päev]]" *"[[Kuulsuse jahil]]" (2000) *"[[Kuum ja kole]]" (2008) *"[[Kuum külm sõda: Haukka grupp]]" *"[[Kuum pirukas]]" (1999) *"[[Kuutõusu kuningriik]]" (2012) *"[[Kõigi hirmude summa]]" (2002) *"[[Kõik kõikjal ja korraga]]" (2022) *"[[Kõik minu emast]]" *"[[Kõik muusikud on kaabakad]]" (2012) *"[[Kõik müügiks (film, 1968)|Kõik müügiks]]" (1968) *"[[Kõikjal on taevas]]" *"[[Kõiksuse teooria (film)|Kõiksuse teooria]]" (2014) *"[[Kõikvõimas Bruce]]" (2003) *"[[Kõrb (film)|Kõrb]]" *"[[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]]" (1979) *"[[Kõrgus (film)|Kõrgus]]" (1957) *"[[Kõrini!]]" (2005; esilinastus 3. veebruaril 2006) *"[[Kõrv (film 1970)|Kõrv]]" (1970) *"[[Kõue kaja]]" (1998) *"[[Kõõrdivaatav õnn]]" (1960) *"[[Käbi selja all]]" (1966) *"[[Käsilased]]" (2015) *"[[Käsilased ja koletised]]" *"[[Kääbik (filmitriloogia)|Kääbik]]" (filmitriloogia) *"[[Kääbik: Ootamatu teekond]]" *"[[Kääbik: Smaugi laastatud maa]]" *"[[Kääbik: Viie väe lahing]]" *"[[Köielkõndija (film)|Köielkõndija]]" (2008) *"[[Köögilood]]" (2003) *"[[Külalised tulevikust]]" *"[[Küljetuul]]" (1983) *"[[Külma kõhuga… kuid roheline]]" (1992) *"[[Külmale maale (film)|Külmale maale]]" (1965) *"[[Kümme jardi]]" (2004) *"[[Künnimehe väsimus]]" (1982) *"[[Küünlad pimeduses]]" (1993) *"[[Küünlavalgel]]" (1914) ==L== *"[[L'acqua... il fuoco]]" *"[[Lady Bird]]" (2017) *"[[Laenatud naene]]" (1913) *"[[Lage Raho Munna Bhai]]" *"[[Lahing Moskva pärast]]" (1985) *"[[Lahkulööja (film)|Lahkulööja]]" (2014) *"[[Lahutus itaalia moodi]]" (1961) *"[[Lammas all paremas nurgas]]" (1992) *"[[Lapse hääl]]" (1911) *"[[Lapse naeratus]]" (1911) *"[[Lapsmasin]]" (2022) *"[[Last order: Final Fantasy VII]]" *"[[Lasteaia politseinik]]" *"[[Laulu sõber]]" (1961) *"[[Laviin (film)|Laviin]]" (1923) *"[[Leedi ja Lontu]]" (1955) *"[[Leedi ja Lontu 2: Võrukaela seiklused]]" (2001) *"[[Leedi Windermere'i lehvik (film 1916)|Leedi Windermere'i lehvik]]" (1916) *"[[Leek ja Sidrun]]" (2008) *"[[Leena (1954)|Leena]]" (1954) *"[[Legend peata ratsanikust]]" (1999) *"[[Legend vägevast seebist]]" (2011) *"[[Lehmabande]]" (2004) *"[[Leiutajateküla Lotte]]" (2006) *"[[Lelulugu]]" (1995) *"[[Lelulugu 3]]" (2010) *"[[Lembri Uudu]]" (2017) *"[[Lemmikloomasurnuaid]]" (2019) *"[[Lend (film)|Lend]]" (1973) *"[[Lend üle mägede]]" (1987) *"[[Lendas üle käopesa (film)|Lendas üle käopesa]]" *"[[Lenin oktoobris]]" (1937) *"[[Lenin Poolas]]" (1966) *"[[Lennud unes ja ilmsi]]" (1982) *"[[Leviathan (film)|Leviathan]]" (2014) *"[[Libahundi needus]]" (2005) *"[[Libahunt (film)|Libahunt]]" (1968) *"[[Libarebased ja kooljad]]" (1998) *"[[Liblikaefekt (film)|Liblikaefekt]]" (2004) *"[[The Lightning Raider]]" *"[[Lihtne lugu (film)|Lihtne lugu]]" (1960) *"[[Lihtsalt vastupandamatu]]" (1999) *"[[Liivakella sanatoorium (film)|Liivakella sanatoorium]]" (1973) *"[[Liivi rannal]]" (1966) *"[[Lilja 4-ever]]" (2002) *"[[Lilo ja Stitch]]" (2002) *"[[Lindmees ehk (võhiklikkuse ootamatu voorus)]]" (2014) *"[[Lindpriid (film)|Lindpriid]]" (1971) *"[[Linlased]]" (1975) *"[[Linn merepõhjas]]" (1990) *"[[Linnalegendid: Verine Mary]]" (2005) *"[[Linnuke]]" (1984) *"[[Linnutee tuuled]]" (1977) *"[[Live A Little, Love A Little]]" *"[[Lohetätoveeringuga tüdruk (film 2009)|Lohetätoveeringuga tüdruk]]" (2009) *"[[Lohetätoveeringuga tüdruk (film 2011)|Lohetätoveeringuga tüdruk]]" (2011) *"[[London After Midnight]]" *"[[London on langenud]]" (2016) *"[[Londoni Trafalgari väljak]]" (1890) *"[[Loodest põhja poole]]" (1959) *"[[Looduse rüpes]]" (1988) *"[[Lootus tärkab]]" (2012) *"[[Los Angelese räpased saladused]]" (1997) *"[[Lost and Delirious]]" (2001) *"[[Los Tarantos]]" *"[[Love Me Tender]]" *"[[Love Story (film 1970)|Love Story]]" (1970) *"[[Loving You]]" *"[[Ludwig II (film 1972)|Ludwig II]]" (1972) *"[[Lugulaul Sijavušist]]" (1976) *"[[Luigeprintsess]]" (1994) *"[[Lulu tuleb tagasi]]" (2000) *"[[Lumekuninganna (film 2010)|Lumekuninganna]]" (2010) *"[[Lumekuninganna ja igavene talv]]" (2013) *"[[Lumi saadab meid]]" *"[[Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi (film 1937)|Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi]]" (1937) *"[[Lustakad jalakesed]]" (2007) *"[[Lusti ja lõbu]]" (1947) *"[[Luuraja ja luuletaja]]" (2016) *"[[Luurerühm (film)|Luurerühm]]" (1998) *"[[Lõbus perekond]]" (2018) *"[[Lõoke (film, 1964)|Lõoke]]" (1964) *"[[Lõokesed traadil]]" (1969) *"[[Lõopesa]]" (2007) *"[[Lõppematu päev]]" (1971) *"[[Lõvikuningas]]" (1994) *"[[Lõvi talvel (film 1968)|Lõvi talvel]]" (1968) *"[[Lõvi talvel (film 2003)|Lõvi talvel]]" (2003) *"[[Lähetus ellu]]" (1931) *"[[Läänerindel muutuseta (film 1930)|Läänerindel muutuseta]]" (1930) *"[[Läänerindel muutuseta (film 2022)|Läänerindel muutuseta]]" (2022) *"[[Lühinägelik õpetaja]]" (1898) *"[[Lüpsja äpardus]]" (1897) ==M== *"[[Ma ei tule tagasi]]" (2014) *"[[Ma kõnnin Moskva tänavail]]" (1963) *"[[Ma olen legend]]" (2007) *"[[Ma olen siin]]" (2016) *"[[Ma pole turist, ma elan siin]]" (1988) *"[[Maailma parim isa]]" (2009) *"[[Maaletulek]]" (1972) *"[[Maasikavälu]]" (1957) *"[[Maastik mitme kuuga]]" (2014) *"[[Macbeth (film 1908)|Macbeth]]" (1908) *"[[Macbeth (Itaalia film 1909)|Macbeth]]" (Itaalia, 1909) *"[[Macbeth (Prantsusmaa film 1909)|Macbeth]]" (Prantsusmaa, 1909) *"[[Maestro (film)|Maestro]]" (2009) *"[[Magic Spectacles]]" (1961) *"[[Magnus (film)|Magnus]]" (2007) *"[[Mahajäetud kaev]]" (1913) *"[[Maja järve ääres]]" (2006) *"[[Major Frans]]" (1916) *"[[Malev (film)|Malev]]" (2005) *"[[Malta pistrik (film 1941)|Malta pistrik]]" (1941) *"[[Mamma Mia!]]" (2008) *"[[Mamma Mia! Siit me tuleme taas]]" (2018) *"[[Mammut (film 2009)|Mammut]]" (2009) *"[[Mandariinid]]" (2013) *"[[Mandžuuria kandidaat (film 2004)|Mandžuuria kandidaat]]" *"[[Manhattani tuhkatriinu]]" (2002) *"[[Manic]]" (2001) *"[[Mardileib (film)|Mardileib]]" (1971) *"[[Mardipäev (film)|Mardipäev]]" (1989) *"[[Marina saatus]]" (1953) *"[[Marju. Südame kutse]]" (2022) *"[[Marju Lepajõe. Päevade sõnad]]" (2019) *"[[Marketa Lazarová (film)|Marketa Lazarová]]" (1967) *"[[Marslane (film)|Marslane]]" (2015) *"[[Marss ründab]]" (1996) *"[[Marss vajab mampse]]" (2011) *"[[Mary Poppins (film)|Mary Poppins]]" (1964) *"[[Mary Stuarti hukkamine]]" (1895) *"[[Masinist (film)|Masinist]]" *"[[Mask (film)|Mask]]" (1994) *"[[Maša ja karu]]" *"[[The Matrix]]" *"[[Matrix: Revolutsioon]]" *"[[Matti (film)|Matti]]" *"[[Me oleme Kroonlinnast]]" (1936) *"[[Me olime kaheksateistkümneaastased]]" (1965) *"[[Me peame rääkima Kevinist (film)|Me peame rääkima Kevinist]]" (2011) *"[[Meeki otsetee]]" (2010) *"[[Meeletu (film)|Meeletu]]" (2006) *"[[Meeletu, meeletu maailm]] (1963) *"[[Mees ja naine]]" (1966) *"[[Mehaanik Gavrilovi armastatud naine]]" *"[[Mehed (film)|Mehed]]" (2019) *"[[Mehed ei nuta]]" (1968) *"[[Mehed mustas]]" (1997) *"[[Mehed mustas 2]]" (2002) *"[[Mehed unustatud armeest]]" (2006) *"[[Meie Artur]]" (1968) *"[[Meie elu parimad aastad]]" (1946) *"[[Meie Erika]]" (2026) *"[[Meie isade lipud]]" (2006) *"[[Meisterdetektiiv härra Hiir]]" (1986) *"[[Melinda ja Melinda]]" (2005) *"[[Memento (film)|Memento]]" *"[[Mercury on hädaohus]]" (1998) *"[[Meri minu sees]]" (2004) *"[[Mesilase film]]" (2007) *"[[Mesilaste org]]" (1967) *"[[Metropolis]]" *"[[Metsamuinasjutt]]" (1960) *"[[Metsik loodus (film)|Metsik loodus]]" *"[[Metsikud lained]]" *"[[Metsikud ööd]]" (1992) *"[[Metskannikesed]]" (1980) *"[[Metskapten (film)|Metskapten]]" (1971) *"[[Metslased]]" (2012) *"[[Metsluiged]]" (1987) *"[[Michael (film 2026)|Michael]]" (2026) *"[[Michael Collins (film)|Michael Collins]]" (1996) *"[[Mida külvad...]]" *"[[Midagi juhtub]]" (1998) *"[[Midagi tõelist]]" (2026) *"[[Miinus 192 meetrit]]" *"[[Mikmakid (film)|Mikmakid]]" (2009) *"[[Miljoni dollari tüdruk]]" *"[[Milk]]" *"[[Milleri risttee]]" *"[[Mina, mina ise ja Irene]]" *"[[Mina ja Murri]] *"[[Mina olen Dina]]" *"[[Mina, Olga Hepnarová]]" (2016) *"[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin. Esimene arest]]" (2008) *"[[Mina, robot (film)|Mina, robot]]" (2004) *"[[Mina, supervaras 4]]" *"[[Mina, Tonya]]" *"[[Mind on kaks]]" (2024) *"[[Minnes oma teed]]" *"[[Minu Leninid]]" (1997) *"[[Minu naaber Totoro]]" *"[[Minu nädal Marilyniga]]" (2011) *"[[Minu näoga onu]]" *"[[Minu onu Benjamin]]" *"[[Minu suur O!]]" (2011) *"[[Minu veetlev leedi (film)|Minu veetlev leedi]]" *"[[Minu venna tüdruksõber]]" (2007) *"[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966) *"[[Mis on armastusel sellega pistmist]]" *"[[Mis su nimi on?]]" *"[[Miss Potter]]" *"[[Mississippi tules]]" (1988) *"[[Les Mistons]]" *"[[Mo Mamma]]" (2023) *"[[Mona Lisa naeratus]]" (2003) *"[[Monique (film)|Monique]]" (2002) *"[[Mont Blanc (film)|Mont Blanc]]" *"[[Monty Python ja Püha Graal]]" *"[[Moolok (film)|Moolok]]" (1999) *"[[Mootorsaed laulsid]]" (2024) *"[[Morgiana]]" (1972) *"[[Morten]]" (2026) *"[[Morvern Callar (film)|Morvern Callar]]" *"[[Moskva pisaraid ei usu]]" (1979) *"[[Moulin Rouge!]]" *"[[Mu parima sõbra pulm]]" (1997) *"[[Mulan]]" *"[[Must alpinist]]" (2015) *"[[Must auk (film)|Must auk]]" (2024) *"[[Must ja valge koer]]" *"[[Must ja valge värvides]]" (1976) *"[[Must luik (film 2010)|Must luik]]" (2010) *"[[Must pada (joonisfilm)|Must pada]]" *"[[Must Peeter (film 1963)|Must Peeter]]" (1963) *"[[Must teemant]]" (1923) *"[[Must teemant (film 2004)|Must teemant]]" (2004) *"[[Must tulp (film 1921)|Must tulp]]" (1921) *"[[Must vihm (Jaapani film)|Must vihm]]" (1989) *"[[Must vikerkaar]]" (1989) *"[[Mustlase missioon]]" (2010) *"[[Musträstad (film 1915)|Musträstad]]" (1915) *"[[Muumia (film 1932)|Muumia]]" (1932) *"[[Mõrv inglise moodi]]" (1974) *"[[Mõrvarlik mägi]]" (2011) *"[[Mõõk ja roos]]" (1959) *"[[Mõõk kivis]]" (1963) *"[[Mäeküla piimamees (film)|Mäeküla piimamees]]" (1965) *"[[Mäleta mind]]" (2010) *"[[Mäss Bountyl (film 1935)|Mäss Bountyl]]" (1935) *"[[München (film)|München]]" *"[[Müümise kunst]]" (2006) ==N== *"[[Naabrivalve (film)|Naabrivalve]]" (2012) *"[[Naer ja pisarad (film 1913)|Naer ja pisarad]]" (1913) *"[[Naerugaas (film 1914)|Naerugaas]]" (1914) *"[[Naerugaas (film 1920)|Naerugaas]]" (1920) *"[[Naerugaas (film 1924)|Naerugaas]]" (1924) *"[[Naftapurse Balaxanıs]]" (1898) *"[[Nagu noateral]]" (2005) *"[[Naerata ometi]]" (1985) *"[[Nagu kaks tilka vett (film 1998)|Nagu kaks tilka vett]]" (1998) *"[[Naine kütab sauna]]" (1978) *"[[Naisvõmm]]" (1914) *"[[Naksitrallid I]]" (1984) *"[[Naksitrallid II]]" (1987) *"[[Narnia kroonikad: Prints Caspian]]" (2008) *"[[Narnia lood: lõvi, nõid ja riidekapp]]" (2005) *"[[Navigaator Pirx]]" (1979) *"[[Need koledad kübarad]]" (1909) *"[[Need vanad armastuskirjad]]" (1992) *"[[Neetute kuninganna]]" (2002) *"[[New York: A Documentary Film]]" *"[[New York, New York]]" (1977) *"[[Nikodem Dyzma]]" (1956) *"[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" (2002) *"[[Ninja taassünd: Jubei kättemaks]]" (1997) *"[[Nipernaadi (film)|Nipernaadi]]" (1983) *"[[Nirvana (film)|Nirvana]]" (1997) *"[[Noor Frankenstein]]" (1974) *"[[Noor pensionär]]" (1972) *"[[Noored kotkad]]" (1926) *"[[Norbit]]" (2007) *"[[Nosferatu]]" (1922) *"[[November (film 2017)|November]]" (2017) *"[[Nudisti päevik]]" (1961) *"[[Nuga (film)|Nuga]]" (2007) *"[[Nuga vees]]" (1962) *"[[Nugade peal]]" (2019) *"[[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]]" (1981) *"[[Nukumaja (film 1917)|Nukumaja]]" (1917) *"[[Nukumaja (film 1918)|Nukumaja]]" (1918) *"[[Nukumaja (film 1922)|Nukumaja]]" (1922) *"[[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]] (2014) *"[[Nõel (film)|Nõel]]" (1988) *"[[Nõiakepp]]" (1923) *"[[Nõiutud trahter]]" (1897) *"[[Nõmmekingsepad (1938)|Nõmmekingsepad]]" (1938) *"[[Nõukogude lugu]]" (2008) *"[[Nägemiseni homseni]]" (1960) *"[[Nähtamatu mees (film)|Nähtamatu mees]]" (1933) *"[[Nähtamatu võitlus]]" (2023) *"[[Näitleja Joller]]" (1960) *"[[Näljamängud (film)|Näljamängud]]" (2012) *"[[Näljamängud: Lahvatab leek]]" (2013) *"[[Nööbi odüsseia]]" (2002) ==O== *"[[O2 (film)|O2]]" (2020) *"[[Oceani 11 - kõrged panused]]" (2001) *"[[Oceani kaksteist]]" *"[[Oceani kolmteist]]" (2017) *"[[Ohtliku elu aasta]]" (1982) *"[[Ohtlikud mängud]]" (1974) *"[[Okasroosike (film 1959)|Okasroosike]]" (1959) *"[[Olen nii elevil]]" (2013) *"[[Oliver ja semud]]" (1988) *"[[Omad poisid]]" (1990) *"[[Once Upon a Time in Bihar]]" *"[[Ooperiball (film)|Ooperiball]] (1974) *"[[Ooperifantoom (film 1925)|Ooperifantoom]]" (1925) *"[[Ooperifantoom (film 2004)|Ooperifantoom]]" (2004) *"[[Operaator Kõps kiviriigis]]" (1968) *"[[Operaator Kõps marjariigis]]" (1965) *"[[Operaator Kõps seeneriigis]]" (1964) *"[[Operaator Kõps üksikul saarel]]" (1966) *"[[Operatsioon "Valküür" (film)|Operatsioon "Valküür"]]" (2008) *"[[Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused]]" (1965) *"[[Oppenheimer]]" (2023) *"[[Oreli sisse minek]]" (1974) *"[[Orkaan Galvestonis]]" (1913) *"[[Ott kosmoses]]" (1961) *"[[Outfoxed]]" (2004) ==P== *"[[Paabel (film)|Paabel]]" (2006) *"[[Paanikatuba]]" (2002) *"[[Pad Man]]" (2018) *"[[Padrikus]]" (2003) *"[[Pahat pojat]]" (2003) *"[[Pahupidi]]" *"[[Palgasõdurid (film 2006)|Palgasõdurid]]" (2006) *"[[Palgasõdurid (film 2010)|Palgasõdurid]]" (2010) *"[[Palgasõdurid 2]]" (2012) *"[[Palusalu]]" (2009) *"[[Pandora laegas (film)|Pandora laegas]]" (1929) *"[[Pangarööv (film 2009)|Pangarööv]]" (2009) *"[[Pani Dulska moraalsus]]" (1930) *"[[Paradiis: Armastus]]" (2012) *"[[Paradiis: Usk]]" (2012) *"[[Paradiis: Lootus]]" (2013) *"[[Paradiisirand]]" (2000) *"[[Paradise, Hawaiian Style]]" (1966) *"[[Pardid!]]" *"[[Parem elu]]" (2011) *"[[Parim hotell terves Indias]]" (2011) *"[[Park (film)|Park]]" (1966) *"[[Parreesia (film)|Parreesia]]" (2015) *"[[Patu sosinad]]" (2007) *"[[Patused (2001. aasta film)|Patused]]" (2001) *"[[Patused]]" (2025) *"[[Peapööritus (film)|Peapööritus]] (1958) *"[[Pearl Harbor (film)|Pearl Harbor]]" (2001) *"[[Peegel (film 1913)|Peegel]]" (1913) *"[[Peenike punane joon (film)|Peenike punane joon]]" (1998) *"[[Peeter Paan (film 1953)|Peeter Paan]]" (1953) *"[[Peetrikese unenägu]]" (1958) *"[[Peitusemäng]]" (2005) *"[[Pelikani memorandum (film)|Pelikani memorandum]]" (1993) *"[[Peost ja külalistest]]" (1966) *"[[Perekond Männard]]" (1960) *"[[Perekonnapildid]]" (1989) *"[[Perekonnavaled]]" (2016) *"[[Permikomi sügis]]" (2009) *"[[Persona non grata (film)|Persona non grata]]" *"[[Petturid (film 1998)|Petturid]]" (1998) *"[[Pianist (film 2002)|Pianist]]" *"[[Piano, solo]]" (2007) *"[[Pidage varas kinni!]]" (1901) *"[[Pihlakaväravad]]" (1981) *"[[Piinatud geenius]]" (2001) *"[[Pikad paberid]]" *"[[Pikk päev lõpeb]]" (1992) *"[[Pilt, mis öösel liigutas]]" (2023) *"[[Pilveatlas (film)|Pilveatlas]]" (2012) *"[[Pilvede all. Neljas õde]]" (1981) *"[[Pime armastus (film 1912)|Pime armastus]]" (1912) *"[[Pimedad aknad]]" (1968) *"[[Pimeduse rüütel]]" (2008) *"[[Pingul keel]]" (1987) *"[[Pingviinide marss]]" (2005) *"[[Pinocchio (film 1911)|Pinocchio]]" (1911) *"[[Pinocchio (film 1940)|Pinocchio]]" (1940) *"[[Plaan 9 avakosmosest]]" (1959) *"[[Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk (film)|Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk]]" (2011) *"[[PMR]]" (2014) *"[[Pocahontas (joonisfilm)|Pocahontas]]" (1995) *"[[Poisid ei nuta]]" (1999) *"[[Poisipõli]]" *"[[Poksiv känguru (film 1895)|Poksiv känguru]]" *"[[Poksiv känguru (film 1896)|Poksiv känguru]]" *"[[Polaarekspress]]" (2004) *"[[Polaarjoone sangarid]]" (2010) *"[[Polaarpoiss]]" (2016) *"[[Politseiakadeemia (filmisari)]]" *"[[Polli päevikud]]" (2010) *"[[Popeye (film)|Popeye]]" (1980) *"[[Portselanist sõda]]" (2024) *"[[Portugal (film)|Portugal]]" (2018) *"[[Postiljon helistab alati kaks korda (film 1946)|Postiljon helistab alati kaks korda]]" (1946) *"[[Postiljon helistab alati kaks korda (film 1981)|Postiljon helistab alati kaks korda]]" (1981) *"[[Preili Potter]]" (2006) *"[[Printsess ja konn]]" (2009) *"[[Printsess Mononoke]]" *"[[Priscilla ja vihmavari]]" (1911) *"[[Pritsimeeste pidu]]" (1967) *"[[Probleemid Pollyga]]" (2004) *"[[Produtsendid (film 2005)|Produtsendid]]" (2005) *"[[Pruutneitsid]]" (2011) *"[[Psühho]]" (1960) *"[[Puhkus Roomas]]" (1953) *"[[Pulmaöö peitusemäng]]" (2019) *"[[Pulp Fiction]]" (1994) *"[[Punane elavhõbe (film)|Punane elavhõbe]]" (2010) *"[[Punane udu]]" (1942) *"[[Punane viiul]]" (1974; Eesti) *"[[Punane viiul (film 1998)|Punane viiul]] (1998) *"[[Punane õhupall]]" (1956) *"[[Punapäine päikseloojang]] (2002) *"[[Punane draakon]]" *"[[Punetab lodjapuu]]" (1973) *"[[Purustatud õhuloss (film)|Purustatud õhuloss]]" (2009) *"[[Puss Gets the Boot]]" *"[[Putini mängud]]" *"[[Puud olid ...]]" (1985) *"[[Puudutus (film)|Puudutus]]" (2023) *"[[Põhja Carmen]]" (1916) *"[[Põhjuseta mässaja]]" (1955) *"[[Põiktänav (film)|Põiktänav]]" (1989) *"[[Põld (film)|Põld]]" (1978) *"[[Põletada pärast lugemist]]" (2008) *"[[Põlev ingel]]" (1984) *"[[Põrgu Jaan]]" (2018) *"[[Põrgupõhja uus Vanapagan (film)|Põrgupõhja uus Vanapagan]]" (1964) *"[[Põrnikas Herbie: pedaal põrandasse]]" (2005) *"[[Päev, kui maailm jäi seisma]]" (2008) *"[[Päev pärast homset]]" (2004) *"[[Päeva lõpus]]" (2009) *"[[Päevad, mis ajasid segadusse]]" (2016) *"[[Päevane kaunitar]]" (1967) *"[[Päikese lapsed]]" (1932) *"[[Päikesekiir (film)|Päikesekiir]]" (1919) *"[[Päikeseloojangu bulvar]]" (1950) *"[[Päikesest rammestunud]]" (1994) *"[[Päikesest rammestunud 2]]" *"[[Pärand (film)|Pärand]]" (2012) *"[[Pärast balli]]" (1897) *"[[Pärast pulmi]]" (2006) *"[[Pärast tormi (film 1915)|Pärast tormi]]" (1915) *"[[Päästekaart]]" (2015) *"[[Päästesalk]]" (1977) *"[[Pöial-Liisi (film 1994)|Pöial-Liisi]]" (1994) *"[[Pöördel]]" (1957) *"[[Püha Tõnu kiusamine]]" (2009) *"[[Pühapäevakütid]]" (1930) *"[[Pygmalion ja Galateia]]" (1898) ==Q== ==R== *"[[Raevu päev (film, 1985)|Raevu päev]]" (1985) *"[[Raharong]]" (1955) *"[[Rahuliku päikese aasta]]" (1984) *"[[Rahutegija]]" (1997) *"[[Rahvuse sünd]]" *"[[Rain (film)|Rain]]" (2020) *"[[Rambo: esimene veri II]]" *"[[Ran (film)|Ran]]" (1985) *"[[Ranbanka]]" (2011) *"[[Rannal mängivad lapsed]]" (1896) *"[[Rapuntsel (film)|Rapuntsel]]" (2010) *"[[Rat King]]" (2012) *"[[Ratatouille (film)|Ratatouille]]" (2007) *"[[Raudmees (film, 1981)|Raudmees]]" (1981) *"[[Raudne leedi (film)|Raudne leedi]]" (2011) *"[[Raudtaevas]]" (2012) *"[[Reamees Ryani päästmine]]" (1998) *"[[Rebasenaine]]" (2002) *"[[Rebecca (film)|Rebecca]]" (1940) *"[[Red Terror on the Amber Coast]]" *"[[Reekviem unistusele]]" (2000) *"[[Reetmise päevad]]" (1973) *"[[Regina (film)|Regina]]" (1989) *"[[Reigi õpetaja (film)|Reigi õpetaja]]" (1977) *"[[Reign Over Me]]" *"[[Reis kuule]]" (1902) *"[[Reisija (film 1963)|Reisija]]" (1963) *"[[Rentslimiljonär]]" (2008) *"[[Revenge of the Creature]]" *"[[¿¡Revolución!?]]" *"[[Revolutsioon, mida ei tulnud]]" (2009) *"[[Riia kaitsjad]]" (2007) *"[[Riigi vaenlane]]" (1998) *"[[Riigireetur (film)|Riigireetur]]" (2009) *"[[Riigivargad]]" (2014) *"[[Ringi ümber tütre]]" (1931) *"[[Riskikuller]]" (2002) *"[[Riskikuller 2]]" (2005) *"[[Riskikuller 3]]" (2008) *"[[Ristiisa (film)|Ristiisa]]" (1972) *"[[Risttuules]]" (2014) *"[[Ristumine peateega]]" (1999) *"[[Rita, Sue ja Bob ka!]]" (1987) *"[[Robin Hood (film 1973)|Robin Hood]]" (1973) *"[[Robinsonid]]" (2007) *"[[Rocheforti tüdrukud]]" (1967) *"[[Rocky (filmisari)]]" *"[[Rodeo (film 2017)|Rodeo]]" (2017) *"[[Rogue One: Tähesõdade lugu]]" (2016) *"[[Roheline miil]]" (1999) *"[[Roheline pomm]]" (1978) *"[[Rohelised kassid]]" (2017) *"[[Rokilaager]]" (2008) *"[[Rokipeer]]" (2008) *"[[Romantikud (film)|Romantikud]]" (1962) *"[[Romeo, Julia ja pimedus (film)|Romeo, Julia ja pimedus]]" (1960) *"[[Romy ja Michele'i kooli kokkutulek]]" (1997) *"[[Rong (film, 1959)|Rong]]" (1959) *"[[Rong Hollywoodi]]" (1987) *"[[Roosa kübar]]" (1963) *"[[Roosa panter (filmisari)]]" *"[[Roosi nimi (film)|Roosi nimi]]" (1986) *"[[Roze Kate]]" (1912) *"[[Rotilõks]]" (2006) *"[[Roukli]]" (2015) *"[[Roustabout]]" (1964) *"[[Ruudi]]" (2006) *"[[Räpased saladused]]" (2004) *"[[Räägi temaga]]" (2002) *"[[Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat]]" (2016) *"[[Röövlirahnu Martin]]" (2005) *"[[Röövpüüdjajaht]]" (1975) ==S== *"[[Sa ei vii kõike endaga kaasa (film)|Sa ei vii kõike endaga kaasa]]" (1938) *"[[Saag (film)|Saag]]" (2004) *"[[Saamueli internet]]" (2000) *"[[Saapapuhastaja]]" (1946) *"[[Saarte värvid]]" (2012) *"[[Saatan ei puhka]]" (2020) *"[[Saatan kannab Pradat]]" (2006) *"[[Saatana pisar]]" (1993) *"[[Saatana teenrid]]" (1970) *"[[Saatmata jäänud kiri]]" (1959) *"[[Saatuse narrid]]" (1909) *"[[Saja aasta pärast mais]]" (1986) *"[[Saladuslik portree]]" (1899) *"[[Salajane aken]]" (2004) *"[[Salaviinaajajad]]" (1907) *"[[Sallimatus]]" *"[[Salmonid. 25 aastat hiljem]]" (2020) *"[[Salto (film, 1965)|Salto]]" (1965) *"[[Saludos Amigos]]" (1942) *"[[Samal planeedil]]" (1965) *"[[Sandra saab tööd]]" (2021) *"[[Sangarid]]" (2017) *"[[Saragossast leitud käsikiri (film)|Saragossast leitud käsikiri]] (1965) *"[[Savoy ball (Eesti film)|Savoy ball]]" (1985) *"[[Schindleri nimekiri]]" *"[[Sea aasta (film)|Sea aasta]]" (2019) *"[[See juhtus ühel ööl]]" (1934) *"[[See kadunud tee]]" (1990) *"[[See on 40]]" (2012) *"[[Seenelkäik]]" (2012) *"[[Seesamune]]" (1972) *"[[Seinte vahel]]" (2008) *"[[Seitse aastat Tiibetis (film)|Seitse aastat Tiibetis]]" (1997) *"[[Seitseteist kevadist hetke]]" (1973) *"[[Seitsmes väike vennake]]" (1991) *"[[Selge taevas]]" (1961) *"[[Seltsimees laps]]" (2018) *"[[Seo mind! Ahelda mind!]]" (1990) *"[[Setu vurle küüsis]]" (1993) *"[[Shawshanki lunastus]]" (1994) *"[[She-Wolf of London]]" *"[[Sherlock Holmes (film 2009)]]" *"[[Sherlock Holmes: Varjude mäng]]" (2011) *"[[Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused (sari)|Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused]]" (sari) **"[[Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville'ide koer]]" (1981) *"[[Shrek]]" (2001) *"[[Sigade revolutsioon]]" (2004) *"[[Siidrimaja seadused]]" (1999) *"[[Siil Sonic]]" *"[[Siil Sonic 2]]" *"[[Siil Sonic 3]]" *"[[Siil Sonic 4]]" *"[[Siil udus (multifilm)|Siil udus]]" (1975) *"[[Siin kulgeb piir]]" (1976) *"[[Siin me oleme!]]" (1978) *"[[Sild Terabithiasse (1985)|Sild Terabithiasse]]" (1985) *"[[Sild Terabithiasse (2007)|Sild Terabithiasse]]" (2007) *"[[Silicon Valley piraadid]]" (1999) *"[[Sillerdav päev]]" (1974) *"[[Silvia Silombra]]" (1913) *"[[Simon ja tammed (film)|Simon ja tammed]]" (2011) *"[[Sin City (film)|Sin City]]" (2005) *"[[Sinimäed (film)|Sinimäed]]" (2006) *"[[Sinine Hawaii]]" (1961) *"[[Sinine Kõrb]]" (2012) *"[[Sinine vihik (film)|Sinine vihik]]" (1963) *"[[Sipelgamees ja Vapsik]]" (2018) *"[[Sitikas Peeter]]" (2022) *"[[Skandaal rajooni tasandil]]" (1988) *"[[Skandinaavia vaikus]]" (2019) *"[[Skyfall]]" (2012) *"[[Smurfid (film)|Smurfid]]" *"[[Smurfid 2]]" *"[[Smurfid: Kadunud külake]]" *"[[Smurfide suur film]]" *"[[Solaris (Tarkovski)|Solaris]]" ([[Andrei Tarkovski]]) (1972) *"[[Solo: Tähesõdade lugu]]" (2018) *"[[Somnambuul]]" (2003) *"[[Soome lahe õed]]" (2009) *"[[Soovide puu]]" (2008) *"[[South Park: suurem, pikem ja lõikamata]]" (1999) *"[[Speedway (film)|Speedway]]" (1968) *"[[Spinout]]" (1966) *"[[Spioonitest]]" (2003) *"[[Sprott võtmas päikest]]" (1992) *"[[Stalini film]]" *"[[Stalini surm]]" (2017) *"[[Stalker (film)|Stalker]]" (1979) *"[[Starkweather]]" (2004) *"[[Star Trek: Esimene kontakt]]" (1996) *"[[Star Trek: Film]]" (1979) *"[[Star Trek: Generatsioonid]]" (1994) *"[[Star Trek: Nemesis]]" (2002) *"[[Star Trek: Ülestõus]]" (1998) *"[[Star Trek 2: Khani raev]]" (1982) *"[[Star Trek 3: Otsides Spocki]]" (1984) *"[[Star Trek 4: Kodutee]]" (1986) *"[[Star Trek 5: Viimane piir]]" (1989) *"[[Star Trek 6: Avastamata maa]]" (1991) *"[[Star Wars]]" (sari) *"[[Star Wars: Jõud tärkab]]" (2015) *"[[Stay Away, Joe]]" *"[[Stereo (film)|Stereo]]" (1978) *"[[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]]" (2005) *"[[Stone (film 1974)|Stone]]" (1974) *"[[Stone (film 2010)|Stone]]" (2010) *"[[Streik (film)|Streik]]" (2006) *"[[Suflöör (film)|Suflöör]]" (1993) *"[[Sugarlandi ekspress]]" (1974) *"[[Suguselts]]" (1981) *"[[Suletud ring]]" (1983) *"[[Super Mario Bros. Film]]" *"[[Super Mario Galaktika Film]]" *"[[Superman tuleb tagasi]]" *"[[Supernoova (film)|Supernoova]]" (1965) *"[[Supilinna salaselts]]" (2015) *"[[Surami kindluse legend]]" *"[[Surm lendutõusul]]" (1982) *"[[Surma hinda küsi surnutelt]]" (1977) *"[[Surmaleegion]]" (1918) *"[[Surmarelv 3]]" *"[[Surmatants (film)|Surmatants]]" (1991) *"[[Surnuaiavahi tütar]]" (2011) *"[[Surnumatja (film)|Surnumatja]]" *"[[Suudlus tunnelis]]" (1899) *"[[Suur atraktsioon]]" (1974) *"[[Suur ja kõikvõimas Oz]]" (2013) *"[[Suur Lebowski]]" *"[[Suur maalritöö (animafilm)|Suur maalritöö]]" *"[[Suur rongirööv]]" (1903) *"[[Suur Stan]]" (2008) *"[[Suur Ziegfeld]]" (1936) *"[[Suur vesi]]" (2004) *"[[Suured lootused (film 1998)|Suured lootused]]" (1998) *"[[Suured pulmad]]" (2013) *"[[Suurtükiväelase Dolase seiklused]]" (1969) *"[[Suveviisid Võrtsjärvel]]" (1978) *"[[Suveöö naeratused]]" (1955) *"[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) *"[[Suvitajad]]" (2023) *"[[Svingerid 2]]" *"[[S.W.A.T. – politsei erirühm]]" (2003) *"[[Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja]]" (2007) *"[[Sweeney Todd: The Demon Barber of Fleet Street]]" (1936) *"[[Sõida vihaga]]" (2011) *"[[Sõjajumal (film)|Sõjajumal]]" (2005) *"[[Sõjaratsu (film)|Sõjaratsu]]" (2011) *"[[Sõjavangid (film)|Sõjavangid]]" (1913) *[[Sõrmuste Isand (filmitriloogia)|"Sõrmuste Isand" (filmitriloogia)]] *"[[Sõrmuste isand: Kaks kantsi]]" *"[[Sõrmuste isand: Kuninga tagasitulek]]" *"[[Sõrmuste isand: Sõrmuse vennaskond]]" *"[[Särav täht]]" (2009) *"[[Säärane mulk (film)|Säärane mulk]]" (2026) *"[[Söekuningas]]" (1915) *"[[Sööst]]" (2012) *"[[Südaöö Pariisis]]" (2011) *"[[Sügav uni (film 1946)]]" *"[[Sügav uni (film 1978)]]" *"[[Sügavasse laande]]" *"[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) *"[[Sügisball (film)|Sügisball]]" (2007) *"[[Sügismaraton]]" (1979) *"[[Sündinud kaitsjaks]]" (1988) *"[[Süngeim tund]]" (2017) == Š == *"[[Šamaan (film)|Šamaan]]" (1997) *"[[Šarlatan (film)|Šarlatan]]" (1917) *"[[Šlaager (film)|Šlaager]]" (1982) *"[[Šotimaa viimane kuningas]]" (2006) == Z == *"[[Z (film 1969)|Z]]" (1969) *"[[Zoolander]]" (2001) *"[[Zootopia]]" (2016) ==T== *"[[Ta pole sinust eriti huvitatud]]" (2009) *"[[Taarka (film)|Taarka]]" (2008) *"[[Tabamatu ilu]]" (1999) *"[[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]]" (2006) *"[[Taevalaul]]" (2010) *"[[Taevane kindlus]]" (1986) *"[[Taevatrepp]]" (2023) *"[[Tagaaken]]" *"[[Tagahoovis (film)|Tagahoovis]]" (1956) *"[[Tagaotsitav (film)|Tagaotsitav]]" (2008) *"[[Tagasi Euroopasse]]" (1997) *"[[Tagasipöördumine ellu]]" (1971) *"[[Tagasiteed ei ole (1993)|Tagasiteed ei ole]]" (1993) *"[[Tagasiteed ei ole (1994)|Tagasiteed ei ole]]" (1994) *"[[Tagasitulek (film 2006)|Tagasitulek]]" (2006) *"[[Tagatoad]]" *"[[Tagurpidi torn]]" (2022) *"[[Tahte triumf]]" (1935) *"[[Takso (film 1998)|Takso]]" (1998) **"[[Takso 2]]" (2000) **"[[Takso 3]]" (2003) **"[[Takso 4]]" (2007) *"[[Takso (film 2004)]]" *"[[Taksojuht]]" (1976) *"[[Taksidermia (film)|Taksidermia]]" (2006) *"[[Tali-Ihantala 1944]]" (2007) *"[[Tallinn pimeduses]]" (1993) *"[[Talvest talveni]]" (1981) *"[[Talvesõda (film)|Talvesõda]]" (1989) *"[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" (1987) *"[[Tantsib koos huntidega]]" *"[[Tantsivad tüdrukud]]" (1896) *"[[Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]]" (2010) *"[[Tappev lähedus (film 2008)|Tappev lähedus]]" (2008) *"[[Tappev Tartu]]" (1998) *"[[Tarzan (film 1999)|Tarzan]]" (1999) *"[[Tartu surmaneedus]]" (1966) *"[[Tavatu lugu]]" (1973) *"[[Teaduse ohver]]" (1981) *"[[Ted]]" (2012) *"[[Ted 2]]" (2015) *"[[Teejuht (film)|Teejuht]]" (2014) *"[[Teekond Ussinuumajani]]" (2015) *"[[Teemant (film)|Teemant]]" (1916) *"[[Teesklejad]]" (2016) *"[[Tehkem muusikat]]" (1946) *"[[Teid ootab kodanik Nikanorova]]" (1978) *"[[Teine Arnold]]" (2002) *"[[Teine parim hotell terves Indias]]" (2015) *"[[Teine tulemine (film 2007)|Teine tulemine]]" ("Le deuxième souffle"; 2007) *"[[Teine tulemine]]" (2008) *"[[Teisikud]]" (1982) *"[[Teispoolsus (filmisari)]]" *"[[Teiste elud]]" (2006) *"[[Televõrk (film)|Televõrk]]" (1976) *"[[Tema Pühadus paavst Leo XIII]]" (1896) *"[[Tenet]]" (2020) *"[[Teofrastus (animafilm)|Teofrastus]]" (2018) *"[[Terminaator (film)|Terminaator]]" (1984) *"[[Terminaator 2: Kohtupäev]]" (1991) *"[[Terminaator 3: Masinate mäss]]" (2003) *"[[Terminaator: Lunastus]]" (2009) *"[[Terminal (film 2004)|Terminal]]" (2004) *"[[The NeverEnding Story]]" *"[[The Bling Ring]]" *"[[The Cat and the Canary (film 1927)|The Cat and the Canary]]" (1927) *"[[The Cat Concerto]]" *"[[The Century of the Self]]" *"[[The Choppers]]" (1961) *"[[The Climax]]" *"[[The Devil Bat]]" *"[[The Golden Louis]]" *"[[The Great Rock 'n' Roll Swindle (film)|The Great Rock 'n' Roll Swindle]]" *"[[The Hire]]" *"[[The Hunchback of Notre Dame]]" *"[[The Invisible Man Returns]]" *"[[The Invisible Man's Revenge]]" *"[[The Invisible Woman]]" *"[[The Kin]]" *"[[The Last Unicorn]]" *"[[The Longest Day]]" *"[[The Most Beautiful Day]]" *"[[The Mummy's Curse]]" *"[[The Mummy's Ghost]]" *"[[The Mummy's Hand]]" *"[[The Nasty Rabbit]]" (1964) *"[[The Old Dark House]]" *"[[The Sadist]]" *"[[The Simpsons Movie]]" *"[[The Tortoise and the Hare]]" *"[[The Trouble with Girls]]" *"[[The Vampire Bat]]" *"[[Therèse]]" (1916) *"[[This Island Earth]]" *"[[Thor (film)|Thor]]" (2011) *"[[Tickle Me]]" *"[[Tiivad (film)|Tiivad]]" (1927) *"[[Tiliseb-tiliseb]]" *"[[Tippkutt]]" (1986) *"[[Tiziani modell]]" (1921) *"[[Titanic (film)|Titanic]]" (1997) *"[[Tommy Atkins pargis]]" (1898) *"[[Tondiloss (Prantsuse film 1897)|Tondiloss]]" (Prantsuse film 1897) *"[[Tondiloss (Suurbritannia film 1897)|Tondiloss]]" (Suurbritannia film 1897) *"[[Tondipoisid]]" (2009) *"[[Toomas ja sõbrad (filmisari)]]" *"[[Toomas ja sõbrad: Sodori karikas]]" *"[[Toomas ja sõbrad: Sodori legend kadunud aardest]]" *"[[Toomas ja sõbrad: Vaatemäe müsteerium]]" *"[[Toomiku film]]" (2008) *"[[Tootsie]]" (1982) *"[[Topaas (film)|Topaas]]" (1969) *"[[Tormide planeet]]" (1961) *"[[Torniga maja]]" (2012) *"[[Tormisaare Maija]]" *"[[Trahteripidaja tütar]]" (1908) *"[[Traktoristid]]" (1939) *"[[Transameerika]]" (2005) *"[[Trauma (film)|Trauma]]" (2004) *"[[Triumf (film 2006)|Triumf]]" (2006) *"[[Tšeka komissar Miroštšenko]]" (1925) *"[[Tšernobõli samuraid]]" (2012) *"[[Tuba (film)|Tuba]]" (2003) *"[[Tudengimuusikal]]" (2009) *"[[Tuhande laiba maja]]" (2003) *"[[Tuhk ja teemant (film)|Tuhk ja teemant]]" ("Popiół i diament"; 1958) *"[[Tuhkatriinu (film 1899)|Tuhkatriinu]]" (1899) *"[[Tuhkatriinu (film 1950)|Tuhkatriinu]]" (1950) *"[[Tuhkatriinu lugu]]" (2004) *"[[Tuhkatriinumees]]" (2005) *"[[Tuld klaverimängija pihta]]" (1960) *"[[Tuld kuningale]]" (1969) *"[[Tule lähemale]]" (2004) *"[[Tule tagasi, Lumumba]]" (1992) *"[[Tulejoonel]]" (1993) *"[[Tulekahju! (film 1901)|Tulekahju!]]" (1901) *"[[Tulge homme]]" (1962) *"[[Tuli öös]]" (1973) *"[[Tuliliilia (film)|Tuliliilia]]" (2018) *"[[Tulivesi]]" (1994) *"[[Tulnukad (film)|Tulnukad]]" (1986) *"[[Tulnukas (film 1979)|Tulnukas]]" (1979) *"[[Tulnukas (Eesti film)|Tulnukas]] (Eesti, 2006) *"[[Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas]]" (2024) *"[[Tume paradiis]]" (2023) *"[[Tundmatu sõdur (film 1985)|Tundmatu sõdur]]" (1985) *"[[Tunnid (film)|Tunnid]]" (2002) *"[[Tuukrid vihmas]]" (2009) *"[[Tuulest viidud (film)|Tuulest viidud]]" (1939) *"[[Tuulevaikus (film)|Tuulevaikus]]" (1970) *"[[Tuuline rand (film)|Tuuline rand]]" (1971) *"[[Tuulte oru Nausikaa]]" (1984) *"[[Tuulte pesa]]" (1979) *"[[Tuvid (film)|Tuvid]]" (2012) *"[[Two Thousands Maniacs!]]" *"[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" (2019) *"[[Tõe hetked]]" (1998) *"[[Tõeline teras]]" (2011) *"[[Tõeline visadus]]" (2010) *"[[Tõestus (film)|Tõestus]]" (2005) *"[[Tõrjutud mälestused]]" (2005) *"[[Tädi Rose]]" (1968) *"[[Tähelepanelikult jälgitavad rongid]]" (1966) *"[[Tähevärav]]" (1994) *"[[Tähevärav: Kontiinum]]" (2008) *"[[Tähevärav: Tõelaegas]]" (2008) *"[[Tähtede sõda (film)|Tähtede sõda]]" (1977) *"[[Tähtedevaheline]]" (2014) *"[[Tähtsad ninad]]" (2023) *"[[Täielik mäluvahetus (film 1990)|Täielik mäluvahetus]]" (1990) *"[[Täielik mäluvahetus (film 2012)|Täielik mäluvahetus]]" (2012) *"[[Täitsa lõpp!]]" (2011) *"[[Täiuslikud võõrad]]" (2026) *"[[Täna ja homme (film 1912)|Täna ja homme]]" (1912) *"[[Täna öösel me ei maga]]" (2004) *"[[Täname suitsetamast!]]" (2006) *"[[Tänapäeva Tuhkatriinu]]" (2004) *"[[Tänavakass Bob]]" (2016) *"[[Tänaval kummutit veeti]]" (1978) *"[[Tänavavõitleja]]" *"[[Tööpealkiri: Imelaps]]" (2012) *"[[Tüdruk, kes hüppas läbi aja]]" (2006) *"[[Tüdruk, kes mängis tulega (film)|Tüdruk, kes mängis tulega]]" (2009) *"[[Tüdruk, kes usub imedesse]]" (2021) *"[[Tühirand (film)|Tühirand]]" (2006) *"[[Tütarlaps mustas]]" (1966) *"[[Tütarlaps pärlkõrvarõngaga (film)|Tütarlaps pärlkõrvarõngaga]]" (2003) *"[[Tüütu mees]]" (2006) ==U== *"[[Udu (film 2007)|Udu]]" (2007) *"[[Ujudes vastuvoolu]]" (2009) *"[[Uksed (film)|Uksed]]" (1969) *"[[Ukuaru (film)|Ukuaru]]" (1973) *"[[Uljaspea]]" (1953) *"[[Umberto D.]]" (1952) *"[[Umbkotid]]" (2012) *"[[Une histoire d'eau]]" *"[[Unetus Seattle'is]]" (1993) *"[[Unistuste väli]]" *"[[Universaalne sõdur]]" *"[[Unustatud esivanemate varjud]]" (1964) *"[[Uus Maailm (film 2011)|Uus Maailm]]" (2011) *"[[Uus padjasõda]]" (1897) ==V== *"[[V nagu veritasu]]" (2006) *"[[Vaade liikuvalt rongilt]]" (1898) *"[[Vaarao (film 1966)|Vaarao]]" (1966) *"[[Vaat' kes räägib]]" (1989) *"[[Vaatleja (film)|Vaatleja]]" (1987) *"[[Vabana sündinud (film)|Vabana sündinud]]" (1966) *"[[Vabank]]" (1981) *"[[Vaba raha]]" (2023) *"[[Vaenlane väravas]]" (2001) *"[[Vaeste kirjanike maja]]" (2012) *"[[Vahakujude maja]]" (2005) *"[[Vahva sõdur Joosep Toots]]" (1930) *"[[Vaiana (2016. aasta film)|Vaiana]]" (2016) *"[[Vaikuse hind (film 1914)|Vaikuse hind]]" (1914) *"[[Vaikuse hind (film 1916)|Vaikuse hind]]" (1916) *"[[Vaimude maja (film)|Vaimude maja]]" (1993) *"[[Vaimudest viidud]]" (2001) *"[[Vale pööre]]" (2003) *"[[Vale pööre 2]]" (2007) *"[[Vale pööre 3]]" (2009) *"[[Vale pööre 4]]" (2011) *"[[Vale pööre 5]]" (2012) *"[[Valentinipäev (film 2001)|Valentinipäev]]" (2001) *"[[Valentinipäev (film 2010)|Valentinipäev]]" (2010) *"[[Valetaja Jakob]]" (1999) *"[[Valge koer (film)|Valge koer]]" (1982) *"[[Valge laev (film)|Valge laev]]" (1970) *"[[Valgevene vaksal (film)|Valgevene vaksal]]" (1971) *"[[Valgus Koordis (film)|Valgus Koordis]]" (1951) *"[[Vallatud kurvid]]" (1959) *"[[Valmis armastuseks (2000)|Valmis armastuseks]]" (2000) *"[[Valmistub esimene mängija (film)|Valmistub esimene mängija]]" *"[[Vámonos con Pancho Villa]]" *"[[Vampiirid meie seas]]" (2001) *"[[¡Vampiros en La Habana!]]" *"[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006) *"[[Vana mees tahab koju]]" (1991) *"[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]" (2003) *"[[Vanad lõvid]]" (2003) *"[[Vanamees ja põder]]" (2009) *"[[Vangimaja rokk]]" (1957) *"[[Vanglaekspress]]" (1997) *"[[Vara küps]]" *"[[Varajane rooste]]" (1979) *"[[Varastati Vana Toomas]]" (1970) *"[[Varastatud kohtumine]]" (1988) *"[[Varastatud suudlused]]" (1968) *"[[Varesesaare venelased]]" (2012) *"[[Varjatud]]" (2005) *"[[Varssavi 1944]]" (2014) *"[[Vasaku jala reede]]" (2012) *"[[Vasha]]" (2009) *"[[Vastuhakk (film 2008)|Vastuhakk]]" (2008) *"[[Vastu seina]]" (2004) *"[[Vee peal]]" (2020) *"[[Veealused karid]]" (1959) *"[[Veel õnnetäht kord tõuseb hele]]" (1975) *"[[Veepomm paksule kõutsile]]" (2004) *"[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]" (2015) *"[[Vend (film 1997)|Vend]]" (1997) *"[[Vend 2]]" (2000) *"[[Vennad Kaczyńskid]]" *"[[Vennad karud]]" (2003) *"[[Vennad Karusüdamed]]" *"[[Vennad Lõvisüdamed (film)|Vennad Lõvisüdamed]] (1977) *"[[Vennaskond. Sügis Ida-Euroopas]]" (2004) *"[[Verekivi]]" (1972) *"[[Vereteemant (film)|Vereteemant]]" (2006) *"[[Verised majad]]" (2013) *"[[Vergi hai]]" *"[[Vernanda]]" (1988) *"[[Vesi elevantidele (film)|Vesi elevantidele]]" *"[[Vesiliiv (Cabanne film 1914)|Vesiliiv]]" (Cabanne 1914) *"[[Vesiliiv (Melfordi film 1914)|Vesiliiv]]" (Melfordi 1914) *"[[Vicky Cristina Barcelona]]" (2008) *"[[Videvik (film 1998)|Videvik]]" (1998) *"[[Videvik (film 2008)|Videvik]]" (2008) *"[[Videviku saaga: Koidukuma - Osa 1]]" (2011) *"[[Videviku saaga: Noorkuu]]" *"[[Videviku saaga: Päikesevarjutus]]" *"[[Vigased pruudid (film 2023)]]" *"[[Vihmamees]]" (1988) *"[[Vihmas ja päikeses]]" (1960) *"[[Vihurimäe (2026. aasta film)|Vihurimäe]]" (2026) *"[[Vii (film 1967)|Vii]]" (1967) *"[[Viies element]]" (1997) *"[[Viimane kangelane]]" *"[[Viimane keiser]]" (1987) *"[[Viimane tango Pariisis]]" *"[[Viimane vahipost]]" (2023) *"[[Viimased]]" (2020) *"[[Viimased päevad Marsil]]" (2013) *"[[Viimne reliikvia]]" (1969) *"[[Viiside aeg]]" (1948) *"[[Villa Antropoff]]" *"[[Vincent]]" (1982) *"[[Violanta]]" *"[[Vips ja Sulli (joonisfilm)|Vips ja Sulli]]" (1981) *"[[Vips ja Sulli 2]]" (2006) *"[[Visa hing]]" (1988) *"[[Visa hing 2]]" (1990) *"[[Visa hing 3]]" (1995) *"[[Visa hing 4]]" (2007) *"[[Visa hing: hea päev, et surra]]" *"[[Viva Las Vegas]]" *"[[Viviana]]" *"[[V. O. I. T. K. A. Metsavennad]]" (2004) *"[[Vojevood (film)|Vojevood]]" *"[[Voonakeste vaikimine]]" *"[[Vuosaari (film)|Vuosaari]]" *"[[Võimas Joe Young]]" *"[[Võimatu missioon (film 1996)|Võimatu missioon]]" (1996) *"[[Võimatu missioon II]]" *"[[Võimatu missioon III]]" *"[[Võimatu missioon IV]]" *"[[Võitlused Leegionis]]" *"[[Võlg (film)|Võlg]]" (1966) *"[[Võlumõõk (film 1901)|Võlumõõk]]" (1901) *"[[Võlumõõk]]" (1998) *"[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" (1939) *"[[Võluri õpipoiss]]" (2010) *"[[Võsakurat]]" (1976) *"[[Võta või jäta (film)|Võta või jäta]]" (2018) *"[[Võtke see valss]]" (2011) *"[[Võõrasema (film 1998)|Võõrasema]]" (1998) *"[[Võõrkeha (film)|Võõrkeha]]" (1982) *"[[Väga visa hing]]" (1996) *"[[Väike merineitsi (film 1989)|Väike merineitsi]]" (1989) *"[[Väike Miss Päikesepaiste]]" (2006) *"[[Väike pingviin]]" (1995) *"[[Väike printsess (film 1995)|Väike printsess]]" (1995) *"[[Väike reekviem suupillile (film)|Väike reekviem suupillile]]" (1972) *"[[Väike tibu]]" (2005) *"[[Väike Vera]]" (1988) *"[[Väike õuduste pood]] (1960) *"[[Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus]]" (2013) *"[[Väikesed lapsed]]" (2006) *"[[Väikesed naised (film 2019)|Väikesed naised]]" (2019) *"[[Väljapääs puudub]]" (2005) *"[[Väljumine tehasest]]" *"[[Välk (film 2008)|Välk]]" (2008) *"[[Värav nr. 2]]" (1955) *"[[Värvid (film)|Värvid]]" (1988) *"[[Värvi kuivamine]]" *"[[Värvilised unenäod]]" (1974) *"[[Vääritud tõprad]]" (2009) ==W== *"[[W (film 1974)|W]]" (1974) *"[[W.]]" (2008) *"[[WALL·E]]" (2008) *"[[Wayne'i maailm]]" (1992) *"[[Werewolf of London]]" *"[[West Side'i lugu (film)|West Side'i lugu]]" (1961) *"[[Wild Guitar]]" (1962) *"[[Wild in the Country]]" *"[[Wilhelm Tell (film 1911)|Wilhelm Tell]]" (1911) *"[[Willy Wonka ja šokolaadivabrik]]" (1971) *"[[Wizards of Waverly Place: The Movie]]" *"[[Withnail and I]]" *"[[!Women Art Revolution]]" ==Õ== *"[[Õde Brown]]" (1921) *"[[Õelad tüdrukud]]" (2004) *"[[Õhtust hommikuni]]" (1962) *"[[Õhulossid]]" (1914) *"[[Õigluse ratsanikud]]" (2020) *"[[Õigus õnnele]]" (2018) *"[[Õlale võtt!]]" *"[[Õlimäe õied]]" (2013) *"[[Õmblusmasin (film)|Õmblusmasin]]" *"[[Õnn tuleb magades]]" (2016) *"[[Õnne otsinguil]]" (2006) *"[[Õnne vembud]]" (1968) *"[[Õnnekütid (film 1971)|Õnnekütid]]" (1971) *"[[Õnnekütid (film 2012)|Õnnekütid]]" (2012) *"[[Õnnelik korterikriisi lahendus]]" (1924) *"[[Õnnelik lapsepõlv]]" (1988) *"[[Õnnelind flamingo]]" (1986) *"[[Õnneteraapia]]" (2012) *"[[Õpetaja (film)|Õpetaja]]" *"[[Õudne film]]" (2000) *"[[Õuduse labürint]]" (1921) *"[[Õudusunenägu (film)|Õudusunenägu]]" (1896) ==Ä== *"[[Ämblikmees (film)|Ämblikmees]]" (2002) *"[[Ämblikmees: Kodust kaugel]]" (2019) *"[[Ära vaata üles]]" (2021) *"[[Äraaetud hobused lastakse ju maha]]" *"[[Äraoldud päevade summa]]" (2005) *"[[Äratus]]" (1989) *"[[Ääremängijad]]" (2023) ==Ö== *"[[Öö (film)|Öö]]" (2023) *"[[Ööbik (film)|Ööbik]]" (2023) *"[[Öölapsed]]" (2021) *"[[Öö muuseumis]]" (2006) *"[[Öö muuseumis 2]]" (2009) *"[[Öö muuseumis 3]]" (2014) *"[[Öö teemandid]]" (1964) * "[[Öö varjud (film)|Öö varjud]]" (2012) *"[[In Nacht und Eis|Öös ja jääs]]" (1912) *"[[Öösel]]" (1931) ==Ü== *"[[Ühe aasta üheksa päeva]]" (1961) *"[[Ühe katuse all]]" (1962) *"[[Ühe küla mehed]]" (1961) *"[[Ühe metsa pojad]]" *"[[Ühe mõrva kroonika]]" (1965) *"[[Ühe skandaali märkmed (film)|Ühe skandaali märkmed]]" (2006) *"[[Ühe suve akvarellid (film)|Ühe suve akvarellid]]" (1966) *"[[Ühe unistuse maja]]" (2016) *"[[Üheksa jardi]]" (2000) *"[[Ühel ilusal päeval]]" (1996) *"[[Ühemõõtmeline mees]]" *"[[Üks mu sõber]]" (2011) *"[[Üks võitlus teise järel]]" *"[[Üksinda kodus]]" (1990) *"[[Üksinda kodus 3]]" (1997) *"[[Üksinda kodus 4]]" (2002) *"[[Ükskord Ameerikas]]" *"[[Ükskord Hollywoodis]]" (2019) *"[[Ükssarvik (film)|Ükssarvik]]" (2019) *"[[Ülekuulamine (film)|Ülekuulamine]]" (1982) *"[[Ürgne kutse (film 1908)|Ürgne kutse]]" (1908) *"[[Üüratu talendi talumatu taak]]" (2022) *"[[Üüriline]]" (2004) ==X== *[[X, Y ja Zee]] ==Y== *"[[Yami no kānibaru]]" *"[[Yesterday (film 1984)|Yesterday]]" (1984) [[Kategooria:Filmid| ]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] m46fwiinkmzql13r0xd5ohuzjjymwbq 0 34858 7200472 7188134 2026-07-23T18:45:37Z Heakeel 122460 7200472 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib jõest; departemangu kohta vaata artiklit [[Loire'i departemang]].}} {{Jõgi | nimi = Loire | pildi_nimi = Loire river DSC02485.jpg| | pildi_seletus = Loire [[Orléans]]is | lähe = [[Keskmassiiv]]is | suue = [[Atlandi ookean]]i | valgla_maad = [[Prantsusmaa]] | pikkus = 1012 km | valgla_pindala = 117 000 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = [[Maine'i jõgi]] | vasakud_lisajõed =[[Cheri jõgi|Cher]], [[Indre]], [[Loiret' jõgi|Loiret]], [[Allier' jõgi]] | osm = jah }} '''Loire''' [luaar] on [[Prantsusmaa]] pikim jõgi,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arrestedworld.com/longest-rivers-in-france/|pealkiri=Longest River in France|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-04-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210424032320/https://arrestedworld.com/longest-rivers-in-france/|url-olek=ei tööta}}</ref> kui selleks mitte pidada [[Rein]]i, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu. Jõe pikkus on 1012 km, [[valgla]] 117 000 km². Loire on pikkuselt [[Euroopa]] viies jõgi. Loire algab [[Keskmassiiv]]ist, voolab põhja ja pärast [[Orléans]]i läände ning suubub [[Bretagne'i poolsaar]]est lõuna pool [[Atlandi ookean]]i. Suuremad lisajõed on [[Cheri jõgi|Cher]], [[Indre]], [[Loiret' jõgi|Loiret]] ja [[Maine'i jõgi]]. Jõe ääres asuvad [[Orléans]], [[Tours]], [[Angers]] ja [[Nantes]]. [[Pilt:Loire.jpg|pisi|Loire'i jõe hüdrograaf]] Antiikajal kutsuti Loire'i ''Ligeriks''. Selle nime andsid jõele [[keldid]] ja see tähendab setteid. Loire oli ligikaudu [[Gallia lugdunensis]]e ja [[Akvitaania]] provintsi piiriks. Erinevalt paljudest Euroopa jõgedest ei ole Loire'il peaaegu üldse [[pais]]e (1985. aastal rajati [[Villerest' pais]] mõni kilomeeter [[Roanne]]'ist lõuna poole). Ühest küljest põhjustab see suurvee ajal [[üleujutus]]i, teisest küljest on see muutnud Loire'i populaarseks paadiretkede toimumise kohaks. Loire'i suurimad üleujutustest esinesid aastatel [[1856]], [[1866]] ja [[1910]]. Loire'i-äärset kliimat peavad prantslased eriliselt meeldivaks: pehmete talvede ja väikese temperatuurierinevusega. Selleks on neil väljend ''le climat ligérien''. <gallery> Loire bei La Charite-116-2008-gje.jpg|La Charité Pont-canal de Briare-136-2008-gje.jpg|Pont-canal de Briare Gien-110-Loire-Stadt-2008-gje.jpg|Gien Loire bei Sully-sur-Loire-116-2008-gje.jpg|Sully-sur-Loire Blois-134-Loire-2008-gje.jpg|Blois Loire bei Chaumont-116-Pferde-2008-gje.jpg|Chaumont Loire bei Bréhémont-116-2008-gje.jpg|Bréhémont Château de Saumur-116-Stadt-2008-gje.jpg|Saumur Loire bei Chênehutte-Trèves-Cunault-116-2008-gje.jpg|Chênehutte Loire bei Le Thoureil-116-Boot-2008-gje.jpg|Le Thoureil Loire bei Les Ponts-de-Cé-114-2008-gje.jpg|Les Ponts-de-Cé Ile de Nantes.JPG|[[Nantes]] Saint-Nazaire le pont puis le chantier naval.JPG|[[Saint-Nazaire]] </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Loire'i jõgikond]] [[Kategooria:Prantsusmaa jõed]] p8462tbrsewwy6o3yqzxq9xybct0suo 7200490 7200472 2026-07-23T19:10:26Z Heakeel 122460 7200490 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib jõest; departemangu kohta vaata artiklit [[Loire'i departemang]].}} {{Jõgi | nimi = Loire | pildi_nimi = Loire river DSC02485.jpg| | pildi_seletus = Loire [[Orléans]]is | lähe = [[Keskmassiiv]]is | suue = [[Atlandi ookean]]i | valgla_maad = [[Prantsusmaa]] | pikkus = 1012 km | valgla_pindala = 117 000 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = [[Maine'i jõgi]] | vasakud_lisajõed =[[Cheri jõgi|Cher]], [[Indre]], [[Loiret' jõgi|Loiret]], [[Allier' jõgi]] | osm = jah }} '''Loire''' [luaar] on [[Prantsusmaa]] pikim jõgi,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arrestedworld.com/longest-rivers-in-france/|pealkiri=Longest River in France|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-04-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210424032320/https://arrestedworld.com/longest-rivers-in-france/|url-olek=ei tööta}}</ref> kui selleks mitte pidada [[Rein]]i, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu. Jõe pikkus on 1012 km, [[valgla]] 117 000 km². Loire on pikkuselt [[Euroopa]] viies jõgi. Loire algab [[Keskmassiiv]]ist, voolab põhja ja pärast [[Orléans]]i läände ning suubub [[Bretagne'i poolsaar]]est lõuna pool [[Atlandi ookean]]i. Suuremad lisajõed on [[Cheri jõgi|Cher]], [[Indre]], [[Loiret' jõgi|Loiret]] ja [[Maine'i jõgi]]. Jõe ääres asuvad [[Orléans]], [[Tours]], [[Angers]] ja [[Nantes]]. [[Pilt:Loire.jpg|pisi|Loire'i jõe hüdrograaf]] Antiikajal kutsuti Loire'i ''Ligeriks''. Selle nime andsid jõele [[keldid]] ja see tähendab setteid. Loire oli ligikaudu [[Gallia lugdunensis]]e ja [[Akvitaania]] provintsi piiriks. Erinevalt paljudest Euroopa jõgedest ei ole Loire'il peaaegu üldse [[pais]]e (1985. aastal rajati [[Villerest' pais]] mõni kilomeeter [[Roanne]]'ist lõuna poole). Ühest küljest põhjustab see suurvee ajal [[üleujutus]]i, teisest küljest on see muutnud Loire'i populaarseks paadiretkede toimumise kohaks. Loire'i suurimad üleujutused on esinenud aastail [[1856]], [[1866]] ja [[1910]]. Loire'i oru kliimat peavad prantslased eriti meeldivaks Põhja-Prantsusmaa kohta, selleks on neil väljend ''le climat ligérien''. Talv on pehme ning õhutemperatuuri äärmusi esineb vähem. Õhutemperatuur on harva üle 38 °C. <gallery> Loire bei La Charite-116-2008-gje.jpg|La Charité Pont-canal de Briare-136-2008-gje.jpg|Pont-canal de Briare Gien-110-Loire-Stadt-2008-gje.jpg|Gien Loire bei Sully-sur-Loire-116-2008-gje.jpg|Sully-sur-Loire Blois-134-Loire-2008-gje.jpg|Blois Loire bei Chaumont-116-Pferde-2008-gje.jpg|Chaumont Loire bei Bréhémont-116-2008-gje.jpg|Bréhémont Château de Saumur-116-Stadt-2008-gje.jpg|Saumur Loire bei Chênehutte-Trèves-Cunault-116-2008-gje.jpg|Chênehutte Loire bei Le Thoureil-116-Boot-2008-gje.jpg|Le Thoureil Loire bei Les Ponts-de-Cé-114-2008-gje.jpg|Les Ponts-de-Cé Ile de Nantes.JPG|[[Nantes]] Saint-Nazaire le pont puis le chantier naval.JPG|[[Saint-Nazaire]] </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Loire'i jõgikond]] [[Kategooria:Prantsusmaa jõed]] 5gii37lb6b3bt5ef0hrjdndi9h7hn34 0 35278 7200433 7181972 2026-07-23T17:16:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200433 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib USA osariigist; muusikali kohta vaata artiklit [[Oklahoma!]].}} {{Provints | nimi = Oklahoma osariik | nimi1_keel = inglise | nimi1 = State of Oklahoma | lipp = Flag_of_Oklahoma.svg | lipu_link = [[Oklahoma osariigi lipp]] | vapp = Seal of Oklahoma.svg | vapi_link = [[Oklahoma osariigi pitsat]] | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Oklahoma City]] | asendikaardi_pilt = Map_of_USA_OK.svg }} '''Oklahoma''' ([[tšerokii keel]]es ''Asgaya gigageyi''; [[pooni keel]]es ''Uukuhuúwa''; [[kajuka keel]]es ''Gahnawiyo‘geh'') on [[osariik (USA)|osariik]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] keskosas. Põhjas piirneb see [[Kansas]]e, lõunas ja läänes [[Texas]]e, loodenurgas [[Colorado]] ja [[New Mexico]], kirdes [[Missouri osariik|Missouri]] ja idas [[Arkansas]]e osariigiga. Rahvastikuarvestuse süsteemis ja enamasti ka kultuuriliselt liigitatakse Oklahoma [[lõunaosariigid|lõunaregiooni]].<ref name=censusregion>[https://www2.census.gov/geo/pdfs/maps-data/maps/reference/us_regdiv.pdf Census Regions and Divisions of the United States] U.S. Census Bureau (vaadatud 16.03.2017)</ref><ref>Reed, John Shelton. [https://web.archive.org/web/20191023135349/http://xroads.virginia.edu/~DRBR/REED/tears.html "The South: Where is it? What is it?"] – ''My Tears Spoiled My Aim''. Harvest Books, 1994 (vaadatud 16.03.2017)</ref> Oklahoma osariik moodustati [[Oklahoma territoorium]]i ja [[Indiaani territoorium]]i aladest ning võeti Ameerika Ühendriikide koosseisu 46. osariigina [[16. november|16. novembril]] [[1907]]<ref name=netstate>[http://www.netstate.com/states/intro/ok_intro.htm The State of Oklahoma] NetState (vaadatud 17.03.2017)</ref>. Osariigi nimi tuleb [[tšokto keel]]est.<ref name=chronicles156>Wright, Muriel H. [http://digital.library.okstate.edu/Chronicles/v014/v014p156.html "Contributions of the Indian People to Oklahoma"] – ''Chronicles of Oklahoma'', Vol. 14, No. 2, June 1936, p. 156 (vaadatud 16.03.2017)</ref> Oklahoma ingliskeelne hüüdnimi on '''Sooner State''', mis viitab valgetele asunikele (''[[sooners]]''), kes siirdusid paremate maatükkide saamise lootuses [[Indiaani territoorium]]ile enne seal maade jagamise ametlikku algust [[1889]]. aastal.<ref name=netstate/> Oklahoma elanike ehk oklahomalaste kohta kasutatakse inglise keeles mitteametlikult ka sõna ''Okies''.<ref>[http://www.dictionary.com/browse/okie Okie] Dictionary.com (vaadatud 17.03.2017)</ref> Kuna Oklahoma asub ajalooliselt Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse poolt indiaanlaste kasutusse jäetud aladel, kõneldakse seal siiani 25 indiaani keelt, rohkem kui üheski teises osariigis.<ref name=greymorning>Greymorning, Stephen. [https://web.archive.org/web/20070910075959/http://www.sedl.org/pubs/lc05/intro.html Profiles of Native Language Education Programs] Southwest Educational Development Laboratory (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 17.03.2017)</ref> Oklahoma on Ameerika Ühendriikide suuruselt 20. ja rahvaarvult 28. osariik.<ref>[http://www.netstate.com/states/tables/st_size.htm 50 State Rankings for Size] NetState.com (vaadatud 16.03.2017)</ref><ref>[http://worldpopulationreview.com/states/ State Populations 2017] World Population Review (vaadatud 16.03.2017)</ref> Selle suurim linn ja ühtlasi pealinn on [[Oklahoma City]]. [[Tulsa]] ja Oklahoma City on ka Oklahoma peamised majanduskeskused – nende [[suurlinna-ala]]del elab kokku umbes kaks kolmandikku osariigi elanikkonnast.<ref>[https://www.census.gov/population/www/cen2010/cph-t/CPH-T-5.pdf 2010 Census Population and Housing Tables] United States Census 2010 (vaadatud 17.03.2017)</ref> Oklahoma osariik on oluline [[maagaas]]i, [[nafta]] ja [[põllumajandus]]saaduste tootja. Lisaks [[energeetika]]le ja põllumajandusele on Oklahoma peamised majandusharud [[infotehnoloogia]], [[transport]], [[biotehnoloogia]], [[lennundus]] ja [[kaitsetööstus]].<ref name=newsmax>DiPiero, Diane. [http://www.newsmax.com/FastFeatures/industries-in-oklahoma-economy/2015/04/13/id/638098/ "Top 5 Industries in Oklahoma: Which Parts of the Economy Are Strongest?"] – ''NewsMax'', 13.04.2015 (vaadatud 17.03.2017)</ref> Madalad naftahinnad on Oklahoma majandust 21. sajandi teisel kümnendil tugevalt kahjustanud – kui 2006. aastal oli osariik Ameerika Ühendriikide üks kiiremalt kasvavaid majandusi, siis 2015. aastal vähenes Oklahoma majandus osariikidest kõige kiiremini.<ref>Woodward, Brian. [http://www.reddirtreport.com/prairie-opinions/cheap-oil-killing-oklahoma%E2%80%99s-economy "Cheap oil is killing Oklahoma’s economy"] – ''REd Dirt Report'', 23.01.2016 (vaadatud 17.03.2017)</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20070704133957/http://www.bea.gov/newsreleases/regional/spi/2007/spi0307.htm State Personal Income 2006] Bureau of Economic Analysis, 27.03.2007 (vaadatud 17.03.2017)</ref><ref>Mecoy, Don. [http://newsok.com/article/5465925 "Oklahoma economy is nation's worst in second quarter"] – ''The Oklahoman'', 10.12.2015 (vaadatud 17.03.2017)</ref> Looduslikult on Oklahomas ülekaalus [[tasandik]]ud ja [[preeria]]d, kuid leidub ka madalaid [[mäestik]]ke, [[lavamägi|lavamägesid]] ja metsasid.<ref>Sherman, Melissa. ''Let's Take a Look at Oklahoma.'' Great Neck Publishing, 2016, p. 1.</ref> Suurem osa Oklahomast jääb kolme loodusregiooni aladele – läänes [[Suur tasandik]], osariigi keskosas preeria, [[savann]]ide ja metsade segaregioon [[Cross Timbers]], idas metsadega kaetud mägismaa [[Interior Highlands]]. Selles piirkonnas esineb tihti ohtlikke ilmastikunähtusi. Oklahoma osariigi ametlikud lühendid on '''OK''' ([[sihtnumber|sihtnumbrite]] süsteemis), '''US-OK''' ([[ISO 3166-2:US|ISO 3166]] standardi kohaselt) ja '''Okla.''' ([[Associated Press]]i lühendite süsteemis). ==Etümoloogia== Oklahoma nimi tuleb [[tšokto keel|tšoktokeelsest]] fraasist ''okla humma'', mis tähendab otsetõlkes 'punased inimesed' või 'punane rahvas'. [[Tšoktod]]e pealik [[Allen Wright]] pakkus nime välja [[1866]]. aastal Ameerika Ühendriikide valitsusega peetud läbirääkimistel [[Indiaani territoorium]]i üle. Tema nägemuses pidi Indiaani territoorium olema kõiki [[indiaanlased|indiaanlasi]] hõlmav üksus Ameerika Ühendriikide indiaaniasjade superintendendi juhtimise all. ''Okla humma'' oli tšoktokeelne vaste sõnale 'indiaanlased', mida kasutati Põhja-Ameerika põliselanike kirjeldamiseks tervikuna. Hiljem kinnistus see fraas Indiaani territooriumi aladel moodustatud [[Oklahoma territoorium]]i nimes ja kiideti ametliku nimena heaks [[1890]]. aastal, pärast nende alade avamist valgetele asunikele.<ref name=chronicles156/><ref>Meserve, John Bartlett. [https://web.archive.org/web/20131023025422/http://digital.library.okstate.edu/chronicles/v019/v019p314.html "Chief Allen Wright"] – ''Chronicles of Oklahoma'', Vol. 19, No. 4, December 1941, pp. 318–319 (vaadatud 17.03.2017)</ref> ==Geograafia== Oklahoma on Ameerika Ühendriikide suuruselt 20. osariik. Selle kogupindala on 181 037&nbsp;km², millest 177 660&nbsp;km² on maad ja 3377&nbsp;km² vett. Veekogude all on 1,9% osariigi pindalast.<ref>[https://water.usgs.gov/edu/wetstates.html How much of your state is wet?] USGS Water Science School (vaadatud 17.03.2017)</ref> Oklahoma on üks kuuest osariigist, mis moodustavad sirge joonena põhjast lõunasse kulgeva niinimetatud [[Frontier Strip|piiririba]]. Osaliselt asub Oklahoma [[Suur tasandik|Suurel tasandikul]], 48 üksteisega piirneva Ameerika Ühendriikide osariigi geograafilise keskpunkti lähistel. Põhjas piirneb Oklahoma osariik [[Kansas]]e, lõunas ja läänes [[Texas]]e, loodenurgas [[Colorado]] ja [[New Mexico]], kirdes [[Missouri osariik|Missouri]] ning idas [[Arkansas]]e osariigiga. Suurem osa Oklahoma ja Texase piirist kulgeb mööda [[Lõuna-Oklahoma aulakogeen]]i, kitsast ja sügavat [[aluskord|aluskorra]] vagumust, kus voolab kahe osariigi piiriks olev [[Red River]]i jõgi<ref>''Historical Atlas of Oklahoma.'' Norman, University of Oklahoma Press, 2006, pp. 6–11.</ref>. Oklahoma piir New Mexico osariigiga ei ole Texase ja New Mexico piiriga samal joonel, vaid sellest 3,4–3,5&nbsp;km ida pool. Texase ja New Mexico piir pandi esmakordselt paika piirivolinik John H. Clarki mõõtmiste tulemusel [[1859]]. aastal ja vastavalt kokkuleppele pidi see kulgema mööda [[103° läänemeridiaan]]i. 19. sajandi viimasel veerandil, kui täpsemat varustust ja metoodikat kasutades viidi läbi uued maamõõtmised, leiti, et senine piir ei ühtinud meridiaaniga. 1859. aasta maamõõtmismeetodid ei olnud piisavalt täpsed ja tegelik 103° meridiaan asus umbes 3,5&nbsp;km ida suunas. Palju lihtsam oli jätta viga parandamata, kui hakata Texaselt New Mexico kasuks maad võõrandama. Piir Oklahoma ja New Mexico vahel pandi aga paika täpselt ja kulgeb mööda tegelikku 103° meridiaani.<ref>Roeder, Fred. [https://web.archive.org/web/20150424053426/http://www.amerisurv.com/PDF/TheAmericanSurveyor_Roeder-TX-NMLine_December2006.pdf "Perhaps the Most Incorrect of Any Land Line"] – ''The American Surveyor'', Winter 2007 (vaadatud 17.03.2017)</ref><ref>Baker, Marcus. [https://pubs.usgs.gov/bul/0194/report.pdf The Northwest Boundary Of Texas] ''Bulletin of the United States Geological Survey'', No. 194, Washington, Government Printing Office, 1902, pp. 11–21, 45–50 (vaadatud 17.03.2017)</ref> [[Cimarroni maakond]] Oklahoma eenduvas loodenurgas on ainus maakond Ameerika Ühendriikides, millel on piir nelja osariigiga: New Mexico, Texase, Colorado ja Kansasega.<ref>Young, Norma Gene. [http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CI003 Cimarron County] Oklahoma Historical Society (vaadatud 17.03.2017)</ref> ===Pinnamood=== Oklahoma asub Suure tasandiku ja [[Ozarki platoo]] vahel [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] [[valgla]]s, ulatudes oma loodepiiril asuvatest kõrgetest [[tasandik]]est kaguosa madalate [[märgala]]deni.<ref>[https://pubs.usgs.gov/imap/i2720/ A Tapestry of Time and Terrain] United States Geological Survey (vaadatud 18.03.2017)</ref><ref name=okgeography>[http://www.netstate.com/states/geography/ok_geography.htm The Geography of Oklahoma] NetState (vaadatud 18.03.2017)</ref><ref name=oklahomamaps>[http://geology.com/state-map/oklahoma.shtml Oklahoma Map Collection] Geology.com (vaadatud 18.03.2017)</ref> Kõrguste muutumist loodest kagusse väljendavad ka osariigi kõrgeim ja madalaim punkt. Osariigi kõrgeim tipp [[Black Mesa]] (1516 m² merepinnast) asub Oklahoma eenduvas loodenurgas. Osariigi madalaim koht, mille kõrgus on vaid 88 m merepinnast, asub [[Little River]]i jõel Oklahoma kagupiiril [[Idabel]]i linna lähistel.<ref name=arndt>Arndt, Derek. [http://cig.mesonet.org/climateatlas/doc60.html The Climate of Oklahoma] Oklahoma Climatological Survey, 1.01.2003 (vaadatud 18.03.2017)</ref> Oklahoma on Ameerika Ühendriikide geograafiliselt üks mitmekesisemaid osariike. See on üks neljast osariigist, mille territooriumil asub üle kümne [[ökoregioon]]i. Oklahoma aladel eristatakse kokku 11 ökoregiooni, mis tähendab, et ruutkilomeetri kohta on neid rohkem kui üheski teises osariigis. Ka siin ilmnevad suured erinevused osariigi ida- ja lääneosa vahel: kui Ida-Oklahomas on kaheksa ökoregiooni, siis Lääne-Oklahomas on neid ainult kolm. Ökoregioonide vähesust kompenseerib osariigi lääneosas haruldaste taimeliikide suur hulk.<ref>[http://www.travelok.com/article_page/oklahomasdiverseecoregions Oklahoma's Diverse Ecoregions] Oklahoma! Come See for Yourself (vaadatud 18.03.2017)</ref> Osariigi territooriumile jääb neli suuremat [[mäestik]]ku: [[Ouachita mäed]], [[Arbuckle'i mäed]], [[Wichita mäed]] ja [[Ozarki mäed]].<ref name=okgeography/> Ozarki ja Ouachita mäed moodustavad osa [[Interior Highlands]]i mägismaast ning kujutavad endast ainsat suuremat mägist piirkonda [[Apalatšid]]e ja [[Kaljumäestik]]u vahel.<ref>[https://web.archive.org/web/20080622180232/http://www.srs.fs.usda.gov/4159/about/HotSpringsOffice.htm Managing Upland Forests of the Midsouth] USDA Forest Service (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 18.03.2017)</ref> Põhja-Oklahoma keskossa ulatub künkaline [[Flint Hills]]i preeriavöönd. Osariigi idapiiri lähistel asuvat [[Cavanal Hill]]i on kohalikud turismiametnikud nimetanud maailma kõrgeimaks [[küngas|künkaks]], kuid tegelikult on selle kõrgus 609 m maapinnast ja 727 m merepinnast, mistõttu on see ikkagi pigem [[mägi]].<ref>[http://www.travelok.com/listings/view.profile/id.1157 Cavanal Hill] Oklahoma! Come See for Yourself (vaadatud 18.03.2017)</ref><ref>Newman, Mike. [http://arkokhiker.org/outdoors/news/cavanal-hill-video/ Cavanal Hill Profile Video] Arklahoma Hiker, 22.04.2012 (vaadatud 18.03.2017)</ref> Oklahoma loodenurga poolkõrbelise kliimaga kõrgtasandikel leidub vaid väheseid metsaalasid; piirkonda iseloomustab laineline või tasane maastik, mida killustavad kohati [[kanjon]]id ja [[lavamägi|lavamäestikud]] nagu [[Klaasmäed]]. Osariigi edelaosas domineerivad Wichita mäed koos osaliste tasandikega, mille vahele kiiluvad väikesed isoleeritud mäestikud nagu [[Antelope Hills]]. Oklahoma keskosas on valdavaks üleminekupreeriad ja [[tammesavann]]id. Osariigist umbes kolmandiku moodustavas idaosas laiuvad lääne-idasuunaliselt paiknevad Ozarki ja Ouachita mäed, mille kõrgus kasvab järk-järgult itta liikudes.<ref name=oklahomamaps/> Oklahoma [[veestik]]u moodustavad enam kui 500 jõge ja oja ning 200 järve, millest enamik on tekitatud vooluveekogudele paisude abil. Enamik osariigist jääb kahte peamisse, Red Riveri ja [[Arkansas (jõgi)|Arkansase]] jõe valglasse, kuigi ka [[Lee jõgi|Lee]] ja [[Little River]]i jõel on küllaltki märkimisväärsed valglad.<ref>[https://www.britannica.com/place/Oklahoma-state#toc280845 Oklahoma: Drainage] Encyclopaedia Britannica (vaadatud 18.03.2017)</ref><ref>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entryname=RIVERS%20AND%20STREAMS Rivers and Streams] Oklahoma Historical Society (vaadatud 18.03.2017)</ref> ===Elusloodus=== Kuna Oklahoma osariik asub mitme geograafilise piirkonna ristumispunktis, on see oma suuruse kohta bioloogiliselt väga mitmekesine. Mets katab umbes 28% Oklahoma territooriumist.<ref name=forests>[http://www.forestry.ok.gov/oklahoma-forests Oklahoma's Forests] Oklahoma Forestry Services (vaadatud 18.03.2017)</ref> Nii kõrg- kui ka madalrohustu preeriad osariigi kesk- ja lääneosas toetavad ulatuslikke [[ökosüsteem]]e, kuigi tänapäeval domineerivad loodusliku rohttaimestiku asemel põllumajanduslikud kultuurtaimed. Oklahoma väheste sademetega lääneosas domineerivad ökosüsteemide seas madalrohustu preeriad ja [[põõsastik]]ud, kuigi kuni osariigi loodetipuni välja leidub jõgede lähistel ja ojasängides ka [[valge mänd|valgeid mände]], [[kollane mänd|kollaseid mände]] ja [[kadakas (perekond)|kadakaid]]. Oklahoma kirdeosas leidub mitmeid haruldasi, [[disjunktsioon (bioloogia)|disjunktsioonilise]] levikuga liike nagu [[suhkruvaher]], [[suurehambune vaher]], [[pudelpuu]] ja [[virgiinia tamm]].<ref name=studentguide>[https://web.archive.org/web/20061230052128/http://www.travelok.com/about/StudentGuide.pdf A Look at Oklahoma: A Student's Guide] Oklahoma Tourism & Recreation Department, 2005 (koopia archiv.org veebiarhiivis, vaadatud 18.03.2017)</ref> Osariigi kaguosas on valitsevaks [[padur]]id, [[küpress]]imetsad, [[heitlehisus|heitlehised metsad]] ning segametsad [[siilmänd]]ide, [[tõrvikumänd]]ide ja [[väike saabalpalm|väikeste saabalpalmidega]], samal ajal kui edelaosas on ülekaalus metsad, kus kasvavad [[virgiinia kadakas|virgiinia kadakad]], [[tähttamm]]ed ning mitut liiki [[jalakas (perekond)|jalakaid]] ja [[mänd (perekond)|mände]].<ref name=studentguide/><ref>[https://web.archive.org/web/20071013192154/http://ok.gov/~okag/forestry-okforestshome.htm Oklahoma's Forests] Oklahoma Agriculture, Food and Forestry (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 18.03.2017)</ref> Mitmekesine on ka Oklahoma osariigi [[loomastik]], seal elutseb [[valgesaba-pampahirv|valgesaba-pampahirvi]], [[mustsaba-hirv|mustsaba-hirvi]], [[harksarvik|harksarvikuid]], [[vapiti|vapitisid]], [[koiott|koiotte]], [[puuma|puumasid]] ja [[punailves|punailveseid]], lindudest võib seal leida [[vutt]]e, [[tuvilased|tuvilasi]], [[kardinallased|kardinallasi]], [[faasan (perekond)|faasaneid]], [[valgepea-merikotkas]]t ja [[punasaba-viu]]d. Preeria ökosüsteemides on tavalised asukad [[ameerika piison]], [[preeriapüü]], [[mäger]] ja [[vöölased]], osariigi loodenurga madalate rohttaimedega preeriates asuvad riigi ühed suuremad [[rohtlahaukur]]ite kolooniad. Oklahoma keskosa [[Cross Timbers]]i regioonis, kus preeria läheb üle metsadeks, elab 351 [[selgroogsed|selgroogsete]] liiki. Kagus asuvates Ouachita mägedes elavad [[baribal]], [[rebane]], [[hallrebane]] ja [[Põhja-Ameerika jõesaarmas]], kokku asustab osariigi kaguosa 328 eri liiki selgroogseid. Samas piirkonnas elab ka [[ameerika alligaator]].<ref name=studentguide/> ===Kliima=== Oklahoma asub niiskes subtroopilises piirkonnas,<ref name=ClimateOK>[http://climate.mesonet.org/county_climate/Products/oklahoma_climate_overview.pdf Oklahoma's Climate: an Overview] Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 20.03.2017)</ref> üleminekutsoonis põhjapoolse niiske mandrilise kliima, läänepoolse poolkõrbelise kliima ning osariigi kesk-, lõuna- ja idaosas valitseva niiske subtroopilise kliima vahel. Enamik osariigist paikneb piirkonnas, mida tuntakse [[Tornado Alley]] nime all ning mida iseloomustab [[Kanada]]st lähtuvate külmade kuivade õhumasside, [[Mehhiko]]st ja Ameerika Ühendriikide edelaosast lähtuvate soojade või kuumade kuivade õhumasside ning [[Mehhiko laht|Mehhiko lahelt]] saabuvate soojade niiskete õhumasside sage segunemine. Nende kolme vastandliku õhuvoolu vastasmõju tekitab ohtlikke ilmastikunähtusi (tugevaid [[äike]]setorme, nendega kaasnevaid laastavaid tuuli, [[rahe]]t ja [[tromb]]e) märksa sagedamini kui enamikus maailma piirkondades.<ref name=arndt/> Aastas tabab osariiki keskmiselt 62 trombi, mille poolest on Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas [[Texas]]e, [[Kansas]]e ja [[Florida]] järel neljandal kohal.<ref>[https://www.ncdc.noaa.gov/climate-information/extreme-events/us-tornado-climatology U.S. Tornado Climatology] NOAA: National Centers for Environmental Information (vaadatud 20.03.2017)</ref> Kuna Oklahoma asub erineva temperatuuri ja õhuvooludega tsoonide kokkupuutepunktis, võivad ilmamustrid osariigis väga lühikese aja jooksul ja väga väikesete vahemaade tagant olulisel määral muutuda.<ref name=arndt/> Näiteks 11. novembri 1911 pärastlõunal oli õhutemperatuur [[Oklahoma City]]s 28&nbsp;°C (selle kuupäeva soojarekord), siis sööstis aga enneolematu intensiivsusega üle osariigi arktiline külmalaine, mis tõi keskööks kaasa õhutemperatuuri langemise –8&nbsp;°C (selle kuupäeva külmarekord); nii langes 11. novembri sooja- ja külmarekord täpselt samale päevale.<ref>[http://www.mesonet.org/index.php/news/article/november_11_1911_a_palindrome_to_remember November 11, 1911: A Palindrome to Remember] Mesonet (vaadatud 20.03.2017)</ref> See fenomen on ka mitmete piirkonda tabanud trombide põhjuseks, näiteks 27.–28. aprillil 1912, mil sooja ja külma [[front|frondi]] põrkumisel tekkis päeva jooksul igas tunnis keskmiselt üks tromb.<ref>[https://www.weather.gov/oun/events-19120427 The Tornado Outbreak of April 27-28, 1912] National Weather Service (vaadatud 20.03.2017)</ref> Oklahoma kesk-, lõuna- ja idaosa niisket subtroopilist kliimat ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]is ''Cfa'') mõjutavad tugevalt Mehhiko lahelt niiskust toovad lõunatuuled. Lääne poole liikudes läheb kliima osariigi loodenurga eenduvas osas ja teistes [[Lawton]]ist läände jäävatel aladel järk-järgult üle poolkõrbeliseks tsooniks (Köppeni kliimaklassifikatsioonis ''BSk''), kuhu lõunast tulev niiske õhk jõuab harva.<ref name=ClimateOK/> Samamoodi väheneb idast läände sademete hulk ja õhutemperatuur. Oklahoma kaguosas on [[aasta keskmine õhutemperatuur]] 16&nbsp;°C ja [[aasta keskmine sademete hulk]] 1210&nbsp;mm, samal ajal kui osariigi loodenurga kõrgematel aladel on aasta keskmine temperatuur 14&nbsp;°C ja aasta keskmine sademete hulk alla 500&nbsp;mm.<ref>[http://climate.ok.gov/index.php/climate/climate_trends/precipitation_history_annual_statewide Precipitation history - Annual] Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref>[http://climate.ok.gov/index.php/climate/climate_trends/temperature_history_annual_statewide Temperature history - Annual] Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 21.03.2017)</ref> Peaaegu kogu Oklahomas on talv kõige kuivem aastaaeg. Kuu keskmine sademete hulk kasvab oluliselt kevadel, saavutades tipu mais, mis on suuremas osas Oklahomast aasta sademerikkaim kuu. Sel ajal esineb sagedasi, vahel väga tugevaid äikesetorme. Juuni algus võib olla veel sademerohke, kuid enamikul aastatel väheneb sademete hulk juunis ja juuli alguses tuntavalt. Kesksuvi (juuli ja august) on suuremas osas Oklahomast teine kuivaperiood, mil kauakestvate kuumahoogude vahel esineb sporaadilisi äikesetorme. Kõige kuumematel suvedel on tavalised [[põud|põuad]]: näiteks 1934., 1954., 1980. ja 2011. aasta suvel ei sadanud nädalaid vihma ja õhutemperatuur püsis üle 38&nbsp;°C. Keskmine sademete hulk hakkab taas kasvama septembrist oktoobri keskpaigani, mis kujutab endast aasta teist sademerohket perioodi. Seejärel oktoobrist detsembrini sademed taas vähenevad.<ref name=arndt/> Kogu osariigi ulatuses ei ole haruldased õhutemperatuurid üle 38&nbsp;°C või alla –18&nbsp;°C,<ref name=ClimateOK/> kuigi Oklahoma kesk- ja kaguosas langeb temperatuur harva alla 0&nbsp;°C. Lund sajab keskmiselt alla 10&nbsp;cm lõunas kuni üle 51&nbsp;cm osariigi eenduvas loodenurgas [[Colorado]] piiril.<ref name=arndt/> Oklahoma soojarekord 49&nbsp;°C on talletatud neljal korral: [[18. juuli]]l [[1936]] [[Alva]]s, [[19. juuli]]l [[1936]] ja [[12. august]]il [[1936]] [[Altus]]es ning [[10. august]]il [[1936]] [[Poteau]]'s. Oklahoma külmarekord –35&nbsp;°C mõõdeti [[10. veebruar]]il [[2011]] [[Nowata]]s.<ref>[http://climate.ok.gov/index.php/site/page/state_records State Records] Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 21.03.2011)</ref> Oklahoma osariigi [[Norman (Oklahoma)|Normani]] linnas asub mitu ilmastiku uurimise keskust, näiteks [[Storm Prediction Center]] ja [[National Severe Storms Laboratory]], aga samuti koolituskeskus [[Warning Decision Training Division]].<ref>[http://www.spc.noaa.gov/ Storm Prediction Center] (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref>[http://www.nssl.noaa.gov/ NSSL: National Severe Storms Laboratory] (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref>[http://www.wdtb.noaa.gov/ Warning Decision Training Division] (vaadatud 21.03.2017)</ref> {| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto" "text-align:center;font-size:90%;" | | colspan="13" style="text-align:center;font-size:90%;background:#E5AFAA;"|'''Kuu keskmised temperatuurid Oklahoma suuremates linnades''' |- style="background: #E5AFAA;text-align:center;" ! Linn ! Jaan ! Veebr ! Märts ! Apr ! Mai ! Juuni ! Juuli ! Aug ! Sept ! Okt ! Nov ! Dets |- style="background: #F8F3CA;text-align:center;" ! style="background:#f8f3ca; color:#000;"| Oklahoma City | 10 / –2 | 13 / 1 | 17 / 5 | 23 / 10 | 27 / 16 | 31 / 20 | 35 / 22 | 34 / 22 | 29 / 17 | 23 / 11 | 17 / 4 | 11 / –1 |- style="background: #C5DFE1;text-align:center;" ! style="background:#c5dfe1; color:#000;"| Tulsa | 9 / –3 | 12 / –1 | 17 / 4 | 22 / 9 | 26 / 15 | 31 / 20 | 34 / 23 | 34 / 22 | 29 / 17 | 23 / 11 | 16 / 4 | 9 / –1 |- style="background: #F8F3CA;text-align:center;" ! style="background:#f8f3ca; color:#000;"| Lawton | 11 / –3 | 13 / –1 | 18 / 4 | 23 / 9 | 27 / 15 | 32 / 19 | 35 / 22 | 35 / 22 | 30 / 17 | 24 / 10 | 17 / 4 | 11 / –2 |- | colspan="13" style="text-align:center; font-size:90%; background:#e8eafa; text-align:center; font-size:90%; background:#e8eafa;"| ''Kuu keskmine kõrgeim / madalaim temperatuur °C''<ref>[http://www.usclimatedata.com/climate/oklahoma-city/oklahoma/united-states/usok0400 Climate Oklahoma - Oklahoma City] U.S. Climate Data (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref>[http://www.usclimatedata.com/climate/tulsa/oklahoma/united-states/usok0537 Climate Oklahoma - Tulsa] U.S. Climate Data (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref>[http://www.usclimatedata.com/climate/lawton/oklahoma/united-states/usok0307 Climate Lawton - Oklahoma] U.S. Climate Data (vaadatud 21.03.2017)</ref> |} ===Kaitse- ja puhkealad=== Oklahomas on kokku 33 [[osariigi park|osariigi alluvuses maastikukaitseala]], kolm [[rahvuspark]]i, kolm [[metsakaitseala|metsa-]] ja [[preeriakaitseala]] ning laialdane [[loodusreservaat]]ide võrgustik.<ref>[http://www.travelok.com/state_parks State Parks] Oklahoma! Come See for Yourself (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref name=OKparks>[https://www.nps.gov/state/ok/index.htm Oklahoma Parks] National Park Service (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref>[https://www.fs.fed.us/recreation/map/state_list.shtml#O Find a Forest by State] U.S. Forest Service (vaadatud 21.03.2017)</ref> Tähtsaim metsakaitseala on [[1907]]. aastal president [[Theodore Roosevelt]]i korraldusel asutatud [[Ouachita rahvusmets]], mis asub Oklahoma ja [[Arkansas]]e osariigi territooriumil. See on vanim metsakaitseala lõunaosariikides ja hõlmab üle 7280&nbsp;km².<ref>[https://web.archive.org/web/20170322014750/http://backwoodsadventures.com/rootsrated/an-overview-of-the-ouachita-national-forest-the-oldest-national-forest-in-the-south/ An Overview of the Ouachita National Forest: The Oldest National Forest in the South] Backwoods Adventures (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref>[https://www.fs.usda.gov/ouachita/ Ouachita National Forest] U.S. Forest Service (vaadatud 21.03.2017)</ref> Oklahoma metsadest on föderaalvalitsuse omandis kokku alla 5%.<ref name=forests/> Kesk-Oklahoma põhjaosas asuv [[Tallgrass Prairie Preserve]] on maailma suurim [[kõrgrohustu preeria]] kaitseala (158&nbsp;km²). See on osa ökosüsteemist, mis minevikus hõlmas 14 praeguse osariigi territooriumi, kokku ligi 690 000&nbsp;km², aga millest inimtegevuse tulemusel on siiani säilinud vähem kui 4%.<ref>[https://www.nps.gov/tapr/index.htm Tallgrass Prairie National Preserve Kansas] National Park Service (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160817132843/http://www.nature.org/ourinitiatives/regions/northamerica/unitedstates/oklahoma/placesweprotect/tallgrass-prairie-preserve.xml Oklahoma: Joseph H. Williams Tallgrass Prairie Preserve] The Nature Conservancy (vaadatud 21.03.2017)</ref> Lisaks asub Oklahoma kirdeosas veel teine preeriakaitseala, [[Black Kettle National Grassland]], mis hõlmab 127&nbsp;km² preeriat.<ref>[https://www.fs.usda.gov/detail/cibola/home/?cid=stelprdb5397425 Black Kettle and McClellan Creek National Grasslands] U.S. Forest Service (vaadatud 21.03.2017)</ref> [[Wichita Mountains Wildlife Refuge]] on vanim ja suurim üheksast Oklahoma territooriumil asuvast [[National Wildlife Refuge|National Wildlife Refuge'i]] süsteemi looduskaitsealast. See asutati [[1901]]. aastal ja katab ligi 239&nbsp;km² suuruse ala.<ref>[https://web.archive.org/web/20080207022542/http://www.fws.gov/refuges/refugeLocatorMaps/Oklahoma.html Refuge Locator Map: Oklahoma] U.S. Fish and Wildlife Service (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref>[https://www.fws.gov/refuge/Wichita_Mountains/about.html Wichita Mountains: About the Refuge] U.S. Fish and Wildlife Service (vaadatud 21.03.2017)</ref> Suurim Oklahomas asuvatest föderaalvalitsuse alluvuses pargi- ja puhkealadest on [[Chickasaw National Recreation Area]], mis hõlmab 18&nbsp;km².<ref>[https://www.nps.gov/chic/learn/management/statistics.htm Chickasaw National Recreation Area: Parks Statistics] National Park Service (vaadatud 21.03.2017)</ref> Muud olulised pargid ja puhkealad on veel [[Santa Fe rada|Santa Fe]] ja [[Pisarate rada|Pisarate raja]] ajaloolised marsruudid, ajaloomälestiste registrisse kantud [[Fort Smithi ajaloopark|Fort Smith]] ja [[Washita lahinguväli]] ning [[Oklahoma City rahvusmemoriaal]].<ref name=OKparks/> ==Ajalugu== Leidub tõendeid, mille kohaselt läbisid Põhja-Ameerika põliselanike eellased Oklahoma alasid või isegi asustasid neid juba [[Weichseli jäätumine|viimasel jääajal]], umbes 30 000 aastat tagasi.<ref name=prehistory>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=PR008 Prehistoric Native Peoples] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)</ref> Oklahoma varaseimad eelajaloolised asukad olid kütid, kelle asustusest on leitud arheoloogilisi tõendeid peamiselt kolmest kohast: osariigi kirdeosast [[Ozarki mäed|Ozarki mägede]] koobastest ja kaljunukkidelt, osariigi eenduva loodenurga koobastest ning üle osariigi laiali pillutatuna jõgede ja ojade kallastelt. Osariigi idaosast leitud [[Fourche Maline'i kultuur]]i (300–800 eKr) matmispaigad on varaseimad jäljed inimmatustest Oklahoma aladel. Oklahoma eelajaloo kuldajastuks loetakse niinimetatud Spiro epohhi (500–1300 pKr). See ajastu on nime saanud [[Mississippi kultuur]]i [[Spiro kalmed|Spiro kalmete]] järgi, mis asuvad tänapäeval [[Spiro]] linna lähistel. Siin oli tegemist juba arenenud kultuuriga, mida iseloomustasid püsivad arvuka elanikkonnaga külad, kõrge käsitöö tase ja esimesed katsed metalli töödelda.<ref name=prehistory/><ref>Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 9–15 (vaadatud 21.03.2017)</ref> Teadaolevalt esimese eurooplasena läbis Oklahoma alasid [[1541]]. aastal hispaania [[konkistadoorid|konkistadoor]] ja maadeavastaja [[Francisco Vázquez de Coronado]], kes otsis aastatel [[1540]]–[[1542]] müütilist Cíbola seitset kullast linna. Coronado ekspeditsioon, mis lõppes ebaõnnestumisega, läbis ainult Oklahoma eenduvat loodenurka.<ref>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CO062 Coronado Expedition] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref>Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 16–19 (vaadatud 21.03.2017)</ref> Kuigi hispaanlased tegid uurimisretki Oklahoma aladele ka hiljem – tuntuim neist on [[Juan de Oñate]] ekspeditsioon [[1601]]. aastal – nad piirkonda ei koloniseerinud. [[1682]]. aastal kuulutas prantsuse maadeavastaja [[René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle]] kõiki [[Mississippi]] jõe äärsed maad [[Prantsusmaa]] kuninga valduseks. [[1719]]. aastal tegid prantslased Oklahoma aladele kaks uurimisretke, otsides kauplemisvõimalusi kohalike indiaanlaste ja kaugemal asuvate Hispaania asundustega: [[Jean-Baptiste Bénard de la Harpe]] kulges mööda [[Red River]]i jõge nüüdisaegse Oklahoma lõunapiiril ja [[Claude Charles du Tisné]] uuris nüüdisaegse Oklahoma põhjaosa. Prantslased rajasid Oklahoma aladele ka kaubaposte, kuid alalist eurooplaste asustust seal veel ei tekkinud.<ref>Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 19–27 (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=FR020 French] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)</ref> 18. sajandi lõpuks oli indiaani asustus Oklahoma aladel mitmekesine ja kirev. [[Vitšitad|Vitšita]] indiaanlased elasid põlluharijate ja küttide-korilastena veeteede ääres Oklahoma kesk- ja lõunaosas. Läänepoolsetel aladel domineerisid nomaadilise eluviisiga [[komantšid]] ja [[apatšid]], kes järgnesid [[Suur tasandik|Suurel tasandikul]] piisonikarjadele. Kirdes elasid põlluharijate ja küttide-korilastena [[kuapad]]. Kõige hiljem saabusid [[oseidžid|oseidži]] indiaanlased, kes asustasid samuti Oklahoma kirdeosa. Nemad elatusid peamiselt põlluharimisest, kuid organiseerisid ka suuri piisonijahte läänes laiuvatel tasandikel. Oseidži indiaanlased korraldasid ka röövretki vitšitade küladesse.<ref>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entryname=SETTLEMENT%20PATTERNS Settlement Patterns] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)</ref> ===19. sajand=== Oklahoma läks ametlikult [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]] [[1803]]. aastal [[Louisiana ost]]uga, kui Prantsusmaa esimene konsul [[Napoleon I|Napoléon Bonaparte]] müüs Prantsusmaa valdused Mississippi jõest läänes ([[Uus-Prantsusmaa]]) Ameerika Ühendriikidele. Oklahoma alade haldusterritoriaalne kuuluvus muutus esialgu tihti: [[1804]]–[[1805]] kuulusid need [[Indiana territoorium]]i, [[1805]]–[[1812]] [[Louisiana territoorium]]i, [[1812]]–[[1819]] [[Missouri territoorium]]i ja alates [[1819]]. aastast [[Arkansase territoorium]]i koosseisu.<ref>Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 28–29 (vaadatud 21.03.2017)</ref> Kui algselt pidid indiaanlastele jääma kõik alad [[Mississippi]] jõest läänes, liikus euroopa päritolu ameeriklaste asuala ometi üha enam lääne poole ja föderaalvalitsus legaliseeris piirimuutused indiaani hõimudega sõlmitud üha uute lepingutega. [[1828]]. aasta lepingutega kehtestati indiaanlaste asuala piir umbes seal, kus asub tänapäeval Oklahama ja Arkansase osariigi piir. 19. sajandi edenedes aeti üha enam indiaanlasi Ameerika Ühendriikides oma esivanemate maadelt minema ja küüditati indiaanlastele eraldatud aladele eurooplaste püsiasustusest lääne pool, muuhulgas nüüdisaegsetele Oklahoma aladele ja selle ümbrusse. [[1830]]. aasta [[indiaanlaste ümberasustamise seadus]] andis presidendile õiguse võõrandada indiaanlaste maid Mississippi jõest idas. Esimesena [[viis tsiviliseeritud hõim|viiest tsiviliseeritud hõimust]] küüditati [[1831]]. aastal Ameerika Ühendriikide kaguosast [[tšoktod]]. Seda küüditamist hakati nimetama "[[pisarate rada|pisarate rajaks]]", kuigi tänapäeval kasutatakse seda mõistet enamasti hilisema [[tšerokiid]]e küüditamise kontekstis. [[1834]]. aastal määrati kindlaks [[Indiaani territoorium]]i piirid, mille raamesse jäi ka Oklahoma.<ref>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=TR003 Trail of Tears (term)] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)</ref><ref name=territory>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entryname=INDIAN%20TERRITORY Indian Territory] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)</ref> [[1838]]. aastal küüditati Oklahomasse 17 000 tšerokiid ja nende 2000 mustanahalist orja.<ref>Carter, Samuel. ''Cherokee sunset: A nation betrayed: a narrative of travail and triumph, persecution and exile.'' New York, Doubleday, 1976, p. 232.</ref> Nad asustati aladele, mis kuulusid enne oseidži ja kuapa indiaanlastele. Üha ulatuslikuma indiaanlaste ümberasustamise tulemusel elas 1889. aastaks Indiaani territooriumil enam kui 30 indiaanirahvast ja -hõimu. Samal ajal oli Indiaani territooriumi ala pidevalt vähenenud, sest varem osaliselt selle alla kuulunud [[Kansas]] sai osariigiks [[1861]]. aastal ja [[Nebraska]] [[1867]]. aastal.<ref name=territory/> [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] ajal astusid mitmed hõimud lepingulistesse suhetesse [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]iga või toetasid konföderatsiooni mitteametlikult.<ref>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CI011 Civil War Era] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)</ref> Orjus kaotati Indiaani territooriumil alles [[1866]]. aastal, kui sealsed hõimud sõlmisid Ameerika Ühendriikidega uued lepingud.<ref>Hornsby, Alton. [https://books.google.ee/books?id=bqIJ278VHuwC&pg=PA127&dq=Slaves+1866+Oklahoma&hl=en&ei=NNYATq_lFOTx0gH_nq2xDg&sa=X&oi=book_result&ct=result&redir_esc=y#v=onepage&q=Slaves%201866%20Oklahoma&f=false ''A Companion to African-American History''] Blackwell Publishing, 2005, p. 127 (vaadatud 21.03.2017)</ref> Pärast kodusõda püüdsid [[Texas]]e karjafarmid sammu pidada kasvanud nõudlusega Ameerika Ühendriikide idaosa linnades ja neile oli oluline toimetada kariloomad Oklahomast põhja poole Kansasesse, kus olid olemas loomade transpordiks vajalikud raudteeühendused. Seetõttu hakkasid [[kauboi]]d Indiaani territooriumile illegaalselt rajama karjateid.<ref>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CA076 Cattle Drives] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)</ref> 1881. aastal kulges neli viiest lääne piirialade peamisest karjateest läbi Indiaani territooriumi.<ref>[http://genealogytrails.com/main/cattletrails1881map.html 1881 Map of Cattle Drive Trails] Genealogy Trails, 2006 (vaadatud 21.03.2017)</ref> Valgete asunike kasvanud kohalolu Indiaani territooriumil mõjutas Ameerika Ühendriikide parlamenti [[1887]]. aastal vastu võtma [[Dawesi seadus]]t, mis jagas seni hõimudele kuulunud maad perekondlikeks kruntideks, mis ühelt poolt soodustas põllumajandusega tegelemist ja eraomandi põhimõtete omaksvõtmist indiaanlaste seas, kuid viis samal ajal maa võõrandamiseni föderaalvalitsuse kasuks. Selle protsessi tulemusel lõhuti senine reservaatide süsteem ja hõimustruktuur, võõrandati umbes 50% indiaanlaste maadest ja kiirendati traditsiooniliste indiaani kultuuride hääbumist. Võõrandatud maa müüdi raudteefirmadele ja valgetele asunikele.<ref>Hamilton, Robert. [http://itech.fgcu.edu/&/issues/vol3/issue1/united.htm United States and Native American Relations] Florida Gulf Coast University (vaadatud 21.03.2017)</ref> Korraldati mitmeid maadejagamisi, mille raames jagati välja neid Indiaani territooriumi maa-alasid, mis enne olid valgetele asunikele suletud. Need jagamised algasid tavaliselt kindlal kuupäeval ja kellaajal ning maatükid anti välja vastavalt sellele, kes esimesena kohale jõudis. Asunikke, kes ületasid piiri ebaseaduslikult enne ametlikku maadejagamise algust ehk jõudsid kohale varem (inglise keeles ''sooner''), hakati inglise keeles nimetama ''sooners''. Eriti ulatuslik oli võistlus paremate maatükkide omandamise nimel kevadel [[1889]] toimunud maadejagamise eel ja ajal. Selle maadejagamise tulemusel tekkis Oklahomasse rohkearvuline euroopa päritolu elanikkond ja sealt sai tulevane Oklahoma osariik ka oma ingliskeelse hüüdnime ''Sooner State''.<ref>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=LA014 Land Run of 1889] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)</ref> Ameerika Ühendriikide kodanike arvu kasv indiaanlastelt võõrandatud ja asunikele välja jagatud maadel tekitas olukorra, kus need alad kvalifitseerusid territooriumi staatusele Ameerika Ühendriikide koosseisus. [[2. mai]]l [[1890]] moodustati [[Oklahoma territoorium]] ja sama aasta augustis valiti selle parlamendi esimene koosseis. Järgmise 17 aasta kestel kasvas territooriumi pindala Indiaani territooriumi arvel mitmekordseks, peamiselt täiendava maade võõrandamise ja ümberjagamise tulemusel.<ref>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=OK085 Oklahoma Territory] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)</ref> Indiaanlaste positsioone nõrgendas veelgi [[1898]]. aastal vastu võetud [[Curtise seadus]], mis kaotas indiaanlaste hõimukohtud ja allutas kõik Indiaani territooriumi elanikud Ameerika Ühendriikide föderaalseadustele. Seaduse eesmärk oli sillutada teed indiaanlaste assimileerimisele ning Indiaani territooriumi ja Oklahoma territooriumi aladest uue osariigi moodustamisele.<ref>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CU006 Curtis Act (1888)] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)</ref> ===20. sajand=== 20. sajandi alguses tehtud katsed moodustada vähenenud, veel ainult nüüdisaegse Oklahoma idaosaga piirdunud Indiaani territooriumist eraldi indiaanlaste osariiki kukkusid läbi. Viimane katse moodustada taolist haldusüksust Sequoyah' osariigi nime all tehti [[1905]]. aastal, mil koostati ka vastav ametlik pöördumine [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]ile. Viimane keeldus aga seda üldse arutusele võtmast. [[1907]]. aastal toimunud Oklahoma osariigi kongressil otsustati moodustada uus osariik senise Indiaani territooriumi ja Oklahoma territooriumi aladest, mida indiaanlased olid seni soovinud vältida. Kongressi otsused said föderaalvõimude heakskiidu ja [[16. november|16. novembril]] [[1907]] võeti Oklahoma osariik 46. osariigina Ameerika Ühendriikide koosseisu.<ref>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=SE021 Sequoyah Convention] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)</ref> Uuest osariigist sai alles kujunemisjärgus [[naftatööstus]]e oluline keskus, kus naftavarude avastamine tõi kaasa uute linnade rajamise, nende rahvaarvu ja jõukuse kiire kasvu. [[Tulsa]] oli suure osa 20. sajandist tuntud maailma naftapealinnana ja osariigi majandust toitsid esimestel aastakümnetel peamiselt investeeringud naftatootmisse.<ref>[https://web.archive.org/web/20170323054823/http://tulsahistory.org/learn/online-exhibits/early-tulsa-history/oil-and-riches/ Oil and Riches] Tulsa Historical Society & Museum (vaadatud 22.03.2017)</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20161109084753/http://aoghs.org/oklahoma-oil-history/ Oklahoma Oil History] American Oil & Gas Historical Society (vaadatud 22.03.2017)</ref> Alates 19. sajandi teisest poolest oli Oklahomasse saabunud ka rohkelt [[afroameeriklased|afroameeriklasi]], sest seda reklaamiti nende kogukondades vabaduse ja võimaluste maana. Oklahoma poliitik [[Edward McCabe]] taotles president [[Theodore Roosevelt]]ilt uus osariigi moodustamist afroameeriklaste osariigina, kuid see ettepanek ei leidnud piisavat toetust ja pärast Oklahoma osariigi moodustamist võeti ka seal vastu mustanahaliste õigusi kitsendavad seadused. Kui 20. sajandi alguses oli Oklahomas kümneid mustanahaliste asutatud ja nende enamusega linnu, siis enamik neist hääbus 1940. aastateks. Tuntuimad erandid on [[Boley]] ja [[Langston]], mis eksisteerivad tänini.<ref name=afro>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entryname=AFRICAN%20AMERICANS African Americans] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)</ref> Tulsa [[Greenwood]]i linnaosa oli 1920. aastate alguseks Ameerika Ühendriikide üks jõukamaid afroameeriklaste elurajoone, mida tunti ka Väikese Aafrika ja Musta Wall Streeti nime all.<ref>Oxman, Steven. [http://variety.com/2000/tv/reviews/the-tulsa-lynching-of-1921-a-hidden-story-1200461970/ "Review: ‘The Tulsa Lynching of 1921: A Hidden Story’"] – ''Variety'', 30.05.2000 (vaadatud 22.03.2017)</ref> Rassilised pinged Oklahomas süvenesid pärast [[Ku Klux Klan]]i tegevuse algust Oklahomas 1920. aastate alguses. [[1921]]. aastal puhkesid [[Tulsa rassirahutused]], mis kujunesid Ameerika Ühendriikide ajaloo üheks kulukaimaks rassitüliks. Rahutuste käigus purustati 35 linnakvartalit, tekitati 1,8 miljoni USA dollari väärtuses varalist kahju ja hukkus kuni 300 inimest.<ref name=afro/><ref>[https://web.archive.org/web/20080624204404/http://www.ok-history.mus.ok.us/trrc/file1.pdf Tulsa Race Riot] Oklahoma Commission to Study the Tulsa Race Riot of 1921, 28.02.2001 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 22.03.2017)</ref> [[1925]]. aastal alustas Oklahoma ettevõtja [[Cyrus Avery]] kampaaniat maantee [[Route 66]] loomiseks, mis avati [[1926]]. aastal ja märgistati [[1927]]. aastal. [[Chicago]]st [[Santa Monica]]ni kulgenud kuulus maantee läbis Oklahomas Avery kodulinna Tulsat. Seal tegutses ka 1927. aastal Avery asutatud ühing [[U.S. Highway 66 Association]], mis vastutas tee kavandamise ja väljaehitamise eest. Averyt hakati hiljem kutsuma "Route 66 isaks".<ref>Tremeear, Janice. ''Illinois' Haunted Route 66.'' The History Press, 2013, p. 10.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20130623050651/http://xroads.virginia.edu/~UG02/carney/avery.html "The Father of Route 66"] Route 66: The main stream of America (vaadatud 22.03.2017)</ref> 1930. aastatel hakkasid mõningaid osariigi piirkondi mõjutama halvad põllumajanduspraktikad, pikaajalised [[põud|põuad]] ja tugevad tuuled. Kansase, Texase ja [[New Mexico]] teatud piirkonnad ning Oklahoma loodeosa moodustasid niinimetatud [[Dust Bowl]]i ('tolmukauss'), mida iseloomustasid vähesed sademed ja ebatavaliselt kõrged õhutemperatuurid. Need ilmastikuolud viisid tuhandete talunike vaesumiseni ja sundisid neid ümber asuma Ameerika Ühendriikide lääneosa viljakamatele aladele.<ref>[https://web.archive.org/web/20170426185936/http://www.english.illinois.edu/maps/depression/dustbowl.htm About The Dust Bowl] Modern American Poetry, Department of English, University of Illinois (vaadatud 23.03.2017)</ref><ref>Amadeo, Kimberly. [https://web.archive.org/web/20170323234020/https://www.thebalance.com/what-was-the-dust-bowl-causes-and-effects-3305689 What Was the Dust Bowl? Causes and Effects] The Balance, 21.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)</ref> Selle tulemusel elas Oklahoma kuni 1950. aastani kestnud kahekümneaastase perioodi vältel üle oma ajaloo suurima rahvaarvu languse (6,9%).<ref>Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, p. 240 (vaadatud 23.03.2017)</ref> Pinnase ja veevarude konserveerimise projektid muutsid osariigi põllumajanduspraktikat ning viisid ulatusliku paisude ja üleujutustõkete süsteemi rajamiseni. Nende käigus rajati sadu veehoidlaid ja paisjärvi, et tagada majapidamiste ja põllumajanduslike maade varustamine veega. 1960. aastate alguseks oli Oklahomas rajatud üle 200 järve, mis tähendab, et seal on rohkem tehisveekogusid kui üheski teises Ameerika Ühendriikide osariigis.<ref>Layden, Logan. [https://stateimpact.npr.org/oklahoma/2012/09/27/why-oklahoma-built-more-lakes-than-any-other-state/ Why Oklahoma Built More Lakes Than Any Other State] State Impact, 27.09.2012 (vaadatud 23.03.2017)</ref> [[19. aprill]]il [[1995]] toimus Oklahoma Citys üks Ameerika Ühendriikide senise ajaloo ohvrirohkemaid terrorirünnakuid. [[Timothy McVeigh]]' korraldatud [[Oklahoma City pommiplahvatus]]es Afred P. Murrah' nimelise föderaalhoone ees hukkus 168 inimest, nende seas 19 last. Plahvatuses sai vigastada üle 650 inimese ja kahjustada üle 300 hoone. Rünnaku korraldaja McVeigh mõisteti surma ja hukati [[2001]]. aastal, tema kaasosalisele [[Terry Nichols]]ile mõisteti eluaegne vanglakaristus ilma ennetähtaegse vabanemise õiguseta.<ref>[http://www.history.com/topics/oklahoma-city-bombing Oklahoma City Bombing] History Channel (vaadatud 23.03.2017)</ref> ==Rahvastik== 1. juulil 2018 elas Oklahoma osariigis [[Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]] hinnangul 3 943 079 inimest, kaks aastat varem 3 923 561 inimest. [[Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli osariigi elanikkond 3 751 351 inimest, seega kasvas rahvaarv kaheksa aastaga 5,1%.<ref name=quickfacts/> Kui välja jätta majanduslangusest ja ilmastikuoludest tingitud rahvaarvu vähenemine 1930.–1940. aastatel, on Oklahoma elanikkond püsivalt kasvanud. Osariigi moodustamise ajal 1907. aastal elas Oklahoma aladel umbes 1 400 000 inimest, 1980. aastaks oli elanikkond kasvanud 3 025 500 inimeseni ja 1990. aastaks 3 224 000 inimeseni. Kõige kiirem oli elanikkonna kasv 1970. aastatel, mil elanike arv tõusis ühe aastakümnega üle 18%.<ref>[http://www.digitalprairie.ok.gov/cdm/ref/collection/stgovpub/id/23271 Oklahoma's Population:Growth, Size, Composition, and Policy Implications] Oklahoma Department of Commerce, June 1990, pp. 2–4 (vaadatud 23.03.2017)</ref> 2005. aastal elas osariigis hinnanguliselt 3 547 884 inimest.<ref>[http://www.infoplease.com/us/census/data/oklahoma QuickFacts from the US Census Bureau: Oklahoma] Infoplease (vaadatud 23.03.2017)</ref> 2018. aasta hinnangutel oli Oklahoma elanike seas alla 18-aastasi inimesi 24,3% (2010. aasta rahvaloenduse andmetel 24,8%) ja üle 65-aastasi inimesi 15,7% (2010. aasta rahvaloenduse andmetel 13,5%). Nii võib öelda, et Oklahoma elanikkond vananeb aeglases tempos. Meeste ja naiste osakaal on püsinud viimasel kümnendil{{millal}} stabiilne: mehi on osariigi elanikkonnast 49,5% ja naisi 50,5%.<ref name=quickfacts/> Perioodil 2013–2017 oli 24,8% 25-aastastest ja vanematest elanikest kõrgharidusega, keskmine aastane sissetulek ühe [[leibkond|leibkonna]] kohta oli 49 767 USA dollarit.<ref name=quickfacts/> Nende näitajatega paigutus Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide edetabeli lõpuossa, 50 osariigi seas 43. kohale.<ref>[https://247wallst.com/special-report/2018/09/14/americas-most-and-least-educated-states-3/10/ America’s Most and Least Educated States] 24/7 Wall St, 14.09.2018 (vaadatud 13.08.2019)</ref> ===Rass ja etniline päritolu=== Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmetel on osariigi elanikkonna rassiline koosseis ajavahemikus 1970–2015 olnud järgmine: {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" ! colspan=7 |Oklahoma osariigi elanikkonna jaotumine rassilise kuuluvuse alusel (%) |- ! Rass ! 1970<ref name=histcensus>[https://www.census.gov/content/dam/Census/library/working-papers/2002/demo/POP-twps0056.pdf Historical Census Statistics on Population Totals By Race, 1790 to 1990, and By Hispanic Origin, 1970 to 1990, For The United States, Regions, Divisions, and States: Table 51] U.S. Census Bureau, 2002 (vaadatud 23.03.2017)</ref> ! 1980<ref name=histcensus/> ! 1990<ref name=histcensus/> ! 2000<ref name=censusviewer>[https://web.archive.org/web/20140707195146/http://oklahoma.us.censusviewer.com/client CensusViewer: Oklahoma] U.S. Census Bureau (vaadatud 23.03.2017)</ref> ! 2010<ref name=quickfacts/> ! 2015<ref name=quickfacts/> |- | valged ameeriklased | align=right |89,1 | align=right |85,9 | align=right |82,1 | align=right |76,2 | align=right |72,2 | align=right |74,8 |- | [[indiaanlased]] | align=right |3,8 | align=right |5,6 | align=right |8,0 | align=right |7,9 | align=right |8,6 | align=right |9,1 |- | [[afroameeriklased]] | align=right |6,7 | align=right |6,8 | align=right |7,4 | align=right |7,6 | align=right |7,4 | align=right |7,8 |- | segarassist inimesed | align=right | | align=right | | align=right | | align=right |4,5 | align=right |5,9 | align=right |6,0 |- | aasia ameeriklased | align=right |0,1 | align=right |0,6 | align=right |1,1 | align=right |1,4 | align=right |1,7 | align=right |2,2 |} 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Oklahomas 321 687 indiaanlast, mille järgi paigutus Oklahoma nii indiaanlastest elanikkonna koguarvult kui ka osakaalult kõigi osariikide seas [[California]] järel teisele kohale.<ref>[https://www.census.gov/prod/cen2010/briefs/c2010br-10.pdf The American Indian and Alaska Native Population: 2010] U.S. Census Bureau, January 2012 (vaadatud 23.03.2017)</ref> Valgete ameeriklaste seas moodustavad eraldi alarühma [[latiinod]], kelle arvukus ja osakaal Oklahoma rahvastikust on püsivalt kasvanud – kui 2000. aastal moodustasid nad 5,2% osariigi rahvastikust, siis 2010. aastal 8,9% ja 2015. aastal 10,1%.<ref name=quickfacts/><ref name=censusviewer/> Välismaal sündinud Oklahoma elanikke oli perioodil 2011–2015 5,8% osariigi elanikkonnast,<ref name=quickfacts/> samal ajal Ameerika Ühendriikides tervikuna oli välismaal sündinud elanikke 13,7%.<ref>Gomez, Alan. [http://www.usatoday.com/story/news/2015/09/28/us-foreign-born-population-nears-high/72814674/ U.S. foreign-born population nears high] USA Today, 28.09.2015 (vaadatud 23.03.2017)</ref> Välismaal sündinutest omakorda 59% pärinesid [[Ladina-Ameerika]]st, 27% [[Aasia]]st ja 7% [[Euroopa]]st.<ref name=factfinder>[https://web.archive.org/web/20180714212254/https://factfinder.census.gov/faces/tableservices/jsf/pages/productview.xhtml?src=bkmk American FactFinder: Oklahoma] U.S. Census Bureau (vaadatud 23.03.2017)</ref> 2015. aasta hinnangutel oli Oklahoma elanike peamine rahvuslik päritolu järgmine: 14,1% [[sakslased|saksa]] (543 721 inimest), 11,4% [[iirlased|iiri]] (439 472 inimest), 7,9% [[inglased|inglise]] (304 868 inimest), 2,1% [[prantslased|prantsuse]] (81 936 inimest), 1,7% [[itaallased|itaalia]] (66 428 inimest), 1,7% [[šotlased|šoti]] (65 473 inimest) ja 1,6% [[hollandlased|hollandi]] (61 629 inimest). 9,7% rahvastikust identifitseeris ennast lihtsalt [[ameeriklased|ameeriklastena]].<ref name=factfinder/> ===Linnad=== Oklahoma osariigis loetakse linnaks (''city'') asulat, kus elab vähemalt 1000 inimest ja mis on linnana registreeritud.<ref>[http://www.oscn.net/applications/OCISWeb/DeliverDocument.asp?CiteID=75764 Oklahoma Statutes Citationized: Title 11. Cities and Towns] The Oklahoma State Courts Network (vaadatud 23.03.2017)</ref> Suurim linn on osariigi keskosas [[Oklahoma maakond|Oklahoma maakonnas]] asuv [[Oklahoma City]], mis on ühtlasi nii osariigi pealinn kui ka Oklahoma maakonna keskus. Kui linna ametlikes piirides elas 2015. aasta hinnangutel 631 346 inimest, siis Oklahoma City [[suurlinna-ala]]l oli elanikke kokku 1 356 965 ehk sealne elanikkond moodustas kolmandiku kogu osariigi rahvastikust. Ligi miljon (980 459) inimest elab ka osariigi suuruselt teise linna [[Tulsa]] suurlinna-alal.<ref>[https://web.archive.org/web/20180714212254/https://factfinder.census.gov/faces/tableservices/jsf/pages/productview.xhtml?src=bkmk American Fact Finder: Annual Estimates of the Resident Population] U.S. Census Bureau (vaadatud 23.03.2017)</ref> {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" ! colspan=4 | Elanike arv suuremates Oklahoma osariigi linnades<ref name=citypop>[https://www.citypopulation.de/USA-Oklahoma.html USA: Oklahoma] City Population (vaadatud 21.03.2017)</ref> |- ! Koht ! Linn ! Elanike arv<br>(2010) ! Elanike arv<br>(2015) |- | align=center | 1. | [[Oklahoma City]] | align=right | 579 999 | align=right | 631 346 |- | align=center | 2. | [[Tulsa]] | align=right | 391 906 | align=right | 403 505 |- | align=center | 3. | [[Norman (Oklahoma)|Norman]] | align=right | 110 925 | align=right | 120 284 |- | align=center | 4. | [[Broken Arrow]] | align=right | 98 850 | align=right | 106 563 |- | align=center | 5. | [[Lawton]] | align=right | 96 867 | align=right | 96 655 |- | align=center | 6. | [[Edmond]] | align=right | 81 405 | align=right | 90 092 |- | align=center | 7. | [[Moore]] | align=right | 55 081 | align=right | 60 451 |- | align=center | 8. | [[Midwest City]] | align=right | 54 371 | align=right | 57 249 |- | align=center | 9. | [[Enid (Oklahoma)|Enid]] | align=right | 49 379 | align=right | 51 776 |- | align=center | 10. | [[Stillwater]] | align=right | 45 688 | align=right | 48 967 |} ===Keeled=== [[Inglise keel]] sai Oklahoma osariigis ametliku keele staatuse [[2010]]. aastal, enne seda osariigis ametlikku keelt seadusega määratletud ei olnud.<ref>[http://newsok.com/article/3510663 Oklahoma votes to make English official language] Oklahoman / NewsOK, 2.11.2010 (vaadatud 24.03.2017)</ref> Oklahomas räägitavat [[ameerika inglise keel]]t nimetatakse ka Oklahoma inglise keeleks, see [[murre]] on välja kujunenud ameerika keskosa murrete ja lõunaosariikide murde ebaühtlasel segunemisel.<ref name=languages>[http://www.city-data.com/states/Oklahoma-Languages.html Oklahoma: Languages] City-Data.com (vaadatud 24.03.2017)</ref> Neid üle viieaastaseid inimesi, kes rääkisid koduse keelena mingit muud keelt kui inglise keelt, oli 1990. aastal alla 5%, 2000. aastal 7,4%, 2010. aastal 9,1% ja 2013. aastal juba 9,8% elanikkonnast. Nii kasvas perioodil 2000–2013 kodus mõnda muud keelt kõnelevate inimeste arv 48%, jõudes 2013. aastal 353 391 inimeseni.<ref>[http://cis.org/record-one-in-five-us-residents-speaks-language-other-than-english-at-home One in Five U.S. Residents Speaks Foreign Language at Home, Record 61.8 million] Center for Immigration Studies, October 2014 (vaadatud 24.03.2017)</ref> 2015. aastaks oli nende osakaal tõusnud 10,1% osariigi rahvastikust ehk 368 820 inimeseni.<ref name=unitedway>[http://www.unitedwayokc.org/research/data-center/demographics/languages-spoken/languages-spoken-home-2015 Languages spoken at home 2015]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} United Way of Central Oklahoma (vaadatud 24.03.2017)</ref> Suuruselt teine kodune keel Oklahomas on [[hispaania keel]]: kui 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli hispaania keele kõnelejaid 141 060 inimest, siis 2015. aastal juba 261 222 inimest ehk 7,2% osariigi üle viieaastastest elanikest.<ref name=languages/><ref name=unitedway/> [[Indiaani keeled|Indiaani keeltest]] on Oklahomas levinuim [[tšerokii keel]], mille valdajaid oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel umbes 10 000, aga mida koduse keelena kõneles vaid 3776 inimest. Enamik selle kõnelejaid elab osariigi idaosas tšerokii hõimualadel, kus see on ka ametliku keele staatuses.<ref>[https://www.ethnologue.com/language/chr Cherokee] Ethnologue: Languages of the World (vaadatud 24.03.2017)</ref><ref name=datacenter>[https://apps.mla.org/map_data MLA Language Map Data Center] (vaadatud 24.03.2017)</ref> Kokku kõneldakse Oklahomas 25 indiaani keelt.<ref name=languages/> {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" ! colspan=3 | Levinumad kodused keeled Oklahomas (2010)<ref name=datacenter/> |- ! Keel !! Kõnelejate arv !! Kõnelejaid<br>elanikkonnast (%) |- | Inglise keel || align=right | 3 117 161 || align=right | 91,15 |- | Hispaania keel || align=right | 201 254 || align=right | 5,89 |- | [[Vietnami keel]] || align=right | 14 116 || align=right | 0,41 |- | [[Saksa keel]] || align=right | 10 774 || align=right | 0,31 |- | Indiaani keeled* || align=right | 8589 || align="right" | 0,25 |- | [[Hiina keel]] || align=right | 6036 || align="right" | 0,18 |- | colspan=3 | ''*– välja arvatud tšerokii ja algonkini keel, mille üle peetakse arvestust eraldi. |} Lisaks tabelis mainitud keeltele oli vähemalt 3000 üle viieaastast kõnelejat veel [[prantsuse keel|prantsuse]], [[korea keel|korea]], tšerokii, [[araabia keel|araabia]] ja [[tagalogi keel|tagalogi]] keelel.<ref name=datacenter/> ===Religioon=== Oklahoma moodustab osa geograafilisest piirkonnast, mida tuntakse [[piiblivöö]] (''Bible Belt'') nime all ja kus on valitsevaks konservatiivne [[evangelikalism|evangelikaalne kristlus]]. Piiblivöösse kuuluvad valdavalt lõunapoolsed osariigid, mille elanikud peavad ennast väga religioosseks ning on poliitiliselt ja sotsiaalselt valdavalt konservatiivsete vaadetega. Tänapäeval on nendes osariikides, kaasa arvatud Oklahomas, tavaliselt suurem toetus [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklikul Parteil]], mis on ennast positsioneerinud religioossete konservatiivide huvide kaitsjana.<ref name=biblebelt>Rosenberg, Matt. [https://www.thoughtco.com/the-bible-belt-1434529 "The Bible Belt"] – ''ThoughtCo'', 3.03.2017 (vaadatud 24.03.2017)</ref> Nii Oklahoma Cityt kui ka Tulsat on vahel nimetatud "piiblivöö pandlaks" (''Buckle of the Bible Belt'').<ref name=biblebelt/><ref>[https://web.archive.org/web/20160910074711/https://www.highbeam.com/doc/1G1-162762471.html Minister's book plunges into cultural issues: Meet the author] Tulsa World / HighBeam Research, 29.04.2007 (vaadatud 24.03.2017)</ref> Tulsas asub ka üleriigiliselt tuntud kristlik eraõppeasutus [[Oral Robertsi Ülikool]].<ref>[http://www.oru.edu/about-oru/ About ORU] Oral Roberts University (vaadatud 24.03.2017)</ref> Uuringukeskuse [[Pew Research Center]] andmetel peab 79% Oklahoma täiskasvanud elanikkonnast ennast kristlasteks. Suurem osa Oklahoma elanikest on [[protestantism|protestandid]], seejuures kuulub neist 47% evangelikaalsetesse kirikutesse. 16% on seotud põhisuuna protestantlike kirikutega ja 4% afroameerika protestantlike kirikutega.<ref name=pew>[http://www.pewforum.org/religious-landscape-study/state/oklahoma/ Religious Landscape Study: Adults in Oklahoma] Pew Research Center (vaadatud 24.03.2017)</ref> Evangelikaalsete kirikute seas domineerivad omakorda [[baptism|baptistlikud]] ühendused nagu [[Lõuna Baptisti Konvent]] ja [[Vaba Tahte Baptistide Rahvuslik Ühendus]]. Põhisuuna protestantlikest kirikutest on suurim [[Ühinenud Metodisti Kirik]].<ref name=arda2010>[https://web.archive.org/web/20170325202033/http://www.thearda.com/rcms2010/r/s/40/rcms2010_40_state_cong_2010.asp State Membership Report 2010: Oklahoma] The Association of Religion Data Archives (vaadatud 24.03.2017)</ref> Mitteprotestantlikest kristlikest kirikutest on suurim [[katoliku kirik]], millega seostab ennast 8% Oklahoma täiskasvanud elanikkonnast.<ref name=pew/> Mittekristlikke religioone järgib osariigis 2% täiskasvanud elanikkonnast. Nii [[judaism]]i, [[islam]]it, [[budism]]i kui ka [[hinduism]]i tunnistab alla 1% inimestest.<ref name=pew/> 2010. aastal oli kõiki mittekristlike religioonide järgijaid kokku 78 462.<ref name=arda2010/> Ühtegi kirikusse ei kuulu 18% Oklahoma täiskasvanud elanikest. Nendest 4% peab ennast [[ateism|ateistideks]] ja 3% [[agnostitsism|agnostikuteks]].<ref name=pew/> Jumalasse usub täiesti või üsna kindlalt 89%, taevasse 79% ja põrgusse 67% Oklahoma täiskasvanud elanikest. Seejuures külastab 43% inimesi jumalateenistusi vähemalt korra nädalas ja 32% korra kuni paar kuus.<ref name=pew/> ==Majandus== Oklahomal on mitmekesine majandus, mille tähtsaimad tegevusvaldkonnad on [[energeetika]], [[põllumajandus]], [[biotehnoloogia]], [[infotehnoloogia]], [[rahandus]], [[transport|transpordi-]] ja [[logistika]]teenused, [[lennundus]] ning [[kaitsetööstus]].<ref name=newsmax/> 2016. aasta kolmandas kvartalis oli Oklahoma [[sisemajanduse kogutoodang]] 171,1 miljardit USA dollarit. Sellega paigutus Oklahoma Ameerika Ühendriikide 50 osariigi seas 47. kohale. Veebruaris 2017 oli Oklahoma [[tööpuudus]] 4,7% ehk võrdne Ameerika Ühendriikide keskmise tööpuudusega. Sisemajanduse kogutoodangus on ametliku statistika järgi kaubanduse, transpordi ja kommunaalteenuste (18,3%) järel teisel kohal kaevandamine (15%), mille alla kuulub ka Oklahomas traditsiooniliselt majanduse mootoriks olnud energiaressursside nagu [[nafta]] ja [[maagaas]]i hankimine.<ref name=econind>[https://www.ok.gov/oesc_web/documents/lmiEconIndPub.pdf Oklahoma Economic Indicators: February 2017] State of Oklahoma (vaadatud 28.03.2017)</ref> Vaatamata sellele, et nafta ja maagaasi tootmine on nii 1980. kui ka 2010. aastatel kannatanud tugeva hinnalanguse tõttu, on see eraldi võetuna endiselt Oklahoma suurim majandusvaldkond, kust tuleb valdav osa osariigi maksutulust ja mis pakub tööd igale viiendale töötajale.<ref>[http://newsok.com/article/5519996 "Industry official: Oil and gas continue to drive Oklahoma’s economy"] – ''The Oklahoman'', 28.09.2016 (vaadatud 28.03.2017)</ref> 2016. aastal tegutses Oklahomas kokku viis ettevõtet, mis kuulusid [[Fortune 500]] (500 suurima börsil kaubeldava ettevõtte) edetabelisse. Kõik need on energeetikafirmad – [[NGL Energy Partners]] (167. koht), [[Devon Energy]] (216. koht), [[Chesapeake Energy]] (223. koht), [[ONEOK]] (348. koht) ja [[Williams Companies]] (364. koht).<ref>[https://web.archive.org/web/20170125153956/http://okcommerce.gov/wp-content/uploads/2015/07/Fortune-500-Report.pdf Fortune 500 Companies] Oklahome Department of Commerce, July 2016 (vaadatud 28.03.2016)</ref> Valdav osa majandustegevusest on koondunud kahte suurlinna ja nende ümbrusse – 2016. aastal andis [[Oklahoma City]] 40,7% ja [[Tulsa]] 30,1% osariigi sisemajanduse kogutoodangust. Kolmanda keskusena võib välja tuua [[Lawton]]i linna, mille osakaal oli 2,6%.<ref name=econind/> Üldise [[maksukoormus]]e poolest paigutus Oklahoma 2017. aastal osariikide seas 25. kohale. Kohandatuna [[elukallidus]]e indeksile on Oklahoma positsioon märksa parem – sel juhul ollakse maksukoormuselt 39. kohal. Sealsed maksumäärad on võrreldavad riigi keskmistega, erinedes neist vaid –0,17%.<ref>[https://wallethub.com/edu/best-worst-states-to-be-a-taxpayer/2416/ 2017’s Tax Rates by State] WalletHub, 14.03.2017 (vaadatud 28.03.2017)</ref> Viimase kümne aastaga{{millal}} on Oklahoma maksukoormus siiski märgatavalt tõusnud, sest veel 2007. aastal liigitati osariik üldiselt maksukoormuselt 51 osariigi (koos [[Washington]]iga) seas 45. kohale.<ref>[https://web.archive.org/web/20070713211904/http://money.cnn.com/galleries/2007/pf/0704/gallery.tax_friendliest/8.html Tax-Friendly Places 2007] CNN Money (vaadatud 28.03.2017)</ref> Valitsussektor annab 14,9% Oklahoma sisemajanduse kogutoodangust ja on üks kiiremini kasvavaid valdkondi: kui perioodil 2015–2016 kadus kaevanduses ja metsanduses aastas keskmiselt 10 500 töökohta ning tööstuses 8500 töökohta, siis valitsussektoris kasvas töökohtade arv 2400 võrra. Sama suur töökohtade kasv iseloomustas veel ainult hariduse ning meelelahutus- ja majutusteenuste valdkonda.<ref name=econind/> {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" ! colspan=2 | [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] läbi aastate<ref>[https://web.archive.org/web/20170328195619/http://www.deptofnumbers.com/gdp/oklahoma/ Oklahoma GDP] Department of Numbers (vaadatud 28.03.2017)</ref> |- ! Aasta ! SKT<br>(mld dollarit) |- | 1997 | align=right | 109,16 |- | 2002 | align=right | 123,18 |- | 2007 | align=right | 142,79 |- | 2012 | align=right | 159,43 |- | 2016 | align=right | 171,10 |} ===Tootmine ja teenused=== [[Lennundus]]es ja [[kaitsetööstus]]es töötab üle 120 000 Oklahoma elaniku. [[Tulsa]]s asub lennufirma [[American Airlines]] tehniline peakorter ja ülemaailmne hoolduskeskus, mis on suurim lennukite hooldus- ja remondibaas kogu maailmas.<ref name=aerospace>[https://web.archive.org/web/20170328200136/http://stateofsuccess.com/industries/aerospace-defense/ Aerospace & Defense] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)</ref> Lisaks asub Oklahomas kümme keskust, kus tegeldakse [[mehitamata õhusõiduk]]ite ehk droonide väljatöötamise ja katsetamisega. [[Oklahoma Osariigi Ülikool]] on esimene kõrgkool Ameerika Ühendriikides, mis pakub mehitamata õhusõidukite disaini alal magistri- ja doktoriõpet.<ref>[https://web.archive.org/web/20170328200950/http://stateofsuccess.com/industries/aerospace-defense/uas/ Unmanned Aerial Systems] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)</ref> Suurtest lennundusettevõtetest tegutsevad osariigis veel [[Boeing]], [[General Electric]], [[Lockheed Martin]], [[Lufthansa Technik]] ja [[Northrop Grumman]]. Ka enamik kaitsesektorist on Oklahomas seotud just lennundusega. Osariigis asub kolm õhujõudude baasi, seejuures on [[Oklahoma City]] lähistel asuv [[Tinkeri õhujõudude baas]]i logistikakeskus suurim kaitsevarustuse ladu [[Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium]]i haldusalas. [[McAlester]]i linnas asub laskemoonatehas.<ref name=aerospace/> Maagaas ja madalad elektrienergia kulud on soodustanud investeeringuid energiamahukatesse valdkondadesse. Nii on Oklahomas kokku 73 [[andmekeskus]]t, millest paljud on seotud juhtivate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetega nagu [[AT&T]], [[Google]], [[Hewlett-Packard]], [[IBM]] ja [[Verizon]].<ref>[https://web.archive.org/web/20170328195856/http://stateofsuccess.com/industries/information-financial-services/ Information & Financial Services] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)</ref> Infotehnoloogia kõrval on oluline ja kasvav sektor ka [[biotehnoloogia]]: lisaks arvukatele avaliku ja erasektori omandis uurimiskeskustele tegutseb osariigis kaks suurt [[lämmastikväetis]]te tootjat, [[Koch Nitrogen Company]] ja [[Terra Nitrogen Company]].<ref>[https://web.archive.org/web/20170328200948/http://stateofsuccess.com/industries/agriculture-bioscience/ Agriculture & Bioscience] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)</ref> Oklahoma asukoht Ameerika Ühendriikide keskel on kujundanud osariigist tähtsa transpordi- ja logistikakeskuse. Osariigis on kaks rahvusvahelist lennujaama, 140 avalikus kasutuses väiksemat lennujaama ja kolm siseveesadamat. Ainuüksi kahe rahvusvahelise lennujaama kaudu saabub igal aastal ligi 227 000 tonni kaupa. Osariigis tegutsevad sellised suured logistikaettevõtted nagu kullerfirma [[FedEx]] ning maanteevedusid korraldavad [[Ferymiller]], [[Melton Truck Lines]] ja [[Miller Truck Lines]].<ref>[https://web.archive.org/web/20170328200651/http://stateofsuccess.com/industries/transportation-distribution/ Transportation & Distribution] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)</ref> ===Energeetika=== Eraldi tuleb vaadata energeetikasektorit, mis annab tööd enam kui 190 000 inimesele, olles sellega osariigi suurim tööandja.<ref>[https://web.archive.org/web/20170329140532/http://stateofsuccess.com/industries/energy/ Energy] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)</ref> Oklahoma on Ameerika Ühendriikide osariikide seas kolmandal kohal maagaasi toodangult (2016. aastal 70 miljardit m³)<ref>[https://www.eia.gov/dnav/ng/ng_prod_sum_a_EPG0_VGM_mmcf_a.htm Natural Gas Gross Withdrawals and Production] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 28.03.2017)</ref>, viiendal kohal toornafta toodangult (2016. aastal 153,9 miljonit barrelit)<ref>[https://www.eia.gov/dnav/pet/pet_crd_crpdn_adc_mbbl_a.htm Crude Oil Production] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 28.03.2017)</ref> ja kolmandal kohal kasutusse võetud [[tuuleenergia]] võimsuselt (2016. aastal 6645 MW).<ref>[https://web.archive.org/web/20170705190308/https://apps2.eere.energy.gov/wind/windexchange/wind_installed_capacity.asp Installed Wind Capacity] WINDExchange (vaadatud 28.03.2017)</ref> Oklahomas on [[Texas]]e järel kõige rohkem puurtorne Ameerika Ühendriikides (2016. aastal 199 puurtorni).<ref>[http://files.shareholder.com/downloads/BHI/1397226957x0x500788/8852C779-8393-43D1-B07F-C68A059D9307/Rigs_by_State_091611.pdf Baker Hughes Rotary Rigs by State] BakerHughes (vaadatud 28.03.2017)</ref> Samuti ollakse osariikide seas neljandal kohal tuulegeneraatorite arvult – 2016. aastal oli Oklahomas kokku 3394 tuulegeneraatorit.<ref>[https://web.archive.org/web/20170507122918/http://awea.files.cms-plus.com/FileDownloads/pdfs/Oklahoma.pdf Oklahoma Wind Energy] American Wind Energy Association (vaadatud 10.04.2017)</ref> Nafta tootmine Oklahomas hakkas langema ületootmise tõttu rahvusvahelisel turul 1984.–1985. aastal ja püsis jätkuvas languses kuni 2005. aastani. Seejärel on naftatoodang järjepidevalt kasvanud, ületades kümne aasta tagust tootmismahtu ligi 2,5 korda.<ref>[https://www.eia.gov/dnav/pet/hist/LeafHandler.ashx?n=PET&s=MCRFPOK1&f=A Oklahoma Field Production of Crude Oil] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 28.03.2017)</ref> Maagaasi tootmine samasugust sügavat langust läbi ei teinud, saavutades tipptaseme 1990. aastate alguseks, pöördudes siis kergesse langusse ja jõudes uute tootmisrekorditeni 2010. aastate keskel.<ref>[https://www.eia.gov/dnav/ng/hist/n9050ok2a.htm Oklahoma Natural Gas Marketed Production] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 28.03.2017)</ref> Vaatamata tuuleenergia hoogsale kasutamisele toodetakse Oklahomas [[elektrienergia]]t endiselt peamiselt [[fossiilkütus]]test. 2016. aastal toodeti 35,9% elektrit maagaasist ja 34,6% elektrit [[kivisüsi|kivisöest]], taastuvate ressursside (peamiselt [[hüdroenergia|hüdro-]] ja tuuleenergia) osakaal elektritootmises oli 29,6%.<ref name=profiledata>[https://www.eia.gov/state/data.php?sid=OK Oklahoma: State Energy Profile Data] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 10.04.2017)</ref> Taastuvate ressursside osakaal on siiski pidevalt kasvanud – 2008. aastal toodeti nende baasil vaid 8% osariigi elektrienergiast.<ref>[https://web.archive.org/web/20170410214336/http://instituteforenergyresearch.org/media/state-regs/pdf/Oklahoma.pdf Oklahoma Energy Facts] Institute for Energy Research (vaadatud 10.04.2017)</ref> [[Tuumaelektrijaam|Tuumaelektrijaamu]] osariigis ei ole. Energiatarbimiselt on Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas 22. kohal, kuid väga kõrge on energiatarbimine ühe elaniku kohta – selle järgi ollakse osariikide seas isegi 10. kohal.<ref name=profiledata/> Suurt tarbimist soodustavad madalad hinnad: elektrienergia hind on Oklahomas üks odavamaid Ameerika Ühendriikides, hinnatasemelt ollakse osariikide seas 48. kohal.<ref>[https://www.eia.gov/state/?sid=OK#tabs-5 Oklahoma: State Energy Profile Overview] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 10.04.2017)</ref> ===Põllumajandus=== Põllumajandus on üks Oklahoma olulisi majandusharusid, kuigi 2016. aasta kolmandas kvartalis andis põllumajandus koos metsanduse, jahinduse ja kalapüügiga vaid 1,3% Oklahoma sisemajanduse kogutoodangust.<ref name=econind/> 2015. aastal oli osariigis 78 000 majandit, mille kogupindala oli 138 402 km². Majandite arvult oli osariik Ameerika Ühendriikides 4. kohal ja nende pindalalt 8. kohal.<ref name=agristat2016>[https://web.archive.org/web/20170328201115/http://www.oda.state.ok.us/statistics_pocketbook_web.pdf Oklahoma Agriculture Statistics 2016] Oklahoma Department of Agriculture, Food and Forestry (vaadatud 28.03.2017)</ref> Nii majandite arv kui ka põllumajandusliku maa kogupindala on siiski pidevalt vähenenud – 2007. aastal oli Oklahomas 86 565 ja 2012. aastal 80 245 majandit, põllumajandusliku maa pindala vastavalt 177 679 km² ja 177 673 km².<ref name=agrifacts>[https://web.archive.org/web/20170328200656/https://data.ers.usda.gov/reports.aspx?StateFIPS=40&StateName=Oklahoma&ID=10633#.U852SfldVu0 State Fact Sheets: Oklahoma] United States Department of Agriculture (vaadatud 28.03.2017)</ref> Oklahoma [[veisekasvatus]] moodustab umbes 5% kogu Ameerika Ühendriikide veisekasvatusest. Teised peamised tegevusharud on [[seakasvatus]] (4,2% USA seakasvatusest), [[linnukasvatus|linnu-]], eriti [[kanakasvatus]] (2,7% USA kanakasvatusest) ja [[teraviljakasvatus]] (5,5% USA teraviljakasvatusest). Teraviljakasvatuses on peamiseks põllukultuuriks [[nisu]], mis on osariigi põllumajandussaaduste ekspordis [[veiseliha]] järel teisel kohal. Ameerika Ühendriikide osariikide seas on Oklahoma esikümnes nelja põllumajandussaaduse ekspordis: loomanahad (5. koht), veiseliha (6. koht), [[sealiha]] (7. koht) ja nisu (8. koht). Põllumajandussaaduste koguekspordilt on Oklahoma osariikide seas 27. kohal.<ref name=agrifacts/> Osariigi põllumajanduse keskus on [[Texase maakond (Oklahoma)|Texase maakond]], mis andis 2012. aastal 14,2% Oklahoma põllumajanduse käibest. Kokku moodustas osariigi põllumajanduse käive 2012. aastal 7,13 miljardit USA dollarit.<ref name=agrifacts/> ==Kultuur== [[Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]] paigutab Oklahoma [[lõunaosariigid|lõuna]] regiooni,<ref name=censusregion/> kuid tegelikult asub osariik eri määratluste kohaselt kas täielikult või osaliselt [[Kesk-Lääs|kesk-lääne]], [[edelaosariigid|edela]] või lõuna kultuuripiirkonnas, ja abstraktsete geograafilis-kultuuriliste piirkondade jaotuses osaliselt [[Upland South|ülem-lõuna]] ja [[Suur tasandik|Suure tasandiku]] aladel.<ref>Lew, Alan. [https://web.archive.org/web/20070510041836/http://www.geog.nau.edu/courses/alew/ggr346/text/chapters/ch1.html Chapter 1: What is Geography?] ''Geography: USA'', North Arizona University, 2004 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 10.04.2017)</ref> Oklahomalaste seas on palju [[inglased|inglise]], [[šotlased|šoti]], [[iirlased|iiri]], [[sakslased|saksa]] ja [[indiaanlased|indiaani]] päritolu inimesi ning osariigis räägitakse 25 indiaanikeelt.<ref name=greymorning/><ref>Greene, Wayne. [https://web.archive.org/web/20100305214454/http://www.valpo.edu/geomet/pics/geo200/culture/ancestry.gif Largest Ancestry: 2000] Valparaiso University (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 10.04.2017)</ref> Kuna paljude muude piirkondade indiaanlased olid sunnitud valgete asunike pealetungi tõttu ümber asuma Oklahoma aladele, on sealne keeleline mitmekesisus väga suur. Seejuures on mitmed nendest keeltest väljasuremise ohus.<ref>Smith, Diane. [https://web.archive.org/web/20160201161321/http://indiancountrynews.com/index.php/news/76-culture/native-language/11831-universities-partner-to-save-dying-languages Universities partner to save dying languages] News from Indian Country, June 2011 (vaadatud 10.04.2017)</ref> Eri aegadel on täna Oklahoma osariigina tuntud alasid enda omaks pidanud seitse eri võimu ja selle kohal on lehvinud 14 erinevat lippu.<ref>[https://web.archive.org/web/20170410214645/http://www.okhistory.org/historycenter/flags 14 Flags Over Oklahoma] Oklahoma History Center (vaadatud 10.04.2017)</ref> Tänapäeval on Oklahomas esindatud 67 indiaani hõimu.<ref>[https://web.archive.org/web/20070726075125/http://www.ok.gov/osfdocs/stinfo2.html Oklahoma's History] Oklahoma Department of Tourism and Recreation (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 10.04.2017)</ref> Neist 38 hõimul on föderaalvõimu ametlik tunnustus ja kindlaks määratud piiridega omavalitsuslikud hõimualad.<ref>[https://web.archive.org/web/20170410220843/http://www.theamericanindiancenter.org/oklahoma-tribal-history Oklahoma Tribal History] The American Indian Cultural Center and Museum (vaadatud 10.04.2017)</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20210505125200/https://www.ncsl.org/research/state-tribal-institute/list-of-federal-and-state-recognized-tribes.aspx#ok Federal and State Recognized Tribes] National Conference of State Legislatures (vaadatud 10.04.2017)</ref> Osariigi kultuurilist palet on kujundanud indiaani hõimud, läänealade karjakasvatajad, lõunaosariikide asunikud ja idaosariikide naftaparunid. Oklahoma suurlinnad on mõningatel hinnangutel teenimatult liiga vähe tähelepanu saanud kultuurisihtkohad.<ref>[http://newsok.com/article/2784761 "Tulsa lauded as destination"] – ''Oklahoman'' / NewsOK, 7.03.2002 (vaadatud 10.04.2017)</ref><ref>Mosby, Kwin. [https://web.archive.org/web/20170411054049/http://travel.aarp.org/articles-tips/articles/info-2017/adventure-and-wellness-getaways.html 6 Adventures for 2017] AARP (vaadatud 10.04.2017)</ref> Osariigi elanikke seostatakse tihti lõuna külalislahkusega. Heategevusindeksis, kus mõõdetakse nii osariikide elanike osalemist vabatahtlikus töös kui ka nende annetusi heategevuseks, on Oklahoma osariikide üldjärjestuses viiendal kohal.<ref>Bernardo, Richie. [https://wallethub.com/edu/most-and-least-charitable-states/8555/ "2016’s Most Charitable States"] – ''WalletHub'', 28.11.2016 (vaadatud 10.04.2017)</ref> Samas seostatakse osariiki ka negatiivse kultuurilise [[stereotüüp|stereotüübiga]], mida esimesena populariseeris kirjanik [[John Steinbeck]] romaanis "[[Vihakobarad]]". Seal kirjeldas ta vaeste ja harimatute [[tolmukauss|tolmukausi]] piirkonnas elanud ja sealt emigreeruma sunnitud talunike eluraskusi, kelle kohta kasutati halvustavas tähenduses sõna ''Okies''. Vaatamata sellele kasutavad oklahomalased ise sama sõna tihti positiivse enesemääratlusena.<ref>[https://web.archive.org/web/20080918161023/http://www.csus.edu/news/022503film.htm "Filmmaker to share documentary chronicling local poet’s life"] – ''Sacramento State News'', 25.02.2003 (vaadatud 10.04.2017)</ref><ref>[http://www.tulsaworld.com/archives/oklahoma-centennial-quiz/article_b53204a9-ea61-5abe-a60f-690ff756867c.html "Oklahoma centennial quiz"] – ''Tulsa World'', 15.07.2007 (vaadatud 10.04.2017)</ref><ref>[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=OK008 Okie Migrations] Oklahoma Historical Society (vaadatud 10.04.2017)</ref> Kultuurielu, eelkõige kunstide valdkonna rahastamine föderaal- ja osariigi eelarvest sai alguse [[1965]]. aastal ning on jätkunud tänini.<ref>[http://arts.ok.gov/About_Us/Oklahoma_Arts_Council_Mission.html About the Oklahoma Arts Council] Oklahoma Arts Council (vaadatud 11.04.2017)</ref> Kui 2000. aastate keskpaigas oli Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas kunstide valdkonna rahastamiselt 17. kohal,<ref name=OKarts>[https://web.archive.org/web/20070627065030/http://www.okcommerce.gov/index.php?option=content&task=view&id=332&Itemid=413 Oklahoma - A Great Place To Play] Oklahoma Department of Commerce (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 11.04.2017)</ref> siis 2010. aastatel on osariik püüdnud just kunstide arvel kokkuhoidu saavutada. Nii 2013., 2014. kui ka 2016. aastal on osariigi parlamendis esitatud eelnõusid, mis jätaksid kunstide rahastamiseks mõeldud peamise organisatsiooni [[Oklahoma Arts Council]] ilma eelarvelisest toetusest või ühendaksid selle mõne muu ametkonnaga.<ref>Knight, Christopher. [http://articles.latimes.com/2013/jan/24/entertainment/la-et-cm-bill-eliminate-oklahoma-arts-council-funding-20130124 "Bill seeks to eliminate funding for Oklahoma Arts Council"] – ''Los Angeles Times'', 24.01.2013 (vaadatud 11.04.2017)</ref><ref>Eastes, Laura. [https://web.archive.org/web/20170412061726/http://okgazette.com/2016/05/11/budget-woes-put-oklahoma-arts-in-jeopardy/ "Budget woes put Oklahoma arts in jeopardy"] – ''Oklahoma Gazette'', 11.05.2016 (vaadatud 11.04.2017)</ref> ===Muusika=== Oklahoma suurlinnad on olulised muusikaelu keskused. [[Oklahoma City]] [[Deep Deuce]]'i piirkond, mis oli ajalooliselt eelkõige äripiirkond, on nüüdseks aastakümneid tuntud oma rohkete [[džäss]]i- ja [[bluus]]iklubide poolest. Seal musitseeris 1930. aastatel džässkitarrist [[Charlie Christian]], kelle auks on nimetatud üks linna tänavaid ja kelle mälestuseks toimub iga aasta juunis [[Charlie Christiani rahvusvaheline muusikafestival]].<ref name=OKarts/><ref>[https://web.archive.org/web/20170517005318/http://charliechristianmusicfestival.com/ Charlie Christian International Music Festival] (vaadatud 11.04.2017)</ref> 1920.–1930. aastatel oli osariik oluline [[sving]]muusika, eriti [[lääne sving]]i kujunemisala. Selle üheks oluliseks keskuseks kujunes [[Tulsa]]s asunud tantsu- ja kontserdisaal [[Cain's Ballroom]], mida kutsuti isegi "lääne svingi kirikuks". 1930. aastatel oli see [[Bob Wills]]i ja tema ansambli [[Texas Playboys]] peamine esinemispaik.<ref>Elliott, Matt. [http://www.tulsaworld.com/archives/cain-s-ballroom-a-music-icon-venue-is-a-landmark/article_0396d765-d322-51d6-9711-4cdbc2711e03.html "Cain’s Ballroom: A Music Icon: Venue is a landmark for Western swing, punk fans"] – ''Tulsa World'', 25.03.2007 (vaadatud 11.04.2017)</ref> 1950.–1960. aastatel kujunes Oklahomas, eriti [[Tulsa]]s muusikastiilidest nagu ''[[rockabilly]]'', ''[[rock'n'roll]]'', [[kantri]] ja [[bluus]] välja uus, [[Tulsa Sound]]i nime all tuntuks saanud segastiil, mille tuntumate esindajate seas on olnud [[J.J. Cale]], [[Leon Russell]] ja [[The Tractors]].<ref>Smith, William Michael. [http://www.houstonpress.com/music/remembering-jj-cale-architect-of-laid-back-tulsa-sound-6765511 "Remembering J.J. Cale, Architect of Laid-Back "Tulsa Sound""] – ''Houston Press'', 30.07.2013 (vaadatud 11.04.2017)</ref> [[Stillwater]]i linn on muusikastiili [[Red Dirt]] sünnipaigaks – selle stiili looja ja tuntuim esindaja oli [[Bob Childers]].<ref>[https://www.visitstillwater.org/things-to-do/red-dirt-music/ Rooted in Red Dirt] Visit Stillwater OK (vaadatud 11.04.2017)</ref> Üleriigiliselt on tuntud [[Oklahoma City Filharmoonia]] (kannab seda nime alates 1988. aastast), mis asutati [[1924]]. aastal Oklahoma City esimese kutselise orkestrina. Alates 1988. aastast dirigent [[Joel Levine]]'i juhatusel tegutsev orkester esitab nii klassikalist kui ka popmuusikat.<ref>[http://www.okcphil.org/history History] Oklahoma City Philharmonic (vaadatud 11.04.2017)</ref> Osariigi tähtsaim iga-aastane klassikalise muusika üritus [[OK Mozarti rahvusvaheline muusikafestival]] toimub aga hoopis [[Bartlesville]]'i linnas. Festivali külastavad tuhanded inimesed üle riigi ning selle kontserte on üle kantud telekanalites [[CNN]] ja [[NBC]] ning [[National Public Radio]] raadiokanalitel.<ref>[http://okmozart.com/ OK Mozart International Music Festival] (vaadatud 11.04.2017)</ref> Iga oktoobri esimesel nädalavahetusel peetakse [[Guthrie]]' linnas [[Oklahoma rahvusvaheline bluegrassi festival|Oklahoma rahvusvahelist bluegrassi festivali]], millele pani aluse Guthries elav ''bluegrass''-muusik [[Byron Berline]].<ref>[https://web.archive.org/web/20170411223708/http://www.oibf.com/about/ About] Oklahoma's International Bluegrass Festival (vaadatud 11.04.2017)</ref> [[Okemah]]' linnas toimuva rahvamuusika festivaliga meenutatakse sealt pärinevat tuntud rahvamuusikut [[Woody Guthrie]]t.<ref name=OKarts/> 2000. aastatel andis [[Tulsa]] päevaleht [[Tulsa World]] välja oma [[Tulsa World Spot Music Awards|muusikaauhindu]], millega tunnustati nii linna kui ka osariigi parimaid muusikuid.<ref name=OKarts/> Pärast seda, kui ajaleht sattus 2000. aastate lõpul rahalistesse raskustesse, näib see traditsioon olevat katkenud. ===Teater=== Oklahoma on eelkõige tuntud oma [[ballett|balletiteatri]] poolest. Tulsa balletitrupi [[Tulsa Ballet]] asutasid [[1956]]. aastal kutselistest balletitantsijatest abielupaar [[Roman Jasinski]] ja [[Moscelyne Larkin]] koos muusik [[Rosalie Talbott]]iga. Ajalehe [[The New York Times]] hinnangul on tegemist ühe parima regionaalse balletitrupiga Ameerika Ühendriikides.<ref name=OKarts/><ref>[https://tulsaballet.org/company/history/ History] Tulsa Ballet (vaadatud 11.04.2017)</ref> Viis indiaani päritolu Oklahoma baleriini on saavutanud rahvusvahelise tuntuse – lisaks juba mainitud Moscelyne Larkinile ka [[Yvonne Chouteau]], [[Rosella Hightower]] ning õed [[Marjorie Tallchief|Marjorie]] ja [[Maria Tallchief]]. Viiekesi koos tuntakse neid nime "Viis kuud" (''Five Moons'') all. Yvonne Chouteau ja tema abikaasa [[Miguel Terekhov]] asutasid [[1963]]. aastal Oklahoma teise tuntuma balletitrupi [[Oklahoma City Ballet]].<ref>[https://web.archive.org/web/20080624204404/http://www.caprifilms.com/images/press/ballet/ballets_russes_presskit.pdf Ballets Russes press kit] Capri Releasing (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 11.04.2017)</ref><ref>[https://www.okcballet.org/company/history/ History] Oklahoma City Ballet (vaadatud 11.04.2017)</ref> 1960. aastate algul panid nad ühtlasi aluse [[Norman (Oklahoma)|Norman]]i linnas tegutseva [[Oklahoma Ülikool]]i tantsuosakonnale, mis arenes 1998. aastaks eraldi teaduskonnaks. Sealne õppekava oli esimene täielikult akrediteeritud tantsuõppekava Ameerika Ühendriikides. Tänapäeval tegutseb teaduskonna juures kaks tantsutruppi, [[Oklahoma Festival Ballet]] ja [[Contemporary Dance Oklahoma]].<ref>[http://dance.ou.edu/about/school-of-dance/ The School of Dance's History] The University of Oklahoma School of Dance (vaadatud 11.04.2017)</ref> Oklahomast kõneleb [[1943]]. aastal [[Broadway]]l esietendunud [[muusikal]] "[[Oklahoma!]]", mille autorid on helilooja [[Richard Rodgers]] ja libretist [[Oscar Hammerstein II]]. Muusikali autorite lapsed tunnistasid [[Sand Springs]]is asunud [[amfiteater|vabaõhuamfiteatri]] Discoveryland! selle muusikali "ametlikuks koduks" ning sealsed etendused olid tuntud nii üle riigi kui ka rahvusvaheliselt. See populaarne esinemispaik suleti aga rahaliste raskuste tõttu 2011. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20170412061410/http://www.krmg.com/news/local/alternative-closed-discoveryland-may-the-horizon/xYZpsDEq84LOYg6b2zzdhK/ Alternative to Closed "Discoveryland" May Be on the Horizon] KRMG, 24.04.2015 (vaadatud 11.04.2017)</ref> Oklahomast [[McAlester]]i linnast pärit näitleja [[Ridge Bond]] mängis 1940.–1950. aastatel nii New Yorgis Broadwayl kui ka ringreisidel selles muusikalis Curly McCaini, kokku enam kui 2600 etenduses. Ta aitas kaasa sellele, et muusikali nimiloost sai Oklahoma osariigi ametlik laul. Bondi on kujutatud ka muusikali esmaettekande 50. aastapäeva tähistaval postmargil.<ref>[https://web.archive.org/web/20140808050115/http://digital.library.okstate.edu/oktoday/1990s/1998/oktdv48n2.pdf "Tribute: Ridge Bond 1922–1997"] – ''Oklahoma Today'', February–March 1998, p. 76 (vaadatud 11.04.2017)</ref> Oklahoma Citys on veel tähtsamad teatrid [[Carpenter Square Theatre]], kogukonnateater [[Jewel Box Theatre]], peamiselt muusikale etendav [[Lyric Theatre]], eelkõige draamale keskendunud [[Oklahoma City Theatre Company]], [[Oklahoma ooperi- ja muusikateater]], peamiselt suveetendustele keskendunud [[Oklahoma Shakespeare in the Park]], tantsuteater [[Prairie Dance Theatre]] ja gurmeeteater [[Yellow Rose Theater]].<ref>[https://www.visitokc.com/things-to-do/arts-culture/performing-arts/ Performing Arts] Oklahoma City (vaadatud 11.04.2017)</ref> Tulsas tegutseb Oklahoma vanim oma teatrihoonega kutseline teater [[American Theatre Company]] ja vanim [[Mississippi]]st läänest tegutsev kogukonnateater [[Theatre Tulsa]]. Sealsetest teatritest väärivad mainimist [[Heller Theatre]] ja [[Tulsa Spotlight Theater]], samuti väike, kuid aastas üle saja etenduse andev [[Nightingale Theater]].<ref>[https://web.archive.org/web/20170412062025/http://www.visittulsa.com/things-to-do/theaters/ Theaters] Tulsa: Up Close and Personal (vaadatud 11.04.2017)</ref> Arvestataval tasemel kogukonnateatrid tegutsevad veel Normani, [[Lawton]]i ja [[Stillwater]]i linnas. ===Muuseumid=== Oklahoma osariigis on kokku üle 300 muuseumi, nende seas on mitu tuntud kunstimuuseumi. [[Tulsa]]s asuv [[Philbrooki Kunstimuuseum]] paikneb naftamagnaat [[Waite Phillips]]i villas, mille ta [[1938]]. aastal muutis kunstimuuseumiks. Tänapäeval kuulub see üle riigi tuntud kunstimuuseumide hulka ja seda külastab aastas üle 160 000 inimese.<ref>[https://web.archive.org/web/20170318130240/https://philbrook.org/about/the-philbrook-story The Philbrook Story] Philbrook Art Museum (vaadatud 20.04.2017)</ref> Tulsas asub ka naftatööstur [[Thomas Gilcrease]]'i erakogust alguse saanud [[Gilcrease'i Muuseum]], kus on maailma suurim Ameerika Ühendriikide lääneosariikide kunsti kogu, sealhulgas ka ulatuslik ja esinduslik väljapanek indiaanlaste kunstist.<ref>[https://web.archive.org/web/20201107071624/https://gilcrease.org/about/ About Gilcrease Museum] Gilcrease Museum (vaadatud 20.04.2017)</ref> [[Oklahoma City Kunstimuuseum]] asub [[2002]]. aastal spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoones ja seda külastab aastas üle 125 000 inimese. Muuseumi rõhuasetus on 19.–21. sajandi euroopa ja ameerika kunstil, üks selle pärle on klaasikunstnik [[Dale Chihuly]] teoste kogu.<ref>[http://www.okcmoa.com/visit/ Visit] Oklahoma City Museum of Art (vaadatud 20.04.2017)</ref> [[Shawnee]]s asuv [[Mabee-Gerreri Kunstimuuseum]], mis asutati [[1919]]. aastal, sai alguse [[benediktlased|benediktiini]] munga [[Gregory Gerrer]]i soetatud kunstikogust. Tegemist on Oklahoma ühe vanema muuseumiga, mida eristab teistest esinduslik antiikkunsti kogu.<ref>[https://web.archive.org/web/20170320200258/http://www.mgmoa.org/about-mgmoa/ About MGMOA] Mabee-Gerrer Museum of Art (vaadatud 20.04.2017)</ref> Muudest muuseumidest väärivad tähelepanu [[Oklahoma City]]s alates [[1965]]. aastast tegutsev [[National Cowboy and Western Heritage Museum]], mis tutvustab [[Metsik Lääs|Metsiku Lääne]] kultuuri ja ajalugu; [[Norman (Oklahoma)|Norman]]is asuv [[Sam Noble'i Oklahoma Loodusloomuuseum]], mis on maailma üks suurimaid ülikooli juures tegutsevaid loodusmuuseume ja mille kogus on üle viie miljoni museaali; Oklahoma Citys asuv [[Oklahoma Teadusmuuseum]], ja paljud teised. Hõimualadel asuvad mitmed indiaani kultuuri- ja pärandikeskused. [[Claremore]]'is ja [[Oologah]]'s paiknevad tuntud indiaani päritolu näitleja ja humoristi [[Will Rogers]]i muuseumid.<ref name=OKarts/><ref>[http://www.travelok.com/article_page/oklahomas-top-museums Oklahoma's Top Tier Museums] Oklahoma: Come See for Yourself! (vaadatud 20.04.2017)</ref> ===Sündmused ja pidustused=== {{pooleli}} ==Haridus== ==Tervishoid== ==Transport== ==Valitsemine ja õigussüsteem== ===Täitevvõim=== ===Seadusandlik võim=== ===Kohtuvõim=== ===Kohalik omavalitsus=== {{vaata ka|Oklahoma maakondade loend}} Osariik jaguneb 77 maakonnaks. ===Indiaanlaste omavalitsus=== ==Poliitika== ==Meedia== ==Sport ja vaba aeg== ==Osariigi sümbolid== Oklahoma ametlikud sümbolid on [[Oklahoma osariigi lipp]] ja [[Oklahoma osariigi pitsat]]. Oklahoma osariigi esimene lipp võeti kasutusele [[1911]]. aastal, sellest ajast on selle kujundust mitmel korral muudetud, kuigi praeguse lipu põhielemendid on suures osas samad alates [[1925]]. aastast. Lipul on taevasinine põhi, millel on kujutatud oliivioksa ja indiaanlaste sümboleid – sõdalase loomanahast kilpi, kotkasulgi ja rahupiipu. Alates [[1941]]. aastast kasutatakse lipul ka valges kirjas ja trükitähtedega osariigi nime. Lipu praegune kujundus kehtestati [[2006]]. aastal.<ref>[https://flagspot.net/flags/us-ok.html Oklahoma (U.S.)] Flags of the World (vaadatud 28.03.2017)</ref> Oklahoma osariigi pitsat on kasutusel alates osariigi moodustamisest [[1907]]. aastal ja kujutab ringi sees viisnurkset tähte. Tähe keskel on omakorda varasema [[Oklahoma territoorium]]i pitsat ja tähe igal harul ühe [[viis tsiviliseeritud hõimu|indiaanihõimu]] pitsat. Tähe taga sinisel taustal on 45 viisnurkset tähekest, mis sümboliseerivad enne Oklahomat Ameerika Ühendriikide koosseisu vastu võetud 45 osariiki.<ref>[https://www.sos.ok.gov/protocol/stateSeal.aspx Great Seal of the State of Oklahoma] Oklahoma Secretary of State (vaadatud 29.03.2017)</ref> Oklahoma osariigi [[moto]] on alates osariigi moodustamisest 1907. aastal [[ladina keel|ladinakeelne]] fraas "Labor omnia vincit" ('Töö võidab kõik'). See oli varem kasutusel Oklahoma territooriumi pitsatil ja kanti koos sellega üle ka Oklahoma osariigi pitsatile.<ref>[http://www.netstate.com/states/mottoes/ok_motto.htm Oklahoma State Motto] NetState (vaadatud 29.03.2017)</ref> {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" ! colspan=3 | Muud osariigi sümbolid ja embleemid<ref>[https://web.archive.org/web/20140115182454/http://www.state.ok.us/osfdocs/stinfo.html Oklahoma State Icons] The State of Oklahoma (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 29.03.2017)</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20120905034325/http://www.netstate.com/states/symb/ok_symb.htm Oklahoma State Symbols, Songs, and Emblems] NetState (vaadatud 29.03.2017)</ref> |- ! Sümboli tüüp ! Sümbol ! Ametlik staatus |- | Animafilmitegelane | [[Gusty]] | align=right | 2005<ref>[http://www.statesymbolsusa.org/symbol-official-item/oklahoma/state-arts-drama-symbol/gusty Gusty® Oklahoma State Cartoon Character] States Symbols USA (vaadatud 29.03.2017)</ref> |- | Imetaja | [[Ameerika piison]] | align=right | 1972<ref name=symbols>[https://web.archive.org/web/20160629102149/http://www.okhistory.org/historycenter/forms/tdsymbols.pdf Symbols of Oklahoma: Appreciating Oklahoma's Identity] Oklahoma Historical Society (vaadatud 29.03.2017)</ref> |- | Lendimetaja | [[brasiilia kurdmokk]] | align=right | 2006<ref name=symbols/> |- | Saakloom | [[valgesaba hirv]] | align=right | 1990<ref name=symbols/> |- | Karusloom | [[pesukaru]] | align=right | 1990<ref name=symbols/> |- | Lind | [[käärsaba-tikat]] | align=right | 1951<ref name=symbols/> |- | Saaklind | [[metskalkun]] | align=right | 2006<ref name=symbols/> |- | Kala | [[triipahven]] | align=right | 1974<ref name=symbols/> |- | Roomaja | [[kaelussisalik]] | align=right | 1969<ref name=symbols/> |- | Kahepaikne | [[härgkonn]] | align=right | 1997<ref name=symbols/> |- | Putukas | [[mesilane]] | align=right | 1992<ref name=symbols/> |- | Liblikas | [[must pääsusaba]] | align=right | 1996<ref name=symbols/> |- | Puu | [[kanada juudapuu]] | align=right | 1971<ref name=symbols/> |- | Lill | [[Oklahoma roos]] | align=right | 2003<ref name=symbols/> |- | Metsik lill | [[nägus mõrsjalill]] | align=right | 1986<ref name=symbols/> |- | Rohi | [[longus tähtsorgo]] | align=right | 1972<ref name=symbols/> |- | (Puu)vili | [[aedmaasikas]] | align=right | 2005<ref name=symbols/> |- | (Juur)vili | [[arbuus]] | align=right | 2005<ref name=symbols/> |- | Kivistis | ''[[Saurophaganax maximus]]'' | align=right | 2000<ref name=symbols/> |- | Kivim | [[kõrberoos]] | align=right | 1968<ref name=symbols/> |- | Kristall | [[seleniit]] | align=right | 2005<ref name=symbols/> |- | Muld | [[Porti kerge liivsavi]] | align=right | 1987<ref name=symbols/> |- | Jook | [[piim]] | align=right | 2002<ref name=symbols/> |- | Söök | praetud [[okra]], [[kõrvits]], [[maisileib]],<br>grillitud sealiha, [[karask]], vorstikaste,<br>maisihelbepuder, [[mais]], maasikad,<br>frititud kana[[šnitsel]], [[Pekanipähkel|pekanipirukas]], [[silmuba|silmoad]] | align=right | 1988<ref name=symbols/> |- | Pill | [[viiul]] | align=right | 1984<ref name=symbols/> |- | Löökpill | [[trumm]] | align=right | 1993<ref name=symbols/> |- | Rahvatants | [[nelinurktants]] | align=right | 1988<ref name=symbols/> |- | Peotants | [[valss]] "[[Oklahoma Wind]]" | align=right | 1982<ref name=symbols/> |- | Laul | "[[Oklahoma! (laul)|Oklahoma!]]" | align=right | 1953<ref name=symbols/> |- | Gospellaul | "[[Swing Low, Sweet Chariot]]" | align=right | 2011<ref name=symbols/> |- | Kantrilaul | [[Bob Wills]]i "[[Faded Love]]" | align=right | 1988<ref name=symbols/> |- | Lastelaul | [[Martha Kemm Barrett]]i "[[Oklahoma, My Native Land]]" | align=right | 1996<ref name=symbols/> |- | Rokklaul | [[The Flaming Lips]]i "[[Do You Realize??]]" | align=right | 2009<ref>[https://web.archive.org/web/20170525204026/http://uk.reuters.com/article/music-us-oklahoma-idUKTRE53R0L520090428 Flaming Lips prepare for Oklahoma honor] Reuters, 28.04.2009 (vaadatud 29.03.2017)</ref> |- | Luuletus | [[David Randolph Milsten]]i "[[Howdy Folks]]" | align=right | 1941<ref name=symbols/> |- | Värvid | roheline ja valge | align=right | 1915<ref name=symbols/> |} == Sündinud Oklahomas == Siin on loetletud valikuliselt rahvusvaheliselt tuntud inimesi, kes pärinevad Oklahoma osariigist: * [[Garth Brooks]] ([[1962]]) – [[Tulsa]]s sündinud kantrilaulja; * [[Anita Bryant]] ([[1940]]) – [[Barnsdall]]is sündinud laulja, meelelahutaja ja konservatiivne aktivist; * [[Ernest Childers]] ([[1917]]–[[2005]]) – [[Broken Arrow]]'s sündinud indiaanlasest sõjakangelane; * [[Ralph Ellison]] ([[1913]]–[[1994]]) – [[Oklahoma City]]s sündinud afroameerika kirjanik; * [[Woody Guthrie]] ([[1912]]–[[1967]]) – [[Okemah]]'s sündinud rahvalaulik ja laulukirjutaja; * [[Ron Howard]] ([[1954]]) – [[Duncan (Oklahoma)|Duncanis]] sündinud filmilavastaja ja näitleja; * [[Toby Keith]] ([[1961]]) – [[Clinton (Oklahoma)|Clinton]]is sündinud kantrilaulja; * [[Mickey Mantle]] ([[1931]]–[[1995]]) – [[Spavinaw]]'s sündinud pesapallur; * [[Phil McGraw]] ([[1950]]) – [[Vinita]]s sündinud psühholoog, populaarse telesaate "[[Dr. Phil]]" saatejuht; * [[Daniel Patrick Moynihan]] ([[1927]]–[[2003]]) – Tulsas sündinud poliitik ja sotsioloog; * [[Chuck Norris]] ([[1940]]) – [[Ryan (Oklahoma)|Ryanis]] sündinud filminäitleja; * [[T. Boone Pickens]] ([[1928]]) – [[Holdenville]]'is sündinud ettevõtja ja rahandustegelane; * [[Brad Pitt]] ([[1963]]) – [[Shawnee]]'s sündinud filminäitleja; * [[Oral Roberts]] ([[1918]]–[[1999]]) – [[Pontotoci maakond|Pontotoci maakonnas]] sündinud evangelist; * [[John Michael Talbot]] ([[1954]]) – Oklahoma Citys sündinud katoliku munk ja muusik; * [[Carrie Underwood]] ([[1983]]) – [[Muskogee]]'s sündinud laulja ja laulukirjutaja. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ok.gov/ Oklahoma osariigi ametlik koduleht] (''inglise keeles'') {{Geograafiline asukoht |Keskel = Oklahoma |Põhi = {{Pisilipp|Kansas}} |Kirre = {{Pisilipp|Missouri}} |Ida = {{Pisilipp|Arkansas}} |Kagu = {{Pisilipp|Louisiana}} |Lõuna = {{Pisilipp|Texas}} |Edel = |Lääs = {{Pisilipp|New Mexico}} |Loe = {{Pisilipp|Colorado}} }} {{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}} {{Coordinate |NS=35.5 |EW=-98.0 |type=adm1st |region=US-OK}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]] [[Kategooria:Oklahoma| ]] 9gt5vxcr9vx31lc9uhrnkhg99nlyz87 0 36376 7200302 6967379 2026-07-23T12:07:15Z Sillerkiil 58396 7200302 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib vaimse tervise häirest; laste seksuaalse väärkohtlemise kohta vaata vastavat [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|artiklit]]}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{keeletoimeta}} '''Pedofiilia''' on seksuaalsuunitluse häire – laste seksuaalne eelistamine, seksuaalobjektid on tavaliselt puberteedieelses või varases puberteedieas. Osa pedofiile on huvitatud ainult tüdrukutest, teised ainult poistest ja osa on huvitatud mõlema soo esindajatest ([[RHK-10_ptk_V:_Psüühika-_ja_käitumishäired|RHK-10 ptk V: Psüühika- ja käitumishäired]] kood F65.4). ==Pedofiilia sõnavara== Eespool toodud RHK definitsioon on kitsalt meditsiiniline ja ei kata kogu termini kasutust. Pedofiilia mõistet on erinevad autorid väga erinevalt käsitlenud. Mõned autorid keskenduvad pedofiiliale kui seksuaalsele hälbele meditsiinilisest aspektist, teised keskenduvad õiguslikule aspektile ning räägitakse ka mõlemast koos. Lisaks pedofiilia mõistele opereeritakse ka [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|lapse seksuaalse väärkohtlemise]] mõistega, tihti tundub, et pedofiilia ja lapse seksuaalse väärkohtlemise mõisteid kasutatakse sünonüümidena.<ref name="UrvetMSc" /> Samalaadne on olukord ka ingliskeelses kultuuriruumis <ref name="pedodef"/> Pedofiilia õiguslikus mõttes üldiselt kattub [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|lapse seksuaalse väärkohtlemise]] mõistega. Eesti igapäevakeeles kasutatakse meditsiinilist ja õiguslikku mõistet läbisegi. EKI Sõnaveebis <ref name="sonaveeb" /> on pedofiilia definitsioon "täiskasvanu seksuaalne kiindumus lastesse, lapse või laste seksuaalne ahistamine täiskasvanu poolt" -- esimene pool definitsiooni viitab meditsiinilisele, teine pool õiguslikule keelekasutusele. {| class="wikitable" |+ Tabel. Pedofiilia ja laste seksuaalse väärkohtlemise erinevusi<ref name="UrvetMSc" /> |- ! !! Pedofiilia !! Lapse seksuaalne väärkohtlemine |- | '''Ohver''' || Ei pea olema konkreetset ohvrit || Väärkohtlemise mõiste iseenesest nõuab ohvri olemasolu |- | '''Tegu''' || Ei pea konkreetse teoni jõudma, võib jääda vaimsele tasandile || Väärkohtlemise mõiste iseenesest eeldab mingi teo toimepanemist |- | '''Motiiv''' || Vaimne seksuaalne hälve || Motiivi ei pruugi olla |- | '''Kestvus (aeg)'''|| Pedofiilia avaldub pidevalt, tegemist on pikaajalise hälbega || Võib olla ühekordne eksimus |} Vanuseliselt on pedofiilia seksuaalne kiindumus puberteedieelsetesse lastesse (alla 11-aastased lapsed, individuaalselt võib vanus varieeruda, ülemine piir on 13). Laiemas tähenduses hõlmab pedofiilia ka puberteediealisi lapsi. Hiljem on hakatud eristama [[Hebefiilia|hebefiiliat]], mis tähendab peamist seksuaalset huvi [[puberteet|puberteediealiste]] laste (vanusevahemik 11–14) vastu. [[Efebofiilia]] tähendab seksuaalset kiindumust 15–19-aastatesse lastesse. Mõnikord peetakse pedofiiliaks ka [[kronofiilia]]t, seksuaalset kiindumust endast tunduvalt noorematesse isikutesse. ==Õiguslik regulatsioon== Eesti seadused näevad ette karistusi süütegude eest. <ref name="KarS1ja2"/> Tunnete ja mõtete eest ei karistata. Seega ka pedofiile karistatakse [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|lapse seksuaalse väärkohtlemise]] eest, mitte meditsiinilises mõttes pedofiilia diagnoosi eest. Karistusseadustikus ei ole kasutatud terminit pedofiilia, KarS § 145 sõnastus on "Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega". Lastekaitseseadus § 20 kehtestab lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud. <ref name="LasteKS20"/> Karistusseaduses defineeritud süütegude järgi. Lastekaitseseadus ei anna alust diagnoosi, sh ka pedofiilia, alusel piiranguks. Samas pedofiilia diagnoos on piiravaks asjaoluks valdkondades, kus teostatakse vaimse tervise kontrolli ja nõutakse täiskasvanu isiksus- ja käitumishäirete puudumist -- näiteks relvaloa taotlemine. <ref name="relvaloa"/> <!-- allolev tekst on pigem mitte med.diagnoosi vaid laste seksuaalse väärkohtlemise artikliga seonduv Kriminaalstatistika alusel on enamikul juhtudel, kui ohvriks on tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonnast või perekonnast, ja poisi puhul isikuga, kellega ta on kohtunud haridussüsteemi kaudu. Psühholoogilises praktikas eristatakse põhiliselt 2 liiki laste seksuaalset ärakasutamist: # vanem isik saab seksuaalse erutuse palja lapse (ka pildil) vaatamisest ja tema katsumisest; # vanem isik astub otsesesse seksuaalkontakti, püüdes imiteerida või sooritades [[suguühe]]t. Pedofiili rünnaku üleelanud lapsed vajavad kindlasti psühholoogilist nõustamist, sageli ka psühhiaatrilist ravi. Enamik uuringuid konstateerib selget seost lapsepõlve [[seksuaalne ahistamine|seksuaalse ahistamise]] ja täiskasvanuea psüühikahäirete vahel. Ekstreemsematel juhtudel lõpetab lapsena pedofiili ohvriks langenu täiskasvanuna elu enesetapuga. --> ==Ajaloost== <!-- varane abiellumine ei ole sama mis pedofiilia, kuigi on teatud ühisosa ilmselt Läbi ajaloo on teada palju juhtumeid, kus täiskasvanud on võtnud omale seksuaalpartneriteks alaealisi. Vanimad, kuigi eri autorite poolt vaidlustatud juhtumid, on pärit [[piibel|piiblist]]. Vana Testament sisaldab küll rohkesti otseseid keelde abielu ja suguelu kohta, kuid mitte vanusepiirangut: Juudas ei lubanud oma minial Taamaril pärast tolle mehe surma abielluda oma noorima poja Seelaga, nagu leviraadi seadus ette näeb, põhjendusega, et Seela oli abiellumiseks liiga noor, kuid Piibel ütleb, et tegu oli ettekäändega ja Juuda toimis valesti. (1Ms 38) On vaidlustamata, et näiteks [[Vanas-Kreeka]]s oli kombeks õpetlastel meestel võtta omale partneriks noori poisse. Teada on, et noorimad sellised õpilased olid umbkaudu viieaastased. [[Koraan]]is mainitakse, et prohvet [[Muḩammad]] võttis naiseks kuueaastase tüdruku [[‘Ā'ishah]]', olles ise juba küpses eas. Orjapidamise ajast on teada, et oli tavaline, kui osteti lapsi peremehele "tosina kaupa toateenijateks". Selline komme püsis euroopalikus kultuuriruumis aadliperekondades kuni 1800. aastateni. Vaieldud on sellise kombe seksuaalse tagapõhja üle, kuid kaasaegsete kirjanike järgi oli selliste noorukite seksuaalne ärakasutamine suhteliselt tavaline. Aasia riikides on tänapäevani kombeks anda lapsi juba pärast sündimist abikaasaks. Paljudel juhtudel on abikaasaks enam-vähem samaealine laps ja põhjuseks on enamasti majanduslikud kaalutlused. Kuid on teada ja viimaste kümnendite jooksul ka kohtusse jõudnud juhtumeid, kus lapseealine sunnitakse abielluma endast palju vanema partneriga ja ta peab minema elama tema juurde. --> Pedofiilia mõiste võttis 1886. aastal kasutusele saksa psühhiaater [[Richard von Krafft-Ebing]]. Tema pedofiilia definitsiooni järgi on tegu 1) eksklusiivselt, 2) eel- või varapuberteedis lastele suunatud ning 3) ajas püsiva seksuaalse eelistusega; see kehtib põhijoontes ka tänapäeval. <!-- kogu järgnev peatükk tundub suht spetsiifiline valik materjali ja kui seda artiklit kujundada meditsiinilise keele pedofiilia fookusega, siis pigem tuleks kõik sisu siit sulandada laste seksuaalse väärkohtlemise artiklisse, niipalju kui mõistlik. ==Tänapäev== Kaasaegse pedofiilia mõiste tõi esile 1950. aastatel [[USA|USA-]]s tegutsenud uurija [[Alfred Kinsey]] koos abikaasaga, kelle palju kõmu tekitanud uurimistöö inimese seksuaalsusest sisaldas märkmeid ka lapseealiste seksuaalsuse kohta ning seksuaalaktide mõjust neile. Kriitikud on leidnud, et Kinsey kasutas vaieldavaid meetodeid, kuigi Kinsey instituut neid eitab. Lähtuvalt kõmust, mida tekitas see uuring, hakati eri maade karistusseadustikesse sisse viima seadusepügalaid, mis määrasid isikute vanuselised piirid seksuaalse tegevuse osas. Praegu on üldiselt aktsepteeritud vanuseks maailmas 14 eluaastat, kusjuures paljud riigid lisavad klausli, mis määrab, et 14–18-aastase isiku seksuaalakt tohib toimuda temast vanema isikuga vaid siis, kui vanusevahe ei ületa 3–5 aasta piiri. Paljudes riikides on piiramatu vabaduse aluseks vanus 21 eluaastat, levinum on aga vanus 18 aastat. 1900. aastate jooksul ja eriti selle sajandi viimastel kümnenditel on Euroopas ja Ameerikas lahvatanud mitmed skandaalid üksikisikute ja isegi isikute gruppide poolt toime pandud pedofiiliajuhtudest. Tuntum isik sellel teemal peaks olema poplaulja [[Michael Jackson]]. Tuntum grupijuhtum: 1980ndatel Euroopas suletud pedofiiliateemaline ajakiri Paidika, mis ühendas tuhandeid isikuid üle Euroopa, kes tootsid ja levitasid ning ka tarbisid lapspornot. Samuti põhiliselt Katoliiklikku kirikut puudutanud sajad ja paljude arvates isegi tuhanded juhtumid, kus kirikuisad kasutasid seksuaalselt ära kooripoisse ja kirikukoolis käivaid õpilasi. Ainuüksi Los Angelese kohtu piirkonnas tõsteti süüdistus 560 juhul kirikutegelaste vastu aastaks 2005. Enamik neist juhtumisest lõppes sellega, et Kirik pakkus kannatanutele kopsaka rahalise kompensatsiooni ja kaebused võeti tagasi – summad jäid 7 ja 120 miljoni dollari vahele. On teada, et mõned juhtumid jõudsid ka kohtutesse nii Ameerikas kui ka Euroopas ning kirikuisad pidid tagasi astuma või minema vanglasse. Nende kohtuasjade käigus ilmnes, et selline käitumine oli igapäevane asi ja kui tundus, et süüdistused "väljuvad" kohalikust kirikust saadeti patustanud püha isa teise kohta jätkama oma tööd. Samas on religiooni esindajad ka ise võidelnud sellise praktika vastu nii kirikus kui ka ilmalikus ruumis. USA-s asuv ühendus NAMBLA (North-America Man/Boy Love Assoc. – [[Põhja-Ameerika Mehe/Poisi Armastuse Assotsiatsioon]]), mis koosneb biseksuaalsetest inimestest, on proovinud aastakümneid alandada legaalset seksuaalvanust (inglise ''age of consent''), tegutsedes tihti vägagi aktiivselt poliitilises lobis. Nende eesmärgiks on alandada vanust kuni 8 või isegi 6 aastani. USA-s on olnud isegi paar kohtuasja, kus selle ühingu liikmed on pedagoogilistes asutustes tööl olles püüdnud propageerida oma ühingu põhimõtteid nii sõnas ja kirjas kui ka praktilises tegevuses. Viimase kümne aasta jooksul on avalikkuse ette jõudnud ka selline tegevus, mille puhul põhiliselt Euroopast lähevad üldiselt keskealised meesisikud Aasia riikidesse ning seal teatud piirkondades leiavad sekspartneriteks lapsi. Osad Euroopa riigid püüavad muuta sellise tegevuse ebaseaduslikuks ja on avaldanud ka survet Aasia riikidele sellise tegevuse ebaseaduslikuks muutmise osas. Enamikus islami riikides puudub tänapäevani seaduses piiritletud vanus, millal alaealine võib ametlikult tegeleda vastasugupoolega. Islami seaduse šariaadi alusel võib tüdruku "naiseks võtta" pärast tema kolmandat kuupuhastust. Abiellumisele aga vanusepiiri sätestatud ei ole. --> ==Pedofiilia sooline jaotus== Naissoost seksuaalkurjategijate teemast on traditsiooniliselt mööda mindud nii meedikute kui ka õigusorganite poolt. Nimetatud asjaolu põhjuseks on meedikute ebakindlus diagnoosipanemisel, ühiskonna suhtumine probleemi ja suhteliselt tagasihoidlikum kaebuste hulk (meessoost ohvrite soorolliga ei sobi enda määratlemine naissoost ärakasutaja ohvrina). <ref name="ravijuh"/> Alaver kirjeldab oma uurimuses ka naispedofiile, kelle “arv on palju suurem, kui seda on osatud eeldada”. Viidates välismaa allikatele, märgib autor, et naispedofiile iseloomustab hirm seksuaalkontakti ees omavanustega, vahel ka arenguhäired või on neid endid tugevalt ahistatud. <ref name="ekspress-pedpiht"></ref> ==Riiklikud sotsiaalmeetmed== Eestis on koostatud pedofiilia ravijuhis. <ref name="ravijuh"/> Jaanuaris [[2012]] kuulutati [[Kreeka]]s pedofiilia (koos kleptomaanide, ekshibitsionistide, püromaanide, mängusõltlaste, fetišistide ja sadomasohhistidega) [[puue|puudeks]], ja neile määrati ka vastav igakuine rahaline toetus.<ref name="46k6B" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="46k6B">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kreeka-kuulutas-pedofiilid-puuetega-inimesteks-kes-saavad-toetust.d?id=63756326|pealkiri=Kreeka kuulutas pedofiilid puuetega inimesteks, kes saavad toetust (Arhiivikoopia)|vaadatud=2012-01-12 |arhiivimisaeg=2012-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120113004116/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kreeka-kuulutas-pedofiilid-puuetega-inimesteks-kes-saavad-toetust.d?id=63756326 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UrvetMSc">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/84effae8-e588-41ac-a23d-c3f91f220b56/content Sirli Urvet, Laste seksuaalne väärkohtlemine kui moraalipaanika tekitaja, Magistritöö, Tartu Ülikool 2014]</ref> <ref name="pedodef"> Ames, M. Ashley, and David A. Houston. "Legal, social, and biological definitions of pedophilia." Archives of sexual behavior 19.4 (1990): 333-342. </ref> <ref name="KarS1ja2">[https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv Karistusseadustik §1, §2 </ref> <ref name="LasteKS20">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024023?leiaKehtiv Lastekaitseseadus, §20 Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud </ref> <ref name="relvaloa">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12845352?leiaKehtiv Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded § 2. Soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu </ref> <ref name="ravijuh">[https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/seksuaalkurjategijate_ravijuhis_2011.pdf Ravijuhis seksuaalkurjategijate menetlemiseks Tallinn, 2011 </ref> <ref name="sonaveeb">[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pedofiilia/1/est Pedofiilia definitsioon EKI Sõnaveebis </ref> <ref name="ekspress-pedpiht">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69082779/pedofiilide-pihtimused Intervjuu Pille Alaveriga </ref> }} ==Kirjandus== * Rind, B., Tromovitch, Ph. & Bauserman, R. (1998). [http://www.ipce.info/library_3/rbt/metaana.htm A Meta-analytic Examination of Assumed Properties of Child Sexual Abuse Using College Samples]. ''Psychological Bulletin''. 124(1), 22–53. ==Välislingid== [[Fail:Boys_beware.ogv|pisi|Lapsi pedofiilide eest hoiatav video 1961. aastast (USA)]] {{Vikitsitaadid}} <!-- * [http://pedofiil.politsei.com/?p=521 Pedofiil.Politsei.Com] * [http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=32606/ "Pedofiilid: olemus ja käitumise iseärasused"] (PDF). Pille Alaver, 2006. (Justiitsministeerium – just.ee). --> [[Kategooria:Pedofiilia| ]] [[Kategooria:Parafiilia]] nf67nij55t6w9uydtl4i6wp7m0la1ns 7200310 7200302 2026-07-23T12:15:48Z Sillerkiil 58396 7200310 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib vaimse tervise häirest; laste seksuaalse väärkohtlemise kohta vaata vastavat [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|artiklit]]}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{keeletoimeta}} '''Pedofiilia''' on seksuaalsuunitluse häire – laste seksuaalne eelistamine, seksuaalobjektid on tavaliselt puberteedieelses või varases puberteedieas. Osa pedofiile on huvitatud ainult tüdrukutest, teised ainult poistest ja osa on huvitatud mõlema soo esindajatest ([[RHK-10_ptk_V:_Psüühika-_ja_käitumishäired|RHK-10 ptk V: Psüühika- ja käitumishäired]] kood F65.4). ==Pedofiilia sõnavara== Eespool toodud RHK definitsioon on kitsalt meditsiiniline ja ei kata kogu termini kasutust. Pedofiilia mõistet on erinevad autorid väga erinevalt käsitlenud. Mõned autorid keskenduvad pedofiiliale kui seksuaalsele hälbele meditsiinilisest aspektist, teised keskenduvad õiguslikule aspektile ning räägitakse ka mõlemast koos. Lisaks pedofiilia mõistele opereeritakse ka [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|lapse seksuaalse väärkohtlemise]] mõistega, tihti tundub, et pedofiilia ja lapse seksuaalse väärkohtlemise mõisteid kasutatakse sünonüümidena.<ref name="UrvetMSc" /> Samalaadne on olukord ka ingliskeelses kultuuriruumis <ref name="pedodef"/> Pedofiilia õiguslikus mõttes üldiselt kattub [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|lapse seksuaalse väärkohtlemise]] mõistega. Eesti igapäevakeeles kasutatakse meditsiinilist ja õiguslikku mõistet läbisegi. EKI Sõnaveebis <ref name="sonaveeb" /> on pedofiilia definitsioon "täiskasvanu seksuaalne kiindumus lastesse, lapse või laste seksuaalne ahistamine täiskasvanu poolt" -- esimene pool definitsiooni viitab meditsiinilisele, teine pool õiguslikule keelekasutusele. {| class="wikitable" |+ Tabel. Pedofiilia ja laste seksuaalse väärkohtlemise erinevusi<ref name="UrvetMSc" /> |- ! !! Pedofiilia !! Lapse seksuaalne väärkohtlemine |- | '''Ohver''' || Ei pea olema konkreetset ohvrit || Väärkohtlemise mõiste iseenesest nõuab ohvri olemasolu |- | '''Tegu''' || Ei pea konkreetse teoni jõudma, võib jääda vaimsele tasandile || Väärkohtlemise mõiste iseenesest eeldab mingi teo toimepanemist |- | '''Motiiv''' || Vaimne seksuaalne hälve || Motiivi ei pruugi olla |- | '''Kestvus (aeg)'''|| Pedofiilia avaldub pidevalt, tegemist on pikaajalise hälbega || Võib olla ühekordne eksimus |} Vanuseliselt on pedofiilia seksuaalne kiindumus puberteedieelsetesse lastesse (alla 11-aastased lapsed, individuaalselt võib vanus varieeruda, ülemine piir on 13). Laiemas tähenduses hõlmab pedofiilia ka puberteediealisi lapsi. Hiljem on hakatud eristama [[Hebefiilia|hebefiiliat]], mis tähendab peamist seksuaalset huvi [[puberteet|puberteediealiste]] laste (vanusevahemik 11–14) vastu. [[Efebofiilia]] tähendab seksuaalset kiindumust 15–19-aastatesse lastesse. Mõnikord peetakse pedofiiliaks ka [[kronofiilia]]t, seksuaalset kiindumust endast tunduvalt noorematesse isikutesse. ==Õiguslik regulatsioon== Eesti seadused näevad ette karistusi süütegude eest. <ref name="KarS1ja2"/> Tunnete ja mõtete eest ei karistata. Seega ka pedofiile karistatakse [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|lapse seksuaalse väärkohtlemise]] eest, mitte meditsiinilises mõttes pedofiilia diagnoosi eest. Karistusseadustikus ei ole kasutatud terminit pedofiilia, KarS § 145 sõnastus on "Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega". Lastekaitseseadus § 20 kehtestab lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud. <ref name="LasteKS20"/> Karistusseaduses defineeritud süütegude järgi. Lastekaitseseadus ei anna alust diagnoosi, sh ka pedofiilia, alusel piiranguks. Samas pedofiilia diagnoos on piiravaks asjaoluks valdkondades, kus teostatakse vaimse tervise kontrolli ja nõutakse täiskasvanu isiksus- ja käitumishäirete puudumist -- näiteks relvaloa taotlemine. <ref name="relvaloa"/> <!-- allolev tekst on pigem mitte med.diagnoosi vaid laste seksuaalse väärkohtlemise artikliga seonduv Kriminaalstatistika alusel on enamikul juhtudel, kui ohvriks on tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonnast või perekonnast, ja poisi puhul isikuga, kellega ta on kohtunud haridussüsteemi kaudu. Psühholoogilises praktikas eristatakse põhiliselt 2 liiki laste seksuaalset ärakasutamist: # vanem isik saab seksuaalse erutuse palja lapse (ka pildil) vaatamisest ja tema katsumisest; # vanem isik astub otsesesse seksuaalkontakti, püüdes imiteerida või sooritades [[suguühe]]t. Pedofiili rünnaku üleelanud lapsed vajavad kindlasti psühholoogilist nõustamist, sageli ka psühhiaatrilist ravi. Enamik uuringuid konstateerib selget seost lapsepõlve [[seksuaalne ahistamine|seksuaalse ahistamise]] ja täiskasvanuea psüühikahäirete vahel. Ekstreemsematel juhtudel lõpetab lapsena pedofiili ohvriks langenu täiskasvanuna elu enesetapuga. --> ==Ajaloost== <!-- varane abiellumine ei ole sama mis pedofiilia, kuigi on teatud ühisosa ilmselt Läbi ajaloo on teada palju juhtumeid, kus täiskasvanud on võtnud omale seksuaalpartneriteks alaealisi. Vanimad, kuigi eri autorite poolt vaidlustatud juhtumid, on pärit [[piibel|piiblist]]. Vana Testament sisaldab küll rohkesti otseseid keelde abielu ja suguelu kohta, kuid mitte vanusepiirangut: Juudas ei lubanud oma minial Taamaril pärast tolle mehe surma abielluda oma noorima poja Seelaga, nagu leviraadi seadus ette näeb, põhjendusega, et Seela oli abiellumiseks liiga noor, kuid Piibel ütleb, et tegu oli ettekäändega ja Juuda toimis valesti. (1Ms 38) On vaidlustamata, et näiteks [[Vanas-Kreeka]]s oli kombeks õpetlastel meestel võtta omale partneriks noori poisse. Teada on, et noorimad sellised õpilased olid umbkaudu viieaastased. [[Koraan]]is mainitakse, et prohvet [[Muḩammad]] võttis naiseks kuueaastase tüdruku [[‘Ā'ishah]]', olles ise juba küpses eas. Orjapidamise ajast on teada, et oli tavaline, kui osteti lapsi peremehele "tosina kaupa toateenijateks". Selline komme püsis euroopalikus kultuuriruumis aadliperekondades kuni 1800. aastateni. Vaieldud on sellise kombe seksuaalse tagapõhja üle, kuid kaasaegsete kirjanike järgi oli selliste noorukite seksuaalne ärakasutamine suhteliselt tavaline. Aasia riikides on tänapäevani kombeks anda lapsi juba pärast sündimist abikaasaks. Paljudel juhtudel on abikaasaks enam-vähem samaealine laps ja põhjuseks on enamasti majanduslikud kaalutlused. Kuid on teada ja viimaste kümnendite jooksul ka kohtusse jõudnud juhtumeid, kus lapseealine sunnitakse abielluma endast palju vanema partneriga ja ta peab minema elama tema juurde. --> Pedofiilia mõiste võttis 1886. aastal kasutusele saksa psühhiaater [[Richard von Krafft-Ebing]]. Tema pedofiilia definitsiooni järgi on tegu 1) eksklusiivselt, 2) eel- või varapuberteedis lastele suunatud ning 3) ajas püsiva seksuaalse eelistusega; see kehtib põhijoontes ka tänapäeval. <!-- kogu järgnev peatükk tundub suht spetsiifiline valik materjali ja kui seda artiklit kujundada meditsiinilise keele pedofiilia fookusega, siis pigem tuleks kõik sisu siit sulandada laste seksuaalse väärkohtlemise artiklisse, niipalju kui mõistlik. ==Tänapäev== Kaasaegse pedofiilia mõiste tõi esile 1950. aastatel [[USA|USA-]]s tegutsenud uurija [[Alfred Kinsey]] koos abikaasaga, kelle palju kõmu tekitanud uurimistöö inimese seksuaalsusest sisaldas märkmeid ka lapseealiste seksuaalsuse kohta ning seksuaalaktide mõjust neile. Kriitikud on leidnud, et Kinsey kasutas vaieldavaid meetodeid, kuigi Kinsey instituut neid eitab. Lähtuvalt kõmust, mida tekitas see uuring, hakati eri maade karistusseadustikesse sisse viima seadusepügalaid, mis määrasid isikute vanuselised piirid seksuaalse tegevuse osas. Praegu on üldiselt aktsepteeritud vanuseks maailmas 14 eluaastat, kusjuures paljud riigid lisavad klausli, mis määrab, et 14–18-aastase isiku seksuaalakt tohib toimuda temast vanema isikuga vaid siis, kui vanusevahe ei ületa 3–5 aasta piiri. Paljudes riikides on piiramatu vabaduse aluseks vanus 21 eluaastat, levinum on aga vanus 18 aastat. 1900. aastate jooksul ja eriti selle sajandi viimastel kümnenditel on Euroopas ja Ameerikas lahvatanud mitmed skandaalid üksikisikute ja isegi isikute gruppide poolt toime pandud pedofiiliajuhtudest. Tuntum isik sellel teemal peaks olema poplaulja [[Michael Jackson]]. Tuntum grupijuhtum: 1980ndatel Euroopas suletud pedofiiliateemaline ajakiri Paidika, mis ühendas tuhandeid isikuid üle Euroopa, kes tootsid ja levitasid ning ka tarbisid lapspornot. Samuti põhiliselt Katoliiklikku kirikut puudutanud sajad ja paljude arvates isegi tuhanded juhtumid, kus kirikuisad kasutasid seksuaalselt ära kooripoisse ja kirikukoolis käivaid õpilasi. Ainuüksi Los Angelese kohtu piirkonnas tõsteti süüdistus 560 juhul kirikutegelaste vastu aastaks 2005. Enamik neist juhtumisest lõppes sellega, et Kirik pakkus kannatanutele kopsaka rahalise kompensatsiooni ja kaebused võeti tagasi – summad jäid 7 ja 120 miljoni dollari vahele. On teada, et mõned juhtumid jõudsid ka kohtutesse nii Ameerikas kui ka Euroopas ning kirikuisad pidid tagasi astuma või minema vanglasse. Nende kohtuasjade käigus ilmnes, et selline käitumine oli igapäevane asi ja kui tundus, et süüdistused "väljuvad" kohalikust kirikust saadeti patustanud püha isa teise kohta jätkama oma tööd. Samas on religiooni esindajad ka ise võidelnud sellise praktika vastu nii kirikus kui ka ilmalikus ruumis. USA-s asuv ühendus NAMBLA (North-America Man/Boy Love Assoc. – [[Põhja-Ameerika Mehe/Poisi Armastuse Assotsiatsioon]]), mis koosneb biseksuaalsetest inimestest, on proovinud aastakümneid alandada legaalset seksuaalvanust (inglise ''age of consent''), tegutsedes tihti vägagi aktiivselt poliitilises lobis. Nende eesmärgiks on alandada vanust kuni 8 või isegi 6 aastani. USA-s on olnud isegi paar kohtuasja, kus selle ühingu liikmed on pedagoogilistes asutustes tööl olles püüdnud propageerida oma ühingu põhimõtteid nii sõnas ja kirjas kui ka praktilises tegevuses. Viimase kümne aasta jooksul on avalikkuse ette jõudnud ka selline tegevus, mille puhul põhiliselt Euroopast lähevad üldiselt keskealised meesisikud Aasia riikidesse ning seal teatud piirkondades leiavad sekspartneriteks lapsi. Osad Euroopa riigid püüavad muuta sellise tegevuse ebaseaduslikuks ja on avaldanud ka survet Aasia riikidele sellise tegevuse ebaseaduslikuks muutmise osas. Enamikus islami riikides puudub tänapäevani seaduses piiritletud vanus, millal alaealine võib ametlikult tegeleda vastasugupoolega. Islami seaduse šariaadi alusel võib tüdruku "naiseks võtta" pärast tema kolmandat kuupuhastust. Abiellumisele aga vanusepiiri sätestatud ei ole. --> ==Pedofiilia sooline jaotus== Naissoost seksuaalkurjategijate teemast on traditsiooniliselt mööda mindud nii meedikute kui ka õigusorganite poolt. Nimetatud asjaolu põhjuseks on meedikute ebakindlus diagnoosipanemisel, ühiskonna suhtumine probleemi ja suhteliselt tagasihoidlikum kaebuste hulk (meessoost ohvrite soorolliga ei sobi enda määratlemine naissoost ärakasutaja ohvrina). <ref name="ravijuh"/> Alaver kirjeldab oma uurimuses ka naispedofiile, kelle “arv on palju suurem, kui seda on osatud eeldada”. Viidates välismaa allikatele, märgib autor, et naispedofiile iseloomustab hirm seksuaalkontakti ees omavanustega, vahel ka arenguhäired või on neid endid tugevalt ahistatud. <ref name="ekspress-pedpiht"></ref> ==Riiklikud sotsiaalmeetmed== Eestis on koostatud pedofiilia ravijuhis. <ref name="ravijuh"/> Jaanuaris [[2012]] kuulutati [[Kreeka]]s pedofiilia (koos kleptomaanide, ekshibitsionistide, püromaanide, mängusõltlaste, fetišistide ja sadomasohhistidega) [[puue|puudeks]], ja neile määrati ka vastav igakuine rahaline toetus.<ref name="46k6B" /> == Ravi == Puuduvad tõendid, et pedofiilia oleks ravitav.<ref name="SetoReview" /> Selle asemel püüab enamik teraapiaid aidata pedofiilidel hoiduda oma ihade ajel tegutsemisest.<ref name="faganJAMA" /><ref name="SetoAhmed2014">{{cite journal|title=Treatment and management of child pornography use|journal=Psychiatric Clinics of North America|volume=37|issue=2|pages=207–214|year=2014|doi=10.1016/j.psc.2014.03.004|pmid=24877707|vauthors=Seto MC, Ahmed AG}}</ref> Mõne teraapiaga püütakse küll pedofiiliat ravida, kuid puuduvad uuringud, mis näitaksid, et need tooksid kaasa pikaajalise muutuse seksuaalses eelistuses.<ref>{{cite book|last1=Camilleri|first1=Joseph A.|date=2008|title=Sexual Deviance: Theory, Assessment, and Treatment|publisher=The Guilford Press|isbn=978-1-59385-605-2|page=[https://archive.org/details/sexualdevianceth00laws/page/193 193]|url=https://archive.org/details/sexualdevianceth00laws|last2=Quinsey|first2=Vernon L.|editor1-last=Laws|editor1-first=D. Richard|chapter=Pedophilia: Assessment and Treatment}}</ref> On väidetud, et katsed ravida pedofiiliat täiskasvanueas tõenäoliselt ei õnnestu, kuna selle kujunemist mõjutavad sünnieelsed tegurid.<ref name="SetoReview" /> Pedofiiliat näib olevat raske mõjutada, kuid pedofiile saab aidata oma käitumist kontrollida ja tulevased uuringud võivad välja töötada ennetusmeetodi.<ref name="berlin">{{Cite journal|last=Berlin|first=Fred S.|url=http://www.paraphilias.com/publications/pdfs/Peer%20Comment.pdf|title=Peer Commentaries on Green (2002) and Schmidt (2002) – Pedophilia: When Is a Difference a Disorder?|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=31|issue=6|pages=479–480|date=December 2002|access-date=December 17, 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20081029223349/http://www.paraphilias.com/publications/pdfs/Peer%20Comment.pdf|archive-date=October 29, 2008|doi=10.1023/A:1020603214218|s2cid=102340546}}</ref> Ravitõhususe uuringutel on mitmeid puuduseid. Enamik kategoriseerib oma osalejaid käitumise, mitte erootilise vanuse-eelistuse järgi, mis raskendab pedofiilide konkreetse ravitulemuse hindamist.<ref name="faganJAMA" /> Paljud ei vali oma ravi- ja [[Kontrollrühm|kontrollrühmi]] juhuslikult. Kurjategijatel, kes keelduvad ravist või lõpetavad selle, on suurem kuritegevuse risk, seega nende väljajätmine ravitavast rühmast, kuid mitte nende väljajätmine kontrollrühmast, kes oleksid keeldunud või lõpetanud, võib ravitava rühma kallutada madalama [[Retsidiivsus|retsidiivsusega]] inimeste kasuks.<ref name="SetoReview" /><ref>{{cite journal|title=The size and signs of treatment effects in sex offender therapy|journal=Annals of the New York Academy of Sciences|volume=989|issue=1|pages=428–40|year=2003|bibcode=2003NYASA.989..428R|doi=10.1111/j.1749-6632.2003.tb07323.x|pmid=12839916|vauthors=Rice ME, Harris GT|s2cid=40520121}}</ref> Kuritegusid mitte toime pannud pedofiilide ravi tõhusust pole uuritud.<ref name="SetoReview" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="46k6B">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kreeka-kuulutas-pedofiilid-puuetega-inimesteks-kes-saavad-toetust.d?id=63756326|pealkiri=Kreeka kuulutas pedofiilid puuetega inimesteks, kes saavad toetust (Arhiivikoopia)|vaadatud=2012-01-12 |arhiivimisaeg=2012-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120113004116/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kreeka-kuulutas-pedofiilid-puuetega-inimesteks-kes-saavad-toetust.d?id=63756326 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UrvetMSc">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/84effae8-e588-41ac-a23d-c3f91f220b56/content Sirli Urvet, Laste seksuaalne väärkohtlemine kui moraalipaanika tekitaja, Magistritöö, Tartu Ülikool 2014]</ref> <ref name="pedodef"> Ames, M. Ashley, and David A. Houston. "Legal, social, and biological definitions of pedophilia." Archives of sexual behavior 19.4 (1990): 333-342. </ref> <ref name="KarS1ja2">[https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv Karistusseadustik §1, §2 </ref> <ref name="LasteKS20">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024023?leiaKehtiv Lastekaitseseadus, §20 Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud </ref> <ref name="relvaloa">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12845352?leiaKehtiv Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded § 2. Soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu </ref> <ref name="ravijuh">[https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/seksuaalkurjategijate_ravijuhis_2011.pdf Ravijuhis seksuaalkurjategijate menetlemiseks Tallinn, 2011 </ref> <ref name="sonaveeb">[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pedofiilia/1/est Pedofiilia definitsioon EKI Sõnaveebis </ref> <ref name="ekspress-pedpiht">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69082779/pedofiilide-pihtimused Intervjuu Pille Alaveriga </ref> }} ==Kirjandus== * Rind, B., Tromovitch, Ph. & Bauserman, R. (1998). [http://www.ipce.info/library_3/rbt/metaana.htm A Meta-analytic Examination of Assumed Properties of Child Sexual Abuse Using College Samples]. ''Psychological Bulletin''. 124(1), 22–53. ==Välislingid== [[Fail:Boys_beware.ogv|pisi|Lapsi pedofiilide eest hoiatav video 1961. aastast (USA)]] {{Vikitsitaadid}} <!-- * [http://pedofiil.politsei.com/?p=521 Pedofiil.Politsei.Com] * [http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=32606/ "Pedofiilid: olemus ja käitumise iseärasused"] (PDF). Pille Alaver, 2006. (Justiitsministeerium – just.ee). --> [[Kategooria:Pedofiilia| ]] [[Kategooria:Parafiilia]] hnek7bycwdr7ki6yboyzi1ah0hc1iis 7200312 7200310 2026-07-23T12:18:09Z Sillerkiil 58396 /* Ravi */ 7200312 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib vaimse tervise häirest; laste seksuaalse väärkohtlemise kohta vaata vastavat [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|artiklit]]}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{keeletoimeta}} '''Pedofiilia''' on seksuaalsuunitluse häire – laste seksuaalne eelistamine, seksuaalobjektid on tavaliselt puberteedieelses või varases puberteedieas. Osa pedofiile on huvitatud ainult tüdrukutest, teised ainult poistest ja osa on huvitatud mõlema soo esindajatest ([[RHK-10_ptk_V:_Psüühika-_ja_käitumishäired|RHK-10 ptk V: Psüühika- ja käitumishäired]] kood F65.4). ==Pedofiilia sõnavara== Eespool toodud RHK definitsioon on kitsalt meditsiiniline ja ei kata kogu termini kasutust. Pedofiilia mõistet on erinevad autorid väga erinevalt käsitlenud. Mõned autorid keskenduvad pedofiiliale kui seksuaalsele hälbele meditsiinilisest aspektist, teised keskenduvad õiguslikule aspektile ning räägitakse ka mõlemast koos. Lisaks pedofiilia mõistele opereeritakse ka [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|lapse seksuaalse väärkohtlemise]] mõistega, tihti tundub, et pedofiilia ja lapse seksuaalse väärkohtlemise mõisteid kasutatakse sünonüümidena.<ref name="UrvetMSc" /> Samalaadne on olukord ka ingliskeelses kultuuriruumis <ref name="pedodef"/> Pedofiilia õiguslikus mõttes üldiselt kattub [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|lapse seksuaalse väärkohtlemise]] mõistega. Eesti igapäevakeeles kasutatakse meditsiinilist ja õiguslikku mõistet läbisegi. EKI Sõnaveebis <ref name="sonaveeb" /> on pedofiilia definitsioon "täiskasvanu seksuaalne kiindumus lastesse, lapse või laste seksuaalne ahistamine täiskasvanu poolt" -- esimene pool definitsiooni viitab meditsiinilisele, teine pool õiguslikule keelekasutusele. {| class="wikitable" |+ Tabel. Pedofiilia ja laste seksuaalse väärkohtlemise erinevusi<ref name="UrvetMSc" /> |- ! !! Pedofiilia !! Lapse seksuaalne väärkohtlemine |- | '''Ohver''' || Ei pea olema konkreetset ohvrit || Väärkohtlemise mõiste iseenesest nõuab ohvri olemasolu |- | '''Tegu''' || Ei pea konkreetse teoni jõudma, võib jääda vaimsele tasandile || Väärkohtlemise mõiste iseenesest eeldab mingi teo toimepanemist |- | '''Motiiv''' || Vaimne seksuaalne hälve || Motiivi ei pruugi olla |- | '''Kestvus (aeg)'''|| Pedofiilia avaldub pidevalt, tegemist on pikaajalise hälbega || Võib olla ühekordne eksimus |} Vanuseliselt on pedofiilia seksuaalne kiindumus puberteedieelsetesse lastesse (alla 11-aastased lapsed, individuaalselt võib vanus varieeruda, ülemine piir on 13). Laiemas tähenduses hõlmab pedofiilia ka puberteediealisi lapsi. Hiljem on hakatud eristama [[Hebefiilia|hebefiiliat]], mis tähendab peamist seksuaalset huvi [[puberteet|puberteediealiste]] laste (vanusevahemik 11–14) vastu. [[Efebofiilia]] tähendab seksuaalset kiindumust 15–19-aastatesse lastesse. Mõnikord peetakse pedofiiliaks ka [[kronofiilia]]t, seksuaalset kiindumust endast tunduvalt noorematesse isikutesse. ==Õiguslik regulatsioon== Eesti seadused näevad ette karistusi süütegude eest. <ref name="KarS1ja2"/> Tunnete ja mõtete eest ei karistata. Seega ka pedofiile karistatakse [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|lapse seksuaalse väärkohtlemise]] eest, mitte meditsiinilises mõttes pedofiilia diagnoosi eest. Karistusseadustikus ei ole kasutatud terminit pedofiilia, KarS § 145 sõnastus on "Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega". Lastekaitseseadus § 20 kehtestab lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud. <ref name="LasteKS20"/> Karistusseaduses defineeritud süütegude järgi. Lastekaitseseadus ei anna alust diagnoosi, sh ka pedofiilia, alusel piiranguks. Samas pedofiilia diagnoos on piiravaks asjaoluks valdkondades, kus teostatakse vaimse tervise kontrolli ja nõutakse täiskasvanu isiksus- ja käitumishäirete puudumist -- näiteks relvaloa taotlemine. <ref name="relvaloa"/> <!-- allolev tekst on pigem mitte med.diagnoosi vaid laste seksuaalse väärkohtlemise artikliga seonduv Kriminaalstatistika alusel on enamikul juhtudel, kui ohvriks on tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonnast või perekonnast, ja poisi puhul isikuga, kellega ta on kohtunud haridussüsteemi kaudu. Psühholoogilises praktikas eristatakse põhiliselt 2 liiki laste seksuaalset ärakasutamist: # vanem isik saab seksuaalse erutuse palja lapse (ka pildil) vaatamisest ja tema katsumisest; # vanem isik astub otsesesse seksuaalkontakti, püüdes imiteerida või sooritades [[suguühe]]t. Pedofiili rünnaku üleelanud lapsed vajavad kindlasti psühholoogilist nõustamist, sageli ka psühhiaatrilist ravi. Enamik uuringuid konstateerib selget seost lapsepõlve [[seksuaalne ahistamine|seksuaalse ahistamise]] ja täiskasvanuea psüühikahäirete vahel. Ekstreemsematel juhtudel lõpetab lapsena pedofiili ohvriks langenu täiskasvanuna elu enesetapuga. --> ==Ajaloost== <!-- varane abiellumine ei ole sama mis pedofiilia, kuigi on teatud ühisosa ilmselt Läbi ajaloo on teada palju juhtumeid, kus täiskasvanud on võtnud omale seksuaalpartneriteks alaealisi. Vanimad, kuigi eri autorite poolt vaidlustatud juhtumid, on pärit [[piibel|piiblist]]. Vana Testament sisaldab küll rohkesti otseseid keelde abielu ja suguelu kohta, kuid mitte vanusepiirangut: Juudas ei lubanud oma minial Taamaril pärast tolle mehe surma abielluda oma noorima poja Seelaga, nagu leviraadi seadus ette näeb, põhjendusega, et Seela oli abiellumiseks liiga noor, kuid Piibel ütleb, et tegu oli ettekäändega ja Juuda toimis valesti. (1Ms 38) On vaidlustamata, et näiteks [[Vanas-Kreeka]]s oli kombeks õpetlastel meestel võtta omale partneriks noori poisse. Teada on, et noorimad sellised õpilased olid umbkaudu viieaastased. [[Koraan]]is mainitakse, et prohvet [[Muḩammad]] võttis naiseks kuueaastase tüdruku [[‘Ā'ishah]]', olles ise juba küpses eas. Orjapidamise ajast on teada, et oli tavaline, kui osteti lapsi peremehele "tosina kaupa toateenijateks". Selline komme püsis euroopalikus kultuuriruumis aadliperekondades kuni 1800. aastateni. Vaieldud on sellise kombe seksuaalse tagapõhja üle, kuid kaasaegsete kirjanike järgi oli selliste noorukite seksuaalne ärakasutamine suhteliselt tavaline. Aasia riikides on tänapäevani kombeks anda lapsi juba pärast sündimist abikaasaks. Paljudel juhtudel on abikaasaks enam-vähem samaealine laps ja põhjuseks on enamasti majanduslikud kaalutlused. Kuid on teada ja viimaste kümnendite jooksul ka kohtusse jõudnud juhtumeid, kus lapseealine sunnitakse abielluma endast palju vanema partneriga ja ta peab minema elama tema juurde. --> Pedofiilia mõiste võttis 1886. aastal kasutusele saksa psühhiaater [[Richard von Krafft-Ebing]]. Tema pedofiilia definitsiooni järgi on tegu 1) eksklusiivselt, 2) eel- või varapuberteedis lastele suunatud ning 3) ajas püsiva seksuaalse eelistusega; see kehtib põhijoontes ka tänapäeval. <!-- kogu järgnev peatükk tundub suht spetsiifiline valik materjali ja kui seda artiklit kujundada meditsiinilise keele pedofiilia fookusega, siis pigem tuleks kõik sisu siit sulandada laste seksuaalse väärkohtlemise artiklisse, niipalju kui mõistlik. ==Tänapäev== Kaasaegse pedofiilia mõiste tõi esile 1950. aastatel [[USA|USA-]]s tegutsenud uurija [[Alfred Kinsey]] koos abikaasaga, kelle palju kõmu tekitanud uurimistöö inimese seksuaalsusest sisaldas märkmeid ka lapseealiste seksuaalsuse kohta ning seksuaalaktide mõjust neile. Kriitikud on leidnud, et Kinsey kasutas vaieldavaid meetodeid, kuigi Kinsey instituut neid eitab. Lähtuvalt kõmust, mida tekitas see uuring, hakati eri maade karistusseadustikesse sisse viima seadusepügalaid, mis määrasid isikute vanuselised piirid seksuaalse tegevuse osas. Praegu on üldiselt aktsepteeritud vanuseks maailmas 14 eluaastat, kusjuures paljud riigid lisavad klausli, mis määrab, et 14–18-aastase isiku seksuaalakt tohib toimuda temast vanema isikuga vaid siis, kui vanusevahe ei ületa 3–5 aasta piiri. Paljudes riikides on piiramatu vabaduse aluseks vanus 21 eluaastat, levinum on aga vanus 18 aastat. 1900. aastate jooksul ja eriti selle sajandi viimastel kümnenditel on Euroopas ja Ameerikas lahvatanud mitmed skandaalid üksikisikute ja isegi isikute gruppide poolt toime pandud pedofiiliajuhtudest. Tuntum isik sellel teemal peaks olema poplaulja [[Michael Jackson]]. Tuntum grupijuhtum: 1980ndatel Euroopas suletud pedofiiliateemaline ajakiri Paidika, mis ühendas tuhandeid isikuid üle Euroopa, kes tootsid ja levitasid ning ka tarbisid lapspornot. Samuti põhiliselt Katoliiklikku kirikut puudutanud sajad ja paljude arvates isegi tuhanded juhtumid, kus kirikuisad kasutasid seksuaalselt ära kooripoisse ja kirikukoolis käivaid õpilasi. Ainuüksi Los Angelese kohtu piirkonnas tõsteti süüdistus 560 juhul kirikutegelaste vastu aastaks 2005. Enamik neist juhtumisest lõppes sellega, et Kirik pakkus kannatanutele kopsaka rahalise kompensatsiooni ja kaebused võeti tagasi – summad jäid 7 ja 120 miljoni dollari vahele. On teada, et mõned juhtumid jõudsid ka kohtutesse nii Ameerikas kui ka Euroopas ning kirikuisad pidid tagasi astuma või minema vanglasse. Nende kohtuasjade käigus ilmnes, et selline käitumine oli igapäevane asi ja kui tundus, et süüdistused "väljuvad" kohalikust kirikust saadeti patustanud püha isa teise kohta jätkama oma tööd. Samas on religiooni esindajad ka ise võidelnud sellise praktika vastu nii kirikus kui ka ilmalikus ruumis. USA-s asuv ühendus NAMBLA (North-America Man/Boy Love Assoc. – [[Põhja-Ameerika Mehe/Poisi Armastuse Assotsiatsioon]]), mis koosneb biseksuaalsetest inimestest, on proovinud aastakümneid alandada legaalset seksuaalvanust (inglise ''age of consent''), tegutsedes tihti vägagi aktiivselt poliitilises lobis. Nende eesmärgiks on alandada vanust kuni 8 või isegi 6 aastani. USA-s on olnud isegi paar kohtuasja, kus selle ühingu liikmed on pedagoogilistes asutustes tööl olles püüdnud propageerida oma ühingu põhimõtteid nii sõnas ja kirjas kui ka praktilises tegevuses. Viimase kümne aasta jooksul on avalikkuse ette jõudnud ka selline tegevus, mille puhul põhiliselt Euroopast lähevad üldiselt keskealised meesisikud Aasia riikidesse ning seal teatud piirkondades leiavad sekspartneriteks lapsi. Osad Euroopa riigid püüavad muuta sellise tegevuse ebaseaduslikuks ja on avaldanud ka survet Aasia riikidele sellise tegevuse ebaseaduslikuks muutmise osas. Enamikus islami riikides puudub tänapäevani seaduses piiritletud vanus, millal alaealine võib ametlikult tegeleda vastasugupoolega. Islami seaduse šariaadi alusel võib tüdruku "naiseks võtta" pärast tema kolmandat kuupuhastust. Abiellumisele aga vanusepiiri sätestatud ei ole. --> ==Pedofiilia sooline jaotus== Naissoost seksuaalkurjategijate teemast on traditsiooniliselt mööda mindud nii meedikute kui ka õigusorganite poolt. Nimetatud asjaolu põhjuseks on meedikute ebakindlus diagnoosipanemisel, ühiskonna suhtumine probleemi ja suhteliselt tagasihoidlikum kaebuste hulk (meessoost ohvrite soorolliga ei sobi enda määratlemine naissoost ärakasutaja ohvrina). <ref name="ravijuh"/> Alaver kirjeldab oma uurimuses ka naispedofiile, kelle “arv on palju suurem, kui seda on osatud eeldada”. Viidates välismaa allikatele, märgib autor, et naispedofiile iseloomustab hirm seksuaalkontakti ees omavanustega, vahel ka arenguhäired või on neid endid tugevalt ahistatud. <ref name="ekspress-pedpiht"></ref> ==Riiklikud sotsiaalmeetmed== Eestis on koostatud pedofiilia ravijuhis. <ref name="ravijuh"/> Jaanuaris [[2012]] kuulutati [[Kreeka]]s pedofiilia (koos kleptomaanide, ekshibitsionistide, püromaanide, mängusõltlaste, fetišistide ja sadomasohhistidega) [[puue|puudeks]], ja neile määrati ka vastav igakuine rahaline toetus.<ref name="46k6B" /> == Ravi == Puuduvad tõendid, et pedofiilia oleks ravitav.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fagan |eesnimi=Peter J. |perekonnanimi2=Wise |eesnimi2=Thomas N. |perekonnanimi3=Schmidt |eesnimi3=Jr, Chester W. |perekonnanimi4=Berlin |eesnimi4=Fred S. |kuupäev=2002-11-20 |pealkiri=Pedophilia |url=https://doi.org/10.1001/jama.288.19.2458 |ajakiri=JAMA |aastakäik=288 |üksiknumber=19 |lehekülg=2458–2465 |doi=10.1001/jama.288.19.2458 |issn=0098-7484}}</ref> Selle asemel püüab enamik teraapiaid aidata pedofiilidel hoiduda oma ihade ajel tegutsemisest.<ref name=":0" /><ref name="SetoAhmed2014">{{cite journal|title=Treatment and management of child pornography use|journal=Psychiatric Clinics of North America|volume=37|issue=2|pages=207–214|year=2014|doi=10.1016/j.psc.2014.03.004|pmid=24877707|vauthors=Seto MC, Ahmed AG}}</ref> Mõne teraapiaga püütakse küll pedofiiliat ravida, kuid puuduvad uuringud, mis näitaksid, et need tooksid kaasa pikaajalise muutuse seksuaalses eelistuses.<ref>{{cite book|last1=Camilleri|first1=Joseph A.|date=2008|title=Sexual Deviance: Theory, Assessment, and Treatment|publisher=The Guilford Press|isbn=978-1-59385-605-2|page=[https://archive.org/details/sexualdevianceth00laws/page/193 193]|url=https://archive.org/details/sexualdevianceth00laws|last2=Quinsey|first2=Vernon L.|editor1-last=Laws|editor1-first=D. Richard|chapter=Pedophilia: Assessment and Treatment}}</ref> On väidetud, et katsed ravida pedofiiliat täiskasvanueas tõenäoliselt ei õnnestu, kuna selle kujunemist mõjutavad sünnieelsed tegurid.<ref name="SetoReview" /> Pedofiiliat näib olevat raske mõjutada, kuid pedofiile saab aidata oma käitumist kontrollida ja tulevased uuringud võivad välja töötada ennetusmeetodi.<ref name="berlin">{{Cite journal|last=Berlin|first=Fred S.|url=http://www.paraphilias.com/publications/pdfs/Peer%20Comment.pdf|title=Peer Commentaries on Green (2002) and Schmidt (2002) – Pedophilia: When Is a Difference a Disorder?|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=31|issue=6|pages=479–480|date=December 2002|access-date=December 17, 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20081029223349/http://www.paraphilias.com/publications/pdfs/Peer%20Comment.pdf|archive-date=October 29, 2008|doi=10.1023/A:1020603214218|s2cid=102340546}}</ref> Ravitõhususe uuringutel on mitmeid puuduseid. Enamik kategoriseerib oma osalejaid käitumise, mitte erootilise vanuse-eelistuse järgi, mis raskendab pedofiilide konkreetse ravitulemuse hindamist.<ref name="faganJAMA" /> Paljud ei vali oma ravi- ja [[Kontrollrühm|kontrollrühmi]] juhuslikult. Kurjategijatel, kes keelduvad ravist või lõpetavad selle, on suurem kuritegevuse risk, seega nende väljajätmine ravitavast rühmast, kuid mitte nende väljajätmine kontrollrühmast, kes oleksid keeldunud või lõpetanud, võib ravitava rühma kallutada madalama [[Retsidiivsus|retsidiivsusega]] inimeste kasuks.<ref name="SetoReview" /><ref>{{cite journal|title=The size and signs of treatment effects in sex offender therapy|journal=Annals of the New York Academy of Sciences|volume=989|issue=1|pages=428–40|year=2003|bibcode=2003NYASA.989..428R|doi=10.1111/j.1749-6632.2003.tb07323.x|pmid=12839916|vauthors=Rice ME, Harris GT|s2cid=40520121}}</ref> Kuritegusid mitte toime pannud pedofiilide ravi tõhusust pole uuritud.<ref name="SetoReview" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="46k6B">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kreeka-kuulutas-pedofiilid-puuetega-inimesteks-kes-saavad-toetust.d?id=63756326|pealkiri=Kreeka kuulutas pedofiilid puuetega inimesteks, kes saavad toetust (Arhiivikoopia)|vaadatud=2012-01-12 |arhiivimisaeg=2012-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120113004116/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kreeka-kuulutas-pedofiilid-puuetega-inimesteks-kes-saavad-toetust.d?id=63756326 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UrvetMSc">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/84effae8-e588-41ac-a23d-c3f91f220b56/content Sirli Urvet, Laste seksuaalne väärkohtlemine kui moraalipaanika tekitaja, Magistritöö, Tartu Ülikool 2014]</ref> <ref name="pedodef"> Ames, M. Ashley, and David A. Houston. "Legal, social, and biological definitions of pedophilia." Archives of sexual behavior 19.4 (1990): 333-342. </ref> <ref name="KarS1ja2">[https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv Karistusseadustik §1, §2 </ref> <ref name="LasteKS20">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024023?leiaKehtiv Lastekaitseseadus, §20 Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud </ref> <ref name="relvaloa">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12845352?leiaKehtiv Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded § 2. Soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu </ref> <ref name="ravijuh">[https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/seksuaalkurjategijate_ravijuhis_2011.pdf Ravijuhis seksuaalkurjategijate menetlemiseks Tallinn, 2011 </ref> <ref name="sonaveeb">[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pedofiilia/1/est Pedofiilia definitsioon EKI Sõnaveebis </ref> <ref name="ekspress-pedpiht">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69082779/pedofiilide-pihtimused Intervjuu Pille Alaveriga </ref> }} ==Kirjandus== * Rind, B., Tromovitch, Ph. & Bauserman, R. (1998). [http://www.ipce.info/library_3/rbt/metaana.htm A Meta-analytic Examination of Assumed Properties of Child Sexual Abuse Using College Samples]. ''Psychological Bulletin''. 124(1), 22–53. ==Välislingid== [[Fail:Boys_beware.ogv|pisi|Lapsi pedofiilide eest hoiatav video 1961. aastast (USA)]] {{Vikitsitaadid}} <!-- * [http://pedofiil.politsei.com/?p=521 Pedofiil.Politsei.Com] * [http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=32606/ "Pedofiilid: olemus ja käitumise iseärasused"] (PDF). Pille Alaver, 2006. (Justiitsministeerium – just.ee). --> [[Kategooria:Pedofiilia| ]] [[Kategooria:Parafiilia]] ihj4ekkpjnn0m5maoqnxnmsws5jykdo 7200315 7200312 2026-07-23T12:20:43Z Sillerkiil 58396 /* Ravi */ 7200315 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib vaimse tervise häirest; laste seksuaalse väärkohtlemise kohta vaata vastavat [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|artiklit]]}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{keeletoimeta}} '''Pedofiilia''' on seksuaalsuunitluse häire – laste seksuaalne eelistamine, seksuaalobjektid on tavaliselt puberteedieelses või varases puberteedieas. Osa pedofiile on huvitatud ainult tüdrukutest, teised ainult poistest ja osa on huvitatud mõlema soo esindajatest ([[RHK-10_ptk_V:_Psüühika-_ja_käitumishäired|RHK-10 ptk V: Psüühika- ja käitumishäired]] kood F65.4). ==Pedofiilia sõnavara== Eespool toodud RHK definitsioon on kitsalt meditsiiniline ja ei kata kogu termini kasutust. Pedofiilia mõistet on erinevad autorid väga erinevalt käsitlenud. Mõned autorid keskenduvad pedofiiliale kui seksuaalsele hälbele meditsiinilisest aspektist, teised keskenduvad õiguslikule aspektile ning räägitakse ka mõlemast koos. Lisaks pedofiilia mõistele opereeritakse ka [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|lapse seksuaalse väärkohtlemise]] mõistega, tihti tundub, et pedofiilia ja lapse seksuaalse väärkohtlemise mõisteid kasutatakse sünonüümidena.<ref name="UrvetMSc" /> Samalaadne on olukord ka ingliskeelses kultuuriruumis <ref name="pedodef"/> Pedofiilia õiguslikus mõttes üldiselt kattub [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|lapse seksuaalse väärkohtlemise]] mõistega. Eesti igapäevakeeles kasutatakse meditsiinilist ja õiguslikku mõistet läbisegi. EKI Sõnaveebis <ref name="sonaveeb" /> on pedofiilia definitsioon "täiskasvanu seksuaalne kiindumus lastesse, lapse või laste seksuaalne ahistamine täiskasvanu poolt" -- esimene pool definitsiooni viitab meditsiinilisele, teine pool õiguslikule keelekasutusele. {| class="wikitable" |+ Tabel. Pedofiilia ja laste seksuaalse väärkohtlemise erinevusi<ref name="UrvetMSc" /> |- ! !! Pedofiilia !! Lapse seksuaalne väärkohtlemine |- | '''Ohver''' || Ei pea olema konkreetset ohvrit || Väärkohtlemise mõiste iseenesest nõuab ohvri olemasolu |- | '''Tegu''' || Ei pea konkreetse teoni jõudma, võib jääda vaimsele tasandile || Väärkohtlemise mõiste iseenesest eeldab mingi teo toimepanemist |- | '''Motiiv''' || Vaimne seksuaalne hälve || Motiivi ei pruugi olla |- | '''Kestvus (aeg)'''|| Pedofiilia avaldub pidevalt, tegemist on pikaajalise hälbega || Võib olla ühekordne eksimus |} Vanuseliselt on pedofiilia seksuaalne kiindumus puberteedieelsetesse lastesse (alla 11-aastased lapsed, individuaalselt võib vanus varieeruda, ülemine piir on 13). Laiemas tähenduses hõlmab pedofiilia ka puberteediealisi lapsi. Hiljem on hakatud eristama [[Hebefiilia|hebefiiliat]], mis tähendab peamist seksuaalset huvi [[puberteet|puberteediealiste]] laste (vanusevahemik 11–14) vastu. [[Efebofiilia]] tähendab seksuaalset kiindumust 15–19-aastatesse lastesse. Mõnikord peetakse pedofiiliaks ka [[kronofiilia]]t, seksuaalset kiindumust endast tunduvalt noorematesse isikutesse. ==Õiguslik regulatsioon== Eesti seadused näevad ette karistusi süütegude eest. <ref name="KarS1ja2"/> Tunnete ja mõtete eest ei karistata. Seega ka pedofiile karistatakse [[Lapse_seksuaalne_väärkohtlemine|lapse seksuaalse väärkohtlemise]] eest, mitte meditsiinilises mõttes pedofiilia diagnoosi eest. Karistusseadustikus ei ole kasutatud terminit pedofiilia, KarS § 145 sõnastus on "Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega". Lastekaitseseadus § 20 kehtestab lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud. <ref name="LasteKS20"/> Karistusseaduses defineeritud süütegude järgi. Lastekaitseseadus ei anna alust diagnoosi, sh ka pedofiilia, alusel piiranguks. Samas pedofiilia diagnoos on piiravaks asjaoluks valdkondades, kus teostatakse vaimse tervise kontrolli ja nõutakse täiskasvanu isiksus- ja käitumishäirete puudumist -- näiteks relvaloa taotlemine. <ref name="relvaloa"/> <!-- allolev tekst on pigem mitte med.diagnoosi vaid laste seksuaalse väärkohtlemise artikliga seonduv Kriminaalstatistika alusel on enamikul juhtudel, kui ohvriks on tüdruk, tegemist isikuga tema tutvusringkonnast või perekonnast, ja poisi puhul isikuga, kellega ta on kohtunud haridussüsteemi kaudu. Psühholoogilises praktikas eristatakse põhiliselt 2 liiki laste seksuaalset ärakasutamist: # vanem isik saab seksuaalse erutuse palja lapse (ka pildil) vaatamisest ja tema katsumisest; # vanem isik astub otsesesse seksuaalkontakti, püüdes imiteerida või sooritades [[suguühe]]t. Pedofiili rünnaku üleelanud lapsed vajavad kindlasti psühholoogilist nõustamist, sageli ka psühhiaatrilist ravi. Enamik uuringuid konstateerib selget seost lapsepõlve [[seksuaalne ahistamine|seksuaalse ahistamise]] ja täiskasvanuea psüühikahäirete vahel. Ekstreemsematel juhtudel lõpetab lapsena pedofiili ohvriks langenu täiskasvanuna elu enesetapuga. --> ==Ajaloost== <!-- varane abiellumine ei ole sama mis pedofiilia, kuigi on teatud ühisosa ilmselt Läbi ajaloo on teada palju juhtumeid, kus täiskasvanud on võtnud omale seksuaalpartneriteks alaealisi. Vanimad, kuigi eri autorite poolt vaidlustatud juhtumid, on pärit [[piibel|piiblist]]. Vana Testament sisaldab küll rohkesti otseseid keelde abielu ja suguelu kohta, kuid mitte vanusepiirangut: Juudas ei lubanud oma minial Taamaril pärast tolle mehe surma abielluda oma noorima poja Seelaga, nagu leviraadi seadus ette näeb, põhjendusega, et Seela oli abiellumiseks liiga noor, kuid Piibel ütleb, et tegu oli ettekäändega ja Juuda toimis valesti. (1Ms 38) On vaidlustamata, et näiteks [[Vanas-Kreeka]]s oli kombeks õpetlastel meestel võtta omale partneriks noori poisse. Teada on, et noorimad sellised õpilased olid umbkaudu viieaastased. [[Koraan]]is mainitakse, et prohvet [[Muḩammad]] võttis naiseks kuueaastase tüdruku [[‘Ā'ishah]]', olles ise juba küpses eas. Orjapidamise ajast on teada, et oli tavaline, kui osteti lapsi peremehele "tosina kaupa toateenijateks". Selline komme püsis euroopalikus kultuuriruumis aadliperekondades kuni 1800. aastateni. Vaieldud on sellise kombe seksuaalse tagapõhja üle, kuid kaasaegsete kirjanike järgi oli selliste noorukite seksuaalne ärakasutamine suhteliselt tavaline. Aasia riikides on tänapäevani kombeks anda lapsi juba pärast sündimist abikaasaks. Paljudel juhtudel on abikaasaks enam-vähem samaealine laps ja põhjuseks on enamasti majanduslikud kaalutlused. Kuid on teada ja viimaste kümnendite jooksul ka kohtusse jõudnud juhtumeid, kus lapseealine sunnitakse abielluma endast palju vanema partneriga ja ta peab minema elama tema juurde. --> Pedofiilia mõiste võttis 1886. aastal kasutusele saksa psühhiaater [[Richard von Krafft-Ebing]]. Tema pedofiilia definitsiooni järgi on tegu 1) eksklusiivselt, 2) eel- või varapuberteedis lastele suunatud ning 3) ajas püsiva seksuaalse eelistusega; see kehtib põhijoontes ka tänapäeval. <!-- kogu järgnev peatükk tundub suht spetsiifiline valik materjali ja kui seda artiklit kujundada meditsiinilise keele pedofiilia fookusega, siis pigem tuleks kõik sisu siit sulandada laste seksuaalse väärkohtlemise artiklisse, niipalju kui mõistlik. ==Tänapäev== Kaasaegse pedofiilia mõiste tõi esile 1950. aastatel [[USA|USA-]]s tegutsenud uurija [[Alfred Kinsey]] koos abikaasaga, kelle palju kõmu tekitanud uurimistöö inimese seksuaalsusest sisaldas märkmeid ka lapseealiste seksuaalsuse kohta ning seksuaalaktide mõjust neile. Kriitikud on leidnud, et Kinsey kasutas vaieldavaid meetodeid, kuigi Kinsey instituut neid eitab. Lähtuvalt kõmust, mida tekitas see uuring, hakati eri maade karistusseadustikesse sisse viima seadusepügalaid, mis määrasid isikute vanuselised piirid seksuaalse tegevuse osas. Praegu on üldiselt aktsepteeritud vanuseks maailmas 14 eluaastat, kusjuures paljud riigid lisavad klausli, mis määrab, et 14–18-aastase isiku seksuaalakt tohib toimuda temast vanema isikuga vaid siis, kui vanusevahe ei ületa 3–5 aasta piiri. Paljudes riikides on piiramatu vabaduse aluseks vanus 21 eluaastat, levinum on aga vanus 18 aastat. 1900. aastate jooksul ja eriti selle sajandi viimastel kümnenditel on Euroopas ja Ameerikas lahvatanud mitmed skandaalid üksikisikute ja isegi isikute gruppide poolt toime pandud pedofiiliajuhtudest. Tuntum isik sellel teemal peaks olema poplaulja [[Michael Jackson]]. Tuntum grupijuhtum: 1980ndatel Euroopas suletud pedofiiliateemaline ajakiri Paidika, mis ühendas tuhandeid isikuid üle Euroopa, kes tootsid ja levitasid ning ka tarbisid lapspornot. Samuti põhiliselt Katoliiklikku kirikut puudutanud sajad ja paljude arvates isegi tuhanded juhtumid, kus kirikuisad kasutasid seksuaalselt ära kooripoisse ja kirikukoolis käivaid õpilasi. Ainuüksi Los Angelese kohtu piirkonnas tõsteti süüdistus 560 juhul kirikutegelaste vastu aastaks 2005. Enamik neist juhtumisest lõppes sellega, et Kirik pakkus kannatanutele kopsaka rahalise kompensatsiooni ja kaebused võeti tagasi – summad jäid 7 ja 120 miljoni dollari vahele. On teada, et mõned juhtumid jõudsid ka kohtutesse nii Ameerikas kui ka Euroopas ning kirikuisad pidid tagasi astuma või minema vanglasse. Nende kohtuasjade käigus ilmnes, et selline käitumine oli igapäevane asi ja kui tundus, et süüdistused "väljuvad" kohalikust kirikust saadeti patustanud püha isa teise kohta jätkama oma tööd. Samas on religiooni esindajad ka ise võidelnud sellise praktika vastu nii kirikus kui ka ilmalikus ruumis. USA-s asuv ühendus NAMBLA (North-America Man/Boy Love Assoc. – [[Põhja-Ameerika Mehe/Poisi Armastuse Assotsiatsioon]]), mis koosneb biseksuaalsetest inimestest, on proovinud aastakümneid alandada legaalset seksuaalvanust (inglise ''age of consent''), tegutsedes tihti vägagi aktiivselt poliitilises lobis. Nende eesmärgiks on alandada vanust kuni 8 või isegi 6 aastani. USA-s on olnud isegi paar kohtuasja, kus selle ühingu liikmed on pedagoogilistes asutustes tööl olles püüdnud propageerida oma ühingu põhimõtteid nii sõnas ja kirjas kui ka praktilises tegevuses. Viimase kümne aasta jooksul on avalikkuse ette jõudnud ka selline tegevus, mille puhul põhiliselt Euroopast lähevad üldiselt keskealised meesisikud Aasia riikidesse ning seal teatud piirkondades leiavad sekspartneriteks lapsi. Osad Euroopa riigid püüavad muuta sellise tegevuse ebaseaduslikuks ja on avaldanud ka survet Aasia riikidele sellise tegevuse ebaseaduslikuks muutmise osas. Enamikus islami riikides puudub tänapäevani seaduses piiritletud vanus, millal alaealine võib ametlikult tegeleda vastasugupoolega. Islami seaduse šariaadi alusel võib tüdruku "naiseks võtta" pärast tema kolmandat kuupuhastust. Abiellumisele aga vanusepiiri sätestatud ei ole. --> ==Pedofiilia sooline jaotus== Naissoost seksuaalkurjategijate teemast on traditsiooniliselt mööda mindud nii meedikute kui ka õigusorganite poolt. Nimetatud asjaolu põhjuseks on meedikute ebakindlus diagnoosipanemisel, ühiskonna suhtumine probleemi ja suhteliselt tagasihoidlikum kaebuste hulk (meessoost ohvrite soorolliga ei sobi enda määratlemine naissoost ärakasutaja ohvrina). <ref name="ravijuh"/> Alaver kirjeldab oma uurimuses ka naispedofiile, kelle “arv on palju suurem, kui seda on osatud eeldada”. Viidates välismaa allikatele, märgib autor, et naispedofiile iseloomustab hirm seksuaalkontakti ees omavanustega, vahel ka arenguhäired või on neid endid tugevalt ahistatud. <ref name="ekspress-pedpiht"></ref> ==Riiklikud sotsiaalmeetmed== Eestis on koostatud pedofiilia ravijuhis. <ref name="ravijuh"/> Jaanuaris [[2012]] kuulutati [[Kreeka]]s pedofiilia (koos kleptomaanide, ekshibitsionistide, püromaanide, mängusõltlaste, fetišistide ja sadomasohhistidega) [[puue|puudeks]], ja neile määrati ka vastav igakuine rahaline toetus.<ref name="46k6B" /> == Ravi == Puuduvad tõendid, et pedofiilia oleks ravitav.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fagan |eesnimi=Peter J. |perekonnanimi2=Wise |eesnimi2=Thomas N. |perekonnanimi3=Schmidt |eesnimi3=Jr, Chester W. |perekonnanimi4=Berlin |eesnimi4=Fred S. |kuupäev=2002-11-20 |pealkiri=Pedophilia |url=https://doi.org/10.1001/jama.288.19.2458 |ajakiri=JAMA |aastakäik=288 |üksiknumber=19 |lehekülg=2458–2465 |doi=10.1001/jama.288.19.2458 |issn=0098-7484}}</ref> Selle asemel püüab enamik teraapiaid aidata pedofiilidel hoiduda oma ihade ajel tegutsemisest.<ref name=":0" /><ref name="SetoAhmed2014">{{cite journal|title=Treatment and management of child pornography use|journal=Psychiatric Clinics of North America|volume=37|issue=2|pages=207–214|year=2014|doi=10.1016/j.psc.2014.03.004|pmid=24877707|vauthors=Seto MC, Ahmed AG}}</ref> Mõne teraapiaga püütakse küll pedofiiliat ravida, kuid puuduvad uuringud, mis näitaksid, et need tooksid kaasa pikaajalise muutuse seksuaalses eelistuses.<ref>{{cite book|last1=Camilleri|first1=Joseph A.|date=2008|title=Sexual Deviance: Theory, Assessment, and Treatment|publisher=The Guilford Press|isbn=978-1-59385-605-2|page=[https://archive.org/details/sexualdevianceth00laws/page/193 193]|url=https://archive.org/details/sexualdevianceth00laws|last2=Quinsey|first2=Vernon L.|editor1-last=Laws|editor1-first=D. Richard|chapter=Pedophilia: Assessment and Treatment}}</ref> On väidetud, et katsed ravida pedofiiliat täiskasvanueas tõenäoliselt ei õnnestu, kuna selle kujunemist mõjutavad sünnieelsed tegurid.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Seto |eesnimi=Michael C. |kuupäev=2009-04-27 |pealkiri=Pedophilia |url=https://www.annualreviews.org/content/journals/10.1146/annurev.clinpsy.032408.153618 |ajakiri=Annual Review of Clinical Psychology |keel=en |aastakäik=5 |üksiknumber=Volume 5, 2009 |lehekülg=391–407 |doi=10.1146/annurev.clinpsy.032408.153618 |issn=1548-5943}}</ref> Pedofiiliat näib olevat raske mõjutada, kuid pedofiile saab aidata oma käitumist kontrollida ja tulevased uuringud võivad välja töötada ennetusmeetodi.<ref name="berlin">{{Cite journal|last=Berlin|first=Fred S.|url=http://www.paraphilias.com/publications/pdfs/Peer%20Comment.pdf|title=Peer Commentaries on Green (2002) and Schmidt (2002) – Pedophilia: When Is a Difference a Disorder?|journal=Archives of Sexual Behavior|volume=31|issue=6|pages=479–480|date=December 2002|access-date=December 17, 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20081029223349/http://www.paraphilias.com/publications/pdfs/Peer%20Comment.pdf|archive-date=October 29, 2008|doi=10.1023/A:1020603214218|s2cid=102340546}}</ref> Ravitõhususe uuringutel on mitmeid puuduseid. Enamik kategoriseerib oma osalejaid käitumise, mitte erootilise vanuse-eelistuse järgi, mis raskendab pedofiilide konkreetse ravitulemuse hindamist.<ref name=":0" /> Paljud ei vali oma ravi- ja [[Kontrollrühm|kontrollrühmi]] juhuslikult. Kurjategijatel, kes keelduvad ravist või lõpetavad selle, on suurem kuritegevuse risk, seega nende väljajätmine ravitavast rühmast, kuid mitte nende väljajätmine kontrollrühmast, kes oleksid keeldunud või lõpetanud, võib ravitava rühma kallutada madalama [[Retsidiivsus|retsidiivsusega]] inimeste kasuks.<ref name=":0" /><ref>{{cite journal|title=The size and signs of treatment effects in sex offender therapy|journal=Annals of the New York Academy of Sciences|volume=989|issue=1|pages=428–40|year=2003|bibcode=2003NYASA.989..428R|doi=10.1111/j.1749-6632.2003.tb07323.x|pmid=12839916|vauthors=Rice ME, Harris GT|s2cid=40520121}}</ref> Kuritegusid mitte toime pannud pedofiilide ravi tõhusust pole uuritud.<ref name=":1" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="46k6B">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kreeka-kuulutas-pedofiilid-puuetega-inimesteks-kes-saavad-toetust.d?id=63756326|pealkiri=Kreeka kuulutas pedofiilid puuetega inimesteks, kes saavad toetust (Arhiivikoopia)|vaadatud=2012-01-12 |arhiivimisaeg=2012-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120113004116/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kreeka-kuulutas-pedofiilid-puuetega-inimesteks-kes-saavad-toetust.d?id=63756326 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UrvetMSc">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/84effae8-e588-41ac-a23d-c3f91f220b56/content Sirli Urvet, Laste seksuaalne väärkohtlemine kui moraalipaanika tekitaja, Magistritöö, Tartu Ülikool 2014]</ref> <ref name="pedodef"> Ames, M. Ashley, and David A. Houston. "Legal, social, and biological definitions of pedophilia." Archives of sexual behavior 19.4 (1990): 333-342. </ref> <ref name="KarS1ja2">[https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv Karistusseadustik §1, §2 </ref> <ref name="LasteKS20">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024023?leiaKehtiv Lastekaitseseadus, §20 Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud </ref> <ref name="relvaloa">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12845352?leiaKehtiv Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded § 2. Soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate tervisehäirete loetelu </ref> <ref name="ravijuh">[https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/seksuaalkurjategijate_ravijuhis_2011.pdf Ravijuhis seksuaalkurjategijate menetlemiseks Tallinn, 2011 </ref> <ref name="sonaveeb">[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/pedofiilia/1/est Pedofiilia definitsioon EKI Sõnaveebis </ref> <ref name="ekspress-pedpiht">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69082779/pedofiilide-pihtimused Intervjuu Pille Alaveriga </ref> }} ==Kirjandus== * Rind, B., Tromovitch, Ph. & Bauserman, R. (1998). [http://www.ipce.info/library_3/rbt/metaana.htm A Meta-analytic Examination of Assumed Properties of Child Sexual Abuse Using College Samples]. ''Psychological Bulletin''. 124(1), 22–53. ==Välislingid== [[Fail:Boys_beware.ogv|pisi|Lapsi pedofiilide eest hoiatav video 1961. aastast (USA)]] {{Vikitsitaadid}} <!-- * [http://pedofiil.politsei.com/?p=521 Pedofiil.Politsei.Com] * [http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=32606/ "Pedofiilid: olemus ja käitumise iseärasused"] (PDF). Pille Alaver, 2006. (Justiitsministeerium – just.ee). --> [[Kategooria:Pedofiilia| ]] [[Kategooria:Parafiilia]] 8bj8hgiwzt4txst36obgdkw8yr1up8r 0 44372 7200701 7198471 2026-07-24T09:48:11Z ~2026-41170-99 233990 /* Tunnustus */ 7200701 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast muusik | nimi = Anne Veski | pilt = Estraadilaulja Anne Veski.JPG | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1956|2|27}} | sünnikoht = [[Rapla]], Eesti | surnmaaeg = | surmakoht = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = [[popmuusika]] | amet = | tegev = 1978. aastast | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = | tähelepanuväärsed_pillid = | autogramm = Anne Veski.jpg }} '''Anne Veski''' (sünninimi '''Anne Vaarmann'''; sündinud [[27. veebruar]]il [[1956]] [[Rapla]]s) on eesti poplaulja, Eesti NSV teeneline kunstnik, [[Tallinna aukodanik]]. ==Elukäik ja looming== Anne Veski on õppinud [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI)]] tööstuse planeerimist ja lõpetanud ülikooli 1978. aastal ökonomistina.<ref name="laulja-elu">[https://www.anneveski.com/anne-veski-biograafia/ Laulja elulugu] Anne Veski kodulehel. Vaadatud 26.06.2024.</ref> 15-aastaselt esitas ta [[Janis Joplin]]i laulu "Mercedes Benz".<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Anne Veski intervjuus klassivennale: kes oleks seda arvanud, kui kahekesi Rapla tänaval jalutasime! |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345448/anne-veski-intervjuus-klassivennale-kes-oleks-seda-arvanud-kui-kahekesi-rapla-tanaval-jalutasime |vaadatud=2025-01-02 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Õppinud [[Rapla Lastemuusikakool]]is klaverit, sai temast 16-aastaselt [[Rapla keskkool]]i (lõpetas 1974<ref name=":0" />) ja kultuurimaja ansambli [[Omega (Eesti ansambel)|Omega]] vokaalsolist, muu hulgas esines ta ka [[Rapla perekonnaseisuaktide büroo]] tseremooniatel. Keskkoolis oli ta tugev ka reaalainetes ja osales matemaatikaolümpiaadidel.<ref name=":0" /> TPI päevil oli ta ansamblite Union ja [[Mobile (ansambel)|Mobile]] vokaalsolist.<ref name="laulja-elu" /> Üliõpilasena oli ta TPI Eva klubi president ja ülevabariigilise taidluskonkursi laureaat. (Neid saavutusi tunnustas ülikool talle omaette ühiselamutoa andmisega.)<ref name="mari-oo-sa">Mari Öö-Sarv. "Olavi Pihlamägi: ülikoolis peab ka kultuur olema kõrgtasemel!". Mente et Manu, nr. 3, september 2018.</ref> Üliõpilasena osales ta ka ETV noorte lauljate võistlussaates "Kaks takti ette" (1977–1978), kus saavutas teise koha ja pälvis televaatajate lemmiku auhinna. Noore laulja hitiks kujunes telesaate esimeses voorus esitatud laul "Kassipoeg Charlie".<ref>Urmas Vahe. [https://www.ohtuleht.ee/melu/723803/duett-kes-napsas-saates-kaks-takti-ette-voidu-anne-veski-ees Duett, kes napsas saates "Kaks takti ette" võidu Anne Veski ees] Õhtuleht.ee, 22.03.2016.</ref><ref name="mari-oo-sa" /> Ülikooli ajal abiellus Anne Vaarmann [[Jaak Veski]]ga ja 1978. aastal sündis tütar Kerli. Samal aastal asus Anne Veski solistina tööle [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riiklikku Filharmooniasse]].<ref name="laulja-elu" /> Suurema tuntuse saavutas Anne Veski ansambli [[Vitamiin (ansambel)|Vitamiin]] solistina (alates 1979). Toonaste hittide hulka kuulusid laulud "Julius Caesar", "Jätke võtmed väljapoole", "Roosiaia kuninganna", "Viimne pilet", "Veel" jne, kusjuures paljude laulude sõnade autor oli tema abikaasa Jaak Veski. Koos ansambliga Vitamiin said teoks Anne Veski esimesed kontserdireisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja ka välisriikides. Tema üks kuulsaimaid hitte Venemaal oli ja on "Eilne päev" ("Позади крутой поворот"). Aastatel 1981–1983 oli Veski ansambli [[Muusik Seif]] ja 1983-1991 ansambli [[Nemo]] solist.<ref name=":0" /> 1984. aastal pälvis ta [[Sopoti lauluvõistlus]]el nii peaauhinna kui ka poolakeelse laulu auhinna.<ref>[https://eeter.err.ee/1609448711/anne-veski-sopot-oli-samavaarne-eurovisiooniga Anne Veski: Sopot oli samaväärne Eurovisiooniga] ERR Eeter, 10.09.2024.</ref> Ta on olnud aastakümneid väga populaarne eriti [[NSVL|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa]] estraadilavadel. {{Pooleli|aasta=2024|kuu=juuni}} [[Fail:Miss Tallinn 88 (165) Anne Veski (cropped).jpg|pisi|Anne Veski 1988. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[2007]]. aastal osales ta Vene telekanali [[NTV]] saates "Sina, superstaar!". Ta on laulnud 33 riigis.<ref name=":0" /> ==Loomingu salvestisi== ===Heliplaadid=== [[File:Anne Veski (ru - Анне Вески).jpeg|thumb|228px|right|Dmitri Medvedev ja Anne Veski (2011)]] *"Anne Veski" "Veereb, aeg nii veereb" (2018) *"Kallis, kuula" (2013) *"[[Ingleid ei...]]" (2009) *"АННЕ ВЕСКИ. Я НЕ ТАКАЯ" © 2007, "Монолит" *"АННЕ ВЕСКИ. РАДОВАТЬСЯ ЖИЗНИ" "ИМЕНА НА ВСЕ ВРЕМЕНА" © 2007, "Монолит" *DVD "ANNE VESKI. ROOSIAIA KUNINGANNA" © 2006, ETV (Эстонское телевидение) * DVD "АННЕ ВЕСКИ. НИ О ЧЕМ НЕ ЖАЛЕЙТЕ" © 2006, "Квадро-диск" *"[[Eesti kullafond (Anne Veski)|ANNE VESKI. 60 parimat laulu - EESTI KULLAFOND - 3 platinum CD]]" © 2006, Hitivabrik *"Ни о чем не жалейте" © 2004, Фирма грамзаписи "Никитин" *Анне Вески, Имена на все времена, © 2003, Мистерия звука *"Lootus", © 2003 "AN&BEN" *Не грусти, человек, © 2002, J.R.C. *Не грусти, человек, © 2002, Records 2000, Estonian Artist Agency *Анне Вески, Звезды советской эстрады, © 2001, "Первое музыкальное издательство" *Grand Collection, © 2001 КВАДРО ДИСК *Armukarneval, Records 2000 *Star Collection, © 2000 J.S.P. Records / группа ДЖЕМ *"Туннель под Ла-Маншем", © 1996, "Союз" *Калейдоскоп, © 1994 Anima Vox Co. *"Анне Вески", © 1994, Германия *"Я вас благодарю", Анне Вески и ансамбль "Немо", © Мелодия, 1988 *"Поет Анне Вески", © Мелодия, 1986 *"Поет Анне Вески", © 1985, Таллиннский Завод музыкальных кассет *"[[Sind aeda viia tõotan ma! (LP)|Я обещаю вам сады]]", © Мелодия, 1985 *"Я обещаю вам сады", © Мелодия, 1985 *"Позади крутой поворот", © Мелодия, 1984 *"Поет Анне Вески", © Мелодия, 1984 *"Анне Вески и Мюзик-Сейф", © Мелодия, 1983 *"Anne Veski", © Мелодия, 1983 ===Temast ja tema loomingust tehtud filme ja saateid=== * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/leia-mind-tuhandete-seast-anne-veski "Leia mind tuhandete seast. Anne Veski"] (ETV, 1985) * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/anne-veski-tuledemeres "Anne Veski tuledemeres"] (ETV, 1994; kontsert Tallinna Linnahallis, konferansjee [[Urmas Ott]], saatejuht [[Reet Oja]]) * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/carte-blanche-anne-veski "Carte blanche. Anne Veski"] (ETV, 1995; saatejuht Urmas Ott) * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-anne-veski "Tähelaev. Anne Veski"] (ETV, 2006; saatejuht [[Margus Saar]]) * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tana-ohtul-anne-veski "Täna õhtul... Anne Veski"] (ETV, 2009; saatejuht [[Vahur Kersna]]) * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/hea-tuju-maaletooja-anne-veski "Hea tuju maaletooja. Anne Veski"] (ETV, 2018; saatejuht [[Karmel Killandi]]) * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/anne-veski-40-aastat-laval "Anne Veski. 40 aastat laval"] (ETV, 2018; soolokontsert Saku Suurhallis) ==Tunnustus== * [[1984]] – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * 2006 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2006 – Maardu aukodanik * [[2007]] – [[Lomonossovi orden]] ([[Riiklik Ühiskondlike Autasude Fond]]; [[Venemaa]]) * [[2011]] – [[Sõpruse orden (Venemaa)|Sõpruse orden]], Venemaa * 2014 – [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhind]] – panus eesti muusikasse<ref>[https://web.archive.org/web/20201229214215/https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/2014-2/ Eesti Muusikaauhinnad (koduleht)]. Vaadatud 20.04.2020.</ref> * 2015 – [[Tallinna teenetemärk]] * 2018 – Anne Veski järgi nimetati üks [[Nimelised muusikatrammid|Tallinna muusikatramme]]<ref>[https://menu.err.ee/874026/galerii-anne-veski-sai-endanimelise-trammi Galerii: Anne Veski sai endanimelise trammi] ERR Menu, 02.11.2018.</ref> * 2021 – [[Balti Täht]] [[Peterburi]] rahvusvahelisel teatrifestivalil Baltiiski Dom * 2021 – [[Barclay de Tolly Sõprade Klubi]] [[Eestimaa au ja uhkuse orden]] * 2022 – [[raadio Elmar]] 25 aasta parim naisartist<ref>[https://elmar.pleier.ee/uudised/galrii-raadio-elmar-25-auhinnagala SUUR GALERII: Raadio Elmar 25 auhinnagala] Raadio Elmar koduleht, 16.12.2022.</ref> * 2024 – II koht Eesti sajandi naiste seas (8000 [[ajakiri|ajakirja]] [[Eesti Naine]] lugejat valisid hääletusega 50 kandidaadi seast sajandi naise)<ref>{{Netiviide |kuupäev=28. november 2024 |pealkiri=Sajandi naine 2. koht – Anne Veski: kui elu pakub veel midagi toredat, mina vastu ei hakka |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120331628/sajandi-naine-2-koht-anne-veski-kui-elu-pakub-veel-midagi-toredat-mina-vastu-ei-hakka |väljaanne=Eesti Naine}}</ref> * 2025 – ajakirja Kroonika elutööauhind ([[Eesti Meelelahutusauhinnad]]) * 2026 – Anne Veski kuld- ja hõbemüntide juubeliväljaanne (Eesti Mündiärilt)<ref>Sven Haljand. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120427402/fotod-toeliselt-kuninglikud-anne-veskile-puhendati-kuld-ja-hoberahad-diiva-soetab-endale-neist-kaks Fotod | "Tõeliselt kuninglikud!" Anne Veskile pühendati kuld- ja hõberahad. Diiva soetab endale neist kaks] Kroonika/Delfi, 09.01.2026.</ref> * 2026 – [[Tallinna vapimärk]] ==Isiklikku== Tema vend on muusik [[Mati Vaarmann (muusik)|Mati Vaarmann]] (sündinud 1952), kes on olnud abielus [[Marju Länik]]uga. Aastatel 1977–1981 oli Anne Veski abielus [[Jaak Veski]]ga. Nende tütar on [[Kerli Veski]]. Tema teine abikaasa [[Benno Beltšikov]] oli ühtlasi tema mänedžer. Poole aasta jooksul kandis Anne Veski perekonnanime Beltšikov.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/293748/anne-veski-olen-ka-anne-beltsikov-olnud- "Anne Veski: olen ka Anne Beltšikov olnud"] [[SL Õhtuleht]], 30.08.2008.</ref> Äi oli rabi Rafail Beltšikov.<ref>Kais Allkivi. [https://www.ohtuleht.ee/melu/457632/kogu-minu-elu-on-uks-surmatants "Kogu minu elu on üks surmatants"] Õhtuleht.ee, 27.12.2011.</ref> Ta harrastab [[pilates]]t.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://www.anneveski.com/anne-veski-biograafia/ Anne Veski biograafia] * [http://www.anneveski.com Anne Veski koduleht] * {{MusicBrainz nimi|id=05c8ba8b-39e9-4087-a0b9-d796e640a1c9|nimi=Anne Veski}} * [http://ajaviide.delfi.ee/news/inimesed/article.php?id=18820069 Anne Veski sai sibist lahti] * Verni Leivak. [http://www.elu24.ee/?id=77762 Anne Veski lõi oma värske plaadi laulude saatel tantsu] Elu24, 4. veebruar 2009 * [https://www.err.ee/488164/ Anne Veskit võetakse Venemaal vastu avasüli] ERR, 9. märts 2009 * [[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/352044 Anne: "Ainult nii suures riigis nagu Venemaa võib laulja kogeda kätel kandmist."] Õhtuleht, 24. oktoober 2009 {{JÄRJESTA:Veski, Anne}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] 7sn6k1bkviegz0xw40ev6fnswne4aq9 0 44909 7200647 6373204 2026-07-24T07:53:20Z NOSSER 8097 7200647 wikitext text/x-wiki [[Fail:Varbola maalinna värav 2008.jpg|pisi|Linnuse rekonstrueeritud läänevärav]] [[Fail:VarbolaByMellin.jpg|thumb|Varbola Jaanilinn [[Ludwig August von Mellin]]i kaardil]] [[Fail:Varbola Jaanilinn 15.jpg|pisi|Linnuseõu]] '''Varbola Jaanilinn''' ([[ladina keel]]es ''Castrum Warbole'') oli [[Muinas-Eesti]] suurim [[linnus]] [[Rapla–Varbola tee]] ääres [[Põlli]] külas [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Raplamaa]]l. Varbola Jaanilinna muinaslinnuse ligi 2 ha suurust õue ümbritseb kõigist külgedest kuivmüürseinte ja palkidega toestatud peamiselt paest vall, mille külgi katab ülaosa varisemisest tekkinud rusukalle. Valli kogupikkus on 580 m. Valli kõrgus välisküljelt on 7 - 10 m, siseküljelt 2 - 7 m. On arvatud, et Varbola linnus oli [[Jüriöö ülestõus]]u ajal üks kahest Harju ülestõusnute linnusest, kus end 1343. aasta sügisel kaitsti ja mis lõpuks vallutati.<ref>[[Sulev Vahtre]]. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, lk 84–85.</ref> Linnuse järgi on nime saanud [[Varbola kihistu]].<ref>{{Netiviide |url=http://stratigraafia.info/term/Varbola%20kihistu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-09-13 |arhiivimisaeg=2020-10-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201011175716/http://stratigraafia.info/term/Varbola%20kihistu |url-olek=ei tööta }}</ref> Jaanilinna muinaslinnusest on taastatud läänevärav, 13 meetri sügavune kaev ning keskaegseid heitemasinaid ja piiramistorne meenutavad puitehitised. Üle tee asub [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] puhkeala katusealuste lõkkeplatside ja telkimisvõimalusega. ==Galerii== <gallery> Varbola Jaanilinn 11.jpg Varbola Jaanilinn 04.JPG Varbola Jaanilinn 09.jpg Varbola Jaanilinn 13.jpg Varbola Jaanilinn 01.JPG Varbola Jaanilinn 05.JPG Varbola Jaanilinn 14.jpg Varbola Jaanilinn 10.jpg Varbola Jaanilinn 12.jpg Varbola Jaanilinn 08.jpg Varbola Jaanilinn 03.JPG Varbola Jaanilinn 16.jpg Varbola Jaanilinn 02.JPG Varbola Jaanilinn 07.JPG Varbola Jaanilinn 06.JPG Varbola Jaanilinn 17.jpg Varbola linnus8.jpeg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Nähere Beschreibung der alten ehstnischen Burg Warbola. – [[Nordische Miscellaneen]], 15–17. Riga, 1788, [http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst&tid=2616 EEVAs] [http://books.google.ee/books?id=PtsCAAAAYAAJ&pg=PA735 lk. 735–743] * E. Ahmann. Varbola varemeil. Sõdur, 25. juuli 1936, nr. 29-30, lk. 729–731. * "Meie võimsamaid muinaslinnu. Varbola Jaanilinn." Kalender 1967, Eesti Raamat 1966, lk 244–247 * [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]], [[Evald Tõnisson]], ''"Eesti esiajalugu"'' – [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1982]], lk. 323 * [[Kersti Markus]]. [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/78fcbdca-d424-41eb-b6b5-29f0b0f9248a Kuhu kadus Hertele kirik? Mõtteid Harjumaa haldusstruktuurist 13. sajandil]. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture, 2007, 9−26. *[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/fotod-varbola-linnusest-varastati-kuningas?id=78917486 FOTOD: Varbola linnusest varastati kuningas], ''[[Maaleht]]'', 19.07.2017 *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120392582/eesti-uhe-suurima-muinaslinnuse-lugu-rauasulatuskohast-taanlaste-linnuseks Eesti ühe suurima muinaslinnuse lugu: rauasulatuskohast „taanlaste“ linnuseks], Ekspress, 03.08.2025 *Varbola võimalike kristlike valitsejate ja mündilöömise küsimuse arutelu ajakirjanduses: **[[Kristjan Oad]]. [https://novaator.err.ee/1608076204/kas-muinas-eesti-valitsejad-olid-kristlased-ja-loid-oma-munte Kas Muinas-Eesti valitsejad olid kristlased ja lõid oma münte?]. [[ERR Novaator]], 17. jaan 2021 **[[Pekka Erelt]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92355313/eesti-noore-ajaloolase-poorane-hupotees Eesti noore ajaloolase pöörane hüpotees]. [[Eesti Ekspress]], 27. jaan 2021 **Kristjan Oad. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92402293/ajalooallikad-viitavad-et-muinas-eestis-loodi-munte-ja-siin-oli-pohjala-suurim-kivikindlus Ajalooallikad viitavad, et Muinas-Eestis löödi münte ja siin oli Põhjala suurim kivikindlus]. [[Eesti Ekspress]], 28. jaan 2021 **[https://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/jukuraadio-2021-01-28/ Jukuraadio], saatekülaline Kristjan Oad. [[Kuku Raadio]], 28. jaan 2021 **[[Ivar Leimus]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92426765/varbolas-ei-ole-kunagi-munte-loodud Varbolas ei ole kunagi münte löödud]. [[Eesti Ekspress]], 3. veebr 2021 **Pekka Erelt. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92426757/eesti-ebateadus-ja-selle-uus-tulemine Eesti ebateadus ja selle uus tulemine]. [[Eesti Ekspress]], 3. veebr 2021 **[[Kristjan Kaljusaar]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92466179/kristjan-kaljusaare-vastulause-pekka-ereltile Kristjan Kaljusaare vastulause Pekka Ereltile]. [[Eesti Ekspress]], 4. veebr 2021 **Kristjan Oad. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92477305/vastulause-muinas-eesti-muntidel-on-varbola-ja-taanlastel-oli-asjas-hammastav-roll VASTULAUSE | Muinas-Eesti müntidel on Varbola - ja taanlastel oli asjas hämmastav roll]. [[Eesti Ekspress]], 5. veebr 2021 **[[Marika Mägi]]. [https://leht.postimees.ee/7173140/marika-magi-eestlaste-oma-ajalugu Marika Mägi: eestlaste oma ajalugu]. [[Postimees]], 6. veebr 2021 **[[Mauri Kiudsoo]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92477923/vagev-varbola-linnus-voidi-rajada-hoopis-taanlaste-jouga Vägev Varbola linnus võidi rajada hoopis taanlaste jõuga]. [[Eesti Ekspress]], 6. veebr 2021 **[[Kristo Siig]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92506807/varbola-linnuse-rajamist-ei-ole-vaja-seostada-tulnukatega Varbola linnuse rajamist ei ole vaja seostada tulnukatega]. [[Eesti Ekspress]], 9. veebr 2021 **[[Valter Lang]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92570725/kas-numismaatiline-nuanss-voi-riiklikult-tahtis-kusimus Kas numismaatiline nüanss või riiklikult tähtis küsimus?]. [[Eesti Ekspress]], 16. veebr 2021 **[[Heiki Valk]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/92577621/malupank-heiki-valk-varbola-kristlik-kuningalinn-hulljulge-mote-mis-vaarib-arutelu MÄLUPANK | Heiki Valk: Varbola kristlik kuningalinn? Hulljulge mõte, mis väärib arutelu]. [[Eesti Ekspress]], 17. veebr 2021 **Ivar Leimus. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92586221/vivat-numismaatika-vastus-akadeemik-valter-langile Vivat numismaatika! Vastus akadeemik Valter Langile]. [[Eesti Ekspress]], 18. veebr 2021 **Kristjan Oad. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92647901/eesti-muinasmuntide-motestamisel-hoitagu-faktid-ja-oletused-lahus Eesti muinasmüntide mõtestamisel hoitagu faktid ja oletused lahus]. [[Eesti Ekspress]], 23. veebr 2021 **[[Ragnar Saage]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92673401/mottemangud-varbola-kuninga-rahapajast-metallurgia-vaatepunktist Mõttemängud “Varbola kuninga rahapajast” metallurgia vaatepunktist]. [[Eesti Ekspress]], 25. veebr 2021 **[[Risto-Pearu Koovit]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92708835/varbola-arvamusfestival-ja-arheoloogia Varbola "arvamusfestival" ja arheoloogia]. [[Eesti Ekspress]], 1. märts 2021 **[[Tõnno Jonuks]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92953951/veelkord-varbola-kristlikust-kuningast Veelkord Varbola kristlikust kuningast]. [[Eesti Ekspress]], 26. märts 2021 **Kristjan Oad. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92980101/em-princeps-em-piiskop-ja-teised-muinas-eesti-kristlased Princeps, piiskop ja teised Muinas-Eesti kristlased]. [[Eesti Ekspress]], 29. märts 2021 ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} *{{kultuurimälestis|12117|Linnus "Varbola Jaanilinn"}} *{{eestigiid|10|1592|56}} {{koord|tüüp=maamärk|piirkond=EE-70}} [[Kategooria:Märjamaa vald]] [[Kategooria:Eesti muinaslinnused]] [[Kategooria:Rapla maakonna kultuurimälestised]] ly20s41q91dj0cab7gvn6oehrez2j8p 0 57096 7200422 6067920 2026-07-23T16:54:33Z Mona 355 7200422 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Frank Sinatra esituses tuntuks saanud laulust; samanimeliste laulude ja muude teoste kohta vaata lehekülge [[My Way (täpsustus)]].}} '''"My Way"''' on ingliskeelne laul, mille sõnad kirjutas [[Claude François]]' ja [[Jacques Revaux]]' laulu "[[Comme d'habitude]]" viisile [[Paul Anka]] [[1968]]. aastal. Lugu ilmus [[1969]]. aastal [[Frank Sinatra]] [[My Way (Frank Sinatra album)|samanimelisel plaadil]]. Sellest sai Sinatra tunnuslaul, kuigi Sinatra ise seda lugu eriti ei hinnanud. Sinatra esituses oli "My Way" [[Briti singlite edetabel]]i esineljakümnes kokku 75 nädalat. Kõige kõrgemaks kohaks oli viies. USA [[Billboard]]i edetabelis [[Billboard Hot 100|Hot 100]] jõudis see 27. kohale ja edetabelis ''Easy Listening'' teisele kohale. Sinatra on loost esitanud duetti ka koos [[Luciano Pavarotti]] ja [[Willie Nelson]]iga. Selle loo tuntuimateks versioonideks on olnud lisaks Sinatra omadele ka Paul Anka enda ning [[Sid Vicious]]i esitus. Lisaks on lugu esitanud ka näiteks [[Elvis Presley]], [[Richard Clayderman]], [[Julio Iglesias]], [[Mireille Mathieu]], [[Robbie Williams]], [[Nina Hagen]], [[Arturo Sandoval]], [[Gipsy Kings]] ja paljud teised. ==Välislingid== *Laulu sõnad: [http://www.cse.cuhk.edu.hk/~cslui/myway.html], [http://www.lyricsondemand.com/f/franksinatralyrics/mywaylyrics.html], [http://www.lyricsfreak.com/f/frank+sinatra/my+way_20056378.html] [[Kategooria:1969. aasta laulud]] [[Kategooria:Elvis Presley laulud]] bqxrxm1niyskved1osm3f6tk7oywgpl 0 61189 7200678 7140006 2026-07-24T09:20:49Z ~2026-41438-73 234050 viide ja nimi 7200678 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib mõisast Kirbla kihelkonnas; Harju-Madise kihelkonna mõisa kohta vaata lehekülge [[Kloostri mõis (Harju-Madise)]]}} '''Kloostri mõis''' ([[saksa keel]]es ''Klosterhof, Löwenberg'', vene keeles ''Мз. Клостергофъ; Им. Клостергофъ'') oli rüütlimõis [[Läänemaa]]l Kirbla kihelkonnas. Kloostri mõis asutati juba [[Eesti keskaeg|keskajal]] [[Lihula klooster|Lihula tsistertslaste nunnakloostri]] [[majandusmõis]]ana. Kuna klooster rajati juba 13. sajandil, võib ka Kloostri mõis olla umbes sama vana. Keskajal asus seal kindlustatud peahoone, nagu kloostrite majandusmõisatele tavaks oli. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] järel kuulus mõis algul [[Rootsi]] riigile, kes pantis selle [[1591]]. aastal [[Haapsalu]] asehaldurile [[Caspar von Tiesenhausen]]ile. [[1611]]. aastal kinkis [[Karl IX]] mõisa [[Johann von Derfelden vanem|Johann von Derfeldenile]], kelle järeltulijate omandusse jäi mõis enam kui kaheks sajandiks<ref>[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16820&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Kloostri&_xr=eNotjVEOgzAMQ%252B%252BSC4wikJA5wj45wBSNqkTrWiDhC3F3YOuXrWdbZjjsgqpntH%252BjqGvQR1IStW18qOf1PQ3ynaOnK3UOFGWyVzaVFG7UgZ4xZ7VVfg3QUtTd2oBmDr6gpiwip7AVfB16o%252F44Tr%252B3LFU%253D Kloostri mõis (Kirbla khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. [[1829]]. aastal läks mõis [[Fersen]]ite valdusse, kelle kätte ta jäi kuni [[1919]]. aasta võõrandamiseni. Kloostri mõisa viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli [[Axel Georg Theodor Hermann von Fersen|'''Axel von Fersen''']]. Mõisast on pärit kunstnik [[Dora von Arronet]]. == Mõisahooned == [[Fail:Kloostri mõisa peahoone 2018.jpg|pisi|305x305px|Kloostri mõisa peahoone, 2018]] Derfeldenid ehitasid ka [[17. sajand]]i keskpaigas välja esindusliku kahekorruselise [[barokk|barokse]] kivist peahoone. Valminud hoonet ilmestas kaks massiivset [[mantelkorsten]]t. Madal esimene korrus jäi majanduskorruseks, teine kõrgete ruumidega korrus oli elu- ja esinduskorrus. Hoonet kattis kõrge [[murdkelpkatus]]. Vanemad ehitusosad jäid selle ümberehitusega uue peahoone sisse; peamiselt esimese korruse keskosas. 18.–19. sajandil rajati hulk kõrvalhooneid. Enamik neist paiknes peahoone esise avara väljaku äärtes, ülejäänud selle läheduses ning peahoonest edela pool. Mõisa peahoone ette viis pikk pärnaallee. Sissesõiduteed peahoone esisele auringile kaunistasid baroksed voluutkatustega väravapostid. Mõisa tiigid arvatakse pärinevat kloostri ajast, kuna kloostri majandusmõisatele oli kalakasvatustiikide rajamine tüüpiline. Haruldane rootsiaegne kivimõis säilis praktiliselt ümber ehitamata kujul kuni [[1939]]. aastani, mil kasutuseta seisnud hoone puitosad lammutati. Kiviosa on varemetena säilinud tänapäevani. [[1990. aastad|1990. aastatel]] puhastati hoone varemed võsast. Enamik kõrvalhooneid on kas varemeis, hävinud või tugevasti ümber ehitatud. Kloostri mõis jääb nüüdisajal [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] [[Lääneranna vald|Lääneranna valla]] territooriumile. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16820&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Kloostri&_xr=eNotjVEOgzAMQ%252B%252BSC4wikJA5wj45wBSNqkTrWiDhC3F3YOuXrWdbZjjsgqpntH%252BjqGvQR1IStW18qOf1PQ3ynaOnK3UOFGWyVzaVFG7UgZ4xZ7VVfg3QUtTd2oBmDr6gpiwip7AVfB16o%252F44Tr%252B3LFU%253D Kloostri mõis (Kirbla khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Kirbla kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.739722|EW=23.831388|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond]] [[Kategooria:Kirbla kihelkond]] [[Kategooria:Derfeldenite mõisad]] [[Kategooria:Fersenite mõisad]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] 1wdakgvtdmi4hel8kotdlk9lxk6ftyo 0 61456 7200634 7088393 2026-07-24T07:03:41Z Mona 355 7200634 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole selge. Oletatakse, et küla on omale nime saanud maastikutüübi järgi, milleks on „põlmas“, mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala või väikest põldu.<ref name="L44mO" /> Samuti võib nimi olla seotud sõnaga „põld“, olles võimalik ik-tuletis, mis viitab väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla pindala on 19 km².<ref name="d6C1v" /> Küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]].<ref name="d6C1v" /> ning ümbruskonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad, mida vaheldavad väiksemad põllu- ja niidualad. Põlliku küla läheduses kulgeb RMK [[Oandu–Ikla matkatee]]. == Ajalugu == Kuni [[1919]]. aasta [[maaseadus]]e alusel toimunud mõisate võõrandamiseni kuulus Põlliku küla [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisale]] [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]], mistõttu kutsuti seda ka '''Maidla Põlliku''' külaks. Pärast mõisate võõrandamist liideti küla [[Kaiu vald|Kaiu valla]] koosseisu. Aastatel 1993–2017 kuulus Põlliku küla Kaiu valda, mis eksisteeris kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] acehczr75979sk4fye5g96ywin0dlqe 7200635 7200634 2026-07-24T07:04:43Z Mona 355 /* Asend ja loodus */ 7200635 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole selge. Oletatakse, et küla on omale nime saanud maastikutüübi järgi, milleks on „põlmas“, mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala või väikest põldu.<ref name="L44mO" /> Samuti võib nimi olla seotud sõnaga „põld“, olles võimalik ik-tuletis, mis viitab väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla pindala on 19 km².<ref name="d6C1v" /> Küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]].<ref name="d6C1v" /> ning ümbruskonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad, mida vaheldavad väiksemad põllu- ja niidualad. Põlliku küla läheduses kulgeb RMK [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Kuni [[1919]]. aasta [[maaseadus]]e alusel toimunud mõisate võõrandamiseni kuulus Põlliku küla [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisale]] [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]], mistõttu kutsuti seda ka '''Maidla Põlliku''' külaks. Pärast mõisate võõrandamist liideti küla [[Kaiu vald|Kaiu valla]] koosseisu. Aastatel 1993–2017 kuulus Põlliku küla Kaiu valda, mis eksisteeris kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] cy65jtxo34wx2r6cbnsza0akgqc0kaa 7200637 7200635 2026-07-24T07:06:40Z Mona 355 /* Välislingid */ 7200637 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole selge. Oletatakse, et küla on omale nime saanud maastikutüübi järgi, milleks on „põlmas“, mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala või väikest põldu.<ref name="L44mO" /> Samuti võib nimi olla seotud sõnaga „põld“, olles võimalik ik-tuletis, mis viitab väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla pindala on 19 km².<ref name="d6C1v" /> Küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]].<ref name="d6C1v" /> ning ümbruskonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad, mida vaheldavad väiksemad põllu- ja niidualad. Põlliku küla läheduses kulgeb RMK [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Kuni [[1919]]. aasta [[maaseadus]]e alusel toimunud mõisate võõrandamiseni kuulus Põlliku küla [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisale]] [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]], mistõttu kutsuti seda ka '''Maidla Põlliku''' külaks. Pärast mõisate võõrandamist liideti küla [[Kaiu vald|Kaiu valla]] koosseisu. Aastatel 1993–2017 kuulus Põlliku küla Kaiu valda, mis eksisteeris kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] oc38kegff9pfneemc4830rvy0hq2zl5 7200638 7200637 2026-07-24T07:07:48Z Mona 355 /* Asend ja loodus */ 7200638 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole selge. Oletatakse, et küla on omale nime saanud maastikutüübi järgi, milleks on „põlmas“, mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala või väikest põldu.<ref name="L44mO" /> Samuti võib nimi olla seotud sõnaga „põld“, olles võimalik ik-tuletis, mis viitab väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla pindala on 19 km².<ref name="d6C1v" /> Küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]].<ref name="d6C1v" /> ning ümbruskonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad, mida vaheldavad väiksemad põllu- ja niidualad. Põlliku küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Kuni [[1919]]. aasta [[maaseadus]]e alusel toimunud mõisate võõrandamiseni kuulus Põlliku küla [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisale]] [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]], mistõttu kutsuti seda ka '''Maidla Põlliku''' külaks. Pärast mõisate võõrandamist liideti küla [[Kaiu vald|Kaiu valla]] koosseisu. Aastatel 1993–2017 kuulus Põlliku küla Kaiu valda, mis eksisteeris kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] lhzmmr27dxzt5t2wdvlc21gnbyh020f 7200640 7200638 2026-07-24T07:17:32Z Mona 355 /* Nimi */ 7200640 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla pindala on 19 km².<ref name="d6C1v" /> Küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]].<ref name="d6C1v" /> ning ümbruskonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad, mida vaheldavad väiksemad põllu- ja niidualad. Põlliku küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Kuni [[1919]]. aasta [[maaseadus]]e alusel toimunud mõisate võõrandamiseni kuulus Põlliku küla [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisale]] [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]], mistõttu kutsuti seda ka '''Maidla Põlliku''' külaks. Pärast mõisate võõrandamist liideti küla [[Kaiu vald|Kaiu valla]] koosseisu. Aastatel 1993–2017 kuulus Põlliku küla Kaiu valda, mis eksisteeris kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] i10oyh8lylug32nkbvge06yyy782uxw 7200641 7200640 2026-07-24T07:18:07Z Mona 355 /* Asend ja loodus */ 7200641 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla pindala on 19 km².<ref name="d6C1v" /> Küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]]<ref name="d6C1v" /> ning ümbruskonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad, mida vaheldavad väiksemad põllu- ja niidualad. Põlliku küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Kuni [[1919]]. aasta [[maaseadus]]e alusel toimunud mõisate võõrandamiseni kuulus Põlliku küla [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisale]] [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]], mistõttu kutsuti seda ka '''Maidla Põlliku''' külaks. Pärast mõisate võõrandamist liideti küla [[Kaiu vald|Kaiu valla]] koosseisu. Aastatel 1993–2017 kuulus Põlliku küla Kaiu valda, mis eksisteeris kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] 7abhjlgtq07rkkpak07mcprx9dpp64l 7200642 7200641 2026-07-24T07:19:38Z Mona 355 /* Asend ja loodus */ 7200642 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla pindala on 19 km².<ref name="d6C1v" /> Küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]].<ref name="d6C1v" /> Ümbruskonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad, mida vaheldavad väiksemad põllu- ja niidualad. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Kuni [[1919]]. aasta [[maaseadus]]e alusel toimunud mõisate võõrandamiseni kuulus Põlliku küla [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisale]] [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]], mistõttu kutsuti seda ka '''Maidla Põlliku''' külaks. Pärast mõisate võõrandamist liideti küla [[Kaiu vald|Kaiu valla]] koosseisu. Aastatel 1993–2017 kuulus Põlliku küla Kaiu valda, mis eksisteeris kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] rw9u34gwa2czvih6wch6ngi8rqkhsj2 7200644 7200642 2026-07-24T07:39:13Z Mona 355 /* Asend ja loodus */ 7200644 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Kuni [[1919]]. aasta [[maaseadus]]e alusel toimunud mõisate võõrandamiseni kuulus Põlliku küla [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisale]] [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]], mistõttu kutsuti seda ka '''Maidla Põlliku''' külaks. Pärast mõisate võõrandamist liideti küla [[Kaiu vald|Kaiu valla]] koosseisu. Aastatel 1993–2017 kuulus Põlliku küla Kaiu valda, mis eksisteeris kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] f3dajhsfuj0cisa1n8ghch55dpeqhku 7200650 7200644 2026-07-24T08:11:32Z Mona 355 /* Ajalugu */ 7200650 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798) [[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks. 19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla keskuses on säilinud vanema asustusstruktuuri jooni ning mitmed talukohad pärinevad 18.–19. sajandist. [[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga. [[1917]]. aastal liideti Põlliku küla [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vallaga]], kuigi haldusmuudatusega seotud vara üleandmise küsimused lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud külanõukogude perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] Vahastu külanõukogu alla ning pärast selle likvideerimist Kaiu külanõukogusse. [[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu Juuru külanõukoguga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks. [[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut kolhoosikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel tootmishooned ja elamuhooneid. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]]. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] pd4mo5k2trjq0o65kvm3doxphle2tt1 7200656 7200650 2026-07-24T08:21:43Z Mona 355 /* Ajalugu */ 7200656 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798). [[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks. 19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla keskuses on säilinud vanema asustusstruktuuri jooni ning seal leidub 18.–19. sajandist pärinevaid talukohti. [[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga. [[1917]]. aastal otsustati Põlliku küla liita Kaiu vallaga, kuid Juuru vallast lahutamise ja Kaiu vallaga liitmisega seotud vaidlus lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud külanõukogude perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] Vahastu külanõukogu alla ning pärast selle likvideerimist Kaiu külanõukogusse. [[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu Juuru külanõukoguga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks. [[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut [[kolhoos]]ikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel kolhoosiperioodil farmihooneid ja tööliste elamu. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]]. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] 0vpof47zza2tt7p45bpvvsaopy0106t 7200660 7200656 2026-07-24T08:31:40Z Mona 355 /* Ajalugu */ 7200660 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798). [[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks. 19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla keskuses on säilinud vanema asustusstruktuuri jooni ning seal leidub 18.–19. sajandist pärinevaid talukohti. [[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga. [[1917]]. aastal otsustati Põlliku küla liita Kaiu vallaga, kuid Juuru vallast lahutamise ja Kaiu vallaga liitmisega seotud vaidlus lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud [[külanõukogu]]de perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] [[Vahastu külanõukogu]] alla ning pärast selle likvideerimist [[Kaiu külanõukogu]]sse. [[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu [[Juuru külanõukogu]]ga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks. [[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut [[kolhoos]]ikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel kolhoosiperioodil farmihooneid ja tööliste elamu. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]]. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] saroi5t2cmhcfo2gr9fd8dgw5e8qm6i 7200666 7200660 2026-07-24T08:43:54Z Mona 355 7200666 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798). [[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks. 19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla keskuses on säilinud vanema asustusstruktuuri jooni ning seal leidub 18.–19. sajandist pärinevaid talukohti. [[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga. [[1917]]. aastal otsustati Põlliku küla liita Kaiu vallaga, kuid Juuru vallast lahutamise ja Kaiu vallaga liitmisega seotud vaidlus lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud [[külanõukogu]]de perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] [[Vahastu külanõukogu]] alla ning pärast selle likvideerimist [[Kaiu külanõukogu]]sse. [[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu [[Juuru külanõukogu]]ga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks. [[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut [[kolhoos]]ikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel kolhoosiperioodil farmihooneid ja tööliste elamu. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]]. == Kohanimed ja talud == Põlliku küla talude kohta pärinevad täpsemad andmed [[18. sajand]]i algusest. [[1712]]. aasta Maidla mõisa revisjonis on Põlliku külas (Dorf Pollik) nimetatud kolme talu: Pollik Matzu Jürri, Tönno Jürri ja Joste Bertel. [[1732]]. aasta adramaarevisjoni järgi oli Põlliku külas kuus majapidamist. [[1782]]. aasta hingeloenduses on külas märgitud kaheksa talu ja kaks vabadikukohta. Talude kõrval tekkis [[19. sajand]]i algul juurde hajatalusid ja vabadikukohti, mis paiknesid sageli soosaarte ja kõrgemate maakohtade läheduses. [[19. sajand]]i jooksul kujunesid välja mitmed Põlliku ajaloolised talukohad ja saunakohad, nende seas Matsi, Vanatoa, Jaagu, Nooretoa, Pearna, Wahemetsa, Justi, Kaasiku, Palliwerre, Alle-Kõrveniidi ja Laeksaare. Hingeloendustes on märgitud ka mitmesuguseid ameteid pidanud vabadikke, näiteks söepõletajaid, metsavahte, puuraidureid, seppi ja käsitöölisi. Küla ajalooline tuumik kujunes [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Vanem asustus on säilinud eelkõige küla keskosas, kus mitmed talukohad paiknevad tänapäevani ajaloolistel asukohtadel. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] es5r4uzt45mlhxh8zwb2pcipevgzj46 7200671 7200666 2026-07-24T08:53:56Z Mona 355 /* Kohanimed ja talud */ 7200671 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798). [[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks. 19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla keskuses on säilinud vanema asustusstruktuuri jooni ning seal leidub 18.–19. sajandist pärinevaid talukohti. [[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga. [[1917]]. aastal otsustati Põlliku küla liita Kaiu vallaga, kuid Juuru vallast lahutamise ja Kaiu vallaga liitmisega seotud vaidlus lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud [[külanõukogu]]de perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] [[Vahastu külanõukogu]] alla ning pärast selle likvideerimist [[Kaiu külanõukogu]]sse. [[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu [[Juuru külanõukogu]]ga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks. [[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut [[kolhoos]]ikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel kolhoosiperioodil farmihooneid ja tööliste elamu. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]]. == Kohanimed ja talud == Põlliku küla talude kohta pärinevad täpsemad andmed [[18. sajand]]i algusest. [[1712]]. aasta Maidla mõisa revisjonis on Põlliku külas (Dorf Pollik) nimetatud kolme talu: Pollik Matzu Jürri, Tönno Jürri ja Joste Bertel. [[1732]]. aasta adramaarevisjoni järgi oli Põlliku külas kuus majapidamist. [[1782]]. aasta hingeloenduses on külas märgitud kaheksa talu ja kaks vabadikukohta. Talude kõrval tekkis [[19. sajand]]i algul juurde hajatalusid ja vabadikukohti, mis paiknesid sageli soosaarte ja kõrgemate maakohtade läheduses. [[19. sajand]]i jooksul kujunesid välja mitmed Põlliku ajaloolised talukohad ja saunakohad, nende seas Matsi, Vanatoa, Jaagu, Nooretoa, Pearna, Wahemetsa, Justi, Kaasiku, Palliwerre, Alle-Kõrveniidi ja Laeksaare. Hingeloendustes on märgitud ka mitmesuguseid ameteid pidanud vabadikke, näiteks söepõletajaid, metsavahte, puuraidureid, seppi ja käsitöölisi. Pärast [[1866]]. aasta vallareformi vähenes [[mõisnik]]e kontroll [[talupoeg]]ade üle ning talupoegadel tekkis võimalus oma talukohti päriseks osta. Maidla mõisast müüdi esmalt kaugemal asunud Põlliku küla talusid. [[1883]]. aastal sõlmiti Maidla mõisniku [[Berend von Maydell]]i ja Põlliku talupoegade vahel talude ostu-müügilepingud. Päriseks osteti muu hulgas Kääraku, Perri, Nooretoa, Vanatoa, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmäe, Pastimäe, Kõrveniidu, Wahe­metsa ja Kaasiku talud. Talude väljaostmine kujundas Põlliku küla edasise arengu ning kinnistas talude piirid. Küla ajalooline tuumik kujunes [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Vanem asustus on säilinud eelkõige küla keskosas, kus mitmed talukohad paiknevad tänapäevani ajaloolistel asukohtadel. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] bckr51y8k1yh3p0ft4rt2lh0ijj1t9z 7200673 7200671 2026-07-24T08:58:31Z Mona 355 /* Kohanimed ja talud */ 7200673 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798). [[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks. 19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla keskuses on säilinud vanema asustusstruktuuri jooni ning seal leidub 18.–19. sajandist pärinevaid talukohti. [[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga. [[1917]]. aastal otsustati Põlliku küla liita Kaiu vallaga, kuid Juuru vallast lahutamise ja Kaiu vallaga liitmisega seotud vaidlus lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud [[külanõukogu]]de perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] [[Vahastu külanõukogu]] alla ning pärast selle likvideerimist [[Kaiu külanõukogu]]sse. [[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu [[Juuru külanõukogu]]ga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks. [[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut [[kolhoos]]ikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel kolhoosiperioodil farmihooneid ja tööliste elamu. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]]. == Kohanimed ja talud == Põlliku küla talude kohta pärinevad täpsemad andmed [[18. sajand]]i algusest. [[1712]]. aasta Maidla mõisa revisjonis on Põlliku külas (Dorf Pollik) nimetatud kolme talu: Pollik Matzu Jürri, Tönno Jürri ja Joste Bertel. [[1732]]. aasta adramaarevisjoni järgi oli Põlliku külas kuus majapidamist. [[1782]]. aasta hingeloenduses on külas märgitud kaheksa talu ja kaks vabadikukohta. Talude kõrval tekkis [[19. sajand]]i algul juurde hajatalusid ja vabadikukohti, mis paiknesid sageli soosaarte ja kõrgemate maakohtade läheduses. [[19. sajand]]i jooksul kujunesid välja mitmed Põlliku ajaloolised talukohad ja saunakohad, nende seas Matsi, Vanatoa, Jaagu, Nooretoa, Pearna, Wahemetsa, Justi, Kaasiku, Palliwerre, Alle-Kõrveniidi ja Laeksaare. Hingeloendustes on märgitud ka mitmesuguseid ameteid pidanud vabadikke, näiteks söepõletajaid, metsavahte, puuraidureid, seppi ja käsitöölisi. [[19. sajand]]i teisel poolel tekkis [[talupoeg]]adel võimalus oma talukohti päriseks osta. Maidla mõisast müüdi esmalt kaugemal asunud Põlliku küla talusid. [[1883]]. aastal sõlmiti Maidla mõisniku [[Berend von Maydell]]i ja Põlliku talupoegade vahel talude ostu-müügilepingud. Päriseks osteti muu hulgas Kääraku, Perri, Nooretoa, Vanatoa, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmäe, Pastimäe, Kõrveniidu, Wahe­metsa ja Kaasiku talud. Talude väljaostmine kujundas Põlliku küla edasise arengu ning kinnistas talude piirid. Küla ajalooline tuumik kujunes [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Vanem asustus on säilinud eelkõige küla keskosas, kus mitmed talukohad paiknevad tänapäevani ajaloolistel asukohtadel. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] mck7g7e9r674yf24wuff010y7m61sw0 7200676 7200673 2026-07-24T09:13:10Z Mona 355 /* Kohanimed ja talud */ 7200676 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798). [[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks. 19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla keskuses on säilinud vanema asustusstruktuuri jooni ning seal leidub 18.–19. sajandist pärinevaid talukohti. [[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga. [[1917]]. aastal otsustati Põlliku küla liita Kaiu vallaga, kuid Juuru vallast lahutamise ja Kaiu vallaga liitmisega seotud vaidlus lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud [[külanõukogu]]de perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] [[Vahastu külanõukogu]] alla ning pärast selle likvideerimist [[Kaiu külanõukogu]]sse. [[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu [[Juuru külanõukogu]]ga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks. [[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut [[kolhoos]]ikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel kolhoosiperioodil farmihooneid ja tööliste elamu. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]]. == Kohanimed ja talud == Põlliku küla talude kohta pärinevad täpsemad andmed [[18. sajand]]i algusest. [[1712]]. aasta Maidla mõisa revisjonis on Põlliku külas (Dorf Pollik) nimetatud kolme talu: Pollik Matzu Jürri, Tönno Jürri ja Joste Bertel. [[1732]]. aasta adramaarevisjoni järgi oli Põlliku külas kuus majapidamist. [[1782]]. aasta hingeloenduses on külas märgitud kaheksa talu ja kaks vabadikukohta. Talude kõrval tekkis [[19. sajand]]i algul juurde hajatalusid ja vabadikukohti, mis paiknesid sageli soosaarte ja kõrgemate maakohtade läheduses. [[19. sajand]]i jooksul kujunesid välja mitmed Põlliku ajaloolised talukohad ja saunakohad, nende seas Matsi, Vanatoa, Jaagu, Nooretoa, Pearna, Wahemetsa, Justi, Kaasiku, Palliwerre, Alle-Kõrveniidi ja Laeksaare. Hingeloendustes on märgitud ka mitmesuguseid ameteid pidanud vabadikke, näiteks söepõletajaid, metsavahte, puuraidureid, seppi ja käsitöölisi. [[19. sajand]]i teisel poolel tekkis [[talupoeg]]adel võimalus oma talukohti päriseks osta. Maidla mõisast müüdi esmalt kaugemal asunud Põlliku küla talusid. [[1883]]. aastal sõlmiti Maidla mõisniku [[Berend von Maydell]]i ja Põlliku talupoegade vahel talude ostu-müügilepingud. Päriseks osteti muu hulgas Kääraku, Perri, Nooretoa, Vanatoa, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmäe, Pastimäe, Kõrveniidu, Wahe­metsa ja Kaasiku talud. Talude väljaostmine kujundas Põlliku küla edasise arengu ning kinnistas talude piirid. [[1939. aasta põllumajandusloendus]]e järgi olid Põlliku külas suuremad ostutalud näiteks Kääraku, Perri, Nooretõnu, Vanatõnu, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmaa, Pastimäe, Kõrveniidu, Pansi, Vahemetsa, Kaasiku, Padriku ja Selja. Nende suurused jäid valdavalt 30–75 hektari vahele. Lisaks erataludele kuulusid küla maade hulka riigimetsad, Kõrgemäe raba ning mitmed riigi rendikohad ja metsavahikohad. Põlliku maastik oli seega segu talumajapidamistest, metsadest ja soodest. Vanem asustus on säilinud eelkõige küla keskosas, kus mitmed talukohad paiknevad tänapäevani ajaloolistel asukohtadel. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] f3lsx5fbgotiaj2ajcfgispdcnj7vev 7200709 7200676 2026-07-24T10:07:12Z Mona 355 /* Ajalugu */ 7200709 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798). [[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks. 19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla keskuses on säilinud vanema asustusstruktuuri jooni ning seal leidub 18.–19. sajandist pärinevaid talukohti. [[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga. [[1917]]. aastal otsustati Põlliku küla liita Kaiu vallaga, kuid Juuru vallast lahutamise ja Kaiu vallaga liitmisega seotud vaidlus lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud [[külanõukogu]]de perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] [[Vahastu külanõukogu]] alla ning pärast selle likvideerimist [[Kaiu külanõukogu]]sse. [[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu [[Juuru külanõukogu]]ga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks. [[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut [[kolhoos]]ikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel kolhoosiperioodil farmihooneid ja tööliste elamu. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]]. === Kolhoosiaeg === 8. aprillil 1949 asutati [[Põlliku kolhoos]]. Selle esimeesteks olid Aleksander Riisne ja Paul Raudla. 7. oktoobril 1950 ühinesid Põlliku, Vahastu ja Suurekivi kolhoos ning moodustati kolhoos Oktoober. Hilisemate ühinemiste järel kuulus Põlliku piirkond 1961 loodud [[Leninlik Tee (kolhoos)|Leninlik Tee kolhoosi]] ja alates 1964 [[Kaiu kolhoos]]i koosseisu. Pärast Leninliku Tee kolhoosiga ühinemist tegutses Põllikul endise kolhoosi brigaad, mille ülesandeks olid põllutööd. Põllikul asus ka hobulaenutuspunkt, mis tegutses kuni kolhoosivara tagastamiseni. Kolhoosiajal rajati Põllikule lüpsifarm, noorloomade laut ja töötajate elamu. [[1961]]. aastal valminud lüpsifarm oli kavandatud saja lehma pidamiseks. == Kohanimed ja talud == Põlliku küla talude kohta pärinevad täpsemad andmed [[18. sajand]]i algusest. [[1712]]. aasta Maidla mõisa revisjonis on Põlliku külas (Dorf Pollik) nimetatud kolme talu: Pollik Matzu Jürri, Tönno Jürri ja Joste Bertel. [[1732]]. aasta adramaarevisjoni järgi oli Põlliku külas kuus majapidamist. [[1782]]. aasta hingeloenduses on külas märgitud kaheksa talu ja kaks vabadikukohta. Talude kõrval tekkis [[19. sajand]]i algul juurde hajatalusid ja vabadikukohti, mis paiknesid sageli soosaarte ja kõrgemate maakohtade läheduses. [[19. sajand]]i jooksul kujunesid välja mitmed Põlliku ajaloolised talukohad ja saunakohad, nende seas Matsi, Vanatoa, Jaagu, Nooretoa, Pearna, Wahemetsa, Justi, Kaasiku, Palliwerre, Alle-Kõrveniidi ja Laeksaare. Hingeloendustes on märgitud ka mitmesuguseid ameteid pidanud vabadikke, näiteks söepõletajaid, metsavahte, puuraidureid, seppi ja käsitöölisi. [[19. sajand]]i teisel poolel tekkis [[talupoeg]]adel võimalus oma talukohti päriseks osta. Maidla mõisast müüdi esmalt kaugemal asunud Põlliku küla talusid. [[1883]]. aastal sõlmiti Maidla mõisniku [[Berend von Maydell]]i ja Põlliku talupoegade vahel talude ostu-müügilepingud. Päriseks osteti muu hulgas Kääraku, Perri, Nooretoa, Vanatoa, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmäe, Pastimäe, Kõrveniidu, Wahe­metsa ja Kaasiku talud. Talude väljaostmine kujundas Põlliku küla edasise arengu ning kinnistas talude piirid. [[1939. aasta põllumajandusloendus]]e järgi olid Põlliku külas suuremad ostutalud näiteks Kääraku, Perri, Nooretõnu, Vanatõnu, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmaa, Pastimäe, Kõrveniidu, Pansi, Vahemetsa, Kaasiku, Padriku ja Selja. Nende suurused jäid valdavalt 30–75 hektari vahele. Lisaks erataludele kuulusid küla maade hulka riigimetsad, Kõrgemäe raba ning mitmed riigi rendikohad ja metsavahikohad. Põlliku maastik oli seega segu talumajapidamistest, metsadest ja soodest. Vanem asustus on säilinud eelkõige küla keskosas, kus mitmed talukohad paiknevad tänapäevani ajaloolistel asukohtadel. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] m8t0ijnlrdq5hk49xnyro9eckxtbx0o 7200714 7200709 2026-07-24T10:25:49Z Mona 355 /* Kolhoosiaeg */ 7200714 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798). [[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks. 19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla keskuses on säilinud vanema asustusstruktuuri jooni ning seal leidub 18.–19. sajandist pärinevaid talukohti. [[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga. [[1917]]. aastal otsustati Põlliku küla liita Kaiu vallaga, kuid Juuru vallast lahutamise ja Kaiu vallaga liitmisega seotud vaidlus lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud [[külanõukogu]]de perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] [[Vahastu külanõukogu]] alla ning pärast selle likvideerimist [[Kaiu külanõukogu]]sse. [[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu [[Juuru külanõukogu]]ga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks. [[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut [[kolhoos]]ikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel kolhoosiperioodil farmihooneid ja tööliste elamu. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]]. === Kolhoosiaeg === 8. aprillil 1949 asutati [[Põlliku kolhoos]]. Selle esimeesteks olid Aleksander Riisne ja Paul Raudla. 7. oktoobril 1950 ühinesid Põlliku, Vahastu ja Suurekivi kolhoos ning moodustati kolhoos Oktoober. [[1961]] liideti Põlliku piirkond Lenini Tee kolhoosiga ja [[1964]] sai sellest [[Kaiu kolhoos]]i osa. Pärast Lenini Tee kolhoosiga ühinemist jätkas Põllikul tegevust brigaad, mille ülesandeks olid põllutööd. Külas tegutses ka hobulaenutuspunkt, mis säilis kuni kolhoosivara tagastamiseni. Kolhoosiajal kujunes Põllikust kohaliku põllumajandustootmise keskus. [[1961]] valmis külas [[lüpsifarm]] saja [[lehm]]a jaoks, lisaks rajati noorloomalaut ja töötajate elamu. 1963–1964 ehitati nelja korteriga elamu, kuhu elanikud kolisid [[1965]]. aasta kevadel. Kolhoosikorra lõpuperioodil jäi Põlliku Kaiu kolhoosi äärealaks. Tootmise koondumine suurematesse keskustesse ja töökohtade vähenemine mõjutasid küla edasist arengut. == Kohanimed ja talud == Põlliku küla talude kohta pärinevad täpsemad andmed [[18. sajand]]i algusest. [[1712]]. aasta Maidla mõisa revisjonis on Põlliku külas (Dorf Pollik) nimetatud kolme talu: Pollik Matzu Jürri, Tönno Jürri ja Joste Bertel. [[1732]]. aasta adramaarevisjoni järgi oli Põlliku külas kuus majapidamist. [[1782]]. aasta hingeloenduses on külas märgitud kaheksa talu ja kaks vabadikukohta. Talude kõrval tekkis [[19. sajand]]i algul juurde hajatalusid ja vabadikukohti, mis paiknesid sageli soosaarte ja kõrgemate maakohtade läheduses. [[19. sajand]]i jooksul kujunesid välja mitmed Põlliku ajaloolised talukohad ja saunakohad, nende seas Matsi, Vanatoa, Jaagu, Nooretoa, Pearna, Wahemetsa, Justi, Kaasiku, Palliwerre, Alle-Kõrveniidi ja Laeksaare. Hingeloendustes on märgitud ka mitmesuguseid ameteid pidanud vabadikke, näiteks söepõletajaid, metsavahte, puuraidureid, seppi ja käsitöölisi. [[19. sajand]]i teisel poolel tekkis [[talupoeg]]adel võimalus oma talukohti päriseks osta. Maidla mõisast müüdi esmalt kaugemal asunud Põlliku küla talusid. [[1883]]. aastal sõlmiti Maidla mõisniku [[Berend von Maydell]]i ja Põlliku talupoegade vahel talude ostu-müügilepingud. Päriseks osteti muu hulgas Kääraku, Perri, Nooretoa, Vanatoa, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmäe, Pastimäe, Kõrveniidu, Wahe­metsa ja Kaasiku talud. Talude väljaostmine kujundas Põlliku küla edasise arengu ning kinnistas talude piirid. [[1939. aasta põllumajandusloendus]]e järgi olid Põlliku külas suuremad ostutalud näiteks Kääraku, Perri, Nooretõnu, Vanatõnu, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmaa, Pastimäe, Kõrveniidu, Pansi, Vahemetsa, Kaasiku, Padriku ja Selja. Nende suurused jäid valdavalt 30–75 hektari vahele. Lisaks erataludele kuulusid küla maade hulka riigimetsad, Kõrgemäe raba ning mitmed riigi rendikohad ja metsavahikohad. Põlliku maastik oli seega segu talumajapidamistest, metsadest ja soodest. Vanem asustus on säilinud eelkõige küla keskosas, kus mitmed talukohad paiknevad tänapäevani ajaloolistel asukohtadel. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] sch0njqd21wyogwetrz63dbopvt53rb 7200735 7200714 2026-07-24T11:14:27Z Mona 355 /* Ajalugu */ 7200735 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798). [[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks. 19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla tänapäevases asustusmustris on säilinud varasema talukohapõhise asustuse jooni. === Halduskuuluvus === [[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga. [[1917]]. aastal otsustati Põlliku küla liita Kaiu vallaga, kuid Juuru vallast lahutamise ja Kaiu vallaga liitmisega seotud vaidlus lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud [[külanõukogu]]de perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] [[Vahastu külanõukogu]] alla ning pärast selle likvideerimist [[Kaiu külanõukogu]]sse. [[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu [[Juuru külanõukogu]]ga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks. == Kohalik majandus == [[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut [[kolhoos]]ikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel kolhoosiperioodil farmihooneid ja tööliste elamu. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]]. === Piimaühistu ja koorejaam === 20. sajandi esimesel poolel oli Põlliku piirkonna talumajandusega seotud Kaiu Piimaühistu, mille tegevus algas 1912. aastal. 1925. aastal rajati ühistu koorejaamad Kuimetsa, Ingliste ja Põlliku külla. Põlliku koorejaamas töödeldi peamiselt piimast saadud [[Rõõsk koor|koort]] ja [[kaseiin]]i ning väiksemas koguses valmistati [[või]]d. Koorejaama puithoone ehitati 1926. aastal. 1947. aastal alustati uue meiereihoone rajamist ning uus hoone valmis 1952. aastal. Koorejaam kuulus Kaiu Piimaühisusele ja oli ümbruskonna talunike piima vastuvõtu- ja töötlemiskoht. Pärast Eesti NSV võimuorganite otsust lõpetati 1949. aastal piimaühisuse tegevus ning selle varad anti üle moodustatud kolhoosidele. Põlliku koorejaam jätkas tegevust nõukogude perioodil ja lõpetas töö 1970. aastate alguses. === Kolhoosiaeg === 8. aprillil 1949 asutati [[Põlliku kolhoos]]. Selle esimeesteks olid Aleksander Riisne ja Paul Raudla. 7. oktoobril 1950 ühinesid Põlliku, Vahastu ja Suurekivi kolhoos ning moodustati kolhoos Oktoober. [[1961]] liideti Põlliku piirkond Lenini Tee kolhoosiga ja [[1964]] sai sellest [[Kaiu kolhoos]]i osa. Pärast Lenini Tee kolhoosiga ühinemist jätkas Põllikul tegevust brigaad, mille ülesandeks olid põllutööd. Külas tegutses ka hobulaenutuspunkt, mis säilis kuni kolhoosivara tagastamiseni. Kolhoosiajal rajati Põllikule põllumajanduslikke tootmishooneid. [[1961]]. aastal valmis lüpsifarm saja [[lehm]]a jaoks, lisaks rajati noorloomalaut ja töötajate elamu. Aastatel 1963–1964 ehitati nelja korteriga elamu, kuhu elanikud kolisid [[1965]]. aasta kevadel. Kolhooside ühinemise ja tootmise koondumise järel jäi Põlliku Kaiu kolhoosi äärealaks. Töökohtade vähenemine mõjutas küla edasist arengut. === Turbatootmine === Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983. == Kohanimed ja talud == Põlliku küla talude kohta pärinevad täpsemad andmed [[18. sajand]]i algusest. [[1712]]. aasta Maidla mõisa revisjonis on Põlliku külas (Dorf Pollik) nimetatud kolme talu: Pollik Matzu Jürri, Tönno Jürri ja Joste Bertel. [[1732]]. aasta adramaarevisjoni järgi oli Põlliku külas kuus majapidamist. [[1782]]. aasta hingeloenduses on külas märgitud kaheksa talu ja kaks vabadikukohta. Talude kõrval tekkis [[19. sajand]]i algul juurde hajatalusid ja vabadikukohti, mis paiknesid sageli soosaarte ja kõrgemate maakohtade läheduses. [[19. sajand]]i jooksul kujunesid välja mitmed Põlliku ajaloolised talukohad ja saunakohad, nende seas Matsi, Vanatoa, Jaagu, Nooretoa, Pearna, Wahemetsa, Justi, Kaasiku, Palliwerre, Alle-Kõrveniidi ja Laeksaare. Hingeloendustes on märgitud ka mitmesuguseid ameteid pidanud vabadikke, näiteks söepõletajaid, metsavahte, puuraidureid, seppi ja käsitöölisi. [[19. sajand]]i teisel poolel tekkis [[talupoeg]]adel võimalus oma talukohti päriseks osta. Maidla mõisast müüdi esmalt kaugemal asunud Põlliku küla talusid. [[1883]]. aastal sõlmiti Maidla mõisniku [[Berend von Maydell]]i ja Põlliku talupoegade vahel talude ostu-müügilepingud. Päriseks osteti muu hulgas Kääraku, Perri, Nooretoa, Vanatoa, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmäe, Pastimäe, Kõrveniidu, Wahe­metsa ja Kaasiku talud. Talude väljaostmine kujundas Põlliku küla edasise arengu ning kinnistas talude piirid. [[1939. aasta põllumajandusloendus]]e järgi olid Põlliku külas suuremad ostutalud näiteks Kääraku, Perri, Nooretõnu, Vanatõnu, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmaa, Pastimäe, Kõrveniidu, Pansi, Vahemetsa, Kaasiku, Padriku ja Selja. Nende suurused jäid valdavalt 30–75 hektari vahele. Lisaks erataludele kuulusid küla maade hulka riigimetsad, Kõrgemäe raba ning mitmed riigi rendikohad ja metsavahikohad. Põlliku maastik oli seega segu talumajapidamistest, metsadest ja soodest. Vanem asustus on säilinud eelkõige küla keskosas, kus mitmed talukohad paiknevad tänapäevani ajaloolistel asukohtadel. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] k4gqn599qh8y4lo8o79tq1q3d765xy6 7200741 7200735 2026-07-24T11:21:22Z Mona 355 /* Kohalik majandus */ 7200741 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798). [[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks. 19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla tänapäevases asustusmustris on säilinud varasema talukohapõhise asustuse jooni. === Halduskuuluvus === [[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga. [[1917]]. aastal otsustati Põlliku küla liita Kaiu vallaga, kuid Juuru vallast lahutamise ja Kaiu vallaga liitmisega seotud vaidlus lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud [[külanõukogu]]de perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] [[Vahastu külanõukogu]] alla ning pärast selle likvideerimist [[Kaiu külanõukogu]]sse. [[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu [[Juuru külanõukogu]]ga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks. == Kohalik majandustegevus == [[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut [[kolhoos]]ikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel kolhoosiperioodil farmihooneid ja tööliste elamu. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]]. === Piimaühistu ja koorejaam === 20. sajandi esimesel poolel oli Põlliku piirkonna talumajandusega seotud Kaiu Piimaühistu, mille tegevus algas 1912. aastal. 1925. aastal rajati ühistu koorejaamad Kuimetsa, Ingliste ja Põlliku külla. Põlliku koorejaamas töödeldi peamiselt piimast saadud [[Rõõsk koor|koort]] ja [[kaseiin]]i ning väiksemas koguses valmistati [[või]]d. Koorejaama puithoone ehitati 1926. aastal. 1947. aastal alustati uue meiereihoone rajamist ning uus hoone valmis 1952. aastal. Koorejaam kuulus Kaiu Piimaühisusele ja oli ümbruskonna talunike piima vastuvõtu- ja töötlemiskoht. Pärast Eesti NSV võimuorganite otsust lõpetati 1949. aastal piimaühisuse tegevus ning selle varad anti üle moodustatud kolhoosidele. Põlliku koorejaam jätkas tegevust nõukogude perioodil ja lõpetas töö 1970. aastate alguses. === Kolhoosiaeg === 8. aprillil 1949 asutati [[Põlliku kolhoos]]. Selle esimeesteks olid Aleksander Riisne ja Paul Raudla. 7. oktoobril 1950 ühinesid Põlliku, Vahastu ja Suurekivi kolhoos ning moodustati kolhoos Oktoober. [[1961]] liideti Põlliku piirkond Lenini Tee kolhoosiga ja [[1964]] sai sellest [[Kaiu kolhoos]]i osa. Pärast Lenini Tee kolhoosiga ühinemist jätkas Põllikul tegevust brigaad, mille ülesandeks olid põllutööd. Külas tegutses ka hobulaenutuspunkt, mis säilis kuni kolhoosivara tagastamiseni. Kolhoosiajal rajati Põllikule põllumajanduslikke tootmishooneid. [[1961]]. aastal valmis lüpsifarm saja [[lehm]]a jaoks, lisaks rajati noorloomalaut ja töötajate elamu. Aastatel 1963–1964 ehitati nelja korteriga elamu, kuhu elanikud kolisid [[1965]]. aasta kevadel. Kolhooside ühinemise ja tootmise koondumise järel jäi Põlliku Kaiu kolhoosi äärealaks. Töökohtade vähenemine mõjutas küla edasist arengut. === Turbatootmine === Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983. == Kohanimed ja talud == Põlliku küla talude kohta pärinevad täpsemad andmed [[18. sajand]]i algusest. [[1712]]. aasta Maidla mõisa revisjonis on Põlliku külas (Dorf Pollik) nimetatud kolme talu: Pollik Matzu Jürri, Tönno Jürri ja Joste Bertel. [[1732]]. aasta adramaarevisjoni järgi oli Põlliku külas kuus majapidamist. [[1782]]. aasta hingeloenduses on külas märgitud kaheksa talu ja kaks vabadikukohta. Talude kõrval tekkis [[19. sajand]]i algul juurde hajatalusid ja vabadikukohti, mis paiknesid sageli soosaarte ja kõrgemate maakohtade läheduses. [[19. sajand]]i jooksul kujunesid välja mitmed Põlliku ajaloolised talukohad ja saunakohad, nende seas Matsi, Vanatoa, Jaagu, Nooretoa, Pearna, Wahemetsa, Justi, Kaasiku, Palliwerre, Alle-Kõrveniidi ja Laeksaare. Hingeloendustes on märgitud ka mitmesuguseid ameteid pidanud vabadikke, näiteks söepõletajaid, metsavahte, puuraidureid, seppi ja käsitöölisi. [[19. sajand]]i teisel poolel tekkis [[talupoeg]]adel võimalus oma talukohti päriseks osta. Maidla mõisast müüdi esmalt kaugemal asunud Põlliku küla talusid. [[1883]]. aastal sõlmiti Maidla mõisniku [[Berend von Maydell]]i ja Põlliku talupoegade vahel talude ostu-müügilepingud. Päriseks osteti muu hulgas Kääraku, Perri, Nooretoa, Vanatoa, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmäe, Pastimäe, Kõrveniidu, Wahe­metsa ja Kaasiku talud. Talude väljaostmine kujundas Põlliku küla edasise arengu ning kinnistas talude piirid. [[1939. aasta põllumajandusloendus]]e järgi olid Põlliku külas suuremad ostutalud näiteks Kääraku, Perri, Nooretõnu, Vanatõnu, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmaa, Pastimäe, Kõrveniidu, Pansi, Vahemetsa, Kaasiku, Padriku ja Selja. Nende suurused jäid valdavalt 30–75 hektari vahele. Lisaks erataludele kuulusid küla maade hulka riigimetsad, Kõrgemäe raba ning mitmed riigi rendikohad ja metsavahikohad. Põlliku maastik oli seega segu talumajapidamistest, metsadest ja soodest. Vanem asustus on säilinud eelkõige küla keskosas, kus mitmed talukohad paiknevad tänapäevani ajaloolistel asukohtadel. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] 73h7ko8e8d49cawwmxfkbizje2b09so 7200752 7200741 2026-07-24T11:30:59Z Mona 355 /* Kohalik majandustegevus */ 7200752 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Põlliku | pilt = Põlliku küla infostend 2024.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Põlliku''' on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] [[Kaiu–Vahastu tee]] ääres.<ref name="d6C1v" /> Küla asub 30 km kaugusel maakonna keskusest [[Rapla]]st, sama kaugele jäävad lõunas asuvad [[Türi]] ja [[Paide]]. Põlliku küla piirneb põhjas, loodes ja läänes [[Vana-Kaiu]] küla territooriumiga, kirdes asub [[Suurekivi]] küla, idas [[Vahastu]] küla, ning lõunas, [[Järva maakond|Järvamaa]] piiri taga, [[Kädva]] ja [[Sonni]] küla.<ref name="d6C1v" /> 2022. aasta alguse seisuga elas seal 24 inimest. 2006. aastal oli külas 29 elanikku. Küla on esmamainitud [[1476]]. aastal ([[saksa keel]]es Pollik), kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisaomanikule]] [[Goswin Dönhoff]]ile (Donhovede), kes oli [[Dönhoff]]i aadlisuguvõsa esindaja.<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> == Nimi == Eri aegadel on küla nimi olnud Pollik (1476), Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798).<ref name="Otn4G" /><ref name="L44mO" /> Nime päritolu pole päris selge. Seda on seostatud nii sõnaga 'põlmas', mis tähistab inimtühja, lagedat ja põllupidamiseks kõlbmatut ala,<ref name="L44mO" /> kui ka sõnaga 'põld', mille võimalik ik-tuletis viitaks väikesele põllule.<ref name="Otn4G" /> === Nimeliselt ja geograafiliselt seotud paigad^{[[#märkus1|1]]}=== [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Kadja järv]]e kaldal, Kaigassilla soosaarel asus väike [[Ees-Põlliku]] küla, mis koosnes kolmest talust. See küla kuulus ajalooliselt [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa mõisale]] ja jäi tühjaks 1950. aastatel ehk kolhoosikorra alguses. Tänapäeval kuulub see [[Kuimetsa]] küla koosseisu.{{lisa viide}} Põlliku külast kirdesse jääb [[Suurekivi]] küla, mille koosseisu arvati 1977. aastal ajalooliselt [[Kuimetsa mõis]]ale kuulunud ja 1950. aastani [[Kuimetsa vald]]a kuulunud [[Taga-Põlliku]] küla. Küla paiknes [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]], [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Ojasoo mõis]]a piiridel.{{lisa viide}} ;Märkused: *{{ankur|märkus1}}¹<small>Maidla Põllikust tuleb lahus hoida Kuimetsa Põlliku, mis jaguneb kaheks: Ees-Põlliku (praegu Kuimetsa küla osa) ja Taga-Põlliku (Suurekivi küla osa). [https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=P%C3%B5lliku Sissekanne Eesti kohanimeraamatus] (vaadatud 23.11.2024)</small> == Asend ja loodus == Põlliku küla põhja-, loode- ja lääneosas paikneb [[Aela–Viirika soo]],<ref name="d6C1v" /> mida kohapeal tuntakse ka Kõrgemäe rabana. [[Soo]] asub [[Kõrvemaa]] edelaosas ning piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsa- ja sooalad. Maastikku kujundavad mandrijää servakuhjatised ning kõrgematel moreenpinnastel paiknevad [[põllumaa]]d. Põlliku piirkonna looduslikku väärtust suurendavad rabad, metsad ja vanad talukohad. Viirika soo [[turbalasund]]i paksus ulatub 8,4 meetrini. Põlliku Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983 ning ala on kantud taastatavate jääksoode nimekirja. Küla läheduses kulgeb [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] [[Oandu–Ikla matkatee]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=PÕLLIKU |url=https://www.solartour.eu/polliku/ |vaadatud=2026-07-24 |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Põlliku küla on esmamainitud [[1476]]. aastal nimega Pollik, kui see läänistati [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõisa]] omanikule [[Goszwyn Dönhoff]]ile (Donhovede). Hilisemates allikates on küla nimekujudena esinenud Poellick (1494), Grodtpelligeck (1586) ja Tautsi Pollik (1798). [[1586]]. aasta revisjoni andmetel kuulus Põlliku Maidla mõisale [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] ning külas oli [[veski]] ja kolm teenistujat. Sajandite jooksul kuulus küla Maidla mõisa koosseisu ning seda nimetati ka Maidla Põlliku külaks. 19. sajandi lõpus hakkasid Põlliku talupojad ja [[vabadik]]ud Maidla mõisalt maid välja ostma. Küla ajalooline asustus kujunes välja väikese [[sumbküla]]na, mis hiljem laienes [[hajaküla]]ks. Küla tänapäevases asustusmustris on säilinud varasema talukohapõhise asustuse jooni. === Halduskuuluvus === [[1816]]. aasta [[talurahvaseadus]]ega moodustati mõisavallad. Põlliku kuulus algselt Maidla mõisavalla koosseisu ning hiljem Juuru valda. [[1891]]. aastal liideti Maidla vald Juuru vallaga. [[1917]]. aastal otsustati Põlliku küla liita Kaiu vallaga, kuid Juuru vallast lahutamise ja Kaiu vallaga liitmisega seotud vaidlus lahendati lõplikult alles [[1926]]. aastal. [[1939]]. aastal moodustati [[Kuimetsa vald]], mille koosseisu kuulus senise Kaiu valla territoorium. [[1945]]. aastal moodustatud [[külanõukogu]]de perioodil kuulus Põlliku aastatel [[1945]]–[[1954]] [[Vahastu külanõukogu]] alla ning pärast selle likvideerimist [[Kaiu külanõukogu]]sse. [[1972]]. aastal liideti Kaiu külanõukogu [[Juuru külanõukogu]]ga. [[1993]]. aastal taastati [[Kaiu vald]], mille koosseisu Põlliku jäi kuni [[2017]]. aasta haldusreformini. Reformi käigus liideti Kaiu vald koos Juuru, Raikküla ja Rapla vallaga uueks Rapla vallaks. == Kohalik majandustegevus == [[20. sajand]]il mõjutasid küla arengut [[kolhoos]]ikorraldus, maaparandus ja turbatootmine. Põlliku keskusesse rajati 1960. aastatel kolhoosiperioodil farmihooneid ja tööliste elamu. Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati [[turvas]]t aastatel [[1966]]–[[1983]]. === [[Piimaühistu]] ja koorejaam === 20. sajandi esimesel poolel oli Põlliku piirkonna talumajandusega seotud Kaiu Piimaühistu, mille tegevus algas [[1912]]. aastal. [[1925]]. aastal rajati ühistu koorejaamad [[Kuimetsa]], [[Ingliste]] ja Põlliku külla. Põlliku [[koorejaam]]as töödeldi peamiselt piimast saadud [[Rõõsk koor|koort]] ja [[kaseiin]]i ning väiksemas koguses valmistati [[või]]d. Koorejaama puithoone ehitati [[1926]]. aastal. [[1947]]. aastal alustati uue [[meierei]]hoone rajamist ning uus hoone valmis 1952. aastal. Koorejaam kuulus Kaiu Piimaühisusele ja oli ümbruskonna talunike piima vastuvõtu- ja töötlemiskoht. Pärast Eesti NSV võimuorganite otsust lõpetati 1949. aastal piimaühistu tegevus ning selle varad anti üle moodustatud [[kolhoos]]idele. Põlliku koorejaam jätkas tegevust nõukogude perioodil ja lõpetas töö 1970. aastate alguses. === Kolhoosiaeg === 8. aprillil 1949 asutati [[Põlliku kolhoos]]. Selle esimeesteks olid Aleksander Riisne ja Paul Raudla. 7. oktoobril 1950 ühinesid Põlliku, Vahastu ja Suurekivi kolhoos ning moodustati kolhoos Oktoober. [[1961]] liideti Põlliku piirkond Lenini Tee kolhoosiga ja [[1964]] sai sellest [[Kaiu kolhoos]]i osa. Pärast Lenini Tee kolhoosiga ühinemist jätkas Põllikul tegevust brigaad, mille ülesandeks olid põllutööd. Külas tegutses ka hobulaenutuspunkt, mis säilis kuni kolhoosivara tagastamiseni. Kolhoosiajal rajati Põllikule põllumajanduslikke tootmishooneid. [[1961]]. aastal valmis lüpsifarm saja [[lehm]]a jaoks, lisaks rajati noorloomalaut ja töötajate elamu. Aastatel 1963–1964 ehitati nelja korteriga elamu, kuhu elanikud kolisid [[1965]]. aasta kevadel. Kolhooside ühinemise ja tootmise koondumise järel jäi Põlliku Kaiu kolhoosi äärealaks. Töökohtade vähenemine mõjutas küla edasist arengut. === Turbatootmine === Kõrgemäe jääkväljalt kaevandati turvast aastatel 1966–1983. == Kohanimed ja talud == Põlliku küla talude kohta pärinevad täpsemad andmed [[18. sajand]]i algusest. [[1712]]. aasta Maidla mõisa revisjonis on Põlliku külas (Dorf Pollik) nimetatud kolme talu: Pollik Matzu Jürri, Tönno Jürri ja Joste Bertel. [[1732]]. aasta adramaarevisjoni järgi oli Põlliku külas kuus majapidamist. [[1782]]. aasta hingeloenduses on külas märgitud kaheksa talu ja kaks vabadikukohta. Talude kõrval tekkis [[19. sajand]]i algul juurde hajatalusid ja vabadikukohti, mis paiknesid sageli soosaarte ja kõrgemate maakohtade läheduses. [[19. sajand]]i jooksul kujunesid välja mitmed Põlliku ajaloolised talukohad ja saunakohad, nende seas Matsi, Vanatoa, Jaagu, Nooretoa, Pearna, Wahemetsa, Justi, Kaasiku, Palliwerre, Alle-Kõrveniidi ja Laeksaare. Hingeloendustes on märgitud ka mitmesuguseid ameteid pidanud vabadikke, näiteks söepõletajaid, metsavahte, puuraidureid, seppi ja käsitöölisi. [[19. sajand]]i teisel poolel tekkis [[talupoeg]]adel võimalus oma talukohti päriseks osta. Maidla mõisast müüdi esmalt kaugemal asunud Põlliku küla talusid. [[1883]]. aastal sõlmiti Maidla mõisniku [[Berend von Maydell]]i ja Põlliku talupoegade vahel talude ostu-müügilepingud. Päriseks osteti muu hulgas Kääraku, Perri, Nooretoa, Vanatoa, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmäe, Pastimäe, Kõrveniidu, Wahe­metsa ja Kaasiku talud. Talude väljaostmine kujundas Põlliku küla edasise arengu ning kinnistas talude piirid. [[1939. aasta põllumajandusloendus]]e järgi olid Põlliku külas suuremad ostutalud näiteks Kääraku, Perri, Nooretõnu, Vanatõnu, Justi, Pearna, Jaagu, Matsi, Laeksaare, Põllusmaa, Pastimäe, Kõrveniidu, Pansi, Vahemetsa, Kaasiku, Padriku ja Selja. Nende suurused jäid valdavalt 30–75 hektari vahele. Lisaks erataludele kuulusid küla maade hulka riigimetsad, Kõrgemäe raba ning mitmed riigi rendikohad ja metsavahikohad. Põlliku maastik oli seega segu talumajapidamistest, metsadest ja soodest. Vanem asustus on säilinud eelkõige küla keskosas, kus mitmed talukohad paiknevad tänapäevani ajaloolistel asukohtadel. == Vaata ka == * [[Kõrgemäe hoiuala]] * [[Põlliku mõis]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="d6C1v">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=8}}</ref> <ref name="L44mO">{{Raamatuviide|autor=Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski|pealkiri=Põlliku: jalutuskäik külatänaval|aasta=2019|koht=Raplamaa|kirjastus=Rajakaar|lehekülg=12}}</ref> <ref name="Otn4G">{{EKNRveebis|Põlliku}} (vaadatud 23.11.2024)</ref> }} == Kirjandus == * Oma küla rahvas. "Põlliku: jalutuskäik külatänaval". Koostajad Maarika Riismaa, Ants Tuuleveski. Rajakaar OÜ. Raplamaa 2019. ISBN 9789949015634 == Välislingid == * "Põlliku: jalutuskäik külatänaval" [2019]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416408/419155/page/1 DIGAR] * [[Katri Reinsalu]], [https://sonumid.ee/2019/12/19/polliku-kula-lugu-leidis-tee-kaante-vahele/ "Põlliku küla lugu leidis tee kaante vahele"] – [[Raplamaa Sõnumid]] 19. detsember 2019 * [https://www.solartour.eu/polliku/ Põlliku Külaseltsi koduleht] {{Rapla vald}} [[Kategooria:Rapla vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] mk8li0ill499emso408t8hmblis4pj4 0 71186 7200544 6862725 2026-07-23T20:37:54Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Madagaskari poliitikud]]; lisatud [[Kategooria:Madagaskari presidendid]] 7200544 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Appl0405.loselesslycropped.jpg|pisi|Marc Ravalomanana (2005)]] '''Marc Ravalomanana''' (sündinud [[12. detsember]] [[1949]] [[Imerinkasinina]]s) on [[Madagaskar]]i [[poliitik]]. Aastatel 2002–2009 oli ta Madagaskari üheksas [[Madagaskari president|president]]. Ta kuulub [[malagassid]]e [[merina]] hõimu. Valiti esimest korda presidendiks [[2001]]–[[2002]] toimunud valimistel. [[3. detsember|3. detsembril]] [[2006]] valiti ta 54,8% toetusega esimeses ringis teiseks ametiajaks. Enne poliitikasse minekut oli Ravalomanana edukas [[ärimees]]. Talle kuulub riigi suuruselt teine [[piimatööstus|piimatööstusettevõte]]. Ravalomanana alustas oma ärimehe karjääri [[jogurt]]imüüjana, kuni võttis [[pangalaen]]u ja ostis piimatoodete tehase. [[1999]]. aastal kandideeris ta edukalt Madagaskari pealinna [[Antananarivo]] linnapeavalimistel. [[5. august]]il [[2001]] teatas ta, et kandideerib sama aasta [[16. detsember|16. detsembril]] toimuvatel presidendivalimistel. Tegemist oli väga segaste valimistega. Kuigi ametlikel andmetel kogus Ravalomanana esimeses voorus 46% toetuse oma pearivaali [[Didier Ratsiraka]] 40% ees, ning reeglite järgi pidi tulema veel teine voor, kuulutas Marc Ravalomanana ennast valimiste võitjaks ning nõudis, et talle antaks amet üle. Vastaspool ei olnud sellega muidugi nõus ning asi jõudis kohtusse, kus mõlemad pooled süüdistasid teineteist valimistulemuste võltsimises. Pealinna Antananarivo tänavatel toimusid kummagi kandidaadi pooldajate meeleavaldused ning tänavakaklused. Blokeeriti tänavaid ning kogu elutegevus pealinnas oli häiritud. Kohus kuulutas [[29. aprill]]il [[2002]] küll valimiste võitjaks Marc Ravalomanana, et tal aga polnud 50-protsendilist toetust, toimus [[6. mai]]l uus voor, mille ta võitis juba kindlalt. Tema vastaskandidaat endine president [[Didier Ratsiraka]] aga läks [[5. juuli]]l [[2002]] eksiili. Ravalomana on võtnud riigi arenguks palju välislaene, millega on parandatud [[infrastruktuur]]i, remonditud koole ja haiglaid. 18. novembril 2006, kui Marc Ravalomanana lendas parasjagu tagasi visiidilt Euroopast, toimus Antananarivos [[riigipöördekatse]], mis siiski kiiresti maha suruti. Ravalomanana on tulihingeline [[kristlane]]. Ta on korduvalt välja öelnud, et tema unistuseks on kristlik rahvas. Ravalomananat on selle eest teravalt kritiseeritud, sest Madagaskari [[põhiseadus]]e kohaselt peavad [[riik]] ja [[religioon]] olema lahus. Marc Ravalomanana poeg abiellus märtsis 2004 [[bulgaarlased|bulgaarlanna]] Gergana Georgievaga. [[17. märts]]il [[2009]] astus Marc Ravalomanana [[Andry Rajoelina]] ja teda toetava armee survel presidendiametist tagasi. [[2. juuni]]l [[2009]] mõisteti ta võimu kuritarvitamise eest tagaselja neljaks aastaks vangi. ==Välislingid== *[http://www.dailymotion.com/visited/search/Ravalomanana/video/xqrg2_madagascar-lutte-contre-le-hivsida Ingliskeelne klipp HI-viiruse levikust Madagaskaril ja presidendi arvamus] *[http://www.dailymotion.com/visited/search/Ravalomanana/video/xqv1y_interview-ravalomanana-sujet-vihsid Ingliskeelne intervjuu Madagaskari presidendiga] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Didier Ratsiraka]] | nimi=[[Madagaskari president]] | aeg= [[2002]]–[[2009]] | järgnev= [[Andry Rajoelina]]<br><small>kohusetäitja</small>}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ravalomanana, Marc}} [[Kategooria:Madagaskari presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] [[Kategooria:Presidendid]] 4pexnwkqvx1orn5301d9633cx240rpf 0 74991 7200607 7186997 2026-07-24T04:06:53Z CommonsDelinker 1930 Fail Tallinn_Endla_10a.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:Commons:Deletion requests/File:Tallinn Endla 10a.jpg|]]. 7200607 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{See artikkel|on Tallinna tänavast; teiste samanimeliste tänavate kohta vaata artiklit [[Endla tänav (täpsustus)]].}} {{teekaart}} '''Endla tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]] ja [[Kristiine linnaosa]]s. Endla tänava algus kuni [[Lõkke tänav]]ani on [[Kassisaba]] ja [[Tõnismäe asum]]i piiriks ja sealt edasi kuni raudteeni Kassisaba ja [[Uus Maailm (Tallinn)|Uus-Maailm]]a asumi piiriks. Endla tänav viib [[Tõnismägi|Tõnismäelt]] [[Tallinna Hipodroom|hipodroomi]] ja [[Seevald]]i juurde. See on elava [[liiklus]]ega tänav, mis kuulub Tallinna põhiliste liiklussoonte hulka. Seda mööda pääseb kesklinnast [[Mustamäe]]le ja [[Õismäe]]le ning linnast välja [[Keila]], [[Paldiski]] ja [[Tabasalu]]–[[Rannamõisa]] suunal. Endla tänav algab [[Toompuiestee]]lt [[Kaarli puiestee]] pikendusena. See ristub [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänava]], [[Suur-Ameerika tänav|Suur-Ameerika tänava]], [[Villardi tänav|Villardi tänava]], [[Luise tänav|Luise tänava]] (paremalt), [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänava]], [[Madara tänav|Madara tänava]] (paremalt), [[Tulika tänav|Tulika tänava]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] (vasakult), [[Kibuvitsa tänav|Kibuvitsa tänava]] (paremalt), [[Kannikese tänav (Tallinn)|Kannikese tänava]] (paremalt), [[Mooni tänav|Mooni tänava]], [[Koskla tänav|Koskla tänava]] (vasakult), [[Lille tänav (Tallinn)|Lille tänava]] (paremalt), [[Mehaanika põik|Mehaanika põigu]] (vasakult), [[Keemia tänav|Keemia tänava]] (vasakult), [[Vaarika tänav (Tallinn)|Vaarika tänava]] (paremalt) ja [[Metalli tänav]]aga (vasakult). Tänav lõpeb [[Paldiski maantee]] ja [[Mustamäe tee]] ristmikul. Suurima numbriga maja on [[Mineraali tänav]]a ääres asuv Endla 94. Tänav on 1950 meetrit pikk, kulgeb algusest Tulika tänavani edelasse, edasi läände.<ref>http://kaart.tallinn.ee/</ref> Vahetult pärast Tehnika tänavat läheb Endla tänav [[Tallinna–Keila raudtee|raudtee]] alt läbi. [[Endla viadukt]] on ainus [[viadukt]] kogu tänaval. Mööda Endla tänavat sõidab otsast otsani buss number [[42 (Tallinna bussiliin)|42]], kuigi linnast väljuval suunal jääb Koidu ja Tehnika tänava vaheline lõik vahele. Veel kulgevad tänavat mööda trolliliin number [[3 (Tallinna trolliliin)|3]]. Trolliliin [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] kulgeb Endla tänavat mööda trolliliini linnast väljuval suunal, aga kesklinna suunal sõidab sellest risti üle. Bussiliini [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] ületab Endla tänava mõlemad suunad. Trolliliin [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] läbib tänava alguspunkti, [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] lõpp-punkti ja [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] nii algus- kui ka lõpp-punkti, kuid need liinid ei kulge Endla tänavat mööda. [[File:Endla street in Tallinn.JPG|thumb|1972. aastal valminud [[Tallinna Kalatööstuslik Merekool|Tallinna Kalatööstuslikku Merekool]]i 6-korruseline ühiselamu ja õppehoone Endla tänav 4 (paremal, keskosas)]] [[File:EU-EE-TLN-Kesklinn-Endla-Estonian Tax Board.JPG|thumb|Endla tänav 8]] [[Pilt:EE-TLN-Endla street.JPG|thumb|Endla-Tehnika ristmik. Vaade Luise ja [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]]a nurgalt äärelinna suunas]] == Ajalugu == [[Fail:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Endla tänava piirkond 1876. aasta Tallinna linnaplaanil]] [[File:TLA 1465 1 9136 Endla tänav, vaade Tõnismäe poolt 1968 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|left|Vaade Endla tänavale [[Tõnismägi|Tõnismäe]] poolt, 1968. aasta]] Varem oli tänava nimi Wittenhofi Endla ja [[Mustamäe tee]] nurgal asunud [[Wittenhofi suvemõis]]a järgi, mille omanik oli Tallinna [[bürgermeister]] [[Jürgen Witte]] (1684–1755). Endla tänava nimi on olnud ka Vittimõisa tänav, Vitti-mõisa tänav, Vitimõisa tänav; saksa keeles ''Kleine Wittenhofsche Straße, Wittenhofsche Straße, Wittenhofstraße''; vene keeles ''Малая Виттенгофская ул., Виттенгофская ул.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005061&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Endla tn], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)</ref> [[Paldiski maantee|Paldiski]] ehk Haapsalu maantee kohta kasutati ka nimetust ''Wittenhofstraße'' ja ''Große Wittenhofsche Straße.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005845&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Paldiski maantee], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)</ref> Millal tänav tekkis, pole täpselt teada. Endla tänav kannab oma praegust nime 17. jaanuarist 1923. Endla tänava alguse kahekorruselised puumajad (v.a 1878. aastal ehitatud majad Endla 11 kinnistul) pärinesid 1890. aastate esimesest poolest. Endla tänava paaritute numbritega kortermajad 1 kuni 15 natsionaliseeriti nende omanikelt, 1940. aasta lõpus. Nõukogude [[Märtsipommitamine Tallinnas|lennuväe õhurünnaku tagajärjel]] 9./10. märtsil 1944 sai Endla tänav väga rängalt kannatada ja selle ääres hävines täielikult 32 maja. Endla tänava alguse puumajad paaritute numbritega 1-11 säilisid, Endla 13-31 majad aga hävinesid täielikult. Endla tänav 1 ja 3 puumajad lammutati 1968. aasta lõpul ja Endla tn 5, 7 ja 9 majad 1980. aastate algul seoses [[Eesti Rahvusraamatukogu]] ehitamisega 1984–1992. Majas Endla 9 elas tuntud arhitekt [[Alar Kotli]]. == Hoonestus == *Endla tänav (Wittenhofstraße 2) 2 asus 20. sajandi alguses saksa õppekeelega ''Nikolaischule'' *Endla tänav 4, büroohoone, kus asuvad [[Töötukassa]] Tallinna ja Harjumaa osakond. Algne [[Tallinna Kalatööstuslik Merekool|Tallinna Kalatööstuslikku Merekool]]i kuuekorruseline ühiselamu ja õppehoone *Endla tänav 6, 1957. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu *Endla tänav 8, 1958. aastaks ehitatud algne, [[Dmitri Bruns]]i ja [[Ester Liiberg]]i projekteeritud<ref>Toomas Raag, [https://www.pealinn.ee/koik-uudised/suri-arhitekt-dmitri-bruns-n251860 Suri arhitekt Dmitri Bruns]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.pealinn.ee, 23. märts 2020</ref> Ehitajate Klubi hoone. [[Sotsiaalkindlustusamet]]i Tallinna klienditeenindus. Endine [[Maksu- ja Tolliamet]]i Põhja maksukeskuse teenindusbüroo hoone. A *Endla tänav 10a, büroohoone. kus asub [[Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet]]. Endine [[Tallinna Prokuratuur]]i hoone. *Endla tänav 13 // [[Lõkke tänav]] 1 neljakorruseline kivimaja ehitati 1956. ja 1957. aastal ja kuulus alguses [[EKP Keskkomitee]] asjade valitsusele. 1958. aastal anti maja üle Tallinna Elamute valitsusele, 1978. aastast [[Tallinna Kalatööstuslik Merekool|Tallinna Kalatööstusliku Merekooli]] ühiselamu, 1995. aastast oli Endla 13 maja [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i ja [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i kodakondsus- ja migratsiooniosakonna kasutuses. *Endla tänav 15, endine [[Eesti NSV Statistika Keskvalitsus]]e ja [[Statistikaamet]]i hoone *Endla tänav 16, [[Endla Ärimaja]] *Endla tänav 17, 1953. aastal ehitatud neljakorruseline korterelamu, kus asub ka Tallinna [[Muumipere Lastesõim]] *Endla tänav 19, 1934. aastal [[Eugen Sacharias]]e projekti järgi valminud eramu, endise aadressiga [[Varblase tänav]] 6<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 40</ref> *Endla tänav 21, Tallinna Endla Lasteaed *Endla tänav 23, [[Kreutzwald Hotel Tallinn|Kreutzwald Hotel Tallinna]] hoone. Hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kauplus [[Endla (kauplus)|"Endla"]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> :[[Endla viadukt]] *Endla tänav 43, Statoil tankla *Endla tänav 45, [[Kristiine keskus]] *Endla tänav 52, Statoil tankla *Endla tänav 53, Grossi Toidukaubad kauplus (algne [[Lilleküla (kauplus)|Lilleküla kauplus]]) *Endla tänav 61, endine [[Cederhilmi suvemõis]]a peahoone *Endla tänav 77, endine [[Wittenhofi suvemõis]]a peahoone *Endla tänav 88, 1958. aastal ehitatud neljakorruseline [[Tüüpprojekt 1-432|tüüpprojekt 1-432]] korterelamu ([[hruštšovka]]) *Endla tänav 90, 92, 94, 1959. aastal ehitatud neljakorruseline tüüpprojekt 1-432 korterelamu == Galerii == <gallery> Fail:Sunset on Endla Street.jpg|Endla 12 File:Tallinn Endla 15 2013.jpg|Endla 15 Fail:Tallinna Keeltekool.jpg|Endla 22 Fail:Endla tänav 30 (2).jpg|Endla 30 Fail:Endla 38.jpg|Endla 38 Fail:EE-TLN-Kristiine keskus.JPG|Endla tänav 45, [[Kristiine keskus]] Fail:EU-EE-TLN-Kristiine-Grossi supermarket on Endla street.JPG|Endla tänav 53, Grossi Toidukaupade poehoone Fail:Cederhilmí suvemõisa peajoone, Kristiine linnaosa, Endla 61, Tallinn.JPG|Endla tänav 61, endine [[Cederhilmi suvemõis]]a peahoone Fail:Endla 77.jpg|Endla tänav 77, endine [[Wittenhofi suvemõis]]a peahoone Fail:Lilleküla, Tallinn, Estonia - panoramio (3).jpg Fail:EU-EE-Tallinn-Kristiine-Endla street.JPG|Endla 90, 92, 94 2010. aastal Fail:Endla street Tallinn.jpg|Endla 90, 92, 94 2019. aastal Fail:Endla 94.jpg|Endla 94 // [[Mineraali tänav]] </gallery> == Viited == <references/> == Välislingid == {{commonskat|Endla tänav}} *[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/05/17/endla-tanav/ Endla tänav], [[Tallinna Linnaarhiiv]], 17. mai 2017 {{Kassisaba asumi tänavad}} {{Lilleküla asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] cm41k8o363lb3kbbw9m0reuil5me0nj 0 77295 7200371 7164982 2026-07-23T14:34:28Z Mona 355 7200371 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Frank Sinatra | pilt = Frank Sinatra 1973.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Francis Albert Sinatra | alias = The Chairman of the Board<br>Ol' Blue Eyes<br>The Voice | sünniaeg = [[12. detsember]] [[1915]]<br>[[Hoboken]], [[New Jersey]], [[USA]] | surmaaeg = [[14. mai]] [[1998]]<br>[[Los Angeles]], [[California]], USA | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = [[bigbänd]] | amet = | tegev = 1935–1995 | plaadifirma = [[Columbia Records]]<br>[[Capitol Records]]<br>[[Reprise Records]] | seotud_esitajad = | URL = http://www.franksinatra.com/ | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Frank Sinatra''' (sünninimega '''Francis Albert Sinatra'''; [[12. detsember]] [[1915]] [[Hoboken]], [[New Jersey]] osariik – [[14. mai]] [[1998]] [[Los Angeles]] [[California]] osariik) oli [[USA]] laulja ja [[Oscar]]i võitnud näitleja, keda on tihti nimetatud [[20. sajand]]i [[USA]] parimaks meessoost [[popmuusika|pop]]lauljaks. Sinatra vanemad olid itaalia immigrandid: isa Anthony (Saverio Antonino Martino Sinatra) oli pärit Lercara Friddist Sitsiilias ja ema Dolly (Natalina Maria Vittoria Garaventa) oli Lumarzost Liguurias. Dolly vanemad ei kiitnud tütre abielu sitsiillasega heaks, mispeale nad abiellusid salaja 14. veebruaril 1914. Läbi seitsme kümnendi kestnud karjääri jooksul salvestas Sinatra suure hulga klassikalisi albumeid nagu "[[In the Wee Small Hours]]", "[[Songs For Swingin' Lovers]]", "[[Come Fly With Me]]", "[[Only the Lonely]]" ja "[[September of My Years]]" koos mitmete tuntud lauludega nagu "[[My Way (laul)|My Way]]", "[[New York, New York (laul)|New York, New York]]", "[[Strangers in the Night]]" ja "[[It Was a Very Good Year]]". Tema plaate on müüdud rohkem kui 250 miljonit; Sinatra ja tema muusika on jätkuvalt populaarsed ka praegu. Näitlejana muutus ta kõrgelt hinnatuks oma esinemistega filmides nagu "From Here to Eternity" ("[[Siit igavikku (film)|Siit igavikku]]"; 1953), "[[The Man with the Golden Arm]]", "[[Suddenly (1954 film)|Suddenly]]", "[[Pal Joey]]", "[[Ocean's Eleven (1960 film)|Ocean's Eleven]]", ja "[[The Manchurian Candidate (1962 film)|The Manchurian Candidate]]". Aastal [[1965]] pälvis ta [[Grammy elutööauhind|Grammy elutööauhinna]] ja aastal [[1971]] anti talle [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind]]. [[File:Frank Sinatra by Gottlieb c1947- 2.jpg|left|thumb|Frank Sinatra, 1947]] ==Vaata ka== * [[Sinatra doktriin]] ==Välislingid== {{commons|Frank Sinatra}} * {{IMDb}} * [https://www.sinatra.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Sinatra, Frank}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide džässlauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Kongressi kuldmedali kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1915]] [[Kategooria:Surnud 1998]] n840yim9dbvig9ygugfr53r68ge3ugp 0 81923 7200303 7175171 2026-07-23T12:09:11Z Velirand 67997 /* Usutegelased */ 7200303 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}} | tekst = Rahumäe kalmistu }} [[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]] [[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]] [[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]] '''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a. Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele. Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas. Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda. Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud. ==Ajalugu== [[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]] Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad. [[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale. Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi. Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele. [[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /><ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ==Arhitektuur== ===Planeering=== Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> ===Juudi kalmistu kabel=== Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.<ref name="BpNYK" /><ref name="TegED" /> ===Kaarli koguduse kabel=== [[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut. Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.<ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ===Püha Vaimu koguduse kabel=== Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.<ref name="q1OKE" /> Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ===Mälestusmärgid=== Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.<ref name="RpquF" /><ref name="tL9Bz" /><ref name="q41N3" /> Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.<ref name="0lfsX" /><ref name="S5RAS" /> [[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].<ref name="Y8Ssv" /> Mälestussammas avati taas 1997. aastal.<ref name="SHh2F" /> ==Kultuurimälestisi== [[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]] [[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]] [[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]] [[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]] [[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]] [[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]] [[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]] * Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel * Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 * Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 * [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]] * [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit) * [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud * [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud * [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud * [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud * [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor) * [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud * [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud * [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud * [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud * [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud * [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) * [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud * E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) * perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit) * perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)<ref name="IqVkx" /> ==Tulevik== Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ==Tuntud inimeste kalmud== ===Usutegelased=== * [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'') * [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'') * [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'') * [[Toomas Paul]] (''EELK vaimulik'') * [[Rein Premet]] (''Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'') * [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'') * [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik) * [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane) ===Teadlased=== * [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige) * [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'') * [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'') * [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'') * [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'') * [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist) * [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'') * [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'') * [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'') * [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'') * [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'') * [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'') * [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor) ===Kultuuritegelased=== * [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'') * [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik) * [[Karl Aavik]] (''muusik'') * [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'') * [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'') * [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'') * [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'') * [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) * [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja''). * [[Nevil Blumberg]] (muusik) * [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'') * [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'') * [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'') * [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'') * [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'') * [[Gunnar Graps]] (''muusik'') * [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') * [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'') * [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'') * [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog) * [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') * [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'') * [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'') * [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'') * [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'') * [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'') * [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik') * [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'') * [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') * [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'') * [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') * Tõnu Lindvet (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust) * [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'') * [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane) * [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'') * [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'') * [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'') * [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'') * [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'') * [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'') * [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'') * [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'') * [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog) * [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'') * Taavet Mutsu (Mutso) (teatritegelane ning kirjastaja) * [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ning kultuurikorraldaja) * [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'') * [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') * [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor) * [[Jaan Oks]] (kirjanik) * [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu "Jää vabaks, Eesti meri..." autor") * [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') * [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'') * [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) * Agu Pihelga (maalikunstnik) * [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör) * [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'') * [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'') * [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'') * [[Endel Pärn]] (''näitleja'') * [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja) * [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') * [[Paul Raud]] (''kunstnik'') * [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht) * [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') * [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'') * [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'') * [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'') * [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'') * [[Avo Seppel]] (arhitekt) * [[Leida Sibul]] (''laulja'') * Lembit Sibul (humorist ja publitsist) * Vello Sillam (fotograaf ja ettevõtja) * Marie Suurorg (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema) * [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') * Siima Škop (kunstnik) * [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'') * [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'') * [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'') * [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'') * [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, teleajakirjanik''' * Kalju Terasmaa (muusik, laulja ja pedagoog) * [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'') * [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'') * Rein Tomingas (arhitekt ja parodist) * [[Marie Under]] (''luuletaja'') * [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ja tuletõrjemuuseumi looja'') * Kuno-Raul Valdma (ajakirjanik) * [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'') * [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'') * Villi Veskimäe (laulja ja estraadiartist) * [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'') * [[Robert Võsu]] (''vaimulik'') * [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'') * [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane) ===Sõjaväelased=== * [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) * [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'') * [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja) * [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel) * [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) * [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) * [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) * [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane) * [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist) * [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja) ===Ühiskonnategelased=== * [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'') * Sven Ivanov (ettevõtja, majandustegelane) * [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') * [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') * [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') * Allan Kiil (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja) * [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') * Reinhold Käbin (arst ja tervishoiu korraldaja) * Udo Käär (tootmisjuht ja majandustegelane) * Simon Levin (jurist, advokaat) * [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'') * [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'') * [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja) * [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'') * [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'') * Benjamin Valter (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja "Suur Tõll" kapten.) * [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'') * [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'') ===Sporditegelased=== * [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'') * [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'') * [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'') * [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'') * Sara Teitelbaum (sportlane) * [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'') * [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'') * [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'') * [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'') * [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener'') <gallery> Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas </gallery> ==1905. aasta terroriohvrite matusepaik== {{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}} Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. <gallery> Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rahumäe kalmistu koduleht">[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]</ref> <ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat">Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003</ref> <ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59</ref> <ref name="BpNYK">[[Leho Lõhmus]] "Jalutaja teejuht". [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007</ref> <ref name="TegED">[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php "Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007</ref> <ref name="RpquF">Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129</ref> <ref name="tL9Bz">{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="q41N3">Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005</ref> <ref name="0lfsX">Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 "Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2</ref> <ref name="S5RAS">[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 "Politsei mälestas langenud kolleege"] epl.ee, 1. detsember 2007</ref> <ref name="Y8Ssv">Lõhmus, 2007</ref> <ref name="SHh2F">Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 "Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega"] Õhtuleht, 21. juuni 1997</ref> <ref name="q1OKE">Leho Lõhmus, "Nõmme läbi aegade". Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130</ref> <ref name="IqVkx">[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} ==Kirjandus== *Karl Laane, "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002). ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} *Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu] *[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&c=24 Rahumäe kalmistu plaan] *[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat] {{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] t7h5s2aw1botbvkuppigjo0cze8gaqh 7200304 7200303 2026-07-23T12:10:46Z Velirand 67997 /* Usutegelased */ 7200304 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}} | tekst = Rahumäe kalmistu }} [[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]] [[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]] [[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]] '''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a. Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele. Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas. Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda. Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud. ==Ajalugu== [[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]] Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad. [[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale. Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi. Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele. [[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /><ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ==Arhitektuur== ===Planeering=== Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> ===Juudi kalmistu kabel=== Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.<ref name="BpNYK" /><ref name="TegED" /> ===Kaarli koguduse kabel=== [[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut. Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.<ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ===Püha Vaimu koguduse kabel=== Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.<ref name="q1OKE" /> Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ===Mälestusmärgid=== Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.<ref name="RpquF" /><ref name="tL9Bz" /><ref name="q41N3" /> Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.<ref name="0lfsX" /><ref name="S5RAS" /> [[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].<ref name="Y8Ssv" /> Mälestussammas avati taas 1997. aastal.<ref name="SHh2F" /> ==Kultuurimälestisi== [[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]] [[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]] [[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]] [[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]] [[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]] [[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]] [[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]] * Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel * Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 * Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 * [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]] * [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit) * [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud * [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud * [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud * [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud * [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor) * [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud * [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud * [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud * [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud * [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud * [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) * [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud * E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) * perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit) * perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)<ref name="IqVkx" /> ==Tulevik== Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ==Tuntud inimeste kalmud== ===Usutegelased=== * [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'') * [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'') * [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'') * [[Toomas Paul]] (''EELK vaimulik'', teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane) * [[Rein Premet]] (''Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'') * [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'') * [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik) * [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane) ===Teadlased=== * [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige) * [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'') * [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'') * [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'') * [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'') * [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist) * [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'') * [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'') * [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'') * [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'') * [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'') * [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'') * [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor) ===Kultuuritegelased=== * [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'') * [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik) * [[Karl Aavik]] (''muusik'') * [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'') * [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'') * [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'') * [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'') * [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) * [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja''). * [[Nevil Blumberg]] (muusik) * [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'') * [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'') * [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'') * [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'') * [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'') * [[Gunnar Graps]] (''muusik'') * [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') * [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'') * [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'') * [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog) * [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') * [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'') * [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'') * [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'') * [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'') * [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'') * [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik') * [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'') * [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') * [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'') * [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') * Tõnu Lindvet (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust) * [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'') * [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane) * [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'') * [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'') * [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'') * [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'') * [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'') * [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'') * [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'') * [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'') * [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog) * [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'') * Taavet Mutsu (Mutso) (teatritegelane ning kirjastaja) * [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ning kultuurikorraldaja) * [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'') * [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') * [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor) * [[Jaan Oks]] (kirjanik) * [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu "Jää vabaks, Eesti meri..." autor") * [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') * [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'') * [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) * Agu Pihelga (maalikunstnik) * [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör) * [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'') * [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'') * [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'') * [[Endel Pärn]] (''näitleja'') * [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja) * [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') * [[Paul Raud]] (''kunstnik'') * [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht) * [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') * [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'') * [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'') * [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'') * [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'') * [[Avo Seppel]] (arhitekt) * [[Leida Sibul]] (''laulja'') * Lembit Sibul (humorist ja publitsist) * Vello Sillam (fotograaf ja ettevõtja) * Marie Suurorg (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema) * [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') * Siima Škop (kunstnik) * [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'') * [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'') * [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'') * [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'') * [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, teleajakirjanik''' * Kalju Terasmaa (muusik, laulja ja pedagoog) * [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'') * [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'') * Rein Tomingas (arhitekt ja parodist) * [[Marie Under]] (''luuletaja'') * [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ja tuletõrjemuuseumi looja'') * Kuno-Raul Valdma (ajakirjanik) * [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'') * [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'') * Villi Veskimäe (laulja ja estraadiartist) * [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'') * [[Robert Võsu]] (''vaimulik'') * [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'') * [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane) ===Sõjaväelased=== * [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) * [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'') * [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja) * [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel) * [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) * [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) * [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) * [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane) * [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist) * [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja) ===Ühiskonnategelased=== * [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'') * Sven Ivanov (ettevõtja, majandustegelane) * [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') * [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') * [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') * Allan Kiil (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja) * [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') * Reinhold Käbin (arst ja tervishoiu korraldaja) * Udo Käär (tootmisjuht ja majandustegelane) * Simon Levin (jurist, advokaat) * [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'') * [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'') * [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja) * [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'') * [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'') * Benjamin Valter (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja "Suur Tõll" kapten.) * [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'') * [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'') ===Sporditegelased=== * [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'') * [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'') * [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'') * [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'') * Sara Teitelbaum (sportlane) * [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'') * [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'') * [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'') * [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'') * [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener'') <gallery> Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas </gallery> ==1905. aasta terroriohvrite matusepaik== {{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}} Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. <gallery> Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rahumäe kalmistu koduleht">[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]</ref> <ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat">Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003</ref> <ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59</ref> <ref name="BpNYK">[[Leho Lõhmus]] "Jalutaja teejuht". [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007</ref> <ref name="TegED">[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php "Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007</ref> <ref name="RpquF">Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129</ref> <ref name="tL9Bz">{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="q41N3">Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005</ref> <ref name="0lfsX">Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 "Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2</ref> <ref name="S5RAS">[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 "Politsei mälestas langenud kolleege"] epl.ee, 1. detsember 2007</ref> <ref name="Y8Ssv">Lõhmus, 2007</ref> <ref name="SHh2F">Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 "Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega"] Õhtuleht, 21. juuni 1997</ref> <ref name="q1OKE">Leho Lõhmus, "Nõmme läbi aegade". Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130</ref> <ref name="IqVkx">[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} ==Kirjandus== *Karl Laane, "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002). ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} *Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu] *[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&c=24 Rahumäe kalmistu plaan] *[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat] {{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] pxcggxdzov2lgqtb844jdp2br0kxheq 7200305 7200304 2026-07-23T12:11:20Z Velirand 67997 /* Usutegelased */ 7200305 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}} | tekst = Rahumäe kalmistu }} [[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]] [[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]] [[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]] '''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a. Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele. Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas. Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda. Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud. ==Ajalugu== [[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]] Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad. [[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale. Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi. Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele. [[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /><ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ==Arhitektuur== ===Planeering=== Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> ===Juudi kalmistu kabel=== Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.<ref name="BpNYK" /><ref name="TegED" /> ===Kaarli koguduse kabel=== [[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut. Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.<ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ===Püha Vaimu koguduse kabel=== Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.<ref name="q1OKE" /> Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ===Mälestusmärgid=== Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.<ref name="RpquF" /><ref name="tL9Bz" /><ref name="q41N3" /> Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.<ref name="0lfsX" /><ref name="S5RAS" /> [[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].<ref name="Y8Ssv" /> Mälestussammas avati taas 1997. aastal.<ref name="SHh2F" /> ==Kultuurimälestisi== [[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]] [[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]] [[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]] [[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]] [[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]] [[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]] [[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]] * Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel * Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 * Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 * [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]] * [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit) * [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud * [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud * [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud * [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud * [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor) * [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud * [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud * [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud * [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud * [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud * [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) * [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud * E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) * perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit) * perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)<ref name="IqVkx" /> ==Tulevik== Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ==Tuntud inimeste kalmud== ===Usutegelased=== * [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'') * [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'') * [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'') * [[Toomas Paul]] (''EELK vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane'') * [[Rein Premet]] (''Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'') * [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'') * [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik) * [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane) ===Teadlased=== * [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige) * [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'') * [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'') * [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'') * [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'') * [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist) * [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'') * [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'') * [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'') * [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'') * [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'') * [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'') * [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor) ===Kultuuritegelased=== * [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'') * [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik) * [[Karl Aavik]] (''muusik'') * [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'') * [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'') * [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'') * [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'') * [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) * [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja''). * [[Nevil Blumberg]] (muusik) * [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'') * [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'') * [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'') * [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'') * [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'') * [[Gunnar Graps]] (''muusik'') * [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') * [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'') * [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'') * [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog) * [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') * [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'') * [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'') * [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'') * [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'') * [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'') * [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik') * [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'') * [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') * [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'') * [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') * Tõnu Lindvet (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust) * [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'') * [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane) * [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'') * [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'') * [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'') * [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'') * [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'') * [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'') * [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'') * [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'') * [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog) * [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'') * Taavet Mutsu (Mutso) (teatritegelane ning kirjastaja) * [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ning kultuurikorraldaja) * [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'') * [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') * [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor) * [[Jaan Oks]] (kirjanik) * [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu "Jää vabaks, Eesti meri..." autor") * [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') * [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'') * [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) * Agu Pihelga (maalikunstnik) * [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör) * [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'') * [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'') * [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'') * [[Endel Pärn]] (''näitleja'') * [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja) * [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') * [[Paul Raud]] (''kunstnik'') * [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht) * [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') * [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'') * [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'') * [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'') * [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'') * [[Avo Seppel]] (arhitekt) * [[Leida Sibul]] (''laulja'') * Lembit Sibul (humorist ja publitsist) * Vello Sillam (fotograaf ja ettevõtja) * Marie Suurorg (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema) * [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') * Siima Škop (kunstnik) * [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'') * [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'') * [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'') * [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'') * [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, teleajakirjanik''' * Kalju Terasmaa (muusik, laulja ja pedagoog) * [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'') * [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'') * Rein Tomingas (arhitekt ja parodist) * [[Marie Under]] (''luuletaja'') * [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ja tuletõrjemuuseumi looja'') * Kuno-Raul Valdma (ajakirjanik) * [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'') * [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'') * Villi Veskimäe (laulja ja estraadiartist) * [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'') * [[Robert Võsu]] (''vaimulik'') * [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'') * [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane) ===Sõjaväelased=== * [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) * [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'') * [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja) * [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel) * [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) * [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) * [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) * [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane) * [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist) * [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja) ===Ühiskonnategelased=== * [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'') * Sven Ivanov (ettevõtja, majandustegelane) * [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') * [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') * [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') * Allan Kiil (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja) * [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') * Reinhold Käbin (arst ja tervishoiu korraldaja) * Udo Käär (tootmisjuht ja majandustegelane) * Simon Levin (jurist, advokaat) * [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'') * [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'') * [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja) * [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'') * [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'') * Benjamin Valter (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja "Suur Tõll" kapten.) * [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'') * [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'') ===Sporditegelased=== * [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'') * [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'') * [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'') * [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'') * Sara Teitelbaum (sportlane) * [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'') * [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'') * [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'') * [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'') * [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener'') <gallery> Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas </gallery> ==1905. aasta terroriohvrite matusepaik== {{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}} Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. <gallery> Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rahumäe kalmistu koduleht">[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]</ref> <ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat">Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003</ref> <ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59</ref> <ref name="BpNYK">[[Leho Lõhmus]] "Jalutaja teejuht". [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007</ref> <ref name="TegED">[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php "Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007</ref> <ref name="RpquF">Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129</ref> <ref name="tL9Bz">{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="q41N3">Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005</ref> <ref name="0lfsX">Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 "Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2</ref> <ref name="S5RAS">[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 "Politsei mälestas langenud kolleege"] epl.ee, 1. detsember 2007</ref> <ref name="Y8Ssv">Lõhmus, 2007</ref> <ref name="SHh2F">Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 "Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega"] Õhtuleht, 21. juuni 1997</ref> <ref name="q1OKE">Leho Lõhmus, "Nõmme läbi aegade". Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130</ref> <ref name="IqVkx">[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} ==Kirjandus== *Karl Laane, "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002). ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} *Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu] *[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&c=24 Rahumäe kalmistu plaan] *[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat] {{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] 31nxdexx47s4764vxpfoumvbwb4zo5r 0 84156 7200345 7009874 2026-07-23T13:31:33Z Mona 355 7200345 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Liza May Minnelli''' (sündinud [[12. märts]]il [[1946]] [[Los Angeles]]es [[California]]s) on Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija. Ta on üks tuntumaid Ameerika meelelahutusmaailma artiste ning kuulub väheste esinejate hulka, kes on võitnud [[Emmy]], [[Grammy]], [[Oscar]]i ja [[Tony auhind|Tony auhinna]] (nn [[EGOT]]). Minnelli on näitleja ja laulja [[Judy Garland]]i ning filmirežissööri [[Vincente Minnelli]] tütar. Ta kasvas üles [[Hollywood]]i meelelahutusmaailmas ning tegi oma esimese filmiesinemise juba lapsena koos emaga muusikafilmis "[[In the Good Old Summertime]]" (1949). Noore täiskasvanuna alustas ta karjääri laval ning saavutas [[Broadway]]l tunnustuse, võites 1965. aastal Tony auhinna muusikali "[[Flora the Red Menace]]" peaosa eest. Rahvusvahelise kuulsuse tõi Minnellile Sally Bowlesi roll [[Bob Fosse]]'i filmis "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" (1972). Selle rolli eest võitis ta [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]] ja [[BAFTA auhind|BAFTA auhinna]]. Filmist pärit laulud, sealhulgas "Cabaret" ja "[[Maybe This Time]]", said tema tuntumateks esitusteks. 1977. aastal mängis Minnelli koos [[Robert De Niro]]ga muusikalises draamas "[[New York, New York (film)|New York, New York]]'" Filmi nimilaul "[[New York, New York]]", mida ta esitas, sai hiljem üheks tema tuntumaks lauluks ning seda on esitanud paljud teised artistid. Lisaks filmirollidele on Minnelli tuntud eelkõige oma lavashow'de ja kontsertesinemiste poolest. Ta on aastakümneid tegutsenud muusikateatris ning jäänud üheks Broadway ja Ameerika meelelahutuskunsti ikooniks. == Valik filme == {| class="wikitable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Originaalpealkiri !! Pealkiri !! Roll !! Märkus |- | [[1949]] || "[[In the Good Old Summertime]]" || || || |- | [[1967]] || "[[Charlie Bubbles]]" || || || |- | [[1969]] || "[[The Sterile Cuckoo]]" || || || |- | [[1970]] || "[[Tell Me That You Love Me, Junie Moon]]" || || Junie Moon || |- | [[1972]] || "Cabaret" || "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" || Sally Bowles || |- |rowspan="3"| [[1974]] || "[[Just One More Time]]" || || || |- | "[[That's Entertainment!]]" || || || |- | "[[Journey Back to Oz]]" || || || hääl |- | [[1975]] || "[[Lucky Lady]]" || || || |- |rowspan="2"| [[1976]] || "[[Silent Movie]]" || || || |- | "[[A Matter of Time]]" || || || |- | [[1977]] || "[[New York, New York]]" || || || |- | [[1978]] || "[[Arthur (film)|Arthur]]" || || || |- | [[1984]] || "[[The Muppets Take Manhattan]]" || || || |- | [[1985]] || "[[That's Dancing!]]" || || || |- |rowspan="2"| [[1987]] || "[[Pinocchio and the Emperor of the Night]]" || || || hääl |- | "[[Rent-A-Cop]]" || || || |- | [[1988]] || "[[Arthur 2: On the Rocks]]" || || || |- | [[1991]] || "[[Stepping Out]]" || || || |- | [[1994]] || "[[A Century of Cinema]]" || || || dokumentaalfilm |- | [[1995]] || "[[Unzipped]]" || || || dokumentaalfilm |- | [[2006]] || "[[The OH in Ohio]]" || || Alyssa Donahue || |} == Isiklikku == Liza Minnelli on olnud abielus neli korda: [[Peter Allen]]iga (1967–1974), [[Jack Haley juunior]]iga (1974–1979), Mark Geroga (1979–1992) ja [[David Gest]]iga (2002–2007). Kõik abielud lõppesid lahutusega. Lapsi tal ei ole. Liza Minnellil on olnud probleeme [[alkohol]]i ja [[narkootikum]]idega.<ref name="epl" /><ref name="elu24" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="epl">[http://www.epl.ee/news/melu/liza-minnelli-olen-alkohoolik.d?id=50817903 Liza Minnelli: olen alkohoolik], [[Eesti Päevaleht]], 28. detsember 1999</ref> <ref name="elu24">[http://www.elu24.ee/41436/liza-minnelli-otsustas-meelemurkidest-loobuda/ Liza Minnelli otsustas meelemürkidest loobuda], [[Elu24]], 16. oktoober 2008</ref> }} ==Kirjandus== ===inglise keeles=== * Freedland, Michael (2003). ''Liza, with a 'Z': The Traumas and Triumphs of Liza Minnelli.'' Pavilion Books, 270 pages, ill. ISBN 978-1-8610-5681-8 * Leigh, Wendy (1993). ''Liza: Born a Star.'' ‎Dutton, 304 pages. ISBN 978-0-5259-3515-5 * Mair, George (1996). ''Under the Rainbow: The Real Liza Minnelli''. Carol Publishing, 248 pages, ill. ISBN 978-1-5597-2312-1 * Schechter, Scott (2004). ''The Liza Minnelli Scrapbook.'' Kensington Books/Citadel Press, 227 pages. ISBN 978-0-8065-2611-9 * Spada, James (1983). ''Judy and Liza.'' Doubleday & Co., 232 pages. ISBN 978-0-2839-8993-3 ==Välislingid== {{commons|Liza Minnelli}} *{{imdb nimi|id=0591485|nimi=Liza Minnelli}} {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} {{JÄRJESTA:Minnelli, Liza}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] tvlwqewz1mbts4a2ini85fao2o6csgo 7200348 7200345 2026-07-23T13:33:32Z Mona 355 7200348 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Liza May Minnelli''' (sündinud [[12. märts]]il [[1946]] [[Los Angeles]]es [[California]]s) on Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija. Ta on üks tuntumaid Ameerika meelelahutusmaailma artiste ning kuulub väheste esinejate hulka, kes on võitnud [[Emmy]], [[Grammy]], [[Oscar]]i ja [[Tony auhind|Tony auhinna]] (nn [[EGOT]]). Minnelli on näitleja ja laulja [[Judy Garland]]i ning filmirežissööri [[Vincente Minnelli]] tütar. Ta kasvas üles [[Hollywood]]i meelelahutusmaailmas ning tegi oma esimese filmiesinemise juba lapsena koos emaga muusikafilmis "[[In the Good Old Summertime]]" (1949). Noore täiskasvanuna alustas ta karjääri laval ning saavutas [[Broadway (teater)|Broadwayl]] tunnustuse, võites 1965. aastal Tony auhinna muusikali "[[Flora the Red Menace]]" peaosa eest. Rahvusvahelise kuulsuse tõi Minnellile Sally Bowlesi roll [[Bob Fosse]]'i filmis "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" (1972). Selle rolli eest võitis ta [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]] ja [[BAFTA auhind|BAFTA auhinna]]. Filmist pärit laulud, sealhulgas "Cabaret" ja "[[Maybe This Time]]", said tema tuntumateks esitusteks. 1977. aastal mängis Minnelli koos [[Robert De Niro]]ga muusikalises draamas "[[New York, New York (film)|New York, New York]]'" Filmi nimilaul "[[New York, New York]]", mida ta esitas, sai hiljem üheks tema tuntumaks lauluks ning seda on esitanud paljud teised artistid. Lisaks filmirollidele on Minnelli tuntud eelkõige oma lavashow'de ja kontsertesinemiste poolest. Ta on aastakümneid tegutsenud muusikateatris ning jäänud üheks Broadway ja Ameerika meelelahutuskunsti ikooniks. == Valik filme == {| class="wikitable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Originaalpealkiri !! Pealkiri !! Roll !! Märkus |- | [[1949]] || "[[In the Good Old Summertime]]" || || || |- | [[1967]] || "[[Charlie Bubbles]]" || || || |- | [[1969]] || "[[The Sterile Cuckoo]]" || || || |- | [[1970]] || "[[Tell Me That You Love Me, Junie Moon]]" || || Junie Moon || |- | [[1972]] || "Cabaret" || "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" || Sally Bowles || |- |rowspan="3"| [[1974]] || "[[Just One More Time]]" || || || |- | "[[That's Entertainment!]]" || || || |- | "[[Journey Back to Oz]]" || || || hääl |- | [[1975]] || "[[Lucky Lady]]" || || || |- |rowspan="2"| [[1976]] || "[[Silent Movie]]" || || || |- | "[[A Matter of Time]]" || || || |- | [[1977]] || "[[New York, New York]]" || || || |- | [[1978]] || "[[Arthur (film)|Arthur]]" || || || |- | [[1984]] || "[[The Muppets Take Manhattan]]" || || || |- | [[1985]] || "[[That's Dancing!]]" || || || |- |rowspan="2"| [[1987]] || "[[Pinocchio and the Emperor of the Night]]" || || || hääl |- | "[[Rent-A-Cop]]" || || || |- | [[1988]] || "[[Arthur 2: On the Rocks]]" || || || |- | [[1991]] || "[[Stepping Out]]" || || || |- | [[1994]] || "[[A Century of Cinema]]" || || || dokumentaalfilm |- | [[1995]] || "[[Unzipped]]" || || || dokumentaalfilm |- | [[2006]] || "[[The OH in Ohio]]" || || Alyssa Donahue || |} == Isiklikku == Liza Minnelli on olnud abielus neli korda: [[Peter Allen]]iga (1967–1974), [[Jack Haley juunior]]iga (1974–1979), Mark Geroga (1979–1992) ja [[David Gest]]iga (2002–2007). Kõik abielud lõppesid lahutusega. Lapsi tal ei ole. Liza Minnellil on olnud probleeme [[alkohol]]i ja [[narkootikum]]idega.<ref name="epl" /><ref name="elu24" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="epl">[http://www.epl.ee/news/melu/liza-minnelli-olen-alkohoolik.d?id=50817903 Liza Minnelli: olen alkohoolik], [[Eesti Päevaleht]], 28. detsember 1999</ref> <ref name="elu24">[http://www.elu24.ee/41436/liza-minnelli-otsustas-meelemurkidest-loobuda/ Liza Minnelli otsustas meelemürkidest loobuda], [[Elu24]], 16. oktoober 2008</ref> }} ==Kirjandus== ===inglise keeles=== * Freedland, Michael (2003). ''Liza, with a 'Z': The Traumas and Triumphs of Liza Minnelli.'' Pavilion Books, 270 pages, ill. ISBN 978-1-8610-5681-8 * Leigh, Wendy (1993). ''Liza: Born a Star.'' ‎Dutton, 304 pages. ISBN 978-0-5259-3515-5 * Mair, George (1996). ''Under the Rainbow: The Real Liza Minnelli''. Carol Publishing, 248 pages, ill. ISBN 978-1-5597-2312-1 * Schechter, Scott (2004). ''The Liza Minnelli Scrapbook.'' Kensington Books/Citadel Press, 227 pages. ISBN 978-0-8065-2611-9 * Spada, James (1983). ''Judy and Liza.'' Doubleday & Co., 232 pages. ISBN 978-0-2839-8993-3 ==Välislingid== {{commons|Liza Minnelli}} *{{imdb nimi|id=0591485|nimi=Liza Minnelli}} {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} {{JÄRJESTA:Minnelli, Liza}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] ba1402cy68y6tok9ak3lrd9sgy66flp 7200353 7200348 2026-07-23T13:40:38Z Mona 355 7200353 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Liza May Minnelli''' (sündinud [[12. märts]]il [[1946]] [[Los Angeles]]es [[California]]s) on Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija. Ta on üks tuntumaid Ameerika meelelahutusmaailma artiste ning kuulub väheste esinejate hulka, kes on võitnud [[Emmy]], [[Grammy]], [[Oscar]]i ja [[Tony auhind|Tony auhinna]] (nn [[EGOT]]). Minnelli on näitleja ja laulja [[Judy Garland]]i ning filmirežissööri [[Vincente Minnelli]] tütar. Ta kasvas üles [[Hollywood]]i meelelahutusmaailmas ning tegi oma esimese filmiesinemise juba lapsena koos emaga muusikafilmis "[[In the Good Old Summertime]]" (1949). Noore täiskasvanuna alustas ta karjääri laval ning saavutas [[Broadway (teater)|Broadwayl]] tunnustuse võites [[1965]]. aastal [[Tony auhind|Tony auhinna]] [[muusikal]]i "[[Flora the Red Menace]]" peaosa eest. Rahvusvahelise kuulsuse tõi Minnellile Sally Bowlesi roll [[Bob Fosse]]'i filmis "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" (1972). Selle rolli eest võitis ta [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]] ja [[BAFTA auhind|BAFTA auhinna]]. Filmist pärit laulud, sealhulgas "Cabaret" ja "[[Maybe This Time]]", said tema tuntumateks esitusteks. 1977. aastal mängis Minnelli koos [[Robert De Niro]]ga muusikalises draamas "[[New York, New York (film)|New York, New York]]'" Filmi nimilaul "[[New York, New York]]", mida ta esitas, sai hiljem üheks tema tuntumaks lauluks ning seda on esitanud paljud teised artistid. Lisaks filmirollidele on Minnelli tuntud eelkõige oma lavashow'de ja kontsertesinemiste poolest. Ta on aastakümneid tegutsenud muusikateatris ning jäänud üheks Broadway ja Ameerika meelelahutuskunsti ikooniks. == Valik filme == {| class="wikitable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Originaalpealkiri !! Pealkiri !! Roll !! Märkus |- | [[1949]] || "[[In the Good Old Summertime]]" || || || |- | [[1967]] || "[[Charlie Bubbles]]" || || || |- | [[1969]] || "[[The Sterile Cuckoo]]" || || || |- | [[1970]] || "[[Tell Me That You Love Me, Junie Moon]]" || || Junie Moon || |- | [[1972]] || "Cabaret" || "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" || Sally Bowles || |- |rowspan="3"| [[1974]] || "[[Just One More Time]]" || || || |- | "[[That's Entertainment!]]" || || || |- | "[[Journey Back to Oz]]" || || || hääl |- | [[1975]] || "[[Lucky Lady]]" || || || |- |rowspan="2"| [[1976]] || "[[Silent Movie]]" || || || |- | "[[A Matter of Time]]" || || || |- | [[1977]] || "[[New York, New York]]" || || || |- | [[1978]] || "[[Arthur (film)|Arthur]]" || || || |- | [[1984]] || "[[The Muppets Take Manhattan]]" || || || |- | [[1985]] || "[[That's Dancing!]]" || || || |- |rowspan="2"| [[1987]] || "[[Pinocchio and the Emperor of the Night]]" || || || hääl |- | "[[Rent-A-Cop]]" || || || |- | [[1988]] || "[[Arthur 2: On the Rocks]]" || || || |- | [[1991]] || "[[Stepping Out]]" || || || |- | [[1994]] || "[[A Century of Cinema]]" || || || dokumentaalfilm |- | [[1995]] || "[[Unzipped]]" || || || dokumentaalfilm |- | [[2006]] || "[[The OH in Ohio]]" || || Alyssa Donahue || |} == Isiklikku == Liza Minnelli on olnud abielus neli korda: [[Peter Allen]]iga (1967–1974), [[Jack Haley juunior]]iga (1974–1979), Mark Geroga (1979–1992) ja [[David Gest]]iga (2002–2007). Kõik abielud lõppesid lahutusega. Lapsi tal ei ole. Liza Minnellil on olnud probleeme [[alkohol]]i ja [[narkootikum]]idega.<ref name="epl" /><ref name="elu24" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="epl">[http://www.epl.ee/news/melu/liza-minnelli-olen-alkohoolik.d?id=50817903 Liza Minnelli: olen alkohoolik], [[Eesti Päevaleht]], 28. detsember 1999</ref> <ref name="elu24">[http://www.elu24.ee/41436/liza-minnelli-otsustas-meelemurkidest-loobuda/ Liza Minnelli otsustas meelemürkidest loobuda], [[Elu24]], 16. oktoober 2008</ref> }} ==Kirjandus== ===inglise keeles=== * Freedland, Michael (2003). ''Liza, with a 'Z': The Traumas and Triumphs of Liza Minnelli.'' Pavilion Books, 270 pages, ill. ISBN 978-1-8610-5681-8 * Leigh, Wendy (1993). ''Liza: Born a Star.'' ‎Dutton, 304 pages. ISBN 978-0-5259-3515-5 * Mair, George (1996). ''Under the Rainbow: The Real Liza Minnelli''. Carol Publishing, 248 pages, ill. ISBN 978-1-5597-2312-1 * Schechter, Scott (2004). ''The Liza Minnelli Scrapbook.'' Kensington Books/Citadel Press, 227 pages. ISBN 978-0-8065-2611-9 * Spada, James (1983). ''Judy and Liza.'' Doubleday & Co., 232 pages. ISBN 978-0-2839-8993-3 ==Välislingid== {{commons|Liza Minnelli}} *{{imdb nimi|id=0591485|nimi=Liza Minnelli}} {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} {{JÄRJESTA:Minnelli, Liza}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] og84qxqqymh2tov4vr5imsyd04f33pc 7200372 7200353 2026-07-23T14:35:16Z Mona 355 7200372 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Liza May Minnelli''' (sündinud [[12. märts]]il [[1946]] [[Los Angeles]]es [[California]]s) on Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija. Ta on üks tuntumaid Ameerika meelelahutusmaailma artiste ning kuulub väheste esinejate hulka, kes on võitnud [[Emmy]], [[Grammy]], [[Oscar]]i ja [[Tony auhind|Tony auhinna]] (nn [[EGOT]]). Minnelli on näitleja ja laulja [[Judy Garland]]i ning filmirežissööri [[Vincente Minnelli]] tütar. Ta kasvas üles [[Hollywood]]i meelelahutusmaailmas ning tegi oma esimese filmiesinemise juba lapsena koos emaga muusikafilmis "[[In the Good Old Summertime]]" (1949). Noore täiskasvanuna alustas ta karjääri laval ning saavutas [[Broadway (teater)|Broadwayl]] tunnustuse võites [[1965]]. aastal [[Tony auhind|Tony auhinna]] [[muusikal]]i "[[Flora the Red Menace]]" peaosa eest. Rahvusvahelise kuulsuse tõi Minnellile Sally Bowlesi roll [[Bob Fosse]]'i filmis "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" (1972). Selle rolli eest võitis ta [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]] ja [[BAFTA auhind|BAFTA auhinna]]. Filmist pärit laulud, sealhulgas "Cabaret" ja "[[Maybe This Time]]", said tema tuntumateks esitusteks. 1977. aastal mängis Minnelli koos [[Robert De Niro]]ga muusikalises draamas "[[New York, New York]]'" Filmi nimilaul "[[New York, New York (laul)|New York, New York]]", mida ta esitas, sai hiljem üheks tema tuntumaks lauluks ning seda on esitanud paljud teised artistid. Lisaks filmirollidele on Minnelli tuntud eelkõige oma lavashow'de ja kontsertesinemiste poolest. Ta on aastakümneid tegutsenud muusikateatris ning jäänud üheks Broadway ja Ameerika meelelahutuskunsti ikooniks. == Valik filme == {| class="wikitable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Originaalpealkiri !! Pealkiri !! Roll !! Märkus |- | [[1949]] || "[[In the Good Old Summertime]]" || || || |- | [[1967]] || "[[Charlie Bubbles]]" || || || |- | [[1969]] || "[[The Sterile Cuckoo]]" || || || |- | [[1970]] || "[[Tell Me That You Love Me, Junie Moon]]" || || Junie Moon || |- | [[1972]] || "Cabaret" || "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" || Sally Bowles || |- |rowspan="3"| [[1974]] || "[[Just One More Time]]" || || || |- | "[[That's Entertainment!]]" || || || |- | "[[Journey Back to Oz]]" || || || hääl |- | [[1975]] || "[[Lucky Lady]]" || || || |- |rowspan="2"| [[1976]] || "[[Silent Movie]]" || || || |- | "[[A Matter of Time]]" || || || |- | [[1977]] || "[[New York, New York]]" || || || |- | [[1978]] || "[[Arthur (film)|Arthur]]" || || || |- | [[1984]] || "[[The Muppets Take Manhattan]]" || || || |- | [[1985]] || "[[That's Dancing!]]" || || || |- |rowspan="2"| [[1987]] || "[[Pinocchio and the Emperor of the Night]]" || || || hääl |- | "[[Rent-A-Cop]]" || || || |- | [[1988]] || "[[Arthur 2: On the Rocks]]" || || || |- | [[1991]] || "[[Stepping Out]]" || || || |- | [[1994]] || "[[A Century of Cinema]]" || || || dokumentaalfilm |- | [[1995]] || "[[Unzipped]]" || || || dokumentaalfilm |- | [[2006]] || "[[The OH in Ohio]]" || || Alyssa Donahue || |} == Isiklikku == Liza Minnelli on olnud abielus neli korda: [[Peter Allen]]iga (1967–1974), [[Jack Haley juunior]]iga (1974–1979), Mark Geroga (1979–1992) ja [[David Gest]]iga (2002–2007). Kõik abielud lõppesid lahutusega. Lapsi tal ei ole. Liza Minnellil on olnud probleeme [[alkohol]]i ja [[narkootikum]]idega.<ref name="epl" /><ref name="elu24" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="epl">[http://www.epl.ee/news/melu/liza-minnelli-olen-alkohoolik.d?id=50817903 Liza Minnelli: olen alkohoolik], [[Eesti Päevaleht]], 28. detsember 1999</ref> <ref name="elu24">[http://www.elu24.ee/41436/liza-minnelli-otsustas-meelemurkidest-loobuda/ Liza Minnelli otsustas meelemürkidest loobuda], [[Elu24]], 16. oktoober 2008</ref> }} ==Kirjandus== ===inglise keeles=== * Freedland, Michael (2003). ''Liza, with a 'Z': The Traumas and Triumphs of Liza Minnelli.'' Pavilion Books, 270 pages, ill. ISBN 978-1-8610-5681-8 * Leigh, Wendy (1993). ''Liza: Born a Star.'' ‎Dutton, 304 pages. ISBN 978-0-5259-3515-5 * Mair, George (1996). ''Under the Rainbow: The Real Liza Minnelli''. Carol Publishing, 248 pages, ill. ISBN 978-1-5597-2312-1 * Schechter, Scott (2004). ''The Liza Minnelli Scrapbook.'' Kensington Books/Citadel Press, 227 pages. ISBN 978-0-8065-2611-9 * Spada, James (1983). ''Judy and Liza.'' Doubleday & Co., 232 pages. ISBN 978-0-2839-8993-3 ==Välislingid== {{commons|Liza Minnelli}} *{{imdb nimi|id=0591485|nimi=Liza Minnelli}} {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} {{JÄRJESTA:Minnelli, Liza}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] ftwdyq90uv05zk83l64e2xn0egp5n3v 7200374 7200372 2026-07-23T14:43:01Z Mona 355 /* Valik filme */ 7200374 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Liza May Minnelli''' (sündinud [[12. märts]]il [[1946]] [[Los Angeles]]es [[California]]s) on Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija. Ta on üks tuntumaid Ameerika meelelahutusmaailma artiste ning kuulub väheste esinejate hulka, kes on võitnud [[Emmy]], [[Grammy]], [[Oscar]]i ja [[Tony auhind|Tony auhinna]] (nn [[EGOT]]). Minnelli on näitleja ja laulja [[Judy Garland]]i ning filmirežissööri [[Vincente Minnelli]] tütar. Ta kasvas üles [[Hollywood]]i meelelahutusmaailmas ning tegi oma esimese filmiesinemise juba lapsena koos emaga muusikafilmis "[[In the Good Old Summertime]]" (1949). Noore täiskasvanuna alustas ta karjääri laval ning saavutas [[Broadway (teater)|Broadwayl]] tunnustuse võites [[1965]]. aastal [[Tony auhind|Tony auhinna]] [[muusikal]]i "[[Flora the Red Menace]]" peaosa eest. Rahvusvahelise kuulsuse tõi Minnellile Sally Bowlesi roll [[Bob Fosse]]'i filmis "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" (1972). Selle rolli eest võitis ta [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]] ja [[BAFTA auhind|BAFTA auhinna]]. Filmist pärit laulud, sealhulgas "Cabaret" ja "[[Maybe This Time]]", said tema tuntumateks esitusteks. 1977. aastal mängis Minnelli koos [[Robert De Niro]]ga muusikalises draamas "[[New York, New York]]'" Filmi nimilaul "[[New York, New York (laul)|New York, New York]]", mida ta esitas, sai hiljem üheks tema tuntumaks lauluks ning seda on esitanud paljud teised artistid. Lisaks filmirollidele on Minnelli tuntud eelkõige oma lavashow'de ja kontsertesinemiste poolest. Ta on aastakümneid tegutsenud muusikateatris ning jäänud üheks Broadway ja Ameerika meelelahutuskunsti ikooniks. == Valik filme == {| class="wikitable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Originaalpealkiri !! Pealkiri !! Roll !! Märkus |- | [[1949]] || "[[In the Good Old Summertime]]" || || || |- | [[1967]] || "[[Charlie Bubbles]]" || || || |- | [[1969]] || "[[The Sterile Cuckoo]]" || || || |- | [[1970]] || "[[Tell Me That You Love Me, Junie Moon]]" || || Junie Moon || |- | [[1972]] || "Cabaret" || "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" || Sally Bowles || |- |rowspan="3"| [[1974]] || "[[Just One More Time]]" || || || |- | "[[That's Entertainment!]]" || || || |- | "[[Journey Back to Oz]]" || || || hääl |- | [[1975]] || "[[Lucky Lady]]" || || || |- |rowspan="2"| [[1976]] || "[[Silent Movie]]" || || || |- | "[[A Matter of Time]]" || || || |- | [[1977]] || "New York, New York" || "[[New York, New York]]" || || |- | [[1978]] || "[[Arthur (film)|Arthur]]" || || || |- | [[1984]] || "[[The Muppets Take Manhattan]]" || || || |- | [[1985]] || "[[That's Dancing!]]" || || || |- |rowspan="2"| [[1987]] || "[[Pinocchio and the Emperor of the Night]]" || || || hääl |- | "[[Rent-A-Cop]]" || || || |- | [[1988]] || "[[Arthur 2: On the Rocks]]" || || || |- | [[1991]] || "[[Stepping Out]]" || || || |- | [[1994]] || "[[A Century of Cinema]]" || || || dokumentaalfilm |- | [[1995]] || "[[Unzipped]]" || || || dokumentaalfilm |- | [[2006]] || "[[The OH in Ohio]]" || || Alyssa Donahue || |} == Isiklikku == Liza Minnelli on olnud abielus neli korda: [[Peter Allen]]iga (1967–1974), [[Jack Haley juunior]]iga (1974–1979), Mark Geroga (1979–1992) ja [[David Gest]]iga (2002–2007). Kõik abielud lõppesid lahutusega. Lapsi tal ei ole. Liza Minnellil on olnud probleeme [[alkohol]]i ja [[narkootikum]]idega.<ref name="epl" /><ref name="elu24" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="epl">[http://www.epl.ee/news/melu/liza-minnelli-olen-alkohoolik.d?id=50817903 Liza Minnelli: olen alkohoolik], [[Eesti Päevaleht]], 28. detsember 1999</ref> <ref name="elu24">[http://www.elu24.ee/41436/liza-minnelli-otsustas-meelemurkidest-loobuda/ Liza Minnelli otsustas meelemürkidest loobuda], [[Elu24]], 16. oktoober 2008</ref> }} ==Kirjandus== ===inglise keeles=== * Freedland, Michael (2003). ''Liza, with a 'Z': The Traumas and Triumphs of Liza Minnelli.'' Pavilion Books, 270 pages, ill. ISBN 978-1-8610-5681-8 * Leigh, Wendy (1993). ''Liza: Born a Star.'' ‎Dutton, 304 pages. ISBN 978-0-5259-3515-5 * Mair, George (1996). ''Under the Rainbow: The Real Liza Minnelli''. Carol Publishing, 248 pages, ill. ISBN 978-1-5597-2312-1 * Schechter, Scott (2004). ''The Liza Minnelli Scrapbook.'' Kensington Books/Citadel Press, 227 pages. ISBN 978-0-8065-2611-9 * Spada, James (1983). ''Judy and Liza.'' Doubleday & Co., 232 pages. ISBN 978-0-2839-8993-3 ==Välislingid== {{commons|Liza Minnelli}} *{{imdb nimi|id=0591485|nimi=Liza Minnelli}} {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} {{JÄRJESTA:Minnelli, Liza}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 3m8xkexj3yhkksk0kzmfqoyta4gmjb4 7200375 7200374 2026-07-23T14:51:56Z Mona 355 7200375 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Liza May Minnelli''' (sündinud [[12. märts]]il [[1946]] [[Los Angeles]]es [[California]]s) on Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija. Ta on üks tuntumaid Ameerika meelelahutusmaailma artiste ning kuulub väheste esinejate hulka, kes on võitnud [[Emmy]], [[Grammy]], [[Oscar]]i ja [[Tony auhind|Tony auhinna]] (nn [[EGOT]]). Minnelli on näitleja ja laulja [[Judy Garland]]i ning filmirežissööri [[Vincente Minnelli]] tütar. Ta kasvas üles [[Hollywood]]i meelelahutusmaailmas ning tegi oma esimese filmiesinemise juba lapsena koos emaga muusikafilmis "[[In the Good Old Summertime]]" (1949). Noore täiskasvanuna alustas ta karjääri laval ning saavutas [[Broadway (teater)|Broadwayl]] tunnustuse võites [[1965]]. aastal [[Tony auhind|Tony auhinna]] [[muusikal]]i "[[Flora the Red Menace]]" peaosa eest. Rahvusvahelise kuulsuse tõi Minnellile Sally Bowlesi roll [[Bob Fosse]]'i filmis "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" (1972). Selle rolli eest võitis ta [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]] ja [[BAFTA auhind|BAFTA auhinna]]. Filmist pärit laulud, sealhulgas "Cabaret" ja "[[Maybe This Time]]", said tema tuntumateks esitusteks. 1977. aastal mängis Minnelli koos [[Robert De Niro]]ga muusikalises draamas "[[New York, New York]]'" Filmi nimilaul "[[New York, New York (laul)|New York, New York]]", mida ta esitas, sai hiljem üheks tema tuntumaks lauluks ning seda on esitanud paljud teised artistid. Minnelli on lisaks filmitööle teinud pika karjääri laulja ja lavamuusikalide näitlejana. Ta on esinenud [[Broadway (teater)|Broadwayl]] ning andnud kontserte Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas. == Valik filme == {| class="wikitable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Originaalpealkiri !! Pealkiri !! Roll !! Märkus |- | [[1949]] || "[[In the Good Old Summertime]]" || || || |- | [[1967]] || "[[Charlie Bubbles]]" || || || |- | [[1969]] || "[[The Sterile Cuckoo]]" || || || |- | [[1970]] || "[[Tell Me That You Love Me, Junie Moon]]" || || Junie Moon || |- | [[1972]] || "Cabaret" || "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" || Sally Bowles || |- |rowspan="3"| [[1974]] || "[[Just One More Time]]" || || || |- | "[[That's Entertainment!]]" || || || |- | "[[Journey Back to Oz]]" || || || hääl |- | [[1975]] || "[[Lucky Lady]]" || || || |- |rowspan="2"| [[1976]] || "[[Silent Movie]]" || || || |- | "[[A Matter of Time]]" || || || |- | [[1977]] || "New York, New York" || "[[New York, New York]]" || || |- | [[1978]] || "[[Arthur (film)|Arthur]]" || || || |- | [[1984]] || "[[The Muppets Take Manhattan]]" || || || |- | [[1985]] || "[[That's Dancing!]]" || || || |- |rowspan="2"| [[1987]] || "[[Pinocchio and the Emperor of the Night]]" || || || hääl |- | "[[Rent-A-Cop]]" || || || |- | [[1988]] || "[[Arthur 2: On the Rocks]]" || || || |- | [[1991]] || "[[Stepping Out]]" || || || |- | [[1994]] || "[[A Century of Cinema]]" || || || dokumentaalfilm |- | [[1995]] || "[[Unzipped]]" || || || dokumentaalfilm |- | [[2006]] || "[[The OH in Ohio]]" || || Alyssa Donahue || |} == Isiklikku == Liza Minnelli on olnud abielus neli korda: [[Peter Allen]]iga (1967–1974), [[Jack Haley juunior]]iga (1974–1979), Mark Geroga (1979–1992) ja [[David Gest]]iga (2002–2007). Kõik abielud lõppesid lahutusega. Lapsi tal ei ole. Liza Minnellil on olnud probleeme [[alkohol]]i ja [[narkootikum]]idega.<ref name="epl" /><ref name="elu24" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="epl">[http://www.epl.ee/news/melu/liza-minnelli-olen-alkohoolik.d?id=50817903 Liza Minnelli: olen alkohoolik], [[Eesti Päevaleht]], 28. detsember 1999</ref> <ref name="elu24">[http://www.elu24.ee/41436/liza-minnelli-otsustas-meelemurkidest-loobuda/ Liza Minnelli otsustas meelemürkidest loobuda], [[Elu24]], 16. oktoober 2008</ref> }} ==Kirjandus== ===inglise keeles=== * Freedland, Michael (2003). ''Liza, with a 'Z': The Traumas and Triumphs of Liza Minnelli.'' Pavilion Books, 270 pages, ill. ISBN 978-1-8610-5681-8 * Leigh, Wendy (1993). ''Liza: Born a Star.'' ‎Dutton, 304 pages. ISBN 978-0-5259-3515-5 * Mair, George (1996). ''Under the Rainbow: The Real Liza Minnelli''. Carol Publishing, 248 pages, ill. ISBN 978-1-5597-2312-1 * Schechter, Scott (2004). ''The Liza Minnelli Scrapbook.'' Kensington Books/Citadel Press, 227 pages. ISBN 978-0-8065-2611-9 * Spada, James (1983). ''Judy and Liza.'' Doubleday & Co., 232 pages. ISBN 978-0-2839-8993-3 ==Välislingid== {{commons|Liza Minnelli}} *{{imdb nimi|id=0591485|nimi=Liza Minnelli}} {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} {{JÄRJESTA:Minnelli, Liza}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 37utq0ulys4i1ai5w06c7s3cxtchnr3 0 86231 7200444 7200289 2026-07-23T17:36:04Z Mona 355 /* Isiklikku */ 7200444 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Renée Kathleen Zellweger''' (sündinud [[25. aprill]]il [[1969]] [[Katy]]s [[Texas]]es) on Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent. Ta on pälvinud kaks [[Oscar]]it, neli [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobust]], kaks [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind|BAFTA auhinda]] ja neli [[Screen Actors Guild Awards|Screen Actors Guildi auhinda]]. Tuntumad on tema rollid filmides "[[Jerry Maguire]]"' (1996), "[[Bridget Jones's Diary]]"' (2001), "Chicago" (2002), "Cold Mountain" (2003) ja "Judy" (2019). Zellweger sündis Texase osariigis Katys. Tema isa Emil Erich Zellweger oli Šveitsist pärit masinaehitusinsener ning ema Kjellfrid Irene Andreassen Norra päritolu meditsiiniõde. Ta kasvas üles Texases ja õppis [[Texase Ülikool Austinis|Texase Ülikoolis Austinis]], kus omandas inglise kirjanduse erialal bakalaureusekraadi. Ülikooli ajal hakkas ta osalema draamakursustel, mis äratasid temas huvi näitlemise vastu. Pärast õpinguid alustas Zellweger näitlejakarjääri väiksemates Texases valminud filmides. Laiema tuntuse tõi talle 1996. aastal roll romantilises draamas "Jerry Maguire", milles ta mängis [[Tom Cruise]]'i kõrval. Rahvusvaheliseks staariks tõusis ta nimiosaga filmis "[[Bridget Jonesi päevik (film)|Bridget Jonesi päevik]]", mille eest ta kandideeris esimest korda [[Oscar]]ile. 2004. aastal pälvis Zellweger [[Parima naiskõrvalosatäitja Oscar|parima naiskõrvalosatäitja Oscari]] Ruby Thewesi rolli eest sõjadraamas "Cold Mountain". Teise Oscari võitis ta 2020. aastal [[Parima naispeaosatäitja Oscar|parima naispeaosatäitja kategoorias]] [[Judy Garland]]i kehastamise eest eluloofilmis "Judy". == Valik filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused |- | 1992 | "[[A Taste for Killing]]" | | Mary Lou | |- | 1993 | "[[Dazed and Confused]]" | | Gina | |- | 1994 | "[[8 Seconds]]" | | Cindy | |- | 1994 | "[[Love and a .45]]" | | Starlene Cheatham | |- | 1994 | "[[Reality Bites]]" | | Tami | Märkimata osatäitmine |- | 1995 | "[[Empire Records]]" | | Gina | |- | 1995 | "[[The Low Life]]" | | Jo | |- | 1996 | "[[Jerry Maguire]]" | | Dorothy Boyd | |- | 1997 | "[[Deceiver]]" | | Elizabeth | |- | 1998 | "[[One True Thing]]" | | Ellen Gulden | |- | 1998 | "[[The Bachelor]]" | | Anne Arden | |- | 2000 | "[[Me, Myself & Irene]]" | | Irene P. Waters | |- | 2000 | "[[Nurse Betty]]" | | Betty Sizemore | |- | 2001 | "Bridget Jones's Diary" | "[[Bridget Jonesi päevik (film)|Bridget Jonesi päevik]]" | [[Bridget Jones (tegelane)|Bridget Jones]] | |- | 2002 | "Chicago" | "[[Chicago (film 2002)|Chicago]]" | Roxie Hart | |- | 2003 | "[[Down with Love]]" | | Barbara Novak | |- | 2003 | "Cold Mountain" | "[[Külmale mäele]]" | Ruby Thewes | [[Parima naiskõrvalosatäitja Oscar]] |- | 2004 | "Bridget Jones: The Edge of Reason" | "[[Bridget Jones: täitsa lõpp]]" | Bridget Jones | |- | 2005 | "Cinderella Man" | "[[Tuhkatriinu mees]]" | Mae Braddock | |- | 2006 | "Miss Potter" | "[[Preili Potter]]" | Beatrix Potter | |- | 2007 | "Bee Movie" | "[[Mesilase film]]" | Vanessa Bloome | Hääl |- | 2008 | "[[Leatherheads]]" | | Lexie Littleton | |- | 2008 | "[[Appaloosa]]" | | Allison French | |- | 2009 | "[[My One and Only]]" | | Anne Deveraux | |- | 2009 | "[[Case 39]]" | | Emily Jenkins | |- | 2016 | "Bridget Jones's Baby" | "[[Bridget Jonesi beebi]]" | Bridget Jones | |- | 2016 | "[[The Whole Truth]]" | | Loretta Lassiter | |- | 2017 | "[[Same Kind of Different as Me]]" | | Deborah Hall | |- | 2018 | "[[Here and Now]]" | | Vivienne | |- | 2019 | "[[Judy]]" | | [[Judy Garland]] | [[Parima naispeaosatäitja Oscar]] |- | 2025 | "Bridget Jones: Mad About the Boy (film)|Bridget Jones: Mad About the Boy" | "[[Bridget Jones: poisi järele hull]]" | Bridget Jones | |} ==Isiklikku== Renée Zellweger on ema poolt [[Saamid|saami]] päritolu.<ref>Inna-Katrin Hein. [https://elu24.postimees.ee/6577786/saami-juurtega-renee-zellweger-saab-50 "Saami juurtega Reneé Zellweger saab 50". Õhtuleht, 25. aprill 2019]</ref> Tema ema Kjellfrid Irene Andreassen sündis [[Norra]]s ning tema suguvõsa juured ulatuvad Põhja-Norra saamide hulka. Zellwegeri isa Emil Erich Zellweger oli [[Šveits]]ist pärit masinaehitusinsener. 2005. aastal abiellus Zellweger kantrilaulja [[Kenny Chesney]]ga, kuid abielu tühistati samal aastal. Hiljem on ta olnud suhtes muu hulgas muusik [[Doyle Bramhall II]] ja telesaatejuht [[Ant Anstead]]iga. Zellweger elab peamiselt Ameerika Ühendriikides ning on hoidnud oma eraelu avalikkuse eest suhteliselt privaatsena. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * {{IMDb}} * [http://www.huffingtonpost.com/renee-zellweger/we-can-do-better_b_11355000.html "We Can Do Better"] [[The Huffington Post]] {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} {{JÄRJESTA:Zellweger, Renée}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Saamid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] snw60fa5o760abiuc8emhahhfj61ogw 0 96252 7200733 6409743 2026-07-24T11:06:14Z NOSSER 8097 7200733 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Friedebert Tuglase monument.JPG|pisi|Friedebert Tuglase monument Tartus Ülejõe pargis]] '''Friedebert Tuglase monument''' on [[Friedebert Tuglas]]e 100. sünniaastapäevaks rajatud [[mälestusmärk]] [[Tartu]]s [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]]. Taiese autorid on [[skulptor]] [[Edgar Viies]] ja [[arhitekt]] [[Andres Mänd]]<ref>[https://web.archive.org/web/20160306112912/http://www.rakvereteater.ee/nooreestisuvi/ Noor Eesti suvi.] Rakvere Teater</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160310172203/http://web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=23326/tervik1207.pdf Keila linnaarhitekt on Andres Mänd.] Keila Leht, 7. detsember 2007. Lk. 4</ref>. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/08E15A974DB68CFFC2256D730044484E Fr. Tuglase monument] Tartu kultuuriväärtusega asjade ja -mälestiste registris {{koord}} [[Kategooria:Tartu mälestusmärgid]] [[Kategooria:Tartu kultuurimälestised]] [[Kategooria:Ülejõe]] [[Kategooria:1986. aasta Eestis]] 2bpjslrc7ejox1p8gzer7vpdiyjgmjw 0 96336 7200734 6945618 2026-07-24T11:06:39Z NOSSER 8097 7200734 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Monument to K.E.Baer, 2007.jpg|pisi|250px|Karl Ernst von Baeri monument]] [[Pilt:Baeri monumendi pea pesemine, volber 2017.jpg|pisi|Baeri pea pesemine 2017. aastal]] '''Karl Ernst von Baeri monument''' on [[Karl Ernst von Baer]]i 10. surma-aastapäevaks püstitatud mälestusmärk [[Tartu]]s [[Toomemägi|Toomemäel]]. Monument koosneb postamendil asetsevast Baer kujust. Selle lõi skulptor [[Aleksandr Opekušin]] ja kuju valati Peterburis. Kivist postamendil on teadlase nimi ja loorberipärg. Monumenti ümbritseb metallaed, mis on valmistatud G. E. Lesta töökojas Tartus. 1881. aastal korraldatud Baeri mälestussamba konkursi võitis [[Franz Karl Theodor von Villebois]], kuid aluseks võeti Aleksandr Opekušini kavand.<ref name="1000 tartlast" /> Pronksskulptuuriga monument avati [[28. november|28. novembril]] <small>([[Juliuse kalender|vkj]] 16. novembril)</small> [[1886]]. Avamisest võtsid osa ka Baeri poeg ja tütar. == Rituaalid == [[Volbriõhtu]]l pesevad [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i noorliikmed Baeri monumendi pead [[vahuvein]]iga.<ref>{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/020507/tartu_postimees/258167.php |pealkiri=Üliõpilased haarasid tuisuses linnas võimu |vaadatud=2008-01-29 |arhiivimisaeg=2008-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080313224539/http://www.postimees.ee/020507/tartu_postimees/258167.php |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Vaata ka== *[[Baeri päev]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="1000 tartlast">1000 tartlast läbi aegade. Tartu 2003, lk 489</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat}} * {{kultuurimälestis}} *[https://www.delfi.ee/artikkel/32571739 Baeri lapselapselaps pesi Tartus oma esiisa pea puhtaks], Delfi, 13. august 2010 {{Coordinate|NS=58.380916|EW=26.715914|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tartu mälestusmärgid]] [[Kategooria:Tartu kultuurimälestised]] [[Kategooria:Toomemägi]] [[Kategooria:Karl Ernst von Baer]] frj0ujx0oqdx0rwfktysbaklhtkb5v7 0 98859 7200661 6968199 2026-07-24T08:34:15Z Märt Põder 55549 /* Poliitiline tegevus */ 7200661 wikitext text/x-wiki '''Harald Haberman''' ([[19. detsember]] [[1904]] – [[16. detsember]] [[1986]]) oli eesti zooloog, [[Eesti NSV Teaduste akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] liige (1946). ==Elukäik== Harald Haberman lõpetas [[1932]]. aastal bioloogina [[Tartu ülikool]]i, oli 1932–1939 [[Tartu Ülikooli zooloogiainstituut|Tartu Ülikooli zooloogiainstituudi]] assistent, [[1939]]. aastast vanemassistent. [[1944]]–[[1948]] oli ta Tartu Riikliku Ülikooli õppeprorektor ning üldbioloogia ja darvinismi kateedri juhataja. [[1951]] kaitses bioloogiadoktori väitekirja, [[1955]] sai professori kutse. 1946. aastal kinnitati Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks, 1954 akadeemikuks. 1957–1964 oli Bioloogia- ja Meditsiiniteaduste Osakonna akadeemik-sekretär. 1960–1984 „Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Bioloogia” toimetuskolleegiumi liige. Ta oli 1947–1977 [[ZBI|Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] direktor. ==Teadustegevus== Habermani põhiuurimisvaldkond oli aastatel 1929–1939 seotud hüdrobioloogiaga. mageveeselgrootute liigiline koosseis, levik ja ökoloogia. Hilisematel aastatel lisandusid mardikaliste liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Haberman on Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Ta oli viljakas loodusteaduste populariseerija. == Näitlejatöö == Harald Haberman mängis episoodilist rolli (astronoom) Eesti mängufilmis [[Indrek (film)|„Indrek“]] (1975). ==Poliitiline tegevus== Haberman oli [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] (EKP) liige alates 1939. aastast. [[1940]]. aasta juunist augustini oli ta [[Johannes Varese valitsus]]e siseministri abi<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/06/26/18 Nimetati siseministri abid], Postimees (1886-1944), nr. 169, 26 juuni 1940</ref> ja [[sisekaitseülem]], [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|1940. aasta Riigivolikogu valimiste]] peakomitee liige<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=6.07.1940 |pealkiri=Nimetati valimiste peakomitee liikmed |lehekülg=1 |väljaanne=Rahva Hääl}}</ref>. == Teosed == * "Tagasivaatamisi. Memuaarid" Eesti Raamat, 1988 * "Eesti [[jooksiklased]] (''Coleoptera, Carabidae'')" Kirjastus Valgus, 1968 * "Elu olemusest: andmeid ja mõtteid" Kirjastus Valgus, 1968 * "Eesti [[hüpikpoilased]]: ''Chrysomelidae, Halticinae''" Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1962 * "An ecological and zoogeographical analysis of the Estonian fauna of ''Carabidae'' (''Coleoptera'')" - ''Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised'', 1964 * "Materialismi ja idealismi võitlusest bioloogias" Eesti Riiklik Kirjastus, 1961 * "Mida õpetab mitšuurinlik bioloogia elust" Eesti Riiklik Kirjastus, 1954 * "Eesti NSV mardikaliste (''Coleoptera'') süstemaatiline nimestik leviku- ja leiukohtade andmetega. 1. osa, [[Röövmardikalised]] (''Adephaga''). Систематический список жесткокрылых Эстонской ССР с данными о распространении и стациях видов. 1. часть, Адефаги." Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1952 * "Kiirkirja lugemik" Tartu, 1937 * "Der See Külajärv als Beispiel einer Eu-Dys Sukzession" Tartu, 1936. * "Ahja jõe ülemjooksu põhjafaunast" Tartu, 1934 * "Eestikeelne kiirkiri" Tartu, 1930 == Tunnustus == * 1964 [[Eesti NSV teeneline teadlane]] * 1964 [[Eesti Looduseuurijate Selts|Eesti Looduseuurijate Seltsi]] auliige (1984 aupresident) * 1971 Nikolai Vavilovi medal * 1980 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] * 1984 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|536}} * Telesaade [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/akadeemikud-harald-haberman „Akadeemikud: 1 | Harald Haberman“] (ETV 1978) {{JÄRJESTA:Haberman, Harald}} [[Kategooria:Tartu Riikliku Ülikooli parteialgorganisatsiooni liikmed]] [[Kategooria:Eesti zooloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi presidendid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1986]] fzvkssg1d4jqhxlr4r9jhgkrcvsf9ol 10 100473 7200426 6792522 2026-07-23T17:05:23Z Poolautomaat 234014 Kustutatud kogu lehekülje sisu 7200426 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 7200430 7200426 2026-07-23T17:11:03Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Poolautomaat|Poolautomaat]] ([[User talk:Poolautomaat|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. 6066756 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#invoke:Citation/CS1|citation |CitationClass=web|TemplateName=netiviide }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 04e9az1arazaoxn9t9bqjwb1f2ibm1f 0 102567 7200677 6461031 2026-07-24T09:17:19Z Tanel poiss 234049 /* */ 7200677 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="300" |colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"| |- style="vertical-align:top;" |'''Liin''' |Kasutusel asenduslaevana |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitaja''' |[[Meyer Werft]], [[Saksamaa]] |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitatud''' |1971 |- style="vertical-align:top;" |'''Pikkus''' |71,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Laius''' |16,3 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Süvis''' |4,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Reisijakohti''' |400 |- style="vertical-align:top;" |'''Autokohti''' |105 |- style="vertical-align:top;" |'''Võimsus''' |3236 kW |- style="vertical-align:top;" |'''Kiirus''' |14,5 sõlme |- style="vertical-align:top;" |} '''Regula''' on [[parvlaev]], mis sõitis peamiselt [[Heltermaa]]–[[Rohuküla]] liinil. Regula oli [[Saaremaa Laevakompanii]] esimene n.ö. uue põlvkonna laev, milles oli varasemast rohkem mõeldud ka reisijate mugavusele. Enne Eesti lipu alla ostmist 1997. aastal kuulus Regula [[Scandlines]]'ile ning sõitis aastail 1971–1996 [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahelisel liinil [[Helsingør]]–[[Helsingborg]]. Ehitatud ühena kolmest laevast sama projekti järgi perioodil 1968–1973, oli Regula algselt 800-kohaline, mahutades 75 sõidukit<ref>http://kommandobryggan.se/hh/regula.htm</ref>. 1985 ehitas [[Scandlines]] Regula, Betula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/betula68.htm</ref> ja Ursula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/ursula.htm</ref> ümber 900-kohaliseks ja 105 sõiduautot mahutavaks. Regula sõitis [[Virtsu]]–[[Kuivastu]] liinil, kuni Saaremaa Laevakompanii kaks oma kolmest uuest parvlaevast Saksamaal rakendas ja tekkis vajadus panna laev [[Hiiumaa]]-liinile. 2016. aasta juulis ostis Regula [[Tallinna Sadam]]a [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] [[TS Laevad]].<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/5c955936-94d4-4821-8136-f4df130dc56d/leedo-regula-muuk-oli-firma-jaoks-korralik-tehing "Leedo: Regula müük oli firma jaoks korralik tehing"] ERR, 28. juuli 2016</ref> Küll jäi seda esialgu edasi opereerima Saaremaa Laevakompanii.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-teenib-leedole-raha-ka-parast-laeva-muuki-riigifirmale?id=75177345 "Regula teenib Leedole raha ka pärast laeva müüki riigifirmale"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> On hinnatud, et kui Saaremaa Laevakompanii soetas 1997. aastal aluse umbes 30 miljoni krooni<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-maksis-1997-aastal-alla-kahe-miljoni-euro?id=75176593 "Regula maksis 1997. aastal alla kahe miljoni euro"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> ehk natuke vähem kui kahe miljoni euro eest, siis TS Laevad käis selle eest välja summa vahemikus 4–6,5 miljonit<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/parvlaevade-riigistamise-vaimne-isa-juhan-parts-regula-ostust-see-on-mottetu-vanaraud?id=75175545 "Parvlaevade riigistamise vaimne isa Juhan Parts Regula ostust: see on mõttetu vanaraud"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> eurot. Hiljem täpsustati, et müügihinnaks oli 4 miljonit.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/baad0831-5b6b-4d03-aca7-4fdc36157253/ametlik-regula-hind-oli-neli-miljonit "Ametlik: Regula hind oli neli miljonit"] ERR, 2. august 2016.</ref> TS Laevad soetas Regula asenduslaevaks, aga on kasutanud seda ka lisareiside tegemisel.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/93437619/ts-laevad-ja-transpordiamet-leppisid-kokku-suvistes-lisareisides "TS Laevad ja transpordiamet leppisid kokku suvistes lisareisides"] Delfi Ärileht, 14. mai 2021.</ref> Asenduslaevana on see toiminud näiteks pärast 2017. aastal parvlaevaga Tiiu aset leidnud juhtimisseadme riket<ref>[https://www.err.ee/610095/parvlaev-tiiu-katki-asenduslaevaks-regula "Parvlaev Tiiu katki, asenduslaevaks Regula"] ERR, 29. juuli 2017.</ref> ja 2021. aastal parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/7298980/tiiu-tulek-hoiab-ara-kuivastu-virtsu-liini-ulekuumenemise "Tiiu tulek hoiab ära Kuivastu-Virtsu liini ülekuumenemise"] Saarte Hääl, 22. juuli 2021.</ref>. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://laevakinnistusraamat.rik.ee/ e-laevakinnisturaamat] *[https://online.le.ee/2021/02/01/parvlaev-regula-sai-50aastaseks/ "Parvlaev Regula sai 50aastaseks"] Lääne Elu, 1. veebruar 2021 [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] [[Kategooria:TS Laevad]] 17r9vztcjoucg4olamtnih2hlvxnk3o 7200687 7200677 2026-07-24T09:32:03Z Tanel poiss 234049 /* */ 7200687 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="300" |colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"|https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung-ss&hs=K0y&sca_esv=7653edd048582144&sxsrf=APpeQnuNfj0Wcr3kfh0iKab7GFV8NySlzw:1784885484160&udm=2&fbs=ABfTbFWFIhUa2iM7hrjFh9O9T9kH1BeKijRzZrl4cZmRoCl8trkROC2GpV0XBf6ukb-pSlm7Hm2lyDu-gzUlrmXgUMEt2O2S_Cxbl3h8hBUFr_pTp1WJdYoD_ft2R93UzZ8qkkeQj5Kc_iQtu0sRrYemMf12WVuCD0A64i9SoOiBC91Cprmcwew&q=regula&sa=X&ved=2ahUKEwif1_3JgOuVAxWgFBAIHXIZAowQtKgLegQIFBAB&biw=384&bih=701&dpr=2.81&safe=active&ssui=on#sv=CAMSVxoyKhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNMg5QTTVyZVJnSVBHcHkxTToOMHpPNTcweGpTUlp1cU0gBCoXCgFzEhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNGAEwAUoECAEQAhgHILHOg7QJSggQAhgBIAIoAQ |- style="vertical-align:top;" |'''Liin''' |Kasutusel asenduslaevana |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitaja''' |[[Meyer Werft]], [[Saksamaa]] |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitatud''' |1971 |- style="vertical-align:top;" |'''Pikkus''' |71,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Laius''' |16,3 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Süvis''' |4,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Reisijakohti''' |400 |- style="vertical-align:top;" |'''Autokohti''' |105 |- style="vertical-align:top;" |'''Võimsus''' |3236 kW |- style="vertical-align:top;" |'''Kiirus''' |14,5 sõlme |- style="vertical-align:top;" |} '''Regula''' on [[parvlaev]], mis sõitis peamiselt [[Heltermaa]]–[[Rohuküla]] liinil. Regula oli [[Saaremaa Laevakompanii]] esimene n.ö. uue põlvkonna laev, milles oli varasemast rohkem mõeldud ka reisijate mugavusele. Enne Eesti lipu alla ostmist 1997. aastal kuulus Regula [[Scandlines]]'ile ning sõitis aastail 1971–1996 [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahelisel liinil [[Helsingør]]–[[Helsingborg]]. Ehitatud ühena kolmest laevast sama projekti järgi perioodil 1968–1973, oli Regula algselt 800-kohaline, mahutades 75 sõidukit<ref>http://kommandobryggan.se/hh/regula.htm</ref>. 1985 ehitas [[Scandlines]] Regula, Betula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/betula68.htm</ref> ja Ursula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/ursula.htm</ref> ümber 900-kohaliseks ja 105 sõiduautot mahutavaks. Regula sõitis [[Virtsu]]–[[Kuivastu]] liinil, kuni Saaremaa Laevakompanii kaks oma kolmest uuest parvlaevast Saksamaal rakendas ja tekkis vajadus panna laev [[Hiiumaa]]-liinile. 2016. aasta juulis ostis Regula [[Tallinna Sadam]]a [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] [[TS Laevad]].<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/5c955936-94d4-4821-8136-f4df130dc56d/leedo-regula-muuk-oli-firma-jaoks-korralik-tehing "Leedo: Regula müük oli firma jaoks korralik tehing"] ERR, 28. juuli 2016</ref> Küll jäi seda esialgu edasi opereerima Saaremaa Laevakompanii.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-teenib-leedole-raha-ka-parast-laeva-muuki-riigifirmale?id=75177345 "Regula teenib Leedole raha ka pärast laeva müüki riigifirmale"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> On hinnatud, et kui Saaremaa Laevakompanii soetas 1997. aastal aluse umbes 30 miljoni krooni<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-maksis-1997-aastal-alla-kahe-miljoni-euro?id=75176593 "Regula maksis 1997. aastal alla kahe miljoni euro"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> ehk natuke vähem kui kahe miljoni euro eest, siis TS Laevad käis selle eest välja summa vahemikus 4–6,5 miljonit<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/parvlaevade-riigistamise-vaimne-isa-juhan-parts-regula-ostust-see-on-mottetu-vanaraud?id=75175545 "Parvlaevade riigistamise vaimne isa Juhan Parts Regula ostust: see on mõttetu vanaraud"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> eurot. Hiljem täpsustati, et müügihinnaks oli 4 miljonit.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/baad0831-5b6b-4d03-aca7-4fdc36157253/ametlik-regula-hind-oli-neli-miljonit "Ametlik: Regula hind oli neli miljonit"] ERR, 2. august 2016.</ref> TS Laevad soetas Regula asenduslaevaks, aga on kasutanud seda ka lisareiside tegemisel.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/93437619/ts-laevad-ja-transpordiamet-leppisid-kokku-suvistes-lisareisides "TS Laevad ja transpordiamet leppisid kokku suvistes lisareisides"] Delfi Ärileht, 14. mai 2021.</ref> Asenduslaevana on see toiminud näiteks pärast 2017. aastal parvlaevaga Tiiu aset leidnud juhtimisseadme riket<ref>[https://www.err.ee/610095/parvlaev-tiiu-katki-asenduslaevaks-regula "Parvlaev Tiiu katki, asenduslaevaks Regula"] ERR, 29. juuli 2017.</ref> ja 2021. aastal parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/7298980/tiiu-tulek-hoiab-ara-kuivastu-virtsu-liini-ulekuumenemise "Tiiu tulek hoiab ära Kuivastu-Virtsu liini ülekuumenemise"] Saarte Hääl, 22. juuli 2021.</ref>. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://laevakinnistusraamat.rik.ee/ e-laevakinnisturaamat] *[https://online.le.ee/2021/02/01/parvlaev-regula-sai-50aastaseks/ "Parvlaev Regula sai 50aastaseks"] Lääne Elu, 1. veebruar 2021 [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] [[Kategooria:TS Laevad]] oeed0nho6xipxza96yso9k63keyt8w6 7200689 7200687 2026-07-24T09:35:09Z Tanel poiss 234049 /* */ 7200689 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="300" |colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"|https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung-ss&hs=K0y&sca_esv=7653edd048582144&sxsrf=APpeQnuNfj0Wcr3kfh0iKab7GFV8NySlzw:1784885484160&udm=2&fbs=ABfTbFWFIhUa2iM7hrjFh9O9T9kH1BeKijRzZrl4cZmRoCl8trkROC2GpV0XBf6ukb-pSlm7Hm2lyDu-gzUlrmXgUMEt2O2S_Cxbl3h8hBUFr_pTp1WJdYoD_ft2R93UzZ8qkkeQj5Kc_iQtu0sRrYemMf12WVuCD0A64i9SoOiBC91Cprmcwew&q=regula&sa=X&ved=2ahUKEwif1_3JgOuVAxWgFBAIHXIZAowQtKgLegQIFBAB&biw=384&bih=701&dpr=2.81&safe=active&ssui=on#sv=CAMSVxoyKhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNMg5QTTVyZVJnSVBHcHkxTToOMHpPNTcweGpTUlp1cU0gBCoXCgFzEhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNGAEwAUoECAEQAhgHILHOg7QJSggQAhgBIAIoAQ |- style="vertical-align:top;" |'''Liin: ''kasutusel asenduslaevana''''' |Kasutusel asenduslaevana |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitaja:''' |[[Meyer Werft]], [[Saksamaa]] |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitatud:''' |1971 |- style="vertical-align:top;" |'''Pikkus:''' |71,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Laius:''' |16,3 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Süvis:''' |4,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Reisijakohti:''' |400 |- style="vertical-align:top;" |'''Autokohti:''' |105 |- style="vertical-align:top;" |'''Võimsus:''' |3236 kW |- style="vertical-align:top;" |'''Kiirus:''' |14,5 sõlme |- style="vertical-align:top;" |} '''Regula''' on [[parvlaev]], mis sõitis peamiselt [[Heltermaa]]–[[Rohuküla]] liinil. Regula oli [[Saaremaa Laevakompanii]] esimene n.ö. uue põlvkonna laev, milles oli varasemast rohkem mõeldud ka reisijate mugavusele. Enne Eesti lipu alla ostmist 1997. aastal kuulus Regula [[Scandlines]]'ile ning sõitis aastail 1971–1996 [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahelisel liinil [[Helsingør]]–[[Helsingborg]]. Ehitatud ühena kolmest laevast sama projekti järgi perioodil 1968–1973, oli Regula algselt 800-kohaline, mahutades 75 sõidukit<ref>http://kommandobryggan.se/hh/regula.htm</ref>. 1985 ehitas [[Scandlines]] Regula, Betula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/betula68.htm</ref> ja Ursula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/ursula.htm</ref> ümber 900-kohaliseks ja 105 sõiduautot mahutavaks. Regula sõitis [[Virtsu]]–[[Kuivastu]] liinil, kuni Saaremaa Laevakompanii kaks oma kolmest uuest parvlaevast Saksamaal rakendas ja tekkis vajadus panna laev [[Hiiumaa]]-liinile. 2016. aasta juulis ostis Regula [[Tallinna Sadam]]a [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] [[TS Laevad]].<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/5c955936-94d4-4821-8136-f4df130dc56d/leedo-regula-muuk-oli-firma-jaoks-korralik-tehing "Leedo: Regula müük oli firma jaoks korralik tehing"] ERR, 28. juuli 2016</ref> Küll jäi seda esialgu edasi opereerima Saaremaa Laevakompanii.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-teenib-leedole-raha-ka-parast-laeva-muuki-riigifirmale?id=75177345 "Regula teenib Leedole raha ka pärast laeva müüki riigifirmale"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> On hinnatud, et kui Saaremaa Laevakompanii soetas 1997. aastal aluse umbes 30 miljoni krooni<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-maksis-1997-aastal-alla-kahe-miljoni-euro?id=75176593 "Regula maksis 1997. aastal alla kahe miljoni euro"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> ehk natuke vähem kui kahe miljoni euro eest, siis TS Laevad käis selle eest välja summa vahemikus 4–6,5 miljonit<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/parvlaevade-riigistamise-vaimne-isa-juhan-parts-regula-ostust-see-on-mottetu-vanaraud?id=75175545 "Parvlaevade riigistamise vaimne isa Juhan Parts Regula ostust: see on mõttetu vanaraud"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> eurot. Hiljem täpsustati, et müügihinnaks oli 4 miljonit.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/baad0831-5b6b-4d03-aca7-4fdc36157253/ametlik-regula-hind-oli-neli-miljonit "Ametlik: Regula hind oli neli miljonit"] ERR, 2. august 2016.</ref> TS Laevad soetas Regula asenduslaevaks, aga on kasutanud seda ka lisareiside tegemisel.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/93437619/ts-laevad-ja-transpordiamet-leppisid-kokku-suvistes-lisareisides "TS Laevad ja transpordiamet leppisid kokku suvistes lisareisides"] Delfi Ärileht, 14. mai 2021.</ref> Asenduslaevana on see toiminud näiteks pärast 2017. aastal parvlaevaga Tiiu aset leidnud juhtimisseadme riket<ref>[https://www.err.ee/610095/parvlaev-tiiu-katki-asenduslaevaks-regula "Parvlaev Tiiu katki, asenduslaevaks Regula"] ERR, 29. juuli 2017.</ref> ja 2021. aastal parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/7298980/tiiu-tulek-hoiab-ara-kuivastu-virtsu-liini-ulekuumenemise "Tiiu tulek hoiab ära Kuivastu-Virtsu liini ülekuumenemise"] Saarte Hääl, 22. juuli 2021.</ref>. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://laevakinnistusraamat.rik.ee/ e-laevakinnisturaamat] *[https://online.le.ee/2021/02/01/parvlaev-regula-sai-50aastaseks/ "Parvlaev Regula sai 50aastaseks"] Lääne Elu, 1. veebruar 2021 [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] [[Kategooria:TS Laevad]] 2dnwn2gv0mu7md4l87tfx2bmyf6ung8 7200690 7200689 2026-07-24T09:36:29Z Tanel poiss 234049 /* */ 7200690 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="300" |colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"|https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung-ss&hs=K0y&sca_esv=7653edd048582144&sxsrf=APpeQnuNfj0Wcr3kfh0iKab7GFV8NySlzw:1784885484160&udm=2&fbs=ABfTbFWFIhUa2iM7hrjFh9O9T9kH1BeKijRzZrl4cZmRoCl8trkROC2GpV0XBf6ukb-pSlm7Hm2lyDu-gzUlrmXgUMEt2O2S_Cxbl3h8hBUFr_pTp1WJdYoD_ft2R93UzZ8qkkeQj5Kc_iQtu0sRrYemMf12WVuCD0A64i9SoOiBC91Cprmcwew&q=regula&sa=X&ved=2ahUKEwif1_3JgOuVAxWgFBAIHXIZAowQtKgLegQIFBAB&biw=384&bih=701&dpr=2.81&safe=active&ssui=on#sv=CAMSVxoyKhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNMg5QTTVyZVJnSVBHcHkxTToOMHpPNTcweGpTUlp1cU0gBCoXCgFzEhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNGAEwAUoECAEQAhgHILHOg7QJSggQAhgBIAIoAQ |- style="vertical-align:top;" |'''Liin: ''kasutusel asenduslaevana''''' |Kasutusel asenduslaevana |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitaja:''' |[[Meyer Werft]], [[Saksamaa]] |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitatud: ''1971''''' |1971 |- style="vertical-align:top;" |'''Pikkus:''' |71,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Laius:''' |16,3 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Süvis:''' |4,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Reisijakohti:''' |400 |- style="vertical-align:top;" |'''Autokohti:''' |105 |- style="vertical-align:top;" |'''Võimsus:''' |3236 kW |- style="vertical-align:top;" |'''Kiirus:''' |14,5 sõlme |- style="vertical-align:top;" |} '''Regula''' on [[parvlaev]], mis sõitis peamiselt [[Heltermaa]]–[[Rohuküla]] liinil. Regula oli [[Saaremaa Laevakompanii]] esimene n.ö. uue põlvkonna laev, milles oli varasemast rohkem mõeldud ka reisijate mugavusele. Enne Eesti lipu alla ostmist 1997. aastal kuulus Regula [[Scandlines]]'ile ning sõitis aastail 1971–1996 [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahelisel liinil [[Helsingør]]–[[Helsingborg]]. Ehitatud ühena kolmest laevast sama projekti järgi perioodil 1968–1973, oli Regula algselt 800-kohaline, mahutades 75 sõidukit<ref>http://kommandobryggan.se/hh/regula.htm</ref>. 1985 ehitas [[Scandlines]] Regula, Betula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/betula68.htm</ref> ja Ursula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/ursula.htm</ref> ümber 900-kohaliseks ja 105 sõiduautot mahutavaks. Regula sõitis [[Virtsu]]–[[Kuivastu]] liinil, kuni Saaremaa Laevakompanii kaks oma kolmest uuest parvlaevast Saksamaal rakendas ja tekkis vajadus panna laev [[Hiiumaa]]-liinile. 2016. aasta juulis ostis Regula [[Tallinna Sadam]]a [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] [[TS Laevad]].<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/5c955936-94d4-4821-8136-f4df130dc56d/leedo-regula-muuk-oli-firma-jaoks-korralik-tehing "Leedo: Regula müük oli firma jaoks korralik tehing"] ERR, 28. juuli 2016</ref> Küll jäi seda esialgu edasi opereerima Saaremaa Laevakompanii.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-teenib-leedole-raha-ka-parast-laeva-muuki-riigifirmale?id=75177345 "Regula teenib Leedole raha ka pärast laeva müüki riigifirmale"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> On hinnatud, et kui Saaremaa Laevakompanii soetas 1997. aastal aluse umbes 30 miljoni krooni<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-maksis-1997-aastal-alla-kahe-miljoni-euro?id=75176593 "Regula maksis 1997. aastal alla kahe miljoni euro"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> ehk natuke vähem kui kahe miljoni euro eest, siis TS Laevad käis selle eest välja summa vahemikus 4–6,5 miljonit<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/parvlaevade-riigistamise-vaimne-isa-juhan-parts-regula-ostust-see-on-mottetu-vanaraud?id=75175545 "Parvlaevade riigistamise vaimne isa Juhan Parts Regula ostust: see on mõttetu vanaraud"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> eurot. Hiljem täpsustati, et müügihinnaks oli 4 miljonit.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/baad0831-5b6b-4d03-aca7-4fdc36157253/ametlik-regula-hind-oli-neli-miljonit "Ametlik: Regula hind oli neli miljonit"] ERR, 2. august 2016.</ref> TS Laevad soetas Regula asenduslaevaks, aga on kasutanud seda ka lisareiside tegemisel.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/93437619/ts-laevad-ja-transpordiamet-leppisid-kokku-suvistes-lisareisides "TS Laevad ja transpordiamet leppisid kokku suvistes lisareisides"] Delfi Ärileht, 14. mai 2021.</ref> Asenduslaevana on see toiminud näiteks pärast 2017. aastal parvlaevaga Tiiu aset leidnud juhtimisseadme riket<ref>[https://www.err.ee/610095/parvlaev-tiiu-katki-asenduslaevaks-regula "Parvlaev Tiiu katki, asenduslaevaks Regula"] ERR, 29. juuli 2017.</ref> ja 2021. aastal parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/7298980/tiiu-tulek-hoiab-ara-kuivastu-virtsu-liini-ulekuumenemise "Tiiu tulek hoiab ära Kuivastu-Virtsu liini ülekuumenemise"] Saarte Hääl, 22. juuli 2021.</ref>. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://laevakinnistusraamat.rik.ee/ e-laevakinnisturaamat] *[https://online.le.ee/2021/02/01/parvlaev-regula-sai-50aastaseks/ "Parvlaev Regula sai 50aastaseks"] Lääne Elu, 1. veebruar 2021 [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] [[Kategooria:TS Laevad]] 7tdqk781joeh5rnv60r5ljdtj85cumx 7200691 7200690 2026-07-24T09:39:21Z Tanel poiss 234049 /* */ 7200691 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="300" |colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"|https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung-ss&hs=K0y&sca_esv=7653edd048582144&sxsrf=APpeQnuNfj0Wcr3kfh0iKab7GFV8NySlzw:1784885484160&udm=2&fbs=ABfTbFWFIhUa2iM7hrjFh9O9T9kH1BeKijRzZrl4cZmRoCl8trkROC2GpV0XBf6ukb-pSlm7Hm2lyDu-gzUlrmXgUMEt2O2S_Cxbl3h8hBUFr_pTp1WJdYoD_ft2R93UzZ8qkkeQj5Kc_iQtu0sRrYemMf12WVuCD0A64i9SoOiBC91Cprmcwew&q=regula&sa=X&ved=2ahUKEwif1_3JgOuVAxWgFBAIHXIZAowQtKgLegQIFBAB&biw=384&bih=701&dpr=2.81&safe=active&ssui=on#sv=CAMSVxoyKhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNMg5QTTVyZVJnSVBHcHkxTToOMHpPNTcweGpTUlp1cU0gBCoXCgFzEhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNGAEwAUoECAEQAhgHILHOg7QJSggQAhgBIAIoAQ |- style="vertical-align:top;" |'''Liin: ''kasutusel asenduslaevana''''' |Kasutusel asenduslaevana |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitaja: ''Meyer Werft''''' |[[Meyer Werft]], [[Saksamaa]] |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitatud: ''1971''''' |1971 |- style="vertical-align:top;" |'''Pikkus: ''71,2 m''''' |71,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Laius:''' |16,3 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Süvis:''' |4,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Reisijakohti:''' |400 |- style="vertical-align:top;" |'''Autokohti:''' |105 |- style="vertical-align:top;" |'''Võimsus:''' |3236 kW |- style="vertical-align:top;" |'''Kiirus:''' |14,5 sõlme |- style="vertical-align:top;" |} '''Regula''' on [[parvlaev]], mis sõitis peamiselt [[Heltermaa]]–[[Rohuküla]] liinil. Regula oli [[Saaremaa Laevakompanii]] esimene n.ö. uue põlvkonna laev, milles oli varasemast rohkem mõeldud ka reisijate mugavusele. Enne Eesti lipu alla ostmist 1997. aastal kuulus Regula [[Scandlines]]'ile ning sõitis aastail 1971–1996 [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahelisel liinil [[Helsingør]]–[[Helsingborg]]. Ehitatud ühena kolmest laevast sama projekti järgi perioodil 1968–1973, oli Regula algselt 800-kohaline, mahutades 75 sõidukit<ref>http://kommandobryggan.se/hh/regula.htm</ref>. 1985 ehitas [[Scandlines]] Regula, Betula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/betula68.htm</ref> ja Ursula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/ursula.htm</ref> ümber 900-kohaliseks ja 105 sõiduautot mahutavaks. Regula sõitis [[Virtsu]]–[[Kuivastu]] liinil, kuni Saaremaa Laevakompanii kaks oma kolmest uuest parvlaevast Saksamaal rakendas ja tekkis vajadus panna laev [[Hiiumaa]]-liinile. 2016. aasta juulis ostis Regula [[Tallinna Sadam]]a [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] [[TS Laevad]].<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/5c955936-94d4-4821-8136-f4df130dc56d/leedo-regula-muuk-oli-firma-jaoks-korralik-tehing "Leedo: Regula müük oli firma jaoks korralik tehing"] ERR, 28. juuli 2016</ref> Küll jäi seda esialgu edasi opereerima Saaremaa Laevakompanii.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-teenib-leedole-raha-ka-parast-laeva-muuki-riigifirmale?id=75177345 "Regula teenib Leedole raha ka pärast laeva müüki riigifirmale"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> On hinnatud, et kui Saaremaa Laevakompanii soetas 1997. aastal aluse umbes 30 miljoni krooni<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-maksis-1997-aastal-alla-kahe-miljoni-euro?id=75176593 "Regula maksis 1997. aastal alla kahe miljoni euro"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> ehk natuke vähem kui kahe miljoni euro eest, siis TS Laevad käis selle eest välja summa vahemikus 4–6,5 miljonit<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/parvlaevade-riigistamise-vaimne-isa-juhan-parts-regula-ostust-see-on-mottetu-vanaraud?id=75175545 "Parvlaevade riigistamise vaimne isa Juhan Parts Regula ostust: see on mõttetu vanaraud"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> eurot. Hiljem täpsustati, et müügihinnaks oli 4 miljonit.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/baad0831-5b6b-4d03-aca7-4fdc36157253/ametlik-regula-hind-oli-neli-miljonit "Ametlik: Regula hind oli neli miljonit"] ERR, 2. august 2016.</ref> TS Laevad soetas Regula asenduslaevaks, aga on kasutanud seda ka lisareiside tegemisel.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/93437619/ts-laevad-ja-transpordiamet-leppisid-kokku-suvistes-lisareisides "TS Laevad ja transpordiamet leppisid kokku suvistes lisareisides"] Delfi Ärileht, 14. mai 2021.</ref> Asenduslaevana on see toiminud näiteks pärast 2017. aastal parvlaevaga Tiiu aset leidnud juhtimisseadme riket<ref>[https://www.err.ee/610095/parvlaev-tiiu-katki-asenduslaevaks-regula "Parvlaev Tiiu katki, asenduslaevaks Regula"] ERR, 29. juuli 2017.</ref> ja 2021. aastal parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/7298980/tiiu-tulek-hoiab-ara-kuivastu-virtsu-liini-ulekuumenemise "Tiiu tulek hoiab ära Kuivastu-Virtsu liini ülekuumenemise"] Saarte Hääl, 22. juuli 2021.</ref>. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://laevakinnistusraamat.rik.ee/ e-laevakinnisturaamat] *[https://online.le.ee/2021/02/01/parvlaev-regula-sai-50aastaseks/ "Parvlaev Regula sai 50aastaseks"] Lääne Elu, 1. veebruar 2021 [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] [[Kategooria:TS Laevad]] ap6mphhxvv5osqq1swjgocgv2jwl9ph 7200692 7200691 2026-07-24T09:40:40Z Tanel poiss 234049 /* */ 7200692 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="300" |colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"|https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung-ss&hs=K0y&sca_esv=7653edd048582144&sxsrf=APpeQnuNfj0Wcr3kfh0iKab7GFV8NySlzw:1784885484160&udm=2&fbs=ABfTbFWFIhUa2iM7hrjFh9O9T9kH1BeKijRzZrl4cZmRoCl8trkROC2GpV0XBf6ukb-pSlm7Hm2lyDu-gzUlrmXgUMEt2O2S_Cxbl3h8hBUFr_pTp1WJdYoD_ft2R93UzZ8qkkeQj5Kc_iQtu0sRrYemMf12WVuCD0A64i9SoOiBC91Cprmcwew&q=regula&sa=X&ved=2ahUKEwif1_3JgOuVAxWgFBAIHXIZAowQtKgLegQIFBAB&biw=384&bih=701&dpr=2.81&safe=active&ssui=on#sv=CAMSVxoyKhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNMg5QTTVyZVJnSVBHcHkxTToOMHpPNTcweGpTUlp1cU0gBCoXCgFzEhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNGAEwAUoECAEQAhgHILHOg7QJSggQAhgBIAIoAQ |- style="vertical-align:top;" |'''Liin: ''kasutusel asenduslaevana''''' |Kasutusel asenduslaevana |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitaja: ''Meyer Werft''''' |[[Meyer Werft]], [[Saksamaa]] |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitatud: ''1971''''' |1971 |- style="vertical-align:top;" |'''Pikkus: ''71,2 m''''' |71,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Laius: ''16,30 m''''' |16,3 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Süvis:''' |4,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Reisijakohti:''' |400 |- style="vertical-align:top;" |'''Autokohti:''' |105 |- style="vertical-align:top;" |'''Võimsus:''' |3236 kW |- style="vertical-align:top;" |'''Kiirus:''' |14,5 sõlme |- style="vertical-align:top;" |} '''Regula''' on [[parvlaev]], mis sõitis peamiselt [[Heltermaa]]–[[Rohuküla]] liinil. Regula oli [[Saaremaa Laevakompanii]] esimene n.ö. uue põlvkonna laev, milles oli varasemast rohkem mõeldud ka reisijate mugavusele. Enne Eesti lipu alla ostmist 1997. aastal kuulus Regula [[Scandlines]]'ile ning sõitis aastail 1971–1996 [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahelisel liinil [[Helsingør]]–[[Helsingborg]]. Ehitatud ühena kolmest laevast sama projekti järgi perioodil 1968–1973, oli Regula algselt 800-kohaline, mahutades 75 sõidukit<ref>http://kommandobryggan.se/hh/regula.htm</ref>. 1985 ehitas [[Scandlines]] Regula, Betula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/betula68.htm</ref> ja Ursula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/ursula.htm</ref> ümber 900-kohaliseks ja 105 sõiduautot mahutavaks. Regula sõitis [[Virtsu]]–[[Kuivastu]] liinil, kuni Saaremaa Laevakompanii kaks oma kolmest uuest parvlaevast Saksamaal rakendas ja tekkis vajadus panna laev [[Hiiumaa]]-liinile. 2016. aasta juulis ostis Regula [[Tallinna Sadam]]a [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] [[TS Laevad]].<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/5c955936-94d4-4821-8136-f4df130dc56d/leedo-regula-muuk-oli-firma-jaoks-korralik-tehing "Leedo: Regula müük oli firma jaoks korralik tehing"] ERR, 28. juuli 2016</ref> Küll jäi seda esialgu edasi opereerima Saaremaa Laevakompanii.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-teenib-leedole-raha-ka-parast-laeva-muuki-riigifirmale?id=75177345 "Regula teenib Leedole raha ka pärast laeva müüki riigifirmale"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> On hinnatud, et kui Saaremaa Laevakompanii soetas 1997. aastal aluse umbes 30 miljoni krooni<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-maksis-1997-aastal-alla-kahe-miljoni-euro?id=75176593 "Regula maksis 1997. aastal alla kahe miljoni euro"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> ehk natuke vähem kui kahe miljoni euro eest, siis TS Laevad käis selle eest välja summa vahemikus 4–6,5 miljonit<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/parvlaevade-riigistamise-vaimne-isa-juhan-parts-regula-ostust-see-on-mottetu-vanaraud?id=75175545 "Parvlaevade riigistamise vaimne isa Juhan Parts Regula ostust: see on mõttetu vanaraud"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> eurot. Hiljem täpsustati, et müügihinnaks oli 4 miljonit.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/baad0831-5b6b-4d03-aca7-4fdc36157253/ametlik-regula-hind-oli-neli-miljonit "Ametlik: Regula hind oli neli miljonit"] ERR, 2. august 2016.</ref> TS Laevad soetas Regula asenduslaevaks, aga on kasutanud seda ka lisareiside tegemisel.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/93437619/ts-laevad-ja-transpordiamet-leppisid-kokku-suvistes-lisareisides "TS Laevad ja transpordiamet leppisid kokku suvistes lisareisides"] Delfi Ärileht, 14. mai 2021.</ref> Asenduslaevana on see toiminud näiteks pärast 2017. aastal parvlaevaga Tiiu aset leidnud juhtimisseadme riket<ref>[https://www.err.ee/610095/parvlaev-tiiu-katki-asenduslaevaks-regula "Parvlaev Tiiu katki, asenduslaevaks Regula"] ERR, 29. juuli 2017.</ref> ja 2021. aastal parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/7298980/tiiu-tulek-hoiab-ara-kuivastu-virtsu-liini-ulekuumenemise "Tiiu tulek hoiab ära Kuivastu-Virtsu liini ülekuumenemise"] Saarte Hääl, 22. juuli 2021.</ref>. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://laevakinnistusraamat.rik.ee/ e-laevakinnisturaamat] *[https://online.le.ee/2021/02/01/parvlaev-regula-sai-50aastaseks/ "Parvlaev Regula sai 50aastaseks"] Lääne Elu, 1. veebruar 2021 [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] [[Kategooria:TS Laevad]] 4hyqpelofiup8a6nb6y3sithdutz09b 7200693 7200692 2026-07-24T09:41:24Z Tanel poiss 234049 /* */ 7200693 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="300" |colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"|https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung-ss&hs=K0y&sca_esv=7653edd048582144&sxsrf=APpeQnuNfj0Wcr3kfh0iKab7GFV8NySlzw:1784885484160&udm=2&fbs=ABfTbFWFIhUa2iM7hrjFh9O9T9kH1BeKijRzZrl4cZmRoCl8trkROC2GpV0XBf6ukb-pSlm7Hm2lyDu-gzUlrmXgUMEt2O2S_Cxbl3h8hBUFr_pTp1WJdYoD_ft2R93UzZ8qkkeQj5Kc_iQtu0sRrYemMf12WVuCD0A64i9SoOiBC91Cprmcwew&q=regula&sa=X&ved=2ahUKEwif1_3JgOuVAxWgFBAIHXIZAowQtKgLegQIFBAB&biw=384&bih=701&dpr=2.81&safe=active&ssui=on#sv=CAMSVxoyKhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNMg5QTTVyZVJnSVBHcHkxTToOMHpPNTcweGpTUlp1cU0gBCoXCgFzEhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNGAEwAUoECAEQAhgHILHOg7QJSggQAhgBIAIoAQ |- style="vertical-align:top;" |'''Liin: ''kasutusel asenduslaevana''''' |Kasutusel asenduslaevana |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitaja: ''Meyer Werft''''' |[[Meyer Werft]], [[Saksamaa]] |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitatud: ''1971''''' |1971 |- style="vertical-align:top;" |'''Pikkus: ''71,2 m''''' |71,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Laius: ''16,30 m''''' |16,3 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Süvis: ''4,20 m''''' |4,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Reisijakohti:''' |400 |- style="vertical-align:top;" |'''Autokohti:''' |105 |- style="vertical-align:top;" |'''Võimsus:''' |3236 kW |- style="vertical-align:top;" |'''Kiirus:''' |14,5 sõlme |- style="vertical-align:top;" |} '''Regula''' on [[parvlaev]], mis sõitis peamiselt [[Heltermaa]]–[[Rohuküla]] liinil. Regula oli [[Saaremaa Laevakompanii]] esimene n.ö. uue põlvkonna laev, milles oli varasemast rohkem mõeldud ka reisijate mugavusele. Enne Eesti lipu alla ostmist 1997. aastal kuulus Regula [[Scandlines]]'ile ning sõitis aastail 1971–1996 [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahelisel liinil [[Helsingør]]–[[Helsingborg]]. Ehitatud ühena kolmest laevast sama projekti järgi perioodil 1968–1973, oli Regula algselt 800-kohaline, mahutades 75 sõidukit<ref>http://kommandobryggan.se/hh/regula.htm</ref>. 1985 ehitas [[Scandlines]] Regula, Betula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/betula68.htm</ref> ja Ursula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/ursula.htm</ref> ümber 900-kohaliseks ja 105 sõiduautot mahutavaks. Regula sõitis [[Virtsu]]–[[Kuivastu]] liinil, kuni Saaremaa Laevakompanii kaks oma kolmest uuest parvlaevast Saksamaal rakendas ja tekkis vajadus panna laev [[Hiiumaa]]-liinile. 2016. aasta juulis ostis Regula [[Tallinna Sadam]]a [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] [[TS Laevad]].<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/5c955936-94d4-4821-8136-f4df130dc56d/leedo-regula-muuk-oli-firma-jaoks-korralik-tehing "Leedo: Regula müük oli firma jaoks korralik tehing"] ERR, 28. juuli 2016</ref> Küll jäi seda esialgu edasi opereerima Saaremaa Laevakompanii.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-teenib-leedole-raha-ka-parast-laeva-muuki-riigifirmale?id=75177345 "Regula teenib Leedole raha ka pärast laeva müüki riigifirmale"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> On hinnatud, et kui Saaremaa Laevakompanii soetas 1997. aastal aluse umbes 30 miljoni krooni<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-maksis-1997-aastal-alla-kahe-miljoni-euro?id=75176593 "Regula maksis 1997. aastal alla kahe miljoni euro"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> ehk natuke vähem kui kahe miljoni euro eest, siis TS Laevad käis selle eest välja summa vahemikus 4–6,5 miljonit<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/parvlaevade-riigistamise-vaimne-isa-juhan-parts-regula-ostust-see-on-mottetu-vanaraud?id=75175545 "Parvlaevade riigistamise vaimne isa Juhan Parts Regula ostust: see on mõttetu vanaraud"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> eurot. Hiljem täpsustati, et müügihinnaks oli 4 miljonit.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/baad0831-5b6b-4d03-aca7-4fdc36157253/ametlik-regula-hind-oli-neli-miljonit "Ametlik: Regula hind oli neli miljonit"] ERR, 2. august 2016.</ref> TS Laevad soetas Regula asenduslaevaks, aga on kasutanud seda ka lisareiside tegemisel.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/93437619/ts-laevad-ja-transpordiamet-leppisid-kokku-suvistes-lisareisides "TS Laevad ja transpordiamet leppisid kokku suvistes lisareisides"] Delfi Ärileht, 14. mai 2021.</ref> Asenduslaevana on see toiminud näiteks pärast 2017. aastal parvlaevaga Tiiu aset leidnud juhtimisseadme riket<ref>[https://www.err.ee/610095/parvlaev-tiiu-katki-asenduslaevaks-regula "Parvlaev Tiiu katki, asenduslaevaks Regula"] ERR, 29. juuli 2017.</ref> ja 2021. aastal parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/7298980/tiiu-tulek-hoiab-ara-kuivastu-virtsu-liini-ulekuumenemise "Tiiu tulek hoiab ära Kuivastu-Virtsu liini ülekuumenemise"] Saarte Hääl, 22. juuli 2021.</ref>. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://laevakinnistusraamat.rik.ee/ e-laevakinnisturaamat] *[https://online.le.ee/2021/02/01/parvlaev-regula-sai-50aastaseks/ "Parvlaev Regula sai 50aastaseks"] Lääne Elu, 1. veebruar 2021 [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] [[Kategooria:TS Laevad]] 44j41jxjbr567jzf2m1fhcrxstu3qkd 7200694 7200693 2026-07-24T09:42:40Z Tanel poiss 234049 /* */ 7200694 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="300" |colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"|https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung-ss&hs=K0y&sca_esv=7653edd048582144&sxsrf=APpeQnuNfj0Wcr3kfh0iKab7GFV8NySlzw:1784885484160&udm=2&fbs=ABfTbFWFIhUa2iM7hrjFh9O9T9kH1BeKijRzZrl4cZmRoCl8trkROC2GpV0XBf6ukb-pSlm7Hm2lyDu-gzUlrmXgUMEt2O2S_Cxbl3h8hBUFr_pTp1WJdYoD_ft2R93UzZ8qkkeQj5Kc_iQtu0sRrYemMf12WVuCD0A64i9SoOiBC91Cprmcwew&q=regula&sa=X&ved=2ahUKEwif1_3JgOuVAxWgFBAIHXIZAowQtKgLegQIFBAB&biw=384&bih=701&dpr=2.81&safe=active&ssui=on#sv=CAMSVxoyKhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNMg5QTTVyZVJnSVBHcHkxTToOMHpPNTcweGpTUlp1cU0gBCoXCgFzEhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNGAEwAUoECAEQAhgHILHOg7QJSggQAhgBIAIoAQ |- style="vertical-align:top;" |'''Liin: ''kasutusel asenduslaevana''''' |Kasutusel asenduslaevana |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitaja: ''Meyer Werft''''' |[[Meyer Werft]], [[Saksamaa]] |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitatud: ''1971''''' |1971 |- style="vertical-align:top;" |'''Pikkus: ''71,2 m''''' |71,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Laius: ''16,30 m''''' |16,3 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Süvis: ''4,20 m''''' |4,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Reisijakohti: ''400''''' |400 |- style="vertical-align:top;" |'''Autokohti: ''65''''' |105 |- style="vertical-align:top;" |'''Võimsus:''' |3236 kW |- style="vertical-align:top;" |'''Kiirus:''' |14,5 sõlme |- style="vertical-align:top;" |} '''Regula''' on [[parvlaev]], mis sõitis peamiselt [[Heltermaa]]–[[Rohuküla]] liinil. Regula oli [[Saaremaa Laevakompanii]] esimene n.ö. uue põlvkonna laev, milles oli varasemast rohkem mõeldud ka reisijate mugavusele. Enne Eesti lipu alla ostmist 1997. aastal kuulus Regula [[Scandlines]]'ile ning sõitis aastail 1971–1996 [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahelisel liinil [[Helsingør]]–[[Helsingborg]]. Ehitatud ühena kolmest laevast sama projekti järgi perioodil 1968–1973, oli Regula algselt 800-kohaline, mahutades 75 sõidukit<ref>http://kommandobryggan.se/hh/regula.htm</ref>. 1985 ehitas [[Scandlines]] Regula, Betula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/betula68.htm</ref> ja Ursula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/ursula.htm</ref> ümber 900-kohaliseks ja 105 sõiduautot mahutavaks. Regula sõitis [[Virtsu]]–[[Kuivastu]] liinil, kuni Saaremaa Laevakompanii kaks oma kolmest uuest parvlaevast Saksamaal rakendas ja tekkis vajadus panna laev [[Hiiumaa]]-liinile. 2016. aasta juulis ostis Regula [[Tallinna Sadam]]a [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] [[TS Laevad]].<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/5c955936-94d4-4821-8136-f4df130dc56d/leedo-regula-muuk-oli-firma-jaoks-korralik-tehing "Leedo: Regula müük oli firma jaoks korralik tehing"] ERR, 28. juuli 2016</ref> Küll jäi seda esialgu edasi opereerima Saaremaa Laevakompanii.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-teenib-leedole-raha-ka-parast-laeva-muuki-riigifirmale?id=75177345 "Regula teenib Leedole raha ka pärast laeva müüki riigifirmale"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> On hinnatud, et kui Saaremaa Laevakompanii soetas 1997. aastal aluse umbes 30 miljoni krooni<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-maksis-1997-aastal-alla-kahe-miljoni-euro?id=75176593 "Regula maksis 1997. aastal alla kahe miljoni euro"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> ehk natuke vähem kui kahe miljoni euro eest, siis TS Laevad käis selle eest välja summa vahemikus 4–6,5 miljonit<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/parvlaevade-riigistamise-vaimne-isa-juhan-parts-regula-ostust-see-on-mottetu-vanaraud?id=75175545 "Parvlaevade riigistamise vaimne isa Juhan Parts Regula ostust: see on mõttetu vanaraud"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> eurot. Hiljem täpsustati, et müügihinnaks oli 4 miljonit.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/baad0831-5b6b-4d03-aca7-4fdc36157253/ametlik-regula-hind-oli-neli-miljonit "Ametlik: Regula hind oli neli miljonit"] ERR, 2. august 2016.</ref> TS Laevad soetas Regula asenduslaevaks, aga on kasutanud seda ka lisareiside tegemisel.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/93437619/ts-laevad-ja-transpordiamet-leppisid-kokku-suvistes-lisareisides "TS Laevad ja transpordiamet leppisid kokku suvistes lisareisides"] Delfi Ärileht, 14. mai 2021.</ref> Asenduslaevana on see toiminud näiteks pärast 2017. aastal parvlaevaga Tiiu aset leidnud juhtimisseadme riket<ref>[https://www.err.ee/610095/parvlaev-tiiu-katki-asenduslaevaks-regula "Parvlaev Tiiu katki, asenduslaevaks Regula"] ERR, 29. juuli 2017.</ref> ja 2021. aastal parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/7298980/tiiu-tulek-hoiab-ara-kuivastu-virtsu-liini-ulekuumenemise "Tiiu tulek hoiab ära Kuivastu-Virtsu liini ülekuumenemise"] Saarte Hääl, 22. juuli 2021.</ref>. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://laevakinnistusraamat.rik.ee/ e-laevakinnisturaamat] *[https://online.le.ee/2021/02/01/parvlaev-regula-sai-50aastaseks/ "Parvlaev Regula sai 50aastaseks"] Lääne Elu, 1. veebruar 2021 [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] [[Kategooria:TS Laevad]] i2nre3pu1qymzxw14rehr6cy8t801jw 7200695 7200694 2026-07-24T09:44:12Z Tanel poiss 234049 /* */ 7200695 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="300" |colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"|https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung-ss&hs=K0y&sca_esv=7653edd048582144&sxsrf=APpeQnuNfj0Wcr3kfh0iKab7GFV8NySlzw:1784885484160&udm=2&fbs=ABfTbFWFIhUa2iM7hrjFh9O9T9kH1BeKijRzZrl4cZmRoCl8trkROC2GpV0XBf6ukb-pSlm7Hm2lyDu-gzUlrmXgUMEt2O2S_Cxbl3h8hBUFr_pTp1WJdYoD_ft2R93UzZ8qkkeQj5Kc_iQtu0sRrYemMf12WVuCD0A64i9SoOiBC91Cprmcwew&q=regula&sa=X&ved=2ahUKEwif1_3JgOuVAxWgFBAIHXIZAowQtKgLegQIFBAB&biw=384&bih=701&dpr=2.81&safe=active&ssui=on#sv=CAMSVxoyKhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNMg5QTTVyZVJnSVBHcHkxTToOMHpPNTcweGpTUlp1cU0gBCoXCgFzEhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNGAEwAUoECAEQAhgHILHOg7QJSggQAhgBIAIoAQ |- style="vertical-align:top;" |'''Liin: ''kasutusel asenduslaevana''''' |Kasutusel asenduslaevana |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitaja: ''Meyer Werft''''' |[[Meyer Werft]], [[Saksamaa]] |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitatud: ''1971''''' |1971 |- style="vertical-align:top;" |'''Pikkus: ''71,2 m''''' |71,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Laius: ''16,30 m''''' |16,3 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Süvis: ''4,20 m''''' |4,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Reisijakohti: ''400''''' |400 |- style="vertical-align:top;" |'''Autokohti: ''65''''' |105 |- style="vertical-align:top;" |'''Võimsus:''' |3236 kW |- style="vertical-align:top;" |'''Kiirus: ''12-14,5 sõlme''''' |14,5 sõlme |- style="vertical-align:top;" |} '''Regula''' on [[parvlaev]], mis sõitis peamiselt [[Heltermaa]]–[[Rohuküla]] liinil. Regula oli [[Saaremaa Laevakompanii]] esimene n.ö. uue põlvkonna laev, milles oli varasemast rohkem mõeldud ka reisijate mugavusele. Enne Eesti lipu alla ostmist 1997. aastal kuulus Regula [[Scandlines]]'ile ning sõitis aastail 1971–1996 [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahelisel liinil [[Helsingør]]–[[Helsingborg]]. Ehitatud ühena kolmest laevast sama projekti järgi perioodil 1968–1973, oli Regula algselt 800-kohaline, mahutades 75 sõidukit<ref>http://kommandobryggan.se/hh/regula.htm</ref>. 1985 ehitas [[Scandlines]] Regula, Betula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/betula68.htm</ref> ja Ursula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/ursula.htm</ref> ümber 900-kohaliseks ja 105 sõiduautot mahutavaks. Regula sõitis [[Virtsu]]–[[Kuivastu]] liinil, kuni Saaremaa Laevakompanii kaks oma kolmest uuest parvlaevast Saksamaal rakendas ja tekkis vajadus panna laev [[Hiiumaa]]-liinile. 2016. aasta juulis ostis Regula [[Tallinna Sadam]]a [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] [[TS Laevad]].<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/5c955936-94d4-4821-8136-f4df130dc56d/leedo-regula-muuk-oli-firma-jaoks-korralik-tehing "Leedo: Regula müük oli firma jaoks korralik tehing"] ERR, 28. juuli 2016</ref> Küll jäi seda esialgu edasi opereerima Saaremaa Laevakompanii.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-teenib-leedole-raha-ka-parast-laeva-muuki-riigifirmale?id=75177345 "Regula teenib Leedole raha ka pärast laeva müüki riigifirmale"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> On hinnatud, et kui Saaremaa Laevakompanii soetas 1997. aastal aluse umbes 30 miljoni krooni<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-maksis-1997-aastal-alla-kahe-miljoni-euro?id=75176593 "Regula maksis 1997. aastal alla kahe miljoni euro"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> ehk natuke vähem kui kahe miljoni euro eest, siis TS Laevad käis selle eest välja summa vahemikus 4–6,5 miljonit<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/parvlaevade-riigistamise-vaimne-isa-juhan-parts-regula-ostust-see-on-mottetu-vanaraud?id=75175545 "Parvlaevade riigistamise vaimne isa Juhan Parts Regula ostust: see on mõttetu vanaraud"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> eurot. Hiljem täpsustati, et müügihinnaks oli 4 miljonit.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/baad0831-5b6b-4d03-aca7-4fdc36157253/ametlik-regula-hind-oli-neli-miljonit "Ametlik: Regula hind oli neli miljonit"] ERR, 2. august 2016.</ref> TS Laevad soetas Regula asenduslaevaks, aga on kasutanud seda ka lisareiside tegemisel.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/93437619/ts-laevad-ja-transpordiamet-leppisid-kokku-suvistes-lisareisides "TS Laevad ja transpordiamet leppisid kokku suvistes lisareisides"] Delfi Ärileht, 14. mai 2021.</ref> Asenduslaevana on see toiminud näiteks pärast 2017. aastal parvlaevaga Tiiu aset leidnud juhtimisseadme riket<ref>[https://www.err.ee/610095/parvlaev-tiiu-katki-asenduslaevaks-regula "Parvlaev Tiiu katki, asenduslaevaks Regula"] ERR, 29. juuli 2017.</ref> ja 2021. aastal parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/7298980/tiiu-tulek-hoiab-ara-kuivastu-virtsu-liini-ulekuumenemise "Tiiu tulek hoiab ära Kuivastu-Virtsu liini ülekuumenemise"] Saarte Hääl, 22. juuli 2021.</ref>. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://laevakinnistusraamat.rik.ee/ e-laevakinnisturaamat] *[https://online.le.ee/2021/02/01/parvlaev-regula-sai-50aastaseks/ "Parvlaev Regula sai 50aastaseks"] Lääne Elu, 1. veebruar 2021 [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] [[Kategooria:TS Laevad]] la5usn6h81m9l30i983v44aeuz0y5kb 7200697 7200695 2026-07-24T09:44:57Z Tanel poiss 234049 /* */ 7200697 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="300" |colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"|https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung-ss&hs=K0y&sca_esv=7653edd048582144&sxsrf=APpeQnuNfj0Wcr3kfh0iKab7GFV8NySlzw:1784885484160&udm=2&fbs=ABfTbFWFIhUa2iM7hrjFh9O9T9kH1BeKijRzZrl4cZmRoCl8trkROC2GpV0XBf6ukb-pSlm7Hm2lyDu-gzUlrmXgUMEt2O2S_Cxbl3h8hBUFr_pTp1WJdYoD_ft2R93UzZ8qkkeQj5Kc_iQtu0sRrYemMf12WVuCD0A64i9SoOiBC91Cprmcwew&q=regula&sa=X&ved=2ahUKEwif1_3JgOuVAxWgFBAIHXIZAowQtKgLegQIFBAB&biw=384&bih=701&dpr=2.81&safe=active&ssui=on#sv=CAMSVxoyKhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNMg5QTTVyZVJnSVBHcHkxTToOMHpPNTcweGpTUlp1cU0gBCoXCgFzEhBlLVBNNXJlUmdJUEdweTFNGAEwAUoECAEQAhgHILHOg7QJSggQAhgBIAIoAQ |- style="vertical-align:top;" |'''Liin: ''kasutusel asenduslaevana''''' |Kasutusel asenduslaevana |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitaja: ''Meyer Werft''''' |[[Meyer Werft]], [[Saksamaa]] |- style="vertical-align:top;" |'''Ehitatud: ''1971''''' |1971 |- style="vertical-align:top;" |'''Pikkus: ''71,2 m''''' |71,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Laius: ''16,30 m''''' |16,3 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Süvis: ''4,20 m''''' |4,2 meetrit |- style="vertical-align:top;" |'''Reisijakohti: ''400''''' |400 |- style="vertical-align:top;" |'''Autokohti: ''65''''' |105 |- style="vertical-align:top;" |'''Võimsus: ''3840 hobujõudu''''' |3236 kW |- style="vertical-align:top;" |'''Kiirus: ''12-14,5 sõlme''''' |14,5 sõlme |- style="vertical-align:top;" |} '''Regula''' on [[parvlaev]], mis sõitis peamiselt [[Heltermaa]]–[[Rohuküla]] liinil. Regula oli [[Saaremaa Laevakompanii]] esimene n.ö. uue põlvkonna laev, milles oli varasemast rohkem mõeldud ka reisijate mugavusele. Enne Eesti lipu alla ostmist 1997. aastal kuulus Regula [[Scandlines]]'ile ning sõitis aastail 1971–1996 [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahelisel liinil [[Helsingør]]–[[Helsingborg]]. Ehitatud ühena kolmest laevast sama projekti järgi perioodil 1968–1973, oli Regula algselt 800-kohaline, mahutades 75 sõidukit<ref>http://kommandobryggan.se/hh/regula.htm</ref>. 1985 ehitas [[Scandlines]] Regula, Betula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/betula68.htm</ref> ja Ursula<ref>http://kommandobryggan.se/hh/ursula.htm</ref> ümber 900-kohaliseks ja 105 sõiduautot mahutavaks. Regula sõitis [[Virtsu]]–[[Kuivastu]] liinil, kuni Saaremaa Laevakompanii kaks oma kolmest uuest parvlaevast Saksamaal rakendas ja tekkis vajadus panna laev [[Hiiumaa]]-liinile. 2016. aasta juulis ostis Regula [[Tallinna Sadam]]a [[tütarettevõte|tütarettevõtte]] [[TS Laevad]].<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/5c955936-94d4-4821-8136-f4df130dc56d/leedo-regula-muuk-oli-firma-jaoks-korralik-tehing "Leedo: Regula müük oli firma jaoks korralik tehing"] ERR, 28. juuli 2016</ref> Küll jäi seda esialgu edasi opereerima Saaremaa Laevakompanii.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-teenib-leedole-raha-ka-parast-laeva-muuki-riigifirmale?id=75177345 "Regula teenib Leedole raha ka pärast laeva müüki riigifirmale"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> On hinnatud, et kui Saaremaa Laevakompanii soetas 1997. aastal aluse umbes 30 miljoni krooni<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/regula-maksis-1997-aastal-alla-kahe-miljoni-euro?id=75176593 "Regula maksis 1997. aastal alla kahe miljoni euro"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> ehk natuke vähem kui kahe miljoni euro eest, siis TS Laevad käis selle eest välja summa vahemikus 4–6,5 miljonit<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/parvlaevade-riigistamise-vaimne-isa-juhan-parts-regula-ostust-see-on-mottetu-vanaraud?id=75175545 "Parvlaevade riigistamise vaimne isa Juhan Parts Regula ostust: see on mõttetu vanaraud"] Delfi Ärileht, 27. juuli 2016</ref> eurot. Hiljem täpsustati, et müügihinnaks oli 4 miljonit.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/baad0831-5b6b-4d03-aca7-4fdc36157253/ametlik-regula-hind-oli-neli-miljonit "Ametlik: Regula hind oli neli miljonit"] ERR, 2. august 2016.</ref> TS Laevad soetas Regula asenduslaevaks, aga on kasutanud seda ka lisareiside tegemisel.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/93437619/ts-laevad-ja-transpordiamet-leppisid-kokku-suvistes-lisareisides "TS Laevad ja transpordiamet leppisid kokku suvistes lisareisides"] Delfi Ärileht, 14. mai 2021.</ref> Asenduslaevana on see toiminud näiteks pärast 2017. aastal parvlaevaga Tiiu aset leidnud juhtimisseadme riket<ref>[https://www.err.ee/610095/parvlaev-tiiu-katki-asenduslaevaks-regula "Parvlaev Tiiu katki, asenduslaevaks Regula"] ERR, 29. juuli 2017.</ref> ja 2021. aastal parvlaevaga Tõll juhtunud õnnetust<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/7298980/tiiu-tulek-hoiab-ara-kuivastu-virtsu-liini-ulekuumenemise "Tiiu tulek hoiab ära Kuivastu-Virtsu liini ülekuumenemise"] Saarte Hääl, 22. juuli 2021.</ref>. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://laevakinnistusraamat.rik.ee/ e-laevakinnisturaamat] *[https://online.le.ee/2021/02/01/parvlaev-regula-sai-50aastaseks/ "Parvlaev Regula sai 50aastaseks"] Lääne Elu, 1. veebruar 2021 [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] [[Kategooria:TS Laevad]] h4n3nkkbm1vplpnejfwc6ehcljvflys 0 112275 7200584 7200258 2026-07-23T22:36:10Z Kruusamägi 1530 /* Direktorid */ 7200584 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Fail:Muuseumiöö Eesti Loodusmuuseumis.jpg|pisi|2017. aasta [[muuseumiöö]] Eesti Loodusmuuseumis]] '''Eesti Loodusmuuseum''' on [[loodusmuuseum|loodusteaduslik muuseum]] [[Tallinn]]as aadressil [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 29a. Eesti Loodusmuuseum kuulub [[Kliimaministeerium|Kliimaministeeriumi]] haldusalasse. Loodusmuuseumi kogudesse kuulub ligi 300 000 [[museaal]]i, sh 30 000 museaalist koosnev foto- ja videokogu. Kogudes on koha leidnud ligikaudu 90% Eestis esinevatest taime-, mardika-, liblika-, linnu- ja imetajaliikidest. Väga väärtusliku osa kogudest moodustavad [[tüüpeksemplar]]id – materjal, mille esmaskirjeldaja on tunnistanud uue [[takson]]i tunnuste kandjaks. Muuseumi bioloogilised kogud on digiteeritud elurikkuse infosüsteemis [[PlutoF]] ning geoloogilised kogud maateaduste infosüsteemis [[SARV]]. Muuseumi kogusid kasutatakse nii teadus- kui ka õppetööks kui ka näituste koostamiseks. Loodusmuuseumi kogusid saab kasutada kohapeal, teadustööks on võimalik museaale ka välja laenutada. Eesti loodusmuuseumi näitused koosnevad püsiekspositsioonist ja ajutistest näitustest. Püsiekspositsioon laiub muuseumi kahel korrusel. Teisel korrusel asuvad mere ja jõgede saal ning geoloogia saal. Kolmandal korrusel on metsasaal ja avastuste ruum. Eksponaatide seas on näiteks [[tuur Maria]] – suurim Eestist püütud kala. Lisaks esitleb loodusmuuseum igal aastal mitut suuremat ja väiksemat ajutist näitust, mille teemad ulatuvad elusatest ämblikest söögi- ja mürgiseente ja mineraalideni. Kevadest sügiseni on ajutised väljapanekud ka loodusmuuseumi sisehoovis. == Ajalugu == Eesti Loodusmuuseumile panid aluse 19. sajandi loodusteadlased. 1842. aastal asutatud [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]] (EKÜ) avas 1864. aastal '''[[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]]i''', mille üheks oluliseks tegevussuunaks oli looduse uurimine. Eriti tähtsaks muutus see alates 1872. aastast, kui EKÜ presidendiks valiti [[Alexander von der Pahlen]] (1820–1895), kes tänu oma kiindumusele loodusteadustesse aitas kaasa vastavate materjalide laekumisele. A. von der Pahleni, geoloog [[Alexander von Keyserling]]i ning akadeemik [[Friedrich Schmidt]]i juhtimisel loodi 1876. aastal uus sektsioon kodumaa looduse uurimiseks. Kõne alla tuli ka eraldi loodusmuuseumi loomise vajadus. See mõte küll ei teostunud, kuid sisuliselt eraldiseisev loodusosakond siiski tekkis. Loodusteaduslik materjal hakkas jõudsalt kasvama, põhiliselt annetuste kaudu ja eriti pärast väljapanekute avamist. Tähtsaim sel ajal lisandunud kogu on dr. G. A. von Rauchilt pärandina saadud linnutopiste kogu. Kui varem kasutati varade hoidmiseks ja eksponeerimiseks rendipindu, siis 1911. aastal koliti ostetud majja [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]]al. Kavas oli Provintsiaalmuuseumi edasi arendada osakondadena, kuid osakonna mõõdu andsid sel ajal välja vaid loodusteaduslikud kogud ning kunstikogud. Loodusteaduslike kogudega tegelevas "Eestimaa provintsiaalse loodusteaduse sektsioonis" tehtud uurimistööd, eriti geoloogiaalased, äratasid tähelepanu välismaalgi. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] päevil ähvardas ka Provintsiaalmuusemi kogusid Venemaale viimine. Tänu muuseumi passiivsele vastupanule jäi see ära. Niisiis läks Provintsiaalmuuseumil Tallinnas tunduvalt paremini kui [[Tartu Ülikooli muuseum]]il, mille varasid tänini täielikult tagasi saadud ei ole. Eesti Vabariigi ajal jätkas muuseum tegevust registreerituna [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumi]] kunsti- ja muinsusosakonnas, 1926. aastast nime all '''Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum''' (endine Provintsiaalmuuseum) – seega pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist "teadmisväärsele kogu maailmast". 1939. aastal sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] hävitas baltisaksa institutsioonid Eestimaal. Enamik EKÜ liikmeid asus ümber Saksamaale ja ühing lõpetas tegevuse. Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist 1940. aastal]] kuulutas Nõukogude võim kõik muuseumid riigistatuks. Provintsiaalmuuseumile kuulunud loodusteaduslike varade säilitamiseks loodi '''Riiklik Loodusteaduste Muuseum'''. Soovitatavaks peeti, et uus muuseum oleks eeskätt pedagoogilise suunitlusega ja rakendataks laiemate rahvahulkade teenistusse. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] määrusega loodi 1. jaanuaril 1941 Riiklik Loodusteaduste Muuseum Tallinnas. Selle esimeseks teaduslikuks töötajaks ja muuseumi juhataja kohusetäitjaks sai 1940. aastal ülikooli lõpetanud zooloog [[Eerik Kumari]]. Provintsiaalmuuseumi kogudest sai loodusmuuseum geoloogilist materjali ligikaudu 19 500, botaanilist 55 500 ja zooloogilist 15 000 säilikut. 1942. aastal hävis pommitabamuse tõttu sellest üle 10 000 säiliku. == Näitused == [[Pilt:Näitus "Müstiline ürgmeri".jpg|pisi|Näitus "Müstiline ürgmeri" Foto: Jüri Lõun]] Eesti Loodusmuuseumi ekspositsioon koosneb kolmel korrusel olevast püsiekspositsioonist ja vahetatavatest ajutistest näitustest. Loodusmuuseumi püsiekspositsiooni moodustavad merede ja jõgede saal, geoloogiasaal ja metsasaal. Lisaks on muuseumis avastuste ruum, mis tutvustab kujundlikult loomade meeli, seejuures on näitena kasutatud loomaliike, kelle üks või teine meel või meeleelund on eriti hästi arenenud või väga omapärane.  Loodusmuuseumi ajutiste näituste teemad on mitmekesised, eksponeeritud on näiteks [[National Geographic]]u allveefotosid, troopilisi ja kodumaised [[Ämblikulised|ämblikke]], [[Ööliblikad|ööliblikate]] ja [[Kaklased|kakkude]] maailma, [[Samblikud|samblike]] ja [[Sammaltaimed|sammalde]] maailma ning [[Soome laht|Soome lahe]] keskkonnaseisundit minevikus ja tänapäeval, selle kultuurilugu ning elukeskkonda. Näiteks 2018. aasta septembrini<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.loodusmuuseum.ee/loodusmuuseumis-saab-ürgmere-saladusi-avastada-sügiseni|pealkiri=Loodusmuuseumis saab ürgmere saladusi avastada sügiseni|aeg=1. märts 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180315225514/https://www.loodusmuuseum.ee/loodusmuuseumis-saab-ürgmere-saladusi-avastada-sügiseni|arhiivimisaeg=2018-03-15}}</ref> oli Loodusmuuseumis avatud näitus [http://www.loodusmuuseum.ee/n%C3%A4itus-%E2%80%9Em%C3%BCstiline-%C3%BCrgmeri%E2%80%9C "Müstiline ürgmeri"], mis tutvustas Eesti ala merepõhja poole miljardi aasta tagustest aegadest tänapäevani, rääkides nii Eesti alade liikumisest, Eestis elanud taimedest ja loomadest, aga ka [[kliimamuutus]]test. 2018. aasta oktoobrist detsembrini sai näha näitust "Isad ja pojad".<ref>[https://web.archive.org/web/20200812031536/https://www.loodusmuuseum.ee/n%C3%A4itus-isad-pojad Näitus "Isad ja pojad"] Eesti Loodusmuuseum</ref> 2020. aasta alguses avati näitus "Hirmus armas nahkhiir".{{lisa viide}} == Kogud == [[Pilt:Eesti Loodusmuuseumi botaanilised kogud.jpg|pisi|Eesti Loodusmuuseumi botaanilised kogud]] Eesti Loodusmuuseumi kogumis- ja uurimistöö eesmärgiks on Eesti looduse mitmekesisuse säilitamine ning ajas ja ruumis toimuvate muutuste dokumenteerimine. Loodusmuuseumi kogudesse kuulub üle 300 000 museaali. === Botaanilised kogud === Loodusmuuseumi botaanilises põhikogus on umbes 108 000 herbaareksemplari. [[Soontaimed]]e herbaarium sisaldab 79 000 eksemplari, neist 77 700 on herbaarlehtede, ülejäänud viljade, seemnete ja käbide kujul. Enamik materjalist on kogutud Eestist, esindatud on valdav osa kodumaisest floorast – üle 1600 taksoni. === Mükoloogilised kogud === Mükoloogilises herbaariumis on umbes 2450 herbaareksemplari. Lihheniseerumata seente kogus on 250 eksemplari. [[Samblikud|Samblike]] ehk lihheniseerunud seente kogus arvel olevast üle 2200 eksemplarist on umbes 1600 kogutud Eestist ja 600 välismaalt (põhiliselt Skandinaaviast ja mujalt Euroopast). Herbaariumi vanimad museaalid pärinevad 1870. aastast. === Geoloogilised kogud === Loodusmuuseumi geoloogilises kogus on umbes 35 000 museaali. Valdava osa paleontoloogilisest kogust moodustavad Eesti aluspõhja [[Paleosoikum]]i aegkonna [[fossiil]]id. Litoloogilised kogud koondavad Eesti aluspõhja tüüpilisi settekivimeid: [[lubjakivi|lubjakive]], [[dolomiit]]e, [[mergel|mergleid]], [[liivakivi|liivakive]] ja [[aleuroliit]]e. Petroloogilised kogud on väikesearvulised, põhilise osa moodustavad Eesti [[rändkivi]]de ja endise Nõukogude Liidu aladelt kogutud [[moondekivim|moonde-]] ja [[tardkivim|magmakivimite]] näidised. <gallery> Estonian Museum of Natural History Specimen No 171012 photo (g1 g1-49 1 jpg).jpg|''[[Pseudoasaphus globifrons]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 171117 photo (g1 g1-118-4 1 jpg).jpg|''[[Ischadites murchisoni]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 171245 photo (g1 g1-203 1 jpg).jpg|''[[Zaphrentis bilateralis]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 171193 photo (g1 g1-171 jpg).jpg|''[[Sarcinula organum]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 171546 photo (g1 g1-364 1 jpg).jpg|''[[Discoceras odini]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 171740 photo (g1 g1-466 b jpg).jpg|''[[Nieszkowskia ahti]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 171849 photo (g1 g1-551 1 jpg).jpg|''[[Platysolenites antiquissimus]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 172568 photo (g297 g297-1 1 jpg).jpg|[[Vanadiniit]] Estonian Museum of Natural History Specimen No 172580 photo (g297 g297-13 b jpg).jpg|[[Kavansiit]] Estonian Museum of Natural History Specimen No 176009 photo (g286 g286-109 jpg).jpg|[[Barüüt]] Estonian Museum of Natural History Specimen No 178119 photo (g28 g28-21 1 jpg).jpg|[[Plaatina]] liiv Estonian Museum of Natural History Specimen No 178171 photo (g28 g28-79-1 1 jpg).jpg|[[Ametüst]] Estonian Museum of Natural History Specimen No 173308 photo (g1 g1-1589 1 jpg).jpg|Liivakas savi glaukoniidiga glaukoniitliivakivist Estonian Museum of Natural History Specimen No 174682 photo (g286 g286-58 jpg).jpg|Soonahhaadi ebaharilik vorm Estonian Museum of Natural History Specimen No 177580 photo (g21 g21-10 jpg).jpg|[[Mammut]]i võha tükk Estonian Museum of Natural History Specimen No 177581 photo (g21 g21-11 b jpg).jpg|[[Karvane ninasarvik|Karvase ninasarviku]] alalõualuu </gallery> === Zooloogilised kogud === [[Pilt:Eesti Loodusmuuseumi zoloogilised kogud.jpg|pisi|Eesti Loodusmuuseumi zooloogilised kogud]] Loodusmuuseumi zooloogilistes kogudes on umbes 130 000 museaali. Esindatud on laialdane valik liike nii [[Selgroogsed|selgroogseid]] kui ka [[Selgrootud|selgrootuid]] nii Eestist kui mujalt maailmast. Zooloogilisse kogusse kuuluvad: * Linnumunade kogu * Imetajate kogu * Molluskikodade, [[korallid]]e ja [[okasnahksed|okasnahksete]] kogu * Märgpreparaatide kogu * Entomoloogiline kogu === Teadusajalooline kogu === Teadusajalooline kogu ligikaudu 1050 museaaliga koondab arhiivmaterjali ning teadusajaloolisi esemeid looduse uurimise ja vahendamisega seotult. === Fotokogu === Loodusmuuseumi fotokogus leidub fotosid, negatiive ja värvidiapositiive kokku 28 000 eksemplari, mis kajastavad läbi aja muuseumi elu-olu, näitusi, [[välitööd|välitöid]] ja üritusi. Muuseumi fotokogu on digiteeritud elurikkuse infosüsteemis [[PlutoF]] ja selle tähis on TAMF. == Direktorid == [[File:Asta Tuusti 2021.jpg|thumb|Eesti Loodusmuuseumi direktor Asta Tuusti 2021. aastal]] * 1970–1990 [[Jaan Remmel]] * 1990–1998 [[Peeter Ernits]] * 1999–2006 [[Lemmi Jõe]] * 2006–2011 [[Maris Laja]] * 2011–2019 [[Heidi Vilu]] * 2019–2021 [[Asta Tuusti]] * alates 2021. aasta augustist [[Heidi Jõks]] (endine Vilu) * alates 2026. aasta detsembrist [[Riina Roosipuu]]<ref>[https://www.err.ee/1610084650/loodusmuuseumi-direktoriks-saab-endine-teletorni-juht-riina-roosipuu "Loodusmuuseumi direktoriks saab endine teletorni juht Riina Roosipuu"] ERR, 23. juuli 2026</ref> == Vaata ka == * [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Estonian Museum of Natural History}} * [https://www.loodusmuuseum.ee/ Eesti Loodusmuuseumi koduleht] * [https://kultuur.err.ee/1608338552/lennusadama-korvale-rajatav-keskkonnamaja-valmib-2024-aastaks "Lennusadama kõrvale rajatav Keskkonnamaja valmib 2024. aastaks"] ERR kultuur, 14. september 2021 {{koord}} [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] [[Kategooria:Keskkonnahariduskeskused]] [[Kategooria:Loodusmuuseumid]] shogpxsjb8t1rtoev5r7m2xf9vifccp 0 122720 7200457 7198545 2026-07-23T18:14:56Z ~2026-34651-55 231505 7200457 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. juulil seisuga 74 bussiliini, millest: * 12 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 14, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 4 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46); * 3 on trolliasendusliinid (liinid 72, 81, 83); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 74 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 13 (Väike-Õismäe – Lennujaam – Priisle), ~54 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Viru keskus | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress, uus nr.1 |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Urda|Urdani]] |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 18 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Reisisadama D-Terminal |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadama D-Terminal |Alates 01.08.2026 lühendatakse [[Hobujaama tänav|Hobujaamani]] ja pikendatakse [[Pääsküla|Teeliseni]] |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 19 ja pikendatakse [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminali]] |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuseni]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 22 |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 21 |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 31A ja pikendatakse [[Teatri väljak|Estoniani]] |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäeni]] |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 41 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Mustamäe|Mustamäeni]] ja muudetakse trolliliiniks |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |Käis viimati 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 liiniks 86 |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |TAK |Muuga sadam |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 85 |- |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |Muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] |Alates 01.08.2026 liin T1 |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam|Vanasadama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Alates 01.08.2026 liin T2 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]] |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] |Alates 01.08.2026 liin T3 |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Alates 01.08.2026 liin T4 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]] |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] |Alates 01.08.2026 liin T5 |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse augusti lõpus |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Tulevased trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Avatakse 1. augustil |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] e5kxb28cirtm8y420fzhkh59nepel81 0 125219 7200612 7112047 2026-07-24T04:40:16Z Ojassaar 206682 7200612 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Luitsnokk-part | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref name=IUCN>{{IUCN2006|assessors=BirdLife International|year=2004|id=47197|title=Anas clypeata|downloaded=11. mai 2006}}</ref> | pilt = Anas clypeata 2.jpg | pildi_seletus = Isane | pildi_laius = 250px | pilt2 = Northern Shoveler (Female).jpg | pildi2_seletus = Emane | pildi2_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | ülemselts = ''[[Galloanserae]]'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = ''[[Spatula]]'' | liik = '''Luitsnokk-part''' | binaarne = ''Spatula clypeata'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = ''Anas clypeata'' | levikukaart = Anas clypeata dis.PNG | levikukaardi_seletus = Euroopa levila. Heleroheline – pesitseb. Sinine – talvitub. Tumeroheline – aasta läbi }} [[File:Spatula clypeata MHNT.ZOO.2010.11.18.2.jpg|thumb|Luitsnokk-pardi munad]] [[Fail:Northern shovelers spinning in Prospect Park.webm|pisi|Luitsnokk-pardid Brooklyni Prospect pargi järves tiirutamas, et toitu üles keerutada (2021. aasta november)]] '''Luitsnokk-part''' (''Spatula clypeata'') ehk '''luitsnokk''' <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 105-106, joon. 66</ref> on [[partlased|partlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[part|pardi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[veelind]]. Luitsnokk-part elab [[Euraasia]] [[parasvööde|parasvöötmes]] kogu mandri ulatuses ja [[Põhja-Ameerika]] lääneosas. [[Skandinaavia]]s ulatub tema levila isegi [[tundra]]sse. Ta talvitub [[Briti saared|Briti saartel]], [[Vahemere maad|Vahemere maades]], [[Lõuna-Aasia]]s ja Põhja-Ameerika edelaosas. [[Eesti]]s on ta tavaline haudelind, eriti madalates [[laht]]edes<ref name="Loomade elu"/>; luitsnokk-pardi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1000–1500 paarile<ref name="hirundo" />. Kõikjal levilas on luitsnokk [[rändlind]]. Mõnel pool, näiteks Briti saartel ja [[Prantsusmaa]]l, samuti [[Must meri|Musta mere]] rannikul kohtab teda küll aasta ringi, aga need pole samad isendid: need, kes seal pesitsevad, lendavad talveks lõunasse ning nende asemele tulevad põhja ja ida poolt uued. Oma levilas on luitsnokk tavaline lind, aga [[stepp|stepis]] ja [[metsastepp|metsastepis]] lausa sage<ref name="Loomade elu"/>. Sellepärast kuulub ta [[soodsas seisundis]] liikide hulka. == Välimus == Luitsnokk-part on väheldane part, kes kaalub 470–1100 g<ref name="Loomade elu"/>. Ta on lühikese [[kael]]a ja väikese [[pea]]ga<ref name="Loomade elu"/>. Lind on nimetuse saanud iseäraliku [[nokk|noka]] järgi, mis eestotsast on laienenud. [[Hundsulestik]]us isaslind on üsnagi kontrastse [[sulestik]]uga. Tema pea ja kaela ülaosa on metallrohelise helgiga [[must]]. Alakael, [[pugu]]ala ja ees[[rind]] on [[valge]]d. [[Selg]] ja [[saba]] pealmine pool on mustad. [[Küüdus|Tiivaküüdus]] on ere[[roheline]]. Tiiva [[kattesuled]] on sinakashallid. Tagarind ja [[kõht|kõhualune]] on [[pruun]]id. Emaslind on tagasihoidlikku värvi.<ref name="Loomade elu"/> Isaspardid meenutavad mõneti isast [[sinikael]]a, eriti roheka pea tõttu. Ka emapardid meenutavad pruuni sulestiku tõttu emast sinikaela, kuid laia noka tõttu on neid hõlpus eristada. Lindude üldpikkus on 49–52 cm, tiibade siruulatus 70–84 cm.<ref name="Valgepõsk-lagle">L. Jonsson. "Euroopa linnud". Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2000, lk. 92–93</ref> == Eluviis == Luitsnokk-part asustab nii avaveelisi kui ka kalda- ja veetaimestikku täis kasvanud [[järv]]i ja jõekoolmeid. Ta väldib selliseid järvi ja jõgesid, kus mets ulatub [[kallas|kaldani]].<ref name="Loomade elu"/> Luitsnokk lendab aeglasemalt kui teised pardid. Ta sukeldub harva, üksnes [[sulgimine|sulgimise]] ajal või haavatuna.<ref name="Loomade elu"/> Luitsnokk sööb peamiselt loomset toitu: pisi[[limused|limuseid]], [[plankton]]it, [[vähilaadsed|vähilaadseid]], vee[[putukad|putukaid]] ja nende [[vastne|vastseid]]. Ta sööb ka taimetoitu: veetaimede rohelisi osi ja [[seeme|seemneid]]. Luitsnokk võtab tavaliselt toidu koos hulga veega nokka ja ludistab sellest vee välja, nii et söögipoolis jääb järele.<ref name="Loomade elu"/> Luitsnokk on arvukas ja suhteliselt usaldav lind. Sellepärast kütitakse teda nii harrastus- kui ka töönduslikul jahil.<ref name="Loomade elu"/> == Paljunemine == Luitsnokk-pardid saavad suguküpseks aastavanustena, kuigi enamus linde hakkab sigima alles kahe aasta vanustena. Pesitsemine toimub reeglina [[aprill]]ist [[juuni]]ni. Paarid moodustuvad juba enne seda ja sageli saabuvad linnud talvitumast juba paariti. Sellegipoolest võib pesitsushooaja algul leida üksikuid isaseid, kes jälitavad võõraid emaseid. Sel ajal võib jälgida linde, kes ujuvad teineteise ümber ringiratast, nokk vette pistetud. Mõnikord isane ja emane prääksuvad tasakesi, noogutades peaga üles-alla. [[Pesa]]ks on süvend maapinnas, mis on vooderdatud eelmise aasta taimedega ja hallikasvalgete [[udusulg]]edega, harilikult vee läheduses. Pesa võib olla puudeta saarekesel, luhaheinamaal, kõrgel [[tarn]]amättal või [[pilliroog|pilliroos]]. Pesa läbimõõt on 20–27 cm, pesalohu läbimõõt 15–20 cm ja sügavus 9–10 cm. Luitsnokad pesitsevad sageli teiste ühiskondlike lindude, näiteks [[tirk]]ude, [[kurvitsalised|kurvitsate]] või [[kalakajakas|kalakajakate]] läheduses. Nende häirehüüd aitab luitsnokkadel end lähenevate vaenlaste eest paremini kaitsta. Täis[[kurn]] koosneb 7–13, kõige sagedamini 10–12 [[muna]]st. Need on heledad, kollaka või oliivja varjundiga. [[Haudumine]] algab pärast viimase muna munemist ja kestab 23–25 päeva. Haub üksnes emaslind. Haudeperioodi algul käib ta aeg-ajalt pesalt ära, kattes selleks ajaks munad sulgedega, aga lõpupoole ei lahku pesalt peaaegu üldse. Seevastu isased kaotavad varsti pärast haudumise algust huvi järglaste vastu ja kogunevad ühesoolistesse parvedesse. Nagu teistel partidel, on ka luitsnokatibud [[pesahülgaja]]d. Varsti pärast koorumist lähevad nad ema järel vette. Nad lennuvõimestuvad 40–45 päeva vanuselt, misjärel alustavad iseseisvat elu. Sügisränne algab [[september|septembris]]. == Viited == {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonscat|Spatula clypeata|luitsnokk-part}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=ykGrx_MCWwQ Toitu otsivad luitsnokad YouTube'is] *[https://www.youtube.com/watch?v=wDrk6YvG6-M Video pulmamänguga] *[https://www.youtube.com/watch?v=nJy8_7gUM04&t=134s Video häälitsusega] [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] p0q6ik36xuwwj0gstzm20rx2l4prli9 7200613 7200612 2026-07-24T04:41:48Z Ojassaar 206682 7200613 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Luitsnokk-part | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref name=IUCN>{{IUCN2006|assessors=BirdLife International|year=2004|id=47197|title=Anas clypeata|downloaded=11. mai 2006}}</ref> | pilt = Anas clypeata 2.jpg | pildi_seletus = Isane | pildi_laius = 250px | pilt2 = Northern Shoveler (Female).jpg | pildi2_seletus = Emane | pildi2_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | ülemselts = ''[[Galloanserae]]'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = ''[[Spatula]]'' | liik = '''Luitsnokk-part''' | binaarne = ''Spatula clypeata'' | binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758) | sünonüümid = ''Anas clypeata'' | levikukaart = Anas clypeata dis.PNG | levikukaardi_seletus = Euroopa levila. Heleroheline – pesitseb. Sinine – talvitub. Tumeroheline – aasta läbi }} [[File:Spatula clypeata MHNT.ZOO.2010.11.18.2.jpg|thumb|Luitsnokk-pardi munad]] [[Fail:Northern shovelers spinning in Prospect Park.webm|pisi|Luitsnokk-pardid Brooklyni Prospect pargi järves tiirutamas, et toitu üles keerutada (2021. aasta november)]] '''Luitsnokk-part''' (''Spatula clypeata'') ehk '''luitsnokk''' <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 105-106, joon. 66</ref> on [[partlased|partlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[part|pardi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[veelind]]. Luitsnokk-part elab [[Euraasia]] [[parasvööde|parasvöötmes]] kogu mandri ulatuses ja [[Põhja-Ameerika]] lääneosas. [[Skandinaavia]]s ulatub tema levila isegi [[tundra]]sse. Ta talvitub [[Briti saared|Briti saartel]], [[Vahemere maad|Vahemere maades]], [[Lõuna-Aasia]]s ja Põhja-Ameerika edelaosas. [[Eesti]]s on ta tavaline haudelind, eriti madalates [[laht]]edes<ref name="Loomade elu"/>; luitsnokk-pardi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1000–1500 paarile<ref name="hirundo" />. Kõikjal levilas on luitsnokk [[rändlind]]. Mõnel pool, näiteks Briti saartel ja [[Prantsusmaa]]l, samuti [[Must meri|Musta mere]] rannikul kohtab teda küll aasta ringi, aga need pole samad isendid: need, kes seal pesitsevad, lendavad talveks lõunasse ning nende asemele tulevad põhja ja ida poolt uued. Oma levilas on luitsnokk tavaline lind, aga [[stepp|stepis]] ja [[metsastepp|metsastepis]] lausa sage<ref name="Loomade elu"/>. Sellepärast kuulub ta [[soodsas seisundis]] liikide hulka. == Välimus == Luitsnokk-part on väheldane part, kes kaalub 470–1100 g<ref name="Loomade elu"/>. Ta on lühikese [[kael]]a ja väikese [[pea]]ga<ref name="Loomade elu"/>. Lind on nimetuse saanud iseäraliku [[nokk|noka]] järgi, mis eestotsast on laienenud. [[Hundsulestik]]us isaslind on üsnagi kontrastse [[sulestik]]uga. Tema pea ja kaela ülaosa on metallrohelise helgiga [[must]]. Alakael, [[pugu]]ala ja ees[[rind]] on [[valge]]d. [[Selg]] ja [[saba]] pealmine pool on mustad. [[Küüdus|Tiivaküüdus]] on ere[[roheline]]. Tiiva [[kattesuled]] on sinakashallid. Tagarind ja [[kõht|kõhualune]] on [[pruun]]id. Emaslind on tagasihoidlikku värvi.<ref name="Loomade elu"/> Isaspardid meenutavad mõneti isast [[sinikael]]a, eriti roheka pea tõttu. Ka emapardid meenutavad pruuni sulestiku tõttu emast sinikaela, kuid laia noka tõttu on neid hõlpus eristada. Lindude üldpikkus on 49–52 cm, tiibade siruulatus 70–84 cm.<ref name="Valgepõsk-lagle">L. Jonsson. "Euroopa linnud". Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2000, lk. 92–93</ref> == Eluviis == Luitsnokk-part asustab nii avaveelisi kui ka kalda- ja veetaimestikku täis kasvanud [[järv]]i ja jõekoolmeid. Ta väldib selliseid järvi ja jõgesid, kus mets ulatub [[kallas|kaldani]].<ref name="Loomade elu"/> Luitsnokk lendab aeglasemalt kui teised pardid. Ta sukeldub harva, üksnes [[sulgimine|sulgimise]] ajal või haavatuna.<ref name="Loomade elu"/> Luitsnokk sööb peamiselt loomset toitu: pisi[[limused|limuseid]], [[plankton]]it, [[vähilaadsed|vähilaadseid]], vee[[putukad|putukaid]] ja nende [[vastne|vastseid]]. Ta sööb ka taimetoitu: veetaimede rohelisi osi ja [[seeme|seemneid]]. Luitsnokk võtab tavaliselt toidu koos hulga veega nokka ja ludistab sellest vee välja, nii et söögipoolis jääb järele.<ref name="Loomade elu"/> Luitsnokk on arvukas ja suhteliselt usaldav lind. Sellepärast kütitakse teda nii harrastus- kui ka töönduslikul jahil.<ref name="Loomade elu"/> == Paljunemine == Luitsnokk-pardid saavad suguküpseks aastavanustena, kuigi enamus linde hakkab sigima alles kahe aasta vanustena. Pesitsemine toimub reeglina [[aprill]]ist [[juuni]]ni. Paarid moodustuvad juba enne seda ja sageli saabuvad linnud talvitumast juba paariti. Sellegipoolest võib pesitsushooaja algul leida üksikuid isaseid, kes jälitavad võõraid emaseid. Sel ajal võib jälgida linde, kes ujuvad teineteise ümber ringiratast, nokk vette pistetud. Mõnikord isane ja emane prääksuvad tasakesi, noogutades peaga üles-alla. [[Pesa]]ks on süvend maapinnas, mis on vooderdatud eelmise aasta taimedega ja hallikasvalgete [[udusulg]]edega, harilikult vee läheduses. Pesa võib olla puudeta saarekesel, luhaheinamaal, kõrgel [[tarn]]amättal või [[pilliroog|pilliroos]]. Pesa läbimõõt on 20–27 cm, pesalohu läbimõõt 15–20 cm ja sügavus 9–10 cm. Luitsnokad pesitsevad sageli teiste ühiskondlike lindude, näiteks [[tirk]]ude, [[kurvitsalised|kurvitsate]] või [[kalakajakas|kalakajakate]] läheduses. Nende häirehüüd aitab luitsnokkadel end lähenevate vaenlaste eest paremini kaitsta. Täis[[kurn]] koosneb 7–13, kõige sagedamini 10–12 [[muna]]st. Need on heledad, kollaka või oliivja varjundiga. [[Haudumine]] algab pärast viimase muna munemist ja kestab 23–25 päeva. Haub üksnes emaslind. Haudeperioodi algul käib ta aeg-ajalt pesalt ära, kattes selleks ajaks munad sulgedega, aga lõpupoole ei lahku pesalt peaaegu üldse. Seevastu isased kaotavad varsti pärast haudumise algust huvi järglaste vastu ja kogunevad ühesoolistesse parvedesse. Nagu teistel partidel, on ka luitsnokatibud [[pesahülgaja]]d. Varsti pärast koorumist lähevad nad ema järel vette. Nad lennuvõimestuvad 40–45 päeva vanuselt, misjärel alustavad iseseisvat elu. Sügisränne algab [[september|septembris]]. == Viited == {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonscat|Spatula clypeata|luitsnokk-part}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=ykGrx_MCWwQ Toitu otsivad luitsnokad YouTube'is] *[https://www.youtube.com/watch?v=wDrk6YvG6-M Video pulmamänguga] *[https://www.youtube.com/watch?v=nJy8_7gUM04&t=134s Video häälitsusega] [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] rwmp66skiqeu03ckxjp5yg7sbdz94ho 0 125881 7200573 6449400 2026-07-23T22:15:58Z Sumo tomus 233342 Pilt 7200573 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{Näitleja info | nimi = Rupert Grint | pilt = Rupert_Grint_2011.jpg | pildi suurus = 250px | pildi allkiri = Rupert Grint (2011) | sünninimi = Rupert Alexander Lloyd Grint | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1988|8|24}} | sünnikoht = [[Harlow]], [[Suurbritannia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | teise nimega = | amet = näitleja, produtsent | tegev = 2000– | abikaasa = | elukaaslane = [[Georgia Groome]] | lapsed = | vanemad = | sugulased = | oscar = | austraalia = | briti = | emmy = | kuldgloobus = | kuldvaarikas = | grammyauhind = | ekraanin = | tonyauhind = | auhinnad = }} [[File:Rupert Grint.jpg|thumb|right|210px|Grint (2007)]] '''Rupert Alexander Lloyd Grint''' (sündinud [[24. august]]il [[1988]] [[Harlow]]'s [[Essex]]i krahvkonnas Inglismaal) on inglise filmi- ja seriaalinäitleja ning teatriprodutsent. Ta on mänginud alates 2001. aastast Harry Potteri filmides [[Ronald Weasley]]t ning alates 2007. aastast lugenud dublaaži Harry Potteri teemalistele videomängudele. Enne Harry Potteri filme oli ta mänginud ainult koolinäidendites ja kohalikus rahvateatris, kuid pärast Potteri filme sai temast nõutud filmi- ja seriaalinäitleja.{{lisa viide}} Eesti televaataja tunneb teda ka inglise seriaalist "[[ABC mõrvad (seriaal)|ABC mõrvad]]" (2018), kus ta mängib inspektor Crome'i. Aastatel 2017–2018 mängis ta inglise seriaali "Snatch" 21 jaos Charlie Cavendishi ja aastatel 2019–2021 inglise seriaali "Servant" 20 jaos Julian Pearce'i. 2022. aastast mängib ta Guillermo del Toro õudusseriaalis "Guillermo del Toro's Cabinet of Curiosities".<ref>[https://www.imdb.com/title/tt8415836/?ref_=nm_flmg_act_1 Seriaal "Guillermo del Toro's Cabinet of Curiosities" IMdB-s. Vaadatud 16.01.2022.</ref> ==Isiklikku== Rupert Grintil on üks vend ja kolm õde. Tema elukaaslane on 2011. aastast inglise näitleja Georgia Groome, neil on ühine tütar. Ta mängib kitarri, talle meeldib igasugune muusika, kuid lemmik on klassikaline rokk.{{lisa viide}} Üks ta lemmikbände on [[Arctic Monkeys]].{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Grint, Rupert}} [[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] hmwkikmw0waa0r15jodiqjqzyvdnktv 0 126094 7200614 7112068 2026-07-24T04:44:52Z Ojassaar 206682 7200614 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rägapart | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref =<ref>{{IUCN2006|assessors=BirdLife International|year=2004|id=47206|title=Anas querquedula|downloaded=9. mai 2006}}</ref> | pilt = Garganey (Anas querquedula) RWD3.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | ülemselts = ''[[Galloanserae]]'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = ''[[Spatula]]'' | liik = '''Rägapart''' | binaarne = ''Spatula querquedula'' | binaarse_autor = ([[Carl von Linné]], 1758) | sünonüümid = ''Anas querquedula'' | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} [[File:Spatula querquedula MHNT.ZOO.2010.11.18.1.jpg|pisi|Rägapardi munad]] '''Rägapart''' (''Spatula querquedula'') on [[partlased|partlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[ujupardid|ujupart]]. Rägapart kuulub [[soodsas seisundis]] liikide hulka. Esimest korda kirjeldas teda teaduslikult [[Carl von Linné]] aastal [[1758]]. == Levila == Rägapart pesitseb enamikus [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s [[Briti saared|Briti saartest]] [[Jaapan]]ini. Põhja poole ulatub levila Lõuna-[[Rootsi]], Kesk-[[Soome]], [[Arhangelsk]]i, [[Irtõš]]i suudme, [[Jakutsk]]i ja Lõuna-[[Kamtšatka]]ni, lõuna poole [[Vahemeri|Vahemere]], [[Kaspia meri|Kaspia mere]] lõunaranniku, [[Xinjang]]i ja [[Sungara]] [[ülemjooks]]uni. [[Eesti]]s on ta tavaline haudelind.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 102-102</ref> Rägapart on kõikjal [[rändlind]]. Ta talvitub [[Vahemere maad|Vahemere maades]], [[Aafrika]]s kuni Lõuna-Aafrikani ja Lõuna-Aasias kuni [[Suured Sunda saared|Suurte Sunda saarteni]].<ref name="Loomade elu"/> Eestis on ta üldlevinud väikesearvuline [[haudelind]]<ref name="Rägapart">L. Jonsson, "Euroopa linnud". [[Tallinn]], [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2000, lk. 94–95</ref>, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 500–1000 paarile<ref name="hirundo" />. == Välimus == Lindu võib mõnikord segi ajada [[piilpart|piilpardiga]], kuid rägapart on sellest pisut suurem ja tagasihoidlikuma ühetoonilise sulestikuga.<ref name="Loomade elu"/> Rägapardi üldpikkus on 37–41 cm, tiibade siruulatus 63–69 cm.<ref name="Rägapart"/> Ta kaalub 300–550 g.<ref name="Loomade elu"/> Täiskasvanud isaslinnud on hõlpsasti eristatavad oma pruuni keha ja rinnapiirkonnaga ning erevalge kulmutriibuga, mis ulatub kaugele pea külgedele.<ref name="Loomade elu"/> Sinakad [[kattesulg|kattesuled]] on lennul näha suurte heledate laikudena.<ref name="Loomade elu"/> Tume rind on samuti paremini märgatav lendaval linnul.<ref name="Loomade elu"/> Ülejäänud [[sulestik]] on hallikas, samuti jalad ja [[nokk]]. Emastel asuvad peas nokatüvikuäärne tähn ja tume silmatriip. Sulestik sarnaneb üldosas isaspardi omaga. == Elupaik ja eluviis == Rägapart asustab [[lagesoo (sootüüp)|lagesoid]] ja [[järv]]ekaldaid, Eestis ka [[rannaniit]]e.<ref name="Loomade elu"/> Rägapart on loomtoiduline. Eriti suur osa tema toidus on [[limused|limustel]]. Ta sööb ka vee[[putukad|putukaid]] ja nende [[vastne|vastseid]] ning [[vähilaadsed|vähilaadseid]]. Veel sööb ta veetaimede [[võrse]]id, [[leht]]i ja [[juur]]ikaid.<ref name="Loomade elu"/> Rägapart on tähtis jahilind, kuid töönduslikes kogustes teda ei kütita, sest ta talvitub kaugetel maadel ja lahkub sügisel väga vara.<ref name="Loomade elu"/> == Viited == {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons| Anas querquedula|Rägapart}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=Zog8ErHN-LA Rägapart YouTube'is] [[Kategooria:Eesti hanelised]] [[Kategooria:Partlased]] pxss4dz03qe5d7x8yen27yahap8izop 0 126503 7200606 7199527 2026-07-24T04:06:31Z CommonsDelinker 1930 Fail Pärnu_maantee_-_Kitseküla.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:Commons:Deletion requests/File:Pärnu maantee - Kitseküla.jpg|]]. 7200606 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on Tallinna tänavast; tänavate kohta teistes asulates vaata [[Pärnu maantee (täpsustus)]]}} {{toimeta}} {{teekaart}} [[Pilt:Viru ring Tallinna kesklinnas.jpg|thumb|[[Viru ring]] ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas]] [[Pilt:AM N06046.jpg|thumb|Vaade Pärnu maantee algusele ja Musumäele (1930. aastate foto)]] [[Pilt:Tallinn tramway - Tatra KT4SU tram nr 112, May 1996.jpg|pisi|Pärnu maantee algus, 1996]] [[File:Pärnu maantee 3.jpg|thumb|Kohvikuhoone, Pärnu mnt 3]] [[Fail:Teatro Dramático de Estonia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|pisi|Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5]] '''Pärnu maantee''' on kohalik tee ([[tänav]]) [[Tallinn]]as. Pärnu maantee algab Tallinna kesklinnast [[Viru väljak]]ult, suundub mööda [[Vabaduse väljak]]ust ja ristub [[Estonia puiestee]]ga. Seejärel möödub see [[Kino Kosmos|kinost Kosmos]] ning kulgeb üle [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] ja [[Suur-Ameerika tänav]]a ristmiku. Seejärel möödub [[Tallinna Ühisgümnaasium]]ist ja ületab [[Pärnu maantee viadukt|viadukti]], mille alla jääb [[raudtee]]. Pärast seda jäävad tee äärde [[Magdaleena haigla]] ja [[Eesti Loto]] peahoone. Edasi möödub maantee endisest [[AS Kalev|Kalevi kompvekivabrikust]] ja praegusest [[Eesti Politsei]] peamajast. Siis ületab ta [[Tammsaare tee]] ning jõuab [[Järve (Tallinn)|Järveni]], kus möödub Järve [[Selver|Selverist]] ja suundub raudtee kõrval [[Nõmme]]le. Pärast raudtee ületamist jõuab Pärnu maantee [[Nõmme keskus]]eni ja [[Turu plats]]i ristmikuni. Sealt pöörab tee vasakule ning kulgeb taas raudtee kõrval, kuni ületab [[Pääsküla]]s raudtee ja ristub [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteega]]. Pärnu maantee lõpeb Tallinna linna piiril. Pärnu maantee läbib kolme linnaosa: [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]], ning neljateist [[asum]]it: [[Vanalinna asum|Vanalinn]], [[Südalinna asum|Südalinn]], [[Tatari asum|Tatari]], [[Tõnismäe asum|Tõnismäe]], [[Uus Maailm (Tallinn)|Uus Maailm]], [[Veerenni asum|Veerenni]], [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]], [[Järve asum|Järve]], [[Liiva asum|Liiva]], [[Rahumäe asum|Rahumäe]], [[Nõmme asum|Nõmme]], [[Hiiu asum|Hiiu]], [[Kivimäe asum|Kivimäe]] ja [[Pääsküla asum|Pääsküla]]. Tänav kattub samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub linnast välja [[Saku–Laagri tee]]ni [[Laagri]] alevikus. Ühtlasi kattub tänav kahel lõigul (ristumiseni [[Männiku tee]]ga ja enne linnapiiri) [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]]ga. == Ajalugu == [[File:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Tallinna linnaplaan 1876. aastast]] Pärnu maantee äärsel alal [[Kosmos (kino)|Kosmose kino]] taga avastati 2022. aasta väljakaevamistel neli [[Eesti viikingiaeg|viikingiaegset]] tuleaset. See oli esimene [[Tallinna ajalugu#Varakeskaeg|viikingiaegne leid Tallinnas]].<ref>[[Üllar Luup]], [https://pealinn.ee/2022/05/03/tonismael-tuli-valja-viikingiaegne-laagriplats/ Tõnismäel tuli välja viikingiaegne laagriplats]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, pealinn.ee, 03. mai 2022</ref> [[Tallinna vanalinn]]ast [[Pärnu]]sse ja [[Läänemaa]]le suunduv tee oli üks vanemaid Tallinnas. [[Tallinnas linnainsener]]i ja [[fortifikatsioon]]iinsenerina tegutsenud Heinrich Julius Woltemate poolt 1680. aastal valminud esimeselt [[Tallinna linnasaras|Tallinna linna]][[saras]]e plaanilt võib välja lugeda paljude lõunasse suunduvate teeharude olemasolu. [[Samuel Waxelberg]]i Tallinna sarase kaart<ref name="05yPp" /> näitab samuti, et [[17. sajand Eestis|17. sajandi]] viimastel kümnenditel kulges Tallinnast lõunasse suunduv tee mitmes harus peaaegu samal joonel tänase Pärnu maanteega. Sama situatsiooni esitab ka [[Tallinna linnaarhiiv]]is säilitatav [[Tallinna gümnaasium]]i matemaatika ja õigusteaduse professori<ref>Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, [https://books.google.de/books?id=v83eupFk5HQC&pg=PA281#v=onepage&q&f=false seite 281]</ref> [[Heinrich Julius Woltemate]] (1651–1696<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Voltemat_nr_1593 Henrik Julius Voltemat, född 1651, Juris och matheseos professor vid gymnasiet i Reval 1677. Död 1696], Voltemat_nr 1593, www.adelsvapen.com</ref>) teine kaart 1689. aastast.<ref name="NI3FD" /> Ajalooline Pärnu maantee kulges mööda praegust [[Tondi tänav]]at, suundus [[Rahumäe tee]]lahkme juurest üle [[Tondi liivik]]ute ning tõusis [[Rahumäe kalmistu]] taga mäkke. Edasi kulges piir mööda praegust [[Vana-Pärnu maantee]]d kuni Nõmme [[Turu plats|turuplatsini]].<ref>[[Robert Nerman]]. [http://tallinncity.postimees.ee/1620737/iidse-tondi-tanava-umbrus-kasvas-suurejooneliseks-linnaosaks "Iidse Tondi tänava ümbrus kasvas suurejooneliseks linnaosaks"] Postimees, 19. jaanuar 2007</ref> Praegune Tondi tee oli kaua aega üheks Pärnu maantee raskemini läbitavaks lõiguks, kuni 19. sajandi teisel poolel alustati ulatuslikke metsastamis- ja kuivendustöid, paranesid ka liiklusolud. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpul õgvendati Tondi teed sellisena, et [[Dunteni mõis|Tondi mõisa]] peahoone jäi ühele poole teed ja majandushooned teisele poole. Tondi mõisast [[Rahumäe]] poole jääv tee kandis tollal Vana Pärnu [[postimaantee]] nime.<ref>Robert Nerman: [https://www.postimees.ee/1702911/tondil-oli-enne-kasarmute-rajamist-aastasadu-suvemois Tondil oli enne kasarmute rajamist aastasadu suvemõis], Postimees 14.09.2007</ref> [[File:TLA 149 6 3 leht 1 plaan Situationsplan der Stadt Reval 1885.png|pisi|left|Tallinna linnaplaan 1885. aastast]] 1887. aastal avati praeguse [[Liivalaia tänav]]a ja Suur-Pärnu maantee nurgal [[Kosmos (kino)|Kosmose kino]] ees oleva haljasala kohal [[Tallinna Evangeeliumi Selts]]i [[hoolekandeasutus]] nimega [[Magdaleenium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20240519091753/https://pealinn.ee/2008/12/08/kui-vaene-elas-haigega-koos-ja-toetus-tuli-tagasi-maksta/ Kui vaene elas haigega koos ja toetus tuli tagasi maksta], Pealinn, 8. detsember 2008</ref>, kus püüti prostituute korralikku ellu tagasi juhtida. [[File:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|left|Tallinna linnaplaan 1910. aastast]] [[File:Kl. Rosenkranz.png|pisi|[[Väike-Roosikrantsi tänav]] ja [[Väike-Pärnu maantee]]]] Veel [[20. sajand]]i alguses kandis tänapäevase Pärnu maantee [[Vene turg|Vene turu]] ja [[Vabaduse väljak|Peetri platsi]] vaheline lõik nime [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]], praeguse Pärnu maantee lõigul [[Vabaduse väljak]]ust kuni praeguse [[Sakala tänav]]a ristini kulges ülikitsas [[Väike-Roosikrantsi tänav]] (''Kleine Rosenkranz-Straße''), mis oli tähistanud praegust Pärnu mnt 14–32 lõiku ning [[Peeter Süda tänav]]a ja Tõnismäe tänava ning [[Vaestepatuste tänav]]a vaheline lõik nime Väike-Pärnu maantee. [[22. jaanuar]]il [[1936]] liideti Väike-Tartu maantee ja [[Väike-Pärnu maantee]] ning nimetati ümber [[Sakala maantee]]ks (hilisem Sakala tänav). Pärnu maantee 8, Adolf Steinmanni kinnistul asus aastatel 1922–1936, arhitektide [[Herbert Johanson]]i ja [[Eugen Habermann]]i projekteeritud kiviseinte, plekk-katuse ja suurte vitriinakendega kauplusehoone. Majas tegutsesid B. Michelson ja Ko. koloniaalkauplus ning 1932. aastast E. Wildtagi kauplus. Aastatel 1936–1937 ehitati kauplusehoone asemele arhitekt [[Eugen Sacharias]]e projekti järgi seitsmekorruseline äri- ja büroopindadega kortermaja, Pärnu maantee 8. === Suur-Pärnu ja Väike-Pärnu maantee === 1936. aastast, hakkasid kesklinna suunduv Suur-Pärnu maantee ja osa Väike-Pärnu maanteest kandma Pärnu maantee nime<ref>Robert Nerman, [https://www.postimees.ee/1724825/parnu-maantee-haritlaslinnaosa-kaunistasid-rikkalikud-iluaiad Pärnu maantee haritlaslinnaosa kaunistasid rikkalikud iluaiad], Postimees, 9. november 2007</ref>. Seni oli [[Tõnismäe]]lt lõuna suunas suunduv tee kandnud nimetust [[Suur-Pärnu maantee]]. Suur-Pärnu ja osa [[Väike-Pärnu maantee]]st hakkasid kandma Pärnu maantee nime. 1930. aastate teisel poolel töötas [[Tallinna Linnavalitsus]] välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused. Selle kava kohaselt tuli ehitada [[Vabaduse väljak]]u ja Vene turu ümbrusse kuue- ja seitsmekorruselised majad; [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteele]], [[Suur-Tartu maantee]]le, [[Paldiski maantee]] algusse, [[Mere puiestee]]le, [[Estonia puiestee]]le ja [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteele]], Väike-Roosikrantsi tänavale, [[Väike-Pärnu maantee]] osale, Vabaduse väljakule ja [[Kopli tänav]]a osale vastu [[Balti jaam]]a ning [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] osale [[Viru tänav]]ast kuni [[Inseneri tänav]]ani viiekorruselised majad; Kopli tänava osale, [[Põhja puiestee]]le, [[Mere puiestee]] osale, Narva maantee ja [[Suur-Tartu maantee]] osale, [[Väike-Tartu maantee]], [[Väike-Pärnu maantee]] osale, [[Suur-Pärnu maantee]]le, Tõnismäele, [[Toompuiestee]]le, [[Vaksali puiestee]]le, Paldiski maantee osale, Suur-Roosikrantsi tänavale, Kaarli puiesteele, Väike-Pärnu maantee, Väike-Tartu maantee ja [[Liivalaia tänav]]a vahelisele maa-alale ning Politsei aeda neljakorruselised majad. [[File:P2rnu maantee 26 06 1983.jpg|pisi|Pärnu maantee 1983. aastal [[Pärnu maantee viadukt]]ilt]] 1930. aastate teisel poolel ehitati ka Pärnu maantee uuele osale tänapäevased hooned ([[Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23|Pärnu mnt 36]] (1936), Pärnu mnt 32 (1937), Pärnu mnt 30 (1936), Pärnu mnt 28 (1937), Pärnu mnt 26 (1935), Pärnu mnt 23 (1934), Pärnu mnt 21 (1938), Pärnu mnt 20 (1938), Pärnu mnt 16 (1935), Pärnu mnt 14, Hotell [[Palace]] 1937), Pärnu mnt 16 (1935) jt. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] (1941–1944) ajal kandis tänav saksapärast nime ''Pernausche Straße''. [[16. Oktoobri park|16. Oktoobri par]]gi Pärnu maantee poolsel äärel asus [[Valve Pormeister|Valve Pormeist]]i 1953. aastal loodud põllumajanduse eesrindlaste autahvel. Pärnu maantee 45 alal, kuhu 1964. aastal ehitati kino Kosmos, asus 1949–1957 [[Trammiliiklus Tallinnas|trammide]] ümberpööramise kolmnurk, mida kasutati kuni 1957. aastani. Pärnu maanteed laiendati aastatel 1964–1965 [[Suur-Ameerika tänav|Komsomoli]] ja [[Liivalaia tänav|V. Kingissepa tänava]] ristmikult kuni [[Tallinna Vineeri- ja Mööblivabrik]]uni ning vanad puumajad lammutati 1963. aastal. == Ristuvad tänavad == [[Pilt:Saarineni maja.JPG|pisi|Pärnu maantee 10, [[Saarineni maja]]]] [[Pilt:Elamu Pärnu mnt 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911-1912.a..JPG|pisi|Pärnu maantee 10]] [[Pilt:Pärnu maantee, 12.JPG|pisi|Pärnu maantee 12]] [[Pilt:Tallinn, Tatra T4 (2).jpg|pisi|Tramm Pärnu maanteel Inglise Kolledži kõrval 1996. aastal]] [[Pilt:Tallinn, Estonia, near Liberty Square.jpg|pisi|[[Kawe Plaza]] ja Pärnu maantee]] [[Pilt:Tallinn2.jpg|pisi]] [[Pilt:Pärnu Maantee. Sakala building, May 1996.jpg|pisi|Pärnu mnt 36 // [[Roosikrantsi tänav]] 23, 1996]] Pärnu maantee puutub algusest lõpu poole minnes kokku järgmiste tänavatega: [[Viru väljak]], [[Valli tänav (Tallinn)|Valli tänav]] (paremalt), [[Väike-Karja tänav]] (paremalt), [[G. Otsa tänav]] (vasakult), [[Suur-Karja tänav]] (paremalt), [[Vabaduse väljak]] (paremalt), [[Estonia puiestee]] (vasakult), [[Sakala tänav]] (vasakult), [[Peeter Süda tänav]] (vasakult), [[Roosikrantsi tänav]] (paremalt), [[Hariduse tänav]] (paremalt), [[Tõnismägi]] (paremalt), [[Liivalaia tänav]] (vasakult), [[Suur-Ameerika tänav]] (paremalt),<ref name="75Oiy" /> [[Väike-Ameerika tänav]] (paremalt), [[Tatari tänav]] (vasakult), [[Luha tänav (Tallinn)|Luha tänav]] (paremalt), [[Vineeri tänav]] (vasakult), [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] (ristmikku pole, tänav läheb paremalt viadukti alla), [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]] (ristmikku pole, tänav läheb viadukti alt risti läbi), raudtee, [[Kauba tänav]] (paremalt viadukti all), [[Jalgpalli tänav]] (vasakult viadukti all), [[Paide tänav]] (vasakult), [[Magdaleena tänav]] (paremalt), [[Rapla tänav]] (vasakult), [[Tondi tänav]] (paremalt), [[Juurdeveo tänav]] (vasakult), [[Kiisa tänav]] (vasakult), [[Alevi tänav (Tallinn)|Alevi tänav]] (paremalt),<ref name="bIg0Y" /> [[Saku tänav]] (vasakult), [[Kohila tänav]] (vasakult), [[Hallivanamehe tänav]] (paremalt), [[Karamelli tänav]] (vasakult), [[Piima tänav (Tallinn)|Piima tänav]] (vasakult), [[Järvevana tee]] (ristmikku pole, tänav läheb vasakult viadukti alla), [[A. H. Tammsaare tee]] (ristmikku pole, tänav läheb paremalt viadukti alla), [[Järve tänav]] (paremalt), [[Virve tänav]] (paremalt), [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maantee]] (vasakult), [[Rulli tänav]] (vasakult), [[Männiku tee]] (vasakult), [[Risti tänav]] (vasakult), [[Kõrge tänav]] (paremalt), [[Sihi tänav]] (vasakult), [[Kirde tänav (Tallinn)|Kirde tänav]] (vasakult), [[Näituse tänav (Tallinn)|Näituse tänav]] (vasakult), [[Kaevu tänav (Tallinn)|Kaevu tänav]] (vasakult), [[Liiva tänav (Tallinn)|Liiva tänav]] (vasakult), [[Kivi tänav (Tallinn)|Kivi tänav]] (vasakult), [[Väike tänav (Tallinn)|Väike tänav]] (vasakult), [[Roheline tänav (Tallinn)|Roheline tänav]] (vasakult), [[Valdeku tänav]] (vasakult), [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]] (risti), raudtee, [[N. v. Glehni tänav]] (paremalt), [[Idakaare tänav]] (paremalt), [[Jaama tänav (Tallinn)|Jaama tänav]] (vasakult), [[Vana-Mustamäe tänav]] (paremalt), [[Kõver tänav]] (vasakult), [[Kuuse tänav]] (vasakult), [[Männi tänav]] (vasakult), [[Puuvilja tänav (Tallinn)|Puuvilja tänav]] (vasakult),<ref name="K6BNV" /> [[Kuru tänav (Tallinn)|Kuru tänav]] (paremalt), [[Võsu tänav]] (vasakult), [[Põhjakaare tänav]] (paremalt), [[Lühike tänav (Tallinn)|Lühike tänav]] (vasakult), [[Puu tänav]] (risti), [[Hiiu tänav]] (paremalt), [[Vääna tänav]] (paremalt), [[Salve tänav]] (paremalt), [[Valve tänav]] (vasakult), [[Lauliku tänav]] (paremalt), [[Kivimäe tänav]] (risti), [[Liiviku tänav]] (paremalt), [[J. V. Jannseni tänav (Tallinn)|Jannseni tänav]] (vasakult), [[Laane tänav]] (paremalt), [[Vesikaare tänav]] (vasakult), [[Varbola tänav]] (paremalt), [[Õitse tänav]] (paremalt), [[Värsi tänav]] (vasakult), Lauliku tänav (risti), [[Rao tänav]] (paremalt), [[Suvila tänav]] (paremalt), [[Viisi tänav]] (vasakult), [[Kastani tänav (Tallinn)|Kastani tänav]] (paremalt), [[Lõo tänav (Tallinn)|Lõo tänav]] (paremalt), [[Kadaka puiestee]] (paremalt), [[Rohula tänav]] (paremalt), [[Hirve põik]] (paremalt), raudtee, [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] (vasakult).<ref name="Bxj02" /> == Hoonestus == [[Kesklinna linnaosa]]s: * [[Tammsaare park]], haljasala mis piirneb Pärnu maantee, [[Viru väljak]]u, [[Viru hotell]]i ja [[Viru keskus]]e, [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]u, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] ja [[Georg Otsa tänav]]aga * [[Virumägi]] (Musumägi), haljasala Pärnu maantee, [[Valli tänav]]a ja [[Viru tänav]]a vahel * [[Eesti Draamateater]], Pärnu mnt 5. Arhitektid [[Nikolai Vassiljev]] ja [[Aleksei Bubõr]] (1910), algne [[Tallinna Saksa Teater|Tallinna Saksa Teatri hoone]]. Kultuurimälestis nr 3118<ref name="OH9DR" /> * Pärnu maantee 6 // [[Müürivahe tänav|Müürivahe]] 28 (algselt [[Valli tänav (Tallinn)|Valli]] 10), [[Jaan Urla|Urla]] [[Urla maja|maja]], hoones asub kauplus [[Laste Maailm]]. Arhitekt [[Eugen Habermann]] (1933). Kultuurimälestis nr 3055<ref name="QBkj8" /> Hoones, Valli tn. nr. l0 tegutses 23. oktoobrist 1933. aastast [[Majaomanike Krediitpank]]. * Pärnu maantee 7, [[Ringkonnakohtu maja]] kus asuvad: [[Tallinna halduskohus]], [[Tallinna ringkonnakohus]]. Projekteerija [[Erwin Bernhard]] (1893) * Pärnu maantee 8 // [[Väike-Karja tänav|Väike-Karja]] 9 [[Heili maja]] (ka arstide maja), kus asus 1. jaanuarist 1938<ref> Pealinna Teataja (1933-1939),[https://dea.digar.ee/page/pealinnateataja/1938/01/19/1 19 jaanuar 1938]</ref> [[Majaomanike Krediitpank]], hoone valmis 1937 osaühisus „Elamu“ tellimusel, arhitekt [[Eugen Sacharias]]<ref>[https://web.archive.org/web/20230108185359/https://www.arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/ari-ja-elumaja-tallinnas-parnu-mnt-8/ Äri- ja elumaja Tallinnas Pärnu mnt 8], www.arhitektuurimuuseum.ee</ref>. * Pärnu maantee 9, büroohoone. [[Tallinna Kesklinna Valitsus]]e sotsiaalhoolekande osakond, hoones tegutsenud aja jooksul ka [[Tallinna Linna Kesklinna Rajooni RSN Täitevkomitee|Tallinna Linna Kesklinna Rajooni]] ja [[Tallinna Linna Lenini rajooni RSN Täitevkomitee]]. *[[Suur-Karja tänav|Suur-Karja]] 23 // Pärnu maantee 10 // Väike-Karja 10 // 12,<ref name="LYIS0" /> [[Saarineni maja]]<ref name="dlB7C" />, kus asuvad [[Rahva Raamat]]u raamatupood. [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] alguses asusid majas ka [[Tallinna Vastastikune Krediitühisus|Tallinna Vastastikuse Krediidiühisuse]]/[[Tallinna Krediitpank|Tallinna Krediitpanga]] ruumid. Arhitekt [[Eliel Saarinen|Eliel Gottlieb Saarinen]] (1912), kultuurimälestis nr 3056<ref name="J3XZR" /> 1991. aastast asus hoones peale renoveerimist [[Tartu Kommertspank]], pangaruumid hoone teisel korrusel. Hoone esimesel korrusel tegutses Tallinna linna I apteek<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Linna I apteek, Pärnu mnt, 10 (tel. 453-47)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> Kui [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumi]]se järel, Tartu Kommertspank läks 17.11.1992 [[Moratoorium|moratoorium]]i alla ja seejärel sundlikvideerimisele, omandas pangaruumid [[Tallinna Pank]]. * Pärnu maantee 11 [[Tallinna Reaalkool]]i [[Tallinna Kesklinna Põhikool]], endine [[Põhja Politseiprefektuur]]i [[Kesklinna politseiosakond]] * Pärnu maantee 12 // Suur-Karja 20. Arhitektid [[Rudolf von Engelhardt]], [[Nikolai Thamm noorem]] (1900). [[Tallinna Saksa klubi]] ja vana Tallinna peapostkontori hoone * Pärnu maantee 13, [[Tallinna Inglise Kolledž]]i spordihoone * [[Tallinna Inglise Kolledž]]i hoone, [[Estonia puiestee]] 10. Arhitektid [[Erich Jacoby]] ja insener [[Aleksander Rosenberg]] (1916). Algne [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone on kultuurimälestis nr 1068<ref name="ljjSr" /> * Pärnu maantee 14 // [[Vabaduse väljak]] 3, Hotell [[Palace]]. Arhitekt oli [[Elmar Lohk]] (1937) *Pärnu mnt 15 // [[Tatari tänav|Tatari]] 2, [[Kawe Plaza]]. Arhitekt [[Henno Sillaste]] (1998) * Pärnu maantee 16 (algselt [[Väike-Roosikrantsi tänav|Väike-Roosikrantsi]] 4), Karl Lentsi maja. Arhitekt [[Boris Tšernov]] (1935) * Pärnu maantee 18, elu- ja ärihoone. * Pärnu maantee 19, ärihoone. Algselt [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] lillepood, hiljem AS Comexi<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2007/01/29/unustuseholma-vajunud-aritegelased Unustusehõlma vajunud äritegelased. AS Comex], www.aripaev.ee, 30. jaanuar 2007</ref> kauplus [[Westman (kauplus)|Westman]]<ref>[https://tarbija.postimees.ee/7453553/westmani-ari-sulgeb-mupo-ja-koroona-tottu-uksed Westmani äri sulgeb mupo ja koroona tõttu uksed], tarbija.postimees.ee, 14. veebruar 2022</ref> * Pärnu maantee 20 elamu, kullassepa ja väärismetallimeistri [[Roman Tavast]]i hoone, projekteerinud [[Karl Burman vanem]] (1938). Kultuurimälestis nr 8530<ref name="0KHSn" /> * Pärnu maantee 21 AS Mobile aktsionäri ja direktori August Külma maja, [[AS Mobile]] esindusäri kuni 1940. aastani. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1938) * Pärnu maantee 22 [[Kawe kelder]], endine šokolaadivabriku [[Kawe]] laohoone, kultuurimälestis nr 27055. Hoone ehitati põhjalikult ringi 1990. aastatel<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/75471397/fotod-tallinna-kurikuulus-maja-ehitatakse-umber-arihooneks-vaata-milline-see-valja-hakkab-nagema Tallinna kurikuulus maja ehitatakse ümber ärihooneks.], arileht.delfi.ee, 29.08.2016</ref> * Pärnu maantee 23 elamu. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1934), kultuurimälestis nr 8531<ref name="9eugh" /> * Pärnu maantee 26 elamu- ja ärihoone (algselt Väike-Roosikrantsi 10), arst Harry Adamsi maja. Arhitekt [[Eugen Sacharias]] (1935), kultuurimälestis nr 8532<ref name="UeujJ" /> * Pärnu mnt 27 elamu- ja ärihoone (algselt [[Sakala tänav|Sakala]] 50). Pärnu mnt 27 maja lasi ehitati 1937. aastal vabriku [[Rauaniit]] direktor [[Gedeli Itskowitsch]], arhitekt [[Boris Tšernov]]i projekt (1937)<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/02/parnu-mnt-27/ PÄRNU MNT 27], [[Tallinna Linnaarhiiv]], 2. juuni 2017</ref> 1940. aasta lõpul asus majas [[NSV Liidu SARKi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus|NSV Liidu SARKi Piirivalve]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis#NSV Liidu piirivalve Eestis 1940–1941|NKVD Balti ringkonna piirivalvevägede valitsus]]. Sõjajärgsetel aastatel, hiljemalt 1953. aastani tegutses majas [[Tallinna Miilitsavalitsus]] ja [[Tallinna Miilitsa Peavalitsus]]<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/02/parnu-mnt-27/ PÄRNU MNT 27], linnaarhiiv.wordpress.com, 2 juuni 2017</ref>. 1995. aastal tagastati osa majast õigusjärgsetele omanikele. *Tallinna esimene [[taskupark]] [[Peeter Süda tänav|Süda tänav]]a ja Pärnu mnt nurgal<ref>[https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120059762/tallinn-sai-oma-esimese-taskupargi-voimalus-viibida-avalikus-ruumis-midagi-ostmata Tallinn sai oma esimese taskupargi: võimalus viibida avalikus ruumis midagi ostmata], roheportaal.delfi.ee, 31.08.2022</ref> * Pärnu maantee 28 elamu- ja ärihoone. Arhitekt [[Aleksander Wladovsky]] (1937). Kultuurimälestis nr 8533<ref name="XtVjY" /> [[Eesti NSV]] ajal asus hoone esimesel korrusel [[Võitlev Sõna (raamatukauplus)|raamatukauplus Võitlev Sõna]], aastast 1999 Cafe VS. * Pärnu maantee 30 elamu, (algselt Väike-Roosikrantsi 14, arstide Erich Wulffi ja Hugo Hoffmanni maja). Arhitekt [[Erich Jacoby]] (valmis 1936). Kultuurimälestis nr 8534<ref name="jIaHU" />. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe ekspressbaar<ref name="erastatava">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28784 Erastatavate majandusobjektide nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k</ref> * Europark Estonia OÜ tasuline parkla, Pärnu maantee 31, kus varem asus [[Balti Sepik]]u kohvik <!-- seal asus enne mingi kohvik, pildid ja ajalooline taust on teretulnud !--> * Pärnu maantee 32 elamu- ja ärihoone, kultuurimälestis nr 8535,<ref name="e211Z" /> valmis 1937, arhitekt [[Eugen Habermann]]. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel [[Tallinna Rajoonidevaheline kaubanduskontor|Tallinna Rajoonidevahelise kaubanduskontori]] kauplus Aedvili<ref name="erastatava" /> *Pärnu maantee 33 asub [[Das Haus]] 2020. aastal valminud äri- ja elamukvartal, mille hooned asuvad neljal kinnistul – Pärnu mnt 29, Pärnu mnt 31, Pärnu mnt 33 ja [[Peeter Süda tänav|Süda tänav]] 4. Algne Pärnu mnt 33 hoone lammutati pärast 1985. aastat ja ülejäänud majad 1990. aastatel. Pärnu mnt. 31 hoones<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Vana-Pärnu apteek, Pärnu mnt. 31 (tel. 459-54)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942</ref> tegutses 1882. aastast<ref>Piret Peensoo, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50730896/vaike-parnu-apteek-kolis-lasnamae-nolvale Väike-Pärnu apteek kolis Lasnamäe nõlvale], Eesti Päevaleht, 21.09.1996</ref> [[Väike-Pärnu maantee]] nr. 21<ref>[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1930/09/26/9 Öövalve apteekides.], Waba Maa, nr. 225, 26 september 1930</ref>, 1859. aastal avatud<ref>[[Heino Gustavson]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50730979/kiri-uut-tallinna-apteekide-ajaloos Uut Tallinna apteekide ajaloos ], Eesti Päevaleht, 24.09.1996</ref> Vana-Pärnu apteek, algne proviisor Bernhard Linde<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2007/09/11/parnu-maantee-puitmajade-paastetoodel Pärnu maantee puitmajade päästetöödel], Äripäev, 12. september 2007</ref> (1851–1910) apteek, kes oli esimene eesti soost apteegiomanik Tallinnas [[Pilt:EU-EE-TLN-Kesklinn-Tallinna Polütehnikum.JPG|pisi|[[Tallinna Polütehnikum]], Pärnu mnt 57a]] [[Pilt:Pärnu mnt - Liivalaia ristmik - panoramio.jpg|pisi|Pärnu mnt-[[Liivalaia tänav]]a ristmik, Tallinna Polütehnikumi hoone]] [[Fail:Tallinna Polütehnikum 001-vaade-koolihoonele.jpg|pisi|Aerofoto Pärnu maanteest [[Liivalaia tänav]]a ja [[Suur-Ameerika tänav]]a ristmikult]] [[Pilt:EU-EE-TLN-Kesklinn-Tallinna Ehituskool.JPG|pisi|[[Tallinna Ehituskool]], Pärnu maantee 62]] [[File:Delta Plaza - Pärnu maantee 141.jpg|pisi|Pärnu maantee 141, [[Delta Plaza]]]] *Pärnu maantee 35 asus 1917. aastal ehitatud<ref>[https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2010/01/06/tallinn-tahab-muua-parnu-maantee-35-maad-6-8-miljoniga Tallinn tahab müüa Pärnu maantee 35 maad 6,8 miljoniga], www.ehitusuudised.ee, 6. jaanuar 2010</ref> kahekorruseline puuhoone (lammutatud) * [[Pärnu maantee 36 // Roosikrantsi 23|Pärnu mnt 36 // Roosikrantsi 23]]. Arhitekt [[Robert Natus]] (1936), kultuurimälestis nr 8202. Hoone esimesel korrusel äripinnad, kus tegutses ka kauplus [[Sakala (kauplus)|Sakala]] ja Roosa Krantsi kauplus) * Pärnu maantee 37 endine Argentiina restorani hoone * Elamu Pärnu maantee 38.<ref>[https://web.archive.org/web/20210130230507/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.R-1/dbid/C83727155/page/5 Majade natsionaliseerimistoimikud. Natsionaliseerimistoimik. TLA.R-1.6-I.98 Natsionaliseerimistoimik. Pärnu mnt. 38. August Kalmo, kinn. nr. 4730.], TLA.R-1..</ref> * Elamu Pärnu maantee 40.<ref>[https://web.archive.org/web/20210130230507/http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.R-1/dbid/C83727155/page/5 Majade natsionaliseerimistoimikud. Natsionaliseerimistoimik. TLA.R-1.6-I.97 Pärnu mnt. 40. Egon Adams, Asta Nühtern, Senta Tomingas.], TLA.R-1.</ref>. [[Eesti NSV]] ajal tegutses hoone esimesel korrusel Ühendettevõtte Tõnismäe võileivabaar<ref name="erastatava" /> ja hiljem kauplus [[Piibeleht (kauplus)|Piibeleht]] * Pärnu maantee 41 (algselt [[Väike-Pärnu maantee]] 31) asus kuni 1944. aastani kino [[Kungla (kino)|Kungla]], mis hävis 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamise]] tagajärjel<ref>Jaan Tamm, [http://kultuur.elu.ee/ke475_pommitamine.htm 60 aastat märtsipommitamisest. 50 aastat Haagi konventsioonist], Kultuur ja Elu 1/2004</ref> * Pärnu maantee 41, endine Tallinna töölisvõimla<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=12321 Maja Pärnu mnt 41, end. Töölisvõimla, kus 20. juunil 1940. a. toimus Tallinna tööliste esindajate koosolek], kultuurimälestiste riiklik register</ref> * Pärnu maantee 41a, [[Eesti Spordiselts Kalev|Eesti NSV Ametiühingute Spordiseltsi Kalev]] Kesknõukogu hoone ja [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Ametiühingute Keskliidu]] hoone * Elamu Pärnu maantee 43. Algselt hoone [[Vaestepatuste tänav]] 1a ehitas saapakaupmees ja -tööstur Kirill Molodzov 1933. aasta paiku. Hoone arhitekt {{kas|V. Tretjakevitš}}/[[Boris Tšernov]].<ref>Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37</ref> Põles 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]] seest tühjaks ja taastati pärast sõda * Elamu Pärnu maantee 43a hävines 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]]. Algselt [[Väike-Pärnu maantee|Väike-Pärnu mnt]] 33 // [[Vaestepatuste tänav]] 2,<ref name="0y3P0" /> hilisem aadress Pärnu maantee 43 * (Tõnismägi 11a asub [[Paul Keres]]e [[Paul Kerese monument|monument]], kultuurimälestis nr 2250)<ref name="xNlx8" /> * Pärnu maantee 44 // Tõnismägi 11a, kuuekorruseline äri- ja elamuhoone, mis külgneb Pärnu maantee, Tõnismäe ja [[Hariduse tänav]]aga<ref>Tiina Kaukvere, [https://www.ohtuleht.ee/477768/kavandatav-kerese-hoone-hirmutab-naabreid Kavandatav Kerese-hoone hirmutab naabreid], www.ohtuleht.ee, 22. mai 2012</ref> * Pärnu maantee 45, [[kino Kosmos]] (1962) * Pärnu maantee 50, [[Tallinna Tõnismäe Reaalkool]] * Pärnu maantee 57 // [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] 2, [[Tallinna Polütehnikum]] * Pärnu maantee 59 asus [[Tallinna Mäetehnikum]]i, Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi, [[Tallinna Ülikool]]i ühiselamu (lammutati 2018. aastal, [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i hoone<ref>[https://web.archive.org/web/20220101103028/https://www.hm.ee/et/tallinna-muusika-ja-balletikool Tallinna Muusika- ja Balletikool], www.hm.ee</ref> * Pärnu maantee 62, [[Tallinna Tehnikakõrgkool]] 1961. aastast [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i (TEMT), enne seda [[Tallinna Mäetehnikum]]i hoone * Pärnu maantee 66, asub 1962. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel (algselt [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kauplus [[Tempo (kauplus)|Tempo]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref>) * Pärnu maantee 67, [[Tallinna Perekonnaseisuamet]]i hoone, alates 1982. aastast. 1956. aastast tegutses hoones Tallinna Linna Kiirabi Jaam ja [[Tallinna Tõnismäe Haigla]] Kiirabijaam. [[Tallinna Kiirabihaigla|Tallinna Kiirabi]]haigla Kiirabijaama uus hoone [[Retke tee]] 1 valmis 1976. aastal, kuid aadressile Pärnu mnt 67 asutati 1. detsembril 1977 kiirabijaama filiaal.<ref>[https://tems.ee/kiirabist/ajalugu/ Tallinna Kiirabi], (vaadatud 07.05.2023)</ref> Maja interjöörid tervikuna on kultuurimälestis nr 2203.<ref name="OIby3" /> Arhitektid [[Nikolai Vassiljev|N. Vassiljev]] ja [[Aleksei Bubõr|A. Bubõr]] (1910), ehitatud ja kuulus mööblivabrikant [[Martin Christian Luther]]ile, kultuurimälestis nr 3119<ref name="v3mIV" /> * Pärnu maantee 67A, [[Ajakirjandusmaja]] *Pärnu maantee 68 // [[Uue Maailma tänav|Uue Maailma]] 19, korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad * Pärnu maantee 69B, Baltic Panel Group OÜ (endine [[Lutheri vabrik|Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat]]) * Pärnu maantee 71, [[Tallinna Ühisgümnaasium]] * Pärnu maantee 76, asub 1963. aastal ehitatud [[Tüüpprojekt 1-317А-15М|tüüpprojekti 1-317А-15М]] järgi ehitatud viiekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel * Pärnu maantee 80, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu * Pärnu maantee 82, tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus [[Pärnu (kauplus)|Pärnu]]) * Pärnu maantee 94, asus neljakorruseline kortermaja, mis lammutati 1982. aastal seoses [[Pärnu maantee viadukt]]i uuendamisega. * Pärnu maantee 96, asus 1937. aastal ehitatud Liisa Borni maja, milles [[Eesti NSV]] ajal tegutses [[Teeninduskombinaat "Kiir"|Teeninduskombinaadi "Kiir"]] [[Koidu saun|saun nr. 8]] ehk Koidu saun, arhitekt [[Eugen Sacharias]]. Hoone lammutati 1982. aastal seoses [[Pärnu maantee viadukt]]i uuendamisega. * [[Pärnu maantee viadukt]] * Pärnu maantee 102, [[Diakonisside Asutis]]e hoonekompleks. Algselt Suur Pärnu maantee 50 *Pärnu mnt 102c, büroohoone * Pärnu maantee 104a, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, A-korpus. * Pärnu maantee 104b, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, B-korpus, Taastusravikliinik, Kirurgiakliinik, Sisekliinik. * Pärnu maantee 104c, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, C-korpus, Radioloogiakeskus. * Pärnu maantee 104d, 1977. aastal ehitatud Tallinna Vabariikliku IV Haigla hoone. Praegu [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena üksus, D-korpus, Polikliinik. Raviasutuse endised nimetused: 1940–1946 Tallinna Sisehaiguste Haigla, 1946–1954 Eriotstarbeline Haigla, 1954–1989 Tallinna Vabariiklik Neljas Haigla, 1989–1992 Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi Vabariiklik Neljas Haigla, 1993–1994 Magdaleena Haigla, 1994–2001 Tallinna Magdaleena Haigla<ref>[https://www.ra.ee/arhiiviregister/index.php?act=detail&id=1968667&liik=ar&nimetus=&moodustaja=&andmeandja=Haigla&tahis=&alg1=&alg2=&lp1=&lp2=&page_size=20&page=4&rows=82&nocache=1653537816 Tallinna Magdaleena Haigla Arhiiv], Rahvusarhiiv, Arhiiviregister</ref>. * Pärnu maantee 105, büroohoone, endine [[AS Äripäev]]a toimetuse hoone * Pärnu maantee 107, viiekorruseline tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad (algselt kauplus [[Paide (kauplus)|Paide]]) *Pärnu maantee 110, 15-korruseline 2006. aastal ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad * Pärnu maantee 113, [[Pärnu maantee viadukt]]i juurde kavandatakse 13-korruselise kõrghoone ehitamist, maja valmib 2022. aasta varakevadel.<ref>[https://www.err.ee/1133170/tallinnas-kerkib-parnu-maantee-viadukti-juurde-13-korrusega-korghoone Tallinnas kerkib Pärnu maantee viadukti juurde 13 korrusega kõrghoone], www.err.ee, 10.09.2020</ref> *Pärnu maantee 120 asus Tallinna tuletõrjebrigaadi Lõuna tuletõrjedivisjoni pritsimaja * Pärnu maantee 123, 1956. aastal ehitatud neljakorruseline kivist elamu ja kinnistul ka endine [[Tallinna Diakonisside Selts]]i [[Diakonisside lasteaed|Diakonisside lasteaia]] hoone. Šveitsi stiilis puitpitsvilla on projekteerinud Tallinnas tuntud arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]] 1882. aastal.<ref name="KRR_27915">{{kultuurimälestis|27915|Puithoone (Diakonisside lasteaed)}} (vaadatud 26.12.2020)</ref> [[Eesti NSV]] aja lõpus tegutses hoones [[NSV Liidu relvajõud]]ude [[Tšaika (hotell)|hotell Tšaika]], 1994. aastal nimetati asutus ümber Sõdurikoduks. * Pärnu maantee 123a, 125, 125a, 1960. aastal [[tüüpprojekt 1-432|tüüpprojekti 1-432]] järgi ehitatud neljakorruselised korterelamud * Pärnu maantee 132 (algne aadress oli [[Suur-Pärnu maantee]] 78), trükikoja Aldus maja. 1932. aastal [[Eugen Habermann]]i projekteeritud hoones asus algselt [[Juhan Susi]] nahaparkimise tööstus,<ref name="tallinna-k">Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 16</ref> [[Nahaparkimisevabrik Linda]] ja hiljem [[Riidevabrik Keila]] tsehh<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/pika-hermanni-esimese-trikoloori-lipukangad-varviti-keilas?id=65613776 Pika Hermanni esimese trikoloori lipukangad värviti Keilas], Keila Leht, 02.02.2013,</ref> * Pärnu maantee 137 // [[Saku tänav|Saku tn]] 2 // [[Kohila tänav|Kohila tn]] 1, endine [[ETKVL]] Tootmiskoondise Kooperaator peahoone. Kogu kvartal kuulus ETKVL-ile. * Pärnu maantee 138 asus AS [[Eesti Tuletikumonopol]]i vabriku hoone [[Fail:Politseiameti hoone 01.jpg|pisi|[[Politsei- ja Piirivalveamet]]i ja [[Põhja Prefektuur]]i hoone, Pärnu maantee 139]] * Pärnu maantee 139, [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i ja [[Põhja Prefektuur]]i hoone. Algselt kondiitritoodete vabriku Kalev 1958. aastal valminud hoone, arhitekt - Leningradi Pišepromprojekti arhitekt P. Sergejev. *Pärnu maantee 139c asus metallitöötlusettevõtte [[Vasar (ettevõte)|Vasar]] tootmishoone. * Pärnu maantee 139e asus 1962. aastal valminud [[Tallinna Piimatoodete Kombinaat|Tallinna Piimatoodete Kombinaadi]] hoone<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-uus-piimakombinaat-tallinnas UUS PIIMAKOMBINAAT TALLINNAS], err.ee, 24. juuni 1961</ref> * Pärnu maantee 139f, Isku Mööbli AS, * Pärnu maantee 141, [[Delta Plaza]], * Pärnu maantee 141A, [[Neste]] Järve A24 tankla, * Pärnu maantee 142, [[Donte Ärikeskus]]. Kinnistul<ref name="tallinna-k" /> tegutses kuni 1958. aastani [[Tallinna Tuletikuvabrik]], siis [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Masinaehituse Valitsuse käskkirjaga asutati samades ruumides Pärnu mnt 142 [[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]], 1959. aastast Hans Pöögelmanni nimeline Tallinna Raadiotehnika Tehas. * Pärnu maantee 143, Järve mets * Casino Grand Prix * Pärnu maantee 146, AS Lukukoda * Pärnu maantee 154, [[ARS Kunstilinnak]].<ref>[[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstilinnak-mitte-meelelahutuskeskus/ Kunstilinnak, mitte meelelahutuskeskus], www.sirp.ee, 19.10.2018</ref> Algne Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars. * Pärnu maantee 158, [[Estconde Ärikeskus]], AS [[Andmevara]] * Pärnu maantee 160 asub 1952. aastal valminud algne Dünamo suusavabriku hoone * Pärnu maantee 162, [[Tallinna Ehituskool]] [[Kristiine linnaosa]]s: * Pärnu maantee 186, [[Väike-Järve ärimaja]] ja [[Väike-Järve keskus]]<ref>[https://silikaatgrupp.ee/unikaalne-kaubandus-ja-arikeskuse-vaike-jarve-avas-uksed/ Unikaalne kaubandus- ja ärikeskus, Väike-Järve, avas uksed], silikaatgrupp.ee, 06 / 03 / 2020</ref> * Pärnu maantee 232, 1979. aastal ehitatud büroo- ja ärihooned, [[Amserv Auto]] AS [[Nõmme linnaosa]]s: [[Pilt:Pärnu mnt Nõmmel.jpg|thumb|Vaade Pärnu maanteele [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] keskusest [[Hiiu]] suunas]] * Pärnu maantee 223, [[Jehoova tunnistajad Eestis|Jehoova tunnistajate]] Nõmme kuningriigisaal<ref>[https://dea.digar.ee/article/nommesonumid/2012/08/10/14 Nõmme Jehoova tunnistajad ühendavad erineva staatusega inimesi] , Nõmme Sõnumid, nr. 16, 10 august 2012</ref> * Pärnu maantee 238, Järve [[Selver]], <!-- Tootmiskoondis Silikaat http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=8683&pid=64425#pid64425 !--> * Pärnu maantee 240, Feenoks AS (alkohoolsete jookide kauplus). [[Silikaadi saun]]ahoone, Pärnu mnt 240, arhitekt oli nõmmelane [[Friedrich Wendach]]. Silikaadi saun avati 1938. aasta märtsis. Saun projekteeriti 50 inimesele, saunas oli ka neli numbrisauna (vannituba). Oli veel rooma saun ja aurukapp, saunas oli avar leiliruum lavaga, lisaks veel einelauaruum. [[Eesti NSV]] ajal tegutses Pärnu maantee 240 [[Teeninduskombinaat "Kiir"|Teeninduskombinaadi "Kiir"]] [[Silikaadi saun|saun nr. 9]]. Nüüdseks on Silikaadi saun oma töö ammugi lõpetanud.<ref>[https://dea.digar.ee/page/videvik/2007/03/29/8 NÕMME SAUNAD], Videvik, nr. 13/14, 29 märts 2007</ref> * Pärnu maantee 281, [[Nõmme keskus]] – Nõmme Comarket (algne [[Nõmme (restoran)|Nõmme restoran]]) * Pärnu maantee 288b, [[Rahumäe jaamahoone]] * Pärnu maantee 296, Renott Kivi OÜ, "Kivihoov" * Pärnu maantee 325, [[Hiiu Pubi]], (algne [[Hiiu (kauplus)|Hiiu kaupluse]] hoone) * Pärnu maantee 326, [[Nõmme linnaapteek]] * Pärnu maantee 326, [[Sangaste telliskivivabrik]]u omanike vendade Jakob ja Karl Kahro [[Kahro maja]] (1931–1933), kunagise kino [[Victoria Palace]] / [[Võit (kino)|Võit]] hoone. Arhitekt [[Friedrich Herbert Wendach]] / [[Edgar Velbri]], [[Pappa Pizza]] * Pärnu maantee 328, Kahro maja äri- ja eluhoone Pärnu mnt 328. Arhitekt [[Friedrich Herbert Wendach]] / Edgar Velbri (1936) *Pärnu maantee 370, toitlustusasutus, kus Eesti NSV ajal asus õllebaar<ref>[[Hannes Rumm]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50800833/eesti-nsv-ametitelefonid Eesti NSV ametitelefonid ], epl.delfi.ee, 26.03.2001</ref>, hiljem [[Hiiu Õlletuba]] * Pärnu maantee 421/1, kauplusehoone, algne [[Pääsküla (kauplus)|Pääsküla kauplus]] * Pärnu maantee 434, kauplusehoone, algne [[Laane (kauplus)|Laane kauplus]] * Pärnu maantee 453, [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] sõjaväelastele ehitatud paneeltornelamu * Pärnu maantee 453E, [[Neste]] Laagri A24 * Pärnu maantee 453E, Laagri [[Säästumarket]] * Pärnu maantee 480a, [[Pääsküla raamatukogu]] * Pärnu maantee 492, [[Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu]] * Pärnu maantee 499, CD100 Muusikapood * Pärnu maantee 558a, Laagri [[Maksimarket]] == Galerii == <gallery> Pilt:Pärnu maantee, 4.JPG|Pärnu mnt 4 Pilt:Pärnu maantee, 6.JPG|Pärnu mnt 6, [[Urla maja]] Pärnu maantee 7, Tallinn.jpg|Pärnu maantee 7 Pilt:Pärnu maantee 8, Tallinn.JPG|Pärnu mnt 8, [[Heili maja]] Pilt:Pärnu maantee 9, Tallinn.JPG|Pärnu mnt 9 PPP Kesklinna PO.JPG|Pärnu mnt 11 Pärnu mnt.11 - panoramio.jpg|Pärnu mnt 13, Tallinna Inglise Kolledži spordihoone Pilt:Inglise Kolledž 2009.jpg|[[Tallinna Inglise Kolledž]]i hoone Pärnu maantee poolne külg Pilt:Kawe Plaza 30Sep2008.jpg|[[Kawe Plaza]], Pärnu mnt 15 Pilt:Pärnu mnt 18 Ärimaja.jpg|Pärnu mnt 18 Ärimaja Tallinn, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid.jpg|Pärnu mnt 22, Kawe keldri hoone kelder ja fassaadid 2011. aastal Pilt:Elamu Pärnu mnt 23, 1934. a..JPG|Elamu Pärnu mnt 23, ehitatud 1934. aastal File:Junction of Parnu mnt and Peeter Suda tn in Kesklinn Tallinn 3 June 2021.jpg|Elamu Pärnu mnt 27 Pilt:Tallinn, elu- ja ärihoone Pärnu mnt 28, 1937.jpg|Elamu Pärnu mnt 28 Pilt:E.Jacoby - Pärnu 30 - 1936.JPG|Pärnu mnt 30 Pilt:Pärnu Maantee. Sakala building, May 1996.jpg|Pärnu mnt 36 ja 32 vasakul ja 27 valge hoone taamal (1996) Pilt:Pärnu maantee 41a.jpg|Pärnu mnt 41a Tallinn, Estonia (7954558662).jpg|Pärnu mnt 43 Pilt:Tallinn engineering college.jpg|[[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i hoone, Pärnu mnt 62 Pilt:Elamu Pärnu mnt.67, 1909-1910.a.,1945.a.,1982.a.A..jpg|Pärnu mnt 67, [[Tallinna Perekonnaseisuamet]]i hoone Pilt:Tallinn Veerenni2.jpg|[[Lutheri vabrik]]u hoone, Pärnu mnt 69 Pilt:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Vineeri.JPG|Pärnu mnt 82 ja ristmik [[Vineeri tänav]]aga Pilt:Magdaleena polikliinik.JPG|Magdaleena polikliinik, Pärnu mnt 104 Pilt:Äripäeva maja.JPG|Äripäeva maja, Pärnu mnt 105 Pilt:Ärihoone Talinas.JPG|[[Osten Tor]] Pärnu mnt 110 Tallinn, Pärnu mnt 123 (Diakonisside lasteaed) (1).jpg|[[Diakonisside Asutis]]e lasteaed, Pärnu mnt 123 File:2014 tram tracks replacement in Tallinn 045.JPG|Pärnu mnt. 146 hoone File:Järve Keskus.JPG|[[Järve Keskus]], Pärnu mnt 238 Pilt:Elamu Pärnu mnt 318- Idakaare 1-1.jpg|Pärnu mnt 318 Pilt:Elamu Pärnu mnt 322 1.jpg|Pärnu mnt 322 Pilt:Kahrode kinomaja 5.jpg|Kinomaja Nõmme keskuses, Pärnu mnt 326 Pilt:Kahrode maja.jpg|Pärnu mnt 328 Pilt:Hiiu Õlletuba 2008.jpg|[[Hiiu Õlletuba]], Pärnu mnt 370 Pilt:Trammirööbaste vahetus Pärnu mnt-l.IMG 4029.JPG|Trammirööbaste vahetus Tallinnas Pärnu maanteel (suvi 2014) </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="75Oiy">Siiamaale [[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna kaart mõõtkavas 1:7600</ref> <ref name="bIg0Y">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 35. Tallinna kaart müütkavas 1:23 000</ref> <ref name="K6BNV">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 39. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> <ref name="Bxj02">Eelmisest viitest siiamaale Ekspresskataloog 2005, lk. 38. Tallinna kaart mõõtkavas 1:23 000</ref> <ref name="OH9DR">{{kultuurimälestis|3118|3118 Tallinna Saksa Teatri hoone, 1908–1910.a.}}</ref> <ref name="QBkj8">{{kultuurimälestis|3055|3055 Elamu Pärnu mnt.6 äriruumidega, 1932–1933.a.}}</ref> <ref name="dlB7C">[[Jaak Urmet]], "Saarineni maja" (Baltek Arendus 2013), ISBN 9789949330614</ref> <ref name="LYIS0">[http://www.saarinenimaja.ee/ Saarineni maja koduleht]</ref> <ref name="J3XZR">{{kultuurimälestis|3056|3056 Elamu Pärnu mnt. 10 äriruumide ja siseõuedega, 1911–1912.a.}}</ref> <ref name="ljjSr">{{kultuurimälestis|1068|Koolihoone , 1916. a. ja Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone}}</ref> <ref name="0KHSn">{{kultuurimälestis|8530|8530 Elamu Pärnu mnt. 20, 1938. a.}}</ref> <ref name="9eugh">{{kultuurimälestis|8531|8531 Elamu Pärnu mnt. 23, 1934. a.}}</ref> <ref name="UeujJ">{{kultuurimälestis|8532|8532 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 26, 1935. a.}}</ref> <ref name="XtVjY">{{kultuurimälestis|8533|8533 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 28, 1937. a.}}</ref> <ref name="jIaHU">{{kultuurimälestis|8534|8534 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 30, 1936. a.}}</ref> <ref name="e211Z">{{kultuurimälestis|8535|8535 Elu- ja ärihoone Pärnu mnt. 32, 1937. a.}}</ref> <ref name="0y3P0">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=5028&knr=1289&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotiFsKgCAQRfcyG6gxCbuuZigxKYR8fIV7L6mv8xAw7oDRCvQnGTyDjhBjyKVuQ3aS1p3eP707pm4axMosXRl0%252FeROAzol%252Bire9VQgV8i29gB1Vx7c Kinnistu detailandmed Kinnistu nr. 1289]</ref> <ref name="xNlx8">{{kultuurimälestis|2250|2250 P. Kerese monument, E. Väli, arh. H. Kreis ja A. Siim, 1991 (pronks, graniit)}}</ref> <ref name="OIby3">{{kultuurimälestis|2203|2203 Maja interjöörid tervikuna, L. Zaporozets, S. Uusbek, 1982}}</ref> <ref name="v3mIV">{{kultuurimälestis|3119|3119 Elamu Pärnu mnt.67, 1909–1910.a., 1945.a., 1982.a.}}</ref> <ref name="05yPp">[http://www.nlib.ee/index.php?id=17178 Ajarännak Tallinna plaanidel]</ref> <ref name="NI3FD">{{netiviide | url = http://www.scribd.com/doc/13417106/teeleht51| pealkiri = Pärnu maantee vanadel sarase kaartidel| autor = Tõnu Raid| väljaanne = Teeleht nr. 3 (51)| aeg = 2007}}</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=71377 Austria firma tahab Tallinna südalinna rajada üle poole miljardi maksva ärihoone] Postimees 22.01.2009 * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=46424 Lincona põrandakeskuses tuli lagedale nõukogudeaegne fresko] – Postimees, 5. november 2008. * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=35537 Pärnu maantee äärde tuleb kaheksast majast koosnev büroolinnak] – Postimees, 23. september 2008. * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=26919&redir Veerenni asumi süda oli Lutheri vabrik] – Postimees, august, 2008. * [https://www.ohtuleht.ee/12038 Tallinna Osten Tori pooliku ärikeskuse ehitus jätkub], SL Õhtuleht, 4. november 1997. == Välislingid == {{commonskat|Pärnu maantee (Tallinn)}} * [[Rivo Bernotas]], [[Keiti Randoja]], [[Andres Tvauri]], [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/46ad1e86-ada8-4957-8d28-0505899a0efa/aasta-leid-arheoloogias-keskaegne-veejuhe-ja-adrajaljed-tallinna-kesklinnas Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas], err.ee, 10. jaanuar 2017 * 26.juuli 2018 11:06, Indrek Tark, [http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=83163511 Tallinnas Pärnu maantee ääres avastati arheoloogiliste väljakaevamiste käigus rootsiaegne garnisonikalmistu], delfi.ee {{Hiiu asumi tänavad}} {{Järve asumi tänavad}} {{Kitseküla asumi tänavad}} {{Kivimäe asumi tänavad}} {{Pääsküla asumi tänavad}} {{Südalinna asumi tänavad}} {{Tatari asumi tänavad}} {{Uue Maailma asumi tänavad}} {{Vanalinna asumi tänavad}} {{Veerenni asumi tänavad}} [[Kategooria:Nõmme linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] 72ex8qgj7u1nc7wbkoj8vivyt116lh1 0 133536 7200604 7146630 2026-07-24T04:06:16Z CommonsDelinker 1930 Fail Statistikaameti_hoone.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:Commons:Deletion requests/File:Statistikaameti hoone.jpg|]]. 7200604 wikitext text/x-wiki {{Asutus | Nimi = Statistikaamet | Embleem = | Embleemiallkiri = | Pilt = Statistikaamet.IMG 1343.JPG | Pildiallkiri = Eesti Statistikaameti hoone Tatari 51 Tallinnas<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 18. juuni 2014</small> | lühend = | moodustatud = 1991 | likvideeritud = | tüüp = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Tatari tänav]] 51, Tallinn | piirkond = [[Eesti Vabariik]] | juhtkond = peadirektor [[Urmet Lee]] | kõrgemalseisev_asutus = | alluv_asutus = | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} '''Statistikaamet''' on [[Rahandusministeerium]]i haldusalas olev [[Eesti]] riigiasutus, mis toodab riiklikku [[statistika]]t. == Organisatsioon == Statistikaamet asub [[Tallinn]]as aadressil [[Tatari tänav]] 51. Asutuse ingliskeelne ametlik nimi on Statistics Estonia. Ameti peadirektorid: * [[1991]]–[[2004]] [[Rein Veetõusme]] * 2004–[[2012]] [[Priit Potisepp]] * 2012–[[2017]] [[Andres Oopkaup]] * 2017–[[2021]] [[Mart Mägi]]<ref>{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Statistikaameti peadirektori ülesandeid hakkab täitma Kaie Koskaru-Nelk | URL = https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2021/04/22/statistikaameti-peadirektori-ulesandeid-hakkab-taitma-kaie-koskaru-nelk | Täpsustus = | Väljaandja = Äripäev. Raamatupidaja.ee | Aeg = 22.04.2021 | Kasutatud = 3.01.2022 | Keel =}}</ref> * [[2. august]] 2021 – ... [[Urmet Lee]]<ref>{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Statistikaameti uueks juhiks saab Urmet Lee | URL = https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/statistikaameti-uueks-juhiks-saab-urmet-lee | Täpsustus = | Väljaandja = Rahandusministeerium | Aeg = 1.07.2021 | Kasutatud = 3.01.2022 | Keel = | arhiivimisaeg = 3.01.2022 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220103184104/https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/statistikaameti-uueks-juhiks-saab-urmet-lee | url-olek = ei tööta }}</ref> == Tegevus == Statistikaameti ülesanne on osutada infoteenust Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ja trendide kohta. Statistikaamet korraldab aastas üle 200 statistikatöö, lisaks täidetakse eritellimusi Eesti ja välismaa statistikatarbijatele. Riiklik statistika on kooskõlas rahvusvaheliste klassifikaatorite ja meetoditega ning vastab erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, tasuvuse, konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõttele. Statistika tegemisel lähtub Statistikaamet [[riikliku statistika seadus]]est. Ameti vastutusalasse kuulub ka [[rahva ja eluruumide loendus]]te ning [[põllumajandusloendus]]te korraldamine. == Ajalugu == Esimesed statistilised ülestähendused Eesti ala kohta ulatuvad [[13. sajand]]i teise poolde, mil koostatud [[Taani hindamisraamat]] ([[Liber Census Daniae]]) sisaldab täpseid andmeid [[Põhja-Eesti]] põllumajandusliku maakasutuse kohta. 10. mail [[1863]] asutati [[Eestimaa Kubermangu Statistikakomitee]], mis korraldas Eestis ka kaks esimest [[rahvaloendus]]t: [[1871]]. aastal Tallinnas ja [[1881]]. aastal kogu Eestis. Kubermangu statistikakomitee lõpetas tegevuse [[1917]]. aastal. 1. märtsil [[1921]] asutati [[Riigi Statistika Keskbüroo]], mis allus riigisekretärile. Põhimõttelisi küsimusi arutas [[Riigi Statistika Nõukogu]], mille esimees oli riigisekretär ja esimehe asetäitja RSK direktor. Nii [[Tallinn]]as kui ka [[Tartu]]s töötas statistikabüroo, mitmel [[maavalitsus]]el oli statistiline ametkond. Peale selle tegutses valdades umbes 1000 põllumajanduskorrespondenti. Keskbürood juhtis selle asutamisest kuni [[1940]]. aastani [[Albert Pullerits]], algul juhataja ja hiljem direktori ametis. [[1922]]. aastal alustas ilmumist kuukiri [[Eesti Statistika]]. 1939. aastani avaldati 10–12 numbrit aastas (1926. aastal erandina 16 numbrit), 1940. aastal 6, 1942. aastal 10 ning 1943. aastal 5 numbrit. Uuesti ilmus kuukiri alles aastatel 1992–2008, 2009 muudeti see kvartalikirjaks. 1925. ja 1928. aastal ilmus ka kolm statistilist albumit. Nõukogude okupatsiooni alguses asutati [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] 1940. aasta 25. oktoobri määrusega [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomisjon|Eesi NSV Riikliku Plaanikomisjoni]] juurde [[Riiklik Arvestusvalitsus]], mis peagi muudeti [[Eesti NSV Statistika Valitsus]]eks, hiljem [[Statistika Keskvalitsus]]eks, mis allus [[NSV Liidu Statistika Keskvalitsus]]ele. 1. septembrist [[1941]] kuni [[1944]]. aasta septembrini korraldas Eesti statistikat [[Eesti Statistika Valitsus]], mille direktor oli varasem Riigi Statistika Keskbüroo direktor [[Albert Pullerits]]. [[File:Tallinn Endla 15 2013.jpg|pisi|Endla 15, Statistikaameti algne hoone]] Kuni 1990. aastani oli [[Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee]] Nõukogude Liidu statistikasüsteemi osa, kuid [[perestroika]] tingimustes oli Moskva kontroll 1989. aastaks oluliselt vähenenud ja hakati arendama iseseisvat Eesti statistikasüsteemi. Aastal 1990 võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] vastu [[statistikaseadus]]e, mis oli esimene sellelaadne õigusakt tollases NSV Liidus. Samal aastal nimetati Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee ümber [[Eesti NSV Riiklik Statistikaamet|Eesti NSV Riiklikuks Statistikaametiks]]. Pärast Eesti taasiseseisvumist aastal [[1991]] alustati riikliku statistikasüsteemi ümberkujundamist vastavalt iseseisva riigi vajadustele. Selleks toimus Statistikaametis [[1993]]. aastal põhjalik administratiivne reform. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.stat.ee/ Statistikaameti koduleht] * [http://www.epl.ee/artikkel/461519 Statistikaamet pani rahvastikustatistika maailmakaardile] EPL, 10. märts 2009 * [https://www.riigiteataja.ee/akt/13332259?leiaKehtiv%20 Riikliku statistika seadus] {{Eesti riigiametid}} [[Kategooria:Eesti riigiametid]] [[Kategooria:Statistikaametid]] [[Kategooria:Eesti statistika]] ek8nqy93t7hi7zqhgoqg1r30zjr5xty 0 136643 7200324 6302541 2026-07-23T12:54:55Z Greinger 230212 Keelelised parandused 7200324 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{keeletoimeta}} '''Èowyn''' on [[J. R. R. Tolkien]]i kolmikteose "[[Sõrmuste Isand]]" tegelane. == Taust == Éowyni isa Eomund oli Ratsuri Margi juht ja ema Theodwyn oli Rohani kuninga [[Théoden]]i õde. Éowyni vanem vend [[Eomer]] sündis aastal 2991. Nende isa Eomund tapeti 3002. aastal orkide poolt, ema, aga haigestus ja suri. Orvuks jäädes oli Èomer umbes 11-aastane ja Èowyn 7-aastane. Pärast vanemate surma viis nende onu, kuningas Thèoden, lapsed enda juurde elama. Ta kasvatas nad üles, koos oma poja [[Théodred]]iga. Onu oli neile päris isa eest ja Théodred venna eest. Èowyn kasvas kauniks naiseks. Tal olid pikad blondid juuksed ja hallid silmad. Ta õppis hobusega ratsutama ja mõõka käsitlema. Ta armastas oma rahvast ning oli tugev ja kartmatu. Samuti oli temas Lossarnachi vanaema, Morwnilt, päritud uhkus ja graatsia. 3014. aastal jääb kuningas Thèoden haigeks. Ta vananeb enneaegu ja tema otsustusvõime on häiritud. Tema nõunik [[Grima Wormtongue|Grima]] on, aga tema ja Rohani rahva teadmata [[Saruman]]i käsilane. Grima kasutab ära kuningat nõrkust ning mürgitab teda, et kiirendada veelgi kuninga allakäiku ning nõrgestada Rohani riiki. Grima ihaldab Èowynni ning võis olla, et Saruman oli Grimale Èowyni lubanud, kui tema teenete tasu. Haige Thèodeni eest hoolitsemise kohus laskub Èowyni õlgeile. Viis aastat näeb Èowyn, kuidas tema onu jääb üha viletsamaks, abitumaks. Èowyni mure oma onu pärast seguneb pettumusega, sest tema jääb haiget onu põetama, samal ajal kui Èomer ja Thèodred kaitsevad Rohani piire vaenlase eest. Grima teravad sõnad tekitavad veelgi enam Èowynis meeleheidet ja masendust, justkui oleks tema ja Rohani kuninglik koda kaotanud oma au. Èowyni käitumine muutub aina külmemaks ja eemalolevamaks. Ta on justkui kaunis lill, mida puudutanud pakane. 25. veebruaril 3019 Thèorded tapetakse. Hiljem selgub, et see oli Sarumani soov, et kõrvaldada kuninga ainus poeg ja pärija. 2. mail, kui Èowyn ootab Thèodeni, saabuvad Kuldsesse Saali [[Gandalf]], [[Aragorn]], [[Legolas]] ja [[Gimli]]. Gandalf vabastab Thèodeni Sarumani mõju alt. Thèoden tõuseb ja läheb välja ning hingab taas vaba õhku. Èowyn aitab oma onul kõndida, kuid Thèoden ütleb, et enam pole midagi karta, ja Èowyn usaldab oma onu Gandalfi hoolde. Siis märkab Èowyn esimest korda Aragorni. Aragorn paistab talle kuninglik – täis elujõudu ja väge, kõike mida ta on ihaldanud, ja Èowyn armub temasse. {{DEFAULTSORT:Eowyn}} [[Kategooria:Sõrmuste Isand]] [[Kategooria:Keskmaa tegelased]] 2eb15zn7zm728k5xjyzanum2mropohh 0 139281 7200440 7166408 2026-07-23T17:25:12Z ~2026-41342-65 234015 /* Venelaste suhtarv Eesti rahvastikus */ Lisasin veel ühe aasta. 7200440 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2019}} [[Pilt:Russians in Estonia 2010.png|pisi|400px|Venelaste osakaal maakonniti (2010)]] '''Eesti venelased''' on Eestis alaliselt elavad inimesed, kes peavad end [[venelased|venelasteks]]. Nad on Eesti suurim [[rahvusvähemus]]: [[Eesti 2021. aasta rahvaloendus]]e andmetel 23,7% [[Eesti]] püsielanikkonnast, arvuliselt 315 252. 2025. aasta alguse seisuga elas venelasi Eestis alaliselt 285 819 ehk 20,87% püsielanikest.<ref>https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv</ref> Usuliselt kuuluvuselt on Eestis elavad venelased kõige sagedamini õigeusulised. Enamik Eesti venelastest on [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal (1944–1991) Eestisse saabunud sisserändajad ja nende järeltulijad. ==Eestis elavate venelaste taust== Eestis elavate [[venelane|venelaste]] taust erineb nii päritolult kui ka poliitiliselt. <!--Väga ebatõenäoline väide, kuni usaldusväärse allikaviitega mõnele sellisele suguvõsale, kes 16. sajandist kuni tänaseni Eestis elab ja ennast endiselt venelasteks peab, tõstkem see lause tekstist välja: "Vanemad vene kaupmehesuguvõsad on Eestis elanud juba Liivi sõja aegadest saadik või isegi enne seda."--> [[1580. aastad|1580. aastatel]], [[Kahekümneviieaastane sõda|Vene–Rootsi sõda]] ajal, tuli hulk [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] aadlikke [[Ivan Julm]]a väest üle Rootsi kuninga teenistusse, sh [[Vassili Rosladin]] ja vennad, Zachar [[Baranoff]] jt, kelle [[Läänistamine|läänista]]ti mõisu nende teenistuse eest [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa]]l. Vene [[vanausulised]] saabusid Eestisse [[17. sajand]]il, kui neid [[Venemaa]]l pärast [[Vanausulised#Nikoni reformid|Nikoni kirikureforme]] taga kiusati. Eestis asustasid nad [[Peipsi järv]]e äärsed alad, mistõttu neid nimetatakse [[peipsivenelased|peipsivenelasteks]]. Kuna selle rahvusrühma traditsiooniliste tegevusalade hulka kuuluvad kalapüük ja sibulakasvatus, kutsutakse neid rahvasuus sibulavenelasteks.<ref>[http://www.historyfiles.co.uk/FeaturesEurope/EasternEstonia_Russians01.htm Northern Europe. Onion Russians],www.historyfiles.co.uk</ref> Eesti vanausuliste peamisteks asualadeks [[Peipsi järv]]e ääres on [[Mustvee]] linn ja [[Raja (Kasepää)|Raja]] küla, [[Kallaste]] linn, [[Kolkja]]-[[Kasepää]]-[[Varnja]] külad ning [[Piirissaar]]. Suuremal hulgal jõudis venelasi Eesti- ja Liivimaale pärast seda, kui Eesti [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1710]]. aastal [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] võimu alla läks. Eestisse asus nii vene ametnikke kui ka [[õigeusk|õigeusu]] vaimulikke. ===Esimene maailmasõda ja sõdadevaheline periood=== [[1917]]. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i ja [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal saabus Eestisse hulk põgenikke, sealhulgas vene intellektuaale, võimu haaranud [[bolševikud|bolševike]] poliitilisi vastaseid (näiteks [[Viktor Tšernov]]<ref>{{Netiviide |url=http://socialist.memo.ru/firstpub/y06/novikov2.htm |pealkiri=В.М.ЧЕРНОВ В ГОДЫ ТРЕТЬЕЙ ЭМИГРАЦИИ:ЭСТОНСКИЙ ПЕРИОД (1920–1922) |vaadatud=2012-03-30 |arhiivimisaeg=2012-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120926045430/http://socialist.memo.ru/firstpub/y06/novikov2.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>), ülikooli-õppejõude ja kirjanikke (näiteks [[Igor Severjanin]]). Pärast [[Loodearmee#Loodearmee likvideerimine ja põgenike saatus|Loodearmee desarmeerimist]] jäid siia ka paljud endise [[Loodearmee]] sõdurid ja ohvitserid. [[File:II üleriigiline vene laulupäev Petseris, osalejad.tif|thumb|II üleriigiline vene laulupäev Petseris (1939)]] 1920. aasta [[Tartu rahu]]ga võeti Eesti koosseisu [[Petserimaa]] ja [[Narva-tagune]] ala, mille enamiku moodustasid vene rahvuse esindajad. Kokku oli Eestis enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] 14 omavalitsust, mille rahvastiku enamiku moodustasid venelased. ===Teine maailmasõda ja okupatsioon=== [[1940]]. aasta [[Juunipööre|juunipöörde]] järel, eriti aga pärast Teist maailmasõda tõi [[Nõukogude Liit]] Eestisse ohtralt tööjõudu (eelkõige töölisi) kõikjalt üle NSV Liidu. Suurem osa neist olid rahvuselt venelased. Samuti tulid paljud pereliikmed järele oma siia elama asunud sugulastele.<ref>{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski?start=4 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-12-14 |arhiivimisaeg=2020-06-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200623141642/http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski?start=4 |url-olek=ei tööta }}</ref> Vene rahvusest inimeste liikumine Eestisse [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal ei olnud täiesti loomulik rahvaste liikumise protsess. Kuigi osa venelastest rändas Eestisse omal initsiatiivil, eelkõige paremate materiaalsete võimaluste otsingul, siis enamik venelastest sattus Eestisse sunduslikult Nõukogude Liidu industrialiseerimis- ja venestamispoliitika tõttu. Nii rahvusvahelises õiguses kui ka Eesti akadeemilistes ringkondades valitseb selles küsimuses üldjoontes konsensus, et tegu oli okupeeriva riigi poolt rahva toomisega okupeeritud piirkonda, mis oli ja on rahvusvahelise õiguse järgi ebaseaduslik.<ref>[https://pdfs.semanticscholar.org/e5e6/ecf7fae73b9c0b58d9a7aa43d454746f49e3.pdf]</ref> ===Pärast iseseisvuse taastamist=== Suur enamus 20. sajandil Eestisse jõudnud venelastest ja nende järeltulijatest on jäänud Eestisse ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Tänapäeval moodustavad nad märkimisväärse osa Eesti rahvastikust ning on sellega Eesti suurim rahvuslik vähemus. Kui Eesti iseseisvuse taastamise järel [[Nõukogude armee]] väeosad siit lahkuma hakkasid, jäi Eestisse [[erusõjaväelane|erusõjaväelasi]] ja nende perekondi. Siiajääjaid oli Vene sõjaväelaste seas kuni viimaste üksuste lahkumiseni Eestist. Ehkki Venemaaga sõlmitud [[Juulilepped|vägede väljaviimise lepingu]] järgi pidid kõik [[1994]]. aasta [[26. juuli]] seisuga Vene sõjaväe isikkoosseisu kuulunud isikud ja nende perekonnaliikmed Eestist lahkuma, oli ka nende seas inimesi, kes ühel või teisel põhjusel (näiteks abielu Eesti kodanikuga) võisid Eestisse jääda.<ref>{{Netiviide|autor=Toomas Mattson|url=https://www.postimees.ee/2514625/vene-sojavae-inimparand-eestis-elamisluba-on-keeldutud-andmast-17-isikule-elamislubade-tuhistamise-alused|pealkiri=Vene sõjaväe inimpärand Eestis|väljaanne=Postimees|aeg=26.07.1997|vaadatud=}}</ref> Osa neist saab Venemaalt sõjaväepensioni, enne 26. juulit 1994 erru läinuid Venemaa toetada ei pruugi. Vähemal määral on venelasi Eestisse elama asunud ka pärast Eesti riigi taastamist. Eesti on muutnud atraktiivseks paremal järjel majandus, kõrgem elatustase ja kõrgemad palgad, ning alates 2004. aastast ka kuulumine [[Euroopa Liit]]u. Raskuste tõttu alaliste elamislubade ja veel enam kodakondsusega on uusimmigrante Venemaalt saabunud siiski võrdlemisi vähe. ==Venelaste lahkumine pärast iseseisvuse taastamist== Ajavahemikul 1991–2011 on Eestist lahkunud vähemalt 140&nbsp;000 mitte-eestlast, suuremalt jaolt venelased.<ref>{{netiviide |Autor=[[Sergei Stadnikov]] |Pealkiri=Need soovimatud ja möödapääsmatud venelased |Väljaanne=Õpetajate Leht |Väljaandja=Delfi |URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/uudised/need-soovimatud-ja-moodapaasmatud-venelased.d?id=55546520 |Aeg=13. august 2011 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aga juba 2004. aastal on venekeelse rahva rändesaldo jälle kindlalt positiivne. Aastail 2008–2017 on olnud Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest saabujaid 9384 rohkem kui lahkujaid.<ref name="andmebaas" /> Uues Statistikaameti andmebaasis puuduvad andmed Valgevene kohta. Aastail 2004–2018 on Venemaalt ja Ukrainast saabujaid olnud 11520 rohkem kui lahkujaid. Pärast 2010. aastat on aastane positiivne rändesaldo neist maadest rohkem kui 1000 inimest, 2018. aastal juba 1513 inimest.<ref name="andmebaas" /> ==Venelaste suhtarv Eesti rahvastikus== {| class="wikitable sortable" |- !Aasta !!% ||<abbr title="allikas">all.</abbr> |- | align=center | 1881 || align=right | 3,30% || |- | align=center | 1897 || align=right | 4,00% || |- | align=center | 1922 || align=right | 3,70% || |- | align=center | 1934 || align=right | 8,20% || |- | align=center | 1959 || align=right | 20,07% || |- | align=center | 1970 || align=right | 24,68% || |- | align=center | 1979 || align=right | 27,91% || |- | align=center | 1989 || align=right | 30,33% || |- | align=center | 1997 || align=right | 28,20% || <ref>http://www.elvag.edu.ee/failid/EGCD/opik/juhan/rahvas/rahvusdyn.html</ref> |- | align=center | 2000 || align=right | 25,63% || |- | align=center | 2011 || align=right | 24,80% ||<!---arvuliselt 321 198---><ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE04&ti=LOENDATUD+P%DCSIELANIKUD+RAHVUSE+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/&lang=2 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-31 |arhiivimisaeg=2012-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120607182022/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE04&ti=LOENDATUD+P%DCSIELANIKUD+RAHVUSE+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref>) |- | align=center | 2012 || align=right | 25,30% || <ref name="andmebaas">[https://web.archive.org/web/20200630224601/http://pub.stat.ee/ Statistikaameti andmebaas], vaadatud 28.01.2020</ref> |- | align=center | 2013 || align=right | 25,22% || |- | align=center | 2014 || align=right | 25,39% || |- | align=center | 2015 || align=right | 25,15% || |- | align=center | 2016 || align=right | 25,10% || |- | align=center | 2017 || align=right | 25,10% || |- | align=center | 2018 || align=right | 24,93% || |- | align=center | 2019 || align=right | 24,78% || |- | align="center" |2026 | align="right" |20,3% | |} == Kodakondsus == {| class="wikitable" style="float:right; margin:0px; margin-left:7px;" |+Eestis elavate venelaste kodakondsus, 2011 / 2021 |- !Kodakondsus !!% !!<abbr title="Vanus">0–17</abbr> !!18–64 !!65+ |- |Eesti ||53,9% / 58,8% ||84,5% / 87,3% ||51,4% / 57,3%||35,5% / 42,1% |- |Venemaa ||24,3% / 22,9% || ./ 11,3% || ./ 20,3% || ./ 38,1% |- |Kodakondsuseta ||21,1% / 17,1% || ./ 0,1% || ./ 21,1% || ./ 19,1% |- |} Eestis elavatest venelastest oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 53,9%-l Eesti kodakondsus, 24,3%-l Venemaa kodakondsus ja 21,1% olid kodakondsuseta. Väiksema osakaaluga olid Ukraina, Läti, Leedu ja teiste riikide kodakondsusega inimesed. Seejuures olid 0–17 aasta vanustest venelastest 84,5% Eesti kodanikud, 18–64 aasta vanustest 51,4% ja 65 ning vanema ealistest 35,5%.<ref>[https://web.archive.org/web/20240722145959/https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2011__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__kodakondsus/RL0424 Statistikaameti andmebaas], vaadatud 2.09.2015</ref>2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti kodakondsusega 58,8%, Venemaa kodakondsusega 22,9% ning kodakondsuseta 17,1% Eestis elavatest venelastest.<ref>[https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__kodakondsus/RL21424/table/tableViewLayout2 Statistika andmebaas, RL21424]</ref> ==Vaata ka== *[[Venekeelne elanikkond Eestis]] *[[Vene keel Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Klara Hallik]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11020:venelased-eestis--diasporaa-ja-vaehemuse-vahepeal-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3307 Venelased Eestis – diasporaa ja vähemuse vahepeal]; Sirp, 06.08.2010 *[http://venelased.ee/ Venelased Eesti Vabadussõjas (1918–1920)] *[http://www.okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/214-oiguse-vastu-ei-saa-uekski?start=4 Õiguse vastu ei saa ükski – Ülevaade okupantide rahvuspoliitikast Eestis ] *[[Roman Abisogomjan]], [http://www.ut.ee/ABVKeskus/sisu/publikatsioonid/2007/pdf/Abisogomjan.pdf "Роль русских военных деятелей в общественной и культурной жизни Эстонской Республики 1920–1930 гг. и их литературное наследие], Tartu, 2007 *[http://www.baltija.eu/ Информационный портал русской общины в Эстоний] *Сергей Исаков, [http://www.russianresources.lt/archive/Baiov/Baiov_3.html Записка А. К. Баиова "Русская эмиграция в Эстонии"] *[http://venelased.ee/ Venelased Eesti Vabadussõjas], venelased.ee *[https://www.err.ee/1609000364/uuring-vahem-kui-kolmandik-venekeelsetest-elanikest-maaratleb-end-ainult-venelastena Uuring: vähem kui kolmandik venekeelsetest elanikest määratleb end ainult venelastena]. [[ERR]], 7. juuni 2023 [[Kategooria:Eesti venelased| ]] jlicsv3avzpj1n5p394072j3hs2ojbb 0 139342 7200665 7040850 2026-07-24T08:39:42Z Märt Põder 55549 /* Enne valimisi */ 7200665 wikitext text/x-wiki '''1940. aasta Riigivolikogu valimised''' toimusid [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]] [[1940]]. [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|Eesti Vabariigi põhiseadust]] rikkudes kõrvaldati [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] kandidaatide vastaskandidaadid.<ref name=vv>[[Jaan Toomla]] [[1999]]. "Valitud ja valitsenud. Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999".</ref> [[Pilt:1940 kandidaadid.jpg|thumb|Riigivolikogu valimisteks esialgu üles seatud kandidaadid (Lääne Elu, 10. juuli 1940)]] [[Pilt:12 juuli 1940 rahvavaenlased.jpg|thumb|Nõukogudevastase opositsiooni, sh [[Jaan Tõnisson]]i, [[Johan Pitka]] ja teiste "[[Nõukogude rahva vaenlane|rahvavaenlastest]]" kandidaatide kõrvaldamine Riigivolikogu valimistelt (Lääne Elu, 12. juuli 1940)]] == Enne valimisi == [[17. juuni]]l [[1940]] okupeeris [[Nõukogude Liit]] [[Eesti]] ja korraldas [[21. juuni]]l [[Juunipööre|riigipöörde]]. NSV Liidu survel nimetas president [[Konstantin Päts]] ametisse [[Johannes Vares]]e [[stalin]]istliku [[Johannes Varese valitsus|nukuvalitsuse]]<ref>[https://web.archive.org/web/20110805153058/http://www.estonica.org/et/Varese_valitsus/ Varese valitsus] www.estonica.org Kasutatud 6.07.2012.</ref>. [[5. juuli]]l [[1940]] toimus valitsuse istung, mille otsusega saadeti laiali parlamendi mõlemad kojad, otsustati kuulutada välja uue [[Riigivolikogu]] valimised ja määrati valimiste peakomitee esimeheks [[Friedrich Niggol]], liikmeteks [[Harald Haberman]], [[Hugo Reiman]], Andres Murro, Edgar Petre, Evald Priks ja Aleksander Piirson<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=6.07.1940 |pealkiri=Nimetati valimiste peakomitee liikmed |lehekülg=1 |väljaanne=Rahva Hääl}}</ref>. Valimistele kandidaatide esitamise tähtajaks seati 10. juuli 1940 ehk kolm ja pool päeva. Algselt lubati kandideerida kõigil soovijatel. 10. juuli hommikul teatati, et kõik kandidaadid peavad samal päeval 10. juulil kella kaheks esitama oma [[valimisprogramm]]i. == Valimiskandidaadid == ===Töötava Rahva Liidu kandidaadid === <table><tr valign=top><td> :Tallinnast: *[[Riigivolikogu 1. valimisringkond|1. ringkond]], [[Kalamaja]]: [[Johannes Meerits]] ([[Leo Looring]]). *[[Riigivolikogu 2. valimisringkond|2. ringkond]], [[Kopli]]-Kalamaja: [[Nadezhda Tihanova]]. *[[Riigivolikogu 3. valimisringkond|3. ringkond]], [[Sadama]]-[[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]: [[Martin Kurg]]. * [[Riigivolikogu 4. valimisringkond|4. ringkond]], [[Tartu maantee]]-[[Liivalaia]]: [[Neeme Ruus]]. * [[Riigivolikogu 5. valimisringkond|5. ringkond]], [[Lasnamägi]]-[[Kadriorg]]: [[Hermann Arbon]]. * [[Riigivolikogu 6. valimisringkond|6. ringkond]], [[Liivalaia]]-[[Veerenni]]: [[Johannes Lauristin]]. * [[Riigivolikogu 7. valimisringkond|7. ringkond]], [[Südalinn]]: [[Johannes Vares]]. * [[Riigivolikogu 8. valimisringkond|8. ringkond]], [[Veski posti raudteepeatus|Lutri]]-[[Paldiski maantee]]: [[Karl Säre]]. * [[Riigivolikogu 9. valimisringkond|9. ringkond]], [[Kristiine heinamaa]]: [[Aleksander Aben]]. * [[Riigivolikogu 10. valimisringkond|10. ringkond]], [[Pelgulinn]]: [[Nigol Andresen]]. * [[Riigivolikogu 11. valimisringkond|11. ringkond]], [[Pärnu maantee]]-[[Tondi]]: [[Vanda Irs]]. * [[Riigivolikogu 12. valimisringkond|12. ringkond]], [[Nõmme linn]]: [[Paul Rummo]]. :[[Harju maakond|Harjumaa]]lt: * [[Riigivolikogu 13. valimisringkond|13. ringkond]], [[Padise vald (1939)|Padise]]-[[Nissi vald (1939)|Nissi]]-[[Riisipere vald|Riisipere]]: [[Paul Uusman|Paul Uusmann]]. * [[Riigivolikogu 14. valimisringkond|14. ringkond]], [[Keila]] ([[Keila vald (1939)|vald]])-[[Saue]] ([[Saue vald (1991)|vald]]): [[Karl Toming|Karl Tooming]]. * [[Riigivolikogu 15. valimisringkond|15. ringkond]], [[Rapla]] ja [[Rapla vald (1939)|ümbruskond]]: [[Olga Lauristin]]. * [[Riigivolikogu 16. valimisringkond|16. ringkond]], [[Raasiku vald (1939)|Raasiku]]-[[Peningi vald|Peningi]]-[[Ravila vald (1939)|Ravila]]: [[Georg Taalmann]]. * [[Riigivolikogu 17. valimisringkond|17. ringkond]], [[Kuusalu vald (1939)|Kuusalu]]-[[Anija vald (1939)|Anija]]-[[Koigi vald (1939)|Koiga]]: [[Huko Lumet|Uko Lumet]]. * [[Riigivolikogu 18. valimisringkond|18. ringkond]], [[Jõelähtme vald (1939)|Jõelähtme]]: [[Artur Saks]]. :[[Järva maakond|Järvamaalt]]: * [[Riigivolikogu 19. valimisringkond|19. ringkond]], [[Lehtse vald (1939)|Lehtse]]-[[Ambla vald (1939)|Ambla]]-[[Albu vald (1939)|Albu]]: [[Leonardo Valts]]. * [[Riigivolikogu 20. valimisringkond|20. ringkond]], [[Vajangu vald|Vajangu]]-[[Rakke vald (1939)|Rakke]]: [[Hindrek Piigert]]. * [[Riigivolikogu 21. valimisringkond|21. ringkond]], [[Paide linn]] ja [[Paide vald (1939)|ümbrus]]: [[Hugo Juhvelt]]. * [[Riigivolikogu 22. valimisringkond|22. ringkond]], [[Türi linn]] ja [[Türi vald|ümbrus]]: [[Erich Tarkpea]]. :Läänemaalt: * [[Riigivolikogu 23. valimisringkond|23. ringkond]], [[Hiiumaa]]: [[Madis Kõmmus]]. * [[Riigivolikogu 24. valimisringkond|24. ringkond]], [[Märjamaa vald (1939)|Märjamaa]] ja ümbrus: [[Mihkel Mihkelson]]. * [[Riigivolikogu 25. valimisringkond|25. ringkond]], [[Vigala vald (1939)|Vigala]], [[Velise vald|Velise]]: [[Georg Toompuu]]. * [[Riigivolikogu 26. valimisringkond|26. ringkond]], [[Kullamaa vald (1939)|Kullamaa]] ja ümbrus: [[Jüri Uustalu]]. * [[Riigivolikogu 27. valimisringkond|27. ringkond]], [[Haapsalu linn]]: [[Erich Kadakas]], <td> :[[Petseri maakond|Petserimaalt]]: * [[Riigivolikogu 28. valimisringkond|28. ringkond]], [[Petseri maakond]]: [[Mihhail Sõštšikov|Mihhail Sõshtshikov]] * [[Riigivolikogu 29. valimisringkond|29. ringkond]], [[Senno vald|Senno]]-[[Linnuse vald|Linnuse]]: [[Dmitri Kuzmin|Dimitri Kusmin]]. * [[Riigivolikogu 30. valimisringkond|30. ringkond]], [[Lõuna vald|Lõuna]]-[[Roodva vald|Roodva]]-[[Petseri vald|Petseri vallad]]: [[Aleksei Janson]]. * [[Riigivolikogu 31. valimisringkond|31. ringkond]], [[Petseri]] linn: [[Georg Roovik|Jüri Roovik]]. :[[Pärnu maakond|Pärnumaalt]]: * [[Riigivolikogu 32. valimisringkond|32. ringkond]], [[Pärnu]] kesklinn: [[Johannes Tamm]]. * [[Riigivolikogu 33. valimisringkond|33. ringkond]], Pärnu ülejõe, [[Mõisaküla]], [[Sindi vald|Sindi]]: [[Maksim Unt]]. * [[Riigivolikogu 34. valimisringkond|34. ringkond]], [[Audru vald (1939)|Audru]]-[[Tõstamaa vald (1939)|Tõstamaa]]: [[Vladimir Rea]]. * [[Riigivolikogu 35. valimisringkond|35. ringkond]], [[Vändra vald (1939)|Vändra]]-[[Tori vald (1939)|Tori]]: [[Georg Abels]]. * [[Riigivolikogu 36. valimisringkond|36. ringkond]], [[Sauga vald (1939)|Sauga]]-[[Are vald (1939)|Are]]-[[Halinga vald (1939)|Halinga]]: [[Lembit Lüüs]]. * [[Riigivolikogu 37. valimisringkond|37. ringkond]], [[Häädemeeste vald (1939)|Häädemeeste]]-[[Orajõe vald|Orajõe]]: [[Aleksander Resev]]. * [[Riigivolikogu 38. valimisringkond|38. ringkond]], [[Abja vald (1939)|Abja]]-[[Tihemetsa vald|Tihemetsa]]-[[Saarde vald (1939)|Saarde]]: [[Johannes Semper]]. :[[Saare maakond|Saaremaalt]]: * [[Riigivolikogu 39. valimisringkond|39. ringkond]], [[Muhu vald (1939)|Muhu]]-[[Pöide vald (1939)|Pöide]]: [[Aleksander Mui]]. * [[Riigivolikogu 40. valimisringkond|40. ringkond]], [[Pärsamaa vald|Pärsamaa]]-[[Leisi vald (1939)|Leisi]]-[[Valjala vald (1939)|Valjala]]: [[Aadu Hint]]. * [[Riigivolikogu 41. valimisringkond|41. ringkond]], [[Kihelkonna vald (1939)|Kihelkonna]]-[[Kärla vald (1939)|Kärla]]: [[Aleksander Ingalt]]. * [[Riigivolikogu 42. valimisringkond|42. ringkond]], [[Kuressaare]] linn ja ümbrus: [[Aleksander Jõeäär]]. :[[Tartu maakond|Tartumaalt]]: * [[Riigivolikogu 43. valimisringkond|43. ringkond]], [[Tartu]] [[Ülejõe (Tartu)|ülejõe]]: [[Mihkel Jürna]]. * [[Riigivolikogu 44. valimisringkond|44. ringkond]], [[Kesklinn (Tartu)|Tartu südalinn]]: [[Aleksander Tõnisson (ülemnõukogu liige)|Aleksander Tõnisson]]. * [[Riigivolikogu 45. valimisringkond|45. ringkond]], [[Toome]]tagune, [[Tammelinn|Tamme]] linnaosa: [[Valli Haldre]]. * [[Riigivolikogu 46. valimisringkond|46. ringkond]], [[Karlova]] linnaosa: [[Kristjan Jalak]]. :[[Tartu]]st: * [[Riigivolikogu 47. valimisringkond|47. ringkond]], [[Laiuse vald|Laiuse]]-[[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva]]: [[Voldemar Sassi]]. * [[Riigivolikogu 48. valimisringkond|48. ringkond]], [[Avinurme vald (1939)|Avinurme]]-[[Torma vald (1939)|Torma]]-[[Mustvee vald|Mustvee]]: [[Valentin Volkov]]. * [[Riigivolikogu 49. valimisringkond|49. ringkond]], [[Alatskivi vald (1939)|Alatskivi]]-[[Kallaste]]: [[Paul Keerdo]]. * [[Riigivolikogu 50. valimisringkond|50. ringkond]], [[Äksi vald|Äksi]]-[[Kaarepere vald|Kaarepere]]: [[Jaan Tross]]. * [[Riigivolikogu 51. valimisringkond|51. ringkond]], [[Tähtvere vald (1939)|Tähtvere]], [[Tartu vald (1939)|Tartu vald]]: [[Hans Kruus]], * [[Riigivolikogu 52. valimisringkond|52. ringkond]], [[Võnnu vald (1939)|Võnnu]]-[[Ahja vald (1939)|Ahja]]: [[Voldemar Telling]]. * [[Riigivolikogu 53. valimisringkond|53. ringkond]], [[Ropka vald|Ropka]]-[[Kambja vald (1939)|Kambja]]: [[Melanie Lepik]]. * [[Riigivolikogu 54. valimisringkond|54. ringkond]], [[Pühajärve vald (1939)|Pühajärve]]-[[Otepää vald (1939)|Otepää]]: [[Osvald Hirsch]]. * [[Riigivolikogu 55. valimisringkond|55. ringkond]], [[Elva vald (1939)|Elva]]-[[Rannu vald (1939)|Rannu]]-[[Puhja vald (1939)|Puhja]]: [[Arkaadi Uibo]]. <td> :[[Valga maakond|Valgamaalt]]: * [[Riigivolikogu 56. valimisringkond|56. ringkond]], [[Valga]]-[[Tõrva]]: [[Adolf Päss]]. * [[Riigivolikogu 57. valimisringkond|57. ringkond]], [[Helme vald (1939)|Helme]]-[[Hummuli vald (1939)|Hummuli]]: [[Karl Hanson]], * [[Riigivolikogu 58. valimisringkond|58. ringkond]], [[Sangaste vald (1939)|Sangaste]]-[[Tõlliste vald (1939)|Tõlliste]]: [[Johannes Oinas]]. :[[Viljandi maakond|Viljandimaalt]]: * [[Riigivolikogu 59. valimisringkond|59. ringkond]], [[Viljandi]] linn: [[Oskar Abori]], *[[Riigivolikogu 60. valimisringkond|60. ringkond]], [[Põltsamaa]] linn: [[Jaan Põder (asunik)|Jaan Põder]]. * [[Riigivolikogu 61. valimisringkond|61. ringkond]], [[Suure-Jaani]] ja ümbrus: [[Oskar Sepre]], * [[Riigivolikogu 62. valimisringkond|62. ringkond]], [[Karksi vald (1939)|Karksi]]-[[Kõpu vald (1939)|Kõpu]]: [[Arnold Veimer]]. * [[Riigivolikogu 63. valimisringkond|63. ringkond]], [[Viljandi vald (1939)|Viljandi]]-[[Olustvere vald (1939)|Olustvere]]: [[Max Laosson]]. * [[Riigivolikogu 64. valimisringkond|64. ringkond]], [[Mustla]]-[[Tarvastu vald (1939)|Tarvastu]]: [[Jaan Änilane]]. :[[Viru maakond|Virumaalt]]: * [[Riigivolikogu 65. valimisringkond|65. ringkond]], [[Narva]] linn: [[August Põlts]]. * [[Riigivolikogu 66. valimisringkond|66. ringkond]], Narva linnaääreed: [[Adolf Pauk]]. * [[Riigivolikogu 67. valimisringkond|67. ringkond]], [[Vohnja vald|Vohnja]]-[[Undla vald|Undla]]-[[Palmse vald|Palmse]]: [[Rudolf Jurtom]]. * [[Riigivolikogu 68. valimisringkond|68. ringkond]], [[Kunda]]-[[Mahu vald|Mahu]]: [[Bernhard Tinnuri]]. * [[Riigivolikogu 69. valimisringkond|69. ringkond]], [[Avanduse vald (1939)|Avanduse]]-[[Vao vald|Vao]]: [[Viktor Hion]]. * [[Riigivolikogu 70. valimisringkond|70. ringkond]], [[Rakvere]]-[[Assamalla vald|Assamalla]]: [[Juliana Telman]]. * [[Riigivolikogu 71. valimisringkond|71. ringkond]], [[Erra vald|Erra]]-[[Lüganuse vald (1939)|Lüganuse]]: [[Aliide Pesur]]. * [[Riigivolikogu 72. valimisringkond|72. ringkond]], [[Kohtla vald (1939)|Kohtla]]-[[Iisaku vald (1939)|lisaku]]: [[Otto Milder]]. * [[Riigivolikogu 73. valimisringkond|73. ringkond]], [[Jõhvi vald (1939)|Jõhvi]]-[[Vaivara vald (1939)|Vaivara]]: [[Hindrek Sirelpuu]]. * [[Riigivolikogu 74. valimisringkond|74. ringkond]], Rakvere-Kunda: [[Voldemar Jaanus]]. :[[Võru maakond|Võrumaalt]]: * [[Riigivolikogu 75. valimisringkond|75. ringkond]], [[Võru]] linn, [[Lasva vald (1939)|Lasva]], [[Orava vald (1939)|Orava]]: [[Leonhard Illisson|Leonhard Illison]]. * [[Riigivolikogu 76. valimisringkond|76. ringkond]], [[Vastseliina vald (1939)|Vastseliina]]-[[Haanja vald (1939)|Haanja]]-[[Rõuge vald (1939)|Rõuge]]: [[Rudolf Ruus]]. * [[Riigivolikogu 77. valimisringkond|77. ringkond]], [[Antsla vald (1939)|Antsla]]-[[Urvaste vald (1939)|Urvaste]]: [[Artur Vainola]]. * [[Riigivolikogu 78. valimisringkond|78. ringkond]], [[Räpina vald (1939)|Räpina]]-[[Põlva vald (1939)|Põlva]]: [[Oskar Kirber]]. * [[Riigivolikogu 79. valimisringkond|79. ringkond]], [[Mõniste vald (1939)|Mõniste]]-[[Kasaritsa vald (1939)|Kasaritsa]]: Villem Muld. * [[Riigivolikogu 80. valimisringkond|80. ringkond]], [[Võru vald (1939)|Võru]]-[[Sõmerpalu vald (1939)|Sõmerpalu]]-[[Kanepi vald (1939)|Kanepi]]: [[Jaan Päll]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/10/10 Töötava Rahva Liidu kõik kandidaadid esitati ringkonnakomiteedele.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 79, 10 juuli 1940</ref> </table> ===Kõigi vastaskandidaatide kõrvaldamine === Mitte ükski 76-st väljaspool stalinistlikku Töötava Rahva Liitu algselt üles seatud kandidaadist (sealhulgas [[Jaan Tõnisson]], [[Johan Pitka]] jpt tuntud ühiskonnategelased) ei saanud luba Riigivolikogu valimistel osalemiseks. 17 opositsioonilist kandidaati loobusid "vabatahtlikult", 1 vahistati ja 58 kuulutati valimiskomisjonide poolt "rahvavaenlasteks" ja kõlbmatuiks. Põhilisteks kandidaatide kõrvaldamise ettekääneteks oli, et nende esitatud programmid olid kas suures osas kopeeritud Töötava Rahva Liidu programmist või "provokatiivse sisuga". Kandidaate süüdistati nii kriminaalses kui ka rahvavaenulikus või Nõukogude Liidule vaenulikus minevikus. Samuti ei suutnud mõned kandidaadid tähtajaks koguda nõutavat 50 toetusallkirja. Väidetavalt viimase alles jäänud vastaskandidaadi [[Jüri-Rajur Liivak]]u valimistel osalemise takistamiseks otsustasid okupatsioonivõimud fabritseerida valesüüdistuse kuriteos ning ta vahistati. == Valimised == Kuna ühtegi vastaskandidaati valimistele ei lubatud toimus 14. ja 15. juulil 1940 tegelikult Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt hääletamine.<ref name=vv/> Valimised toimusid kõigis 80 valimisringkonnas, kuigi Riigivolikogu valimise seaduse järgi oleksid ühe kandidaadi esitamisel pidanud valimised ära jääma ja esitatud kandidaat saama Riigivolikogu liikmeks ilma hääletamiseta. Hääletamise läbiviimiseks moodustati 1350 valimisjaoskonda. Samal ajal toimusid valimised ka [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. 14. juulil kirjutati kommunistide ajalehes [[Rahva Hääl]] valijatele, et "oleks vägagi rumal valimistest kõrvale hoida... ainult rahvavaenlased jäävad valimispäeval koju", ka valimispäeva [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] esiküljel kirjutati "Ainult rahvavaenlased jätavad oma hääle andmata!"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sakala (1878-1940) 15 juuli 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sakalaew19400715.2.7.1&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-ainult+rahvavaenlased----1940-------- |vaadatud=2025-03-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Tartus olid valimisjaoskondades kohal Punaarmee sõdurid.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Misiunas |eesnimi=Romuald J. |pealkiri=The Baltic States, Years of Dependence, 1940-1980 |perekonnanimi2=Taagepera |eesnimi2=Rein |kirjastus=University of California Press |aasta=1983 |lehekülg=25-28 |keel=en |autor2-link=Rein Taagepera}}</ref> == Tulemused == Riigivolikogu valimiste tulemuseks teatati [[18. juuli]]l, et valimistest võttis osa 84,1% hääleõiguslikest kodanikest, kellest 92,9% hääletas Töötava Rahva Liidu poolt. Valituks osutusid 80 Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaati. Valitud saadikud moodustasid [[II Riigivolikogu]]. Saksa okupatsiooni ajal loeti tulemused uuesti üle. Leiti, et tegelikuks osavõtuprotsendiks oli 80,1% ja Töötava Rahva Liidu poolt hääletas 91,6% valijatest, kuna valimisametnikud kunstlikult vähendasid hääleõiguslike kodanike arvu ja lugesid kehtetuid hääli kehtivateks; lisaks anti Rajur-Liivaku saadud hääled Töötava Rahva Liidule.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Liivik |eesnimi=Olev |pealkiri=ENSV ÜLEMNÕUKOGU MOODUSTAMINE |url=https://mnemosyne.ee/wp-content/uploads/2022/10/Olev_Liivik_-_Ulemnoukogu.pdf}}</ref> Leiti ka tõendeid, et valimiskomitee oli võltsinud 35 119 häält.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://et.wikisource.org/wiki/Varese_Valitsuse_deklaratsioon Varese Valitsuse deklaratsioon]. "Lääne Elu", 26. juuni 1940, nr 73, lk 1. *[https://www.efis.ee/film/7041 Efis.ee: Valimised (1989)] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:1940. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti valimised]] [[Kategooria:Riigivolikogu]] 8vvdt2pz0y60py2gytsu4j8vjk3x1pp 0 143902 7200380 6966908 2026-07-23T15:05:39Z Greinger 230212 Tõstsin ringi toimetussildid. 7200380 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=märts}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{keeletoimeta}} {{See artikkel| räägib ansamblist; albumi kohta vaata artiklit [[Billy Talent (album)]]}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Billy Talent | pilt = MMVA2007 Billy Talent.jpg | pildiallkiri = 2007. aasta MuchMusic Video auhindade jagamisel. | horisontaalne = | taust = ansambel | alias = | päritolu = [[Streetsville]], [[Ontario]], [[Kanada]] | stiil = ''[[Punk rock]]'', ''[[Alternatiivrokk|alternatiivrokk]]'', ''[[Post hardcore|post-hardcore]]'', ''[[pop-punk]]'' | tegev = 1993– | plaadifirma = [[Atlantic Records]]<br>[[Warner Music Canada]] | seotud_esitajad = Pezz | URL = http://www.billytalent.com/ | koosseis = [[Benjamin Kowalewicz]]<br>[[Ian D'Sa]]<br>[[Jonathan Gallant]]<br>[[Aaron Solowoniuk]] | endised_liikmed = }} '''Billy Talent''' on [[Kanada]] [[rokkmuusika|rokk]]ansambel, mis alustas tegevust [[1993]]. aastal [[Ontario|Ontario provintsis]] [[Mississauga]]s. Bändis on neli liiget : [[Benjamin Kowalewicz]] ([[Laulmine|laul]]), [[Ian D'Sa]] ([[kitarr]]/laul), [[Jonathan Gallant]] ([[basskitarr]]/laul) ja [[Aaron Solowoniuk]] ([[trummikomplekt|trummid]]). Kuigi nende muusikat kirjeldatakse kui punkrokki, ütlevad bändi liikmed, et nemad ei ole üheltki bändilt inspiratsiooni saanud ning et nende muusika stiil on originaalne ja ainulaadne. Nende praegune helipilt on hoopis midagi muud kui ansambli algusaegadel. [[Pilt:BT10.jpg|left|thumb|100px|Benjamin Kowalewicz]] :: ''Meie muusika oleneb igast meie bändi liikmest, ning individuaalselt oleme me kõik oma parimad küljed esile toonud selle bändi kontekstis, meie koostöö sujub. Aastaid üritasime oma häält muusikas leida, kuid kõik hakkas alles siis sujuma, kui me leppisime sellega, kes me tegelikult olime. Kui sa leiad oma hääle muusikas, hakkab kõik tasapisi tulema.'' – [[Benjamin Kowalewicz]] Bänd eksisteeris koos peaaegu kümme aastat, enne kui nad olid suutelised tegema oma suure läbimurde muusikaäris. Bändi liikmed kohtusid ja mängisid kuni aastani [[2001]] koos ülikoolis ansamblina [[Pezz]]. Bänd muutis oma nime ära, kuna nad sattusid nime pärast pahuksisse. Tuli välja, et [[Ameerika]]s oli sellenimeline bänd juba olemas, ja tolle bändi liikmed kaebasid Pezzi kohtusse ja sundisid nime vahetama. Bändi uueks nimeks sai Billy Talent. Pärast seda õnnestus [[Benjamin Kowalewicz]]il sõlmida plaadifirmaga leping, mis lõpuks aitas neil teha muusikamaailmas läbimurde. Billy Talent on teinud kaks plaati, mis mõlemad on [[Kanada]]s saanud plaatinaplaadiks ning jätkavad oma edu ja saavutusi laias maailmas. ==Bändi ajalugu== ===1993–1998=== 1993. aastal olid [[Benjamin Kowalewicz]] ja [[Jonathan Gallant]] bändis „To Each His Own”, kus Gallant mängis bassi ja Benjamin trumme. Hiljem hakkas Benjamin laulma, ning tema asemele kutsuti [[Aaron Solowoniuk]] trumme mängima. [[Ian D'Sa]]ga kohtuti bändide võistlusel lava taga. Ian mängis selle ajal oma bändis "Dragonflower". Benjamin kutsus Ianit looma uut bändi koos Gallanti ja Solowoniukiga ning Ian nõustus. Bändi nimeks sai [[Pezz]]. Pezz hakkas laule kirjutama, nendega esinema ja kogus tasapisi populaarsust. Algul küll ainult oma koolkonnas, kuid hiljem terves [[Toronto]] ''indie''-muusikas. Nende esimene plaat oli odav nelja lauluga demo. See lindistati [[Ian D'Sa]] keldris juulis 1994 ja nimeks sai see [[Demoluca]]. Aastal 1995 klappisid nad kogu oma vaba raha uue demolaulu väljaandmiseks, mis oleks parema kvaliteediga. Nad tegid veel neli uut lugu ja avaldasid selle demoplaadi alles neli aastat hiljem. Nad jätkasid esinemisi ja kogusid populaarsust juurde. Pärast ülikooli lõpetamist pidid poisid hakkama tähelepanu pöörama teistele asjadele. D'sa õppis animatsioonikunsti ja töötas veidi aega animaatorina. [[Jonathan Gallant]] sai kraadi ärijuhtimises. Kowalewiczil oli mitu töökohta, näiteks töötas ta videolaenutuses ja autopesijana. Solowoniuk töötas autotöökojas. Kuid ka siis, kui nad töötasid täiskohaga kuskil mujal, leidsid nad aja, jõu ja raha, et anda välja oma täispikk [[stuudioalbum]] "[[Watoosh]]". Plaat oli nende jaoks edukas oma maakonnas, kuid suuremat tähelepanu nad ei pälvinud. ===Album "[[Billy Talent (album)|Billy Talent]]" ja läbimurre 1999–2004=== Nagu mainitud, sai ansambli nimeks Billy Talent. Sellega oli ka segadust, kuna tihti arvati, et hoopis [[Benjamin Kowalewicz]] on Billy Talent. (Billy Talenti nimi tuleneb raamatust „[[Hard core logo]]”, mille autor on [[Michael Turner (muusik)|Michael Turner]]). Nüüd, kus neid tunti nimega Billy Talent, hakkas nende muusika muutuma agressiivsemaks, ning liikus punk/roki suunas. [[Jen Hirst]] oli Benjamini kaastööline raadiojaamas ning Benjamin kutsus ta kuulama nende bändi. Jenile meeldis, mida nad tegid. Hiljem sai Jen tööd [[Kanada]] muusikaprodutsentidelt ning ta soovitas Billy Talentit [[Gawin Brownile]], kellest saigi nende produtsent. [[2002]]. aastal kohtus bänd plaadifirmaga [[Atlantic Records]], ning nendega sõlmiti ka plaaditehing. 2003 saadigi Gavin Browni ning Atlantic Recordsi abiga välja oma teine plaat, mille nimeks oli "[[Billy Talent (album)|Billy Talent]]". Plaat võeti Kanadas hästi vastu ning seda müüdi üpris palju ning mängiti raadiotes. "[[Try Honesty]]" oli esimene edukas [[singel]] ja peatselt järgnesid ka teised: [[The Ex]], [[Nothing to Lose]], [[River Below]]. Bänd mängis väljamüüdud kontsertidel Kanadas, neid saatis edu ka USA-s. Bänd võitis Juno auhinna ning ka [[MuchMusic]] auhinna ning terve 2004. ja 2005. aasta reisisid nad mööda maailma ja andsid kontserte. Nende plaat sai Kanadas kolmekordseks plaatinaplaadiks. Lugu "[[This is how it goes]]" on lugu Benjamini sõbrast, kellel on [[hulgiskleroos]]. 17. märtsil 2006 avaldas [[Aaron Solowoniuk]], et tema ongi see isik, kellest see laul on kirjutatud. Seda rääkis ta oma kirjas, mille ta avalikustas bändi kodulehel. Tal on see haigus tuvastatud, kuid see ei takistada teda mängimast edasi bändis, kuna tal on ravimid, mis hoiavad selle haiguse sümptomid tagasi. ===Album "[[Billy Talent II]]" 2005–2008=== [[Pilt:Benjamin Kowalewicz in performance (2006).jpg|thumb|2006]] [[Pilt:Billy Talent at Rock Am See 2007.jpg|thumb|2007]] [[Pilt:Billy Talent at Ruisrock.jpg|thumb|Ruisrock]] Billy Talenti teine album lindistati [[The Warehouse stuudios]] [[Vancouver]]is, tootjaks jälle [[Gavin Brown]]. Seekord sai [[Ian D'Sa]] ka ise proovida plaadi tootmist. 2005. aasta sügisel andis bänd välja mõned demolood, mis ilmusid nende uuel albumil, kuid keegi sai ka nende ülejäänud lauludele näpud taha, ning ka need lekitati internetti. Nii et ammu enne kui plaati välja pidi tulema, olid laulud juba kõigil olemas. [[Billy Talent II]] ilmus poelettidele 27. juunil 2006. Selle müük läks esimesel nädalal Kanadas väga hästi ning sai esikoha Kanadas. Samuti tunnustati ka albumit [[Saksamaa]]l, kus seda saatis võrdlemisi suur edu, ning kus see oli plaadiedetabelis esikümnes. Albumit on müüdud üle maailma umbes 800 000 eksemplari (millest 215 000 Kanadas). Kuigi millegipärast USA-s ei saatnud seda nii suur edu kui kahes eelmises suurriigis. Kuid bändi see ei heidutanud ning nad ütlesid, et nad on veel võrdlemisi noor bänd ning nad pigem keskenduvad [[Euroopa]]s ja Kanadas läbilöömisele. Teisel albumil on vähem karjumist ja kindlasti on tunda rahulikumat poolt ning vähem viha. Seda sellepärast, et nad olid täiskasvanulikumaks saanud nii meestena kui ka muusikutena. Enamik laule räägivad usaldusest ja igapäevaelu probleemidest ning see võeti kriitikute poolt hästi vastu. ::''Me tahtsime teha midagi erinevat eelnevast, sest me olime suure hüppe teinud muusikas ning inimestena ja me olime palju õppinud oma suhetest. Kõik bändi liikmed on palju läbi elanud ning tegelevad nende probleemidega, mis elus on. Enamasti on plaadi teemaks mahajätmine ja lahkuminek ning usaldus. Need teemad tundusid käivitavat seda plaati.'' – [[Jonathan Gallant]] Kui plaat valmis sai, suundus Billy Talent oma uut plaati maailmale tutvustama. Esimene peatuspaik Euroopas oli [[Suurbritannia]], kus nad andsid rohkem kontserte, kui nad kunagi eales varem andnud olid. Anti välja ka bändi ainus kontsert-CD, mida tehti piiratud kogustes. Suurbritannia turnee ajal suri ootamatult ühe bändiliikme lähedane inimene, mistõttu oli ta sunnitud tagasi Kanadasse minema. Sama tegid ka ülejäänud bändi liikmed, kuid nad tulid tagasi kuu aega hiljem, et seal uuesti mängida. Oma esimese Kanada turnee tegid nad koos Rise againsti, [[Anti-Flag]]i, [[Moneeniga]], ning nad esinesid [[Briti Columbia]], [[Alberta]], [[Manitoba]], [[Quebeci provints|Quebeci]] ja lõpuks ka [[Ontario|Ontario provintsis]]. Kui Kanadas kontsertide andmine oli lõppenud, hakkasid nad kohe [[Ameerika]] turneega peale. Samuti andsid nad järjekordselt uusi kontserte [[Euroopa]]s, kuid pidid korraks tagasi pöörduma, et anda kontsert [[MuchMusic]]u video auhindadel, mis toimus [[Toronto]]s. Pärast seda nad jätkasid turneetamist ja esinesid ka [[Austraalia]]s [[MTV]] auhinnagalal. Pärast 16 kuud kestnud ringireisi võtsid nad pikema puhkuse, kuid on andnud välja ka [[DVD]] "[[666 (Billy Talent)|666]]". Benjamin Kowalewicz on esile tõusnud uuel Cancer Batsi albumil "Hail Destroyer". Benjamin laulis sellel albumil loos "Smiling Politely". Samuti on ta kaasa teinud Anti-Flagi albumil "Bright lights of America", kus ta oli kaasatud laulu "Wake up the town". Kolmas album pidi jõudma avalikkuse ette veebruaris/märtsis 2009. Uue albumi materjalist tutvustati kõigepealt lugu "Turn Your Back". ==Muusikastiil== Billy Talenti muusikastiili on kirjeldatud kui [[punk rock]], [[alternatiivrokk]], [[Post hardcore|post-hardcore]], [[pop-punk]], [[hard rock]] ja [[emo]]. Watoosh! segas erinevaid muusikastiile ja nende muusika ulatus [[hiphop|hiphopist]] kuni [[indie rock]] ja [[ska-punk]] stiilideni. Nende teisel albumil "[[Billy Talent (album)|Billy Talent]]" muutus ansambli kõla ühtlasemaks ja oli segu vähematest stiilidest. Albumil "[[Billy Talent II]]" muutis ansambel taas oma kõla, lugude ülesehitus oli rohkem keskmise tempoga ja põhines emotsionaalsematel kompositsioonidel kui nende eelmine album. Albumitel "[[Billy Talent III]]" ja "[[Dead Silence]]" katsetas ansambel [[post-punk]] stiili elemente ning [[klaver|klaveri]], [[Luup (muusika)|luupide]] ja poolastmeliste kitarrihäälestuste kasutamist. ==Liikmed== *[[Benjamin Kowalewicz]] – laul <small>(1993–...)</small> *[[Ian D'Sa]] – kitarr, tugilaul <small>(1993–...)</small> *[[Jonathan Gallant]] – bass, tugi laul <small>(1993–...)</small> *[[Aaron Solowoniuk]] – trummid <small>(1993–...)</small> ==Diskograafia== ====Albumid (Pezz)==== *[[Watoosh!]] (1999) ====Albumid (Billy Talent)==== *[[Billy Talent (album)|Billy Talent]] (2003) *[[Billy Talent II]] (2006) *[[Billy Talent III]] (2009) *Dead Silence (2012) *Afraid of Heights (2016) *Crisis of Faith (2022) ====Kontsertalbumid==== *[[666 (Billy Talent)|666]] (2007) ==Auhinnad== {| class="wikitable" ! width="40" |Aasta !S'''ündmus''' !Võit (kategooria) !K'''andidaat (kategooria)''' |- |rowspan="3"|[[2004 in music|2004]] |'''[[Juno Auhinnad|Juno Awards]]''' |Parim, uus aasta grupp |parim aasta rokkalbum <small>(''Billy Talent'')</small>, aasta singel <small>("Try Honesty")</small> |- |'''[[MuchMusic Video auhinnad|MuchMusic Video Awards]]''' |Parim rokiloo video <small>("Try Honesty")</small> |Inimeste valik: lemmik Kanada grupp, Parim video <small>("Try Honesty")</small>, parim video esitlus <small>("Try Honesty")</small>, Parim plaadi esitlus <small>("Try Honesty")</small>, Parim direktsioon <small>("Try Honesty")</small> |- |'''Casby Awards''' |Uus lemmik laul <small>("River Below")</small>, Lemmik uus album <small>(''Billy Talent'')</small> | |- |rowspan="2"|[[2005 in music|2005]] |'''Juno Awards''''' |Aasta grupp, parim aasta album <small>(''Billy Talent'')</small><br> |"River Below" |- |'''MuchMusic Video Awards''' |Parim video <small>("River Below")</small>, Parim rokiloo video <small>("River Below")</small> |Parim Video <small>("Nothing to Lose")</small>, Parim rokiloo video <small>("Nothing to Lose")</small>, parim videoesitlus <small>("Nothing to Lose")</small>, parim Direktsioon <small>("River Below", "Nothing to Lose")</small>, Inimeste valik: Parim Kanada Gupp |- |[[2006 in music|2006]] |'''MuchMusic Video Awards''' | |parim Video, parim Director <small>(Sean Michael Turrell)</small>, parim video esitlus, Parim rokiloo video <small>(all for "Devil in a Midnight Mass")</small> |- |rowspan="3"|[[2007 in music|2007]] |'''Juno Awards''' |Aasta grupp, Parim rokkalbum <small>(''Billy Talent II'')</small> |Aasta video <small>("Devil in a Midnight Mass")</small>, Aasta singel <small>("Devil in a Midnight Mass")</small>, Aasta album <small>(''Billy Talent II'')</small> |- |'''[[ECHO (muusika auhinad)|ECHO Awards]]''' |Parim rahvusvaheline uustulnuk | |- |'''MuchMusic Video Awards''' |parim video <small>("Fallen Leaves")</small> , MuchLoud parim rokivideo <small>("Fallen Leaves")</small>, Inimest valik: parim Kanada ansambel <small>("Devil In A Midnight Mass")</small><br> |Parim Director <small>("Red Flag")</small>, Parim video esitlus <small>("Red Flag")</small> |- |} == Välislingid == * [http://www.billytalent.com Koduleht] [[Kategooria:Billy Talent| ]] [[Kategooria:Kanada ansamblid]] 6gca9kymqmk3tw47pcd9uvga1ftnndc 0 146310 7200453 7199803 2026-07-23T18:06:47Z Larts 16019 /* Välislingid */ 7200453 wikitext text/x-wiki '''Urmas Ott''' ([[23. aprill]] [[1955]] [[Otepää]]<ref>[[Dannar Leitmaa]], [http://www.epl.ee/artikkel/445350 Urmas Ott 1955–2008], [[Eesti Päevaleht]], 17. oktoober 2008</ref> – [[17. oktoober]] [[2008]] [[Tartu]]) oli [[eestlased|eesti]] [[ajakirjanik]]. == Haridus == Urmas Ott õppis aastatel 1962–1972 [[Otepää Keskkool]]is, kuid vastuolude tõttu kooli juhtkonnaga läks 11. klassi alguseks üle Valga Kaugõppe Keskkooli, mille lõpetas 1973. aastal.<ref name="ott" /> Aastatel [[1974]]–[[1975]] õppis ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris]].<ref name="ott">[[Madis Jürgen]]:[https://ekspress.delfi.ee/kuum/35-aastat-tagasi-astus-urmas-ott-lavakasse?id=69238493 35 aastat tagasi astus Urmas Ott lavakasse] Eesti Ekspress, 21. august 2009</ref> Ta õppis [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudis]] kultuurharidust ja lõpetas kõrgkooli taidlusteatri režissöörina [[1979]]. aastal.<ref name="sajandi-vi">[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/58/sajandi-vilistlased Sajandi vilistlased.] Tallinna Ülikool.</ref> Ülikooliõpingute kõrvalt läbis Ott [[Marksismi-leninismi õhtuülikool|Marksismi-Leninismi Õhtuülikooli]] kaheaastased kursused teletöötajatele,<ref name="ott" /> lisaks õppis ta ETV kõrgematel telekursustel.<ref>[https://www.postimees.ee/41831/sobrad-ja-kolleegid-meenutavad-urmas-otti Sõbrad ja kolleegid meenutavad Urmas Otti.] postimees.ee, 18. oktoober 2008</ref> == Teleajakirjaniku töö == Urmas Ott alustas ajakirjanikutööd Eesti Raadios (1977–1979).<ref name="urmas" /> 1979. aastast töötas ta Eesti Televisioonis [[diktor]]ina, töö peamise osa moodustas uudistesaade "[[Aktuaalne kaamera]]".<ref>[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/73910499/aktuaalne-kaamera-60-koige-tahtsam-on-tegijate-usaldatavus "Aktuaalne kaamera" 60: kõige tähtsam on tegijate usaldatavus.] eestinaine.delfi.ee, 01. märts 2016</ref> Diktoritöö kõrval juhtis ta "[[Estraaditähestik]]ku" (1981–1983), "Aktuaalse kaamera" uudiseid luges 1991. aasta varasuveni.<ref name="urmas" /> Nõukogude Liidu televaatajate seas sai ta tuntuks seitse hooaega [[1986]]–[[1993]] kestnud saatesarjaga "[[Teletutvus]]", milles ta intervjueeris põhiliselt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa]] kultuuri- ja ühiskonnategelasi. Esimene saatekülaline oli Nõukogude Liidu filmitäht [[Ljudmila Gurtšenko]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/300531/urmas-ott-on-avanud-sadu-suurkujusid Urmas Ott on "avanud" sadu suurkujusid.] ohtuleht.ee, 17. oktoober 2008</ref> Sarjas sündis 61 isikuintervjuud. Saatesarja näidati nii Eesti Televisioonis kui ka [[Kesktelevisioon]]is. Enamik intervjuusid (49) on ilmunud trükis raamatutes "Телевизионное знакомство", 1992, "Вопрос + ответ = интервью", 1991 ja "Playback", 1994. Ott juhtis ka ETV saateid "[[Hommikutelevisioon]]", "[[Öötelevisioon]]", "Duett-duell" (1991–1992), (ETV) aastavahetuse autorisaateid "Urmas Ott ja teised" Vol I–V [[1991]]–[[1995]] jt.<ref name="urmas" /> Septembrist 1992 kuni juunini 1998 juhtis Ott Eesti Televisioonis saatesarja "[[Carte blanche (saade)|Carte blanche]]" (kokku 138 saadet). Neist 41 on ka raamatutes trükituna ilmunud. ERR-i kodulehel on näha 70 saadet. Kevadel 2001 usutles toonases TV1-s kaheksat võimalikku presidendikandidaati. [[2003]]. aastal "[[Augustivalgus (telesaade)|Augustivalgust]]" (ETV) ning [[2003]]–[[2006]] Kanal 2 saadet "[[Happy Hour]]".<ref name="urmas" /> Urmas Ott juhtis mitut populaarset telesaadet ka Venemaal. Veebruarist 1998 kuni jaanuarini 2000 oli ta saatejuht vene telekanalil [[RTR]], juhtides intervjuusaadet "Урмас Отт с ...".<ref>ТЕЛЕНОВОСТЬ. Урмаса Отта сняли с эфира из-за низкого рейтинга. Комсомольская правда (10 января 2000).</ref> Aastatel 2003–2004 oli ta saatejuht ja kommentaator Venemaa föderaalse telekanali [[Ren TV]] saates "Лучшие шоу мира с Урмасом Оттом" ("Maailma parim show Urmas Otiga").<ref>[https://www.kp.ru/daily/23054/4455/ Урмас Отт возвращается в Москву.] Комсомольская правда (19 июня 2003). Дата обращения: 15 июля 2021.</ref> Viimaseks saateks jäi tal venekeelne intervjuusari [[Raadio 4]]-s "Sündsuse piires" ("В рамках приличия"). Ta suri pärast [[leukeemia]] raviks tehtud [[luuüdi siirdamine|luuüdi siirdamist]] [[müokardi infarkt]]i.<ref>Tuuli Aug:[https://epl.delfi.ee/artikkel/51145714/suri-urmas-ott Suri Urmas Ott] Eesti Päevaleht, 17. oktoober 2008. Vaadatud 5. jaanuaril 2024</ref> Urmas Oti surma puhul avaldas kaastunnet ka [[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/20134321/urmas-ei-tahaks-nutulaulu-kuulata Urmas ei tahaks nutulaulu kuulata.] delfi.ee, 18. august 2008</ref> == Teosed == Urmas Ott oli aastaid osanik [[SE&JS (kirjastus)|kirjastuses SE&JS]], kus on välja antud kõik tema raamatud: * "Playback" ([[1994]]) * "Carte Blanche" ([[1995]]) * "Encore! [[Neeme Järvi]]" ([[2001]]) * portreeraamat [[Erika Salumäe]]st „Surplace“ ([[2002]]) * portreeraamat [[Vardo Rumessen]]ist „En face“ ([[2002]]) * "Asmerid. Topeltpeeglis" ([[2007]]) == Tunnustus == * 1988 – NSV Liidu ajakirjanike liidu preemia telesaate "Teletutvus" eest * 1988 – ETV aastapreemiad pälvisid Urmas Ott (“Teletutvus”) ja [[Juhan Aare]] * 1992 – ETV aastapreemia, Urmas Ott ajakirjanikutöö eest * 1993 – ETV aastapreemia, esimesed Tele-Vollid: [[Enn Eesmaa]], [[Reet Oja]] ja Urmas Ott * 1994 – ETV aastapreemia – Tele-Volli – Urmas Ott, populaarseim meessaatejuht * 1996 – ETV aastapreemia, populaarseim meessaatejuht Urmas Ott<ref name="urmas">[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/20131704/rahvusringhaaling-malestab-urmas-otti Rahvusringhääling mälestab Urmas Otti.] kroonika.delfi.ee, 17. oktoober 2008</ref> * 2005 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[https://telekraat.ee/vabariigi-presidendi-teenetemargid/ Vabariigi Presidendi teenetemärgid.]</ref> * 2008 – [[Tallinna vapimärk]] teleajakirjanduse tunnustatud edendajale, mõjukale liidrile Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletajale ning rahvuskultuuridevahelise sideme loojale<ref>[https://eeter.err.ee/651802/urmas-oti-viimane-intervjuu-ta-oli-teinud-loplikud-jareldused Urmas Oti viimane intervjuu: ta oli teinud lõplikud järeldused.] eeter.err.ee, 2. jaanuar 2018</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51118583/urmas-ott-saab-tallinna-vapimargi Urmas Ott saab Tallinna vapimärgi.] epl.delfi.ee, 8. veebruar 2008</ref> * 2010 – 21 televisiooni-asjatundja ja autoriteedi koostatud Eesti kõigi aegade parimate telesaatejuhtide pingereas oli Urmas Ott [[Valdo Pant|Valdo Pandi]] järel ja [[Mati Talvik]]u ees teisel kohal.<ref>[[Priit Pullerits]]. [https://www.postimees.ee/323724/kes-on-eesti-koigi-aegade-parimad-telesaatejuhid Kes on Eesti kõigi aegade parimad telesaatejuhid?] postimees.ee, 9. oktoober 2010</ref> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]<ref name="sajandi-vi" /> ==Mälestuse jäädvustamine== 2018. aastal arutasid Tallinna linnavalitsus ja linnavolikogu [[Raimond Kaljulaid]]i plaani rajada [[Balti jaam]]a Tartus olevale Eduard Vilde ja Oscar Wilde'i kujuga analoogne kaksikmonument, kus pingil istuksid koos [[Jaak Joala]] ja Urmas Ott. 2019. aasta algul teatati, et Urmas Oti lähedased selle kavaga ei nõustunud ning jaama tuleb seetõttu vaid Joala kuju.<ref>[https://www.err.ee/910212/balti-jaama-korvale-tuleb-ainult-jaak-joala-kuju Balti jaama kõrvale tuleb ainult Jaak Joala kuju] ERR, 13.02.2019.</ref> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * "Urmas Ott. Teletähe lugu". Koostaja [[Marii Karell]]. Kirjastus [[Fookus Meedia]], [[Tallinn]] [[2009]], 176 lk; kättesaadav ka helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing [[Helikiri]], [[Võru]] 2009; raamatu venekeelne variant: "Урмас Отт: история телезвезды". Соавтор русскоязычной версии Алексей Гюнтер; перевод с эстонского: Игорь Таро; редактор и составитель Марии Карелль. Fookus Meedia, Tallinn [[2010]], 192 lk * "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas". Urmas Oti arvamusi kogunud ja täiendanud [[Voldemar Lindström]]. Tallinn 2009, 160 lk * "Kes tappis Urmas Oti?". Autor ja kirjastaja [[Vahur Kersna]], 2018, 344 lk. ISBN 9789949887446 == Välislingid == * [http://etv.err.ee/arhiiv.php?kullafond_id=135 "Augustivalgus"] (portreesaade [[Andrus Kivirähk]]ist) * [[Alo Lõhmus]]. [http://www.postimees.ee/?id=41833 "Teletutvus Urmas Otiga lõppes"]. [[Postimees]], 18. oktoober 2008 * [[Katrin Pauts]]. [https://www.ohtuleht.ee/300578 Urmas Oti vähiravi oli edukas, operatsioon õnnestus, alt vedas hoopis süda], Õhtuleht, 18. oktoober 2008 * [[Heiki Suurkask]], [[Liivi Šein]]. [http://www.epl.ee/artikkel/445519 Ve­ne­maa mä­le­tab unustamatut Ur­mas Ot­ti suur­rii­gi murd­ja­na], Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2008 * [[Urmas Vahe]]. [https://www.ohtuleht.ee/301574 "Teletutvus" vormis Urmas Otist (üleliidulise) staari], Õhtuleht, 25. oktoober 2008 * [[Margot Visnap]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7664:kes-teeks-j-rele-ja-annaks-v-imaluse&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3225 Kes teeks järele ja annaks võimaluse?], Sirp, 24. oktoober 2008 * [[Joonas Hellerma]]: [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7665:hiljaks-j-nud-m-tted-urmas-otile&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3225 Hiljaks jäänud mõtted Urmas Otile], Sirp, 24. oktoober 2008 * [https://r4.err.ee/arhiiv/v_ramkah_prilichija "Sündsuse piires"], raadiosaate arhiiv, ''(vene keeles)'' * [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=87237 Bye, Urmas. Urmas Ott ja teised], ETV saadete arhiiv * [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=89080 Urmas Ott ja teised. Viimane saade], ETV, 28. detsember 2008 * [[Kertu Kalmus]], [https://www.delfi.ee/artikkel/51165568/vene-telekanal-tegi-urmas-otist-filmi "Vene telekanal tegi Urmas Otist filmi"], Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 15. aprill 2009 * Алина Малахова, [https://interviewmg.ru/2965/ Урмас Отт: «Со мной уже не случится очень многого»], Журнал «Интервью: Люди и события», № 2 (56), март-апрель 2013 * [https://menu.err.ee/651690/urmas-ott-one-man-show Urmas Ott. One Man Show], ERR, 1. jaanuar 2018 {{JÄRJESTA:Ott, Urmas}} [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2008]] q2qlbczfcpq7hpdfqhqa0mglj51s1ba 0 155183 7200758 7193877 2026-07-24T11:42:01Z Avjoska 1538 7200758 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[3. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1367]] – [[Henry IV]], Inglismaa kuningas *[[1771]] – [[Hans Nielsen Hauge]], norra jutlustaja *[[1803]] – [[Eduard Ahrens]], baltisaksa päritoluga kirikutegelane ning eesti keele uurija ja korraldaja *[[1841]] – [[Viktor Matthias Julius von Richter]], baltisaksa keemik *[[1859]] – [[Alexandru Averescu]], Rumeenia poliitik *[[1885]] – [[Boriss Vilkitski]], vene hüdrograaf, geodeet ja Arktika uurija *[[1893]] – [[Maud, Southeski krahvinna|Maud Carnegie]], Briti kuningliku perekonna liige, kuningas Edward VII tütretütar *[[1898]] – [[Jaan Kalviste]], eesti keemik *[[1902]] – [[Reinhard Gehlen]], Saksamaa sõjaväelane ja Saksamaa Liitvabariigi riigiametnik * 1902 – [[Otto Winzer]], Saksa DV riigitegelane *[[1903]] – [[Kaarel Eduard Kompus]], Eesti poliitik * 1903 – [[Valter Soosõrv]], eesti näitleja, lavastaja ja teatriloolane *[[1906]] – [[Reet Lohuaru]], eesti õpetaja, rahvatantsupedagoog ja noorsooliikumise tegelane *[[1907]] – [[Peeter Malvet]], eesti õigusteadlane *[[1908]] – [[Johannes Lillenurm]], eesti metsavend *[[1910]] – [[Artur Tava]], eesti arst * 1910 – [[Karl Vahi]], eesti poksija *[[1913]] – [[Rein Eliaser]], eesti jurist *[[1918]] – [[Marta Toona]], eesti viiuldaja ja muusikaõpetaja *[[1920]] – [[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane. *[[1922]] – [[Doris Day]], USA laulja ja näitleja * 1924 – [[Marlon Brando]], ameerika näitleja * 1924 – [[Juhan Vilbaste]], eesti zooloog *[[1925]] – [[Tony Benn]], Suurbritannia poliitik *[[1926]] – [[Gus Grissom]], USA astronaut *[[1929]] – [[Poul Schlüter]], Taani peaminister [[1982]]–[[1993]] * 1929 – [[Johanna Töpfer]], Saksa DV riigi- ja ametiühingutegelane * 1929 – [[Kurt Rudolph]], Saksa usundiloolane * 1929 – [[Fazlur Khan]], Bengali-Ameerika Ühendriikide ehitusinsener ja arhitekt *[[1930]] – [[Helmut Kohl]], saksa poliitik, [[Saksamaa LV]] kantsler [[1982]]–[[1998]] *[[1931]] – [[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane *[[1934]] – [[Kaspar K. Riemschneider]], saksa orientalist *[[1935]] – [[Märta Tikkanen]], soomerootsi kirjanik * 1935 – [[Raimo Pullat]], eesti ajaloolane *[[1936]] – [[Heino Uustal]], eesti näitleja *[[1937]] – [[Rupert König]], Austria endine poksija *[[1938]] – [[Peter Nagel]], saksa religiooniloolane, teoloog, koptoloog * 1938 – [[Toivo Laitamm]], eesti poksija *[[1939]] – [[Tõnu-Reid Kukk]], Eesti poliitik * 1939 – [[Henn Pärn (ökoloog)|Henn Pärn]], eesti metsandusteadlane ja ökoloog * 1939 – [[Aili Norberg]], eesti lingvist, bibliograaf-informist *[[1940]] – [[Vello Pert]], eesti bioloog ja füsioloog *[[1941]] – [[Jorma Hynninen]], soome ooperilaulja, bariton *[[1944]] – [[Arvo Rist]], eesti kabetaja *[[1946]] – [[Aimi Säremat]], eesti õpetaja ja koolijuht * 1946 – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik * 1946 – [[Marisa Paredes]], Hispaania näitleja *[[1948]] – [[Carlos Salinas de Gortari]], Mehhiko president [[1988]]–[[1994]] * 1948 – [[Jaap de Hoop Scheffer]], hollandi poliitik, [[NATO]] peasekretär aastast [[2004]] *[[1949]] – [[Ivo Eensalu]], eesti näitleja ja lavastaja * 1949 – [[Aleksandǎr Tomov]], Bulgaaria maadleja * 1949 – [[Oscar Valdés]], Peruu poliitik *[[1952]] – [[Rimantas Sinkevičius]], Leedu poliitik *[[1956]] – [[Kalle Kulbok]], Eesti poliitik * 1956 – [[Imbi Tarum]], eesti klavessinist ja pedagoog *[[1958]] – [[Alec Baldwin]], ameerika näitleja * 1958 – [[Jaan Rekkor]], eesti näitleja *[[1959]] – [[Jüri Makarov]], [[Rock Summer]]i peakorraldaja * 1959 – [[Maire Koppel]], eesti sotsiaaltöötaja *[[1961]] – [[Eddie Murphy]], ameerika näitleja * 1961 – [[Tiina Kangro]], eesti ajakirjanik *[[1963]] – [[Aivar Rehe]], eesti pangandustegelane * 1963 – [[Stevo Pendarovski]], Põhja-Makedoonia poliitik *[[1965]] – [[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik * 1965 – [[Andres Rõhu]], eesti maalikunstnik ja raamatukujundaja *[[1968]] – [[Sebastian Bach]], muusik; ansambel [[Skid Row]] *[[1970]] – [[Erkki Kõlu]], eesti humorist * 1970 – [[Donald-Olivier Sié]], Elevandiluurannikku endine jalgpallur *[[1971]] – [[Vitālijs Astafjevs]], läti jalgpallur * 1971 – [[Dace Melbārde]], Läti poliitik * 1971 – [[Toshikazu Kawaguchi]], jaapani kirjanik *[[1972]] – [[Jennie Garth]], USA filminäitleja * 1972 – [[Lola Pagnani]], Itaalia tantsija ja näitleja * 1972 – [[Kertu Lääts]], eesti majandusteadlane *[[1973]] – [[Kata-Riina Luide]], eesti näitleja *[[1977]] – [[Eik Aab]], eesti informaatik *[[1978]] – [[Koit Kelder]], eesti muusik * 1978 – [[Larry Ewing]], Ameerika Ühendriikide programmeerija * 1978 – [[Māris Krakops]], läti maletaja ja maletegelane *[[1979]] – [[Aivar Kuusk]], eesti meelelahutustegelane * 1979 – [[Signe Rosenberg]], eesti majandusteadlane *[[1980]] – [[Liina Kersna]], eesti ajakirjanik ja poliitik * 1980 – [[Leho Tedersoo]], eesti mükoloog ja mullaökoloog * 1980 – [[Suella Braverman]], Suurbritannia jurist ja poliitik *[[1983]] – [[Jarek Kasar]] (Chalice), eesti laulja * 1983 – [[Ben Foster]], Inglismaa jalgpallur *[[1984]] – [[Martin Maasik]], eesti laskesuusataja *[[1985]] – [[Tomi Nybäck]], Soome maletaja * 1985 – [[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja *[[1986]] – [[Amanda Bynes]], ameerika näitleja *[[1987]] – [[Mihkel Tikerpalu]], eesti näitleja *[[1988]] – [[Tim Krul]], Hollandi jalgpallur * 1988 – [[Danilo Fernandes]], Brasiilia jalgpallur * 1988 – [[Matis Mäeker]], Eesti Rahapesu Andmebüroo juht ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ekspert *[[1990]] – [[Dorothea Wierer]], Itaalia laskesuusataja * 1990 – [[Rada Laikova]], Bulgaaria poliitik *[[1991]] – [[Stanislav Engovatov]], Venemaa jalgpallur *[[1992]] – [[Juan Cazares]], Ecuadori jalgpallur *[[1994]] – [[Feng Bin]], hiina kettaheitja *[[1995]] – [[Adrien Rabiot]], prantsuse jalgpallur *[[1996]] – [[Fabián Ruiz]], hispaania jalgpallur *[[1997]] – [[Gabriel Jesus]], Brasiilia jalgpallur *[[1998]] – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 1998 – [[Roberts Uldriķis]], läti jalgpallur * 1998 – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[1999]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur * 1999 – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 03.]] 64f15vkv7fkfw3gawm2ju47otyevf7g 0 157996 7200705 7181587 2026-07-24T10:03:13Z ~2026-34035-99 231272 7200705 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nele-Liis Vaiksoo 06.jpg|pisi|Nele-Liis Nukka (2006)]] '''Nele-Liis Nukka''' (sündinud [[16. märts]]il [[1984]] [[Tallinn]]as) on eesti [[laulja]] ja muusikali[[näitleja]]. ==Lapsepõlv ja haridus== Nele-Liis Vaiksoo on õppinud aastatel 1990–2002 [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi gümnaasium]]is muusika süvaõppega klassis ja lõpetanud 2005. aastal [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]i. Ta on lõpetanud 1999. aastal [[Tallinna Muusikakool]]i [[klaver]]i erialal (õpetaja Kaja Frischer). Õppinud laulmist [[Aarne Saluveer]]i, [[Ester Lepa]], [[Ludmilla Issakova]], [[Zoja Hertz]]i ja [[Maiken]]i juhendamisel. Kuueaastaselt hakkas ta laulma ETV laste laulustuudios [[Ave Kumpas]]e käe all. [[ETV tütarlastekoor]]iga esines ta 1990. aastatel paljudes [[Eesti Televisioon|ETV]] telesaadetes ning konkurssidel ja kontsertidel nii [[Euroopa]] riikides kui ka [[Iisrael]]is, [[USA|USA-]]s ja mujal. Soololauljana saavutas Nele-Liis Vaiksoo [[2000]]. aastal [[Eesti Televisioon]]i lauluvõistlusel "[[Laulukarussell]]" neljanda koha, esitades finaalis [[Olav Ehala]] "Näkilaulu". ==Töö ja looming== Enne teatritöö algust 1998. aastal osales Nele-Liis Vaiksoo eeskätt lavastuslikes ETV laste- ja muusikasaadetes. Tema [[muusikal]]idebüüt oli Rodgersi/Hammersteini "[[Kuningas ja mina (muusikal)|Kuningas ja mina]]" ([[1998]]), kus ta kehastas haaremis üht kuninga naist. Suurem roll, naispeaosa Sarah, järgnes [[2000]]. aastal Steinmani/Kuntze muusikalis "[[Vampiiride tants]]". Sestsaadik on Vaiksoo mänginud paljudes muusikalides pea- või kõrvalosi, aga näidelnud ka mitmes draamalavastuses. [[Pilt:Vaiksoo, Nele-Liis.IMG 8061.JPG|pisi|Nele-Liis Vaiksoo Pipi Pikksuka rollis (2013)]] [[2008]]. aasta sügisest kuni 2010. aasta kevadeni töötas Nele-Liis Vaiksoo [[Saksamaa]]l [[Oberhausen]]i muusikateatris. Seal laulis ta Sarah' rolli muusikalis "Vampiiride tants" igapäevatööna kuni kaheksa etendust nädalas. Eestisse naasmise järel järgnesid peaosad [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] muusikalis "Pipi Pikksukk" ja Vanemuise teatri lavastuses "Mary Poppins" jm. Muusikalis "[[Hüljatud (muusikal)|Hüljatud]]" on Vaiksool õnnestunud mängida nii 2001. aastal [[Georg Malvius]]e lavastuses [[Tallinna Linnahall]]is (Cosette'i rollis) kui ka alates 2017. aastast [[Samuel Harjanne]] lavastuses [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] ([[Fantine|Fantine'i]] rollis) ning selle värskendatud koosseisuga versioonis alates 2023. aastast.<ref>[https://web.archive.org/web/20250118094849/https://www.vanemuine.ee/uudista/muusikal-huljatud-naaseb-viieks-etenduseks-lavale/ Muusikal „Hüljatud“ naaseb viieks etenduseks lavale] Vanemuise teatri koduleht. 13.11.2023.</ref><ref>[https://www.vanemuine.ee/uudista/muusikal-huljatud-naaseb-kolmeks-etenduseks-lavale/ Muusikal „Hüljatud“ naaseb kolmeks etenduseks lavale] Vanemuise teatri koduleht. 05.09.2024.</ref> Solistina on Vaiksoo esinenud koos nii suurte orkestrite kui ka kammerlike ansamblitega. 2007. aastal alanud koostööst [[Mart Sander]]i ja tema [[Swing Swindlers|Bel-Etage Svingorkestriga]] on sündinud nii rahvusvahelisi sõukavasid ja kontserte kui ka kodumaiseid telesaateid ja heliplaadistusi. [[2012]]. aastast tänini teeb ta koostööd helilooja ja pianisti [[Olav Ehala]]ga, nad on andnud üle saja ühise kontserdi. Nende 2014. aasta kontserdikavas "Väike suvemuusikal", kus tegi kaasa ka näitlev laulja [[Lauri Liiv]], võis kuulda nii eesti kui ka maailma filmi- ja teatrimuusika paremikku. 2023. ja 2024. aastal esines ta koos Lauri Liivi, [[Johan Randvere]] ja [[Märt Avandi]]ga kontserdikavas "Kolm meest ja naine", millega anti ajastu läbilõige Eesti teatri- ja kontserdilavadel kõlanud muusikahittidest.<ref>[https://menu.err.ee/1609249470/lauri-liiv-lobusaid-lugusid-on-ajapikku-kogunenud-paris-varvikaid Lauri Liiv: lõbusaid lugusid on ajapikku kogunenud päris värvikaid] ERR Menu, 10.02.2024.</ref> [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Tartu kui Euroopa kultuuripealinna]] ürituste raames oli Vaiksoo üks soliste veebruaris 2024 Otepääl toimunud "Talveöö laulupeol"<ref>[https://menu.err.ee/1609260519/vabariigi-aastapaeva-sundmused-jouavad-kodudesse-err-i-kanalite-vahendusel Vabariigi aastapäeva sündmused jõuavad kodudesse ERR-i kanalite vahendusel] ERR Menu, 22.02.2024.</ref> ning esines ka 2024. aasta augustis kontsertlavastuses "Ellujäämise kunstid ristteel".<ref>[https://menu.err.ee/1609414774/pildid-peaproovist-kontsertlavastus-ellujaamise-kunstid-ristteel Pildid peaproovist: kontsertlavastus "Ellujäämise kunstid ristteel"] ERR Menu, 03.08.2024.</ref> Ta on osalenud muusikalistes meelelahutussaadetes "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ([[TV3]], 2013 – 4. koht ja 2018 – 3. koht) ning "[[Maskis laulja]]" (TV3, 2024; Kiisu roll, 4. koht). 2002. aastal oli ta ETV "Laulukarusselli" saatejuht. Tema esituses on lauluvõistlustel kõlanud ka selliseid laule, mille kaasautor ta on. Näiteks * lauluvõistlusel "[[Uus laul 2023]]" esitas ta laulu "Lubadus" (autorid [[Peter Põder]], [[Raul Krebs]], Nele-Liis Vaiksoo, [[Allan Kasuk]]), mis jõudis poolfinaali<ref>[https://web.archive.org/web/20241106211601/https://fenixadventure.ee/uus-laul-2023/viimased-poolfinaali-edasipaasejad/ Uus laul 2023. Viimased poolfinaali edasipääsejad] Agentuuri Fenix Adventure koduleht. 01.05.2023.</ref>; * konkursil [[Eesti Laul 2024]] esitas ta laulu "Käte ümber jää" (autorid Peter Põder, Allan Kasuk, Nele-Liis Vaiksoo ja [[Marek Sadam]]), mis saavutas kolmanda koha. Vaiksoo on lugenud või laulnud dublaaži Disney Stuudio animafilmidele “Rapuntsel” (nimiosa), “Lõvikuningas” (Nala), "Lammutaja Ralf", "Lumekuninganna 2" jm. ===Helisalvestised=== * [[2002]]. aastal välja antud plaadil "Family. We Are Family" laulab ta koos [[Kaire Vilgats]]i, [[Maiken]]i, Bert Pringi, Lauri Liivi ja [[Lauri Pihlap]]iga. * [[2008]]. aastal ilmus tema ja [[Rolf Roosalu]] jõulualbum. * Detsembris [[2013]] ilmunud sooloalbumiga "Mina" tähistas Vaiksoo oma muusikalikarjääri 15. aastapäeva. * [[2021]]. aastal ilmus Vaiksoo ja tema poja album "[[Valguses ja varjus (album)|Valguses ja varjus]]", mis on pühendatud laulutekstide autorile [[Leelo Tungal|Leelo Tunglale]].<ref>[https://elmar.pleier.ee/uudised/nele-liis-vaiksoo-oma-uuest-albumist-avaldamise-idee-sundis-tanu-kahele-vaga-olulisele-laulule Nele-Liis Vaiksoo oma uuest albumist: avaldamise idee sündis tänu kahele väga olulisele laulule] Raadio Elmar koduleht, 15.12.2021.</ref><ref>Anu Saagim. [https://elu.ohtuleht.ee/1075641/hommikusook-staariga-nele-liis-vaiksoo-kui-sa-tead-raskusi-millest-su-laps-on-ule-saanud-ja-siis-ta-teeb-midagi-vapustavat-loob-see-sind-taiesti-pahviks Hommikusöök staariga. Nele-Liis Vaiksoo: kui sa tead raskusi, millest su laps on üle saanud, ja siis ta teeb midagi vapustavat, lööb see sind täiesti pahviks] Õhtuleht.ee, 20.12.2022.</ref> ===Mullaketrajad=== Nele-Liis Vaiksoo ja [[Lauri Liiv]]i algatusel asutati 2023. aasta suvel peamiselt poplauljatest ja muusikalinäitlejatest sõpruskonna rahvatantsurühm [[Mullaketrajad]], mille eesmärk on koos tantsides saavutada tantsupeokõlblik tase ning osaleda 2025. aasta tantsupeol. Rühma juhendab Nele-Liisi vend [[Raul Markus Vaiksoo]]. Tantsijate seas on peale rühma loojate veel näiteks [[Kalle Sepp]], [[Tanja Mihhailova-Saar]], [[Mikk Saar]], [[Bert Pringi]], [[Susan Lilleväli]], [[Anne Veesaar]], [[Silver Laas]], [[Reigo Tamm]], [[Piret Krumm]] jt.<ref>[https://menu.err.ee/1609150126/tuntud-eestlased-purgivad-oma-loodud-rahvatantsuruhmaga-tantsupeole Tuntud eestlased pürgivad oma loodud rahvatantsurühmaga tantsupeole] ERR Menu, 31.10.2023.</ref><ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1113793/kamp-taienes-tahtede-rahvatantsutrupiga-mullaketrajad-liitus-ooperitenor-reigo-tamm Kamp täienes! Tähtede rahvatantsutrupiga Mullaketrajad liitus ooperitenor Reigo Tamm!] Õhtuleht.ee, 02.09.2024.</ref> ==Isiklikku== Nele-Liis Vaiksoo isa [[Raul Vaiksoo]] oli arhitekt ja ema [[Liia Vaiksoo]] on olnud [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] kostüümiala töötaja. Tema vend [[Raul-Markus Vaiksoo]] on tantsuõpetaja. [[Filipiinid]]elt pärit näitleja [[Rommel Singson]]iga on tal poeg Ron Jonathan (sündinud 2004). Alates 2017. aastast on Vaiksoo elukaaslane jurist Mihkel Nukka, neil on ühine tütar Loore Maria (sündinud 2020).<ref>Katariina Ratasepp. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/91556903/nele-liis-vaiksoo-viis-kihlatuga-kokku-onnelik-juhus-mihkli-tulek-minu-ellu-opetas-et-alati-ei-pea-uksi-kangelast-mangima Nele-Liis Vaiksoo viis kihlatuga kokku õnnelik juhus: Mihkli tulek minu ellu õpetas, et alati ei pea üksi kangelast mängima] Pere ja Kodu, 05.11.2020.</ref> ===Ironmani hea eeskuju saadik=== Nele-Liis Vaiksoo oli valitud 2022. aastal Ironman Estonia hea eeskuju saadikuks.<ref>[https://web.archive.org/web/20250212015314/https://triatloniakadeemia.ee/vlog-2022 Raudne teekond 2022] Ironman Estonia koduleht. Vaadatud 10.03.2025.</ref> Selle raames läbis ta juunis 2022 Paides [[triatlon]]i sprindiversiooni (750 m ujumist, 20 km jalgrattasõitu ja 5 km jooksu)<ref>[https://elu24.postimees.ee/7538792/fotod-elu-esimese-triatloni-finisisse-ruhkinud-nele-liis-vaiksoo-ratta-ja-jooksuga-pean-veel-kovasti-tood-tegema Fotod ⟩ Elu esimese triatloni finišisse rühkinud Nele-Liis Vaiksoo: ratta ja jooksuga pean veel kõvasti tööd tegema!] Postimees/Elu24, 06.06.2022.</ref> ning augustis 2022 Tallinnas poolpika [[Ironman]]i [[triatlon]]i (1,9 km ujumist, 90 km jalgrattasõitu ja 21,1 km jooksu).<ref>[https://eeter.err.ee/1608679753/nele-liis-vaiksoo-ironmanist-ma-olin-nagu-uhe-puujalaga-piraat Nele-Liis Vaiksoo Ironmanist: ma olin nagu ühe puujalaga piraat] ERR Eeter, 09.08.2022.</ref> ==Lavarolle== <table><tr valign=top><td> * 1998 – "[[Kuningas ja mina (muusikal)|Kuningas ja mina]]" (koor, kuninga haarem) * 2000 – "[[Tanz der Vampire]]" (Sarah, uuesti [[Oberhausen]]is 2008) * 2001 – "[[No, No, Nanette]]" (kooris) * 2001 – "[[Les Misérables]]" (Cosette, dublant) * 2002 – "[[Miss Saigon]]" (Kim, uuesti 2004 Saksamaal ja Luksemburgis, koor ja Kimi dublant) * 2003 – "[[Aida]]" (Amneris, dublant) * 2003 – "[[Oliver!]]" (Bet) * 2004 – "[[Crazy for You]]" (kooris) * 2005 – "[[Tuhkatriinu]]" (Tuhkatriinu) * 2005 – "[[Cats]]" ("Kassid", Jemima) * 2005 – "[[Georg (muusikal)|Georg]]" (kooris) * 2005 – "[[West Side Story]]" (Maria) * 2006 – "[[Fame (muusikal)|Fame]]" (Serena) * 2007 – "[[Tutvumiskuulutus]]" (Claire) * 2007 – "[[Phantom]]" (Christine'i ema) * 2011 – "[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]" (Pipi) <td> * 2011 – "[[Mary Poppins]]" (Mary Poppins) * 2012 – "[[Suveunistused]]" (Belle) * 2013 – "[[Shrek]]" (Fiona) * 2017 – "[[Magamistubades]]" (Jana) * 2017 – "[[Patuste õhtusöök]]" * 2017 – "[[Kaera Jaan ja kadunud lambad]]" (Kytti) * 2017 – "[[Pruutneitside suur saladus]]" * 2017 – "[[Les Misérables]]" (Fantine) * 2018 – "[[Kaunitar ja koletis]]" (Babette) * 2019 – "[[West Side Story]]" (Rosalia) * 2019 – "[[Põhjaneitsi]]", rokkooperi kontsertettekanne (Põhjaneitsi) * 2021 – "[[Une Mati unejutt]]" (Madli, ettekandja) * 2023 – "[[Lotte ja kadunud jõuluvana]]" (köha) * 2024 – "[[Prohvet ja idioot]]" (viis rolli) * 2024 – "[[Kinky Boots ehk kirglikud kontsad]]" (Nicola) * 2024 – "Vanamehe muušikal" (Vanaeit) * 2025 – "Seto odüsseia" (Kalypso) </table> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * Helen Arusoo. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50862590/tousev-taht-nele-liis-16aastane-nele-liis-on-vaga-enesekindel-noor-daam-ei-karda-ta-suurt-lava-ega-nakku-puurivaid-kaameraid-slol 16aastane Nele-Liis on väga enesekindel noor daam, ei karda ta suurt lava ega näkku puurivaid kaameraid (SLÕL)] Eesti Päevaleht, 23. jaanuar 2001 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/minu-teine-mina-raul-ja-nele-liis-vaiksoo "Minu teine mina. Raul ja Nele-Liis Vaiksoo"] ETV, 4. mai 2018 * Katariina Ratasepp. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/91556903/nele-liis-vaiksoo-viis-kihlatuga-kokku-onnelik-juhus-mihkli-tulek-minu-ellu-opetas-et-alati-ei-pea-uksi-kangelast-mangima Nele-Liis Vaiksoo viis kihlatuga kokku õnnelik juhus: Mihkli tulek minu ellu õpetas, et alati ei pea üksi kangelast mängima] Pere ja Kodu, 5. november 2020 {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Vaiksoo, Nele-Liis}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] cc1fn6plxjc1cbeje6qjqybsl70fln1 0 163963 7200521 7198451 2026-07-23T20:04:34Z Raamaturott 56450 /* August */ 7200521 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1979]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1979}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Kōichi Dōmoto]], jaapani levilaulja *[[2. jaanuar]] – [[Tauno Toompuu]], eesti vaimulik *[[7. jaanuar]] – [[Airi Neve]], naiskodukaitse pealik * 7. jaanuar – [[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik *[[8. jaanuar]] – [[Adrian Mutu]], rumeenia jalgpallur (ründaja) *[[9. jaanuar]] – [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]], Rootsi mäesuusataja *[[12. jaanuar]] – [[Marián Hossa]], Slovakkia jäähokimängija *[[15. jaanuar]] – [[Martin Petrov]], bulgaaria jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Aaliyah]], USA laulja ja näitleja *[[17. jaanuar]] – [[David Blue]], USA näitleja, kirjanik, produtsent ja režissöör *[[18. jaanuar]] – [[Paulo Ferreira]], portugali jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmide režissöör *[[27. jaanuar]] – [[Cyprien Richard]], Prantsusmaa mäesuusataja *[[29. jaanuar]] – [[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut *[[30. jaanuar]] – [[Jaak Urmet]], eesti kirjanik ja kriitik * 30. jaanuar – [[Reio Aare]], eesti fotokunstnik * 30. jaanuar – [[Volodõmõr Omeljan]], Ukraina ametnik, mänedžer ja poliitik ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rachelle Lefevre]], Kanada filminäitleja * 1. veebruar – [[Aino Kaisa Saarinen]], soome murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Faní Chalkiá]], Kreeka kergejõustiklane * 2. veebruar – [[Aleksei Mišin]], Venemaa maadleja *[[5. veebruar]] – [[Oudekki Loone]], telerežissöör ja politoloogia doktorant * 5. veebruar – [[Ivo Juurvee]], eesti ajaloolane *[[7. veebruar]] – [[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane *[[10. veebruar]] – [[Kristen Viikmäe]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Brandy Norwood]], USA laulja ja näitleja *[[13. veebruar]] – [[Mena Suvari]], USA filminäitleja * 13. veebruar – [[Rafael Márquez]], Mehhiko jalgpallur * 13. veebruar – [[Anders Behring Breivik]], norra massimõrvar, kes tappis juulis 2011 Utøya saarel 69 inimest ja Oslos korraldatud pommiplahvatusega 8 inimest *[[14. veebruar]] – [[Marko Aleksejev]], eesti kõrgushüppaja * 14. veebruar – [[Anu Kree]], eesti luuletaja ja proosakirjanik * 14. veebruar – [[Evelin Verš]], eesti geoloog *[[15. veebruar]] – [[Oksana Tralla]], Eesti baleriin ja tantsulavastaja *[[16. veebruar]] – [[Valentino Rossi]], Itaalia autosportlane, endine mootorrattavõidusõitja *[[17. veebruar]] – [[Cara Black]], Zimbabwe naistennisist *[[21. veebruar]] – [[Jennifer Love Hewitt]], USA näitleja ja laulja * 21. veebruar – [[Maria Soomets]], eesti näitleja * 21. veebruar – [[Nathalie Dechy]], Prantsusmaa tennisist * 21. veebruar – [[Piret Bergmann]], eesti kunstnik *[[23. veebruar]] – [[Anti Reinthal]], eesti näitleja *[[25. veebruar]] – [[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht *[[26. veebruar]] – [[Asko Kase]], eesti filmilavastaja *[[28. veebruar]] – [[Sébastien Bourdais]], Prantsusmaa Vormel 1 sõitja * 28. veebruar – [[Natalja Murina]], Eesti näitleja ==Märts== *[[6. märts]] – [[Tim Howard]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[11. märts]] – [[Elton Brand]], NBA korvpallur *[[13. märts]] – [[Jens Filbrich]], saksa murdmaasuusataja *[[16. märts]] – [[Andrei Stepanov]], Eesti jalgpallur *[[20. märts]] – [[Ivo Etti]], eesti basskitarrist *[[21. märts]] – [[Vincenzo Iaquinta]], Itaalia jalgpallur *[[22. märts]] – [[Aldo Duscher]], Argentina jalgpallur *[[24. märts]] – [[Toomas Schvak]], eesti kirikuloolane * 24. märts – [[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist *[[26. märts]] – [[Aigar Kristovald]], eesti korvpallur *[[27. märts]] – [[Martin Larsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[29. märts]] – [[Carl Haglund]], Soome poliitik *[[30. märts]] – [[Norah Jones]], USA laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Ruth Beitia]], Hispaania kõrgushüppaja *[[3. aprill]] – [[Aivar Kuusk]], eesti meelelahutustegelane *[[4. aprill]] – [[Heath Ledger]], Austraalia näitleja * 4. aprill – [[Toomas Verrev]], eesti kirjanik *[[5. aprill]] – [[Imany]], Prantsuse laulja * 5. aprill – [[Timo Hildebrand]], saksa jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Christine Smith]], Playboy modell * 6. aprill – [[Devon Davis]], USA modell *[[7. aprill]] – [[Cätlin Jaago]], pärimusmuusik, arranžeerija ja õpetaja * 7. aprill – [[Erik Moora]], eesti politoloog ja ajakirjanik *[[9. aprill]] – [[Mario Matt]], Austria mäesuusataja *[[10. aprill]] – [[Sophie Ellis-Bextor]], Briti laulja * 10. aprill – [[Zoltán Kővágó]], Ungari kettaheitja *[[11. aprill]] – [[Martin Padar]], eesti judomaadleja *[[12. aprill]] – [[Claire Danes]], USA näitleja *[[16. aprill]] – [[Christijan Albers]], hollandi vormelisõitja * 16. aprill – [[Sten A. Hankewitz]], ajakirjanik *[[18. aprill]] – [[Anthony Davidson]], Suurbritannia vormelisõitja * 18. aprill – [[Jari Ketomaa]], soome rallisõitja * 18. aprill – [[Maria Faust]], eesti saksofonist ja helilooja * 18. aprill – [[Kalev Kallemets]], Eesti ettevõtja ja poliitik *[[19. aprill]] – [[Kate Hudson]], USA näitleja *[[21. aprill]] – [[Karin Rask]], eesti näitleja ja moelooja *[[22. aprill]] – [[Ivar Tröner]], eesti filosoof *[[23. aprill]] – [[Jaime King]] (ka James King), ameerika näitleja ja modell * 23. aprill – [[Lauri Johannes Ylönen]], soome laulja ja laulukirjutaja *[[24. aprill]] – [[Tor Henning Hamre]], Norra jalgpallur *[[25. aprill]] – [[Andreas Küttel]], Šveitsi suusahüppaja * 25. aprill – [[Mele Pesti]], eesti Ladina-Ameerika kultuuri asjatundja * 25. aprill – [[Vânia Neto]], Portugali poliitik ja jurist *[[27. aprill]] – [[Sergei Novikov (laskesuusataja)|Sergei Novikov]], Valgevene laskesuusataja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Lars Berger]], norra murdmaasuusataja *[[4. mai]] – [[Elco van der Geest]], Hollandis sündinud Belgia judoka *[[6. mai]] – [[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja *[[10. mai]] – [[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane *[[13. mai]] – [[Märt Uustalu]], eesti ajaloolane *[[14. mai]] – [[Carlos Tenorio]], Ecuadori jalgpallur * 14. mai – [[Kristjan Press]], eesti maadleja *[[17. mai]] – [[Jimmie Åkesson]], Rootsi poliitik *[[19. mai]] – [[Diego Forlán]], Uruguay jalgpallur *[[23. mai]] – [[Raido Lilleberg]], eesti trummar *[[26. mai]] – [[Andris Kulbergs]], Läti poliitik *[[28. mai]] – [[Jan Jõgis-Laats]], on eesti ajakirjanik * 28. mai – [[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], eesti kunstnik *[[29. mai]] – [[Arne Friedrich]], saksa jalgpallur * 29. mai – [[Ella Gjømle]], norra murdmaasuusataja *[[30. mai]] – [[Fabian Ernst]], saksa jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Craig Olejnik]], Kanada näitleja *[[5. juuni]] – [[Olari Suislep]], eesti maadleja *[[6. juuni]] – [[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane *[[8. juuni]] – [[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja * 8. juuni – [[Arto Järvinen]], soome muusik *[[11. juuni]] – [[Tõnu Endrekson]], eesti sõudja *[[12. juuni]] – [[Diego Milito]], Argentina jalgpallur * 12. juuni – [[Anna Bogali-Titovets]], Venemaa laskesuusataja *[[13. juuni]] – [[Yoko Alender]], Eesti poliitik *[[15. juuni]] – [[Julia Nesterenko]], valgevene jooksja * 15. juuni – [[Tiit Terik]], Eesti poliitik *[[18. juuni]] – [[Brian McKeever]], Kanada murdmaa- ja laskesuusataja * 18. juuni – [[Toomas Lott]], eesti filosoof *[[21. juuni]] – [[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur * 21. juuni – [[Chris Pratt]], USA filminäitleja *[[25. juuni]] – [[Marko Albert]], eesti triatleet ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Diana Gurtskaja]], laulja * 2. juuli – [[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja * 2. juuli – [[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]], USA kergejõustiklane *[[3. juuli]] – [[Ludivine Sagnier]], prantsuse modell ja näitleja *[[4. juuli]] – [[Siim Kabrits]], eesti poliitik ja ettevõtja *[[5. juuli]] – [[Amélie Mauresmo]], prantsuse tennisist *[[6. juuli]] – [[Pia Paris]], kunstnik, eesti ajakirjanik ja õpetaja *[[10. juuli]] – [[Shane West]], ameerika näitleja *[[11. juuli]] – [[Raio Piiroja]], eesti jalgpallur * 11. juuli – [[Lauris Reiniks]], läti laulja *[[14. juuli]] – [[Axel Teichmann]], saksa murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Robin Szolkowy]], Saksamaa iluuisutaja *[[20. juuli]] – [[Miklós Fehér]], ungari jalgpallur *[[22. juuli]] – [[George Grey]], Kanada murdmaasuusataja *[[28. juuli]] – [[Kārlis Vērdiņš]], läti luuletaja, kriitik ja kirjandusteoreetik *[[31. juuli]] – [[Jürgen Rooste]], eesti luuletaja * 31. juuli – [[Sven Schulze]], Saksamaa poliitik ==August== *[[2. august]] – [[Susanne Bormann]], saksa näitleja *[[3. august]] – [[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja * 3. august – [[Maria Haukaas Storeng]], Norra laulja *[[4. august]] – [[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik *[[5. august]] – [[Anneli Rahkema]], eesti näitleja *[[8. august]] – [[Maria Mälksoo]], eesti politoloog * 8. august – [[Kalev Kruus]], eesti spordiajakirjanik, spordikommentaator ja telesaatejuht *[[11. august]] – [[Elis Aunaste]], eesti ajakirjanik *[[13. august]] – [[Kasia Smutniak]], Poola-Itaalia näitleja *[[15. august]] – [[Tong Jian]], Hiina iluuisutaja *[[15. august]] – [[Cassandra Lynn]], USA modell *[[17. august]] – [[Arnold Oksmaa]], Eesti laulja *[[18. august]] – [[Anton Vill]], eesti kunstnik *[[19. august]] – [[Jaanus Remm]], eesti zooloog ja muusik *[[21. august]] – [[Kenneth Karp]], eesti kabetaja * 21. august – [[Karol Kuntsel]], eesti näitleja * 21. august – [[Joel Griffiths]], Austraalia jalgpallur *[[24. august]] – [[Orlando Engelaar]], Hollandi jalgpallur *[[25. august]] – [[Philipp Mißfelder]], Saksamaa poliitik *[[26. august]] – [[Marianna Longa]], Itaalia murdmaasuusataja *[[27. august]] – [[Rusty Smith]], USA kiiruisutaja * 27. august – [[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija * 27. august – [[Serhi Dotsenko]], Ukraina endine poksija * 27. august – [[Aaron Paul]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja ==September== *[[1. september]] – [[Karam Jābir]], egiptlasest Kreeka-Rooma maadleja *[[2. september]] – [[Aleksandr Povetkin]], Venemaa poksija *[[3. september]] – [[Júlio César Soares Espíndola]], Brasiilia jalgpallur *[[5. september]] – [[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik *[[7. september]] – [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja *[[8. september]] – [[P!nk]], USA laulja *[[11. september]] – [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur * 11. september – [[Märt Põder]], eesti filosoof *[[13. september]] – [[Varteres Samurgašev]], armeenia päritolu Venemaa maadleja *[[14. september]] – [[Ivica Olić]], Horvaatia jalgpallur *[[17. september]] – [[Kaarel Piirimäe]], eesti ajaloolane *[[21. september]] – [[Richard Dunne]], Iirimaa jalgpallur *[[26. september]] – [[Taavi Rõivas]], Eesti poliitik *[[27. september]] – [[Sirli Pehme]], eesti mahepõllumajanduse spetsialist * 27. september – [[Maria Artemtšuk]], Eesti kirjandusteadlane *[[28. september]] – [[Bam Margera]], näitleja, rulataja * 28. september – [[Juri Patrikejev]], Armeenia maadleja *[[29. september]] – [[Gaitana]], Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[30. september]] – [[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja *30. september – [[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Florin Salam]], Rumeenia laulja *[[4. oktoober]] – [[Epp Kärsin]], eesti koolitaja *[[10. oktoober]] – [[Nicolás Massú]], Tšiili tennisist *[[11. oktoober]] – [[Gabe Saporta]], laulja ja basskitarrist *[[12. oktoober]] – [[Leo Aleksander Siiman]], eesti füüsik ja pedagoogikateadlane *[[13. oktoober]] – [[Wes Brown]], Inglismaa jalgpallur, kaitsja * 13. oktoober – [[Mamadou Niang]], Senegali jalgpallur, ründaja * 13. oktoober – [[Kaupo Kruusvee]], eesti jurist *[[15. oktoober]] – [[Jekaterina Golovatenko]], Eesti iluuisutaja *[[17. oktoober]] – [[Kimi Räikkönen]], soome autovõidusõitja *[[25. oktoober]] – [[Olga Gerassimenko]], Eesti arvutilingvist *[[30. oktoober]] – [[Kaire Olt]], eesti nahakunstnik * 30. oktoober – [[Xavier Espot Zamora]], Andorra poliitik * 30. oktoober – [[Yukie Nakama]], jaapani näitleja ja poplaulja * 30. oktoober – [[Jana Lass]], eesti farmaatsiateadlane *[[31. oktoober]] – [[Simão Sabrosa]], Portugali jalgpallur * 31. oktoober – [[Jan Trei]], Eesti munitsipaalpoliitik * 31. oktoober – [[Ricardo Dwayne Fuller]], Jamaica jalgpallur, ründaja ==November== *[[1. november]] – [[Deniss Boroditš]], Eesti poliitik *[[6. november]] – [[Lamar Odom]], USA korvpallur *[[10. november]] – [[Ilkka Jääskeläinen]], soome laulja *[[12. november]] – [[Cián O'Connor]], Iirimaa ratsasportlane * 12. november – [[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[14. november]] – [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija *[[17. november]] – [[Mikel Astarloza]], Hispaania jalgrattur *[[18. november]] – [[Nate Parker]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[20. november]] – [[Dmitri Bulõkin]], vene jalgpallur *[[21. november]] – [[Vincenzo Iaquinta]], Itaalia jalgpallur *21. november – [[Alex Tanguay]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Ott Heinapuu]], eesti ajakirjanik, folklorist ja luuletaja * 24. november – [[Casey Johnson]], USA seltskonnategelane *[[26. november]] – [[Massimiliano Blardone]], Itaalia mäesuusataja *[[30. november]] – [[Chris Atkinson]], Austraalia autovõidusõitja * 30. november – [[Andrés Marcelo Nocioni]], Argentina korvpallur * 30. november – [[Nikolina Angelkova]], Bulgaaria poliitik ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane *[[4. detsember]] – [[Jay DeMerit]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Michael Gruber]], Austria kahevõistleja * 5. detsember – [[Niklas Hagman]], Soome jäähokimängija (ründaja) * 5. detsember – [[Khumiso Ikgopoleng]], Botswana poksija *[[8. detsember]] – [[Christian Wilhelmsson]], rootsi jalgpallur * 8. detsember – [[Alexander Gerd Krauß]], Saksamaa poliitik *[[12. detsember]] – [[Priit Kutser]], Eesti poliitikategelane *[[13. detsember]] – [[Kadri Lepp]], eesti näitleja * 13. detsember – [[Annika Arras]], eesti suhtekorraldaja ja koolitaja *[[14. detsember]] – [[Michael Owen]], inglise jalgpallur * 14. detsember – [[Samit Basu]], India kirjanik *[[16. detsember]] – [[Mowen Boino]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane *[[21. detsember]] – [[Kristjan Sarv]], eesti näitleja *[[22. detsember]] – [[Petra Majdič]], Sloveenia murdmaasuusataja * 22. detsember – [[Kim Herold]], soome laulja, helilooja ja modell *[[23. detsember]] – [[Yukifumi Murakami]], jaapani meesodaviskaja *[[24. detsember]] – [[Pang Qing]], Hiina iluuisutaja *[[26. detsember]] – [[Indrek Tiigi]], eesti arhitekt * 26. detsember – [[Kulno Malva]], eesti muusik *[[28. detsember]] – [[Maksim Smirnov]], Eesti jalgpallur * 28. detsember – [[Noomi Rapace]], rootsi näitleja *[[30. detsember]] – [[Yelawolf]], Ameerika räppar *[[31. detsember]] – [[Josh Hawley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist [[Kategooria:Sündinud 1979| ]] e52kamh11tct0xipod16i21p8kjmvcf 0 165524 7200540 7006652 2026-07-23T20:36:44Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Madagaskari poliitikud]]; lisatud [[Kategooria:Madagaskari presidendid]] 7200540 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andry Rajoelina - US Embassy Nov 2008.png|pisi|Andry Rajoelina (2008)]] [[Pilt:Andry et Mialy Rajoelina, allée des Baobabs, 22 avril 2012.jpg|pisi|Koos abikaasa Mialyga (2012)]] '''Andry Nirina Rajoelina''' (sündinud [[30. mai]]l [[1974]] [[Antananarivo]]s) on [[Madagaskar]]i [[poliitik]], alates [[18. jaanuar]]ist [[2019]] kuni 14. oktoobrini 2025 [[Madagaskari president]]. Ta oli ka [[17. märts]]ist [[2009]] kuni [[25. jaanuar]]ini [[2014]] Madagaskari presidendi kohusetäitja. Ta asus sellele kohale pärast sõjaväelist riigipööret. Rajoelina pärineb [[keskklass]]i perest<ref name=Guardian>[http://www.guardian.co.uk/world/2009/mar/21/madagascar The DJ who has become Africa's youngest president] [[Guardian]], 21. märts 2009. Vaadatud 4. mail 2010</ref>. Tema isa oli [[kolonel]]<ref name=Guardian/>. Andry langes [[keskkool]]ist välja, seega keskharidust tal pole. 20-aastaselt hakkas Rajoelina tööle [[diskor]]ina [[Antananarivo]] [[klubi]]des ja [[baar]]ides. Diskorina sai ta peatselt tuntuks. Ta asutas oma [[raadiojaam]]a Viva Radio, ja hiljem oma reklaamibüroo Injet. Mõlemad olid majanduslikult edukad. <ref name=Guardian/> [[2007]]. aastal kandideeris Rajoelina [[Antananarivo linnapea]]ks. Teda toetas liikumine TGV ('''T'''anora Mala'''g'''asy '''V'''onona), mille järgi Rajoelina sai samuti hüüdnime TGV. [[TGV]] on ka Madagaskari endise emamaa [[Prantsusmaa]] [[kiirrong]]<ref name=Guardian/>. Tema vastu kandideeris endine presidendikandidaat ja endine Antananarivo linnapea [[Hery Rafalimanana]], kes oli presidendi [[Marc Ravalomanana]] soosik. [[12. detsember|12. detsembril]] 2007 valiti Rajoelina linnapeaks, kui ta kogus valimistel 63,3% häältest. Linnapeana vastandas ta end presidendile Ravalomananale ja juhtis presidendi vastaseid proteste. [[13. detsember|13. detsembril]] [[2008]] sulges valitsus Rajoelinale kuuluva Viva TV, mis oli eestrisse lasknud [[intervjuu]] Madagaskari endise presidendi [[Didier Ratsiraka]]ga. Valitsuse sõnul see intervjuu "tõenäoliselt häiris rahu ja julgeolekut". [[17. detsember|17. detsembril]] 2008 mõistis rahvusvaheline organisatsioon [[Piirideta Ajakirjanikud]] Viva TV ning teiste tele- ja raadiokanalite sulgemise hukka. Pärast nädal aega kestnud meeleavaldusi nõudis Rajoelina, et Ravalomanana [[31. jaanuar]]il [[2009]] ametist tagasi astuks. Linnapea nimetas presidenti [[diktaator]]iks, kaabakaks ja [[varas|vargaks]]. Ravalomanana vallandas Rajoelina, toetudes seadusele, mis lubab valitsusel ametist kõrvaldada ametnikke, kes ei saa oma tööga hakkama. Rajoelina loobus ametist, kuid ei andnud ametit üle presidendi määratud asemikule, vaid enese valitud [[Michele Ratsivalaka]]le. [[26. jaanuar|26.]] ja [[27. jaanuar]]il puhkesid rahutused, mille käigus põletati maha Ravalomananale kuuluv kauplus, samuti teisi kauplusi linnas. Osa süütajaid põles majadesse sisse. 31. jaanuaril teatas Rajoelina, et võtab võimu Madagaskaril enda kätte, sest president ja valitsus pole oma kohustusi täitnud. Ta kutsus rahvast meeleavaldustel näitama rahulolematust valitsuse ja presidendiga. [[7. veebruar]]il kutsus Rajoelina rahvast protestimarsile presidendilossi ette, kuhu minna oli keelatud. Sõjavägi avas rahva pihta tule, surma sai üle 30 inimese, haavata sai kümneid. Kokkupõrked valitsusvägede ja ülestõusnute vahel kestsid tükk aega. [[10. märts]]il teatas sõjaväe juhtkond, et neil on korralagedusest kõrini ja nad annavad vaenupooltele leppimiseks 72 tundi, vastasel korral võtavad nad võimu enda kätte. Sellega lõpetas sõjavägi presidendi toetamise ja keeldus ülestõusnute vastu jõudu kasutamast. [[16. märts]]il vallutas rahvas presidendilossi, kus president parajasti ei viibinud. [[17. märts]]il lahkus president riigist. [[18. märts]]il võttis Rajoelina riigi juhtimise üle. [[21. märts]]il 2009 vannutati ta ametisse. Rajoelina on [[Aafrika]] kõige noorem riigipea: ta oli ametisse astudes 34-aastane. [[Madagaskari põhiseadus]] aga nõuab, et president oleks vähemalt 40-aastane<ref name=Guardian/>. Rajoelina on lubanud koostada uue põhiseaduse, kus seda piirangut poleks. Madagaskar sõltub tugevalt [[välisabi]]st. Mitu riiki, nende seas [[USA]], [[Norra]] ja [[Prantsusmaa]], lõpetasid Madagaskari abistamise, sest polnud rahul viisiga, kuidas Rajoelina võimule tuli. 2025. aasta septembris puhkesid laialdased protestid sagedaste vee- ja elektrikatkestuste vastu, mille tagajärjel hukkus üle 20 inimese. Vastuseks vallandas Rajoelina 29. septembril peaminister [[Christian Ntsay]]. Ta ütles tõendeid esitamata, et mõned poliitikud plaanisid proteste ära kasutada ja olid kaalunud riigipöörde korraldamist samal ajal, kui ta [[ÜRO]]-s kõneles. 12. oktoobril teatas Rajoelina büroo, et käimas on katse tema valitsust kukutada, kuid olukord on kontrolli all. 13. oktoobril teatas aga opositsioonisaadik, et Rajoelina on riigist põgenenud. Rajoelina pöördus hiljem samal päeval rahva poole, öeldes, et ta põgenes "oma elu pärast kartes", kuid jäi trotslikuks, öeldes, et ta "ei lase Madagaskaril hävida" ja keeldus tagasi astumast. Pärast Rahvuskogu laialisaatmise katset tagandati ta ametist, kuna sõjavägi teatas, et on võimu haaranud. == Viited == <references/> {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Patrick Ramiaramanana]] | nimi=[[Antananarivo linnapea]]| aeg= 2007–2009 | järgnev= [[Michele Ratsivalaka]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Marc Ravalomanana]] | nimi=[[Madagaskari president]] | aeg=[[2009]]–[[2014]] | järgnev=[[Hery Rajaonarimampianina]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rivo Rakotavao]] (kt) | nimi=[[Madagaskari president]] | aeg=[[2019]]–[[2025]] | järgnev=[[Michael Randrianirina]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Rajoelina, Andry}} [[Kategooria:Madagaskari presidendid]] [[Kategooria: Sündinud 1974]] 7qtbf2kpjhcsiy6959yaf3ft10dg0li 0 174629 7200648 7086323 2026-07-24T08:03:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 24 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200648 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Panevėžysi Ekranas | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Futbolo Klubas Ekranas | hüüdnimi = ''Mėlynai Raudoni'' | lühend = | asutatud = 1964 | lõpp = | väljak = [[Aukštaitija staadion]], [[Panevėžys]] | mahutavus = 4000 | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = | treener = | liiga = | hooaeg = 2014 | positsioon = A Lyga, 6. koht | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 = | muster_b2 = | muster_b3 = | muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =0000FF | vasakkäsi2 =FF0000 | vasakkäsi3 = 000000 | kere1 =0000FF | kere2 =FF0000 | kere3 = 000000 | paremkäsi1 =0000FF | paremkäsi2 =FF0000 | paremkäsi3 = 000000 | püksid1 =0000FF | püksid2 =FF0000 | püksid3 = 000000 | sokid1 =0000FF | sokid2 =FF0000 | sokid3 = 000000 }} '''Panevėžysi Ekranas''' (ametlikult ''Futbolo Klubas Ekranas'') on [[1964]]. aastal asutatud [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mille kodulinn on [[Panevėžys]] ja -väljak [[Aukštaitija staadion]]. Klubi tegutses [[1964]]–[[2015]]. == Saavutused == *'''[[Leedu NSV jalgpalli kõrgliiga|Leedu NSV kõrgliiga]]''' :Võitja (1): 1985 *'''[[Leedu NSV jalgpallikarikas|Leedu NSV karikas]]''' :Võitja (1): 1985 *'''[[Leedu jalgpalli kõrgliiga|Leedu kõrgliiga]]''' :Võitja (3): 1993, 2005, 2008 *'''[[Leedu jalgpallikarikas|Leedu karikas]]''' :Võitja (2): 1998, 2000 *'''[[Leedu jalgpalli superkarikas|Leedu Superkarikas]]''' :Võitja (2): 1998, 2006 ==Statistika ja loendid== {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1991.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/1991_ltu.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180919201919/http://almis.sritis.lt/1991_ltu.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1991.–1992.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/1992_ltu.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2019-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191117090956/http://almis.sritis.lt/1992_ltu.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1992.–1993.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#Ffff00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/1993_ltu.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181021053945/http://almis.sritis.lt/1993_ltu.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1993.–1994.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/1994_ltu.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181021053347/http://almis.sritis.lt/1994_ltu.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1994.–1995.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''8.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/1995_ltu.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820033817/http://almis.sritis.lt/1995_ltu.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1995.–1996.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/1996_ltu.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820033304/http://almis.sritis.lt/1996_ltu.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1996.–1997.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/1997_ltu.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2019-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191117094035/http://almis.sritis.lt/1997_ltu.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1997.–1998.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1998.–1999.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu99lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181021053536/http://almis.sritis.lt/ltu99lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1999.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu99flyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820035032/http://almis.sritis.lt/ltu99flyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2000.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu00lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181021054107/http://almis.sritis.lt/ltu00lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2001.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu01lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820034400/http://almis.sritis.lt/ltu01lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2002.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu02lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820033943/http://almis.sritis.lt/ltu02lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2003.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#bbbbbb" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu03lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820034415/http://almis.sritis.lt/ltu03lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2004.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#bbbbbb" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu04lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820033459/http://almis.sritis.lt/ltu04lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2005.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#ffff00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu05lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181021054329/http://almis.sritis.lt/ltu05lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2006.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#bbbbbb" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu06lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2019-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191117091135/http://almis.sritis.lt/ltu06lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2007.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu07lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820034003/http://almis.sritis.lt/ltu07lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2008.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#ffff00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu08lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820033109/http://almis.sritis.lt/ltu08lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2009.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu09lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820034445/http://almis.sritis.lt/ltu09lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2010.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu10lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820033114/http://almis.sritis.lt/ltu10lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2011.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu11lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820035002/http://almis.sritis.lt/ltu11lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2012.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu12lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181021053505/http://almis.sritis.lt/ltu12lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2013.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu13lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181021053833/http://almis.sritis.lt/ltu13lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2014.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''A lyga''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu14lyga.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-27 |arhiivimisaeg=2018-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180820035017/http://almis.sritis.lt/ltu14lyga.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#ffe2e2" style="text-align:center;"| '''2015.''' | bgcolor="#ffe2e2" style="text-align:center;"| '''x''' | bgcolor="#ffe2e2" style="text-align:center;"| '''x''' | bgcolor="#FFE2E2" style="text-align:center;"| '''x''' | bgcolor="#FFE2E2" style="text-align:center;"| |} == Eesti ja eestlased == === Eesti mängijad === *[[Taavi Rähn]] (2007–2009, 46 liigamängu ja kolm -väravat, Leedu meister 2008) <!--=== Mängud Eesti klubide vastu ===--> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Panevėžys]] 8v4i0o5jtdh52d57uq907573zv3sskp 0 176130 7200698 6572372 2026-07-24T09:46:22Z Ehitaja 63547 7200698 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kunstnik Mariliin Kindsiko, 20.08.2025.jpg|pisi|Mariliin Kindsiko, 20.08.2025.]] '''Mariliin Kindsiko''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1976]] [[Võru]]s) on eesti portselanimaalija, maali- ja maastikukunstnik, modell, galerist ja kuraator. Ta on õppinud [[aiandusagronoomia]]t [[Räpina Aianduskool]]is ja [[skulptuur]]i [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]]. Kindsiko on teinud koostööd modellina noorte eesti autoritega, sealhulgas sügisel [[2009]] koos rühmitusega Redhaus näitusele "Sea level" Peterburis. Tema näitusi on toimunud [[Tartu Kunstimaja]]s, [[HAKI galerii]]s, [[Võru linnagalerii]]s jpm. Mariliin Kindsiko õed on kunstnik [[Billeneeve]] ja majandusteadlane [[Eneli Kindsiko]]. ==Välislingid== * [https://www.ekabl.ee/id/kindsikomariliin "Mariliin Kindsiko"], EKABL * [https://efis.ee/person/18510 "Mariliin Kindsiko"], EFIS * [https://www.geni.com/people/Mariliin-Kindsiko/6000000002254008205 "Mariliin Kindsiko"], Geni * [https://mannkoogimann.blogspot.com/ "MRLN:KNDSK Mariliin Kindsiko maalitud portselan"] * [https://maalimann.blogspot.com/ "Mariliin Kindsiko maalipäevik"] * [[Kelly Kipper]], [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120062308/tartu-kunstnik-avameelselt-keemiaravist-tundsin-kuidas-mu-keha-laguneb "Tartu kunstnik avameelselt keemiaravist: tundsin, kuidas mu keha laguneb"], Anne & Stiil, 28.08.2023 * Mariliin Kindsiko-Singh, [https://lounapostimees.postimees.ee/7612204/mariliin-kindsiko-singh-maale-ei-pea-kohe-ulepeakaela-elama-minema "Maale ei pea kohe ülepeakaela elama minema"], Postimees, 24. september 2022 * [https://kultuur.err.ee/859587/kunstnikest-oed-billeneeve-ja-mann-mariliin-kindsiko-avavad-oma-kodutaludes-naituse "Kunstnikest õed Billeneeve ja Mann Mariliin Kindsiko avavad oma kodutaludes näituse"], ERR, 07.09.2018 * [[Helen Puistaja]], [https://www.sirp.ee/loov-galeriis-mariliin-kindsiko-qsinised-jouludq/ "Loov galeriis Mariliin Kindsiko “Sinised jõulud”"], Sirp, 21. XII 2011 * [[Marge Väikenurm]], [https://elu24.postimees.ee/476848/kerjamine-kui-ari-naised-kui-muinasjutt "Kerjamine kui äri, naised kui muinasjutt"], Postimees, 21. juuni 2011 * Marge Väikenurm, [https://lounapostimees.postimees.ee/296706/naiskunstnik-ei-habene-keha-eksponeerida "Naiskunstnik ei häbene keha eksponeerida"], Postimees, 6. august 2010 * [[Raimu Hanson]], [https://tartu.postimees.ee/271418/naitus-tuli-ameerikast-kumme-paeva "https://tartu.postimees.ee/271418/naitus-tuli-ameerikast-kumme-paeva"], Postimees, 3. juuni 2010 * [[Tiit Reinart]], [https://www.postimees.ee/260513/laadal-on-tahtis-leida-oige-koht "Laadal on tähtis leida õige koht"], Postimees, 10. mai 2010 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kindsiko, Mariliin}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] ekhq8vw4cve4eo51ak37vdws34de8qw 7200699 7200698 2026-07-24T09:47:03Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti modellid]] 7200699 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kunstnik Mariliin Kindsiko, 20.08.2025.jpg|pisi|Mariliin Kindsiko, 20.08.2025.]] '''Mariliin Kindsiko''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1976]] [[Võru]]s) on eesti portselanimaalija, maali- ja maastikukunstnik, modell, galerist ja kuraator. Ta on õppinud [[aiandusagronoomia]]t [[Räpina Aianduskool]]is ja [[skulptuur]]i [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]]. Kindsiko on teinud koostööd modellina noorte eesti autoritega, sealhulgas sügisel [[2009]] koos rühmitusega Redhaus näitusele "Sea level" Peterburis. Tema näitusi on toimunud [[Tartu Kunstimaja]]s, [[HAKI galerii]]s, [[Võru linnagalerii]]s jpm. Mariliin Kindsiko õed on kunstnik [[Billeneeve]] ja majandusteadlane [[Eneli Kindsiko]]. ==Välislingid== * [https://www.ekabl.ee/id/kindsikomariliin "Mariliin Kindsiko"], EKABL * [https://efis.ee/person/18510 "Mariliin Kindsiko"], EFIS * [https://www.geni.com/people/Mariliin-Kindsiko/6000000002254008205 "Mariliin Kindsiko"], Geni * [https://mannkoogimann.blogspot.com/ "MRLN:KNDSK Mariliin Kindsiko maalitud portselan"] * [https://maalimann.blogspot.com/ "Mariliin Kindsiko maalipäevik"] * [[Kelly Kipper]], [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/120062308/tartu-kunstnik-avameelselt-keemiaravist-tundsin-kuidas-mu-keha-laguneb "Tartu kunstnik avameelselt keemiaravist: tundsin, kuidas mu keha laguneb"], Anne & Stiil, 28.08.2023 * Mariliin Kindsiko-Singh, [https://lounapostimees.postimees.ee/7612204/mariliin-kindsiko-singh-maale-ei-pea-kohe-ulepeakaela-elama-minema "Maale ei pea kohe ülepeakaela elama minema"], Postimees, 24. september 2022 * [https://kultuur.err.ee/859587/kunstnikest-oed-billeneeve-ja-mann-mariliin-kindsiko-avavad-oma-kodutaludes-naituse "Kunstnikest õed Billeneeve ja Mann Mariliin Kindsiko avavad oma kodutaludes näituse"], ERR, 07.09.2018 * [[Helen Puistaja]], [https://www.sirp.ee/loov-galeriis-mariliin-kindsiko-qsinised-jouludq/ "Loov galeriis Mariliin Kindsiko “Sinised jõulud”"], Sirp, 21. XII 2011 * [[Marge Väikenurm]], [https://elu24.postimees.ee/476848/kerjamine-kui-ari-naised-kui-muinasjutt "Kerjamine kui äri, naised kui muinasjutt"], Postimees, 21. juuni 2011 * Marge Väikenurm, [https://lounapostimees.postimees.ee/296706/naiskunstnik-ei-habene-keha-eksponeerida "Naiskunstnik ei häbene keha eksponeerida"], Postimees, 6. august 2010 * [[Raimu Hanson]], [https://tartu.postimees.ee/271418/naitus-tuli-ameerikast-kumme-paeva "https://tartu.postimees.ee/271418/naitus-tuli-ameerikast-kumme-paeva"], Postimees, 3. juuni 2010 * [[Tiit Reinart]], [https://www.postimees.ee/260513/laadal-on-tahtis-leida-oige-koht "Laadal on tähtis leida õige koht"], Postimees, 10. mai 2010 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kindsiko, Mariliin}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] l63zaysqwa92pi8qi4y40o16n8yu3u7 0 179532 7200408 7153571 2026-07-23T15:50:45Z Svencapoeira 67038 7200408 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kevadik | värvus = taimed | pilt = Hall kevadik.jpg | pildi_seletus = [[Hall kevadik]] ''Draba incana'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = '''Kevadik''' ''Draba'' }} '''Kevadik''' (''Draba'' L.) on taimeperekond [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. ==Liike== *''Draba aizoides'' – [[igihaljas kevadik]] *''Draba arabisans'' – [[hanerohtjas kevadik]], ka ''Draba arabicans''  *''Draba athoa'' – [[atose kevadik]] *''Draba aurea'' – [[kollane kevadik]]  *''Draba bruniifolia'' – [[bruunialehine kevadik]] *''Draba bruniifolia subsp. olympica'' – [[olümpose kevadik]], ka ''Draba olympica'' *''Draba dedeana'' – [[Dede kevadik]] *''Draba densifolia'' – [[tihe kevadik]], ka ''Draba caeruleomontana'' *''Draba fladnizensis'' – [[lumikevadik]] *''Draba haynaldii'' – [[Haynaldi kevadik]]  *''Draba hispanica'' – [[hispaania kevadik]] *''Draba hoppeana'' – [[Hoppe kevadik]] *''Draba incana'' – [[hall kevadik]], ka ''Draba contorta'' (paiguti) *''Draba lasiocarpa'' – [[karvaseviljaline kevadik]], ka ''Draba aizoon'' *''Draba loiseleurii'' – [[korsika kevadik]] *''Draba muralis'' – [[müürkevadik]] (harva) *''Draba nemorosa'' – [[metskevadik]], ka ''Draba nemoralis'' (paiguti) *''Draba norvegica'' – [[norra kevadik]] *''[[Draba oligosperma]]'' *''Draba podolica'' – [[podoolia kevadik]], podoolia hanekress *''[[Draba ramosissima]]'' *''Draba rigida'' – [[sammalkevadik]], ka ''Draba bryoides'' *''Draba rosularis'' – [[padikevadik]], ka ''Draba bornmuelleri'' *''Draba sauteri'' – [[Sauteri kevadik]]  *''Draba sibirica'' – [[siberi kevadik]], ka kuldkevadik, ka ''Draba gmelinii'' *''Draba tomentosa'' – [[viltjas kevadik]]  *''Draba ventosa'' – [[tuulekevadik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|1123}} [[Kategooria:Ristõielised]] ecbxaipto43qs6ka70wio4v7ze2ua7g 7200409 7200408 2026-07-23T15:51:01Z Svencapoeira 67038 7200409 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kevadik | värvus = taimed | pilt = Hall kevadik1.jpg | pildi_seletus = [[Hall kevadik]] ''Draba incana'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = '''Kevadik''' ''Draba'' }} '''Kevadik''' (''Draba'' L.) on taimeperekond [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. ==Liike== *''Draba aizoides'' – [[igihaljas kevadik]] *''Draba arabisans'' – [[hanerohtjas kevadik]], ka ''Draba arabicans''  *''Draba athoa'' – [[atose kevadik]] *''Draba aurea'' – [[kollane kevadik]]  *''Draba bruniifolia'' – [[bruunialehine kevadik]] *''Draba bruniifolia subsp. olympica'' – [[olümpose kevadik]], ka ''Draba olympica'' *''Draba dedeana'' – [[Dede kevadik]] *''Draba densifolia'' – [[tihe kevadik]], ka ''Draba caeruleomontana'' *''Draba fladnizensis'' – [[lumikevadik]] *''Draba haynaldii'' – [[Haynaldi kevadik]]  *''Draba hispanica'' – [[hispaania kevadik]] *''Draba hoppeana'' – [[Hoppe kevadik]] *''Draba incana'' – [[hall kevadik]], ka ''Draba contorta'' (paiguti) *''Draba lasiocarpa'' – [[karvaseviljaline kevadik]], ka ''Draba aizoon'' *''Draba loiseleurii'' – [[korsika kevadik]] *''Draba muralis'' – [[müürkevadik]] (harva) *''Draba nemorosa'' – [[metskevadik]], ka ''Draba nemoralis'' (paiguti) *''Draba norvegica'' – [[norra kevadik]] *''[[Draba oligosperma]]'' *''Draba podolica'' – [[podoolia kevadik]], podoolia hanekress *''[[Draba ramosissima]]'' *''Draba rigida'' – [[sammalkevadik]], ka ''Draba bryoides'' *''Draba rosularis'' – [[padikevadik]], ka ''Draba bornmuelleri'' *''Draba sauteri'' – [[Sauteri kevadik]]  *''Draba sibirica'' – [[siberi kevadik]], ka kuldkevadik, ka ''Draba gmelinii'' *''Draba tomentosa'' – [[viltjas kevadik]]  *''Draba ventosa'' – [[tuulekevadik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|1123}} [[Kategooria:Ristõielised]] k1610x4kxfhoc2ix4mx86wue45pwsm6 0 182319 7200446 7139531 2026-07-23T17:41:04Z Kontributor 2K 183181 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7139531|7139531]], mille tegi [[Special:Contributions/GeniusElephant678|GeniusElephant678]] ([[User talk:GeniusElephant678|arutelu]]) user blocked on other wikis 7200446 wikitext text/x-wiki {{Prantsuse departemang | nimi = Alpes-Maritimesi departemang | departemangu number = 06 | hääldus = alp ma'ri'tim | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Département des Alpes-Maritimes | nimi2_keel = oksitaani | nimi2 = Departament dei Aups Maritims | lipp = Flag of the County of Nice.svg | lipu_link = | vapp = Arms of Nice.svg | vapi_link = | pindala = 4298,60 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Nice]] | kantonite_arv = 27 | valdade_arv = 163 | asendikaardi_pilt = Alpes-Maritimes-Position.svg }} [[Fail:Aerial footage of Menton, France featuring Provence-Alpes-Côte d'Azur region, French Riviera, Old Town, Church Bells.webm|pisi|Droonivideo [[Menton|Mentonist]] 2022. aastal]] '''Alpes-Maritimes''' (ka ''Ranniku-Alpid'') on [[departemang (Prantsusmaa)|departemang]] Prantsusmaa kagunurgas [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas. Piirneb idas [[Itaalia]]ga. Rannikul hõlmab osa [[Côte d'Azur]]ist. Sisemaa on mägine, seal asuvad [[Alpid]]e läänepoolseimad ahelikud [[Ranniku-Alpid]]. == Ajalugu == Roomlased asutasid [[Alpes Maritimae]] sõjaväeringkonna juba [[14 eKr]]. Sellest sai provints 1. sajandi keskel. Halduskeskuseks oli Cemenelum, tänapäeva [[Cimiez]], [[Nice]]'i linnaosa. Prantsusmaal oli samanimeline departemang ka aastatel 1793–1815, kuid selle piirid erinesid tunduvalt tänapäeva piiridest hõlmates ka [[Monaco]] ja [[Sanremo]]. Tänapäeva krahvkond tekkis, kui [[Nice'i krahvkond]] [[1860]]. aastal liideti Prantsusmaaga. Departemanguga liideti ka sõltumatud linnad [[Menton]] ja [[Roquebrune]] ning [[Var'i departemang]]ust [[Grasse'i ringkond]]. Vastavalt rahvahääletuse tulemusele liideti Alpes-Maritimesiga [[1947]]. aastal varem [[Itaalia]]le kuulunud [[Tende'i vald]] ja [[La Brigue'i vald]]. Departemang jaguneb 163 vallaks ja linnaks. Alpes-Maritimesi suuremad linnad on [[Antibes]], [[Cannes]], [[Grasse]], [[Menton]], [[Nice]] ja [[Roquebrune-Cap-Martin]]. Peamine majandusharu departemangus on turism. Departemang jaguneb halduslikult: {| class="wikitable" style="text-align:right" ! Ringkond ! Rahvaarv<br />(2022) ! Pindala<br />(km²) ! Valdu |- | ALIGN="left" | [[Grasse'i ringkond|Grasse]] | 577 803 || 1231,20 || 62 |- | ALIGN="left" | [[Nice'i ringkond|Nice]] | 536 776 || 3067,40 || 101 |} == Vaata ka == * [[Alpes-Maritimesi departemangu haldusüksuste loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://www.alpes-maritimes.pref.gouv.fr/ {{Prantsusmaa departemangud}} {{koord |NS=43.83333333 |EW=7.16666667 |type=adm2nd |region=FR}} [[Kategooria:Prantsusmaa departemangud]] [[Kategooria:Alpes-Maritimesi departemang| ]] 1t0f9wjm283ic4mm4dwkdq1b406mk4p 0 194514 7200416 6923683 2026-07-23T16:31:36Z ~2026-41145-96 234013 tiime 7200416 wikitext text/x-wiki {{Infokast F1 piloot | nimi = Nico Hülkenberg | riik = Saksamaa | pilt = [[Pilt:2019 Formula One tests Barcelona, Hulkenberg (40287128313).jpg|200px|border]] | pildiallkiri = Nico Hülkenberg (2019) | sünniaeg ={{süv|1987|8|19}} | seisuga = 28. august 2023 | maailmameister = 0 | GP punkte = 530 | GP võite = 0 | 2. kohti = 0 | 3. kohti = 1 | starte = 194 | kiireimaid ringe = 2 | kvalifikatsioonivõite = 1 | aastatel = 2010, 2012–2020, 2022– | meeskonnad = [[WilliamsF1|Williams]] <small>(2010)</small><br>[[Force India]] <small>(2012, 2014–2016)</small><br>[[Sauber]] <small>(2013)</small><br>[[Renault Vormel 1-s|Renault]] <small>(2017–2019)</small><br>[[Racing Point F1|Racing Point]] <small>(2020)</small><br>[[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martin]] <small>(2022)</small><br>[[Haas F1 Team|Haas]] <small>(2023–2024)</small><br>[[Kick Sauber F1 Team]]<small>(2025)</small><br>[[Audi Revolut F1 team]] <small>(2026-...) }} '''Nicolas Hülkenberg''' (sündinud [[19. august]]il [[1987]] [[Emmerich]]is) on saksa [[Vormel 1]] sõitja. Hülkenberg hakkas [[kart|kardiga]] sõitma 10-aastaselt [[1997]]. [[2002]] tuli ta [[Saksamaa]] juunioride ja [[2003]] absoluutseks meistriks kardispordis. Hülkenbergi [[mänedžer]] on [[Willi Weber]], kes oli ka [[Michael Schumacher]]i kauaaegne mänedžer, samuti näiteks [[Claudia Schiffer]]i ja [[Naomi Campbell]]i mänedžer. [[2006]]. aastal teatas Weber, et [[2008]]. aastal on Hülkenberg valmis [[Vormel 1]]-s sõitma ja et ta on pannud Hülkenbergile hüüdnimeks [[Hulk (koomiksitegelane)|Hulk]]. [[2005]] sõitis Hülkenberg [[Vormel BMW]] sarjas, kus tema peakonkurent oli [[Sébastien Buemi]]. Hülkenberg võitis 8 etappi Buemi 7 vastu, aga teisi kohti sai Buemi rohkem (6:3). Kvalifikatsioone võitis rohkem Hülkenberg (9:7), kiireimaid ringe sõitis rohkem Buemi (11:6). Vaekausi kallutas Hülkenbergi kasuks suurem stabiilsus: ta lõpetas kõik etapid ning kui maha arvata üks 19. ja üks 6. koht, oli ülejäänud sõitudest kõige halvem koht 4. Viimase etapi võiduga kogus Hülkenberg 207 punkti Buemi 202 vastu. Hülkenberg sõitis ühes võistkonnas koos 5. kohale jäänud Nick de Bruijni ja 6. kohale jäänud [[Natacha Gachnang]]iga, kes on Buemi nõbu, ning nad said kokku 406 punkti. Buemi sai koos oma võistkonnakaaslastega (3. ja 8. koht) 443 punkti. Pärast hooaja lõppu peetud Vormel BMW ülemaailmses finaalis saavutas Hülkenberg 3. koha. [[2006]] sõitis Hülkenberg Saksamaa [[Vormel 3]] meistrivõistlustel. 18 etapist võitis ta 3 kvalifikatsiooni ja 1 etapi, jõudis 6 korda esikolmikusse ja sõitis 5 kiireimat ringi. Koku oli ta 78 punktiga 5. 2006./07. aasta vahetusel toimus [[A1 Grand Prix]]' sari, kus iga riiki esindas 1 sportlane. Hülkenberg tõi Saksamaale 22 etapilt 9 võitu ja kui 2 katkestamist maha arvata, oli tema halvim koht 5. Saksamaa võitis 120 punktiga [[Uus-Meremaa]] (93) ja [[Suurbritannia]] (92) ees. [[2007]] osales Hülkenberg Euroopa Vormel 3 meistrivõistlustel. Hülkenberg võitis 2 kvalifikatsiooni, 3 etappi ja sõitis 3 kiireimat ringi. Ta oli 72 punktiga kokku kolmas. Sarja võitis [[Romain Grosjean]] 106 punktiga Sébastien Buemi (95) ees, neljandaks jäi [[Kamui Kobayashi]] 59 punktiga. Grosjean, Hülkenberg ja Kobayashi võitsid meeskondlikult. Pärast sarja lõppu toimunud Vormel 3 meistrite sõidul saavutas Hülkenberg esikoha. [[Pilt:Nico Hülkenberg.JPG|thumb|Hülkenberg võitis [[2008]]. aasta eelviimase [[Vormel 3]] etapi [[Hockenheim]]is.]] [[2008]] osales Hülkenberg Euroopa Vormel 3 meistrivõistlustel. Ta võitis 20 etapist 7 ja arvestades, et etapivõite jätkus 11 sportlasele, tähendas see ülikindlat esikohta 89 punktiga (2. koht 49,5). Ta võitis 6 kvalifikatsiooni 11-st (enam kui pooled) ja sõitis 7 kiireimat ringi. Koos pronksmedali võitnud Jules Bianchiga saadi ka meeskondlik võit. Pärast sarja lõppu toimunud Vormel 3 meistrite sõidul saavutas Hülkenberg Bianchi järel teise koha. 2008./09. aasta vahetusel osales Hülkenberg [[GP2]] Aasia sarja 11 etapist 4 keskmisel. Ta võitis 1 etapi ja halvim tulemus oli 3. koht. 27 punktiga oli ta kokkuvõttes 6. kohal. Kui ta sõitnuks ka ülejäänud etapid, olnuks ta kindlasti vähemalt teine (selleks oli vaja 36 punkti), kui mitte esimene (Kamui Kobayashi võitis 56 punktiga). Etapivõite läks 8 sportlasele, kusjuures keegi ei võitnud üle 2 etapi ja teiseks tuldi etappi võitmata. Tema meeskonnakaaslased, jaapanlane Sakori Yamamoto ja kolumblane Pastor Maldonado, said etappidelt parima tulemusena ühe 2. ja ühe 3. koha, olid hooaja kokkuvõttes 9. ja 15. ning kokku oli meeskond 47 punktiga 4. kohal. [[Pilt:Nico Hulkenberg 2009 GP2 Monaco.jpg|thumb|Hülkenberg saavutas GP2 sarjas [[Monaco]]s 5. koha (2009).]] [[2009]] osales Hülkenberg GP2 sarjas. Etapivõite jätkus 11 sportlasele ja esikolmikukohti 21 parimale. Hülkenberg võitis 2 kvalifikatsiooni ja 5 etappi, sõitis 5 kiireimat ringi ja võitis sarja 100 punktiga. Järgnesid [[Vitali Petrov]] 75, [[Lucas di Grassi]] 63 ja Romain Grosjean 45 punktiga. Meeskondlikult võitsid Hülkenberg ja Maldonado, kes samuti võitis 2 etappi, 136 punktiga, edestades Petrovi ja Grosjeani. == Vormel 1 == Hülkenberg testis Vormel 1 autosid esimest korda [[4. detsember|4. detsembril]] 2007 [[WilliamsF1]] meeskonnas. Ta oli kiirem kui meeskonna põhisõitja [[Kazuki Nakajima]] ja ainult 0,4 sekundit aeglasem meeskonna liidrist [[Nico Rosberg]]ist. Williams pakkus talle testsõitja kohta esmalt 2008. ja pärast ka 2009. aastaks. === 2010: WilliamsF1 === [[2010. aasta Vormel 1 hooaeg|2010]]. aastaks sai Hülkenberg WilliamsF1 põhisõitja koha. Tema meeskonnakaaslaseks tuli [[Brawn GP]]-st [[Rubens Barrichello]]. Tema parimaks kohaks hooajal jäi 6. koht [[Ungari Grand Prix]]'l. Ta kogus 22 punkti, mis andsid 14. koha. Barrichello parimaks kohaks jäi 4. ja ta oli 47 punktiga 10. Kuid eelviimasel etapil [[Brasiilia Grand Prix]]'l võitis Hülkenberg kvalifikatsiooni. Hooaja kokkuvõttes oli Williams 69 punktiga 6. === 2011: Force India === [[2011. aasta Vormel 1 hooaeg|2011]]. aastaks Williams Hülkenbergile lepingut ei andnud, eelistades [[Pastor Maldonado]]t. Hülkenberg lükkas tagasi [[Hispania Racing]]u ja [[Virgin Racing]]u pakkumise ning läks [[Force India]]sse testisõitjaks. Force India põhisõitjad olid [[Adrian Sutil]] ja F1 debütant [[Paul di Resta]]. Sutil saavutas 28 punktiga 9. koha ja Resta 20 punktiga 13. koha, Force India oli meeskondlikult 48 punktiga 6., aga Williams 5 punktiga 9. ==Tulemused== {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:95%" ! Aasta || Meeskond || 1 || 2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 || 13 || 14 || 15 || 16 || 17 || 18 || 19 || 20 || 21 !22|| Punktid || Koht |- | [[2010. aasta Vormel 1 hooaeg|2010]] ! [[WilliamsF1|Williams]] | bgcolor="#cfcfff" | [[2010. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2010. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2010. aasta Malaisia Grand Prix|MAL]]<br /><small>10</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2010. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]<br /><small>15</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2010. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br /><small>16</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2010. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2010. aasta Türgi Grand Prix|TUR]]<br /><small>17</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2010. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br /><small>13</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2010. aasta Euroopa Grand Prix|EUR]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2010. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br /><small>10</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2010. aasta Saksa Grand Prix|GER]]<br /><small>13</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2010. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>6</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2010. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2010. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br /><small>7</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2010. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br /><small>10</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2010. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2010. aasta Korea Grand Prix|KOR]]<br /><small>10</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2010. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br /><small>8</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2010. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br /><small>16</small> | | | ! 22 ! 14. |- | [[2012. aasta Vormel 1 hooaeg|2012]] ! [[Force India]] | bgcolor="#EFCFFF" | [[2012. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2012. aasta Malaisia Grand Prix|MAL]]<br /><small>9</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2012. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]<br /><small>15</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2012. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br /><small>12</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2012. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br /><small>10</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2012. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br /><small>8</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2012. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br /><small>12</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2012. aasta Euroopa Grand Prix|EUR]]<br /><small>5</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2012. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br /><small>12</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2012. aasta Saksa Grand Prix|GER]]<br /><small>9</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2012. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>11</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2012. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br /><small>4</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2012. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br /><small>21</small> | bgcolor="#cfcfff" | ''[[2012. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]''<br /><small>14</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2012. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br /><small>7</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2012. aasta Korea Grand Prix|KOR]]<br /><small>6</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2012. aasta India Grand Prix|IND]]<br /><small>8</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2012. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2012. aasta USA Grand Prix|USA]]<br /><small>8</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2012. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br /><small>5</small> | | ! 63 ! 11. |- | [[2013. aasta Vormel 1 hooaeg|2013]] ! [[Sauber]] | bgcolor="#ffffff" | [[2013. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br /><small>–</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2013. aasta Malaisia Grand Prix|MAL]]<br /><small>8</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2013. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]<br /><small>10</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Bahreini Grand Prix|BAH]]<br /><small>12</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br /><small>15</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br /><small>11</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2013. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2013. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br /><small>10</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2013. aasta Saksa Grand Prix|GER]]<br /><small>10</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>11</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br /><small>13</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2013. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br /><small>5</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2013. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br /><small>9</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2013. aasta Korea Grand Prix|KOR]]<br /><small>4</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2013. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br /><small>6</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta India Grand Prix|IND]]<br /><small>19</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2013. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2013. aasta USA Grand Prix|USA]]<br /><small>6</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2013. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br /><small>8</small> | | | ! 51 ! 10. |- | [[2014. aasta Vormel 1 hooaeg|2014]] ! [[Force India]] | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br /><small>6</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Malaisia Grand Prix|MAL]]<br /><small>5</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Bahreini Grand Prix|BAH]]<br /><small>5</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]<br /><small>6</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br /><small>10</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br /><small>5</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br /><small>5</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br /><small>9</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br /><small>8</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Saksa Grand Prix|GER]]<br /><small>7</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2014. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br /><small>10</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br /><small>12</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br /><small>9</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br /><small>8</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2014. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br /><small>12</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2014. aasta USA Grand Prix|USA]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br /><small>8</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2014. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br /><small>6</small> | | | ! 96 ! 9. |- | [[2015. aasta Vormel 1 hooaeg|2015]] ! [[Force India]] | bgcolor="#DFFFDF" | [[2015. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br /><small>7</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2015. aasta Malaisia Grand Prix|MAL]]<br /><small>14</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2015. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2015. aasta Bahreini Grand Prix|BAH]]<br /><small>13</small> | bgcolor="#CFCFFF" | [[2015. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br /><small>15</small> | bgcolor="#CFCFFF" | [[2015. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br /><small>11</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2015. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br /><small>8</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2015. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br /><small>6</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2015. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br /><small>7</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2015. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>katk</small> | bgcolor=" | [[2015. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br /><small>–</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2015. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br /><small>7</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2015. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2015. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br /><small>6</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2015. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2015. aasta USA Grand Prix|USA]]<br /><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2015. aasta Mehhiko Grand Prix|MEX]]<br /><small>7</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2015. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br /><small>6</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2015. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br /><small>7</small> | | | ! 58 ! 10. |- | [[2016. aasta Vormel 1 hooaeg|2016]] ! [[Force India]] | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br><small>7</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2016. aasta Bahreini Grand Prix|BAH]]<br><small>15</small> | bgcolor="#cfcfff" | ''[[2016. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]''<br><small>15</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2016. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2016. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br><small>6</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br><small>8</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Euroopa Grand Prix|EUR]]<br><small>9</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2016. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br><small>19^{{pistoda}}</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br><small>7</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>10</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br><small>7</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br><small>4</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br><small>10</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2016. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Malaisia Grand Prix|MAL]]<br><small>8</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br><small>8</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2016. aasta USA Grand Prix|USA]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Mehhiko Grand Prix|MEX]]<br><small>7</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br><small>7</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br><small>7</small> | ! 72 ! 9. |- | [[2017. aasta Vormel 1 hooaeg|2017]] ! [[Renault Vormel 1-s|Renault]] | bgcolor="#cfcfff" | [[2017. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br><small>11</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2017. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]<br><small>12</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2017. aasta Bahreini Grand Prix|BAH]]<br><small>9</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2017. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br><small>8</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2017. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br><small>6</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2017. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2017. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br><small>8</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2017. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2017. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br><small>13</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2017. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br><small>6</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2017. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>17^{{pistoda}}</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2017. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br><small>6</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2017. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br><small>13</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2017. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2017. aasta Malaisia Grand Prix|MAL]]<br><small>16</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2017. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2017. aasta USA Grand Prix|USA]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2017. aasta Mehhiko Grand Prix|MEX]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br><small>10</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2016. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br><small>6</small> | | !10. !46 |- | [[2018. aasta Vormel 1 hooaeg|2018]] ! [[Renault Vormel 1-s|Renault]] | bgcolor="#DFFFDF" | [[2018. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br><small>7</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2018. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br><small>6</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2018. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]<br><small>6</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2018. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2018. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2018. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br><small>8</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2018. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br><small>7</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2018. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br><small>9</small> | bgcolor="#efcfff" | [[2018. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2018. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br><small>6</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2018. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br><small>5</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2018. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>12</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2018. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2018. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br><small>13</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2018. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br><small>10</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2018. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br><small>12</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2018. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2018. aasta USA Grand Prix|USA]]<br><small>6</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2018. aasta Mehhiko Grand Prix|MEX]]<br><small>6</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2018. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2018. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br><small>katk</small> | ! 7. ! 69 |- | [[2019. aasta Vormel 1 hooaeg|2019]] ! [[Renault Vormel 1-s|Renault]] | bgcolor="#DFFFDF" | [[2019. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br><small>7</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2019. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br><small>17^{{pistoda}}</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2019. aasta Hiina Grand Prix|CHN]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2019. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br><small>14</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2019. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br><small>13</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2019. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br><small>13</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2019. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br><small>7</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2019. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br><small>8</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2019. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br><small>13</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2019. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br><small>10</small> | bgcolor="#EFCFFF" | [[2019. aasta Saksamaa Grand Prix|GER]]<br><small>katk</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2019. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>12</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2019. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br><small>8</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2019. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br><small>5</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2019. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br><small>9</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2019. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]]<br><small>10</small> |bgcolor="#000000" {{värvi|#FFFFFF}}| [[2019. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br><small>DSQ</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2019. aasta Mehhiko Grand Prix|MEX]]<br><small>10</small> | bgcolor="#DFFFDF" | [[2019. aasta USA Grand Prix|USA]]<br><small>9</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2019. aasta Brasiilia Grand Prix|BRA]]<br><small>15</small> | bgcolor="#cfcfff" | [[2019. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br><small>12</small> | ! 14. ! 37 |- |[[2020. aasta Vormel 1 hooaeg|2020]] ! [[Racing Point F1|Racing Point]] | [[2020. aasta Austria Grand Prix|AUT]] | [[2020. aasta Steiermargi Grand Prix|STY]] | [[2020. aasta Ungari Grand Prix|HUN]] | [[2020. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br><small>DNS</small> |bgcolor="#DFFFDF"| [[70. aastapäeva Grand Prix|70A]]<br><small>7</small> | [[2020. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]] | [[2020. aasta Belgia Grand Prix|BEL]] | [[2020. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]] | [[2020. aasta Toscana Grand Prix|TUS]] | [[2020. aasta Venemaa Grand Prix|RUS]] |bgcolor="#DFFFDF"| [[2020. aasta Eifeli Grand Prix|EIF]]<br><small>8</small> | [[2020. aasta Portugali Grand Prix|POR]] | [[2020. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]] | [[2020. aasta Türgi Grand Prix|TUR]] | [[2020. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]] | [[2020. aasta Sakhiri Grand Prix|SKH]] | [[2020. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]] | | | | | ! 15. ! 10 |- |[[2022. aasta Vormel 1 hooaeg|2022]] ![[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martin]] |bgcolor="#CFCFFF"| [[2022. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br><small>17</small> |bgcolor="#CFCFFF"| [[2022. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br><small>12</small> | [[2022. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]] | [[2022. aasta Emilia Romagna Grand Prix|EMI]] | [[2022. aasta Miami Grand Prix|MIA]] | [[2022. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]] | [[2022. aasta Monaco Grand Prix|MON]] | [[2022. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]] | [[2022. aasta Kanada Grand Prix|CAN]] | [[2022. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]] | [[2022. aasta Austria Grand Prix|AUT]] | [[2022. aasta Prantsusmaa Grand Prix|FRA]] | [[2022. aasta Ungari Grand Prix|HUN]] | [[2022. aasta Belgia Grand Prix|BEL]] | [[2022. aasta Hollandi Grand Prix|NED]] | [[2022. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]] | [[2022. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]] | [[2022. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]] | [[2022. aasta USA Grand Prix|USA]] | [[2022. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]] | [[2022. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]] | [[2022. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]] !22. !0 |- |[[2023. aasta Vormel 1 hooaeg|2023]] ![[Haas F1 Team|Haas]] |bgcolor="#CFCFFF"| [[2023. aasta Bahreini Grand Prix|BHR]]<br><small>15</small> |bgcolor="#CFCFFF"| [[2023. aasta Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br><small>12</small> |bgcolor="#DFFFDF"| [[2023. aasta Austraalia Grand Prix|AUS]]<br><small>7</small> |bgcolor="#CFCFFF"| [[2023. aasta Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br><small>17</small> |bgcolor="#CFCFFF"| [[2023. aasta Miami Grand Prix|MIA]]<br><small>15</small> |bgcolor="#CFCFFF"| [[2023. aasta Monaco Grand Prix|MON]]<br><small>17</small> |bgcolor="#CFCFFF"| [[2023. aasta Hispaania Grand Prix|ESP]]<br><small>15</small> |bgcolor="#CFCFFF"| [[2023. aasta Kanada Grand Prix|CAN]]<br><small>15</small> |bgcolor="#EFCFFF"| [[2023. aasta Austria Grand Prix|AUT]]<br><small>katk⁶</small> |bgcolor="#CFCFFF"| [[2023. aasta Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br><small>13</small> |bgcolor="#CFCFFF"| [[2023. aasta Ungari Grand Prix|HUN]]<br><small>14</small> |bgcolor="#CFCFFF"| [[2023. aasta Belgia Grand Prix|BEL]]<br><small>18</small> |bgcolor="#CFCFFF"| [[2023. aasta Hollandi Grand Prix|NED]]<br><small>12</small> | [[2023. aasta Itaalia Grand Prix|ITA]]<br><small></small> | [[2023. aasta Singapuri Grand Prix|SIN]]<br><small></small> | [[2023. aasta Jaapani Grand Prix|JPN]]<br><small></small> | [[2023. aasta Katari Grand Prix|QAT]]<br><small></small> | [[2023. aasta USA Grand Prix|USA]]<br><small></small> | [[2023. aasta Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br><small></small> | [[2023. aasta São Paulo Grand Prix|SAP]]<br><small></small> | [[2023. aasta Las Vegase Grand Prix|LVG]]<br><small></small> |[[2023. aasta Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br><small></small> !14.* !9* |} {{F1 sõitjate saavutuste tabeli legend}} ==Välislingid== {{Commons}} * [http://www.nico-huelkenberg.de/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Hülkenberg, Nico}} [[Kategooria:Saksamaa Vormel 1 piloodid]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] o79j4d0tyqtdln7wzkfbz5jwdit1kk9 0 196299 7200599 6907685 2026-07-24T02:03:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200599 wikitext text/x-wiki '''Otto Mauritz Kugelberg''' ([[31. jaanuar]] [[1843]] Borg, Västra Harg, [[Östergötlandi lään]] – [[31. jaanuar]] [[1916]] [[Stockholm]]) oli rootsi [[genealoog]] ja [[Rootsi Post]]i revident.<ref name="Indebetou">[[Govert Indebetou]]: "Otto Kugelberg". (Personhistorisk tidskrift, [http://www.archive.org/stream/personhistoriskt191516pers#page/n988/mode/1up lk. 54–56]) Stockholm, 1916 </ref> Ta kirjutas [[Rootsi]] ja [[Soome]] [[postimeister|postimeistrite]] [[biograafialeksikon]]i ([[rootsi keel]]es: "Postmästare i Sverige och Finland"), kus on 17. sajandi algusest 19. sajandi lõpuni tegutsenud postitöötajate elulood. Ta [[Kollektsioneerimine|kogus]] ajalehtedest sünni-, abielu- ja surmateateid, mis pärast tema surma annetati [[Rootsi Kuninglik Raamatukogu|Rootsi Kuninglikule Raamatukogule]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.ediffah.org/search/present.cgi?id=ediffah:kb:819199:1189779001&termlist=h |pealkiri=Otto Kugelberg: Material rörande Kugelbergska samlingen |vaadatud=2010-01-04 |arhiivimisaeg=2025-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123100606/http://ediffah.org/search/present.cgi?id=ediffah:kb:819199:1189779001&termlist=h |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://nad.ra.se/archive_index.aspx?id=739d54da-24dd-4867-87dc-a6a27bb2c3e2&s=Siv |pealkiri=Rootsi arhiivide andmebaas: Otto Mauritz Kugelberg |vaadatud=2010-01-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305150440/http://nad.ra.se/archive_index.aspx?id=739d54da-24dd-4867-87dc-a6a27bb2c3e2&s=Siv |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2006]]. aastal avaldas Rootsi genealoogiaselts (''Sveriges Släktforskarförbund'') tema kogu põhjal [[DVD]], mis sisaldab 21 600 skaneeritud pilti ja umbes 100 000 märget aastatest 1888–1904. <ref>{{Netiviide |url=http://www.genealogi.se/nysid06/news0143.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-01-04 |arhiivimisaeg=2007-06-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070625200251/http://www.genealogi.se/nysid06/news0143.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema vanemad olid kapten Claes August Kugelberg (1803–1895) ja Carolina Wilhelmina Beata Eleonora von Post. 1883. aastal abiellus ta Anna Magdalena Storkirkiga (sündinud 1855). Abikaasa õde Hilda Augusta Storkirk oli assessori ja vabahärra Carl Jakob Joakim Staël von Holsteini (1843–1890) abikaasa ning sõjandusalaste ja [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlike]] raamatute autori dr [[Lage Fabian Wilhelm Staël von Holstein|Lage Staël von Holstein]]i (1886–1946) ema.<ref>[[Staël von Holstein]]id raamatus "Sveriges ridderskaps och adels kalender 1923", [http://runeberg.org/adelskal/1923/1153.html lk 1147]</ref> Tema esivanemad olid tõenäoliselt pärit [[Liivimaa]]lt ja 17. sajandil Rootsi kolinud.<ref name="Indebetou"></ref> ==Teoseid== *Postmästare i Sverige och Finland från äldre till närvarande tid : biografiska anteckningar. Stockholm O. Kugelberg 1894–98, 280 lk. <ref>[http://libris.kb.se/bib/1644732 libris.se]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kugelberg, Otto}} [[Kategooria:Rootsi inimesed]] [[Kategooria:Genealoogid]] [[Kategooria:Kollektsionäärid]] [[Kategooria:Filatelistid]] [[Kategooria:Sündinud 1843]] [[Kategooria:Surnud 1916]] 7hnmvhijy6mpgvfayze2cuoev91afln 0 197403 7200395 6997315 2026-07-23T15:38:20Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7200395 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Hermann Samson | pilt = BM09061Am.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Hermann Samson | sünninimi = | sünniaeg = [[4. märts]] [[1579]] | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = [[16. detsember]] [[1643]] | surmakoht = Riia, Rootsi kuningriik | rahvus = | kodakondsus = | alma mater = [[Wittenbergi ülikool]] | haridus = | elukutse = vaimulik | tegevusala = kogudusepastor, ülempastor, [[superintendent]] | töökoht = [[Riia Püha Peetri kirik]], [[Liivimaa superintendent]] | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = 1641. aastast Rootsi [[aadliseisus]] | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = [[Samson von Himmelstjerna]]d | autogramm = }} '''Hermann Samson''' ([[ladina keel|ladina]] Hermannus Samsonius; [[läti keel|läti]] Hermanis Samsons; [[4. märts]] [[1579]] [[Riia]] – [[16. detsember]] [[1643]] Riia, Rootsi kuningriik) oli Liivimaa vaimulik ja [[teoloog]], esimene [[Rootsi aeg|Rootsi-aegne]] [[Liivimaa]] [[luterlus|luterlik]] [[superintendent]]. ==Elulugu== Hermann Samson õppis [[1599]]. aastast [[Rostocki ülikool]]is [[ladina]] ja [[kreeka]] kirjandust [[Eilhard Lubinus]]e (1565–1621) juures ja seejärel [[Wittenbergi ülikool]]is [[teoloogia]]t (Mag. [[1605]]), võitles [[Poola aeg|Poola ajal]] [[jesuiidid|jesuiitide]] tegevuse vastu. Hermann Samson oli 1616–1643 [[Riia Püha Peetri kirik]]u ülempastor<ref>[[Christian Berkholz|Christian August Berkholz]], [http://hdl.handle.net/10062/16844 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Riga's. Abth.1, Geschichte der einzelnen Kirchen nebst chronologischem Verzeichniss der Prediger und statistischen Auszügen aus den Kirchenbüchern], Riga, 1867, seite 30</ref> ja Riia ülempastor ning nimetati [[Gustav II Adolf]]i poolt [[23. august]]il [[1622]] Liivimaa superintendendiks<ref>[[Gustav von Bergmann (1749–1814)|Gustav von Bergmann]]: Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. (Biographie der Lutherischen Prediger in der Provinz Livland), 1776 [http://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&hl=en&pg=PA120 lk.120]</ref> <ref>[[Eesti Ajalooarhiiv]]i fond [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1912 Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium – 5273]</ref>. [[1626]]. aastal avaldas Samson nõiajutluste kogu "Neun Außerlesen und Wolgegründete Hexen Predigt", nn "Üheksa nõiajutlust", milles kirjeldab [[nõid]]u, ning annab üksikasjalise juhendi, mida nende vastu teha.<ref>"Neun Außerlesen und Wolgegründete Hexen Predigt Darinnen der Terminus Magiae oder Zäuberey nach den Logicalischen terminis richtig und kürtzlich auß Gottes Wort und andern Schribenten und Historien erkläret und außgeführet worden und in der Thumb Kirchen zu Riga öffentlich gehalten vorden durch Hermannum Samsonium Pastorn und Superintendenten", Riga: Gerhard Schröder 1626</ref> [[1638]]. aastal kinkis Rootsi kuninganna [[Kristiina]] talle [[Vestiena mõis|Vestiena (Festen) mõis]]a.<ref>Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 4. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1832, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000343/images/index.html?seite=24 lk. 22-]</ref> 19. septembril [[1641]] sai Hermann Samson<ref>Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 [https://runeberg.org/schkling/0260.html s. 252]</ref> Rootsi [[aadel|aadlikuks]]<ref>Schwedisches Adelsdiplom für Hermann Samson, ausgestellt v. d. Vormundschafsregierung der Königin Christina, d. d. Stockholm 1640 19. 11 [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 196 </ref>, kuid [[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|ei introdutseeritud]] Rootsi rüütelkonda. Samsonite järeltulijad immatrikuleeriti [[Rootsi rüütelkond]]a aadlinimega [[Samson von Himmelstjerna|Samson-Himmelstjerna]] (nt 2349<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Samson-Himmelstjerna_nr_2349 Von Samson-Himmelstjerna nr 2349], www.adelsvapen.com</ref>). [[Riia toomkirik]]u ühel vitraažaknal on kujutatud Samsoni ja kuningas [[Gustav II Adolf]]i kohtumist.<ref>http://www.samson-himmelstjerna.de/html/origin.html</ref> ==Perekond== Tema vanemad olid [[Riia]] linnasoldatite ülem (''bürgerhauptmann'') Naeman Samson (surnud 1583) ja Anna Bocker. Isa surma järel 1583 sai tema kasuisaks Riia kaupmees Boriss [[Depkin]]. Ta abiellus 24. juunil 1609 Helena Hartmanniga, kes oli kaupmees Bruno Hartmanni ja Helena Glandorfi tütar.<ref>[[Samson-Himmelstjerna]]d raamatus: ''Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft'', Görlitz, 1935 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000345/images/index.html?seite=572 lk.572–582, 693–694]</ref> Abielust sündisid Bruno Samson (suri 1647) ja [[Hermann von Samson]] (1619–1678), kes oli [[Riia raad|Riia]] [[bürgermeister]]<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, ''Privilegium nobilitatis Senatus Rigensis'', {{BSB|00001249,00697|seite 269}}</ref> ja Riia [[linnusekrahv]], [[Vestiena mõis|Vestiena]] (Festen) ja [[Bīriņi mõis|Bīriņi]] (Koltzen) mõisnik.<ref>Samson-Himmelstjernad raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1,1: Livland'', Görlitz, 1929 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=183 lk.174–192]</ref><ref>Samson-Himmelstjernad raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3: Estland'', Görlitz, 1930 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=226 lk.217–220]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[James Dobreff]]i dissertatsioon: "Hermannus Samsonius to [[Axel Oxenstierna]]. Latin Correspondence from 1621 to 1630 with Linguistic and Historical Commentaries.", [[Lund]]: [[Lundi ülikool|Lund University]] 2006, ISBN 9162869523 [http://www.lu.se/o.o.i.s?id=12588&postid=25953], [http://libris.kb.se/bib/10246965 libris.se] *[[Vivian Siirman]]i magistritöö: Hermann Samsoni (1579–1643) trükitud jutlused varauusaegse vaimuliku meediumina (juhendaja: [[Mati Laur]]) ; Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, ajaloo ja arheoloogia instituut, üldajaloo õppetool, Tartu : Tartu Ülikool, 2008 [http://tartu.ester.ee/record=b2417467 Andmed ESTERis] ==Välislingid== {{commonskat|}} *{{BBLD|0000000071395071}} *[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR9/BM09061Am.htm Hermann Samson; das Porträt; die Gravüre] — Hermann Samsoni portree [[Johann Christoph Brotze]] kogus. *[https://www.ester.ee/search~S1*est?/aSamson+Hermann/asamson+hermann/1%2C9%2C127%2CB/exact&FF=asamson+hermann+1579+1643&1%2C66%2C Teoseid] [[ESTER]]is *[http://libris.kb.se/hitlist?q=WFRF%3A%28Samson+von+Himmelstierna+Herman+1579+1643%29&d=libris&m=10&p=1&hist=true&noredirect=true Teoseid: libris.se] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Poola aeg]] | nimi=[[Liivimaa superintendent]] | aeg=[[1622]]–[[1643]]| järgnev=[[Johannes Laurentii Stalenus]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Samson, Hermann}} [[Kategooria:Samson-Himmelstjernad]] [[Kategooria:Rootsi luteriusu vaimulikud]] [[Kategooria:Riia Püha Peetri koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Superintendendid]] [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Rostocki Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1579]] [[Kategooria:Surnud 1643]] rmc06kjox1mq92hifid0c3dfynwpwem 7200410 7200395 2026-07-23T15:54:11Z Amherst99 15496 /* Perekond */ 7200410 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Hermann Samson | pilt = BM09061Am.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Hermann Samson | sünninimi = | sünniaeg = [[4. märts]] [[1579]] | sünnikoht = [[Riia]] | surmaaeg = [[16. detsember]] [[1643]] | surmakoht = Riia, Rootsi kuningriik | rahvus = | kodakondsus = | alma mater = [[Wittenbergi ülikool]] | haridus = | elukutse = vaimulik | tegevusala = kogudusepastor, ülempastor, [[superintendent]] | töökoht = [[Riia Püha Peetri kirik]], [[Liivimaa superintendent]] | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = 1641. aastast Rootsi [[aadliseisus]] | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = [[Samson von Himmelstjerna]]d | autogramm = }} '''Hermann Samson''' ([[ladina keel|ladina]] Hermannus Samsonius; [[läti keel|läti]] Hermanis Samsons; [[4. märts]] [[1579]] [[Riia]] – [[16. detsember]] [[1643]] Riia, Rootsi kuningriik) oli Liivimaa vaimulik ja [[teoloog]], esimene [[Rootsi aeg|Rootsi-aegne]] [[Liivimaa]] [[luterlus|luterlik]] [[superintendent]]. ==Elulugu== Hermann Samson õppis [[1599]]. aastast [[Rostocki ülikool]]is [[ladina]] ja [[kreeka]] kirjandust [[Eilhard Lubinus]]e (1565–1621) juures ja seejärel [[Wittenbergi ülikool]]is [[teoloogia]]t (Mag. [[1605]]), võitles [[Poola aeg|Poola ajal]] [[jesuiidid|jesuiitide]] tegevuse vastu. Hermann Samson oli 1616–1643 [[Riia Püha Peetri kirik]]u ülempastor<ref>[[Christian Berkholz|Christian August Berkholz]], [http://hdl.handle.net/10062/16844 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger Riga's. Abth.1, Geschichte der einzelnen Kirchen nebst chronologischem Verzeichniss der Prediger und statistischen Auszügen aus den Kirchenbüchern], Riga, 1867, seite 30</ref> ja Riia ülempastor ning nimetati [[Gustav II Adolf]]i poolt [[23. august]]il [[1622]] Liivimaa superintendendiks<ref>[[Gustav von Bergmann (1749–1814)|Gustav von Bergmann]]: Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. (Biographie der Lutherischen Prediger in der Provinz Livland), 1776 [http://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&hl=en&pg=PA120 lk.120]</ref> <ref>[[Eesti Ajalooarhiiv]]i fond [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1912 Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium – 5273]</ref>. [[1626]]. aastal avaldas Samson nõiajutluste kogu "Neun Außerlesen und Wolgegründete Hexen Predigt", nn "Üheksa nõiajutlust", milles kirjeldab [[nõid]]u, ning annab üksikasjalise juhendi, mida nende vastu teha.<ref>"Neun Außerlesen und Wolgegründete Hexen Predigt Darinnen der Terminus Magiae oder Zäuberey nach den Logicalischen terminis richtig und kürtzlich auß Gottes Wort und andern Schribenten und Historien erkläret und außgeführet worden und in der Thumb Kirchen zu Riga öffentlich gehalten vorden durch Hermannum Samsonium Pastorn und Superintendenten", Riga: Gerhard Schröder 1626</ref> [[1638]]. aastal kinkis Rootsi kuninganna [[Kristiina]] talle [[Vestiena mõis|Vestiena (Festen) mõis]]a.<ref>Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 4. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1832, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000343/images/index.html?seite=24 lk. 22-]</ref> 19. septembril [[1641]] sai Hermann Samson<ref>Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 [https://runeberg.org/schkling/0260.html s. 252]</ref> Rootsi [[aadel|aadlikuks]]<ref>Schwedisches Adelsdiplom für Hermann Samson, ausgestellt v. d. Vormundschafsregierung der Königin Christina, d. d. Stockholm 1640 19. 11 [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 196 </ref>, kuid [[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend|ei introdutseeritud]] Rootsi rüütelkonda. Samsonite järeltulijad immatrikuleeriti [[Rootsi rüütelkond]]a aadlinimega [[Samson von Himmelstjerna|Samson-Himmelstjerna]] (nt 2349<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Samson-Himmelstjerna_nr_2349 Von Samson-Himmelstjerna nr 2349], www.adelsvapen.com</ref>). [[Riia toomkirik]]u ühel vitraažaknal on kujutatud Samsoni ja kuningas [[Gustav II Adolf]]i kohtumist.<ref>http://www.samson-himmelstjerna.de/html/origin.html</ref> ==Perekond== Tema vanemad olid [[Riia]] linnasoldatite ülem ([[saksa keel]]es ''Bürgerhauptmann'') Naeman Samson (surnud 1583) ja Anna Bocker. Isa surma järel 1583 sai tema kasuisaks Riia kaupmees Boriss [[Depkin]]. Ta abiellus 24. juunil 1609 Helena Hartmanniga, kes oli kaupmees Bruno Hartmanni ja Helena Glandorfi tütar.<ref>[[Samson-Himmelstjerna]]d raamatus: ''Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft'', Görlitz, 1935 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000345/images/index.html?seite=572 lk.572–582, 693–694]</ref> Abielust sündisid Bruno Samson (suri 1647) ja [[Hermann von Samson]] (1619–1678), kes oli [[Riia raad|Riia]] [[bürgermeister]]<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, ''Privilegium nobilitatis Senatus Rigensis'', {{BSB|00001249,00697|seite 269}}</ref> ja Riia [[linnusekrahv]], [[Vestiena mõis|Vestiena]] (Festen) ja [[Bīriņi mõis|Bīriņi]] (Koltzen) mõisnik.<ref>Samson-Himmelstjernad raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1,1: Livland'', Görlitz, 1929 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?seite=183 lk.174–192]</ref><ref>Samson-Himmelstjernad raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3: Estland'', Görlitz, 1930 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=226 lk.217–220]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[James Dobreff]]i dissertatsioon: "Hermannus Samsonius to [[Axel Oxenstierna]]. Latin Correspondence from 1621 to 1630 with Linguistic and Historical Commentaries.", [[Lund]]: [[Lundi ülikool|Lund University]] 2006, ISBN 9162869523 [http://www.lu.se/o.o.i.s?id=12588&postid=25953], [http://libris.kb.se/bib/10246965 libris.se] *[[Vivian Siirman]]i magistritöö: Hermann Samsoni (1579–1643) trükitud jutlused varauusaegse vaimuliku meediumina (juhendaja: [[Mati Laur]]) ; Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, ajaloo ja arheoloogia instituut, üldajaloo õppetool, Tartu : Tartu Ülikool, 2008 [http://tartu.ester.ee/record=b2417467 Andmed ESTERis] ==Välislingid== {{commonskat|}} *{{BBLD|0000000071395071}} *[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR9/BM09061Am.htm Hermann Samson; das Porträt; die Gravüre] — Hermann Samsoni portree [[Johann Christoph Brotze]] kogus. *[https://www.ester.ee/search~S1*est?/aSamson+Hermann/asamson+hermann/1%2C9%2C127%2CB/exact&FF=asamson+hermann+1579+1643&1%2C66%2C Teoseid] [[ESTER]]is *[http://libris.kb.se/hitlist?q=WFRF%3A%28Samson+von+Himmelstierna+Herman+1579+1643%29&d=libris&m=10&p=1&hist=true&noredirect=true Teoseid: libris.se] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Poola aeg]] | nimi=[[Liivimaa superintendent]] | aeg=[[1622]]–[[1643]]| järgnev=[[Johannes Laurentii Stalenus]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Samson, Hermann}} [[Kategooria:Samson-Himmelstjernad]] [[Kategooria:Rootsi luteriusu vaimulikud]] [[Kategooria:Riia Püha Peetri koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Superintendendid]] [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Rostocki Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1579]] [[Kategooria:Surnud 1643]] 6sp633lo2il3ekef6a8z3x15zc6j1ew 0 203420 7200328 7193987 2026-07-23T13:02:28Z ~2026-40247-05 233618 /* */ 7200328 wikitext text/x-wiki [[Fail:Manivald Kasepõld. Eesti sõjaväelane 2021.jpg|pisi|Manivald Kasepõld (2021)]] '''Manivald Kasepõld''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1952]])<ref>[https://www.kaitseliit.ee/et/manivald-kasepold Manivald Kasepõld]</ref> on [[Eesti]] [[sõjaväelane]], aastast 1992 [[kindralmajor|Vabariigi Presidendi käskkirja alusel kindralmajor]].<ref>[https://sonumid.ee/?p=87369 Manivald Kasepõld sai kätte kindralmajori auastme]</ref>kk.nr6 5.juuni 1992a. Ta oli [[Kaitseliidu Harju malev]]a pealik 9. augustist 1990 kuni 19. augustini 1991 ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu ülem]] 10. novembrist 1990 kuni 16. novembrini 1992. Teenis [[Vahipataljon]]i ülemana aastail [[1994]]–[[1995]].<ref>[https://web.archive.org/web/20110920063246/http://www.vahipataljon.ee/?menuID=260&ids=260 Tutvustus]. Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni koduleht. Vaadatud 24. märtsil 2011.</ref> Aastast 2023 on ta [[Eesti Eruohvitseride Kogu]] juhatuse esimees. ==Tunnustus== *2018 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-7 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kalle Eller]] | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[10. november]] [[1990]] – [[16. november]] [[1992]]| järgnev=[[Johannes Kert]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristjan Saar]] | nimi=[[Kaitseliidu Harju malev]]a pealik| aeg=[[9. august]] [[1990]] – [[19. august]] [[1991]]| järgnev=[[Kalev Ots]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kasepõld, Manivald}} [[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] [[kategooria:Vahipataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva pealikud]] [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] it6ucu4qjjhy11ifkc9ydnbxjo4g137 0 204874 7200592 7136983 2026-07-23T22:56:29Z Sumo tomus 233342 7200592 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=detsember}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Robin Juhkental | pilt = Robin juhkental.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus =1363 × 2048px | horisontaalne = Jah | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1988|05|20}}<br/>Tallinn, Eesti | pill = vokaal | hääleliik = | stiil = [[Elektrooniline muusika|elektrooniline]] [[popmuusika]] | amet = laulja, helilooja | tegev = | plaadifirma = [[Universal Music]], [[Mortimer Snerd]] (varem) | seotud_esitajad = [[Malcolm Lincoln]] [[Metro Luminal]] | URL = [http://www.myspace.com/malcolmlincoln myspace.com/malcolmlincoln] | tähelepanuväärsed_pillid = }} [[Fail:Pressimaterjal 123.jpg|pisi|Robin Juhkental Pressimaterjalid (2025)]] [[Fail:Robin Juhkental 33.jpg|pisi|Robin Juhkental Pressimaterjalid 2024]] [[Fail:Robin Juhkental2.jpg|pisi]] [[Fail:Robin Juhkental.jpg|pisi]] '''Robin Juhkental''' (sündinud [[20. mai]]l [[1988]] Tallinnas) on eesti laulja, laulukirjutaja, tele- ja raadiosaatejuht, pulmaisa, meemitegija ja õhtujuht. Televisioonis on ta töötanud uudisemagasini [[Reporter (Kanal 2)|Reporter]] välisuudiste toimetaja ja reporterina ning [[TV3]]-s toimetanud saateid "Stuudio", "Kolmekas" ja "Aardekütid". Ta on töötanud ehitustel ja reklaamiagentuuris.<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=22 rünnakut, enesetapukatsed ja Seewald. Robin Juhkental murdis kriisidest läbi |keel=et |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120568979/motlesin-et-elan-uhe-paeva-veel-robin-juhkental-murdis-kriisidest-labi |vaadatud=2026-04-22}}</ref> Ta on ansamblite [[Malcolm Lincoln]], [[Metro Luminal]] ja Robin Juhkental & The Big Bangers solist. Lisaks on avaldanud muusikat ka sooloartistina. Ansambli Malcolm Lincoln koosseisus võitis ta [[Eesti Laul 2010|2010. aastal Eesti Laulu]] võistluse ja esines samal aastal [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]]. Juhkental on laulnud ka noortebändides Speed King ja Fond, millega saavutati konkursil [[Noortebänd 2007]] teine ja kolmas koht. Raadiotöös on ta juhtinud [[Kuku Raadio]] hommikuprogrammi ning [[Raadio 2]]-s saateid "Hommik", "Drive" ja "R2 Pulss" kuni 2023. aastani<ref name=":0" />. Lisaks on ta osalenud telesaadetes "[[Kaks takti ette]]" (2007), "[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|Eesti otsib superstaari]]", "Eesti muusika karikas" ning mänginud näitlejana seriaalides "Kättemaksukontor", "[[Nurjatud tüdrukud]]", "Keskea rõõmud", "Naised vormis", "Naised saunas rääkisid" ja "Valetamisklubi". Ta on esinenud huumorifestivalil [[Luige Nokk]].<ref name=":0" /> == Haridus == Ta on õppinud [[Tallinna Kivimäe Põhikool|Tallinna Kivimäe Põhikoolis]]<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51275285/robin-juhkental-eurovisioni-ei-karda-ja-voistlust-ule-ei-hinda|pealkiri=Robin Juhkental Eurovisioni ei karda ja võistlust üle ei hinda|autor=Niineste, Mart|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=30. aprill 2010|vaadatud=02.01.2021}}</ref>, [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Tallinna Nõmme Gümnaasiumis]] ja teedeehitust [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Tallinna Tehnikakõrgkoolis]] (katkestas õpingud 2008)<ref name=":0" />.[[Fail:Robinjuhkental2.jpg|pisi|F: Jaanar Nikker (2022)]] == Isiklikku == Ta isa oli [[ehitusinsener]].<ref name=":0" /> Ta veetis lapsepõlve [[Nõmme linnaosa|Nõmmel]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]].<ref name=":0" /> 2023. aasta veebruaris abiellus ta fotograafi ja modelli Pille-Riinuga. Nad kohtusid 2019. aastal<ref name=":0" />. 2024. aasta 15. veebruaril sündis neil tütar. 2025. aasta augustis sündis neile teine tütar. Tal on varasemast kooselust veel üks laps.<ref name=":02">{{Netiviide |pealkiri=Rõõmusõnum! Robin Juhkentali ja tema abikaasa perre sünnib peagi laps|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120356026/roomusonum-robin-juhkentali-ja-tema-abikaasa-perre-sunnib-peagi-laps|vaadatud=2025-02-10|väljaanne=Kroonika|keel=et}}</ref> Ta on harrastanud kergejõustikku, võitluskunste ja jõutreeningut.<ref name=":0" /> Ta on põdenud masendust.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Mart Niineste]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51187660/tassike-teed-robin-juhkentaliga? "Tassike teed Robin Juhkentaliga"], Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2010 * [https://www.instagram.com/joblinruhkental/ Juhkental Instagramis] * [https://www.eestiaa.ee/kataloog/ansamblid/robin-juhkental Juhkentali artistiprofiil] * [https://www.youtube.com/watch?v=51YnM5WJoLY&list=PLqOhkKhN-z25qbkKzOUEAoeAdBrQEF_r_ Juhkentali muusikakanal] {{JÄRJESTA:Juhkental, Robin}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] 2m1wa3kses8zseg0tr473ab6cr55xls 0 205575 7200649 7099575 2026-07-24T08:08:53Z AstroTasku 123864 /* Valimised Eestis */ lisasin valimisringkondi ning organisatsioonilisi kuuluvusi 7200649 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib NSV Liidu parlamendist 1989–1991; teiste Rahvasaadikute Kongresside kohta vaata lehekülge [[Rahvasaadikute Kongress (täpsustus)]].}} '''Rahvasaadikute Kongress''' ([[vene keel]]es ''Съезд народных депутатов СССР'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] viimane kõrgeim riigivõimu organ, mis funktsioneeris [[25. mai]]st [[1989]] kuni [[5. september|5. septembrini]] [[1991]], kui võttis [[Nõukogude Liidu president|NSV Liidu presidendi]] [[Mihhail Gorbatšov]]i ettepanekul vastu otsuse enda laialisaatmiseks. == Rahvasaadikute kongressi valimised == [[NLKP Keskkomitee peasekretär]] Gorbatšov üritas [[perestroika]] ja [[glasnost]]i tingimustes reorganiseerida riigi kõrgeimat riigivõimu organit demokratiseerimise suunas, et vähendada, kuid säilitada [[Nomenklatuur (eliit)|parteinomenklatuur]]i mõju ning kaudselt üritada juurutada [[õigusriik|õigusriigi]] põhimõtteid. Selle üheks elemendiks oli mitme kandidaadiga vabade valimiste süsteemi käivitamine. Selleks oli vaja muuta [[1977]]. aastal vastu võetud [[1977. aasta NSV Liidu konstitutsioon|NSV Liidu konstitutsioon]]i (põhiseadust), milline protsess käivitati [[NLKP XIX konverents]]il, mis algas [[28. juuni]]l [[1988]]. NSV Liidu uus konstitutsioon hakkas kehtima 1. detsembril 1988. Selle kohaselt loodud Rahvasaadikute Kongressi (RK) saadikute volitusteks kehtestati viieaastane periood. Muudeti valimissüsteemi. Loodi ühe või mitmemandaadilised ringkonnad, määrati ühiskondlikele organisatsioonidele kvoodid ning valimiseelsete koosolekute läbiviimise kord. Sätestati, et saadikukandidaatide arvu ei piirata. RK suuruseks määrati 2250 saadikut. Nendest 1500 määrati vabalt valitavateks territoriaalsel ja rahvuslik-territoriaalsel printsiibil ning 750 delegeeritavateks ühiskondlike organisatsioonide poolt. Sellega garanteeris [[NLKP]] juhtiv parteiaparaat, kes ei riskinud vabasse valimisvõitlusse minna, endale kohad Rahvasaadikute Kongressil. == Valimised Eestis == RK valimised toimusid [[26. märts]]il [[1989]]. Need olid teatud reservatsiooniga üldse esimesed vabad valimised NSV Liidu ja [[Eesti NSV]] ajaloos. Eestile, nagu kõikidele liiduvabariikidele, oli eraldatud 32 saadikukohta rahvuslik-territoriaalsete ringkondade kaudu. Nendele kohtadele kandideeris Eestis 97 isikut. Neli mandaati jaotati territoriaalsete ringkondade kaudu 8 kandideerija vahel. Tegemist oli [[isikuvalimised|isikuvalimistega]], mistõttu ükski tollal tegutsenud poliitiline jõud oma konkreetse valimisnimekirjaga ei esinenud. Kuid poliitiliste rühmituste poolt koostati toetust väärivate saadikukandidaatide nimekirju. Rahvarinde soosikute nimekirjas oli 23 isikut, nende hulgas ka taktikalistel kaalutlustel [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] juhtfiguurid [[Vaino Väljas]], [[Indrek Toome]] ja [[Arnold Rüütel]]. Nendes valimisringkondades, kus nimetatud kolm kandideerisid, [[Rahvarinne]] omi arvestatavaid kandidaate välja ei pannud. Rahvarinne toetas kaudselt ka [[Töökollektiivide Liit|Töökollektiivide Liidu]] (TKL) liidrit [[Ülo Nugis]]t, pastor [[Illar Hallaste]]t tema võitluses Virumaal [[Siim Kallas]]ega, Maaliidu esindajat [[Arvo Sirendi]]t ning luuletaja ja tõlkijat [[Aivo Lõhmus]]t. EKP soosikute ringkonda kuulus 18 inimest, kusjuures 5 neist olid selgelt suurriiklike huvide väljendajad ja Eesti iseseisvuse vastased. [[Roheline Liikumine]] tõstis esile oma juhtfiguurid [[Juhan Aare]], [[Tiit Made]], [[Vello Pohla]] ja [[Ants Paju]] ning jagas toetust veel 24 inimesele, kes suuremalt jaolt kuulusid ka Rahvarinde mõjusfääri. [[Töökollektiivide Liit]] avaldas toetus 12-le oma liikmeskonda kuulunud kandidaadile, kuid hoidus teistele toetust avaldamast. Nõukogude impeeriumi meelne [[Interliikumine]] ja [[Töökollektiivide Ühendnõukogu]] tegid panuse 16 kandideerijale. Ülejäänud 35 kandideerinut läksid valimiseelsesse võitlusse individuaalses korras ilma konkreetse ühiskondlik-poliitilise toetuseta. [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) otsustas neid valimisi boikoteerida ja omi kandidaate mitte esitada, kutsudes rahvast üles mitte valimistel osalema. Valimistel osales 1 014 360 hääleõiguslikku inimest, mis tähendas, et boikoti õhutamine jäi marginaalseks. [[Laulev revolutsioon|Laulva revolutsiooni]] käigus populaarseks saanud persoonid tegid valimistel puhta töö. Rahvarinde kandidaat [[Igor Gräzin]] (NLKP) sai Pärnu maavalimisringkonnas 97,67% häältest. [[Vaino Väljas]] (NLKP) sai 92,80%, [[Rein Otsason]] (NLKP) 92,34%, [[Indrek Toome]] (NLKP, EKP) 91,24% Võru rahvuslik-territoriaalses valimisrinkonnas nr. 461, [[Arnold Rüütel]] (NLKP) 90,33%, [[Arder Väli]] (NLKP) 89,04%, [[Ignar Fjuk]] (parteitu) 86,65%, [[Juhan Aare]] (NLKP) 85,79%, [[Ülo Vooglaid]] (parteitu, kuid ennistati 15. mail 1989 NLKP liikmeks) 83,89%, [[Marju Lauristin]] (NLKP, RR) 83,57% Tartu territoriaalses valimisringkonnas nr. 750 jne. Võidu oma konkurentide üle saavutasid ka [[Hardo Aasmäe]] (NLKP), [[Mihhail Bronštein]] (NLKP), [[Arvo Haug]] (NLKP), [[Vladimir Jarovoi]] (NLKP), [[Siim Kallas]] (NLKP), [[Oleg Klušin]] (NLKP), [[Jüri Kraft]] (NLKP), [[Nikolai Kutašov]] (NLKP), [[Tiit Käbin]] (NLKP), [[Tõnu Laak]] (NLKP), [[Endel Lippmaa]] (parteitu), [[Tiit Made]] (NLKP), [[Mikk Mikiver]] (NLKP), Ülo Nugis (NLKP), [[Hasso Nurm]] (NLKP), [[Viktor Palm]] (NLKP), [[Tadeuš Pupkevitš]] (NLKP), [[Ivar Raig]] (NLKP), [[Edgar Savisaar]] (NLKP) ja [[Gustav Tõnspoeg]] (NLKP). Kuues valimisringkonnas aga ei saavutanud ükski kandidaat 50%+1 häält ning korraldamisele tulid kahe enam hääli saanu vahel kordusvalimised. Võidu saavutasid [[Gennadi Golubkov]] (NLKP), [[Peeter Jalakas (1942)|Peeter Jalakas]] (NLKP), [[Jevgeni Kogan]] (NLKP), [[Toivo Ninnas]] (NLKP) ja [[Vello Pohla]] (NLKP). Lisaks tuli Mustamäel ühes ringkonnas valimised uuesti korraldada ja võidu saavutas seal [[Klara Hallik]] (NLKP). Eesti territoriaalsetest valimisringkondadest valitule 36 saadikule lisandus veel 12 saadikut, kes pääsesid Moskvasse üleliiduliste organisatsioonide vahendusel. Need olid [[Andres Aruvald]] (NLKP), [[Jüri Kahn]] (NLKP), [[Kaljo Kiisk]] (NLKP), [[Ivan Lõzo]] (NLKP), [[Irina Raud]] (NLKP), [[Karl Rebane]] (NLKP), [[Väino Saar]] (NLKP), [[Olev Subbi]], [[Eino Tamberg]], [[Enn Tõugu]] (NLKP), [[Vello Vare]] (NLKP) ja [[Toomas Varek]] (NLKP). Eestist valitud 48-st rahvasaadikust olid 44 NLKP liikmed ja 4 parteitud. Rahvarinne saavutas valimistel sisulise võidu, saades Moskvasse valituks 14 oma liiget. Ei ole alust arvata Rahvarinde mõjusfääri EKP ja TKL-i juhtfiguure Väljast, Toomet, Rüütlit ja Nugist, keda Rahvarinne toetas. Rahvarinde suurimaks kaotuseks oli ühe tema ideoloogi Rein Veidemanni allajäämine interliikumise liidrile Jevgeni Koganile. EKP mõjusfääri kuulunutest said mandaadi 13, Töökollektiivide Liidu liikmeskonnast 7, Eesti Rohelisest Liikumisest 3 ja Interrindest 6 kandideerinut. Karl Rebane ja Enn Tõugu olid kuulutanud end sõltumatuks. Eesti delegatsioon jagunes sisuliselt selgelt kaheks, kui küsimus puudutas Eesti iseseisvumist, suveräänsust ja täielikku isemajandamist. Sellele olid rõhutatult vastu 6 interliikumisega otse või ideoloogiliselt seotud saadikut Jarovoi, Klušin, Kogan, Kutašov, Lõzo ja Pupkevitš. Mõnes allikas nende hulka arvatud Mihhail Bronštein osales IME väljatöötamises ja oli seega lähemal rahvarindele. {{lisa viide}} ==NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi istungid== *I istung: 25. mai – 9. juuni 1989 *II istung: 12. detsember – 24. detsember 1989 *III istung : 12. märts – 15. märts 1990 *IV istung: 17. detsember – 26. detsember 1990 *V istung: 2. september – 5. september 1991 RK kompetentsi kuulusid igasugused küsimused, sh konstitutsiooni vastuvõtmine, [[riigipiir]]i määratlemine, riigi struktuurilise ehituse alused, sise- ja välispoliitika põhisuundade väljakujundamine, majanduse arendamise plaanide kinnitamine, Ülemnõukogu ja Ülemnõukogu Presiidiumi valimine, [[referendum]]ite korraldamise otsustamine jne. Loodi Kongressi sekretariaat rahvasaadikute ning väljastpoolt tulnud kirjade ja avalduste läbivaatamiseks ja menetlemiseks. Eesti poolt kuulus sinna Hardo Aasmäe. Loodi alaliselt tegutsev [[NSV Liidu Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]], mis kujutas endast seadusandlikku ja kontrollorganit ning oli mõeldud sisuliselt RK liiga radikaalsete otsuste pehmendamiseks. Ülemnõukogu (542 liiget, sh Ülemnõukogu esimees ja aseesimees) moodustas RK-i salajasel hääletamisel. Sellel oli kaks koda: Liidunõukogu (271 liiget, Eestist Marju Lauristin ja Vello Vare) ja Rahvustenõukogu (269 liiget, Eestist Juhan Aare, Igor Gräzin, Klara Hallik, Siim Kallas, Jüri Kahn, Tiit Käbin, Ülo Nugis, Tadeuš Pupkevitš, Ülo Vooglaid). Arvuline koosseis oli määratud printsiibi järgi, et iga liiduvabariik sai 11, autonoomne vabariik 4 ja autonoomne oblast 2 kohta. Iga aasta pidi vahetuma 1/5, ehk 108 saadikut, kuid juba esimese tööaasta lõpuks avaldas 180 rahvaasemikku isikliku avalduse alusel soovi loobuda alalisest tööst Ülemnõukogus. Moodustati Ülemnõukogu kaheksa alalist komisjoni ja 14 ühiskomiteed. ==Komisjonid== # plaani ja eelarve-finants (Eestist Jüri Kraft); # tööstuse-, tehnika- ja tehnoloogia arendamine (Eesti esindaja puudus); # transport-, side ja informaatika (Enn Tõugu); # töö, hinnad ja sotsiaalpoliitika (Marju Lauristin); # rahvuspoliitika ja rahvusvahelised suhted (Klara Hallik); # liiduvabariikide, autonoomsete vabariikide ja autonoomsete oblastite sotsiaal- ja majandusliku arengu küsimused (Siim Kallas); # rahvatarbimise, kommunaal-elukondliku ja elanikkonna teenindamise küsimused (Ülo Nugis); # kultuuri, keele, rahvuslike ja internatsionaalsete traditsioonide ja ajaloolise pärandi küsimused (Ignar Fjuk). ==Komiteed== # välisasjad (Tiit Made); # kaitse ja riikliku julgeolek (Vello Vare); # seadusandlus, seaduslikkus ja õiguskord (Tiit Käbin); # rahvasaadikute töö, juhtimise arendamine ja kohalikud omavalitsused (Edgar Savisaar); # majandusreformi küsimused (Mihhail Bronštein, Tõnu Laak); # agraar- ja toiduainete küsimused (Ivar Raig); # ehitus ja arhitektuur (Irina Raud); # teadus, rahvaharidus, kultuur ja kasvatus (Ülo Vooglaid); # rahva tervise kaitse (Arvo Haug); # naiste, perekonna kaitse, emaduse ja lapsepõlve küsimused (Eestil esindaja puudus); # veteranide ja invaliidide küsimused (Ivan Lõzo); # noorsooküsimused (Jüri Kahn); # ökoloogia ja loodusvarade ratsionaalse kasutamise küsimused (Juhan Aare, Tadeuš Pupkevitš); # avalikustamise ja kodanike õiguste ja pöördumiste küsimused (Vello Pohla). Rahvasaadikute Kongressi käivitumisel, selgus, et olulise osa Kremli kongresside paleesse kogunenud saadikutest kujutab endast nn kuulekas-agressiivset enamust, mis hoolitseb selle eest, et demokraatlikud tuuled eriti puhuma ei pääse ning segab reformimeelsete saadikute tegutsemist. Nendele vastukaaluks moodustus Moskva keskvõimuga selges opositsioonis olnud saadikutest nn. regioonidevaheline saadikugrupp, mis üritas ühendada kõikide NSV Liidu regioonide demokraate. Selle liikmeskonnas oli eri aegadel 300–350 saadikut, sh Eesti, Leedu ja Läti suveräänsusmeelseid inimesi. Saadikurühmal oli viis võrdsetes õigustes aseesimeest: [[Boriss Jeltsin]], [[Gavriil Popov]], [[Juri Afanasjev]], [[Andrei Sahharov]] ning ainsana väljaspool Venemaad [[Viktor Palm]] Eestist. == Tegevus Kremlis == Eesti iseseisvuse taastamise meelne delegatsiooni osa läks Moskvasse sillutama selleks teed ning propageerima demokraatlikke riigivalitsemise printsiipe. Tegemist oli suuresti improviseerimisega ja olukorra ära kasutamisega, kusjuures peamisteks mõttekaaslasteks ja partneriteks olid [[Leedu]] delegatsiooni liikmed. Esimeseks suureks saavutuseks oli 27. novembril 1989 NSVL Ülemnõukogu poolt vastu võetud seadus Eesti NSV, Läti NSV ja Leedu NSV majandusliku iseseisvuse kohta. Eestlaste poolt genereeritud liiduvabariigi isemajandamise idee oli selleks ajaks kogunud populaarsust ja toetust paljudes liiduvabariikides. Eesti, Läti ja Leedu rahvasaadikute absoluutselt suurimaks saavutuseks Rahvasaadikute Kongressil oli aga Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide olemasolu ametliku tunnistamise ja seda tehingut hukkamõistva otsuse vastuvõtmine. NSV Liidu kõrgeim riigivõimuorgan teatas, et selle paktiga vormistatud Nõukogude Liidu ja Saksamaa Euroopa jagamise aktsioon on kehtetu selle sõlmimise hetkest peale. See oli olnud üle poola aasta Rahvasaadikute Kongressi kuluaarides peetud karmi võitluse tulemus. Nõukogude Liidu juhtkond ja tema rahvaasemikud olid sunnitud tunnistama, et Nõukogude Liit on Balti riigid okupeerinud, saades selleks Hitleri soostumuse. Eesti, Läti ja Leedu rahvuslaste osalemine suures maailmapoliitikas ja kujunemine ajaloolisteks isikuteks väljendus osalemises Kremlis ka muude Nõukogude Liidu lagundamise protsessi kiirendavatele aktsioonidele aktiivses kaasaaitamises. Tegutseti teiste Nõukogude Liidu häbiväärsete tegude esiletoomises nagu Poola ohvitseride mõrvamine Katõnis, agressioon Afganistani, Thbilisi veresauna korraldamine jne. Pärast [[1991]]. aasta [[augustiputš]]i Rahvasaadikute Kongressi tegevus sisuliselt hääbus. 6. septembri istungi korraldamisega, eriti päevakorra kokkupanemisega, oli kõvasti tegemist. Selleks ajaks oli Eesti kuulutanud välja iseseisvuse ning tema saadikud Kongressi töös ei osalenud. Vaatlejatena olid kohal Aasmäe, Bronštein, Gräzin, Kraft, Lippmaa, Nurm, Palm, Pohla, Raig, Vare, Vooglaid ja impeeriumimeelsed saadikud. Nendele vaadati aga juba kui välismaalaste. Eesti saadikud pöördusid küll Gorbatšovi, Lukjanovi, Ševardnadze, Nazarbajevi ja teiste tollaste Nõukogude Liidu juhtide poole sooviga, et RK oma viimasel istungil tunnustaks Balti riikide iseseisvust, kuid see küsimus jäi päevakorda võtmata. [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] otsusega 25.09.1991. aastal "Lähtudes Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusest «Eesti riiklikust iseseisvusest» ning Eesti Vabariigi iseseisvuse tunnustamisest NSV Liidu poolt, otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu: Lugeda Eesti NSV-st nii territoriaalselt kui ka ühiskondlike organisatsioonde kaudu valitud NSV Liidu rahvasaadikute volitused alates 1991. aasta 6. septembrist lõppenuks<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13073884 Eesti NSV-st valitud NSV Liidu rahvasaadikute volituste lõppemise kohta], Ülemnõukogu otsus RT 1991, 33, 409</ref>. == Mittetulundusühing "Eesti Vabaduse Eest!"" == [[Pilt:MTÜ Eesti Vabaduse Eest liikmed 15.03.2010.jpg|pisi|MTÜ Eesti Vabaduse Eest! liikmed 15. märtsil 2010]] Eestist valitud NSV Liidu rahvasaadikud asutasid [[16. märts]]il [[2010]] [[mittetulundusühing]]u "Eesti Vabaduse Eest!". Ühing on võtnud enda eesmärgiks vahetada, edastada ja talletada meenutusi, mis on seotud ühingu liikmete töö ja tegevusega NSV Liidu rahvasaadikutena. Ühingu esimeheks valiti Jüri Kraft, kes nimetas aseesimeesteks Igor Gräzin ja Toomas Varek. Ühingu liikmeskonda ei kaasata Eesti iseseisvuse taastamise vastu võidelnud rahvasaadikuid. Kuna ühingu asutamise päeva seisuga oli manalateele läinud 9 rahvasaadikut, sai ühingu liikmeskonna suuruseks olla maksimaalselt 36 liiget, kes oma soovi ühingusse kuulumiseks oleks pidanud kinnitama esimehele kas suuliselt või kirjalikult. Ühingu tegevuse lõppemise ainsaks vormiks on ühingu viimase liikme surm või liikmeskonna üldkoosoleku lihthäälteenamusega otsus. Ühing ei jäta endast maha mingit kontinuiteeti kuna tema nimi ja tegevus pole päritavad<ref>[https://web.archive.org/web/20101022135734/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/nsvl-i-endised-saadikud-tahavad-oma-tegevust-kajastavat-muuseumit.d?id=34042603 NSVL-i endised saadikud tahavad oma tegevust kajastavat muuseumit] DELFI, 19. oktoober 2010</ref>. MTÜ-sse Eesti Vabaduse Eest! kuulusid [[Juhan Aare]], [[Hardo Aasmäe]], [[Andres Aruvald]], [[Ignar Fjuk]], [[Gennadi Golubkov]], [[Igor Gräzin]], [[Klara Hallik]], [[Arvo Haug]], [[Peeter Jalakas (1942)|Peeter Jalakas]], [[Jüri Kahn]], [[Siim Kallas]], [[Jüri Kraft]], [[Tiit Käbin]], [[Tõnu Laak]], [[Marju Lauristin]], [[Endel Lippmaa]], [[Tiit Made]], [[Toivo Ninnas]], [[Ülo Nugis]], [[Hasso Nurm]], [[Vello Pohla]], [[Ivar Raig]], [[Irina Raud]], [[Arnold Rüütel]], [[Edgar Savisaar]], [[Olev Subbi]], [[Eino Tamberg]], [[Indrek Toome]], [[Enn Tõugu]], [[Toomas Varek]], [[Ülo Vooglaid]], [[Arder Väli]] ja [[Vaino Väljas]]. 25. oktoobril 2023 toimus MTÜ üldkoosolek, mida juhatas EVE aseesimees Toomas Varek. Ülevaadetes MTÜ tegevusest rõhutasid sõnavõtnud Ivar Raig, Tiit Made, Arvo Haug, Ignar Fjuk ja Igor Gräzin, et Eestis valitud Rahvasaadikute Kongressi liikmete Moskvas tegutsemise peamised saavutused Balti riike okupeerinud NSV Liidu kõrgeimas riigivõimu organis olid Molotov–Ribbentrop Pakti salaprotokollide tühistamise vastuvõtmine, Balti riikide isemajandamisele üleviimise otsuse vastuvõtmine ning NSV Liidu poolt Eesti iseseisvuse väljakuulutamise tunnustamise saavutamine. Nimetatud kuulutati sedavõrd olulisteks taasiseseisvumise protsessi elemenditeks, et need peavad olema kajastatud ajalooõpikutes. Põhiküsimusena arutati rahvasaadikute ühenduse tegevuse jätkamist. Kuna EVE liikmete arv oli viimastel aastatel järsult vähenenud ja aktiivne tegevus praktiliselt soikunud, otsustati kooskõlas MTÜ põhikirja punktiga 9 (MTÜ tegevuse lõpetamine) kohalolijate ühehäälse otsusega (EVE-l 23.10.2023 seisuga 22 liiget, nendest koos volitustega kohal 13 liiget) lõpetada 25. oktoobri 2023. aasta seisuga MTÜ tegevus. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Nõukogude Liit]] tcjak5bda0aqts9jiihc8m62zclrc7o 0 210055 7200598 7194272 2026-07-24T02:02:40Z Kuriuss 38125 7200598 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]] '''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti [[poliitik]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]]. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige. == Töö näitlejana == Artur Talvik lõpetas 1988. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend) ja töötas kuni 1992. aastani [[Eesti Noorsooteater|Nukuteatris]] näitlejana. 2010. aastal võistles ta [[TV3]] meelelahutussaates "[[Laulud tähtedega]]". == Poliitiline tegevus == [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. Talvik oli [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] esimees aastatel 2017–2018. 13. mail 2018 ta teatas, et lahkub Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. 2018. septembri alguses hakkas ta asutama uut, [[Elurikkuse Erakond]]a.{{lisa viide}} [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr. 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta kogus 821 häält, millega valituks ei osutunud.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019</ref> ==Muu ühiskonnategevus== Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda Poolsaare Seltsi kõneisik.<ref>[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.</ref> 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda Tapurla külla kodukino rajamise eest, ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja juhatuse liikmeid. Ühisus on restaureerinud ajaloolise Leesi poe ja rajanud sinna kohaliku külaelu keskpunkti. 2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti "Sajandi 100 võttepaika" eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati üle Eesti oluliste filmivõtete asukohtadesse mälestustahvlid.<ref>[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.</ref> ==Filmid== ===Produtsendina=== *"Kõrbekuu" (1999, lühimängufilm) *"Tulekummardajad" (2000, dokumentaalfilm) *"[[Veepomm paksule kõutsile]]" (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm) *"[[Kinnunen]]" (2007, kahasse [[Aet Laigu]]ga) *"[[Detsembrikuumus]]" (2008, mängufilm) *"[[Tondipoisid]]" (2009, dokumentaalfilm) *"[[Okupeeri oma müür]]" (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga) ===Režissöörina=== *"Vene metalli ja US $ suudlus" (1993, koos [[Rein Kotov]]iga) *"Ööliblika jõulud" (1994, koos Rein Kotoviga) *"Vabadus või surm" (1995) *"[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]" (2009, dokumentaalfilm) *"Okupeeri oma müür" (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga) ==Isiklikku== Ta on [[Alice Talvik|Alice]] ja [[Mati Talvik]]u poeg. 2008. aastal abiellus ta perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Kummalgi abikaasal on ka varasemast kooselust kaks last: Arturil tütar Gertrud ja poeg Artur ning Annelil tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010 * [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 "Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult"], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010 * [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 "Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased"]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014 * [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik "Ringvaatele": ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018 {{Commons|Category:Artur Talvik}} {{JÄRJESTA:Talvik, Artur}} [[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 2tp7ls0vg60817h5obbdqbxcge4kxiv 7200600 7200598 2026-07-24T02:08:54Z Kuriuss 38125 7200600 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]] '''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti [[poliitik]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]]. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige. == Töö näitlejana == Artur Talvik lõpetas 1988. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend) ja töötas kuni 1992. aastani [[Eesti Noorsooteater|Nukuteatris]] näitlejana. 2010. aastal võistles ta [[TV3]] meelelahutussaates "[[Laulud tähtedega]]". == Poliitiline tegevus == [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. Talvik oli [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] esimees aastatel 2017–2018. 13. mail 2018 ta teatas, et lahkub Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. 2018. septembri alguses hakkas ta asutama uut, [[Elurikkuse Erakond]]a.{{lisa viide}} [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr. 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta kogus 821 häält, millega valituks ei osutunud.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019</ref> ==Muu ühiskonnategevus== Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda Poolsaare Seltsi kõneisik.<ref>[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.</ref> 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda Tapurla külla kodukino rajamise eest, ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja juhatuse liikmeid. Ühisus on renoveerinud ajaloolise Leesi poe ja rajanud sinna kohaliku külaelu keskpunkti. 2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti "Sajandi 100 võttepaika" eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati üle Eesti oluliste filmivõtete asukohtadesse mälestustahvlid.<ref>[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.</ref> ==Filmid== ===Produtsendina=== *"Kõrbekuu" (1999, lühimängufilm) *"Tulekummardajad" (2000, dokumentaalfilm) *"[[Veepomm paksule kõutsile]]" (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm) *"[[Kinnunen]]" (2007, kahasse [[Aet Laigu]]ga) *"[[Detsembrikuumus]]" (2008, mängufilm) *"[[Tondipoisid]]" (2009, dokumentaalfilm) *"[[Okupeeri oma müür]]" (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga) ===Režissöörina=== *"Vene metalli ja US $ suudlus" (1993, koos [[Rein Kotov]]iga) *"Ööliblika jõulud" (1994, koos Rein Kotoviga) *"Vabadus või surm" (1995) *"[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]" (2009, dokumentaalfilm) *"Okupeeri oma müür" (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga) ==Isiklikku== Ta on [[Alice Talvik|Alice]] ja [[Mati Talvik]]u poeg. 2008. aastal abiellus ta perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Kummalgi abikaasal on ka varasemast kooselust kaks last: Arturil tütar Gertrud ja poeg Artur ning Annelil tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010 * [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 "Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult"], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010 * [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 "Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased"]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014 * [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik "Ringvaatele": ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018 {{Commons|Category:Artur Talvik}} {{JÄRJESTA:Talvik, Artur}} [[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] dr1cnpyxf8y0i0jxc2ln2twxqupiq57 7200715 7200600 2026-07-24T10:26:19Z Kuriuss 38125 7200715 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]] '''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti [[poliitik]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]]. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige. ==Haridus== Artur Talvik on lõpetanud 1988. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend). ==Töökäik== Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.<ref>[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.</ref> 1992. aastal töötas ta [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s ning pärast seda on vabakutselise filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. Aastatel 2015–2019 töötas ta riigikogus, olles selle XIII koosseisu liige. Pärast seda on ta keskendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. ==Loominguline tegevus== {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}} 2010. aastal võistles ta [[TV3]] meelelahutussaates "[[Laulud tähtedega]]". == Poliitiline tegevus == Teinud küll rohkesti koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2918. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. Aastatel 2015–2019 oligi ta riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta Tallinna Sadama uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2016–2018) ja kuulus ka maaelukomisjoni. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr. 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta kogus 821 häält, millega valituks ei osutunud.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019</ref> ==Tegevus erialaühendustes== Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on paljudes avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.<ref>[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.</ref> Ta on olnud Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. Aates 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.<ref>[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.</ref> ==Muu ühiskonnategevus== Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda Poolsaare Seltsi kõneisik.<ref>[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.</ref> 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda Tapurla külla kodukino rajamise eest, ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on renoveerinud ajaloolise Leesi poe ja rajanud sinna kohaliku külaelu keskuse. 2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti "Sajandi 100 võttepaika" eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati üle Eesti oluliste filmivõtete asukohtadesse mälestustahvlid.<ref>[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.</ref> ==Filmid== ===Produtsendina=== *"Kõrbekuu" (1999, lühimängufilm) *"Tulekummardajad" (2000, dokumentaalfilm) *"[[Veepomm paksule kõutsile]]" (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm) *"[[Kinnunen]]" (2007, kahasse [[Aet Laigu]]ga) *"[[Detsembrikuumus]]" (2008, mängufilm) *"[[Tondipoisid]]" (2009, dokumentaalfilm) *"[[Okupeeri oma müür]]" (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga) ===Režissöörina=== *"Vene metalli ja US $ suudlus" (1993, koos [[Rein Kotov]]iga) *"Ööliblika jõulud" (1994, koos Rein Kotoviga) *"Vabadus või surm" (1995) *"[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]" (2009, dokumentaalfilm) *"Okupeeri oma müür" (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga) ==Isiklikku== Ta on [[Alice Talvik|Alice]] ja [[Mati Talvik]]u poeg. 2008. aastal abiellus ta perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Kummalgi abikaasal on ka varasemast kooselust kaks last: Arturil tütar Gertrud ja poeg Artur ning Annelil tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010 * [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 "Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult"], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010 * [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 "Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased"]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014 * [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik "Ringvaatele": ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018 {{Commons|Category:Artur Talvik}} {{JÄRJESTA:Talvik, Artur}} [[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 34nx0x03lv3uui4dmy1umj7c3kbpo6n 7200721 7200715 2026-07-24T10:56:42Z Kuriuss 38125 7200721 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]] '''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti [[poliitik]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]]. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige. ==Haridus== Artur Talvik on lõpetanud 1988. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend). ==Töökäik== Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.<ref>[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.</ref> 1992. aastal töötas ta [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s ning pärast seda on filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. Aastatel 2015–2019 töötas ta Riigikogus, olles selle XIII koosseisu liige. Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. ==Loominguline tegevus== {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}} 2010. aastal võistles ta [[TV3]] meelelahutussaates "[[Laulud tähtedega]]". == Poliitiline tegevus == Teinud küll rohkesti koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2918. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. Aastatel 2015–2019 oligi ta riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta Tallinna Sadama uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2016–2018) ja kuulus ka maaelukomisjoni. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr. 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta kogus 821 häält, millega valituks ei osutunud.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019</ref> ==Tegevus erialaühendustes== Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on paljudes avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.<ref>[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.</ref> Ta on olnud Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. Aates 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.<ref>[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.</ref> ==Muu ühiskonnategevus== Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda Poolsaare Seltsi kõneisik.<ref>[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.</ref> 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda Tapurla külla kodukino rajamise eest, ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on renoveerinud ajaloolise Leesi poe ja rajanud sinna kohaliku külaelu keskuse. 2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti "Sajandi 100 võttepaika" eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati üle Eesti oluliste filmivõtete asukohtadesse mälestustahvlid.<ref>[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.</ref> ==Filmid== ===Produtsendina=== *"Kõrbekuu" (1999, lühimängufilm) *"Tulekummardajad" (2000, dokumentaalfilm) *"[[Veepomm paksule kõutsile]]" (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm) *"[[Kinnunen]]" (2007, kahasse [[Aet Laigu]]ga) *"[[Detsembrikuumus]]" (2008, mängufilm) *"[[Tondipoisid]]" (2009, dokumentaalfilm) *"[[Okupeeri oma müür]]" (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga) ===Režissöörina=== *"Vene metalli ja US $ suudlus" (1993, koos [[Rein Kotov]]iga) *"Ööliblika jõulud" (1994, koos Rein Kotoviga) *"Vabadus või surm" (1995) *"[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]" (2009, dokumentaalfilm) *"Okupeeri oma müür" (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga) ==Isiklikku== Ta on [[Alice Talvik|Alice]] ja [[Mati Talvik]]u poeg. 2008. aastal abiellus ta perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Kummalgi abikaasal on ka varasemast kooselust kaks last: Arturil tütar Gertrud ja poeg Artur ning Annelil tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010 * [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 "Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult"], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010 * [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 "Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased"]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014 * [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik "Ringvaatele": ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018 * [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 {{Commons|Category:Artur Talvik}} {{JÄRJESTA:Talvik, Artur}} [[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] ispq8o9g4oeg4m01h2wisrg9qlhzlhm 7200749 7200721 2026-07-24T11:30:14Z Kuriuss 38125 7200749 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]] '''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti [[poliitik]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]]. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige. Ta on maailma tippu jõudnud sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i "[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]" stsenarist, režissöör ja produtsent. ==Haridus== Artur Talvik on lõpetanud 1988. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend). ==Töökäik== Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.<ref>[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.</ref> 1992. aastal töötas ta [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. Pärast seda on filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. Aastatel 2015–2019 töötas ta Riigikogus, olles selle XIII koosseisu liige. Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. ==Loominguline tegevus== Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel aga eriti suur roll filmirežissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi "[[Tallinn pimeduses]]" režissööri (Ilkka Järvilaturi) assistendiks.<ref>[[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}} 2010. aastal võistles ta [[TV3]] meelelahutussaates "[[Laulud tähtedega]]". == Poliitiline tegevus == Teinud küll rohkesti koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2918. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. Aastatel 2015–2019 oligi ta riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta Tallinna Sadama uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2016–2018) ja kuulus ka maaelukomisjoni. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr. 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta kogus 821 häält, millega valituks ei osutunud.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019</ref> ==Tegevus erialaühendustes== Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on paljudes avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.<ref>[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.</ref> Ta on olnud Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.<ref>[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.</ref> ==Muu ühiskonnategevus== Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda Poolsaare Seltsi kõneisik.<ref>[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.</ref> 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda Tapurla külla kodukino rajamise eest, ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on renoveerinud ajaloolise Leesi poe ja rajanud sinna kohaliku külaelu keskuse. 2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti "Sajandi 100 võttepaika" eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati üle Eesti oluliste filmivõtete asukohtadesse mälestustahvlid.<ref>[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.</ref> ==Filmid== ===Produtsendina=== *"Kõrbekuu" (1999, lühimängufilm) *"Tulekummardajad" (2000, dokumentaalfilm) *"[[Veepomm paksule kõutsile]]" (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm) *"[[Kinnunen]]" (2007, kahasse [[Aet Laigu]]ga) *"[[Detsembrikuumus]]" (2008, mängufilm) *"[[Tondipoisid]]" (2009, dokumentaalfilm) *"[[Okupeeri oma müür]]" (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga) ===Režissöörina=== *"Vene metalli ja US $ suudlus" (1993, koos [[Rein Kotov]]iga) *"Ööliblika jõulud" (1994, koos Rein Kotoviga) *"Vabadus või surm" (1995) *"[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]" (2009, dokumentaalfilm) *"Okupeeri oma müür" (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga) ==Isiklikku== Ta on [[Alice Talvik|Alice]] ja [[Mati Talvik]]u poeg. 2008. aastal abiellus ta perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Kummalgi abikaasal on ka varasemast kooselust kaks last: Arturil tütar Gertrud ja poeg Artur ning Annelil tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010 * [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 "Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult"], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010 * [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 "Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased"]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014 * [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik "Ringvaatele": ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018 * [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 {{Commons|Category:Artur Talvik}} {{JÄRJESTA:Talvik, Artur}} [[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] gcl7yahz473sxb6bs0tyw0b1177ws5d 7200762 7200749 2026-07-24T11:52:22Z Kuriuss 38125 7200762 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]] '''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti [[poliitik]], filmidokumentalist ja [[filmiprodutsent|-produtsent]]. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige. Ta on maailma tippu jõudnud sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i "[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]" (2009) [[stsenarist]], [[filmirežissöör|režissöör]] ja produtsent. ==Haridus== Artur Talvik on lõpetanud 1988. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend). ==Töökäik== Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.<ref>[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.</ref> 1992. aastal töötas ta [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. Pärast seda on ta filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. Aastatel 2015–2019 töötas ta Riigikogus, olles selle XIII koosseisu liige. Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. ==Loominguline tegevus== Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel aga eriti suur roll filmirežissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi "[[Tallinn pimeduses]]" režissööri (Ilkka Järvilaturi) assistendiks.<ref>[[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}} 2010. aastal võistles ta [[TV3]] meelelahutussaates "[[Laulud tähtedega]]". == Poliitiline tegevus == Teinud varem rohkesti koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2018. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna liige. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta [[Tallinna Sadam]]a juhtumi uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2016–2018) ja kuulus ka maaelukomisjoni. [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr. 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta kogus 821 häält, millega valituks ei osutunud.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019</ref> ==Tegevus erialaühendustes== Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on paljudes avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.<ref>[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.</ref> Ta on olnud Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.<ref>[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.</ref> ==Muu ühiskonnategevus== Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda Poolsaare Seltsi kõneisik.<ref>[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.</ref> 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda Tapurla külla kodukino rajamise eest, ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on renoveerinud ajaloolise Leesi poe ja rajanud sinna kohaliku külaelu keskuse. 2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti "Sajandi 100 võttepaika" eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati üle Eesti oluliste filmivõtete asukohtadesse mälestustahvlid.<ref>[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.</ref> ==Filmid== ===Produtsendina=== *"Kõrbekuu" (1999, lühimängufilm) *"Tulekummardajad" (2000, dokumentaalfilm) *"[[Veepomm paksule kõutsile]]" (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm) *"[[Kinnunen]]" (2007, kahasse [[Aet Laigu]]ga) *"[[Detsembrikuumus]]" (2008, mängufilm) *"[[Tondipoisid]]" (2009, dokumentaalfilm) *"[[Okupeeri oma müür]]" (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga) ===Režissöörina=== *"Vene metalli ja US $ suudlus" (1993, koos [[Rein Kotov]]iga) *"Ööliblika jõulud" (1994, koos Rein Kotoviga) *"Vabadus või surm" (1995) *"[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]" (2009, dokumentaalfilm) *"Okupeeri oma müür" (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga) ==Isiklikku== Ta on [[Alice Talvik|Alice]] ja [[Mati Talvik]]u poeg. 2008. aastal abiellus ta perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Kummalgi abikaasal on ka varasemast kooselust kaks last: Arturil tütar Gertrud ja poeg Artur ning Annelil tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010 * [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 "Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult"], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010 * [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 "Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased"]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014 * [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik "Ringvaatele": ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018 * [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 {{Commons|Category:Artur Talvik}} {{JÄRJESTA:Talvik, Artur}} [[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 8rjwl4wqbktjwpzqc1zbxdq6gh71c6w 0 221616 7200417 7154004 2026-07-23T16:37:55Z IvarGl 201039 7200417 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik lottsuru | pilt = Hemaris tityus (14222290024).jpg | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Surulased]] ''Sphingidae'' | alamsugukond = [[Päevasurulased]] ''Macroglossinae'' | perekond = [[Lottsuru]] ''Hemaris'' | liik = '''Harilik lottsuru''' | binaarne = ''Hemaris tityus'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = {{collapsible list| *''Haemorrhagia tityus ferrugineus'' (Stephan, 1924) *''Hemaris tityus flavescens'' (Cockayne, 1953) *''Hemaris tityus karaugomica'' (Wojtusiak & Niesiolowski, 1946) *''Hemaris tityus reducta'' (Closs, 1917) *''Macroglossa knautiae'' (Zeller, 1869) *''Macroglossa scabiosae'' (Zeller, 1869) *''Sphinx bombyliformis'' (Linnaeus, 1758) *''Sphinx musca'' (Retzius, 1783) *''Sphinx tityus'' (Linnaeus, 1758) }} }} '''Harilik lottsuru''' (''Hemaris tityus'') on [[surulased|surulaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[lottsuru]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas|liblikaliik]]. == Nimetuse etümoloogia == Eestikeelne nimetus viitab sellele, et tegemist on lottsuru perekonna tavalisema ja laiemalt levinud liigiga. Ladinakeelne nimetus ''tityus'' pärineb kreeka mütoloogiast. [[Tityus]] oli hiiglane, keda karistati allilmas sellega, et linnud või maod sõid tema üha uuesti kasvavat maksa<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Hommelvlinder |url=https://vlinderstichting.nl/vlinder/hommelvlinder/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Vlinderstichting |keel=nl-NL}}</ref>. == Välimus ja tunnused == Harilikku lottsuru tiibade siruulatus on 37–44 mm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus, Svävflugedagsvärmare |url=https://vilkenart.se/Art.aspx?Namn=Hemaris+tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=vilkenart.se}}</ref> Keha on lühike, jässakas ja tihedalt karvane, mistõttu meenutab liblikas välimuselt [[Kimalane|kimalasi]]. Pea on tume, silmad suured ning tundlad pikad, mustad ja tipust selgelt nuiakujulised. Rindmik on pealt oliivikas- või kollakaspruun ning külgedelt kaetud heledamate, kreemikate karvadega. Tagakeha põhivärvus on kollakas- kuni kuldpruun, selle keskosas paikneb kaks kitsast mustjat ristvööti ja tagakeha lõpeb tumeda karvatutiga. Kuldpruunid karvad võivad musti vööte osaliselt varjata, kuid kuluvad vanematel isenditel hõredamaks, mistõttu muutuvad vöödid paremini nähtavaks. Nii ees- kui ka tagatiivad on suuremas osas läbipaistvad ning neid ääristavad kitsad tumepruunid servavöödid. Tiivasooned on samuti tumedad ja selgesti nähtavad. Eestiivad on piklikud ja teravama tipuga, tagatiivad aga märgatavalt lühemad ja ümaramad. Äsja nukust väljunud liblika tiibu katab õhuke hallikas soomuskiht, kuid suurem osa soomustest eraldub juba esimesel lennul, jättes tiivakile läbipaistvaks<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Skabiosenschwärmer Hemaris tityus / Schwärmer Sphingidae / Nachtfalter {{!}} Wir flattern auf |url=https://www.wirflatternauf.com/nachtfalter/schwaermer-sphingidae/skabiosenschwaermer-hemaris-tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.wirflatternauf.com |keel=de-AT}}</ref>. Hariliku lottsuru oluline määramistunnus on eestiiva eeserva lähedal tiivajuureosas paiknev suhteliselt lai läbipaistev rakk, mida tiivasooned väiksemateks osadeks ei jaga. Sarnasest [[Kimalas-lottsuru|kimalas-lottsurust]] eristavad teda eelkõige palju kitsamad ja vähem punakad tiivaservad, samuti tal on pruunikaspunased servavöödid laiemad ning eestiiva keskne ristsoon jämedam.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Diekmann |eesnimi=Helmut |kuupäev=2016-10-10 |pealkiri=Ruusuruohokiitäjä |url=https://www.suomen-perhoset.fi/ruusuruohokiitaja/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Suomen Perhoset |keel=fi}}</ref><gallery mode="packed"> Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - male dorsal.jpg|♂ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - male ventral.jpg|♂△ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - female dorsal.jpg|♀ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - female ventral.jpg|♀△ </gallery> == Alamliigid == Varem arvati, et liigil on kaks alamliiki: ''Hemaris tityus tityus'' ja ''Hemaris tityus alaiana''. Hilisemad uuringud näitasid aga, et tegemist on kahe eraldi liigiga, mistõttu käsitletakse viimast nüüd iseseisva liigina ''Hemaris alaiana''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris alaiana [(Rothschild & Jordan, 1903) ] |url=https://sphingidae.myspecies.info/taxonomy/term/1157 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=sphingidae.myspecies.info}}</ref> == Elupaik == Tegemist on niiduliigiga, kes asustab peamiselt päikesepaistelisi, õiterikkaid ja suhteliselt vähese toitainesisaldusega avamaastikke. Tüüpilisteks elupaikadeks on kuivad ja niisked [[Niit|niidud]], lubjarikkad [[Rohumaa|rohumaad]], soostuvad niidud ja [[Nõmm|nõmmed]], samuti [[Puisniit|puisniidud]], metsaservad ja -valendikud, teeääred, aiad, pargid ning hõredad niisked metsaalad.<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=250}}</ref> Liiki võib kohata ka kuivadel nõlvadel ja küngastel, kus leidub rohkesti õistaimi ning röövikutele sobivaid toidutaimi. Liblikad lendavad päeval [[Sirel|sirelitele]], [[Tõrvalill|tõrvalilledele]] jt. meetaimedele toituma.<ref name=":3" /> == Levila == Transpalearktiline liik.<ref name=":3" /> Euroopas ulatub levila [[Iirimaa|Iirimaalt]] ja [[Suurbritannia|Suurbritanniast]] üle [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] [[Uural|Uuraliteni]]. Liik puudub Euroopa kõige põhjapoolsematest piirkondadest ning on mitmel pool [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]] haruldane või säilinud vaid üksikutes sobivates elupaikades. [[Aasia|Aasias]] jätkub levila Uuralitest läbi Lääne-[[Siber|Siberi]] [[Altai]] ja [[Tian Shan|Tian Shani]] mäestikeni ning sealt edasi [[Mongoolia|Mongooliasse]], Kirde-[[Hiina|Hiinasse]] ja [[Tiibet|Tiibetisse]]. Eraldiseisvaid populatsioone leidub ka [[Väike-Aasia|Väike-Aasias]], [[Kaukaasia]] ümbruses, Põhja-[[Iraan|Iraanis]] ja Edela-[[Süüria|Süürias]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus - Skabiosenschwärmer - Narrow-bordered Bee Hawk-moth in euroleps.ch, © Heiner Ziegler |url=https://www.euroleps.ch/seiten/s_art.php?art=sphi_tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.euroleps.ch}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris |url=https://ftp.funet.fi/index/Tree_of_life/insecta/lepidoptera/ditrysia/bombycoidea/sphingidae/macroglossinae/hemaris/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=ftp.funet.fi}}</ref> Liiki võib kohata üle kogu Eesti, kuid ta esineb enamasti hajusalt ega ole kusagil väga arvukas.<ref name=":3" /> == Lennuaeg == Eestis lendab harilik lottsuru peamiselt mai lõpust juuni keskpaigani<ref name=":2" /> või isegi lõpuni. Aastas annab vaid ühe põlvkonna. == Rööviku areng == Emane liblikas muneb munad rööviku toidutaime lehtede alaküljele, tavaliselt ühekaupa. Ühele taimele või lähestikku kasvavale taimerühmale võib ta muneda kuni kuus muna.<ref name=":1" /> Munad on väikesed, peaaegu kerakujulised ja tipust veidi lohkus, ligikaudu 1,1 mm pikad ning 1,0 mm laiad. Värskelt munetud muna on sile, läikiv ja kahvaturoheline.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Suomen Lajitietokeskus |url=https://laji.fi/taxon/MX.61478 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=laji.fi}}</ref> Vastkoorunud röövik on umbes 3 mm pikk ja esialgu valkjas. Tema keha katavad väikesed mustad köbrukesed, millel paiknevad harunenud mustad karvakesed. Keha tagaosas olev sarv on lühike ning selle tipus asub kaks musta karva. Järgnevate kestumiste käigus muutuvad keha ja köbrukesed järk-järgult roheliseks, sarv omandab punakama värvuse ning keha külgedele tekivad heledad pikitriibud ja punakaspruunid laigud.<ref name=":1" /> Täiskasvanud röövik on tavaliselt 43–48 mm pikk. Keha põhivärvus on valkjas-, hele- või kollakasroheline ning selle pind on tihedalt kaetud väikeste kollakate täppide ja köbrukestega. Selja külgedel kulgevad heledad kollakad pikitriibud, mille kohal võib igal kehalülil paikneda punakaspruun laik. Keha külgedel esineb veel teinegi punakaspruunide tähnide rida. Hingamisavad on heledad, kuid nende keskosa või ümbrus on punakas. Pea on hallikasroheline ning sirge ja karedapinnaline tagasarv enamasti tuhm- või pruunikaspunane. Mõnel isendil on punakad tähnid tagasihoidlikud, teistel katavad need suure osa kehast. Vahetult enne nukkumist muutub röövik sageli ploomilillaks või tumedaks punakaspruuniks.<ref name=":4" /><ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus |url=https://tpittaway.neocities.org/sphinx/h_tit |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=tpittaway.neocities.org}}</ref> Röövik püsib suurema osa ajast toidutaime lehe alaküljel, sageli lehe keskrool. Noor röövik sööb keskroo mõlemale küljele väikesi ümaraid auke, suuremad röövikud kahjustavad ka lehe servi ning võivad toituda õisikutest. Röövik tegutseb peamiselt öösel, päeval varjub ta lehtede all või taime alumises osas. Häirimise korral laseb ta end sageli maapinnale kukkuda ja võib peita end toidutaime lähedal taimestiku vahel.<ref name=":1" /> Kasvu lõpetanud röövik nukkub maapinna lähedal, tavaliselt rohututi sees või vähese sügavusega pinnases. Ta valmistab enda ümber jämedakoelise ja suhteliselt hõreda kookoni, millesse põimitakse taimeosi ja mullaterakesi. Nukk on sihvakas, umbes 24–30 mm pikk ning tuhmilt mustjas- või tumepruun. Kehalülide vahel võib olla punakaspruun varjund. Nukk aheneb mõlemast otsast, peaosas paikneb kaks teravat köbrukest ning tagakeha lõpeb lameda kolmnurkse kremastriga, millel on lühikesed konksjad harjakesed. Talvitub nukuna ning valmik koorub enamasti järgmisel kevadel või suve alguses.<ref name=":4" /><ref name=":5" /> Röövik toitub peamiselt [[Uniohakalised|uniohakaliste]] hulka kuuluvatel taimedel. Põhja- ja Kesk-Euroopas on tema tähtsamad toidutaimed [[Peetrileht|harilik peetrileht]] ja [[harilik äiatar]]. Harvem toitub röövik [[Tähtpea|tähtpeade]], [[Madar|madarate]], [[Kuslapuu|kuslapuude]], [[Lumimari|lumimarjade]], [[Uniohakas|uniohakate]] ja [[Tulinelk|tulinelgiliste]] perekonda kuuluvatel taimedel. <ref name=":2" /><ref name=":5" /><gallery mode="packed"> Fail:Hemaris tityus couple.jpg|Paaritumine Fail:Oruga de esfinge abejorro - HEMARIS ( mariposa picaflor ) (14570205537).jpg|Röövik Fail:Hemaris fuciformis larvae.jpg|Erinevates kasvujärkudes röövikud ja nukk </gallery> ==Vaata ka== *[[kimalas-lottsuru]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}}{{Commons|Category:Hemaris tityus}} [[Kategooria:Surulased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 8n3j2sa0htyum0krwhuob9ruzc7lf3w 7200482 7200417 2026-07-23T18:55:14Z IvarGl 201039 7200482 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik lottsuru | pilt = Hemaris tityus (14222290024).jpg | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Surulased]] ''Sphingidae'' | alamsugukond = [[Päevasurulased]] ''Macroglossinae'' | perekond = [[Lottsuru]] ''Hemaris'' | liik = '''Harilik lottsuru''' | binaarne = ''Hemaris tityus'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = {{collapsible list| *''Haemorrhagia tityus ferrugineus'' (Stephan, 1924) *''Hemaris tityus flavescens'' (Cockayne, 1953) *''Hemaris tityus karaugomica'' (Wojtusiak & Niesiolowski, 1946) *''Hemaris tityus reducta'' (Closs, 1917) *''Macroglossa knautiae'' (Zeller, 1869) *''Macroglossa scabiosae'' (Zeller, 1869) *''Sphinx bombyliformis'' (Linnaeus, 1758) *''Sphinx musca'' (Retzius, 1783) *''Sphinx tityus'' (Linnaeus, 1758) }} }} '''Harilik lottsuru''' (''Hemaris tityus'') on [[surulased|surulaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[lottsuru]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas|liblikaliik]]. == Nimetuse etümoloogia == Eestikeelne nimetus viitab sellele, et tegemist on lottsuru perekonna tavalisema ja laiemalt levinud liigiga. Ladinakeelne nimetus ''tityus'' pärineb kreeka mütoloogiast. [[Tityus]] oli hiiglane, keda karistati allilmas sellega, et linnud või maod sõid tema üha uuesti kasvavat maksa<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Hommelvlinder |url=https://vlinderstichting.nl/vlinder/hommelvlinder/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Vlinderstichting |keel=nl-NL}}</ref>. == Välimus ja tunnused == Harilikku lottsuru tiibade siruulatus on 37–44 mm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus, Svävflugedagsvärmare |url=https://vilkenart.se/Art.aspx?Namn=Hemaris+tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=vilkenart.se}}</ref> Keha on lühike, jässakas ja tihedalt karvane, mistõttu meenutab liblikas välimuselt [[Kimalane|kimalasi]]. Pea on tume, silmad suured ning tundlad pikad, mustad ja tipust selgelt nuiakujulised. Rindmik on pealt oliivikas- või kollakaspruun ning külgedelt kaetud heledamate, kreemikate karvadega. Tagakeha põhivärvus on kollakas- kuni kuldpruun, selle keskosas paikneb kaks kitsast mustjat ristvööti ja tagakeha lõpeb tumeda karvatutiga. Kuldpruunid karvad võivad musti vööte osaliselt varjata, kuid kuluvad vanematel isenditel hõredamaks, mistõttu muutuvad vöödid paremini nähtavaks. Nii ees- kui ka tagatiivad on suuremas osas läbipaistvad ning neid ääristavad kitsad tumepruunid servavöödid. Tiivasooned on samuti tumedad ja selgesti nähtavad. Eestiivad on piklikud ja teravama tipuga, tagatiivad aga märgatavalt lühemad ja ümaramad. Äsja nukust väljunud liblika tiibu katab õhuke hallikas soomuskiht, kuid suurem osa soomustest eraldub juba esimesel lennul, jättes tiivakile läbipaistvaks<ref name=":2" />. Hariliku lottsuru oluline määramistunnus on eestiiva eeserva lähedal tiivajuureosas paiknev suhteliselt lai läbipaistev rakk, mida tiivasooned väiksemateks osadeks ei jaga. Sarnasest [[Kimalas-lottsuru|kimalas-lottsurust]] eristavad teda eelkõige palju kitsamad ja vähem punakad tiivaservad, samuti tal on pruunikaspunased servavöödid laiemad ning eestiiva keskne ristsoon jämedam.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Diekmann |eesnimi=Helmut |kuupäev=2016-10-10 |pealkiri=Ruusuruohokiitäjä |url=https://www.suomen-perhoset.fi/ruusuruohokiitaja/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Suomen Perhoset |keel=fi}}</ref><gallery mode="packed"> Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - male dorsal.jpg|♂ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - male ventral.jpg|♂△ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - female dorsal.jpg|♀ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - female ventral.jpg|♀△ </gallery> == Alamliigid == Varem arvati, et liigil on kaks alamliiki: ''Hemaris tityus tityus'' ja ''Hemaris tityus alaiana''. Hilisemad uuringud näitasid aga, et tegemist on kahe eraldi liigiga, mistõttu käsitletakse viimast nüüd iseseisva liigina ''Hemaris alaiana''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris alaiana [(Rothschild & Jordan, 1903) ] |url=https://sphingidae.myspecies.info/taxonomy/term/1157 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=sphingidae.myspecies.info}}</ref> == Elupaik == Tegemist on niiduliigiga, kes asustab peamiselt päikesepaistelisi, õiterikkaid ja suhteliselt vähese toitainesisaldusega avamaastikke. Tüüpilisteks elupaikadeks on kuivad ja niisked [[Niit|niidud]], lubjarikkad [[Rohumaa|rohumaad]], soostuvad niidud ja [[Nõmm|nõmmed]], samuti [[Puisniit|puisniidud]], metsaservad ja -valendikud, teeääred, aiad, pargid ning hõredad niisked metsaalad.<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=250}}</ref> Liiki võib kohata ka kuivadel nõlvadel ja küngastel, kus leidub rohkesti õistaimi ning röövikutele sobivaid toidutaimi. Liblikad lendavad päeval [[Sirel|sirelitele]], [[Tõrvalill|tõrvalilledele]] jt. meetaimedele toituma.<ref name=":3" /> == Levila == Transpalearktiline liik.<ref name=":3" /> Euroopas ulatub levila [[Iirimaa|Iirimaalt]] ja [[Suurbritannia|Suurbritanniast]] üle [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] [[Uural|Uuraliteni]]. Liik puudub Euroopa kõige põhjapoolsematest piirkondadest ning on mitmel pool [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]] haruldane või säilinud vaid üksikutes sobivates elupaikades. [[Aasia|Aasias]] jätkub levila Uuralitest läbi Lääne-[[Siber|Siberi]] [[Altai]] ja [[Tian Shan|Tian Shani]] mäestikeni ning sealt edasi [[Mongoolia|Mongooliasse]], Kirde-[[Hiina|Hiinasse]] ja [[Tiibet|Tiibetisse]]. Eraldiseisvaid populatsioone leidub ka [[Väike-Aasia|Väike-Aasias]], [[Kaukaasia]] ümbruses, Põhja-[[Iraan|Iraanis]] ja Edela-[[Süüria|Süürias]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus - Skabiosenschwärmer - Narrow-bordered Bee Hawk-moth in euroleps.ch, © Heiner Ziegler |url=https://www.euroleps.ch/seiten/s_art.php?art=sphi_tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.euroleps.ch}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris |url=https://ftp.funet.fi/index/Tree_of_life/insecta/lepidoptera/ditrysia/bombycoidea/sphingidae/macroglossinae/hemaris/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=ftp.funet.fi}}</ref> Liiki võib kohata üle kogu Eesti, kuid ta esineb enamasti hajusalt ega ole kusagil väga arvukas.<ref name=":3" /> == Lennuaeg == Eestis lendab harilik lottsuru peamiselt mai lõpust juuni keskpaigani<ref name=":2" /> või isegi lõpuni. Aastas annab vaid ühe põlvkonna. == Rööviku areng == Emane liblikas muneb munad rööviku toidutaime lehtede alaküljele, tavaliselt ühekaupa. Ühele taimele või lähestikku kasvavale taimerühmale võib ta muneda kuni kuus muna.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Skabiosenschwärmer Hemaris tityus / Schwärmer Sphingidae / Nachtfalter {{!}} Wir flattern auf |url=https://www.wirflatternauf.com/nachtfalter/schwaermer-sphingidae/skabiosenschwaermer-hemaris-tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.wirflatternauf.com |keel=de-AT}}</ref> Munad on väikesed, peaaegu kerakujulised ja tipust veidi lohkus, ligikaudu 1,1 mm pikad ning 1,0 mm laiad. Värskelt munetud muna on sile, läikiv ja kahvaturoheline.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Suomen Lajitietokeskus |url=https://laji.fi/taxon/MX.61478 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=laji.fi}}</ref> Vastkoorunud röövik on umbes 3 mm pikk ja esialgu valkjas. Tema keha katavad väikesed mustad köbrukesed, millel paiknevad harunenud mustad karvakesed. Keha tagaosas olev sarv on lühike ning selle tipus asub kaks musta karva. Järgnevate kestumiste käigus muutuvad keha ja köbrukesed järk-järgult roheliseks, sarv omandab punakama värvuse ning keha külgedele tekivad heledad pikitriibud ja punakaspruunid laigud.<ref name=":1" /> Täiskasvanud röövik on tavaliselt 43–48 mm pikk. Keha põhivärvus on valkjas-, hele- või kollakasroheline ning selle pind on tihedalt kaetud väikeste kollakate täppide ja köbrukestega. Selja külgedel kulgevad heledad kollakad pikitriibud, mille kohal võib igal kehalülil paikneda punakaspruun laik. Keha külgedel esineb veel teinegi punakaspruunide tähnide rida. Hingamisavad on heledad, kuid nende keskosa või ümbrus on punakas. Pea on hallikasroheline ning sirge ja karedapinnaline tagasarv enamasti tuhm- või pruunikaspunane. Mõnel isendil on punakad tähnid tagasihoidlikud, teistel katavad need suure osa kehast. Vahetult enne nukkumist muutub röövik sageli ploomilillaks või tumedaks punakaspruuniks.<ref name=":4" /><ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus |url=https://tpittaway.neocities.org/sphinx/h_tit |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=tpittaway.neocities.org}}</ref> Röövik püsib suurema osa ajast toidutaime lehe alaküljel, sageli lehe keskrool. Noor röövik sööb keskroo mõlemale küljele väikesi ümaraid auke, suuremad röövikud kahjustavad ka lehe servi ning võivad toituda õisikutest. Röövik tegutseb peamiselt öösel, päeval varjub ta lehtede all või taime alumises osas. Häirimise korral laseb ta end sageli maapinnale kukkuda ja võib peita end toidutaime lähedal taimestiku vahel.<ref name=":1" /> Kasvu lõpetanud röövik nukkub maapinna lähedal, tavaliselt rohututi sees või vähese sügavusega pinnases. Ta valmistab enda ümber jämedakoelise ja suhteliselt hõreda kookoni, millesse põimitakse taimeosi ja mullaterakesi. Nukk on sihvakas, umbes 24–30 mm pikk ning tuhmilt mustjas- või tumepruun. Kehalülide vahel võib olla punakaspruun varjund. Nukk aheneb mõlemast otsast, peaosas paikneb kaks teravat köbrukest ning tagakeha lõpeb lameda kolmnurkse kremastriga, millel on lühikesed konksjad harjakesed. Talvitub nukuna ning valmik koorub enamasti järgmisel kevadel või suve alguses.<ref name=":4" /><ref name=":5" /> Röövik toitub peamiselt [[Uniohakalised|uniohakaliste]] hulka kuuluvatel taimedel. Põhja- ja Kesk-Euroopas on tema tähtsamad toidutaimed [[Peetrileht|harilik peetrileht]] ja [[harilik äiatar]]. Harvem toitub röövik [[Tähtpea|tähtpeade]], [[Madar|madarate]], [[Kuslapuu|kuslapuude]], [[Lumimari|lumimarjade]], [[Uniohakas|uniohakate]] ja [[Tulinelk|tulinelgiliste]] perekonda kuuluvatel taimedel. <ref name=":2" /><ref name=":5" /><gallery mode="packed"> Fail:Hemaris tityus couple.jpg|Paaritumine Fail:Oruga de esfinge abejorro - HEMARIS ( mariposa picaflor ) (14570205537).jpg|Röövik Fail:Hemaris fuciformis larvae.jpg|Erinevates kasvujärkudes röövikud ja nukk </gallery> ==Vaata ka== *[[kimalas-lottsuru]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}}{{Commons|Category:Hemaris tityus}} [[Kategooria:Surulased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] l81tcs3dzrv57fmgv5su7hzugs7y6xt 7200483 7200482 2026-07-23T18:55:37Z IvarGl 201039 7200483 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik lottsuru | pilt = Hemaris tityus (14222290024).jpg | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Surulased]] ''Sphingidae'' | alamsugukond = [[Päevasurulased]] ''Macroglossinae'' | perekond = [[Lottsuru]] ''Hemaris'' | liik = '''Harilik lottsuru''' | binaarne = ''Hemaris tityus'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = {{collapsible list| *''Haemorrhagia tityus ferrugineus'' (Stephan, 1924) *''Hemaris tityus flavescens'' (Cockayne, 1953) *''Hemaris tityus karaugomica'' (Wojtusiak & Niesiolowski, 1946) *''Hemaris tityus reducta'' (Closs, 1917) *''Macroglossa knautiae'' (Zeller, 1869) *''Macroglossa scabiosae'' (Zeller, 1869) *''Sphinx bombyliformis'' (Linnaeus, 1758) *''Sphinx musca'' (Retzius, 1783) *''Sphinx tityus'' (Linnaeus, 1758) }} }} '''Harilik lottsuru''' (''Hemaris tityus'') on [[surulased|surulaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[lottsuru]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas|liblikaliik]]. == Nimetuse etümoloogia == Eestikeelne nimetus viitab sellele, et tegemist on lottsuru perekonna tavalisema ja laiemalt levinud liigiga. Ladinakeelne nimetus ''tityus'' pärineb kreeka mütoloogiast. [[Tityus]] oli hiiglane, keda karistati allilmas sellega, et linnud või maod sõid tema üha uuesti kasvavat maksa<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Hommelvlinder |url=https://vlinderstichting.nl/vlinder/hommelvlinder/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Vlinderstichting |keel=nl-NL}}</ref>. == Välimus ja tunnused == Harilikku lottsuru tiibade siruulatus on 37–44 mm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus, Svävflugedagsvärmare |url=https://vilkenart.se/Art.aspx?Namn=Hemaris+tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=vilkenart.se}}</ref> Keha on lühike, jässakas ja tihedalt karvane, mistõttu meenutab liblikas välimuselt [[Kimalane|kimalasi]]. Pea on tume, silmad suured ning tundlad pikad, mustad ja tipust selgelt nuiakujulised. Rindmik on pealt oliivikas- või kollakaspruun ning külgedelt kaetud heledamate, kreemikate karvadega. Tagakeha põhivärvus on kollakas- kuni kuldpruun, selle keskosas paikneb kaks kitsast mustjat ristvööti ja tagakeha lõpeb tumeda karvatutiga. Kuldpruunid karvad võivad musti vööte osaliselt varjata, kuid kuluvad vanematel isenditel hõredamaks, mistõttu muutuvad vöödid paremini nähtavaks. Nii ees- kui ka tagatiivad on suuremas osas läbipaistvad ning neid ääristavad kitsad tumepruunid servavöödid. Tiivasooned on samuti tumedad ja selgesti nähtavad. Eestiivad on piklikud ja teravama tipuga, tagatiivad aga märgatavalt lühemad ja ümaramad. Äsja nukust väljunud liblika tiibu katab õhuke hallikas soomuskiht, kuid suurem osa soomustest eraldub juba esimesel lennul, jättes tiivakile läbipaistvaks<ref name=":2" />. Hariliku lottsuru oluline määramistunnus on eestiiva eeserva lähedal tiivajuureosas paiknev suhteliselt lai läbipaistev rakk, mida tiivasooned väiksemateks osadeks ei jaga. Sarnasest [[Kimalas-lottsuru|kimalas-lottsurust]] eristavad teda eelkõige palju kitsamad ja vähem punakad tiivaservad, samuti tal on pruunikaspunased servavöödid laiemad ning eestiiva keskne ristsoon jämedam.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Diekmann |eesnimi=Helmut |kuupäev=2016-10-10 |pealkiri=Ruusuruohokiitäjä |url=https://www.suomen-perhoset.fi/ruusuruohokiitaja/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Suomen Perhoset |keel=fi}}</ref><gallery mode="packed"> Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - male dorsal.jpg|♂ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - male ventral.jpg|♂△ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - female dorsal.jpg|♀ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - female ventral.jpg|♀△ </gallery> == Alamliigid == Varem arvati, et liigil on kaks alamliiki: ''Hemaris tityus tityus'' ja ''Hemaris tityus alaiana''. Hilisemad uuringud näitasid aga, et tegemist on kahe eraldi liigiga, mistõttu käsitletakse viimast nüüd iseseisva liigina ''Hemaris alaiana''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris alaiana [(Rothschild & Jordan, 1903) ] |url=https://sphingidae.myspecies.info/taxonomy/term/1157 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=sphingidae.myspecies.info}}</ref> == Elupaik == Tegemist on niiduliigiga, kes asustab peamiselt päikesepaistelisi, õiterikkaid ja suhteliselt vähese toitainesisaldusega avamaastikke. Tüüpilisteks elupaikadeks on kuivad ja niisked [[Niit|niidud]], lubjarikkad [[Rohumaa|rohumaad]], soostuvad niidud ja [[Nõmm|nõmmed]], samuti [[Puisniit|puisniidud]], metsaservad ja -valendikud, teeääred, aiad, pargid ning hõredad niisked metsaalad.<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=250}}</ref> Liiki võib kohata ka kuivadel nõlvadel ja küngastel, kus leidub rohkesti õistaimi ning röövikutele sobivaid toidutaimi. Liblikad lendavad päeval [[Sirel|sirelitele]], [[Tõrvalill|tõrvalilledele]] jt. meetaimedele toituma.<ref name=":3" /> == Levila == Transpalearktiline liik.<ref name=":3" /> Euroopas ulatub levila [[Iirimaa|Iirimaalt]] ja [[Suurbritannia|Suurbritanniast]] üle [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] [[Uural|Uuraliteni]]. Liik puudub Euroopa kõige põhjapoolsematest piirkondadest ning on mitmel pool [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]] haruldane või säilinud vaid üksikutes sobivates elupaikades. [[Aasia|Aasias]] jätkub levila Uuralitest läbi Lääne-[[Siber|Siberi]] [[Altai]] ja [[Tian Shan|Tian Shani]] mäestikeni ning sealt edasi [[Mongoolia|Mongooliasse]], Kirde-[[Hiina|Hiinasse]] ja [[Tiibet|Tiibetisse]]. Eraldiseisvaid populatsioone leidub ka [[Väike-Aasia|Väike-Aasias]], [[Kaukaasia]] ümbruses, Põhja-[[Iraan|Iraanis]] ja Edela-[[Süüria|Süürias]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus - Skabiosenschwärmer - Narrow-bordered Bee Hawk-moth in euroleps.ch, © Heiner Ziegler |url=https://www.euroleps.ch/seiten/s_art.php?art=sphi_tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.euroleps.ch}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris |url=https://ftp.funet.fi/index/Tree_of_life/insecta/lepidoptera/ditrysia/bombycoidea/sphingidae/macroglossinae/hemaris/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=ftp.funet.fi}}</ref> Liiki võib kohata üle kogu Eesti, kuid ta esineb enamasti hajusalt ega ole kusagil väga arvukas.<ref name=":3" /> == Lennuaeg == Eestis lendab harilik lottsuru peamiselt mai lõpust juuni keskpaigani<ref name=":2" /> või isegi lõpuni. Aastas annab vaid ühe põlvkonna. == Rööviku areng == Emane liblikas muneb munad rööviku toidutaime lehtede alaküljele, tavaliselt ühekaupa. Ühele taimele või lähestikku kasvavale taimerühmale võib ta muneda kuni kuus muna.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Skabiosenschwärmer Hemaris tityus / Schwärmer Sphingidae / Nachtfalter {{!}} Wir flattern auf |url=https://www.wirflatternauf.com/nachtfalter/schwaermer-sphingidae/skabiosenschwaermer-hemaris-tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.wirflatternauf.com |keel=de-AT}}</ref> Munad on väikesed, peaaegu kerakujulised ja tipust veidi lohkus, ligikaudu 1,1 mm pikad ning 1,0 mm laiad. Värskelt munetud muna on sile, läikiv ja kahvaturoheline.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Suomen Lajitietokeskus |url=https://laji.fi/taxon/MX.61478 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=laji.fi}}</ref> Vastkoorunud röövik on umbes 3 mm pikk ja esialgu valkjas. Tema keha katavad väikesed mustad köbrukesed, millel paiknevad harunenud mustad karvakesed. Keha tagaosas olev sarv on lühike ning selle tipus asub kaks musta karva. Järgnevate kestumiste käigus muutuvad keha ja köbrukesed järk-järgult roheliseks, sarv omandab punakama värvuse ning keha külgedele tekivad heledad pikitriibud ja punakaspruunid laigud.<ref name=":1" /> Täiskasvanud röövik on tavaliselt 43–48 mm pikk. Keha põhivärvus on valkjas-, hele- või kollakasroheline ning selle pind on tihedalt kaetud väikeste kollakate täppide ja köbrukestega. Selja külgedel kulgevad heledad kollakad pikitriibud, mille kohal võib igal kehalülil paikneda punakaspruun laik. Keha külgedel esineb veel teinegi punakaspruunide tähnide rida. Hingamisavad on heledad, kuid nende keskosa või ümbrus on punakas. Pea on hallikasroheline ning sirge ja karedapinnaline tagasarv enamasti tuhm- või pruunikaspunane. Mõnel isendil on punakad tähnid tagasihoidlikud, teistel katavad need suure osa kehast. Vahetult enne nukkumist muutub röövik sageli ploomilillaks või tumedaks punakaspruuniks.<ref name=":4" /><ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus |url=https://tpittaway.neocities.org/sphinx/h_tit |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=tpittaway.neocities.org}}</ref> Röövik püsib suurema osa ajast toidutaime lehe alaküljel, sageli lehe keskrool. Noor röövik sööb keskroo mõlemale küljele väikesi ümaraid auke, suuremad röövikud kahjustavad ka lehe servi ning võivad toituda õisikutest. Röövik tegutseb peamiselt öösel, päeval varjub ta lehtede all või taime alumises osas. Häirimise korral laseb ta end sageli maapinnale kukkuda ja võib peita end toidutaime lähedal taimestiku vahel.<ref name=":1" /> Kasvu lõpetanud röövik nukkub maapinna lähedal, tavaliselt rohututi sees või vähese sügavusega pinnases. Ta valmistab enda ümber jämedakoelise ja suhteliselt hõreda kookoni, millesse põimitakse taimeosi ja mullaterakesi. Nukk on sihvakas, umbes 24–30 mm pikk ning tuhmilt mustjas- või tumepruun. Kehalülide vahel võib olla punakaspruun varjund. Nukk aheneb mõlemast otsast, peaosas paikneb kaks teravat köbrukest ning tagakeha lõpeb lameda kolmnurkse kremastriga, millel on lühikesed konksjad harjakesed. Talvitub nukuna ning valmik koorub enamasti järgmisel kevadel või suve alguses.<ref name=":4" /><ref name=":5" /> Röövik toitub peamiselt [[Uniohakalised|uniohakaliste]] hulka kuuluvatel taimedel. Põhja- ja Kesk-Euroopas on tema tähtsamad toidutaimed [[Peetrileht|harilik peetrileht]] ja [[harilik äiatar]]. Harvem toitub röövik [[Tähtpea|tähtpeade]], [[Madar|madarate]], [[Kuslapuu|kuslapuude]], [[Lumimari|lumimarjade]], [[Uniohakas|uniohakate]] ja [[Tulinelk|tulinelgiliste]] perekonda kuuluvatel taimedel. <ref name=":2" /><ref name=":5" /><gallery mode="packed"> Fail:Hemaris tityus couple.jpg|Paaritumine Fail:Oruga de esfinge abejorro - HEMARIS ( mariposa picaflor ) (14570205537).jpg|Röövik Fail:Hemaris fuciformis larvae.jpg|Erinevates kasvujärkudes röövikud ja nukk </gallery> ==Vaata ka== *[[kimalas-lottsuru]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}}{{Commons|Category:Hemaris tityus}} [[Kategooria:Surulased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] hl90ooz8c7qtt6jbcdcqw4cln4htput 7200499 7200483 2026-07-23T19:32:07Z IvarGl 201039 7200499 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik lottsuru | pilt = Hemaris tityus (14222290024).jpg | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Surulased]] ''Sphingidae'' | alamsugukond = [[Päevasurulased]] ''Macroglossinae'' | perekond = [[Lottsuru]] ''Hemaris'' | liik = '''Harilik lottsuru''' | binaarne = ''Hemaris tityus'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = {{collapsible list| *''Haemorrhagia tityus ferrugineus'' (Stephan, 1924) *''Hemaris tityus flavescens'' (Cockayne, 1953) *''Hemaris tityus karaugomica'' (Wojtusiak & Niesiolowski, 1946) *''Hemaris tityus reducta'' (Closs, 1917) *''Macroglossa knautiae'' (Zeller, 1869) *''Macroglossa scabiosae'' (Zeller, 1869) *''Sphinx bombyliformis'' (Linnaeus, 1758) *''Sphinx musca'' (Retzius, 1783) *''Sphinx tityus'' (Linnaeus, 1758) }} }} '''Harilik lottsuru''' (''Hemaris tityus'') on [[surulased|surulaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[lottsuru]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas|liblikaliik]]. == Nimetuse etümoloogia == Eestikeelne nimetus viitab sellele, et tegemist on lottsuru perekonna tavalisema ja laiemalt levinud liigiga. Ladinakeelne nimetus ''tityus'' pärineb kreeka mütoloogiast. [[Tityus]] oli hiiglane, keda karistati allilmas sellega, et linnud või maod sõid tema üha uuesti kasvavat maksa<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Hommelvlinder |url=https://vlinderstichting.nl/vlinder/hommelvlinder/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Vlinderstichting |keel=nl-NL}}</ref>. == Välimus ja tunnused == Harilikku lottsuru tiibade siruulatus on 37–44 mm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus, Svävflugedagsvärmare |url=https://vilkenart.se/Art.aspx?Namn=Hemaris+tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=vilkenart.se}}</ref> Keha on lühike, jässakas ja tihedalt karvane, mistõttu meenutab liblikas välimuselt [[Kimalane|kimalasi]]. Pea on tume, silmad suured ning tundlad pikad, mustad ja tipust selgelt nuiakujulised. Rindmik on pealt oliivikas- või kollakaspruun ning külgedelt kaetud heledamate, kreemikate karvadega. Tagakeha põhivärvus on kollakas- kuni kuldpruun, selle keskosas paikneb kaks kitsast mustjat ristvööti ja tagakeha lõpeb tumeda karvatutiga. Kuldpruunid karvad võivad musti vööte osaliselt varjata, kuid kuluvad vanematel isenditel hõredamaks, mistõttu muutuvad vöödid paremini nähtavaks. Nii ees- kui ka tagatiivad on suuremas osas läbipaistvad ning neid ääristavad kitsad tumepruunid servavöödid. Tiivasooned on samuti tumedad ja selgesti nähtavad. Eestiivad on piklikud ja teravama tipuga, tagatiivad aga märgatavalt lühemad ja ümaramad. Äsja nukust väljunud liblika tiibu katab õhuke hallikas soomuskiht, kuid suurem osa soomustest eraldub juba esimesel lennul, jättes tiivakile läbipaistvaks<ref name=":2" />. Hariliku lottsuru oluline määramistunnus on eestiiva eeserva lähedal tiivajuureosas paiknev suhteliselt lai läbipaistev rakk, mida tiivasooned väiksemateks osadeks ei jaga. Sarnasest [[Kimalas-lottsuru|kimalas-lottsurust]] eristavad teda eelkõige palju kitsamad ja vähem punakad tiivaservad, samuti tal on pruunikaspunased servavöödid laiemad ning eestiiva keskne ristsoon jämedam.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Diekmann |eesnimi=Helmut |kuupäev=2016-10-10 |pealkiri=Ruusuruohokiitäjä |url=https://www.suomen-perhoset.fi/ruusuruohokiitaja/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Suomen Perhoset |keel=fi}}</ref><gallery mode="packed"> Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - male dorsal.jpg|♂ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - male ventral.jpg|♂△ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - female dorsal.jpg|♀ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - female ventral.jpg|♀△ </gallery> == Alamliigid == Varem arvati, et liigil on kaks alamliiki: ''Hemaris tityus tityus'' ja ''Hemaris tityus alaiana''. Hilisemad uuringud näitasid aga, et tegemist on kahe eraldi liigiga, mistõttu käsitletakse viimast nüüd iseseisva liigina ''Hemaris alaiana''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris alaiana [(Rothschild & Jordan, 1903) ] |url=https://sphingidae.myspecies.info/taxonomy/term/1157 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=sphingidae.myspecies.info}}</ref> == Elupaik == Tegemist on niiduliigiga, kes asustab peamiselt päikesepaistelisi, õiterikkaid ja suhteliselt vähese toitainesisaldusega avamaastikke. Tüüpilisteks elupaikadeks on kuivad ja niisked [[Niit|niidud]], lubjarikkad [[Rohumaa|rohumaad]], soostuvad niidud ja [[Nõmm|nõmmed]], samuti [[Puisniit|puisniidud]], metsaservad ja -valendikud, teeääred, aiad, pargid ning hõredad niisked metsaalad.<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=250}}</ref> Liiki võib kohata ka kuivadel nõlvadel ja küngastel, kus leidub rohkesti õistaimi ning röövikutele sobivaid toidutaimi. Liblikad lendavad päeval [[Sirel|sirelitele]], [[Tõrvalill|tõrvalilledele]] jt. meetaimedele toituma.<ref name=":3" /> == Levila == Transpalearktiline liik.<ref name=":3" /> Euroopas ulatub levila [[Iirimaa|Iirimaalt]] ja [[Suurbritannia|Suurbritanniast]] üle [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] [[Uural|Uuraliteni]]. Liik puudub Euroopa kõige põhjapoolsematest piirkondadest ning on mitmel pool [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]] haruldane või säilinud vaid üksikutes sobivates elupaikades. [[Aasia|Aasias]] jätkub levila Uuralitest läbi Lääne-[[Siber|Siberi]] [[Altai]] ja [[Tian Shan|Tian Shani]] mäestikeni ning sealt edasi [[Mongoolia|Mongooliasse]], Kirde-[[Hiina|Hiinasse]] ja [[Tiibet|Tiibetisse]]. Eraldiseisvaid populatsioone leidub ka [[Väike-Aasia|Väike-Aasias]], [[Kaukaasia]] ümbruses, Põhja-[[Iraan|Iraanis]] ja Edela-[[Süüria|Süürias]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus - Skabiosenschwärmer - Narrow-bordered Bee Hawk-moth in euroleps.ch, © Heiner Ziegler |url=https://www.euroleps.ch/seiten/s_art.php?art=sphi_tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.euroleps.ch}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris |url=https://ftp.funet.fi/index/Tree_of_life/insecta/lepidoptera/ditrysia/bombycoidea/sphingidae/macroglossinae/hemaris/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=ftp.funet.fi}}</ref> Liiki võib kohata üle kogu Eesti, kuid ta esineb enamasti hajusalt ega ole kusagil väga arvukas.<ref name=":3" /> == Lennuaeg == Eestis lendab harilik lottsuru peamiselt mai lõpust juuni keskpaigani<ref name=":2" /> või isegi lõpuni. Aastas annab vaid ühe põlvkonna. == Rööviku areng == Emane liblikas muneb munad rööviku toidutaime lehtede alaküljele, tavaliselt ühekaupa. Ühele taimele või lähestikku kasvavale taimerühmale võib ta muneda kuni kuus muna.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Skabiosenschwärmer Hemaris tityus / Schwärmer Sphingidae / Nachtfalter {{!}} Wir flattern auf |url=https://www.wirflatternauf.com/nachtfalter/schwaermer-sphingidae/skabiosenschwaermer-hemaris-tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.wirflatternauf.com |keel=de-AT}}</ref> Munad on väikesed, peaaegu kerakujulised ja tipust veidi lohkus, ligikaudu 1,1 mm pikad ning 1,0 mm laiad. Värskelt munetud muna on sile, läikiv ja kahvaturoheline.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Suomen Lajitietokeskus |url=https://laji.fi/taxon/MX.61478 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=laji.fi}}</ref> Vastkoorunud röövik on umbes 3 mm pikk ja esialgu valkjas. Tema keha katavad väikesed mustad köbrukesed, millel paiknevad harunenud mustad karvakesed. Keha tagaosas olev sarv on lühike ning selle tipus asub kaks musta karva. Järgnevate kestumiste käigus muutuvad keha ja köbrukesed järk-järgult roheliseks, sarv omandab punakama värvuse ning keha külgedele tekivad heledad pikitriibud ja punakaspruunid laigud.<ref name=":1" /> Täiskasvanud röövik on tavaliselt 43–48 mm pikk. Keha põhivärvus on valkjas-, hele- või kollakasroheline ning selle pind on tihedalt kaetud väikeste kollakate täppide ja köbrukestega. Selja külgedel kulgevad heledad kollakad pikitriibud, mille kohal võib igal kehalülil paikneda punakaspruun laik. Keha külgedel esineb veel teinegi punakaspruunide tähnide rida. Hingamisavad on heledad, kuid nende keskosa või ümbrus on punakas. Pea on hallikasroheline ning sirge ja karedapinnaline tagasarv enamasti tuhm- või pruunikaspunane. Mõnel isendil on punakad tähnid tagasihoidlikud, teistel katavad need suure osa kehast. Vahetult enne nukkumist muutub röövik sageli ploomilillaks või tumedaks punakaspruuniks.<ref name=":4" /><ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus |url=https://tpittaway.neocities.org/sphinx/h_tit |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=tpittaway.neocities.org}}</ref> Röövik püsib suurema osa ajast toidutaime lehe alaküljel, sageli lehe keskrool. Noor röövik sööb keskroo mõlemale küljele väikesi ümaraid auke, suuremad röövikud kahjustavad ka lehe servi ning võivad toituda õisikutest. Röövik tegutseb peamiselt öösel, päeval varjub ta lehtede all või taime alumises osas. Häirimise korral laseb ta end sageli maapinnale kukkuda ja võib peita end toidutaime lähedal taimestiku vahel.<ref name=":1" /> Kasvu lõpetanud röövik nukkub maapinna lähedal, tavaliselt rohututi sees või vähese sügavusega pinnases. Ta valmistab enda ümber jämedakoelise ja suhteliselt hõreda kookoni, millesse põimitakse taimeosi ja mullaterakesi. Nukk on sihvakas, umbes 24–30 mm pikk ning tuhmilt mustjas- või tumepruun. Kehalülide vahel võib olla punakaspruun varjund. Nukk aheneb mõlemast otsast, peaosas paikneb kaks teravat köbrukest ning tagakeha lõpeb lameda kolmnurkse kremastriga, millel on lühikesed konksjad harjakesed. Talvitub nukuna ning valmik koorub enamasti järgmisel kevadel või suve alguses.<ref name=":4" /><ref name=":5" /> Röövik toitub peamiselt [[Uniohakalised|uniohakaliste]] hulka kuuluvatel taimedel. Põhja- ja Kesk-Euroopas on tema tähtsamad toidutaimed [[Peetrileht|harilik peetrileht]] ja [[harilik äiatar]]. Harvem toitub röövik [[Tähtpea|tähtpeade]], [[Madar|madarate]], [[Kuslapuu|kuslapuude]], [[Lumimari|lumimarjade]], [[Uniohakas|uniohakate]] ja [[Tulinelk|tulinelgiliste]] perekonda kuuluvatel taimedel. <ref name=":2" /><ref name=":5" /><gallery mode="packed"> Fail:Hemaris tityus couple.jpg|Paaritumine Fail:Oruga de esfinge abejorro - HEMARIS ( mariposa picaflor ) (14570205537).jpg|Röövik </gallery> ==Vaata ka== *[[kimalas-lottsuru]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}}{{Commons|Category:Hemaris tityus}} [[Kategooria:Surulased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 6hct4wb0ornx075vd3449xw478p81u7 7200518 7200499 2026-07-23T20:00:53Z IvarGl 201039 7200518 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik lottsuru | pilt = Hemaris tityus (14222290024).jpg | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Surulased]] ''Sphingidae'' | alamsugukond = [[Päevasurulased]] ''Macroglossinae'' | perekond = [[Lottsuru]] ''Hemaris'' | liik = '''Harilik lottsuru''' | binaarne = ''Hemaris tityus'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = {{collapsible list| *''Haemorrhagia tityus ferrugineus'' (Stephan, 1924) *''Hemaris tityus flavescens'' (Cockayne, 1953) *''Hemaris tityus karaugomica'' (Wojtusiak & Niesiolowski, 1946) *''Hemaris tityus reducta'' (Closs, 1917) *''Macroglossa knautiae'' (Zeller, 1869) *''Macroglossa scabiosae'' (Zeller, 1869) *''Sphinx bombyliformis'' (Linnaeus, 1758) *''Sphinx musca'' (Retzius, 1783) *''Sphinx tityus'' (Linnaeus, 1758) }} }} '''Harilik lottsuru''' (''Hemaris tityus'') on [[surulased|surulaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[lottsuru]] [[Perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[liblikas|liblikaliik]]. == Nimetuse etümoloogia == Eestikeelne nimetus viitab sellele, et tegemist on lottsuru perekonna tavalisema ja laiemalt levinud liigiga. Ladinakeelne nimetus ''tityus'' pärineb kreeka mütoloogiast. [[Tityus]] oli hiiglane, keda karistati allilmas sellega, et linnud või maod sõid tema üha uuesti kasvavat maksa<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Hommelvlinder |url=https://vlinderstichting.nl/vlinder/hommelvlinder/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Vlinderstichting |keel=nl-NL}}</ref>. == Välimus ja tunnused == Harilikku lottsuru tiibade siruulatus on 37–44 mm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus, Svävflugedagsvärmare |url=https://vilkenart.se/Art.aspx?Namn=Hemaris+tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=vilkenart.se}}</ref> Keha on lühike, jässakas ja tihedalt karvane, mistõttu meenutab liblikas välimuselt [[Kimalane|kimalasi]]. Pea on tume, silmad suured ning tundlad pikad, mustad ja tipust selgelt nuiakujulised. Rindmik on pealt oliivikas- või kollakaspruun ning külgedelt kaetud heledamate, kreemikate karvadega. Tagakeha põhivärvus on kollakas- kuni kuldpruun, selle keskosas paikneb kaks kitsast mustjat ristvööti ja tagakeha lõpeb tumeda karvatutiga. Kuldpruunid karvad võivad musti vööte osaliselt varjata, kuid kuluvad vanematel isenditel hõredamaks, mistõttu muutuvad vöödid paremini nähtavaks. Nii ees- kui ka tagatiivad on suuremas osas läbipaistvad ning neid ääristavad kitsad tumepruunid servavöödid. Tiivasooned on samuti tumedad ja selgesti nähtavad. Eestiivad on piklikud ja teravama tipuga, tagatiivad aga märgatavalt lühemad ja ümaramad. Äsja nukust väljunud liblika tiibu katab õhuke hallikas soomuskiht, kuid suurem osa soomustest eraldub juba esimesel lennul, jättes tiivakile läbipaistvaks<ref name=":2" />. Hariliku lottsuru oluline määramistunnus on eestiiva eeserva lähedal tiivajuureosas paiknev suhteliselt lai läbipaistev rakk, mida tiivasooned väiksemateks osadeks ei jaga. Sarnasest [[Kimalas-lottsuru|kimalas-lottsurust]] eristavad teda eelkõige palju kitsamad ja vähem punakad tiivaservad, samuti tal on pruunikaspunased servavöödid laiemad ning eestiiva keskne ristsoon jämedam.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Diekmann |eesnimi=Helmut |kuupäev=2016-10-10 |pealkiri=Ruusuruohokiitäjä |url=https://www.suomen-perhoset.fi/ruusuruohokiitaja/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Suomen Perhoset |keel=fi}}</ref> Liblikal esinevad järgmised vormid<ref>{{raamatuviide |autor=Adalbert Seitz |url=https://www.biodiversitylibrary.org/page/56336856 |pealkiri=The Macrolepidoptera of the Palearctic Region. Supplement to volume 2, The Palaearctic Bombyces and Sphinges |kirjastus=Alfred Kernen |aasta=1934 |koht=Stuttgart |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus - LepiWiki |url=https://lepiforum.org/wiki/page/Hemaris_tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=lepiforum.org}}</ref><ref>{{netiviide |aasta=1953 |pealkiri=The Entomologist's Record and Journal of Variation |url=https://file.iflora.cn/fastdfs/group1/M00/64/93/wKhnoF2VZ1iAZsvbAq1FkdpYKGA704.pdf |vaadatud=23. juulil 2026 |väljaanne=The Entomologist's Record and Journal of Variation |keel=inglise}}</ref>: * f. ''ferrugineus'' – tiibade tavaliselt läbipaistvad alad on roostekollase või roostepruunika varjundiga, mistõttu tiivakile näib tavapärasest märgatavalt kollakam * f. ''flavescens'' – tiibade tavaliselt tumedad osad on oranžikaspruunid, ka tagakeha must karvastik on osaliselt pruuniks muutunud. * ''f.'' ''karaugomica'' * f. ''reducta'' – tagakeha selgmisel poolel on tavapärane lai must ristvööt tugevalt vähenenud ning selle asemel paikneb vaid kitsas must vööt ning mustaks on värvunud ainult üks tagakehalüli * ''f.'' ''saldaitisi'' <gallery mode="packed"> Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - male dorsal.jpg|♂ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - male ventral.jpg|♂△ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - female dorsal.jpg|♀ Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - female ventral.jpg|♀△ </gallery> == Alamliigid == Varem arvati, et liigil on kaks alamliiki: ''Hemaris tityus tityus'' ja ''Hemaris tityus alaiana''. Hilisemad uuringud näitasid aga, et tegemist on kahe eraldi liigiga, mistõttu käsitletakse viimast nüüd iseseisva liigina ''Hemaris alaiana''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris alaiana [(Rothschild & Jordan, 1903) ] |url=https://sphingidae.myspecies.info/taxonomy/term/1157 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=sphingidae.myspecies.info}}</ref> == Elupaik == Tegemist on niiduliigiga, kes asustab peamiselt päikesepaistelisi, õiterikkaid ja suhteliselt vähese toitainesisaldusega avamaastikke. Tüüpilisteks elupaikadeks on kuivad ja niisked [[Niit|niidud]], lubjarikkad [[Rohumaa|rohumaad]], soostuvad niidud ja [[Nõmm|nõmmed]], samuti [[Puisniit|puisniidud]], metsaservad ja -valendikud, teeääred, aiad, pargid ning hõredad niisked metsaalad.<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=250}}</ref> Liiki võib kohata ka kuivadel nõlvadel ja küngastel, kus leidub rohkesti õistaimi ning röövikutele sobivaid toidutaimi. Liblikad lendavad päeval [[Sirel|sirelitele]], [[Tõrvalill|tõrvalilledele]] jt. meetaimedele toituma.<ref name=":3" /> == Levila == Transpalearktiline liik.<ref name=":3" /> Euroopas ulatub levila [[Iirimaa|Iirimaalt]] ja [[Suurbritannia|Suurbritanniast]] üle [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] [[Uural|Uuraliteni]]. Liik puudub Euroopa kõige põhjapoolsematest piirkondadest ning on mitmel pool [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]] haruldane või säilinud vaid üksikutes sobivates elupaikades. [[Aasia|Aasias]] jätkub levila Uuralitest läbi Lääne-[[Siber|Siberi]] [[Altai]] ja [[Tian Shan|Tian Shani]] mäestikeni ning sealt edasi [[Mongoolia|Mongooliasse]], Kirde-[[Hiina|Hiinasse]] ja [[Tiibet|Tiibetisse]]. Eraldiseisvaid populatsioone leidub ka [[Väike-Aasia|Väike-Aasias]], [[Kaukaasia]] ümbruses, Põhja-[[Iraan|Iraanis]] ja Edela-[[Süüria|Süürias]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus - Skabiosenschwärmer - Narrow-bordered Bee Hawk-moth in euroleps.ch, © Heiner Ziegler |url=https://www.euroleps.ch/seiten/s_art.php?art=sphi_tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.euroleps.ch}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris |url=https://ftp.funet.fi/index/Tree_of_life/insecta/lepidoptera/ditrysia/bombycoidea/sphingidae/macroglossinae/hemaris/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=ftp.funet.fi}}</ref> Liiki võib kohata üle kogu Eesti, kuid ta esineb enamasti hajusalt ega ole kusagil väga arvukas.<ref name=":3" /> == Lennuaeg == Eestis lendab harilik lottsuru peamiselt mai lõpust juuni keskpaigani<ref name=":2" /> või isegi lõpuni. Aastas annab vaid ühe põlvkonna. == Rööviku areng == Emane liblikas muneb munad rööviku toidutaime lehtede alaküljele, tavaliselt ühekaupa. Ühele taimele või lähestikku kasvavale taimerühmale võib ta muneda kuni kuus muna.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Skabiosenschwärmer Hemaris tityus / Schwärmer Sphingidae / Nachtfalter {{!}} Wir flattern auf |url=https://www.wirflatternauf.com/nachtfalter/schwaermer-sphingidae/skabiosenschwaermer-hemaris-tityus |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.wirflatternauf.com |keel=de-AT}}</ref> Munad on väikesed, peaaegu kerakujulised ja tipust veidi lohkus, ligikaudu 1,1 mm pikad ning 1,0 mm laiad. Värskelt munetud muna on sile, läikiv ja kahvaturoheline.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Suomen Lajitietokeskus |url=https://laji.fi/taxon/MX.61478 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=laji.fi}}</ref> Vastkoorunud röövik on umbes 3 mm pikk ja esialgu valkjas. Tema keha katavad väikesed mustad köbrukesed, millel paiknevad harunenud mustad karvakesed. Keha tagaosas olev sarv on lühike ning selle tipus asub kaks musta karva. Järgnevate kestumiste käigus muutuvad keha ja köbrukesed järk-järgult roheliseks, sarv omandab punakama värvuse ning keha külgedele tekivad heledad pikitriibud ja punakaspruunid laigud.<ref name=":1" /> Täiskasvanud röövik on tavaliselt 43–48 mm pikk. Keha põhivärvus on valkjas-, hele- või kollakasroheline ning selle pind on tihedalt kaetud väikeste kollakate täppide ja köbrukestega. Selja külgedel kulgevad heledad kollakad pikitriibud, mille kohal võib igal kehalülil paikneda punakaspruun laik. Keha külgedel esineb veel teinegi punakaspruunide tähnide rida. Hingamisavad on heledad, kuid nende keskosa või ümbrus on punakas. Pea on hallikasroheline ning sirge ja karedapinnaline tagasarv enamasti tuhm- või pruunikaspunane. Mõnel isendil on punakad tähnid tagasihoidlikud, teistel katavad need suure osa kehast. Vahetult enne nukkumist muutub röövik sageli ploomilillaks või tumedaks punakaspruuniks.<ref name=":4" /><ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Hemaris tityus |url=https://tpittaway.neocities.org/sphinx/h_tit |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=tpittaway.neocities.org}}</ref> Röövik püsib suurema osa ajast toidutaime lehe alaküljel, sageli lehe keskrool. Noor röövik sööb keskroo mõlemale küljele väikesi ümaraid auke, suuremad röövikud kahjustavad ka lehe servi ning võivad toituda õisikutest. Röövik tegutseb peamiselt öösel, päeval varjub ta lehtede all või taime alumises osas. Häirimise korral laseb ta end sageli maapinnale kukkuda ja võib peita end toidutaime lähedal taimestiku vahel.<ref name=":1" /> Kasvu lõpetanud röövik nukkub maapinna lähedal, tavaliselt rohututi sees või vähese sügavusega pinnases. Ta valmistab enda ümber jämedakoelise ja suhteliselt hõreda kookoni, millesse põimitakse taimeosi ja mullaterakesi. Nukk on sihvakas, umbes 24–30 mm pikk ning tuhmilt mustjas- või tumepruun. Kehalülide vahel võib olla punakaspruun varjund. Nukk aheneb mõlemast otsast, peaosas paikneb kaks teravat köbrukest ning tagakeha lõpeb lameda kolmnurkse kremastriga, millel on lühikesed konksjad harjakesed. Talvitub nukuna ning valmik koorub enamasti järgmisel kevadel või suve alguses.<ref name=":4" /><ref name=":5" /> Röövik toitub peamiselt [[Uniohakalised|uniohakaliste]] hulka kuuluvatel taimedel. Põhja- ja Kesk-Euroopas on tema tähtsamad toidutaimed [[Peetrileht|harilik peetrileht]] ja [[harilik äiatar]]. Harvem toitub röövik [[Tähtpea|tähtpeade]], [[Madar|madarate]], [[Kuslapuu|kuslapuude]], [[Lumimari|lumimarjade]], [[Uniohakas|uniohakate]] ja [[Tulinelk|tulinelgiliste]] perekonda kuuluvatel taimedel. <ref name=":2" /><ref name=":5" /><gallery mode="packed"> Fail:Hemaris tityus couple.jpg|Paaritumine Fail:Oruga de esfinge abejorro - HEMARIS ( mariposa picaflor ) (14570205537).jpg|Röövik </gallery> ==Vaata ka== *[[kimalas-lottsuru]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}}{{Commons|Category:Hemaris tityus}} [[Kategooria:Surulased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 3x7dn6l2lid1jvg1z8jtth6yhb46nbq 0 231234 7200750 7200275 2026-07-24T11:30:16Z NOSSER 8097 /* Ümbruskond ja hooned */ 7200750 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=14}} [[Pilt:Lai tänav Toomemäel.jpg|pisi|Laia tänava algus Toomemäel]] '''Lai tänav''' (saksa keeles ''Breitstraße'') on [[tänav]] [[Tartu]]s. Tänav algab [[Toomemägi|Toomemäelt]], suundub üldjoones kirdesse ning lõpeb [[Emajõgi|Emajõe]] ääres, ristudes [[Vabaduse puiestee (Tartu)|Vabaduse puiestee]]ga. See on ligikaudu 610 m pikk ning vanalinna tänavale omaselt kurviline.<ref name=Ekspresskataloog>[[Ekspresskataloog]]i Tartu kaart</ref> Tänav asub tervikuna Tartu muinsuskaitsealas. Lai tänav ristub [[Jakobi tänav|Jakobi]] ja [[Kloostri tänav (Tartu)|Kloostri]] tänavaga vasakult ning [[Jaani tänav (Tartu)|Jaani]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli]] ja [[Magasini tänav (Tartu)|Magasini]] tänavaga paremalt. Alates Jakobi tänavast on see peatee.<ref name=Ekspresskataloog/><ref>2003. aasta Eesti ettevõtete telefoniraamatu Tartu kaart</ref> Nimest hoolimata ei ole Lai tänav tänapäeva mõistes kuigi lai. ==Liiklus== Lai tänav kulgeb veidi allamäge. Tänav on kahesuunaline. Juulini 2011 oli see ühesuunaline: seda mööda tohtis sõita ainult mäest alla Emajõe suunas. Kes tahtis sõita vastupidises suunas, pidi seda tegema [[Kroonuaia tänav]]a kaudu, mis kulgeb Laia tänavaga enam-vähem rööbiti sellest loodes ja on ühesuunaline. 30. juulil 2011 muudeti tänav kahesuunaliseks.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06231511 Tartus muutub Lai tänav kahesuunaliseks], ERR uudised</ref><ref>[http://www.tartupostimees.ee/513960 Kaks suunda ja suurem kiirus], tartupostimees.ee</ref> Lai tänav on tänapäeval oluline transiittänav, sest seda mööda saabuvad Tartusse [[Tallinn]]a poolt tulevad sõidukid Jakobi tänava kaudu. [[Pilt:Lai 1 2010-01-09.JPG|pisi|Lai 1]][[Pilt:Lai tänav 2.JPG|pisi|Lai 2, endine Toomemäe pargivahi elamu, 1864]] [[Pilt:Laia tänava käänukoht Tartus, vasemal Tartu vanim maja, taamal Jaani kiriku torn, 21. september 2012.jpg|pisi|Laia tänava käänukoht Tartus: vasemal Tartu vanim maja ja Lai tänav 23 hoone, taamal [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]u torn. <small>September 2012</small>]] [[Pilt:Lai tänav 24.JPG|pisi|Vanim puitehitis Tartus, Lai 24]] ==Ümbruskond ja hooned== Tänava ühes otsas on [[Vabadussild]], teises [[Toomemägi]]. * Lai tänav 1, [[Toomemägi|Toomemäe]] nõlval olev maja on tuntud kui [[Ado Grenzstein]]i maja, kus asus ka [[Olevik (ajaleht)|ajalehe Olevik]] toimetus<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6924 6924 Elamu Tartus Lai tn.1, 1881.a.], register.muinas.ee</ref>. *Lai tänav 2, endine [[Toomemäe park|Toomemäe par]]givahi elamu (1864)<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6925 6925 end.Toomemäe pargivahi elamu, 1864.a.], register.muinas.ee</ref>. *Lai tänav 6, 1930. aastate algul ehitatud ja aastatel 2009‒2010 juurdeehitatud kolmanda korrusega korterelamu *Lai tänav 7, 1880. aastal ehitatud historitsistlik punasest tellisest kivihoone. *Lai tänav 8, ühe põhikorruse ja katusekorrusega puitmaja, mille idapoolne kiviosa ehitati 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi keskel lisati läänepoolne puitosa *Lai tänav 11, aastatel 2006–2007 ehitatud korterelamu äripindadega *Lai tänav 12, 19. sajandi algul valminud ühe põhikorruse ja katusekorrusega puitmaja. *Lai tänav 15 ja 17, 1950. aastate alguses ehitatud stalinistlikud kortermajad<ref>[https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Lisa%201.%20Tartu%20muinsuskaitseala%20hoonete%20v%C3%A4%C3%A4rtusklasside%20%28kaitsekategooriate%29%20ettepanekud.pdf Tartu muinsuskaitseala hoonete väärtusklasside (kaitsekategooriate) ettepanekud aruanne], Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm, 01.2020–03.2021, täiendatud 17.01.2022, lk 8</ref> *Lai tänav 19, 1959. aastal ehitatud kortermaja *Lai tänav 23, 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi I poole ehitustraditsioone järgiv krohvitud kivihoone. * Laia tänava ja [[Jaani tänav]] 20 nurgahoone, Tartu vanim elumaja<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6923 6923 Elamu Tartus Jaani 20, 16-19.saj.], register.muinas.ee</ref> – kus tegutseb ka [[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis]]). * Lai tänav 24, asub ühekorruseline, ärklitubadega, ristkülikukujulise põhiplaaniga barokne palkmaja, Tartu vanim puitehitis<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6928 6928 Puitelamu Tartus Lai tn. 24, 18.saj.], register.muinas.ee</ref>. Hoone ehitas 1725. aastal pärast Venemaalt pagendusest naasmist [[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus|Nõo kogudus]]e<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/25/55 Peeter 1. Nõos], Postimees, nr. 140, 25. mai 1936</ref>ja Tartu linna maakoguduse ([[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja kihelkon]]na koguduse)<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1943/09/04/27 Kihelkond Tartu külje all – Nõo], Postimees, nr. 202, 4. september 1943</ref> pastor [[Johann Arens]]. Maja restaureeriti 1987. aastal. *Lai tänav 26, 19. sajandi II poolel ehitatud mitmes järgus ehitatud historitsistlik kivist hoovimaja. * Lai tänav 27, funktsionalistlik krohvitud kivihoone, mida 1936. aastal laiendati ja ehitati ümber varasemast hoonest *Lai tänav 28, 1864. aastal ehitatud kahekorruseline hoone, mille 1877. aastal ostis Venemaa keisririigi Rahvahariduse ministeerium ja asutas venekeelse [[Tartu Ülikooli õpetajate seminar]]i. 1879. aastal ehitati hoonele III korrus<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6929 6929 Koolihoone Tartus Lai 28, 1874-1879], register.muinas.ee</ref>. Kõrvalhoones Lai 26 paiknes seminari eluhoone, mis ehitati ümber 1924. aastal * Lai tänav 29 // [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]]a nurgal asus aastatel 1976–1979 ehitatud [[Tartu rajoon]]i sidesõlm<ref>[https://tartu.postimees.ee/6715684/tartu-endine-sidesolm-kgb-jalgis-koike-salapost-liikus-relvastatud-valvega-ja-terve-brigaad-luges-oo-otsa-raha Tartu endine sidesõlm: KGB jälgis kõike, salapost liikus relvastatud valvega ja terve brigaad luges öö otsa raha], tartu.postimees.ee, 26. juuni 2019</ref>, mis on ümber ehitatud DUO Lofti kortermajaks<ref>[https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/92522079/fotod-endisest-tartu-sidejaamast-sai-suurlinlik-loftidega-elumaja Endisest Tartu sidejaamast sai suurlinlik loftidega elumaja], moodnekodu.delfi.ee, 10.02.2021</ref>, Rüütli tänava poolne hoone on valminud 1979. aastal ja selle taga olev vanem neljakorruseline maja 1938. aastal. * Lai tänav 30, asub korporatsiooni [[Vironia (korporatsioon)|Vironia]] Tartu konvendihoone. 1803-1923 kuulus maja von [[Liphart]]itele. Aastatel 1923-1940 kuulus maja korporatsioon Vironiale. Pärast II maailmasõda oli hoone [[Tartu Ülikool]]i ja [[Eesti Põllumajandusülikool]]i valduses<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6930 6930 Elamu Tartus Lai 30, 18.-20. saj], register.muinas.ee</ref>. *Lai tänav 32, 19. sajandi keskel ehitatud hoone *Lai tänav 33 // [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 25, 1836. aastal ehitatud nurgahoone, 19. sajandi keskel kreisi[[rentei]] (riigikassa osakonna) hoone<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6926 6926 Elamu Tartus Lai 33, 19.saj.], register.muinas.ee</ref> * Lai 34 ja Lai 36 on endised [[Tartu Ülikool]]i õppehooned. Lai 34 hoone<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6931 6931 Elamu Tartus Lai 34, 19. saj], register.muinas.ee</ref> rajati 1886. aastal ja selle omandas ülikool 1922. aastal sarnaselt Lai 36 hoonele. Lai 36<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6932 6932 Elamu Tartus Lai 36, 1886. a], register.muinas.ee</ref> (Knorringu Aadlimaja) kuulus varem muuhulgas kindralleitnant [[Otto von Knorring]]ule ning aastatel 1938–1940 tegutses seal ka [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti teaduste akadeemia]].<ref>Ene Puusemp. [https://tartu.postimees.ee/4336769/laia-tanava-vanad-ja-vaarikad-aadlielamud-jutustavad-meie-linna-ajalugu "Laia tänava vanad ja väärikad aadlielamud jutustavad meie linna ajalugu"] Tartu Postimees, 8. detsember 2017</ref> *Lai tänav 34a, 19. sajandi II poolel ehitatud krohvitud hoovielamu * Lai tänav 35 ehk Magasini 12 hoones elas 1918–1921 skulptor [[Jaan Koort]], õue on paigaldatud ka tema bareljeef<ref>[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=2&menu_id=6&lotus_url=/muinsus.nsf/09872c18954d7cd3c2256872003789b3/291f4d3c5b7cc020c2256b6400341996?OpenDocument Lai 35] Tartu kultuuriväärtusega asjade ja -mälestiste registris</ref>. *Lai tänav 37, [[Tartu Uus Teater|Tartu Uue Teatri]] maja, 19. sajandi lõpul (1890) võimlaks ehitatud hoone<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6927 6927 Võimlahoone Tartus Lai 37, 1890.a.], register.muinas.ee</ref>. * Lai tänav 38, 1824. aastal valminud keskmise kiviosa ja 1982 juurde ehitatud läänepoolse klaasosaga [[Tartu Ülikooli botaanikaaed|Tartu botaanikaaia]] kasvuhoone ja Tartu botaanikaaia hoone, Lai tänav 40 (algse [[Gustav Adolf von Rosenkampff]]i aia hobusetall-tõllakuur<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6933 6933 Hoone Tartu Botaanikaaias, 1806-1811.a.], register.muinas.ee</ref>) *Lai tänav 39, aastatel 2016-2017 ehitatud korterelamu [[Pilt:Lai tänav juuni varahommikul.jpg|pisi|Lai tänav varahommikul, juuni 2015]] Laia tänava jõepoolses otsas, [[Tartu Ülikooli botaanikaaed|Tartu botaanikaaia]] territooriumil on ainsana maapealse rajatisena säilinud [[Tartu linnamüür|Tartu keskaegse linnamüüri]] katked. Linnamüüri ääres ja Vene tänava juures paiknes keskajal ka [[Tartu Püha Vaimu kirik]]. ==Nimi== [[File:Tartu motiiv, EKM j 7287 G 7236.jpg|pisi|Laia ja Jakobi ristmik aastal 1938-1939]] Tänava nimi oli aastail 1950–1987 '''Ivan Mitšurini tänav''', vene sordiaretaja [[Ivan Mitšurin]]i auks. ==Galerii== <gallery> File:Lai tänav 8 Tartus.jpg|Lai tänav 8 File:Lai tänav 11 Tartus.jpg|Lai tänav 11 File:Jaani 20 1.JPG|Laia tänava ja [[Jaani tänav]] 20 nurgahoone<ref name="KRR_6923">{{kultuurimälestis|6923|Elamu Tartus Jaani 20, 16-19.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref> File:Lai tänav 28.JPG|Lai 28 Lai tänav 30.JPG|Lai 30, korporatsiooni [[Vironia (korporatsioon)|Vironia]] Tartu konvendihoone Lai 33 3.JPG|Lai 33 Lai tänav 34 1.JPG|Lai 34 Lai tänav 36 1.JPG|Lai 36 Lai tänav 37 2.JPG|Lai 37, [[Tartu Uus Teater|Tartu Uue Teatri]] maja, 1890 File:Botanická zahrada, Tartu, 2015 (01).jpg|[[Tartu botaanikaaed]], Lai tänav 38 File:Tartu - panoramio (60).jpg|[[Tartu botaanikaaed]] File:Tartu Botaanikaaed.jpg|[[Tartu botaanikaaed]], Lai tänav 40 </gallery> ==Vaata ka== *[[Tartu Uus Teater]] == Viited == <references/> == Välislingid == {{Commonskat}} [[Kategooria:Tartu tänavad]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Lai tänav (Tartu)]] enwl75kujaqybstgbgi0u4ehbb9vcmj 7200751 7200750 2026-07-24T11:30:42Z NOSSER 8097 /* Galerii */ 7200751 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=14}} [[Pilt:Lai tänav Toomemäel.jpg|pisi|Laia tänava algus Toomemäel]] '''Lai tänav''' (saksa keeles ''Breitstraße'') on [[tänav]] [[Tartu]]s. Tänav algab [[Toomemägi|Toomemäelt]], suundub üldjoones kirdesse ning lõpeb [[Emajõgi|Emajõe]] ääres, ristudes [[Vabaduse puiestee (Tartu)|Vabaduse puiestee]]ga. See on ligikaudu 610 m pikk ning vanalinna tänavale omaselt kurviline.<ref name=Ekspresskataloog>[[Ekspresskataloog]]i Tartu kaart</ref> Tänav asub tervikuna Tartu muinsuskaitsealas. Lai tänav ristub [[Jakobi tänav|Jakobi]] ja [[Kloostri tänav (Tartu)|Kloostri]] tänavaga vasakult ning [[Jaani tänav (Tartu)|Jaani]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli]] ja [[Magasini tänav (Tartu)|Magasini]] tänavaga paremalt. Alates Jakobi tänavast on see peatee.<ref name=Ekspresskataloog/><ref>2003. aasta Eesti ettevõtete telefoniraamatu Tartu kaart</ref> Nimest hoolimata ei ole Lai tänav tänapäeva mõistes kuigi lai. ==Liiklus== Lai tänav kulgeb veidi allamäge. Tänav on kahesuunaline. Juulini 2011 oli see ühesuunaline: seda mööda tohtis sõita ainult mäest alla Emajõe suunas. Kes tahtis sõita vastupidises suunas, pidi seda tegema [[Kroonuaia tänav]]a kaudu, mis kulgeb Laia tänavaga enam-vähem rööbiti sellest loodes ja on ühesuunaline. 30. juulil 2011 muudeti tänav kahesuunaliseks.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06231511 Tartus muutub Lai tänav kahesuunaliseks], ERR uudised</ref><ref>[http://www.tartupostimees.ee/513960 Kaks suunda ja suurem kiirus], tartupostimees.ee</ref> Lai tänav on tänapäeval oluline transiittänav, sest seda mööda saabuvad Tartusse [[Tallinn]]a poolt tulevad sõidukid Jakobi tänava kaudu. [[Pilt:Lai 1 2010-01-09.JPG|pisi|Lai 1]][[Pilt:Lai tänav 2.JPG|pisi|Lai 2, endine Toomemäe pargivahi elamu, 1864]] [[Pilt:Laia tänava käänukoht Tartus, vasemal Tartu vanim maja, taamal Jaani kiriku torn, 21. september 2012.jpg|pisi|Laia tänava käänukoht Tartus: vasemal Tartu vanim maja ja Lai tänav 23 hoone, taamal [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]u torn. <small>September 2012</small>]] [[Pilt:Lai tänav 24.JPG|pisi|Vanim puitehitis Tartus, Lai 24]] ==Ümbruskond ja hooned== Tänava ühes otsas on [[Vabadussild]], teises [[Toomemägi]]. * Lai tänav 1, [[Toomemägi|Toomemäe]] nõlval olev maja on tuntud kui [[Ado Grenzstein]]i maja, kus asus ka [[Olevik (ajaleht)|ajalehe Olevik]] toimetus<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6924 6924 Elamu Tartus Lai tn.1, 1881.a.], register.muinas.ee</ref>. *Lai tänav 2, endine [[Toomemäe park|Toomemäe par]]givahi elamu (1864)<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6925 6925 end.Toomemäe pargivahi elamu, 1864.a.], register.muinas.ee</ref>. *Lai tänav 6, 1930. aastate algul ehitatud ja aastatel 2009‒2010 juurdeehitatud kolmanda korrusega korterelamu *Lai tänav 7, 1880. aastal ehitatud historitsistlik punasest tellisest kivihoone. *Lai tänav 8, ühe põhikorruse ja katusekorrusega puitmaja, mille idapoolne kiviosa ehitati 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi keskel lisati läänepoolne puitosa *Lai tänav 11, aastatel 2006–2007 ehitatud korterelamu äripindadega *Lai tänav 12, 19. sajandi algul valminud ühe põhikorruse ja katusekorrusega puitmaja. *Lai tänav 15 ja 17, 1950. aastate alguses ehitatud stalinistlikud kortermajad<ref>[https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Lisa%201.%20Tartu%20muinsuskaitseala%20hoonete%20v%C3%A4%C3%A4rtusklasside%20%28kaitsekategooriate%29%20ettepanekud.pdf Tartu muinsuskaitseala hoonete väärtusklasside (kaitsekategooriate) ettepanekud aruanne], Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm, 01.2020–03.2021, täiendatud 17.01.2022, lk 8</ref> *Lai tänav 19, 1959. aastal ehitatud kortermaja *Lai tänav 23, 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi I poole ehitustraditsioone järgiv krohvitud kivihoone. * Laia tänava ja [[Jaani tänav]] 20 nurgahoone, Tartu vanim elumaja<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6923 6923 Elamu Tartus Jaani 20, 16-19.saj.], register.muinas.ee</ref> – kus tegutseb ka [[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis]]). * Lai tänav 24, asub ühekorruseline, ärklitubadega, ristkülikukujulise põhiplaaniga barokne palkmaja, Tartu vanim puitehitis<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6928 6928 Puitelamu Tartus Lai tn. 24, 18.saj.], register.muinas.ee</ref>. Hoone ehitas 1725. aastal pärast Venemaalt pagendusest naasmist [[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus|Nõo kogudus]]e<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/05/25/55 Peeter 1. Nõos], Postimees, nr. 140, 25. mai 1936</ref>ja Tartu linna maakoguduse ([[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja kihelkon]]na koguduse)<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1943/09/04/27 Kihelkond Tartu külje all – Nõo], Postimees, nr. 202, 4. september 1943</ref> pastor [[Johann Arens]]. Maja restaureeriti 1987. aastal. *Lai tänav 26, 19. sajandi II poolel ehitatud mitmes järgus ehitatud historitsistlik kivist hoovimaja. * Lai tänav 27, funktsionalistlik krohvitud kivihoone, mida 1936. aastal laiendati ja ehitati ümber varasemast hoonest *Lai tänav 28, 1864. aastal ehitatud kahekorruseline hoone, mille 1877. aastal ostis Venemaa keisririigi Rahvahariduse ministeerium ja asutas venekeelse [[Tartu Ülikooli õpetajate seminar]]i. 1879. aastal ehitati hoonele III korrus<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6929 6929 Koolihoone Tartus Lai 28, 1874-1879], register.muinas.ee</ref>. Kõrvalhoones Lai 26 paiknes seminari eluhoone, mis ehitati ümber 1924. aastal * Lai tänav 29 // [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]]a nurgal asus aastatel 1976–1979 ehitatud [[Tartu rajoon]]i sidesõlm<ref>[https://tartu.postimees.ee/6715684/tartu-endine-sidesolm-kgb-jalgis-koike-salapost-liikus-relvastatud-valvega-ja-terve-brigaad-luges-oo-otsa-raha Tartu endine sidesõlm: KGB jälgis kõike, salapost liikus relvastatud valvega ja terve brigaad luges öö otsa raha], tartu.postimees.ee, 26. juuni 2019</ref>, mis on ümber ehitatud DUO Lofti kortermajaks<ref>[https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/92522079/fotod-endisest-tartu-sidejaamast-sai-suurlinlik-loftidega-elumaja Endisest Tartu sidejaamast sai suurlinlik loftidega elumaja], moodnekodu.delfi.ee, 10.02.2021</ref>, Rüütli tänava poolne hoone on valminud 1979. aastal ja selle taga olev vanem neljakorruseline maja 1938. aastal. * Lai tänav 30, asub korporatsiooni [[Vironia (korporatsioon)|Vironia]] Tartu konvendihoone. 1803-1923 kuulus maja von [[Liphart]]itele. Aastatel 1923-1940 kuulus maja korporatsioon Vironiale. Pärast II maailmasõda oli hoone [[Tartu Ülikool]]i ja [[Eesti Põllumajandusülikool]]i valduses<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6930 6930 Elamu Tartus Lai 30, 18.-20. saj], register.muinas.ee</ref>. *Lai tänav 32, 19. sajandi keskel ehitatud hoone *Lai tänav 33 // [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 25, 1836. aastal ehitatud nurgahoone, 19. sajandi keskel kreisi[[rentei]] (riigikassa osakonna) hoone<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6926 6926 Elamu Tartus Lai 33, 19.saj.], register.muinas.ee</ref> * Lai 34 ja Lai 36 on endised [[Tartu Ülikool]]i õppehooned. Lai 34 hoone<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6931 6931 Elamu Tartus Lai 34, 19. saj], register.muinas.ee</ref> rajati 1886. aastal ja selle omandas ülikool 1922. aastal sarnaselt Lai 36 hoonele. Lai 36<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6932 6932 Elamu Tartus Lai 36, 1886. a], register.muinas.ee</ref> (Knorringu Aadlimaja) kuulus varem muuhulgas kindralleitnant [[Otto von Knorring]]ule ning aastatel 1938–1940 tegutses seal ka [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti teaduste akadeemia]].<ref>Ene Puusemp. [https://tartu.postimees.ee/4336769/laia-tanava-vanad-ja-vaarikad-aadlielamud-jutustavad-meie-linna-ajalugu "Laia tänava vanad ja väärikad aadlielamud jutustavad meie linna ajalugu"] Tartu Postimees, 8. detsember 2017</ref> *Lai tänav 34a, 19. sajandi II poolel ehitatud krohvitud hoovielamu * Lai tänav 35 ehk Magasini 12 hoones elas 1918–1921 skulptor [[Jaan Koort]], õue on paigaldatud ka tema bareljeef<ref>[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=2&menu_id=6&lotus_url=/muinsus.nsf/09872c18954d7cd3c2256872003789b3/291f4d3c5b7cc020c2256b6400341996?OpenDocument Lai 35] Tartu kultuuriväärtusega asjade ja -mälestiste registris</ref>. *Lai tänav 37, [[Tartu Uus Teater|Tartu Uue Teatri]] maja, 19. sajandi lõpul (1890) võimlaks ehitatud hoone<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6927 6927 Võimlahoone Tartus Lai 37, 1890.a.], register.muinas.ee</ref>. * Lai tänav 38, 1824. aastal valminud keskmise kiviosa ja 1982 juurde ehitatud läänepoolse klaasosaga [[Tartu Ülikooli botaanikaaed|Tartu botaanikaaia]] kasvuhoone ja Tartu botaanikaaia hoone, Lai tänav 40 (algse [[Gustav Adolf von Rosenkampff]]i aia hobusetall-tõllakuur<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6933 6933 Hoone Tartu Botaanikaaias, 1806-1811.a.], register.muinas.ee</ref>) *Lai tänav 39, aastatel 2016-2017 ehitatud korterelamu [[Pilt:Lai tänav juuni varahommikul.jpg|pisi|Lai tänav varahommikul, juuni 2015]] Laia tänava jõepoolses otsas, [[Tartu Ülikooli botaanikaaed|Tartu botaanikaaia]] territooriumil on ainsana maapealse rajatisena säilinud [[Tartu linnamüür|Tartu keskaegse linnamüüri]] katked. Linnamüüri ääres ja Vene tänava juures paiknes keskajal ka [[Tartu Püha Vaimu kirik]]. ==Nimi== [[File:Tartu motiiv, EKM j 7287 G 7236.jpg|pisi|Laia ja Jakobi ristmik aastal 1938-1939]] Tänava nimi oli aastail 1950–1987 '''Ivan Mitšurini tänav''', vene sordiaretaja [[Ivan Mitšurin]]i auks. ==Galerii== <gallery> File:Lai tänav 8 Tartus.jpg|Lai tänav 8 File:Lai tänav 11 Tartus.jpg|Lai tänav 11 File:Jaani 20 1.JPG|Laia tänava ja [[Jaani tänav]] 20 nurgahoone<ref name="KRR_6923">{{kultuurimälestis|6923|Elamu Tartus Jaani 20, 16-19.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref> File:Lai tänav 27 Tartus.jpg|Lai tänav 27 File:Lai tänav 28.JPG|Lai 28 Lai tänav 30.JPG|Lai 30, korporatsiooni [[Vironia (korporatsioon)|Vironia]] Tartu konvendihoone Lai 33 3.JPG|Lai 33 Lai tänav 34 1.JPG|Lai 34 Lai tänav 36 1.JPG|Lai 36 Lai tänav 37 2.JPG|Lai 37, [[Tartu Uus Teater|Tartu Uue Teatri]] maja, 1890 File:Botanická zahrada, Tartu, 2015 (01).jpg|[[Tartu botaanikaaed]], Lai tänav 38 File:Tartu - panoramio (60).jpg|[[Tartu botaanikaaed]] File:Tartu Botaanikaaed.jpg|[[Tartu botaanikaaed]], Lai tänav 40 </gallery> ==Vaata ka== *[[Tartu Uus Teater]] == Viited == <references/> == Välislingid == {{Commonskat}} [[Kategooria:Tartu tänavad]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Lai tänav (Tartu)]] ri14x0en3qqj697mtiifjl1m1t3oxjh 0 232797 7200593 6974725 2026-07-23T23:01:00Z Sumo tomus 233342 7200593 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Patrick Kane 2009.jpg | pildisuurus = 200px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Taliolümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|[[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]]|[[jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|jäähoki]]}} {{MedalVõistlus|[[jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]|jäähoki}} }} [[File:PatrickKane.jpg|thumb|right|Kane (2023)]] '''Patrick Timothy Kane Jr.''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[1988]] [[Buffalo]]s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]]) on Ameerika Ühendriikide elukutseline jäähokimängija. Praegu mängib ta [[NHL]]-i klubis [[Detroit Red Wings]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. 2007. aastal valiti ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is Blackhawksi poolt esimese valikuna. Oma esimesel hooajal NHL-is valiti ta liiga uustulnukaks. Blackhawksis mängis Kane kokku kuusteist hooaega. Aastatel 2010, 2013 ja 2015 võitis ta Blackhawksiga [[Stanley karikas|Stanley karika]]. Tema resultatiivseim hooaeg oli [[NHL-i hooaeg 2018–2019|2018/19]], mil tal kogus 110 punkti (44+66). Enim väravaid lõi ta hooajal [[NHL-i hooaeg 2015–2016|2015/16]] (46). 2023. aasta veebruaris kaubeldi Kane Blackhawksist [[New York Rangers|New York Rangersisse]].<ref>{{cite news |url=https://www.nhl.com/news/patrick-kane-traded-to-new-york-rangers-from-chicago-blackhawks/c-341625462?tid=278542340 |title=Kane goes to Rangers in 3-team trade with Blackhawks, Coyotes |work=NHL |publisher=NHL |date=2023-03-01 |accessdate=2023-03-01 }}</ref> Seal mängis ta vaid kuni hooaja lõpuni. 2023. aasta novembris sõlmis ta üheaastase lepingu [[Detroit Red Wings]]iga.<ref>{{cite web |last1=Roth |first1=Thomas |title=Red Wings sign Patrick Kane to one-year contract |url=https://www.nhl.com/redwings/news/red-wings-sign-patrick-kane-to-one-year-contract |website=NHL.com |access-date=November 29, 2023 |date=November 28, 2023 |archive-date=November 29, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231129010825/https://www.nhl.com/redwings/news/red-wings-sign-patrick-kane-to-one-year-contract |url-status=live }}</ref> Seal asus ta mängima oma endise Blackhawksi meeskonnakaaslase [[Alex DeBrincat]]iga. Karjääri jooksul on ta NHL-is pälvinud väljalangemismängude väärtuslikumale mängijale antava [[Conn Smythe Trophy]] (2013), põhiturniiri resultatiivseimale mängijale antava auhinna [[Art Ross Trophy]] (2016), põhiturniiri silmapaistvamale mängijale antava [[Ted Lindsay Award]]i (2016) ja hooaja väärtuslikumale mängijale antava [[Hart Memorial Trophy]] (2016). [[NHL-i tähtede mäng]]ul on ta osalenud kokku üheksa korda. 2017. aastal valiti NHL-i ajaloo saja parima mängija sekka. 2020. aasta jaanuaris jõudis Kane kõige noorema Ameerika mängijana NHL-is 1000. resultatiivsuspunktini. [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus võitis Kane [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el hõbemedali ja [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.nhl.com/player/patrick-kane-8474141 Patrick Kane NHL.com lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=96554 Patrick Kane hockeydb.com lehel] {{Detroit Red Wingsi mängijad}} {{Stanley karikas 2010}} {{Stanley karikas 2013}} {{Stanley karikas 2015}} {{JÄRJESTA:Kane, Patrick}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Chicago Blackhawksi mängijad]] [[Kategooria:New York Rangersi mängijad]] [[Kategooria:Detroit Red Wingsi mängijad]] [[Kategooria:EHC Bieli mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] ivll7pvpr7yklz2jm9d9q8wbk7dx237 0 237687 7200675 6756775 2026-07-24T09:08:51Z ~2026-41215-74 234048 7200675 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mõisaküla õigeusu kirik.JPG|right|pisi|Mõisaküla Püha Vaimu kirik]] '''Mõisaküla Püha Vaimu kirik''' on [[õigeusk|õigeusu]] kirik [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] [[Mõisaküla]]s. Kiriku ehitamisele pandi alus [[1929]]. aastal. Projekti tegi insener [[Ludvig Saukas]]. [[Eesti Vabariigi riigivanem|Riigivanem]] [[Konstantin Päts]] annetas kiriku heaks 250 [[Eesti kroon|krooni]]. Nurgakivi pandi [[12. juuni]]l [[1932]] ja kirik pühitseti [[17. november|17. novembril]] [[1933]]. Torn püstitati 1938. aastal arhitekt [[Märt Merivälja]] projekti järgi. Lõplikult valmis kirik [[1942]]. aastal. 2026. aasta seisuga on kirikuhoone tühi, kohati lagunenud ja seda ümbritseb tihe võsa. Aastal [[1934]] valmis Mõisakülas ka luteri [[Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik|Maarja-Magdaleena kirik]]. ==Vaata ka== *[[Mõisaküla Püha Vaimu kogudus]] == Välislingid == *{{kultuurimälestis|14562}} {{koord|piirkond=EE-84}} [[Kategooria:Mõisaküla]] [[Kategooria:Halliste kihelkond]] [[Kategooria:Pärnumaa õigeusu kirikud]] [[Kategooria:Viljandi maakonna õigeusu kirikud]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:MPEÕK Tallinna piiskopkond]] 0xcscvy2fxg5819jdkxxgzbuho8b7qd 0 244443 7200577 7072244 2026-07-23T22:23:35Z Sumo tomus 233342 7200577 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2017}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=september}} {{Jalgpallur | pilt = Hertha BSC vs. West Ham United 20190731 (139).jpg | täisnimi = Javier Hernández Balcázar | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1988|6|1}} | sünnilinn = [[Guadalajara]] | sünnimaa = Mehhiko | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 175 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[LA Galaxy]] | särginumber = 14 | noorteaastad1 =1997–2006 | noorteklubi1 = [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] | aastad1 =2006–2010 | mänge1 =64 | väravaid1 =26 | klubi1 = [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] | aastad2 =2010–2015 | mänge2 =103 | väravaid2 =37 | klubi2 = [[Manchester United FC|Manchester United]] | aastad3 =2014–2015 | mänge3 =23 | väravaid3 =7 | klubi3 = → [[Madridi Real]] (laenul) | aastad4 =2015–2017 | mänge4 =54 | väravaid4 =28 | klubi4 = [[Leverkuseni Bayer]] | aastad5 =2017–2019 | mänge5 =55 | väravaid5 =16 | klubi5 = [[West Ham United FC|West Ham United]] | aastad6 =2019–2020 | mänge6 =9 | väravaid6 =1 | klubi6 = [[Sevilla FC|Sevilla]] | aastad7 =2020–2023 | mänge7 =74 | väravaid7 =38 | klubi7 = [[LA Galaxy]] | aastad8 =2024–2025 | mänge8 =28 | väravaid8 =2 | klubi8 = [[C.D. Guadalajara]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 21. jaanuar 2026 | koondiseaastad1 =2009–2019 | koondisemänge1 =109 | koondiseväravaid1 =52 | koondis1 = [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] | koondis_seisuga = 21. jaanuar 2026 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta CONCACAF Gold Cup|2011]]|jalgpall}} }} [[Pilt:Javier "Chicharito" Hernandez vs MLS All Stars.jpg|pisi|Hernández (2010)]] '''Javier Hernández Balcázar''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1988]] [[Guadalajara]]s), hüüdnimega '''Chicharito''', on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]] ([[ründaja (jalgpall)|ründaja]]). Hernàndez alustas jalgpallurikarjääri Mehhiko klubis [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]]s. Debüüdi rahvuskoondises tegi ta [[2009]]. aastal mängus [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu. Ta on esimene mehhiklane, kes on mänginud [[Manchester United FC|Manchester Unitedis]]. ==Lapsepõlv== Hernàndez hakkas jalgpalli noorteliigas mängima juba seitsmeaastaselt. Tema isa [[Javier Hernández Gutiérrez]], kes oli kunagi [[Mehhiko jalgpallikoondis]]e [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]], ütles, et ei usu, et tema pojast kunagi elukutselist jalgpallurit saab. Hernàndez liitus [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] jalgpallimeeskonnaga üheksa-aastaselt ja sõlmis esimese profilepingu 15-aastaselt. Ta pidi mängima [[2005]]. aasta [[FIFA]] U17 jalgpalli maailmameistrivõistlustel [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] võistkonnas, aga jäi vigastuse tõttu sellest eemale. Turniiri võitis lõpuks siiski Mehhiko. ==Klubikarjäär== ===C.D. Guadalajara=== Hernàndez alustas mängimist [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] reservmeeskonnas [[Chivas Coras|Chivas Corases]] 2005/2006. hooajal. Debüüdi esindusmeeskonnas tegi ta [[2006]]. aastal võidumängus [[Club Necaxa|Necaxa]] üle. 82. mänguminutil 3:0 eduseisult vahetas Hernàndez välja [[Omar Bravo]] ning viis minutit hiljem lõi Hernàndez mängu neljanda värava. See jäi ta ainsaks väravaks 2006/2007. hooaja seitsmes mängus. Järgneval hooajal tegi ta veel kuus mängu ilma väravat löömata. Hernàndez tegi [[2008]]. aastal [[2008 Apertura|Aperturas]] kaasa 10 kohtumist löömata ühtegi väravat. [[2009]]. aasta [[2009 Clausura|Clausura]]s mängis ta 15 kohtumisel ja lõi kokku neli väravat. 2009. aasta [[2009 Apertura|Aperturas]] lõi Hernàndez 11 väravat ning lõpetas liiga parima väravakütina. Ta alustas [[2010]]. aasta [[2010 Torneo Bicentenario|Torneo Bicentenariot]] kaheksa väravaga viiest mängust. Ta lõpetas hooaja taas parima väravakütina, olles löönud 11 mänguga kümme väravat. ===Manchester United=== ====Üleminek==== [[Pilt:Chicharito.ogv|thumb|250px|Hernández oma Manchester Unitedi debüütmängus]] [[Manchester United]] kuulis Hernàndezest [[2009]]. aasta oktoobris, kui üks Unitedi skaute käis [[Mehhiko]]s, jälgis paari Hernàndeze mängu ja andis tema kohta positiivse hinnangu. Hernàndeze nooruse tõttu plaanis klubi ülemineku osas oodata, aga tema võimalik osalemine [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] pani klubi kiiremini pakkumist tegema. Kõigepealt saadeti Mehhikosse olukorda uurima Unitedi peaskaut [[Jim Lawlor]] ning seejärel klubi jurist, kes asus lepingu sõlmimist korraldama. 8. aprillil 2010 nõustus Hernàndez Manchester Unitediga liituma, lepingu summa pole teada. Lepingu sõlmimise eelsel päeval käis Hernàndez [[Manchester]]is vaatamas Unitedi mängu [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]] veerandfinaalis, kus United võitis [[Müncheni Bayern|Müncheni Bayernit]]. Leping sõlmiti täielikus saladuses, Hernàndeze agent ega ta vanaisa [[Tomás Balcázar]] ei teadnud üleminekust midagi; vanaisa arvates oli pojapoeg hoopis reisil [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Atlanta]]s. Ülemineku osana mängis Manchester United [[C.D. Guadalajara]]ga nende [[Estadio Chivas|uuel kodustaadionil]] 30. juulil. Selles kohtumises tegi Hernàndez 45 minutit kaasa Chivase meeskonnas ja 45 minutit Unitedi võistkonnas, ta lõi Chivases mängus Unitedi vastu ka värava ning Chivas võitis lõpuks 3:2. 27. mail sai Hernàndez tööloa ja ametlik üleminek toimus 1. juulil. ====2010/2011. hooaeg==== [[Pilt:Chicharito 2010.jpg|left|thumb|Hernàndez Manchester Unitedi vormis]] Hernàndez tegi oma Manchester Unitedi debüüdi [[28. juuli]] 2010 MLS-i tähtede mängus, sekkudes mängu 63. minutil ja vahetades välja [[Nani]]. Oma esimese värava lõi ta 18 minutit hiljem, kui ta tõstis palli üle [[Nick Rimando]] pisut väljastpoolt kasti [[Darren Fletcher]]i pikast söödust. Kaks päeva hiljem lõi ta mängus Unitedi vastu värava [[C.D. Guadalajara|Chivas]]e meeskonnas mängides. Ta mängis esimese poolaja kohtumisest Chivases ja teise poolaja Unitedis, kuid ta ei suutnud Unitedit kaotusest päästa. Järgmises, kolmandas hooajaeelses kohtumises, 7:1 võidumängus [[Iiri liiga XI]] vastu lõi ta oma kolmanda värava. Hernàndez tegi oma esimese võistlusmängu [[8. august]]il [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu [[FA Community Shield|Community Shieldis]], kus ta 3:1 võidumängus ka ise ühe värava lõi. Ta sekkus mängus teisel poolajal vahetusest ning [[Antonio Valencia]] söödust lõi palli iseendale vastu pead, millest pall väravasse lendas. [[16. august]]il tegi ta [[Premier League|Premier League'i]] debüüdi, vahetades 63. mänguminutil 3:0 võidumängus [[Newcastle United FC|Newcastle Unitedi]] vastu välja [[Wayne Rooney]]. Ta lõi esimese [[UEFA Meistrite Liiga]] värava [[29. september|29. septembril]], tulles sisse vahetusest võõral väljakul alagrupimängus [[Valencia C.F.|Valencia]] vastu ja lüües mängu ainsa värava. Esimese liigavärava lõi ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] 2:2 viigimängus koduväljakul [[West Bromwich Albion]]i vastu. Kaheksa päeva hiljem lõi ta kaks väravat 2:1 võidumängus [[Stoke City FC|Stoke City]] üle, need olid tema esimesed võõrsil löödud liigaväravad. Kaks päeva pärast Stoke City mängu lõi ta [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolvesi]] vastu [[Football League Cup|liigakarikas]] 3:2 võiduvärava, mis saatis Unitedi veerandfinaali, kus aga jäädi alla [[West Ham United FC|West Ham Unitedile]]. [[1. jaanuar]]il [[2011]] lõi ta peaga 2:1 võiduvärava võõrsil West Bromwich Albioni vastu. Hernàndezest sai [[Premier League|Premier League'i]] ajaloo suurim mehhiklasest väravakütt [[4. jaanuar]]il, kui ta lõi 2:1 võidumängus [[Old Trafford]]il Stoke City vastu avavärava. [[25. jaanuar]]il lõi Hernàndez Unitedi viigivärava [[Blackpool FC|Blackpooli]] vastu, United tuli välja 0:2 kaotusseisust ja võõral väljakul võeti 3:2 võit. Neli päeva hiljem lõi ta oma esimese värava [[FA Cup|FA karikasarjas]], kui võõral väljakul võideti [[Southampton FC|Southamptonit]] 2:1. Hernàndez lõi kaks väravat [[26. veebruar]]il 4:0 võidus [[Wigan Athletic]]u üle. Kaheksa päeva hiljem lõi ta Unitedi lohutusvärava 1:3 kaotusseisult mängus [[Liverpool FC|Liverpooli]] vastu. [[15. märts]]il lõi Hernàndez UEFA Meistrite Liigas 2:1 võidus [[Marseille Olympique|Marseille]] üle mõlemad väravad, mis aitasid Unitedil edasi pääseda veerandfinaali. [[2. aprill]]il lõi ta Unitedi neljanda värava 4:2 võidumängus West Ham Unitedi üle, kus jäädi vahepeal 0:2 kaotusseisu. [[8. aprill]]il avalikustati Hernàndez koos meeskonnakaaslase [[Nani]]ga kandidaatidena PFA aasta noormängija auhinnale, mille võitis [[Arsenal FC|Arsenali]] noor [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] [[Jack Wilshere]]. UEFA Meistrite Liiga veerandfinaalis viis Hernàndez Unitedi [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu juhtima ning kahe mängu kokkuvõttes võideti Chelseat 3:1 ning pääseti edasi poolfinaali. [[23. aprill]]il lõi Hernàndez Manchester Unitedi ainsa värava 1:0 võidumängus [[Everton FC|Everton]]i üle. [[26. märts]]il andis Hernàndez väravasöödu [[Wayne Rooney]] väravale 2:0 võidus UEFA Meistrite Liiga poolfinaalis [[Schalke 04|Schalke]] üle. [[8. mai]]l viis Hernàndez Unitedi juba enne esimest minutit [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu juhtima ning kohtumine võideti lõpuks 2:1. [[14. mai]]l teenis Hernàndez [[Blackburn Rovers FC|Blackburni]] vastu penalti, mille [[Wayne Rooney]] realiseeris. Kohtumine lõppes 1:1 viigiga, mis tagas Unitedile rekordilise 19. meistritiitli. Hernàndez võitis 18. mail ka [[Sir Matt Busby aasta mängija]] auhinna, mille võitja valisid fännid. ====2011/2012. hooaeg==== Pärast 2011. aasta [[CONCACAF Gold Cup]]il osalemist Mehhikoga, naasis Hernàndez Manchester Unitedisse, et alustada hooajaeelseid treeninguid New Yorgis, kus United mängis 2011. aasta [[MLS All-Star mäng]]u. 26. juulil viidi Hernàndez haiglasse pärast trennis peapõrutuse saamist. Ta vabastati haiglast järgmine päev, aga ei võtnud mängust osa. Ta jäi kõrvale ka Unitedi teistest hooaja eelsetest mängudest, 2011. aasta [[FA Community Shield]]ist ning Manchester Unitedi [[Premier League 2011–12|Premier League'i 2011/12. hooaja]] avamängust [[West Bromwich Albion]]i vastu. Hernàndez tegi debüüdi 2011/12. hooajal 22. augustil 3:0 võidumängus [[Tottenham Hotspur]]i üle, vahetades 79. minutil välja Danny Welbecki. Oma esimesed väravad sel hooajal lõi Hernàndez võõrsil 5:0 võidumängus [[Bolton Wanderers]]i üle, kus ta lõi kaks väravat. 15. oktoobril sekkus Hernàndez [[Liverpool FC|Liverpool]]i vastu vahetusest mängu ning lõi 81. minutil Unitedi 1:1 viigivärava. Hernàndez sõlmis Manchester Unitediga 24. oktoobril uue viieaastase lepingu. Hernàndez lõi oma hooaja neljanda liigavärava 1:0 võidumängus [[Everton FC|Everton]]i üle. Järgmisel kohtumisel, mis peeti võõrsil [[Swansea City FC|Swansea]] üle, lõi ta 1:0 võidumängus oma viienda värava. Värava lõi ta ka järgmises mängus [[Newcastle United]]i vastu. Järgmises mängus vigastas Hernàndez [[Aston Villa]] vastu mängides hüppeliigest ning jäi neljaks nädalaks palliplatsilt eemale. Hernàndez naasis väljakule 18. detsembril võõrsil [[Queens Park Rangers FC|QPR]]-i vastu, vahetades 63. minutil välja [[Danny Welbeck]]i. Aasta viimasel päeval lõi Hernàndez oma esimese värava pärast vigastuspausi penaltist mängus [[Stoke City FC|Stoke City]] vastu. Tema väravalöömise hoog jätkus 5. veebruaril mängus [[Stamford Bridge]]l [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu, kus ta mängu lõpus [[Ryan Giggs]]i tsenderdusest pealöögiga seisu 3:3 viigistas. ===Madridi Real=== Aastatel 2014–2015 oli ta Manchester Unitedist laenul [[Madridi Real]]ist. Laenu eest maksti Manchester Unitedile 3,5 miljonit eurot. ===Leverkuseni Bayer=== Aastal 2015 liitus ta 12 miljoni euro eest [[Bundesliga|Saksa kõrgliiga]] klubiga [[Leverkuseni Bayer]]. ===West Ham United=== Aastal 2017 naasis ta 17,8 miljoni euro eest [[Inglismaa]]le, seekord [[West Ham United]]isse. ===Sevilla=== Aastal 2019 müüdi ta 7,75 miljoni euro eest [[FC Sevilla]]sse. ===LA Galaxy=== Aastal 2020 liitus ta 8,5 miljoni euro eest [[LA Galaxy]]ga. ===Chivas=== Aastal 2024 liitus ta [[Primera División de México|Mehhiko kõrgliiga]] meeskonnaga [[C.D. Guadalajara]]. Ta lahkus klubist 2026. aasta jaanuaris. ==Koondisekarjäär== ===Mehhiko U20 jalgpallikoondis=== Hernàndez oli üks 21 mängijast, kes kutsuti [[Mehhiko U-20 jalgpallikoondis|Mehhiko U20 jalgpallikoondisse]], et mängida [[2007. aasta FIFA U-20 jalgpalli maailmameistrivõistlused|2007. aasta FIFA U20 jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] [[Kanada]]s. Ta kandis särki number 11. ===Mehhiko jalgpallikoondis=== [[30. september|30. septembril]] [[2009]] tegi Hernàndez Mehhiko jalgpallikoondise debüüdi 1:2 kaotuses [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu, kus Mehhiko värav sündis tema söödust. [[24. veebruar]]il [[2010]] lõi Hernàndez [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] vastu kaks väravat ning andis väravasöödu [[Braulio Luna]]le. [[3. märts]]il lõi Hernàndez peaga [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] vastu värava, mis viis Mehhiko juhtima 2:0 võidumängus. [[17. märts]]il lõi Hernàndez oma neljanda koondisekarjääri värava, mis aitas Mehhikol alistada [[Põhja-Korea jalgpallikoondis|Põhja-Korea]] 2:1. [[26. mai]]l lõi ta 1:2 kaotuses [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu Mehhiko lohutusvärava. 4 päeva hiljem lõi ta 5:1 võidumängus [[Gambia jalgpallikoondis|Gambia]] üle kaks väravat. ====2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused==== 11. juunil tegi Hernàndez [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistluste]] debüüdi [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] vastu, tulles mängu 73. mänguminutil ja vahetades välja [[Guillermo Franco]]. [[17. juuni]]l sekkus Hernàndez mängu vahetusest ning sai kirja oma esimese maailmameistrivõistluste värava, lüües Mehhiko esimese värava 2:0 võidumängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] üle. Samas kohtumises valiti ta ka parimaks mängijaks. [[27. juuni]]l alustas Hernàndez esimest korda põhikoosseisust ning lõi Mehhiko ainsa värava 1:3 kaotuses [[Argentina jalgpallikoondis|Argentinale]]. [[FIFA]] statistikaanalüüsid näitasid, et Hernàndez oli 2010. aasta FIFA maailma karikavõistluste kiireim mängija, saavutades tippkiiruse 32,15 km/h. ====Sõprusmängud pärast 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusi==== Kohe esimeses mängus pärast FIFA maailma karikavõistlusi lõi Hernàndez värava mängus [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] vastu, kes võitis 2010. aasta FIFA maailma karika, kuid [[David Silva]] viimase minuti värav hoidis ära Mehhiko võidu ning mäng lõppes 1:1 viigiga. Hernàndez lõi enda ja Mehhiko jalgpallikoondise 2011. aasta esimese värava 2:0 võidus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] üle. [[26. märts]]il lõi Hernàndez [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu kaks väravat, ühe [[Pablo Barrera]] söödust 6. minutil ja teise 29. minutil madalast tsenderdusest pärast seda, kui [[Andres Guardado]] oli juba Mehhiko 2:0 juhtima viinud. Hernàndez vahetati välja 65. minutil suure aplausi saatel. ====2011. aasta CONCACAF Gold Cup==== 5. juunil 2011 lõi Hernàndez [[El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvadori]] vastu oma karjääri esimese kübaratriki. 9. juunil lõi Henràndez kaks väravat [[Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba]] vastu. 18. juunil lõi Hernàndez 2:1 võiduvärava [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] vastu, mis kindlustas Mehhikole edasipääsu poolfinaali. 22. juunil aitas Hernàndez Mehhiko Gold Cupi finaali, lüües lisaajal Mehhiko 2:0 värava mängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] üle. Finaalis alistas Mehhiko [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] 4:2. Hernàndez lõpetas turniiri seitsme löödud väravaga suurima väravakütina ning ta valiti ka turniiri parimaks mängijaks. ===Koondisekarjääri väravad=== ====Mehhiko U20 jalgpallikoondis==== {| class="wikitable collapsible collapsed" style="font-size:85%; text-align: left;" align=center ! # !! Kuupäev !! Koht !! Vastane !! Seis !! Tulemus !! Võistlus |- | align=center|1. || 2. juuli 2007 || [[BMO Field|National Soccer Stadium]], [[Toronto]], [[Kanada]] || {{Riigi ikoon|Gambia}} [[Gambia jalgpallikoondis|Gambia]] || align=center|'''4''':0 || align=center|4:0 || [[2007. aasta FIFA U-20 maailma karikavõistlused|2007. aasta FIFA U20 maailma karikavõistlused]] |} ====Mehhiko jalgpallikoondis==== ''Seis ja tulemus näitab Mehhiko väravate arvu enne.'' ''Väravad 2011. aasta 11. novembri seisuga.'' {| class="wikitable collapsible collapsed" style="font-size:85%; text-align: left;" align=center ! # !! Kuupäev !! Koht !! Vastane !! Seis !! Tulemus !! Võistlus |- |align=center|1. || rowspan="2"|24. veebruar 2010 || rowspan="2"|[[Candlestick Park]], [[San Francisco]], [[Ameerika Ühendriigid]] || rowspan="2"|{{riigi ikoon|Boliivia}} [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] || align=center|'''2''':0 || rowspan="2" align=center|5:0 || rowspan="2"|[[Sõprusmäng]] |- |align=center|2. ||align=center|'''4''':0 |- |align=center|3. || 3. märts 2010 || [[Rose Bowl (staadion)|Rose Bowl]], [[Pasadena|Pasadena]], Ameerika Ühendriigid || {{riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] || align=center|'''1''':0 || align=center|2:0 || Sõprusmäng |- |align=center|4. || 17. märts 2010 || [[Estadio Corona]], [[Torreón]], [[Mehhiko]] || {{riigi ikoon|Põhja-Korea}} [[Põhja-Korea jalgpallikoondis|Põhja-Korea]] || align=center|'''2''':1 || align=center|2:1 || Sõprusmäng |- |align=center|5. || 26. mai 2010 || [[Dreisamstadion]], [[Freiburg]], [[Saksamaa]] || {{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] || align=center|'''1''':2 || align=center|1:2 || Sõprusmäng |- |align=center|6. || rowspan="2"|30. mai 2010 || rowspan="2"|[[Hans-Walter Wild Stadion]], [[Bayreuth]], Germany || rowspan="2"|{{riigi ikoon|Gambia}} [[Gambia jalgpallikoondis|Gambia]] || align=center|'''1''':0 || rowspan="2" align=center|5:1 || rowspan="2"|Sõprusmäng |- |align=center|7. ||align=center|'''2''':0 |- |align=center|8. || 17. juuni 2010 || [[Peter Mokaba Stadium]], [[Polokwane]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] || {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] || align=center|'''1''':0 || align=center|2:0 || [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta FIFA maailma karikavõistlused]] |- |align=center|9. || 27. juuni 2010 || [[Soccer City]], [[Johannesburg]], Lõuna-Aafrika Vabariik || {{riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] || align=center|'''1''':3 || align=center|1:3 || 2010. aasta FIFA maailma karikavõistlused |- |align=center|10. || 11. august 2010 || [[Estadio Azteca]], [[Mexico City]], Mehhiko || {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] || align=center|'''1''':0 || align=center|1:1 || Sõprusmäng |- |align=center|11. || 12. oktoober 2010 || [[Estadio Olímpico Benito Juárez]], [[Ciudad Juarez]], Mehhiko || {{riigi ikoon|Venezuela}} [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] || align=center|'''1''':1 || align=center|2:2 || Sõprusmäng |- |align=center|12. || 9. veebruar 2011 || [[Georgia Dome]], [[Atlanta]], Ameerika Ühendriigid || {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] || align=center|'''1''':0 || align=center|2:0 || Sõprusmäng |- |align=center|13. || rowspan="2"|26. märts 2011 || rowspan="2"|[[Oakland-Alameda County Coliseum]], [[Oakland|Oakland]], Ameerika Ühendriigid || rowspan="2"|{{riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] || align=center|'''1''':0 || rowspan="2" align=center|3:1 || rowspan="2"|Sõprusmäng |- |align=center|14. ||align=center|'''3''':0 |- |align=center|15. || rowspan="3"|5. juuni 2011 || rowspan="3"|[[Cowboyde staadion]], [[Arlington]], Ameerika Ühendriigid || rowspan="3"|{{riigi ikoon|El Salvador}} [[El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvador]] || align=center|'''3''':0 || rowspan="3" align=center|5:0 || rowspan="3"|[[2011. aasta CONCACAF Gold Cup]] |- |align=center|16. ||align=center|'''4''':0 |- |align=center|17. ||align=center|'''5''':0 |- |align=center|18. ||rowspan="2"|9. juuni 2011 || rowspan="2"|[[Ameerika Panga staadion]], [[Charlotte (Põhja-Carolina)]], Ameerika Ühendriigid || rowspan="2"|{{riigi ikoon|Kuuba}} [[Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba]] || align=center|'''1''':0 || rowspan="2" align=center|5:0 || rowspan="2"|2011. aasta CONCACAF Gold Cup |- |align=center|19. ||align=center|'''5''':0 |- |align=center|20. ||rowspan="1"|18. juuni 2011 || rowspan="1"|[[New Meadowlandsi staadion]], [[Ida-Rutherford]], Ameerika Ühendriigid || rowspan="1"|{{riigi ikoon|Guatemala}} [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] || align=center|'''2''':1 || rowspan="1" align=center|2:1 || rowspan="1"|2011. aasta CONCACAF Gold Cup |- |align=center|21. ||rowspan="1"|22. juuni 2011 || rowspan="1"|[[Relianti staadion]], [[Houston]], Ameerika Ühendriigid || rowspan="1"|{{riigi ikoon|Honduras}} [[Hondurase jalgpallikoondis|Honduras]] || align=center|'''2''':0 || rowspan="1" align=center|2:0 || rowspan="1"|2011. aasta CONCACAF Gold Cup |- |align=center|22. ||rowspan="1"|2. september 2011 || rowspan="1"|[[Pepsi Arena]], [[Varssavi]], [[Poola]] || rowspan="1"|{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] || align=center|'''1''':1 ||rowspan="1" align=center|1:1 ||rowspan="1"|Sõprusmäng |- |align=center|23. ||rowspan="1"|11. november 2011 || rowspan="1"|[[Estadio Corregidora]], [[Queretaro]], Mehhiko || rowspan="1"|{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] || align=center|'''2''':0 ||rowspan="1" align=center|2:0 ||rowspan="1"|Sõprusmäng |} ==Karjääri statistika== ===Klubi=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="2"|Liiga !colspan="2"|Karikas !colspan="2"|Liigakarikas !colspan="2"|Rahvusvaheline !colspan="2"|Muu !colspan="2"|Kokku |- !Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="5"|[[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] |[[Primera División de México Apertura 2006|2006]]–[[Primera División de México Clausura 2007|07]] |8||1||0||0||colspan="2"|–||1||0||0||0||9||1 |- |[[Primera División de México Apertura 2007|2007]]–[[Primera División de México Clausura 2008|08]] |6||0||0||0||colspan="2"|–||4||0||1||0||11||0 |- |[[Primera División de México Apertura 2008|2008]]–[[Primera División de México Clausura 2009|09]] |22||4||3||0||colspan="2"|–||7||3||0||0||32||7 |- |[[2009–10 Primera División de México|2009–10]] |28||21||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0||28||21 |- !Kokku !64!!26!!3!!0!!colspan="2"|–!!12!!3!!1!!0!!80!!29 |- |rowspan="5"|[[Manchester United FC|Manchester United]] |[[2010–11 Premier League|2010-11]] |27||13||5||1||3||1||9||4||1||1||45||20 |- |[[Premier League'i hooaeg 2011–2012|2011–12]] |20||8||1||0||0||0||4||0||0||0||25||8 |- |[[Premier League'i hooaeg 2012–2013|2012–13]] |22||10||6||4||2||1||6||3||–||–||36||18 |- |[[Premier League'i hooaeg 2013–2014|2013–14]] |24||4||1||1||5||4||5||0||0||0||35||9 |- !Kokku !101!!37!!13!!6!!10!!8!!27!!9!!1!!1!!152!!59 |- !colspan="2"|Karjäär kokku !165!!63!!16!!6!!10!!8!!39!!12!!2!!1!!232!!86 |} ''Andmed 2014. aasta 11. juuni seisuga.'' ===Koondis=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" |- !rowspan="1"|Aasta !rowspan="1"|Mänge !rowspan="1"|Väravaid |- |2009||1||0 |- |2010||19||11 |- |2011||13||12 |- |2012||10||5 |- |2013||14||7 |- !rowspan="1"|Kokku !57!!24 |} ==Auhinnad== ===Klubi=== ;Guadalajara *[[Liga MX|Primera División de México]]: Apertura 2006 *[[InterLiga]]: 2009 '''Manchester United''' *[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2010–2011|2010/11]], [[Premier League'i hooaeg 2012–2013|2012/13]] *[[FA Community Shield]]: 2010, 2013 ;Madridi Real *[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2014 ===Koondis=== * [[CONCACAF Gold Cup]] (1): [[2011. aasta CONCACAF Gold Cup|2011]] ===Individuaalne=== * [[Primera División de México]] parim väravakütt (1): Bicentenario 2010 * "Balòn de Oro" võitja ehk 2009/10 Primera Divisiòn de Mèxico hooaja parim ründaja, samuti tuntud nimega Torneo Bicentenario 2010 * [[Sir Matt Busby aasta mängija]] (1): 2010/11 * [[CONCACAF Gold Cup]]i kuldse saapa auhind (1): 2011 * [[CONCACAF Gold Cup]]i väärtuslikuima mängija auhind (1): 2011 ==Isiklikku== Hernàndeze isa on [[Javier Hernández Gutiérrez]], kes mängis kolmes Mehhiko klubis ja kuulus [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko jalgpallikoondisse]], mille koosseisus osales [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]. Javier Hernández Gutiérrez loobus Guadalajara reservmeeskonna treeneri ametikohast, kuna soovis minna vaatama poja mängu jalgpalli maailmameistrivõistlustel. Hernàndeze vanaisa on [[Tomás Balcázar]], kes mängis [[C.D. Guadalajara]] meeskonnas ja ka Mehhiko jalgpallikoondises [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]. [[Guadalajara]]s elades õppis Hernàndez [[Universidad del Valle de Atemajac]]is ärijuhtimist ja elas koos vanematega. Lisaks emakeelele [[hispaania keel]]ele räägib Hernàndez soravalt ka [[inglise keel]]t. ===Hüüdnimi=== Hernàndezt teatakse peamiselt nimega "Chicharito", mis tähendab hispaania keeles väikest uba. See nimi tuleb tema [[Javier Hernàndez Gutièrrez|isa]] hüüdnimest "Chicharo" ('uba'), mis pandi talle tema roheliste silmade tõttu. ==Mängustiil== [[Sir Alex Ferguson]] on Hernàndezt kirjeldanud kui mõlemajalgset, väga kiiret, hea paigalthüppega jalgpallurit, kes on sündinud väravalööja. Ferguson on öelnud, et Hernàndeze mängustiil meenutab talle endise [[Manchester United|Unitedi]] ründaja [[Ole Gunnar Solskjær]]i oma. Hernàndeze vana meeskonnakaaslane [[Jesùs Padilla]] kirjeldas tema õhuvõitlust ta lühikest pikkust arvesse võttes suurepärasena. == Välislingid == {{commonskat|Javier Hernández Balcázar}} {{FIFA World Cup 2010 Mehhiko koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Mehhiko koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Hernandez, Javier}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Leverkuseni Bayeri mängijad]] [[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]] [[Kategooria:Sevilla FC mängijad]] [[Kategooria:Los Angeles Galaxy jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] dvbvtioacdpmg59ekutgnuxd6h7mtk5 7200579 7200577 2026-07-23T22:25:01Z Sumo tomus 233342 /* 2010/2011. hooaeg */ 7200579 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2017}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=september}} {{Jalgpallur | pilt = Hertha BSC vs. West Ham United 20190731 (139).jpg | täisnimi = Javier Hernández Balcázar | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1988|6|1}} | sünnilinn = [[Guadalajara]] | sünnimaa = Mehhiko | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 175 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[LA Galaxy]] | särginumber = 14 | noorteaastad1 =1997–2006 | noorteklubi1 = [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] | aastad1 =2006–2010 | mänge1 =64 | väravaid1 =26 | klubi1 = [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] | aastad2 =2010–2015 | mänge2 =103 | väravaid2 =37 | klubi2 = [[Manchester United FC|Manchester United]] | aastad3 =2014–2015 | mänge3 =23 | väravaid3 =7 | klubi3 = → [[Madridi Real]] (laenul) | aastad4 =2015–2017 | mänge4 =54 | väravaid4 =28 | klubi4 = [[Leverkuseni Bayer]] | aastad5 =2017–2019 | mänge5 =55 | väravaid5 =16 | klubi5 = [[West Ham United FC|West Ham United]] | aastad6 =2019–2020 | mänge6 =9 | väravaid6 =1 | klubi6 = [[Sevilla FC|Sevilla]] | aastad7 =2020–2023 | mänge7 =74 | väravaid7 =38 | klubi7 = [[LA Galaxy]] | aastad8 =2024–2025 | mänge8 =28 | väravaid8 =2 | klubi8 = [[C.D. Guadalajara]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 21. jaanuar 2026 | koondiseaastad1 =2009–2019 | koondisemänge1 =109 | koondiseväravaid1 =52 | koondis1 = [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] | koondis_seisuga = 21. jaanuar 2026 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[CONCACAF Gold Cup]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta CONCACAF Gold Cup|2011]]|jalgpall}} }} [[Pilt:Javier "Chicharito" Hernandez vs MLS All Stars.jpg|pisi|Hernández (2010)]] '''Javier Hernández Balcázar''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1988]] [[Guadalajara]]s), hüüdnimega '''Chicharito''', on [[Mehhiko]] [[jalgpallur]] ([[ründaja (jalgpall)|ründaja]]). Hernàndez alustas jalgpallurikarjääri Mehhiko klubis [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]]s. Debüüdi rahvuskoondises tegi ta [[2009]]. aastal mängus [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu. Ta on esimene mehhiklane, kes on mänginud [[Manchester United FC|Manchester Unitedis]]. ==Lapsepõlv== Hernàndez hakkas jalgpalli noorteliigas mängima juba seitsmeaastaselt. Tema isa [[Javier Hernández Gutiérrez]], kes oli kunagi [[Mehhiko jalgpallikoondis]]e [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]], ütles, et ei usu, et tema pojast kunagi elukutselist jalgpallurit saab. Hernàndez liitus [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] jalgpallimeeskonnaga üheksa-aastaselt ja sõlmis esimese profilepingu 15-aastaselt. Ta pidi mängima [[2005]]. aasta [[FIFA]] U17 jalgpalli maailmameistrivõistlustel [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] võistkonnas, aga jäi vigastuse tõttu sellest eemale. Turniiri võitis lõpuks siiski Mehhiko. ==Klubikarjäär== ===C.D. Guadalajara=== Hernàndez alustas mängimist [[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] reservmeeskonnas [[Chivas Coras|Chivas Corases]] 2005/2006. hooajal. Debüüdi esindusmeeskonnas tegi ta [[2006]]. aastal võidumängus [[Club Necaxa|Necaxa]] üle. 82. mänguminutil 3:0 eduseisult vahetas Hernàndez välja [[Omar Bravo]] ning viis minutit hiljem lõi Hernàndez mängu neljanda värava. See jäi ta ainsaks väravaks 2006/2007. hooaja seitsmes mängus. Järgneval hooajal tegi ta veel kuus mängu ilma väravat löömata. Hernàndez tegi [[2008]]. aastal [[2008 Apertura|Aperturas]] kaasa 10 kohtumist löömata ühtegi väravat. [[2009]]. aasta [[2009 Clausura|Clausura]]s mängis ta 15 kohtumisel ja lõi kokku neli väravat. 2009. aasta [[2009 Apertura|Aperturas]] lõi Hernàndez 11 väravat ning lõpetas liiga parima väravakütina. Ta alustas [[2010]]. aasta [[2010 Torneo Bicentenario|Torneo Bicentenariot]] kaheksa väravaga viiest mängust. Ta lõpetas hooaja taas parima väravakütina, olles löönud 11 mänguga kümme väravat. ===Manchester United=== ====Üleminek==== [[Pilt:Chicharito.ogv|thumb|250px|Hernández oma Manchester Unitedi debüütmängus]] [[Manchester United]] kuulis Hernàndezest [[2009]]. aasta oktoobris, kui üks Unitedi skaute käis [[Mehhiko]]s, jälgis paari Hernàndeze mängu ja andis tema kohta positiivse hinnangu. Hernàndeze nooruse tõttu plaanis klubi ülemineku osas oodata, aga tema võimalik osalemine [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] pani klubi kiiremini pakkumist tegema. Kõigepealt saadeti Mehhikosse olukorda uurima Unitedi peaskaut [[Jim Lawlor]] ning seejärel klubi jurist, kes asus lepingu sõlmimist korraldama. 8. aprillil 2010 nõustus Hernàndez Manchester Unitediga liituma, lepingu summa pole teada. Lepingu sõlmimise eelsel päeval käis Hernàndez [[Manchester]]is vaatamas Unitedi mängu [[UEFA Meistrite liiga|Meistrite liiga]] veerandfinaalis, kus United võitis [[Müncheni Bayern|Müncheni Bayernit]]. Leping sõlmiti täielikus saladuses, Hernàndeze agent ega ta vanaisa [[Tomás Balcázar]] ei teadnud üleminekust midagi; vanaisa arvates oli pojapoeg hoopis reisil [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Atlanta]]s. Ülemineku osana mängis Manchester United [[C.D. Guadalajara]]ga nende [[Estadio Chivas|uuel kodustaadionil]] 30. juulil. Selles kohtumises tegi Hernàndez 45 minutit kaasa Chivase meeskonnas ja 45 minutit Unitedi võistkonnas, ta lõi Chivases mängus Unitedi vastu ka värava ning Chivas võitis lõpuks 3:2. 27. mail sai Hernàndez tööloa ja ametlik üleminek toimus 1. juulil. ====2010/2011. hooaeg==== [[Pilt:Chicharito 2010.jpg|left|thumb|Hernàndez Manchester Unitedi vormis (2010)]] Hernàndez tegi oma Manchester Unitedi debüüdi [[28. juuli]] 2010 MLS-i tähtede mängus, sekkudes mängu 63. minutil ja vahetades välja [[Nani]]. Oma esimese värava lõi ta 18 minutit hiljem, kui ta tõstis palli üle [[Nick Rimando]] pisut väljastpoolt kasti [[Darren Fletcher]]i pikast söödust. Kaks päeva hiljem lõi ta mängus Unitedi vastu värava [[C.D. Guadalajara|Chivas]]e meeskonnas mängides. Ta mängis esimese poolaja kohtumisest Chivases ja teise poolaja Unitedis, kuid ta ei suutnud Unitedit kaotusest päästa. Järgmises, kolmandas hooajaeelses kohtumises, 7:1 võidumängus [[Iiri liiga XI]] vastu lõi ta oma kolmanda värava. Hernàndez tegi oma esimese võistlusmängu [[8. august]]il [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu [[FA Community Shield|Community Shieldis]], kus ta 3:1 võidumängus ka ise ühe värava lõi. Ta sekkus mängus teisel poolajal vahetusest ning [[Antonio Valencia]] söödust lõi palli iseendale vastu pead, millest pall väravasse lendas. [[16. august]]il tegi ta [[Premier League|Premier League'i]] debüüdi, vahetades 63. mänguminutil 3:0 võidumängus [[Newcastle United FC|Newcastle Unitedi]] vastu välja [[Wayne Rooney]]. Ta lõi esimese [[UEFA Meistrite Liiga]] värava [[29. september|29. septembril]], tulles sisse vahetusest võõral väljakul alagrupimängus [[Valencia C.F.|Valencia]] vastu ja lüües mängu ainsa värava. Esimese liigavärava lõi ta [[16. oktoober|16. oktoobril]] 2:2 viigimängus koduväljakul [[West Bromwich Albion]]i vastu. Kaheksa päeva hiljem lõi ta kaks väravat 2:1 võidumängus [[Stoke City FC|Stoke City]] üle, need olid tema esimesed võõrsil löödud liigaväravad. Kaks päeva pärast Stoke City mängu lõi ta [[Wolverhampton Wanderers FC|Wolvesi]] vastu [[Football League Cup|liigakarikas]] 3:2 võiduvärava, mis saatis Unitedi veerandfinaali, kus aga jäädi alla [[West Ham United FC|West Ham Unitedile]]. [[1. jaanuar]]il [[2011]] lõi ta peaga 2:1 võiduvärava võõrsil West Bromwich Albioni vastu. Hernàndezest sai [[Premier League|Premier League'i]] ajaloo suurim mehhiklasest väravakütt [[4. jaanuar]]il, kui ta lõi 2:1 võidumängus [[Old Trafford]]il Stoke City vastu avavärava. [[25. jaanuar]]il lõi Hernàndez Unitedi viigivärava [[Blackpool FC|Blackpooli]] vastu, United tuli välja 0:2 kaotusseisust ja võõral väljakul võeti 3:2 võit. Neli päeva hiljem lõi ta oma esimese värava [[FA Cup|FA karikasarjas]], kui võõral väljakul võideti [[Southampton FC|Southamptonit]] 2:1. Hernàndez lõi kaks väravat [[26. veebruar]]il 4:0 võidus [[Wigan Athletic]]u üle. Kaheksa päeva hiljem lõi ta Unitedi lohutusvärava 1:3 kaotusseisult mängus [[Liverpool FC|Liverpooli]] vastu. [[15. märts]]il lõi Hernàndez UEFA Meistrite Liigas 2:1 võidus [[Marseille Olympique|Marseille]] üle mõlemad väravad, mis aitasid Unitedil edasi pääseda veerandfinaali. [[2. aprill]]il lõi ta Unitedi neljanda värava 4:2 võidumängus West Ham Unitedi üle, kus jäädi vahepeal 0:2 kaotusseisu. [[8. aprill]]il avalikustati Hernàndez koos meeskonnakaaslase [[Nani]]ga kandidaatidena PFA aasta noormängija auhinnale, mille võitis [[Arsenal FC|Arsenali]] noor [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] [[Jack Wilshere]]. UEFA Meistrite Liiga veerandfinaalis viis Hernàndez Unitedi [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu juhtima ning kahe mängu kokkuvõttes võideti Chelseat 3:1 ning pääseti edasi poolfinaali. [[23. aprill]]il lõi Hernàndez Manchester Unitedi ainsa värava 1:0 võidumängus [[Everton FC|Everton]]i üle. [[26. märts]]il andis Hernàndez väravasöödu [[Wayne Rooney]] väravale 2:0 võidus UEFA Meistrite Liiga poolfinaalis [[Schalke 04|Schalke]] üle. [[8. mai]]l viis Hernàndez Unitedi juba enne esimest minutit [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu juhtima ning kohtumine võideti lõpuks 2:1. [[14. mai]]l teenis Hernàndez [[Blackburn Rovers FC|Blackburni]] vastu penalti, mille [[Wayne Rooney]] realiseeris. Kohtumine lõppes 1:1 viigiga, mis tagas Unitedile rekordilise 19. meistritiitli. Hernàndez võitis 18. mail ka [[Sir Matt Busby aasta mängija]] auhinna, mille võitja valisid fännid. ====2011/2012. hooaeg==== Pärast 2011. aasta [[CONCACAF Gold Cup]]il osalemist Mehhikoga, naasis Hernàndez Manchester Unitedisse, et alustada hooajaeelseid treeninguid New Yorgis, kus United mängis 2011. aasta [[MLS All-Star mäng]]u. 26. juulil viidi Hernàndez haiglasse pärast trennis peapõrutuse saamist. Ta vabastati haiglast järgmine päev, aga ei võtnud mängust osa. Ta jäi kõrvale ka Unitedi teistest hooaja eelsetest mängudest, 2011. aasta [[FA Community Shield]]ist ning Manchester Unitedi [[Premier League 2011–12|Premier League'i 2011/12. hooaja]] avamängust [[West Bromwich Albion]]i vastu. Hernàndez tegi debüüdi 2011/12. hooajal 22. augustil 3:0 võidumängus [[Tottenham Hotspur]]i üle, vahetades 79. minutil välja Danny Welbecki. Oma esimesed väravad sel hooajal lõi Hernàndez võõrsil 5:0 võidumängus [[Bolton Wanderers]]i üle, kus ta lõi kaks väravat. 15. oktoobril sekkus Hernàndez [[Liverpool FC|Liverpool]]i vastu vahetusest mängu ning lõi 81. minutil Unitedi 1:1 viigivärava. Hernàndez sõlmis Manchester Unitediga 24. oktoobril uue viieaastase lepingu. Hernàndez lõi oma hooaja neljanda liigavärava 1:0 võidumängus [[Everton FC|Everton]]i üle. Järgmisel kohtumisel, mis peeti võõrsil [[Swansea City FC|Swansea]] üle, lõi ta 1:0 võidumängus oma viienda värava. Värava lõi ta ka järgmises mängus [[Newcastle United]]i vastu. Järgmises mängus vigastas Hernàndez [[Aston Villa]] vastu mängides hüppeliigest ning jäi neljaks nädalaks palliplatsilt eemale. Hernàndez naasis väljakule 18. detsembril võõrsil [[Queens Park Rangers FC|QPR]]-i vastu, vahetades 63. minutil välja [[Danny Welbeck]]i. Aasta viimasel päeval lõi Hernàndez oma esimese värava pärast vigastuspausi penaltist mängus [[Stoke City FC|Stoke City]] vastu. Tema väravalöömise hoog jätkus 5. veebruaril mängus [[Stamford Bridge]]l [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu, kus ta mängu lõpus [[Ryan Giggs]]i tsenderdusest pealöögiga seisu 3:3 viigistas. ===Madridi Real=== Aastatel 2014–2015 oli ta Manchester Unitedist laenul [[Madridi Real]]ist. Laenu eest maksti Manchester Unitedile 3,5 miljonit eurot. ===Leverkuseni Bayer=== Aastal 2015 liitus ta 12 miljoni euro eest [[Bundesliga|Saksa kõrgliiga]] klubiga [[Leverkuseni Bayer]]. ===West Ham United=== Aastal 2017 naasis ta 17,8 miljoni euro eest [[Inglismaa]]le, seekord [[West Ham United]]isse. ===Sevilla=== Aastal 2019 müüdi ta 7,75 miljoni euro eest [[FC Sevilla]]sse. ===LA Galaxy=== Aastal 2020 liitus ta 8,5 miljoni euro eest [[LA Galaxy]]ga. ===Chivas=== Aastal 2024 liitus ta [[Primera División de México|Mehhiko kõrgliiga]] meeskonnaga [[C.D. Guadalajara]]. Ta lahkus klubist 2026. aasta jaanuaris. ==Koondisekarjäär== ===Mehhiko U20 jalgpallikoondis=== Hernàndez oli üks 21 mängijast, kes kutsuti [[Mehhiko U-20 jalgpallikoondis|Mehhiko U20 jalgpallikoondisse]], et mängida [[2007. aasta FIFA U-20 jalgpalli maailmameistrivõistlused|2007. aasta FIFA U20 jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] [[Kanada]]s. Ta kandis särki number 11. ===Mehhiko jalgpallikoondis=== [[30. september|30. septembril]] [[2009]] tegi Hernàndez Mehhiko jalgpallikoondise debüüdi 1:2 kaotuses [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu, kus Mehhiko värav sündis tema söödust. [[24. veebruar]]il [[2010]] lõi Hernàndez [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] vastu kaks väravat ning andis väravasöödu [[Braulio Luna]]le. [[3. märts]]il lõi Hernàndez peaga [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] vastu värava, mis viis Mehhiko juhtima 2:0 võidumängus. [[17. märts]]il lõi Hernàndez oma neljanda koondisekarjääri värava, mis aitas Mehhikol alistada [[Põhja-Korea jalgpallikoondis|Põhja-Korea]] 2:1. [[26. mai]]l lõi ta 1:2 kaotuses [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu Mehhiko lohutusvärava. 4 päeva hiljem lõi ta 5:1 võidumängus [[Gambia jalgpallikoondis|Gambia]] üle kaks väravat. ====2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused==== 11. juunil tegi Hernàndez [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistluste]] debüüdi [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] vastu, tulles mängu 73. mänguminutil ja vahetades välja [[Guillermo Franco]]. [[17. juuni]]l sekkus Hernàndez mängu vahetusest ning sai kirja oma esimese maailmameistrivõistluste värava, lüües Mehhiko esimese värava 2:0 võidumängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] üle. Samas kohtumises valiti ta ka parimaks mängijaks. [[27. juuni]]l alustas Hernàndez esimest korda põhikoosseisust ning lõi Mehhiko ainsa värava 1:3 kaotuses [[Argentina jalgpallikoondis|Argentinale]]. [[FIFA]] statistikaanalüüsid näitasid, et Hernàndez oli 2010. aasta FIFA maailma karikavõistluste kiireim mängija, saavutades tippkiiruse 32,15 km/h. ====Sõprusmängud pärast 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusi==== Kohe esimeses mängus pärast FIFA maailma karikavõistlusi lõi Hernàndez värava mängus [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] vastu, kes võitis 2010. aasta FIFA maailma karika, kuid [[David Silva]] viimase minuti värav hoidis ära Mehhiko võidu ning mäng lõppes 1:1 viigiga. Hernàndez lõi enda ja Mehhiko jalgpallikoondise 2011. aasta esimese värava 2:0 võidus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] üle. [[26. märts]]il lõi Hernàndez [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu kaks väravat, ühe [[Pablo Barrera]] söödust 6. minutil ja teise 29. minutil madalast tsenderdusest pärast seda, kui [[Andres Guardado]] oli juba Mehhiko 2:0 juhtima viinud. Hernàndez vahetati välja 65. minutil suure aplausi saatel. ====2011. aasta CONCACAF Gold Cup==== 5. juunil 2011 lõi Hernàndez [[El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvadori]] vastu oma karjääri esimese kübaratriki. 9. juunil lõi Henràndez kaks väravat [[Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba]] vastu. 18. juunil lõi Hernàndez 2:1 võiduvärava [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] vastu, mis kindlustas Mehhikole edasipääsu poolfinaali. 22. juunil aitas Hernàndez Mehhiko Gold Cupi finaali, lüües lisaajal Mehhiko 2:0 värava mängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] üle. Finaalis alistas Mehhiko [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] 4:2. Hernàndez lõpetas turniiri seitsme löödud väravaga suurima väravakütina ning ta valiti ka turniiri parimaks mängijaks. ===Koondisekarjääri väravad=== ====Mehhiko U20 jalgpallikoondis==== {| class="wikitable collapsible collapsed" style="font-size:85%; text-align: left;" align=center ! # !! Kuupäev !! Koht !! Vastane !! Seis !! Tulemus !! Võistlus |- | align=center|1. || 2. juuli 2007 || [[BMO Field|National Soccer Stadium]], [[Toronto]], [[Kanada]] || {{Riigi ikoon|Gambia}} [[Gambia jalgpallikoondis|Gambia]] || align=center|'''4''':0 || align=center|4:0 || [[2007. aasta FIFA U-20 maailma karikavõistlused|2007. aasta FIFA U20 maailma karikavõistlused]] |} ====Mehhiko jalgpallikoondis==== ''Seis ja tulemus näitab Mehhiko väravate arvu enne.'' ''Väravad 2011. aasta 11. novembri seisuga.'' {| class="wikitable collapsible collapsed" style="font-size:85%; text-align: left;" align=center ! # !! Kuupäev !! Koht !! Vastane !! Seis !! Tulemus !! Võistlus |- |align=center|1. || rowspan="2"|24. veebruar 2010 || rowspan="2"|[[Candlestick Park]], [[San Francisco]], [[Ameerika Ühendriigid]] || rowspan="2"|{{riigi ikoon|Boliivia}} [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] || align=center|'''2''':0 || rowspan="2" align=center|5:0 || rowspan="2"|[[Sõprusmäng]] |- |align=center|2. ||align=center|'''4''':0 |- |align=center|3. || 3. märts 2010 || [[Rose Bowl (staadion)|Rose Bowl]], [[Pasadena|Pasadena]], Ameerika Ühendriigid || {{riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] || align=center|'''1''':0 || align=center|2:0 || Sõprusmäng |- |align=center|4. || 17. märts 2010 || [[Estadio Corona]], [[Torreón]], [[Mehhiko]] || {{riigi ikoon|Põhja-Korea}} [[Põhja-Korea jalgpallikoondis|Põhja-Korea]] || align=center|'''2''':1 || align=center|2:1 || Sõprusmäng |- |align=center|5. || 26. mai 2010 || [[Dreisamstadion]], [[Freiburg]], [[Saksamaa]] || {{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] || align=center|'''1''':2 || align=center|1:2 || Sõprusmäng |- |align=center|6. || rowspan="2"|30. mai 2010 || rowspan="2"|[[Hans-Walter Wild Stadion]], [[Bayreuth]], Germany || rowspan="2"|{{riigi ikoon|Gambia}} [[Gambia jalgpallikoondis|Gambia]] || align=center|'''1''':0 || rowspan="2" align=center|5:1 || rowspan="2"|Sõprusmäng |- |align=center|7. ||align=center|'''2''':0 |- |align=center|8. || 17. juuni 2010 || [[Peter Mokaba Stadium]], [[Polokwane]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] || {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] || align=center|'''1''':0 || align=center|2:0 || [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta FIFA maailma karikavõistlused]] |- |align=center|9. || 27. juuni 2010 || [[Soccer City]], [[Johannesburg]], Lõuna-Aafrika Vabariik || {{riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] || align=center|'''1''':3 || align=center|1:3 || 2010. aasta FIFA maailma karikavõistlused |- |align=center|10. || 11. august 2010 || [[Estadio Azteca]], [[Mexico City]], Mehhiko || {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] || align=center|'''1''':0 || align=center|1:1 || Sõprusmäng |- |align=center|11. || 12. oktoober 2010 || [[Estadio Olímpico Benito Juárez]], [[Ciudad Juarez]], Mehhiko || {{riigi ikoon|Venezuela}} [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] || align=center|'''1''':1 || align=center|2:2 || Sõprusmäng |- |align=center|12. || 9. veebruar 2011 || [[Georgia Dome]], [[Atlanta]], Ameerika Ühendriigid || {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] || align=center|'''1''':0 || align=center|2:0 || Sõprusmäng |- |align=center|13. || rowspan="2"|26. märts 2011 || rowspan="2"|[[Oakland-Alameda County Coliseum]], [[Oakland|Oakland]], Ameerika Ühendriigid || rowspan="2"|{{riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] || align=center|'''1''':0 || rowspan="2" align=center|3:1 || rowspan="2"|Sõprusmäng |- |align=center|14. ||align=center|'''3''':0 |- |align=center|15. || rowspan="3"|5. juuni 2011 || rowspan="3"|[[Cowboyde staadion]], [[Arlington]], Ameerika Ühendriigid || rowspan="3"|{{riigi ikoon|El Salvador}} [[El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvador]] || align=center|'''3''':0 || rowspan="3" align=center|5:0 || rowspan="3"|[[2011. aasta CONCACAF Gold Cup]] |- |align=center|16. ||align=center|'''4''':0 |- |align=center|17. ||align=center|'''5''':0 |- |align=center|18. ||rowspan="2"|9. juuni 2011 || rowspan="2"|[[Ameerika Panga staadion]], [[Charlotte (Põhja-Carolina)]], Ameerika Ühendriigid || rowspan="2"|{{riigi ikoon|Kuuba}} [[Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba]] || align=center|'''1''':0 || rowspan="2" align=center|5:0 || rowspan="2"|2011. aasta CONCACAF Gold Cup |- |align=center|19. ||align=center|'''5''':0 |- |align=center|20. ||rowspan="1"|18. juuni 2011 || rowspan="1"|[[New Meadowlandsi staadion]], [[Ida-Rutherford]], Ameerika Ühendriigid || rowspan="1"|{{riigi ikoon|Guatemala}} [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] || align=center|'''2''':1 || rowspan="1" align=center|2:1 || rowspan="1"|2011. aasta CONCACAF Gold Cup |- |align=center|21. ||rowspan="1"|22. juuni 2011 || rowspan="1"|[[Relianti staadion]], [[Houston]], Ameerika Ühendriigid || rowspan="1"|{{riigi ikoon|Honduras}} [[Hondurase jalgpallikoondis|Honduras]] || align=center|'''2''':0 || rowspan="1" align=center|2:0 || rowspan="1"|2011. aasta CONCACAF Gold Cup |- |align=center|22. ||rowspan="1"|2. september 2011 || rowspan="1"|[[Pepsi Arena]], [[Varssavi]], [[Poola]] || rowspan="1"|{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] || align=center|'''1''':1 ||rowspan="1" align=center|1:1 ||rowspan="1"|Sõprusmäng |- |align=center|23. ||rowspan="1"|11. november 2011 || rowspan="1"|[[Estadio Corregidora]], [[Queretaro]], Mehhiko || rowspan="1"|{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] || align=center|'''2''':0 ||rowspan="1" align=center|2:0 ||rowspan="1"|Sõprusmäng |} ==Karjääri statistika== ===Klubi=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="2"|Liiga !colspan="2"|Karikas !colspan="2"|Liigakarikas !colspan="2"|Rahvusvaheline !colspan="2"|Muu !colspan="2"|Kokku |- !Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="5"|[[C.D. Guadalajara|Guadalajara]] |[[Primera División de México Apertura 2006|2006]]–[[Primera División de México Clausura 2007|07]] |8||1||0||0||colspan="2"|–||1||0||0||0||9||1 |- |[[Primera División de México Apertura 2007|2007]]–[[Primera División de México Clausura 2008|08]] |6||0||0||0||colspan="2"|–||4||0||1||0||11||0 |- |[[Primera División de México Apertura 2008|2008]]–[[Primera División de México Clausura 2009|09]] |22||4||3||0||colspan="2"|–||7||3||0||0||32||7 |- |[[2009–10 Primera División de México|2009–10]] |28||21||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0||28||21 |- !Kokku !64!!26!!3!!0!!colspan="2"|–!!12!!3!!1!!0!!80!!29 |- |rowspan="5"|[[Manchester United FC|Manchester United]] |[[2010–11 Premier League|2010-11]] |27||13||5||1||3||1||9||4||1||1||45||20 |- |[[Premier League'i hooaeg 2011–2012|2011–12]] |20||8||1||0||0||0||4||0||0||0||25||8 |- |[[Premier League'i hooaeg 2012–2013|2012–13]] |22||10||6||4||2||1||6||3||–||–||36||18 |- |[[Premier League'i hooaeg 2013–2014|2013–14]] |24||4||1||1||5||4||5||0||0||0||35||9 |- !Kokku !101!!37!!13!!6!!10!!8!!27!!9!!1!!1!!152!!59 |- !colspan="2"|Karjäär kokku !165!!63!!16!!6!!10!!8!!39!!12!!2!!1!!232!!86 |} ''Andmed 2014. aasta 11. juuni seisuga.'' ===Koondis=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" |- !rowspan="1"|Aasta !rowspan="1"|Mänge !rowspan="1"|Väravaid |- |2009||1||0 |- |2010||19||11 |- |2011||13||12 |- |2012||10||5 |- |2013||14||7 |- !rowspan="1"|Kokku !57!!24 |} ==Auhinnad== ===Klubi=== ;Guadalajara *[[Liga MX|Primera División de México]]: Apertura 2006 *[[InterLiga]]: 2009 '''Manchester United''' *[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2010–2011|2010/11]], [[Premier League'i hooaeg 2012–2013|2012/13]] *[[FA Community Shield]]: 2010, 2013 ;Madridi Real *[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2014 ===Koondis=== * [[CONCACAF Gold Cup]] (1): [[2011. aasta CONCACAF Gold Cup|2011]] ===Individuaalne=== * [[Primera División de México]] parim väravakütt (1): Bicentenario 2010 * "Balòn de Oro" võitja ehk 2009/10 Primera Divisiòn de Mèxico hooaja parim ründaja, samuti tuntud nimega Torneo Bicentenario 2010 * [[Sir Matt Busby aasta mängija]] (1): 2010/11 * [[CONCACAF Gold Cup]]i kuldse saapa auhind (1): 2011 * [[CONCACAF Gold Cup]]i väärtuslikuima mängija auhind (1): 2011 ==Isiklikku== Hernàndeze isa on [[Javier Hernández Gutiérrez]], kes mängis kolmes Mehhiko klubis ja kuulus [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko jalgpallikoondisse]], mille koosseisus osales [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]. Javier Hernández Gutiérrez loobus Guadalajara reservmeeskonna treeneri ametikohast, kuna soovis minna vaatama poja mängu jalgpalli maailmameistrivõistlustel. Hernàndeze vanaisa on [[Tomás Balcázar]], kes mängis [[C.D. Guadalajara]] meeskonnas ja ka Mehhiko jalgpallikoondises [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]. [[Guadalajara]]s elades õppis Hernàndez [[Universidad del Valle de Atemajac]]is ärijuhtimist ja elas koos vanematega. Lisaks emakeelele [[hispaania keel]]ele räägib Hernàndez soravalt ka [[inglise keel]]t. ===Hüüdnimi=== Hernàndezt teatakse peamiselt nimega "Chicharito", mis tähendab hispaania keeles väikest uba. See nimi tuleb tema [[Javier Hernàndez Gutièrrez|isa]] hüüdnimest "Chicharo" ('uba'), mis pandi talle tema roheliste silmade tõttu. ==Mängustiil== [[Sir Alex Ferguson]] on Hernàndezt kirjeldanud kui mõlemajalgset, väga kiiret, hea paigalthüppega jalgpallurit, kes on sündinud väravalööja. Ferguson on öelnud, et Hernàndeze mängustiil meenutab talle endise [[Manchester United|Unitedi]] ründaja [[Ole Gunnar Solskjær]]i oma. Hernàndeze vana meeskonnakaaslane [[Jesùs Padilla]] kirjeldas tema õhuvõitlust ta lühikest pikkust arvesse võttes suurepärasena. == Välislingid == {{commonskat|Javier Hernández Balcázar}} {{FIFA World Cup 2010 Mehhiko koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Mehhiko koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Mehhiko koondis}} {{JÄRJESTA:Hernandez, Javier}} [[Kategooria:Mehhiko jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Leverkuseni Bayeri mängijad]] [[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]] [[Kategooria:Sevilla FC mängijad]] [[Kategooria:Los Angeles Galaxy jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] kexst6icura6knmjsqrjmpkvta262ti 0 250911 7200432 6092332 2026-07-23T17:16:04Z IvarGl 201039 7200432 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lottsuru | pilt = Hemaris fuciformis - Sphinx fuciforme.jpg | pildi_seletus = [[Kimalas-lottsuru]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Surulased]] ''Sphingidae'' | perekond = '''Lottsuru''' ''Hemaris'' | sünonüümid = {{collapsible list| *''Aege'' (R. Felder, 1874) *''Chamaesesia'' (Grote, 1873) *''Cochrania'' (Tutt, 1902) *''Eitschbergera'' (Kemal & Koçak, 2005) *''Haemorrhagia'' (Grote & Robinson, 1865) *''Hemaria'' (Billberg, 1820) *''Jilinga'' (Eitschberger, Danner & Surholt, 1998) *''Mandarina'' (Eitschberger, Danner & Surholt, 1998) *''Saundersia'' (Eitschberger, Danner & Surholt, 1998) }} | perekonna_autor = [[Johan Wilhelm Dalman|Dalman]], 1816 | alamsugukond = [[Päevasurulased]] ''Macroglossinae'' }} '''Lottsuru''' (''Hemaris'') on [[surulased|surulaste]] sugukonda kuuluv [[liblikalised|liblikaliste]] perekond. == Nimetuse etümoloogia == Eestikeelse nimetuse esimene osa viitab rippuvale või lotendavale moodustisele ning tõenäoliselt võib seostuda lottsurude jässaka, tihedalt karvase keha ja tagakeha silmatorkava karvatutiga. Nimetuse teine osa viitab surumisele ehk surulastele iseloomulikule paigalennule. Ladinakeelne nimetus ''Hemaris'' tuleneb vanakreeka sõnast ''hēméra'' (ἡμέρα), mis tähendab päeva ning viitab perekonna liikide päevasele eluviisile<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommelvlinder |url=https://vlinderstichting.nl/vlinder/hommelvlinder/ |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Vlinderstichting |keel=nl-NL}}</ref>. == Liigid == Perekonnas leiduvad järgmised liigid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hemaris [Dalman, 1816 ] |url=https://sphingidae.myspecies.info/taxonomy/term/1151 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=sphingidae.myspecies.info}}</ref>: * ''Hemaris aethra'' (Strecker, 1875) * ''Hemaris affinis'' (Bremer, 1861) * ''Hemaris aksana'' (Le Cerf, 1923) * ''Hemaris alaiana'' (Rothschild & Jordan, 1903) * ''Hemaris beresowskii'' (Alphéraky, 1897) * ''Hemaris croatica'' (Esper, 1800) * ''Hemaris dentata'' (Staudinger, 1887) * ''Hemaris diffinis'' (Boisduval, 1836) * ''Hemaris ducalis'' (Staudinger, 1887) * ''Hemaris fuciformis'' (Linnaeus, 1758) – [[kimalas-lottsuru]] * ''Hemaris galunae'' (Eitschberger, Müller & Kravchenko, 2005) * ''Hemaris gracilis'' (Grote & Robinson, 1865) * ''Hemaris ottonis'' (Rothschild & Jordan, 1903) * ''Hemaris radians'' (Walker, 1856) * ''Hemaris rubra'' (Hampson, 1893) * ''Hemaris saundersii'' (Walker, 1856) * ''Hemaris staudingeri'' (Leech, 1890) * ''Hemaris syra'' (Daniel, 1939) * ''Hemaris thetis'' (Boisduval, 1855) * ''Hemaris thysbe'' (Fabricius, 1775) * ''Hemaris tityus'' (Linnaeus, 1758) – [[harilik lottsuru]] * ''Hemaris venata'' (C. Felder, 1861) ==Eesti liigid== *''Hemaris fuciformis'' (Linnaeus, 1758) – [[kimalas-lottsuru]] *''Hemaris tityus'' (Linnaeus, 1758) – [[harilik lottsuru]] == Pildid == <gallery mode="packed" heights="180px"> Hemaris croatica - MHNT CUT 2010 0 510 - Bihać, Federation of Bosnia and Herzegovina - male.jpg|''Hemaris croatica'' Hemaris diffinis MHNT CUT 2010 0 393, Morgan territory, Contra Costa Co, California, male.jpg|''Hemaris diffinis'' Hemaris fuciformis MHNT.jpg|''Hemaris fuciformis'' Hemaris gracilis antennae - MHNT CUT 2010 0 509 - Chester Maine USA - male.jpg| ''Hemaris gracilis'' Hemaris saundersii - MHNT CUT 2010 0 509 - Simla Indes - male.jpg|''Hemaris saundersii'' Hemaris thetis MHNT CUT 2010 0 393 Fraser (Colorado), male.jpg|''Hemaris thetis'' Hemaris thysbe - MHNT CUT 2010 0 509 - Enfield Maine USA - male.jpg|''Hemaris thysbe'' Hemaris tityus - MHNT CUT 2010 0 510 - Strasbourg France - male.jpg|''Hemaris tityus'' </gallery> == Viited == [[Kategooria:Surulased]] avuu9bs2boc3o350wmp4fbiygdxvzr9 0 251220 7200603 6855486 2026-07-24T04:06:13Z CommonsDelinker 1930 Fail Postimaja,_Pärnu_Eesti_-_Parnu_post_office,_Estonia_May_1996_-_Flickr_-_sludgegulper.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:Commons:Deletion requests/File:Postimaja, Pärnu Eesti - Parnu post office 7200603 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[Fail:Akadeemia tänav, Pärnu 2020.jpg|pisi|Akadeemia tänav 2020. aasta augustis]] '''Akadeemia tänav''' on tänav [[Pärnu]]s [[Kesklinn (Pärnu)|Kesklinna]] linnaosas. See kulgeb ristmikust, kus kohtuvad [[Lai tänav (Pärnu)|Lai tänav]], [[Vee tänav (Pärnu)|Vee tänav]] ja [[Tallinna maantee (Pärnu)|Tallinna maantee]] ([[Kesklinna sild|Kesklinna silla]] algus), [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna tänavani]]. Akadeemia tänav ristub veel [[Kalda tänav (Pärnu)|Kalda]] (paremalt), [[Keskväljak (Pärnu)|Keskväljaku]] (vasakult), [[Õhtu põik|Õhtu põigu]] (paremalt), [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli]] ja [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga]] tänavaga. Tänav külgneb ka [[Vaasa park|Vaasa pargi]] ja [[Jakobsoni park|Jakobsoni pargiga]]. Tänava on ligikaudu 537 m pikkune ja kogu ulatuses ühesuunaline. Sõita saab vaid Lõuna tänava suunas. ==Nimi== Akadeemia tänav (saksa keeles ''Akademiestraße'') on nimetatud [[Tartu_Ülikooli_ajalugu#Rootsi_aeg_Tartu_Ülikoolis|Academia Gustavo-Carolina]] järgi, mis paiknes praeguse Pärnu keskraamatukogu ehitise nurga juures.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tõnu Kann|url=https://parnu.postimees.ee/536290/akadeemia-tanavale-voinuks-kerkida-katoliku-kirik|pealkiri=Akadeemia tänavale võinuks kerkida katoliku kirik|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=20. august 2011|vaadatud=15.11.2020}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=Jaak Juske|url=https://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-keskaegse-parnu-ordulinnuse-ja-linnamuuri-lugu?id=79151160|pealkiri=Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: keskaegse Pärnu ordulinnuse ja linnamüüri lugu|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=12. august 2017|vaadatud=15.11.2020}}</ref> ==Ajalugu== Pärnu keskraamatukogu kandis paiknes [[Pärnu ordulinnus|Uus-Pärnu ordulinnus]], mis ehitati arvatavasti [[1311]]. aastal.<ref name=":1" /> Akadeemia tänav tekkis [[17. sajand|17. sajandil]], kui [[Rootsi|Rootsi Kuningriik]] ehitas Pärnusse moodsa [[Merekindlus|merekindluse]]. [[1699]]. aastal viidi Pärnusse üle [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] eelkäija Academia Gustavo-Carolina, mis asus ordulinnuse [[Konvendihoone|konvendihoones]]. Katku tõttu oli õppeasutus sunnitud oma tegevuse lõpetama juba [[1710]]. aastal. Konvendihoone lagunes aga aja jooksul sedavõrd, et [[1830]]. aastal otsustati see lammutada.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] moodustas Akadeemia tänava jõepoolne osa Elevandi tänava. Elevandi tänav on saanud nime kunagise ordulinnuse eelkindlustuse värvahoone järgi, mis oli Pärnu ülikooli ajal kasutusel anatoomikumina ja mis ehitati hiljem ümber laohooneks. Massiivsuse ja hallika värvitooni tõttu olevat hakatud seda kutsuma "elevandi aidaks", mis omakorda andis nime ka hoone eest möödunud tänavalõigule. Aidad kerkisid Akadeemia-Elevandi tänava piirkonda 18.–19. sajandil. Need kuulusid Pärnu suurematele kaubakontoritele, nagu Jacke, Schmidt, Barlehn, Behrends. 20. sajandi algul hakati neid ümber ehitama ja kohandama muuks otstarbeks kui kauba ladustamiseks. Näiteks Behrendsi linnaait ehitati 1909. aastal ümber linna rahvamajaks, kus leidsid endale koha [[Pärnu Muinasuurimise Selts|Pärnu Muinasuurimise Seltsi]] (Pernauer Alterthumforschende Gesellschaft) muuseum ja vastasutatud Pärnu linna lugemistuba ehk tänapäeva [[Pärnu Keskraamatukogu]] eelkäija.<ref name=":0" /><ref>[https://drive.google.com/file/d/1QwnsWUoaJlMrAiykz9U0JCsXLXptyWdv/view Elevandi tänav.] Proosaline Pärnu. Virtuaalne näitus. Pärnu Muuseum.</ref> Elevandi tänava hooned ning kogu Vee ja Akadeemia tänava vaheline ala kuni Kuninga tänavani hävinesid [[1944]]. aasta pommirünnakus.<ref name=":0" /> Pärast sõda rajati hävitatud kvartalite asemele Akadeemia tänava äärsed kortermajad, Vaasa park ja Jakobsoni park. Selle käigus kadus kesk- ja uusajal kujunenud ajalooline tänavavõrk. [[1967]]. aastal kerkis Keskväljaku äärde Endla teatri uus hoone.<ref name=":0" /> [[Fail:Pärnu Keskraamatukogu.jpg|pisi|[[Pärnu keskraamatukogu]], Akadeemia 3]] ==Hoonestus== *Akadeemia 3 – [[Pärnu Keskraamatukogu]] *Akadeemia 7 – Endine Pärnu postkontor *Akadeemia ja Keskväljaku nurgal ([[Keskväljak (Pärnu)|Keskväljak]] 1) asub [[Endla (teater)|Endla teater]]. ==Viited== <references /> {{commonskat|Akadeemia tänav (Pärnu)}} ==Välislingid== *[https://parnu.postimees.ee/536290/akadeemia-tanavale-voinuks-kerkida-katoliku-kirik Akadeemia tänavale võinuks kerkida katoliku kirik] – Pärnu Postimees {{Pärnu Kesklinna tänavad}} [[Kategooria:Pärnu tänavad]] a11378w09bn4tkwrjgrqg6m2blm5hz1 0 253034 7200554 6437074 2026-07-23T20:41:48Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Madagaskari poliitikud]]; lisatud [[Kategooria:Madagaskari peaministrid]] 7200554 wikitext text/x-wiki [[File:Albert Camille Vital (IAEA Imagebank) crop.jpg|thumb|180px|right|Albert Camille Vital (2013)]] '''Albert Camille Vital''' (sündinud [[18. juuli]]l [[1952]] [[Toliara]]s) on [[Madagaskar]]i [[sõjaväelane]], [[Madagaskari peaminister]] ([[2009]]–[[2011]]). Vital õppis sõjakoolis Madagaskaril ja hiljem kõrgemas sõjakoolis [[Pariis]]is. Ta sai ka [[insener]]ihariduse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. Ta oli Madagaskari armee ohvitser. [[2009]]. aasta sündmustes, mille käigus [[Andry Rajoelina]] võimu haaras, ta otseselt ei osalenud. President Andry Rajoelina nimetas Albert Camille Vitali peaministriks pärast seda, kui oli poliitiliste jõudude kompromissina ametisse nimetatud peaministri [[Eugène Mangalaza]] ametist vabastanud. Vital oli peaminister [[20. detsember|20. detsembrist]] [[2009]] [[17. oktoober|17. oktoobrini]] [[2011]]. [[10. märts]]il [[2011]] astus Albert Camille Vitali valitsus tagasi, järgides rahvusvaheliste nõustajate lepitusplaani. 16. märtsil 2011 nimetas Andry Rajoelina Vitali uue üleminekuvalitsuse juhina ametisse tagasi.<ref>[http://www.voanews.com/english/news/africa/Opposition-in-Madagascar-Balks-at-Re-appointment-of-Prime-Minister-118120904.html Madagascar Opposition Balks at Re-Appointment of Prime Minister]</ref> [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[2011]] astus Vitali valitsus ametist tagasi. Ta jätkas peaministri kohuste täitmist kuni ameti üleandmiseni [[Omer Beriziky]]le sama aasta [[2. november|2. novembril]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.tananews.com/2009/12/qui-est-vital-albert-camille/ Qui est Vital Albert Camille ?] {{JÄRJESTA:Vital, Albert Camille}} [[Kategooria:Madagaskari peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] [[Kategooria:Sõjaväelased]] iut034xf8tnsj7fcwsf2pq5xcodozt5 0 254316 7200757 7198758 2026-07-24T11:41:25Z Avjoska 1538 /* Aprill */ 7200757 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1988]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1988}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Toea Wisil]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane *1. jaanuar – [[Dale Stevenson]], [[Austraalia]] kuulitõukaja *[[2. jaanuar]] – [[Daniel Levi]], eesti muusik *[[4. jaanuar]] – [[Maximilian Riedmüller]], Saksamaa jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Alan Lowing]], šoti jalgpallur * 7. jaanuar – [[Sergei Mošnikov]], Eesti jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Ott Kartau]], eesti näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Andre Mägi]], eesti jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Alexandre Julien]], Kanada muusik *[[16. jaanuar]] – [[Nicklas Bendtner]], taani jalgpallur * 16. jaanuar – [[Sveta Grigorjeva]], Eesti koreograaf, tantsija, luuletaja *[[18. jaanuar]] – [[Angelique Kerber]], Saksamaa tennisist *[[23. jaanuar]] – [[Pim Meurs]], hollandi kabetaja *[[28. jaanuar]] – [[Asta Olivia Nordenhof]], Taani luuletaja ja proosakirjanik *[[29. jaanuar]] – [[Aydın Yılmaz]], türgi jalgpallur * 29. jaanuar – [[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur * 29. jaanuar – [[Jessica Iskandar]], Indoneesia näitleja *[[30. jaanuar]] – [[Maksim Krõtšanov]], Venemaa jalgpallur *[[31. jaanuar]] – [[Alar Alve]], eesti jalgpallur * 31. jaanuar – [[Taijo Teniste]], eesti jalgpallur ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Ivo Reinok]], eesti näitleja * 2. veebruar – [[Eeri Vahtra]], eesti murdmaasuusataja *[[3. veebruar]] – [[Cho Kyuhyun]] *[[8. veebruar]] – [[Liisa Kruusmägi]], eesti maalikunstnik * 8. veebruar – [[Martin Puusepp]], eesti jalgrattur *[[10. veebruar]] – [[Daniil Ratnikov]], Eesti jalgpallur * 10. veebruar – [[Fredy Schmidt]], Eesti laulja ja muusik *[[11. veebruar]] – [[Aldo Leetoja]], eesti kahevõistleja *[[12. veebruar]] – [[Mike Posner]], USA laulja *[[14. veebruar]] – [[Ángel Di María]], Argentina jalgpallur * 14. veebruar – [[Siim Liivik]], eesti päritolu Soome jäähokimängija *[[16. veebruar]] – [[Denílson Pereira Neves]], Brasiilia jalgpallur *[[18. veebruar]] – [[Mann Helstein]], eesti muusik ja vioolamängija *[[20. veebruar]] – [[Rihanna]] (Robyn Rihanna Fenty), Barbadose laulja *[[22. veebruar]] – [[Ximena Navarrete]], Miss Universum 2010 * 22. veebruar – [[Garrett Roe]], USA jäähokimängija * 22. veebruar – [[Jonathan Borlée]], Belgia jooksja * 22. veebruar – [[Kévin Borlée]], Belgia jooksja *[[26. veebruar]] – [[Sinta Ozoliņa]], läti odaviskaja * 26. veebruar – [[Timo Sild]], eesti orienteeruja *26. veebruar – [[Sven Kums]], Belgia jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Nirti]] (Triin Põldra), eesti kirjanik * 28. veebruar – [[Jevgeni Kabajev]], Venemaa jalgpallur * 28. veebruar – [[Mari Tammar]], eesti pärimusmuusik *[[29. veebruar]] – [[Lena Gercke]], saksa modell ja saatejuht *29. veebruar – [[Benedikt Höwedes]], Saksamaa jalgpallur ==Märts== *[[4. märts]] – [[Mirko Rajas]], eesti näitleja ja lavastaja * 4. märts – [[Laura Siegemund]], saksa tennisist *[[5. märts]] – [[Anton Jastrebov]], Eesti jäähokimängija * 5. märts – [[Kalju-Karl Kivi]], vabakutseline teatrikunstnik ja lavastaja *[[6. märts]] – [[Simon Mignolet]], belgia jalgpallur *[[7. märts]] – [[Emir Bajrami]], Rootsi jalgpallur *[[8. märts]] – [[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija * 8. märts – [[Johnny Ruffo]], Austraalia laulja ja näitleja *[[11. märts]] – [[Fábio Coentrão]], Portugali jalgpallur * 11. märts – [[Grete Udras]], eesti kõrgushüppaja *[[13. märts]] – [[Dominik Landertinger]], Austria laskesuusataja * 13. märts – [[Jane Trepp]], eesti ujuja * 13. märts – [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]], Brasiilia jalgpallur *[[14. märts]] – [[Lindsay Wagner (modell)|Lindsay Wagner]], USA modell, ''[[Playboy Playmate]]'' * 14. märts – [[Rico Freimuth]], Saksamaa kümnevõistleja * 14. märts – [[Stephen Curry]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[16. märts]] – [[Agustín Marchesín]], Argentina jalgpallur *[[17. märts]] – [[Ivan Pavljutškov]], eesti filmirežissöör ja stsenarist *[[18. märts]] – [[Celine Brun-Lie]], norra murdmaasuusataja *[[19. märts]] – [[Max Kruse]], Saksamaa jalgpallur *[[22. märts]] – [[Piibe Tomp]], eesti moedisainer ja moekunstnik * 22. märts – [[Mari-Anne Härma]], eesti geneetik *[[23. märts]] – [[Borka Frančišković]], horvaadi maletaja * 23. märts – [[Vootele Ruusmaa]], eesti luuletaja, helilooja ja muusik *[[24. märts]] – [[Kardo Ploomipuu]], eesti ujuja *[[27. märts]] – [[Brenda Song]], USA filminäitleja ja laulja * 27. märts – [[Jessie J]], inglise laulja ja laulukirjutaja *[[29. märts]] – [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]], Eesti jalgpallur * 29. märts – [[Jürgen Zopp]], eesti tennisist ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Tim Krul]], Hollandi jalgpallur * 3. aprill – [[Matis Mäeker]], Eesti Rahapesu Andmebüroo juht ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ekspert *[[5. aprill]] – [[Daniil Zandberg]], Eesti näitleja *[[6. aprill]] – [[Madis Järvi]], eesti vioolamängija, helilooja ja dirigent * 6. aprill – [[Jakob Vang Glud]], taani maletaja * 6. aprill – [[Marta Pulk]], eesti filmirežissöör ja -monteerija * 6. aprill – [[Maria Reinup]], eesti režissöör *[[7. aprill]] – [[Edward Speleers]], inglise näitleja *[[8. aprill]] – [[Jenni Asserholt]], Rootsi jäähokimängija * 8. aprill – [[Ats Sillaste]], eesti jalgpallur *[[9. aprill]] – [[Martin Loo]], eesti jalgrattur *[[10. aprill]] – [[Haley Joel Osment]], USA filminäitleja * 10. aprill – [[Rauno Tutk]], eesti jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Mait Patrail]], Eesti käsipallur *[[13. aprill]] – [[Artur Rassmann]], eesti laulja *[[15. aprill]] – [[Anne-Mai Angerjärv]], eesti luuletaja *[[18. aprill]] – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik *[[21. aprill]] – [[Mia Permanto]], soome laulja * 21. aprill – [[Christoph Sanders]], USA filminäitleja * 21. aprill – [[Ricky Berens]], Ameerika Ühendriikide ujuja * 21. aprill – [[Ibrahima Traoré]], Guinea jalgpallur *[[23. aprill]] – [[Patrick Maroon]], USA jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Laura Lepistö]], soome iluuisutaja * 25. aprill – [[Paul Põhi]], Eesti golfimängija *[[26. aprill]] – [[Iason Abramašvili]], Gruusia mäesuusataja *[[27. aprill]] – [[Lizzo]], Ameerika laulja, räppar *[[28. aprill]] – [[Kaspar Kalluste]], eesti muusik * 28. aprill – [[Juan Mata]], Hispaania jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Julian Reus]], Saksamaa kergejõustiklane * 29. aprill – [[Jan Kudlička]], Tšehhi teivashüppaja *[[30. aprill]] – [[Ana de Armas]], Kuuba-Hispaania päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja * 30. aprill – [[Lassi Etelätalo]], Soome odaviskaja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Teodor Peterson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[2. mai]] – [[Artur Noga]], Poola tõkkejooksja *[[3. mai]] – [[Anders Lindbäck]], Rootsi jäähokimängija *[[4. mai]] – [[Radja Nainggolan]], Belgia jalgpallur *[[5. mai]] – [[Mai Leisz]], eesti bassimängija *5. mai – [[Siim Sellis]], eesti murdmaasuusataja *5. mai – [[Adele]], Briti laulja ja laulukirjutaja *5. mai – [[Skye Sweetnam]], kanada laulja *[[7. mai]] – [[Eino Puri]], eesti jalgpallur *7. mai – [[Kadri Puri]], Eesti võrkpallur *7. mai – [[Sander Puri]], eesti jalgpallur *[[8. mai]] – [[Maicon Pereira de Oliveira]], Brasiilia jalgpallur *[[9. mai]] – [[Kaido Koppel]], eesti jalgpallur *[[10. mai]] – [[Nadežda Antipenko]], Eesti baleriin * 10. mai – [[Adam Lallana]], inglise jalgpallur *[[11. mai]] – [[Ace Hood]], USA räppar *11. mai – [[Severin Freund]], saksa suusahüppaja *[[12. mai]] – [[Marcelo Vieira]], Brasiilia jalgpallur *[[16. mai]] – [[Jaak Põldma]], eesti tennisist *16. mai – [[Tanel Võtti]], eesti jalgpallur *[[17. mai]] – [[Nikki Reed]], USA näitleja, laulja, laululooja, stsenarist ja modell *[[18. mai]] – [[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur *[[20. mai]] – [[Robin Juhkental]], eesti laulja *[[21. mai]] – [[Kaire Leibak]], eesti kolmikhüppaja *21. mai – [[Lauri Väinsalu]], eesti purjesportlane *[[23. mai]] – [[Angelo Ogbonna]], Itaalia jalgpallur * 23. mai – [[Karin Maandi]], eesti DJ ja produtsent *[[27. mai]] – [[Birkir Bjarnason]], Islandi jalgpallur *27. mai – [[Mari Jürjens]], eesti näitleja ja laulja *[[28. mai]] – [[Carlie Christine]], USA modell ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Javier Hernández Balcázar]] (Chicharito), Mehhiko jalgpallur * 1. juuni – [[Arnold Sorina]], Vanuatu jooksja *[[2. juuni]] – [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur *[[3. juuni]] – [[Jüri Jevdokimov]], Eesti jalgpallur *[[3. juuni]] – [[Pirgit Püü]], Eesti korvpallur *[[6. juuni]] – [[Arianna Errigo]], itaalia vehkleja *6. juuni – [[Stanislav Prins]], Eesti jalgpallur * 6. juuni – [[Martti Juhkami]], eesti võrkpallur *[[13. juuni]] – [[Kerttu Niskanen]], soome murdmaasuusataja *[[14. juuni]] – [[Linda Eichler]], Eesti aktivist ja noorpoliitik *[[16. juuni]] – [[Thierry Neuville]], belgia rallisõitja *[[17. juuni]] – [[Annes Meister]], harrastusluuletaja *[[18. juuni]] – [[Eleri Hirv]], eesti orienteeruja ja rogainija *[[21. juuni]] – [[Tunnet Taimla]], eesti rendžumängija *[[24. juuni]] – [[Ardo Arusaar]], eesti maadleja *24. juuni – [[Micah Richards]], Inglismaa jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Therese Johaug]], norra murdmaasuusataja *[[27. juuni]] – [[Piret Väinsalu]], eesti kliimaekspert *[[29. juuni]] – [[Éver Banega]], Argentina jalgpallur * 29. juuni – [[Egidijus Kavaliauskas]], Leedu poksija ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Sjur Røthe]], Norra murdmaasuusataja *[[3. juuli]] – [[Anssi Koivuranta]], soome kahevõistleja *3. juuli – [[Raigo Kuusnõmm]], Eesti jõutõstja *[[4. juuli]] – [[Mila Pavićević]], horvaadi kirjanik *[[5. juuli]] – [[Martin Liivamägi]], eesti ujuja *[[6. juuli]] – [[Ryan Brathwaite]], Barbadose kergejõustiklane *[[8. juuli]] – [[Dārta Daneviča]], läti näitleja *[[9. juuli]] – [[Triin Niitoja]], eesti laulja *[[11. juuli]] – [[Joanna Ellmann]], eesti luuletaja *[[12. juuli]] – [[Kirsti Villard]], eesti näitleja *12. juuli – [[Melissa O'Neil]], Kanada näitleja *[[13. juuli]] – [[Pavel Uspenski]], vene filoloog * 13. juuli – [[Taavet Niller]], eesti kontrabassimängija * 13. juuli – [[Colton Haynes]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja *[[15. juuli]] – [[Éloyse Lesueur-Aymonin]], Prantsusmaa kaugushüppaja *[[17. juuli]] – [[Kaspar Tammist]], eesti ettevõtja ja kodanikuühiskonna aktivist * 17. juuli – [[Maili Metssalu]], eesti pärimusmuusik ja kultuurikorraldaja *[[18. juuli]] – [[Olga Tšuiko]], Eesti jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Viivi Pumpanen]], Soome iluduskuninganna *[[21. juuli]] – [[DeAndre Jordan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[24. juuli]] – [[Joosep Järvesaar]], eesti laulja *[[26. juuli]] – [[Timo Lomp]], eesti jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Tarjei Bø]], norra laskesuusataja *29. juuli – [[Teele Viira]], eesti laulja *[[29. juuli]] – [[Miguel Alfonso Herrero]], hispaania jalgpallur ==August== *[[1. august]] – [[Nemanja Matić]], Serbia jalgpallur *[[5. august]] – [[Kaimar Saag]], eesti jalgpallur *[[8. august]] – [[Printsess Beatrice|Beatrice Mountbatten-Windsor]], Briti kuningliku perekonna liige * 8. august – [[Éverton Lopes]], Brasiilia poksija *[[11. august]] – [[Irfan Bachdim]], Indoneesia jalgpallur *[[12. august]] – [[Justin Gaston]], USA modell *[[12. august]] – [[Tyson Fury]], Suurbritannia poksija *[[15. august]] – [[Boban Marjanović]], Serbia korvpallur *[[23. august]] – [[Jeremy Lin]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[24. august]] – [[Rupert Grint]], inglise filminäitleja *[[27. august]] – [[Andres Toobal]], eesti võrkpallur *[[30. august]] – [[Laura Põldvere]], eesti laulja * 30. august – [[Ernests Gulbis]], Läti tennisist ==September== *[[3. september]] – [[Jérôme Boateng]], Saksamaa jalgpallur *[[7. september]] – [[Erki Pisuke]], Eesti ühistegelane ja jurist * 7. september – [[Kevin Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[7. september]] – [[Liis Teemusk]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja ning treener *[[8. september]] – [[Gustav Schäfer]], saksa trummar *[[9. september]] – [[McKey Sullivan]], USA modell *[[14. september]] – [[Martin Fourcade]], Prantsusmaa laskesuusataja *15. september – [[John Bradley]], inglise näitleja *[[18. september]] – [[Marilyn Kerro]], Eesti nõid ja selgeltnägija *[[19. september]] – [[Katrina Bowden]], USA näitleja * 19. september – [[Annika Saarnak]], Eesti ujuja * 19. september – [[Ann Siiman]], eesti keeletoimetaja ja eesti keele lektor *[[21. september]] – [[Bilawal Bhutto Zardari]], Pakistani poliitik *[[22. september]] – [[Nikita Andrejev]], Venemaa jalgpallur *[[23. september]] – [[Juan Martín del Potro]], Argentina tennisist * 23. september – [[Andra Teede]], eesti kirjanik * 23. september – [[Liisi Voolaid]], eesti muusikakuraator ja kolumnist *[[24. september]] – [[Birgit Õigemeel]], eesti laulja * 24. september – [[Eva Elise Oll]], eesti kunstiajaloolane ja kunstnik * 24. september – [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja *[[26. september]] – [[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja *[[28. september]] – [[Villu Talsi]], eesti mandoliinimängija *[[29. september]] – [[Kevin Durant]], USA korvpallur ==Oktoober== *[[3. oktoober]] – [[Alicia Vikander]], Rootsi näitleja *[[4. oktoober]] – [[Derrick Rose]], USA korvpallur * 4. oktoober – [[Liisu Lass]], eesti tele- ja raadioajakirjanik *[[6. oktoober]] – [[Armand Naris]], eesti jalgpallur *[[10. oktoober]] – [[Rose McIver]], Uus-Meremaa näitleja *[[13. oktoober]] – [[Ainar Karlson]], eesti poksija *[[15. oktoober]] – [[Mariann Saar]], eesti laulja * 15. oktoober – [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallur *[[17. oktoober]] – [[Emma Samuelsson]], rootsi vehkleja *[[20. oktoober]] – [[Ma Long]], Hiina lauatennisist *[[21. oktoober]] – [[Glen Powell]], Ameerika näitleja *[[22. oktoober]] – [[Tõnis Tuuga]], eesti loodusfotograaf *[[23. oktoober]] – [[Nia Ali]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane *[[26. oktoober]] – [[Edgaras Mastianica]], Leedu jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Silvi Pilt]], eesti muusik *[[31. oktoober]] – [[Sébastien Buemi]], Šveitsi vormelisõitja * 31. oktoober – [[Mati Kaalep]], eesti jurist ==November== *[[5. november]] – [[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja *[[6. november]] – [[Conchita Wurst]], austria laulja * 6. november – [[Aleksandra Elbakjan]], Kasahstanist pärit programmeerija * 6. november – [[Emma Stone]], Ameerika näitleja *[[7. november]] – [[Mari-Liis Aasmäe]], eesti laulja * 7. november – [[Tina Šutej]], Sloveenia teivashüppaja *[[10. november]] – [[Daniel Teklehaimanot]], Eritrea jalgrattur *[[12. november]] – [[Russell Westbrook]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[14. november]] – [[Artjom Dmitrijev]], Eesti jalgpallur * 14. november – [[Simon Schempp]], Saksamaa laskesuusataja *[[15. november]] – [[B.o.B|Bobby Ray Simmons]] (B.o.B), USA räppar ja muusikaprodutsent *[[16. november]] – [[Helly Luv]], kurdi rahvusest laulja, tantsija, näitleja ja modell * 16. november – [[Sander Raudsepp]], eesti kunstnik ja keraamik *[[18. november]] – [[Younes Ouaqasse]], Saksamaa poliitik *[[19. november]] – [[Patrick Kane]], USA jäähokimängija *[[20. november]] – [[Liis Lindmaa]], eesti näitleja * 20. november – [[Max Pacioretty]], USA jäähokimängija *[[21. november]] – [[Len Väljas]], eesti päritolu Kanada suusataja * 21. november – [[Patrícia Mamona]], Portugali kolmikhüppaja * 21. november – [[Rey]], ''human beatbox''i viljelev eesti artist * 21. november – [[Aleksandr Žilenko]], Eesti näitleja *[[28. november]] – [[Christopher Stringini]], USA näitleja, tantsija ja laulja *[[30. november]] – [[Alisa Jasnova]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja ning võimlemistreener * 30. november – [[Triin Todesk]], eesti keeleteadlane * 30. november – [[Tomi Saarelma]], Soome jalgpallur * 30. november – [[Alexandr Domowoy]], Eesti näitleja ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Kuno Kerge]], eesti koorijuht, pedagoog ja laulja *[[5. detsember]] – [[Nikolai Mašitšev]], Eesti jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Sandra Nurmsalu]], eesti laulja ja viiulimängija * 6. detsember – [[Helen Schmidt]], eesti triatlonist * 6. detsember – [[Nils Petersen]], Saksamaa jalgpallur *[[7. detsember]] – [[Emily Browning]], austraalia näitleja * 7. detsember – [[Alex Harvey]], Kanada murdmaasuusataja *[[9. detsember]] – [[Andres Allsalu]], eesti pokkerimängija ja tõstja *[[11. detsember]] – [[Maria Kasepalu]], Eesti poliitik *[[14. detsember]] – [[Vanessa Hudgens]], USA filminäitleja ja laulja *[[16. detsember]] – [[Mats Hummels]], Saksamaa jalgpallur * 16. detsember – [[Anna Popplewell]], inglise näitleja *[[17. detsember]] – [[Grethe Grünberg]], eesti iluuisutaja * 17. detsember – [[David Lekuta Rudisha]], Keenia kergejõustiklane * 17. detsember – [[Eeva Talsi]], eesti viiuldaja *[[22. detsember]] – [[Reigo Tamm]], eesti ooperilaulja *[[23. detsember]] – [[Thomaí Apérgi]], Kreeka laulja *[[27. detsember]] – [[Hayley Williams]], USA laulja *[[28. detsember]] – [[Elfyn Evans]], Suurbritannia rallisõitja *[[29. detsember]] – [[Ágnes Szávay]], ungari tennisist * 29. detsember – [[Igor Kovalenko]], Läti ukraina maletaja * 29. detsember – [[Tori Anderson]], Kanada näitleja <!-- ==Teadmata kuupäev== --> [[Kategooria:Sündinud 1988| ]] 7mjmax5g6inbcqwe3bipsiet2elrnel 0 261511 7200381 6346446 2026-07-23T15:06:01Z Maduk24 127358 7200381 wikitext text/x-wiki '''Heiko Sööt''' ([[26. veebruar]] [[1968]] [[Pärnu]] – [[14. veebruar]] [[1998]] Pärnu) oli eesti [[näitleja]]. Lõpetas [[1986]]. aastal [[Pärnu 2. Keskkool]]i ja [[1990]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (14. lend). Töötas aastatel 1990–[[1995]] (vaheajaga) [[Endla (teater)|Endla Teatris]]. Seejärel tegutses reklaamiäris ja mängis selle kõrval ka Endla lavastustes.<ref>Eesti teatri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Eesti Teatriliit. Tallinn 2000</ref> [[1992]]. aastal määrati talle rolli eest [[Priit Pedajas]]e lavastuses "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" rahvusvahelisel teatrifestivalil [[Toruń]]is parima noore näitleja preemia.<ref>[https://web.archive.org/web/20041124110026/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/16/kultuur.htm#kolmas Heiko Sööt 1968–1998]. Postimees, 16. veebruar 1998</ref> Ta suri vingumürgitusse.<ref>Anu Saare. [https://www.delfi.ee/artikkel/50751472/vingumurgitus-tappis-naitleja "Vingumürgitus tappis näitleja"]. Eesti Päevaleht, 17. veebruar 1998</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== ̽*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=klLgp3xKQaPq Haud Pärnu Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Sööt, Heiko}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Pärnu Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Surnud 1998]] 5tblu09gabkf1mcxkwclgqkebe4bhcx 0 262440 7200534 6481962 2026-07-23T20:34:42Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Madagaskari poliitikud]]; lisatud [[Kategooria:Madagaskari peaministrid]] 7200534 wikitext text/x-wiki [[File:Jean Omer Beriziky-IMG 0958.jpg|thumb|upright|Omer Beriziky jaanuaris 2014]] '''Jean Omer Beriziky''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1950]] [[Vohemar]]is) on [[Madagaskar]]i [[poliitik]] ja [[diplomaat]]. Ta oli [[2. november|2. novembrist]] [[2011]]<ref name=CV>{{Netiviide |url=http://www.tananews.com/2011/10/omer-biriziky-le-premier-ministre-de-consensus-de-la-transition/ |pealkiri="Omer Beriziky, le Premier Ministre de consensus de la Transition" |vaadatud=2011-11-04 |arhiivimisaeg=2011-10-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111031080354/http://www.tananews.com/2011/10/omer-biriziky-le-premier-ministre-de-consensus-de-la-transition/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://archive.today/20120909180219/www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5jCkkgCeZHtRfSnElNf9eYE-tXM_A?docId=CNG.b1ecd2f45c2af3823a72fc1471df02dc.b71 "New Madagascar prime minister takes office"]</ref> kuni [[11. aprill]]ini [[2014]] [[Madagaskari peaminister]]. Ta on hariduselt [[ajaloolane]] ning on töötanud õppejõuna [[Toamasina Ülikool]]is. Aastatel [[1995]]–[[2006]] oli ta Madagaskari suursaadik [[Belgia]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures. Ta kuulub parteisse [[Leader Fanilo]].<ref name=CV/> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Beriziky}} [[Kategooria:Madagaskari peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Ajaloolased]] 29i1kg8p0l26ie0eellcgpifyk3fev6 0 264365 7200510 7078932 2026-07-23T19:48:25Z AstroTasku 123864 Nimestike korrastus, erandliku kuuluvuse lisamine, mõningate valimisringkondade lisamine, nimede parandus, isikute lisamine 7200510 wikitext text/x-wiki '''Eesti NSV-st valitud NSV Liidu Ülemnõukogu liikmete loend''' on loetelu aastatel 1941–1991 Eesti NSV-st NSV Liidu kõrgemasse seadusandlikusse kogusse [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]sse valitud saadikutest. [[Pilt:Brezhnev-color.jpg|pisi|[[Leonid Brežnev]], NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[1960]]–[[1964]] ja [[1978]]–[[1982]]]] [[Pilt:Gorbatschow DR-Forum 129 b2.jpg|pisi|[[Mihhail Gorbatšov]], NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[1988]]–[[1989]]]] ==1941. aastal I NSV Liidu Ülemnõukogusse valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *ÜK(b)P KK ja NSV Liidu RKN volinik Eesti NSV-s [[Vladimir Botškarjov|Vladimir Botškarjov (Botškarev)]] (NLKP), suri 28.08.1941 *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees]] [[Johannes Lauristin]] (NLKP), suri 28.08.1941 - (Tartu) valimisringkond nr. 646 *[[EK(b)P KK]] I sekretär [[Karl Säre]] (NLKP) *[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees [[Johannes Vares]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *ENSV hariduse rahvakomissar [[Nigol Andresen]] (NLKP) *[[Heinrich Ansip]] (NLKP), suri 21.11.1941 *EK(b)P KK sekretär tööstuse alal [[Hermann Arbon]] (NLKP), suri 02.06.1942 *[[Johan Ellam]] (NLKP), suri 03.05.1942 *[[Alice Haberman]] (NLKP) *[[August Jakobson]] (NLKP) *[[Punaarmee]] nooremkomandör [[Viktor Kihno]] (ÜLKNÜ) - Tartumaa valimisringkond nr. 708 *[[Anatoli Konjajev]] (NLKP) *[[Johannes Kruusi]] (-), suri 10.09.1941 *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|ENSV RJRK]] rahvakomissar [[Boriss Kumm]] (NLKP) *[[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] Keskkomitee naistööinstruktor [[Olga Lauristin]] (NLKP) *[[Meta-Miralda Luhakõiv]] (-) *[[Jaan Neemsalu]] (NLKP) *[[Jüri Nuut]] (NLKP) *EK(b)P KK sekretär transpordi ala [[Feodor Okk]] (NLKP), suri 23.08.1941 *[[Elfriede Piip|Elfriede Piip (Saks)]] (NLKP) *[[Enn Plekksepp]] (NLKP) *[[Eesti NSV Ülemnõukogu]] juhataja [[Voldemar Sassi]] (NLKP), suri 07.1941 *[[Ivan Savin]] (NLKP) *[[ENSV Riiklik Plaanikomitee|ENSV Riikliku Plaanikomitee]] esimees [[Oskar Sepre]] (NLKP) - (Võru) valimiisringkond nr. 703 *[[Johannes Sommer]] (NLKP) *[[Johannes Somson]] (-) *[[ELKNÜ KK]] I sekretär [[Erich Tarkpea]] (NLKP) *[[Juliana Telman]] (NLKP) *ENSV kergetööstuse rahvakomissar [[Arnold Veimer]] (NLKP) ==1946. aastal II NSV Liidu Ülemnõukogusse valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Nikolai Karotamm]] (NLKP) - Tallinna valimisringkond nr. 653 *[[Arnold Meri]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 655 *[[Johannes Vares]] (NLKP), suri 29.11.1946 - Pärnu valimisringkond nr. 654 *[[Arnold Veimer]] (NLKP) - Rakvere valimisringkond nr. 656 *HILJEM VALITUD: *[[Oskar Sepre]] (NLKP), valitud 16.02.1947 *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Elfrida Baratkina]] (NLKP) *[[Leonhard Illisson|Leonhard-Friedrich Illisson]] (NLKP) - Harju lääne-valimisringkond nr. 381 *[[Adolf Janson]] (NLKP) - Rakvere valimisringkond nr. 398 *[[Ilmar Jürisson]] (NLKP) - Pärnu maa-valimisringkond nr. 386 *[[Kustas Kaleviste]] (-, NLKP) - Haapsalu valimisringkond nr. 382 *kindralpolkovnik [[Mihhail Kazakov]] (NLKP) - Valga valimisringkond nr. 389 *[[August Kepman]] (-) - Viljandi maa-valimisringkond nr. 388 *[[Maria Kipp]] (-) *[[Alfred Koort]] (-) - Tartu linna valimisringkond nr. 392 *[[Boriss Kumm]] (NLKP) - Tallinna valimisringkond nr. 653 *[[Olga Lauristin]] (NLKP) - Harju ida-valimisringkond nr. 380 *[[Ferdinant Lõhmus]] (-) - Võru ida-valimisringkond nr. 391 *Professor [[Jüri Nuut]] (NLKP) Viljandi linna-valimisringkond nr. 387 *[[Salme Pello]] (NLKP) - Tallinn-Nõmme valimisringkond nr. 653 *[[Georgi Perov]] (NLKP) - Tallinn-Mere valimisringkond nr. 378 *[[Hermann Press]] (-) - Tallinn-Kopli valimisringkond nr. 376 *[[Eduard Põiklik]] (-) - Kiviõli valimisringkond nr. 399 *[[Johannes Põldroos|Johannes (Priit) Põldroos]] (-) - Tallinna kesk-valimisringkond nr. 377 *[[Eduard Päll]] (NLKP) - Võru valimisringkond nr. 390 *[[Lembit Pärn]] (NLKP) - Paide põhja-valimisringkond nr. 397 *[[Elmar Rihe]] (NLKP) - Narva valimisringkond nr. 400 *[[August Salundi]] (NLKP) - Lääne valimisringkond nr. 383 *[[Sergei Sazonov]] (NLKP) Tartu lõuna-valimisringkond nr. 393 *[[Juliana Telman]] (NLKP) - Tartu põhja-valimisringkond nr. 394 *Kontradmiral [[Vladimir Tributs]] (NLKP) - Saare valimisringkond nr. 384 <table><tr valign=top><td> ==1950. aastal III NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Richard Antons]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 668 *[[Aleksander Jaanus|Aleksander Jaanus (Ivanon-Jaanus)]] (NLKP) *[[Nikolai Karotamm]] (NLKP) *[[Arnold Veimer]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Osvald Ansip]] (-) *[[Leonhard Illisson|Leonhard-Friedrich Illisson]] (NLKP) *[[Karl Isak]] (NLKP) - Võru ida-valimisrinkond nr. 366 *[[August Jakobson]] (NLKP) *[[Aleksander Kallaste]] (NLKP) *[[August Kründel]] (NLKP) *[[Ivan Käbin|Ivan (Johannes) Käbin]] (NLKP) *[[Tamara Laas]] (-) *[[Olga Lauristin]] (NLKP) *[[Valdar Leede]] (NLKP) *[[Johan Lombak]] (NLKP) *[[Richard Mahl]] (NLKP) *[[Valentin Moskalenko]] (NLKP) *[[Vallo Nõmmik]] (-) *[[Georg Odar]] (NLKP) *[[Voldemar Oja]] (NLKP) *[[Paul Pallas]] (-) *[[Robert Piilberg]] (-) *[[Kati Proos]] (-) *[[Eduard Päll]] (NLKP) - Võru valimisringkond nr. 365 *[[Maria Tahtarova]] (-) *[[Juliana Telman]] (NLKP) *[[Boriss Tolbast]] (NLKP) *[[Johannes Uuemõis]] (-) *[[Maria Vaheoja]] (NLKP) <td> ==1954. aastal IV NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Johan Eichfeld]] (-) *[[Arnold Green]] (NLKP) *[[Balti laevastik]]u komandör admiral [[Nikolai Harlamov]] (NLKP) *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Elvi Kooskora|Elvi (Kooskora) Eggert]] (-) *[[Aleksander Hendrikson]] (NLKP) *[[Leonhard Illisson|Leonhard-Friedrich Illisson]] (NLKP) *[[August Jakobson]] (NLKP) *[[Arvi Kaldjärv]] (-) *[[Eugen Kapp]] (NLKP) *[[Salme Kimask]] (-) *[[Feodor Klement]] (NLKP) *[[Maria Kolesnikova]] (-) *[[Alvina Konno]] (NLKP) *[[Nikolai Kuznetsov (admiral)|Nikolai Kuznetsov]] (NLKP) *[[Kristjan Kärber]] (NLKP) *[[Leonid Lentsman]] (NLKP) *[[Johan Lombak]] (NLKP) *[[Elfrida Luht]] (-) *[[Heino Marrandi]] (NLKP) *[[Aleksei Müürisepp]] (NLKP) * [[Elmina Otsman|Elmina (Elmiine) Otsman]] (NLKP) *[[Paul Pallas]] (-) *[[Endel Puusepp]] (NLKP) *[[Richard Zimmer]] (NLKP) *[[Edgar Tõnurist]] (NLKP) *[[Johanna Vaadevits]] (-) *[[Leida Vinkel]] (-, NLKP) <td> ==1958. aastal V NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Leonhard Illisson|Leonhard-Friedrich Illisson]] (NLKP) *[[Feodor Klement]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 730 *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *[[Arnold Veimer]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Sergei Birjuzov]] (NLKP) *[[Johan Eichfeld]] (-, NLKP) - Võru valimisringkond nr. 367 *[[Aleksander Hendrikson]] (NLKP) *[[Elfride Jakobson]] (-) *[[Agnes Jaska]] (NLKP) *[[Eugen Kapp]] (NLKP) *[[Elmar Kerbis]] (NLKP) *[[Valter Klauson|Valter Klauson (Klausson)]] (NLKP) *[[Anton Konijärv]] (NLKP) *[[Kristjan Kärber]] (NLKP) *[[Jüri Laos]] (NLKP) *[[Aleksander Leivo]] (NLKP) *[[Leonid Lentsman]] (NLKP) *[[Heino Marrandi]] (NLKP) *[[Taissia Martšenko]] (NLKP) *[[Aleksei Müürisepp]] (NLKP) *[[Elmina Otsman|Elmina (Elmiine) Otsman]] (NLKP) *[[Vladimir Paškov]] (-, NLKP) *[[Hilda Pirn]] (-) *[[Alma Pärtna]] (-) *[[Artur Sarap]] (NLKP) *[[Johannes Smuul|Johannes (Juhan) Smuul]] (NLKP) *[[Adolf Taalberg]] (NLKP) *[[Alfred Valdov]] (-, NLKP) *[[Leida Vinkel]] (NLKP) </table> <table><tr valign=top><td> ==1962. aastal VI NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Johan Eichfeld]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 784 *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *[[Aleksei Müürisepp]] (NLKP) *[[Arnold Veimer]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Viktor Bakajev]] (NLKP) *[[Sergei Birjuzov]] (NLKP), suri 19.10.1964 *[[Elli Jaska]] (-) *[[Miralda Johanson]] (-) *[[Mall Kallion]] (NLKP) - Võru valimisringkond nr. 359 *[[Valter Klauson|Valter Klauson (Klausson)]] (NLKP) *[[Feodor Klement]] (NLKP) *[[Elmar Korts]] (NLKP) *[[Velli-Auguste Kuuseoks]] (-) *[[Helmuth Kuusk]] (NLKP) *[[Leonid Lentsman]] (NLKP) *[[Rudolf Mannov]] (NLKP) *[[Taissia Martšenko]] (NLKP) *[[Viktor Meister]] (-) *[[Nadežda Ojasaar]] (NLKP) *[[Johannes Smuul|Johannes (Juhan) Smuul]] (NLKP) *[[Lembit Song]] (-) *[[Edgar Tõnurist]] (NLKP) *[[Johannes Undusk]] (NLKP) *[[Hans Uus]] (NLKP) *[[Alfred Valdov]] (NLKP) *[[Alfred Vahtraorg]] (NLKP) *[[Laine Veinjärv]] (-) *[[Benno Äniline]] (-) *[[Johannes Üts]] (NLKP) *HILJEM VALITUD: *[[Artur Vader]] (NLKP) <td> ==1966. aastal VII NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Juri Andropov]] (NLKP) *[[Valter Klauson|Valter Klauson (Klausson)]] (NLKP) *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *[[Adolf Mölder]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 767 *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Hendrik Allik]] (NLKP) *[[Artur Aru]] (-) *[[Viktor Bakajev]] (NLKP) *[[Johan Eichfeld]] (NLKP) *[[Jekaterina Filatova]] (-) *[[Maimu Härms]] (-) *[[Vladimir Kassatonov]] (NLKP) *[[Leida Keres]] (-) *[[Juhan Klais]] (-) *[[Heldi-Melanie Koppel]] (NLKP) *[[Helmuth Kuusk]] (NLKP) *[[Pärja Käsper]] (-) *[[Meeta Laaneorg]] (-) *[[Leonid Lentsman]] (NLKP) *[[Roland Metsar]] (NLKP) *[[Nikolai Mihhailov]] (NLKP) *[[Aleksei Müürisepp]] (NLKP) *[[August Pastak]] (-) *[[Aksel Pärtel]] (NLKP) *[[Konstantin Rokossovski]] (NLKP), suri 03.08.1968 *[[Valentina Sapronova]] (NLKP) *[[Ilmar Selge (NLKP)|Ilmar Selge]] (NLKP) *[[Elfriede Sõna]] (-) *[[Eduard Tee (NSVLi Ülemnõukogu saadik)|Eduard Tee]] (-) - Võru valimisringkond nr. 461 *[[Edgar Tõnurist]] (NLKP) *[[Johannes Undusk]] (NLKP) *[[Artur Vader]] (NLKP) *[[Leida Vahtra]] (-) *[[Lia Vares]] (NLKP) *[[Vambola Viija]] (NLKP) *[[Arnold Vunk]] (NLKP) *[[Vaino Väljas]] (NLKP) *HILJEM VALITUD: *[[Konstantin Russakov]] (NLKP), valitud 24.11.1968 <td> ==1970. aastal VIII NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Arnold Koop]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 767 *[[Valter Klauson|Valter Klauson (Klausson)]] (NLKP) *[[Aleksei Müürisepp]] (NLKP), suri 07.10.1970 *[[Artur Vader]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Aili Aben]] (NLKP) *[[Endel Ardula]] (-) *[[Vladimir Beekman]] (NLKP) *[[Veera Dobrova]] (-) *[[Timofei Guženko]] (NLKP) *[[Heino Kallaste]] (NLKP) *[[Vladimir Kassatonov]] (NLKP) *[[Juhan Klais]] (-) *[[Mati Kuuskla]] (-) *[[Alvar-Gustav Kõller]] (-) - Võru valimisringkond nr. 461 *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *[[Aleksander Kärsna]] (NLKP) *[[Arno Köörna]] (NLKP) *[[Helle Kütt|Helle Kütt (Raud)]] (ÜLKNÜ) *[[Valentina Larikova]] (-) *[[Elle Liiv]] (-) *[[Ain Liivak]] (ÜLKNÜ) *[[Maila Linno]] (ÜLKNÜ) *[[Heldur Piirits]] (-) *[[Linda Põder]] (-) *[[Aksel Pärtel]] (NLKP) *[[Konstantin Russakov]] (NLKP) *[[Dmitri Skobeltsõn]] (-) *[[Aino-Elise Tammistu]] (NLKP) *[[Magomed Tankajev]] (NLKP) *[[Raivo Toots]] (-) *[[Aimi Tohvri]] (-) *[[Edgar Tõnurist]] (NLKP) *[[Veera Vellearu]] (NLKP) *[[Arnold Vunk]] (NLKP) *[[Vaino Väljas]] (NLKP) *[[Kalju Õige]] (-) </table> <table><tr valign=top><td> ==1974. aastal IX NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Ruppert Kaik]] (NLKP) *[[Valter Klauson|Valter Klauson (Klausson)]], (NLKP) *[[Arnold Koop]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 767 *[[Henn Noor]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Pjotr Abrassimov]] (NLKP) *[[Timofei Guženko]] /NLKP) *[[Aadu Hint]] (NLKP) *[[Nikolai Johanson]] (NLKP) *[[Ants Järvesaar]] (-) *[[Tiiu Kajava]] (ÜLKNÜ) - Võru valimisringkond nr. 461 *[[Vladimir Kassatonov]] (NLKP) *[[Arno Kiivit]] (NLKP) *[[Jevgeni Komarov]] (NLKP) *[[Aleksander Kroll]] (-) *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *[[Oskar Käis]] (-, NLKP) *[[Konstantin Lebedev]] (NLKP) *[[Leonid Lentsman]] (NLKP) *[[Endel Lieberg]] (NLKP) *[[Valeri Liiv]] (NLKP) *[[Ljudmilla Lintsen]] (ÜLKNÜ) *[[Helbe Lossmann]] (-) *[[Maie Mango]] (ÜLKNÜ) *[[Milvi Miidla]] (-) *[[Linda Niin]] (-) *[[Georg Ots]] (NLKP), suri 05.09.1975 *[[Fernanda Ots]] (NLKP) *[[Elmina Otsman|Elmina (Elmiine) Otsman]] (NLKP) *[[Karl Rebane]] (NLKP) *[[Eha Sillam]] (-) *[[Tomas Sooaluste]] (NLKP), suri 14.06.1977 *[[Ivan Teništšev]] (NLKP) *[[Pilvi Toom]] (ÜLKNÜ) *[[Jaan Tõnuvere]] (NLKP) *[[Edgar Tõnurist]] (NLKP) *[[Artur Vader]] (NLKP), suri 25.05.1978 *HILJEM VALITUD: *[[Evald Okas]] (-), valitud 28.12.1976 *[[Ülo Rahula]] (NLKP), valitud 29.01.1978 <td> ==1979. aastal X NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Arnold Koop]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 750 *[[Endel Lieberg]] (NLKP) *[[Evald Vaht]] (-) *[[Karl Vaino]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Veera Goregljad]] (-) *[[Timofei Guženko]] (NLKP) *[[Evi Hansen]] (-) *[[Dmitri Jazov]] (NLKP) *[[Nikolai Johanson]] (NLKP) *[[Raimond Jõearu]] (-) *[[Valter Klauson]] (NLKP) *[[Elvi Koolmeister]] (NLKP) *[[Vladimir Kotelnikov]] (NLKP) *[[Malle Kotk]] (-) *[[Oskar Kuul]] (NLKP) *[[Paul Kuusberg]] (NLKP) *[[Heino Kuusik]] (NLKP) - Võru valimisringkond nr. 461 *[[Raivo Kõiv]] (-) *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *[[Konstantin Lebedev]] (NLKP) *[[Leonid Lentsman]] (NLKP) *[[Valeri Liiv]] (NLKP) *[[Viktor Maltsev]] (NLKP) *[[Mihhail Mihhailov]] (-) *[[Silvi Nugis]] (-) *[[Evald Okas]] (-) *[[Leida Peips]] (NLKP) *[[August Pork]] (NLKP) *[[Helve Raik]] (NLKP) *[[Karl Rebane]] (NLKP) *[[Erika Rõõm]] (-) *[[Reet Serka]] (-) *[[Ljudmilla Silkina]] (-) *[[Gustav Tõnspoeg]] (NLKP) *[[Kalev Vares]] (-) *[[Malle Virak]] (-) <td> ==1984. aastal XI NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Arnold Koop]] (NLKP), suri 21.04.1989 - Tartu valimisringkond nr. 750 *[[Endel Lieberg]] (NLKP) *[[Valeri Liiv]] (NLKP) *[[Karl Vaino]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Heinar Aau]] (ÜLKNÜ) *[[Vladimir Beekman]] (NLKP) *[[Nikolai Johanson]] (NLKP) *[[Jüri Järvet]] (-) *[[Pavel Gorjunov]] (NLKP) *[[Timofei Guženko]] (NLKP) *[[Tatjana Kopanitskaja]] (-) *[[Karl Kortelainen]] (NLKP) *[[Vladimir Kotelnikov]] (NLKP) *[[Aleksandr Kudrjavtsev]] (NLKP) *[[Ene Kure]] (-) *[[Oskar Kuul]] (NLKP) *[[Viktor Maltsev]] (NLKP) *[[Liivi Mardi]] (-) *[[Valentina Muravjova]] (-) *[[Vladimir Mõnzu]] (NLKP) *[[Andres Männiste]] (ÜLKNÜ) - Võru valimisringkond nr. 461 *[[Endel Paap]] (NLKP) *[[Heino Parik]] (NLKP) *[[Matti Pedak]] (NLKP) *[[Leida Peips]] (NLKP) *[[Irina Pilimonova]] (-) *[[Veera Prudnikova]] (-) *[[Helve Raik]] (NLKP) *[[Karl Rebane]] (NLKP) *[[Ilme Rikken]] (-) *[[Arnold Rüütel]] (NLKP) *[[Bruno Saul]] (NLKP) *[[Viive Siitan]] (-) *[[Nikolai Smirnov]] (NLKP) *[[Heino Veldi]] (NLKP) *[[Ebe Vest]] (-) </table> ==1989. aastal valitud NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikud== {{Vaata|NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress}} ==Vaata ka== *[[NSV Liidu Ülemnõukogu]] *[[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud| ]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] 1tr0bbpafc6w4x7azr1gctqrz700xrz 7200646 7200510 2026-07-24T07:53:08Z AstroTasku 123864 Lisasin valimisringkondi 7200646 wikitext text/x-wiki '''Eesti NSV-st valitud NSV Liidu Ülemnõukogu liikmete loend''' on loetelu aastatel 1941–1991 Eesti NSV-st NSV Liidu kõrgemasse seadusandlikusse kogusse [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]sse valitud saadikutest. [[Pilt:Brezhnev-color.jpg|pisi|[[Leonid Brežnev]], NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[1960]]–[[1964]] ja [[1978]]–[[1982]]]] [[Pilt:Gorbatschow DR-Forum 129 b2.jpg|pisi|[[Mihhail Gorbatšov]], NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[1988]]–[[1989]]]] ==1941. aastal I NSV Liidu Ülemnõukogusse valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *ÜK(b)P KK ja NSV Liidu RKN volinik Eesti NSV-s [[Vladimir Botškarjov|Vladimir Botškarjov (Botškarev)]] (NLKP), suri 28.08.1941 *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees]] [[Johannes Lauristin]] (NLKP), suri 28.08.1941 - (Tartu) valimisringkond nr. 646 *[[EK(b)P KK]] I sekretär [[Karl Säre]] (NLKP) *[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees [[Johannes Vares]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *ENSV hariduse rahvakomissar [[Nigol Andresen]] (NLKP) *[[Heinrich Ansip]] (NLKP), suri 21.11.1941 *EK(b)P KK sekretär tööstuse alal [[Hermann Arbon]] (NLKP), suri 02.06.1942 *[[Johan Ellam]] (NLKP), suri 03.05.1942 *[[Alice Haberman]] (NLKP) *[[August Jakobson]] (NLKP) *[[Punaarmee]] nooremkomandör [[Viktor Kihno]] (ÜLKNÜ) - Tartumaa valimisringkond nr. 708 *[[Anatoli Konjajev]] (NLKP) *[[Johannes Kruusi]] (-), suri 10.09.1941 *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|ENSV RJRK]] rahvakomissar [[Boriss Kumm]] (NLKP) *[[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] Keskkomitee naistööinstruktor [[Olga Lauristin]] (NLKP) *[[Meta-Miralda Luhakõiv]] (-) *[[Jaan Neemsalu]] (NLKP) *[[Jüri Nuut]] (NLKP) *EK(b)P KK sekretär transpordi ala [[Feodor Okk]] (NLKP), suri 23.08.1941 *[[Elfriede Piip|Elfriede Piip (Saks)]] (NLKP) *[[Enn Plekksepp]] (NLKP) *[[Eesti NSV Ülemnõukogu]] juhataja [[Voldemar Sassi]] (NLKP), suri 07.1941 *[[Ivan Savin]] (NLKP) *[[ENSV Riiklik Plaanikomitee|ENSV Riikliku Plaanikomitee]] esimees [[Oskar Sepre]] (NLKP) - (Võru) valimiisringkond nr. 703 *[[Johannes Sommer]] (NLKP) *[[Johannes Somson]] (-) *[[ELKNÜ KK]] I sekretär [[Erich Tarkpea]] (NLKP) *[[Juliana Telman]] (NLKP) *ENSV kergetööstuse rahvakomissar [[Arnold Veimer]] (NLKP) ==1946. aastal II NSV Liidu Ülemnõukogusse valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Nikolai Karotamm]] (NLKP) - Tallinna valimisringkond nr. 653 *[[Arnold Meri]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 655 *[[Johannes Vares]] (NLKP), suri 29.11.1946 - Pärnu valimisringkond nr. 654 *[[Arnold Veimer]] (NLKP) - Rakvere valimisringkond nr. 656 *HILJEM VALITUD: *[[Oskar Sepre]] (NLKP), valitud 16.02.1947 *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Elfrida Baratkina]] (NLKP) *[[Leonhard Illisson|Leonhard-Friedrich Illisson]] (NLKP) - Harju lääne-valimisringkond nr. 381 *[[Adolf Janson]] (NLKP) - Rakvere valimisringkond nr. 398 *[[Ilmar Jürisson]] (NLKP) - Pärnu maa-valimisringkond nr. 386 *[[Kustas Kaleviste]] (-, NLKP) - Haapsalu valimisringkond nr. 382 *kindralpolkovnik [[Mihhail Kazakov]] (NLKP) - Valga valimisringkond nr. 389 *[[August Kepman]] (-) - Viljandi maa-valimisringkond nr. 388 *[[Maria Kipp]] (-) *[[Alfred Koort]] (-) - Tartu linna valimisringkond nr. 392 *[[Boriss Kumm]] (NLKP) - Tallinna valimisringkond nr. 653 *[[Olga Lauristin]] (NLKP) - Harju ida-valimisringkond nr. 380 *[[Ferdinant Lõhmus]] (-) - Võru ida-valimisringkond nr. 391 *Professor [[Jüri Nuut]] (NLKP) Viljandi linna-valimisringkond nr. 387 *[[Salme Pello]] (NLKP) - Tallinn-Nõmme valimisringkond nr. 653 *[[Georgi Perov]] (NLKP) - Tallinn-Mere valimisringkond nr. 378 *[[Hermann Press]] (-) - Tallinn-Kopli valimisringkond nr. 376 *[[Eduard Põiklik]] (-) - Kiviõli valimisringkond nr. 399 *[[Johannes Põldroos|Johannes (Priit) Põldroos]] (-) - Tallinna kesk-valimisringkond nr. 377 *[[Eduard Päll]] (NLKP) - Võru valimisringkond nr. 390 *[[Lembit Pärn]] (NLKP) - Paide põhja-valimisringkond nr. 397 *[[Elmar Rihe]] (NLKP) - Narva valimisringkond nr. 400 *[[August Salundi]] (NLKP) - Lääne valimisringkond nr. 383 *[[Sergei Sazonov]] (NLKP) Tartu lõuna-valimisringkond nr. 393 *[[Juliana Telman]] (NLKP) - Tartu põhja-valimisringkond nr. 394 *Kontradmiral [[Vladimir Tributs]] (NLKP) - Saare valimisringkond nr. 384 <table><tr valign=top><td> ==1950. aastal III NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Richard Antons]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 668 *[[Aleksander Jaanus|Aleksander Jaanus (Ivanon-Jaanus)]] (NLKP) *[[Nikolai Karotamm]] (NLKP) *[[Arnold Veimer]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Osvald Ansip]] (-) *[[Leonhard Illisson|Leonhard-Friedrich Illisson]] (NLKP) *[[Karl Isak]] (NLKP) - Võru ida-valimisrinkond nr. 366 *[[August Jakobson]] (NLKP) *[[Aleksander Kallaste]] (NLKP) *[[August Kründel]] (NLKP) *[[Ivan Käbin|Ivan (Johannes) Käbin]] (NLKP) *[[Tamara Laas]] (-) *[[Olga Lauristin]] (NLKP) *[[Valdar Leede]] (NLKP) *[[Johan Lombak]] (NLKP) *[[Richard Mahl]] (NLKP) *[[Valentin Moskalenko]] (NLKP) *[[Vallo Nõmmik]] (-) *[[Georg Odar]] (NLKP) *[[Voldemar Oja]] (NLKP) *[[Paul Pallas]] (-) *[[Robert Piilberg]] (-) *[[Kati Proos]] (-) *[[Eduard Päll]] (NLKP) - Võru valimisringkond nr. 365 *[[Maria Tahtarova]] (-) *[[Juliana Telman]] (NLKP) *[[Boriss Tolbast]] (NLKP) *[[Johannes Uuemõis]] (-) *[[Maria Vaheoja]] (NLKP) <td> ==1954. aastal IV NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Johan Eichfeld]] (-) - Tartu valimisringkond nr. 697 *[[Arnold Green]] (NLKP) *[[Balti laevastik]]u komandör admiral [[Nikolai Harlamov]] (NLKP) *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Elvi Kooskora|Elvi Kooskora (Eggert)]] (-) - Võru valimisringkond nr. 367 *[[Aleksander Hendrikson]] (NLKP) *[[Leonhard Illisson|Leonhard-Friedrich Illisson]] (NLKP) *[[August Jakobson]] (NLKP) *[[Arvi Kaldjärv]] (-) *[[Eugen Kapp]] (NLKP) *[[Salme Kimask]] (-) *[[Feodor Klement]] (NLKP) *[[Maria Kolesnikova]] (-) *[[Alvina Konno]] (NLKP) *[[Nikolai Kuznetsov (admiral)|Nikolai Kuznetsov]] (NLKP) *[[Kristjan Kärber]] (NLKP) *[[Leonid Lentsman]] (NLKP) *[[Johan Lombak]] (NLKP) *[[Elfrida Luht]] (-) *[[Heino Marrandi]] (NLKP) *[[Aleksei Müürisepp]] (NLKP) * [[Elmina Otsman|Elmina (Elmiine) Otsman]] (NLKP) *[[Paul Pallas]] (-) *[[Endel Puusepp]] (NLKP) *[[Richard Zimmer]] (NLKP) *[[Edgar Tõnurist]] (NLKP) *[[Johanna Vaadevits]] (-) *[[Leida Vinkel]] (-, NLKP) <td> ==1958. aastal V NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Leonhard Illisson|Leonhard-Friedrich Illisson]] (NLKP) *[[Feodor Klement]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 730 *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *[[Arnold Veimer]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Sergei Birjuzov]] (NLKP) *[[Johan Eichfeld]] (-, NLKP) - Võru valimisringkond nr. 367 *[[Aleksander Hendrikson]] (NLKP) *[[Elfride Jakobson]] (-) *[[Agnes Jaska]] (NLKP) *[[Eugen Kapp]] (NLKP) *[[Elmar Kerbis]] (NLKP) *[[Valter Klauson|Valter Klauson (Klausson)]] (NLKP) *[[Anton Konijärv]] (NLKP) *[[Kristjan Kärber]] (NLKP) *[[Jüri Laos]] (NLKP) *[[Aleksander Leivo]] (NLKP) *[[Leonid Lentsman]] (NLKP) *[[Heino Marrandi]] (NLKP) *[[Taissia Martšenko]] (NLKP) *[[Aleksei Müürisepp]] (NLKP) *[[Elmina Otsman|Elmina (Elmiine) Otsman]] (NLKP) *[[Vladimir Paškov]] (-, NLKP) *[[Hilda Pirn]] (-) *[[Alma Pärtna]] (-) *[[Artur Sarap]] (NLKP) *[[Johannes Smuul|Johannes (Juhan) Smuul]] (NLKP) *[[Adolf Taalberg]] (NLKP) *[[Alfred Valdov]] (-, NLKP) *[[Leida Vinkel]] (NLKP) </table> <table><tr valign=top><td> ==1962. aastal VI NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Johan Eichfeld]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 784 *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *[[Aleksei Müürisepp]] (NLKP) *[[Arnold Veimer]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Viktor Bakajev]] (NLKP) *[[Sergei Birjuzov]] (NLKP), suri 19.10.1964 *[[Elli Jaska]] (-) *[[Miralda Johanson]] (-) *[[Mall Kallion]] (NLKP) - Võru valimisringkond nr. 359 *[[Valter Klauson|Valter Klauson (Klausson)]] (NLKP) *[[Feodor Klement]] (NLKP) *[[Elmar Korts]] (NLKP) *[[Velli-Auguste Kuuseoks]] (-) *[[Helmuth Kuusk]] (NLKP) *[[Leonid Lentsman]] (NLKP) *[[Rudolf Mannov]] (NLKP) *[[Taissia Martšenko]] (NLKP) *[[Viktor Meister]] (-) *[[Nadežda Ojasaar]] (NLKP) *[[Johannes Smuul|Johannes (Juhan) Smuul]] (NLKP) *[[Lembit Song]] (-) *[[Edgar Tõnurist]] (NLKP) *[[Johannes Undusk]] (NLKP) *[[Hans Uus]] (NLKP) *[[Alfred Valdov]] (NLKP) *[[Alfred Vahtraorg]] (NLKP) *[[Laine Veinjärv]] (-) *[[Benno Äniline]] (-) *[[Johannes Üts]] (NLKP) *HILJEM VALITUD: *[[Artur Vader]] (NLKP) <td> ==1966. aastal VII NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Juri Andropov]] (NLKP) *[[Valter Klauson|Valter Klauson (Klausson)]] (NLKP) *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *[[Adolf Mölder]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 767 *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Hendrik Allik]] (NLKP) *[[Artur Aru]] (-) *[[Viktor Bakajev]] (NLKP) *[[Johan Eichfeld]] (NLKP) *[[Jekaterina Filatova]] (-) *[[Maimu Härms]] (-) *[[Vladimir Kassatonov]] (NLKP) *[[Leida Keres]] (-) *[[Juhan Klais]] (-) *[[Heldi-Melanie Koppel]] (NLKP) *[[Helmuth Kuusk]] (NLKP) *[[Pärja Käsper]] (-) *[[Meeta Laaneorg]] (-) *[[Leonid Lentsman]] (NLKP) *[[Roland Metsar]] (NLKP) *[[Nikolai Mihhailov]] (NLKP) *[[Aleksei Müürisepp]] (NLKP) *[[August Pastak]] (-) *[[Aksel Pärtel]] (NLKP) *[[Konstantin Rokossovski]] (NLKP), suri 03.08.1968 *[[Valentina Sapronova]] (NLKP) *[[Ilmar Selge (NLKP)|Ilmar Selge]] (NLKP) *[[Elfriede Sõna]] (-) *[[Eduard Tee (NSVLi Ülemnõukogu saadik)|Eduard Tee]] (-) - Võru valimisringkond nr. 461 *[[Edgar Tõnurist]] (NLKP) *[[Johannes Undusk]] (NLKP) *[[Artur Vader]] (NLKP) *[[Leida Vahtra]] (-) *[[Lia Vares]] (NLKP) *[[Vambola Viija]] (NLKP) *[[Arnold Vunk]] (NLKP) *[[Vaino Väljas]] (NLKP) *HILJEM VALITUD: *[[Konstantin Russakov]] (NLKP), valitud 24.11.1968 <td> ==1970. aastal VIII NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Arnold Koop]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 767 *[[Valter Klauson|Valter Klauson (Klausson)]] (NLKP) *[[Aleksei Müürisepp]] (NLKP), suri 07.10.1970 *[[Artur Vader]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Aili Aben]] (NLKP) *[[Endel Ardula]] (-) *[[Vladimir Beekman]] (NLKP) *[[Veera Dobrova]] (-) *[[Timofei Guženko]] (NLKP) *[[Heino Kallaste]] (NLKP) *[[Vladimir Kassatonov]] (NLKP) *[[Juhan Klais]] (-) *[[Mati Kuuskla]] (-) *[[Alvar-Gustav Kõller]] (-) - Võru valimisringkond nr. 461 *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *[[Aleksander Kärsna]] (NLKP) *[[Arno Köörna]] (NLKP) *[[Helle Kütt|Helle Kütt (Raud)]] (ÜLKNÜ) *[[Valentina Larikova]] (-) *[[Elle Liiv]] (-) *[[Ain Liivak]] (ÜLKNÜ) *[[Maila Linno]] (ÜLKNÜ) *[[Heldur Piirits]] (-) *[[Linda Põder]] (-) *[[Aksel Pärtel]] (NLKP) *[[Konstantin Russakov]] (NLKP) *[[Dmitri Skobeltsõn]] (-) *[[Aino-Elise Tammistu]] (NLKP) *[[Magomed Tankajev]] (NLKP) *[[Raivo Toots]] (-) *[[Aimi Tohvri]] (-) *[[Edgar Tõnurist]] (NLKP) *[[Veera Vellearu]] (NLKP) *[[Arnold Vunk]] (NLKP) *[[Vaino Väljas]] (NLKP) *[[Kalju Õige]] (-) </table> <table><tr valign=top><td> ==1974. aastal IX NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Ruppert Kaik]] (NLKP) *[[Valter Klauson|Valter Klauson (Klausson)]], (NLKP) *[[Arnold Koop]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 767 *[[Henn Noor]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Pjotr Abrassimov]] (NLKP) *[[Timofei Guženko]] /NLKP) *[[Aadu Hint]] (NLKP) *[[Nikolai Johanson]] (NLKP) *[[Ants Järvesaar]] (-) *[[Tiiu Kajava]] (ÜLKNÜ) - Võru valimisringkond nr. 461 *[[Vladimir Kassatonov]] (NLKP) *[[Arno Kiivit]] (NLKP) *[[Jevgeni Komarov]] (NLKP) *[[Aleksander Kroll]] (-) *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *[[Oskar Käis]] (-, NLKP) *[[Konstantin Lebedev]] (NLKP) *[[Leonid Lentsman]] (NLKP) *[[Endel Lieberg]] (NLKP) *[[Valeri Liiv]] (NLKP) *[[Ljudmilla Lintsen]] (ÜLKNÜ) *[[Helbe Lossmann]] (-) *[[Maie Mango]] (ÜLKNÜ) *[[Milvi Miidla]] (-) *[[Linda Niin]] (-) *[[Georg Ots]] (NLKP), suri 05.09.1975 *[[Fernanda Ots]] (NLKP) *[[Elmina Otsman|Elmina (Elmiine) Otsman]] (NLKP) *[[Karl Rebane]] (NLKP) *[[Eha Sillam]] (-) *[[Tomas Sooaluste]] (NLKP), suri 14.06.1977 *[[Ivan Teništšev]] (NLKP) *[[Pilvi Toom]] (ÜLKNÜ) *[[Jaan Tõnuvere]] (NLKP) *[[Edgar Tõnurist]] (NLKP) *[[Artur Vader]] (NLKP), suri 25.05.1978 *HILJEM VALITUD: *[[Evald Okas]] (-), valitud 28.12.1976 *[[Ülo Rahula]] (NLKP), valitud 29.01.1978 <td> ==1979. aastal X NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Arnold Koop]] (NLKP) - Tartu valimisringkond nr. 750 *[[Endel Lieberg]] (NLKP) *[[Evald Vaht]] (-) *[[Karl Vaino]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Veera Goregljad]] (-) *[[Timofei Guženko]] (NLKP) *[[Evi Hansen]] (-) *[[Dmitri Jazov]] (NLKP) *[[Nikolai Johanson]] (NLKP) *[[Raimond Jõearu]] (-) *[[Valter Klauson]] (NLKP) *[[Elvi Koolmeister]] (NLKP) *[[Vladimir Kotelnikov]] (NLKP) *[[Malle Kotk]] (-) *[[Oskar Kuul]] (NLKP) *[[Paul Kuusberg]] (NLKP) *[[Heino Kuusik]] (NLKP) - Võru valimisringkond nr. 461 *[[Raivo Kõiv]] (-) *[[Ivan Käbin|Johannes (Ivan) Käbin]] (NLKP) *[[Konstantin Lebedev]] (NLKP) *[[Leonid Lentsman]] (NLKP) *[[Valeri Liiv]] (NLKP) *[[Viktor Maltsev]] (NLKP) *[[Mihhail Mihhailov]] (-) *[[Silvi Nugis]] (-) *[[Evald Okas]] (-) *[[Leida Peips]] (NLKP) *[[August Pork]] (NLKP) *[[Helve Raik]] (NLKP) *[[Karl Rebane]] (NLKP) *[[Erika Rõõm]] (-) *[[Reet Serka]] (-) *[[Ljudmilla Silkina]] (-) *[[Gustav Tõnspoeg]] (NLKP) *[[Kalev Vares]] (-) *[[Malle Virak]] (-) <td> ==1984. aastal XI NSV Liidu ÜN valitud== *'''LIIDUNÕUKOGU:''' *[[Arnold Koop]] (NLKP), suri 21.04.1989 - Tartu valimisringkond nr. 750 *[[Endel Lieberg]] (NLKP) *[[Valeri Liiv]] (NLKP) *[[Karl Vaino]] (NLKP) *'''RAHVUSTE NÕUKOGU:''' *[[Heinar Aau]] (ÜLKNÜ) *[[Vladimir Beekman]] (NLKP) *[[Nikolai Johanson]] (NLKP) *[[Jüri Järvet]] (-) *[[Pavel Gorjunov]] (NLKP) *[[Timofei Guženko]] (NLKP) *[[Tatjana Kopanitskaja]] (-) *[[Karl Kortelainen]] (NLKP) *[[Vladimir Kotelnikov]] (NLKP) *[[Aleksandr Kudrjavtsev]] (NLKP) *[[Ene Kure]] (-) *[[Oskar Kuul]] (NLKP) *[[Viktor Maltsev]] (NLKP) *[[Liivi Mardi]] (-) *[[Valentina Muravjova]] (-) *[[Vladimir Mõnzu]] (NLKP) *[[Andres Männiste]] (ÜLKNÜ) - Võru valimisringkond nr. 461 *[[Endel Paap]] (NLKP) *[[Heino Parik]] (NLKP) *[[Matti Pedak]] (NLKP) *[[Leida Peips]] (NLKP) *[[Irina Pilimonova]] (-) *[[Veera Prudnikova]] (-) *[[Helve Raik]] (NLKP) *[[Karl Rebane]] (NLKP) *[[Ilme Rikken]] (-) *[[Arnold Rüütel]] (NLKP) *[[Bruno Saul]] (NLKP) *[[Viive Siitan]] (-) *[[Nikolai Smirnov]] (NLKP) *[[Heino Veldi]] (NLKP) *[[Ebe Vest]] (-) </table> ==1989. aastal valitud NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikud== {{Vaata|NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress}} ==Vaata ka== *[[NSV Liidu Ülemnõukogu]] *[[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud| ]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] fnn11xomzry7wemuz3yaddmjlsx0uq9 0 267513 7200591 7037148 2026-07-23T22:54:32Z Sumo tomus 233342 Pilt 7200591 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Blake Griffin | pilt = Blake Griffin with ball 20131118 Clippers v Grizzles.jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = ameeriklane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1989|3|16}} | sünnikoht = [[Oklahoma City]], [[Oklahoma]], [[USA]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 206 cm | kaal = 113 kg | positsioon = suur ääremängija | karjäär = | liiga = [[NBA]] | number = | endised_klubid = [[Los Angeles Clippers]]<br> (2009–2018)<br>[[Detroit Pistons]]<br> (2018–2021) [[Brooklyn Nets]]<br> (2021–2024) | koondis = | autasud = | agent = | NBA_karjäär = | punktid = | lauapallid = | söödud = | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = }} [[File:Blake Griffin.jpg|right|thumb|140px|upright|Griffin (2008)]] '''Blake Austin Griffin''' (sündinud [[16. märts]]il [[1989]]) on [[USA]] endine elukutseline [[korvpall]]ur. Griffin oli 2009. aasta NBA ''draft''<nowiki/>'i esimene valik, kuid pidi vigastuse tõttu avahooaja vahele jätma. Ta pääses [[Los Angeles Clippers]]i meeskonnas väljakule hooajal 2010/11, kus tõi meeskonna kasuks keskmiselt 22,5 punkti ja 12,1 lauapalli mängus. Samal hooajal valiti Griffin aasta parimaks uustulnukaks, ta pääses NBA tähtede mängule ja võitis seal pealtpanekuvõistluse. Clippers pääses tänu triole Griffin, [[Chris Paul]] ja [[DeAndre Jordan]] aastatel 2012–2017 regulaarselt väljalangemismängudele, kuid [[läänekonverents (NBA)|läänekonverentsi]] poolfinaalist kaugemale ei jõudnud. [[2018]]. aasta jaanuaris vahetati Griffin Detroit Pistonsisse, kelle koosseisus tõi ta hooajal 2018/19 karjääri parimad 24,5 punkti mängus. [[2021]]. aasta märtsis liitus Griffin klubiga [[Brooklyn Nets]]. 16. aprillil 2024 teatas Griffin, et taandub elukutseliste korvpallist. ==Saavutused== * 6 korda valitud NBA tähtede mängule (2011–2015, 2019) * 3 korda valitud NBA sümboolsesse 2. viisikusse (2012–2014) * 2 korda valitud NBA sümboolsesse 3. viisikusse (2015, 2019) * NBA aasta uustulnuk (2011) * NBA pealtpanekuvõistluse võitja (2011) ==Vaata ka== * [[NBA drafti esimeste valikute loend]] ==Välislingid== * [https://www.nba.com/stats/player/201933/ Blake Griffin – NBA.com] * [https://www.basketball-reference.com/players/g/griffbl01.html Blake Griffin – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Griffin, Blake}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 3ekgkowbepaem3wqdnurjy1prr7993v 0 268817 7200299 7200297 2026-07-23T12:04:32Z Mona 355 /* Isiklikku */ 7200299 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Judy Garland in Presenting Lily Mars.jpg|pisi|Judy Garland (1943)]] '''Judy Garland''' (sünninimi '''Frances Ethel Gumm''';<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-08-29 |pealkiri=Judy Garland |url=https://www.biography.com/actors/judy-garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Biography |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1922]] [[Grand Rapids (Minnesota)|Grand Rapids]], [[Minnesota]] – [[22. juuni]] [[1969]] [[London]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] filmi[[näitleja]], laulja ja [[vodevill]]i esineja. Ta oli üks Hollywoodi kuldajastu tuntumaid naisstaare, kelle ligi 45 aastat kestnud karjäär hõlmas filme, muusikalirolle, kontserte, televisiooni ja helisalvestisi. Garland alustas laval esinemist juba kaheaastaselt koos oma vanemate õdedega ansamblis [[The Gumm Sisters]]. 1935. aastal sõlmis ta lepingu filmistuudioga [[Metro-Goldwyn-Mayer]] (MGM),<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-18 |pealkiri=Judy Garland {{!}} Biography, Movies, Songs, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Judy-Garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> kus temast kujunes üks stuudio suurimaid noori tähti. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas ta 1939. aastal Dorothy Gale'i rolliga muusikalifilmis "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]". Filmis kõlanud laul "[[Over the Rainbow]]" kujunes üheks 20. sajandi tuntuimaks lauluks.<ref name=":0" /> [[Pilt:Judy Garland star HWF.JPG|pisi|Judy Garlandi täht [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l Vine Street 1715 aadressil on pühendatud tema filmitööle; teine täht [[Hollywood Boulevard]] 6764 aadressil tema helisalvestistele.]] 1940. ja 1950. aastatel mängis Garland paljudes edukates muusikalifilmides, sealhulgas "[[Meet Me in St. Louis]]", "[[Easter Parade]]", "[[The Harvey Girls]]" ja "[[A Star Is Born]]". Ta kandideeris kaks korda [[Oscar]]ile ning pälvis 1940. aastal alaealiste Oscari (Academy Juvenile Award) silmapaistva panuse eest noore näitlejana. Lisaks võitis ta [[Kuldgloobus]]e ja [[Grammy]] auhinna ning tema 1961. aasta kontsertsalvestist "[[Judy at Carnegie Hall]]" peetakse üheks läbi aegade hinnatuimaks live-albumiks.<ref name=":0" /> Garlandi eraelu saatsid terviseprobleemid ning sõltuvus ravimitest, mis mõjutasid tema karjääri viimaseid aastaid. Ta suri 47-aastaselt 1969. aastal Londonis.<ref name=":1" /> Tema tütar on [[Oscar]]iga pärjatud näitleja ja laulja [[Liza Minnelli]].<ref name=":1" /> Judy Garlandi elu ja karjääri põhjal valmis [[2019]]. aastal eluloofilm "[[Judy]]", mis keskendub tema elu viimastele kuudele ja kontserdisarjale Londonis 1968. aastal. Garlandi kehastas filmis [[Renée Zellweger]], kes pälvis rolli eest [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]], [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind|BAFTA]] ja [[Screen Actors Guild Awards|Screen Actors Guildi auhinna]]. == Tunnustus == * 1939 – [[Academy Honorary Award]] * 1940 – [[Academy Juvenile Award]] * 1962 – [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind]] * 1997 – [[Grammy elutööauhind]] [[1999]]. aastal [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" tulemuste põhjal asub Garland naisfilmistaaride edetabelis kaheksandal kohal. == Valik filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused |- | 1929 | "[[The Big Revue]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[A Holiday in Storyland]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[The Wedding of Jack and Jill]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[Bubbles (1929 film)|Bubbles]]" | | | Lühifilm |- | 1935 | "[[La Fiesta de Santa Barbara]]" | | Iseendana | |- | 1936 | "[[Every Sunday]]" | | Judy | Lühifilm |- | 1936 | "[[Pigskin Parade]]" | | Betsy Booth | |- | 1937 | "[[Broadway Melody of 1938]]" | | Sally Lee | |- | 1937 | "[[Thoroughbreds Don't Cry]]" | | Cricket West | |- | 1937 | "[[Silent Night (1937 film)|Silent Night]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1938 | "[[Everybody Sing]]" | | Judy Bellaire | |- | 1938 | "[[Love Finds Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1938 | "[[Listen, Darling]]" | | Pinkie Wingate | |- | 1939 | "The Wizard of Oz" | "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" | Dorothy Gale | |- | 1939 | "[[Babes in Arms]]" | | Mickey Moran | |- | 1940 | "[[If I Forget You]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1940 | "[[Andy Hardy Meets Debutante]]" | | Betsy Booth | |- | 1940 | "[[Strike Up the Band (film)|Strike Up the Band]]" | | Mary Holden | |- | 1940 | "[[Little Nellie Kelly]]" | | Nellie Kelly / Nellie Kelly Jr. | Kaksikroll |- | 1941 | "[[Ziegfeld Girl]]" | | Susan Gallagher | |- | 1941 | "[[Life Begins for Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1941 | "[[Babes on Broadway]]" | | Penny Morris | |- | 1941 | "[[We Must Have Music]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1942 | "[[For Me and My Gal]]" | | Jo Hayden | |- | 1943 | "[[Presenting Lily Mars]]" | | Lily Mars | |- | 1943 | "[[Girl Crazy]]" | | Ginger Gray | |- | 1943 | "[[Thousands Cheer]]" | | Iseendana | |- | 1944 | "[[Meet Me in St. Louis]]" | | Esther Smith | |- | 1945 | "[[The Clock]]" | | Alice Maybery | |- | 1946 | "[[The Harvey Girls]]" | | Susan Bradley | |- | 1946 | "[[Ziegfeld Follies]]" | | Iseendana | |- | 1946 | "[[Till the Clouds Roll By]]" | | Marilyn Miller | Külalisesinemine |- | 1948 | "[[The Pirate]]" | "Piraat" | Manuela Alva | |- | 1948 | "[[Easter Parade]]" | | Hannah Brown | |- | 1948 | "[[Words and Music (1948 film)|Words and Music]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1949 | "[[In the Good Old Summertime]]" | | Veronica Fisher | |- | 1950 | "[[Summer Stock]]" | | Jane Falbury | |- | 1954 | "[[A Star Is Born (1954 film)|A Star Is Born]]" | | Esther Blodgett / Vicki Lester | |- | 1960 | "[[Pepe (1960 film)|Pepe]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1961 | "[[Judgment at Nuremberg]]" | | Irene Hoffmann-Wallner | |- | 1962 | "[[Gay Purr-ee]]" | | Mewsette | Hääl |- | 1963 | "[[A Child Is Waiting]]" | | Jean Hansen | |- | 1963 | "[[I Could Go On Singing]]" | | Jenny Bowman | |} == Isiklikku == Judy Garland oli viis korda abielus. Tema esimene abikaasa oli muusik [[David Rose]], kellega ta oli abielus aastatel 1941–1944. 1945. aastal abiellus ta filmirežissöör [[Vincente Minnelli]]ga. Neil sündis 1946. aastal tütar [[Liza Minnelli]], kellest sai tunnustatud näitleja ja laulja. Garlandi ja Minnelli abielu lõppes 1951. aastal. 1952. aastal abiellus Garland ettevõtja ja produtsendi [[Sidney Luft]]iga. Neil sündis kaks last – tütar Lorna Luft (sündinud 1952) ja poeg Joey Luft (sündinud 1955). Paar lahutas 1965. aastal. 1965. aastal abiellus Garland näitleja [[Mark Herron]]iga, kuid abielu kestis vähem kui aasta. Tema viimane abikaasa oli muusik ja ööklubiomanik [[Mickey Deans]], kellega ta abiellus 1969. aasta märtsis. Garland suri sama aasta 22. juunil Londonis, olles 47-aastane. Garlandi eraelu saatsid aastaid terviseprobleemid ning sõltuvus retseptiravimitest. Ta suri Londonis barbituraatide juhusliku üledoosi tagajärjel.<ref name=":1" /> Tema matused peeti [[New York|New Yorgis]].<ref name=":1" /> Pärast tema surma maeti Garland New Yorgi osariigis asuvale Ferncliffi kalmistule. [[2017]]. aastal maeti tema säilmed ümber [[Los Angeles]]es asuvale [[Hollywood Forever kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://judygarland.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Garland, Judy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1969]] qpgwfvlxy2b76vxj6n5r7tvgv6lmn2u 7200307 7200299 2026-07-23T12:12:49Z Mona 355 /* Valik filme */ 7200307 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Judy Garland in Presenting Lily Mars.jpg|pisi|Judy Garland (1943)]] '''Judy Garland''' (sünninimi '''Frances Ethel Gumm''';<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-08-29 |pealkiri=Judy Garland |url=https://www.biography.com/actors/judy-garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Biography |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1922]] [[Grand Rapids (Minnesota)|Grand Rapids]], [[Minnesota]] – [[22. juuni]] [[1969]] [[London]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] filmi[[näitleja]], laulja ja [[vodevill]]i esineja. Ta oli üks Hollywoodi kuldajastu tuntumaid naisstaare, kelle ligi 45 aastat kestnud karjäär hõlmas filme, muusikalirolle, kontserte, televisiooni ja helisalvestisi. Garland alustas laval esinemist juba kaheaastaselt koos oma vanemate õdedega ansamblis [[The Gumm Sisters]]. 1935. aastal sõlmis ta lepingu filmistuudioga [[Metro-Goldwyn-Mayer]] (MGM),<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-18 |pealkiri=Judy Garland {{!}} Biography, Movies, Songs, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Judy-Garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> kus temast kujunes üks stuudio suurimaid noori tähti. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas ta 1939. aastal Dorothy Gale'i rolliga muusikalifilmis "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]". Filmis kõlanud laul "[[Over the Rainbow]]" kujunes üheks 20. sajandi tuntuimaks lauluks.<ref name=":0" /> [[Pilt:Judy Garland star HWF.JPG|pisi|Judy Garlandi täht [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l Vine Street 1715 aadressil on pühendatud tema filmitööle; teine täht [[Hollywood Boulevard]] 6764 aadressil tema helisalvestistele.]] 1940. ja 1950. aastatel mängis Garland paljudes edukates muusikalifilmides, sealhulgas "[[Meet Me in St. Louis]]", "[[Easter Parade]]", "[[The Harvey Girls]]" ja "[[A Star Is Born]]". Ta kandideeris kaks korda [[Oscar]]ile ning pälvis 1940. aastal alaealiste Oscari (Academy Juvenile Award) silmapaistva panuse eest noore näitlejana. Lisaks võitis ta [[Kuldgloobus]]e ja [[Grammy]] auhinna ning tema 1961. aasta kontsertsalvestist "[[Judy at Carnegie Hall]]" peetakse üheks läbi aegade hinnatuimaks live-albumiks.<ref name=":0" /> Garlandi eraelu saatsid terviseprobleemid ning sõltuvus ravimitest, mis mõjutasid tema karjääri viimaseid aastaid. Ta suri 47-aastaselt 1969. aastal Londonis.<ref name=":1" /> Tema tütar on [[Oscar]]iga pärjatud näitleja ja laulja [[Liza Minnelli]].<ref name=":1" /> Judy Garlandi elu ja karjääri põhjal valmis [[2019]]. aastal eluloofilm "[[Judy]]", mis keskendub tema elu viimastele kuudele ja kontserdisarjale Londonis 1968. aastal. Garlandi kehastas filmis [[Renée Zellweger]], kes pälvis rolli eest [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]], [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind|BAFTA]] ja [[Screen Actors Guild Awards|Screen Actors Guildi auhinna]]. == Tunnustus == * 1939 – [[Academy Honorary Award]] * 1940 – [[Academy Juvenile Award]] * 1962 – [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind]] * 1997 – [[Grammy elutööauhind]] [[1999]]. aastal [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" tulemuste põhjal asub Garland naisfilmistaaride edetabelis kaheksandal kohal. == Valik filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused |- | 1929 | "[[The Big Revue]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[A Holiday in Storyland]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[The Wedding of Jack and Jill]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[Bubbles]]" | | | Lühifilm |- | 1935 | "[[La Fiesta de Santa Barbara]]" | | Iseendana | |- | 1936 | "[[Every Sunday]]" | | Judy | Lühifilm |- | 1936 | "[[Pigskin Parade]]" | | Betsy Booth | |- | 1937 | "[[Broadway Melody of 1938]]" | | Sally Lee | |- | 1937 | "[[Thoroughbreds Don't Cry]]" | | Cricket West | |- | 1937 | "Silent Night" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1938 | "[[Everybody Sing]]" | | Judy Bellaire | |- | 1938 | "[[Love Finds Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1938 | "[[Listen, Darling]]" | | Pinkie Wingate | |- | 1939 | "The Wizard of Oz" | "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" | Dorothy Gale | |- | 1939 | "[[Babes in Arms]]" | | Mickey Moran | |- | 1940 | "[[If I Forget You]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1940 | "[[Andy Hardy Meets Debutante]]" | | Betsy Booth | |- | 1940 | "[[Strike Up the Band (film)|Strike Up the Band]]" | | Mary Holden | |- | 1940 | "[[Little Nellie Kelly]]" | | Nellie Kelly / Nellie Kelly Jr. | Kaksikroll |- | 1941 | "[[Ziegfeld Girl]]" | | Susan Gallagher | |- | 1941 | "[[Life Begins for Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1941 | "[[Babes on Broadway]]" | | Penny Morris | |- | 1941 | "[[We Must Have Music]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1942 | "[[For Me and My Gal]]" | | Jo Hayden | |- | 1943 | "[[Presenting Lily Mars]]" | | Lily Mars | |- | 1943 | "[[Girl Crazy]]" | | Ginger Gray | |- | 1943 | "[[Thousands Cheer]]" | | Iseendana | |- | 1944 | "[[Meet Me in St. Louis]]" | | Esther Smith | |- | 1945 | "[[The Clock]]" | | Alice Maybery | |- | 1946 | "[[The Harvey Girls]]" | | Susan Bradley | |- | 1946 | "[[Ziegfeld Follies]]" | | Iseendana | |- | 1946 | "[[Till the Clouds Roll By]]" | | Marilyn Miller | Külalisesinemine |- | 1948 | "[[The Pirate]]" | "Piraat" | Manuela Alva | |- | 1948 | "[[Easter Parade]]" | | Hannah Brown | |- | 1948 | "[[Words and Music]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1949 | "In the Good Old Summertime" | "[[Vana hea suvi]]" | Veronica Fisher | |- | 1950 | "[[Summer Stock]]" | | Jane Falbury | |- | 1954 | "A Star Is Born" | "[[Täht on sündinud]]" | Esther Blodgett / Vicki Lester | |- | 1960 | "[[Pepe]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1961 | "Judgment at Nuremberg" | "[[Nürnbergi protsess (fim)|Nürnbergi protsess]]" | Irene Hoffmann-Wallner | |- | 1962 | "[[Gay Purr-ee]]" | | Mewsette | Hääl |- | 1963 | "[[A Child Is Waiting]]" | | Jean Hansen | |- | 1963 | "[[I Could Go On Singing]]" | | Jenny Bowman | |} == Isiklikku == Judy Garland oli viis korda abielus. Tema esimene abikaasa oli muusik [[David Rose]], kellega ta oli abielus aastatel 1941–1944. 1945. aastal abiellus ta filmirežissöör [[Vincente Minnelli]]ga. Neil sündis 1946. aastal tütar [[Liza Minnelli]], kellest sai tunnustatud näitleja ja laulja. Garlandi ja Minnelli abielu lõppes 1951. aastal. 1952. aastal abiellus Garland ettevõtja ja produtsendi [[Sidney Luft]]iga. Neil sündis kaks last – tütar Lorna Luft (sündinud 1952) ja poeg Joey Luft (sündinud 1955). Paar lahutas 1965. aastal. 1965. aastal abiellus Garland näitleja [[Mark Herron]]iga, kuid abielu kestis vähem kui aasta. Tema viimane abikaasa oli muusik ja ööklubiomanik [[Mickey Deans]], kellega ta abiellus 1969. aasta märtsis. Garland suri sama aasta 22. juunil Londonis, olles 47-aastane. Garlandi eraelu saatsid aastaid terviseprobleemid ning sõltuvus retseptiravimitest. Ta suri Londonis barbituraatide juhusliku üledoosi tagajärjel.<ref name=":1" /> Tema matused peeti [[New York|New Yorgis]].<ref name=":1" /> Pärast tema surma maeti Garland New Yorgi osariigis asuvale Ferncliffi kalmistule. [[2017]]. aastal maeti tema säilmed ümber [[Los Angeles]]es asuvale [[Hollywood Forever kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://judygarland.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Garland, Judy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1969]] l6svk9n4x6zoyklvi8p5jklama8ahjo 7200309 7200307 2026-07-23T12:14:54Z Mona 355 7200309 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Judy Garland in Presenting Lily Mars.jpg|pisi|Judy Garland (1943)]] '''Judy Garland''' (sünninimi '''Frances Ethel Gumm''';<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-08-29 |pealkiri=Judy Garland |url=https://www.biography.com/actors/judy-garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Biography |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1922]] [[Grand Rapids (Minnesota)|Grand Rapids]], [[Minnesota]] – [[22. juuni]] [[1969]] [[London]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] filmi[[näitleja]], laulja ja [[vodevill]]i esineja. Ta oli üks Hollywoodi kuldajastu tuntumaid naisstaare, kelle ligi 45 aastat kestnud karjäär hõlmas filme, muusikalirolle, kontserte, televisiooni ja helisalvestisi. Garland alustas laval esinemist juba kaheaastaselt koos oma vanemate õdedega ansamblis [[The Gumm Sisters]]. 1935. aastal sõlmis ta lepingu filmistuudioga [[Metro-Goldwyn-Mayer]] (MGM),<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-18 |pealkiri=Judy Garland {{!}} Biography, Movies, Songs, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Judy-Garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> kus temast kujunes üks stuudio suurimaid noori tähti. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas ta 1939. aastal Dorothy Gale'i rolliga muusikalifilmis "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]". Filmis kõlanud laul "[[Over the Rainbow]]" kujunes üheks 20. sajandi tuntuimaks lauluks.<ref name=":0" /> [[Pilt:Judy Garland star HWF.JPG|pisi|Judy Garlandi täht [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l Vine Street 1715 aadressil on pühendatud tema filmitööle; teine täht [[Hollywood Boulevard]] 6764 aadressil tema helisalvestistele.]] 1940. ja 1950. aastatel mängis Garland paljudes edukates muusikalifilmides, sealhulgas "[[Meet Me in St. Louis]]", "[[Easter Parade]]", "[[The Harvey Girls]]" ja "[[A Star Is Born]]". Ta kandideeris kaks korda [[Oscar]]ile ning pälvis 1940. aastal alaealiste Oscari (Academy Juvenile Award) silmapaistva panuse eest noore näitlejana. Lisaks võitis ta [[Kuldgloobus]]e ja [[Grammy]] auhinna ning tema 1961. aasta kontsertsalvestist "[[Judy at Carnegie Hall]]" peetakse üheks läbi aegade hinnatuimaks live-albumiks.<ref name=":0" /> Garlandi eraelu saatsid terviseprobleemid ning sõltuvus ravimitest, mis mõjutasid tema karjääri viimaseid aastaid. Ta suri 47-aastaselt 1969. aastal Londonis.<ref name=":1" /> Tema tütar on [[Oscar]]iga pärjatud näitleja ja laulja [[Liza Minnelli]].<ref name=":1" /> Judy Garlandi elu ja karjääri põhjal valmis [[2019]]. aastal eluloofilm "[[Judy]]", mis keskendub tema elu viimastele kuudele ja kontserdisarjale Londonis 1968. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Judy“ näitab, et lastelt ei tohi lapsepõlve röövida |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88606673/judy-naitab-et-lastelt-ei-tohi-lapsepolve-roovida |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Garlandi kehastas filmis [[Renée Zellweger]], kes pälvis rolli eest [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]], [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind|BAFTA]] ja [[Screen Actors Guild Awards|Screen Actors Guildi auhinna]]. == Tunnustus == * 1939 – [[Academy Honorary Award]] * 1940 – [[Academy Juvenile Award]] * 1962 – [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind]] * 1997 – [[Grammy elutööauhind]] [[1999]]. aastal [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" tulemuste põhjal asub Garland naisfilmistaaride edetabelis kaheksandal kohal. == Valik filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused |- | 1929 | "[[The Big Revue]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[A Holiday in Storyland]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[The Wedding of Jack and Jill]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[Bubbles]]" | | | Lühifilm |- | 1935 | "[[La Fiesta de Santa Barbara]]" | | Iseendana | |- | 1936 | "[[Every Sunday]]" | | Judy | Lühifilm |- | 1936 | "[[Pigskin Parade]]" | | Betsy Booth | |- | 1937 | "[[Broadway Melody of 1938]]" | | Sally Lee | |- | 1937 | "[[Thoroughbreds Don't Cry]]" | | Cricket West | |- | 1937 | "Silent Night" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1938 | "[[Everybody Sing]]" | | Judy Bellaire | |- | 1938 | "[[Love Finds Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1938 | "[[Listen, Darling]]" | | Pinkie Wingate | |- | 1939 | "The Wizard of Oz" | "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" | Dorothy Gale | |- | 1939 | "[[Babes in Arms]]" | | Mickey Moran | |- | 1940 | "[[If I Forget You]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1940 | "[[Andy Hardy Meets Debutante]]" | | Betsy Booth | |- | 1940 | "[[Strike Up the Band (film)|Strike Up the Band]]" | | Mary Holden | |- | 1940 | "[[Little Nellie Kelly]]" | | Nellie Kelly / Nellie Kelly Jr. | Kaksikroll |- | 1941 | "[[Ziegfeld Girl]]" | | Susan Gallagher | |- | 1941 | "[[Life Begins for Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1941 | "[[Babes on Broadway]]" | | Penny Morris | |- | 1941 | "[[We Must Have Music]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1942 | "[[For Me and My Gal]]" | | Jo Hayden | |- | 1943 | "[[Presenting Lily Mars]]" | | Lily Mars | |- | 1943 | "[[Girl Crazy]]" | | Ginger Gray | |- | 1943 | "[[Thousands Cheer]]" | | Iseendana | |- | 1944 | "[[Meet Me in St. Louis]]" | | Esther Smith | |- | 1945 | "[[The Clock]]" | | Alice Maybery | |- | 1946 | "[[The Harvey Girls]]" | | Susan Bradley | |- | 1946 | "[[Ziegfeld Follies]]" | | Iseendana | |- | 1946 | "[[Till the Clouds Roll By]]" | | Marilyn Miller | Külalisesinemine |- | 1948 | "[[The Pirate]]" | "Piraat" | Manuela Alva | |- | 1948 | "[[Easter Parade]]" | | Hannah Brown | |- | 1948 | "[[Words and Music]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1949 | "In the Good Old Summertime" | "[[Vana hea suvi]]" | Veronica Fisher | |- | 1950 | "[[Summer Stock]]" | | Jane Falbury | |- | 1954 | "A Star Is Born" | "[[Täht on sündinud]]" | Esther Blodgett / Vicki Lester | |- | 1960 | "[[Pepe]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1961 | "Judgment at Nuremberg" | "[[Nürnbergi protsess (fim)|Nürnbergi protsess]]" | Irene Hoffmann-Wallner | |- | 1962 | "[[Gay Purr-ee]]" | | Mewsette | Hääl |- | 1963 | "[[A Child Is Waiting]]" | | Jean Hansen | |- | 1963 | "[[I Could Go On Singing]]" | | Jenny Bowman | |} == Isiklikku == Judy Garland oli viis korda abielus. Tema esimene abikaasa oli muusik [[David Rose]], kellega ta oli abielus aastatel 1941–1944. 1945. aastal abiellus ta filmirežissöör [[Vincente Minnelli]]ga. Neil sündis 1946. aastal tütar [[Liza Minnelli]], kellest sai tunnustatud näitleja ja laulja. Garlandi ja Minnelli abielu lõppes 1951. aastal. 1952. aastal abiellus Garland ettevõtja ja produtsendi [[Sidney Luft]]iga. Neil sündis kaks last – tütar Lorna Luft (sündinud 1952) ja poeg Joey Luft (sündinud 1955). Paar lahutas 1965. aastal. 1965. aastal abiellus Garland näitleja [[Mark Herron]]iga, kuid abielu kestis vähem kui aasta. Tema viimane abikaasa oli muusik ja ööklubiomanik [[Mickey Deans]], kellega ta abiellus 1969. aasta märtsis. Garland suri sama aasta 22. juunil Londonis, olles 47-aastane. Garlandi eraelu saatsid aastaid terviseprobleemid ning sõltuvus retseptiravimitest. Ta suri Londonis barbituraatide juhusliku üledoosi tagajärjel.<ref name=":1" /> Tema matused peeti [[New York|New Yorgis]].<ref name=":1" /> Pärast tema surma maeti Garland New Yorgi osariigis asuvale Ferncliffi kalmistule. [[2017]]. aastal maeti tema säilmed ümber [[Los Angeles]]es asuvale [[Hollywood Forever kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://judygarland.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Garland, Judy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1969]] ozmzz1nobtr6b46tp1mvt1s70igjxf6 7200318 7200309 2026-07-23T12:41:09Z Mona 355 7200318 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Judy Garland in Presenting Lily Mars.jpg|pisi|Judy Garland (1943)]] '''Judy Garland''' (sünninimi '''Frances Ethel Gumm''';<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-08-29 |pealkiri=Judy Garland |url=https://www.biography.com/actors/judy-garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Biography |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1922]] [[Grand Rapids (Minnesota)|Grand Rapids]], [[Minnesota]] – [[22. juuni]] [[1969]] [[London]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] filmi[[näitleja]], laulja ja [[vodevill]]i esineja. Ta oli üks Hollywoodi kuldajastu tuntumaid naisstaare, kelle ligi 45 aastat kestnud karjäär hõlmas filme, muusikalirolle, kontserte, televisiooni ja helisalvestisi. Garland alustas laval esinemist juba kaheaastaselt koos oma vanemate õdedega ansamblis [[The Gumm Sisters]]. 1935. aastal sõlmis ta lepingu filmistuudioga [[Metro-Goldwyn-Mayer]] (MGM),<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-18 |pealkiri=Judy Garland {{!}} Biography, Movies, Songs, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Judy-Garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> kus temast kujunes üks stuudio suurimaid noori tähti. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas ta 1939. aastal Dorothy Gale'i rolliga muusikalifilmis "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]". Filmis kõlanud laul "[[Over the Rainbow]]" kujunes üheks 20. sajandi tuntuimaks lauluks.<ref name=":0" /> [[Pilt:Judy Garland star HWF.JPG|pisi|Judy Garlandi täht [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l Vine Street 1715 aadressil on pühendatud tema filmitööle; teine täht [[Hollywood Boulevard]] 6764 aadressil tema helisalvestistele.]] 1940. ja 1950. aastatel mängis Garland paljudes edukates muusikalifilmides, sealhulgas "[[Meet Me in St. Louis]]", "[[Easter Parade]]", "[[The Harvey Girls]]" ja "[[A Star Is Born]]". Ta kandideeris kaks korda [[Oscar]]ile ning pälvis 1940. aastal alaealiste Oscari (Academy Juvenile Award) silmapaistva panuse eest noore näitlejana. Lisaks võitis ta [[Kuldgloobus]]e ja [[Grammy]] auhinna ning tema 1961. aasta kontsertsalvestist "[[Judy at Carnegie Hall]]" peetakse üheks läbi aegade hinnatuimaks live-albumiks.<ref name=":0" /> Garlandi eraelu saatsid terviseprobleemid ning sõltuvus ravimitest, mis mõjutasid tema karjääri viimaseid aastaid. Ta suri 47-aastaselt 1969. aastal Londonis.<ref name=":1" /> Tema tütar on [[Oscar]]iga pärjatud näitleja ja laulja [[Liza Minnelli]].<ref name=":1" /> Judy Garlandi elu ja karjääri põhjal valmis [[2019]]. aastal eluloofilm "[[Judy]]", mis keskendub tema elu viimastele kuudele ja kontserdisarjale Londonis 1968. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Judy“ näitab, et lastelt ei tohi lapsepõlve röövida |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88606673/judy-naitab-et-lastelt-ei-tohi-lapsepolve-roovida |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Garlandi kehastas filmis [[Renée Zellweger]], kes pälvis rolli eest [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]], [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind|BAFTA]] ja [[Screen Actors Guild Awards|Screen Actors Guildi auhinna]]. == Tunnustus == * 1939 – [[Academy Honorary Award]] * 1940 – [[Academy Juvenile Award]] * 1962 – [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind]] * 1997 – [[Grammy elutööauhind]] [[1999]]. aastal [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" tulemuste põhjal asub Garland naisfilmistaaride edetabelis kaheksandal kohal. == Valik filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused |- | 1929 | "[[The Big Revue]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[A Holiday in Storyland]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[The Wedding of Jack and Jill]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[Bubbles]]" | | | Lühifilm |- | 1935 | "[[La Fiesta de Santa Barbara]]" | | Iseendana | |- | 1936 | "[[Every Sunday]]" | | Judy | Lühifilm |- | 1936 | "[[Pigskin Parade]]" | | Betsy Booth | |- | 1937 | "[[Broadway Melody of 1938]]" | | Sally Lee | |- | 1937 | "[[Thoroughbreds Don't Cry]]" | | Cricket West | |- | 1937 | "Silent Night" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1938 | "[[Everybody Sing]]" | | Judy Bellaire | |- | 1938 | "[[Love Finds Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1938 | "[[Listen, Darling]]" | | Pinkie Wingate | |- | 1939 | "The Wizard of Oz" | "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" | Dorothy Gale | |- | 1939 | "[[Babes in Arms]]" | | Mickey Moran | |- | 1940 | "[[If I Forget You]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1940 | "[[Andy Hardy Meets Debutante]]" | | Betsy Booth | |- | 1940 | "[[Strike Up the Band (film)|Strike Up the Band]]" | | Mary Holden | |- | 1940 | "[[Little Nellie Kelly]]" | | Nellie Kelly / Nellie Kelly Jr. | Kaksikroll |- | 1941 | "[[Ziegfeld Girl]]" | | Susan Gallagher | |- | 1941 | "[[Life Begins for Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1941 | "[[Babes on Broadway]]" | | Penny Morris | |- | 1941 | "[[We Must Have Music]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1942 | "[[For Me and My Gal]]" | | Jo Hayden | |- | 1943 | "[[Presenting Lily Mars]]" | | Lily Mars | |- | 1943 | "[[Girl Crazy]]" | | Ginger Gray | |- | 1943 | "[[Thousands Cheer]]" | | Iseendana | |- | 1944 | "[[Meet Me in St. Louis]]" | | Esther Smith | |- | 1945 | "[[The Clock]]" | | Alice Maybery | |- | 1946 | "[[The Harvey Girls]]" | | Susan Bradley | |- | 1946 | "[[Ziegfeld Follies]]" | | Iseendana | |- | 1946 | "[[Till the Clouds Roll By]]" | | Marilyn Miller | Külalisesinemine |- | 1948 | "[[The Pirate]]" | "Piraat" | Manuela Alva | |- | 1948 | "[[Easter Parade]]" | | Hannah Brown | |- | 1948 | "[[Words and Music]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1949 | "In the Good Old Summertime" | "[[Vana hea suvi]]" | Veronica Fisher | |- | 1950 | "[[Summer Stock]]" | | Jane Falbury | |- | 1954 | "A Star Is Born" | "[[Täht on sündinud]]" | Esther Blodgett / Vicki Lester | |- | 1960 | "[[Pepe]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1961 | "Judgment at Nuremberg" | "[[Nürnbergi protsess (fim)|Nürnbergi protsess]]" | Irene Hoffmann-Wallner | |- | 1962 | "[[Gay Purr-ee]]" | | Mewsette | Hääl |- | 1963 | "[[A Child Is Waiting]]" | | Jean Hansen | |- | 1963 | "[[I Could Go On Singing]]" | | Jenny Bowman | |} == Diskograafia == === [[Stuudioalbum]]id === * 1955 – "[[Miss Show Business]]" * 1956 – "Judy" * 1957 – "Alone" * 1960 – "That's Entertainment!" * 1960 – "Judy Garland Sings Harold Arlen" * 1962 – "The Garland Touch" * 1964 – "Judy Garland Sings Jule Styne" * 1964 – "Just for Openers" * 1965 – "Judy at the Palace" * 1967 – "[[Judy Garland's Christmas Album]]" === Kontsertalbumid === * 1961 – "[[Judy at Carnegie Hall]]" * 1964 – "[[Judy in London]]" * 1967 – "[[Judy Garland at the Grove]]" === Tuntumaid laule === * "[[Over the Rainbow]]" (filmist "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]") * "[[The Trolley Song]]" (filmist "[[Meet Me in St. Louis]]") * "[[The Man That Got Away]]" (filmist "[[A Star Is Born]]") * "[[Get Happy]]" * "[[The Boy Next Door]]" == Isiklikku == Judy Garland oli viis korda abielus. Tema esimene abikaasa oli muusik [[David Rose]], kellega ta oli abielus aastatel 1941–1944. 1945. aastal abiellus ta filmirežissöör [[Vincente Minnelli]]ga. Neil sündis 1946. aastal tütar [[Liza Minnelli]], kellest sai tunnustatud näitleja ja laulja. Garlandi ja Minnelli abielu lõppes 1951. aastal. 1952. aastal abiellus Garland ettevõtja ja produtsendi [[Sidney Luft]]iga. Neil sündis kaks last – tütar Lorna Luft (sündinud 1952) ja poeg Joey Luft (sündinud 1955). Paar lahutas 1965. aastal. 1965. aastal abiellus Garland näitleja [[Mark Herron]]iga, kuid abielu kestis vähem kui aasta. Tema viimane abikaasa oli muusik ja ööklubiomanik [[Mickey Deans]], kellega ta abiellus 1969. aasta märtsis. Garland suri sama aasta 22. juunil Londonis, olles 47-aastane. Garlandi eraelu saatsid aastaid terviseprobleemid ning sõltuvus retseptiravimitest. Ta suri Londonis barbituraatide juhusliku üledoosi tagajärjel.<ref name=":1" /> Tema matused peeti [[New York|New Yorgis]].<ref name=":1" /> Pärast tema surma maeti Garland New Yorgi osariigis asuvale Ferncliffi kalmistule. [[2017]]. aastal maeti tema säilmed ümber [[Los Angeles]]es asuvale [[Hollywood Forever kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://judygarland.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Garland, Judy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1969]] 9fuu6lbpx42l0oy9waua0j05relrej9 7200320 7200318 2026-07-23T12:45:51Z Mona 355 /* Viited */ 7200320 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Judy Garland in Presenting Lily Mars.jpg|pisi|Judy Garland (1943)]] '''Judy Garland''' (sünninimi '''Frances Ethel Gumm''';<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-08-29 |pealkiri=Judy Garland |url=https://www.biography.com/actors/judy-garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Biography |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1922]] [[Grand Rapids (Minnesota)|Grand Rapids]], [[Minnesota]] – [[22. juuni]] [[1969]] [[London]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] filmi[[näitleja]], laulja ja [[vodevill]]i esineja. Ta oli üks Hollywoodi kuldajastu tuntumaid naisstaare, kelle ligi 45 aastat kestnud karjäär hõlmas filme, muusikalirolle, kontserte, televisiooni ja helisalvestisi. Garland alustas laval esinemist juba kaheaastaselt koos oma vanemate õdedega ansamblis [[The Gumm Sisters]]. 1935. aastal sõlmis ta lepingu filmistuudioga [[Metro-Goldwyn-Mayer]] (MGM),<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-18 |pealkiri=Judy Garland {{!}} Biography, Movies, Songs, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Judy-Garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> kus temast kujunes üks stuudio suurimaid noori tähti. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas ta 1939. aastal Dorothy Gale'i rolliga muusikalifilmis "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]". Filmis kõlanud laul "[[Over the Rainbow]]" kujunes üheks 20. sajandi tuntuimaks lauluks.<ref name=":0" /> [[Pilt:Judy Garland star HWF.JPG|pisi|Judy Garlandi täht [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l Vine Street 1715 aadressil on pühendatud tema filmitööle; teine täht [[Hollywood Boulevard]] 6764 aadressil tema helisalvestistele.]] 1940. ja 1950. aastatel mängis Garland paljudes edukates muusikalifilmides, sealhulgas "[[Meet Me in St. Louis]]", "[[Easter Parade]]", "[[The Harvey Girls]]" ja "[[A Star Is Born]]". Ta kandideeris kaks korda [[Oscar]]ile ning pälvis 1940. aastal alaealiste Oscari (Academy Juvenile Award) silmapaistva panuse eest noore näitlejana. Lisaks võitis ta [[Kuldgloobus]]e ja [[Grammy]] auhinna ning tema 1961. aasta kontsertsalvestist "[[Judy at Carnegie Hall]]" peetakse üheks läbi aegade hinnatuimaks live-albumiks.<ref name=":0" /> Garlandi eraelu saatsid terviseprobleemid ning sõltuvus ravimitest, mis mõjutasid tema karjääri viimaseid aastaid. Ta suri 47-aastaselt 1969. aastal Londonis.<ref name=":1" /> Tema tütar on [[Oscar]]iga pärjatud näitleja ja laulja [[Liza Minnelli]].<ref name=":1" /> Judy Garlandi elu ja karjääri põhjal valmis [[2019]]. aastal eluloofilm "[[Judy]]", mis keskendub tema elu viimastele kuudele ja kontserdisarjale Londonis 1968. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Judy“ näitab, et lastelt ei tohi lapsepõlve röövida |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88606673/judy-naitab-et-lastelt-ei-tohi-lapsepolve-roovida |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Garlandi kehastas filmis [[Renée Zellweger]], kes pälvis rolli eest [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]], [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind|BAFTA]] ja [[Screen Actors Guild Awards|Screen Actors Guildi auhinna]]. == Tunnustus == * 1939 – [[Academy Honorary Award]] * 1940 – [[Academy Juvenile Award]] * 1962 – [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind]] * 1997 – [[Grammy elutööauhind]] [[1999]]. aastal [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" tulemuste põhjal asub Garland naisfilmistaaride edetabelis kaheksandal kohal. == Valik filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused |- | 1929 | "[[The Big Revue]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[A Holiday in Storyland]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[The Wedding of Jack and Jill]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[Bubbles]]" | | | Lühifilm |- | 1935 | "[[La Fiesta de Santa Barbara]]" | | Iseendana | |- | 1936 | "[[Every Sunday]]" | | Judy | Lühifilm |- | 1936 | "[[Pigskin Parade]]" | | Betsy Booth | |- | 1937 | "[[Broadway Melody of 1938]]" | | Sally Lee | |- | 1937 | "[[Thoroughbreds Don't Cry]]" | | Cricket West | |- | 1937 | "Silent Night" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1938 | "[[Everybody Sing]]" | | Judy Bellaire | |- | 1938 | "[[Love Finds Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1938 | "[[Listen, Darling]]" | | Pinkie Wingate | |- | 1939 | "The Wizard of Oz" | "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" | Dorothy Gale | |- | 1939 | "[[Babes in Arms]]" | | Mickey Moran | |- | 1940 | "[[If I Forget You]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1940 | "[[Andy Hardy Meets Debutante]]" | | Betsy Booth | |- | 1940 | "[[Strike Up the Band (film)|Strike Up the Band]]" | | Mary Holden | |- | 1940 | "[[Little Nellie Kelly]]" | | Nellie Kelly / Nellie Kelly Jr. | Kaksikroll |- | 1941 | "[[Ziegfeld Girl]]" | | Susan Gallagher | |- | 1941 | "[[Life Begins for Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1941 | "[[Babes on Broadway]]" | | Penny Morris | |- | 1941 | "[[We Must Have Music]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1942 | "[[For Me and My Gal]]" | | Jo Hayden | |- | 1943 | "[[Presenting Lily Mars]]" | | Lily Mars | |- | 1943 | "[[Girl Crazy]]" | | Ginger Gray | |- | 1943 | "[[Thousands Cheer]]" | | Iseendana | |- | 1944 | "[[Meet Me in St. Louis]]" | | Esther Smith | |- | 1945 | "[[The Clock]]" | | Alice Maybery | |- | 1946 | "[[The Harvey Girls]]" | | Susan Bradley | |- | 1946 | "[[Ziegfeld Follies]]" | | Iseendana | |- | 1946 | "[[Till the Clouds Roll By]]" | | Marilyn Miller | Külalisesinemine |- | 1948 | "[[The Pirate]]" | "Piraat" | Manuela Alva | |- | 1948 | "[[Easter Parade]]" | | Hannah Brown | |- | 1948 | "[[Words and Music]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1949 | "In the Good Old Summertime" | "[[Vana hea suvi]]" | Veronica Fisher | |- | 1950 | "[[Summer Stock]]" | | Jane Falbury | |- | 1954 | "A Star Is Born" | "[[Täht on sündinud]]" | Esther Blodgett / Vicki Lester | |- | 1960 | "[[Pepe]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1961 | "Judgment at Nuremberg" | "[[Nürnbergi protsess (fim)|Nürnbergi protsess]]" | Irene Hoffmann-Wallner | |- | 1962 | "[[Gay Purr-ee]]" | | Mewsette | Hääl |- | 1963 | "[[A Child Is Waiting]]" | | Jean Hansen | |- | 1963 | "[[I Could Go On Singing]]" | | Jenny Bowman | |} == Diskograafia == === [[Stuudioalbum]]id === * 1955 – "[[Miss Show Business]]" * 1956 – "Judy" * 1957 – "Alone" * 1960 – "That's Entertainment!" * 1960 – "Judy Garland Sings Harold Arlen" * 1962 – "The Garland Touch" * 1964 – "Judy Garland Sings Jule Styne" * 1964 – "Just for Openers" * 1965 – "Judy at the Palace" * 1967 – "[[Judy Garland's Christmas Album]]" === Kontsertalbumid === * 1961 – "[[Judy at Carnegie Hall]]" * 1964 – "[[Judy in London]]" * 1967 – "[[Judy Garland at the Grove]]" === Tuntumaid laule === * "[[Over the Rainbow]]" (filmist "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]") * "[[The Trolley Song]]" (filmist "[[Meet Me in St. Louis]]") * "[[The Man That Got Away]]" (filmist "[[A Star Is Born]]") * "[[Get Happy]]" * "[[The Boy Next Door]]" == Isiklikku == Judy Garland oli viis korda abielus. Tema esimene abikaasa oli muusik [[David Rose]], kellega ta oli abielus aastatel 1941–1944. 1945. aastal abiellus ta filmirežissöör [[Vincente Minnelli]]ga. Neil sündis 1946. aastal tütar [[Liza Minnelli]], kellest sai tunnustatud näitleja ja laulja. Garlandi ja Minnelli abielu lõppes 1951. aastal. 1952. aastal abiellus Garland ettevõtja ja produtsendi [[Sidney Luft]]iga. Neil sündis kaks last – tütar Lorna Luft (sündinud 1952) ja poeg Joey Luft (sündinud 1955). Paar lahutas 1965. aastal. 1965. aastal abiellus Garland näitleja [[Mark Herron]]iga, kuid abielu kestis vähem kui aasta. Tema viimane abikaasa oli muusik ja ööklubiomanik [[Mickey Deans]], kellega ta abiellus 1969. aasta märtsis. Garland suri sama aasta 22. juunil Londonis, olles 47-aastane. Garlandi eraelu saatsid aastaid terviseprobleemid ning sõltuvus retseptiravimitest. Ta suri Londonis barbituraatide juhusliku üledoosi tagajärjel.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Tema matused peeti [[New York|New Yorgis]].<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Pärast tema surma maeti Garland New Yorgi osariigis asuvale Ferncliffi kalmistule. [[2017]]. aastal maeti tema säilmed ümber [[Los Angeles]]es asuvale [[Hollywood Forever kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://judygarland.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Garland, Judy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1969]] dcbsmbyf8l7a5nf5v17o376f8rqysdx 7200327 7200320 2026-07-23T12:59:31Z Mona 355 /* Isiklikku */ 7200327 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Judy Garland in Presenting Lily Mars.jpg|pisi|Judy Garland (1943)]] '''Judy Garland''' (sünninimi '''Frances Ethel Gumm''';<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-08-29 |pealkiri=Judy Garland |url=https://www.biography.com/actors/judy-garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Biography |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1922]] [[Grand Rapids (Minnesota)|Grand Rapids]], [[Minnesota]] – [[22. juuni]] [[1969]] [[London]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] filmi[[näitleja]], laulja ja [[vodevill]]i esineja. Ta oli üks Hollywoodi kuldajastu tuntumaid naisstaare, kelle ligi 45 aastat kestnud karjäär hõlmas filme, muusikalirolle, kontserte, televisiooni ja helisalvestisi. Garland alustas laval esinemist juba kaheaastaselt koos oma vanemate õdedega ansamblis [[The Gumm Sisters]]. 1935. aastal sõlmis ta lepingu filmistuudioga [[Metro-Goldwyn-Mayer]] (MGM),<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-18 |pealkiri=Judy Garland {{!}} Biography, Movies, Songs, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Judy-Garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> kus temast kujunes üks stuudio suurimaid noori tähti. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas ta 1939. aastal Dorothy Gale'i rolliga muusikalifilmis "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]". Filmis kõlanud laul "[[Over the Rainbow]]" kujunes üheks 20. sajandi tuntuimaks lauluks.<ref name=":0" /> [[Pilt:Judy Garland star HWF.JPG|pisi|Judy Garlandi täht [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l Vine Street 1715 aadressil on pühendatud tema filmitööle; teine täht [[Hollywood Boulevard]] 6764 aadressil tema helisalvestistele.]] 1940. ja 1950. aastatel mängis Garland paljudes edukates muusikalifilmides, sealhulgas "[[Meet Me in St. Louis]]", "[[Easter Parade]]", "[[The Harvey Girls]]" ja "[[A Star Is Born]]". Ta kandideeris kaks korda [[Oscar]]ile ning pälvis 1940. aastal alaealiste Oscari (Academy Juvenile Award) silmapaistva panuse eest noore näitlejana. Lisaks võitis ta [[Kuldgloobus]]e ja [[Grammy]] auhinna ning tema 1961. aasta kontsertsalvestist "[[Judy at Carnegie Hall]]" peetakse üheks läbi aegade hinnatuimaks live-albumiks.<ref name=":0" /> Garlandi eraelu saatsid terviseprobleemid ning sõltuvus ravimitest, mis mõjutasid tema karjääri viimaseid aastaid. Ta suri 47-aastaselt 1969. aastal Londonis.<ref name=":1" /> Tema tütar on [[Oscar]]iga pärjatud näitleja ja laulja [[Liza Minnelli]].<ref name=":1" /> Judy Garlandi elu ja karjääri põhjal valmis [[2019]]. aastal eluloofilm "[[Judy]]", mis keskendub tema elu viimastele kuudele ja kontserdisarjale Londonis 1968. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Judy“ näitab, et lastelt ei tohi lapsepõlve röövida |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88606673/judy-naitab-et-lastelt-ei-tohi-lapsepolve-roovida |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Garlandi kehastas filmis [[Renée Zellweger]], kes pälvis rolli eest [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]], [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind|BAFTA]] ja [[Screen Actors Guild Awards|Screen Actors Guildi auhinna]]. == Tunnustus == * 1939 – [[Academy Honorary Award]] * 1940 – [[Academy Juvenile Award]] * 1962 – [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind]] * 1997 – [[Grammy elutööauhind]] [[1999]]. aastal [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" tulemuste põhjal asub Garland naisfilmistaaride edetabelis kaheksandal kohal. == Valik filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused |- | 1929 | "[[The Big Revue]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[A Holiday in Storyland]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[The Wedding of Jack and Jill]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[Bubbles]]" | | | Lühifilm |- | 1935 | "[[La Fiesta de Santa Barbara]]" | | Iseendana | |- | 1936 | "[[Every Sunday]]" | | Judy | Lühifilm |- | 1936 | "[[Pigskin Parade]]" | | Betsy Booth | |- | 1937 | "[[Broadway Melody of 1938]]" | | Sally Lee | |- | 1937 | "[[Thoroughbreds Don't Cry]]" | | Cricket West | |- | 1937 | "Silent Night" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1938 | "[[Everybody Sing]]" | | Judy Bellaire | |- | 1938 | "[[Love Finds Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1938 | "[[Listen, Darling]]" | | Pinkie Wingate | |- | 1939 | "The Wizard of Oz" | "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" | Dorothy Gale | |- | 1939 | "[[Babes in Arms]]" | | Mickey Moran | |- | 1940 | "[[If I Forget You]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1940 | "[[Andy Hardy Meets Debutante]]" | | Betsy Booth | |- | 1940 | "[[Strike Up the Band (film)|Strike Up the Band]]" | | Mary Holden | |- | 1940 | "[[Little Nellie Kelly]]" | | Nellie Kelly / Nellie Kelly Jr. | Kaksikroll |- | 1941 | "[[Ziegfeld Girl]]" | | Susan Gallagher | |- | 1941 | "[[Life Begins for Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1941 | "[[Babes on Broadway]]" | | Penny Morris | |- | 1941 | "[[We Must Have Music]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1942 | "[[For Me and My Gal]]" | | Jo Hayden | |- | 1943 | "[[Presenting Lily Mars]]" | | Lily Mars | |- | 1943 | "[[Girl Crazy]]" | | Ginger Gray | |- | 1943 | "[[Thousands Cheer]]" | | Iseendana | |- | 1944 | "[[Meet Me in St. Louis]]" | | Esther Smith | |- | 1945 | "[[The Clock]]" | | Alice Maybery | |- | 1946 | "[[The Harvey Girls]]" | | Susan Bradley | |- | 1946 | "[[Ziegfeld Follies]]" | | Iseendana | |- | 1946 | "[[Till the Clouds Roll By]]" | | Marilyn Miller | Külalisesinemine |- | 1948 | "[[The Pirate]]" | "Piraat" | Manuela Alva | |- | 1948 | "[[Easter Parade]]" | | Hannah Brown | |- | 1948 | "[[Words and Music]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1949 | "In the Good Old Summertime" | "[[Vana hea suvi]]" | Veronica Fisher | |- | 1950 | "[[Summer Stock]]" | | Jane Falbury | |- | 1954 | "A Star Is Born" | "[[Täht on sündinud]]" | Esther Blodgett / Vicki Lester | |- | 1960 | "[[Pepe]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1961 | "Judgment at Nuremberg" | "[[Nürnbergi protsess (fim)|Nürnbergi protsess]]" | Irene Hoffmann-Wallner | |- | 1962 | "[[Gay Purr-ee]]" | | Mewsette | Hääl |- | 1963 | "[[A Child Is Waiting]]" | | Jean Hansen | |- | 1963 | "[[I Could Go On Singing]]" | | Jenny Bowman | |} == Diskograafia == === [[Stuudioalbum]]id === * 1955 – "[[Miss Show Business]]" * 1956 – "Judy" * 1957 – "Alone" * 1960 – "That's Entertainment!" * 1960 – "Judy Garland Sings Harold Arlen" * 1962 – "The Garland Touch" * 1964 – "Judy Garland Sings Jule Styne" * 1964 – "Just for Openers" * 1965 – "Judy at the Palace" * 1967 – "[[Judy Garland's Christmas Album]]" === Kontsertalbumid === * 1961 – "[[Judy at Carnegie Hall]]" * 1964 – "[[Judy in London]]" * 1967 – "[[Judy Garland at the Grove]]" === Tuntumaid laule === * "[[Over the Rainbow]]" (filmist "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]") * "[[The Trolley Song]]" (filmist "[[Meet Me in St. Louis]]") * "[[The Man That Got Away]]" (filmist "[[A Star Is Born]]") * "[[Get Happy]]" * "[[The Boy Next Door]]" == Isiklikku == Judy Garland oli viis korda abielus.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Judy Garland {{!}} Your official home for the latest Judy Garland news |url=https://judygarland.com/ |vaadatud=2026-07-23 |keel=en-US}}</ref> Tema esimene abikaasa oli muusik [[David Rose]], kellega ta oli abielus aastatel 1941–1944. 1945. aastal abiellus ta filmirežissöör [[Vincente Minnelli]]ga. Neil sündis 1946. aastal tütar [[Liza Minnelli]],<ref name=":2" /> kellest sai tunnustatud näitleja ja laulja. Garlandi ja Minnelli abielu lõppes 1951. aastal. 1952. aastal abiellus Garland ettevõtja ja produtsendi [[Sidney Luft]]iga. Neil sündis kaks last – tütar Lorna Luft (sündinud 1952) ja poeg Joey Luft (sündinud 1955).<ref name=":2" /> Paar lahutas 1965. aastal. 1965. aastal abiellus Garland näitleja [[Mark Herron]]iga, kuid abielu kestis vähem kui aasta. Tema viimane abikaasa oli muusik ja ööklubiomanik [[Mickey Deans]], kellega ta abiellus 1969. aasta märtsis. Garland suri sama aasta 22. juunil Londonis, olles 47-aastane. Garlandi eraelu saatsid aastaid terviseprobleemid ning sõltuvus retseptiravimitest. Ta suri Londonis barbituraatide juhusliku üledoosi tagajärjel.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Tema matused peeti [[New York|New Yorgis]].<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Pärast tema surma maeti Garland New Yorgi osariigis asuvale Ferncliffi kalmistule. [[2017]]. aastal maeti tema säilmed ümber [[Los Angeles]]es asuvale [[Hollywood Forever kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://judygarland.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Garland, Judy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1969]] m0v9nr3lxq45mpw9u694e6p09r686qo 7200329 7200327 2026-07-23T13:07:11Z Mona 355 7200329 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Judy Garland in Presenting Lily Mars.jpg|pisi|Judy Garland (1943)]] '''Judy Garland''' (sünninimi '''Frances Ethel Gumm''';<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-08-29 |pealkiri=Judy Garland |url=https://www.biography.com/actors/judy-garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Biography |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1922]] [[Grand Rapids (Minnesota)|Grand Rapids]], [[Minnesota]] – [[22. juuni]] [[1969]] [[London]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] filmi[[näitleja]], laulja ja [[vodevill]]i esineja. Ta oli üks Hollywoodi kuldajastu tuntumaid naisstaare, kelle ligi 45 aastat kestnud karjäär hõlmas filme, muusikalirolle, kontserte, televisiooni ja helisalvestisi. Garland alustas laval esinemist juba kaheaastaselt koos oma vanemate õdedega ansamblis [[The Gumm Sisters]]. 1935. aastal sõlmis ta lepingu filmistuudioga [[Metro-Goldwyn-Mayer]] (MGM),<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-18 |pealkiri=Judy Garland {{!}} Biography, Movies, Songs, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Judy-Garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> kus temast kujunes üks stuudio suurimaid noori tähti. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas ta 1939. aastal Dorothy Gale'i rolliga muusikalifilmis "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]". Filmis kõlanud laul "[[Over the Rainbow]]" kujunes üheks 20. sajandi tuntuimaks lauluks.<ref name=":0" /> [[Pilt:Judy Garland star HWF.JPG|pisi|Judy Garlandi täht [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l Vine Street 1715 aadressil on pühendatud tema filmitööle; teine täht [[Hollywood Boulevard]] 6764 aadressil tema helisalvestistele.]] 1940. ja 1950. aastatel mängis Garland paljudes edukates muusikalifilmides, sealhulgas "[[Meet Me in St. Louis]]", "[[Easter Parade]]", "[[The Harvey Girls]]" ja "[[A Star Is Born]]". Ta kandideeris kaks korda [[Oscar]]ile ning pälvis 1940. aastal alaealiste Oscari (Academy Juvenile Award) silmapaistva panuse eest noore näitlejana. Lisaks võitis ta [[Kuldgloobus]]e ja viis [[Grammy]] auhinda. Tema 1961. aasta kontsertsalvestis "[[Judy at Carnegie Hall]]" oli suur rahvusvaheline edu, püsides [[Billboard]]i albumiedetabelis üle 90 nädala, neist 13 nädalat esikohal. Album võitis aasta albumi ja parima naisvokaali esituse Grammy auhinna ning seda peetakse üheks kõigi aegade hinnatuimaks live-albumiks.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Garlandi eraelu saatsid terviseprobleemid ning sõltuvus ravimitest, mis mõjutasid tema karjääri viimaseid aastaid. Ta suri 47-aastaselt 1969. aastal Londonis.<ref name=":1" /> Tema tütar on [[Oscar]]iga pärjatud näitleja ja laulja [[Liza Minnelli]].<ref name=":1" /> Judy Garlandi elu ja karjääri põhjal valmis [[2019]]. aastal eluloofilm "[[Judy]]", mis keskendub tema elu viimastele kuudele ja kontserdisarjale Londonis 1968. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Judy“ näitab, et lastelt ei tohi lapsepõlve röövida |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88606673/judy-naitab-et-lastelt-ei-tohi-lapsepolve-roovida |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Garlandi kehastas filmis [[Renée Zellweger]], kes pälvis rolli eest [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]], [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind|BAFTA]] ja [[Screen Actors Guild Awards|Screen Actors Guildi auhinna]]. == Tunnustus == * 1939 – [[Academy Honorary Award]] * 1940 – [[Academy Juvenile Award]] * 1962 – [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind]] * 1997 – [[Grammy elutööauhind]] [[1999]]. aastal [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" tulemuste põhjal asub Garland naisfilmistaaride edetabelis kaheksandal kohal. == Valik filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused |- | 1929 | "[[The Big Revue]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[A Holiday in Storyland]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[The Wedding of Jack and Jill]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[Bubbles]]" | | | Lühifilm |- | 1935 | "[[La Fiesta de Santa Barbara]]" | | Iseendana | |- | 1936 | "[[Every Sunday]]" | | Judy | Lühifilm |- | 1936 | "[[Pigskin Parade]]" | | Betsy Booth | |- | 1937 | "[[Broadway Melody of 1938]]" | | Sally Lee | |- | 1937 | "[[Thoroughbreds Don't Cry]]" | | Cricket West | |- | 1937 | "Silent Night" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1938 | "[[Everybody Sing]]" | | Judy Bellaire | |- | 1938 | "[[Love Finds Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1938 | "[[Listen, Darling]]" | | Pinkie Wingate | |- | 1939 | "The Wizard of Oz" | "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" | Dorothy Gale | |- | 1939 | "[[Babes in Arms]]" | | Mickey Moran | |- | 1940 | "[[If I Forget You]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1940 | "[[Andy Hardy Meets Debutante]]" | | Betsy Booth | |- | 1940 | "[[Strike Up the Band (film)|Strike Up the Band]]" | | Mary Holden | |- | 1940 | "[[Little Nellie Kelly]]" | | Nellie Kelly / Nellie Kelly Jr. | Kaksikroll |- | 1941 | "[[Ziegfeld Girl]]" | | Susan Gallagher | |- | 1941 | "[[Life Begins for Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1941 | "[[Babes on Broadway]]" | | Penny Morris | |- | 1941 | "[[We Must Have Music]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1942 | "[[For Me and My Gal]]" | | Jo Hayden | |- | 1943 | "[[Presenting Lily Mars]]" | | Lily Mars | |- | 1943 | "[[Girl Crazy]]" | | Ginger Gray | |- | 1943 | "[[Thousands Cheer]]" | | Iseendana | |- | 1944 | "[[Meet Me in St. Louis]]" | | Esther Smith | |- | 1945 | "[[The Clock]]" | | Alice Maybery | |- | 1946 | "[[The Harvey Girls]]" | | Susan Bradley | |- | 1946 | "[[Ziegfeld Follies]]" | | Iseendana | |- | 1946 | "[[Till the Clouds Roll By]]" | | Marilyn Miller | Külalisesinemine |- | 1948 | "[[The Pirate]]" | "Piraat" | Manuela Alva | |- | 1948 | "[[Easter Parade]]" | | Hannah Brown | |- | 1948 | "[[Words and Music]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1949 | "In the Good Old Summertime" | "[[Vana hea suvi]]" | Veronica Fisher | |- | 1950 | "[[Summer Stock]]" | | Jane Falbury | |- | 1954 | "A Star Is Born" | "[[Täht on sündinud]]" | Esther Blodgett / Vicki Lester | |- | 1960 | "[[Pepe]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1961 | "Judgment at Nuremberg" | "[[Nürnbergi protsess (fim)|Nürnbergi protsess]]" | Irene Hoffmann-Wallner | |- | 1962 | "[[Gay Purr-ee]]" | | Mewsette | Hääl |- | 1963 | "[[A Child Is Waiting]]" | | Jean Hansen | |- | 1963 | "[[I Could Go On Singing]]" | | Jenny Bowman | |} == Diskograafia == === [[Stuudioalbum]]id === * 1955 – "[[Miss Show Business]]" * 1956 – "Judy" * 1957 – "Alone" * 1960 – "That's Entertainment!" * 1960 – "Judy Garland Sings Harold Arlen" * 1962 – "The Garland Touch" * 1964 – "Judy Garland Sings Jule Styne" * 1964 – "Just for Openers" * 1965 – "Judy at the Palace" * 1967 – "[[Judy Garland's Christmas Album]]" === Kontsertalbumid === * 1961 – "[[Judy at Carnegie Hall]]" * 1964 – "[[Judy in London]]" * 1967 – "[[Judy Garland at the Grove]]" === Tuntumaid laule === * "[[Over the Rainbow]]" (filmist "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]") * "[[The Trolley Song]]" (filmist "[[Meet Me in St. Louis]]") * "[[The Man That Got Away]]" (filmist "[[A Star Is Born]]") * "[[Get Happy]]" * "[[The Boy Next Door]]" == Isiklikku == Judy Garland oli viis korda abielus.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Judy Garland {{!}} Your official home for the latest Judy Garland news |url=https://judygarland.com/ |vaadatud=2026-07-23 |keel=en-US}}</ref> Tema esimene abikaasa oli muusik [[David Rose]], kellega ta oli abielus aastatel 1941–1944. 1945. aastal abiellus ta filmirežissöör [[Vincente Minnelli]]ga. Neil sündis 1946. aastal tütar [[Liza Minnelli]],<ref name=":2" /> kellest sai tunnustatud näitleja ja laulja. Garlandi ja Minnelli abielu lõppes 1951. aastal. 1952. aastal abiellus Garland ettevõtja ja produtsendi [[Sidney Luft]]iga. Neil sündis kaks last – tütar Lorna Luft (sündinud 1952) ja poeg Joey Luft (sündinud 1955).<ref name=":2" /> Paar lahutas 1965. aastal. 1965. aastal abiellus Garland näitleja [[Mark Herron]]iga, kuid abielu kestis vähem kui aasta. Tema viimane abikaasa oli muusik ja ööklubiomanik [[Mickey Deans]], kellega ta abiellus 1969. aasta märtsis. Garland suri sama aasta 22. juunil Londonis, olles 47-aastane. Garlandi eraelu saatsid aastaid terviseprobleemid ning sõltuvus retseptiravimitest. Ta suri Londonis barbituraatide juhusliku üledoosi tagajärjel.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Tema matused peeti [[New York|New Yorgis]].<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Pärast tema surma maeti Garland New Yorgi osariigis asuvale Ferncliffi kalmistule. [[2017]]. aastal maeti tema säilmed ümber [[Los Angeles]]es asuvale [[Hollywood Forever kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://judygarland.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Garland, Judy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1969]] tongd6jyerxuwy65j12dhj0hoqlm4yg 7200378 7200329 2026-07-23T14:59:22Z Mona 355 /* Kontsertalbumid */ 7200378 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Judy Garland in Presenting Lily Mars.jpg|pisi|Judy Garland (1943)]] '''Judy Garland''' (sünninimi '''Frances Ethel Gumm''';<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-08-29 |pealkiri=Judy Garland |url=https://www.biography.com/actors/judy-garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Biography |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1922]] [[Grand Rapids (Minnesota)|Grand Rapids]], [[Minnesota]] – [[22. juuni]] [[1969]] [[London]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] filmi[[näitleja]], laulja ja [[vodevill]]i esineja. Ta oli üks Hollywoodi kuldajastu tuntumaid naisstaare, kelle ligi 45 aastat kestnud karjäär hõlmas filme, muusikalirolle, kontserte, televisiooni ja helisalvestisi. Garland alustas laval esinemist juba kaheaastaselt koos oma vanemate õdedega ansamblis [[The Gumm Sisters]]. 1935. aastal sõlmis ta lepingu filmistuudioga [[Metro-Goldwyn-Mayer]] (MGM),<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-18 |pealkiri=Judy Garland {{!}} Biography, Movies, Songs, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Judy-Garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> kus temast kujunes üks stuudio suurimaid noori tähti. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas ta 1939. aastal Dorothy Gale'i rolliga muusikalifilmis "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]". Filmis kõlanud laul "[[Over the Rainbow]]" kujunes üheks 20. sajandi tuntuimaks lauluks.<ref name=":0" /> [[Pilt:Judy Garland star HWF.JPG|pisi|Judy Garlandi täht [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l Vine Street 1715 aadressil on pühendatud tema filmitööle; teine täht [[Hollywood Boulevard]] 6764 aadressil tema helisalvestistele.]] 1940. ja 1950. aastatel mängis Garland paljudes edukates muusikalifilmides, sealhulgas "[[Meet Me in St. Louis]]", "[[Easter Parade]]", "[[The Harvey Girls]]" ja "[[A Star Is Born]]". Ta kandideeris kaks korda [[Oscar]]ile ning pälvis 1940. aastal alaealiste Oscari (Academy Juvenile Award) silmapaistva panuse eest noore näitlejana. Lisaks võitis ta [[Kuldgloobus]]e ja viis [[Grammy]] auhinda. Tema 1961. aasta kontsertsalvestis "[[Judy at Carnegie Hall]]" oli suur rahvusvaheline edu, püsides [[Billboard]]i albumiedetabelis üle 90 nädala, neist 13 nädalat esikohal. Album võitis aasta albumi ja parima naisvokaali esituse Grammy auhinna ning seda peetakse üheks kõigi aegade hinnatuimaks live-albumiks.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Garlandi eraelu saatsid terviseprobleemid ning sõltuvus ravimitest, mis mõjutasid tema karjääri viimaseid aastaid. Ta suri 47-aastaselt 1969. aastal Londonis.<ref name=":1" /> Tema tütar on [[Oscar]]iga pärjatud näitleja ja laulja [[Liza Minnelli]].<ref name=":1" /> Judy Garlandi elu ja karjääri põhjal valmis [[2019]]. aastal eluloofilm "[[Judy]]", mis keskendub tema elu viimastele kuudele ja kontserdisarjale Londonis 1968. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Judy“ näitab, et lastelt ei tohi lapsepõlve röövida |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88606673/judy-naitab-et-lastelt-ei-tohi-lapsepolve-roovida |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Garlandi kehastas filmis [[Renée Zellweger]], kes pälvis rolli eest [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]], [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind|BAFTA]] ja [[Screen Actors Guild Awards|Screen Actors Guildi auhinna]]. == Tunnustus == * 1939 – [[Academy Honorary Award]] * 1940 – [[Academy Juvenile Award]] * 1962 – [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind]] * 1997 – [[Grammy elutööauhind]] [[1999]]. aastal [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" tulemuste põhjal asub Garland naisfilmistaaride edetabelis kaheksandal kohal. == Valik filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused |- | 1929 | "[[The Big Revue]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[A Holiday in Storyland]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[The Wedding of Jack and Jill]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[Bubbles]]" | | | Lühifilm |- | 1935 | "[[La Fiesta de Santa Barbara]]" | | Iseendana | |- | 1936 | "[[Every Sunday]]" | | Judy | Lühifilm |- | 1936 | "[[Pigskin Parade]]" | | Betsy Booth | |- | 1937 | "[[Broadway Melody of 1938]]" | | Sally Lee | |- | 1937 | "[[Thoroughbreds Don't Cry]]" | | Cricket West | |- | 1937 | "Silent Night" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1938 | "[[Everybody Sing]]" | | Judy Bellaire | |- | 1938 | "[[Love Finds Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1938 | "[[Listen, Darling]]" | | Pinkie Wingate | |- | 1939 | "The Wizard of Oz" | "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" | Dorothy Gale | |- | 1939 | "[[Babes in Arms]]" | | Mickey Moran | |- | 1940 | "[[If I Forget You]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1940 | "[[Andy Hardy Meets Debutante]]" | | Betsy Booth | |- | 1940 | "[[Strike Up the Band (film)|Strike Up the Band]]" | | Mary Holden | |- | 1940 | "[[Little Nellie Kelly]]" | | Nellie Kelly / Nellie Kelly Jr. | Kaksikroll |- | 1941 | "[[Ziegfeld Girl]]" | | Susan Gallagher | |- | 1941 | "[[Life Begins for Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1941 | "[[Babes on Broadway]]" | | Penny Morris | |- | 1941 | "[[We Must Have Music]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1942 | "[[For Me and My Gal]]" | | Jo Hayden | |- | 1943 | "[[Presenting Lily Mars]]" | | Lily Mars | |- | 1943 | "[[Girl Crazy]]" | | Ginger Gray | |- | 1943 | "[[Thousands Cheer]]" | | Iseendana | |- | 1944 | "[[Meet Me in St. Louis]]" | | Esther Smith | |- | 1945 | "[[The Clock]]" | | Alice Maybery | |- | 1946 | "[[The Harvey Girls]]" | | Susan Bradley | |- | 1946 | "[[Ziegfeld Follies]]" | | Iseendana | |- | 1946 | "[[Till the Clouds Roll By]]" | | Marilyn Miller | Külalisesinemine |- | 1948 | "[[The Pirate]]" | "Piraat" | Manuela Alva | |- | 1948 | "[[Easter Parade]]" | | Hannah Brown | |- | 1948 | "[[Words and Music]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1949 | "In the Good Old Summertime" | "[[Vana hea suvi]]" | Veronica Fisher | |- | 1950 | "[[Summer Stock]]" | | Jane Falbury | |- | 1954 | "A Star Is Born" | "[[Täht on sündinud]]" | Esther Blodgett / Vicki Lester | |- | 1960 | "[[Pepe]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1961 | "Judgment at Nuremberg" | "[[Nürnbergi protsess (fim)|Nürnbergi protsess]]" | Irene Hoffmann-Wallner | |- | 1962 | "[[Gay Purr-ee]]" | | Mewsette | Hääl |- | 1963 | "[[A Child Is Waiting]]" | | Jean Hansen | |- | 1963 | "[[I Could Go On Singing]]" | | Jenny Bowman | |} == Diskograafia == === [[Stuudioalbum]]id === * 1955 – "[[Miss Show Business]]" * 1956 – "Judy" * 1957 – "Alone" * 1960 – "That's Entertainment!" * 1960 – "Judy Garland Sings Harold Arlen" * 1962 – "The Garland Touch" * 1964 – "Judy Garland Sings Jule Styne" * 1964 – "Just for Openers" * 1965 – "Judy at the Palace" * 1967 – "[[Judy Garland's Christmas Album]]" === [[Kontsertalbum]]id === * 1961 – "[[Judy at Carnegie Hall]]" * 1964 – "[[Judy in London]]" * 1967 – "[[Judy Garland at the Grove]]" === Tuntumaid laule === * "[[Over the Rainbow]]" (filmist "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]") * "[[The Trolley Song]]" (filmist "[[Meet Me in St. Louis]]") * "[[The Man That Got Away]]" (filmist "[[A Star Is Born]]") * "[[Get Happy]]" * "[[The Boy Next Door]]" == Isiklikku == Judy Garland oli viis korda abielus.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Judy Garland {{!}} Your official home for the latest Judy Garland news |url=https://judygarland.com/ |vaadatud=2026-07-23 |keel=en-US}}</ref> Tema esimene abikaasa oli muusik [[David Rose]], kellega ta oli abielus aastatel 1941–1944. 1945. aastal abiellus ta filmirežissöör [[Vincente Minnelli]]ga. Neil sündis 1946. aastal tütar [[Liza Minnelli]],<ref name=":2" /> kellest sai tunnustatud näitleja ja laulja. Garlandi ja Minnelli abielu lõppes 1951. aastal. 1952. aastal abiellus Garland ettevõtja ja produtsendi [[Sidney Luft]]iga. Neil sündis kaks last – tütar Lorna Luft (sündinud 1952) ja poeg Joey Luft (sündinud 1955).<ref name=":2" /> Paar lahutas 1965. aastal. 1965. aastal abiellus Garland näitleja [[Mark Herron]]iga, kuid abielu kestis vähem kui aasta. Tema viimane abikaasa oli muusik ja ööklubiomanik [[Mickey Deans]], kellega ta abiellus 1969. aasta märtsis. Garland suri sama aasta 22. juunil Londonis, olles 47-aastane. Garlandi eraelu saatsid aastaid terviseprobleemid ning sõltuvus retseptiravimitest. Ta suri Londonis barbituraatide juhusliku üledoosi tagajärjel.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Tema matused peeti [[New York|New Yorgis]].<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Pärast tema surma maeti Garland New Yorgi osariigis asuvale Ferncliffi kalmistule. [[2017]]. aastal maeti tema säilmed ümber [[Los Angeles]]es asuvale [[Hollywood Forever kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://judygarland.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Garland, Judy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1969]] 9f4ttx1xzedx77pnasku4gj71az7mtm 7200415 7200378 2026-07-23T16:29:09Z Mona 355 7200415 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Judy Garland in Presenting Lily Mars.jpg|pisi|Judy Garland (1943)]] '''Judy Garland''' (sünninimi '''Frances Ethel Gumm''';<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-08-29 |pealkiri=Judy Garland |url=https://www.biography.com/actors/judy-garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Biography |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1922]] [[Grand Rapids (Minnesota)|Grand Rapids]], [[Minnesota]] – [[22. juuni]] [[1969]] [[London]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] filmi[[näitleja]], laulja ja [[vodevill]]i esineja. Ta oli üks Hollywoodi kuldajastu tuntumaid naisstaare, kelle ligi 45 aastat kestnud karjäär hõlmas filme, muusikalirolle, kontserte, televisiooni ja helisalvestisi. Garland alustas laval esinemist juba kaheaastaselt koos oma vanemate õdedega ansamblis [[The Gumm Sisters]]. 1935. aastal sõlmis ta lepingu filmistuudioga [[Metro-Goldwyn-Mayer]] (MGM),<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-18 |pealkiri=Judy Garland {{!}} Biography, Movies, Songs, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Judy-Garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> kus temast kujunes üks stuudio suurimaid noori tähti. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas ta 1939. aastal Dorothy Gale'i rolliga muusikalifilmis "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]". Filmis kõlanud laul "[[Over the Rainbow]]" kujunes üheks 20. sajandi tuntumaks lauluks.<ref name=":0" /> [[Pilt:Judy Garland star HWF.JPG|pisi|Judy Garlandi täht [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l Vine Street 1715 aadressil on pühendatud tema filmitööle; teine täht [[Hollywood Boulevard]] 6764 aadressil tema helisalvestistele.]] 1940. ja 1950. aastatel mängis Garland paljudes edukates muusikalifilmides, sealhulgas "[[Meet Me in St. Louis]]", "[[Easter Parade]]", "[[The Harvey Girls]]" ja "[[A Star Is Born]]". Ta kandideeris kaks korda [[Oscar]]ile ning pälvis 1940. aastal alaealiste Oscari (Academy Juvenile Award) silmapaistva panuse eest noore näitlejana. Lisaks võitis ta [[Kuldgloobus]]e ja viis [[Grammy]] auhinda. Tema 1961. aasta kontsertsalvestis "[[Judy at Carnegie Hall]]" oli suur rahvusvaheline edu, püsides [[Billboard]]i albumiedetabelis üle 90 nädala, neist 13 nädalat esikohal. Album võitis aasta albumi ja parima naisvokaali esituse Grammy auhinna ning seda peetakse üheks kõigi aegade hinnatuimaks live-albumiks.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Garlandi eraelu saatsid terviseprobleemid ning sõltuvus ravimitest, mis mõjutasid tema karjääri viimaseid aastaid. Ta suri 47-aastaselt 1969. aastal Londonis.<ref name=":1" /> Tema tütar on [[Oscar]]iga pärjatud näitleja ja laulja [[Liza Minnelli]].<ref name=":1" /> Judy Garlandi elu ja karjääri põhjal valmis [[2019]]. aastal eluloofilm "[[Judy]]", mis keskendub tema elu viimastele kuudele ja kontserdisarjale Londonis 1968. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Judy“ näitab, et lastelt ei tohi lapsepõlve röövida |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88606673/judy-naitab-et-lastelt-ei-tohi-lapsepolve-roovida |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Garlandi kehastas filmis [[Renée Zellweger]], kes pälvis rolli eest [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]], [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind|BAFTA]] ja [[Screen Actors Guild Awards|Screen Actors Guildi auhinna]]. == Tunnustus == * 1939 – [[Academy Honorary Award]] * 1940 – [[Academy Juvenile Award]] * 1962 – [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind]] * 1997 – [[Grammy elutööauhind]] [[1999]]. aastal [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" tulemuste põhjal asub Garland naisfilmistaaride edetabelis kaheksandal kohal. == Valik filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused |- | 1929 | "[[The Big Revue]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[A Holiday in Storyland]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[The Wedding of Jack and Jill]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[Bubbles]]" | | | Lühifilm |- | 1935 | "[[La Fiesta de Santa Barbara]]" | | Iseendana | |- | 1936 | "[[Every Sunday]]" | | Judy | Lühifilm |- | 1936 | "[[Pigskin Parade]]" | | Betsy Booth | |- | 1937 | "[[Broadway Melody of 1938]]" | | Sally Lee | |- | 1937 | "[[Thoroughbreds Don't Cry]]" | | Cricket West | |- | 1937 | "Silent Night" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1938 | "[[Everybody Sing]]" | | Judy Bellaire | |- | 1938 | "[[Love Finds Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1938 | "[[Listen, Darling]]" | | Pinkie Wingate | |- | 1939 | "The Wizard of Oz" | "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" | Dorothy Gale | |- | 1939 | "[[Babes in Arms]]" | | Mickey Moran | |- | 1940 | "[[If I Forget You]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1940 | "[[Andy Hardy Meets Debutante]]" | | Betsy Booth | |- | 1940 | "[[Strike Up the Band (film)|Strike Up the Band]]" | | Mary Holden | |- | 1940 | "[[Little Nellie Kelly]]" | | Nellie Kelly / Nellie Kelly Jr. | Kaksikroll |- | 1941 | "[[Ziegfeld Girl]]" | | Susan Gallagher | |- | 1941 | "[[Life Begins for Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1941 | "[[Babes on Broadway]]" | | Penny Morris | |- | 1941 | "[[We Must Have Music]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1942 | "[[For Me and My Gal]]" | | Jo Hayden | |- | 1943 | "[[Presenting Lily Mars]]" | | Lily Mars | |- | 1943 | "[[Girl Crazy]]" | | Ginger Gray | |- | 1943 | "[[Thousands Cheer]]" | | Iseendana | |- | 1944 | "[[Meet Me in St. Louis]]" | | Esther Smith | |- | 1945 | "[[The Clock]]" | | Alice Maybery | |- | 1946 | "[[The Harvey Girls]]" | | Susan Bradley | |- | 1946 | "[[Ziegfeld Follies]]" | | Iseendana | |- | 1946 | "[[Till the Clouds Roll By]]" | | Marilyn Miller | Külalisesinemine |- | 1948 | "[[The Pirate]]" | "Piraat" | Manuela Alva | |- | 1948 | "[[Easter Parade]]" | | Hannah Brown | |- | 1948 | "[[Words and Music]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1949 | "In the Good Old Summertime" | "[[Vana hea suvi]]" | Veronica Fisher | |- | 1950 | "[[Summer Stock]]" | | Jane Falbury | |- | 1954 | "A Star Is Born" | "[[Täht on sündinud]]" | Esther Blodgett / Vicki Lester | |- | 1960 | "[[Pepe]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1961 | "Judgment at Nuremberg" | "[[Nürnbergi protsess (fim)|Nürnbergi protsess]]" | Irene Hoffmann-Wallner | |- | 1962 | "[[Gay Purr-ee]]" | | Mewsette | Hääl |- | 1963 | "[[A Child Is Waiting]]" | | Jean Hansen | |- | 1963 | "[[I Could Go On Singing]]" | | Jenny Bowman | |} == Diskograafia == === [[Stuudioalbum]]id === * 1955 – "[[Miss Show Business]]" * 1956 – "Judy" * 1957 – "Alone" * 1960 – "That's Entertainment!" * 1960 – "Judy Garland Sings Harold Arlen" * 1962 – "The Garland Touch" * 1964 – "Judy Garland Sings Jule Styne" * 1964 – "Just for Openers" * 1965 – "Judy at the Palace" * 1967 – "[[Judy Garland's Christmas Album]]" === [[Kontsertalbum]]id === * 1961 – "[[Judy at Carnegie Hall]]" * 1964 – "[[Judy in London]]" * 1967 – "[[Judy Garland at the Grove]]" === Tuntumaid laule === * "[[Over the Rainbow]]" (filmist "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]") * "[[The Trolley Song]]" (filmist "[[Meet Me in St. Louis]]") * "[[The Man That Got Away]]" (filmist "[[A Star Is Born]]") * "[[Get Happy]]" * "[[The Boy Next Door]]" == Isiklikku == Judy Garland oli viis korda abielus.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Judy Garland {{!}} Your official home for the latest Judy Garland news |url=https://judygarland.com/ |vaadatud=2026-07-23 |keel=en-US}}</ref> Tema esimene abikaasa oli muusik [[David Rose]], kellega ta oli abielus aastatel 1941–1944. 1945. aastal abiellus ta filmirežissöör [[Vincente Minnelli]]ga. Neil sündis 1946. aastal tütar [[Liza Minnelli]],<ref name=":2" /> kellest sai tunnustatud näitleja ja laulja. Garlandi ja Minnelli abielu lõppes 1951. aastal. 1952. aastal abiellus Garland ettevõtja ja produtsendi [[Sidney Luft]]iga. Neil sündis kaks last – tütar Lorna Luft (sündinud 1952) ja poeg Joey Luft (sündinud 1955).<ref name=":2" /> Paar lahutas 1965. aastal. 1965. aastal abiellus Garland näitleja [[Mark Herron]]iga, kuid abielu kestis vähem kui aasta. Tema viimane abikaasa oli muusik ja ööklubiomanik [[Mickey Deans]], kellega ta abiellus 1969. aasta märtsis. Garland suri sama aasta 22. juunil Londonis, olles 47-aastane. Garlandi eraelu saatsid aastaid terviseprobleemid ning sõltuvus retseptiravimitest. Ta suri Londonis barbituraatide juhusliku üledoosi tagajärjel.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Tema matused peeti [[New York|New Yorgis]].<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Pärast tema surma maeti Garland New Yorgi osariigis asuvale Ferncliffi kalmistule. [[2017]]. aastal maeti tema säilmed ümber [[Los Angeles]]es asuvale [[Hollywood Forever kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://judygarland.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Garland, Judy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1969]] 11oe44si07r6y9opfv6dhlojq6vmamv 7200629 7200415 2026-07-24T05:52:56Z Mona 355 7200629 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Judy Garland in Presenting Lily Mars.jpg|pisi|Judy Garland (1943)]] '''Judy Garland''' (sünninimi '''Frances Ethel Gumm''';<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-08-29 |pealkiri=Judy Garland |url=https://www.biography.com/actors/judy-garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Biography |keel=en-US}}</ref> [[10. juuni]] [[1922]] [[Grand Rapids (Minnesota)|Grand Rapids]], [[Minnesota]] – [[22. juuni]] [[1969]] [[London]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] filmi[[näitleja]], laulja ja [[vodevill]]i esineja. Ta oli üks Hollywoodi kuldajastu tuntumaid naisstaare, kelle ligi 45 aastat kestnud karjäär hõlmas filme, muusikalirolle, kontserte, televisiooni ja helisalvestisi. Garland alustas laval esinemist juba kaheaastaselt koos oma vanemate õdedega ansamblis [[The Gumm Sisters]]. 1935. aastal sõlmis ta lepingu filmistuudioga [[Metro-Goldwyn-Mayer]] (MGM),<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-18 |pealkiri=Judy Garland {{!}} Biography, Movies, Songs, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Judy-Garland |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> kus temast kujunes üks stuudio suurimaid noori tähti. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas ta 1939. aastal Dorothy Gale'i rolliga muusikalifilmis "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]". Filmis kõlanud laul "[[Over the Rainbow]]" kujunes üheks 20. sajandi tuntumaks lauluks.<ref name=":0" /> [[Pilt:Judy Garland star HWF.JPG|pisi|Judy Garlandi täht [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l Vine Street 1715 aadressil on pühendatud tema filmitööle; teine täht [[Hollywood Boulevard]] 6764 aadressil tema helisalvestistele.]] 1940. ja 1950. aastatel mängis Garland paljudes edukates muusikalifilmides, sealhulgas "[[Meet Me in St. Louis]]", "[[Easter Parade]]", "[[The Harvey Girls]]" ja "[[A Star Is Born]]". Ta kandideeris kaks korda [[Oscar]]ile ning pälvis 1940. aastal alaealiste Oscari (Academy Juvenile Award) silmapaistva panuse eest noore näitlejana. Lisaks võitis ta [[Kuldgloobus]]e ja viis [[Grammy]] auhinda. Tema 1961. aasta kontsertsalvestis "[[Judy at Carnegie Hall]]" oli suur rahvusvaheline edu, püsides [[Billboard]]i albumiedetabelis üle 90 nädala, neist 13 nädalat esikohal. Album võitis aasta albumi ja parima naisvokaali esituse Grammy ning seda peetakse üheks kõigi aegade hinnatuimaks live-albumiks.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Garlandi eraelu saatsid terviseprobleemid ning sõltuvus ravimitest, mis mõjutasid tema karjääri viimaseid aastaid. Ta suri 47-aastaselt 1969. aastal Londonis.<ref name=":1" /> Tema tütar on [[Oscar]]iga pärjatud näitleja ja laulja [[Liza Minnelli]].<ref name=":1" /> Judy Garlandi elu ja karjääri põhjal valmis [[2019]]. aastal eluloofilm "[[Judy]]", mis keskendub tema elu viimastele kuudele ja kontserdisarjale Londonis 1968. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=„Judy“ näitab, et lastelt ei tohi lapsepõlve röövida |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88606673/judy-naitab-et-lastelt-ei-tohi-lapsepolve-roovida |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Garlandi kehastas filmis [[Renée Zellweger]], kes pälvis rolli eest [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i, [[Kuldgloobuse auhind|Kuldgloobuse]], [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind|BAFTA]] ja [[Screen Actors Guild Awards|Screen Actors Guildi auhinna]]. == Tunnustus == * 1939 – [[Academy Honorary Award]] * 1940 – [[Academy Juvenile Award]] * 1962 – [[Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind]] * 1997 – [[Grammy elutööauhind]] [[1999]]. aastal [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] avaldatud edetabeli "[[AFI's 100 Years...100 Stars]]" tulemuste põhjal asub Garland naisfilmistaaride edetabelis kaheksandal kohal. == Valik filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Film ! style="background:#B0C4DE;" | Eestikeelne pealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Roll ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused |- | 1929 | "[[The Big Revue]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[A Holiday in Storyland]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[The Wedding of Jack and Jill]]" | | | Lühifilm |- | 1929 | "[[Bubbles]]" | | | Lühifilm |- | 1935 | "[[La Fiesta de Santa Barbara]]" | | Iseendana | |- | 1936 | "[[Every Sunday]]" | | Judy | Lühifilm |- | 1936 | "[[Pigskin Parade]]" | | Betsy Booth | |- | 1937 | "[[Broadway Melody of 1938]]" | | Sally Lee | |- | 1937 | "[[Thoroughbreds Don't Cry]]" | | Cricket West | |- | 1937 | "Silent Night" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1938 | "[[Everybody Sing]]" | | Judy Bellaire | |- | 1938 | "[[Love Finds Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1938 | "[[Listen, Darling]]" | | Pinkie Wingate | |- | 1939 | "The Wizard of Oz" | "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]" | Dorothy Gale | |- | 1939 | "[[Babes in Arms]]" | | Mickey Moran | |- | 1940 | "[[If I Forget You]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1940 | "[[Andy Hardy Meets Debutante]]" | | Betsy Booth | |- | 1940 | "[[Strike Up the Band (film)|Strike Up the Band]]" | | Mary Holden | |- | 1940 | "[[Little Nellie Kelly]]" | | Nellie Kelly / Nellie Kelly Jr. | Kaksikroll |- | 1941 | "[[Ziegfeld Girl]]" | | Susan Gallagher | |- | 1941 | "[[Life Begins for Andy Hardy]]" | | Betsy Booth | |- | 1941 | "[[Babes on Broadway]]" | | Penny Morris | |- | 1941 | "[[We Must Have Music]]" | | Iseendana | Lühifilm |- | 1942 | "[[For Me and My Gal]]" | | Jo Hayden | |- | 1943 | "[[Presenting Lily Mars]]" | | Lily Mars | |- | 1943 | "[[Girl Crazy]]" | | Ginger Gray | |- | 1943 | "[[Thousands Cheer]]" | | Iseendana | |- | 1944 | "[[Meet Me in St. Louis]]" | | Esther Smith | |- | 1945 | "[[The Clock]]" | | Alice Maybery | |- | 1946 | "[[The Harvey Girls]]" | | Susan Bradley | |- | 1946 | "[[Ziegfeld Follies]]" | | Iseendana | |- | 1946 | "[[Till the Clouds Roll By]]" | | Marilyn Miller | Külalisesinemine |- | 1948 | "[[The Pirate]]" | "Piraat" | Manuela Alva | |- | 1948 | "[[Easter Parade]]" | | Hannah Brown | |- | 1948 | "[[Words and Music]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1949 | "In the Good Old Summertime" | "[[Vana hea suvi]]" | Veronica Fisher | |- | 1950 | "[[Summer Stock]]" | | Jane Falbury | |- | 1954 | "A Star Is Born" | "[[Täht on sündinud]]" | Esther Blodgett / Vicki Lester | |- | 1960 | "[[Pepe]]" | | Iseendana | Külalisesinemine |- | 1961 | "Judgment at Nuremberg" | "[[Nürnbergi protsess (fim)|Nürnbergi protsess]]" | Irene Hoffmann-Wallner | |- | 1962 | "[[Gay Purr-ee]]" | | Mewsette | Hääl |- | 1963 | "[[A Child Is Waiting]]" | | Jean Hansen | |- | 1963 | "[[I Could Go On Singing]]" | | Jenny Bowman | |} == Diskograafia == === [[Stuudioalbum]]id === * 1955 – "[[Miss Show Business]]" * 1956 – "Judy" * 1957 – "Alone" * 1960 – "That's Entertainment!" * 1960 – "Judy Garland Sings Harold Arlen" * 1962 – "The Garland Touch" * 1964 – "Judy Garland Sings Jule Styne" * 1964 – "Just for Openers" * 1965 – "Judy at the Palace" * 1967 – "[[Judy Garland's Christmas Album]]" === [[Kontsertalbum]]id === * 1961 – "[[Judy at Carnegie Hall]]" * 1964 – "[[Judy in London]]" * 1967 – "[[Judy Garland at the Grove]]" === Tuntumaid laule === * "[[Over the Rainbow]]" (filmist "[[Võlur Oz (film 1939)|Võlur Oz]]") * "[[The Trolley Song]]" (filmist "[[Meet Me in St. Louis]]") * "[[The Man That Got Away]]" (filmist "[[A Star Is Born]]") * "[[Get Happy]]" * "[[The Boy Next Door]]" == Isiklikku == Judy Garland oli viis korda abielus.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Judy Garland {{!}} Your official home for the latest Judy Garland news |url=https://judygarland.com/ |vaadatud=2026-07-23 |keel=en-US}}</ref> Tema esimene abikaasa oli muusik [[David Rose]], kellega ta oli abielus aastatel 1941–1944. 1945. aastal abiellus ta filmirežissöör [[Vincente Minnelli]]ga. Neil sündis 1946. aastal tütar [[Liza Minnelli]],<ref name=":2" /> kellest sai tunnustatud näitleja ja laulja. Garlandi ja Minnelli abielu lõppes 1951. aastal. 1952. aastal abiellus Garland ettevõtja ja produtsendi [[Sidney Luft]]iga. Neil sündis kaks last – tütar Lorna Luft (sündinud 1952) ja poeg Joey Luft (sündinud 1955).<ref name=":2" /> Paar lahutas 1965. aastal. 1965. aastal abiellus Garland näitleja [[Mark Herron]]iga, kuid abielu kestis vähem kui aasta. Tema viimane abikaasa oli muusik ja ööklubiomanik [[Mickey Deans]], kellega ta abiellus 1969. aasta märtsis. Garland suri sama aasta 22. juunil Londonis, olles 47-aastane. Garlandi eraelu saatsid aastaid terviseprobleemid ning sõltuvus retseptiravimitest. Ta suri Londonis barbituraatide juhusliku üledoosi tagajärjel.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Tema matused peeti [[New York|New Yorgis]].<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Pärast tema surma maeti Garland New Yorgi osariigis asuvale Ferncliffi kalmistule. [[2017]]. aastal maeti tema säilmed ümber [[Los Angeles]]es asuvale [[Hollywood Forever kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://judygarland.com/ Koduleht] * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Garland, Judy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1969]] bbkx5ynq7byb002bjjtov2oyrdjtozn 0 270810 7200587 5850292 2026-07-23T22:43:46Z Sumo tomus 233342 Pilt 7200587 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = DeAndre Jordan | pilt = DeAndre Jordan warmup 20131118 Clippers v Grizzles.jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = ameeriklane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1988|7|21}} | sünnikoht = [[Houston]], [[Texas]], [[USA]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 211 cm | kaal = 120 kg | positsioon = keskmängija | karjäär = | liiga = [[NBA]] | klubi = [[Brooklyn Nets]]<br> (2019. aastast) | number = | endised_klubid = [[Los Angeles Clippers]]<br> (2008–2018)<br>[[Dallas Mavericks]]<br> (2018–2019)<br>[[New York Knicks]]<br> (2019) | koondis = [[USA]] | autasud = | agent = | NBA_karjäär = | punktid = | lauapallid = | söödud = | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[Korvpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} }} [[File:Blake Griffin brings ball up 20131118 Clippers v Grizzles.jpg|thumb|right|[[Blake Griffin]] ja Jordan (2013).] '''Hyland DeAndre Jordan''' (sündinud [[21. juuli]]l [[1988]] [[Houston]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] elukutseline [[korvpall]]ur, kes mängib 2019. aastast [[NBA]] klubis [[Brooklyn Nets]]. Jordan on USA koondisega tulnud [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016. aastal olümpiavõitjaks]]. ==NBA karjäär== 2008. aasta NBA ''draft'''ist 35. valikuna [[Los Angeles Clippers]]isse värvatud Jordan mängis esimese koduklubi eest kümme aastat, tuues selle ajaga keskmiselt 9,4 punkti ja 10,7 lauapalli mängus. Jordan oli hooaegadel 2013/14 ja 2014/15 NBA parim lauavõitleja, kui noppis keskmiselt vastavalt 13,6 ja 15 lauapalli mängus. 2018. aasta suvel siirdus Jordan [[Dallas Mavericks]]i, kuid vahetati juba 2019. aasta jaanuaris edasi [[New York Knicks]]i. 2019. aasta suvel liitus Jordan oma praeguse koduklubi [[Brooklyn Nets]]iga. ==Saavutused== * [[NBA tähtede mäng]] (2017) * 1 kord valitud NBA sümboolsesse 1. viisikusse (2016) * 2 korda valitud NBA sümboolsesse 3. viisikusse (2015, 2017) * 2 korda valitud NBA sümboolsesse 1. kaitseviisikusse (2015, 2016) * 2-kordne NBA hooaja parim lauavõitleja (2014, 2015) ==Rahvuskoondis== Jordan tuli [[USA korvpallikoondis]]ega [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016. aastal olümpiavõitjaks]]. ==Välislingid== * [https://www.nba.com/player/201599 DeAndre Jordan – NBA.com] * [https://www.basketball-reference.com/players/j/jordade01.html DeAndre Jordan – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Jordan, DeAndre}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] sgcddk19wsylm5iit74km7plwl4lijy 7200588 7200587 2026-07-23T22:44:19Z Sumo tomus 233342 7200588 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = DeAndre Jordan | pilt = DeAndre Jordan warmup 20131118 Clippers v Grizzles.jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = ameeriklane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1988|7|21}} | sünnikoht = [[Houston]], [[Texas]], [[USA]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 211 cm | kaal = 120 kg | positsioon = keskmängija | karjäär = | liiga = [[NBA]] | klubi = [[Brooklyn Nets]]<br> (2019. aastast) | number = | endised_klubid = [[Los Angeles Clippers]]<br> (2008–2018)<br>[[Dallas Mavericks]]<br> (2018–2019)<br>[[New York Knicks]]<br> (2019) | koondis = [[USA]] | autasud = | agent = | NBA_karjäär = | punktid = | lauapallid = | söödud = | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[Korvpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} }} [[File:Blake Griffin brings ball up 20131118 Clippers v Grizzles.jpg|thumb|right|[[Blake Griffin]] ja Jordan (2013).]] '''Hyland DeAndre Jordan''' (sündinud [[21. juuli]]l [[1988]] [[Houston]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] elukutseline [[korvpall]]ur, kes mängib 2019. aastast [[NBA]] klubis [[Brooklyn Nets]]. Jordan on USA koondisega tulnud [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016. aastal olümpiavõitjaks]]. ==NBA karjäär== 2008. aasta NBA ''draft'''ist 35. valikuna [[Los Angeles Clippers]]isse värvatud Jordan mängis esimese koduklubi eest kümme aastat, tuues selle ajaga keskmiselt 9,4 punkti ja 10,7 lauapalli mängus. Jordan oli hooaegadel 2013/14 ja 2014/15 NBA parim lauavõitleja, kui noppis keskmiselt vastavalt 13,6 ja 15 lauapalli mängus. 2018. aasta suvel siirdus Jordan [[Dallas Mavericks]]i, kuid vahetati juba 2019. aasta jaanuaris edasi [[New York Knicks]]i. 2019. aasta suvel liitus Jordan oma praeguse koduklubi [[Brooklyn Nets]]iga. ==Saavutused== * [[NBA tähtede mäng]] (2017) * 1 kord valitud NBA sümboolsesse 1. viisikusse (2016) * 2 korda valitud NBA sümboolsesse 3. viisikusse (2015, 2017) * 2 korda valitud NBA sümboolsesse 1. kaitseviisikusse (2015, 2016) * 2-kordne NBA hooaja parim lauavõitleja (2014, 2015) ==Rahvuskoondis== Jordan tuli [[USA korvpallikoondis]]ega [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016. aastal olümpiavõitjaks]]. ==Välislingid== * [https://www.nba.com/player/201599 DeAndre Jordan – NBA.com] * [https://www.basketball-reference.com/players/j/jordade01.html DeAndre Jordan – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Jordan, DeAndre}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] qpx0ew4yhsimuqtnjpmesianv3d7fc5 0 273518 7200527 5572882 2026-07-23T20:17:47Z SajoR 58030 7200527 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bischof Dinkel Augsburg 1870 klein.jpg|pisi]] [[Fail:Coat of arms of Pankratius von Dinkel.svg|pisi]] '''Pankratius von Dinkel''' ([[9. veebruar]] [[1811]] [[Staffelstein]] – [[8. oktoober]] [[1894]] [[Augsburg]]) oli saksa vaimulik. Alates 1858. aastast kuni surmani oli ta [[Augsburgi piiskop]]. {{JÄRJESTA:Dinkel, Pankratius von}} [[Kategooria:Saksamaa katoliku piiskopid]] [[Kategooria:Sündinud 1811]] [[Kategooria:Surnud 1894]] g18mgqm5f647finuhu7w6szos1j37ga 0 276761 7200528 6859418 2026-07-23T20:25:14Z Raamaturott 56450 7200528 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Uue Testamendi tegelasest; küla kohta Eestis vaata [[Maarja-Magdaleena]]; teiste tähenduste kohta vaata [[Maarja Magdaleena (täpsustus)]].}} '''Maarja Magdalast''' ehk '''Maarja Magdaleena''' oli jõukast perekonnast pärit naine, kes kuulus [[Uus Testament|Uue Testamendi]] andmetel [[Jeesus]]e lähikonda. Maarja Magdalast oli jeesusliikumise tähtsaim naisesindaja, naisterühma juht. Jeesus sõi õpilastega tema majas viimase söögikorra enne kinnivõtmist. Tema majas ([[ülemine tuba|ülemises toas]]) kogunesid Jeesuse sõbrad, Jeruusalemmast ja lähiümbrusest, pühapäeviti õhtust sööma. Magdala Maarja maja sai [[Jeruusalemma algkogudus]]e keskuseks. Uue Testamendi välise, [[Nag Hammadi kirjad|Nag Hammadi]]st leitud [[Filippuse evangeelium]]i käsikirja järgi, Jeesus suudles Magdala Maarjat suule ja teised õpilased olid selle peale kadedad, sest tahtsid ise tähtsuselt esimesed olla (Nag Hammadi Codex (NHC) II,3 111 rida 33-36<ref>Uku Masing. ''Filippose evangeelium''. 2005:54.</ref>). [[Tooma evangeelium]]i viimases peatükis (114) Simon [[Peetrus]] tahab Marihami (Maaria Magdalast) minema ajada ja ütleb tema kohta vaenuliku märkuse: ''Naised ei vääri elu''. Jeesus vastab, et naised ja mehed on taevariigis võrdsed (NHC II,2 lõik 114). Tema nimi osutab, et ta oli pärit Magdalast, jõukast tööstuskülast Galilea järve läänekaldal. Magdala oli esimesel sajandil õitsev kalastus-, paadiehitus- ja kauplemiskeskus. "Maarja" (Mariam) oli ja on sageliesinev naisenimi. Uues Testamendis on mitmeid Maarjaid. Lisades tema nimele Magdalast (Magdaleena), osutasid autorid, millist Maarjat nad silmas peavad. Maarja Magdalast rändas koos Jeesusega ja saatis Jeesust Jeruusalemma, kui Ta viimast korda sinna naasis. Ei ole mitte mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks olnud prostituut. Sellised arvamused Maarja Magdaleena pärimuse teisendites on üle võetud Egiptuse Maarja elukäigust, rahvasuus on kaks Maarjat segi läinud. Egiptuse Maarja oli endine hoor. Magdala Maarjast aeti hoopis "seitse kurja vaimu välja" (Lk 8:2). Prostituudiks pidamine ulatub tõenäoliselt tagasi [[Gregorius Suur]]eni, kes avaldas arvamust, et Maarjat võiks samastada nimetu naisega, kes pesi oma pisaratega Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega. Maarjat Magdalast samastatakse hoopis [[Luuka evangeelium]]i Johannaga, kus käsikirjade ümberkirjutaja kahel korral eksis või tegi eksliku paranduse. Algselt oli kirjas ''Maarja Magdalast Johannese ema'', mitte ''Maarja Magdalast ja Johanna''. Osades käsikirjades "ja" puudub (Lk 8:3, 24:10). Maarja Magdalast oli kohal ristilöömisel (Mk 15:40.47; Mt 27:56.61; Jh 19:25) ja ta oli esimene kellele Jeesus ilmus (Mt 28:16-20; Jh 20:19-29) peale ristilöömist. Tänapäeval samastatakse Maarja Magdalast ema [[Klopas]]e ([[Joosep]]i venna) teise naisega. Th. Zahn, W. Hartke jt Jeesuse perekonna uurijad samastavad Maarja Magdalast ka Maarjaga, kes oli [[Marta (piiblitegelane)|Marta]] ja [[Laatsarus]]e õde. Selle arusaama järgi abiellus [[Joosep]]i vend (Jeesuse onu) Klopas naisega, kelle nime me ei tea (võis olla nn Maarja Galileast). Sellel naisel oli esimesest abielust 3 last (Laatsarus, Marta ja Maarja Magdalast). See naine sünnitas Klopasele veel 2 last ([[Simeon]] ja Maarja "see teine"). Maarja Magdalast esineb tegelasena paljudes algkristlikes ja gnostilistes teostes: [[Maarja evangeelium]]is, [[Tooma evangeelium]]is ([[NHC]] II,2), teoses "Sophia Jesu Christi" (NHC III,4), "Päästja dialoogis" (NHC III,5), "1. Jaakobuse apokalüpsises" (NHC V,3), [[Filippuse evangeelium]]is (NHC II,3), "[[Pistis Sophia]]s" ja manilaste lauluraamatus. See näitab, kui oluline oli naine, Maarja Magdalast, gnostilistes ja algkristlikes rühmitustes. Maarja Magdalast ja [[Peetrus]]e konflikt leidub [[Maarja evangeelium]]is ja gnostilises teoses "Pistis Sophia". Viimases lausa kahes kohas. Esmalt (ptk 36) kaebab Peetrus Jeesusele Maarja peale, et "nemad" (st Peetrus ja teised meesõpilased) ei suuda Maarjat taluda, sest ta kasutab iga võimalust, et rääkida, ja ei lase rääkida teistel. Teises kohas palub Peetrus Jeesust, et naisõpilased lõpetaksid küsimuste esitamise, et ka meesõpilased küsida saaksid, mispeale Jeesus palub Maarjat ja teisi naisõpilasi, et need annaksid ka meestele võimaluse küsimusi esitada (ptk 146). Peetruse ja Maarja Magdalast konfliktidest jutustav pärimus kajastab Maarja väitlusi naise positsiooni üle algkristluses. Eriti kehtib see [[Maarja evangeelium]]i puhul. Peetrus esindab selles pärimuses ringkonda, milles kaheldi naiste ja meeste võrdsuses ilmutuse vastuvõtmise võime ja pääste suhtes (milles ei ole antiikühiskonna mehekeskset loomust arvestades midagi imelikku). Gnostilistes rühmades suhtuti naistesse paremini ja vabamalt kui kujunevas "enamuskirikus". Paljud renessansi- ja barokiaegsed kunstnikud on kujutanud püha õhtusöömaaja piltidel Maarja Magdaleenat Jeesuse kõrval istumas või Jeesusele naalduva või tema süles olevana (nt [[Leonardo da Vinci]] "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", Jaume Huguet, Giotto di Bondone jt teosed). ==Vaata ka== *[[Maarja evangeelium]] *[[Jeesuse sugulased]] *"[[Pattu kahetsev Magdaleena]]" == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Karl Immaanuel. ''Maarja Magdaleena evangeelium''. Eesti keeles 1998. [[Kategooria:Uue testamendi inimesed]] [[Kategooria:Religiooniteadus]] i70t5r3mrpvgx0p9l1mmoxt2mo4b661 7200568 7200528 2026-07-23T22:06:12Z Sumo tomus 233342 Pilt 7200568 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Uue Testamendi tegelasest; küla kohta Eestis vaata [[Maarja-Magdaleena]]; teiste tähenduste kohta vaata [[Maarja Magdaleena (täpsustus)]].}} [[File:Maria Magdalene icon.jpg|thumb]] '''Maarja Magdalast''' ehk '''Maarja Magdaleena''' oli jõukast perekonnast pärit naine, kes kuulus [[Uus Testament|Uue Testamendi]] andmetel [[Jeesus]]e lähikonda. Maarja Magdalast oli jeesusliikumise tähtsaim naisesindaja, naisterühma juht. Jeesus sõi õpilastega tema majas viimase söögikorra enne kinnivõtmist. Tema majas ([[ülemine tuba|ülemises toas]]) kogunesid Jeesuse sõbrad, Jeruusalemmast ja lähiümbrusest, pühapäeviti õhtust sööma. Magdala Maarja maja sai [[Jeruusalemma algkogudus]]e keskuseks. Uue Testamendi välise, [[Nag Hammadi kirjad|Nag Hammadi]]st leitud [[Filippuse evangeelium]]i käsikirja järgi, Jeesus suudles Magdala Maarjat suule ja teised õpilased olid selle peale kadedad, sest tahtsid ise tähtsuselt esimesed olla (Nag Hammadi Codex (NHC) II,3 111 rida 33-36<ref>Uku Masing. ''Filippose evangeelium''. 2005:54.</ref>). [[Tooma evangeelium]]i viimases peatükis (114) Simon [[Peetrus]] tahab Marihami (Maaria Magdalast) minema ajada ja ütleb tema kohta vaenuliku märkuse: ''Naised ei vääri elu''. Jeesus vastab, et naised ja mehed on taevariigis võrdsed (NHC II,2 lõik 114). Tema nimi osutab, et ta oli pärit Magdalast, jõukast tööstuskülast Galilea järve läänekaldal. Magdala oli esimesel sajandil õitsev kalastus-, paadiehitus- ja kauplemiskeskus. "Maarja" (Mariam) oli ja on sageliesinev naisenimi. Uues Testamendis on mitmeid Maarjaid. Lisades tema nimele Magdalast (Magdaleena), osutasid autorid, millist Maarjat nad silmas peavad. Maarja Magdalast rändas koos Jeesusega ja saatis Jeesust Jeruusalemma, kui Ta viimast korda sinna naasis. Ei ole mitte mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks olnud prostituut. Sellised arvamused Maarja Magdaleena pärimuse teisendites on üle võetud Egiptuse Maarja elukäigust, rahvasuus on kaks Maarjat segi läinud. Egiptuse Maarja oli endine hoor. Magdala Maarjast aeti hoopis "seitse kurja vaimu välja" (Lk 8:2). Prostituudiks pidamine ulatub tõenäoliselt tagasi [[Gregorius Suur]]eni, kes avaldas arvamust, et Maarjat võiks samastada nimetu naisega, kes pesi oma pisaratega Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega. Maarjat Magdalast samastatakse hoopis [[Luuka evangeelium]]i Johannaga, kus käsikirjade ümberkirjutaja kahel korral eksis või tegi eksliku paranduse. Algselt oli kirjas ''Maarja Magdalast Johannese ema'', mitte ''Maarja Magdalast ja Johanna''. Osades käsikirjades "ja" puudub (Lk 8:3, 24:10). Maarja Magdalast oli kohal ristilöömisel (Mk 15:40.47; Mt 27:56.61; Jh 19:25) ja ta oli esimene kellele Jeesus ilmus (Mt 28:16-20; Jh 20:19-29) peale ristilöömist. Tänapäeval samastatakse Maarja Magdalast ema [[Klopas]]e ([[Joosep]]i venna) teise naisega. Th. Zahn, W. Hartke jt Jeesuse perekonna uurijad samastavad Maarja Magdalast ka Maarjaga, kes oli [[Marta (piiblitegelane)|Marta]] ja [[Laatsarus]]e õde. Selle arusaama järgi abiellus [[Joosep]]i vend (Jeesuse onu) Klopas naisega, kelle nime me ei tea (võis olla nn Maarja Galileast). Sellel naisel oli esimesest abielust 3 last (Laatsarus, Marta ja Maarja Magdalast). See naine sünnitas Klopasele veel 2 last ([[Simeon]] ja Maarja "see teine"). Maarja Magdalast esineb tegelasena paljudes algkristlikes ja gnostilistes teostes: [[Maarja evangeelium]]is, [[Tooma evangeelium]]is ([[NHC]] II,2), teoses "Sophia Jesu Christi" (NHC III,4), "Päästja dialoogis" (NHC III,5), "1. Jaakobuse apokalüpsises" (NHC V,3), [[Filippuse evangeelium]]is (NHC II,3), "[[Pistis Sophia]]s" ja manilaste lauluraamatus. See näitab, kui oluline oli naine, Maarja Magdalast, gnostilistes ja algkristlikes rühmitustes. Maarja Magdalast ja [[Peetrus]]e konflikt leidub [[Maarja evangeelium]]is ja gnostilises teoses "Pistis Sophia". Viimases lausa kahes kohas. Esmalt (ptk 36) kaebab Peetrus Jeesusele Maarja peale, et "nemad" (st Peetrus ja teised meesõpilased) ei suuda Maarjat taluda, sest ta kasutab iga võimalust, et rääkida, ja ei lase rääkida teistel. Teises kohas palub Peetrus Jeesust, et naisõpilased lõpetaksid küsimuste esitamise, et ka meesõpilased küsida saaksid, mispeale Jeesus palub Maarjat ja teisi naisõpilasi, et need annaksid ka meestele võimaluse küsimusi esitada (ptk 146). Peetruse ja Maarja Magdalast konfliktidest jutustav pärimus kajastab Maarja väitlusi naise positsiooni üle algkristluses. Eriti kehtib see [[Maarja evangeelium]]i puhul. Peetrus esindab selles pärimuses ringkonda, milles kaheldi naiste ja meeste võrdsuses ilmutuse vastuvõtmise võime ja pääste suhtes (milles ei ole antiikühiskonna mehekeskset loomust arvestades midagi imelikku). Gnostilistes rühmades suhtuti naistesse paremini ja vabamalt kui kujunevas "enamuskirikus". Paljud renessansi- ja barokiaegsed kunstnikud on kujutanud püha õhtusöömaaja piltidel Maarja Magdaleenat Jeesuse kõrval istumas või Jeesusele naalduva või tema süles olevana (nt [[Leonardo da Vinci]] "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", Jaume Huguet, Giotto di Bondone jt teosed). ==Vaata ka== *[[Maarja evangeelium]] *[[Jeesuse sugulased]] *"[[Pattu kahetsev Magdaleena]]" == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Karl Immaanuel. ''Maarja Magdaleena evangeelium''. Eesti keeles 1998. [[Kategooria:Uue testamendi inimesed]] [[Kategooria:Religiooniteadus]] ru98r7o55ntingg59vumghqyo4rr9ec 0 277693 7200388 7192154 2026-07-23T15:18:40Z Amherst99 15496 7200388 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ra)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ra". ==Raa== *[[Enn Raa]], eesti laulja (1910–1962) *[[Helle Raa]], eesti näitleja (1908–1990) *[[Carl Raab]], Tallinna Toomkiriku Rootsi koguduse pastor (1667–1711) *[[Dominic Raab]], Suurbritannia poliitik (1974–) *[[Stefan Raab]], saksa ajakirjanik (1966–) *[[Susanne Raab]], Austria jurist ja poliitik (1984–) *[[Moritz Raack]], Tartu üliõpilane (1907–1932) *[[Gerda Elfriede Raadi]], eesti filoloog (1900–1985) *[[Alfred Raadik]], eesti koreograaf ja rahvatantsupedagoog (1918–1998) *[[Algus Raadik]], eesti kommunist (1906–1964) *[[Andrus Raadik]], eesti võrkpallur (1986–) *[[Anton Raadik]], eesti poksija (1917–1999) *[[Egle Raadik]], eesti ajakirjanik ja toimetaja (1981–) *[[Elmo Raadik]], eesti arhitektuuriajaloolane (1925–1969) *[[Haivi Raadik]], eesti metallikunstnik (1930–2013) *[[Indrek Raadik]], eesti laulja (1975–) *[[Maire Raadik]], eesti keelekorraldaja ja keeleteadlane (1963–) *[[Niina Raadik]], eesti koreograaf ja tantsupedagoog (1924–2016) *[[Pille Raadik]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Rain Raadik]], eesti korvpallur (1989–) *[[Tarmo Ain Raadik]], eesti ihtüoloog (1962–) *[[Toomas Raadik]], eesti korvpallur (1990–) *[[Tõnu Raadik]] (1957–) *[[Ülle Raadik]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *[[Lembi-Merike Raado]], eesti tehnikateadlane (1942–) *[[Andres Raag]], eesti näitleja (1970–) *[[Argo Raag]], eesti maadleja (1972–) *[[Arno Raag]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1904–1985) *[[Ere Raag]], eesti raamatukogundustegelane (1947–) *[[Harri Raag]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1913–1990) *[[Ilmar Raag]], eesti filmitegija (1968–) *[[Nikolai Raag]], eesti õigeusu vaimulik (1888–1983) *[[Raimo Raag]], eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane (1953–) *[[Valvo Raag]], eesti füüsik (1936–2011) *[[Virve Raag]], eesti fennougrist (1954–) *[[Vitali Raag]], Eesti tehnikateadlane (1929–) *[[Harri Raaga]], eesti arst (1925–1992) *[[Garri Raagmaa]], eesti inimgeograaf (1966–) *[[Vello Raagmets]], eesti loomaarstiteadlane (1933–2020) *[[Ain Raal]], eesti proviisor ja ravimtaimede uurija (1961–) *[[Elmar Raal]], eesti õigusteadlane (1927–1970) *[[Merle Raaliste]], eesti sõudja (1986–) *[[Villem Raam]], eesti kunstiteadlane (1910–1996) *[[Voldemar Raam]], eesti pedagoog (1880–1946) *[[Helmut Raamat]], kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1934–) *[[Helvi Raamat]], eesti laulja (sopran) ja filmiprodutsent (1947–) *[[Rein Raamat]], eesti filmilavastaja (1931–) *[[Rein Raamat (füüsik)|Rein Raamat]], eesti füüsik (1941–2022) *[[Jaan Raamot]], Venemaa keisririigi (IV Riigiduuma) ja Eesti poliitik (1873–1927) *[[Mari Raamot]], eesti naisliikumise tegelane (1872–1966) *[[Tõnis Raamot]], eesti tehnikateadlane (1932–2000) *[[Pedro van Raamsdonk]], endine Hollandi poksija (1960–) *[[Antti Raanta]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Erkki Raappana]], Soome ohvitser (1893–1962) *[[Erkki Raasuke]], eesti pangandustegelane (1971–) *[[Marko Raat]], eesti filmilavastaja (1973–) *[[Aleksandra Raatma]], eesti arst (1901–1967) *[[Ernst Raatma]], eesti poliitik (1891–1959) *[[Salme Raatma]], eesti lastekirjanik (1915–2008) *[[Mait Raava]], eesti psühholoog (1962–) *[[Doris Kristina Raave]], eesti näitleja *[[Henn Raave]], eesti põllumajandusteadlane (1959–) *[[Henrik Raave]], eesti laulja (1979–) *[[Kalev Raave]], Eesti majandustegelane, poliitik ja vaimulik (1926–2004) *[[Lembit Raave]], eesti põllumajandusteadlane (1930–1989) *[[Raivo J. Raave]], eesti mõtleja (1950–2013) *[[Rita Raave]], eesti näitleja (1951–) ==Rab== *[[Nora Raba]], eesti metallikunstnik (1938–2023) *[[Burhānuddīn Rabbānī]], Afganistani poliitik (1940–2011) *[[Dorota Rabczewska]], poola laulja (1984–) *[[Jutta Rabe]], saksa ajakirjanik (1955–) *[[François Rabelais]], prantsuse kirjanik (u 1494–1553) *[[Isidor Isaac Rabi]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1898–1988) *[[Mohsen Rabiekhah]], Iraani jalgpallur (1987–) *[[Jean Rabier]], prantsuse filmioperaator (1927–2016) *[[Yits'ẖak Rabin]], Iisraeli poliitik (1922–1995) *[[Adrien Rabiot]], prantsuse jalgpallur (1995–) *[[Tihhon Rabotnov]], vene botaanik ja fütotsönoloog (1904–2000) *[[Ivan Rabtšinski]], revolutsionäär ja Nõukogude riigitegelane (1879–1950) ==Rac== *[[Ivica Račan]], Horvaatia poliitik (1944–2007) *[[James Rachels]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1941–2003) *[[Arciom Rachmanaŭ]], valgevene jalgpallur (1990–) *[[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija (1979–2011) *[[Jean Racine]], prantsuse näitekirjanik (1639–1699) *[[Arthur Rackham]], inglise kunstnik (1867–1939) *[[John Rackham]], inglise piraadikapten (1682–1720) *[[Władysław Raczkiewicz]], Poola president eksiilis (1885–1947) ==Rad== *[[Jeronim de Rada]], albaania kirjanik (1814–1903) *[[Tony Radakin]], Suurbritannia sõjaväelane (admiral) (1965–) *[[Radbot]] (suri 1035) *[[Daniel Radcliffe]], inglise näitleja (1989–) *[[Paula Radcliffe]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) *[[Timothy Radcliffe]], dominiiklaste ordumeister (1945–) *[[Karl Radek]], juudi päritolu kommunist (1885–1939) *[[Ivan Radeljić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur (1980–) *[[Peter Rademacher]], Ameerika Ühendriikide poksija (1928–2020) *[[Nicolae Rădescu]], Rumeenia poliitik ja sõjaväelane (1874–1953) *[[Josef Radetzky]], Austria feldmarssal (1766–1858) *[[Bojan Radev]], bulgaaria maadleja (1942–2025) *[[Rumen Radev]], Bulgaaria sõjaväelane ja poliitik (1963–) *[[Ineta Radēviča]], Läti kergejõustiklane (1981–) *[[Eric Radford]], Kanada iluuisutaja (1985–) *[[Iveta Radičová]], Slovakkia poliitik (1956–) *[[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja ja helikunstnik (1932–2026) *[[Raymond Radiguet]] (1903–1923) *[[Oleksandr Radijevskõi]], Ukraina sõjaväelane (1970–2014) *[[Paul Radin]], Poola juudi päritolu ameerika antropoloog (1883–1959) *[[Justus Heinrich von Radingh]], baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane (1665–1741) *[[Aleksandr Radištšev]], vene filosoof ja kirjanik (1749–1802) *[[Hubert Radke]], poola korvpallur (1980–) *[[Ronnie Radke]], Ameerika Ühendriikide laulja (1983–) *[[Emanuel Rádl]], tšehhi bioloog (1873–1942) *[[Nebojša Radmanović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1949–) *[[Josh Radnor]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmitegija, autor ja muusik (1974–) *[[Danica Radojičić]], Serbia laulja (1989–) *[[Jenik Radon]], Ameerika Ühendriikide advokaat (1960–) *[[Nemanja Radonjić]], serbia jalgpallur (1996–) *[[Vasil Radoslavov]], Bulgaaria poliitik (1854–1929) *[[Andrija Radović]] (1872–1947) *[[Undinė Radzevičiūtė]], leedu kirjanik (1967–) *[[Elza Radziņa]], läti näitleja (1917–2005) *[[Edvard Radzinski]], vene näitekirjanik ja biograaf (1936–) *[[Konstanty Radziwiłł]], Poola arst ja poliitik (1958–) *[[Krzysztof Mikołaj Radziwiłł]], Poola-Leedu riigitegelane ja väejuht (suri 1603) *[[Barbara Radziwiłłówna]] *[[Silvija Radzobe]], läti kirjandus- ja teatriteadlane ning teatrikriitik (1950–2020) *[[Ștefan Radu]], rumeenia jalgpallur (1986–) *[[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist (2002–) *[[Aleksandr Radulov]], vene jäähokimängija (1986–) *[[Đorđe Radulović]], Montenegro poliitik (1984–) *[[Marko Radulović]], Montenegro poliitik (1866–1932) *[[Vladas Radvilavičius]], leedu päritolu Eesti ettevõtja ja näitleja (1972–) *[[Giedra Radvilavičiūtė]], leedu kirjanik (1960–) *[[Agnieszka Radwańska]], poola tennisist (1989–) ==Rae== *[[Jaan Raeda]], eesti aednik, sordiaretaja ja aiandusnõuandja (1876–1955) *[[Erich Raeder]], Saksamaa sõjaväelane (1876–1960) *[[Andreas Eduard Raehlmann]], saksa arstiteadlane (1848–1917) *[[Felix Raeksoo]] (1899–1937), Eesti politseinik *[[Eha Raend]], eesti nahakunstnik (1932–2007) *[[Aili Raendi]], eesti ajaloolane (1933–2002) *[[Peeter Raesaar]], eesti tehnikateadlane (1940–2023) *[[Eve Raeste]], eesti keeleteadlane (1954–) *[[Julius Raev]], Eesti sõjaväelane (1897–1946) ==Raf== *[[Rafael Pereira da Silva]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Raffael]], itaalia kunstnik (1483–1520) *[[Jean-Pierre Raffarin]], Prantsusmaa poliitik (1948–) *[[Gerry Rafferty]], šoti muusik (1947–2011) *[[Hans Raffl]] (Johann Raffl), Itaalia puuraidur *[[Michael Raffl]], Austria jäähokimängija (1988–) *[[Thomas Raffl]], Austria jäähokimängija (1986–) *[[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Brigi Rafini]], Nigeri poliitik (1953–) *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]], Iraani poliitik ja vaimulik (1934–2017) *[[George Raft]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja tantsija (1895 või 1901 – 1980) *[[Marika Raftell-Tamm]], eesti biokeemik (1939–) ==Rag== *[[Anne B. Ragde]], norra kirjanik (1957–) *[[Thomas Raggi]], itaalia kitarrist (2001–) *[[Virginia Raggi]], Itaalia poliitik (1978–) *[[Ragnhildur Helgadóttir]], Islandi poliitik (1930–2016) *[[Anton Ragoza]], Moldova muusik, produtsent ja helilooja (1986–) *[[Vjatšeslav Ragozin]], vene maletaja (1908–1962) *[[Ēriks Rags]], läti odaviskaja (1975–) ==Rah== *[[Henno Rahamägi]], eesti ajakirjanik (1907–1941) *[[Hugo Bernhard Rahamägi]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop (1886–1941) *[[Johannes Adolf Rahamägi]], eesti ajakirjanik ja esperantist (1883–1920) *[[Rainer Rahasepp]], Eesti politseinik ja luuletaja (1976–) *[[Manşūr ar-Raḩbānī]], Liibanoni helilooja, muusik, luuletaja ja muusikaprodutsent (1925–2009) *[[Ludwig Woldemar Leonce von Rahden]], baltisaksa päritoluga Venemaa riigitegelane (1826–1881) *[[Ande Rahe]], eesti näitleja (1927–1994) *[[Kerttu Rahe]], eesti karateka (1977–) *[[Riina Raheltšik]], eesti kunstnik ja õpetaja *[[Märt Rahi]], eesti taimefüsioloog (1941–) *[[Aigi Rahi-Tamm]], eesti ajaloolane (1965–) *[[Susanna Rahkamo]], Soome iluuisutaja (1965–) *[[Anneli Rahkema]], eesti näitleja (1979–) *[[Raḩmān Bābā]], puštu luuletaja (suri 1707) *[[Baba Rahman]], Ghana jalgpallur (1994–) *[[Jan Rahman]], eesti kirjanik (1975–) *[[Jillur Rahmān]], Bangladeshi poliitik (1929–2013) *[[Sergei Rahmaninov]], vene helilooja ja pianist (1873–1943) *[[Emomali Rahmon]], Tadžikistani poliitik (1952–) *[[Uwe Rahn]], Saksamaa endine jalgpallur (1962–) *[[Ilse Rahnel]], eesti kergejõustiklane (1916–1995) *[[Peeter Rahnel]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1957–) *[[Silva Rahnel]], eesti kergejõustiklane (1961–) *[[Paul Rahno]], eesti mikrobioloog (1901–1980) *[[Kristjan Rahnu]], eesti kümnevõistleja (1979–) *[[Marje Rahnu]], eesti maakorraldusinsener (1971–) *[[Tauno Rahnu]], eesti [[skinheedid|skinheed]] ja luuletaja (1969–) *[[Höije Rahu]], eesti fotograaf, visuaalkunstnik, graafiline disainer ja illustraator (1991–) *[[Kalju Rahu (pedagoog)|Kalju Rahu]], eesti pedagoog ja koolijuht (1935–2018) *[[Kristjan Rahu]], eesti ettevõtja (1972–) *[[Mati Rahu]], eesti arstiteadlane (1942–) *[[Anni Rahula]], eesti jalgpallikohtunik (1986–) *[[Esra Rahula]], eesti vaimulik (1926–2013) *[[Lydia Rahula]], eesti koorijuht ja pedagoog (1948–) *[[Maido Rahula]], eesti matemaatik (1936–2017) *[[Tomi Rahula]], eesti muusik (1976–) *[[Eimar Rahumaa]], eesti õigusteadlane (1948–) *[[Imbi Rahumaa]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1947–) *[[Mart Rahumaa]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1884–1940) *[[Ruudu Rahumaru]], eesti foto- ja maalikunstnik (1991–) *[[Jaanus Rahumägi]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1963–) *[[Martin Rahusoov]], Eesti energeetik, sõidumees ja lumelaua (vanem)ekspert (1988–) ==Rai== *[[Eduard Raia]], sõjaväelane ja Eesti NSV riigiametnik (1911–1982) *[[Ahti Raias]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1936–2017) *[[Benjamin Raich]], Austria mäesuusataja (1978–) *[[Maurice Raichenbach]], Poola päritolu prantsuse kabetaja (1915–1988) *[[Johannes Raicus]], Böömi päritolu arstiteadlane (suri 1632) *[[Aleksander Raid]], eesti tõlkija (1913–1983) *[[Andres Raid]], eesti teleajakirjanik (1955–) *[[Ants Raid]], eesti arhitekt (1941–) *[[Bibi Raid]], eesti tõlkija ja õpetaja *[[Boris Raid]], Eesti sõjaväelane (1896–1963) *[[Hubert Raid]], eesti loomaarstiteadlane (1932–2016) *[[Jaroslav Raid]], eesti ajaloolane (1919–1984) *[[Johan Raid]], Eesti poliitik (1885–1964) *[[Juku-Kalle Raid]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1974–) *[[Kaarin Raid]], eesti lavastaja (1942–2014) *[[Kaja Raid]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1945–) *[[Kaljo Raid]], eesti helilooja (1921–2005) *[[Lembit Raid]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1931–2021) *[[Liilia Raid]], eesti metsateadlane (1934–2019) *[[Niina Raid]], eesti kunstiajaloolane (1917–2001) *[[Raivo Raid]], eesti bioloog-tsütoloog (1957–) *[[Risto Raid]], eesti jalgrattur (1990–) *[[Robert Raid]], eesti kirjanik (1915–1978) *[[Tiit Raid]], eesti zooloog (1954–) *[[Tiit Raid (graafik)|Tiit Raid]], eesti graafik (1940–) *[[Tõnis Raid]], Vene-Türgi sõja veteran ja kaitseliitlane (1849–1936) *[[Tõnu Raid]], eesti kartograaf, orienteeruja ja treener (1939–) *[[Vaike Raid]], eesti ajaloolane (1925–1999) *[[Villem Raid]], Eesti sõjaväelane (1900–1979) *[[Elmar Raidal]], eesti õpetaja, koolijuht ja ühiskonnategelane (1889–1943) *[[Jaanus Raidal]], Eesti poliitik (1963–) *[[Lembit Raidal]], Eesti sõjaväelane (1919–1944) *[[Martti Raidal]], eesti füüsik (1968–) *[[Gerda-Johanna Raidaru]], eesti keemik (1945–) *[[Voldemar Raidaru]], eesti lastekirjanik (1913–2006) *[[Eedo Raide]], eesti rallisõitja (1946–2010) *[[Henri Raide]], eesti rallisõitja (1983–2015) *[[Martti Raide]], eesti pianist (1965–) *[[Rasmus Andreas Raide]], eesti pianist (1995–) *[[Therese Raide]], eesti pianist ja laulja (1921–2013) *[[Aleksander Raidla]], eesti põllumajandusteadlane (1904–1964) *[[Heli Raidla]], eesti õpetaja ja käsitöömeister (1927–2025) *[[Jüri Raidla]], eesti jurist ja vandeadvokaat (1957–) *[[Peeter Raidla]], eesti majandusajakirjanik (1955–) *[[Valle Raidla]], eesti geoloog (1975–) *[[Enno Raidma]], eesti keemik (1938–2006) *[[Evald Raidma]], eesti muusik (1953–) *[[Mati Raidma]], Eesti poliitik (sündinud 1965) *[[Ülo Raidma]], eesti võrkpallur (1940–2023) *[[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur (1993–) *[[Toivo Raidmets]], eesti mööblidisainer (1955–) *[[Aarne Raidna]], eesti raadioinsener ja autovõidusõitja (1901–1942) *[[Erich Raidna]], eesti põllumajandusteadlane (1919–2002) *[[Herbert Raidna]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Svea Raidna]], eesti maalikunstnik (1961–2011) *[[Valter Raidna]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (1913–1993) *[[Mark Raidpere]], eesti kunstnik (1975–) *[[August Raidur]], eesti vaimulik (1914–1979) *[[Aire Raidvee]], eesti psühholoog (1978–) *[[Erich Raidvee]], eesti poksija (1922–1981) *[[Jaak Raie]], Eesti riigiametnik ja endine sporditegelane (1976–) *[[Rein Raie]], eesti traumatoloog (1941–) *[[Siim Raie]], eesti riigiametnik (1977–) *[[Heino Raieste]], eesti kodu-uurija ja ajakirjanik (1928–2018) *[[Erich Raiet]], eesti keeleteadlane (1920–1992) *[[Aare-Heino Raig]], eesti jurist (1948–) *[[Eduard Raig]], Eesti politseinik ning Eesti ja Saksa sõjaväelane (1902–1998) *[[Helmut Raig]], eesti põllumajandusteadlane (1922–2002) *[[Ivar Raig]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1953–) *[[Kulle Raig]], eesti tõlkija, ajakirjanik ja kirjanik (1940–) *[[Peet Raig]], eesti võrkpallur (1938–1998) *[[Aivar Raigla]], eesti trompetist ja orkestrijuht (1956–2025) *[[Raivo Raigna]], eesti epigrammatik, kirjastaja ja ajakirjanik (1955–) *[[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik (1999–) *[[Ants Raik]], eesti klimatoloog (1931–1994) *[[Helve Raik]], eesti geograafiaõpetaja ja koolijuht (1932–2020) *[[Jaan Raik]], eesti arvutiteadlane (1972–) *[[Katri Raik]], eesti ajaloolane (1967–) *[[Mart Raik]], eesti koolitaja, haridustegelane, äri- ja teatrijuht (1955–2023) *[[Priit Raik]], eesti helilooja, dirigent ja pedagoog (1948–2008) *[[Teet Raik]], eesti muusik (1977–) *[[Arvo Raimo]], eesti näitleja (1940–2015) *[[Franca Raimondi]], itaalia laulja (1932–1988) *[[Gina Raimondo]], Ameerika Ühendriikide ärinaine, jurist, riskikapitalist ja poliitik (1971–) *[[Raimund (Erbach-Fürstenau)|Raimund]], Erbach-Fürstenau krahv (1951–) *[[Adam Rainer]], Austria kääbus ja hiiglane (1899–1950) *[[Rainier III]], Monaco vürst (1923–2005) *[[Rainis]], läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik (1865–1929) *[[Ivanka Rainova]], Bulgaaria filosoof, feminist, toimetaja, tõlkija ja kirjastaja (1959–) *[[Claude Rains]], näitleja (1889–1967) *[[James Rainwater]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1917–1986) *[[Olev Rais]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1923–2005) *[[Ebrāhīm-e Ra'īsī]], Iraani vaimulik ja poliitik, [[Iraani president]] 2021–2024 *[[Kenneth Raisma]], eesti tennisist (1998–) *[[Mariann Raisma]], eesti ajaloolane (1974–) *[[Albert Raisner]], prantsuse suupillimängija, helilooja ja produtsent (1922–2011) *[[Andrus Raissar]], eesti muusik ja modell (1974–) *[[Ernst Raiste]], eesti balletiartist ja vabadusvõitleja (1925–2020) *[[Jukka Raitala]], soome jalgpallur (1988–) *[[Topi Raitanen]], soome jooksja ja orienteeruja (1996–) *[[Inga Raitar]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1966–) *[[Bonnie Raitt]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja ja -kitarrist (1949–) *[[Ain Raitviir]], eesti mükoloog (1938–2006) *[[Tiina Raitviir]], eesti majandusgeograaf ja sotsioloog (1939–) *[[Reimo Raivet]], Eesti politseiametnik (1973–) *[[Kari Raivio]], soome lastearst ja kõrgharidustegelane (1940–) ==Raj== *[[Aimur Raja]], eesti tehnikateadlane (1958–2017) *[[Aleks Raja]], eesti tantsupedagoog (1928–2014) *[[Allar Raja]], eesti sõudja (1983–) *[[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane (1982–) *[[Arvi Raja]], eesti sõudja (1955–2021) *[[Rudolf Raja]], eesti loomaarstiteadlane (1918–2018) *[[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]], eesti näitleja ja teatritegelane (1914–1956) *[[Lembit Rajala]], eesti jalgpallur (1970–) *[[Toni Rajala]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Guido Rajalo]], eesti keemiainsener (1926–2016) *[[Voldemar Rajalo]], eesti ajakirjanik, humorist ja karikaturist (1914–1983) *[[Helmi Rajamaa]], eesti kirjanik (1909–2005) *[[Herman Rajamaa]], eesti pedagoog ja koolijuht (1902–1987) *[[Harald Rajamets]], eesti tõlkija ja luuletaja (1924–2007) *[[Raivo Rajamäe (geoloog)|Raivo Rajamäe]], eesti geoloog (1948–) *[[Raivo Rajamäe]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Kari Rajamäki]], Soome poliitik (1948–) *[[Edgar-Adolf Rajandi]], Eesti filoloog ja nimeuurija (1902–1978) *[[Henno Rajandi]], eesti tõlkija (1928–1998) *[[Lia Rajandi]], eesti tõlkija ja õpetaja (1929–2014) *[[Mingo Rajandi]], eesti kontrabassist (1980–) *[[Elle Rajandu]], eesti botaanik (1978–) *[[Heli Rajangu]], eesti arstiteadlane ja dermatoveneroloog (1944–) *[[Kalev Rajangu]], eesti kunstnik ja organist (1962–) *[[Raul Rajangu]], eesti kunstnik (1960–) *[[Väino Rajangu]], eesti majandus- ja haridusteadlane (1945–) *[[Hery Rajaonarimampianina]], Madagaskari poliitik (1958–) *[[Gotabaya Rajapaksa]], Sri Lanka sõjaväelane ja poliitik (1949–) *[[Mahinda Rajapaksa]], Sri Lanka poliitik (1945–) *[[Mirko Rajas]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Enn Rajasaar]], eesti arhitekt (1961–) *[[Georg Rajasaar]], eesti tehnikateadlane (1921–1998) *[[Inge Rajasaar]], eesti filoloog, teadustoimetaja ja tõlkija (1938–) *[[Val Rajasaar]], eesti loodusfotograaf ja keskkonnahariduse edendaja (1968–) *[[Valentin Rajasaar]], eesti kultuuriajakirjanik ja publitsist (1927–1998) *[[Ylle Rajasaar]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1969–) *[[Kristo Rajasaare]], eesti muusik (1973–) *[[Inda Rajasalu]], eesti ajaloolane (1938–2010) *[[Rein Rajasalu]], Soome sõjaväelane (1914–1944) *[[Tarvo Rajasalu]], eesti arstiteadlane ja endokrinoloog (1969–2012) *[[Teet Rajasalu]], eesti majandusteadlane (1941–2003) *[[Triinu Rajasalu]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Ülle Rajasalu]], Eesti poliitik (1953–) *[[Ülle Rajasalu (keraamik)|Ülle Rajasalu]], eesti keraamik (1950–) *[[Vaike Rajaste]], eesti rahvatantsujuht (1960–) *[[Eleonora Rajavee]], Eesti arstiteadlane ja anatoom (1940–) *[[Evald Rajavee]], eesti kiirguskeemiateadlane (1924–2004) *[[Olaf Rajavee]], eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1927–1995) *[[Christopher Rajaveer]], eesti näitleja (1990–) *[[Jan Rajevski]], Eesti jäähokimängija (1987–) *[[Mark Rajevski]], Eesti jäähokimängija *[[Viktor Rajevski]], Eesti loomakasvatusteadlane ja Eesti NSV riigitegelane (1936–2017) *[[László Rajk]], Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1908–1949) *[[Georgi Rajkov]], Bulgaaria maadleja (1953–2006) *[[Marin Rajkov]], Bulgaaria poliitik ja diplomaat (1960–) *[[Predrag Rajković]], serbia jalgpallur (1995–) *[[Joanna Rajkowska]], poola kunstnik (1968–) *[[Andry Rajoelina]], Madagaskari poliitik (1974–) *[[Mariano Rajoy]], Hispaania poliitik (1955–) *[[Heidi Raju]], eesti murdmaasuusataja (1990–) *[[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1948–2026) ==Rak== *[[Jürgen Rakaselg]], eesti psühholoog *[[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Jaak Rakfeldt]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide sotsiaalteadlane (1946–) *[[Ivan Rakitić]], horvaadi jalgpallur (1988–) *[[Kerttu Rakke]], eesti kirjanik (1971–) *[[Eldbjørg Raknes]], norra džässmuusik (1970–) *[[Josef Rakoncaj]], tšehhi alpinist (1951–) *[[Mátyás Rákosi]], Ungari poliitik (1892–1971) *[[Nikolai Rakov]], vene helilooja ja pianist (1908–1990) *[[Vít Rakušan]], Tšehhi poliitik (1978–) ==Ral== *[[Ralambo]], merinade maa valitseja (16. sajand) *[[Brandis Raley-Ross]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1987–) *[[Eduard Ralja]], eesti näitleja (1924–1987) *[[Carl Friedrich Johann Rall]], Eesti vaimulik (1859–1924) *[[Geórgios Rállis]], Kreeka poliitik (1918–2006) ==Ram== *[[Edi Rama]], albaania kunstnik ja poliitik (1964–) *[[Ramakrishna]], bengali päritolu vaimne õpetaja (1836–1886) *[[Benito Raman]], Belgia jalgpallur (1994–) *[[Sellapan Ramanathan]], Singapuri poliitik (1924–2016) *[[Adolfas Ramanauskas]], Leedu metsavendade komandör (1918–1957) *[[Srinivasa Ramanujan]], India matemaatik (1887–1920) *[[Cyril Ramaphosa]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, alates 2018. aastast riigi president (1952–) *[[Rathika Ramasamy]], India loodusfotograaf (?–) *[[Vivek Ramaswamy]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1985–) *[[Eros Ramazzotti]], itaalia muusik (1963–) *[[Tereza Ramba]], tšehhi filmi- ja teatrinäitleja (1989–) *[[Friedrich Eberhard Rambach]] (1767–1826) *[[Claire Rambeau]], Ameerika Ühendriikide fotomodell (1951–) *[[Franca Rame]], Itaalia näitleja, näitekirjanik ja poliitik (1928–2013) *[[Jean-Philippe Rameau]], prantsuse helilooja ja muusikateoreetik (1683–1764) *[[Rameko]], latgali ülik (12.–13. sajand) *[[Heinrich Ramel]], Pommeri aadlisuguvõsast pärit sõjaväelane ja riigitegelane *[[Leonti Ramenski]], vene botaanik ja ökoloog (1884–1953) *[[Rameshbabu Vaishali]], India maletaja (2001–) *[[Samuel Ramey]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (1942–) *[[Navin Ramgoolam]], Mauritiuse poliitik (1947–) *[[Adil Rami]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Ramires]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Norberto Ramírez]], [[Nicaragua ülemdirektor]] (1800–1851) *[[Richard Ramirez]], Ameerika Ühendriikide kurjategija (1960–2013) *[[Sara Ramírez]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1975–) *[[Ivo Ramjalg]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1918–1994) *[[Rudolf Ramla]], eesti politseinik (1903–1941) *[[Clas von Ramm]], baltisaksa poliitik (1864–1920) *[[Claus von Ramm]], Eestimaa mõisnik (?–1684) *[[Nils Ramm]], Rootsi poksija (1903–1986) *[[Reinhold von Ramm]], baltisaksa mõisnik (1665–1755) *[[Thomas von Ramm]], Riia bürgermeister, Tartu õuekohtu asepresident (surnud 1631) *[[Julie Johanna Rammi]], Eesti laulja, näitleja ja muusikapedagoog (1909–1991) *[[Adolf Rammo]], eesti luuletaja, laste- ja noorsookirjanik (1922–1998) *[[Helju Rammo]], eesti lastekirjanik ja dramaturg (1926–1998) *[[Ilmar Rammo]], eesti füüsik (1937–) *[[Karl-Martin Rammo]], eesti purjetaja (1989–) *[[Leida Rammo]], eesti näitleja (1924–2020) *[[Willi Rammo]], Saarimaa endine poksija (1925–2009) *[[Aleksander Johannes Rammul]], eesti hügieenik (1875–1949) *[[Imre Rammul]], eesti arst (1961–) *[[Johannes Rammul]], eesti raadiotööstur ja raadioekspert (1898–1943) *[[Marti Rammul]], eesti ettevõtja ja omavalitsustegelane (1992–) *[[Tiit Rammul]], eesti kunstnik (1964–) *[[Üllar Rammul]], eesti bioloog (1967–) *[[Eduard Rammulus]], eesti ettevõtja, ühiskonnategelane ja vabadussõja veteran (1889–1947) *[[Ilan Ramon]], Iisraeli hävituslendur ja NASA esimene iisraellasest astronaut (1954–2003) *[[Dee Dee Ramone]], Ameerika Ühendriikide muusik (1952–2002) *[[Joey Ramone]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide laulja (1951–2001) *[[Johnny Ramone]], Ameerika Ühendriikide muusik (1948–2004) *[[Gonçalo Ramos]], portugali jalgpallur (2001–) *[[Rafael Ramos]], portugali jalgpallur (1995–) *[[Ruy Ramos]], Jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Sergio Ramos]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[José Ramos Horta]], Ida-Timori poliitik (1946–) *[[Donald Ramotar]], Guyana poliitik (1950–) *[[Gordon Ramsay]], Briti kokk (1966–) *[[Patricia Ramsay]], Briti kuningliku perekonna liige (1886–1974) *[[Wilhelm Ramsay]], soome geoloog (1865–1928) *[[William Ramsay]], šoti keemik, füüsik (1852–1916) *[[Fred Ramsdell]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja biotehnoloogiajuht (1960–) *[[Ramses I]], Vana-Egiptuse kuningas (13. sajand eKr) *[[Ramses II]], Vana-Egiptuse kuningas (13. sajand eKr) *[[Aaron Ramsey]], kõmri jalgpallur (1990–) *[[Bella Ramsey]], inglise näitleja (2003–) *[[Jacob Ramsey]], Inglismaa jalgpallur (2001–) *[[Norman Ramsey]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2011) *[[Rafael Ramstedt]], soome kupleelaulja, näitleja ja laulukirjutaja (1888–1933) *[[Rashid Ramzi]], Maroko päritolu Bahreini jooksja (1979–) *[[Konstantin Ramul]], eesti psühholoog (1879–1975) *[[Peeter Ramul]], eesti muusikateadlane, pianist ja pedagoog (1881–1931) *[[Ringo Ramul]], eesti näitleja ja teatrilavastaja (1993–) *[[Charles Ferdinand Ramuz]], prantsuskeelne Šveitsi proosakirjanik ja luuletaja (1878–1947) ==Ran== *[[Lee Ranaldo]], kitarrist, klahvpillimängija ja lugude autor (1956–) *[[Juris Rancāns]], Läti poliitik (1977–) *[[Jacques Rancière]], prantsuse filosoof (1940) *[[Ayn Rand]], vene-ameerika filosoof ja kirjanik (1905–1982) *[[Ellen Rand]], eesti sõudja (1944–2019) *[[Erik Rand]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Herman Rand]], eesti põllumajandusteadlane (1924–1994) *[[Kristian Rand]], eesti iluuisutaja (1987–) *[[Lea Rand]], eesti iluuisutaja ja treener (1963–) *[[Mare Rand]], eesti filoloog ja raamatuteadlane (1945–) *[[Mary Rand]], Suurbritannia kergejõustiklane (1940–2026) *[[Mikk Rand]], eesti filmirežissöör (1970–) *[[Monica Rand]], eesti ametnik ja poliitik (1979–) *[[Niine Rand]], eesti õpetaja ja koolijuht (1912–1998) *[[Reili Rand]], Eesti poliitik (1991–) *[[Taavi Rand]], eesti iluuisutaja (1992–) *[[Tuuli Rand]], eesti laulja (1990–) *[[Hildegard Rand-Maricq]], eesti arstiteadlane, psühhiaater ja dermatoloog (1925–2009) *[[Lisa Randall]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1962–) *[[Kikkan Randall]], Ameerika Ühendriikide murdmaasuusataja (1982–) *[[Adam Randalu]], Eesti poliitik (1890–1966) *[[Hillar Aleksander Randalu]], eesti õigusteadlane (1915–1990) *[[Ilme Randalu]], eesti põllumajandusteadlane (1918–1986) *[[Ivalo Randalu]], eesti muusikaajakirjanik ja -uurija (1936–2019) *[[Kalle Randalu]], eesti pianist (1956–) *[[Kristjan Randalu]], eesti pianist ja helilooja (1978–) *[[Edith Randam-Rogers]], eesti kirjandus- ja keeleteadlane (1913–2005) *[[Anne Rande]], Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor (1951–) *[[Kristi Rande]], eesti jurist *[[Toivo Rande]], eesti füsioloog ja spordipedagoog (1954–) *[[Feliks Randel]], eesti muusik, muusikateadlane ja orkestrant (1924–1988) *[[Felix Randel]], eesti karikaturist ja maalikunstnik (1901–1977) *[[Tanel Rander]], eesti kunstnik, kirjanik ja kriitik (1980–) *[[James Randi]], ameerika mustkunstnik, literaat ja skeptik (1928–2020) *[[Jüri Randjärv]], eesti geodeesiateadlane (1937–) *[[Laine Randjärv]], Eesti poliitik ja muusikapedagoog (1964–) *[[Ell-Maaja Randküla]], eesti moelooja (1939–2016) *[[Anneli Randla]], eesti arhitektuuri- ja kunstiajaloolane (1970–) *[[Gunta Randla]], eesti teatri- ja televisioonikunstnik (1943–) *[[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (1936–2022) *[[Lauri Randla]], Soome filmirežissöör (1981–) *[[Manivald Randla]], Eesti sõjaväelane (1907–1979) *[[Riina Randla]], eesti majandusteadlane (1957–) *[[Tiina Randla]], eesti keskkonnabiotehnoloog (1958–) *[[Tiit Randla]], eesti ornitoloog, jahindustegelane ja looduskaitsja (1940–) *[[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]], eesti majandusteadlane (1943–2025) *[[Rein Randlane]], eesti karateka (1946–) *[[Tiina Randlane]], eesti botaanik (1953–) *[[Arne Randlepp]], eesti geodeet (1941–) *[[Heino Randma]], eesti tehnikateadlane (1925–1977) *[[Lilly Regina Randma]], eesti keeleteadlane (1908–1990) *[[Rein Randma]], eesti tehnikateadlane (1935–1999) *[[Tiina Randma-Liiv]], eesti sotsiaalteadlane ja juhtimisspetsialist (1968–) *[[Oskar Randmaa]], Eesti sõjaväelane (1902–1943) *[[Uku Randmaa]], eesti purjetaja (1963–) *[[Johanna Randmann]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1998–) *[[Rein Randmann]], eesti tehnikateadlane (1937–2020) *[[Uudus Gerhard Randmer]], eesti elektrotehnikateadlane (1920–2011) *[[Leonard Randolph]], Ameerika Ühendriikide poksija (1958–) *[[Lucile Randon]], prantsuse katoliku nunn, ülipikaealine (1904–2023) *[[Liina Randpere]], eesti ajakirjanik ja aeroobikatreener (1983–) *[[Valdo Randpere]], eesti muusik ja ärimees (1958–) *[[Tiina Randus]], eesti tõlkija ja toimetaja (1975–) *[[Ingmar Randvee]], eesti tehnikateadlane (1933–2021) *[[Tarmo Randvee]], eesti tehnikateadlane (1909–1992) *[[Tiit Randveer]], eesti terioloog ja jahindusteadlane (1951–) *[[Margit Randver]], endine eesti kergejõustiklane (1974–) *[[Rein Randver]], Eesti poliitik (1956–) *[[Remo Randver]] (Ig Noir), eesti kunstnik ja muusik (1984–2014) *[[Aasa Randvere]], eesti arstiteadlane, terapeut ja kardioloog (1931–2019) *[[Johan Randvere]], eesti pianist (1990–) *[[Toomas Randvere]], eesti neurokirurg (1933–2007) *[[Aleksander Randviir]], eesti näitleja (1895–1953) *[[Anti Randviir]], eesti semiootik (1975–) *[[Jüri Randviir]], eesti maletaja ja ajakirjanik (1927–1996) *[[Tiina Randviir]], eesti tõlkija ja toimetaja (1958–) *[[Tiiu Randviir]], eesti endine baleriin ja praegune balletipedagoog (1938–) *[[Maari Randväli]], eesti ujuja (2009–) *[[Faina Ranevskaja]], näitleja (1896–1984) *[[Eduard Rang]], eesti fotograaf (1910–1961) *[[Heino Rang]], eesti keemik (1927–2006) *[[Jakob Rang]], Eesti laevakapten ja reeder (1884–1958) *[[Silvia Rang]], eesti keemik (1928–2015) *[[Toomas Rang]], eesti elektroonikateadlane (1951–) *[[Shiyali Ramamrita Ranganathan]], India matemaatik ja raamatukoguhoidja (1892–1972) *[[Paulo Rangel]], Portugali poliitik (1968–) *[[Rangita]], Imerina kuninganna (16. sajand) *[[Ralf Rangnick]], Saksamaa jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1958–) *[[Øyvind Rangøy]], norra tõlkija ja luuletaja (1979–) *[[Claudio Ranieri]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1951–) *[[Massimo Ranieri]], itaalia laulja (1951–) *[[Rāniyā al-‘Abd Allāh]], Jordaania kuninganna (1970–) *[[Heiner Rank]], saksa kirjanik (1931–2014) *[[Anu Rank-Soans]], eesti keraamik (1941–) *[[Leopold von Ranke]], saksa ajaloolane (1795–1886) *[[Ian Rankin]], šoti krimikirjanik ja filantroop (1960–) *[[William John Macquorn Rankine]], šoti füüsik ja insener (1820–1872) *[[Helene Ranna]], eesti kirjanik ja õpetaja (1898–1946) *[[Herbert Ranna]], eesti koolijuht ja vabadusvõitleja (1902–1943) *[[Eero Rannak]], eesti keemik (1907–1972) *[[Linda Rannak]], eesti ihtüoloog (1909–1990) *[[Ain Rannaleet]], eesti kirjanik (1904–1937) *[[Valdu Rannaleet]], eesti purilendur (1902–1974) *[[Silvia Rannamaa]], eesti kirjanik (1918–2007) *[[Aarne Rannamäe]], eesti teleajakirjanik ja polüglott (1958–2016) *[[Märt Rannamäe]], eesti diskor ja saatejuht (1964–) *[[Leo Rannamägi]], eesti tehnikateadlane (1929–2022) *[[Evi Rannap]], eesti infoteadlane (1932–2018) *[[Heino Rannap]], eesti muusikapedagoog (1927–2024) *[[Ines Rannap]], eesti viiuldaja, pedagoog ja muusikakriitik (1930–2016) *[[Jaan Rannap]], eesti lastekirjanik (1931–2023) *[[Jaan Rannap (õpetaja)|Jaan Rannap]], eesti õpetaja (1888–1955) *[[Rein Rannap]], eesti helilooja ja pianist (1953–) *[[Riinu Rannap]], eesti zooloog (1966–) *[[Aili Rannaste]], eesti tantsija (1928–2021) *[[Ergo Rannaste]], eesti spordipedagoog (1892–1945) *[[Ülo Rannaste]], eesti balletitantsija ja näitleja (1930–2005) *[[Erich Rannat]], eesti tehnikateadlane (1928–2012) *[[Kalev Rannat]], eesti geofüüsik (1958–) *[[Raul Rannaveer]], eesti ujuja ja treener (1959–) *[[Laura Rannaväli]], eesti sisulooja ja sotsiaalmeediategelane (2005–) *[[Andrus Rannaääre]], eesti pianist (1977–) *[[Artur Ranne]], eesti muusik (1912–1988) *[[Kai Ranne]], eesti keemik ja zootehnikateadlane (1942–1993) *[[Lulu Ranne]], Soome poliitik (1971–) *[[Ly Ranne]], eesti jumestuskunstnik ja ilutoimetaja (1964–2010) *[[Arkadi Rannes]], eesti majandusteadlane (1909–1967) *[[Egon Rannet]], eesti kirjanik (1911–1983) *[[Vaike Rannet]], eesti kirjanik (1925–1999) *[[Kaire Rannik]], eesti ehtekunstnik (1971–) *[[Üllar Rannik]], eesti füüsik ja atmosfäärifüüsik (1968–) *[[Miia Rannikmäe]], eesti keemik (1951–) *[[Maaja Ranniku]], eesti maletaja (1941–2004) *[[Veljo Ranniku]], eesti looduskaitsja (1934–2012) *[[Aleksis Rannit]], eesti kirjanik ja kunstiteadlane (1914–1985) *[[Leo Rannit]], eesti keemik (1905–1996) *[[Ando Rannu]], eesti dirigent ja puhkpillimängija (1914–2003) *[[Anu Rannu]], eesti muuseumitöötaja (1983–) *[[Lembit Rannu]], eesti tehnikateadlane (1921–2001) *[[Heiko Rannula]], endine eesti kutseline korvpallur ja korvpallitreener (1983–) *[[Rasmus Rannula]], eesti saalihokimängija ja -treener (2005–2026) *[[Lehte Rannut]], eesti keeleteadlane (1930–1978) *[[Mart Rannut]], eesti keeleteadlane (1959–) *[[Priit Rannut]], eesti luteri vaimulik (1919–2010) *[[Ülle Rannut]], eesti keeleteadlane (1957–) *[[Rannveig Guðmundsdóttir]], Islandi poliitik (1940–) *[[Joseph Ransdell]], ameerika semiootik (1931–2010) *[[Carlo Ranzoni]], Liechtensteini jurist (1965–) *[[Sampo Ranta]], soome jäähokimängija (2000–) *[[Bianca Rantala]], eesti muusik, helilooja ja dirigent (1999–) *[[Harri J. Rantala]], soome filmirežissöör (1980–) *[[Leif Rantala]], soome keeleteadlane (1947–2015) *[[Jarmo Rantanen]], Soome poliitik (1944–) *[[Kirsti Rantanen]], soome tekstiilikunstnik (1930–2020) *[[Mari Rantanen]], Soome poliitik, (1977–) *[[Mikko Rantanen]], Soome jäähokimängija (1996–) *[[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (1934–) *[[Siiri Rantanen]], soome suusataja (1924–2023) *[[Yrjö Rantanen]], soome maletaja (1950–2021) ==Rao== *[[Heino Raotma]], eesti arstiteadlane ja psühhiaater (1929–1979) ==Rap== *[[Noomi Rapace]], rootsi näitleja (1979–) *[[Milan Rapaić]], Horvaatia jalgpallur (1973–) *[[Megan Rapinoe]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (1985–) *[[Rose Christiane Raponda]], Gaboni poliitik (1964–) *[[Jovana Rapport]], serbia maletaja (1992–) *[[Richárd Rapport]], ungari maletaja (1996–) *[[Herbert Rappaport]], Austria juudi päritolu filmistsenarist ja -režissöör (1908–1983) *[[Virginia Rappe]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1891–1921) *[[Rappija Jack]], sarimõrvar *[[Ksenija Rappoport]], Vene näitleja (1974–) *[[Danas Rapšys]], leedu ujuja (1995–) ==Ras== *[[Renato Rascel]], itaalia laulja (1912–1991) *[[Lars Rasch]], Norra jurist ja poliitik (1797–1864) *[[Julius Raschdorff]], saksa arhitekt (1823–1914) *[[Balthasar Raschky]], Eesti puunikerdaja (17. sajand) *[[Yameen Rasheed]], maldiivi ajakirjanik ja blogija (1988–2017) *[[Nicolas Rashevsky]], ameerika biomatemaatik (1899–1972) *[[Marcus Rashford]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Abdul Latif Rashid]], Iraagi poliitik (1944–) *[[Sharof Rashidov]], Usbeki NSV partei- ja riigitegelane (1917–1983) *[[Ahmet Rasim]], türgi kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane (1864–1932) *[[Artur Rasizadə]], Aserbaidžaani poliitik (1935–) *[[Joonas Rask]], Soome jäähokimängija (1990–) *[[Karin Rask]], eesti näitleja ja moelooja (sündinud 1979) *[[Märt Rask]], Eesti jurist ja poliitik (1950–) *[[Tuukka Rask]], endine Soome jäähokimängija (1987–) *[[Victor Rask]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Ahto Raska]], eesti maadleja ja treener (1977–) *[[Andres Raska]], eesti sportlane ja üliõpilastegelane (1916–1942) *[[Eduard Raska]], eesti õigusteadlane (1944–2008) *[[Liina Raska]], eesti ujuja ning ujumis- ja vesiaeroobikatreener (1957–) *[[Vladimir Raska]], eesti rahvusliku liikumise tegelane ja õigeusu vaimulik (1852–1919) *[[Fjodor Raskolnikov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja diplomaat (1892–1939) *[[Anders Fogh Rasmussen]], Taani poliitik (1953–) *[[Dennis Rasmussen]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Knud Rasmussen]], taani polaaruurija ja antropoloog (1879–1933) *[[Lars Løkke Rasmussen]], Taani poliitik (1964–) *[[Louise Rasmussen]], taani näitleja, kuningas Frederik VII abikaasa (1815–1874) *[[Oliver Rasmussen]], taani autovõidusõitja (2000–) *[[Poul Nyrup Rasmussen]], Taani ja Euroopa Liidu poliitik (1943–) *[[Dzintars Rasnačs]], Läti jurist ja poliitik (1963–) *[[Giacomo Raspadori]], itaalia jalgpallur (2000–) *[[Grigori Rasputin]], vene müstik (1869–1916) *[[Valentin Rasputin]], vene kirjanik (1937–2015) *[[Ludmilla Rass]], eesti raamatukogundustegelane (1919–2014) *[[Viktor Rassadin]], jakuudi maadleja (1993–) *[[Paco Rassat]], Prantsusmaa mäesuusataja (1998–) *[[Camille Rast]], Šveitsi mäesuusataja (1999–) *[[François Rastier]], prantsuse semiootik (1945–) *[[Sergei Rastorgujev]], jakuudi tsirkusetegelane (1953–) *[[Andrejs Rastorgujevs]], Läti laskesuusataja (1988–) *[[Bartolomeo Rastrelli]], itaalia päritolu Venemaa arhitekt (1700–1771) *[[Bahtijor Rasulov]], Eesti molekulaarbioloog (1950–) *[[Kohhir Rasulzoda]], Tadžikistani poliitik (1961–) *[[Gregor Rasva]], eesti triatleet (2005–) ==Raš== *[[Stasys Raštikis]], Leedu sõjaväelane ja poliitik (1896–1985) ==Raz== *[[Roustam Raza]], Prantsuse keisri Napoleon I ihukaitsja (1783–1845) *[[Vjatšeslav Razbegajev]], vene teatri- ja filminäitleja (1965–) *[[Toprak Razgatlıoğlu]], Türgi mootorrataste võidusõitja (1996–) *[[Luiz Razia]], Brasiilia vormelisõitja (1989–) *[[Albert Razin]], udmurdi sotsioloog ja rahvusliku liikumise aktivist (1940–2019) *[[Stepan Razin]], vene kasakate juht (1630–1671) *[[Nasima Razmyar]], Afganistani päritolu Soome poliitik (1984–) *[[Giuliano Razzoli]], itaalia mäesuusataja (1984–) *[[Dmõtro Razumkov]], Ukraina poliitikakonsultant ja poliitik (1983–) *[[Aleksandr Razvozov]], Venemaa sõjaväelane (1897–1920) ==Raž== *[[Jozef Ráž]], Slovakkia poliitik ja ettevõtja (1979–) *[[Tomas Ražanauskas]], leedu jalgpallur (1976–) ==Rat== *[[Maciej Rataj]], Poola poliitik ja kirjanik (1884–1940) *[[Aleksander Ratas]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Arno Ratas]], eesti füüsik (1952–) *[[Endel Ratas]], eesti vabadusvõitleja (1938–2006) *[[Jüri Ratas]], Eesti poliitik (1978–) *[[Rein Ratas]], Eesti poliitik (1938–2022) *[[Urve Ratas]], eesti geograaf (1940–) *[[Veiko Ratas]], eesti võistlustantsija (1978–) *[[Rait Ratasepp]], eesti ultrasportlane (1983–) *[[Katariina Ratasepp]], eesti näitleja (1986–) *[[Ursula Ratasepp]], eesti näitleja (1982–) *[[Arvo Ratassepp]], eesti koorijuht, helilooja ja pedagoog (1926–1986) *[[August Ratassepp]], eesti tehnikateadlane (1881–1959) *[[Elsa Ratassepp]], eesti näitleja (1893–1972) *[[Jaak Ratassepp]], eesti tehnikateadlane (1948–2014) *[[Jaan Ratassepp]], eesti näitleja ja ajakirjanik (1886–1947) *[[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]], eesti sõudja (1951–) *[[Jüri Robert Ratassepp]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Kalev Ratassepp]], eesti matemaatik-loodusteadlane (1898–1960) *[[Rudolf Ratassepp]], eesti näitleja (1891–1942) *[[Valdeko Ratassepp]], eesti näitleja (1912–1977) *[[Väino Ratassepp]], eesti pedagoogikateadlane (1930–2021) *[[John Ratcliffe]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja advokaat (1965–) *[[Karl Rathaus]], Eesti arhitekt (1805–1872) *[[Walther Rathenau]], juudi rahvusest Saksa tööstur ja poliitik (1867–1922) *[[Carl Rathhaus]] (1805–1872) *[[Martin Heinrich Rathke]], saksa arstiteadlane, anatoom ja embrüoloog (1793–1860) *[[Robert Rathke]], eesti klaverimeister (1836–1920) *[[Carl Rathlef]], ajaloolane (1810–1895) *[[Emil Henri Rathlef]], Eesti vaimulik (1851–1933) *[[Ristomatti Ratia]], soome disainer (1941–) *[[August Ratiste]], Eesti sõjaväelane (1893–1961) *[[Andrei Rațiu]], Rumeenia jalgpallur (1998–) *[[Eha Ratnik]], eesti kunstiteadlane (1928–2000) *[[Endel Ratnik]], eesti energeetikateadlane (1929–1968) *[[Juhan Ratnik]], eesti loomakasvatusteadlane (1941–) *[[Mariin Ratnik]], Eesti diplomaat (1976–) *[[Velda Ratnik]], eesti energeetikateadlane (1934–2024) *[[Daniil Ratnikov]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Eduard Ratnikov]], Eesti jalgpallur (1983–) *[[Sergei Ratnikov]], Eesti jalgpallitreener (1959–) *[[Clarisse Ratsifandrihamanana]], malagassi kirjanik (1926–1987) *[[Ony Paule Ratsimbazafy]], Madagaskari naisjooksja (1977–) *[[Didier Ratsiraka]], Madagaskari poliitik (1936–2021) *[[Friedrich Ratzel]], saksa geograaf (1888–1904) *[[Benjamin Ratzler]], Haapsalu kullassepp *[[Aleksander Ratt]], eesti põllumajandusteadlane (1902–1998) *[[Mihkel Ratt]], eesti laulja (1986–) *[[Maris Rattas]], eesti geoloog (1965–) *[[Silver Rattasepp]], eesti semiootik, tõlkija ja muusik (1978–) *[[Toivo Rattasepp]], eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Carlo Ratti]], itaalia arhitekt, insener, leiutaja, hariduse edendaja ja ühiskonnaaktivist (1971–) *[[Ty Rattie]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Eve Rattiste]], eesti sõudja (1980–) *[[Kalev Rattiste]], eesti ornitoloog (1955–) *[[Harry Rattus]], eesti spordipedagoog (1933–2021) *[[Kersti Rattus]], eesti maalikunstnik (1952–) *[[Kristel Rattus]], eesti ajaloolane ja etnoloog (1971–) *[[Roman Ratušnõi]], Ukraina aktivist ja sõjaväelane (1997–2022) ==Rau== *[[Heinrich Rau]], saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1899–1961) *[[Johannes Rau]], Saksamaa poliitik (1931–2006) *[[Zbigniew Rau]], Poola poliitik, jurist ja õigusteadlane (1955–) *[[August Rauber]], saksa anatoom ja embrüoloog (1841–1917) *[[Carl Conrad Rauch]], Eesti vaimulik (1751–1803) *[[Christian Daniel Rauch]], saksa skulptor (1777–1857) *[[Georg von Rauch]], baltisaksa ajaloolane (1904–1991) *[[Irmengard Rauch]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja semiootik (1933–2025) *[[Melissa Rauch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1980–) *[[Anu Raud]], eesti tekstiilikunstnik (1943–) *[[Arnold Raud]], eesti kommunist (1901–1962) *[[Eduard Arnold Raud]], eesti keemik (1946–) *[[Eno Raud]], eesti lastekirjanik (1928–1997) *[[Gustav Raud]], eesti kunstnik (1902–1968) *[[Ilmar Raud]], eesti maletaja (1913–1941) *[[Irina Raud]], eesti arhitekt (1945–) *[[Juhan Raud]], eesti õigusteadlane (1905–1988) *[[Kristjan Raud]], eesti kunstnik (1865–1943) *[[Liis Raud]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1903–1984) *[[Mart Raud]], eesti kirjanik (1903–1980) *[[Mihkel Raud]], eesti muusik (1969–) *[[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], eesti tööstur ja insener (1878–1952) *[[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], eesti kirjanik (1881–1980) *[[Neeme Raud]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Paul Johannes Raud]], eesti kirjanik (1999–) *[[Paul Raud]], eesti kunstnik (1865–1930) *[[Piret Raud]], eesti kirjanik ja graafik (1971–) *[[Priit Raud]] (1968–) *[[Rein Raud]], eesti japanoloog, kultuuriteoreetik, kirjanik ja tõlkija (1961–) *[[Rosita Raud]], Eesti teatrikunstnik (1962–) *[[Sirli Raud]], eesti arstiteadlane ja füsioloog (1976–) *[[Valda Raud]], eesti tõlkija (1920–2013) *[[Villibald Raud]], Eesti diplomaat (1898–1982) *[[Ülle Raud]], eesti muusikaõpetaja (1944–) *[[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane, ühiskonnategelane ja ajakirjanik Rootsis (1920–2024) *[[Taisto Raudalainen]], eesti folklorist *[[Ernst Raudam]], eesti neuroloog (1915–1992) *[[Toomas Raudam]], eesti kirjanik ja filmistsenarist (1947–) *[[Hubert Raudaschl]], Austria purjesportlane (1942–2025) *[[Johannes Raudava]], eesti majandusteadlane (1894–1944) *[[Ralf Raudberg]], eesti ajakirjanik (1921–1975) *[[Helju Raude]], eesti keemik (1934–) *[[Juhan Raude]], eesti kultuuritegelane (1919–1984) *[[Kuno Raude]], Eesti arhitekt, poliitik ja ühiskonnategelane (1941–) *[[Illa Raudik]], eesti allveesportlane (1944–) *[[Vilve Raudik]], eesti psühholoog (1950–) *[[Kalju Raudjalg]], eesti poksija (1942–1984) *[[Ivo Raudjärv]], eesti jurist ja maksunõustaja (1976–) *[[Matti Raudjärv]], eesti majandusteadlane (1949–) *[[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht (1982–) *[[Anna Raudkats]], eesti rahvatantsupedagoog (1886–1965) *[[Jaanus Raudkats]], eesti muusik ja kultuurikorraldaja (1959–) *[[Aleksander Friedrich Raudkepp]], eesti pedagoog (1849–1935) *[[Feliks Raudkepp]], eesti arst (1901–1986) *[[Karl Raudsepp]], eesti vaimulik (1908–1992) *[[Leopold Raudkepp]], Eesti vaimulik, luuletaja, riigi- ja koolitegelane (1877–1948) *[[Arved Raudkivi]], eesti päritolu Uus-Meremaa hüdroinsener (1923–2022) *[[Hilda Raudkivi]], eesti raadioajakirjanik (1927–1996) *[[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]], eesti ajaloolane (1954–) *[[Priit Raudkivi (näitleja)|Priit Raudkivi]], eesti näitleja (1920–1970) *[[Heiki Raudla]], eesti publitsist, pedagoog ja poliitik (1949–) *[[Jelena Raudla]], Eesti vene filoloog (1956–) *[[Ljudmila Raudla]], eesti arstiteadlane, kopsuarst ja allergoloog (1946–) *[[Nikolai Raudla]], Eesti ühiskonnategelane (1911–1969) *[[Ringa Raudla]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Ilmar Raudma]], Eesti riigiametnik (1912–1951) *[[Jaan Raudma]], eesti ajakirjanik (1867–1950?) *[[Johannes Raudmets]], Nõukogude sõjaväelane (1892–1937) *[[Kalle Raudmets]], eesti rokkmuusik (1969–) *[[Oskar Raudmets]], eesti koduloolane ja harrastusarheoloog (1914–2003) *[[Johannes Raudmäe]], Eesti sõjaväelane (1891–1973) *[[Ülo Raudmäe]], eesti helilooja ja dirigent (1923–1990) *[[Kuldar K. Raudnask]], eesti luuletaja (1965–1985) *[[Valve Raudnask]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1936–) *[[Indrek Raudne]], Eesti poliitik (1975–) *[[Osvald Raudne]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Riina Raudne]], eesti sotsioloog (1981–) *[[Ahto Raudoja]], eesti ühiskonnategelane, setu kultuuri edendaja (1974–) *[[Hilja Raudoja]], eesti keemik (1927–2015) *[[Jaan Raudoja]], eesti keemik (1954–) *[[Olga Raudonen]], Eesti tšellist (1983–) *[[Hugo Raudsaar]], eesti astronoom (1923–2006) *[[Mart Raudsaar]], eesti ajakirjanik ja sotsiaalteadlane (1973–) *[[Mervi Raudsaar]], eesti sotsioloog ja majandusteadlane (1975–) *[[Valter Raudsalu]], eesti jurist ja Eesti NSV riigitegelane (1915–2003) *[[Bert Raudsep]], eesti näitleja (1982–) *[[Gert Raudsep]], eesti näitleja (1970–) *[[Loreida Raudsep]], eesti folklorist (1922–2004) *[[Rein Raudsep]], eesti geoloog (1940–2022) *[[Maia Raudseping]], eesti põllumajandusteadlane (1942–) *[[Aino Raudsepp]], eesti põllumajandusteadlane (1910–?) *[[Andreas Raudsepp]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Andres Raudsepp (tõlkija)|Andres Raudsepp]], eesti tõlkija (1957–) *[[Anu Raudsepp]], eesti ajaloolane (1962–) *[[Ernst Raudsepp]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1899–1947) *[[Gustav Raudsepp]], eesti genealoog ja kodu-uurija (1882–1935) *[[Hans Raudsepp]], Eesti sõjaväelane (1894–1943) *[[Harald Raudsepp]], eesti ajakirjanik (1903–1995) *[[Hugo Raudsepp]], eesti kirjanik (1883–1952) *[[Hugo Raudsepp (keemik)]], eesti keemik (1900–1976) *[[Johannes Raudsepp]], eesti keemik (1920–2009) *[[Juhan Raudsepp]], eesti skulptor (1896–1984) *[[Jukk Raudsepp]], eesti sporditegelane ja alpinist (1927–2014) *[[Jüri Raudsepp]], eesti kirurg ja pastor (1930–2019) *[[Karl Raudsepp]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop (1908–1992) *[[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]], eesti võidusõitja (1994–) *[[Katri Raudsepp]], Eesti riigiametnik (1975–) *[[Kirill Raudsepp (sõjaväelane)|Kirill Raudsepp]], Eesti sõjaväelane (1892–1978) *[[Kirill Raudsepp]], eesti dirigent (1915–2006) *[[Koit Raudsepp]], eesti ajakirjanik, muusikakriitik ja DJ (1964–) *[[Lennart Raudsepp]], eesti spordifüsioloog (1967–2021) *[[Ludvig Raudsepp]], eesti botaanik (1922–2012) *[[Maaris Raudsepp]], eesti psühholoog (1955–) *[[Pavo Raudsepp]], eesti murdmaasuusataja (1973–) *[[Peeter Raudsepp (ärijuht)|Peeter Raudsepp]], eesti ettevõtja ja juhtimiskonsultant (1970–) *[[Peeter Raudsepp (insener)|Peeter Raudsepp]], eesti tehnikateadlane ja insener (1897–1948) *[[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]], eesti lavastaja (1974–) *[[Raul Raudsepp]], eesti molekulaarbioloog (1958–) *[[Raimo Raudsepp]], eesti triatleet (1981–) *[[Robert Raudsepp]], eesti füüsik ja tehnikateadlane (1928–1997) *[[Sander Raudsepp]], eesti kunstnik ja keraamik (1988–) *[[Sirje Raudsepp]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *[[Sulev Raudsepp]], eesti advokaat (1941–2017) *[[Sven Raudsepp]], eesti teleajakirjanik (1981–2022) *[[Tarmo Raudsepp]], eesti jalgrattur (1981–) *[[Terje Raudsepp]], eesti bioloog (1959–) *[[Terje Raudsepp (keemik)|Terhe Raudsepp]], eesti keemik (1980–) *[[Theodor Raudsepp]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Urmas Raudsepp]], eesti geofüüsik (1964–) *[[Vambola Raudsepp]], eesti majandusteadlane (1941–) *[[Vilma Raudsepp]], eesti loomakasvatusteadlane (1925–2012) *[[Vladimir Raudsepp]], eesti ajakirjanik (1907–1998) *[[Hans Raudsik]], eesti ufoloog (1947–2016) *[[Heino Raudsik]], eesti näitleja ja korvpallur (1929–1979) *[[Riina Raudsik]], eesti arst (1952–) *[[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1935–2022) *[[Ranele Raudsoo]], eesti laulja (1989–) *[[Ludmilla Raudtits]], eesti kirjastaja ja tõlkija (1923–2008) *[[Art Raudva]], eesti veemotosportlane (1966–) *[[Valdur Raudvassar]], eesti vabadusvõitleja, kooliõpetaja, päästeametnik, kodu-uurija, Kaitseliidu-, muinsuskaitse- ja omavalitsustegelane (1939–) *[[Päären Raudvee]], eesti teatrikunstnik ja näitleja (1906–1964) *[[Silvia Raudvee]], eesti klaasikunstnik (1927–2021) *[[Guido-Roland Raudver]], eesti ajakirjanik ja kodu-uurija (1927–2015) *[[Catharina Raudvere]], Eesti päritolu Rootsi-Taani religiooniajaloolane (1960–) *[[Harry Raudvere]], Eesti ettevõtja (1958–) *[[Oskar Raudvere]], Eesti sõjaväelane (1884–1940) *[[Evald Raudväli]], eesti põllumajandusteadlane (1926–1996) *[[Evi Rauer]], eesti näitleja (1915–2004) *[[Arvi Rauk]], eesti keemik (1942–) *[[Jüri Rauk]], eesti metsandusteadlane (1938–2026) *[[Lehti Rauk]], eesti õpetaja *[[Marika Rauk]], eesti psühholoog (1954–) *[[Melanie Rauk]], eesti pedagoog (1905–1978) *[[Piret Rauk]], eesti näitleja (1970–) *[[Aleksander Friedrich Raukas]], eesti metsateadlane (1900–1988) *[[Anto Raukas]], eesti geoloog, akadeemik (1935–2021) *[[Evi-Saidi Raukas]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1929–2013) *[[Ergo Raukas]], eesti biofüüsik (1935–2017) *[[James Raukas]], eesti arst (1894–1949) *[[Madis Raukas]], eesti füüsik (1966–) *[[Maie Raukas]], eesti keemik (1929–2004) *[[Mart Raukas]], eesti filosoof (1960–) *[[Ott Raukas]], eesti laulja (1911–1962) *[[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (1928–2024) *[[Raúl]], Hispaania jalgpallur (1977–) *[[David Raum]], Saksamaa jalgpallur (1998–) *[[Alo Raun]], eesti keeleteadlane (1905–2004) *[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Eero Raun]], Eesti kultuuritegelane ja riigiametnik (1971–) *[[Maie-Ann Raun]], eesti klaasikunstnik ja klaasiajaloolane (1938–) *[[Mait Raun]], eesti kirjanik ja filosoof (1963–) *[[Merle Raun]], Eesti ettevõtja, juhtimisteadlane ja poliitik (1974–) *[[Ott Raun]], eesti kirjanik ja ajaloolane (1940–2026) *[[Toivo Ülo Raun]], eesti ajaloolane (1943–) *[[Vallo Raun]], eesti bibliofiil (1935–2024) *[[Oskar Raunam]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1914–1992) *[[Salme Raunam]], Eesti kunstipedagoog ja metallikunstnik (1921–2008) *[[Gerald Raunig]], Austria filosoof ja kunstiteoreetik (1963–) *[[Helju Rauniste]], eesti ajakirjanik (1938–1998) *[[Vilma Rauniste]], eesti ajakirjanik ja põllumajandustegelane (1942–) *[[Elmar Reinhold August Raup]], eesti agrokeemik (1896–1973) *[[Carl Eduard Raupach]], filoloog (1793–1882) *[[Casimir Carl Eduard von Raupach]], baltisaksa loomaarstiteadlane (1842–1913) *[[Maximilian Raupach]], baltisaksa loomaarstiteadlane (1833–1894) *[[Alex-Edward Raus]], eesti tõstja (1992–) *[[Mauri Raus]], eesti näitleja ja kirjanik (1942–1990) *[[Rea Raus]], eesti kasvatusteadlane ja ökoaktivist (1967–) *[[Sander Raus]], eesti näitleja (1939–1984) *[[Toomas Raus]], eesti matemaatik (1957–) *[[Urmo Raus]], eesti kunstnik (1969–) *[[Peep Rausberg]], eesti keemik (1961–) *[[Rasmus Rausberg]], Eesti erakonnategelane (1984–2012) *[[Chilian Rauschert]], Eesti vaimulik (1652–1717) *[[Gotthard Friedrich Rauschert]], Eesti vaimulik (?–1749) *[[Olita Rause]], läti maletaja (1962–) *[[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (1961–) *[[Martti Rautanen]], soome misjonär (1845–1926) *[[Einojuhani Rautavaara]], soome helilooja (1928–2016) *[[Tapio Rautavaara]], soome sportlane, laulja ja näitleja (1915–1979) *[[Klaus von Rautenfeld]], baltisaksa päritolu Saksa filmioperaator (1909–1982) *[[Pasi Rautiainen]], soome jalgpallitreener (1961–) *[[Pentti Rautiainen]], Soome endine poksija (1935–) *[[Heinrich Rautsmann]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1852–1924) *[[Erwan Rauwel]], prantsuse materjaliteadlane ja eesti õppejõud (1974–) ==Rav== *[[Karin Rava]], eesti informaatikateadlane (1971–) *[[Marc Ravalomanana]], Madagaskari poliitik (1949–) *[[Georges Ravarani]], Luksemburgi jurist (1954–) *[[Arvi Ravasoo]], eesti mehaanikateadlane (1939–2014) *[[Arnold Ravel]], eesti tõlkija ja toimetaja (1925–2009) *[[Maurice Ravel]], prantsuse helilooja (1875–1937) *[[John Carlyle Raven]], psühholoog (1902–1970) *[[Henry William Ravenel]], ameerika botaanik ja mükoloog (1814–1887) *[[Paavo Ravila]], soome keeleteadlane (1902–1974) *[[Andris Rāviņš]], Läti poliitik (1955–) *[[Francesco Ravizza]], itaallasest katoliku piiskop (1615–1675) *[[Marion Ravn]], norra laulja (1984–) *[[Anna-Maria Ravnopolska-Dean]], Ameerika Ühendriikide bulgaaria harfist, helilooja ja muusikateadlane (1960–) *[[Jean-Philippe Ravoux]], prantsuse filosoof ==Raw== *[[Bipin Rawat]], India sõjaväelane (1958–2021) *[[Jana Rawlinson]], Austraalia kergejõustiklane (1982–) *[[John Rawls]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1921–2002) ==Ray== *[[Charlie Ray]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (1992–) *[[Dixy Lee Ray]], Ameerika Ühendriikide Demokraatliku Partei poliitik (1914–1994) *[[James Earl Ray]], Ameerika Ühendriikide kurjategija, Martin Luther Kingi tapja (1928–1998) *[[Man Ray]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1890–1976) *[[Nicholas Ray]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1911–1979) *[[Rita Ray]], eesti laulja (1996–) *[[Satyajit Ray]], India filmirežissöör (1921–1992) *[[David Raya]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Nizār Rayān]], Ḩamāsi juhtiv tegelane (1959–2009) *[[Donald Rayfield]], Suurbritannia kirjandusteadlane ja ajaloolane (1942–) *[[Gregory Raymer]], Ameerika Ühendriikide elukutseline pokkerimängija (1964–) *[[Fred Raymond]], austria helilooja (1900–1954) *[[Lucas Raymond]], rootsi jäähokimängija (2002–) *[[Angela Rayner]], Suurbritannia poliitik (1980–) *[[Louise Rayner]], inglise akvarellist (1832–1824) *[[Omar Rayo]], Colombia maalikunstnik, skulptor ja karikaturist (1928–2010) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ra, Biograafiad]] q6csqjhkqti7qyg6fahq9ktpkk38ll0 0 280751 7200645 7084802 2026-07-24T07:43:05Z Svencapoeira 67038 7200645 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punalehik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Viidu punalehik.jpg | pildi_seletus = [[Viidu punalehik]] ''Entoloma viiduense'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = '''Punalehik''' ''Entoloma'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Punalehik''' (''Entoloma'') on perekond sugukonnast [[punalehikulised]]. Selles perekonnas on umbes 1000 liiki. Eestis on punalehikuid uurinud [[Vello Liiv]]. ==Liike== *''[[Entoloma alvarense]]'' *''Entoloma aprile'' – [[aprilli punalehik]] *''[[Entoloma araneosum]]'' *''[[Entoloma asprellum]]'' *''Entoloma bloxamii'' – [[Bloxami punalehik]] *''Entoloma byssisedum'' – [[külg-punalehik]] *''[[Entoloma caccabus]]'' *''[[Entoloma caesiocinctum]]'' *''Entoloma catalaunicum'' – [[kataloonia punalehik]] *''Entoloma cetratum'' – [[sätendav punalehik]] *''[[Entoloma chalybeum]]'' *''[[Entoloma clandestinum]]'' *''Entoloma clypeatum'' – [[kilp-punalehik]] *''Entoloma cocles'' – [[sooneline punalehik]] *''Entoloma conferendum'' – [[risteoseline punalehik]] *''[[Entoloma conocybecystis]]'' (kirjeldatud Eestist)<ref>[https://repository.naturalis.nl/pub/532227/PERS1992015001003.pdf New taxa of Entoloma (Basidiomycetes, Agaricales) from Estonia and Karelia]</ref> *''Entoloma corvinum'' – [[vares-punalehik]] *''[[Entoloma costatum]]'' *''[[Entoloma cuneatum]]'' *''[[Entoloma cyanulum]]'' *''[[Entoloma depluens]]'' *''[[Entoloma depressum]]'' *''[[Entoloma dichroum]]'' *''[[Entoloma dysthaloides]]'' *''[[Entoloma elodes]]'' *''Entoloma euchroum'' – [[puidu-punalehik]] *''Entoloma excentricum'' – [[ekstsentriline punalehik]] *''[[Entoloma formosum]]'' *''Entoloma griseocyaneum'' – [[hallikassinine punalehik]] *''[[Entoloma hebes]]'' *''[[Entoloma hirtipes]]'' *''[[Entoloma hirtum]]'' *''Entoloma incanum'' – [[roheline punalehik]] *''[[Entoloma infula]]'' *''[[Entoloma inusitatum]]'' *''[[Entoloma jubatum]]'' *''[[Entoloma juncinum]]'' *''[[Entoloma korhonenii]]'' *''[[Entoloma lactarioides]]'' *''Entoloma lampropus'' – [[hall punalehik]] *''Entoloma lanicum'' – [[naba-punalehik]] *''[[Entoloma lanuginosipes]]'' *''[[Entoloma leochromus]]'' (kirjeldatud Eestist) *''[[Entoloma lepidissimum]]'' *''[[Entoloma linkii]]'' *''Entoloma lividoalbum'' – [[kobar-punalehik]] *''[[Entoloma lividocyanulum]]'' *''[[Entoloma longistriatum]]'' *''[[Entoloma luridoalbum]]'' *''[[Entoloma majaloides]]'' *''Entoloma mammosum'' – [[näsa-punalehik]] *''[[Entoloma melanochroum]]'' *''[[Entoloma minutum]]'' *''Entoloma mougeotii'' – [[violett-punalehik]] *''[[Entoloma murraii]]'' *''[[Entoloma mutabilipes]]'' (kirjeldatud Eestist) *''[[Entoloma nefrens]]'' *''[[Entoloma neglectum]]'' *''[[Entoloma nigrocinnamomeum]]'' *''[[Entoloma niphoides]]'' *''[[Entoloma ochromicaceum]]'' (kirjeldatud Eestist) *''Entoloma papillatum'' – [[näsa-punalehik]] *''[[Entoloma parkensis]]'' *''[[Entoloma phaeocyathus]]'' *''[[Entoloma plebeioides]]'' *''Entoloma plebejum'' – [[plebei punalehik]] *''Entoloma pleopodium'' – [[kollane punalehik]] *''[[Entoloma poliopus]]'' *''[[Entoloma politoflavipes]]'' (kirjeldatud Eestist) *''[[Entoloma politum]]'' *''Entoloma porphyrophaeum'' – [[pruun punalehik]] *''Entoloma prunuloides'' – [[jahu-punalehik]] *''Entoloma quadratum'' – [[lõheroosa punalehik]] *''[[Entoloma querquedula]]'' *''[[Entoloma repandum]]'' *''Entoloma rhodopolium'' – [[läik-punalehik]] *''[[Entoloma rhombisporum]]'' *''[[Entoloma rhynchocystidiatum]]'' (kirjeldatud Eestist) *''[[Entoloma roseotinctum]]'' (kirjeldatud Eestist) *''Entoloma roseum'' – [[roosa punalehik]] *''[[Entoloma rugosum]]'' *''[[Entoloma rusticoides]]'' *''[[Entoloma sacchariolens]]'' *''Entoloma sepium'' – [[ploomi-punalehik]] *''[[Entoloma sericatum]]'' *''Entoloma sericeum'' – [[siid-punalehik]] *''Entoloma serrulatum'' – [[mustserv-punalehik]] *''Entoloma sinuatum'' – [[hiid-punalehik]] *''Entoloma sodale'' – [[hall punalehik]] *''[[Entoloma sordidulum]]'' *''[[Entoloma speculum]]'' *''[[Entoloma sphagneti]]'' *''Entoloma sphagnorum'' – [[soo-punalehik]] *''[[Entoloma tjallingiorum]]'' *''Entoloma turbidum'' – [[määrdunud punalehik]] *''[[Entoloma turci]]'' *''Entoloma undatum'' – [[hõlmine punalehik]] *''Entoloma vernum'' – [[kevad-punalehik]] *''Entoloma viiduense'' – [[viidu punalehik]] (kirjeldatud Eestist) *''[[Entoloma violaceozonatum]]'' (kirjeldatud Eestist) ==Endisi liike== *''Entocybe nitida'' – [[sinine punalehik]] *''[[Entocybe vinacea]]'' *''Entoloma sericellum'' – [[kreem punalehik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/123428 Punalehik] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Punalehikulised]] 8ufd4wgk7ywr6r08aitq7ojv70n8kv7 0 284797 7200581 6112063 2026-07-23T22:32:12Z Mees9 118868 7200581 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Dustin Hoffman | pilt = Dustin Hoffman at the 2025 Toronto International Film Festival. 02 (cropped).jpg | pildi allkiri = Dustin Hoffman 2025. aastal | sünninimi = Dustin Lee Hoffman | amet = [[näitleja]] | tegev = 1960–tänapäev | lapsed = 6 | abikaasa = [[Anne Byrne]] (1969–1980) <br> [[Lisa Gottsegen]] (1980–tänapäev) | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1937|8|8}} }}[[Pilt:Dustin Hoffman Cannes.jpg|pisi|Dustin Hoffman (2008)]] '''Dustin Lee Hoffman''' (sündinud [[8. august]]il [[1937]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] näitleja. Tema arvukate tunnustuste hulgas on kaks [[Oscar|Oscarit]], neli [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia|BAFTA]] auhinda, viis [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]] auhinda ja kaks [[Emmy|Emmy auhinda]], samuti [[Tony auhind|Tony auhinna]] nominatsioon. == Osaline filmograafia == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Originaal pealkiri !Eestikeelne pealkiri !Roll |- |1979 |"Kramer vs. Kramer" |"[[Kramer Krameri vastu]]" |Ted Kramer |- |1982 |"Tootsie" |"[[Tootsie]]" |Michael Dorsey / Dorothy Michaels |- |1988 |"Rain Man" |"[[Vihmamees]]" |Raymond Babbitt |- |1991 |"Hook" |"[[Kapten Konkskäsi]]" |Captain Hook |- |1992 |"Hero" |"[[Juhukangelane]]" |Bernie LaPlante |- |1995 |"Outbreak" |"[[Viirus (film 1995)|Viirus]]" |Sam Daniels |- |1996 |"Sleepers" |"[[Noored kuked]]" |Danny Snyder |- |2003 |"Runaway Jury" |"[[Isepäine vandekogu]]" |Wendell Rohr |- |2004 |"Finding Neverland" |"[[Avastades Eikunagimaad]]" |Charles Frohman |- |2004 |"Meet the Fockers" |"[[Kohtumine Fockeritega]]" |Bernie Focker |- |2005 |"The Lost City" |"[[Kadunud linn]]" |Meyer Lansky |- |2006 |"Perfume: The Story of a Murderer" |"[[Parfüüm: ühe mõrva lugu]]" |Giuseppe Baldini |- |2007 |"Mr. Magorium's Wonder Emporium" |"[[Härra Magoriumi imeline kaubamaja ehk nõiduslik lelupood]]" |Härra Edward Magorium |- |2008 |"Kung fu panda" |"[[Kung fu panda]]" |Shifu (hääl) |- |2008 |"The Tale of Despereaux" |"[[Lugu hiirest nimega Despereaux]]" |Roscuro (hääl) |- |2010 |"Little Fockers" |"[[Kohtumine väikeste Fockeritega]]" |Bernie Focker |- |2011 |"Kung fu panda 2" |"[[Kung fu panda 2]]" |Shifu (hääl) |- |2015 |"The Program" |"[[Programm (film)|Programm]]" |Bob Hamman |- |2016 |"Kung fu panda 3" |"[[Kung fu panda 3]]" |Shifu (hääl) |- |2024 |"Kung fu panda 4" |"[[Kung fu panda 4]]" |Shifu (hääl) |} == Välislingid == {{commonskat}} * {{imdb nimi|nimi=Dustin Hoffman|id=0000163}} * {{filmiveebi nimi|117}} {{Elutöö Kuldlõvi}} {{Parima meespeaosatäitja Oscar}} {{JÄRJESTA:Hoffman, Dustin}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] 6kcci541i1vwl86t4o0cq0kbd7jm69n 0 291873 7200657 6901834 2026-07-24T08:25:35Z Opossumtech 234044 7200657 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Opossumlased | värvus = loomad | pilt = Opossum_2.jpg | pildi_seletus = [[Virgiinia opossum]] (''Didelphis virginiana'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | alamhõimkond = [[Selgroogsed]] ''Vertebrata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | alamklass = [[Eluspoegijad imetajad]] ''Theria'' | infraklass = [[Kukrulised]] ''Marsupalia'' | selts = [[Opossumilised]] ''Didelphimorphia'' | sugukond = '''Opossumlased''' ''Didelphidae'' | sugukonna_autor = [[John Edward Gray|Gray]], [[1821]] }} '''Opossumlased''' ehk '''kukkurrotlased''' (''Didelphidae'') on läänepoolkera suurim [[kukrulised|kukkurloomade]] sugukond, millesse kuulub vähemalt 103 liiki 19 perekonnas. Kõiki neid kutsutakse '''opossumiteks'''. Et opossumlased pole spetsialiseerunud, nende toidusedel on paindlik ning nad paljunevad kiiresti, kohanevad nad kergesti mitmesuguste elutingimustega ja asustavad kiirelt uusi alasid. Kohaliku linnalegendi kohaselt sõitis Eesti esimese ja ainsa opossumi kogemata autoga alla isik nimega Veljo. Väide ei ole leidnud kinnitust usaldusväärsetes allikates ning seda käsitletakse rahvapärimuse või naljaloona. ==Klassifikatsioon== Opossumlased arvatakse eraldi [[opossumilised|opossumiliste]] (''Didelphimorphia'') seltsi. Opossumlaste [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] klassifitseeritakse järgmised [[alamsugukond|alamsugukonnad]]: *''[[Caluromyinae]]'' *''[[Didelphinae]]''. ==Nimi== Esimene opossumiks nimetatud liik oli [[virgiinia opossum]]; nimetuse ''opossum'' varaseim teadaolev tarvitus inglise keeles pärineb 1610. aastast.<ref>[http://www.thefreedictionary.com/opossum The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition. 2000. Houghton Mifflin Company. The Free Dictionary. Retrieved 2010-09-12]. Thefreedictionary.com. Retrieved on 2012-05-03.</ref> Sõna ''opossum'' tuleb [[pouhatani keel|pouhatanikeelsest]] sõnast ''aposoum'', mis tähendab valget koera või looma.<ref>[http://www.thefreedictionary.com/opossum Collins English Dictionary – Complete and Unabridged . 2003. HarperCollins Publishers. The Free Dictionary. Retrieved 2010-09-12]. Thefreedictionary.com. Retrieved on 2012-05-03.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Didelphidae.html Sissekanne ADW-s] *[http://www.catalogueoflife.org/col/search/all/key/Didelphidae/match/1 Sissekanne Catalogue of Life-s] *[http://www.iucnredlist.org/search Sissekanne IUCN-is] *[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=9265 Sissekanne NCBI-s] *[http://www.departments.bucknell.edu/biology/resources/msw3/browse.asp?s=y&id=10400002 Sissekanne Mammal Species of the World-is] *[http://www.cbif.gc.ca/pls/itisca/next?taxa=&p_format=&p_ifx=&p_lang=fr&v_tsn=179919 Sissekanne SITI-s] <small>''Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit [[:fr:Didelphidae]] seisuga 11.02.2014.''</small> [[Kategooria:Kukrulised]] rzjkxrvb3ze75c4ivylj019y480jl1p 7200658 7200657 2026-07-24T08:27:14Z Opossumtech 234044 7200658 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Opossumlased | värvus = loomad | pilt = Opossum_2.jpg | pildi_seletus = [[Virgiinia opossum]] (''Didelphis virginiana'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | alamhõimkond = [[Selgroogsed]] ''Vertebrata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | alamklass = [[Eluspoegijad imetajad]] ''Theria'' | infraklass = [[Kukrulised]] ''Marsupalia'' | selts = [[Opossumilised]] ''Didelphimorphia'' | sugukond = '''Opossumlased''' ''Didelphidae'' | sugukonna_autor = [[John Edward Gray|Gray]], [[1821]] }} '''Opossumlased''' ehk '''kukkurrotlased''' (''Didelphidae'') on läänepoolkera suurim [[kukrulised|kukkurloomade]] sugukond, millesse kuulub vähemalt 103 liiki 19 perekonnas. Kõiki neid kutsutakse '''opossumiteks'''. Et opossumlased pole spetsialiseerunud, nende toidusedel on paindlik ning nad paljunevad kiiresti, kohanevad nad kergesti mitmesuguste elutingimustega ja asustavad kiirelt uusi alasid. Kohaliku linnalegendi kohaselt sõitis ajas Eesti esimese ja ainsa opossumi kogemata autoga alla isik nimega Veljo. Väide ei ole leidnud kinnitust usaldusväärsetes allikates ning seda käsitletakse rahvapärimuse või naljaloona. ==Klassifikatsioon== Opossumlased arvatakse eraldi [[opossumilised|opossumiliste]] (''Didelphimorphia'') seltsi. Opossumlaste [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] klassifitseeritakse järgmised [[alamsugukond|alamsugukonnad]]: *''[[Caluromyinae]]'' *''[[Didelphinae]]''. ==Nimi== Esimene opossumiks nimetatud liik oli [[virgiinia opossum]]; nimetuse ''opossum'' varaseim teadaolev tarvitus inglise keeles pärineb 1610. aastast.<ref>[http://www.thefreedictionary.com/opossum The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition. 2000. Houghton Mifflin Company. The Free Dictionary. Retrieved 2010-09-12]. Thefreedictionary.com. Retrieved on 2012-05-03.</ref> Sõna ''opossum'' tuleb [[pouhatani keel|pouhatanikeelsest]] sõnast ''aposoum'', mis tähendab valget koera või looma.<ref>[http://www.thefreedictionary.com/opossum Collins English Dictionary – Complete and Unabridged . 2003. HarperCollins Publishers. The Free Dictionary. Retrieved 2010-09-12]. Thefreedictionary.com. Retrieved on 2012-05-03.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Didelphidae.html Sissekanne ADW-s] *[http://www.catalogueoflife.org/col/search/all/key/Didelphidae/match/1 Sissekanne Catalogue of Life-s] *[http://www.iucnredlist.org/search Sissekanne IUCN-is] *[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=9265 Sissekanne NCBI-s] *[http://www.departments.bucknell.edu/biology/resources/msw3/browse.asp?s=y&id=10400002 Sissekanne Mammal Species of the World-is] *[http://www.cbif.gc.ca/pls/itisca/next?taxa=&p_format=&p_ifx=&p_lang=fr&v_tsn=179919 Sissekanne SITI-s] <small>''Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit [[:fr:Didelphidae]] seisuga 11.02.2014.''</small> [[Kategooria:Kukrulised]] mgto8c5gb0p63xbcw27neykrqzzdil1 7200659 7200658 2026-07-24T08:30:34Z Opossumtech 234044 7200659 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Opossumlased | värvus = loomad | pilt = Opossum_2.jpg | pildi_seletus = [[Virgiinia opossum]] (''Didelphis virginiana'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | alamhõimkond = [[Selgroogsed]] ''Vertebrata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | alamklass = [[Eluspoegijad imetajad]] ''Theria'' | infraklass = [[Kukrulised]] ''Marsupalia'' | selts = [[Opossumilised]] ''Didelphimorphia'' | sugukond = '''Opossumlased''' ''Didelphidae'' | sugukonna_autor = [[John Edward Gray|Gray]], [[1821]] }} '''Opossumlased''' ehk '''kukkurrotlased''' (''Didelphidae'') on läänepoolkera suurim [[kukrulised|kukkurloomade]] sugukond, millesse kuulub vähemalt 103 liiki 19 perekonnas. Kõiki neid kutsutakse '''opossumiteks'''. Et opossumlased pole spetsialiseerunud, nende toidusedel on paindlik ning nad paljunevad kiiresti, kohanevad nad kergesti mitmesuguste elutingimustega ja asustavad kiirelt uusi alasid. Kohaliku linnalegendi kohaselt ajas Eesti esimese ja ainsa opossumi kogemata autoga alla isik nimega Veljo. Väide ei ole leidnud kinnitust usaldusväärsetes allikates ning seda käsitletakse rahvapärimuse või naljaloona. ==Klassifikatsioon== Opossumlased arvatakse eraldi [[opossumilised|opossumiliste]] (''Didelphimorphia'') seltsi. Opossumlaste [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] klassifitseeritakse järgmised [[alamsugukond|alamsugukonnad]]: *''[[Caluromyinae]]'' *''[[Didelphinae]]''. ==Nimi== Esimene opossumiks nimetatud liik oli [[virgiinia opossum]]; nimetuse ''opossum'' varaseim teadaolev tarvitus inglise keeles pärineb 1610. aastast.<ref>[http://www.thefreedictionary.com/opossum The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition. 2000. Houghton Mifflin Company. The Free Dictionary. Retrieved 2010-09-12]. Thefreedictionary.com. Retrieved on 2012-05-03.</ref> Sõna ''opossum'' tuleb [[pouhatani keel|pouhatanikeelsest]] sõnast ''aposoum'', mis tähendab valget koera või looma.<ref>[http://www.thefreedictionary.com/opossum Collins English Dictionary – Complete and Unabridged . 2003. HarperCollins Publishers. The Free Dictionary. Retrieved 2010-09-12]. Thefreedictionary.com. Retrieved on 2012-05-03.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Didelphidae.html Sissekanne ADW-s] *[http://www.catalogueoflife.org/col/search/all/key/Didelphidae/match/1 Sissekanne Catalogue of Life-s] *[http://www.iucnredlist.org/search Sissekanne IUCN-is] *[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=9265 Sissekanne NCBI-s] *[http://www.departments.bucknell.edu/biology/resources/msw3/browse.asp?s=y&id=10400002 Sissekanne Mammal Species of the World-is] *[http://www.cbif.gc.ca/pls/itisca/next?taxa=&p_format=&p_ifx=&p_lang=fr&v_tsn=179919 Sissekanne SITI-s] <small>''Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit [[:fr:Didelphidae]] seisuga 11.02.2014.''</small> [[Kategooria:Kukrulised]] 42xb9r8xgo88kuswrq0n8q9cueeu139 7200672 7200659 2026-07-24T08:58:09Z Ojassaar 206682 7200672 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Opossumlased | värvus = loomad | pilt = Opossum_2.jpg | pildi_seletus = [[Virgiinia opossum]] (''Didelphis virginiana'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | alamhõimkond = [[Selgroogsed]] ''Vertebrata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | alamklass = [[Eluspoegijad imetajad]] ''Theria'' | infraklass = [[Kukrulised]] ''Marsupalia'' | selts = [[Opossumilised]] ''Didelphimorphia'' | sugukond = '''Opossumlased''' ''Didelphidae'' | sugukonna_autor = [[John Edward Gray|Gray]], [[1821]] }} '''Opossumlased''' ehk '''kukkurrotlased''' (''Didelphidae'') on läänepoolkera suurim [[kukrulised|kukkurloomade]] sugukond, millesse kuulub vähemalt 103 liiki 19 perekonnas. Kõiki neid kutsutakse '''opossumiteks'''. Et opossumlased pole spetsialiseerunud, nende toidusedel on paindlik ning nad paljunevad kiiresti, kohanevad nad kergesti mitmesuguste elutingimustega ja asustavad kiirelt uusi alasid. ==Klassifikatsioon== Opossumlased arvatakse eraldi [[opossumilised|opossumiliste]] (''Didelphimorphia'') seltsi. Opossumlaste [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] klassifitseeritakse järgmised [[alamsugukond|alamsugukonnad]]: *''[[Caluromyinae]]'' *''[[Didelphinae]]''. ==Nimi== Esimene opossumiks nimetatud liik oli [[virgiinia opossum]]; nimetuse ''opossum'' varaseim teadaolev tarvitus inglise keeles pärineb 1610. aastast.<ref>[http://www.thefreedictionary.com/opossum The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition. 2000. Houghton Mifflin Company. The Free Dictionary. Retrieved 2010-09-12]. Thefreedictionary.com. Retrieved on 2012-05-03.</ref> Sõna ''opossum'' tuleb [[pouhatani keel|pouhatanikeelsest]] sõnast ''aposoum'', mis tähendab valget koera või looma.<ref>[http://www.thefreedictionary.com/opossum Collins English Dictionary – Complete and Unabridged . 2003. HarperCollins Publishers. The Free Dictionary. Retrieved 2010-09-12]. Thefreedictionary.com. Retrieved on 2012-05-03.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Didelphidae.html Sissekanne ADW-s] *[http://www.catalogueoflife.org/col/search/all/key/Didelphidae/match/1 Sissekanne Catalogue of Life-s] *[http://www.iucnredlist.org/search Sissekanne IUCN-is] *[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=9265 Sissekanne NCBI-s] *[http://www.departments.bucknell.edu/biology/resources/msw3/browse.asp?s=y&id=10400002 Sissekanne Mammal Species of the World-is] *[http://www.cbif.gc.ca/pls/itisca/next?taxa=&p_format=&p_ifx=&p_lang=fr&v_tsn=179919 Sissekanne SITI-s] <small>''Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit [[:fr:Didelphidae]] seisuga 11.02.2014.''</small> [[Kategooria:Kukrulised]] 83gpibzqjbb1s9qd8mdnyth2qwnm6sh 7200681 7200672 2026-07-24T09:29:04Z Opossumtech 234044 7200681 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Opossumlased | värvus = loomad | pilt = Opossum_2.jpg | pildi_seletus = [[Virgiinia opossum]] (''Didelphis virginiana'') | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | alamhõimkond = [[Selgroogsed]] ''Vertebrata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | alamklass = [[Eluspoegijad imetajad]] ''Theria'' | infraklass = [[Kukrulised]] ''Marsupalia'' | selts = [[Opossumilised]] ''Didelphimorphia'' | sugukond = '''Opossumlased''' ''Didelphidae'' | sugukonna_autor = [[John Edward Gray|Gray]], [[1821]] }} '''Opossumlased''' ehk '''kukkurrotlased''' (''Didelphidae'') on läänepoolkera suurim [[kukrulised|kukkurloomade]] sugukond, millesse kuulub vähemalt 103 liiki 19 perekonnas. Kõiki neid kutsutakse '''opossumiteks'''. Et opossumlased pole spetsialiseerunud, nende toidusedel on paindlik ning nad paljunevad kiiresti, kohanevad nad kergesti mitmesuguste elutingimustega ja asustavad kiirelt uusi alasid. === Eesti ainsa opossumi kurioosne surm === See juhtus ühel tavalisel sügisõhtul, kui Veljo sõitis pärast pikka tööpäeva koju. Taevas oli hall, tee oli märg ja ilmateade rääkis sellest, kuidas öösel võib udu tekkida. Mitte miski ei viidanud sellele, et mõne minuti pärast satub ta sündmuse keskele, mida hiljem meenutatakse veel aastaid. Veljo sõitis rahulikult mööda maanteed, kui märkas tee ääres midagi väikest ja halli. Esimese hooga arvas ta, et tegemist on siiliga. Eestis on siile nähtud küll ja küll. Siis aga liigutas see olevus ennast veidi. "Ahah, kass siis," mõtles Veljo. Kui auto lähemale jõudis, vaatas loom talle korraks otsa. Tal olid ümmargused silmad, pikk koon ja veel pikem saba. Veljo jõudis ainult kulmu kergitada.<ref>Postimees</ref> "Mis asi see vee..." Ja siis oli juba hilja. Kõik käis väga kiiresti. Auto sõitis edasi, loom jäi teele ning Eesti loomariigi ajaloos avati täiesti uus ja ootamatu peatükk. Veljo pidas auto kinni ja läks vaatama, mis juhtus. Mida lähemale ta jõudis, seda vähem ta aru sai. See ei olnud kass. See ei olnud siil. "Mis loom see veel on?" pomises ta. Järgmisel hommikul oli uudis levinud kiiremini kui tasuta grillvorstid jaanipäeval. Kohale tuli igasuguseid inimesi. Mõni arvas, et tegemist on haruldase metsloomaga. Mõni pakkus, et keegi on eksootilise lemmiklooma minema lasknud. Üks mees väitis täiesti kindlalt, et see on pesukaru.<ref>Postimees</ref> Lõpuks leidus keegi, kes teadis vastust. "See on opossum." Mõneks hetkeks jäi kõik vaikseks. "Eestis?" "Jah." "Kuidas?" "Ei tea." Tõtt-öelda ei teadnud seda keegi. Opossumid ei ela Eestis. Nad ei ela isegi ligilähedal. Sellepärast oligi kogu lugu nii uskumatu. Tundus peaaegu võimatu, et Eestis võiks üldse opossumit näha. Veel vähem tõenäoline oli see, et esimene inimene, kes selle avastab, teeb seda autoga. Veljo ise ei osanud juhtunust suurt midagi arvata. "Ma olen elu jooksul näinud põtru, kitsi, rebaseid ja jäneseid," rääkis ta hiljem sõpradele. "Aga mitte kordagi ei ole ma valmistunud kohtumiseks opossumiga." Sõbrad ei lasknud tal seda kunagi unustada. Iga kord, kui kuskil mõni kummaline loom jutuks tuli, pöördusid pilgud Veljo poole. "Kuidas opossumid siis välja näevad?" küsiti. "Nüüd ma tean küll," vastas Veljo tavaliselt. Aastad möödusid, aga lugu jäi elama. Seda räägiti sünnipäevadel, saunas ja kalalkäikudel. Iga kord muutus see natuke suuremaks. Mõne versiooni järgi oli opossum jooksnud üle neljarealise maantee. Mõne järgi oli neid olnud koguni kaks. Ühes eriti kahtlases loos olevat opossum enne teele astumist Veljole isegi silma pilgutanud. Keegi ei teadnud enam täpselt, mis tegelikult juhtus ja mis oli hiljem juurde mõeldud. Ühes olid kõik siiski kindlad. Kui Eestis on kunagi olnud üks opossum, siis leidis ta üles just Veljo. ==Klassifikatsioon== Opossumlased arvatakse eraldi [[opossumilised|opossumiliste]] (''Didelphimorphia'') seltsi. Opossumlaste [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] klassifitseeritakse järgmised [[alamsugukond|alamsugukonnad]]: *''[[Caluromyinae]]'' *''[[Didelphinae]]''. ==Nimi== Esimene opossumiks nimetatud liik oli [[virgiinia opossum]]; nimetuse ''opossum'' varaseim teadaolev tarvitus inglise keeles pärineb 1610. aastast.<ref>[http://www.thefreedictionary.com/opossum The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition. 2000. Houghton Mifflin Company. The Free Dictionary. Retrieved 2010-09-12]. Thefreedictionary.com. Retrieved on 2012-05-03.</ref> Sõna ''opossum'' tuleb [[pouhatani keel|pouhatanikeelsest]] sõnast ''aposoum'', mis tähendab valget koera või looma.<ref>[http://www.thefreedictionary.com/opossum Collins English Dictionary – Complete and Unabridged . 2003. HarperCollins Publishers. The Free Dictionary. Retrieved 2010-09-12]. Thefreedictionary.com. Retrieved on 2012-05-03.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Didelphidae.html Sissekanne ADW-s] *[http://www.catalogueoflife.org/col/search/all/key/Didelphidae/match/1 Sissekanne Catalogue of Life-s] *[http://www.iucnredlist.org/search Sissekanne IUCN-is] *[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=9265 Sissekanne NCBI-s] *[http://www.departments.bucknell.edu/biology/resources/msw3/browse.asp?s=y&id=10400002 Sissekanne Mammal Species of the World-is] *[http://www.cbif.gc.ca/pls/itisca/next?taxa=&p_format=&p_ifx=&p_lang=fr&v_tsn=179919 Sissekanne SITI-s] <small>''Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit [[:fr:Didelphidae]] seisuga 11.02.2014.''</small> [[Kategooria:Kukrulised]] c3b0rkogi665bjfz6oxxxw0av83xwzj 0 292186 7200298 7139315 2026-07-23T11:59:55Z NOSSER 8097 7200298 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänavast Tartus; teiste tänavate kohta vaata artiklit [[Jaani tänav (täpsustus)]]}} {{teekaart|suum=15}} [[Pilt:Tampere Maja Tartu.jpg|pisi|Jaani tänav 4, Tampere maja (2007).]] [[Pilt:Tartu asv2022-04 img15 StJohn Church.jpg|pisi|Jaani tn 5, [[Tartu Jaani kirik]]]] '''Jaani tänav''' (saksa keeles ''Johannisstraße'') on [[Tartu kesklinn]]a tänav, mis on saanud nime tänaval asuva [[Tartu Jaani kirik|Jaani kiriku]] järgi. Tänav saab alguse [[Ülikooli tänav]]a jätkuna Ülikooli ja [[Gildi tänav]]a ristist [[Tartu Ülikooli peahoone]] kõrval. Edasi kulgeb see põhja-loodesse, ristudes [[Munga tänav (Tartu)|Munga tänav]]aga, seejärel paremalt [[Lüübeki tänav]]aga ja vasemalt [[Lutsu tänav]]aga ning jõuab lõpuks välja [[Lai tänav (Tartu)|Laiale tänav]]ale. Tänav on 210 meetrit pikk. Jaani tänaval asub mitu arhitektuuriliselt tähelepanuväärset maja. Selle alguses paiknevad [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlikud]] hooned (sh tervet kvartalit hõlmav [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i hoonestu), keskpaigas gooti stiilis ehitatud [[Tartu Jaani kirik]] ning [[Tartu Ülikool]]i [[Rootsi aeg|Rootsi-aegne]] peahoone, lõpus aga Tartu vanim puumaja – [[Uppsala maja]]. Tänaval asuvad [[19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum]] ja kunstigalerii ning majutusasutusena toimiv [[Tampere maja]]. == Hoonestus == *Jaani tänav 3/5 // [[Munga tänav (Tartu)|Munga tänav]] 12 // [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 20 [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i koolihoonete kompleks hõlmab kvartali Jaani kiriku lõunaküljel: Jaani - Munga - Rüütli tänavad. *Jaani tänav 4, [[Tampere maja]] *Jaani tänav 5, [[Tartu Jaani kirik]] *Jaani tänav 7, [[Uppsala maja]] *Jaani tänav 8, [[Academia Gustaviana]] ja [[Academia Gustaviana Carolina]] hoone ja kaua kohtu- ja kinnipidamisasutuse funktsiooni täitnud hoone *Jaani tänav 10 // [[Lutsu tänav]] 7 nurgahoone<ref name="KRR_6921">{{kultuurimälestis|6921|Elamu Tartus Lutsu 7/Jaani 10, 18. saj}} (vaadatud 26.10.2020)</ref> *Jaani tänava // [[Lutsu tänav]] 14 nurgahoone<ref name="KRR_6922">{{kultuurimälestis|6922|Elamu Tartus Lutsu 14, 18.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref> *Jaani tänav 16, [[Tartu linnakodaniku muuseum]] *Jaani tänav 20 // [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänava]] nurgahoone<ref name="KRR_6923">{{kultuurimälestis|6923|Elamu Tartus Jaani 20, 16-19.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref>, Tartu vanima maja. == Ajalugu == [[File:Photographer on a stool, Jaani street, Tartu.jpg|pisi|]] Püha Jaani tänavas, 1638. aastal ostetud majas asus ka [[Tartu Ülikooli trükikoda|ülikooli trükikoda]]<ref>[https://tyk.ee/et/sisu/ajalugu Tartu Ülikooli kirjastuse ajaloost]</ref>, arhiiv ja raamatukogu. Ülikooli taasavamisel 1802. aastal ei asutatud trükikoda. Trükkija [[Johann Michael Gerhard Grenzius]] valmistas ülikooli trükiseid oma eratrükikojas, mis paiknes praeguse [[Jakobi tänav]] 4 hoone kõrval. 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani täideti ülikooli tellimusi peamiselt Mattieseni trükikojas. Jaani tänav 8, kaua kohtu- ja kinnipidamisasutuse funktsiooni täitnud hoones on tegutsenud [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu Ülikooli]] eelkäija [[Tartu Ülikooli ajalugu#Rootsi aeg Tartu Ülikoolis|Academia Gustaviana ja Academia Gustaviana Carolina]]. Põhjasõja-aegsete purustuste järel rekonstrueeriti hoone 1766. aastal (ehitusmeister G. Melck) kantselei- ja kohturuumidega nn. ökonoomiamajaks, kus oli ka vangla. 19. sajandi lõpus rekonstrueeriti hoone arhitekt R. Guleke projekti järgi kolmekorruseliseks. Hoone avati [[Kreisivangla|kreisivangla]]na (''Kreis-Gefängnis. Johannisstr. 30''<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/82b862fb-ddb3-4b16-b282-8dd43f7a51a9/content JURJEW (vorm. Dorpater) Kalender :: 1915], JURJEW. Druck und Verlag von Ed. Bergmann, ''Gefängniswesen'', seite 109</ref>) 1837. aastal ning suleti [[Tartu Politseiprefektuur]]i aresti- ja kainestusmajana 1990. aastate algul. 2020. aastatel on hoone kasutusel elamuna<ref name="KRR_6920">{{kultuurimälestis|6920|Vanglahoone Tartus Jaani 8, 17-19.saj.}} (vaadatud 08.07.2022)</ref>. ==Galerii== <gallery> File:Trefneri gümnaasiumi hooned 01.JPG|Trefneri gümnaasiumi hooned Uppsala maja Tartus Jaani tänaval, 20. juuli 2012.jpg|Jaani tänav 7, [[Uppsala maja]] Academia Gustaviana in Tartu.JPG|Jaani tänav 8, Kunagine [[Academia Gustaviana]] hoone File:Jaani 14.JPG|Jaani tänav 14 19. sajandi linnakodaniku muuseum Tartus Jaani tänavas, vaade Laia tänava poolsele nurgale, 20. juuli 2012.jpg|Jaani 16 ja [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänav]]a nurgal, [[19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum]] Jaani 20 1.JPG|Jaani tänav 20 ja [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänava]] nurgahoone File:Jaani 20 2.JPG|Jaani tänav 20 </gallery> {{Commonskat}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Tartu tänavad]] e0wve1qgn2ehp0cf6b9qd0qyifv318r 7200719 7200298 2026-07-24T10:51:10Z NOSSER 8097 7200719 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänavast Tartus; teiste tänavate kohta vaata artiklit [[Jaani tänav (täpsustus)]]}} {{teekaart|suum=15}} [[Pilt:Tampere Maja Tartu.jpg|pisi|Jaani tänav 4, Tampere maja (2007).]] [[Pilt:Tartu asv2022-04 img15 StJohn Church.jpg|pisi|Jaani tn 5, [[Tartu Jaani kirik]]]] '''Jaani tänav''' (saksa keeles ''Johannisstraße'') on [[Tartu kesklinn]]a tänav, mis on saanud nime tänaval asuva [[Tartu Jaani kirik|Jaani kiriku]] järgi. Tänav saab alguse [[Ülikooli tänav]]a jätkuna Ülikooli ja [[Gildi tänav]]a ristist [[Tartu Ülikooli peahoone]] kõrval. Edasi kulgeb see põhja-loodesse, ristudes [[Munga tänav (Tartu)|Munga tänav]]aga, seejärel paremalt [[Lüübeki tänav]]aga ja vasemalt [[Lutsu tänav]]aga ning jõuab lõpuks välja [[Lai tänav (Tartu)|Laiale tänav]]ale. Tänav on 210 meetrit pikk. Jaani tänaval asub mitu arhitektuuriliselt tähelepanuväärset maja. Selle alguses paiknevad [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlikud]] hooned (sh tervet kvartalit hõlmav [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i hoonestu), keskpaigas gooti stiilis ehitatud [[Tartu Jaani kirik]] ning [[Tartu Ülikool]]i [[Rootsi aeg|Rootsi-aegne]] peahoone, lõpus aga Tartu vanim puumaja – [[Uppsala maja]]. Tänaval asuvad [[19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum]] ja kunstigalerii ning majutusasutusena toimiv [[Tampere maja]]. == Hoonestus == *Jaani tänav 3/5 // [[Munga tänav (Tartu)|Munga tänav]] 12 // [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 20, [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i koolihoonete kompleks hõlmab [[kvartal]]i [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]u lõunaküljel: Jaani - Munga - Rüütli tänavad. *Jaani tänav 4, [[Tampere maja]] *Jaani tänav 5, [[Tartu Jaani kirik]] *Jaani tänav 7, [[Uppsala maja]] *Jaani tänav 8, [[Academia Gustaviana]] ja [[Academia Gustaviana Carolina]] hoone ja kaua kohtu- ja kinnipidamisasutuse funktsiooni täitnud hoone *Jaani tänav 10 // [[Lutsu tänav]] 7 nurgahoone<ref name="KRR_6921">{{kultuurimälestis|6921|Elamu Tartus Lutsu 7/Jaani 10, 18. saj}} (vaadatud 26.10.2020)</ref> *Jaani tänava // [[Lutsu tänav]] 14 nurgahoone<ref name="KRR_6922">{{kultuurimälestis|6922|Elamu Tartus Lutsu 14, 18.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref> *Jaani tänav 16, [[Tartu linnakodaniku muuseum]] *Jaani tänav 20 // [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänava]] nurgahoone<ref name="KRR_6923">{{kultuurimälestis|6923|Elamu Tartus Jaani 20, 16-19.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref>, Tartu vanima maja. == Ajalugu == [[File:Photographer on a stool, Jaani street, Tartu.jpg|pisi|Vaade Jaani tänava ja [[Lutsu tänav]]a ristmikule]] Püha Jaani tänavas, 1638. aastal ostetud majas asus ka [[Tartu Ülikooli trükikoda|ülikooli trükikoda]]<ref>[https://tyk.ee/et/sisu/ajalugu Tartu Ülikooli kirjastuse ajaloost]</ref>, arhiiv ja raamatukogu. Ülikooli taasavamisel 1802. aastal ei asutatud trükikoda. Trükkija [[Johann Michael Gerhard Grenzius]] valmistas ülikooli trükiseid oma eratrükikojas, mis paiknes praeguse [[Jakobi tänav]] 4 hoone kõrval. 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani täideti ülikooli tellimusi peamiselt Mattieseni trükikojas. Jaani tänav 8, kaua kohtu- ja kinnipidamisasutuse funktsiooni täitnud hoones on tegutsenud [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu Ülikooli]] eelkäija [[Tartu Ülikooli ajalugu#Rootsi aeg Tartu Ülikoolis|Academia Gustaviana ja Academia Gustaviana Carolina]]. Põhjasõja-aegsete purustuste järel rekonstrueeriti hoone 1766. aastal (ehitusmeister G. Melck) kantselei- ja kohturuumidega nn. ökonoomiamajaks, kus oli ka vangla. 19. sajandi lõpus rekonstrueeriti hoone arhitekt R. Guleke projekti järgi kolmekorruseliseks. Hoone avati [[Kreisivangla|kreisivangla]]na (''Kreis-Gefängnis. Johannisstr. 30''<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/82b862fb-ddb3-4b16-b282-8dd43f7a51a9/content JURJEW (vorm. Dorpater) Kalender :: 1915], JURJEW. Druck und Verlag von Ed. Bergmann, ''Gefängniswesen'', seite 109</ref>) 1837. aastal ning suleti [[Tartu Politseiprefektuur]]i aresti- ja kainestusmajana 1990. aastate algul. 2020. aastatel on hoone kasutusel elamuna<ref name="KRR_6920">{{kultuurimälestis|6920|Vanglahoone Tartus Jaani 8, 17-19.saj.}} (vaadatud 08.07.2022)</ref>. ==Galerii== <gallery> File:Trefneri gümnaasiumi hooned 01.JPG|Trefneri gümnaasiumi hooned Uppsala maja Tartus Jaani tänaval, 20. juuli 2012.jpg|Jaani tänav 7, [[Uppsala maja]] Academia Gustaviana in Tartu.JPG|Jaani tänav 8, Kunagine [[Academia Gustaviana]] hoone File:Jaani 14.JPG|Jaani tänav 14 19. sajandi linnakodaniku muuseum Tartus Jaani tänavas, vaade Laia tänava poolsele nurgale, 20. juuli 2012.jpg|Jaani 16 ja [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänav]]a nurgal, [[19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum]] Jaani 20 1.JPG|Jaani tänav 20 ja [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänava]] nurgahoone File:Jaani 20 2.JPG|Jaani tänav 20 </gallery> {{Commonskat}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Tartu tänavad]] ddo80ucqohgy3zdts2zyp2aitomut9v 7200738 7200719 2026-07-24T11:16:53Z NOSSER 8097 7200738 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänavast Tartus; teiste tänavate kohta vaata artiklit [[Jaani tänav (täpsustus)]]}} {{teekaart|suum=15}} [[Pilt:Tartu asv2022-04 img15 StJohn Church.jpg|pisi|Jaani tn 5, [[Tartu Jaani kirik]]]] '''Jaani tänav''' (saksa keeles ''Johannisstraße'') on [[Tartu kesklinn]]a tänav, mis on saanud nime tänaval asuva [[Tartu Jaani kirik|Jaani kiriku]] järgi. Tänav saab alguse [[Ülikooli tänav]]a jätkuna Ülikooli ja [[Gildi tänav]]a ristist [[Tartu Ülikooli peahoone]] kõrval. Edasi kulgeb see põhja-loodesse, ristudes [[Munga tänav (Tartu)|Munga tänav]]aga, seejärel paremalt [[Lüübeki tänav]]aga ja vasemalt [[Lutsu tänav]]aga ning jõuab lõpuks välja [[Lai tänav (Tartu)|Laiale tänav]]ale. Tänav on 210 meetrit pikk. [[File:Photographer on a stool, Jaani street, Tartu.jpg|pisi|Vaade Jaani tänava ja [[Lutsu tänav]]a ristmikule]][[File:Jaani tänav Tartus.jpg|thumb|Vaade [[Lai tänav (Tartu)|Laialt tänav]]alt Jaani tänavale]] Jaani tänaval asub mitu arhitektuuriliselt tähelepanuväärset maja. Selle alguses paiknevad [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlikud]] hooned (sh tervet kvartalit hõlmav [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i hoonestu), keskpaigas gooti stiilis ehitatud [[Tartu Jaani kirik]] ning [[Tartu Ülikool]]i [[Rootsi aeg|Rootsi-aegne]] peahoone, lõpus aga Tartu vanim puumaja – [[Uppsala maja]]. Tänaval asuvad [[19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum]] ja kunstigalerii ning majutusasutusena toimiv [[Tampere maja]]. == Hoonestus == *Jaani tänav 3/5 // [[Munga tänav (Tartu)|Munga tänav]] 12 // [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 20, [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i koolihoonete kompleks hõlmab [[kvartal]]i [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]u lõunaküljel: Jaani - Munga - Rüütli tänavad. *Jaani tänav 4<ref name="KRR_6919">{{kultuurimälestis|6919|Puitelamu Tartus Jaani 4, 18-19.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref>, [[Tampere maja]] *Jaani tänav 5, [[Tartu Jaani kirik]] *Jaani tänav 7, [[Uppsala maja]] *Jaani tänav 8, [[Academia Gustaviana]] ja [[Academia Gustaviana Carolina]] hoone ja kaua kohtu- ja kinnipidamisasutuse funktsiooni täitnud hoone<ref name="KRR_6920">{{kultuurimälestis|6920|Vanglahoone Tartus Jaani 8, 17-19.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref> *Jaani tänav 10 // [[Lutsu tänav]] 7 nurgahoone<ref name="KRR_6921">{{kultuurimälestis|6921|Elamu Tartus Lutsu 7/Jaani 10, 18. saj}} (vaadatud 26.10.2020)</ref> *Jaani tänava // [[Lutsu tänav]] 14 nurgahoone<ref name="KRR_6922">{{kultuurimälestis|6922|Elamu Tartus Lutsu 14, 18.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref> *Jaani tänav 16, [[Tartu linnakodaniku muuseum]] *Jaani tänav 20 // [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänava]] nurgahoone<ref name="KRR_6923">{{kultuurimälestis|6923|Elamu Tartus Jaani 20, 16-19.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref>, Tartu vanima maja. == Ajalugu == Püha Jaani tänavas, 1638. aastal ostetud majas asus ka [[Tartu Ülikooli trükikoda|ülikooli trükikoda]]<ref>[https://tyk.ee/et/sisu/ajalugu Tartu Ülikooli kirjastuse ajaloost]</ref>, arhiiv ja raamatukogu. Ülikooli taasavamisel 1802. aastal ei asutatud trükikoda. Trükkija [[Johann Michael Gerhard Grenzius]] valmistas ülikooli trükiseid oma eratrükikojas, mis paiknes praeguse [[Jakobi tänav]] 4 hoone kõrval. 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani täideti ülikooli tellimusi peamiselt [[Mattieseni trükikoda|Mattieseni trükikojas]]. Jaani tänav 8, kaua kohtu- ja kinnipidamisasutuse funktsiooni täitnud hoones on tegutsenud [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu Ülikooli]] eelkäija [[Tartu Ülikooli ajalugu#Rootsi aeg Tartu Ülikoolis|Academia Gustaviana ja Academia Gustaviana Carolina]]. Põhjasõja-aegsete purustuste järel rekonstrueeriti hoone 1766. aastal (ehitusmeister G. Melck) kantselei- ja kohturuumidega nn. ökonoomiamajaks, kus oli ka vangla. 19. sajandi lõpus rekonstrueeriti hoone arhitekt [[Reinhold Guleke]] projekti järgi kolmekorruseliseks. Hoone avati [[Kreisivangla|kreisivangla]]na (''Kreis-Gefängnis. Johannisstr. 30''<ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/82b862fb-ddb3-4b16-b282-8dd43f7a51a9/content JURJEW (vorm. Dorpater) Kalender :: 1915], JURJEW. Druck und Verlag von Ed. Bergmann, ''Gefängniswesen'', seite 109</ref>) 1837. aastal ning suleti [[Tartu Politseiprefektuur]]i aresti- ja kainestusmajana 1990. aastate algul. 2020. aastatel on hoone kasutusel elamuna. ==Galerii== <gallery> File:Trefneri gümnaasiumi hooned 01.JPG|Trefneri gümnaasiumi hooned Pilt:Tampere Maja Tartu.jpg|Jaani tänav 4, Tampere maja (2007). Uppsala maja Tartus Jaani tänaval, 20. juuli 2012.jpg|Jaani tänav 7, [[Uppsala maja]] Academia Gustaviana in Tartu.JPG|Jaani tänav 8, Kunagine [[Academia Gustaviana]] hoone File:Jaani 14.JPG|Jaani tänav 14 19. sajandi linnakodaniku muuseum Tartus Jaani tänavas, vaade Laia tänava poolsele nurgale, 20. juuli 2012.jpg|Jaani 16 ja [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänav]]a nurgal, [[19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum]] Jaani 20 1.JPG|Jaani tänav 20 ja [[Lai tänav (Tartu)|Laia tänava]] nurgahoone File:Jaani 20 2.JPG|Jaani tänav 20 </gallery> {{Commonskat}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Tartu tänavad]] 4q2mz03b26jp8vjnygnwbk96baquugw 0 300903 7200585 7195625 2026-07-23T22:36:45Z Sumo tomus 233342 7200585 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}} [[Pilt:Jessie J 2012.jpg|pisi|Jessie J (2011)]] [[File:Jessie J, 2011.jpg|thumb|Jessie J (2011)]] '''Jessie J''' (õieti '''Jessica Ellen Cornish'''; sündinud [[27. märts]]il [[1988]] [[London]]is) on inglise poplaulja ja laulukirjutaja. Ta sündis ja kasvas Londonis, õppis etenduskunstide ja -tehnoloogia koolis BRIT (''BRIT School for Performing Arts & Technology''), kuni sõlmis lepingu ettevõtetega [[Gut Records]] ja Sony/ATV Music Publishing. Ta kirjutas laule sellistele artistidele nagu [[Chris Brown]] ja [[Miley Cyrus]]. Olles sõlminud lepingu Universaliga, saavutas Jessie J tuntuse debüütsingliga "Do It Like a Dude", mis jõudis [[Suurbritannia singlite edetabel]]is teisele kohale. Pärast seda, kui laul "Price Tag" juhtis edetabeleid 19 riigis, andis Jessie J 2011. aastal välja debüütalbumi "Who You Are". 2013. aastal andis Jessie J välja teise albumi "Alive". Jessie J kolmas stuudioalbum "[[Sweet Talker]]" ilmus 2014. aastal. Ta on saanud muusikaauhindu ja nominatsioone{{lisa viide}}. ==Isiklikku== Jessie J on biseksuaal.<ref>{{cite web|title=Jessie J: "I've Dated Girls And Boys..."|url=http://www.mtv.co.uk/news/jessie-j/259667-jessie-j-bisexual-dates-girls-and-boys|publisher=MTV|date=25 February 2011|access-date=13 October 2011}}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{cite web|last=Levine|first=Nick|title=Jessie J confirms she is bisexual|url=http://www.digitalspy.com/celebrity/news/a305681/jessie-j-confirms-she-is-bisexual.html|work=[[Digital Spy]]|date=24 February 2011|access-date=13 October 2011}}</ref> Ehkki ta on 2014. aastal öelnud, et on edaspidi huvitatud vaid meessuhetest, on ta varem tunnistanud, et tal on olnud suhteid ka naistega.<ref name="Selby">{{cite news|first=Jenn |last=Selby |title=Jessie J labels her bisexuality 'a phase': 'I want to stop talking about it completely now and find myself a husband'|work=[[The Independent]]|date=8 April 2014|access-date=1 September 2017|url=https://www.independent.co.uk/news/people/jessie-j-labels-her-bisexuality-a-phase-i-want-to-stop-talking-about-it-completely-now-and-find-9245924.html |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220608/https://www.independent.co.uk/news/people/jessie-j-labels-her-bisexuality-a-phase-i-want-to-stop-talking-about-it-completely-now-and-find-9245924.html |archive-date=8 June 2022 |url-access=subscription |url-status=live}}</ref> Jessie J identifitseerib ennast feministina.<ref name="Tinkerbell">{{cite news|first= Lily |last= Karlin |title= Jessie J Is A Feminist & She Actually Understands What That Means |date= 10 October 2014 |work= [[The Huffington Post]] |url= https://www.huffingtonpost.com/2014/10/10/jessie-j-feminist_n_5956588.html |access-date= 21 November 2015}}</ref> Ta on vegan.<ref>{{cite web|author=Plant Based News|title=World Exclusive: Jessie J opens up about her Vegan Lifestyle|website=[[YouTube]]|url=https://www.youtube.com/watch?v=OKxlL4ZJHtg| archive-url=https://ghostarchive.org/varchive/youtube/20211030/OKxlL4ZJHtg| archive-date=2021-10-30}}{{cbignore}}</ref> ==Albumid== *"[[Who You Are]]" (2011) *"[[Alive]]" (2013) *"[[Sweet Talker]]" (2014) *"[[R.O.S.E.]] (2018) *"[[This Christmas Day]]" (2018) ==Viited== [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] blly5bcpqshl81e4sg7hy2538rhgtpt 0 303285 7200396 6891545 2026-07-23T15:39:56Z Greinger 230212 Muutsin tšempionite arvu, 23.07.2026 seisuga on mängus 173 tšempionit. Viimane tšempion on Locke. 7200396 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Arvutimäng|pealkiri=League of Legends|arendaja=[[Riot Games]]|platvormid=[[Microsoft Windows]], [[OS X]]|viis=[[mitmikmäng]]|koduleht=[https://na.leagueoflegends.com/en-us/]|pilt=[[File:League of Legends 2019 vector.svg |256px| ]]|pildiallkiri=Logo 2019. aastal|väljalase=27. oktoober 2009}} '''"League of Legends" (LoL)''' on [[Riot Games]]i loodud [[videomäng]]. Mängu arendamisest teatati esimest korda 7. oktoobril 2008 ning mäng avaldati 29. oktoobril 2009.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ign.com/games/league-of-legends|pealkiri=League of Legends - IGN|väljaanne=IGN.com|vaadatud=18.03.2021}}</ref> See on üks enimmängitumaid videomänge, 2021. aastaks on aktiivseid igakuiseid mängijaid 115 miljonit, kellest 50 miljonit on iga päev aktiivsed.<ref>{{Netiviide|autor=Spezzy|url=https://leaguefeed.net/did-you-know-total-league-of-legends-player-count-updated/#|pealkiri=How many people play League of Legends? – UPDATED 2021|väljaanne=leaguefeed.net|aeg=8.03.2021|vaadatud=18.03.2021}}</ref> == Mängu olemus == Mängijad jagunevad kaheks viieliikmeliseks tiimiks ning eesmärk on vallutada vastastiimi baas.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://na.leagueoflegends.com/en-us/how-to-play/|pealkiri=How to Play - League of Legends|väljaanne=leagueoflegends.com|vaadatud=18.03.2021}}</ref> Mängus on 173 tšempionit, kelle seast valib iga mängija ühe. Igal tšempionil on viis ainult talle omast põhivõimet.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Champions - League of Legends |url=https://na.leagueoflegends.com/en-us/champions/ |vaadatud=21.05.2024 |väljaanne=leagueoflegends.com}}</ref> Tšempioneid kirjeldavad erinevad atribuudid, mida saab kujundada mängu jooksul ostetavate esemetega: * ''health'' e eluvaru, mille otsa saades tšempion sureb; * ''mana'' e võlujõud, mis on energiavaru võimete kasutamiseks; * ''attack damage'' e rünnakujõud e AD, mis suurendab tavarünnakute tugevust; * ''ability power'' e võimejõud e AP, mis suurendab võimete tugevust; * ''armor ''e turvis, mis suurendab vastupidavust füüsilise kahju suhtes; * ''magic resistance ''e mis suurendab vastupidavust võlujõu suhtes; * ''movement speed '' ja ''attack speed'', liikumis- ning rünnakukiirus; * ''range'', mis määrab tavarünnaku kaugusulatuse; * ''lifesteal & spell vamp ''e eluimemine ning loitsuvamp, suurendavad elude vastaselt endale "röövimist".{{lisa viide}} Vastavalt neile atribuutidele ning võimetele jaotatakse tšempionid põhikategooriatesse: * tank, kes on suure eluvaru ja ''resistance''<nowiki/>'iga; * ''marksman,'' kes on rünnakujõu (AD) ja suure kaugusulatusega tavarünnakute põhine; * ''mage'' e maag, kes on võimejõu (AP) ja võimete põhine; * ''support ''e toetaja, kes taastab tiimikaaslaste kaotatud eluvaru; * ''assassin,'' kelle rünnakujõud ja võimed on kombineeritud; * ''fighter'', kes on tanki ja ''assassin'''i vahepealne ning ehitab nii võimekust kui ka vastupidavust.{{lisa viide}} === Mängusisesed keskkonnad === Mängus on 2 erinevat aktiivset maailma, kus mängida: ''Summoner's Rift'' ja ''Howling Abyss''.{{lisa viide}} ==== Summoner's Rift ==== Summoner's Rift on maailm, kus võistlevad 5 tšempionit 5 tšempioni vastu. Maailmas on 3 pearada: ülemine, keskmine ja alumine. Mängijad jagunevad tavaliselt ülevalt alla 1-1-1-2, st. et ülemisele pearajale läheb üks mängija (tavaliselt tank), ''jungle'''isse e džunglisse läheb üks, keskele üks (tavaliselt maag) ja alumisele pearajale kaks (''marksman'' ja ''support''). Võitja on see tiim, kes hävitab vastaste ''nexus''<nowiki/>'e (baasis oleva suurima ehitise). Et selleni jõuda, peab vallutama vähemalt ühe pearaja kahuritornid ja ''inhibitor''<nowiki/>'i.<ref name=":0" /> Vastastiimi ''inhibitor''<nowiki/>'ide hävitamine annab tiimile tugevamad [[NPC]]-d, keda mängus kutsutakse ''minion'''ideks e käsilasteks, ning kes aitavad vastase baasi vallutada.<ref name=":0" /> ==== Howling Abyss ==== Selles maailmas mängitava mängulaadi nimi on ARAM e ''all random all mid'' e programm ise määrab mängijale tšempioni ja kõik mängivad keskmisel ja ainsal pearajal.<ref>{{Netiviide|autor=Yannick LeJacq|url=https://kotaku.com/league-of-legends-for-fun-mode-just-got-a-lot-more-fun-1701575232|pealkiri=League Of Legends' 'For Fun' Mode Just Got A Lot More Fun|väljaanne=kotaku.com|aeg=5.01.2015|vaadatud=18.03.2021}}</ref> Tuleb hävitada vastastiimi ''nexus'', mida kaitsevad 4 kahuritorni ja ''inhibitor''. ==== Ajutised mänguversioonid ==== Ajutiselt teeb [[Riot Games]] mängijatele vahelduse pakkumiseks kättesaadavaks erinevaid mänguversioone. Nende hulka kuuluvad Ultra-Rapid Fire (URF), Ascension ja Legend of the Poro King.<ref>{{Netiviide|autor=Spezzy|url=https://leaguefeed.net/5-best-featured-game-modes-in-league-of-legends/|pealkiri=5 Best Featured Game Modes in League of Legends - LeagueFeed|väljaanne=leaguefeed.net|aeg=15.12.2020|vaadatud=18.03.2021}}</ref> ==== Kustutatud keskkonnad ==== ===== Twisted Treeline ===== Kahuritorne on 4 ja võistlevad 3 tšempionit 3 tšempioni vastu. Pearadu on kaks, tavaliselt ülemisele pearajale läheb kaks, ja alumisele pearajale üks mängija. Selle maailma džungliosa on väike.{{lisa viide}} == "League of Legends" e-spordis == [[Fail:1cun0239_Jpg_(125315249).jpeg|alt=2015. aasta League of Legends World Championshipi finaal Berliinis|pisi|2015. aasta ''League of Legends'' World Championshipi finaal [[Berliin|Berliinis]]]] "League of Legendsil" on üks maailma suurimaid videomängude [[E-sport|e-spordi]] kogukondi. 2011. aastast toimuvad iga-aastased maailmameistrivõistlused ''League of Legends'' World Championship e '''Worlds'''. Võisteldakse 32-kilogrammise Summoner's Cup karika ja mitme miljoni dollari suuruse peaauhinna nimel.<ref>{{Netiviide|autor=Philippa Warr|url=https://www.rockpapershotgun.com/summoners-cup|pealkiri=A Closer Look At LoL's Summoner's Cup|väljaanne=www.rockpapershotgun.com|aeg=31.10.2015|vaadatud=18.03.2021}}</ref> 2018. aasta Worldsi finaali otseülekannet vaatas 99,6 miljonit inimest ning peaauhinna suurus oli seni suurim, 6 miljonit dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=Austen Goslin|url=https://www.riftherald.com/2018/12/11/18136237/riot-2018-league-of-legends-world-finals-viewers-prize-pool|pealkiri=The 2018 League of Legends World Finals had nearly 100 million viewers|väljaanne=www.riftherald.com|aeg=11.12.2018|vaadatud=18.03.2021|arhiivimisaeg=16.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210416230817/https://www.riftherald.com/2018/12/11/18136237/riot-2018-league-of-legends-world-finals-viewers-prize-pool|url-olek=ei tööta}}</ref> Eestlastest on Worldsil osalenud Johannes <nowiki>''Puszu''</nowiki> Uibos, kes mängis kolmandal hooajal [https://fnatic.com/ Fnaticu] tiimis ''marksman''<nowiki/>'i rollis. Tiim käis 2013. aastal Los Angeleses kolmanda hooaja Worldsil, kus võitis kolmanda koha.<ref>{{Netiviide|url=https://esportspedia.com/lol/index.php?title=Fnatic|pealkiri=Fnatic - Roster, Members and Stats - LoL Esportspedia|väljaanne=esportspedia.com|vaadatud=18.03.2021}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Seejärel võttis Puszu rolli üle rootslane [[Martin "Rekkles" Larsson]], kes on Fnaticus vahelduvalt mänginud 2020. aastani.<ref>{{Netiviide|autor=Roufflous|url=https://archive.fnatic.com/content/95827/brace-yourself-rekkles-is-coming|pealkiri=Brace yourself, Rekkles is coming!|väljaanne=archive.fnatic.com|aeg=22.11.2013|vaadatud=18.03.2021|arhiivimisaeg=31.10.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221031130534/https://archive.fnatic.com/content/95827/brace-yourself-rekkles-is-coming|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2009. aasta videomängud]] [[Kategooria:Windowsi mängud]] [[Kategooria:MacOS-i mängud]] e98rmdk8b51zwm1fefllxwz9at5sz1t 7200438 7200396 2026-07-23T17:22:07Z Greinger 230212 /* Mängusisesed keskkonnad */ lisasin arena ja swarmi. 7200438 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Arvutimäng|pealkiri=League of Legends|arendaja=[[Riot Games]]|platvormid=[[Microsoft Windows]], [[OS X]]|viis=[[mitmikmäng]]|koduleht=[https://na.leagueoflegends.com/en-us/]|pilt=[[File:League of Legends 2019 vector.svg |256px| ]]|pildiallkiri=Logo 2019. aastal|väljalase=27. oktoober 2009}} '''"League of Legends" (LoL)''' on [[Riot Games]]i loodud [[videomäng]]. Mängu arendamisest teatati esimest korda 7. oktoobril 2008 ning mäng avaldati 29. oktoobril 2009.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ign.com/games/league-of-legends|pealkiri=League of Legends - IGN|väljaanne=IGN.com|vaadatud=18.03.2021}}</ref> See on üks enimmängitumaid videomänge, 2021. aastaks on aktiivseid igakuiseid mängijaid 115 miljonit, kellest 50 miljonit on iga päev aktiivsed.<ref>{{Netiviide|autor=Spezzy|url=https://leaguefeed.net/did-you-know-total-league-of-legends-player-count-updated/#|pealkiri=How many people play League of Legends? – UPDATED 2021|väljaanne=leaguefeed.net|aeg=8.03.2021|vaadatud=18.03.2021}}</ref> == Mängu olemus == Mängijad jagunevad kaheks viieliikmeliseks tiimiks ning eesmärk on vallutada vastastiimi baas.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://na.leagueoflegends.com/en-us/how-to-play/|pealkiri=How to Play - League of Legends|väljaanne=leagueoflegends.com|vaadatud=18.03.2021}}</ref> Mängus on 173 tšempionit, kelle seast valib iga mängija ühe. Igal tšempionil on viis ainult talle omast põhivõimet.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Champions - League of Legends |url=https://na.leagueoflegends.com/en-us/champions/ |vaadatud=21.05.2024 |väljaanne=leagueoflegends.com}}</ref> Tšempioneid kirjeldavad erinevad atribuudid, mida saab kujundada mängu jooksul ostetavate esemetega: * ''health'' e eluvaru, mille otsa saades tšempion sureb; * ''mana'' e võlujõud, mis on energiavaru võimete kasutamiseks; * ''attack damage'' e rünnakujõud e AD, mis suurendab tavarünnakute tugevust; * ''ability power'' e võimejõud e AP, mis suurendab võimete tugevust; * ''armor ''e turvis, mis suurendab vastupidavust füüsilise kahju suhtes; * ''magic resistance ''e mis suurendab vastupidavust võlujõu suhtes; * ''movement speed '' ja ''attack speed'', liikumis- ning rünnakukiirus; * ''range'', mis määrab tavarünnaku kaugusulatuse; * ''lifesteal & spell vamp ''e eluimemine ning loitsuvamp, suurendavad elude vastaselt endale "röövimist".{{lisa viide}} Vastavalt neile atribuutidele ning võimetele jaotatakse tšempionid põhikategooriatesse: * tank, kes on suure eluvaru ja ''resistance''<nowiki/>'iga; * ''marksman,'' kes on rünnakujõu (AD) ja suure kaugusulatusega tavarünnakute põhine; * ''mage'' e maag, kes on võimejõu (AP) ja võimete põhine; * ''support ''e toetaja, kes taastab tiimikaaslaste kaotatud eluvaru; * ''assassin,'' kelle rünnakujõud ja võimed on kombineeritud; * ''fighter'', kes on tanki ja ''assassin'''i vahepealne ning ehitab nii võimekust kui ka vastupidavust.{{lisa viide}} === Mängusisesed keskkonnad === Mängus on 3 erinevat aktiivset maailma, kus mängida: ''Summoner's Rift'', ''Howling Abyss ja Arena''.{{lisa viide}} ==== Summoner's Rift ==== Summoner's Rift on maailm, kus võistlevad 5 tšempionit 5 tšempioni vastu. Maailmas on 3 pearada: ülemine, keskmine ja alumine. Mängijad jagunevad tavaliselt ülevalt alla 1-1-1-2, st. et ülemisele pearajale läheb üks mängija (tavaliselt tank), ''jungle'''isse e džunglisse läheb üks, keskele üks (tavaliselt maag) ja alumisele pearajale kaks (''marksman'' ja ''support''). Võitja on see tiim, kes hävitab vastaste ''nexus''<nowiki/>'e (baasis oleva suurima ehitise). Et selleni jõuda, peab vallutama vähemalt ühe pearaja kahuritornid ja ''inhibitor''<nowiki/>'i.<ref name=":0" /> Vastastiimi ''inhibitor''<nowiki/>'ide hävitamine annab tiimile tugevamad [[NPC]]-d, keda mängus kutsutakse ''minion'''ideks e käsilasteks, ning kes aitavad vastase baasi vallutada.<ref name=":0" /> ==== Howling Abyss ==== Selles maailmas mängitava mängulaadi nimi on ARAM e ''all random all mid'' e programm ise määrab mängijale tšempioni ja kõik mängivad keskmisel ja ainsal pearajal.<ref>{{Netiviide|autor=Yannick LeJacq|url=https://kotaku.com/league-of-legends-for-fun-mode-just-got-a-lot-more-fun-1701575232|pealkiri=League Of Legends' 'For Fun' Mode Just Got A Lot More Fun|väljaanne=kotaku.com|aeg=5.01.2015|vaadatud=18.03.2021}}</ref> Tuleb hävitada vastastiimi ''nexus'', mida kaitsevad 4 kahuritorni ja ''inhibitor''. ==== The Reckoners Pit ==== The Reckoners Pit e ''arena'' on mangulaad kus tiimid võistlevad kordamööda väikestel areenidel. Mängulaadi eesmärk on alistada teised meeskonnad ja jääda viimaseks ellujääjaks. Mänguvoorude vahel valivad mängijad võimsaid liitvõimeid e ''augment'', mis muudavad tšempionide omadusi. Erinevalt tavarežiimist puuduvad seal pika ajaline kulla kogumine. ==== Ajutised mänguversioonid ==== Ajutiselt teeb [[Riot Games]] mängijatele vahelduse pakkumiseks kättesaadavaks erinevaid mänguversioone. Nende hulka kuuluvad Ultra-Rapid Fire (URF), Ascension ja Legend of the Poro King.<ref>{{Netiviide|autor=Spezzy|url=https://leaguefeed.net/5-best-featured-game-modes-in-league-of-legends/|pealkiri=5 Best Featured Game Modes in League of Legends - LeagueFeed|väljaanne=leaguefeed.net|aeg=15.12.2020|vaadatud=18.03.2021}}</ref> ==== Kustutatud keskkonnad ==== ===== Twisted Treeline ===== Kahuritorne on 4 ja võistlevad 3 tšempionit 3 tšempioni vastu. Pearadu on kaks, tavaliselt ülemisele pearajale läheb kaks, ja alumisele pearajale üks mängija. Selle maailma džungliosa on väike.{{lisa viide}} ===== Swarm ===== ''Swarm'' on ''bullet-hell'' žanris mängulaad, kus 1-4 mängijaga tiimid kaitsevad ennast NPC-de lainete eest. Selles mängulaadis kontrolliti tšempioneid hiire asemel WASD klahvidega. Eesmärk on ellu jääda ja võita lainete lõpus olev boss. Tugdades oma tšempionit ja nende relvi lainete vahel. == "League of Legends" e-spordis == [[Fail:1cun0239_Jpg_(125315249).jpeg|alt=2015. aasta League of Legends World Championshipi finaal Berliinis|pisi|2015. aasta ''League of Legends'' World Championshipi finaal [[Berliin|Berliinis]]]] "League of Legendsil" on üks maailma suurimaid videomängude [[E-sport|e-spordi]] kogukondi. 2011. aastast toimuvad iga-aastased maailmameistrivõistlused ''League of Legends'' World Championship e '''Worlds'''. Võisteldakse 32-kilogrammise Summoner's Cup karika ja mitme miljoni dollari suuruse peaauhinna nimel.<ref>{{Netiviide|autor=Philippa Warr|url=https://www.rockpapershotgun.com/summoners-cup|pealkiri=A Closer Look At LoL's Summoner's Cup|väljaanne=www.rockpapershotgun.com|aeg=31.10.2015|vaadatud=18.03.2021}}</ref> 2018. aasta Worldsi finaali otseülekannet vaatas 99,6 miljonit inimest ning peaauhinna suurus oli seni suurim, 6 miljonit dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=Austen Goslin|url=https://www.riftherald.com/2018/12/11/18136237/riot-2018-league-of-legends-world-finals-viewers-prize-pool|pealkiri=The 2018 League of Legends World Finals had nearly 100 million viewers|väljaanne=www.riftherald.com|aeg=11.12.2018|vaadatud=18.03.2021|arhiivimisaeg=16.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210416230817/https://www.riftherald.com/2018/12/11/18136237/riot-2018-league-of-legends-world-finals-viewers-prize-pool|url-olek=ei tööta}}</ref> Eestlastest on Worldsil osalenud Johannes <nowiki>''Puszu''</nowiki> Uibos, kes mängis kolmandal hooajal [https://fnatic.com/ Fnaticu] tiimis ''marksman''<nowiki/>'i rollis. Tiim käis 2013. aastal Los Angeleses kolmanda hooaja Worldsil, kus võitis kolmanda koha.<ref>{{Netiviide|url=https://esportspedia.com/lol/index.php?title=Fnatic|pealkiri=Fnatic - Roster, Members and Stats - LoL Esportspedia|väljaanne=esportspedia.com|vaadatud=18.03.2021}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Seejärel võttis Puszu rolli üle rootslane [[Martin "Rekkles" Larsson]], kes on Fnaticus vahelduvalt mänginud 2020. aastani.<ref>{{Netiviide|autor=Roufflous|url=https://archive.fnatic.com/content/95827/brace-yourself-rekkles-is-coming|pealkiri=Brace yourself, Rekkles is coming!|väljaanne=archive.fnatic.com|aeg=22.11.2013|vaadatud=18.03.2021|arhiivimisaeg=31.10.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221031130534/https://archive.fnatic.com/content/95827/brace-yourself-rekkles-is-coming|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2009. aasta videomängud]] [[Kategooria:Windowsi mängud]] [[Kategooria:MacOS-i mängud]] gkkfjolodrz6ko8agg7461d9mlcy8b8 0 305143 7200360 6373533 2026-07-23T14:17:04Z Taurus404 80079 7200360 wikitext text/x-wiki '''Viktor Svjatõšev''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1956]]<ref>[http://www.reform.ee/et/reformierakond/Pressiruum/Meedia/462/jogeva-linnapea-viktor-svjatosev-50/2006 Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev 50]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>[http://et.netlog.com/viktorsvjatosev Viktor Svjatõševi leht Netlogis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Jõgeva]]l) on Eesti poliitik. Svjatõšev lõpetas 1973. aastal [[Jõgeva Keskkool]]i<ref>[https://web.archive.org/web/20220429000240/https://jpk.edu.ee/ajalugu/jogeva-gumnaasiumi-vilistlased/ Jõgeva Keskkooli vilistkaste nimekirjad.] Jõgeva Põhikooli veebisait.</ref> ja aastal [[1989]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i majandusteaduskonna ehituse ökonoomika ja organiseerimise erialal, majandusinseneri kvalifikatsiooniga<ref name="vvk">[http://vvk.ee/riigikogu-valimised-2011/kandidaadid2011/?pid=6758&cid=16390 Viktor Svjatõševi elulugu Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel]</ref>. Lisaerialana on tal ka maamõõtja ja ehitusgeodeedi kvalifikatsioon.<ref>[https://web.archive.org/web/20110227201159/http://www.reform.ee/et/Valimised/Kandidaadid/Jogeva--ja-Tartumaa/13/Viktor%20Svjat%C3%B5%C5%A1ev Viktor Svjatõšev] Reformierakonna kodulehel (vaadatud 16. novembril 2012)</ref> [[1988]]–[[1992]] oli Viktor Svjatõšev Jõgeva abimaavanem, pärast seda töötas ta erasektoris. [[1999]]–[[2002]] oli Svjatõšev [[Jõgeva]] abilinnapea ja alates 2002. aastast linnapea.<ref name="PM310709">[http://www.postimees.ee/148081/svjatosev-noustus-jogeva-maavanemaks-hakkama/ "Svjatõšev nõustus Jõgeva maavanemaks hakkama"] Postimees, 31.07.2009 (vaadatud 16.11.2012).</ref> Alates [[2002]]. aastast on Viktor Svjatõšev [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige ja [[2020]]. aastast Jõgeva piirkonna juht.<ref name="PM310709"/> Ta kandideeris [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] 9. valimisringkonnast<ref name="vvk"/>, aga kogus vaid 462 häält<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/rk2011/election_result_di_5384.html 2011. Riigikokku valimiste tulemused Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel]</ref> ja [[Riigikogu|Riigikokku]] ei pääsenud. 2009. aastal nõustus Svjatõšev regionaalminister [[Siim-Valmar Kiisler]]i ettepanekuga hakata [[Jõgeva maavanem]]aks. Ametisse nimetati ta 1. septembril [[2009]].<ref name="PM310709" /><ref>Jõgevamaa Aastaraamat 2011, lk 8</ref> Jõgeva omavalitsusjuhtide seas kohtas Svjatõševi kandidatuur vastuseisu (10 poolt- ja 13 vastuhäält), kuna enamik juhte kuulus toona [[Rahvaliit]]u.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06175286 "Jõgeva maavanemaks saab Viktor Svjatõšev"] ERR, 27.08.2009 (vaadatud 16. novembril 2012)</ref><ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06173984 "Jõgeva maavanema kandidaat jäi omavalitsuste toetuseta"] ERR, 13.08.2009 (vaadatud 16. novembril 2012)</ref> Samal aastal lubas ta pöörduda maavanema ametist lahkudes tagasi Jõgevale.<ref>Viktor Svjatõšev [http://www.reform.ee/UserFiles/Ajalehed/10_Eesti_Teataja_Jogeva_Vooremaa_opt.pdf "Jõgeva jätkab heade muutuste teel"] Eesti Teataja. Jõgevamaa. Reformierakonna ajaleht, oktoober 2009, lk 1 (vaadatud 16. novembril 2012)</ref> 2012. aasta veebruaris ja märtsis kogus Svjatõšev allkirju suletava [[Palamuse]] [[päästekomando]] toetuseks. Vaatamata enam kui 2600 toetusallkirjale see riiklik komando suleti mais.<ref>Maarius Suviste [http://ohtuleht.ee/469450 "Maavanem kogus päästekomando toetuseks üle 2600 allkirja"] Õhtuleht, 20.03.2012 (vaadatud 16.11.2012).</ref> Viktor Svjatõšev on seisnud vastu plaanile kaotada maavalitsused. Tema hinnangul tuleks maavalitsusi pigem tugevdada, kuna maavalitsustel on riigiinstitutsioonidest parim ülevaade maakondades toimuvast.<ref>[http://www.postimees.ee/891946/maavanem-meie-arvamust-kusitakse-aaretult-vahe/ "Maavanem: meie arvamust küsitakse ääretult vähe"] Postimees, 29.06.2012 (vaadatud 16. novembril 2012)</ref> Alates [[25. jaanuar]]ist [[2021]] on ta Jõgeva abivallavanem. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])) 476 häält ning ei osutunud valituks. Ta kuulub aastast 2024 [[Isamaa (erakond)|erakonda Isamaa]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]], kogus 100 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 23. juuli 2026}}</ref> Svjatõšev kuulub [[Kaitseliit]]u ja on [[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva maleva]] abipealik.<ref>[https://web.archive.org/web/20110720125156/http://www.jogevamalev.ee/ "Kaitseliidu Jõgeva maleva kodulet] (vaadatud 16. novembril 2012)</ref> ==Viited== {{Viited|2}} ==Välislingid== * [http://www.reform.ee/et/Valimised/Kandidaadid/Jogeva--ja-Tartumaa/13/Viktor%20Svjat%C3%B5%C5%A1ev Viktor Svjatõšev] Reformierakonna kodulehel * [http://jogeva.maavalitsus.ee/maavanema-veerg Maavanema veerg] Jõgeva maavalitsuse kodulehel * [http://www.postimees.ee/148081/svjatosev-noustus-jogeva-maavanemaks-hakkama/ "Svjatõšev nõustus Jõgeva maavanemaks hakkama"] Postimees, 31. juuli 2009 * Viktor Svjatõšev [http://www.reform.ee/UserFiles/Ajalehed/10_Eesti_Teataja_Jogeva_Vooremaa_opt.pdf "Jõgeva jätkab heade muutuste teel"] Eesti Teataja. Jõgevamaa. Reformierakonna ajaleht, oktoober 2009, lk 1 * Maarius Suviste [http://ohtuleht.ee/469450 "Maavanem kogus päästekomando toetuseks üle 2600 allkirja"] Õhtuleht, 20. märts 2012 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/pealtnagija-462/ Pealtnägija: 462] * [http://www.vooremaa.ee/edukas-firma-lopetas-pankroti-ja-kohtuasjaga/ "Edukas firma lõpetas pankroti ja kohtuasjaga"] Vooremaa, 5. aprill 2012 * [http://www.postimees.ee/891946/maavanem-meie-arvamust-kusitakse-aaretult-vahe/ "Maavanem: meie arvamust küsitakse ääretult vähe"] Postimees, 29.06.2012 * Jaan Lukas [http://www.kylauudis.ee/2012/09/27/jogeva-maavanem-peipsimaa-see-kolab-ilusti-ja-uhkelt/ "Jõgeva maavanem: "Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt"] Külauudised, 27.09.2012 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Paju]] | nimi=[[Jõgeva linnapeade loend|Jõgeva linnapea]] | aeg=[[2001]]–[[2009]] | järgnev=[[Kalmer Lain]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Svjatõšev, Viktor}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Jõgeva maavanemad]] [[Kategooria:Jõgeva linnapead]] [[Kategooria:Kaitseliidu Jõgeva maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] 5k3evwr76lerizijkpf83u24kjtgobn 0 306315 7200700 6577071 2026-07-24T09:48:09Z Taurus404 80079 /* Poliitiline tegevus */ 7200700 wikitext text/x-wiki '''Meelis Paavel''' (sündinud [[17. juuni]]l [[1963]] [[Tartu]]s)<ref name="maaleht-19-04-2012">[[Peeter Ernits]]. [https://web.archive.org/web/20121208023411/http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/meelis-paavel-too-otsimine-on-taiskohaga-too.d?id=64273315 Meelis Paavel: Töö otsimine on täiskohaga töö!], Maaleht, 19.04.2012</ref> on eesti ametnik. ==Hariduskäik== [[1981]]. aastal lõpetas Paavel [[Palamuse Keskkool]]i, 1981–[[1982]] õppis ta [[Tallinna 2. Tehnikakool]]is. [[1991]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i majandusgeograafia erialal. [[2007]]–[[2008]] õppis ta [[Eesti Diplomaatide Kool]]is erialal "rahvusvahelised suhted ja Euroopa integratsioon".<ref name="maaleht-19-04-2012"/> ==Töökäik== Paavel töötas 1991–[[1994]] [[Tartu Juhtimise Kõrgem Kool|Tartu Juhtimise Kõrgemas Koolis]] lektorina. [[14. juuni]] [[1994]] – [[25. märts]] [[1999]] oli ta [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] maavanem.<ref>[http://jogeva.maavalitsus.ee/endised-maavanemad Jõgeva maakonna endised juhid]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Alates 2002. aastast töötab ta Eesti Töötukassa juhatuse esimehena, 11. aprillil 2012 valis Eesti Töötukassa nõukogu ta juhatuse esimeheks tagasi viieks aastaks.<ref>[[Oliver Kahu]]. [https://www.err.ee/368949/tootukassa-juhina-jatkab-meelis-paavel Töötukassa juhina jätkab Meelis Paavel], ERR uudised, 11.04.2012</ref> ==Poliitiline tegevus== Paavel oli kuni 2012. aastani [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.err.ee/369060/tootukassa-juht-meelis-paavel-lahkub-sotsiaaldemokraatide-ridadest|Pealkiri=Meelis Paavel lahkub sotsiaaldemokraatide ridadest.|Väljaanne=ERR uudised, 12.04.2012|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Aastatel 1999–2002 osales ta asendusliikmena [[IX Riigikogu]] töös.<ref name="maaleht-19-04-2012"/> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] valimisliidu Omad Inimesed nimekirjas, kogus 147 häält ning osutus valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 24. juuli 2026}}</ref> ==Tunnustus== *Kaitseväe juhataja teenetemedal *[[Kaitseliidu Valgerist]]i III klass *Kaitseliidu Jõgeva maleva teenetemärk<ref name="maaleht-19-04-2012"/> *2011 [[Jõgevamaa Kuldrist]] *2024 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine Vabariigi Presidendi 7.veebruari 2024 otsus "Riiklike autasude andmine"]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=522609 Lennart Meri ja Meelis Paavel pildil] {{JÄRJESTA:Paavel, Meelis}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Jõgeva maavanemad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Jõgeva maleva liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] crs3y587cft9ywuto1fo1d4hjzvtq4v 0 308535 7200615 6112463 2026-07-24T04:47:56Z Ojassaar 206682 7200615 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Blue-Winged Teal.jpg|pisi|Isane sini-rägapart]] [[File:Anas discors - Blue-winged Teal XC179673.mp3|thumb]] [[File:Anas discors MHNT.ZOO.2010.11.32.6.jpg|thumb|Sini-rägapardi munad]] '''Sini-rägapart''' (''Spatula discors'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[lind|linnuliik]]. Teda võib näha ka Eestis. ==Välislingid== {{Commons| Anas discors|Sini-rägapart}} * [https://www.youtube.com/watch?v=NW-qVdLVfaY Sini-rägapart YouTube'is] * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti linnud]] [[Kategooria:Põhja-Ameerika linnud]] 4n5cohkpu5onhvyp73oqcjpy2nux1t9 0 310264 7200478 7196165 2026-07-23T18:53:04Z ~2026-34035-99 231272 /* */ 7200478 wikitext text/x-wiki '''Ilme Tenson''' (aastani 1966 '''Ilme post Tenson'''; sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1939]] [[Leevaku]] külas [[Põlvamaa]]l - 19.juuli 2026 rakveres) oli Eesti ihtüoloog ja kalakasvataja.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref> ==Elulugu== Ilme Post oli talupidaja tütar.<ref name="ETBL" /> Ta lõpetas 1958. aastal [[Räpina Keskkool]]i ja 1963. aastal [[TÜ bioloogia osakond|TÜ bioloogia osakonna]]. 1975. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis bioloogiakandidaadi väitekirja, mis käsitles [[vikerforell]]i kasvatamist Eesti [[tiigimajand]]ites. Ta oli 1964–1966 TÜ botaanika ja taimesüstemaatika kateedri insener, 1966–1986 [[Vilde-nimeline kolhoos|Vilde-nimelise kolhoosi]] [[Aravuse kalamajand]]i juhataja, ühtlasi 1972–1986 [[Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi]] (ELVI) Kalakasvatuse Katsejaama mittekoosseisuline teadur, 1986–1990 vanemteadur, 1990. aastast [[Aravuse forellikasvatus]]e juhataja. Ta suri vähki ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: [[algoloogia]]; [[kalakasvatus]]e (peamiselt [[forellikasvatus]]) tehnoloogia ja ajalugu. [[Eesti Kalakasvatajate Liit|Eesti Kalakasvatajate Liidu]] asutajaliige (1989), aseesimees ja juhatuse liige, infolehe "[[Eesti Kalakasvataja]]" väljaandmise (1991) initsiaatoreid ja (aastast 1998 elektroonilise võrguteaviku) toimetaja. Üle 60 teaduspublikatsiooni, sh 6 [[brošüür]]i.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== *1976 orden "[[Austuse märk]]"<ref name="ETBL" /> *1980 [[Eesti NSV teeneline kalakasvataja]]<ref name="ETBL" /> *2001 [[Kodanikupäeva aumärk]] *2004 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Viburvetikaid Räpina ümbruse veekogudes. // LUS aastaraamat 54 (1964) * Forellidest ja forellikasvatusest. // Eesti Loodus (1969) 8 * Mõnda kalade kasvu määravatest teguritest. // Abiks Kalurile (1973) 1 * Põgus pilk forellikasvatuse ajalukku Eestis. // Eesti Loodus (1976) 7 * Forellimarja hautamisviisidest. // Teaduslikke saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses (1987) 26 * Vikerforelli viljakuse ja marja omaduste muutlikkusest. // Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses (1990) 15 * Massvalik kala suuruse ja marja kvaliteedi järgi Aravuse kalamajandi näitel. // Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses (1990) 15 * Pilguheit Eesti kalakasvatusele. // Maamajandus (2001) november, lk 10–11 ==Kirjandus== * [[Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]], 45. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Post, Ilme}} [[Kategooria:Eesti ihtüoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] a5z5di3tb7d48bbrj9ns97mhks36l6o 7200630 7200478 2026-07-24T06:32:29Z ~2026-34035-99 231272 7200630 wikitext text/x-wiki '''Ilme Post''' (aastani 1966 '''Ilme Tenson'''; sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1939]] [[Leevaku]] külas [[Põlvamaa]]l ) on Eesti ihtüoloog ja kalakasvataja.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref> ==Elulugu== Ilme Post on talupidaja tütar.<ref name="ETBL" /> Ta lõpetas 1958. aastal [[Räpina Keskkool]]i ja 1963. aastal [[TÜ bioloogia osakond|TÜ bioloogia osakonna]]. 1975. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis bioloogiakandidaadi väitekirja, mis käsitles [[vikerforell]]i kasvatamist Eesti [[tiigimajand]]ites. Ta oli 1964–1966 TÜ botaanika ja taimesüstemaatika kateedri insener, 1966–1986 [[Vilde-nimeline kolhoos|Vilde-nimelise kolhoosi]] [[Aravuse kalamajand]]i juhataja, ühtlasi 1972–1986 [[Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi]] (ELVI) Kalakasvatuse Katsejaama mittekoosseisuline teadur, 1986–1990 vanemteadur, 1990. aastast [[Aravuse forellikasvatus]]e juhataja. ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: [[algoloogia]]; [[kalakasvatus]]e (peamiselt [[forellikasvatus]]) tehnoloogia ja ajalugu. [[Eesti Kalakasvatajate Liit|Eesti Kalakasvatajate Liidu]] asutajaliige (1989), aseesimees ja juhatuse liige, infolehe "[[Eesti Kalakasvataja]]" väljaandmise (1991) initsiaatoreid ja (aastast 1998 elektroonilise võrguteaviku) toimetaja. Üle 60 teaduspublikatsiooni, sh 6 [[brošüür]]i.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== *1976 orden "[[Austuse märk]]"<ref name="ETBL" /> *1980 [[Eesti NSV teeneline kalakasvataja]]<ref name="ETBL" /> *2001 [[Kodanikupäeva aumärk]] *2004 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Viburvetikaid Räpina ümbruse veekogudes. // LUS aastaraamat 54 (1964) * Forellidest ja forellikasvatusest. // Eesti Loodus (1969) 8 * Mõnda kalade kasvu määravatest teguritest. // Abiks Kalurile (1973) 1 * Põgus pilk forellikasvatuse ajalukku Eestis. // Eesti Loodus (1976) 7 * Forellimarja hautamisviisidest. // Teaduslikke saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses (1987) 26 * Vikerforelli viljakuse ja marja omaduste muutlikkusest. // Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses (1990) 15 * Massvalik kala suuruse ja marja kvaliteedi järgi Aravuse kalamajandi näitel. // Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses (1990) 15 * Pilguheit Eesti kalakasvatusele. // Maamajandus (2001) november, lk 10–11 ==Kirjandus== * [[Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]], 45. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Post, Ilme}} [[Kategooria:Eesti ihtüoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] gb6ibh67ylbvih14sqwqgicaru9tizg 0 310585 7200384 6945262 2026-07-23T15:13:43Z Amherst99 15496 /* */ 7200384 wikitext text/x-wiki {{See artikkel on endisest Riigikogu liikmest; teadlase kohta vaata artiklit [[Henn Pärn]].}} {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Henn Pärn''' ([[3. aprill]] [[1939]] [[Kaarli vald]] – [[21. mai]] [[2024]] [[Tallinn]]) oli eesti metsandusteadlane ja ökoloog.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Ta lõpetas 1957. aastal [[Abja Keskkool]]i, 1963. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikateaduskonna, 1975. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] kaugõppes [[metsamajandus]]e erialal, bioloogiakandidaat ökoloogias (1996, NSVL Teaduste Akadeemia Uurali Osakonna Taimede ja Loomade Ökoloogia Instituut, [[Jekaterinburg]]), väitekiri "Прирост сосновых древостоев в урбанизированной среде (на примере г. Таллина)". Oli aastatel 1961–1969 [[Tallinna Kontrollmõõduriistade Katsetehas]]e konstruktor, 1969–1974 [[Tallinna Rohelise Vööndi Metsamajand]]i Iru metskonna abimetsaülem ja [[Harku metskond|Harku metskonna]] metsaülem, 1974–1991 Eesti TA [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaia]] teadur ja vanemteadur, 1991–1999 [[TPÜ Rahvusvaheline Keskkonnabioloogia Keskus|TPÜ Rahvusvahelise Keskkonnabioloogia Keskuse]] vanemteadur, 1999–2000 [[Euroülikool]]i keskkonnakaitse teaduskonna dekaan, 2000. aastast [[EPMÜ]] metsandusliku uurimisinstituudi (aastast 2005 metsanduse ja maaehituse instituut) ökofüsioloogia osakonna vanemteadur.<ref name="ETBL" /> Ta kuulus alates 1998. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: [[metsaökoloogia]], [[dendrokronoloogia]]. Välja selgitanud mullatingimuste, antropogeensete (peamiselt [[tolmusaaste]]) jt tegurite mõju [[puistu]]te seisundile ning [[puutuhk|puutuha]] [[väetis]]ena kasutamise mõju puistute [[juurdekasv]]ule. Väljaande "[[Metsanduslikud uurimused]]" toimetuskolleegiumi liige ja toimetaja. [[H. Fordi Euroopa looduskaitseauhind]] (1998), [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (2004). Umbes 60 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Impact of oil shale fly ash emitted from a power plant on radial growth of Scots pine in North-East Estonia. // Oil Shale 19 (2002) 3 * Radial growth response of Scots pine to climate under dust pollution in Northeast Estonia. // Water, Air, and Soil Pollution 144 (2003) * Forests on dunes in Southwest Estonia. // Metsanduslikud uurimused 39 (2003) * A boreal-temperate transect in Europe: history of pine stands reconstructed from radial growth of trees. // Polish J. Ecology 51 (2003) 4 * Some results of the afforestation of closed oil shale opencasts with exotic conifers (kaasautor T. Kuznetsova). // Oil Shale 21 (2004) 4 * Metsaökosüsteemi dünaamika ja okaspuude ökofüsioloogilised seosed looduslikes ning antropogeensetes stressitingimustes (kaasautor). // Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2004. Tallinn, 2004 * Impact of contaminants from oil shale processing on forest ecosystems. // Oil & Sediment Contamination 14 (2005) 5. ==Isiklikku== Henn Pärn oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pärn, Henn}} [[Kategooria:Eesti metsateadlased]] [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2024]] nznznhamb4by1fsog0fbsx8ytq7lrgg 7200385 7200384 2026-07-23T15:14:19Z Amherst99 15496 /* */ 7200385 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on endisest Riigikogu liikmest; teadlase kohta vaata artiklit [[Henn Pärn]].}} {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Henn Pärn''' ([[3. aprill]] [[1939]] [[Kaarli vald]] – [[21. mai]] [[2024]] [[Tallinn]]) oli eesti metsandusteadlane ja ökoloog.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Ta lõpetas 1957. aastal [[Abja Keskkool]]i, 1963. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikateaduskonna, 1975. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] kaugõppes [[metsamajandus]]e erialal, bioloogiakandidaat ökoloogias (1996, NSVL Teaduste Akadeemia Uurali Osakonna Taimede ja Loomade Ökoloogia Instituut, [[Jekaterinburg]]), väitekiri "Прирост сосновых древостоев в урбанизированной среде (на примере г. Таллина)". Oli aastatel 1961–1969 [[Tallinna Kontrollmõõduriistade Katsetehas]]e konstruktor, 1969–1974 [[Tallinna Rohelise Vööndi Metsamajand]]i Iru metskonna abimetsaülem ja [[Harku metskond|Harku metskonna]] metsaülem, 1974–1991 Eesti TA [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaia]] teadur ja vanemteadur, 1991–1999 [[TPÜ Rahvusvaheline Keskkonnabioloogia Keskus|TPÜ Rahvusvahelise Keskkonnabioloogia Keskuse]] vanemteadur, 1999–2000 [[Euroülikool]]i keskkonnakaitse teaduskonna dekaan, 2000. aastast [[EPMÜ]] metsandusliku uurimisinstituudi (aastast 2005 metsanduse ja maaehituse instituut) ökofüsioloogia osakonna vanemteadur.<ref name="ETBL" /> Ta kuulus alates 1998. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: [[metsaökoloogia]], [[dendrokronoloogia]]. Välja selgitanud mullatingimuste, antropogeensete (peamiselt [[tolmusaaste]]) jt tegurite mõju [[puistu]]te seisundile ning [[puutuhk|puutuha]] [[väetis]]ena kasutamise mõju puistute [[juurdekasv]]ule. Väljaande "[[Metsanduslikud uurimused]]" toimetuskolleegiumi liige ja toimetaja. [[H. Fordi Euroopa looduskaitseauhind]] (1998), [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (2004). Umbes 60 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Impact of oil shale fly ash emitted from a power plant on radial growth of Scots pine in North-East Estonia. // Oil Shale 19 (2002) 3 * Radial growth response of Scots pine to climate under dust pollution in Northeast Estonia. // Water, Air, and Soil Pollution 144 (2003) * Forests on dunes in Southwest Estonia. // Metsanduslikud uurimused 39 (2003) * A boreal-temperate transect in Europe: history of pine stands reconstructed from radial growth of trees. // Polish J. Ecology 51 (2003) 4 * Some results of the afforestation of closed oil shale opencasts with exotic conifers (kaasautor T. Kuznetsova). // Oil Shale 21 (2004) 4 * Metsaökosüsteemi dünaamika ja okaspuude ökofüsioloogilised seosed looduslikes ning antropogeensetes stressitingimustes (kaasautor). // Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2004. Tallinn, 2004 * Impact of contaminants from oil shale processing on forest ecosystems. // Oil & Sediment Contamination 14 (2005) 5. ==Isiklikku== Henn Pärn oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pärn, Henn}} [[Kategooria:Eesti metsateadlased]] [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 1yvfj4qm8qtcscmty0a4box6pjel1aw 7200387 7200385 2026-07-23T15:16:33Z Amherst99 15496 /* */ 7200387 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on teadlasest; endise Riigikogu liikme kohta vaata artiklit [[Henn Pärn]].}} {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Henn Pärn''' ([[3. aprill]] [[1939]] [[Kaarli vald]] – [[21. mai]] [[2024]] [[Tallinn]]) oli eesti metsandusteadlane ja ökoloog.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Ta lõpetas 1957. aastal [[Abja Keskkool]]i, 1963. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikateaduskonna, 1975. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] kaugõppes [[metsamajandus]]e erialal, bioloogiakandidaat ökoloogias (1996, NSVL Teaduste Akadeemia Uurali Osakonna Taimede ja Loomade Ökoloogia Instituut, [[Jekaterinburg]]), väitekiri "Прирост сосновых древостоев в урбанизированной среде (на примере г. Таллина)". Oli aastatel 1961–1969 [[Tallinna Kontrollmõõduriistade Katsetehas]]e konstruktor, 1969–1974 [[Tallinna Rohelise Vööndi Metsamajand]]i Iru metskonna abimetsaülem ja [[Harku metskond|Harku metskonna]] metsaülem, 1974–1991 Eesti TA [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaia]] teadur ja vanemteadur, 1991–1999 [[TPÜ Rahvusvaheline Keskkonnabioloogia Keskus|TPÜ Rahvusvahelise Keskkonnabioloogia Keskuse]] vanemteadur, 1999–2000 [[Euroülikool]]i keskkonnakaitse teaduskonna dekaan, 2000. aastast [[EPMÜ]] metsandusliku uurimisinstituudi (aastast 2005 metsanduse ja maaehituse instituut) ökofüsioloogia osakonna vanemteadur.<ref name="ETBL" /> Ta kuulus alates 1998. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: [[metsaökoloogia]], [[dendrokronoloogia]]. Välja selgitanud mullatingimuste, antropogeensete (peamiselt [[tolmusaaste]]) jt tegurite mõju [[puistu]]te seisundile ning [[puutuhk|puutuha]] [[väetis]]ena kasutamise mõju puistute [[juurdekasv]]ule. Väljaande "[[Metsanduslikud uurimused]]" toimetuskolleegiumi liige ja toimetaja. [[H. Fordi Euroopa looduskaitseauhind]] (1998), [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (2004). Umbes 60 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Impact of oil shale fly ash emitted from a power plant on radial growth of Scots pine in North-East Estonia. // Oil Shale 19 (2002) 3 * Radial growth response of Scots pine to climate under dust pollution in Northeast Estonia. // Water, Air, and Soil Pollution 144 (2003) * Forests on dunes in Southwest Estonia. // Metsanduslikud uurimused 39 (2003) * A boreal-temperate transect in Europe: history of pine stands reconstructed from radial growth of trees. // Polish J. Ecology 51 (2003) 4 * Some results of the afforestation of closed oil shale opencasts with exotic conifers (kaasautor T. Kuznetsova). // Oil Shale 21 (2004) 4 * Metsaökosüsteemi dünaamika ja okaspuude ökofüsioloogilised seosed looduslikes ning antropogeensetes stressitingimustes (kaasautor). // Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2004. Tallinn, 2004 * Impact of contaminants from oil shale processing on forest ecosystems. // Oil & Sediment Contamination 14 (2005) 5. ==Isiklikku== Henn Pärn oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pärn, Henn}} [[Kategooria:Eesti metsateadlased]] [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2024]] kh98lcpxmjngp31stojdybnr2jpgl6h 0 310624 7200720 7110283 2026-07-24T10:53:05Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tartu kultuurimälestised]] 7200720 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tampere Maja Tartu.jpg|pisi|Tampere maja Tartus 2007. aasta juulis]] '''Tampere Maja''' on soome-eesti kultuuri-, koostöö- ja teabekeskus, mille algne eesmärk oli edendada [[sõpruslinn]]ade [[Tartu]] ja [[Tampere]] vahelisi kultuurisuhteid ja koostööd.<ref name=tampere2026 >{{netiviide | url = https://www.tampere.fi/ajankohtaista/2026/02/06/tampereen-ja-tarton-yhteistyo-jatkuu-kulttuurikeskus-ainolan-merkeissa | pealkiri = Tampereen ja Tarton yhteistyö jatkuu kulttuurikeskus Ainolan merkeissä | väljaanne = Tampere linna koduleht | aeg = 6.02.2026 | koht = Tampere | väljaandja = Tampere linn | vaadatud = 3. märtsil 2026 | keel = soome }}</ref> See asub Tartu kesklinnas [[Tartu Ülikool]]i peahoone ja [[Tartu Jaani kirik]]u vahetus läheduses, aadressil [[Jaani tänav|Jaani]] 4. Tampere ja Tartu kirjutasid sõpruslinnade lepingule alla 1992. aastal. Kolm aastat hiljem otsustati asutada kultuuri- ja koostöökeskus Sihtasutus Tampere Maja, mis avati 13. septembril [[1997]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=5.09.2007 |pealkiri=Tampere Maja saab kümmeaastaseks |url=https://finlandabroad.fi/web/est/aktuaalne/-/asset_publisher/h5w4iTUJhNne/content/tampere-maja-saab-kummeaastaseks/384951 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=Finland Abroad}}</ref> 2025. aastal otsustas Tampere linn lõpetada keskuse rahastamise, misjärel Tartu leidis, et linna eelarve ei võimalda kogu rahastust üksi kanda. Seetõttu lõpetas SA Tampere Maja tegevuse aasta lõpus ning Tartu linnale kuuluva kinnistu haldamine ja Soome kultuuri edendamine majas anti 2026. aasta alguses üle MTÜ-le Ainola Keskus, mis hõlmab senisest laiemalt Soome ja Eesti kultuuriühinguid ja -organisatsioone.<ref>{{netiviide | url = https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linnavalitsuse-istungil-11112025 | pealkiri = Tartu linnavalitsuse istungil 11.11.2025 | täpsustus = Ajalooline Tampere maja saab uue kasutaja | väljaanne = Tartu linna koduleht | aeg = 11.11.2025 | koht = Tartu | väljaandja = Tartu linnavalitsus | vaadatud = 1. märtsil 2026 }}</ref><ref name=tampere2026 /> Majas korraldatakse kirjandusõhtuid, [[näitus]]i ja [[kontsert]]e. Maja ruume on võimalik avalikeks üritusteks rentida, keskuses tegutseb ka külalistemaja. [[Soome Instituut|Soome Instituudi]] Tartu esindus kolis majja 2026. aasta veebruaris.<ref>{{netiviide | URL = https://finst.ee/uudised/ainola-keskus-avatakse-soome-tippmuusikutest-tselloduo-cellomania-kontserdiga/ | Pealkiri = Ainola keskus avatakse soome tippmuusikutest tšelloduo Cellomania kontserdiga | Väljaanne = Soome Instituut Eestis | Autor = Peep Ehasalu | Aeg = 30.01.2026 | Kasutatud = 13.03.2026 }}</ref> == Tunnustus == * 2002 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind ==Välislingid== * [http://www.tamperemaja.ee/?id=29 Tampere maja] {{koord}} == Viited == [[Kategooria:Tartu ehitised]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] [[Kategooria:Tartu galeriid]] [[Kategooria:Tartu kultuurimälestised]] bxjy5n9g8h5c3cncesoyccphqdoikjp 7200732 7200720 2026-07-24T11:00:26Z NOSSER 8097 7200732 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tampere Maja Tartu.jpg|pisi|Tampere maja Tartus 2007. aasta juulis]][[File:Tartu (32988392252).jpg|pisi|Tampere maja (2017)]] '''Tampere Maja''' on soome-eesti kultuuri-, koostöö- ja teabekeskus, mille algne eesmärk oli edendada [[sõpruslinn]]ade [[Tartu]] ja [[Tampere]] vahelisi kultuurisuhteid ja koostööd.<ref name=tampere2026 >{{netiviide | url = https://www.tampere.fi/ajankohtaista/2026/02/06/tampereen-ja-tarton-yhteistyo-jatkuu-kulttuurikeskus-ainolan-merkeissa | pealkiri = Tampereen ja Tarton yhteistyö jatkuu kulttuurikeskus Ainolan merkeissä | väljaanne = Tampere linna koduleht | aeg = 6.02.2026 | koht = Tampere | väljaandja = Tampere linn | vaadatud = 3. märtsil 2026 | keel = soome }}</ref> See asub Tartu kesklinnas [[Tartu Ülikool]]i peahoone ja [[Tartu Jaani kirik]]u vahetus läheduses, aadressil [[Jaani tänav|Jaani]] 4. Tampere ja Tartu kirjutasid sõpruslinnade lepingule alla 1992. aastal. Kolm aastat hiljem otsustati asutada kultuuri- ja koostöökeskus Sihtasutus Tampere Maja, mis avati 13. septembril [[1997]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=5.09.2007 |pealkiri=Tampere Maja saab kümmeaastaseks |url=https://finlandabroad.fi/web/est/aktuaalne/-/asset_publisher/h5w4iTUJhNne/content/tampere-maja-saab-kummeaastaseks/384951 |vaadatud=11. mail 2025 |väljaanne=Finland Abroad}}</ref> 2025. aastal otsustas Tampere linn lõpetada keskuse rahastamise, misjärel Tartu leidis, et linna eelarve ei võimalda kogu rahastust üksi kanda. Seetõttu lõpetas SA Tampere Maja tegevuse aasta lõpus ning Tartu linnale kuuluva kinnistu haldamine ja Soome kultuuri edendamine majas anti 2026. aasta alguses üle MTÜ-le Ainola Keskus, mis hõlmab senisest laiemalt Soome ja Eesti kultuuriühinguid ja -organisatsioone.<ref>{{netiviide | url = https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linnavalitsuse-istungil-11112025 | pealkiri = Tartu linnavalitsuse istungil 11.11.2025 | täpsustus = Ajalooline Tampere maja saab uue kasutaja | väljaanne = Tartu linna koduleht | aeg = 11.11.2025 | koht = Tartu | väljaandja = Tartu linnavalitsus | vaadatud = 1. märtsil 2026 }}</ref><ref name=tampere2026 /> Majas korraldatakse kirjandusõhtuid, [[näitus]]i ja [[kontsert]]e. Maja ruume on võimalik avalikeks üritusteks rentida, keskuses tegutseb ka külalistemaja. [[Soome Instituut|Soome Instituudi]] Tartu esindus kolis majja 2026. aasta veebruaris.<ref>{{netiviide | URL = https://finst.ee/uudised/ainola-keskus-avatakse-soome-tippmuusikutest-tselloduo-cellomania-kontserdiga/ | Pealkiri = Ainola keskus avatakse soome tippmuusikutest tšelloduo Cellomania kontserdiga | Väljaanne = Soome Instituut Eestis | Autor = Peep Ehasalu | Aeg = 30.01.2026 | Kasutatud = 13.03.2026 }}</ref> Hoone on väheesinev klassitsistlik ühekorruseline puitmaja, mis osaliselt on ehitatud enne [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta suurtulekahju]]t, osaliselt vahetult pärast tulekahjut. Hoone esindab varaklassitsistliku kodanlasemaja tüüpi. 1997. aastal restaureeriti hoone Tampere majana<ref name="KRR_6919">{{kultuurimälestis|6919|Puitelamu Tartus Jaani 4, 18-19.saj.}} (vaadatud 26.10.2020)</ref>. == Tunnustus == * 2002 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind ==Välislingid== * [http://www.tamperemaja.ee/?id=29 Tampere maja] *{{kultuurimälestis|6919|Puitelamu Tartus Jaani 4, 18-19.saj.}} {{koord}} == Viited == [[Kategooria:Tartu ehitised]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] [[Kategooria:Tartu galeriid]] [[Kategooria:Tartu kultuurimälestised]] 5ujbtdwmvw32s6osvubm08ckc9r888g 0 312336 7200397 6020292 2026-07-23T15:40:19Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7200397 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2021}} '''Hermann Claudius Samson von Himmelstiern''' ([[29. september]] [[1826]] [[Olustvere mõis]], [[Viljandimaa]] – [[20. jaanuar]] [[1908]] [[Tartu]]) oli Eesti baltisaksa poliitikategelane ja publitsist.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.</ref> ==Elulugu== Hermann Claudius Samson Von Himmelstiern oli [[baltisakslane]] ja mõisniku poeg.<ref name="ETBL" /> Õppis aastatel 1845–1849 [[Tartu Ülikool]]is [[loodusteadus]]t, lõpetas {{ETBL?|cand-astmega}}. Jätkas õpinguid Saksamaal ja 1850–1853 [[Pariis]]is, kus omandas tsiviil- (ehitus-) [[insener]]i kutse. Ta oli aastatel 1853–1860 [[Peterburi]]s tapeedivabriku direktor, 1860. aastast [[Urvaste mõis]]a omanik, ühtlasi 1868–1872 [[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi]] (LÜÖS) sekretär ja LÜÖS-i nädalakirja Baltisches Wochenschrift für Landwirtschaft, Geverbfleisses und Handel toimetaja, osales mitme seltsi ([[Liivimaa Tööstuse Edendamise Selts]] jm) tegevuses, samuti [[Tartu–Riia raudteeliin|Tartu–Riia]] ja [[Tartu–Tapa raudteeliin|Tartu–Tapa raudteeliini]] ehitamisel. Ta oli tuntud Tartu sakslaste organiseerija ja poliitika juht (mh 1878 ja 1882 toimunud Tartu linnavalimistel saksa valijate komitee juhataja).<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Töid tsaarivalitsuse ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] [[põllumajanduspoliitika|põllumajandus]]- ja [[maapoliitika]]st, [[maaõigus]]est ja -[[maaomand|omandist]] [[Liivimaa|Liivi]]- ja [[Eestimaa]]l. Tema aastatel 1878–1879 avaldatud tööd Liivimaa poliitika probleemidest põhjustasid baltisaksa ringkondades elava [[poleemika]]. Väljaastumisega [[Eesti Aleksandrikool]]i asutamise kavatsuse vastu (soovitas selle asemel asutada põllutöökooli) kaasnenud poleemika andis vastupidise tulemuse, tuues kaasa idee laialdase arutamise ja tutvustamise.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Livländische Rückblicke. Dorpat, 1878 * Zur Verständigung. Dorpat, 1879 * Politische Gedanken. Als Manuscript, gedruckt für ritterschaftlichte Kreise. Dorpat, 1882 * "Vom Lande". Vergleichend agrarpolitische Studie über Mittelrussland und Livland. Dorpat, Reval, Fellin, 1883 * An K. D. Kawelin. Entgegnung. Dorpat, 1883. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 351 * Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 448–449. * {{ETBL|3}} ==Välislingid== *{{BBLD}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Samson Von Himmelstiern, Hermann Claudius}} [[Kategooria:Samson-Himmelstjernad]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Sündinud 1826]] [[Kategooria:Surnud 1908]] 2r71bd2xb3tcs9nm0f6a68cbs442ip3 7200400 7200397 2026-07-23T15:42:21Z Amherst99 15496 /* */ 7200400 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2021}} '''Hermann Claudius Samson von Himmelstiern''' ([[29. september]] [[1826]] [[Olustvere mõis]], [[Viljandimaa]] – [[20. jaanuar]] [[1908]] [[Tartu]]) oli Eesti [[baltisaksa]] poliitikategelane ja publitsist.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.</ref> ==Elulugu== Hermann Claudius Samson Von Himmelstiern oli [[baltisakslane]] ja mõisniku poeg.<ref name="ETBL" /> Õppis aastatel 1845–1849 [[Tartu Ülikool]]is [[loodusteadus]]t, lõpetas {{ETBL?|cand-astmega}}. Jätkas õpinguid Saksamaal ja 1850–1853 [[Pariis]]is, kus omandas tsiviil- (ehitus-) [[insener]]i kutse. Ta oli aastatel 1853–1860 [[Peterburi]]s tapeedivabriku direktor, 1860. aastast [[Urvaste mõis]]a omanik, ühtlasi 1868–1872 [[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi]] (LÜÖS) sekretär ja LÜÖS-i nädalakirja Baltisches Wochenschrift für Landwirtschaft, Geverbfleisses und Handel toimetaja, osales mitme seltsi ([[Liivimaa Tööstuse Edendamise Selts]] jm) tegevuses, samuti [[Tartu–Riia raudteeliin|Tartu–Riia]] ja [[Tartu–Tapa raudteeliin|Tartu–Tapa raudteeliini]] ehitamisel. Ta oli tuntud Tartu sakslaste organiseerija ja poliitika juht (mh 1878 ja 1882 toimunud Tartu linnavalimistel saksa valijate komitee juhataja).<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Töid tsaarivalitsuse ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] [[põllumajanduspoliitika|põllumajandus]]- ja [[maapoliitika]]st, [[maaõigus]]est ja -[[maaomand|omandist]] [[Liivimaa|Liivi]]- ja [[Eestimaa]]l. Tema aastatel 1878–1879 avaldatud tööd Liivimaa poliitika probleemidest põhjustasid baltisaksa ringkondades elava [[poleemika]]. Väljaastumisega [[Eesti Aleksandrikool]]i asutamise kavatsuse vastu (soovitas selle asemel asutada põllutöökooli) kaasnenud poleemika andis vastupidise tulemuse, tuues kaasa idee laialdase arutamise ja tutvustamise.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Livländische Rückblicke. Dorpat, 1878 * Zur Verständigung. Dorpat, 1879 * Politische Gedanken. Als Manuscript, gedruckt für ritterschaftlichte Kreise. Dorpat, 1882 * "Vom Lande". Vergleichend agrarpolitische Studie über Mittelrussland und Livland. Dorpat, Reval, Fellin, 1883 * An K. D. Kawelin. Entgegnung. Dorpat, 1883. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 351 * Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 448–449. * {{ETBL|3}} ==Välislingid== *{{BBLD}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Samson Von Himmelstiern, Hermann Claudius}} [[Kategooria:Samson-Himmelstjernad]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Sündinud 1826]] [[Kategooria:Surnud 1908]] 7ryz0f9pzuh2uvaapz5i5aoc8bae1nx 7200401 7200400 2026-07-23T15:43:43Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7200401 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2021}} '''Hermann Claudius Samson von Himmelstiern''' ([[29. september]] [[1826]] [[Olustvere mõis]], [[Viljandimaa]] – [[20. jaanuar]] [[1908]] [[Tartu]]) oli Eesti [[baltisaksa]] poliitikategelane ja publitsist.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.</ref> ==Elulugu== Hermann Claudius Samson Von Himmelstiern oli [[baltisakslane]] ja mõisniku poeg.<ref name="ETBL" /> Õppis aastatel 1845–1849 [[Tartu Ülikool]]is [[loodusteadus]]t, lõpetas {{ETBL?|cand-astmega}}. Jätkas õpinguid Saksamaal ja 1850–1853 [[Pariis]]is, kus omandas tsiviil- (ehitus-) [[insener]]i kutse. Ta oli aastatel 1853–1860 [[Peterburi]]s tapeedivabriku direktor, 1860. aastast [[Urvaste mõis]]a omanik, ühtlasi 1868–1872 [[Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet|Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi]] (LÜÖS) sekretär ja LÜÖS-i nädalakirja Baltisches Wochenschrift für Landwirtschaft, Geverbfleisses und Handel toimetaja, osales mitme seltsi ([[Liivimaa Tööstuse Edendamise Selts]] jm) tegevuses, samuti [[Tartu–Riia raudteeliin|Tartu–Riia]] ja [[Tartu–Tapa raudteeliin|Tartu–Tapa raudteeliini]] ehitamisel. Ta oli tuntud Tartu sakslaste organiseerija ja poliitika juht (mh 1878 ja 1882 toimunud Tartu linnavalimistel saksa valijate komitee juhataja).<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Töid tsaarivalitsuse ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] [[põllumajanduspoliitika|põllumajandus]]- ja [[maapoliitika]]st, [[maaõigus]]est ja -[[maaomand|omandist]] [[Liivimaa|Liivi]]- ja [[Eestimaa]]l. Tema aastatel 1878–1879 avaldatud tööd Liivimaa poliitika probleemidest põhjustasid baltisaksa ringkondades elava [[poleemika]]. Väljaastumisega [[Eesti Aleksandrikool]]i asutamise kavatsuse vastu (soovitas selle asemel asutada põllutöökooli) kaasnenud poleemika andis vastupidise tulemuse, tuues kaasa idee laialdase arutamise ja tutvustamise.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Livländische Rückblicke. Dorpat, 1878 * Zur Verständigung. Dorpat, 1879 * Politische Gedanken. Als Manuscript, gedruckt für ritterschaftlichte Kreise. Dorpat, 1882 * "Vom Lande". Vergleichend agrarpolitische Studie über Mittelrussland und Livland. Dorpat, Reval, Fellin, 1883 * An K. D. Kawelin. Entgegnung. Dorpat, 1883. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 351 * Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 448–449. * {{ETBL|3}} ==Välislingid== *{{BBLD}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Samson Von Himmelstiern, Hermann Claudius}} [[Kategooria:Samson-Himmelstjernad]] [[Kategooria:Baltisaksa poliitikud]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Sündinud 1826]] [[Kategooria:Surnud 1908]] ouun3kgmice6t8dwwpm3pzp8avb2qme 0 312339 7200392 7180415 2026-07-23T15:34:12Z Amherst99 15496 /* Kirjandus */ 7200392 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = ([[27. juuni]] [[1778]] | sünnikoht = [[Urvaste mõis]] [[Urvaste kihelkond]] [[Liivimaa kubermang]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | surmaaeg = [[26. november]] [[1858]] | surmakoht = [[Urvaste]] Liivimaa kubermang Venemaa keisririik | rahvus = [[Baltisakslased|baltisakslane]] | kodakondsus = | alma mater = [[Leipzigi Ülikool]] | haridus = | elukutse = jurist | tegevusala = | töökoht = [[Liivimaa konsistoorium]]i president, [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekoh]]tu president | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = [[Samson von Himmelstjerna|Samson von Himmelstiern]]ad | autogramm = }}'''Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern''' ([[27. juuni]] [[1778]] [[Urvaste mõis]] [[Urvaste kihelkond]] [[Liivimaa kubermang]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] – [[26. november]] [[1858]] [[Urvaste]] Urvaste kihelkond Liivimaa kubermang Venemaa keisririik) oli Eesti [[jurist]] ja [[Liivimaa aadel|Liivimaa aadli]] [[liberaalne|liberaalse]] rühmituse juhte.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern oli [[Liivimaa maamarssal]] 1803–1806 ja [[Liivimaa maanõunik]] 1805–1812, [[Urvaste mõis|Urvaste]], [[Palupera mõis|Palupera]] ja [[Tilsi mõis]]nikniku, [[Carl Gustav von Samson-Himmelstjerna]] (1750–1825) poeg.<ref name="ETBL" /><ref>{{BBLD|GND139480358|Samson-Himmelstjerna, Claudius Hermann* v. (1800-1881)}}</ref> Õppis 1796–1798 [[Leipzigi Ülikool]]is õigusteadust ja filosoofiat. Oli 1798 [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] kantseleis konsultant, 1802–1807 Liivimaa rüütelkonna [[notar]] ja [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]i [[assessor]], 1808–18 Tartu-Võru [[Tartu-Võru kaksikkihelkond|kaksikkihelkonna]] [[maakohtunik]] ja majanduskomissar, 1818–1827 [[Tartu kreis|Tartu]], hiljem [[Pärnu kreis]]i [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], ühtlasi 1824–34 [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtu]] asepresident, 1827–1851 [[Liivimaa maanõunik]]. Töötas 1819 kohalike seaduste [[kodifitseerimine|kodifitseerimis]]<nowiki>komisjonis</nowiki> ja 1829–1840 Keiserliku Kantselei II {{ETBL?|osakonnas}} [[Balti õigus]]e kodifitseerimise alal. Osales [[1804. aasta Liivimaa talurahvaseadus|1804. aasta Liivimaa talurahvaseaduse]] koostamisel, tõstatas 1818 [[Liivimaa]] talurahva isiklikust orjusest vabastamise küsimuse, võttis osa [[1819. aasta talurahvaseadus|1819]]. ja [[1849. aasta talurahvaseadus|1849. aasta talurahvaseaduste]] ettevalmistamisest ning etendas määravat osa Balti provintsiaalseadustiku kodifitseerimisel. [[Tartu Ülikool]]i auliige (1852).<ref name="ETBL" /><ref>{{BBLD|0000000081956338}}</ref> Aastatel 1843–51 Liivimaa [[luteri kirik]]u [[Liivimaa konsistoorium|konsistoorium]]i ilmalik president, 1849–1855 [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekoh]]tu liige, 1851–1856 Liivimaa õuekohtu president. ==Vaata ka== * [[Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna]] ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Ueber die Anwendung des Schwedischen Rechts und der Russischen Ukasen in Livland. // Jahrbuch für Rechtsgelehrte in Russland. II. Riia, 1824 * Codex der Livländischen Rechte nach der Römischen Pandekten-Ordnung. // Jahrbuch für Rechtsgelehrte in Russland. II. Riia, 1824 * Institutionen des Livländischen Prozesses I–II. Riia, 1824 *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/2128 Gedichte von Reinhold Johann Ludwig Samson v. Himmelstiern], 1825 * [http://dspace.ut.ee/handle/10062/25491 Das livländische Erbschafts- und Näherrecht] Riia, 1828 * Historischer Versuch über die Aufhebung der Leibeigenschaft in den Ostseeprovinzen. // Inland, 1838 (samal a-l ka raamatuna) *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/46474 Das livländische Creditsystem], 1838 ==Kirjandus== *Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00451|seite 23-25}} * Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, 667 * Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 429–430 * EE 14, 457. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Samson Von Himmelstiern, Reinhold Johann Ludwig}} [[Kategooria:Samson-Himmelstjernad]] [[Kategooria:Liivimaa maanõunikud]] [[Kategooria:Liivimaa konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Baltisaksa juristid]] [[Kategooria:Baltisaksa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1778]] [[Kategooria:Surnud 1858]] 6o3fr5yuljk10qguxht0ftdh7t3ftcq 7200407 7200392 2026-07-23T15:49:39Z Amherst99 15496 /* */ 7200407 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = ([[27. juuni]] [[1778]] | sünnikoht = [[Urvaste mõis]], [[Urvaste kihelkond]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | surmaaeg = [[26. november]] [[1858]] | surmakoht = [[Urvaste]] Liivimaa kubermang Venemaa keisririik | rahvus = [[Baltisakslased|baltisakslane]] | kodakondsus = | alma mater = [[Leipzigi Ülikool]] | haridus = | elukutse = jurist | tegevusala = | töökoht = [[Liivimaa konsistoorium]]i president, [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekoh]]tu president | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = [[Samson von Himmelstjerna|Samson von Himmelstiern]]ad | autogramm = }}'''Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern''' ([[27. juuni]] [[1778]] [[Urvaste mõis]], [[Urvaste kihelkond]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] – [[26. november]] [[1858]] [[Urvaste]], Urvaste kihelkond, Liivimaa kubermang, Venemaa keisririik) oli Eesti [[jurist]] ja [[Liivimaa aadel|Liivimaa aadli]] [[liberaalne|liberaalse]] rühmituse juhte.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern oli [[Liivimaa maamarssal]] 1803–1806 ja [[Liivimaa maanõunik]] 1805–1812, [[Urvaste mõis|Urvaste]], [[Palupera mõis|Palupera]] ja [[Tilsi mõis]]nikniku, [[Carl Gustav von Samson-Himmelstjerna]] (1750–1825) poeg.<ref name="ETBL" /><ref>{{BBLD|GND139480358|Samson-Himmelstjerna, Claudius Hermann* v. (1800-1881)}}</ref> Õppis 1796–1798 [[Leipzigi Ülikool]]is õigusteadust ja filosoofiat. Oli 1798 [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] kantseleis konsultant, 1802–1807 Liivimaa rüütelkonna [[notar]] ja [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]i [[assessor]], 1808–18 Tartu-Võru [[Tartu-Võru kaksikkihelkond|kaksikkihelkonna]] [[maakohtunik]] ja majanduskomissar, 1818–1827 [[Tartu kreis|Tartu]], hiljem [[Pärnu kreis]]i [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], ühtlasi 1824–34 [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtu]] asepresident, 1827–1851 [[Liivimaa maanõunik]]. Töötas 1819 kohalike seaduste [[kodifitseerimine|kodifitseerimis]]<nowiki>komisjonis</nowiki> ja 1829–1840 Keiserliku Kantselei II {{ETBL?|osakonnas}} [[Balti õigus]]e kodifitseerimise alal. Osales [[1804. aasta Liivimaa talurahvaseadus|1804. aasta Liivimaa talurahvaseaduse]] koostamisel, tõstatas 1818 [[Liivimaa]] talurahva isiklikust orjusest vabastamise küsimuse, võttis osa [[1819. aasta talurahvaseadus|1819]]. ja [[1849. aasta talurahvaseadus|1849. aasta talurahvaseaduste]] ettevalmistamisest ning etendas määravat osa Balti provintsiaalseadustiku kodifitseerimisel. [[Tartu Ülikool]]i auliige (1852).<ref name="ETBL" /><ref>{{BBLD|0000000081956338}}</ref> Aastatel 1843–51 Liivimaa [[luteri kirik]]u [[Liivimaa konsistoorium|konsistoorium]]i ilmalik president, 1849–1855 [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekoh]]tu liige, 1851–1856 Liivimaa õuekohtu president. ==Vaata ka== * [[Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna]] ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Ueber die Anwendung des Schwedischen Rechts und der Russischen Ukasen in Livland. // Jahrbuch für Rechtsgelehrte in Russland. II. Riia, 1824 * Codex der Livländischen Rechte nach der Römischen Pandekten-Ordnung. // Jahrbuch für Rechtsgelehrte in Russland. II. Riia, 1824 * Institutionen des Livländischen Prozesses I–II. Riia, 1824 *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/2128 Gedichte von Reinhold Johann Ludwig Samson v. Himmelstiern], 1825 * [http://dspace.ut.ee/handle/10062/25491 Das livländische Erbschafts- und Näherrecht] Riia, 1828 * Historischer Versuch über die Aufhebung der Leibeigenschaft in den Ostseeprovinzen. // Inland, 1838 (samal a-l ka raamatuna) *[http://dspace.ut.ee/handle/10062/46474 Das livländische Creditsystem], 1838 ==Kirjandus== *Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00451|seite 23-25}} * Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, 667 * Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 429–430 * EE 14, 457. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Samson Von Himmelstiern, Reinhold Johann Ludwig}} [[Kategooria:Samson-Himmelstjernad]] [[Kategooria:Liivimaa maanõunikud]] [[Kategooria:Liivimaa konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Baltisaksa juristid]] [[Kategooria:Baltisaksa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1778]] [[Kategooria:Surnud 1858]] ca02knpm3d7wce6su1d25gp846pl2ex 0 312340 7200398 7169586 2026-07-23T15:40:53Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7200398 wikitext text/x-wiki '''Woldemar Samson von Himmelstiern''' (ka '''Himmelstjern''', '''Himmelstjerna'''; [[23. juuni]] [[1812]] [[Liivimaa]] – [[1893]] [[Tallinn]]) oli Eesti arstiteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Woldemar Samson Von Himmelstiern oli [[baltisakslane]].<ref name="ETBL" /> Ta õppis aastatel 1829–1832 Tartu Ülikoolis [[meditsiiniõigus]]t, 1832–1836 Saksamaal arstiteadust, meditsiinidoktor (1838, TÜ), väitekiri "Melemata quaedam de forcipe obotetrica" (Dorpat, 1838). Oli aastatel 1839–1842 [[Moskva]] linnahaigla arst, 1843–1856 [[Meditsiinikirurgia Akadeemia]] [[adjunkt]]professor, ühtlasi Moskva leidlastekodu arst, 1856–1881 Tallinnas arst.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Beobachtungen über den Scorbut and Darstellung der Pneumonie aus ihren anatomischen elementen. (S.l), 1844. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 193 * Die Aerzte Estlands, 316. * {{ETBL|3}} == Välislingid == * [http://dspace.ut.ee/handle/10062/3280 ''Melemata quaedam de forcipe obotetrica'' Väitekiri] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Samson Von Himmelstiern, Woldemar}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Baltisaksa teadlased]] [[Kategooria:Samson-Himmelstjernad]] [[Kategooria:Sündinud 1812]] [[Kategooria:Surnud 1893]] lufdezgx8n15bd8ragk67j219eo6ww9 7200399 7200398 2026-07-23T15:41:23Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7200399 wikitext text/x-wiki '''Woldemar Samson von Himmelstiern''' (ka '''Himmelstjern''', '''Himmelstjerna'''; [[23. juuni]] [[1812]] [[Liivimaa]] – [[1893]] [[Tallinn]]) oli Eesti arstiteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Woldemar Samson Von Himmelstiern oli [[baltisakslane]].<ref name="ETBL" /> Ta õppis aastatel 1829–1832 Tartu Ülikoolis [[meditsiiniõigus]]t, 1832–1836 Saksamaal arstiteadust, meditsiinidoktor (1838, TÜ), väitekiri "Melemata quaedam de forcipe obotetrica" (Dorpat, 1838). Oli aastatel 1839–1842 [[Moskva]] linnahaigla arst, 1843–1856 [[Meditsiinikirurgia Akadeemia]] [[adjunkt]]professor, ühtlasi Moskva leidlastekodu arst, 1856–1881 Tallinnas arst.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Beobachtungen über den Scorbut and Darstellung der Pneumonie aus ihren anatomischen elementen. (S.l), 1844. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 193 * Die Aerzte Estlands, 316. * {{ETBL|3}} == Välislingid == * [http://dspace.ut.ee/handle/10062/3280 ''Melemata quaedam de forcipe obotetrica'' Väitekiri] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Samson Von Himmelstiern, Woldemar}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Baltisaksa arstiteadlased]] [[Kategooria:Samson-Himmelstjernad]] [[Kategooria:Sündinud 1812]] [[Kategooria:Surnud 1893]] ahuz8s81hkmfpgq3avhthq8bkxv0tiq 0 313089 7200466 6987933 2026-07-23T18:26:09Z Rebane450 173683 7200466 wikitext text/x-wiki {{Mall:Lennufirma | lennufirma_nimi = Nordic Regional Airlines Oy | logo = | logo_suurus = | IATA = N7 | ICAO = WBA | kutsung = FINNCOMM | asutatud = 1993. a Finncomm Commuter Airlines Oy-na | alustas = 30. oktoober 2011 nimega Flybe Nordic | lõpetas = | kodulennujaamad = [[Helsingi Vantaa lennujaam]]<br />[[Stockholmi Bromma lennujaam]] | sõlmlennujaamad = | võtmelinnad = | boonusprogramm = | ootesaal = | ühendus = | tütarfirmad = | lennukeid = 26 | sihtkohti = 35 | emafirma = Finnair | moto = | peakorter = Seinäjoki lennujaam, Ilmajoki, Soome | võtmeisikud = | veebileht = http://flynorra.com/ }} [[File:Norra Headquarter.jpg|thumb|Norra peakontor]] '''Nordic Regional Airlines Oy''' (varem '''Flybe Nordic''' ('''Flybe Finland Oy''')) on [[Finnair]]i juhitav lennufirma, mis alustas lende 20. oktoobril 2011 Flybe Nordicu nime all. Märtsis 2015 müüs [[Flybe]] oma osaluse ühe euro eest Finnairile. ==Ajalugu== 1. juulil 2011 soovisid Flybe ja Finnair osta ühiselt Finnish Commuter Airlinesi (Finncomm Airlines). Ühiselt 25 miljoni euro (Finnair 13 mln €, Flybe 12 mln €) eest ostetud firma nimi muudeti Flybe Nordicuks, mille aktsiad jagunevad Flybe (60%) ja Finnairi vahel (40%). Lennufirma juhatuses on Flybel 3 ja Finnairil 2 kohta. Flybe planeeris investeerida Flybe Nordicusse 23,6 miljonit eurot. Novembris 2014 nõustus Flybe müüma oma 60% osaluse lennufirmas ühe euro eest, et vähendada oma kulutusi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-11-12 |pealkiri=Flybe sells Finnish operation for one euro |url=https://yle.fi/a/3-7621748 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=News |keel=en}}</ref> ==Sihtkohad== [[File:Flybe Nordic ATR-72-500.jpg|thumb|[[ATR-72-500]] [[Joensuu Lennujaam]]as]] [[File:ATR-72-500-Flybe-Nordic-OH-ATG-Vilnius.jpg|thumb|ATR 72–500 maandumas [[Vilniuse lennujaam]]a lennuväljale ([[Leedu]])]] 24. augustil 2011 avas Flybe Nordic esimesed 24 liini, nende seas nii vanu Finncommi liine kui ka uusi. Alates oktoobrist 2012 opereerib Flybe Nordic 1/3 Finnair (AY) Euroopa-sisestest lendudest. Kõigil Flybe Nordicu lendudel on Flybe kood (BE) ja kõigil Finnairi lendudel, mida teenindab Flybe Nordic, on Finnairi kood (AY). {{veergude loend| '''Austria''' * [[Viin]] ([[Viini rahvusvaheline lennujaam]]) (AY) '''Belgia''' * [[Brüssel]] ([[Brüsseli lennujaam]]) (AY) '''Eesti''' * [[Tartu]] ([[Tartu lennujaam]]) (AY) * [[Tallinn]] ([[Lennart Meri Tallinna lennujaam]]) (AY) '''Leedu''' * [[Vilnius]] ([[Vilniuse lennujaam]]) (AY) '''Läti''' * [[Riia]] ([[Riia lennujaam]]) (AY) '''Norra''' * [[Oslo]] ([[Oslo Gardermoeni lennujaam]]) (AY) '''Poola''' * [[Varssavi]] ([[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]]) (AY) '''Rootsi''' * [[Göteborg]] ([[Göteborgi lennujaam]]) (AY) * [[Norrköping]] ([[Norrköpingi lennujaam]]) (BE) * [[Stockholm]] ([[Stockholmi Arlanda lennujaam]]) (AY) * [[Stockholm]] ([[Stockholmi Bromma lennujaam]]) Baas (AY) * [[Visby]] ([[Visby lennujaam]]) – hooajaline, lennud algasid 20. juunil 2013 (BE) '''Saksamaa''' * [[Berlin]] ([[Berliini Tegeli lennujaam]]) (AY) * [[Düsseldorf]] ([[Weeze lennujaam]]) (AY) * [[Frankfurt]] ([[Frankfurdi lennujaam]]) (AY) * [[Hamburg]] ([[Hamburgi lennujaam]]) (AY) * [[München]] ([[Müncheni lennujaam]]) (AY) '''Soome''' * [[Enontekiö]] ([[Enontekiö lennujaam]]) – hooajaline (BE) * [[Helsingi]] ([[Helsingi Vantaa lennujaam]]) – baas (AY) * [[Joensuu]] ([[Joensuu lennujaam]]) (AY) * [[Jyväskylä]] ([[Jyväskylä lennujaam]]) (BE) * [[Kajaani]] ([[Kajaani lennujaam]]) (BE) * [[Kemi (Soome)|Kemi]] ([[Kemi-Tornio lennujaam]]) (BE) * [[Kittilä]] ([[Kittilä lennujaam]]) – hooajaline (AY) * [[Kokkola]] ([[Kokkola-Pietarsaari lennujaam]]) (BE) * [[Kuopio]] ([[Kuopio lennujaam]]) (AY) * [[Kuusamo]] ([[Kuusamo lennujaam]]) – hooajaline (AY) * [[Maarianhamina]] ([[Maarianhamina lennujaam]]) (BE) * [[Oulu]] ([[Oulu lennujaam]]) (AY) * [[Savonlinna]] ([[Savonlinna lennujaam]]) (BE) * [[Tampere]] ([[Tampere-Pirkkala lennujaam]]) (AY) * [[Turu]] ([[Turu lennujaam]]) (AY) * [[Vaasa]] ([[Vaasa lennujaam]]) (AY) * [[Varkaus]] ([[Varkause lennujaam]]) (BE) '''Suurbritannia''' * [[Manchester]] ([[Manchesteri lennujaam]]) (AY) '''Šveits''' * [[Genf]] ([[Genfi lennujaam]]) (AY) '''Tšehhi''' * [[Praha]] ([[Praha Václav Haveli lennujaam]]) (AY) '''Ungari''' * [[Budapest]] ([[Budapesti lennujaam]] '''Venemaa''' * [[Peterburi]] ([[Peterburi lennujaam]]) }} ==Lennukipark== Juunis 2014 oli Nordic Regional Airlinesil 26 lennukit.<ref>[http://www.flybe.com/corporate/investors/2014/annual-results-2014/Flybe-Group-plc-Annual-Report-2013-14.pdf Flybe:Flybe Annual Report 2014 (vaadatud 12. juunil 2014)]</ref><ref>[http://www.lentoposti.fi/uutiset/flybe_finland_luopui_atr42_koneista Lentoposti: Flybe Finland gave up the ATR42-machines (Soome keeles) (vaadatud 28. septembril 2014)]</ref> <center> {| class="toccolours" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |+ '''Nordic Regional Airlinesi lennukipark''' |- bgcolor=lightblue ! Lennuk ! Kasutuses ! Kohti ! Märkused |- | [[ATR 72|ATR 72-500]] | align="center"|12 | 72 | Liisitud [[Finnair]]ilt<ref>{{Netiviide |url=http://www.finnairgroup.com/mediaen/mediaen_7.html?Id=rss_560686.html |pealkiri=Finnair:Finnair leases ATR to Flybe Nordic (now Nordic Regional Airlines) (vaadatud 2015-09-04) |vaadatud=2016-01-15 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304195241/http://www.finnairgroup.com/mediaen/mediaen_7.html?Id=rss_560686.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] | align="center"|2 | 76 | Kasutusel [[Finnair]]is, Finnairi värvides |- | [[Embraer E-Jet|Embraer E-190]] | align="center"|12 | 100 | Kasutusel [[Finnair]]is, Finnairi värvides |- !Kokku !26 ! colspan="2" | |} </center> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Soome lennufirmad]] ig441ewaezwvwzxroi4c8y2fk58709m 0 315856 7200447 7140489 2026-07-23T17:41:17Z Kontributor 2K 183181 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7140489|7140489]], mille tegi [[Special:Contributions/GeniusElephant678|GeniusElephant678]] ([[User talk:GeniusElephant678|arutelu]]) user blocked on other wikis 7200447 wikitext text/x-wiki {{Prantsuse departemang | nimi = Aveyroni departemang | departemangu number = 12 | hääldus = a've'ron | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Département de l'Aveyron | nimi2_keel = oksitaani | nimi2 = Departament d'Avairon | lipp = | lipu_link = | vapp = Blason comtes de Rodez.svg | vapi_link = | pindala = 8735,10 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Rodez]] | kantonite_arv = 19 | valdade_arv = 285 | asendikaardi_pilt = Aveyron-Position.svg }} '''Aveyroni departemang''' on 2. järgu haldusüksus ([[departemang (Prantsusmaa)|departemang]]) Prantsusmaal [[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]] piirkonnas. Departemang on nime saanud [[Aveyroni jõgi|Aveyroni jõe]] järgi. 2015. aastani kuulus departemang [[Midi-Pyrénées]]' piirkonda. Aveyroni departemang jaguneb halduslikult: {| class="wikitable" |- ! Ringkond ! Rahvaarv<br />(2022) ! Pindala<br />(km²) ! Valdu |----- ALIGN="right" | ALIGN="left" | [[Millau ringkond|Millau]] | 79 679 || 3741,70 || 110 |----- ALIGN="right" | ALIGN="left" | [[Rodezi ringkond|Rodez]] | 112 791 || 2869,70 || 79 |----- ALIGN="right" | ALIGN="left" | [[Villefranche-de-Rouergue'i ringkond|Villefranche-de-Rouergue]] | 87 266 || 2123,70 || 96 |} Departemangu number on 12. == Vaata ka == * [[Aveyroni departemangu haldusüksuste loend]] == Viited == {{viited}} {{Prantsusmaa departemangud}} [[Kategooria:Prantsusmaa departemangud]] [[Kategooria:Aveyroni departemang| ]] gbfyy0kj9p20hc2pxlqxbiopquzbyfw 0 316361 7200448 7189305 2026-07-23T17:41:29Z Kontributor 2K 183181 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7189305|7189305]], mille tegi [[Special:Contributions/GeniusElephant678|GeniusElephant678]] ([[User talk:GeniusElephant678|arutelu]]) user blocked on other wikis 7200448 wikitext text/x-wiki {{Prantsuse departemang | nimi = Lozère'i departemang | departemangu number = 48 | hääldus = loz'eer | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Département de la Lozère | nimi2_keel = oksitaani | nimi2 = Departament de Losera | lipp = Drapeau non-officiel fr département Lozère.svg | lipu_link = [[Lozère'i departemangu lipp|Lipp]] | vapp = Blason département fr Lozère.svg | vapi_link = [[Lozère'i departemangu vapp|Vapp]] | pindala = 5166,90 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Mende]] | kantonite_arv = 13 | valdade_arv = 152 | asendikaardi_pilt = Lozère-Position.svg }} [[Fail:01 Gorges du Tarn Roc des Hourtous.jpg|pisi|Tarn Roci kuru Lozere'i departemangus]] '''Lozère''' [''loz'eer''] on departemang Prantsusmaa [[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]] piirkonnas. Departemang on saanud nime [[Lozère'i mägi|Lozère'i mäetipu]] järgi. Oksitaani gévaudanais' dialektis on see nimi Louzéro. Klassikalises oksitaanis kasutatakse nime Losera. Departemangu number on 48. See on Prantsusmaa kõige väiksema rahvaarvuga ja ka kõige hõredamalt asustatud departemang. 2015. aastani kuulus departemang [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonda. Departemang jaguneb halduslikult järgmisteks ringkondadeks: {| class="wikitable" |----- style="background:#efefef;" ! Ringkond ! Elanike arv<br />(2022) ! Pindala<br />(km²) ! Valdu |----- ALIGN="right" | ALIGN="left" | [[Floraci ringkond|Florac]] | 13 093 || 1687,50 || 38 |----- ALIGN="right" | ALIGN="left" | [[Mende'i ringkond|Mende]] | 63 410 || 3479,40 || 114 |} ==Vaata ka== * [[Lozère'i departemangu haldusüksuste loend]] == Viited == {{viited}} {{Prantsusmaa departemangud}} [[Kategooria:Prantsusmaa departemangud]] [[Kategooria:Lozère'i departemang| ]] 0hkalfpzuvg0fq08x7l3k6wwlgoglnn 0 318123 7200557 6215010 2026-07-23T21:07:10Z Kuriuss 38125 Võimalikud ohud 7200557 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kalevipoeg heliraamat Punga.mp3|pisi|[[Eno Raud|Eno Raua]] versioon "[[Kalevipoeg|Kalevipojast]]", mille luges [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i 150. aastapäevaks sisse Oskar Punga]] '''Heliraamat''' ehk '''audioraamat''' on [[fonogramm|helisalvestis]], milles on talletatud ([[kirjandus]]lik) tekst. Heliraamatuid levitatakse helifailina [[veeb]]is, [[E-kiri|e-kirjaga]] ([[ZIP]]-[[fail]]ina) või [[helikandja]]l, näiteks [[helikassett|lintkassetil]] või [[heliplaat|heliplaadil]]. [[Fail:Audiobook Recording Workshop Participant - Citra Hasan.jpg|pisi|Heliraamatukoolitus]] Esimesed heliraamatud anti välja [[1932]]. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta heliraamatud, mis olid salvestatud peamiselt [[vinüülplaat]]idele ja [[helikasett|kassettidele]]. Raamatute salvestamine [[CD (andmekandja)|CD]]-dele ei läinud [[muusikatööstus]]ega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt sealt, kus pala eelmisel korral pooleli jäi. Nüüd on heliraamatud digitaalsetes vormingutes (näiteks [[MP3]], [[WMA]] jm) saada nii tasuta kui ka tasulistena.<ref>Timo Treit, [https://web.archive.org/web/20180524153627/https://digitark.ee/mis-on-audioraamatud-ja-milline-on-olnud-nende-areng/ Mis on audioraamatud ja milline on olnud nende areng?], Digitark 6. august 2008</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.openculture.com/freeaudiobooks|pealkiri=1,000 Free Audio Books: Download Great Books for Free|väljaanne=Open Culture|aeg=|vaadatud=27.01.2021}}</ref> [[Fail:MauritiusCommandAudioBookCassette.JPG|pisi|Heliraamat [[Helikassett|helikassetil]]]] Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid [[1947]]. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. [[1968]]. aastal loodi pimedate ühingus spetsiaalne [[helistuudio]], kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri [[Epüfon]]. [[1964]]. aastal asutati üleliiduline heli[[plaadifirma]] [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] ja õige pea pandi tööle ka selle [[Tallinn]]a heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati [[tekst]] ja [[muusika]] ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga [[Riia]] vabrikus.<ref>Timo Treit, [https://web.archive.org/web/20180524084028/https://digitark.ee/milline-on-audioraamatute-ajalugu-eestis-ja-kust-neid-leiab/ Milline on audioraamatute ajalugu Eestis ja kust neid leiab?], Digitark, 17. september 2008</ref> [[Digikultuuriaasta]] korraldajad koos [[Kultuuriministeerium]]iga võtsid 2020. aastal eesmärgiks toetada heliraamatute turu kujunemist Eestis. Eesti [[Näitleja|näitlejatel]] lasti sisse lugeda 50 eesti autori raamatud.<ref>[https://raamatud.elu24.ee/6982795/eesti-kirjandusklassika-audioraamatud-saavad-koigile-kattesaadavaks Eesti kirjandusklassika audioraamatud saavad kõigile kättesaadavaks]</ref> Mujal ilmas on heliraamatud olnud võrdlemisi populaarsed ja oletatakse, et heliraamatute müük möödub 2023. aastal e-raamatute müügist, kuid Eestis on nende levik seni olnud üsna tagasihoidlik.<ref>[https://kultuur.err.ee/1198270/tauno-vahter-kirjastamine-pikk-toibumine-pohmakast "Tauno Vahter. Kirjastamine: Pikk toibumine pohmakast"] ERR kultuur, 6. detsember 2020 </ref><ref>[https://www.bbc.com/culture/article/20200104-audiobooks-the-rise-and-rise-of-the-books-you-dont-read "Audiobooks: The rise and rise of the books you don’t read"] BBC, 6. jaanuar 2020</ref><ref name="Raudla" /> Kõige suurem heliraamatute turg on USA-s, kuid elanikkonna suhtarvuna võib Skandinaavia kuulajaskond suuremgi olla. Enamik, 74% USA heliraamatute kuulajatest kuulab raamatut autosõidu ajal, mis võib ka selgitada, miks väiksemates riikides on heliraamatud vähem populaarsed.<ref name="Raudla">{{Netiviide|autor=Raudla, Heiki|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90983379/audioraamatute-voidukaik-nii-maailmas-kui-eestis-raamatute-kuulamine-muutub-lahiajal-populaarsemaks-kui-e-raamat-paberkoidetest-raakimata|pealkiri=Audioraamatute võidukäik nii maailmas kui Eestis: raamatute kuulamine muutub lähiajal populaarsemaks kui e-raamat, paberköidetest rääkimata|väljaanne=Maaleht|aeg=09.09.2020|vaadatud=27.01.2021}}</ref> Suurbritannias kuulas 2019. aastal heliraamatuid 15% elanikkonnast, samal aastal moodustasid Soomes heliraamatud 10% müüdud teostest, kuid Rootsis juba 50%.<ref name="Raudla" /> Eestis tuli esimesena uue heliraamatute keskkonnaga välja kirjastuste [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], [[Eesti Raamat]] ja [[Hea Lugu]] loodud [[Eesti Audioraamatute Keskus]], mis toodab ja turustab heliraamatuid platvormil Digiread.{{lisa viide}} == Heliraamatute kasutamisega kaasneda võivad ohud== Raamatukoguhoidja Jaanus Kõuts on 2026. aastal ajakirjas Raamatukogu juhtinud tähelepanu ka mõnedele ohutendentsidele, mida järjest suurem heliraamatute kasutamine ajapikku kaasa võib tuua.<ref>Jaanus Kõuts. [https://kultuur.err.ee/1610079721/jaanus-kouts-kuldvotmeke-voi-luhiuhendus-heliraamatute-volu-ja-valu Kuldvõtmeke või lühiühendus: heliraamatute võlu ja valu] ERR Kultuur, 17.07.2026.</ref> Näiteks: * Heliraamatute kuulamine võib muuta nii laste kui ka pikaaegsete lugejate lugemisharjumusi: kergesti võib juhtuda, et inimaju kaldub heliraamatu kui ökonoomsema lahenduse poole ning nii võtab lugude kuulamise harjumus pisitasa aja iselugemiselt ära, vähendades lugemise ja suurendades kuulamise osakaalu. * Heliraamatute eelis on see, et neid kuulates saab samal ajal midagi muud teha. Kuid sel moel tekitatud [[rööprähklemine]] tähendab tähelepanu jagamist mitme tegevuse vahel, teksti kuulaja ei ole täielikult kuulatava loo juures ning kuulatu võib jääda kaugeks ja lünklikuks. * Kui varem sai igaüks muude tegevuste ajal oma mõtteid mõelda, siis nüüd saab iga soovija täita selle aja kuulatava sisuga. Selle jälgimine ei lase aga inimese enda mõtetel esile tulla ega neid lõpuni mõelda ning tulemuseks võib olla iseendast võõrandumine.  * Lapsed kuulavad jutte hea meelega, aga on suur vahe, kas ette loeb lähedane inimene või tuleb jutt salvestiselt. Esimesel juhul on see vastastikune suhe, aga salvestatud jutu kuulaja jääb üksi. Kui heliraamat asendab ettelugemist, siis võib see olla üks põhjus, miks suhete turvavõrgustik kahaneb. == Vaata ka == * [[Raadioteater]] * [[Kirjandus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.helikiri.ee/ Pimedate Infoühing Helikiri] * Tiia Talvist, [http://ppy.ee/kuukiir/a/2004/5/7/ Heliraamat kui aken maailma], Maaleht, 15. aprill 2004 * Timo Treit, [http://www.digitark.ee/kust-saab-internetis-tasuta-audioraamatuid-alla-laadida/ Kust saab internetis tasuta audioraamatuid alla laadida?], Digitark, 17. veebruar 2009 * Jaanus Kõuts. [https://kultuur.err.ee/1610079721/jaanus-kouts-kuldvotmeke-voi-luhiuhendus-heliraamatute-volu-ja-valu Kuldvõtmeke või lühiühendus: heliraamatute võlu ja valu] ERR Kultuur, 17. juuli 2026 [[Kategooria: Heliraamatud| ]] iwnmi4a8erfl9bkppj39hbjvsnx5g3m 7200558 7200557 2026-07-23T21:10:08Z Kuriuss 38125 7200558 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kalevipoeg heliraamat Punga.mp3|pisi|[[Eno Raud|Eno Raua]] versioon "[[Kalevipoeg|Kalevipojast]]", mille luges [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i 150. aastapäevaks sisse Oskar Punga]] '''Heliraamat''' ehk '''audioraamat''' on [[fonogramm|helisalvestis]], milles on talletatud ([[kirjandus]]lik) tekst. Heliraamatuid levitatakse helifailina [[veeb]]is, [[E-kiri|e-kirjaga]] ([[ZIP]]-[[fail]]ina) või [[helikandja]]l, näiteks [[helikassett|lintkassetil]] või [[heliplaat|heliplaadil]]. [[Fail:Audiobook Recording Workshop Participant - Citra Hasan.jpg|pisi|Heliraamatukoolitus]] ==Ajalugu== Esimesed heliraamatud anti välja [[1932]]. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta heliraamatud, mis olid salvestatud peamiselt [[vinüülplaat]]idele ja [[helikasett|kassettidele]]. Raamatute salvestamine [[CD (andmekandja)|CD]]-dele ei läinud [[muusikatööstus]]ega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt sealt, kus pala eelmisel korral pooleli jäi. Nüüd on heliraamatud digitaalsetes vormingutes (näiteks [[MP3]], [[WMA]] jm) saada nii tasuta kui ka tasulistena.<ref>Timo Treit, [https://web.archive.org/web/20180524153627/https://digitark.ee/mis-on-audioraamatud-ja-milline-on-olnud-nende-areng/ Mis on audioraamatud ja milline on olnud nende areng?], Digitark 6. august 2008</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.openculture.com/freeaudiobooks|pealkiri=1,000 Free Audio Books: Download Great Books for Free|väljaanne=Open Culture|aeg=|vaadatud=27.01.2021}}</ref> [[Fail:MauritiusCommandAudioBookCassette.JPG|pisi|Heliraamat [[Helikassett|helikassetil]]]] Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid [[1947]]. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. [[1968]]. aastal loodi pimedate ühingus spetsiaalne [[helistuudio]], kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri [[Epüfon]]. [[1964]]. aastal asutati üleliiduline heli[[plaadifirma]] [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] ja õige pea pandi tööle ka selle [[Tallinn]]a heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati [[tekst]] ja [[muusika]] ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga [[Riia]] vabrikus.<ref>Timo Treit, [https://web.archive.org/web/20180524084028/https://digitark.ee/milline-on-audioraamatute-ajalugu-eestis-ja-kust-neid-leiab/ Milline on audioraamatute ajalugu Eestis ja kust neid leiab?], Digitark, 17. september 2008</ref> ==Tänapäev== [[Digikultuuriaasta]] korraldajad koos [[Kultuuriministeerium]]iga võtsid 2020. aastal eesmärgiks toetada heliraamatute turu kujunemist Eestis. Eesti [[Näitleja|näitlejatel]] lasti sisse lugeda 50 eesti autori raamatud.<ref>[https://raamatud.elu24.ee/6982795/eesti-kirjandusklassika-audioraamatud-saavad-koigile-kattesaadavaks Eesti kirjandusklassika audioraamatud saavad kõigile kättesaadavaks]</ref> Mujal ilmas on heliraamatud olnud võrdlemisi populaarsed ja oletatakse, et heliraamatute müük möödub 2023. aastal e-raamatute müügist, kuid Eestis on nende levik seni olnud üsna tagasihoidlik.<ref>[https://kultuur.err.ee/1198270/tauno-vahter-kirjastamine-pikk-toibumine-pohmakast "Tauno Vahter. Kirjastamine: Pikk toibumine pohmakast"] ERR kultuur, 6. detsember 2020 </ref><ref>[https://www.bbc.com/culture/article/20200104-audiobooks-the-rise-and-rise-of-the-books-you-dont-read "Audiobooks: The rise and rise of the books you don’t read"] BBC, 6. jaanuar 2020</ref><ref name="Raudla" /> Kõige suurem heliraamatute turg on USA-s, kuid elanikkonna suhtarvuna võib Skandinaavia kuulajaskond suuremgi olla. Enamik, 74% USA heliraamatute kuulajatest kuulab raamatut autosõidu ajal, mis võib ka selgitada, miks väiksemates riikides on heliraamatud vähem populaarsed.<ref name="Raudla">{{Netiviide|autor=Raudla, Heiki|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90983379/audioraamatute-voidukaik-nii-maailmas-kui-eestis-raamatute-kuulamine-muutub-lahiajal-populaarsemaks-kui-e-raamat-paberkoidetest-raakimata|pealkiri=Audioraamatute võidukäik nii maailmas kui Eestis: raamatute kuulamine muutub lähiajal populaarsemaks kui e-raamat, paberköidetest rääkimata|väljaanne=Maaleht|aeg=09.09.2020|vaadatud=27.01.2021}}</ref> Suurbritannias kuulas 2019. aastal heliraamatuid 15% elanikkonnast, samal aastal moodustasid Soomes heliraamatud 10% müüdud teostest, kuid Rootsis juba 50%.<ref name="Raudla" /> Eestis tuli esimesena uue heliraamatute keskkonnaga välja kirjastuste [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], [[Eesti Raamat]] ja [[Hea Lugu]] loodud [[Eesti Audioraamatute Keskus]], mis toodab ja turustab heliraamatuid platvormil Digiread.{{lisa viide}} == Heliraamatute kasutamisega kaasneda võivad ohud== Raamatukoguhoidja Jaanus Kõuts on 2026. aastal ajakirjas Raamatukogu juhtinud tähelepanu ka mõnedele ohutendentsidele, mida järjest suurem heliraamatute kasutamine ajapikku kaasa võib tuua.<ref>Jaanus Kõuts. [https://kultuur.err.ee/1610079721/jaanus-kouts-kuldvotmeke-voi-luhiuhendus-heliraamatute-volu-ja-valu Kuldvõtmeke või lühiühendus: heliraamatute võlu ja valu] ERR Kultuur, 17.07.2026.</ref> Näiteks: * Heliraamatute kuulamine võib muuta nii laste kui ka pikaaegsete lugejate lugemisharjumusi: kergesti võib juhtuda, et inimaju kaldub heliraamatu kui ökonoomsema lahenduse poole ning nii võtab lugude kuulamise harjumus pisitasa aja iselugemiselt ära, vähendades lugemise ja suurendades kuulamise osakaalu. * Heliraamatute eelis on see, et neid kuulates saab samal ajal midagi muud teha. Kuid sel moel tekitatud [[rööprähklemine]] tähendab tähelepanu jagamist mitme tegevuse vahel, teksti kuulaja ei ole täielikult kuulatava loo juures ning kuulatu võib jääda kaugeks ja lünklikuks. * Kui varem sai igaüks muude tegevuste ajal oma mõtteid mõelda, siis nüüd saab iga soovija täita selle aja kuulatava sisuga. Selle jälgimine ei lase aga inimese enda mõtetel esile tulla ega neid lõpuni mõelda ning tulemuseks võib olla iseendast võõrandumine.  * Lapsed kuulavad jutte hea meelega, aga on suur vahe, kas ette loeb lähedane inimene või tuleb jutt salvestiselt. Esimesel juhul on see vastastikune suhe, aga salvestatud jutu kuulaja jääb üksi. Kui heliraamat asendab ettelugemist, siis võib see olla üks põhjus, miks suhete turvavõrgustik kahaneb. == Vaata ka == * [[Raadioteater]] * [[Kirjandus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.helikiri.ee/ Pimedate Infoühing Helikiri] * Tiia Talvist, [http://ppy.ee/kuukiir/a/2004/5/7/ Heliraamat kui aken maailma], Maaleht, 15. aprill 2004 * Timo Treit, [http://www.digitark.ee/kust-saab-internetis-tasuta-audioraamatuid-alla-laadida/ Kust saab internetis tasuta audioraamatuid alla laadida?], Digitark, 17. veebruar 2009 * Jaanus Kõuts. [https://kultuur.err.ee/1610079721/jaanus-kouts-kuldvotmeke-voi-luhiuhendus-heliraamatute-volu-ja-valu Kuldvõtmeke või lühiühendus: heliraamatute võlu ja valu] ERR Kultuur, 17. juuli 2026 [[Kategooria: Heliraamatud| ]] 4m4c2cpsjobzo54w77j7xf4hg407tt4 7200559 7200558 2026-07-23T21:18:02Z Kuriuss 38125 7200559 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kalevipoeg heliraamat Punga.mp3|pisi|[[Eno Raud|Eno Raua]] versioon "[[Kalevipoeg|Kalevipojast]]", mille luges [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i 150. aastapäevaks sisse Oskar Punga]] '''Heliraamat''' ehk '''audioraamat''' on [[fonogramm|helisalvestis]], milles on talletatud ([[kirjandus]]lik) tekst. Heliraamatuid levitatakse helifailina [[veeb]]is, [[E-kiri|e-kirjaga]] ([[ZIP]]-[[fail]]ina) või [[helikandja]]l, näiteks [[helikassett|lintkassetil]] või [[heliplaat|heliplaadil]]. [[Fail:Audiobook Recording Workshop Participant - Citra Hasan.jpg|pisi|Heliraamatukoolitus]] ==Ajalugu== Esimesed heliraamatud anti välja [[1932]]. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta heliraamatud, mis olid salvestatud peamiselt [[vinüülplaat]]idele ja [[helikasett|kassettidele]]. Raamatute salvestamine [[CD (andmekandja)|CD]]-dele ei läinud [[muusikatööstus]]ega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt sealt, kus pala eelmisel korral pooleli jäi. Nüüd on heliraamatud digitaalsetes vormingutes (näiteks [[MP3]], [[WMA]] jm) saada nii tasuta kui ka tasulistena.<ref>Timo Treit, [https://web.archive.org/web/20180524153627/https://digitark.ee/mis-on-audioraamatud-ja-milline-on-olnud-nende-areng/ Mis on audioraamatud ja milline on olnud nende areng?], Digitark 6. august 2008</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.openculture.com/freeaudiobooks|pealkiri=1,000 Free Audio Books: Download Great Books for Free|väljaanne=Open Culture|aeg=|vaadatud=27.01.2021}}</ref> [[Fail:MauritiusCommandAudioBookCassette.JPG|pisi|Heliraamat [[Helikassett|helikassetil]]]] Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid [[1947]]. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. [[1968]]. aastal loodi pimedate ühingus spetsiaalne [[helistuudio]], kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri [[Epüfon]]. [[1964]]. aastal asutati üleliiduline heli[[plaadifirma]] [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] ja õige pea pandi tööle ka selle [[Tallinn]]a heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati [[tekst]] ja [[muusika]] ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga [[Riia]] vabrikus.<ref>Timo Treit, [https://web.archive.org/web/20180524084028/https://digitark.ee/milline-on-audioraamatute-ajalugu-eestis-ja-kust-neid-leiab/ Milline on audioraamatute ajalugu Eestis ja kust neid leiab?], Digitark, 17. september 2008</ref> ==Tänapäev== [[Digikultuuriaasta]] korraldajad koos [[Kultuuriministeerium]]iga võtsid 2020. aastal eesmärgiks toetada heliraamatute turu kujunemist Eestis. Eesti [[Näitleja|näitlejatel]] lasti sisse lugeda 50 eesti autori raamatud.<ref>[https://raamatud.elu24.ee/6982795/eesti-kirjandusklassika-audioraamatud-saavad-koigile-kattesaadavaks Eesti kirjandusklassika audioraamatud saavad kõigile kättesaadavaks]</ref> Mujal ilmas on heliraamatud olnud võrdlemisi populaarsed ja oletatakse, et heliraamatute müük möödub 2023. aastal e-raamatute müügist, kuid Eestis on nende levik seni olnud üsna tagasihoidlik.<ref>[https://kultuur.err.ee/1198270/tauno-vahter-kirjastamine-pikk-toibumine-pohmakast "Tauno Vahter. Kirjastamine: Pikk toibumine pohmakast"] ERR kultuur, 6. detsember 2020 </ref><ref>[https://www.bbc.com/culture/article/20200104-audiobooks-the-rise-and-rise-of-the-books-you-dont-read "Audiobooks: The rise and rise of the books you don’t read"] BBC, 6. jaanuar 2020</ref><ref name="Raudla" /> Kõige suurem heliraamatute turg on USA-s, kuid elanikkonna suhtarvuna võib Skandinaavia kuulajaskond suuremgi olla. Enamik, 74% USA heliraamatute kuulajatest kuulab raamatut autosõidu ajal, mis võib ka selgitada, miks väiksemates riikides on heliraamatud vähem populaarsed.<ref name="Raudla">{{Netiviide|autor=Raudla, Heiki|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90983379/audioraamatute-voidukaik-nii-maailmas-kui-eestis-raamatute-kuulamine-muutub-lahiajal-populaarsemaks-kui-e-raamat-paberkoidetest-raakimata|pealkiri=Audioraamatute võidukäik nii maailmas kui Eestis: raamatute kuulamine muutub lähiajal populaarsemaks kui e-raamat, paberköidetest rääkimata|väljaanne=Maaleht|aeg=09.09.2020|vaadatud=27.01.2021}}</ref> Suurbritannias kuulas 2019. aastal heliraamatuid 15% elanikkonnast, samal aastal moodustasid Soomes heliraamatud 10% müüdud teostest, kuid Rootsis juba 50%.<ref name="Raudla" /> Eestis tuli esimesena uue heliraamatute keskkonnaga välja kirjastuste [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], [[Eesti Raamat]] ja [[Hea Lugu]] loodud [[Eesti Audioraamatute Keskus]], mis toodab ja turustab heliraamatuid platvormil Digiread.{{lisa viide}} == Heliraamatute kasutamisega kaasneda võivad ohud== Raamatukoguhoidja Jaanus Kõuts on 2026. aastal ajakirjas Raamatukogu juhtinud tähelepanu ka mõnedele ohutendentsidele, mida järjest suurem heliraamatute kasutamine ajapikku kaasa võib tuua.<ref>Jaanus Kõuts. [https://kultuur.err.ee/1610079721/jaanus-kouts-kuldvotmeke-voi-luhiuhendus-heliraamatute-volu-ja-valu Kuldvõtmeke või lühiühendus: heliraamatute võlu ja valu] ERR Kultuur, 17.07.2026.</ref> Näiteks: * Heliraamatute kuulamine võib muuta nii laste kui ka pikaaegsete lugejate lugemisharjumusi: kergesti võib juhtuda, et inimaju kaldub heliraamatu kui ökonoomsema lahenduse poole ning nii võtab lugude kuulamise harjumus pisitasa aja iselugemiselt ära, vähendades lugemise ja suurendades kuulamise osakaalu. * Heliraamatute eelis on see, et neid kuulates saab samal ajal midagi muud teha. Kuid sel moel tekitatud [[rööprähklemine]] tähendab tähelepanu jagamist mitme tegevuse vahel, teksti kuulaja ei ole täielikult kuulatava loo juures ning kuulatu võib jääda kaugeks ja lünklikuks. * Kui varem sai igaüks muude tegevuste ajal oma mõtteid mõelda, siis nüüd saab iga soovija täita selle aja kuulatava sisuga. Selle jälgimine ei lase aga inimese enda mõtetel esile tulla ega neid lõpuni mõelda ning tagajärjeks võib olla iseendast võõrandumine.  * Lapsed kuulavad jutte hea meelega, aga on suur vahe, kas ette loeb lähedane inimene või tuleb jutt salvestiselt. Esimesel juhul on see vastastikune suhe, aga salvestatud jutu kuulaja jääb üksi. Kui heliraamat asendab ettelugemist, siis võib see olla üks põhjus, miks suhete turvavõrgustik kahaneb. == Vaata ka == * [[Raadioteater]] * [[Kirjandus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.helikiri.ee/ Pimedate Infoühing Helikiri] * Tiia Talvist, [http://ppy.ee/kuukiir/a/2004/5/7/ Heliraamat kui aken maailma], Maaleht, 15. aprill 2004 * Timo Treit, [http://www.digitark.ee/kust-saab-internetis-tasuta-audioraamatuid-alla-laadida/ Kust saab internetis tasuta audioraamatuid alla laadida?], Digitark, 17. veebruar 2009 * Jaanus Kõuts. [https://kultuur.err.ee/1610079721/jaanus-kouts-kuldvotmeke-voi-luhiuhendus-heliraamatute-volu-ja-valu Kuldvõtmeke või lühiühendus: heliraamatute võlu ja valu] ERR Kultuur, 17. juuli 2026 [[Kategooria: Heliraamatud| ]] iki9nfcovm2vobmzneliwlsrhpqytvg 7200574 7200559 2026-07-23T22:16:46Z Kuriuss 38125 7200574 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kalevipoeg heliraamat Punga.mp3|pisi|[[Eno Raud|Eno Raua]] versioon "[[Kalevipoeg|Kalevipojast]]", mille luges [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i 150. aastapäevaks sisse Oskar Punga]] '''Heliraamat''' ehk '''audioraamat''' on [[fonogramm|helisalvestis]], milles on talletatud ([[kirjandus]]lik) tekst. Heliraamatuid levitatakse helifailina [[veeb]]is, [[E-kiri|e-kirjaga]] ([[ZIP]]-[[fail]]ina) või [[helikandja]]l, näiteks [[helikassett|lintkassetil]] või [[heliplaat|heliplaadil]]. [[Fail:Audiobook Recording Workshop Participant - Citra Hasan.jpg|pisi|Heliraamatukoolitus]] ==Ajalugu== Esimesed heliraamatud anti välja [[1932]]. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta heliraamatud, mis olid salvestatud peamiselt [[vinüülplaat]]idele ja [[helikasett|kassettidele]]. Raamatute salvestamine [[CD (andmekandja)|CD]]-dele ei läinud [[muusikatööstus]]ega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt sealt, kus pala eelmisel korral pooleli jäi. Nüüd on heliraamatud digitaalsetes vormingutes (näiteks [[MP3]], [[WMA]] jm) saada nii tasuta kui ka tasulistena.<ref>Timo Treit, [https://web.archive.org/web/20180524153627/https://digitark.ee/mis-on-audioraamatud-ja-milline-on-olnud-nende-areng/ Mis on audioraamatud ja milline on olnud nende areng?], Digitark 6. august 2008</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.openculture.com/freeaudiobooks|pealkiri=1,000 Free Audio Books: Download Great Books for Free|väljaanne=Open Culture|aeg=|vaadatud=27.01.2021}}</ref> [[Fail:MauritiusCommandAudioBookCassette.JPG|pisi|Heliraamat [[Helikassett|helikassetil]]]] Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid [[1947]]. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. [[1968]]. aastal loodi pimedate ühingus spetsiaalne [[helistuudio]], kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri [[Epüfon]]. [[1964]]. aastal asutati üleliiduline heli[[plaadifirma]] [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] ja õige pea pandi tööle ka selle [[Tallinn]]a heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati [[tekst]] ja [[muusika]] ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga [[Riia]] vabrikus.<ref>Timo Treit, [https://web.archive.org/web/20180524084028/https://digitark.ee/milline-on-audioraamatute-ajalugu-eestis-ja-kust-neid-leiab/ Milline on audioraamatute ajalugu Eestis ja kust neid leiab?], Digitark, 17. september 2008</ref> ==Tänapäev== [[Digikultuuriaasta]] korraldajad koos [[Kultuuriministeerium]]iga võtsid 2020. aastal eesmärgiks toetada heliraamatute turu kujunemist Eestis. Eesti [[Näitleja|näitlejatel]] lasti sisse lugeda 50 eesti autori raamatud.<ref>[https://raamatud.elu24.ee/6982795/eesti-kirjandusklassika-audioraamatud-saavad-koigile-kattesaadavaks Eesti kirjandusklassika audioraamatud saavad kõigile kättesaadavaks]</ref> Mujal ilmas on heliraamatud olnud võrdlemisi populaarsed ja oletatakse, et heliraamatute müük möödub 2023. aastal e-raamatute müügist, kuid Eestis on nende levik seni olnud üsna tagasihoidlik.<ref>[https://kultuur.err.ee/1198270/tauno-vahter-kirjastamine-pikk-toibumine-pohmakast "Tauno Vahter. Kirjastamine: Pikk toibumine pohmakast"] ERR kultuur, 6. detsember 2020 </ref><ref>[https://www.bbc.com/culture/article/20200104-audiobooks-the-rise-and-rise-of-the-books-you-dont-read "Audiobooks: The rise and rise of the books you don’t read"] BBC, 6. jaanuar 2020</ref><ref name="Raudla" /> Kõige suurem heliraamatute turg on USA-s, kuid elanikkonna suhtarvuna võib Skandinaavia kuulajaskond suuremgi olla. Enamik, 74% USA heliraamatute kuulajatest kuulab raamatut autosõidu ajal, mis võib ka selgitada, miks väiksemates riikides on heliraamatud vähem populaarsed.<ref name="Raudla">{{Netiviide|autor=Raudla, Heiki|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90983379/audioraamatute-voidukaik-nii-maailmas-kui-eestis-raamatute-kuulamine-muutub-lahiajal-populaarsemaks-kui-e-raamat-paberkoidetest-raakimata|pealkiri=Audioraamatute võidukäik nii maailmas kui Eestis: raamatute kuulamine muutub lähiajal populaarsemaks kui e-raamat, paberköidetest rääkimata|väljaanne=Maaleht|aeg=09.09.2020|vaadatud=27.01.2021}}</ref> Suurbritannias kuulas 2019. aastal heliraamatuid 15% elanikkonnast, samal aastal moodustasid Soomes heliraamatud 10% müüdud teostest, kuid Rootsis juba 50%.<ref name="Raudla" /> ===Heliraamatute kättesaadavus Eestis=== Heliraamatud on liikunud füüsilistelt kandjatelt (kassetid, CD-plaadid) digitaalsetesse veebiraamatukogudesse, kus teosed on kättesaadavad peamiselt MP3- ja DAISY-vormingus. Kuid mitte kõik veebiraamatukogud pole kõikidele soovijatele vabalt kasutatavad. Näiteks [[Eesti Pimedate Raamatukogu]] (veebiraamatukogu), mis sisaldab tuhandeid eestikeelseid heliraamatuid, on spetsialiseeritud tasuta keskkond, mis on mõeldud nägemispuudega või muu trükiteksti lugemist takistava puudega inimestele.<ref>[https://www.kul.ee/uudised/eesti-pimedate-raamatukogu-avab-juurdepaasu-veebiraamatukogule Eesti Pimedate Raamatukogu avab juurdepääsu veebiraamatukogule] Kultuuriministeerium, 30.03.2012.</ref> Kui tuntumate füüsilistel kandjatel tasuliste heliraamatute levitajate seas Eestis on olnud [[Apollo Raamatud|Apollo]] ja [[Rahva Raamat]]u [[E-pood|e-pood]], siis 2020. aastast on Tallinna raamatukogude lugejaks registreerunud tallinlastel olnud võimalik tasuta kuulata nii eesti- kui ka võõrkeelseid audioraamatuid Tallinna Raamatukogude OverDrive’i e-raamatukogus.<ref>[https://tallinnaraamatukogud.ee/overdrivei-e-raamatukogu/ OverDrive’i e-raamatukogu] tallinnaraamatukogud.ee. Vaadatud 24.07.2026.</ref> 2020. aastal tuli Eestis uue heliraamatute keskkonnaga välja ka kirjastuste [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], [[Eesti Raamat]] ja [[Hea Lugu]] loodud [[Eesti Audioraamatute Keskus]], mis tootis ja turustas heliraamatuid platvormil Digiread. Jaanuaris 2026 lõpetati aga platvormil Digiread oma iseseisva kuutasuga voogedastusteenuse pakkumine ning platvormi audioraamatute valik kolis üle äsja Eesti turule laienenud rahvusvahelisse keskkonda [[Storytel]].<ref>Joonas-Priit Sibul. [https://geenius.delfi.ee/artikkel/120451075/kohalik-audioraamatute-teenus-digiread-lopetab-raamatud-kolivad-asja-eestisse-saabunud-storyteli Kohalik audioraamatute teenus Digiread lõpetab: raamatud kolivad äsja Eestisse saabunud Storyteli] Digigeenius, 17.11.2025.</ref> == Heliraamatute kasutamisega kaasneda võivad ohud== Raamatukoguhoidja Jaanus Kõuts on 2026. aastal ajakirjas Raamatukogu juhtinud tähelepanu ka mõnedele ohutendentsidele, mida järjest suurem heliraamatute kasutamine ajapikku kaasa võib tuua.<ref>Jaanus Kõuts. [https://kultuur.err.ee/1610079721/jaanus-kouts-kuldvotmeke-voi-luhiuhendus-heliraamatute-volu-ja-valu Kuldvõtmeke või lühiühendus: heliraamatute võlu ja valu] ERR Kultuur, 17.07.2026.</ref> Näiteks: * Heliraamatute kuulamine võib muuta nii laste kui ka pikaaegsete lugejate lugemisharjumusi: kergesti võib juhtuda, et inimaju kaldub heliraamatu kui ökonoomsema lahenduse poole ning nii võtab lugude kuulamise harjumus pisitasa aja iselugemiselt ära, vähendades lugemise ja suurendades kuulamise osakaalu. * Heliraamatute eelis on see, et neid kuulates saab samal ajal midagi muud teha. Kuid sel moel tekitatud [[rööprähklemine]] tähendab tähelepanu jagamist mitme tegevuse vahel, teksti kuulaja ei ole täielikult kuulatava loo juures ning kuulatu võib jääda kaugeks ja lünklikuks. * Kui varem sai igaüks muude tegevuste ajal oma mõtteid mõelda, siis nüüd saab iga soovija täita selle aja kuulatava sisuga. Selle jälgimine ei lase aga inimese enda mõtetel esile tulla ega neid lõpuni mõelda ning tagajärjeks võib olla iseendast võõrandumine. * Lapsed kuulavad jutte hea meelega, aga on suur vahe, kas ette loeb lähedane inimene või tuleb jutt salvestiselt. Esimesel juhul on see vastastikune suhe, aga salvestatud jutu kuulaja jääb üksi. Kui heliraamat asendab ettelugemist, siis võib see olla üks põhjus, miks suhete turvavõrgustik kahaneb. == Vaata ka == * [[Raadioteater]] * [[Kirjandus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.helikiri.ee/ Pimedate Infoühing Helikiri] * Tiia Talvist, [http://ppy.ee/kuukiir/a/2004/5/7/ Heliraamat kui aken maailma], Maaleht, 15. aprill 2004 * Timo Treit, [http://www.digitark.ee/kust-saab-internetis-tasuta-audioraamatuid-alla-laadida/ Kust saab internetis tasuta audioraamatuid alla laadida?], Digitark, 17. veebruar 2009 * Jaanus Kõuts. [https://kultuur.err.ee/1610079721/jaanus-kouts-kuldvotmeke-voi-luhiuhendus-heliraamatute-volu-ja-valu Kuldvõtmeke või lühiühendus: heliraamatute võlu ja valu] ERR Kultuur, 17. juuli 2026 [[Kategooria: Heliraamatud| ]] t4yfrne97v22egsefyik7mfgeqhecoz 7200594 7200574 2026-07-23T23:01:43Z Kuriuss 38125 7200594 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kalevipoeg heliraamat Punga.mp3|pisi|[[Eno Raud|Eno Raua]] versioon "[[Kalevipoeg|Kalevipojast]]", mille luges [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i 150. aastapäevaks sisse Oskar Punga]] '''Heliraamat''' ehk '''audioraamat''' on [[fonogramm|helisalvestis]], milles on talletatud ([[kirjandus]]lik) tekst. Heliraamatuid levitatakse helifailina [[veeb]]is, [[E-kiri|e-kirjaga]] ([[ZIP]]-[[fail]]ina) või [[helikandja]]l, näiteks [[helikassett|lintkassetil]] või [[heliplaat|heliplaadil]]. [[Fail:Audiobook Recording Workshop Participant - Citra Hasan.jpg|pisi|Heliraamatukoolitus]] ==Ajalugu== Esimesed heliraamatud anti välja [[1932]]. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta heliraamatud, mis olid salvestatud peamiselt [[vinüülplaat]]idele ja [[helikasett|kassettidele]]. Raamatute salvestamine [[CD (andmekandja)|CD]]-dele ei läinud [[muusikatööstus]]ega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt sealt, kus pala eelmisel korral pooleli jäi. Nüüd on heliraamatud digitaalsetes vormingutes (näiteks [[MP3]], [[WMA]] jm) saada nii tasuta kui ka tasulistena.<ref>Timo Treit, [https://web.archive.org/web/20180524153627/https://digitark.ee/mis-on-audioraamatud-ja-milline-on-olnud-nende-areng/ Mis on audioraamatud ja milline on olnud nende areng?], Digitark 6. august 2008</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.openculture.com/freeaudiobooks|pealkiri=1,000 Free Audio Books: Download Great Books for Free|väljaanne=Open Culture|aeg=|vaadatud=27.01.2021}}</ref> [[Fail:MauritiusCommandAudioBookCassette.JPG|pisi|Heliraamat [[Helikassett|helikassetil]]]] Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid [[1947]]. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. [[1968]]. aastal loodi [[Eesti Pimedate Ühing]]us spetsiaalne [[helistuudio]], kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri [[Epüfon]]. [[1964]]. aastal asutati üleliiduline heli[[plaadifirma]] [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] ja õige pea pandi tööle ka selle [[Tallinn]]a heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati [[tekst]] ja [[muusika]] ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga [[Riia]] vabrikus.<ref>Timo Treit, [https://web.archive.org/web/20180524084028/https://digitark.ee/milline-on-audioraamatute-ajalugu-eestis-ja-kust-neid-leiab/ Milline on audioraamatute ajalugu Eestis ja kust neid leiab?], Digitark, 17. september 2008</ref> ==Tänapäev== [[Digikultuuriaasta]] korraldajad koos [[Kultuuriministeerium]]iga võtsid 2020. aastal eesmärgiks toetada heliraamatute turu kujunemist Eestis. Eesti [[Näitleja|näitlejatel]] lasti sisse lugeda 50 eesti autori raamatud.<ref>[https://raamatud.elu24.ee/6982795/eesti-kirjandusklassika-audioraamatud-saavad-koigile-kattesaadavaks Eesti kirjandusklassika audioraamatud saavad kõigile kättesaadavaks]</ref> Mujal ilmas on heliraamatud olnud võrdlemisi populaarsed ja oletatakse, et heliraamatute müük möödub 2023. aastal e-raamatute müügist, kuid Eestis on nende levik seni olnud üsna tagasihoidlik.<ref>[https://kultuur.err.ee/1198270/tauno-vahter-kirjastamine-pikk-toibumine-pohmakast "Tauno Vahter. Kirjastamine: Pikk toibumine pohmakast"] ERR kultuur, 6. detsember 2020 </ref><ref>[https://www.bbc.com/culture/article/20200104-audiobooks-the-rise-and-rise-of-the-books-you-dont-read "Audiobooks: The rise and rise of the books you don’t read"] BBC, 6. jaanuar 2020</ref><ref name="Raudla" /> Kõige suurem heliraamatute turg on USA-s, kuid elanikkonna suhtarvuna võib Skandinaavia kuulajaskond suuremgi olla. Enamik, 74% USA heliraamatute kuulajatest kuulab raamatut autosõidu ajal, mis võib ka selgitada, miks väiksemates riikides on heliraamatud vähem populaarsed.<ref name="Raudla">{{Netiviide|autor=Raudla, Heiki|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/90983379/audioraamatute-voidukaik-nii-maailmas-kui-eestis-raamatute-kuulamine-muutub-lahiajal-populaarsemaks-kui-e-raamat-paberkoidetest-raakimata|pealkiri=Audioraamatute võidukäik nii maailmas kui Eestis: raamatute kuulamine muutub lähiajal populaarsemaks kui e-raamat, paberköidetest rääkimata|väljaanne=Maaleht|aeg=09.09.2020|vaadatud=27.01.2021}}</ref> Suurbritannias kuulas 2019. aastal heliraamatuid 15% elanikkonnast, samal aastal moodustasid Soomes heliraamatud 10% müüdud teostest, kuid Rootsis juba 50%.<ref name="Raudla" /> ===Heliraamatute kättesaadavus Eestis=== Heliraamatud on liikunud füüsilistelt kandjatelt (kassetid, CD-plaadid) digitaalsetesse veebiraamatukogudesse, kus teosed on kättesaadavad peamiselt [[MP3]]- ja DAISY-vormingus. Kuid mitte kõik veebiraamatukogud pole kõikidele soovijatele vabalt kasutatavad. Näiteks [[Eesti Pimedate Raamatukogu]] (veebiraamatukogu), mis sisaldab tuhandeid eestikeelseid heliraamatuid, on spetsialiseeritud tasuta keskkond, mis on mõeldud nägemispuudega või muu trükiteksti lugemist takistava puudega inimestele.<ref>[https://www.kul.ee/uudised/eesti-pimedate-raamatukogu-avab-juurdepaasu-veebiraamatukogule Eesti Pimedate Raamatukogu avab juurdepääsu veebiraamatukogule] Kultuuriministeerium, 30.03.2012.</ref> Kui tuntumate füüsilistel kandjatel tasuliste heliraamatute levitajate seas Eestis on olnud [[Apollo Raamatud|Apollo]] ja [[Rahva Raamat]]u [[E-pood|e-pood]], siis 2020. aastast on Tallinna raamatukogude lugejaks registreerunud tallinlastel olnud võimalik tasuta kuulata nii eesti- kui ka võõrkeelseid audioraamatuid Tallinna Raamatukogude OverDrive’i e-raamatukogus.<ref>[https://tallinnaraamatukogud.ee/overdrivei-e-raamatukogu/ OverDrive’i e-raamatukogu] tallinnaraamatukogud.ee. Vaadatud 24.07.2026.</ref> Kuna huvi audioraamatute vastu kasvas [[koroonapandeemia]] ajal hüppeliselt, hakkas [[Tallinna Keskraamatukogu]] rohkem eestikeelseid audioraamatuid ostma ning alates 2022. aastast on nende valik märksa mitmekesisem. Koroonapandeemia ajal tehti tallinlastele laialdaselt kättesaadavaks ka 2012. aastal loodud e-raamatukogu ELLU, mis suleti 2024. aasta juulis. Küll aga jäi tööle 2022. aastast kogu Eesti elanikke teenindav ja Eesti Rahvusraamatukogu hallatav e-raamatukogu MIRKO.<ref>Meelis Väljamäe. [https://geenius.delfi.ee/artikkel/120462650/tallinna-keskraamatukogu-sulges-e-raamatukogu-ellu-aga-digitaalseid-raamatuid-saab-endiselt-laenutada Tallinna Keskraamatukogu sulges e-raamatukogu ELLU, aga digitaalseid raamatuid saab endiselt laenutada] Digigeenius, 03.07.2024.</ref> 2020. aastal tuli Eestis uue heliraamatute keskkonnaga välja ka kirjastuste [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], [[Eesti Raamat]] ja [[Hea Lugu]] loodud [[Eesti Audioraamatute Keskus]], mis tootis ja turustas heliraamatuid platvormil Digiread. Jaanuaris 2026 lõpetati aga platvormil Digiread oma iseseisva kuutasuga voogedastusteenuse pakkumine ning platvormi audioraamatute valik koliti üle äsja Eesti turule laienenud rahvusvahelisse keskkonda [[Storytel]].<ref>Joonas-Priit Sibul. [https://geenius.delfi.ee/artikkel/120451075/kohalik-audioraamatute-teenus-digiread-lopetab-raamatud-kolivad-asja-eestisse-saabunud-storyteli Kohalik audioraamatute teenus Digiread lõpetab: raamatud kolivad äsja Eestisse saabunud Storyteli] Digigeenius, 17.11.2025.</ref> Võrukeelseid heliraamatuid on võimalik tasuta kuulata võrukeelsete heliraamatute ja pärimuse veebikeskkonnas Helüait.<ref>[https://wi.ee/et/voru-keel/heluait-2/ Helüaida tutvustus] Võru Instituudi koduleht. Vaadatud 24.07.2026.</ref> == Heliraamatute kasutamisega kaasneda võivad ohud== Raamatukoguhoidja Jaanus Kõuts on 2026. aastal ajakirjas Raamatukogu juhtinud tähelepanu ka mõnedele ohutendentsidele, mida järjest suurem heliraamatute kasutamine ajapikku kaasa võib tuua.<ref>Jaanus Kõuts. [https://kultuur.err.ee/1610079721/jaanus-kouts-kuldvotmeke-voi-luhiuhendus-heliraamatute-volu-ja-valu Kuldvõtmeke või lühiühendus: heliraamatute võlu ja valu] ERR Kultuur, 17.07.2026.</ref> Näiteks: * Heliraamatute kuulamine võib muuta nii laste kui ka pikaaegsete lugejate lugemisharjumusi: kergesti võib juhtuda, et inimaju kaldub heliraamatu kui ökonoomsema lahenduse poole ning nii võtab lugude kuulamise harjumus pisitasa aja iselugemiselt ära, vähendades lugemise ja suurendades kuulamise osakaalu. * Heliraamatute eelis on see, et neid kuulates saab samal ajal midagi muud teha. Kuid sel moel tekitatud [[rööprähklemine]] tähendab tähelepanu jagamist mitme tegevuse vahel, teksti kuulaja ei ole täielikult kuulatava loo juures ning kuulatu võib jääda kaugeks ja lünklikuks. * Kui varem sai igaüks muude tegevuste ajal oma mõtteid mõelda, siis nüüd saab iga soovija täita selle aja kuulatava sisuga. Selle jälgimine ei lase aga inimese enda mõtetel esile tulla ega neid lõpuni mõelda ning tagajärjeks võib olla iseendast võõrandumine. * Lapsed kuulavad jutte hea meelega, aga on suur vahe, kas ette loeb lähedane inimene või tuleb jutt salvestiselt. Esimesel juhul on see vastastikune suhe, aga salvestatud jutu kuulaja jääb üksi. Kui heliraamat asendab ettelugemist, siis võib see olla üks põhjus, miks suhete turvavõrgustik kahaneb. == Vaata ka == * [[Raadioteater]] * [[Kirjandus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.helikiri.ee/ Pimedate Infoühing Helikiri] * Tiia Talvist, [http://ppy.ee/kuukiir/a/2004/5/7/ Heliraamat kui aken maailma], Maaleht, 15. aprill 2004 * Timo Treit, [http://www.digitark.ee/kust-saab-internetis-tasuta-audioraamatuid-alla-laadida/ Kust saab internetis tasuta audioraamatuid alla laadida?], Digitark, 17. veebruar 2009 * Jaanus Kõuts. [https://kultuur.err.ee/1610079721/jaanus-kouts-kuldvotmeke-voi-luhiuhendus-heliraamatute-volu-ja-valu Kuldvõtmeke või lühiühendus: heliraamatute võlu ja valu] ERR Kultuur, 17. juuli 2026 [[Kategooria: Heliraamatud| ]] m7bxjewvnfisv7q9oocvguwlqr4i6c5 0 332711 7200726 7180982 2026-07-24T10:59:07Z WizardFixes1 196272 /* Üheksanda ja kümnenda hooaja koondtabel */ 7200726 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold" | | Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- bgcolor="silver" | Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- bgcolor="tan" | Amanda Hermiine Künnapas | 36 | 40 | 44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- bgcolor="antiquewhite" | Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- | Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" | 5.-8. |- | Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- | Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- | Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold" | | Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |1. |- bgcolor="silver" | Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |2. |- bgcolor="tan" | Saara Nüganen | 49 | 42 | 31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |3. |- bgcolor="antiquewhite" | An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |4. |- | Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | 5.-8. |- | Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- | Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- | Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ q8ygv14buxp1qafl9kjekmw4irm7tia 0 338595 7200487 7086066 2026-07-23T19:00:24Z Avjoska 1538 7200487 wikitext text/x-wiki '''Koit Soasepp''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[1972]]) on eesti ooperilaulja ([[bass]]). Ta töötab alates [[2010]]. aastast [[Soome Rahvusooper]]i koosseisulise solistina. Ta on laulnud peale [[Soome Rahvusooper|Soome Rahvusooperi]] ka [[Rahvusooper Estonia|Eesti]] ja [[Läti Rahvusooper]]is, [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]], [[Berliini Koomiline Ooper|Berliini Koomilises Ooperis]] ja [[Savonlinna ooperifestival]]il. Koit Soasepa repertuaaris on üle 40 ooperirolli, muuhulgas Suurinkvisiitor (Verdi "[[Don Carlos]]"), Fasolt (Wagneri "Reini kuld"), Ramfis (Verdi "[[Aida]]"), Sparafucile (Verdi "[[Rigoletto]]"), Sarastro (Mozarti "[[Võluflööt]]"), Komtuur (Mozarti "[[Don Giovanni]]"), Bartolo (Mozarti "[[Figaro pulm]]"), Gremin (Tšaikovski "[[Jevgeni Onegin]]"), Pimen (Mussorgski "[[Boriss Godunov]]"), Titurel (Wagneri "Parsifal"), Colline (Puccini "Boheem"), Timur (Puccini "[[Turandot]]"), Zuniga (Bizet' "[[Carmen]]"), Lavrenti (Reinvere "Puhastus"), Tiera (Sallineni "Kullervo"), Väike John (Linkola "Robin Hood"). Koit Soasepp on Eesti - Soome Kultuurifondi nõukogu liige alates 2003. a. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Suomalais-virolainen kulttuurisäätiö |url=https://suvi-saatio.fi/ |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=suvi-saatio.fi}}</ref> Enne lauljakarjääri tegeles ta ettevõtlusega. Tema poeg [[Erik Soasepp]] on tuntud Eesti räppar/muusikaartist Clicherik räpiduost "Clicherik & Mäx" ning tütar Saara Silvia Soasepp on kunstnik ja kultuurikorraldaja. == Tunnustus == * 2023 [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] (Jürka osatäitmine [[Ardo Ran Varres]]e ooperis „Põrgupõhja uus Vanapagan“ ([[Teater Vanemuine]]) ning Lalli osatäitmine [[Veljo Tormis]]e ja [[Rasmus Puur]]i ooperis „Lalli ehk Mere keskel on mees“ ([[Tallinna Filharmoonia]])) ==Välislingid== *Kristel Kossar, [http://www.postimees.ee/877012/koit-soasepp-astus-seemnearist-ooperilavale Koit Soasepp astus seemneärist ooperilavale], Postimees, 17. juuni 2012 *[http://www.koitsoasepp.com/en Koit Soasepp - koduleht] *[https://www.youtube.com/watch?v=1RJoRnEx_FY Koit Soasepp, Pimen's story (Mussorgsky/Boris Godunov)] YouTube'is *http://oopperabaletti.fi/talo/ihmiset/cv/koit-soasepp/ {{JÄRJESTA:Soasepp, Koit}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] fp94rrsamm53vscclhw2ez8mh0o0ezw 0 343531 7200605 6686485 2026-07-24T04:06:20Z CommonsDelinker 1930 Fail Rakvere_Laada_street.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:Commons:Deletion requests/File:Rakvere Laada street.jpg|]]. 7200605 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Laada tänav''' on [[tänav]] [[Rakvere]] südalinnas. Tänav algab [[Tuleviku tänav (Rakvere)|Tuleviku tänava]] ja [[Rägavere tee]] ristmikult ning suundub loodesse kuni [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänavani]], ristudes [[Eduard Vilde tänav (Rakvere)|Eduard Vilde]], [[Ferdinand Gustav Adoffi tänav|Ferdinand Gustav Adoffi]], [[Saue tänav (Rakvere)|Saue]], [[Posti tänav (Rakvere)|Posti]] ja [[Rohuaia tänav (Rakvere)|Rohuaia]] tänavaga. Ferdinand Gustav Adoffi ja Tallinna tänava vahel on Laada tänav ühesuunaline. Tänav on 872 meetri pikkune.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12765182 Rakvere linna tänavate teenumbrid ja teepikkused] Elektrooniline Riigi Teataja (vaadatud 13. märtsil 2017)</ref> == Hoonestus == [[Fail:Rakvere turuhoone.jpg|pisi|[[Rakvere turuhoone]], Laada 14]] [[File:Rakvere Turu Kaubamaja.jpg|thumb|Rakvere Turu Kaubamaja hoone, Laada 16]] * Laada 4a, äripindadega hoone * Laada 5 (end 3a), esimese korruse äripindadega hoone, kus asus Rakvere Perekonnaseisuamet * Laada 14, [[Rakvere turuhoone]], * Laada 16 [[Turu Kaubamaja]] * Laada 17 asuv puithoone oli alates 1944. aastast Rakvere linna aukodaniku [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] lapse- ja koolipõlvekodu.<ref>Odette Kirss. "Jalutaja teejuht", Tallinn, Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2007.</ref> : Rakvere keskväljak (ametlik nimi [[Turu plats (Rakvere)|Turu plats]]) *Laada 18a, [[Rakvere bussijaam]] *Laada 21, [[Rakvere metodisti kirik]] *Laada 39, [[Rakvere Turg|Rakvere Turu]] kontor <gallery> Rakvere Laada-Rohuaia ristmik.jpg|Laada 5, [[Rohuaia tänav (Rakvere)|Rohuaia tänava]] ristmik Rakvere metodisti kirik.jpg|[[Rakvere metodisti kirik]], Laada 21 </gallery> == Ajalugu == Ajaloos on Laada tänav kandnud ka muid nimesid. 1913. aastal ristiti tänav ümber Vene [[Romanovid|Romanovite]] ja 1918. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal Saksa [[Hohenzollern]]ite järgi. 1950. aastast kandis see [[Komsomol]]i tänava nime.<ref>Odette Kirss, [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2020/09/03/10.1 Tänavanimed vahetuvad aegade tuules], Virumaa Teataja, nr. 168, 3 september 2020</ref> 1980. aastate lõpus ajalooline nimi taastati. Osaliselt on säilinud tänaval vanemad puitehitised. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Rakvere tänavad]] 8haap94xe0kzt5q0hqgn5r6i5hxyep5 0 353589 7200567 7158948 2026-07-23T22:04:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200567 wikitext text/x-wiki {{liita|Optiline andmekandja}} {{Koolitöö|1. mail 2026}} [[Fail:Blank Recordable DVD-R Discs underside shallow focus.JPG|pisi|DVD-R plaadid]] '''Optiline andmekandja''' on [[mäluseade]], millele kirjutatakse ja millelt loetakse teavet, kasutades selleks valgust, täpsemalt laserkiirt. Esimene tavatarbijale kättesaadav optilise andmekandja formaat oli [[Laserdisc|LaserDisc]], mis toodi turule 1978. aastal. Kolm põhilist ning tänapäeval kõige levinumat optilise andmekandja tüüpi on [[CD]]-plaat (inglise keeles ''compact disc''), [[DVD]]-plaat (inglise keeles ''digital versatile disc'' või ''digital video disc'') ning [[Blu-ray Disc|Blu-ray]] plaat. == Ajalugu == Optiliste andmekandjate tehnoloogia arendamine sai hoo sisse siis, kui võeti kasutusele [[Pooljuhtlaser|pooljuhtlaserid]], sest nende abil sai võimalikuks valguse kasutamine niisuguse täpsusega, mis võimaldas andmete tihedat paigutamist andmekandjatele. [[Fail:LDDVDComparison-mod.png|pisi|LaserDisc (vasakul) ja DVD (paremal)]] 1978. aastal tõid [[Philips]], Pioneer ning MCA turule esimese laialdaselt kättesaadava optilise andmekandja, milleks oli '''LaserDisc''' (LD). Algselt nimetati seda DiscoVision’iks. Erinevalt hilisematest formaatidest salvestati LaserDisc’ile videot [[Analoogsignaal|analoogsignaalina]]. Lugemiseks kasutati 780 nm [[Lainepikkus|lainepikkusega]] laserit. Plaadi läbimõõt oli tavaliselt 300 mm ning veel oli saadaval ka 200 mm variante. LaserDisc’i formaadi põhjal töötati välja ka [[Digitaalsignaal|digitaalseid andmeid]] salvestada võimaldavad variandid. 1980. aastate alguses töötas Philips välja LV-ROM plaadi, mille mõlemale poolele mahtus kuni 324 MB digitaalseid andmeid. Seda kasutati näiteks Ühendkuningriigis arhiiviprojekti nimega „BBC Domesday Project” koostamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=THE BBC DOMESDAY SYSTEM: A NATION-WIDE CIS FOR $4448 |url=https://cartogis.org/docs/proceedings/archive/auto-carto-8/pdf/the-bbc-domesday-project-a-nation-wide-cis-for-$4448.pdf |vaadatud=3. mail 2026}}</ref> 1993. aastal tuli Pioneer välja uue LD-ROM plaadiga, mille mõlemale poolele mahtus kuni 540 MB digitaalseid andmeid. LD-ROM plaate kasutati videomängude jaoks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pioneer LaserActive Launch Release September 13, 1993 |url=https://www.cedmagic.com/tech-info/laseractive-press-release.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.cedmagic.com}}</ref> LaserDisc’i plaatide tootmine lõpetati juulis 2009. Selleks ajaks oli maailmas kokku müüdud 16,8 miljonit LaserDisc'i mängijat.<ref>{{Netiviide |kuupäev=14. jaanuar 2009 |toimetaja-perekonnanimi=Tribbey |toimetaja-eesnimi=Chris |pealkiri=LaserDisc Officially Dead |url=http://www.homemediamagazine.com/news/laserdisc-officially-dead-14333 |vaadatud=3. mail 2026 |väljaanne=Home Media Magazine |arhiivimisaeg=2012-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120217103455/http://www.homemediamagazine.com/news/laserdisc-officially-dead-14333 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Esimene algusest peale täielikult digitaalne optilise andmekandja formaat on '''Compact Disc''' (CD). See töötati välja Philipsi ning [[Sony]] koostöös ja toodi Jaapani turule 1982. aastal ning 1983. aastal ka Põhja-Ameerika ja Euroopa turule. Laseri lainepikkus jäi samaks, mis LaserDisc'il (780 nm). 1990. aastate jooksul sai CD-plaadist [[Vinüülplaat|vinüülplaadi]] ning [[Helikassett|helikasseti]] asemel kõige populaarsem muusika salvestamise formaat. CD-plaate kasutatakse ka arvutitarkvara levitamiseks. Tänaseks päevaks on CD-plaatide kasutus oluliselt langenud, sest voogedastusteenused (näiteks [[YouTube]], [[Spotify]]) võimaldavad kuulata muusikat ilma, et seda oleks vaja füüsilisel kujul osta või alla laadida. Järgmine suur areng optiliste andmekandjate valdkonnas on '''Digital Versatile/Video Disc''' (DVD), mille töötasid välja Sony, [[Panasonic Corporation|Panasonic]], Philips ning [[Toshiba]]. See toodi turule kõigepealt Jaapanis 1996. aastal ning järgmise kolme aasta jooksul ka ülejäänud maailmas. Suur samm edasi võrreldes CD-plaadiga on lühema lainepikkusega laseri kasutusele võtmine, mis võimaldab fokusseerida väiksemale punktile ning paigutada andmeid plaadile tihedamalt. Tänu sellele saavutati andmemaht 4,7 GB ühe kihi kohta, aga DVD-plaadil võib olla maksimaalselt kaks kihti mõlemal plaadi poolel ehk kokku neli kihti, võimaldades maksimaalset andmemahtu 17,08 GB täpselt sama suures formaadis nagu CD-plaat. DVD-plaatide peamine kasutusala on filmide levitamine, aga kuna DVD võimaldab salvestada igasuguseid digitaalseid faile, kasutatakse neid ka arvutitarkvara ning videomängude (eriti konsoolimängude) levitamiseks. Siiski on ka DVD-plaatide kasutus nüüdseks oluliselt langenud, kuna voogedastusteenuste abil saab ka filme vaadata ilma neid poest ostmata. Samuti saab arvutiprogramme ning videomänge interneti kaudu alla laadida. [[Fail:HD-DVD and Blu-Ray cases (crop).jpg|pisi|Blu-ray ja HD DVD karbid]] Optiliste andmekandjate viimane areng on '''Blu-ray''', mis on nime saanud selle lugemiseks ning kirjutamiseks kasutatava sinise laserkiire järgi. Selle töötasid välja Sony, Panasonic, Philips ja Pioneer. Formaat toodi turule 2006. aastal. Sinine laser võeti kasutusele samal eesmärgil, miks DVD juures võeti kasutusele punane laser - selle lainepikkus on veelgi lühem ning sellega on võimalik veel väiksemale punktile fokusseerida. Uue tehnoloogia abil saavutati andmemaht 25 GB ühe kihi kohta. Blu-ray plaate kasutatakse samuti filmide ning videomängude levitamiseks, aga alates [[Mängukonsool#Kaheksas põlvkond|kaheksandast mängukonsoolide põlvkonnast]] on toodud turule juba ka ilma plaadilugejata konsoole (esimene neist on Xbox One S All-Digital Edition, mis tuli välja 2019. aastal).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Brown |eesnimi=Matt |perekonnanimi2=updated |eesnimi2=Jez Corden last |kuupäev=2019-03-21 |pealkiri=First look at Xbox One S All-Digital box art; May 7, 2019, launch planned |url=https://www.windowscentral.com/xbox-one-s-all-digital-release-date |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Windows Central |keel=en}}</ref> '''High Density Digital Versatile Disc''' ([[HD DVD]]) oli optilise andmekandja formaat, mida arendas Toshiba ning mis tuli turule samuti 2006. aastal. Selle eesmärk oli ka pakkuda asendust DVD-plaadile, aga konkurentsis Blu-ray plaadiga jäi see formaat alla. HD DVD kasutas samuti sinist laserkiirt, aga andmemaht ühe kihi kohta oli väiksem, 15 GB. 2008. aastal lõpetati HD DVD seadmete tootmine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tech |eesnimi=P. C. |kuupäev=2011-09-21 |pealkiri=HD-DVD (High Definition Digital Versatile Disk) - blue laser optical disk |url=https://www.pctechguide.com/blu-ray/hd-dvd-high-definition-digital-versatile-disk-blue-laser-optical-disk |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=pctechguide.com |keel=en-US}}</ref> == Tehnilised andmed == {| class="wikitable" |+Peamiste optilise andmekandja tüüpide tehnilised andmed !Andmekandja tüüp |'''CD''' |'''DVD''' |'''Blu-ray''' |- !Laseri lainepikkus ja värvus |780 nm (infrapuna) |650 nm (punane) |405 nm (sinakas-violetne) |- !Laserkiire fookuspunkti läbimõõt |0,7 µm |0,54 µm |0,24 µm |- !Plaadi läbimõõt |120 mm (tavaline), 80 mm |120 mm |120 mm (tavaline), 80 mm |- !Plaadi paksus |1,2 mm |1,2 mm |1,2 mm |- !Andmemaht |650 MB |4,7 GB (ühepoolne, ühekihiline) 8,5 GB (ühepoolne, kahekihiline) 9,4 GB (kahepoolne, ühekihiline) 17,08 GB (kahepoolne, kahekihiline) |25 GB (ühekihiline) 50 GB (kahekihiline) |- !Andmeedastuskiirus (1x) |1,229 Mb/s |11,08 Mb/s |36 Mb/s |} <ref>{{Netiviide |kuupäev=16. september 2005 |pealkiri=DVD Formats and How to Drive Laser Diodes to Record and Rewrite DVDs |url=https://www.analog.com/en/resources/technical-articles/dvd-formats-and-how-to-drive-laser-diodes-to-record-and-rewrite-dvds.html |vaadatud=4. mail 2026 |väljaanne=Analog Devices |arhiivimisaeg=2025-09-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250913142037/https://www.analog.com/en/resources/technical-articles/dvd-formats-and-how-to-drive-laser-diodes-to-record-and-rewrite-dvds.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=2.3.6 Formats and sizes {{!}} International Association of Sound and Audiovisual Archives |url=https://www.iasa-web.org/tc05/236-formats-and-sizes |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.iasa-web.org}}</ref> == Andmete hoidmise põhimõte == [[Fail:Afm cd-rom.jpg|pisi|CD-ROM plaadi pind aatomijõumikroskoobiga vaadatuna]] Sarnaselt magnetilistele [[Kõvaketas|kõvaketastele]] paiknevad optilistel andmekandjatel andmerajad ringidena ümber keskpunkti. Kõikide plaaditüüpide juures kehtib sama põhimõte, et signaali olekut (kõrge või madal) eristatakse selle järgi, kui suur osa laserkiire valgusest peegeldatakse valgussensorisse tagasi. Neid andmeraja lõike, mis peegeldavad vähem valgust tagasi, nimetatakse süvenditeks (inglise keeles ''pits''). Neid andmeraja lõike, mis peegeldavad rohkem valgust tagasi, nimetatakse põhipinnaks (inglise keeles ''land''). Loogilisi ühtesid ning nulle ei eristata aga peegeldusvõime järgi mingis kindlas punktis, vaid hoopis ülemineku järgi ühelt peegeldusvõime olekult teisele. Üleminek tähistab loogilist ühte, aga ülemineku puudumine tähistab loogilist nulli. Süvendisse langeva valguse hajutamine saavutatakse sõltuvalt konkreetse plaadi tüübist erineval viisil: * '''ROM-tüüpi''' plaatide puhul (kui tegemist on füüsiliste süvenditega metallikihis), on süvendite sügavus neljandik laserkiire lainepikkusest, sest sedasi läbib valgus metallikihi pinna tasandilt süvendi põhja ning sealt tagasi liikudes poole oma lainepikkusest ja järelikult kustutab plaadile langev valgus sealt tagasi peegelduva valguse ära ning valgusandurisse jõudev valgus on nullilähedane. * '''R-tüüpi''' plaatide puhul kasutatakse andmete kirjutamiseks palju suurema energiaga laserit kui nende lugemiseks. See laser põletab vajalikesse kohtadesse orgaanilise värvi kihi sisse augud, et selle taga olev metallikiht tuleks nähtavale ning peegeldaks valgust, kui plaati loetakse. Need kohad, mida ei põletatud, on jätkuvalt orgaanilise värviga kaetud ega peegelda valgust. * '''RW-tüüpi''' plaatide puhul kasutatakse andmete eristamiseks metallisulami [[Kristallistruktuur|kristallilist]] ning [[Amorfne aine|amorfset]]<nowiki/> struktuuri, mida muudetakse vastavalt vajadusele, kuumutades sulamit suure energiaga laseriga vajaliku temperatuurini. Amorfse struktuuriga metall peegeldab vähem valgust tagasi kui kristallilise struktuuriga metall.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=2.3.1 Recording principle {{!}} International Association of Sound and Audiovisual Archives |url=https://www.iasa-web.org/tc05/231-recording-principle |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.iasa-web.org}}</ref> Ühe andmeraja laius sõltub andmete lugemiseks ning kirjutamiseks kasutatava laserkiire fookuspunkti suurusest, mis on [[Võrdelisus|võrdelises seoses]] laserkiire lainepikkusega. Järelikult tähendab lühem lainepikkus kitsamaid andmeradu ning selle tõttu mahub näiteks Blu-ray plaadil ühele pinnaühikule suurem kogus andmeid kui samale pinnaühikule DVD-plaadil.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=12. oktoober 2020 |pealkiri=What is the difference between Blu-ray Disc, DVD & CD? |url=https://www.samsung.com/in/support/tv-audio-video/what-is-the-difference-between-blu-ray-disc-dvd-and-cd/?srsltid=AfmBOortSA1NUXS_A8OaZOFJs4Qo_7jVACBVFN6nqCfUXI3fmyoZWA8B |vaadatud=3. mail 2026 |väljaanne=Samsung}}</ref> == Andmekandja struktuur == Optilised andmekandjad on ümmargused plaadid, mis koosnevad järgnevatest kihtidest: * '''Läbipaistvast [[Polükarbonaadid|polükarbonaadist]] substraat''' – Välimine kiht, mis annab plaadile vajaliku tugevuse, et säilitada oma kuju. Samuti hoiab see kiht piisavat vahemaad plaadilugeja või -kirjutaja laserkiire allika ning plaadi sees oleva andmekihi vahel, et laserkiir saaks piisava teravusega fokusseerida andmekihil olevale punktile. CD-plaatidel on see kiht ainult alumisel poolel ehk sellel poolel, kus toimub andmete kirjutamine ning lugemine, aga DVD-plaatidel on see kiht lisaks ka ülemisel poolel, mis on tavaliselt sildiga kaetud. * '''Andmekiht''' – Sellel kihil hoiustatakse andmeid. Andmerajad jooksevad andmekihil ümber plaadi keskpunkti. Andmete hoiustamise tehnoloogia on üsna erinev, sõltuvalt plaadi tüübist: *# [[Fail:CD-ROM DVD-ROM struktuur.png|pisi|ROM-tüüpi plaatide struktuur]]'''ROM-tüüpi''' ehk niisugustel plaatidel, millelt saab andmeid ainult lugeda, vajutatakse tootmise käigus polükarbonaadist substraadi pinna sisse vajalikesse kohtadesse lohud, mis koos tasaseks jäetud osadega moodustavad bittide jada. Pärast seda sadestatakse substraadi pinnale õhuke peegeldav metallikiht. Metalliks on tavaliselt [[alumiinium]], aga kahekihilised DVD-plaadid sisaldavad ka pooleldi peegeldavat metallikihti, mille jaoks kasutatakse [[Kuld|kulda]], [[Hõbe|hõbeda]] sulamit või [[räni]]. Niisuguste plaatide puhul ei olegi eraldi andmekihti ning metallikihti, vaid andmed salvestataksegi lihtsalt metallikihile. *# '''R-tüüpi''' ehk ühekordselt kirjutatavatel plaatidel on polükarbonaadist substraadi ning metallist peegeldava kihi vahel orgaanilise värvi kiht. See värv on valgusele tundlik ning seega tekitab värvikihile suunatud laserkiir värvis keemilise muutuse, mida on võimalik kasutada sinna andmete kirjutamiseks. Aja jooksul see värv laguneb ning siis ei ole enam võimalik plaadilt andmeid lugeda. Orgaaniliseks värviks on [[Asovärvid|asovärv]], [[tsüaniin]] või [[ftalotsüaniin]]. *# '''RW-''' ja '''RAM-tüüpi''' ehk mitmekordselt ülekirjutatavatel plaatidel on andmekiht sarnaselt R-tüüpi plaatidele samuti polükarbonaadist substraadi ning metallist peegeldava kihi vahel. Siin on andmekihiks metallisulamist ([[germaanium]], [[antimon]] ja [[telluur]]) kile, mille sisemist struktuuri muudetakse. Selle kile mõlemal küljel on [[Dielektrik|dielektrikukihid]]. Kui mingit punkti andmekihil kuumutatakse laserkiire abil üle metalli sulamistemperatuuri (~600 ºC), siis tekitavad mõlemal pool olevad dielektrikukihid metallis kiire jahtumise ning selle tagajärjel jääb metalli sisemine struktuur ebakorrapärasesse olekusse. Pärast on võimalik viia metalli sisemine struktuur korrapärasesse olekusse tagasi, kuumutades seda üle kristalliseerumistemperatuuri (~350 ºC), aga mitte enam üle sulamistemperatuuri. See tehnoloogia võimaldab andmeid plaadile uuesti kirjutada kuni 1000 korda.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=8.1.4 Recordable CD and DVD Description {{!}} International Association of Sound and Audiovisual Archives |url=https://www.iasa-web.org/tc04/recordable-cd-and-dvd-description |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.iasa-web.org}}</ref> * '''Peegeldav metallikiht''' – Selle kihi eesmärgiks on peegeldada lugemis/kirjutamispeast välja saadetud laserkiir tagasi valgussensorisse. Kihis sisalduv metall sõltub jällegi plaadi tüübist: *# [[Fail:DVD with oxidised reflective layer.jpg|pisi|Oksüdeerunud alumiiniumiga DVD]]'''RW-''', '''ROM-''' ning '''RAM-tüüpi''' plaatides kasutatakse peegeldava kihina alumiiniumit, peamiselt tänu sellele, et alumiinium on odav ning lihtsasti paigaldatav. Alumiiniumit sisaldavad plaadid peavad olema väga kindlalt väliskeskkonna eest suletud, sest hapniku või niiskusega kokku puutudes hakkaks alumiinium [[Oksüdatsioon|oksüdeeruma]] ning see halvendaks kihi peegeldusvõimet, mille tagajärjel ei oleks enam võimalik plaadilt andmeid lugeda. *# '''Kahekihilistes DVD-ROM-tüüpi''' plaatides, mille mõlemat kihti loetakse ühelt plaadi poolelt, on vaja kahte erinevat metallikihti, millest üks peab olema ainult osaliselt peegeldav, et laserkiir saaks seda läbida ning lugeda andmeid ka selle taga olevalt kihilt, mis koosneb täielikult peegeldavast materjalist. Seega on laserile lähem kiht valmistatud ränist, kullast või hõbeda sulamist, aga kaugemas kihis on sarnaselt ühekihilisele ROM-plaadile kasutatud alumiiniumit. *# '''R-tüüpi''' plaatides ei ole võimalik alumiiniumit peegeldava kihina kasutada, sest see võib hakata orgaanilise värviga reageerima. Sellel põhjusel kasutatakse siin hoopis kulda, hõbedat või hõbeda sulamit. * '''Lakikiht''' sildiga poolel (CD-plaatide puhul) – Kaitseb plaadis olevat metalli kriimustuste ning oksüdeerumise eest. Siiski ei kaitse õhuke lakikiht metallikihti nii hästi kui polükarbonaadist kiht plaadi alumisel poolel, nii et CD-plaatide puhul on isegi suurem oht pealmise poole kaudu metallikihti kahjustada. Lakiga kaetakse ka plaadi servad, sest vanematel CD-plaatidel, millel seda ei tehtud, pääses niiskus plaadi serva kaudu sisse. * '''Sildikiht''' – tavaliselt on plaatidel ka sildikiht, mis pannakse CD-plaadi puhul lakikihi peale ning DVD-plaadi puhul ülemise polükarbonaadikihi peale. Sildikiht võib olla nelja erinevat tüüpi, millest sõltub see, kuidas on võimalik sellele trükkida: *# [[Termoprinter|Termoprinteriga]]; *# [[Tindiprinter|Tindiprinteriga]]; *# [[Siiditrükk|Siiditrükiga]]; *# Mitme trükkimistehnoloogia jaoks sobiv pind.<ref>{{Netiviide |pealkiri=3. Disc Structure |url=https://www.clir.org/pubs/reports/pub121/sec3/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=CLIR |keel=en-US}}</ref> == Magnetoptilised kettad == [[Fail:BASF Rewritable Magneto Optical Disc 652MB lid opened.jpg|pisi|Ülekirjutatav magnetoptiline ketas korpuses]] [[Magnetoptiline ketas|'''Magnetoptilised kettad''']] (inglise keeles ''magneto-optical discs'' ehk MOD) on niisugused andmekandjad, mille andmekiht on magnetiline, aga kirjutamine ning lugemine toimivad optilise tehnoloogiaga. See tähendab, et andmete salvestamiseks kuumutatakse andmekihti laserkiire abil üle [[Curie punkt|Curie temperatuuri]], mis tähendab, et aine kaotab oma [[Püsimagnet|püsimagnetilised]] omadused ning selle magnetilist orientatsiooni on võimalik [[Magnetvälja tugevus|nõrga magnetvälja]] abil muuta. Andmete lugemiseks kasutatakse [[Kerri efekt|Kerri efekti]], mis tähendab, et andmekihi magnetiline orientatsioon mõjutab nurka, mille all laserkiir kihilt tagasi peegeldub. Magnetoptiline ketas oli näiteks [[Magnetoptiline ketas#MiniDisc ja Hi-MD|MiniDisc]]'i kirjutatav versioon. Tänaseks on magnetoptiliste ketaste massiline tootmine lõpetatud.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} 2coou7aua182wbwuis9rkhm0bqvrzde 0 354107 7200502 6709392 2026-07-23T19:38:00Z ~2026-41173-46 234021 NIMI ÕIGEKS 7200502 wikitext text/x-wiki {{Tantsuansambel |nimi = Rahvatantsurühm Torbikud |asutatud = 2009 |juhendaja = Kati Grauberg |koduleht = www.torbikud.ee }} [[Pilt:Torbikud III Kagu-Eesti tantsupeol (2018).jpg|pisi|Torbikud III Kagu-Eesti tantsupeol 2018. aastal]] [[Pilt:Kagu-Eesti tantsupidu 2012.jpg|pisi|Torbikud Kagu-Eesti tantsupeol 2012]] '''Torbikud''' on [[Tartu]]s tegutsev segarahvatantsurühm, mis loodi 2009. aastal. Rahvatantsurühma Torbikud lõi MTÜ Rahvatantsuselts Torbikud, mis on avalikes huvides tegutsev Eesti [[rahvatants]]u ja [[folkloor]]i viljelev kollektiiv. Seltsi eesmärgiks on organiseerida ja toetada rahvatantsu õppimist ning esitamist avalikel üritustel. Rahvatantsurühma Torbikud kuulub 2013. aasta seisuga kolm koosseisu: Punased, Valged ja Rohelised torbikud. Tegu on täiskasvanute segarühmadega (B-rühmad). Torbikud kannavad [[Äksi kihelkond|Äksi]] ja [[Puhja kihelkond|Puhja kihelkonna]] [[Rahvarõivad|rahvarõivaid]]. 2012. aastal esindasid Torbikud Eestit ja Tartu linna rahvusvahelisel rahvatantsufestivalil [[Europeade]] Itaalias [[Padova]]s.<ref>http://europeade.ee/europeade/padua.htm</ref> 2013. aastal viisid Torbikud läbi Tartu tudengipäevade [[öötantsupidu]].<ref>{{Netiviide |url=http://meietartu.ee/node/22460 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-12-09 |arhiivimisaeg=2013-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131213202842/http://meietartu.ee/node/22460 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kunstilised juhid == * 2023- ... Trine Lepp * 2021–2022 [[Ketlin Käo]] * 2009–2012, 2013–... [[Kati Grauberg]] * 2009–2012, 2013–2020 [[Ave Anslan]] * 2012–2013 [[Madli Teller]] * 2012–2013 [[Marius Aave]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.torbikud.ee Torbikute koduleht] * [https://www.facebook.com/rahvatantsuseltsTorbikud Torbikud Facebookis] * [https://www.instagram.com/torbikud/ Torbikud Instagramis] * [http://www.youtube.com/user/Torbikuteselts Torbikute videod Youtube'is] [[Kategooria:Tartu organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti rahvatantsurühmad]] o0vogikuagbhtt1s92ceiy3zjbkf9el 0 365058 7200555 6219328 2026-07-23T20:58:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200555 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} [[Pilt:Naruko-roten.jpg|pisi|Välibassein, Naruko, [[Miyagi prefektuur|Miyagi]]]] [[Pilt:Guidebook to Hakone 1811a.jpg|pisi|Teejuht [[Hakone|Hakonesse]] aastast 1811]] '''''Onsen''''' (温泉) tähendab [[jaapani keel]]es [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikat]], kuid sageli mõeldakse selle all ka kümblusvanne ja kuumaveeallikate läheduses majutusteenust pakkuvaid asutusi. Vulkaaniliselt aktiivse maana on [[Jaapan]]is tuhandeid onseneid. Onseneid kasutati traditsiooniliselt avaliku kümbluskohana, tänapäeval on neil keskne koht Jaapani siseturismis. Onseneid on mitut tüüpi ja mitme kujuga, sealhulgas välis- (露天風呂 ''roten-buro'' või 野天風呂 ''noten-buro'') ja sisevannid. Need võivad olla avalikud, omavalitsuse hallatavad või privaatsed (内湯 ''uchiyu''), sageli hotelli (''[[ryokan]]'') või ''bed and breakfast''{{'}}i (民宿 ''minshuku'') alla kuuluvad. Onsenid on Jaapani kultuuris kesksel kohal ning neid võib sageli leida maapiirkondadest, kuid hulk populaarseid asutusi on säilinud ka suuremates linnades. Nad on tõeliseks tõmbenumbriks Jaapani paaridele, perekondadele või äriseltskondadele, kes soovivad põgeneda rahutu linnaelu küüsist, et lõõgastuda. Jaapanlased räägivad sageli "alasti ühtekuuluvuse" (裸の付き合い ''hadaka no tsukiai'') voorustest,<ref name="Y6hli" /> et saada üle barjääridest ning tutvuda inimestega pingevabas, koduses atmosfääris ''ryokan''{{'}}is ning selle juurde kuuluvas ''onsen''{{'}}is. Jaapani telekanalid näitavad sageli eriprogramme kohalike onsenite kohta. Onsenit märgitakse sageli siltidel sümboliga ♨ või ''[[kanji]]''{{'}}ga 湯 (''yu'', tõlkes 'kuum vesi'). Mõnikord kasutatakse lihtsamat [[hiragana]] sümbolit ゆ (''yu''), et see ka noorematele lastele arusaadav oleks. [[Pilt:Onsen in Nachikatsuura, Japan.jpg|pisi|''Roten-buro'' vabaõhu onsen, Nakanoshima, [[Wakayama prefektuur|Wakayama]]]] [[Pilt:Oobuka Onsen Akita 02.jpg|pisi| ''Ōfuka'' onsen siseruumis, [[Semboku]], [[Akita prefektuur|Akita]]]] Traditsiooniliselt on onsenid asunud vabas õhus, kuid suur hulk majutusasutusi on nüüd rajanud vanne ka siseruumidesse. Definitsiooni järgi kasutavad onsenid looduslikku kuuma vett [[Geotermaalenergia|geotermiliselt]] soojendatud allikatest. Onseneid ei tohiks segamini ajada ''[[sentō]]''{{'}}dega, mis kujutavad endast ühiskondlikke, siseruumides paiknevaid ning soojendatud kraaniveega täidetud vanne. Onseni ametliku definitsiooni järgi peab selle vesi sisaldama vähemalt ühte 19 määratud [[Keemiline element|keemilisest elemendist]], sealhulgas [[radoon]] ja [[Metabolism|metaboolne]] [[hape]] ning vee temperatuur peab olema 25 °C või rohkem, enne kui seda uuesti soojendama hakatakse. Erinevate temperatuuridega vete vahel esineb [[veekogu stratifikatsioon|stratifikatsiooni]]. Suured onseniga hotell-puhkekeskused pakuvad sageli suures valikus temaatilisi spaa-vanne ja tehiskoskesid kümblusalal ''utaseyu'' (打たせ湯). Kuna onseni vesi on mineraalse koostisega, arvatakse sel olevat ka ravitoime. Ühes konkreetses onsenis võib olla vanne, millest igaühes on erineva mineraalse koostisega vesi. Välivannid on kõige sagedamini valmistatud Jaapani [[küpress]]ist, [[marmor]]ist või [[Graniit|graniidist]], sisevannide ehitamisel võib aga olla kasutatud [[kahhelplaat]]e, [[akrüülklaas]]i või [[roostevaba teras]]t. Onsenipidajad hooplevad ka onsenite erisuguse vee, mineraalse koostise ning nendega väidetavalt kaasneva ravitoimega. Pakkuda võidakse ka muid teenuseid, näiteks [[massaaž]]i. Inimesed külastavad onseneid sageli töökaaslaste, sõprade või perega. ==Ühiskümblus== Traditsiooniliselt kümblesid mehed ja naised koos nii onsenis kui ka sentōs. [[Meiji restauratsioon|Meiji restauratsiooni]] ajal alguse saanud Jaapani läänestumine surus aga peale sugude eraldamise. Ühiskümblus (混浴 ''kon'yoku'') on püsima jäänud üksnes mõningates erilistes, Jaapani maapiirkondades asuvates onsenites<ref name="y7FIO" />, kus pakutakse tavaliselt ka eraldi vanne ainult naistele või erinevaid kellaaegu mõlemale sugupoolele. Mehed katavad tavaliselt kümblemise ajal oma privaatkehaosad väikese rätikuga. Naised aga kasutavad tavaliselt keha katmiseks täismõõdus saunalina. Mõlemast soost lapsi võib näha nii meeste kui ka naiste kümblusalal. Osades [[Jaapani prefektuurid|Jaapani prefektuurides]], sealhulgas Tokyos, kus alasti ühiskümblus on keelatud, peavad inimesed kandma ujumisriideid või spetsiaalset vanniriietust ''yugi'' (湯着 ''yugi''). ==Etikett== [[Pilt:Onsen-2-Clothes.jpg|pisi|Korvid]] ===Puhtuse tagamine=== Onsenis, nagu ka sentōs peavad kõik külastajad end enne kuuma vette minekut hoolikalt pesema ja loputama. Pesemiskohad on varustatud pinkide, kraanide, puuämbrite ning pesemisvahenditega (seep ja šampoon); peaaegu kõikides onsenites on pesemise hõlbustamiseks olemas ka eemaldatava otsaga dušisegistid. Mustalt või seebisena onsenisse sisenemine on sotsiaalselt mitteaktsepteeritav.<ref name="1Rmvb" /> ===Ujumisriided=== Külastajatel ei ole tavaliselt lubatud vannis ujumisriideid kanda. Sellegipoolest nõuavad mõned moodsad, rohkem [[veepark|veepargi]] atmosfääriga ''onsenid'' oma külastajatelt ühiskümblusvannides ujumisriiete kandmist. ===Rätikud=== Onseni külastajal on tavaliselt kaasas väike rätik, millega end pestakse. Rätik on ka mõningane kehakate pesemisala ja vannide vahel liikumisel. Mõned onsenid lubavad rätikuid vanni minnes kanda, teised aga on üles pannud seda keelavad sildid, väites, et see raskendab vannide puhastamist. Mõnikord ei luba reeglid rätikut üldse vette kasta, kuna seda võidakse pidada ebapuhtaks. Viimasel juhul asetavad inimesed oma rätikud lõõgastumise ajaks lihtsalt vanni kõrvale või need kokkuvolditult pea peale. ===Müra=== Onseneid on nii päris vaikseid kui ka kärarikkaid. Mõnes mängib taustamuusika, sageli luuakse meeleolu [[purskkaev]]u purskamise helidega. Sellises vabas õhkkonnas arendavad külastajad vestlust. Pesemis- ja kümblusalal on tavaliselt kehtestatud müra tegemise keeld. Laste mõõdukat energilisemat käitumist ja veega pritsimist siiski sallitakse. [[Pilt:Onsen-4-washing-cubicles - 20071009.jpg|pisi|Dušikabiinid]] ===Tätoveeringud=== Paljudesse onsenitesse ei lubata [[Tätoveering|tätoveeringuga]] külastajaid. Jaapanis, nagu ka läänemaailmas enne ühiskonnas aset leidnud radikaalseid muutusi, peetakse tätoveeringuid kuritegelikkuse märgiks – ''[[yakuza]]''{{'}}l on traditsiooniliselt rohkesti tätoveeringuid. Olenemata selle keelu põhjusest kehtib see enamasti kõikide külastajate kohta, olgu need välismaalased, naised või isegi pisikese, "rahumeelse" tätoveeringuga isikud.<ref name="QCMHM" /><ref name="4vtUQ" /> ==Teraapia== Jaapani vulkaanilises looduses leidub palju allikaid. Kui onseni vesi sisaldab erilisi mineraale või keemilisi ühendeid, on ka hoonel märgitud, mis tüüpi onseniga on tegu. Näiteid onseniliikide kohta: * väävlionsen (硫黄泉 ''iō-sen''), * naatriumkloriidionsen (ナトリウム泉 ''natoriumu-sen''), * vesinikkarbonaadionsen (炭酸泉 ''tansan-sen''), * rauaonsen (鉄泉 ''tetsu-sen''). Räägitakse, et Jaapani onsenil on mitmesuguseid raviomadusi.<ref name="jptimes" /> Jaapanlased usuvad, et üks hea kümblus korralikus onsenis tervendab valust ja tõbedest. Onsenit külastatakse, et saada abi selliste haiguste ja vaevuste korral nagu [[liigesvalu|liigesevalu]], kroonilised nahahaigused, [[diabeet]], kõhukinnisus, menstruaalhäired jne.<ref name="jptimes" /> Need tervistavad omadused on andnud onsenitele keskse rolli [[balneoteraapia|balneoteraapias]], mida kutsutakse "onsenteraapiaks" (温泉療法 ''onsen-ryōhō''). Onsenteraapia on mitmekülgne ravivanniprotseduur, mille eesmärgiks on hea tervise säilitamine, organismi väärtalitluse normaliseerimine ja haiguste vältimine.<ref name="jptimes" /> ==Riskid== Kuigi miljonid jaapanlased külastavad onsenit igal aastal, ilma et neil esineks soovimatuid kõrvalnähte, pole onseni külastamine siiski näidustatud näiteks kõrge vererõhu või südamehaiguste korral.<ref name="cktid" /> Viimastel aastatel{{lisa viide}} on kehvade sanitaartingimustega onsenitest aeg-ajalt leitud [[legionella]] bakterit.<ref name="bkExw" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="jptimes">{{netiviide | URL = http://search.japantimes.co.jp/cgi-bin/fl20030525a3.html | Pealkiri = Getting into hot water for health | Väljaanne = The Japan Times | Aeg = 25.05.2003 | Kasutatud = 17.04.2014 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Y6hli">Seda termininit ei tohiks segamini ajada sõnaga ''[[skinship]]'' (スキンシップ sukinshippu), mis viitab füüsilise kontakti (nt ema ja lapse vahel) kasulikkusele.</ref> <ref name="y7FIO">{{netiviide | URL = http://www.konyoku.org/ | Pealkiri = Jaapani Konyoku (sega-onsen) top 100 | Kasutatud = 27.03.2014 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 3.01.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140103115916/http://konyoku.org/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="1Rmvb">Väga eemalasuvas onsenis, kus puudub seebi kasutamise võimalus, eeldatakse külastajatelt, et nad loputaks end vähemalt vanniveega enne sellesse sisenemist.</ref> <ref name="QCMHM">{{netiviide | URL = http://japan-onsen.com/japan_onsen.htm#onsen_warnings "Onsen Warnings and Hassles" | Pealkiri = Riivava tätoveeringu katmine plaastriga võib mõnikord probleemi lahendada. | Kasutatud = 28.03.2014 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="4vtUQ">{{netiviide | autor = Tattoo in Japan | URL = http://boingboing.net/2009/12/22/tattoo-in-japan.html | Pealkiri = Tätoveering Jaapanis | Väljaandja = Boing Boing | Aeg = 22.12.2009 | Kasutatud = 28.03.2014 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 24.12.2009 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20091224074209/http://www.boingboing.net/2009/12/22/tattoo-in-japan.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="cktid">{{netiviide | URL = http://www.city.beppu.oita.jp/01onsen/english/03hyakka/ryouyou.html | Pealkiri = Hot Spring Treatment｜Hot Spring Encyclopedia｜ONSEN｜BEPPU CITY｜ | Väljaandja = City.beppu.oita.jp | Kasutatud = 17.04.2014 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="bkExw">H. Miyamoto, S. Jitsurong, R. Shiota, K. Maruta, S. Yoshida, E. Yabuuchi. ''Molecular determination of infection source of a sporadic Legionella pneumonia case associated with a hot spring bath'' Microbiol Immunol. nr 3/41 1997a, lk 197–202</ref> }} [[Kategooria:Jaapani kultuur]] c1sldfsqilc5086mmnts8yp2i1i1ern 0 367502 7200546 6078210 2026-07-23T20:38:21Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Madagaskari poliitikud]]; lisatud [[Kategooria:Madagaskari peaministrid]] 7200546 wikitext text/x-wiki '''Kolo Christopher Laurent Roger''' (ka '''Roger Kolo''') on [[Madagaskar]]i poliitik, kes oli [[16. aprill]]ist [[2014]] kuni [[17. jaanuar]]ini [[2015]] [[Madagaskari peaminister]]. Ta on hariduselt [[arst]] ega kuulu ühtegi parteisse.<ref>[http://www.bbc.co.uk/afrique/region/2014/04/140411_roger_kolo_premier_ministre_madagascar.shtml Madagascar: Roger Kolo, nouveau Premier ministre]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Roger, Kolo Christopher Laurent}} [[Kategooria:Madagaskari peaministrid]] n41xtqy8qy7bvd3fzmpz6uu1enrh8um 7200549 7200546 2026-07-23T20:40:19Z Morel 26171 7200549 wikitext text/x-wiki '''Kolo Christopher Laurent Roger''' (ka '''Roger Kolo'''; sündinud [[3. september|3. septembril]] [[1943]]) on [[Madagaskar]]i poliitik, kes oli [[16. aprill]]ist [[2014]] kuni [[17. jaanuar]]ini [[2015]] [[Madagaskari peaminister]]. Ta on hariduselt [[arst]] ega kuulu ühtegi parteisse.<ref>[http://www.bbc.co.uk/afrique/region/2014/04/140411_roger_kolo_premier_ministre_madagascar.shtml Madagascar: Roger Kolo, nouveau Premier ministre]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kolo, Roger}} [[Kategooria:Madagaskari peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] lm8ew62ovfd95cm5g94p8l5w08ii644 7200552 7200549 2026-07-23T20:41:12Z Morel 26171 7200552 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roger Kolo 2014.jpg|pisi|Roger Kolo]] '''Kolo Christopher Laurent Roger''' (ka '''Roger Kolo'''; sündinud [[3. september|3. septembril]] [[1943]]) on [[Madagaskar]]i poliitik, kes oli [[16. aprill]]ist [[2014]] kuni [[17. jaanuar]]ini [[2015]] [[Madagaskari peaminister]]. Ta on hariduselt [[arst]] ega kuulu ühtegi parteisse.<ref>[http://www.bbc.co.uk/afrique/region/2014/04/140411_roger_kolo_premier_ministre_madagascar.shtml Madagascar: Roger Kolo, nouveau Premier ministre]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kolo, Roger}} [[Kategooria:Madagaskari peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] 67ljtqugpqukfb845yf6uw2mhpqhieo 7200569 7200552 2026-07-23T22:09:11Z Sumo tomus 233342 7200569 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roger Kolo 2014.jpg|pisi|Roger Kolo (2014)]] '''Kolo Christopher Laurent Roger''' (ka '''Roger Kolo'''; sündinud [[3. september|3. septembril]] [[1943]]) on [[Madagaskar]]i poliitik, kes oli [[16. aprill]]ist [[2014]] kuni [[17. jaanuar]]ini [[2015]] [[Madagaskari peaminister]]. Ta on hariduselt [[arst]] ega kuulu ühtegi parteisse.<ref>[http://www.bbc.co.uk/afrique/region/2014/04/140411_roger_kolo_premier_ministre_madagascar.shtml Madagascar: Roger Kolo, nouveau Premier ministre]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kolo, Roger}} [[Kategooria:Madagaskari peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] n6gbfpfku7rtn37arg5q8upxns906oc 0 369256 7200537 6078204 2026-07-23T20:35:51Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Madagaskari poliitikud]]; lisatud [[Kategooria:Madagaskari presidendid]] 7200537 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hery Rajaonarimampianina 2014.jpg|pisi|Hery Rajaonarimampianina (2014)]] '''Hery Martial Rakotoarimanana Rajaonarimampianina''' (sündinud [[6. november|6. novembril]] [[1958]] [[Antananarivo]]s) on [[Madagaskar]]i poliitik, kes oli [[25. jaanuar]]ist [[2014]] kuni [[7. september|7. septembrini]] [[2018]] [[Madagaskari president]]. {{JÄRJESTA:Rajaonarimampianina, Hery}} [[Kategooria:Madagaskari presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] jz4rf1knrub7gf62g946nnfeipy2d2a 0 373055 7200566 5759039 2026-07-23T22:03:14Z Sumo tomus 233342 Pilt 7200566 wikitext text/x-wiki {{Emotsioonid}} [[Pilt:Louis-Charles_Verwée_-_Curiosity.jpg|pisi|[[Louis-Charles Verwée]] (1832–1882), "Uudishimu", ''s.d.'']] '''Uudishimu''' saab kirjeldada kui kvalitatiivset tunnust, mis avaldub avastamisel, uurimisel ja õppimisel ning mis on omane nii [[inimene|inimestele]] kui ka paljudele loomaliikidele.<ref>Berlyne DE. (1954). "A theory of human curiosity". Br J Psychol. 45 (3): 180–191. PMID 13190171.</ref> Teise definitsiooni järgi võib '''uudishimu''' seletada kui käitumist, mis on tingitud emotsionaalsest uudishimust. Uudishimu tekitab vajadust omandada uusi teadmisi. Kuigi paljudel elusolenditel on kaasasündinud omadus olla uudishimulik, siis paljud teadlased on arvamusel, et seda ei tohiks kategoriseerida [[instinkt]]i alla, sest uudishimul puudub selge toimimismuster. Pigem peetakse seda baasemotsiooniks: uudishimu saab väljendada mitmeti, aga instinktid on pigem kindlad ja varieeruvad vähem. Uudishimu on omane imikust raugani ning kergesti vaadeldav peale inimeste loomadel, näiteks [[kass|kassidel,]] [[näriline|närilistel]], [[hobune|hobustel]] ja [[ahv]]idel. ==Aju== Olenemata sellest, et uudishimu on ulatuslikult teadvustatud, pole selle neutraalsed põhjused siiani üksmeelset kinnitust leidnud. Teadlased on välja pakkunud mitu [[teooria|teooriat]], et seletada uudishimu mehhanismi. ===Uudishimu juhtiv mudel=== Mudeli järgi tekitavad uued ja keerulised olukorrad ebakindlustunde, mis eeldatavasti ei ole meeldiv. Uudishimu on vahend selle ebakindluse hajutamiseks. Elusolendid on võimelised õppima uutes situatsioonides käituma ja seeläbi vähendavad nad ebakindlustunnet. Selline avastamine on omane paljudele liikidele. See teooria ei käsitle olukorda, kus olend näitab välja uudishimu ka siis, kui puudub uudne ja huvitav stiimul.<ref name="Litman, J. A. 2005">Litman, J. A. (2005). Curiosity and the pleasures of learning: Wanting and liking new information. Cognition & Emotion. 19 (6): 793–814.</ref> [[Pilt:Dopamine_Pathways.png|pisi|Dopamiinergilised süsteemid]] ===Optimaalse ärrituse mudel=== Optimaalse ärrituse mudeli järgi säilitab aju pidevalt normaalse ärrituse taseme. Kui ärritab liiga intensiivselt, hakatakse taganema. Teisipidi, kui keskkond on igav ja puudub huvitav stiimul, aktiveerub uuriv käitumine seniks, kuni aju saavutab optimaalse ärrituse. Aju otsib perfektset tasakaalu ärrituse tasemetes.<ref name="Litman, J. A. 2005"/> Selle mudeli järgi kajastub uudishimu ka siis, kui puudub uudne ja huvitav stiimul. Teooria puudus on see, et kui aju on ideaalses tasakaalus, siis huvi uute teadmiste omandamise vastu justkui puuduks. ===Tasuringide integratsioon=== Eelmise kahe teooria puudujääkide ajendil on püütud genereerida tasude, ihade ja meeldimise neuroloogilistest aspektidest üles ehitatud asjakohasem uudishimu teooria, mida saaks põhjendada bioloogiliste protsessidega. Uue informatsiooni iha kaasab mesolimbilise dopamiiniringi aktivatsiooni, mis annab sisemise väärtuse uuele teabele, mida aju tõlgendab seeläbi tasuna. See on neurobioloogiline seisukoht, mis motiveerib uurivat käitumist.<ref name="Costa, Vincent D. 2014">Costa, Vincent D., Tran, Valery L., Turchi, Janita, Averbeck, Bruno B. (2014). "Dopamine modulates novelty seeking behavior during decision making". Behavioral Neuroscience 128 (4): 1–11.</ref><ref>Kakade, Sham, Dayan, Peter (2002). "Dopamine: Generalization and bonuses". Neural Networks 15 (4–6): 549–559.</ref> Lisaks sellele hindab opioidide aktiivsus naalduvas tuumas stiimulit ja määrab uue objekti väärtust – tunne, mis on teada ka kui meeldimine, millega kaasneb rahulolu või rahulolematus. === Neuroloogilised aspektid=== Teema keerukuse tõttu võib uudishimu fenomeni üldisele arusaamale kaasa aidata, kui keskenduda uudishimu spetsiifilistele neuroloogilistele protsessidele. Järgmisi neuroloogilisi aspekte võib pidada oluliseks uudishimu allfunktsioonide uurimisel. ==== Tähelepanu==== Tähelepanu on kognitiivne protsess, mille tulemusel ollakse võimelised selektiivselt keskenduma kindlale stiimulile ümbritsevas keskkonnas. Ümberringi on palju stiimuleid, kuid kognitiivsed ja sensoorsed ressursid on piiratud. Tähelepanu lubab ajul paremini keskenduda stiimulitele, mis tunduvad sel hetkel kõige olulisemad ja vajalikumad. Teadlased saavad mõõta tähelepanu silmaliigutusi uurides. Silmad on fookustatud stiimulile, mis on parasjagu tähtis. Mida rohkem tähelepanu stiimul saab, seda tihedamalt on silmad sinnapoole suunatud. Keskmine inimene vaatab uut stiimulit umbes kaks kuni kolm korda rohkem kui tuttavat stiimulit. Uus ja huvitav stiimul nõuab rohkem tähelepanu kui igavana tajutud stiimul.<ref>Stuart, Z., Cecelia, M., Allan, L., & James, L. (2011). Predicting the onset of Alzheimer's disease with a behavioral task. Alzheimer's & Dementia: The Journal Of The Alzheimer's Association. 7(Supplement). S549. doi:10.1016/j.jalz.2011.05.1549.</ref> ==== Motivatsioon ja tasu==== Tahtmine õppida uusi oskusi või teha mingit tegevust on tavaliselt aktiveeritud tahtmisest saada tasu (emotsionaalne sensatsioon kergendusest ja õnnest). Kontseptsioon motivatsioonist ja tasuvusest on seotud uudishimu fenomeniga. Tasu võib kirjeldada kui efekti mingist tegevusest, mis survestab käitumist positiivselt. Mõnu- ja rahuldustunne on tavaliselt seotud õnnetundega. Aju kasutab palju osasid tasu töötlemiseks, nagu naalduv tuum, mustaine, juttkeha ja ventraalse tegmentumi ala (VTA). Koos formeerivad need struktuurid tasuringi. Leidub mitu olulist neurotransmitterit, mis vabastatakse tasuringi aktiveerumisel. Võib-olla kõige tähtsamad neist on serotoniin, dopamiin ja opioididerivaadid. Ahvidel aktiveeruvad keskajus dopamiinineuronid ajal, mil nad määravad stiimuli väärtust. Kindel tase dopamiinineuronite aktiveeritust on ka juhul, kui stiimul on juba tuttav, kuid sellegipoolest on dopamiinineuronite aktivatsioon suurem, kui stiimul on uudne. Blokeerides dopamiinitransportereid (DAT) ja seeläbi suurendades rakusisest dopamiinitaset, suureneb tõenäosus, et otsustatakse uue stiimuli või valiku kasuks. Sellisel juhul on sekundaarne see, et tasu ei teata.<ref name="Costa, Vincent D. 2014"/> ==== Mälu ja õppimine==== Mälu on protsess, mille jooksul saab aju informatsiooni salvestada ja sellele ligi pääseda. Kuigi on veel palju õppida mälu ja uudishimu kohta, siis need kaks neuroloogilist protsessi tunduvad olevat ühenduses. Uudishimu võib defineerida kui tungivat soovi saada teada uudse stiimuli kohta. Selleks selgitatakse välja, kas stiimul on uudne ehk isik peab kindlaks tegema stiimuli uudsust (kas on enne kohanud või mitte). Mälu mängib selles tähtsat osa. Uudishimu mõjutab mälu ning vastupidi – stiimul, mis on uudne, võib saavutada rohkem tähelepanu. Samuti on uue stiimuliga harilikult seotud tasu, mis omandatakse uue informatsiooni õppimisega. Koos tugevamate seoste ja rohkema tähelepanuga stiimulile on võimalik, et nende seoste ümber ehitatud teadmised püsivad kauem ja on kättesaadavamad. == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Emotsioon]] 7lvuwed9lqvm35lz3s2t8qoxbdihssl 0 376303 7200351 6014070 2026-07-23T13:36:52Z Mona 355 7200351 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marvin Hamlisch - 1970s.jpg|pisi|Marvin Hamlisch (1970. aastad)]] '''Marvin Frederick Hamlisch''' ([[2. juuni]] [[1944]] [[New York]] – [[6. august]] [[2012]] [[Los Angeles]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[helilooja]] ja [[dirigent]]. Ta on üks 12 inimesest, kes on võitnud nii [[Emmy]], [[Grammy]], [[Oscar]]i kui ka [[Tony]] auhinna (kokku nn [[EGOT]]); üks 10 inimesest, kes on võitnud korraga kolm või rohkem Oscarit ning [[Richard Rodgers]]i kõrval teine inimene, kes on võitnud nii nimetatud neli auhinda kui ka [[Pulitzeri preemia]]. Samuti on Hamlisch võitnud kaks [[Kuldgloobus]]t. ==Välislingid== {{Commonskat|Marvin Hamlisch}} *{{IMDb}} *[http://www.marvinhamlisch.us Koduleht] {{JÄRJESTA:Hamlisch, Marvin}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide heliloojad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide dirigendid]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2012]] kp08c8g91janaurnf6aar6n8gsjqjo9 828 382813 7200493 6959741 2026-07-23T19:25:25Z Pikne 13803 7200493 Scribunto text/plain --[[--------------------------< U N C A T E G O R I Z E D _ N A M E S P A C E S >------------------------------ List of namespaces that should not be included in citation error categories. Same as setting notracking = true by default. Note: Namespace names should use underscores instead of spaces. ]] local uncategorized_namespaces = { 'Kasutaja', 'Arutelu', 'Kasutaja_arutelu', 'Vikipeedia_arutelu', 'Faili_arutelu', 'Malli_arutelu', 'Juhendi_arutelu', 'Kategooria_arutelu', 'Portaali_arutelu', 'Mustandi_arutelu', 'Mooduli_arutelu', 'MediaWiki_arutelu' }; local uncategorized_subpages = {'/[Ll]iivakast', '/[Pp]roovikasutused', '/[^/]*[Ll]ogi', '/[Aa]rhiiv'}; -- list of Lua patterns found in page names of pages we should not categorize --[[--------------------------< M E S S A G E S >-------------------------------------------------------------- Translation table The following contains fixed text that may be output as part of a citation. This is separated from the main body to aid in future translations of this module. ]] local messages = { ['agency'] = '$1 $2', -- $1 is sepc, $2 is agency ['archived-dead'] = '$1 arhiivikoopia seisuga $2', ['archived-live'] = 'Originaali $1 seisuga $2', ['archived-missing'] = 'Originaali$1 arhiivikoopia seisuga $2', ['archived-unfit'] = 'Originaali arhiivikoopia seisuga ', ['archived'] = 'arhiivikoopia', ['by'] = 'Autor', -- contributions to authored works: introduction, foreword, afterword ['cartography'] = 'Kartograafia autor: $1', ['editor'] = 'toim', ['editors'] = 'toim-d', ['edition'] = '($1&nbsp;ed.)', -- ingliskeelse parameetri puhul kasutame seda, $1 on parameetri väärtus ['trükk'] = '($1&nbsp;trükk)', -- eestikeelse parameetri puhul kasutame seda, $1 on parameetri väärtus ['episode'] = 'Jagu $1', ['et al'] = 'et&nbsp;al.', ['in'] = '', -- edited works ['inactive'] = 'mitteaktiivne', ['inset'] = 'vaheleht: $1', ['interview'] = 'Intervjueerija: $1', ['lay summary'] = 'Kokkuvõte', ['mismatch'] = '<code class="cs1-code">&#124;$1=</code> / <code class="cs1-code">&#124;$2=</code> ei klapi', -- $1 is year param name; $2 is date param name ['newsgroup'] = '[[Usenet]]i grupp:&nbsp;$1', ['notitle'] = 'Pealkirjata', -- for |title=(()) and (in the future) |title=none ['original'] = 'Originaali', ['origdate'] = ' [$1]', ['published'] = ' (avaldatud $1)', ['retrieved'] = 'Vaadatud $1', ['season'] = 'Hooaeg $1', ['section'] = '§&nbsp;$1', ['sections'] = '§§&nbsp;$1', ['series'] = '$1 $2', -- $1 is sepc, $2 is series ['seriesnum'] = 'Seeria: $1', ['translated'] = 'Tõlkinud $1', ['type'] = ' ($1)', -- for titletype ['written'] = 'Kirjas kohas: $1', ['vol'] = '$1 Kd&nbsp;$2', -- $1 is sepc; bold journal style volume is in presentation{} ['vol-no'] = '$1 Kd&nbsp;$2, nr&nbsp;$3', -- sepc, volume, issue (alternatively insert $1 after $2, but then we'd also have to change capitalization) ['issue'] = '$1 Nr&nbsp;$2', -- $1 is sepc ['j-vol'] = '$1 $2', -- sepc, volume; bold journal volume is in presentation{} ['j-issue'] = ' ($1)', ['nopp'] = '$1 $2'; -- page(s) without prefix; $1 is sepc ['p-prefix'] = "$1 Lk&nbsp;$2", -- $1 is sepc ['pp-prefix'] = "$1 Lk&nbsp;$2", -- $1 is sepc ['j-page(s)'] = ': $1', -- same for page and pages ['sheet'] = '$1 Sheet&nbsp;$2', -- $1 is sepc ['sheets'] = '$1 Sheets&nbsp;$2', -- $1 is sepc ['j-sheet'] = ': Sheet&nbsp;$1', ['j-sheets'] = ': Sheets&nbsp;$1', ['language'] = '($1)', ['via'] = " &ndash; ''cit. via'' $1", ['event'] = 'Sündmuse toimumise aeg', ['minutes'] = 'algusest', -- Determines the location of the help page ['help page link'] = 'Juhend:Viitamismallide vead', ['help page label'] = 'juhend', -- categories ['cat wikilink'] = '[[Kategooria:$1]]', -- $1 is the category name [':cat wikilink'] = '[[:Kategooria:$1|link]]', -- category name as maintenance message wikilink; $1 is the category name -- Internal errors (should only occur if configuration is bad) ['undefined_error'] = 'Kutsuti välja tundmatu veaolukorraga', ['unknown_ID_key'] = ' Tundmatu ID: ', -- an ID key in id_handlers not found in ~/Identifiers func_map{} ['unknown_ID_access'] = 'Tundmatu ID ligipääsu võti: ', -- an ID access keyword in id_handlers not found in keywords_lists['id-access']{} ['unknown_argument_map'] = 'Sellele muutujale ei leitud vastendust', ['bare_url_no_origin'] = 'Tuvastati paljas URL, kuid allika tähistaja puudub või on tühi', ['warning_msg_e'] = '<span style="color:#d33">ühes või enamas malli <code style="color: inherit; background: inherit; border: none; padding: inherit;">&#123;{$1}}</code> kasutuses leidub vigu</span>; artikkel võidakse lisada peidetud kategooriasse ([[Juhend:Viitamismallide vead#Veateadete kuvamise lubamine/keelamine|juhend]]).'; -- $1 is template link ['warning_msg_m'] = '<span style="color:#3a3">üks või enam malli <code style="color: inherit; background: inherit; border: none; padding: inherit;">&#123;{$1}}</code> kasutust põhjustab hooldusteate tekkimise</span>; artikkel võidakse lisada peidetud kategooriasse ([[Juhend:Viitamismallide vead#Veateadete kuvamise lubamine/keelamine|juhend]]).'; -- $1 is template link } --[[--------------------------< C I T A T I O N _ C L A S S _ M A P >------------------------------------------ this table maps the value assigned to |CitationClass= in the cs1|2 templates to the canonical template name when the value assigned to |CitationClass= is different from the canonical template name. |CitationClass= values are used as class attributes in the <cite> tag that encloses the citation so these names may not contain spaces while the canonical template name may. These names are used in warning_msg_e and warning_msg_m to create links to the template's documentation when an article is displayed in preivew mode. Most cs1|2 template |CitationClass= values at en.wiki match their canonical template names so are not listed here. ]] local citation_class_map_t = { -- TODO: if kept, these and all other config.CitationClass 'names' require some sort of i18n ['audio-visual'] = 'AV media', -- TODO: move to ~/Configuration ['AV-media-notes'] = 'AV media notes', ['encyclopaedia'] = 'encyclopedia', ['mailinglist'] = 'mailing list', ['pressrelease'] = 'press release' } --[=[-------------------------< E T _ A L _ P A T T E R N S >-------------------------------------------------- This table provides Lua patterns for the phrase "et al" and variants in name text (author, editor, etc.). The main module uses these to identify and emit the 'etal' message. ]=] local et_al_patterns = { "[;,]? *[\"']*%f[%a][Ee][Tt]%.? *[Aa][Ll][%.\"']*$", -- variations on the 'et al' theme "[;,]? *[\"']*%f[%a][Ee][Tt]%.? *[Aa][Ll][Ii][AaIi][Ee]?[%.\"']*$", -- variations on the 'et alia', 'et alii' and 'et aliae' themes (false positive 'et aliie' unlikely to match) "[;,]? *%f[%a]and [Oo]thers", -- an alternative to et al. "%[%[ *[Ee][Tt]%.? *[Aa][Ll]%.? *%]%]", -- a wikilinked form "%(%( *[Ee][Tt]%.? *[Aa][Ll]%.? *%)%)", -- a double-bracketed form (to counter partial removal of ((...)) syntax) "[%(%[] *[Ee][Tt]%.? *[Aa][Ll]%.? *[%)%]]", -- a bracketed form } --[[--------------------------< P R E S E N T A T I O N >------------------------ Fixed presentation markup. Originally part of citation_config.messages it has been moved into its own, more semantically correct place. ]] local presentation = { -- .citation-comment class is specified at Help:CS1_errors#Controlling_error_message_display ['hidden-error'] = '<span class="cs1-hidden-error citation-comment">$1</span>', ['visible-error'] = '<span class="cs1-visible-error citation-comment">$1</span>', ['hidden-maint'] = '<span class="cs1-maint citation-comment">$1</span>', ['accessdate'] = '<span class="reference-accessdate">$1$2</span>', -- to allow editors to hide accessdate using personal CSS ['bdi'] = '<bdi$1>$2</bdi>', -- bidirectional isolation used with |script-title= and the like ['cite'] = '<cite class="$1">$2</cite>'; -- for use when citation does not have a namelist and |ref= not set so no id="..." attribute ['cite-id'] = '<cite id="$1" class="$2">$3</cite>'; -- for use when when |ref= is set or when citation has a namelist ['format'] = ' <span class="cs1-format">($1)</span>', -- for |format=, |chapter-format=, etc. -- various access levels, for |access=, |doi-access=, |arxiv=, ... -- narrow no-break space &#8239; may work better than nowrap CSS. Or not? Browser support? ['ext-link-access-signal'] = '<span class="$1" title="$2">$3</span>', -- external link with appropriate lock icon ['free'] = {class='cs1-lock-free', title='Vaba ligipääs'}, -- classes defined in Module:Citation/CS1/styles.css ['registration'] = {class='cs1-lock-registration', title='Nõutav registreerimine'}, ['limited'] = {class='cs1-lock-limited', title='Prooviperioodil vaba ligipääs, edaspidi tasuline tellimus'}, ['subscription'] = {class='cs1-lock-subscription', title='Nõutav tasuline tellimus'}, ['interwiki-icon'] = '<span class="$1" title="$2">$3</span>', ['class-wikisource'] = 'cs1-ws-icon', ['italic-title'] = "''$1''", ['kern-left'] = '<span class="cs1-kern-left"></span>$1', -- spacing to use when title contains leading single or double quote mark ['kern-right'] = '$1<span class="cs1-kern-right"></span>', -- spacing to use when title contains trailing single or double quote mark ['nowrap1'] = '<span class="nowrap">$1</span>', -- for nowrapping an item: <span ...>yyyy-mm-dd</span> ['nowrap2'] = '<span class="nowrap">$1</span> $2', -- for nowrapping portions of an item: <span ...>dd mmmm</span> yyyy (note white space) ['ocins'] = '<span title="$1" class="Z3988"></span>', ['parameter'] = '<code class="cs1-code">&#124;$1=</code>', ['ps_cs1'] = '.'; -- CS1 style postscript (terminal) character ['ps_cs2'] = ''; -- CS2 style postscript (terminal) character (empty string) ['quoted-text'] = '<q>$1</q>', -- for wrapping |quote= content ['quoted-title'] = '"$1"', ['sep_cs1'] = '.', -- CS1 element separator ['sep_cs2'] = ',', -- CS2 separator ['sep_nl'] = ';', -- CS1|2 style name-list separator between names is a semicolon ['sep_nl_and'] = ' ja ', -- used as last nl sep when |name-list-style=and and list has 2 items ['sep_nl_end'] = ' ja ', -- used as last nl sep when |name-list-style=and and list has 3+ names ['sep_name'] = ', ', -- CS1|2 style last/first separator is <comma><space> ['sep_nl_vanc'] = ',', -- Vancouver style name-list separator between authors is a comma ['sep_name_vanc'] = ' ', -- Vancouver style last/first separator is a space ['sep_list'] = ', ', -- used for |language= when list has 3+ items except for last sep which uses sep_list_end ['sep_list_pair'] = ' ja ', -- used for |language= when list has 2 items ['sep_list_end'] = ' ja ', -- used as last list sep for |language= when list has 3+ items ['trans-italic-title'] = "&#91;''$1''&#93;", ['trans-quoted-title'] = "&#91;$1&#93;", -- for |trans-title= and |trans-quote= ['vol-bold'] = '$1 <b>$2</b>', -- sepc, volume; for bold journal cites; for other cites ['vol'] in messages{} } --[[--------------------------< A L I A S E S >--------------------------------- Aliases table for commonly passed parameters. Parameter names on the right side in the assignments in this table must have been defined in the Whitelist before they will be recognized as valid parameter names ]] local aliases = { ['AccessDate'] = {'access-date', 'accessdate', 'vaadatud', 'kasutatud', 'online', 'Kasutatud'}, -- Used by InternetArchiveBot ['Agency'] = {'agency', 'agentuur'}, ['ArchiveDate'] = {'archive-date', 'archivedate', 'arhiivimisaeg', 'Arhiivimisaeg'}, -- Used by InternetArchiveBot ['ArchiveFormat'] = {'archive-format', 'arhiiv-failitüüp'}, ['ArchiveURL'] = {'archive-url', 'archiveurl', 'arhiivimisurl', 'Arhiivimisurl'}, -- Used by InternetArchiveBot ['ASINTLD'] = 'asin-tld', ['At'] = {'at', 'täpsustus', 'Täpsustus'}, -- Used by InternetArchiveBot ['Authors'] = {'authors', 'people', 'credits', 'autorid'}, ['BookTitle'] = {'book-title', 'booktitle'}, ['Cartography'] = 'cartography', ['Chapter'] = {'chapter', 'contribution', 'entry', 'article', 'section', 'peatükk', 'artikkel'}, ['ChapterFormat'] = {'chapter-format', 'contribution-format', 'entry-format', 'article-format', 'section-format', 'peatükk-failitüüp', 'artikkel-failitüüp'}; ['ChapterURL'] = {'chapter-url', 'contribution-url', 'entry-url', 'article-url', 'section-url', 'chapterurl', 'peatükk-url', 'artikkel-url'}, -- Used by InternetArchiveBot ['ChapterUrlAccess'] = {'chapter-url-access', 'contribution-url-access', 'entry-url-access', 'article-url-access', 'section-url-access'}, -- Used by InternetArchiveBot ['Class'] = 'class', -- cite arxiv and arxiv identifier ['Collaboration'] = {'collaboration', 'kaastöö'}, ['Conference'] = {'conference', 'event'}, ['ConferenceFormat'] = 'conference-format', ['ConferenceURL'] = 'conference-url', -- Used by InternetArchiveBot ['Date'] = {'date', 'air-date', 'airdate', 'aeg', 'Aeg', 'kuupäev'}, -- air-date and airdate for cite episode and cite serial only ['Degree'] = 'degree', ['DF'] = 'df', ['DisplayAuthors'] = {'display-authors', 'display-subjects', 'kuva-autoreid'}, ['DisplayContributors'] = 'display-contributors', ['DisplayEditors'] = {'display-editors', 'kuva-toimetajaid'}, ['DisplayInterviewers'] = 'display-interviewers', ['DisplayTranslators'] = 'display-translators', ['Docket'] = 'docket', ['DoiBroken'] = {'doi-broken-date', 'doi-katkimineku-aeg'}, ['Edition'] = {'edition', 'trükk'}, ['Embargo'] = 'pmc-embargo-date', ['Encyclopedia'] = {'encyclopedia', 'encyclopaedia', 'dictionary'}, -- cite encyclopedia only ['Episode'] = 'episode', -- cite serial only TODO: make available to cite episode? ['Format'] = {'format', 'failitüüp', 'Failitüüp'}, ['ID'] = {'id', 'ID'}, ['Inset'] = 'inset', ['Issue'] = {'issue', 'üksiknumber'}, ['Language'] = {'language', 'lang', 'keel', 'Keel'}, ['LayDate'] = 'lay-date', ['LayFormat'] = 'lay-format', ['LaySource'] = 'lay-source', ['LayURL'] = 'lay-url', ['MailingList'] = {'mailing-list', 'mailinglist'}, -- cite mailing list only ['Map'] = 'map', -- cite map only ['MapFormat'] = 'map-format', -- cite map only ['MapURL'] = {'map-url', 'mapurl'}, -- cite map only -- Used by InternetArchiveBot ['MapUrlAccess'] = 'map-url-access', -- cite map only -- Used by InternetArchiveBot ['Minutes'] = 'minutes', ['Mode'] = {'mode', 'režiim'}, ['NameListStyle'] = {'name-list-style', 'nimeloendi-stiil'}, ['Network'] = 'network', ['Newsgroup'] = 'newsgroup', -- cite newsgroup only ['NoPP'] = {'no-pp', 'nopp', 'lk-ta'}, ['NoTracking'] = {'no-tracking', 'template-doc-demo'}, ['Number'] = 'number', -- this case only for cite techreport ['OrigDate'] = {'orig-date', 'orig-year', 'origyear', 'esmakuupäev'}, ['Others'] = {'others', 'teised'}, ['Page'] = {'page', 'p', 'lehekülg'}, -- Used by InternetArchiveBot ['Pages'] = {'pages', 'pp', 'leheküljed'}, -- Used by InternetArchiveBot ['Periodical'] = {'journal', 'magazine', 'newspaper', 'periodical', 'website', 'work', 'väljaanne', 'sait', 'Väljaanne', 'Sait', 'ajakiri', 'teos'}, ['Place'] = {'place', 'location', 'koht', 'Koht'}, ['PostScript'] = {'postscript', 'postskriptum'}, ['PublicationDate'] = {'publication-date', 'publicationdate', 'avaldamisaeg'}, ['PublicationPlace'] = {'publication-place', 'publicationplace', 'avaldamispaik'}, ['PublisherName'] = {'publisher', 'institution', 'väljaandja', 'Väljaandja', 'kirjastus'}, ['Quote'] = {'quote', 'quotation', 'tsitaat'}, ['QuotePage'] = 'quote-page', ['QuotePages'] = 'quote-pages', ['Ref'] = 'ref', ['Scale'] = 'scale', ['ScriptChapter'] = {'script-chapter', 'script-contribution', 'script-entry', 'script-article', 'script-section', 'originaalartikkel'}, ['ScriptMap'] = 'script-map', ['ScriptPeriodical'] = {'script-journal', 'script-magazine', 'script-newspaper', 'script-periodical', 'script-website', 'script-work'}, ['ScriptQuote'] = 'script-quote', ['ScriptTitle'] = {'script-title', 'originaalpealkiri'}, -- Used by InternetArchiveBot ['Season'] = 'season', ['Sections'] = 'sections', -- cite map only ['Series'] = {'series', 'version', 'sari', 'versioon'}, ['SeriesLink'] = {'series-link', 'serieslink'}, ['SeriesNumber'] = {'series-number', 'series-no'}, ['Sheet'] = 'sheet', -- cite map only ['Sheets'] = 'sheets', -- cite map only ['Station'] = 'station', ['Time'] = 'time', ['TimeCaption'] = 'time-caption', ['Title'] = {'title', 'pealkiri', 'Pealkiri'}, -- Used by InternetArchiveBot ['TitleLink'] = {'title-link', 'episode-link', 'episodelink', 'pealkiri-link'}, -- Used by InternetArchiveBot ['TitleNote'] = {'department', 'veerg'}, ['TitleType'] = {'type', 'medium', 'tüüp'}, ['TransChapter'] = {'trans-article', 'trans-chapter', 'trans-contribution', 'trans-entry', 'trans-section', 'tõlkepeatükk', 'tõlkeartikkel'}, ['Transcript'] = 'transcript', ['TranscriptFormat'] = 'transcript-format', ['TranscriptURL'] = {'transcript-url', 'transcripturl'}, -- Used by InternetArchiveBot ['TransMap'] = 'trans-map', -- cite map only ['TransPeriodical'] = {'trans-journal', 'trans-magazine', 'trans-newspaper', 'trans-periodical', 'trans-website', 'trans-work'}, ['TransQuote'] = 'trans-quote', ['TransTitle'] = {'trans-title', 'tõlkepealkiri'}, -- Used by InternetArchiveBot ['URL'] = {'url', 'URL'}, -- Used by InternetArchiveBot ['UrlAccess'] = {'url-access', 'url-ligipääs'}, -- Used by InternetArchiveBot ['UrlStatus'] = {'url-status', 'url-olek'}, -- Used by InternetArchiveBot ['Vauthors'] = {'vauthors', 'vautorid'}, ['Veditors'] = {'veditors', 'vtoimetajad'}, ['Via'] = 'via', ['Volume'] = {'volume', 'köide', 'aastakäik'}, ['Year'] = {'year', 'aasta'}, ['AuthorList-First'] = {"first#", "author-first#", "author#-first", "given#", "author-given#", "author#-given", "eesnimi#"}, ['AuthorList-Last'] = {"last#", "author-last#", "author#-last", "surname#", "author-surname#", "author#-surname", "author#", "subject#", 'host#', "perekonnanimi#", "autor#", 'Autor#'}, ['AuthorList-Link'] = {"author-link#", "author#-link", "subject-link#", "subject#-link", "authorlink#", "author#link", "autor#-link"}, ['AuthorList-Mask'] = {"author-mask#", "author#-mask", "subject-mask#", "subject#-mask", "autor#-mask"}, ['ContributorList-First'] = {'contributor-first#', 'contributor#-first', 'contributor-given#', 'contributor#-given', 'kaastööline#-eesnimi'}, ['ContributorList-Last'] = {'contributor-last#', 'contributor#-last', 'contributor-surname#', 'contributor#-surname', 'contributor#', 'kaastööline#', 'kaastööline#-perekonnanimi'}, ['ContributorList-Link'] = {'contributor-link#', 'contributor#-link', 'kaastööline#-link'}, ['ContributorList-Mask'] = {'contributor-mask#', 'contributor#-mask', 'kaastööline#-mask'}, ['EditorList-First'] = {"editor-first#", "editor#-first", "editor-given#", "editor#-given", "toimetaja#-eesnimi"}, ['EditorList-Last'] = {"editor-last#", "editor#-last", "editor-surname#", "editor#-surname", "editor#", "toimetaja#", "toimetaja#-perekonnanimi"}, ['EditorList-Link'] = {"editor-link#", "editor#-link", "toimetaja#-link"}, ['EditorList-Mask'] = {"editor-mask#", "editor#-mask", "toimetaja#-mask"}, ['InterviewerList-First'] = {'interviewer-first#', 'interviewer#-first', 'interviewer-given#', 'interviewer#-given', 'intervjueerija#-eesnimi'}, ['InterviewerList-Last'] = {'interviewer-last#', 'interviewer#-last', 'interviewer-surname#', 'interviewer#-surname', 'interviewer#', 'intervjueerija#', 'intervjueerija#-perekonnanimi'}, ['InterviewerList-Link'] = {'interviewer-link#', 'interviewer#-link', 'intervjueerija#-link'}, ['InterviewerList-Mask'] = {'interviewer-mask#', 'interviewer#-mask', 'intervjueerija#-mask'}, ['TranslatorList-First'] = {'translator-first#', 'translator#-first', 'translator-given#', 'translator#-given', 'tõlkija#-eesnimi'}, ['TranslatorList-Last'] = {'translator-last#', 'translator#-last', 'translator-surname#', 'translator#-surname', 'translator#', 'tõlkija#', 'tõlkija#-perekonnanimi'}, ['TranslatorList-Link'] = {'translator-link#', 'translator#-link', 'tõlkija#-link'}, ['TranslatorList-Mask'] = {'translator-mask#', 'translator#-mask', 'tõlkija#-mask'}, } --[[--------------------------< P U N C T _ S K I P >--------------------------- builds a table of parameter names that the extraneous terminal punctuation check should not check. ]] local punct_meta_params = { -- table of aliases[] keys (meta parameters); each key has a table of parameter names for a value 'BookTitle', 'Chapter', 'ScriptChapter', 'ScriptTitle', 'Title', 'TransChapter', 'Transcript', 'TransMap', 'TransTitle', -- title-holding parameters 'AuthorList-Mask', 'ContributorList-Mask', 'EditorList-Mask', 'InterviewerList-Mask', 'TranslatorList-Mask', -- name-list mask may have name separators 'PostScript', 'Quote', 'ScriptQuote', 'TransQuote', 'Ref', -- miscellaneous 'ArchiveURL', 'ChapterURL', 'ConferenceURL', 'LayURL', 'MapURL', 'TranscriptURL', 'URL', -- URL-holding parameters } local url_meta_params = { -- table of aliases[] keys (meta parameters); each key has a table of parameter names for a value 'ArchiveURL', 'ChapterURL', 'ConferenceURL', 'ID', 'LayURL', 'MapURL', 'TranscriptURL', 'URL', -- parameters allowed to hold urls 'Page', 'Pages', 'At', 'QuotePage', 'QuotePages', -- insource locators allowed to hold urls } local function build_skip_table (skip_t, meta_params) for _, meta_param in ipairs (meta_params) do -- for each meta parameter key local params = aliases[meta_param]; -- get the parameter or the table of parameters associated with the meta parameter name if 'string' == type (params) then skip_t[params] = 1; -- just a single parameter else for _, param in ipairs (params) do -- get the parameter name skip_t[param] = 1; -- add the parameter name to the skip table local count; param, count = param:gsub ('#', ''); -- remove enumerator marker from enumerated parameters if 0 ~= count then -- if removed skip_t[param] = 1; -- add param name without enumerator marker end end end end return skip_t; end local punct_skip = {}; local url_skip = {}; --[[-----------< S P E C I A L C A S E T R A N S L A T I O N S >------------ This table is primarily here to support internationalization. Translations in this table are used, for example, when an error message, category name, etc., is extracted from the English alias key. There may be other cases where this translation table may be useful. ]] local is_Latn = 'A-Za-z\195\128-\195\150\195\152-\195\182\195\184-\198\191\199\132-\201\143'; local special_case_translation = { ['AuthorList'] = 'autorite loend', -- used to assemble maintenance category names ['ContributorList'] = 'kaastööliste loend', -- translation of these names plus translation of the base mainenance category names in maint_cats{} table below ['EditorList'] = 'toimetajate loend', -- must match the names of the actual categories ['InterviewerList'] = 'intervjueerijate loend', -- this group or translations used by name_has_ed_markup() and name_has_mult_names() ['TranslatorList'] = 'tõlkijate loend', -- Lua patterns to match pseudo-titles used by InternetArchiveBot and others as placeholder for unknown |title= value ['archived_copy'] = { -- used with CS1 maint: Archive[d] copy as title ['en'] = '^archived?%s+copy$', -- for English; translators: keep this because templates imported from en.wiki ['local'] = '^arhiivikoopia$', -- translators: replace ['local'] = nil with lowercase translation only when bots or tools create generic titles in your language }, -- Lua patterns to match generic titles; usually created by bots or reference filling tools -- translators: replace ['local'] = nil with lowercase translation only when bots or tools create generic titles in your language ['generic_titles'] = { -- generic titles and patterns in this table should be lowercase only -- leave ['local'] nil except when there is a matching generic title in your language -- boolean 'true' for plain-text searches; 'false' for pattern searches {['en'] = {'^wayback%s+machine$', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'are you a robot', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'hugedomains.com', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'^[%(%[{<]?no +title[>}%]%)]?$', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'page not found', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'subscribe to read', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'^[%(%[{<]?unknown[>}%]%)]?$', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'website is for sale', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'^404', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'internet archive wayback machine', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'log into facebook', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'login • instagram', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'redirecting...', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'usurped title', true}, ['local'] = nil}, -- added by a GreenC bot {['en'] = {'webcite query result', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'wikiwix\'s cache', true}, ['local'] = nil}, }, ['generic_names'] = { -- generic names and patterns in this table should be lowercase only -- leave ['local'] nil except when there is a matching generic name in your language -- boolean 'true' for plain-text searches; 'false' for pattern searches {['en'] = {'about us', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'%f[%a][Aa]dvisor%f[%A]', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'%f[%a][Aa]uthor%f[%A]', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'collaborator', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'contributor', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'contact us', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'directory', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'%f[%(%[][%(%[]%s*eds?%.?%s*[%)%]]?$', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'[,%.%s]%f[e]eds?%.?$', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'^eds?[%.,;]', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'^[%(%[]%s*[Ee][Dd][Ss]?%.?%s*[%)%]]', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'%f[%a][Ee]dited%f[%A]', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'%f[%a][Ee]ditors?%f[%A]', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'%f[%a]]Ee]mail%f[%A]', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'facebook', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'google', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'home page', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'instagram', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'interviewer', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'linkedIn', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'pinterest', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'policy', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'privacy', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'translator', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'tumblr', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'twitter', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'site name', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'statement', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'submitted', true}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'super.?user', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'%f['..is_Latn..'][Uu]ser%f[^'..is_Latn..']', false}, ['local'] = nil}, {['en'] = {'verfasser', true}, ['local'] = nil}, } } --[[--------------------------< D A T E _ N A M E S >---------------------------------------------------------- This table of tables lists local language date names and fallback English date names. The code in Date_validation will look first in the local table for valid date names. If date names are not found in the local table, the code will look in the English table. Because citations can be copied to the local wiki from en.wiki, the English is required when the date-name translation function date_name_xlate() is used. In these tables, season numbering is defined by Extended Date/Time Format (EDTF) Specification (https://www.loc.gov/standards/datetime/) which became part of ISO 8601 in 2019. See '§Sub-year groupings'. The standard defines various divisions using numbers 21-41. CS1|2 only supports generic seasons. EDTF does support the distinction between north and south hemisphere seasons but CS1|2 has no way to make that distinction. 33-36 = Quarter 1, Quarter 2, Quarter 3, Quarter 4 (3 months each) The standard does not address 'named' dates so, for the purposes of CS1|2, Easter and Christmas are defined here as 98 and 99, which should be out of the ISO 8601 (EDTF) range of uses for a while. ]] local date_names = { ['en'] = { -- English ['long'] = {['January'] = 1, ['February'] = 2, ['March'] = 3, ['April'] = 4, ['May'] = 5, ['June'] = 6, ['July'] = 7, ['August'] = 8, ['September'] = 9, ['October'] = 10, ['November'] = 11, ['December'] = 12}, ['short'] = {['Jan'] = 1, ['Feb'] = 2, ['Mar'] = 3, ['Apr'] = 4, ['May'] = 5, ['Jun'] = 6, ['Jul'] = 7, ['Aug'] = 8, ['Sep'] = 9, ['Oct'] = 10, ['Nov'] = 11, ['Dec'] = 12}, ['quarter'] = {['First Quarter'] = 33, ['Second Quarter'] = 34, ['Third Quarter'] = 35, ['Fourth Quarter'] = 36}, ['season'] = {['Winter'] = 24, ['Spring'] = 21, ['Summer'] = 22, ['Fall'] = 23, ['Autumn'] = 23}, ['named'] = {['Easter'] = 98, ['Christmas'] = 99}, }, ['local'] = { -- replace these English date names with the local language equivalents ['long'] = {['jaanuar'] = 1, ['veebruar'] = 2, ['märts'] = 3, ['aprill'] = 4, ['mai'] = 5, ['juuni'] = 6, ['juuli'] = 7, ['august'] = 8, ['september'] = 9, ['oktoober'] = 10, ['november'] = 11, ['detsember'] = 12}, ['long_ade'] = {['jaanuaril'] = 1, ['veebruaril'] = 2, ['märtsil'] = 3, ['aprillil'] = 4, ['mail'] = 5, ['juunil'] = 6, ['juulil'] = 7, ['augustil'] = 8, ['septembril'] = 9, ['oktoobril'] = 10, ['novembril'] = 11, ['detsembril'] = 12}, ['short'] = {['jaan'] = 1, ['veebr'] = 2, ['märts'] = 3, ['apr'] = 4, ['mai'] = 5, ['juuni'] = 6, ['juuli'] = 7, ['aug'] = 8, ['sept'] = 9, ['okt'] = 10, ['nov'] = 11, ['dets'] = 12}, ['quarter'] = {['I kvartal'] = 33, ['II kvartal'] = 34, ['III kvartal'] = 35, ['IV kvartal'] = 36}, ['season'] = {['talv'] = 24, ['kevad'] = 21, ['suvi'] = 22, ['sügis'] = 23}, ['named'] = {['ülestõusmispühad'] = 98, ['jõulud'] = 99}, }, ['inv_local_l'] = {}, -- used in date reformatting; copy of date_names['local'].long where k/v are inverted: [1]='<local name>' etc. ['inv_local_s'] = {}, -- used in date reformatting; copy of date_names['local'].short where k/v are inverted: [1]='<local name>' etc. ['inv_local_ade'] = {}, -- used in date reformatting; copy of date_names['local'].long_ade where k/v are inverted: [1]='<local name>' etc. ['inv_local_q'] = {}, -- used in date reformatting; copy of date_names['local'].quarter where k/v are inverted: [1]='<local name>' etc. ['inv_local_sn'] = {}, -- used in date reformatting; copy of date_names['local'].season where k/v are inverted: [1]='<local name>' etc. ['inv_local_n'] = {}, -- used in date reformatting; copy of date_names['local'].named where k/v are inverted: [1]='<local name>' etc. ['local_digits'] = {['0'] = '0', ['1'] = '1', ['2'] = '2', ['3'] = '3', ['4'] = '4', ['5'] = '5', ['6'] = '6', ['7'] = '7', ['8'] = '8', ['9'] = '9'}, -- used to convert local language digits to Western 0-9 ['xlate_digits'] = {}, } for name, i in pairs (date_names['local'].long) do -- this table is ['name'] = i date_names['inv_local_l'][i] = name; -- invert to get [i] = 'name' for conversions from ymd end for name, i in pairs (date_names['local'].short) do -- this table is ['name'] = i date_names['inv_local_s'][i] = name; -- invert to get [i] = 'name' for conversions from ymd end for name, i in pairs (date_names['local'].long_ade) do -- this table is ['name'] = i date_names['inv_local_ade'][i] = name; -- invert to get [i] = 'name' for conversions from ymd end for name, i in pairs (date_names['local'].quarter) do -- this table is ['name'] = i date_names['inv_local_q'][i] = name; -- invert to get [i] = 'name' for conversions from ymd end for name, i in pairs (date_names['local'].season) do -- this table is ['name'] = i date_names['inv_local_sn'][i] = name; -- invert to get [i] = 'name' for conversions from ymd end for name, i in pairs (date_names['local'].named) do -- this table is ['name'] = i date_names['inv_local_n'][i] = name; -- invert to get [i] = 'name' for conversions from ymd end for ld, ed in pairs (date_names.local_digits) do -- make a digit translation table for simple date translation from en to local language using local_digits table date_names.xlate_digits [ed] = ld; -- en digit becomes index with local digit as the value end local df_template_patterns = { -- table of redirects to {{Use dmy dates}} and {{Use mdy dates}} '{{ *[Uu]se +(dmy) +dates *[|}]', -- 1159k -- sorted by approximate transclusion count '{{ *[Uu]se +(mdy) +dates *[|}]', -- 212k '{{ *[Uu]se +(MDY) +dates *[|}]', -- 788 '{{ *[Uu]se +(DMY) +dates *[|}]', -- 343 '{{ *([Mm]dy) *[|}]', -- 176 '{{ *[Uu]se *(dmy) *[|}]', -- 156 + 18 '{{ *[Uu]se *(mdy) *[|}]', -- 149 + 11 '{{ *([Dd]my) *[|}]', -- 56 '{{ *[Uu]se +(MDY) *[|}]', -- 5 '{{ *([Dd]MY) *[|}]', -- 3 '{{ *[Uu]se(mdy)dates *[|}]', -- 1 '{{ *[Uu]se +(DMY) *[|}]', -- 0 '{{ *([Mm]DY) *[|}]', -- 0 } local function get_date_format () local content = mw.title.getCurrentTitle():getContent() or ''; -- get the content of the article or ''; new pages edited w/ve do not have 'content' until saved; ve does not preview; phab:T221625 for _, pattern in ipairs (df_template_patterns) do -- loop through the patterns looking for {{Use dmy dates}} or {{Use mdy dates}} or any of their redirects local start, _, match = content:find(pattern); -- match is the three letters indicating desired date format if match then content = content:match ('%b{}', start); -- get the whole template if content:match ('| *cs1%-dates *= *[lsy][sy]?') then -- look for |cs1-dates=publication date length access-/archive-date length return match:lower() .. '-' .. content:match ('| *cs1%-dates *= *([lsy][sy]?)'); else return match:lower() .. '-all'; -- no |cs1-dates= k/v pair; return value appropriate for use in |df= end end end end local global_df; --[[-----------------< V O L U M E , I S S U E , P A G E S >------------------ These tables hold cite class values (from the template invocation) and identify those templates that support |volume=, |issue=, and |page(s)= parameters. Cite conference and cite map require further qualification which is handled in the main module. ]] local templates_using_volume = {'citation', 'audio-visual', 'book', 'conference', 'encyclopaedia', 'interview', 'journal', 'magazine', 'map', 'news', 'report', 'techreport', 'thesis'} local templates_using_issue = {'citation', 'conference', 'episode', 'interview', 'journal', 'magazine', 'map', 'news', 'podcast'} local templates_not_using_page = {'audio-visual', 'episode', 'mailinglist', 'newsgroup', 'podcast', 'serial', 'sign', 'speech'} --[[ Patterns for finding extra text in |volume=, |issue=, |page=, |pages= ]] local vol_iss_pg_patterns = { good_ppattern = '^P[^%.PpGg]', -- OK to begin with uppercase P: P7 (page 7 of section P), but not p123 (page 123); TODO: this allows 'Pages' which it should not bad_ppatterns = { -- patterns for |page= and |pages= '^[Pp][PpGg]?%.?[ %d]', '^[Pp][Pp]?%.&nbsp;', -- from {{p.}} and {{pp.}} templates '^[Pp]ages?', '^[Pp]gs.?', }, vpatterns = { -- patterns for |volume= '^volumes?', '^vols?[%.:=]?' }, ipatterns = { -- patterns for |issue= '^issues?', '^iss[%.:=]?', '^numbers?', '^nos?%A', -- don't match 'november' or 'nostradamus' '^nr[%.:=]?', '^n[%.:= ]' -- might be a valid issue without separator (space char is sep char here) } } --[[--------------------------< K E Y W O R D S >------------------------------- These tables hold keywords for those parameters that have defined sets of acceptable keywords. ]] --[[-------------------< K E Y W O R D S T A B L E >-------------------------- this is a list of keywords; each key in the list is associated with a table of synonymous keywords possibly from different languages. for I18N: add local-language keywords to value table; do not change the key. For example, adding the German keyword 'ja': ['affirmative'] = {'yes', 'true', 'y', 'ja'}, Because CS1|2 templates from en.wiki articles are often copied to other local wikis, it is recommended that the English keywords remain in these tables. ]] local keywords = { ['amp'] = {'&', 'amp', 'ampersand'}, -- |name-list-style= ['and'] = {'and', 'serial', 'ja'}, -- |name-list-style= ['affirmative'] = {'yes', 'true', 'y', 'jah'}, -- |no-tracking=, |no-pp= -- Used by InternetArchiveBot ['afterword'] = {'afterword'}, -- |contribution= ['bot: unknown'] = {'bot: unknown', 'robot: teadmata'}, -- |url-status= -- Used by InternetArchiveBot ['cs1'] = {'cs1'}, -- |mode= ['cs2'] = {'cs2'}, -- |mode= ['dead'] = {'dead', 'deviated', 'ei tööta'}, -- |url-status= -- Used by InternetArchiveBot ['dmy'] = {'dmy'}, -- |df= ['dmy-all'] = {'dmy-all'}, -- |df= ['foreword'] = {'foreword'}, -- |contribution= ['free'] = {'free', 'vaba'}, -- |<id>-access= -- Used by InternetArchiveBot ['harv'] = {'harv'}, -- |ref=; this no longer supported; is_valid_parameter_value() called with <invert> = true ['introduction'] = {'introduction'}, -- |contribution= ['limited'] = {'limited', 'piiratud'}, -- |url-access= -- Used by InternetArchiveBot ['live'] = {'live', 'töötab'}, -- |url-status= -- Used by InternetArchiveBot ['mdy'] = {'mdy'}, -- |df= ['mdy-all'] = {'mdy-all'}, -- |df= ['none'] = {'none', 'puudub'}, -- |postscript=, |ref=, |title=, |type= -- Used by InternetArchiveBot ['off'] = {'off'}, -- |title= (potentially also: |title-link=, |postscript=, |ref=, |type=) ['preface'] = {'preface'}, -- |contribution= ['registration'] = {'registration', 'registreerimine'}, -- |url-access= -- Used by InternetArchiveBot ['subscription'] = {'subscription', 'tellimus'}, -- |url-access= -- Used by InternetArchiveBot ['unfit'] = {'unfit', 'ei sobi'}, -- |url-status= -- Used by InternetArchiveBot ['usurped'] = {'usurped', 'anastatud'}, -- |url-status= -- Used by InternetArchiveBot ['vanc'] = {'vanc'}, -- |name-list-style= ['ymd'] = {'ymd'}, -- |df= ['ymd-all'] = {'ymd-all'}, -- |df= -- ['yMd'] = {'yMd'}, -- |df=; not supported at en.wiki -- ['yMd-all'] = {'yMd-all'}, -- |df=; not supported at en.wiki } --[[------------------------< X L A T E _ K E Y W O R D S >--------------------- this function builds a list, keywords_xlate{}, of the keywords found in keywords{} where the values from keywords{} become the keys in keywords_xlate{} and the keys from keywords{} become the values in keywords_xlate{}: ['affirmative'] = {'yes', 'true', 'y'}, -- in keywords{} becomes ['yes'] = 'affirmative', -- in keywords_xlate{} ['true'] = 'affirmative', ['y'] = 'affirmative', the purpose of this function is to act as a translator between a non-English keyword and its English equivalent that may be used in other modules of this suite ]] local function xlate_keywords () local out_table = {}; -- output goes here for k, keywords_t in pairs (keywords) do -- spin through the keywords table for _, keyword in ipairs (keywords_t) do -- for each keyword out_table[keyword] = k; -- create an entry in the output table where keyword is the key end end return out_table; end local keywords_xlate = xlate_keywords (); -- the list of translated keywords --[[----------------< M A K E _ K E Y W O R D S _ L I S T >--------------------- this function assembles, for parameter-value validation, the list of keywords appropriate to that parameter. keywords_lists{}, is a table of tables from keywords{} ]] local function make_keywords_list (keywords_lists) local out_table = {}; -- output goes here for _, keyword_list in ipairs (keywords_lists) do -- spin through keywords_lists{} and get a table of keywords for _, keyword in ipairs (keyword_list) do -- spin through keyword_list{} and add each keyword, ... table.insert (out_table, keyword); -- ... as plain text, to the output list end end return out_table; end --[[----------------< K E Y W O R D S _ L I S T S >----------------------------- this is a list of lists of valid keywords for the various parameters in [key]. Generally the keys in this table are the canonical en.wiki parameter names though some are contrived because of use in multiple differently named parameters: ['yes_true_y'], ['id-access']. The function make_keywords_list() extracts the individual keywords from the appropriate list in keywords{}. The lists in this table are used to validate the keyword assignment for the parameters named in this table's keys. ]] local keywords_lists = { ['yes_true_y'] = make_keywords_list ({keywords.affirmative}), ['contribution'] = make_keywords_list ({keywords.afterword, keywords.foreword, keywords.introduction, keywords.preface}), ['df'] = make_keywords_list ({keywords.dmy, keywords['dmy-all'], keywords.mdy, keywords['mdy-all'], keywords.ymd, keywords['ymd-all']}), -- ['df'] = make_keywords_list ({keywords.dmy, keywords['dmy-all'], keywords.mdy, keywords['mdy-all'], keywords.ymd, keywords['ymd-all'], keywords.yMd, keywords['yMd-all']}), -- not supported at en.wiki ['mode'] = make_keywords_list ({keywords.cs1, keywords.cs2}), ['name-list-style'] = make_keywords_list ({keywords.amp, keywords['and'], keywords.vanc}), ['ref'] = make_keywords_list ({keywords.harv}), -- inverted check; |ref=harv no longer supported ['url-access'] = make_keywords_list ({keywords.subscription, keywords.limited, keywords.registration}), ['url-status'] = make_keywords_list ({keywords.dead, keywords.live, keywords.unfit, keywords.usurped, keywords['bot: unknown']}), ['id-access'] = make_keywords_list ({keywords.free}), } --[[---------------------< S T R I P M A R K E R S >---------------------------- Common pattern definition location for stripmarkers so that we don't have to go hunting for them if (when) MediaWiki changes their form. ]] local stripmarkers = { ['any'] = '\127[^\127]*UNIQ%-%-(%a+)%-[%a%d]+%-QINU[^\127]*\127', -- capture returns name of stripmarker ['math'] = '\127[^\127]*UNIQ%-%-math%-[%a%d]+%-QINU[^\127]*\127' -- math stripmarkers used in coins_cleanup() and coins_replace_math_stripmarker() } --[[------------< I N V I S I B L E _ C H A R A C T E R S >--------------------- This table holds non-printing or invisible characters indexed either by name or by Unicode group. Values are decimal representations of UTF-8 codes. The table is organized as a table of tables because the Lua pairs keyword returns table data in an arbitrary order. Here, we want to process the table from top to bottom because the entries at the top of the table are also found in the ranges specified by the entries at the bottom of the table. Also here is a pattern that recognizes stripmarkers that begin and end with the delete characters. The nowiki stripmarker is not an error but some others are because the parameter values that include them become part of the template's metadata before stripmarker replacement. ]] local invisible_defs = { del = '\127', -- used to distinguish between stripmarker and del char zwj = '\226\128\141', -- used with capture because zwj may be allowed } local invisible_chars = { {'asendusmärk', '\239\191\189'}, -- U+FFFD, EF BF BD {'nullühendaja', '('.. invisible_defs.zwj .. ')'}, -- U+200D, E2 80 8D; capture because zwj may be allowed {'nulltühik', '\226\128\139'}, -- U+200B, E2 80 8B {'juustühik', '\226\128\138'}, -- U+200A, E2 80 8A {'poolituskriips', '\194\173'}, -- U+00AD, C2 AD {'rõhttabeldus', '\009'}, -- U+0009 (HT), 09 {'reavahetus', '\010'}, -- U+000A (LF), 0A {'sidetühik', '\194\160'}, -- U+00A0 (NBSP), C2 A0 {'tagasijooks', '\013'}, -- U+000D (CR), 0D {'stripmarker', stripmarkers.any}, -- stripmarker; may or may not be an error; capture returns the stripmaker type {'kustutusmärk', '('.. invisible_defs.del .. ')'}, -- U+007F (DEL), 7F; must be done after stripmarker test; capture to distinguish isolated del chars not part of stripmarker {'talitlusmärk C0', '[\000-\008\011\012\014-\031]'}, -- U+0000–U+001F (NULL–US), 00–1F (except HT, LF, CR (09, 0A, 0D)) {'talitlusmärk C1', '[\194\128-\194\159]'}, -- U+0080–U+009F (XXX–APC), C2 80 – C2 9F -- {'Specials', '[\239\191\185-\239\191\191]'}, -- U+FFF9-U+FFFF, EF BF B9 – EF BF BF -- {'Private use area', '[\238\128\128-\239\163\191]'}, -- U+E000–U+F8FF, EE 80 80 – EF A3 BF -- {'Supplementary Private Use Area-A', '[\243\176\128\128-\243\191\191\189]'}, -- U+F0000–U+FFFFD, F3 B0 80 80 – F3 BF BF BD -- {'Supplementary Private Use Area-B', '[\244\128\128\128-\244\143\191\189]'}, -- U+100000–U+10FFFD, F4 80 80 80 – F4 8F BF BD } --[[ Indic script makes use of zero width joiner as a character modifier so zwj characters must be left in. This pattern covers all of the unicode characters for these languages: Devanagari 0900–097F – https://unicode.org/charts/PDF/U0900.pdf Devanagari extended A8E0–A8FF – https://unicode.org/charts/PDF/UA8E0.pdf Bengali 0980–09FF – https://unicode.org/charts/PDF/U0980.pdf Gurmukhi 0A00–0A7F – https://unicode.org/charts/PDF/U0A00.pdf Gujarati 0A80–0AFF – https://unicode.org/charts/PDF/U0A80.pdf Oriya 0B00–0B7F – https://unicode.org/charts/PDF/U0B00.pdf Tamil 0B80–0BFF – https://unicode.org/charts/PDF/U0B80.pdf Telugu 0C00–0C7F – https://unicode.org/charts/PDF/U0C00.pdf Kannada 0C80–0CFF – https://unicode.org/charts/PDF/U0C80.pdf Malayalam 0D00–0D7F – https://unicode.org/charts/PDF/U0D00.pdf plus the not-necessarily Indic scripts for Sinhala and Burmese: Sinhala 0D80-0DFF - https://unicode.org/charts/PDF/U0D80.pdf Myanmar 1000-109F - https://unicode.org/charts/PDF/U1000.pdf Myanmar extended A AA60-AA7F - https://unicode.org/charts/PDF/UAA60.pdf Myanmar extended B A9E0-A9FF - https://unicode.org/charts/PDF/UA9E0.pdf the pattern is used by has_invisible_chars() and coins_cleanup() ]] local indic_script = '[\224\164\128-\224\181\191\224\163\160-\224\183\191\225\128\128-\225\130\159\234\167\160-\234\167\191\234\169\160-\234\169\191]'; -- list of emoji that use zwj character (U+200D) to combine with another emoji local emoji = { -- indexes are decimal forms of the hex values in U+xxxx [127752] = true, -- U+1F308 🌈 rainbow [127806] = true, -- U+1F33E 🌾 ear of rice [127859] = true, -- U+1F373 🍳 cooking [127891] = true, -- U+1F393 🎓 graduation cap [127908] = true, -- U+1F3A4 🎤 microphone [127912] = true, -- U+1F3A8 🎨 artist palette [127979] = true, -- U+1F3EB 🏫 school [127981] = true, -- U+1F3ED 🏭 factory [128102] = true, -- U+1F466 👦 boy [128103] = true, -- U+1F467 👧 girl [128104] = true, -- U+1F468 👨 man [128105] = true, -- U+1F469 👩 woman [128139] = true, -- U+1F48B 💋 kiss mark [128187] = true, -- U+1F4BB 💻 personal computer [128188] = true, -- U+1F4BC 💼 brief case [128295] = true, -- U+1F527 🔧 wrench [128300] = true, -- U+1F52C 🔬 microscope [128488] = true, -- U+1F5E8 🗨 left speech bubble [128640] = true, -- U+1F680 🚀 rocket [128658] = true, -- U+1F692 🚒 fire engine [129309] = true, -- U+1F91D 🤝 handshake [129455] = true, -- U+1F9AF 🦯 probing cane [129456] = true, -- U+1F9B0 🦰 emoji component red hair [129457] = true, -- U+1F9B1 🦱 emoji component curly hair [129458] = true, -- U+1F9B2 🦲 emoji component bald [129459] = true, -- U+1F9B3 🦳 emoji component white hair [129466] = true, -- U+1F9BA 🦺 safety vest [129468] = true, -- U+1F9BC 🦼 motorized wheelchair [129469] = true, -- U+1F9BD 🦽 manual wheelchair [129489] = true, -- U+1F9D1 🧑 adult [9760] = true, -- U+2620 ☠ skull and crossbones [9792] = true, -- U+2640 ♀ female sign [9794] = true, -- U+2642 ♂ male sign [9877] = true, -- U+2695 ⚕ staff of aesculapius [9878] = true, -- U+2696 ⚖ scales [9992] = true, -- U+2708 ✈ airplane [10084] = true, -- U+2764 ❤ heavy black heart } --[[----------------------< L A N G U A G E S U P P O R T >------------------- These tables and constants support various language-specific functionality. ]] local this_wiki_code = mw.getContentLanguage():getCode(); -- get this wiki's language code if string.match (mw.site.server, 'wikidata') then this_wiki_code = mw.getCurrentFrame():preprocess('{{int:lang}}'); -- on Wikidata so use interface language setting instead end local mw_languages_by_tag_t = mw.language.fetchLanguageNames (this_wiki_code, 'all'); -- get a table of language tag/name pairs known to Wikimedia; used for interwiki tests local mw_languages_by_name_t = {}; for k, v in pairs (mw_languages_by_tag_t) do -- build a 'reversed' table name/tag language pairs know to MediaWiki; used for |language= v = mw.ustring.lower (v); -- lowercase for tag fetch; get name's proper case from mw_languages_by_tag_t[<tag>] if mw_languages_by_name_t[v] then -- when name already in the table if 2 == #k or 3 == #k then -- if tag does not have subtags mw_languages_by_name_t[v] = k; -- prefer the shortest tag for this name end else -- here when name not in the table mw_languages_by_name_t[v] = k; -- so add name and matching tag end end local inter_wiki_map = {}; -- map of interwiki prefixes that are language-code prefixes for k, v in pairs (mw.site.interwikiMap ('local')) do -- spin through the base interwiki map (limited to local) if mw_languages_by_tag_t[v["prefix"]] then -- if the prefix matches a known language tag inter_wiki_map[v["prefix"]] = true; -- add it to our local map end end --[[--------------------< S C R I P T _ L A N G _ C O D E S >------------------- This table is used to hold ISO 639-1 two-character and ISO 639-3 three-character language codes that apply only to |script-title= and |script-chapter= ]] local script_lang_codes = { 'ab', 'am', 'ar', 'be', 'bg', 'bn', 'bo', 'bs', 'dv', 'dz', 'el', 'fa', 'gu', 'he', 'hi', 'hy', 'ja', 'ka', 'kk', 'km', 'kn', 'ko', 'ku', 'ky', 'lo', 'mk', 'ml', 'mn', 'mr', 'my', 'ne', 'or', 'ota', 'ps', 'ru', 'sd', 'si', 'sr', 'syc', 'ta', 'te', 'tg', 'th', 'ti', 'ug', 'uk', 'ur', 'uz', 'yi', 'yue', 'zh' }; --[[---------------< L A N G U A G E R E M A P P I N G >---------------------- These tables hold language information that is different (correct) from MediaWiki's definitions For each ['code'] = 'language name' in lang_code_remap{} there must be a matching ['language name'] = {'language name', 'code'} in lang_name_remap{} lang_code_remap{}: key is always lowercase ISO 639-1, -2, -3 language code or a valid lowercase IETF language tag value is properly spelled and capitalized language name associated with key only one language name per key; key/value pair must have matching entry in lang_name_remap{} lang_name_remap{}: key is always lowercase language name value is a table the holds correctly spelled and capitalized language name [1] and associated code [2] (code must match a code key in lang_code_remap{}) may have multiple keys referring to a common preferred name and code; For example: ['kolsch'] and ['kölsch'] both refer to 'Kölsch' and 'ksh' ]] local lang_code_remap = { -- used for |language= and |script-title= / |script-chapter= ['nb'] = 'norra', -- MediaWiki tagastab nimetuse "norra bokmål", mis ei sobi kategooria pealkirja ['zh-hant'] = 'hiina', -- MediaWiki tagastab nimetuse "traditsioonline hiina", mis ei sobi kategooria pealkirja ['fr-be'] = 'Belgia prantsuse', -- tarkvaras tõlkimata (seisuga 2026-07) --[[ ['als'] = 'Tosk Albanian', -- MediaWiki returns Alemannisch ['bh'] = 'Bihari', -- MediaWiki uses 'bh' as a subdomain name for Bhojpuri Wikipedia: bh.wikipedia.org ['bla'] = 'Blackfoot', -- MediaWiki/IANA/ISO 639: Siksika; use en.wiki preferred name ['bn'] = 'Bengali', -- MediaWiki returns Bangla ['ca-valencia'] = 'Valencian', -- IETF variant of Catalan ['ilo'] = 'Ilocano', -- MediaWiki/IANA/ISO 639: Iloko; use en.wiki preferred name ['ksh'] = 'Kölsch', -- MediaWiki: Colognian; use IANA/ISO 639 preferred name ['ksh-x-colog'] = 'Colognian', -- override MediaWiki ksh; no IANA/ISO 639 code for Colognian; IETF private code created at Module:Lang/data ['mis-x-ripuar'] = 'Ripuarian', -- override MediaWiki ksh; no IANA/ISO 639 code for Ripuarian; IETF private code created at Module:Lang/data ['nan-tw'] = 'Taiwanese Hokkien', -- make room for MediaWiki/IANA/ISO 639 nan: Min Nan Chinese and support en.wiki preferred name ]] } local lang_name_remap = { -- used for |language= ['montenegrin'] = {'montenegro'}, -- MediaWikis puudub eesti vaste koodile "sr-me" ("Montenegrin") (seisuga märts 2024) --[[ ['alemannisch'] = {'Swiss German', 'gsw'}, -- not an ISO or IANA language name; MediaWiki uses 'als' as a subdomain name for Alemannic Wikipedia: als.wikipedia.org ['bangla'] = {'Bengali', 'bn'}, -- MediaWiki returns Bangla (the endonym) but we want Bengali (the exonym); here we remap ['bengali'] = {'Bengali', 'bn'}, -- MediaWiki doesn't use exonym so here we provide correct language name and 639-1 code ['bhojpuri'] = {'Bhojpuri', 'bho'}, -- MediaWiki uses 'bh' as a subdomain name for Bhojpuri Wikipedia: bh.wikipedia.org ['bihari'] = {'Bihari', 'bh'}, -- MediaWiki replaces 'Bihari' with 'Bhojpuri' so 'Bihari' cannot be found ['blackfoot'] = {'Blackfoot', 'bla'}, -- MediaWiki/IANA/ISO 639: Siksika; use en.wiki preferred name ['colognian'] = {'Colognian', 'ksh-x-colog'}, -- MediaWiki preferred name for ksh ['ilocano'] = {'Ilocano', 'ilo'}, -- MediaWiki/IANA/ISO 639: Iloko; use en.wiki preferred name ['kolsch'] = {'Kölsch', 'ksh'}, -- use IANA/ISO 639 preferred name (use non-diacritical o instead of umlaut ö) ['kölsch'] = {'Kölsch', 'ksh'}, -- use IANA/ISO 639 preferred name ['ripuarian'] = {'Ripuarian', 'mis-x-ripuar'}, -- group of dialects; no code in MediaWiki or in IANA/ISO 639 ['taiwanese hokkien'] = {'Taiwanese Hokkien', 'nan-TW'}, -- make room for MediaWiki/IANA/ISO 639 nan: Min Nan Chinese ['tosk albanian'] = {'Tosk Albanian', 'als'}, -- MediaWiki replaces 'Tosk Albanian' with 'Alemannisch' so 'Tosk Albanian' cannot be found ['valencian'] = {'Valencian', 'ca'}, -- variant of Catalan; categorizes as Catalan ]] } --[[---------------< P R O P E R T I E S _ C A T E G O R I E S >---------------- Properties categories. These are used for investigating qualities of citations. ]] local prop_cats = { ['foreign-lang-source'] = 'CS1 allikad $1 keeles ($2)', -- |language= categories; $1 is foreign-language name, $2 is ISO639-1 code ['foreign-lang-source-2'] = 'CS1 võõrkeelsed allikad (ISO 639-2)|$1', -- |language= category; a cat for ISO639-2 languages; $1 is the ISO 639-2 code used as a sort key ['jul-greg-uncertainty'] = 'CS1: Juliuse/Gregoriuse kalendri määramatus', -- probably temporary cat to identify scope of template with dates 1 October 1582 – 1 January 1926 ['local-lang-source'] = 'CS1 allikad $1 keeles ($2)', -- |language= categories; $1 is local-language name, $2 is ISO639-1 code; not emitted when local_lang_cat_enable is false ['location-test'] = 'CS1 asukoha test', ['long-vol'] = 'CS1: pika väärtusega parameeter köide', -- probably temporary cat to identify scope of |volume= values longer than 4 charachters ['script'] = 'CS1 kasutab $1 kirja ($2)', -- |script-title=xx: has matching category; $1 is language name, $2 is ISO639-1 code ['tracked-param'] = 'CS1 tracked parameter: $1', -- $1 is base (enumerators removed) parameter name ['year-range-abbreviated'] = 'CS1: lühendatud aastavahemik', -- probably temporary cat to identify scope of |date=, |year= values using YYYY–YY form } --[[-------------------< T I T L E _ T Y P E S >-------------------------------- Here we map a template's CitationClass to TitleType (default values for |type= parameter) ]] local title_types = { ['AV-media-notes'] = 'Media notes', ['interview'] = 'intervjuu', ['mailinglist'] = 'postiloend', ['map'] = 'kaart', ['podcast'] = 'taskuhääling', ['pressrelease'] = 'pressiteade', ['report'] = 'aruanne', ['speech'] = 'kõne', ['techreport'] = 'tehniline aruanne', ['thesis'] = 'väitekiri', } --[[===================<< E R R O R M E S S A G I N G >>====================== ]] --[[----------< E R R O R M E S S A G E S U P P L I M E N T S >------------- I18N for those messages that are supplemented with additional specific text that describes the reason for the error TODO: merge this with special_case_translations{}? ]] local err_msg_supl = { ['char'] = 'invalid character', -- |isbn=, |sbn= ['check'] = 'checksum', -- |isbn=, |sbn= ['flag'] = 'flag', -- |archive-url= ['form'] = 'invalid form', -- |isbn=, |sbn= ['group'] = 'invalid group id', -- |isbn= ['initials'] = 'initials', -- Vancouver ['invalid language code'] = 'invalid language code', -- |script-<param>= ['journal'] = 'journal', -- |bibcode= ['length'] = 'pikkust', -- |isbn=, |bibcode=, |sbn= ['liveweb'] = 'liveweb', -- |archive-url= ['missing comma'] = 'missing comma', -- Vancouver ['missing prefix'] = 'missing prefix', -- |script-<param>= ['missing title part'] = 'missing title part', -- |script-<param>= ['name'] = 'name', -- Vancouver ['non-Latin char'] = 'non-Latin character', -- Vancouver ['path'] = 'path', -- |archive-url= ['prefix'] = 'invalid prefix', -- |isbn= ['punctuation'] = 'punctuation', -- Vancouver ['save'] = 'save command', -- |archive-url= ['suffix'] = 'suffix', -- Vancouver ['timestamp'] = 'timestamp', -- |archive-url= ['unknown language code'] = 'unknown language code', -- |script-<param>= ['value'] = 'väärtust', -- |bibcode= ['year'] = 'aastat', -- |bibcode= } --[[--------------< E R R O R _ C O N D I T I O N S >--------------------------- Error condition table. This table has two sections: errors at the top, maintenance at the bottom. Maint 'messaging' does not have a 'message' (message=nil) The following contains a list of IDs for various error conditions defined in the code. For each ID, we specify a text message to display, an error category to include, and whether the error message should be wrapped as a hidden comment. Anchor changes require identical changes to matching anchor in Help:CS1 errors TODO: rename error_conditions{} to something more generic; create separate error and maint tables inside that? ]] local error_conditions = { err_accessdate_missing_url = { message = 'parameeter <code class="cs1-code">&#124;$1=</code> nõuab parameetrit <code class="cs1-code">&#124;url=</code>', anchor = 'accessdate_missing_url', category = 'CS1 vead: kasutamise kuupäev ilma URL-ita', hidden = false }, err_apostrophe_markup = { message = 'kursiiv/rasvane kiri pole lubatud: <code class="cs1-code">&#124;$1=</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'apostrophe_markup', category = 'CS1 vead: märgistus', hidden = false }, err_archive_missing_date = { message = '<code class="cs1-code">&#124;$1=</code> nõuab parameetrit <code class="cs1-code">&#124;$2=</code>', anchor = 'archive_missing_date', category = 'CS1 vead: arhiivimisurl', hidden = false }, err_archive_missing_url = { message = '<code class="cs1-code">&#124;$1=</code> nõuab parameetrit <code class="cs1-code">&#124;url=</code>', anchor = 'archive_missing_url', category = 'CS1 vead: arhiivimisurl', hidden = false }, err_archive_url = { message = 'parameetri <code class="cs1-code">&#124;$1=</code> väärtus on vigane: $2', -- $2 is error message detail anchor = 'archive_url', category = 'CS1 vead: arhiivimisurl', hidden = false }, err_arxiv_missing = { message = 'nõutav <code class="cs1-code">&#124;arxiv=</code>', anchor = 'arxiv_missing', category = 'CS1 vead: arXiv', -- same as bad arxiv hidden = false }, err_asintld_missing_asin = { message = '<code class="cs1-code">&#124;$1=</code> nõuab parameetrit <code class="cs1-code">&#124;asin=</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'asintld_missing_asin', category = 'CS1 vead: ASIN TLD', hidden = false }, err_bad_arxiv = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;arxiv=</code> väärtust', anchor = 'bad_arxiv', category = 'CS1 vead: arXiv', hidden = false }, err_bad_asin = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;asin=</code> väärtust', anchor = 'bad_asin', category ='CS1 vead: ASIN', hidden = false }, err_bad_asin_tld = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;asin-tld=</code> väärtust', anchor = 'bad_asin_tld', category ='CS1 vead: ASIN TLD', hidden = false }, err_bad_bibcode = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;bibcode=</code> $1', -- $1 is error message detail anchor = 'bad_bibcode', category = 'CS1 vead: bibcode', hidden = false }, err_bad_biorxiv = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;biorxiv=</code> väärtust', anchor = 'bad_biorxiv', category = 'CS1 vead: bioRxiv', hidden = false }, err_bad_citeseerx = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;citeseerx=</code> väärtust', anchor = 'bad_citeseerx', category = 'CS1 vead: citeseerx', hidden = false }, err_bad_date = { message = 'kontrolli kuupäeva väärtust: $1', -- $1 is a parameter name list anchor = 'bad_date', category = 'CS1 vead: kuupäev', hidden = false }, err_bad_doi = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;doi=</code> väärtust', anchor = 'bad_doi', category = 'CS1 vead: DOI', hidden = false }, err_bad_hdl = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;hdl=</code> väärtust', anchor = 'bad_hdl', category = 'CS1 vead: HDL', hidden = false }, err_bad_isbn = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;isbn=</code> väärtust: $1', -- $1 is error message detail anchor = 'bad_isbn', category = 'CS1 vead: ISBN', hidden = false }, err_bad_ismn = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;ismn=</code> väärtust', anchor = 'bad_ismn', category = 'CS1 vead: ISMN', hidden = false }, err_bad_issn = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;$1issn=</code> väärtust', -- $1 is 'e' or '' for eissn or issn anchor = 'bad_issn', category = 'CS1 vead: ISSN', hidden = false }, err_bad_jfm = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;jfm=</code> väärtust', anchor = 'bad_jfm', category = 'CS1 vead: JFM', hidden = false }, err_bad_jstor = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;jstor=</code> väärtust', anchor = 'bad_jstor', category = 'CS1 vead: JSTOR', hidden = false }, err_bad_lccn = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;lccn=</code> väärtust', anchor = 'bad_lccn', category = 'CS1 vead: LCCN', hidden = false }, err_bad_mr = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;mr=</code> väärtust', anchor = 'bad_mr', category = 'CS1 vead: MR', hidden = false }, err_bad_oclc = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;oclc=</code> väärtust', anchor = 'bad_oclc', category = 'CS1 vead: OCLC', hidden = false }, err_bad_ol = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;ol=</code> väärtust', anchor = 'bad_ol', category = 'CS1 vead: OL', hidden = false }, err_bad_osti = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;osti=</code> väärtust', anchor = 'bad_osti', category = 'CS1 vead: OSTI', hidden = false }, err_bad_paramlink = { -- for |title-link=, |author/editor/translator-link=, |series-link=, |episode-link= message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;$1=</code> väärtust', -- $1 is parameter name anchor = 'bad_paramlink', category = 'CS1 vead: lingi parameeter', hidden = false }, err_bad_pmc = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;pmc=</code> väärtust', anchor = 'bad_pmc', category = 'CS1 vead: PMC', hidden = false }, err_bad_pmid = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;pmid=</code> väärtust', anchor = 'bad_pmid', category = 'CS1 vead: PMID', hidden = false }, err_bad_rfc = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;rfc=</code> väärtust', anchor = 'bad_rfc', category = 'CS1 vead: RFC', hidden = false }, err_bad_s2cid = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;s2cid=</code> väärtust', anchor = 'bad_s2cid', category = 'CS1 vead: S2CID', hidden = false }, err_bad_sbn = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;sbn=</code> väärtust: $1', -- $1 is error message detail anchor = 'bad_sbn', category = 'CS1 vead: SBN', hidden = false }, err_bad_ssrn = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;ssrn=</code> väärtust', anchor = 'bad_ssrn', category = 'CS1 vead: SSRN', hidden = false }, err_bad_url = { message = 'kontrolli parameetri $1 väärtust', -- $1 is parameter name anchor = 'bad_url', category = 'CS1 vead: URL', hidden = false }, err_bad_usenet_id = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;message-id=</code> väärtust', anchor = 'bad_message_id', category = 'CS1 vead: message-id', hidden = false }, err_bad_zbl = { message = 'kontrolli parameetri <code class="cs1-code">&#124;zbl=</code> väärtust', anchor = 'bad_zbl', category = 'CS1 vead: Zbl', hidden = false }, err_bare_url_missing_title = { message = '$1 nõuab pealkirja', -- $1 is parameter name anchor = 'bare_url_missing_title', category = 'CS1 vead: paljas URL', hidden = false }, err_biorxiv_missing = { message = 'nõutav parameeter <code class="cs1-code">&#124;biorxiv=</code>', anchor = 'biorxiv_missing', category = 'CS1 vead: bioRxiv', -- same as bad bioRxiv hidden = false }, err_chapter_ignored = { message = 'eiran parameetrit <code class="cs1-code">&#124;$1=</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'chapter_ignored', category = 'CS1 vead: eiratud peatükk', hidden = false }, err_citation_missing_title = { message = 'puuduv või tühi pealkiri: <code class="cs1-code">&#124;$1=</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'citation_missing_title', category = 'CS1 vead: puuduv pealkiri', hidden = false }, err_citeseerx_missing = { message = 'nõutav parameeter <code class="cs1-code">&#124;citeseerx=</code>', anchor = 'citeseerx_missing', category = 'CS1 vead: citeseerx', -- same as bad citeseerx hidden = false }, err_cite_web_url = { -- this error applies to cite web and to cite podcast message = 'puuduv või tühi <code class="cs1-code">&#124;url=</code>', anchor = 'cite_web_url', category = 'CS1 vead: puuduv URL', hidden = false }, err_class_ignored = { message = 'eiran parameetrit <code class="cs1-code">&#124;class=</code>', anchor = 'class_ignored', category = 'CS1 vead: klass', hidden = false }, err_contributor_ignored = { message = 'eiran parameetrit <code class="cs1-code">&#124;contributor=</code>', anchor = 'contributor_ignored', category = 'CS1 vead: kaastööline', hidden = false }, err_contributor_missing_required_param = { message = '<code class="cs1-code">&#124;contributor=</code> nõuab parameetrit <code class="cs1-code">&#124;$1=</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'contributor_missing_required_param', category = 'CS1 vead: kaastööline', hidden = false }, err_deprecated_params = { message = 'viite koodis on kasutusel iganenud parameeter <code class="cs1-code">&#124;$1=</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'deprecated_params', category = 'CS1 vead: iganenud parameeter', hidden = false }, err_disp_name = { message = 'vigane väärtus: <code class="cs1-code">&#124;$1=$2</code>', -- $1 is parameter name; $2 is the assigned value anchor = 'disp_name', category = 'CS1 vead: kuvanimed', hidden = false, }, err_doibroken_missing_doi = { message = '<code class="cs1-code">&#124;$1=</code> nõuab parameetrit <code class="cs1-code">&#124;doi=</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'doibroken_missing_doi', category = 'CS1 vead: DOI', hidden = false }, err_embargo_missing_pmc = { message = '<code class="cs1-code">&#124;$1=</code> nõuab parameetrit <code class="cs1-code">&#124;pmc=</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'embargo_missing_pmc', category = 'CS1 vead: PMC embargo', hidden = false }, err_empty_citation = { message = 'tühi viide', anchor = 'empty_citation', category = 'CS1 vead: tühi viide', hidden = false }, err_etal = { message = 'et al.-i üleliigne kasutus kohas: <code class="cs1-code">&#124;$1=</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'explicit_et_al', category = 'CS1 vead: et al.', hidden = false }, err_extra_text_edition = { message = 'parameetris <code class="cs1-code">&#124;$1=</code> on üleliigne tekst', -- $1 is parameter name anchor = 'extra_text_edition', category = 'CS1 vead: üleliigne tekst: trükk', hidden = false, }, err_extra_text_issue = { message = 'parameetris <code class="cs1-code">&#124;$1=</code> on üleliigne tekst', -- $1 is parameter name anchor = 'extra_text_issue', category = 'CS1 vead: üleliigne tekst: number', hidden = false, }, err_extra_text_pages = { message = 'parameetris <code class="cs1-code">&#124;$1=</code> on üleliigne tekst', -- $1 is parameter name anchor = 'extra_text_pages', category = 'CS1 vead: üleliigne tekst: leheküljed', hidden = false, }, err_extra_text_volume = { message = 'parameetris <code class="cs1-code">&#124;$1=</code> on üleliigne tekst', -- $1 is parameter name anchor = 'extra_text_volume', category = 'CS1 vead: üleliigne tekst: köide', hidden = true, }, err_first_missing_last = { message = '<code class="cs1-code">&#124;$1=</code> nõuab parameetrit <code class="cs1-code">&#124;$2=</code>', -- $1 is first alias, $2 is matching last alias anchor = 'first_missing_last', category = 'CS1 vead: puuduv nimi', -- author, contributor, editor, interviewer, translator hidden = false }, err_format_missing_url = { message = '<code class="cs1-code">&#124;$1=</code> nõuab parameetrit <code class="cs1-code">&#124;$2=</code>', -- $1 is format parameter $2 is url parameter anchor = 'format_missing_url', category = 'CS1 vead: failitüüp ilma URL-ita', hidden = false }, err_generic_name = { message = 'parameetris <code class="cs1-code">&#124;$1=</code> on üldnimi', -- $1 is parameter name anchor = 'generic_name', category = 'CS1 vead: üldnimi', hidden = false, }, err_generic_title = { message = 'viide kasutab üldnimelist pealkirja', anchor = 'generic_title', category = 'CS1 vead: üldnimeline pealkiri', hidden = false, }, err_invalid_param_val = { message = 'vigane väärtus: <code class="cs1-code">&#124;$1=$2</code>', -- $1 is parameter name $2 is parameter value anchor = 'invalid_param_val', category = 'CS1 vead: vigane parameetri väärtus', hidden = false }, err_invisible_char = { message = 'nähtamatu tähemärk ($1) parameetris $2 positsioonil $3', -- $1 is invisible char $2 is parameter name $3 is position number anchor = 'invisible_char', category = 'CS1 vead: nähtamatud tähemärgid', hidden = false }, err_missing_name = { message = 'puudub <code class="cs1-code">&#124;$1$2=</code>', -- $1 is modified NameList; $2 is enumerator anchor = 'missing_name', category = 'CS1 vead: puuduv nimi', -- author, contributor, editor, interviewer, translator hidden = false }, err_missing_periodical = { message = 'viitemall $1 nõuab parameetrit <code class="cs1-code">&#124;$2=</code>', -- $1 is cs1 template name; $2 is canonical periodical parameter name for cite $1 anchor = 'missing_periodical', category = 'CS1 vead: puuduv perioodikaväljaanne', hidden = true }, err_missing_pipe = { message = 'puuduv püstkriips kohas: <code class="cs1-code">&#124;$1=</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'missing_pipe', category = 'CS1 vead: puuduv püstkriips', hidden = false }, err_param_access_requires_param = { message = 'parameeter <code class="cs1-code">&#124;$1-access=</code> nõuab parameetrit <code class="cs1-code">&#124;$1=</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'param_access_requires_param', category = 'CS1 vead: param-access', hidden = false }, err_param_has_ext_link = { message = 'välislink kohas <code class="cs1-code">$1</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'param_has_ext_link', category = 'CS1 vead: välislink', hidden = false }, err_parameter_ignored = { message = 'eiran tundmatut parameetrit <code class="cs1-code">&#124;$1=</code>', -- $1 is parameter name anchor = 'parameter_ignored', category = 'CS1 vead: tundmatu parameeter', hidden = false }, err_parameter_ignored_suggest = { message = 'eiran tundmatut parameetrit <code class="cs1-code">&#124;$1=</code>, kasuta parameetrit (<code class="cs1-code">&#124;$2=</code>)', -- $1 is unknown parameter $2 is suggested parameter name anchor = 'parameter_ignored_suggest', category = 'CS1 vead: toetamata parameeter', hidden = false }, err_redundant_parameters = { message = '$1 dubleerivad üksteist', -- $1 is error message detail anchor = 'redundant_parameters', category = 'CS1 vead: topeltparameeter', hidden = false }, err_script_parameter = { message = 'vigane väärtus: <code class="cs1-code">&#124;$1=</code>: $2', -- $1 is parameter name $2 is script language code or error detail anchor = 'script_parameter', category = 'CS1 vead: kirja parameetrid', hidden = false }, err_ssrn_missing = { message = 'nõutav <code class="cs1-code">&#124;ssrn=</code>', anchor = 'ssrn_missing', category = 'CS1 vead: SSRN', -- same as bad arxiv hidden = false }, err_text_ignored = { message = 'eiran teksti "$1"', -- $1 is ignored text anchor = 'text_ignored', category = 'CS1 vead: tundmatu parameeter', hidden = false }, err_trans_missing_title = { message = '<code class="cs1-code">&#124;trans-$1=</code> nõuab parameetrit <code class="cs1-code">&#124;$1=</code> või <code class="cs1-code">&#124;script-$1=</code>', -- $1 is base parameter name anchor = 'trans_missing_title', category = 'CS1 vead: tõlke pealkiri', hidden = false }, err_param_unknown_empty = { message = 'tundmatu tühi parameeter: $1', -- $1 is empty unknown param list anchor = 'param_unknown_empty', category = 'CS1 vead: tühi tundmatu parameeter', hidden = false }, err_vancouver = { message = 'Vancouveri stiili viga: $1 nimes $2', -- $1 is error detail, $2 is the nth name anchor = 'vancouver', category = 'CS1 vead: Vancouveri stiil', hidden = false }, err_wikilink_in_url = { message = 'erinev URL ja vikilink', -- uses ndash anchor = 'wikilink_in_url', category = 'CS1 vead: erinev URL ja vikilink', -- uses ndash hidden = false }, --[[--------------------------< M A I N T >------------------------------------- maint messages do not have a message (message = nil); otherwise the structure is the same as error messages ]] maint_archived_copy = { message = nil, anchor = 'archived_copy', category = 'CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana', hidden = true, }, maint_authors = { message = nil, anchor = 'authors', category = 'CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid', hidden = true, }, maint_bot_unknown = { message = nil, anchor = 'bot:_unknown', category = 'CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata', hidden = true, }, maint_date_auto_xlated = { -- date auto-translation not supported by en.wiki message = nil, anchor = 'date_auto_xlated', category = 'CS1 hooldus: masintõlgitud kuupäev', hidden = true, }, maint_date_format = { message = nil, anchor = 'date_format', category = 'CS1 hooldus: kuupäeva vorming', hidden = true, }, maint_date_year = { message = nil, anchor = 'date_year', category = 'CS1 hooldus: kuupäev ja aasta', hidden = true, }, maint_doi_ignore = { message = nil, anchor = 'doi_ignore', category = 'CS1 hooldus: eiratud DOI vead', hidden = true, }, maint_doi_inactive = { message = nil, anchor = 'doi_inactive', category = 'CS1 hooldus: mittaktiivne DOI', hidden = true, }, maint_doi_inactive_dated = { message = nil, anchor = 'doi_inactive_dated', category = 'CS1 hooldus: mitteaktiivne DOI seisuga $2$3$1', -- $1 is year, $2 is month-name or empty string, $3 is space or empty string hidden = true, }, maint_extra_punct = { message = nil, anchor = 'extra_punct', category = 'CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid', hidden = true, }, maint_isbn_ignore = { message = nil, anchor = 'ignore_isbn_err', category = 'CS1 hooldus: eiratud ISBN-i vead', hidden = true, }, maint_issn_ignore = { message = nil, anchor = 'ignore_issn', category = 'CS1 hooldus: eiratud ISSN-i vead', hidden = true, }, maint_jfm_format = { message = nil, anchor = 'jfm_format', category = 'CS1 hooldus: JFM-i vormistus', hidden = true, }, maint_location = { message = nil, anchor = 'location', category = 'CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit', hidden = true, }, maint_mr_format = { message = nil, anchor = 'mr_format', category = 'CS1 hooldus: MR-i vormistus', hidden = true, }, maint_mult_names = { message = nil, anchor = 'mult_names', category = 'CS1 hooldus: mitu nime: $1', -- $1 is '<name>s list'; gets value from special_case_translation table hidden = true, }, maint_numeric_names = { message = nil, anchor = 'numeric_names', category = 'CS1 hooldus: numbrilised nimed: $1', -- $1 is '<name>s list'; gets value from special_case_translation table hidden = true, }, maint_others = { message = nil, anchor = 'others', category = 'CS1 hooldus: teised', hidden = true, }, maint_others_avm = { message = nil, anchor = 'others_avm', category = 'CS1 hooldus: teised mallis cite AV media', hidden = true, }, maint_pmc_embargo = { message = nil, anchor = 'embargo', category = 'CS1 hooldus: aegunud PMC embargo', hidden = true, }, maint_pmc_format = { message = nil, anchor = 'pmc_format', category = 'CS1 hooldus: PMC vormistus', hidden = true, }, maint_postscript = { message = nil, anchor = 'postscript', category = 'CS1 hooldus: postscript', hidden = true, }, maint_ref_duplicates_default = { message = nil, anchor = 'ref_default', category = 'CS1 hooldus: viide duplitseerib teist', hidden = true, }, maint_unfit = { message = nil, anchor = 'unfit', category = 'CS1 hooldus: sobimatu URL', hidden = true, }, maint_unknown_lang = { message = nil, anchor = 'unknown_lang', category = 'CS1 hooldus: tundmatu keel', hidden = true, }, maint_untitled = { message = nil, anchor = 'untitled', category = 'CS1 hooldus: pealkirjata ajakiri', hidden = true, }, maint_url_status = { message = nil, anchor = 'url_status', category = 'CS1 hooldus: url-olek', hidden = true, }, maint_zbl = { message = nil, anchor = 'zbl', category = 'CS1 hooldus: Zbl', hidden = true, }, } --[[--------------------------< I D _ H A N D L E R S >-------------------------------------------------------- The following contains a list of values for various defined identifiers. For each identifier we specify a variety of information necessary to properly render the identifier in the citation. parameters: a list of parameter aliases for this identifier; first in the list is the canonical form link: Wikipedia article name redirect: a local redirect to a local Wikipedia article name; at en.wiki, 'ISBN (identifier)' is a redirect to 'International Standard Book Number' q: Wikidata q number for the identifier label: the label preceeding the identifier; label is linked to a Wikipedia article (in this order): redirect from id_handlers['<id>'].redirect when use_identifier_redirects is true Wikidata-supplied article name for the local wiki from id_handlers['<id>'].q local article name from id_handlers['<id>'].link prefix: the first part of a URL that will be concatenated with a second part which usually contains the identifier suffix: optional third part to be added after the identifier encode: true if URI should be percent-encoded; otherwise false COinS: identifier link or keyword for use in COinS: for identifiers registered at info-uri.info use: info:.... where '...' is the appropriate identifier label for identifiers that have COinS keywords, use the keyword: rft.isbn, rft.issn, rft.eissn for |asin= and |ol=, which require assembly, use the keyword: url for others make a URL using the value in prefix/suffix and #label, use the keyword: pre (not checked; any text other than 'info', 'rft', or 'url' works here) set to nil to leave the identifier out of the COinS separator: character or text between label and the identifier in the rendered citation id_limit: for those identifiers with established limits, this property holds the upper limit access: use this parameter to set the access level for all instances of this identifier. the value must be a valid access level for an identifier (see ['id-access'] in this file). custom_access: to enable custom access level for an identifier, set this parameter to the parameter that should control it (normally 'id-access') ]] local id_handlers = { ['ARXIV'] = { parameters = {'arxiv', 'eprint'}, link = 'arXiv', redirect = 'arXiv (identifier)', q = 'Q118398', label = 'arXiv', prefix = '//arxiv.org/abs/', -- protocol-relative tested 2013-09-04 encode = false, COinS = 'info:arxiv', separator = ':', access = 'free', -- free to read }, ['ASIN'] = { parameters = { 'asin', 'ASIN' }, link = 'Amazon Standard Identification Number', redirect = 'ASIN (identifier)', q = 'Q1753278', label = 'ASIN', prefix = '//www.amazon.', COinS = 'url', separator = '&nbsp;', encode = false; }, ['BIBCODE'] = { parameters = {'bibcode'}, link = 'Bibcode', redirect = 'Bibcode', q = 'Q25754', label = 'Bibcode', prefix = 'https://ui.adsabs.harvard.edu/abs/', encode = false, COinS = 'info:bibcode', separator = ':', custom_access = 'bibcode-access', }, ['BIORXIV'] = { parameters = {'biorxiv'}, link = 'bioRxiv', redirect = 'bioRxiv (identifier)', q = 'Q19835482', label = 'bioRxiv', prefix = '//doi.org/', COinS = 'pre', -- use prefix value access = 'free', -- free to read encode = true, separator = '&nbsp;', }, ['CITESEERX'] = { parameters = {'citeseerx'}, link = 'CiteSeerX', redirect = 'CiteSeerX (identifier)', q = 'Q2715061', label = 'CiteSeerX', prefix = '//citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/summary?doi=', COinS = 'pre', -- use prefix value access = 'free', -- free to read encode = true, separator = '&nbsp;', }, ['DOI'] = { -- Used by InternetArchiveBot parameters = { 'doi', 'DOI'}, link = 'Objekti digitaalidentifikaator', redirect = 'DOI', q = 'Q25670', label = 'DOI', prefix = '//doi.org/', COinS = 'info:doi', separator = ':', encode = true, custom_access = 'doi-access', }, ['EISSN'] = { parameters = {'eissn', 'EISSN'}, link = 'International Standard Serial Number#Electronic ISSN', redirect = 'eISSN (identifier)', q = 'Q46339674', label = 'eISSN', prefix = '//www.worldcat.org/issn/', COinS = 'rft.eissn', encode = false, separator = '&nbsp;', }, ['HDL'] = { parameters = { 'hdl', 'HDL' }, link = 'Handle System', redirect = 'hdl (identifier)', q = 'Q3126718', label = 'hdl', prefix = '//hdl.handle.net/', COinS = 'info:hdl', separator = ':', encode = true, custom_access = 'hdl-access', }, ['ISBN'] = { -- Used by InternetArchiveBot parameters = {'isbn', 'ISBN'}, link = 'Rahvusvaheline raamatu standardnumber', redirect = 'ISBN', q = 'Q33057', label = 'ISBN', prefix = 'Special:BookSources/', COinS = 'rft.isbn', separator = '&nbsp;', }, ['ISMN'] = { parameters = {'ismn', 'ISMN'}, link = 'International Standard Music Number', redirect = 'ISMN (identifier)', q = 'Q1666938', label = 'ISMN', prefix = '', -- not currently used; COinS = nil, -- nil because we can't use pre or rft or info: separator = '&nbsp;', }, ['ISSN'] = { parameters = {'issn', 'ISSN'}, link = 'Rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber', redirect = 'ISSN', q = 'Q131276', label = 'ISSN', prefix = '//www.worldcat.org/issn/', COinS = 'rft.issn', encode = false, separator = '&nbsp;', }, ['JFM'] = { parameters = {'jfm', 'JFM'}, link = 'Jahrbuch über die Fortschritte der Mathematik', redirect = 'JFM (identifier)', q = '', label = 'JFM', prefix = '//zbmath.org/?format=complete&q=an:', COinS = 'pre', -- use prefix value encode = true, separator = '&nbsp;', }, ['JSTOR'] = { parameters = {'jstor', 'JSTOR'}, link = 'JSTOR', redirect = 'JSTOR (identifier)', q = 'Q1420342', label = 'JSTOR', prefix = '//www.jstor.org/stable/', -- protocol-relative tested 2013-09-04 COinS = 'pre', -- use prefix value encode = false, separator = '&nbsp;', custom_access = 'jstor-access', }, ['LCCN'] = { parameters = {'lccn', 'LCCN'}, link = 'Library of Congress Control Number', redirect = 'LCCN (identifier)', q = 'Q620946', label = 'LCCN', prefix = '//lccn.loc.gov/', -- protocol-relative tested 2015-12-28 COinS = 'info:lccn', encode = false, separator = '&nbsp;', }, ['MR'] = { parameters = {'mr', 'MR'}, link = 'Mathematical Reviews', redirect = 'MR (identifier)', q = 'Q211172', label = 'MR', prefix = '//www.ams.org/mathscinet-getitem?mr=', -- protocol-relative tested 2013-09-04 COinS = 'pre', -- use prefix value encode = true, separator = '&nbsp;', }, ['OCLC'] = { parameters = {'oclc', 'OCLC'}, link = 'OCLC', redirect = 'OCLC (identifier)', q = 'Q190593', label = 'OCLC', prefix = '//www.worldcat.org/oclc/', COinS = 'info:oclcnum', encode = true, separator = '&nbsp;', id_limit = 10450000000, -- 10-digits }, ['OL'] = { parameters = { 'ol', 'OL' }, link = 'Open Library', redirect = 'OL (identifier)', q = 'Q1201876', label = 'OL', prefix = '//openlibrary.org/', COinS = 'url', separator = '&nbsp;', encode = true, custom_access = 'ol-access', }, ['OSTI'] = { parameters = {'osti', 'OSTI'}, link = 'Office of Scientific and Technical Information', redirect = 'OSTI (identifier)', q = 'Q2015776', label = 'OSTI', prefix = '//www.osti.gov/biblio/', -- protocol-relative tested 2018-09-12 COinS = 'pre', -- use prefix value encode = true, separator = '&nbsp;', id_limit = 23010000, custom_access = 'osti-access', }, ['PMC'] = { parameters = {'pmc', 'PMC'}, link = 'PubMed Central', redirect = 'PMC (identifier)', q = 'Q229883', label = 'PMC', prefix = '//www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC', suffix = '', COinS = 'pre', -- use prefix value encode = true, separator = '&nbsp;', id_limit = 11900000, access = 'free', -- free to read }, ['PMID'] = { parameters = {'pmid', 'PMID'}, link = 'PMID number', redirect = 'PMID (identifier)', q = 'Q2082879', label = 'PMID', prefix = '//pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/', COinS = 'info:pmid', encode = false, separator = '&nbsp;', id_limit = 40400000, }, ['RFC'] = { parameters = {'rfc', 'RFC'}, link = 'Request for Comments', redirect = 'RFC (identifier)', q = 'Q212971', label = 'RFC', prefix = '//tools.ietf.org/html/rfc', COinS = 'pre', -- use prefix value encode = false, separator = '&nbsp;', id_limit = 9300, access = 'free', -- free to read }, ['SBN'] = { parameters = {'sbn', 'SBN'}, link = 'Standard Book Number', -- redirect to International_Standard_Book_Number#History redirect = 'SBN (identifier)', label = 'SBN', prefix = 'Special:BookSources/0-', -- prefix has leading zero necessary to make 9-digit sbn a 10-digit isbn COinS = nil, -- nil because we can't use pre or rft or info: separator = '&nbsp;', }, ['SSRN'] = { parameters = {'ssrn', 'SSRN'}, link = 'Social Science Research Network', redirect = 'SSRN (identifier)', q = 'Q7550801', label = 'SSRN', prefix = '//ssrn.com/abstract=', -- protocol-relative tested 2013-09-04 COinS = 'pre', -- use prefix value encode = true, separator = '&nbsp;', id_limit = 5200000, custom_access = 'ssrn-access', }, ['S2CID'] = { parameters = {'s2cid', 'S2CID'}, link = 'Semantic Scholar', redirect = 'S2CID (identifier)', q = 'Q22908627', label = 'S2CID', prefix = 'https://api.semanticscholar.org/CorpusID:', COinS = 'pre', -- use prefix value encode = false, separator = '&nbsp;', id_limit = 276000000, custom_access = 's2cid-access', }, ['USENETID'] = { parameters = {'message-id'}, link = 'Usenet', redirect = 'Usenet (identifier)', q = 'Q193162', label = 'Usenet:', prefix = 'news:', encode = false, COinS = 'pre', -- use prefix value separator = '&nbsp;', }, ['ZBL'] = { parameters = {'zbl', 'ZBL' }, link = 'Zentralblatt MATH', redirect = 'Zbl (identifier)', q = 'Q190269', label = 'Zbl', prefix = '//zbmath.org/?format=complete&q=an:', COinS = 'pre', -- use prefix value encode = true, separator = '&nbsp;', }, } --[[--------------------------< E X P O R T S >--------------------------------- ]] return { use_identifier_redirects = false, -- when true use redirect name for identifier label links; always true at en.wiki local_lang_cat_enable = false; -- when true categorizes pages where |language=<local wiki's language>; always false at en.wiki date_name_auto_xlate_enable = false; -- when true translates English month-names to the local-wiki's language month names; always false at en.wiki date_digit_auto_xlate_enable = false; -- when true translates Western date digit to the local-wiki's language digits (date_names['local_digits']); always false at en.wiki -- global_df = get_date_format (), -- tables and variables created when this module is loaded global_df = 'dmy-all', punct_skip = build_skip_table (punct_skip, punct_meta_params), url_skip = build_skip_table (url_skip, url_meta_params), aliases = aliases, special_case_translation = special_case_translation, date_names = date_names, err_msg_supl = err_msg_supl, error_conditions = error_conditions, editor_markup_patterns = editor_markup_patterns, et_al_patterns = et_al_patterns, id_handlers = id_handlers, keywords_lists = keywords_lists, keywords_xlate = keywords_xlate, stripmarkers=stripmarkers, invisible_chars = invisible_chars, invisible_defs = invisible_defs, indic_script = indic_script, emoji = emoji, local_lang_cat_enable = local_lang_cat_enable, maint_cats = maint_cats, messages = messages, presentation = presentation, prop_cats = prop_cats, script_lang_codes = script_lang_codes, lang_code_remap = lang_code_remap, lang_name_remap = lang_name_remap, this_wiki_code = this_wiki_code, title_types = title_types, uncategorized_namespaces = uncategorized_namespaces, uncategorized_subpages = uncategorized_subpages, templates_using_volume = templates_using_volume, templates_using_issue = templates_using_issue, templates_not_using_page = templates_not_using_page, vol_iss_pg_patterns = vol_iss_pg_patterns, inter_wiki_map = inter_wiki_map, mw_languages_by_tag_t = mw_languages_by_tag_t, mw_languages_by_name_t = mw_languages_by_name_t, citation_class_map_t = citation_class_map_t, } haetj0gg7s4pjitwcl1ouwc7elgl74x 0 385067 7200319 7081405 2026-07-23T12:45:37Z Svencapoeira 67038 7200319 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel |nimi = ''Agaricomycetes'' | pilt = Võrk-kivipuravik1.png | pildi_laius = 250px | värvus = seened | pildi_seletus = [[Võrk-kivipuravik]] (''Boletus reticulatus'') | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = [[Paaristuumsed]] ''Dikarya'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''Agaricomycotina'' | alamhõimkonna_autor = Doweld (2001) | klass = '''''Agaricomycetes''''' }} '''''Agaricomycetes''''' on [[Kandseened|kandseente]] hõimkonna alamhõimkonda ''[[Agaricomycotina]]'' kuuluv [[Seened|seente]] [[Klass (bioloogia)|klass]]. Sellesse kuuluvad [[alamklass]]id: *''[[Agaricomycetidae]]'' *''[[Auriculariomycetidae]]'' *''[[Phallomycetidae]]'' ==Määramata alamklassidega seltse== * ''Cantharellales'' – [[kukeseenelaadsed]] * ''[[Corticiales]]'' * ''[[Gloeophyllales]]'' * ''Hymenochaetales'' – [[taelikulaadsed]] * ''[[Jaapiales]]'' * ''Polyporales'' – [[torikulaadsed]] * ''Russulales'' – [[pilvikulaadsed]] * ''[[Sebacinales]]'' * ''[[Stereopsidales]]'' * ''Thelephorales'' – [[lehternahkiselaadsed]] * ''[[Trechisporales]]'' ==Määramata alamklassidega perekondi== * ''[[Loreleia]]'' * ''[[Odonticium]]'' * ''[[Repetobasidium]]'' [[Kategooria:Agaricomycetes| ]] l4bm1t1f2lbyj491ez0u7eh9gfgzw26 0 386420 7200503 7196915 2026-07-23T19:42:42Z ~2026-34651-55 231505 7200503 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Lennujaam|number=65|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=64|järgmine liin=66|järgmine=66 (Tallinna bussiliin)|eelmine=64 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b]|uuendus=23. juuli 2026|pilt=TLT MAN Lion's City LE 3429 16-09-2022.jpg|läbi=Lasnamäe|avati=*2002 *2026|suleti=2024}} [[Fail:MRP 043.JPG|thumb|Buss 65 [[Linnamäe tee|Linnamäe]] – [[Mustakivi tee]] ristmikul]] '''Tallinna bussiliin 65''' oli [[Lasnamäe]] siseliin, mis ühendas põhjaasumeid lõunaasumitega. Bussiliin avati [[2002]]. aasta novembris, kuna [[Kuristiku]] ja [[Katleri]] asumi elanikel polnud võimalust sõita otse [[Ülemiste]]le ning selleks tuli teha ebamugavaid ümberistumisi (bussiga [[60 (Tallinna bussiliin)|60]] või [[63 (Tallinna bussiliin)|63]] [[Kärberi tänav]]ani, seal tuli ümber istuda bussile [[58 (Tallinna bussiliin)|58]] ja lõpuks [[Majaka tänav]]al tuli istuda ümber liiniile [[7 (Tallinna bussiliin)|7]]). Bussiliini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liin töötas iga päev: tööpäeviti oli intervall 45 minutit, puhkepäevadel ja riigipühadel oli intervall üks tund. Kuna liin läbis [[Ülemiste liiklussõlm|Ülemiste ristmikku]], siis sõltus sõiduaeg tipptundidel [[Liiklusummik|liiklusummikutest]], kuid graafiku järgi oli sõit mõlemas suunas lõpp-peatusest lõpp-peatuseni arvestuslikult 106 minutit. Alates liini käikuminekust on marsruuti muudetud kuus korda, viimane muudatus oli pärast [[Smuuli viadukt|Smuuli viadukti]] avamist. Bussiliiniga 65 oli võimalik sõita [[Lasnamäe Centrum]]isse, [[Priisle turg|Priisle turule]], [[Tondiraba jäähall]]i, [[Lasnamäe Muusikakool]]i, [[Põhja_Politseiprefektuur#Ida_politseiosakond|Põhja Politseiprefektuur]]i, [[AS Eolane Tallinn|Elcoteq-Ericcson tehasesse]], [[Suur-Sõjamäe tänav]]ale, [[Ülemiste City|Ülemiste Citysse]], [[Ülemiste keskus|Ülemiste kaubanduskeskus]]se ja [[Tallinna Lennujaam|lennujaama]]. Bussiliin suleti 21. oktoobril 2024 == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/65/a-b Bussi nr 65 sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] e6l0krvrldwhghxgsr8yxeulv2i5a4m 0 387704 7200702 7200296 2026-07-24T09:49:01Z Robert Treufeldt 9117 7200702 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Naissaare Church.jpg|pisi|Naissaare kirik]] '''Naissaare uus Maarja kirik''' on [[kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Naissaar]]e [[Lõunaküla]]s [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]. Kirik on arvele võetud [[ehitismälestis]]ena. == Ajalugu == [[Naissaare vana Maarja kirik|Vana Maarja kirik]] põletati veebruaris 1918 maha ning seda enam ei taastatud. Uue kiriku ehitamist alustati 1934. aastal [[Karl Treumann]]i 1933. aasta projekti järgi ja pühitseti sisse 11. septembril 1938.<ref>{{Kultuurimälestis|2651}}</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude kolmanda okupatsiooni]] ajal kasutati kirikut heinaküünina.<ref>Anneliis Aunapuu. [https://web.archive.org/web/20160629113124/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/imeline-lugu-kadunud-maailmast?id=65793940 "Imeline lugu kadunud maailmast"]. eestielu.delfi.ee, 12. märts 2013</ref> Kirik taaspühitseti [[19. august]]il [[2018]]. Vaimulikku osa toimetasid [[EELK peapiiskop|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop]] [[Urmas Viilma]] ja [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus]]e õpetaja [[Patrik Göransson]]. Kõrgete külalistena osalesid pühitsemisel [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Rootsi kroonprintsess Victoria]] abikaasaga ning neid saatnud [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] abikaasaga. Hiljem ehk aastatel 2019–2020 on parandatud ja uuendatud pikihoone vooderdust. ==Pildid== <gallery> Naissaare kirik.jpg|Naissaare kirik 2011. aastal Naissaare Church, 2016.jpg|Naissaare kirik 2016. aastal Naissaare kiriku sisevaade 2020 01.jpg|Naissaare kiriku sisevaade 2020. aastal </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Naissaar Church}} * {{Kultuurimälestis|2651}} * [http://www.monica.ee/naissaare-maarja-kirik Naissaare Maarja kirik] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/paevasuda-paevasuda-naissaare-kirik PÄEVASÜDA. Naissaare kirik] [[Kategooria:Naissaar]] [[Kategooria:Harjumaa kirikud]] [[Kategooria:Harju maakonna kirikud]] [[Kategooria:Harju maakonna kultuurimälestised]] {{koord|NS=59.5404356744|EW=24.529523154|type=landmark|region=EE}} 1b0cowzi9at5h1h07nxolo7wbidn3ku 0 409800 7200361 6383892 2026-07-23T14:19:16Z Taurus404 80079 7200361 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RK Raivo Põldaru.jpg|pisi|Raivo Põldaru (2015)]] '''Raivo Põldaru''' (sündinud [[29. mai]]l [[1951]] [[Põltsamaa]]l) on eesti õpetaja, koolijuht ja poliitik. Ta lõpetas aastal [[1969]] [[Põltsamaa Keskkool]]i ja aastal [[1974]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikateaduskonna]] matemaatik-matemaatikaõpetaja kvalifikatsiooniga. Ta töötas aastatel [[1974]]–[[1975]] [[Põltsamaa Keskkool]]is matemaatikaõpetajana. Uuesti töötas ta pedagoogina aastatel [[1999]]–[[2004]] ja [[2006]]–[[2010]] Saduküla põhikooli direktorina ning aastatel [[2010]]–[[2013]] Saduküla Lasteaed-Algkooli direktorina. Ta oli aastatel [[2004]]–[[2006]] [[Puurmani Gümnaasium]]i direktor. Aastatel [[1975]]–[[1976]] oli ta [[ELKNÜ Jõgeva Rajooni Komitee]] kooliosakonna juhataja ja aastatel [[1976]]–[[1977]] II sekretär. Aastatel [[1977]]–[[1979]] töötas ta [[EKP Jõgeva Rajoonikomitee]]s. Aastatel [[1981]]–[[1983]] töötas ta teeninduskombinaadis "Jõgeva" direktori asetäitjana maateeninduse alal ning aastatel [[1984]]–[[1999]] Jõgeva Valvekeskuse direktorina. Ta oli aastatel 2000–2019 [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]], hilisema nimega [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liige. Ta on olnud erakonna juhatuse liige ja aseesimees. Ta oli aastatel [[2005]]–[[2009]] ja [[2011]]–[[2013]] [[Puurmani vald|Puurmani vallavolikogu]] liige. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridades [[Riigikogu|Riigikokku]] ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks. Põldaru kuulub aastast 2019 [[Isamaa (erakond)|erakonda Isamaa]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]], kogus 40 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 23. juuli 2026}}</ref> ==Isiklikku== Ta on abielus ning on ühe poja ja ühe tütre isa. Tema huvialad on reisimine ja mälumäng. ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=447776 "Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee siseasjade osakonna juures asuva ametkonnavälise valvejaoskonna Ülem Raivo Põldaru tööpostil". Foto: Ardi Kivimets, november 1985. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi kogu] {{JÄRJESTA:Põldaru, Raivo}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] imdzy4kpgdtxsml36trej2s7nwmasdu 7200362 7200361 2026-07-23T14:19:29Z Taurus404 80079 7200362 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RK Raivo Põldaru.jpg|pisi|Raivo Põldaru (2015)]] '''Raivo Põldaru''' (sündinud [[29. mai]]l [[1951]] [[Põltsamaa]]l) on eesti õpetaja, koolijuht ja poliitik. Ta lõpetas aastal [[1969]] [[Põltsamaa Keskkool]]i ja aastal [[1974]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikateaduskonna]] matemaatik-matemaatikaõpetaja kvalifikatsiooniga. Ta töötas aastatel [[1974]]–[[1975]] [[Põltsamaa Keskkool]]is matemaatikaõpetajana. Uuesti töötas ta pedagoogina aastatel [[1999]]–[[2004]] ja [[2006]]–[[2010]] Saduküla põhikooli direktorina ning aastatel [[2010]]–[[2013]] Saduküla Lasteaed-Algkooli direktorina. Ta oli aastatel [[2004]]–[[2006]] [[Puurmani Gümnaasium]]i direktor. Aastatel [[1975]]–[[1976]] oli ta [[ELKNÜ Jõgeva Rajooni Komitee]] kooliosakonna juhataja ja aastatel [[1976]]–[[1977]] II sekretär. Aastatel [[1977]]–[[1979]] töötas ta [[EKP Jõgeva Rajoonikomitee]]s. Aastatel [[1981]]–[[1983]] töötas ta teeninduskombinaadis "Jõgeva" direktori asetäitjana maateeninduse alal ning aastatel [[1984]]–[[1999]] Jõgeva Valvekeskuse direktorina. Ta oli aastatel 2000–2019 [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]], hilisema nimega [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liige. Ta on olnud erakonna juhatuse liige ja aseesimees. Ta oli aastatel [[2005]]–[[2009]] ja [[2011]]–[[2013]] [[Puurmani vald|Puurmani vallavolikogu]] liige. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridades [[Riigikogu|Riigikokku]] ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks. Põldaru kuulub aastast 2019 [[Isamaa (erakond)|erakonda Isamaa]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]], kogus 40 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 23. juuli 2026}}</ref> ==Isiklikku== Ta on abielus ning on ühe poja ja ühe tütre isa. Tema huvialad on reisimine ja mälumäng. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=447776 "Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee siseasjade osakonna juures asuva ametkonnavälise valvejaoskonna Ülem Raivo Põldaru tööpostil". Foto: Ardi Kivimets, november 1985. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiivi kogu] {{JÄRJESTA:Põldaru, Raivo}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] nlpwh25me88yw95pdcxxuvwpirf4wtf 3 410917 7200454 7200171 2026-07-23T18:06:50Z Pikne 13803 7200454 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Taurus404! Palun ära võta artiklitest olemasolevat sisu ja viiteid välja.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 22. juuli 2015, kell 10:31 (EEST) ---- Vikipeedia artiklid tuleb ise koostada; teiste loodud teksti ei tohi kopeerida. Kosmeetilistest muudatustest ei piisa. Kas kõik hiljuti tehtud artiklid on kuskilt kopeeritud? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. mai 2016, kell 00:14 (EEST) <br/>- Ei, kindlasti mitte. Välisministeerium andis loa oma veebilehe teksti kasutamiseks, veelgi enam, nad usuvad et selle info Vikipeedias kajastamine on isegi hea. "Kopeerinud" olen ma vaid teksti leheküljel [[Eesti ja Afganistani suhted]]. --Jaan 4. mai, kell 11:33 (EEST) ---- Ole hea, vaata märkuseid sinu koostatud artiklite [[Rumi Seldžukkide sultanaat]] ja [[Manzikerti lahing]] arutelulehel. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FF:6480:FC08:A262:AAE4:CC7C|2001:7D0:87FF:6480:FC08:A262:AAE4:CC7C]] 3. september 2016, kell 15:38 (EEST) <br/> - Jah, tänan viite eest! Proovin hetkel seda raamatut leida. Kui teil endal peaks raamatut ja aega olema, võite ise nimesid artiklites muuta. -Taurus404 ---- "Ngô Đình Diệm" on ikka õige, mitte "Ngo Dinh Diem". Inglise viki järgi ei saa alati vaadata.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. detsember 2016, kell 17:57 (EET) == Infokastid == Tere! [[Mall:Infokast]] on abimall teiste mallide tegemiseks. Reeglina ei tuleks seda lisada otse artiklitesse. Näiteks, kui tahad, et artiklites [[Vana Tallinn]], [[Martini]] jne oleks umbes selline tabel nagu inglise vikis, siis tuleks kõigepealt teha vastav mall, näiteks lehele [[Mall:Infokast jook]]. Siis on tagatud, et samaliigiliste artiklite infokastides kasutatakse samu välju ning artiklid on omavahel paremini võrreldavad. Pikne 22. august 2018, kell 23:40 (EEST) ---- Juhin tähelepanu, et allikaviited on ainult viitele eelneva info tõendamiseks. Näiteks artiklis [[Cornelius A. Smith]] on praegu esimese lause taga seitse viidet, millest osa on eksitavad, sest ei tõenda eelnevat infot. Samuti, harilikult võiks ühe infokillu kohta piisata ühest viitest võimalikult autoriteetsele allikale, kuna asjatud lisaviited teevad artikli raskemini loetavaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. jaanuar 2020, kell 17:53 (EET) ---- [[Alma mater]] ei ole igasugune haridusasutus. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 16:33 (EET) == Ametikohad == Ma saan aru, et paned pealkirjad inglise viki järgi, aga selle põhjal tundub ikkagi üsna suvaline, millal on pealkirja järgu tegu loendiga ja millal artikliga ametikohast. Minu meelest võiks eelistatult olla ühtviisi artikkel iga riigi- ja valitsusjuhi ametikohast ning vajadusel lisaks eraldi mahukam loend. Mõne varasema lühema loendi võiks siis ehk ametikoha nimetuse järgi ümber nimetada ja vormistada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. aprill 2020, kell 15:04 (EEST) == Meelis ja Vjatško == Tere! Lisasid [[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel]] artiklisse lause skulptuuri inspiratsiooniallika kohta. Kust see info pärineb? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 19. november 2020, kell 14:16 (EET) <br/>––Tervist, info pärineb 19. novembri Postimehest. Kui see liiga ebakindel on, võib laused artiklist eemaldada. --[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] ([[Kasutaja arutelu:Taurus404|Taurus404]]) 20. november 2020, kell 09.08 (EET) :Ma selle pärast küsisin, et viidet polnud juures ja guugeldamine midagi ei andnud. Lisasin nüüd sinna viite Postimehele. Kui sa tead, mis pealkirjaga ja kelle kirjutatud artiklis see täpsemalt oli, siis oleks hea see ka lisada, et huvilistel oleks kergem seda leida. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. november 2020, kell 18:19 (EET) ==Muutuja PAGENAME== Muutuja "PAGENAME" on eelkõige mallide koodis kasutamiseks. Artiklis teeb see koodist arusaamise üsna ilmaasjata keerulisemaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. aprill 2021, kell 17:56 (EEST) <br/>––Kas ma olen seda kasutanud mujal kui mallis? --[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] ([[Kasutaja arutelu:Taurus404|Taurus404]]) 29. aprill 2021, kell 20.32 (EET) : Ma pean silmas kasutusi artikli koodis, sh malli väljade täitmisel, näiteks artiklis [[Mauser C96]]. Kui PAGENAME kasutada, siis peaks see ennem olema malli koodis lehel [[Mall:Infokast relv]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. aprill 2021, kell 20:48 (EEST) :: Kui kasutad seda selleks, et malli oleks lihtsam artiklisse kopeerida, siis võib <nowiki>{{PAGENAME}} asemel kirjutada {{subst:PAGENAME}}</nowiki>. Sedasi asendatakse PAGENAME salvestamisel artikli pealkirjaga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2021, kell 14:18 (EEST) :::Tänud! [[Kasutaja arutelu:Taurus404|Taurus404]] 9. juuli 2021, kell 14:24 (EEST) :::: Paljudes infokasti mallides on nii, et nime parameetrit ära jättes kasutatakse nimena artikli pealkirja ehk PAGENAME-i. Nagu siin: [[Eri:Erin/5927964]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 9. juuli 2021, kell 17:16 (EEST) :: Ma kordan seda märkust seoses uute artiklitega jalgpallikoondislaste kohta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. juuni 2024, kell 22:04 (EEST) ---- Sulgudega ümbersuunamisi nagu [[M1917 (vintpüss)]] reeglina pole tarvis teha. Mõned sellised on jäänud alles teisaldamise järel, kui linke pole parandatud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. mai 2021, kell 16:37 (EEST) == Täpsustusega lingid == Ära jäta linkides sulgudesse täpsustus, kui puudub samanimeline artikkel. Kui lisad artiklisse sulgudes oleva täpsustusega lingi, peab see olema leitav põhiartiklis, milleks on sageli täpsustusleht.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 22. september 2022, kell 17:30 (EEST) == Update request == Hello. Can you update the article [[Iraani standardaeg]]? On 21 September 2022, Iran abolished daylight saving time (DST) and will observe standard time year-round. Source: {{cite web|url=https://livingintehran.com/2022/09/21/daylight-saving-time-ends-in-iran/|date=21 September 2022|title=Daylight Saving Time Ends in Iran|website=Livingintehran.com}} The English version of this article is updated. Yours sincerely, [[Eri:Kaastöö/31.200.19.137|31.200.19.137]] 29. september 2022, kell 10:43 (EEST) ---- Tõlkida tuleb ka välislinkide juures olevad kommentaarid, mis pole võõrkeelsed pealkirjad ega nimed, näiteks artiklites [[Godzilla (film 1954)]] ja [[Troopiline torm Linda (1997)]]. Kordan ka varasemat märkust malli {{tl|Infokast}} kohta: see mall pole mõeldud otse artiklites kasutamiseks. Seda abimalli tuleks kasutada temaatilise infokasti tegemisel, näiteks mallis {{tl|Infokast orkaan}} ja artiklis tuleks siis siis kasutada temaatilist malli. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. november 2022, kell 20:59 (EET) ---- Inglise aadlike nimede kohta: oleme harilikult kirjutanud tiitli komaga, kuna seda võib pidada nime osaks ning järgarvu sõnaga (vt [[Arutelu:Alexander Duff, esimene Fife'i hertsog]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. jaanuar 2023, kell 16:22 (EET) :Selge, tänan täpsustamast [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] ([[Kasutaja arutelu:Taurus404|arutelu]]) 22. jaanuar 2023, kell 17:32 (EET) :: See märkus käis eeskätt inglise aadlike kohta. Teiste aadlike puhul on asi kahtlasem, nende puhul võiks vist tiitli ikkagi tavapärase täpsustusena sulgudesse kirjutada. Vt ka [[Arutelu:Alessandro Farnese, Parma hertsog]]. :: Kuna tiitlid ei ole ametid, siis need ei sobi infokastis ameti lahtrisse (ei käi kokku ametiajaga). Tõstin näiteks artiklis [[François, Guise'i hertsog]] tiitlid esialgu infokastist artikli lõppu teise malli. [[Mall:Infokast ametikoht]] ka ei sobi hästi tiitli jaoks (tiitlil on kandjad, mitte täitjad jne). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. veebruar 2023, kell 21:58 (EET) :::Nojah, võiks saada kuidagi sõna "ametiaeg" ära muuta, siis sobiks paremini. [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] ([[Kasutaja arutelu:Taurus404|arutelu]]) 6. veebruar 2023, kell 23:36 (EET) == Viited == Tere ja aitäh, et kandideerimise info lisamisega tegeled. Ainult, et pane sinna järgi viide allikale ka ikka, et lugeja saaks infot kergesti lähemalt vaadata ja kontrollida. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. märts 2023, kell 22:07 (EET) == Kommentaar == Teed juba pikemat aega head kaastööd teemadel, millest ma tahaksin emakeeles lugeda. Aitäh! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. veebruar 2025, kell 00:10 (EET) == Lingid == Sulgudega linki (näiteks <nowiki>[[Komatsu (Ishikawa)]]</nowiki> ei tohi teha, kui pole sulgudeta märksõna (näiteks [[Komatsu]]). Lingid täpsustatakse siis, kui põhimärksõna on paigas. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2025, kell 22:52 (EEST) :Ei mõista. [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] ([[Kasutaja arutelu:Taurus404|arutelu]]) 27. august 2025, kell 22:59 (EEST) ::Kui sõnal on mitu tähendust, siis tuleb teha täpsustusleht või täpsustusmärkus. Kui seda ei ole, siis ei tohi lingis pealkirja täpsustada. ::Kui lingis on lihtsalt [[Komatsu]] ja Sa parandad selle lihtsalt omamoodi ära, siis ei saa keegi teada, et ettevõtte kohta tuleb kirjutada [[Komatsu Limited]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2025, kell 23:19 (EEST) :::Sellest on juttu ka ülalpool jaotises "Täpsustusega lingid". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2025, kell 23:21 (EEST) Ja linki ära võtta ei tohi, nagu Sa tegid artiklis [[Õhukott]]. Tuleb leida lahendus. Ma nä9itan ühe võimaluse ette, ja kui Sa ei tea kuidas teha, siis küsi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2025, kell 23:19 (EEST) ---- Sõnad "riik", "impeerium" vmt on ajalooliste riikide nimedes alati kindlam kirjutada väikese tähega. Suurt tähte on mõeldav kasutada siis, kui tegu on üheselt ametliku nimega või selle tõlkega, aga selliselt kirjutatud ajalooliste riikide nimed enamasti ei ole ametlikud. Väike täht seejuures on õige ka siis, kui tegu on ametliku nimega. Palun kirjuta Iraani provintside nimed nii nagu artiklis [[Iraan]] näidatud. Muid nimesid saab kontrollida KNAB-ist, EKI teatmikust, mingil määral on abiks [https://geonames.nga.mil/geonames/GeographicNamesSearch/ GNS]. Vt ka [https://teatmik.eki.ee/teatmik/parsia-nimed/]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2026, kell 21:28 (EEST) :Isiklikult pooldan kõigi riikide nimede läbivalt suure tähega kirjutamist. Vähemtuntud riikidel ei ole muidugi ametlikku tõlget olemas. Väike täht on paralleelselt õige, nõustun. :Iraani märkuse panen kõrva taha, kuigi tihti on kirjutades lihtsam nt "ā" asemel lihtsalt "a" kirjutada. Lisaks keegi neid kriipsuga täishäälikuid ju kirjutades päriselt niikuinii ei kasuta. [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] ([[Kasutaja arutelu:Taurus404|arutelu]]) 23. juuli 2026, kell 11:20 (EEST) :: Eesti keele reeglid minu teada ei näe riiginimede puhul läbiva esisuurtähe kasutamiseks ette muud põhjust kui ametlikkuse näitamine. Mitte lihtsalt ametlikku tõlget ei ole, vaid sageli pole üldse mingit kindlat ametlikku nimekuju. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. juuli 2026, kell 21:05 (EEST) mf4rr9j0z3ebs3xyzwgqjjq2n2wqwku 0 421171 7200722 6952840 2026-07-24T10:58:58Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Città metropolitana di Torino]] ümbersuunamise [[Torino suurlinnapiirkond]] asemele 6952840 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Città metropolitana di Torino | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = Città metropolitana di Torino - Stemma.svg | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Torino]] | asendikaardi_pilt = Torino in Italy (2018).svg | osm = pind }} '''Città metropolitana di Torino''' on 2. järgu haldusüksus (''[[città metropolitana]]'') Itaalias [[Piemonte]] maakonnas. See moodustati endise [[Torino provints]]i asemele. See hakkas toimima alates [[2015]]. aasta [[1. jaanuar]]ist.<ref>[http://www.ilsole24ore.com/art/notizie/2014-04-03/addio-vecchie-provice-e-legge-ddl-delrio-144336.shtml?uuid=ABRoQ37 Addio alle vecchie Province, è legge il Ddl Delrio. Forza Italia: è un golpe]. [[Il Sole 24 Ore]], 3. aprill 2014. Vaadatud 7.11.2015 (itaalia keeles).</ref> Piirneb põhjas [[Valle d'Aosta]]ga, idas [[Biella provints|Biella]], [[Vercelli provints|Vercelli]], [[Alessandria provints|Alessandria]] ja [[Asti provints]]iga, lõunas [[Cuneo provints]]iga ning läänes [[Prantsusmaa]]ga. ==Haldusjaotus== [[pilt:Sacro Monte Belmonte panorama.jpg|[[Sacro Monte di Belmonte]]|pisi]] [[pilt:Torino - Palazzo Reale - 1.jpg|[[Palazzo Reale di Torino|Torino kuningapalee]]|pisi]] [[pilt:Reggia Venaria Reale-IMG 1882.JPG|[[Reggia di Venaria Reale]]|pisi]] [[pilt:Novalesa_Sant_Eldrado-2.jpg|<!-- Vita di Sant'Eldrado affrescata nell'omonima cappella nel parco dell'[[Abbazia di Novalesa]] nell'XI secolo -->|pisi]] [[pilt:Abbazia Novalesa 003.JPG|<!-- Chiostro dell'[[Abbazia di Novalesa]] -->|pisi]] Città metropolitana di Torino jaguneb 316 [[vald (Itaalia)|vallaks]]: {{veergude loend|laius=12em| * [[Agliè]] * [[Airasca]] * [[Ala di Stura]] * [[Albiano d'Ivrea]] * [[Alice Superiore]] * [[Almese]] * [[Alpette]] * [[Alpignano]] * [[Andezeno]] * [[Andrate]] * [[Angrogna]] * [[Arignano]] * [[Avigliana]] * [[Azeglio (Itaalia)|Azeglio]] * [[Bairo]] * [[Balangero]] * [[Baldissero Canavese]] * [[Baldissero Torinese]] * [[Balme]] * [[Banchette]] * [[Barbania]] * [[Bardonecchia]] * [[Barone Canavese]] * [[Beinasco]] * [[Bibiana (Itaalia)|Bibiana]] * [[Bobbio Pellice]] * [[Bollengo]] * [[Borgaro Torinese]] * [[Borgiallo]] * [[Borgofranco d'Ivrea]] * [[Borgomasino]] * [[Borgone Susa]] * [[Bosconero]] * [[Brandizzo]] * [[Bricherasio]] * [[Brosso]] * [[Brozolo]] * [[Bruino]] * [[Brusasco]] * [[Bruzolo]] * [[Buriasco]] * [[Burolo]] * [[Busano]] * [[Bussoleno]] * [[Buttigliera Alta]] * [[Cafasse]] * [[Caluso]] * [[Cambiano]] * [[Campiglione-Fenile]] * [[Candia Canavese]] * [[Candiolo]] * [[Canischio]] * [[Cantalupa]] * [[Cantoira]] * [[Caprie]] * [[Caravino]] * [[Carema]] * [[Carignano (Itaalia)|Carignano]] * [[Carmagnola]] * [[Casalborgone]] * [[Cascinette d'Ivrea]] * [[Caselette]] * [[Caselle Torinese]] * [[Castagneto Po]] * [[Castagnole Piemonte]] * [[Castellamonte]] * [[Castelnuovo Nigra]] * [[Castiglione Torinese]] * [[Cavagnolo]] * [[Cavour (Itaalia)|Cavour]] * [[Cercenasco]] * [[Ceres (Itaalia)|Ceres]] * [[Ceresole Reale]] * [[Cesana Torinese]] * [[Chialamberto]] * [[Chianocco]] * [[Chiaverano]] * [[Chieri]] * [[Chiesanuova (Itaalia)|Chiesanuova]] * [[Chiomonte]] * [[Chiusa di San Michele]] * [[Chivasso]] * [[Ciconio]] * [[Cintano]] * [[Cinzano]] * [[Ciriè]] * [[Claviere]] * [[Coassolo Torinese]] * [[Coazze]] * [[Collegno]] * [[Colleretto Castelnuovo]] * [[Colleretto Giacosa]] * [[Condove]] * [[Corio]] * [[Cossano Canavese]] * [[Cuceglio]] * [[Cumiana]] * [[Cuorgnè]] * [[Druento]] * [[Exilles]] * [[Favria]] * [[Feletto]] * [[Fenestrelle]] * [[Fiano]] * [[Fiorano Canavese]] * [[Foglizzo]] * [[Forno Canavese]] * [[Frassinetto]] * [[Front (Itaalia)|Front]] * [[Frossasco]] * [[Garzigliana]] * [[Gassino Torinese]] * [[Germagnano]] * [[Giaglione]] * [[Giaveno]] * [[Givoletto]] * [[Gravere]] * [[Groscavallo]] * [[Grosso (Itaalia)|Grosso]] * [[Grugliasco]] * [[Ingria (Itaalia)|Ingria]] * [[Inverso Pinasca]] * [[Isolabella]] * [[Issiglio]] * [[Ivrea]] * [[La Cassa]] * [[La Loggia]] * [[Lanzo Torinese]] * [[Lauriano]] * [[Leini vald]] * [[Lemie]] * [[Lessolo]] * [[Levone]] * [[Locana]] * [[Lombardore]] * [[Lombriasco]] * [[Loranzè]] * [[Lugnacco]] * [[Luserna San Giovanni]] * [[Lusernetta]] * [[Lusigliè]] * [[Macello (Itaalia)|Macello]] * [[Maglione]] * [[Mappano]] * [[Marentino]] * [[Massello (Itaalia)|Massello]] * [[Mathi]] * [[Mattie]] * [[Mazzè]] * [[Meana di Susa]] * [[Mercenasco]] * [[Meugliano]] * [[Mezzenile]] * [[Mombello di Torino]] * [[Mompantero]] * [[Monastero di Lanzo]] * [[Moncalieri]] * [[Moncenisio]] * [[Montaldo Torinese]] * [[Montalenghe]] * [[Montalto Dora]] * [[Montanaro]] * [[Monteu da Po]] * [[Moriondo Torinese]] * [[Nichelino]] * [[Noasca]] * [[Nole]] * [[Nomaglio]] * [[None (Itaalia)|None]] * [[Novalesa]] * [[Oglianico]] * [[Orbassano]] * [[Orio Canavese]] * [[Osasco (Itaalia)|Osasco]] * [[Osasio]] * [[Oulx]] * [[Ozegna]] * [[Palazzo Canavese]] * [[Pancalieri]] * [[Parella]] * [[Pavarolo]] * [[Pavone Canavese]] * [[Pecco]] * [[Pecetto Torinese]] * [[Perosa Argentina]] * [[Perosa Canavese]] * [[Perrero]] * [[Pertusio]] * [[Pessinetto]] * [[Pianezza]] * [[Pinasca]] * [[Pinerolo]] * [[Pino Torinese]] * [[Piobesi Torinese]] * [[Piossasco]] * [[Piscina (Itaalia)|Piscina]] * [[Piverone]] * [[Poirino]] * [[Pomaretto]] * [[Pont-Canavese]] * [[Porte (Itaalia)|Porte]] * [[Pragelato]] * [[Prali]] * [[Pralormo]] * [[Pramollo]] * [[Prarostino]] * [[Prascorsano]] * [[Pratiglione]] * [[Quagliuzzo]] * [[Quassolo]] * [[Quincinetto]] * [[Reano]] * [[Ribordone]] * [[Riva presso Chieri]] * [[Rivalba]] * [[Rivalta di Torino]] * [[Rivara]] * [[Rivarolo Canavese]] * [[Rivarossa]] * [[Rivoli]] * [[Robassomero]] * [[Rocca Canavese]] * [[Roletto]] * [[Romano Canavese]] * [[Ronco Canavese]] * [[Rondissone]] * [[Rorà (Itaalia)|Rorà]] * [[Rosta]] * [[Roure]] * [[Rubiana]] * [[Rueglio]] * [[Salassa]] * [[Salbertrand]] * [[Salerano Canavese]] * [[Salza di Pinerolo]] * [[Samone (Piemonte)|Samone]] * [[San Benigno Canavese]] * [[San Carlo Canavese]] * [[San Colombano Belmonte]] * [[San Didero]] * [[San Francesco al Campo]] * [[San Germano Chisone]] * [[San Gillio]] * [[San Giorgio Canavese]] * [[San Giorio di Susa]] * [[San Giusto Canavese]] * [[San Martino Canavese]] * [[San Maurizio Canavese]] * [[San Mauro Torinese]] * [[San Pietro Val Lemina]] * [[San Ponso]] * [[San Raffaele Cimena]] * [[San Sebastiano da Po]] * [[San Secondo di Pinerolo]] * [[Sangano]] * [[Sant'Ambrogio di Torino]] * [[Sant'Antonino di Susa]] * [[Santena]] * [[Sauze d'Oulx]] * [[Sauze di Cesana]] * [[Scalenghe]] * [[Scarmagno]] * [[Sciolze]] * [[Sestriere]] * [[Settimo Rottaro]] * [[Settimo Torinese]] * [[Settimo Vittone]] * [[Sparone]] * [[Strambinello]] * [[Strambino]] * [[Susa (Itaalia)|Susa]] * [[Tavagnasco]] * [[Torino]] * [[Torrazza Piemonte]] * [[Torre Canavese]] * [[Torre Pellice]] * [[Trana]] * [[Trausella]] * [[Traversella]] * [[Traves (Itaalia)|Traves]] * [[Trofarello]] * [[Usseaux]] * [[Usseglio]] * [[Vaie]] * [[Val della Torre]] * [[Valgioie]] * [[Vallo Torinese]] * [[Valperga (Itaalia)|Valperga]] * [[Valprato Soana]] * [[Varisella]] * [[Vauda Canavese]] * [[Venaria Reale]] * [[Venaus]] * [[Verolengo]] * [[Verrua Savoia]] * [[Vestignè]] * [[Vialfrè]] * [[Vico Canavese]] * [[Vidracco]] * [[Vigone]] * [[Villafranca Piemonte]] * [[Villanova Canavese]] * [[Villar Dora]] * [[Villar Focchiardo]] * [[Villar Pellice]] * [[Villar Perosa]] * [[Villarbasse]] * [[Villareggia]] * [[Villastellone]] * [[Vinovo]] * [[Virle Piemonte]] * [[Vische]] * [[Vistrorio]] * [[Viù vald|Viù]] * [[Volpiano]] * [[Volvera]] }} === Suurima elanike arvuga omavalitsusüksused === {| class="wikitable" style="text-align:right;" !style="background:#CCF"| Nr !style="background:#CCF"| Vapp !style="background:#CCF"| Vald<br />(''comune'') !style="background:#CCF"| Elanikke !style="background:#CCF"| Pindala<br />(km²)<ref>ISTATi andmed 2011. aasta seisuga</ref> !style="background:#CCCCFF"|[[Asustustihedus|Tihedus]] <br />(in/km²) !style="background:#CCCCFF"|[[Kõrgus merepinnast|Kõrgus]]<br />(m) |- ! 1 | [[pilt:Stemma di Torino (CoA of Turin).svg|center|30px]] |align="left"|[[Torino]] |898&nbsp;095 |130,01 |6925 |239 |- ! 2 | |align="left"|[[Moncalieri]] |56&nbsp;859 |47,53 |1196 |260 |- ! 3 | |align="left"|[[Collegno]] |50&nbsp;119 |18,10 |2765 |302 |- ! 4 | |align="left"|[[Rivoli]] |48&nbsp;758 |29,50 |1659 |352 |- ! 5 | |align="left"|[[Nichelino]] |48 386 |20,56 |2311 |229 |- ! 6 | |align="left"|[[Settimo Torinese]] |47 729 |32,37 |1452 |207 |- ! 7 | |align="left"|[[Grugliasco]] |38 034 |13,13 |2885 |293 |- ! 8 | |align="left"|[[Chieri]] |36 865 |54,20 |672 |376 |- ! 9 | |align="left"|[[Pinerolo]] |35 726 |50,34 |692 |305 |- ! 10 | |align="left"|[[Venaria Reale]] |34 334 |20,44 |1682 |262 |- |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.cittametropolitana.na.it/ Koduleht] <small>(''itaalia keeles'')</small> {{koord | NS = 45.066667 | EW = 7.7 | tüüp = adm2nd }} {{Piemonte-nav}} [[Kategooria:Itaalia geograafia|Torino, città metropolitana]] [[Kategooria:Piemonte provintsid|Torino, città metropolitana]] h27f04o80hqxbjxndbiw01hs6oy1byq 0 428988 7200728 6652249 2026-07-24T11:00:06Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Città metropolitana di Palermo]] ümbersuunamise [[Palermo suurlinnapiirkond]] asemele 6652249 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Città metropolitana di Palermo | nimi1_keel = | nimi1 = | pindala = 5009 | elanikke = 1253356 | elanikke_seis = 30.11.2018 | keskuse_nimi = [[Palermo]] | asendikaardi_pilt =Palermo in Italy.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Itaalias }} '''Città metropolitana di Palermo''' on 2. järgu haldusüksus (''[[città metropolitana]]'') Itaalias [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonnas]]. See moodustati endise [[Palermo provints]]i asemele. ==Haldusjaotus== Città metropolitana di Palermo jaguneb 82 omavalitsusüksuseks (''comuni''): {{veergude loend|laius=12em| * [[Alia (Itaalia)|Alia]] * [[Alimena]] * [[Aliminusa]] * [[Altavilla Milicia]] * [[Altofonte]] * [[Bagheria]] * [[Balestrate]] * [[Baucina]] * [[Belmonte Mezzagno]] * [[Bisacquino]] * [[Bolognetta]] * [[Bompietro]] * [[Borgetto]] * [[Caccamo]] * [[Caltavuturo]] * [[Campofelice di Fitalia]] * [[Campofelice di Roccella]] * [[Campofiorito]] * [[Camporeale]] * [[Capaci]] * [[Castelbuono]] * [[Casteldaccia]] * [[Castellana Sicula]] * [[Castronovo di Sicilia]] * [[Carini]] * [[Cefalà Diana]] * [[Cefalù]] * [[Cerda]] * [[Chiusa Sclafani]] * [[Ciminna]] * [[Cinisi]] * [[Collesano]] * [[Contessa Entellina]] * [[Corleone]] * [[Ficarazzi]] * [[Gangi]] * [[Geraci Siculo]] * [[Giardinello]] * [[Giuliana]] * [[Godrano]] * [[Gratteri]] * [[Isnello]] * [[Isola delle Femmine]] * [[Lascari]] * [[Lercara Friddi]] * [[Marineo]] * [[Mezzojuso]] * [[Misilmeri]] * [[Montelepre]] * [[Montemaggiore Belsito]] * [[Monreale]] * [[Palazzo Adriano]] * [[Palermo]] * [[Partinico]] * [[Petralia Soprana]] * [[Petralia Sottana]] * [[Piana degli Albanesi]] * [[Polizzi Generosa]] * [[Pollina]] * [[Prizzi]] * [[Roccamena]] * [[Roccapalumba]] * [[San Cipirello]] * [[San Giuseppe Jato]] * [[San Mauro Castelverde]] * [[Santa Cristina Gela]] * [[Santa Flavia]] * [[Sclafani Bagni]] * [[Sciara (Palermo)|Sciara]] * [[Scillato]] * [[Termini Imerese]] * [[Terrasini]] * [[Torretta (Itaalia)|Torretta]] * [[Trabia]] * [[Trappeto]] * [[Ustica]] * [[Valledolmo]] * [[Ventimiglia di Sicilia]] * [[Vicari]] * [[Villabate]] * [[Villafrati]] }} <gallery> pilt:Palazzo Gravina di Comitini.JPG|[[Palazzo Comitini]], haldushoone pilt:Golfo di Palermo (notte).jpg|Öine vaade [[Palermo laht|Palermo lahele]] pilt:Palermo-San-Giovanni-bjs-2.jpg|Palermo San Giovanni degli Eremiti pilt:MonrealeCathedral-pjt10.jpg|Monreale katedraal pilt:Palermo-San-Cataldo-bjs-1.jpg|Palermo San Cataldo pilt:Belmonte Mezzagno (PA) - chiesa madre del Santissimo Crocifisso.jpg|Belmonte Mezzagno pilt:Palermo-Zisa-bjs2007-01.jpg|Palermo Zisa pilt:Cefalulavatoio1.jpg|Cefalu Lavatoio pilt:Partinico.JPG|Partinico pilt:Isola delle Femmine by soleermetico.jpg|Isola delle Femmine pilt:Termini Imerese aquaduct.jpg|Termini Imerese aquaduct pilt:Solunto Tempel.jpg|Solunto Tempel pilt:Himera Viktoriatempel Detail.jpg|Himera pilt:Ustica village from the sea.jpg|Ustica </gallery> ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Metropolitan city of Palermo}} {{sitsiilia-nav}} [[Kategooria:Sitsiilia maakond]] c3hwmfi59gfnkzukxdfctejgta0qobk 1 428996 7200730 4365437 2026-07-24T11:00:06Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Arutelu:Città metropolitana di Palermo]] pealkirja [[Arutelu:Palermo suurlinnapiirkond]] alla 4365437 wikitext text/x-wiki Maakonna artiklis räägitakse Palermo provintsist ja selle kohta on eraldi artikkel. Ei jaksanud praegu rohkem süveneda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. veebruar 2016, kell 19:39 (EET) : Kasutaja, kes selle siin alustas, tegi eelnevalt algust sellega, et pani Palermo sisse [[Città metropolitana#Itaalia suurlinnad|Itaalia suurlinnade]] tabelisse, mis tekitas vajaduse kogu tabel täiendada (esimesed 10 seal olnud ''Città metropolitana''t olid suht kindlad, Itaalia Põhiseaduse § 114 järgi, teiste suhtes nii kindel ei ole).—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 19:17 (EET) lj2kif5xkjw5539wzq9l2tyhwea7n0b 0 456586 7200560 7182152 2026-07-23T21:21:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200560 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Tarkvara | nimi=OpenCV | kuvatõmmis=OpenCV logo black.svg|pildisuurus=180px | autor=[[Intel|Intel Corporation]], [[Willow Garage]], Itseez | väljalase = juuni 2000 | viimase väljalaske versioon = 3.2 | viimase väljalaske kuupäev = 23. detsember 2016 | viimase eelvaate versioon = 3.0.0 Beta | viimase eelvaate kuupäev = 11. november 2014<ref>{{netiviide | URL = http://opencv.org/downloads.html | Pealkiri = DOWNLOADS | Aeg = 23.12.2016 | Kasutatud = 03.01.2017 | Keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 15.01.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170115154240/http://opencv.org/downloads.html | url-olek = ei tööta }}</ref> | programmeerimiskeel = [[C (programmeerimiskeel)|C]]/[[C++]], [[Python (programmeerimiskeel)|Python]], [[Java]], [[MATLAB]] | operatsioonisüsteem = [[Android]], [[Linux]], [[MacOS]], [[Windows]] <ref name="opencv.org">{{netiviide | URL = http://opencv.org/about.html | Pealkiri = About | Kasutatud = 03.01.2017 | Keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 22.11.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161122061832/http://opencv.org/about.html | url-olek = ei tööta }}</ref> | suurus = ~200 MB | litsents = [[BSD-litsents]] | veebileht = [http://opencv.org/ opencv.org], [https://sourceforge.net/projects/opencvlibrary/ https://sourceforge.net/projects/opencvlibrary/] }} '''OpenCV''' ([[Inglise keel|inglise]] ''Open Source Computer Vision'') on [[avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] [[arvutinägemine|arvutinägemise]] ja [[masinõppimine|masinõppimise]] [[tarkvara]] [[teek]]. OpenCV loodi eesmärgiga luua ühine infrastruktuur arvutinägemise rakendustele ja [[masintaju]] kiirendamiseks kaubanduses.<ref name="opencv.org"/> ==Ajalugu== OpenCV loomist alustas [[Intel]]is [[Gary Bradski]] 1999. aastal. Eesmärgiks oli luua võimsamaid arvuteid, mis kasutaks arvutinägemise tehnoloogiat. Vadim Pisarevsky ühines Bradskiga, et juhtida [[Venemaa|Vene]] Inteli OpenCV tarkvara meeskonda. Aja jooksul vahetas OpenCV meeskond ettevõtteid ja uurimisvaldkondi. Mitmed meeskonnaliikmed suundusid tööle [[robootika]] valdkonnas tegutsevatesse firmadesse. Esimene [[Tarkvara väljalaske elutsükkel|alphaversioon]] OpenCV-st toodi avalikkuse ette konverentsil "IEEE Conference on Computer Vision and Pattern Recognition in 2000". Pärast seda, aastatel 2001 ja 2005, anti välja viis beetaversiooni. Versioon 1.0 lasti välja 19. oktoobril 2006 ja 2008. aasta keskpaigas saavutati korporatiivne toetus [[Willow Garage]]'ilt, mis lükkas hoo sisse aktiivsele tarkvaraarendusele. 1.1 versiooni tutvustusväljalase avalikustati juba 2008. aasta oktoobris.<ref>{{netiviide | URL = http://www.willowgarage.com/pages/software/opencv | Pealkiri = OpenCV | Kasutatud = 03.01.2017 | Keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 2.02.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170202050628/http://www.willowgarage.com/pages/software/opencv | url-olek = ei tööta }}</ref> Teine suurim uuendus toimus 1. oktoobril 2009, kui mindi üle OpenCV versioonile 2.0. Uuendused, mis sellega kaasnesid olid [[C++]] rakendusliides, uued funktsioonid ja soorituse kiirus tõus programmis. Praegused ametlikud väljalasked ilmuvad iga kuue kuu tagant<ref>{{netiviide | URL = http://code.opencv.org/projects/opencv/wiki/ChangeLog | Pealkiri = OpenCV Change Logs | Kasutatud = 03.01.2017 | Keel = inglise keeles | arhiivimisaeg = 15.01.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130115212624/http://code.opencv.org/projects/opencv/wiki/ChangeLog | url-olek = ei tööta }}</ref> ja arendamine toimub Vene meeskonna poolt, keda toetavad erinevad äriettevõtted. 2012. augustil OpenCV toetamise võttis üle [[mittetulundusühing]] OpenCV.org, mis on ka nende ametlikuks veebileheks. ==Kasutusvaldkonnad== OpenCV-d rakendatakse valdkondades: *[[Kahemõõtmeline arvutigraafika|2D]]s ja [[Kolmemõõtmeline arvutigraafika|3D]]s *kaameras liikumise kalkuleerimiseks (inglise ''Motion Estimation of a camera system (a.k.a. Ego-Motion estimation)'') *[[näotuvastus]]es ehk programm püüab aru saada, kas tegemist on näoga *[[viipetuvastus]]es ehk programm üritab saada aru, mis viibetega on tegu *[[Inimese ja arvuti vaheline suhtlus|inimese ja arvuti vahelises suhtluses]] ehk programm üritab aru saada, mida inimene püüab edasi anda arvutile *liikuvas robotis, liikumise kalkuleerimiseks ja objektide tuvastamiseks *liikumise tuvastuses, jälgib, kas liikumist toimub või mitte *objekti äratundmises, mis objekt ja kui kaugel objekt asub *segmenteerimisest ja tuvastuses *SfM (inglise ''Structure from motion'') *liikumise jälgimises *[[liitreaalsus]]es, loob ruumi läbi programmi nähtavaid objekte, mis justkui oleksid päris Toetamaks neid valdkondi, sisaldab OpenCV ka statistilist masinõppimise teeki, kuhu kuuluvad: *otsustuspuu põhjal õppimine *k-lähima naabri meetod *Bayesi võrgud *[[tehisnärvivõrk]] *[[juhumets]] *tugivektorarvutid ==Programmeerimiskeel== OpenCV on kirjutatud [[C++]] programmeerimiskeeles ja selle peamine liidestus ongi C++-le. Teeki on võimalik kasutada ka [[Python (programmeerimiskeel)|Python]]i, [[Java]] ja [[MATLAB]]/[[OCTAVE]] programmeerimiskeeltes, lisaks on teegi kasutamiseks mähikud (''wrappers'') näiteks keeltes [[C#]], [[Perl]], [[Ch]], [[Haskell]] ja [[Ruby (programmeerimiskeel)|Ruby]]. [[Rakendusliides]] on kirjeldatud projekti dokumentatsioonis.<ref>{{netiviide | URL = http://docs.opencv.org/ | Pealkiri = OpenCV C interface | Kasutatud = 03.01.2017 | arhiivimisaeg = 15.08.2020 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20200815234925/https://docs.opencv.org/ | url-olek = ei tööta }}</ref> OpenCV-d arendatakse C++-is, teegi funktsionaalsus ja algoritmid uuenevad esmajärgus C++-i originaalteegis. ==Operatsioonisüsteem== OpenCV töötab mitmel platvormil. Lauaarvutitel: [[Windows]], [[Linux]], [[OS X]], [[FreeBSD]], [[OpenBSD]]. Mobiilil: [[Android]], [[iOS]], [[Maemo]]<ref>{{netiviide | URL = https://garage.maemo.org/projects/opencv | Pealkiri = Summary | Kasutatud = 03.01.2017 | arhiivimisaeg = 17.03.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160317113010/https://garage.maemo.org/projects/opencv/ | url-olek = ei tööta }}</ref>, [[BlackBerry 10]]<ref>{{netiviide | URL = https://github.com/blackberry/OpenCV | Pealkiri = blackberry/OpenCV | Kasutatud = 03.01.2017 }}</ref>. Kasutajal on võimalus saada ametlikud väljalasked [[SourceForge]]'ist või [[GitHub]]ist<ref>{{netiviide | URL = https://github.com/opencv/opencv | Pealkiri = opencv/opencv | Kasutatud = 03.01.2017 }}</ref>. OpenCV kasutab [[CMake|CMake'i]] tarkvara. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.amazon.com/Learning-OpenCV-Computer-Vision-Library/dp/0596516134 Learning OpenCV: Computer Vision with the OpenCV Library] *http://opencv.org/downloads.html [[Kategooria:Tarkvarateegid]] [[Kategooria:Programmeerimine]] n7niqb8p7dhfjdh0iuyrwwriifva41v 0 460108 7200451 6884370 2026-07-23T18:02:07Z Mona 355 7200451 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''"Kabaree"''' (originaalpealkiri "Cabaret") on [[John Kander]]i muusika, [[Fred Ebb]]i laulutekstide ja [[Joe Masteroff]]i [[libreto]] põhjal valminud [[muusikal]]. See põhineb [[John Van Druten]]i näidendil "[[I Am a Camera]]" (1951), mis omakorda tugineb [[Christopher Isherwood]]i romaanile "[[Goodbye to Berlin]]" (1939). Muusikali esietendus toimus [[20. november|20. novembril]] [[1966]] [[New York|New Yorgis]] [[Broadway (teater)|Broadwayl]]. [[1972]]. aastal valmis muusikali põhjal samanimeline film "[[Kabaree (film)|Kabaree]]", mille lavastas [[Bob Fosse]]. Filmi peaosades mängivad [[Liza Minnelli]], [[Michael York]] ja [[Joel Grey]]. Film võitis kaheksa [[Oscar]]it. Muusikali on lavastatud ka [[Eesti]]s. Viimati jõudis see [[Rahvusooper Estonia]] lavale [[2025]]. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-16 |pealkiri=Kabaree {{!}} Rahvusooper Estonia |url=https://opera.ee/et/lavastus/kabaree/ |vaadatud=2024-02-12 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2024-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240116081510/https://opera.ee/et/lavastus/kabaree/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Alo Põldmäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kabaree-vanemuises/ "Kabaree" Vanemuises] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 8. november 2012 [[Kategooria:Muusikalid]] 0grbbq4vkjapq3sssjgj9nd5lq6nhwr 7200465 7200451 2026-07-23T18:25:20Z Mona 355 7200465 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''"Kabaree"''' (originaalpealkiri "Cabaret") on [[John Kander]]i muusika, [[Fred Ebb]]i laulutekstide ja [[Joe Masteroff]]i [[libreto]] põhjal valminud [[muusikal]]. See põhineb [[John Van Druten]]i näidendil "[[I Am a Camera]]" (1951), mis omakorda tugineb [[Christopher Isherwood]]i romaanile "[[Goodbye to Berlin]]" (1939). Muusikali esietendus toimus [[20. november|20. novembril]] [[1966]] [[New York|New Yorgis]] [[Broadway (teater)|Broadwayl]]. [[1972]]. aastal valmis muusikalist inspireeritud film "[[Kabaree (film)|Kabaree]]", mille lavastas [[Bob Fosse]]. Filmi peaosades mängivad [[Liza Minnelli]], [[Michael York]] ja [[Joel Grey]]. Film võitis kaheksa [[Oscar]]it. Muusikali on lavastatud ka [[Eesti]]s. Viimati jõudis see [[Rahvusooper Estonia]] lavale [[2025]]. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-16 |pealkiri=Kabaree {{!}} Rahvusooper Estonia |url=https://opera.ee/et/lavastus/kabaree/ |vaadatud=2024-02-12 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2024-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240116081510/https://opera.ee/et/lavastus/kabaree/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Alo Põldmäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kabaree-vanemuises/ "Kabaree" Vanemuises] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 8. november 2012 [[Kategooria:Muusikalid]] ijiv3qvawclz54i9eq680au6qfu5iq7 0 461028 7200437 4873222 2026-07-23T17:21:00Z Mona 355 7200437 wikitext text/x-wiki {{Singli info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = "Lay Back in the Arms of Someone" | Kaas = | Kaane suurus = | Raam = | Pildi kirjeldus = | Esitaja = [[Smokie]] | Koos = | Album = | A-pool = | B-pool = "Here Lies a Man" | Väljaantud = 18. veebruar 1977<ref name="3WbuZ" /> | Formaat = [[LP]], singel, CD | Lindistatud = 1976 | Stiil = [[glämmrokk]], ''[[pop rock]]'' | Pikkus = 4:07 | Plaadifirma = [[Rak Records|RAK]] | Autor = [[Nicky Chinn]] & [[Mike Chapman]] | Produtsent = | Muusika näide = | Sertifikatsioon = | Eelmine singel = "[[Living Next Door to Alice]]" (1976) | See singel = '''"[[Lay Back in the Arms of Someone]]"'''<br /> (1977) | Järgmine singel = "[[It's Your Lifel]]"<br />(1977) | Edetabeli koht = | Veel = }} "'''Lay Back in the Arms of Someone'''" on [[Mike Chapman]]i ja [[Nicky Chinn]]i kirjutatud [[laul]], mille esitajaks on briti [[glämmrokk|glämmroki]] ansambel [[Smokie]]. Singel anti välja veebruaris 1977.<ref name="VOGBB" /> [[Suurbritannia singlite edetabel|Briti singliedetabelis]] jõudis laul 12. kohale, Austria, Euroopa, Saksamaa ja Hollandi edetabelites aga esikohale. Singli B-poolel oleva laulu "Here Lies a Man" autorid on [[Pete Spencer]] ja [[Chris Norman]]. "Lay Back in the Arms of Someone" on aastaid hiljem avaldatud mitmete albumite CD-versioonides, nagu "Gold - 1975-2015" (2015) jt.<ref name="uMHmb" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="3WbuZ">{{Cite web |url=http://www.45cat.com/record/rak251 |title=Smokie - Lay Back In The Arms Of Someone / Here Lies A Man - RAK - UK - RAK 251 |website=45cat.com |access-date=21.03.2017}}</ref> <ref name="VOGBB">''[https://www.discogs.com/Smokie-Lay-Back-In-The-Arms-Of-Someone/master/120162 Lay Back In The Arms Of Someone]'', vaadatud 21.03.2017.</ref> <ref name="uMHmb">''[https://www.discogs.com/Smokie-Gold-1975-2015-40th-Anniversary-Edition/release/6958728 Gold 1975-2015 (40th Anniversary Edition)]'', vaadatud 21.03.2017.</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=opJyRioBHp8 Laulu "Lay Back in the Arms of Someone" muusikavideo] * [http://www.metrolyrics.com/lay-back-in-the-arms-of-someone-lyrics-smokie.html Laulu "Lay Back in the Arms of Someone" sõnad] {{ENref|:en:Lay Back in the Arms of Someone|21.03.2017}} [[Kategooria:1977. aasta laulud]] [[Kategooria:1977. aasta singlid]] 40w2gxitpr21tivwih3uhgjj6y19b57 0 461872 7200367 6515719 2026-07-23T14:26:13Z Greinger 230212 Keelelised parandused.. 7200367 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=september}} [[Pilt:Red Forest Hill.jpg|230 px| thumb|Punane mets [[Tšornobõli katastroof|Tšornobõli]] ohutsoonis [[Ukraina]]s]] {{Asendikaart | Ukraina | silt= Punane mets |punkt=Red pog.svg |lat = 51/22 |long = 30/02 |paigutus=paremal |laius=230 |ujuvjoondus=paremal }} [[Pilt:Abandoned village near Chernobyl.jpg|230 px|pisi|vasakul| Mahajäetud küla Prõpjati lähedal]] '''Punane mets''' ([[ukraina keel]]es Рудий ліс, ka ''Іржавий ліс'', ''Червоний ліс''; [[vene keel]]es Рыжий лес, ka ''Ржавый лес'', ''Красный лес'') on 10&nbsp;km²<ref name="ohutsoonis" /> suurune metsaga kaetud maa-ala, mis asub [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a [[Tšornobõli katastroof|katastroofi]] tagajärjel tekkinud [[radioaktiivne reostus|radioaktiivse reostusega]] [[Tšornobõli ohutsoon|ohutsoonis,]] [[Prõpjat]]i lähedal [[Ukraina]]s. 1986. aasta aprillis võttis Punane mets vastu suurima osa tuumakiirgusest ja radioaktiivsest tolmust, muutes reaktori plahvatuse järel kõigest 30 [[minut]]i jooksul värvi ning on üks saastatumaid piirkondi maailmas. Ülisuurest [[radioaktiivsus]]est punakas- ja ingveripruuniks muutunud [[Männik|männimets]] on saanud nime ''Punane mets''.<ref name="eelõhtu" /> Seoses reaktori avariiga neeldus ümbritsevasse keskkonda suur [[kiirgusdoos]], mis põhjustas taimedes kasvavaisse kudedesse kogunevate [[ensüüm]]ide ja radioaktiivsete osakeste vahelise [[interaktsioon]]i, intensiivse öise helendamise värvi vahetanud puude piirkonnas ning lõpuks punase metsa radioaktiivse lagunemise. Surnud mets tähendas kahekordset radioaktiivset reostumist ja märkimisväärset tulekahjuohtu. Lisaks halvendas surnud mets oluliselt radiatsioonilist olukorda tuumaelektrijaama viival maanteel ja selle läheduses. Seepärast rajati 1987. aastal surnud metsa ümber kaitsevall kõrgusega 2,5 m ja kogupikkusega umbes 3,5&nbsp;km. Hiljem lükati surnud mets õnnetustagajärgede kõrvaldamise käigus [[buldooser]]itega kokku ja maeti jäätmete kalmistule 1,5–2 meetri sügavusele. Kokku maeti rohkem kui 4 miljonit [[kuupmeeter|kuupmeetrit]] radioaktiivseid materjale, mille tulemusena [[gammakiirgus]] vähenes 4–50 korda ning annuse võimsuseks jäi 180 mR/h (milli[[röntgen]]it tunnis). [[Pilt:Pripyat, Ukraine, abandoned city.jpg|230 px|pisi| left |Ellujäänud puu mahajäetud Prõpjatis]] Männiokkad püsivad [[võrse]]tel tavaliselt kolm aastat ja merelises [[kliima]]s kaks aastat. Tiheda [[võra]]ga männile mõjuv tuule rõhumisjõud on suurem ja männid on tuulele suuremaks takistuseks kui näiteks [[kuusk|kuused]]. Tõkestades sel viisil radioaktiivse tolmu levimist ümbruskonda, osutub männik tõhusaks looduslikuks filtriks. Mändide kasv on aeglasem kui [[lehtpuu]]del ja tuumaelektrijaama avarii tingimustes suurenes taimede kiirgustundlikkus arengutsükli erinevatel staadiumitel 1,5–3 korda tavalisest. Seetõttu võis alles [[21. sajand]]i algusest alates märgata peamise kiirguskoormuse vastu võtnud metsades jälgi looduslikust taastumisest. [[Pilt:Chernobyl radiation map 1996.svg|pisi| Katastroofi tagajärjel suures koguses keskkonda sattunud [[tseesium]]i radioaktiivse [[Isotoop|isotoobi]] (Cs-137) tase [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja Ukraina piirkonnas kümme aastat hiljem, 1996. aastal]] ==Kiirituskahjustuste järgi eristatavad tsoonid<ref name="ohutsoonis" />== #''Täieliku kahjustusega tsoon'' on [[okaspuu]]de täieliku hävimise ja lehtpuude osaliste kahjustustega 4500 [[hektar]]i suurune maa-ala, kus arvestuslikud kiirguse neeldumisdoosid aastatel 1986–1987 olid 8000 – 10 000 [[raad]]i ehk 80–100 [[grei]]d (1 rad = 0,01 Gy)<ref name="grei" />, annuse võimsus oli 500 mR/h ja rohkemgi (radioaktiivsuse tase 600 röntgenit tunnis on inimesele surmav). Selles tsoonis olid mändide okkad telliskivivärvi ja Punane mets, olles kogunud sellisel hulgal radioaktiivset heidet, oli peaaegu täiesti "põlenud". Täieliku radioaktiivse saastumise tõttu tuli surnud puud maha matta. See tsoon on olnud metsa taastamise prioriteetsete meetmete rakendamise territoorium. 500 ha suurusel maa-alal on mets juba taastumas. #''Subletaalse ja peaaegu täieliku kahjustusega tsoon'', kus koorealuste kahjustuste tõttu hukkus 25 kuni 40% puudest ja kiiritus tappis 1–2,5 m pikkuse järelkasvu. 90–95% puudest on tugevalt kahjustatud ning võrsed ja pungad surnud. Neeldumisdoos 1000–8000 raadi ehk 10–80 Gy, annuse võimsus 200–250 mR/h. Territooriumi pindala hõlmab 12 500 hektarit, sellest männimetsa on 3800 ha. #''Männimetsa keskmise kahjustusega tsoon''. Selles tsoonis kannatasid peamiselt noored võrsed, okkad muutusid vaid paiguti kollaseks. Mändide kasvus esines väheseid morfoloogilisi kõrvalekaldeid ning taimede elujõulisus siiski säilis. Neeldumisdoosi suurus oli 400–500 raadi ehk 4–5 Gy ja annuse võimsus 50–200 mR/h. Kolmanda tsooni suurus on 43 300 ha, sellest männimetsa on 11 900 ha. #''Madala kahjustusega tsoon'', kus mändide kasvuprotsessis esines vaid mõningaid kõrvalekaldeid ja silmaga nähtavaid kahjustusi ei avastatud. Kõik puud säilitasid normaalse kasvu ja okaste värvi. Keskkonda neeldunud kiirgusele vastav energiahulk ehk neeldumisdoos oli 50–120 raadi ehk 0,5–1,2 Gy, annuse võimsus 20 mR/h. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ohutsoonis">[https://web.archive.org/web/20100922053946/http://chornobyl.in.ua/red-forest.html Punane mets. (ru: Рыжий Лес)], Sergei Paskevitš. Punane mets Tšornobõli ohutsoonis. (vene keeles: Рыжий лес в Чернобыльской зоне отчуждения). ([[inglise keel|inglise]], vene ja [[ukraina keel]]es).</ref> <ref name="eelõhtu">[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/tsernobol-saastatud-tsoonis-laiutavad-surm-ja-hirm?id=51037097 Tšernobõl: saastatud tsoonis laiutavad surm ja hirm], Eesti Päevaleht, Rein Sikk. 26. aprill 2006.</ref> <ref name="grei">[https://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html Radioaktiivsus. Tuumafüüsika.]</ref> }} ==Välislingid== *[http://maailm.postimees.ee/1215818/tana-moodub-27-aastat-tsornoboli-katastroofist Asjatundjate sõnul oli tegemist suure koguse radioaktiivsusega, mis ületas 400 korda Hiroshima tuumapommi plahvatusel tekkinud radioaktiivsuse.], Postimees, Inna-Katrin Hein. 26. aprill 2013. *[https://digileht.epl.delfi.ee/ohtune/homseslehes/otse-toolt-tsernoboli-veega-kiirgust-maha-pesema-ja-robotit-asendama?id=74337127 "Otse töölt Tšernobõli. Veega kiirgust maha pesema ja robotit asendama."] Hendrik Kuusk. *[https://epl.delfi.ee/news/eesti/tsernobolis-tootanud-arst-ants-koskaru-kohapeal-oli-koigist-ravimitest-puudus?id=74336999 "Tšernobõlis töötanud arst Ants Koskaru: kohapeal oli kõigist ravimitest puudus."] Einar Ellermaa. *[https://epl.delfi.ee/artikkel/74337001/toomas-alatalu-mihhail-gorbatsov-uskus-et-tsernoboli-plahvatus-havitas-noukogude-impeeriumi "Toomas Alatalu: Mihhail Gorbatšov uskus, et Tšernobõli plahvatus hävitas Nõukogude impeeriumi!"] Vaatleja Toomas Alatalu. *[https://epl.delfi.ee/news/eesti/kui-inimesed-kadusid-vottis-loodus-ule?id=74331421 "Kui inimesed kadusid, võttis loodus üle."] Hendrik Kuusk. *[https://epl.delfi.ee/news/eesti/kevadpaevad-mil-koik-said-kasu-suu-pidada?id=74327379 "Kevadpäevad, mil kõik said käsu suu pidada"]. Tiit Made. *[https://epl.delfi.ee/news/eesti/ajakirjanikuna-tootanud-heimar-lenk-sai-juba-onnetuse-paeval-teate-valmis-olla?id=74317573"Ajakirjanikuna töötanud Heimar Lenk sai juba õnnetuse päeval teate valmis olla."] Hendrik Kuusk., DELFI. *[https://ria.ru/eco/20090424/169145532.html Kümme müüti Tšernobõli tuumaelektrijaama katastroofist. (ru: Десять мифов вокруг аварии на Чернобыльской АЭС], RIA Novosti, Ökoloogia. Vestles Andrei Reznintšenko. 24.4.2009. {{koord}} [[Kategooria:Keskkonnareostus]] [[Kategooria:Radioaktiivne reostus]] [[Kategooria:Radiobioloogia]] [[Kategooria:Ukraina]] [[Kategooria:Metsad]] et1lofwzo1i0o12e3r6je1w6bf5v9pe 7200368 7200367 2026-07-23T14:29:07Z Greinger 230212 Eemaldasin keelelise toimetuse sildi. ei leidnud vigu enam. 7200368 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Red Forest Hill.jpg|230 px| thumb|Punane mets [[Tšornobõli katastroof|Tšornobõli]] ohutsoonis [[Ukraina]]s]] {{Asendikaart | Ukraina | silt= Punane mets |punkt=Red pog.svg |lat = 51/22 |long = 30/02 |paigutus=paremal |laius=230 |ujuvjoondus=paremal }} [[Pilt:Abandoned village near Chernobyl.jpg|230 px|pisi|vasakul| Mahajäetud küla Prõpjati lähedal]] '''Punane mets''' ([[ukraina keel]]es Рудий ліс, ka ''Іржавий ліс'', ''Червоний ліс''; [[vene keel]]es Рыжий лес, ka ''Ржавый лес'', ''Красный лес'') on 10&nbsp;km²<ref name="ohutsoonis" /> suurune metsaga kaetud maa-ala, mis asub [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a [[Tšornobõli katastroof|katastroofi]] tagajärjel tekkinud [[radioaktiivne reostus|radioaktiivse reostusega]] [[Tšornobõli ohutsoon|ohutsoonis,]] [[Prõpjat]]i lähedal [[Ukraina]]s. 1986. aasta aprillis võttis Punane mets vastu suurima osa tuumakiirgusest ja radioaktiivsest tolmust, muutes reaktori plahvatuse järel kõigest 30 [[minut]]i jooksul värvi ning on üks saastatumaid piirkondi maailmas. Ülisuurest [[radioaktiivsus]]est punakas- ja ingveripruuniks muutunud [[Männik|männimets]] on saanud nime ''Punane mets''.<ref name="eelõhtu" /> Seoses reaktori avariiga neeldus ümbritsevasse keskkonda suur [[kiirgusdoos]], mis põhjustas taimedes kasvavaisse kudedesse kogunevate [[ensüüm]]ide ja radioaktiivsete osakeste vahelise [[interaktsioon]]i, intensiivse öise helendamise värvi vahetanud puude piirkonnas ning lõpuks punase metsa radioaktiivse lagunemise. Surnud mets tähendas kahekordset radioaktiivset reostumist ja märkimisväärset tulekahjuohtu. Lisaks halvendas surnud mets oluliselt radiatsioonilist olukorda tuumaelektrijaama viival maanteel ja selle läheduses. Seepärast rajati 1987. aastal surnud metsa ümber kaitsevall kõrgusega 2,5 m ja kogupikkusega umbes 3,5&nbsp;km. Hiljem lükati surnud mets õnnetustagajärgede kõrvaldamise käigus [[buldooser]]itega kokku ja maeti jäätmete kalmistule 1,5–2 meetri sügavusele. Kokku maeti rohkem kui 4 miljonit [[kuupmeeter|kuupmeetrit]] radioaktiivseid materjale, mille tulemusena [[gammakiirgus]] vähenes 4–50 korda ning annuse võimsuseks jäi 180 mR/h (milli[[röntgen]]it tunnis). [[Pilt:Pripyat, Ukraine, abandoned city.jpg|230 px|pisi| left |Ellujäänud puu mahajäetud Prõpjatis]] Männiokkad püsivad [[võrse]]tel tavaliselt kolm aastat ja merelises [[kliima]]s kaks aastat. Tiheda [[võra]]ga männile mõjuv tuule rõhumisjõud on suurem ja männid on tuulele suuremaks takistuseks kui näiteks [[kuusk|kuused]]. Tõkestades sel viisil radioaktiivse tolmu levimist ümbruskonda, osutub männik tõhusaks looduslikuks filtriks. Mändide kasv on aeglasem kui [[lehtpuu]]del ja tuumaelektrijaama avarii tingimustes suurenes taimede kiirgustundlikkus arengutsükli erinevatel staadiumitel 1,5–3 korda tavalisest. Seetõttu võis alles [[21. sajand]]i algusest alates märgata peamise kiirguskoormuse vastu võtnud metsades jälgi looduslikust taastumisest. [[Pilt:Chernobyl radiation map 1996.svg|pisi| Katastroofi tagajärjel suures koguses keskkonda sattunud [[tseesium]]i radioaktiivse [[Isotoop|isotoobi]] (Cs-137) tase [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja Ukraina piirkonnas kümme aastat hiljem, 1996. aastal]] ==Kiirituskahjustuste järgi eristatavad tsoonid<ref name="ohutsoonis" />== #''Täieliku kahjustusega tsoon'' on [[okaspuu]]de täieliku hävimise ja lehtpuude osaliste kahjustustega 4500 [[hektar]]i suurune maa-ala, kus arvestuslikud kiirguse neeldumisdoosid aastatel 1986–1987 olid 8000 – 10 000 [[raad]]i ehk 80–100 [[grei]]d (1 rad = 0,01 Gy)<ref name="grei" />, annuse võimsus oli 500 mR/h ja rohkemgi (radioaktiivsuse tase 600 röntgenit tunnis on inimesele surmav). Selles tsoonis olid mändide okkad telliskivivärvi ja Punane mets, olles kogunud sellisel hulgal radioaktiivset heidet, oli peaaegu täiesti "põlenud". Täieliku radioaktiivse saastumise tõttu tuli surnud puud maha matta. See tsoon on olnud metsa taastamise prioriteetsete meetmete rakendamise territoorium. 500 ha suurusel maa-alal on mets juba taastumas. #''Subletaalse ja peaaegu täieliku kahjustusega tsoon'', kus koorealuste kahjustuste tõttu hukkus 25 kuni 40% puudest ja kiiritus tappis 1–2,5 m pikkuse järelkasvu. 90–95% puudest on tugevalt kahjustatud ning võrsed ja pungad surnud. Neeldumisdoos 1000–8000 raadi ehk 10–80 Gy, annuse võimsus 200–250 mR/h. Territooriumi pindala hõlmab 12 500 hektarit, sellest männimetsa on 3800 ha. #''Männimetsa keskmise kahjustusega tsoon''. Selles tsoonis kannatasid peamiselt noored võrsed, okkad muutusid vaid paiguti kollaseks. Mändide kasvus esines väheseid morfoloogilisi kõrvalekaldeid ning taimede elujõulisus siiski säilis. Neeldumisdoosi suurus oli 400–500 raadi ehk 4–5 Gy ja annuse võimsus 50–200 mR/h. Kolmanda tsooni suurus on 43 300 ha, sellest männimetsa on 11 900 ha. #''Madala kahjustusega tsoon'', kus mändide kasvuprotsessis esines vaid mõningaid kõrvalekaldeid ja silmaga nähtavaid kahjustusi ei avastatud. Kõik puud säilitasid normaalse kasvu ja okaste värvi. Keskkonda neeldunud kiirgusele vastav energiahulk ehk neeldumisdoos oli 50–120 raadi ehk 0,5–1,2 Gy, annuse võimsus 20 mR/h. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ohutsoonis">[https://web.archive.org/web/20100922053946/http://chornobyl.in.ua/red-forest.html Punane mets. (ru: Рыжий Лес)], Sergei Paskevitš. Punane mets Tšornobõli ohutsoonis. (vene keeles: Рыжий лес в Чернобыльской зоне отчуждения). ([[inglise keel|inglise]], vene ja [[ukraina keel]]es).</ref> <ref name="eelõhtu">[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/tsernobol-saastatud-tsoonis-laiutavad-surm-ja-hirm?id=51037097 Tšernobõl: saastatud tsoonis laiutavad surm ja hirm], Eesti Päevaleht, Rein Sikk. 26. aprill 2006.</ref> <ref name="grei">[https://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html Radioaktiivsus. Tuumafüüsika.]</ref> }} ==Välislingid== *[http://maailm.postimees.ee/1215818/tana-moodub-27-aastat-tsornoboli-katastroofist Asjatundjate sõnul oli tegemist suure koguse radioaktiivsusega, mis ületas 400 korda Hiroshima tuumapommi plahvatusel tekkinud radioaktiivsuse.], Postimees, Inna-Katrin Hein. 26. aprill 2013. *[https://digileht.epl.delfi.ee/ohtune/homseslehes/otse-toolt-tsernoboli-veega-kiirgust-maha-pesema-ja-robotit-asendama?id=74337127 "Otse töölt Tšernobõli. Veega kiirgust maha pesema ja robotit asendama."] Hendrik Kuusk. *[https://epl.delfi.ee/news/eesti/tsernobolis-tootanud-arst-ants-koskaru-kohapeal-oli-koigist-ravimitest-puudus?id=74336999 "Tšernobõlis töötanud arst Ants Koskaru: kohapeal oli kõigist ravimitest puudus."] Einar Ellermaa. *[https://epl.delfi.ee/artikkel/74337001/toomas-alatalu-mihhail-gorbatsov-uskus-et-tsernoboli-plahvatus-havitas-noukogude-impeeriumi "Toomas Alatalu: Mihhail Gorbatšov uskus, et Tšernobõli plahvatus hävitas Nõukogude impeeriumi!"] Vaatleja Toomas Alatalu. *[https://epl.delfi.ee/news/eesti/kui-inimesed-kadusid-vottis-loodus-ule?id=74331421 "Kui inimesed kadusid, võttis loodus üle."] Hendrik Kuusk. *[https://epl.delfi.ee/news/eesti/kevadpaevad-mil-koik-said-kasu-suu-pidada?id=74327379 "Kevadpäevad, mil kõik said käsu suu pidada"]. Tiit Made. *[https://epl.delfi.ee/news/eesti/ajakirjanikuna-tootanud-heimar-lenk-sai-juba-onnetuse-paeval-teate-valmis-olla?id=74317573"Ajakirjanikuna töötanud Heimar Lenk sai juba õnnetuse päeval teate valmis olla."] Hendrik Kuusk., DELFI. *[https://ria.ru/eco/20090424/169145532.html Kümme müüti Tšernobõli tuumaelektrijaama katastroofist. (ru: Десять мифов вокруг аварии на Чернобыльской АЭС], RIA Novosti, Ökoloogia. Vestles Andrei Reznintšenko. 24.4.2009. {{koord}} [[Kategooria:Keskkonnareostus]] [[Kategooria:Radioaktiivne reostus]] [[Kategooria:Radiobioloogia]] [[Kategooria:Ukraina]] [[Kategooria:Metsad]] azejnj5vkf04vjfzlc7lnan8gjbmyxh 0 470098 7200357 7196813 2026-07-23T14:01:47Z MorsMe 217455 7200357 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kopli|lõpppeatus=Mere puiestee|avati=2005, 2006, 2014, 2016, 2021, 2023, 2024 (viimasel kujul)|number=52|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/52/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=51|järgmine liin=53|järgmine=53 (Tallinna bussiliin)|eelmine=51 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/52/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=15-08-14-Tallinn-RalfR-031.jpg|suleti=2005, 2006, 2015, 2017, 2021, 2023, 2024|läbi=Karjamaa}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 52 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Esimene peatus''' | Kalev |- style="vertical-align:top;" | '''Lõpp-peatus''' | Hobujaama |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Hobujaama suunal 7<br />Kalevi suunal 7 |} '''52''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna asendusbussiliin]]. Liin on käigus kõigil päevadel trammitaristu remondi korral. == Ajalugu == <!-- *26. juunist 2003 kuni 16. augusti tööpäeva lõpuni sõitis buss liinil Hobujaama – Sõjamäe raba, artikli marsrsuudi kirjelduse järgi küll keeras buss Lubja tn kaudu Tartu mnt-le tagasi !--> *16. mai tööpäeva algusest kuni 31. augusti 2005 tööpäeva lõpuni sõitis buss liinil Kunstiakadeemia – Vesse (Gonsiori tänav, Pronksi tänav, Tartu maantee, Lubja tänav, Majaka tänav, Peterburi tee, Pae tänav, Majaka tänav, Lubja tänav, Tartu maantee, Rävala pst, A. Laikmaa tänav, Gonsiori tänav). *8. mai 2006 tööpäeva algusest kuni 30. septembri tööpäeva lõpuni sõitis buss liinil A. Laikmaa – Vesse (A. Laikmaa tänav, Narva maantee, Maneeži tänav, Kivisilla tänav, Rävala puiestee, Pronksi tänav, J. Kunderi tänav, J. Vilmsi tänav, Lubja tänav, Majaka tänav, Peterburi tee, Pae tänav, Majaka tänav, Lubja tänav, J. Vilmsi tänav, J. Kunderi tänav, Pronksi tänav, Narva maantee, V. Reimani tänav, Gonsiori tänav, A. Laikmaa tänav). * 7. aprillil 2014 suleti ajutiselt 3. ja 4. trammiliin trammitee rekonstrueerimisega seoses ning loodi asendusbussiliin marsruudil Hobujaama – Kalev. Bussiliin suleti 14. veebruaril 2015. * 1. juunil 2016 suleti ajutiselt 1. ja 2. trammiliin trammitee rekonstrueerimisega seoses ning loodi asendusbussiliin marsruudil Hobujaama – Kopli. Bussiliin suleti 1. septembril 2017. *7. augustist-8. augustini 2021 seoses Ironmaniga avati ainult 1 päevaks liin Hobujaama-Kalaranna. Marsruut: Hobujaama tn, Mere pst, Kalaranna tn, Ahtri, Narva mnt, Hobujaama tn. *17. aprillist-31. augustini 2023 avati liin 52 Ülemiste jaam-Hobujaama, seoses Vanasadama trammiliini ehitamisega. Marsruut: Ülemiste jaama suunal läbib liin peatused Hobujaama, Pronksi, ajutised peatused F. Kreutzwaldi tänaval hoonete 10 ja 22 juures, Keskturg, ajutine peatus Lubja tänaval, Majaka, Sikupilli, Majaka põik ja lõpp-peatus Ülemiste jaam. *3. mai kella 20st-5. maini 2024 avati liin 52 Kopli-Mere puiestee, seoses Vanasadama trammiliini ehitamisega. Marsruut: Kopli suunal läbib liin peatused Mere puiestee, Linnahall, Kalamaja, Kungla, ajutine Volta, ajutine Krulli, ajutine Angerja, ajutine Sitsi, Maleva, Sirbi, Marati, Sepa ja lõpp-peatus Kopli. *12. augustist-18. augustini 2024 avati liin 52 samal marsruudil nagu 3. mai kella 20st-5. maini 2024, aga sõidab mööda Erika tänavat ja Tööstuse tänavat, seoses Vanasadama trammiliini ehitamisega. Marsruut: Kopli suunal läbib liin peatused Mere puiestee, Linnahall, Kalamaja, Kungla, ajutine Volta, ajutine Krulli, Väike-Erika, Erika, Karjamaa, Tööstuse, Maleva, Sirbi, Marati, Sepa ja lõpp-peatus Kopli. [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-013.jpg|pisi|Hobujaama puhkepeatusel]] == Muudatused sõiduliini töös == [[File:410TAK.JPG|thumb|Kopli tänaval]] 12. juunil 2017 kella 10.00-st kuni 31. juulini, seoses trammide rööbasteede ehitustöödega, suletakse liikluseks [[Kopli tänav]]a, [[Erika tänav]]a ja [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänava]] ristmik. Liini nr 52 autobussid suunatakse Hobujaama suunal ümbersõidule marsruudil [[Kopli tänav]], [[Tööstuse tänav]] ja [[Niine tänav]]. Ümbersõidul tehakse täiendavad peatused Tööstuse tänaval paiknevates Tööstuse ja Erika peatustes. Kopli suunal sõidab liini nr 52 autobuss marsruudil Kopli tänav, Volta tänav, Tööstuse tänav, Kopli tänav. Ümbersõidul tehakse täiendavad peatused Tööstuse tänaval paiknevates Erika ja Tööstuse peatustes. 3. juulil 2017 kella 10:00-st kuni 18. juuli tööpäeva lõpuni, seoses trammi rööbasteede ehitustöödega, suletakse liikluseks Kopli tänava tagasipöörde ringtee. Bussiliini ümbersõidu marsruut kulgeb [[Kopli tänav]]a, [[Ketta tänav]]a, [[Kaluri tänav (Tallinn)|Kaluri tänava]], [[Süsta tänav]]a ja uuesti Kopli tänava kaudu. Ümbersõidul tehakse ajutine alg- ja lõpp-peatus Süsta tänaval. 5. juulil 2017 tööpäeva algusest kuni 19. juuli tööpäeva lõpuni, seoses trammi rööbasteede ehitustöödega, suletakse liikluseks [[Suurtüki tänav]] ja liini nr 52 bussid suunati Hobujaama sõidusuunal ümbersõidule, jättes ära Balti jaama peatuse. ==Peatused == {| class="wikitable" ! Kalev – Hobujaama !! Hobujaama – Kalev |-valign="top" | * Kalev * *Hallivanamehe * Vineeri * Kosmos * Tallinn-Väike * * * * * Viru * Hobujaama | * Hobujaama * Viru * Tallinn-Väike * Kosmos * Vineeri * Hallivanamehe * * * * * * Kalev |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/52/a-b/ 52. bussi sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] bv3i8wpnup66rfwl4b7xhl3qopp0rca 0 472414 7200621 6456258 2026-07-24T04:57:41Z MasterRus21thCentury 141545 7200621 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mikhail Nikolayev in 2006.jpg|pisi|Mihhail Nikolajev (2006)]] '''Mihhail Jefimovitš Nikolajev''' ([[jakuudi keel]]es Дьэкиим уола Ньукулаайап Мэхээлэ; [[vene keel]]es Михаил Ефимович Николаев; [[13. november]] [[1937]] [[Hangalassõ uluss|Ordžonikidze rajoon]], [[Jakuudi ANSV]] – [[4. august]] [[2023]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa]] ja [[Sahha]] riigitegelane, [[Põhjatähe orden (Sahha)| Põhjatähe ordeni]] kavaler, [[Lomonossovi-nimeline Moskva Riiklik Ülikool|Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli]] auprofessor. Ta oli aastatel 1991–2002 [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi president]] ja 2002–2010 [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalassamblee]] [[Föderatsiooninõukogu]] aseesimees. ==Päritolu ja haridustee== Mihhail Nikolajev oli pärit Kesk-Jakuutiast, tema isa Jefim Nikolajev oli [[jakuut]], kes valdas hästi vene keelt; ema Marija Mihhailovna oli pärit põlisest vene talupojaperest [[Hangalassõ uluss| Hangalassõst]], kelle peres räägiti jakuudi keeles ka omavahel.<ref name="hint"/> Nikolajev lõpetas 1961. aastal [[Omski Põllumajandusinstituut| Omski Põllumajandusinstituudi]] [[veterinaararst]]ina. Aastatel 1969–1971 õppis ta [[NLKP Keskkomitee juures asuv Kõrgem Parteikool|NLKP Keskkomitee juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis]]. ==Töökäik== Ta oli aastatel 1975–1979 [[Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu]] aseesimees ja 1979–1985 vabariigi põllumajandusminister. 1989. aastal valiti ta [[Jakuudi ANSV Ülemnõukogu]] Presiidiumi esimeheks, 1990. aasta aprillis valiti ta Jakuudi ANSV Ülemnõukogu esimeheks. 20. detsembril 1991 valiti ta [[Jakuutia]] esimeseks presidendiks ([[Jakuudi-Sahha NSV]] president) kogudes 77 % valijate häältest. 16. jaanuarist 1992 sai ta ühtlasi vabariigi valitsuse (1991. aasta detsembrist [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Valitsus]]) esimeheks<ref name="yak"/><ref name="sak"/>. [[Sahha (Jakuutia) Vabariik|Sahha (Jakuutia) Vabariig]]i 1996. aasta presidendivalimistel kogus ta esimeses voorus 59 % valijate häältest ja jätkas presidendina. 2002. aastast töötas ta [[Moskva]]s Venemaa [[Parlament|parlamendis]]. Aastatel 2002–2010 oli ta [[Föderatsiooninõukogu]] aseesimees ja 2011–2016 [[Riigiduuma]] saadik. Ta oli [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] liige. 2016. aastast oli ta Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiginõunik. ==Tunnustus== *1995 – [[Ammossovi-nimelise Jakuudi Riikliku Ülikooli auprofessor]] *1995 – [[Kyung Hee Ülikool]]i ([[Seoul]]) audoktor *1997 – [[Herzeni-nimeline Venemaa Riiklik Pedagoogikaülikool| Herzeni-nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogikaülikooli]] audoktor (hariduse alal) *1998 – [[Sōka Ülikool]]i ([[Hachiōji]]) audoktor *1999 – [[Lesgafti-nimeline Peterburi Riiklik Kehakultuuriülikool| Lesgafti-nimelise Peterburi Riikliku Kehakultuuriülikooli]] audoktor *2002 – [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] *2007 – [[Põhjatähe orden (Sahha) | Põhjatähe orden]] *2012 – [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia]]<ref name="sak"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hint">[https://web.archive.org/web/20170630074200/http://hintfox.com/article/pervij-prezident-jakytii.html Первый президент Якутии]. hintfox.com</ref> <ref name="sak">[https://www.sakha.gov.ru/laureat-gosudarstvennoy-premii-respubliki-saha-kutiya-imeni-mkammosova-nikolaev-mihail-efimovich Лауреат Государственной премии Республики Саха]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. sakha.gov.ru</ref> <ref name="yak">[https://web.archive.org/web/20170811144814/http://yakutia.com/persons/580/ Первый Президент Якутии Михаил Ефимович Николаев]. yakutia.com</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.s-vfu.ru/universitet/o-vuze/istoriya/pochetnye-professory/detail.php?SECTION_ID=225&ID=1403 Николаев Михаил Ефимович]. s-vfu.ru {{JÄRJESTA:Nikolajev, Mihhail}} [[Kategooria:Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelased]] [[Kategooria:Jakuudi-Sahha NSV poliitikud]] [[Kategooria:Sahha (Jakuutia) Vabariigi pead ja presidendid]] [[Kategooria:Põhjatähe ordeni (Sahha) kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2023]] d8ih5w6vlhjtdfzd2an1omre67dvf1z 0 475270 7200445 7121040 2026-07-23T17:37:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200445 wikitext text/x-wiki '''Oktoober 2017''', kroonika [[2017]]. aasta oktoober algas [[pühapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[teisipäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|oktoober}} ==[[1. oktoober]]== *[[2017. aasta Las Vegas Stripi massitulistamine|Las Vegase massitulistamine]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Las Vegas]]e lähistel avas mees [[Mandalay Bay]] hotelli 32. korruselt tule kantrifestivalile [[Route 91 Harvest]] kogunenud inimeste pihta. Hukkus vähemalt 59 inimest, üle 500 inimese toimetati haiglatesse. Tulistajaks osutus 64-aastane Stephen Craig Paddock, kes politsei saabumise ajaks oli sooritanud enesetapu.<ref name="6uMic" /><ref name="yUmFu" /> * Ameerika Ühendriikides Nevada osariigis vabastati vanglast tingimisi endine jalgpallur [[O. J. Simpson]], kes kandis karistust 2007. aastal toime pandud relvastatud röövi eest Las Vegases. Ta kandis ära üheksa aastat 33-aastasest vanglakaristusest.<ref name="SbS6s" /> * [[Baltimaad]]es, sealhulgas [[Eesti]]s moodustus [[Nordea Pank|Nordea Panga]] ja [[DNB ASA]] Baltimaades tegutsevate filiaalide ühendamise tulemusena uus pank [[Luminor]]. Selle tõttu lõpetasid Eestis tegevuse [[Nordea Pank Eesti]] ja [[DNB Pank]]. Uue panga tegevjuhiks sai eestlane [[Erkki Raasuke]].<ref name="izSJm" /> * [[Hispaania]]s [[Kataloonia]] autonoomses piirkonnas toimus [[Kataloonia iseseisvusreferendum|iseseisvusreferendum]]. Referendumil osalenutest toetas 90% piirkonna iseseisvumist, kuid valimisaktiivsus oli väike, umbes 42%. Hispaania võimud üritasid politseid kasutades referendumi läbiviimist takistada, mis viis kokkupõrgeteni politsei ja iseseisvuslaste vahel – kokkupõrgetes sai vigastada üle 800 inimese. Hispaania peaminister [[Mariano Rajoy]] kordas taas, et ei pea referendumit seaduslikuks ja keeldub selle tulemusi tunnistamast.<ref name="xpJHa" /> * [[Kamerun]]i ingliskeelsetes piirkondades toimusid meeleavaldused, millel nõuti ingliskeelsete alade iseseisvumist valdavalt prantsuskeelsest riigist ja keskvalitsusest. Sõdurid üritasid meeleavaldusi laiali ajada ja avasid meeleavaldajate pihta tule, hukkus vähemalt kaheksa inimest.<ref name="qtUuj" /> * [[Kanada]] [[Uus Demokraatlik Partei|Uue Demokraatliku Partei]] esimeheks valiti [[sikhid|sikhist]] [[Ontario]] parlamendi liige [[Jagmeet Singh]]. Singh on esimene mitte-euroopa päritolu poliitik, kes on Kanadas valitud suure üleriigilise partei juhiks.<ref name="cftPe" /> * [[Portugal]]is toimusid kohaliku omavalitsuse valimised, mille võitis ülekaalukalt valitsev [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]]. Riigi suurim opositsiooniline erakond [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] sai oma ajaloo halvima tulemuse, võites 308 omavalitsusest valimised vaid 98 omavalitsuses.<ref name="495Zp" /> * [[Prantsusmaa]]l [[Marseille]] keskraudteejaamas ründas araabiakeelseid islami hüüdlauseid karjunud mees noaga inimesi. Mees jõudis surnuks pussitada kaks noort naist, seejärel lasi raudteejaamas patrullinud sõjaväelane ta maha. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiliikumine [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="gt8LL" /> * [[Rootsi]] peamise opositsioonierakonna [[Mõõdukas Koalitsioonipartei|Mõõduka Koalitsioonipartei]] esimeheks valiti endine sotsiaalminister [[Ulf Kristersson]].<ref name="cMaph" /> * [[San Marino]] kaptenregentidena astusid ametisse [[Matteo Fiorini]] ja [[Enrico Carattoni]].<ref name="PfzkG" /> * [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ütles parlamendile peetud kõnes, et Türgi ei vaja enam [[Euroopa Liit]]u, kuid liitumiskõnelusi Türgi ise katkestama ka ei hakka.<ref name="iJCw2" /> * [[Vanuatu]] võimud alustasid elanike evakueerimist [[Ambae]] saarelt, kus tegutsema hakanud [[Manaro Voui]] vulkaan muutis suure osa saare mageveevarudest joogikõlbmatuks.<ref name="ParL0" /> ==[[2. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is kohtusid Ameerika Ühendriikide president [[Donald Trump]] ja [[Tai]] peaminister [[Prayuth Chan-ocha]]. Kohtumisel rõhutas president Trump oma soovi vähendada Ameerika Ühendriikide kaubanduse puudujääki suhetes Taiga.<ref name="fACv5" /> * [[Euroopa Komisjon]] määras [[Leedu]] riiklikule raudtee-ettevõttele [[Leedu Raudtee]] 28 miljonit eurot trahvi, kuna ettevõte oli 2008. aastal püüdnud takistada konkurentsi Leedu raudteel.<ref name="rOfwH" /> * [[Kanada]] kindralkubernerina vannutati ametisse [[Julie Payette]].<ref name="rulers" /> * [[Malaisia]]s algas kohtuprotsess kahe naise üle, keda süüdistatakse [[Põhja-Korea]] riigijuhi [[Kim Chŏng-un]]i poolvenna [[Kim Chŏng-nam]]i mürgitamises. Kumbki naine end süüdi ei tunnistanud, väites, et nad ei teadnud, et ründasid meest mürgiga ja arvasid ise, et osalevad tõsielusaate jaoks filmitavas naljavideos.<ref name="f1t4d" /> * [[Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut]] tegi teatavaks 2017. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]] laureaadid. Auhinna pälvisid Ameerika Ühendriikide teadlased [[Jeffrey Hall]], [[Michael Rosbash]] ja [[Michael Young]] inimorganismi [[bioloogiline kell|bioloogilise kella]] mehhanismi uurimise eest.<ref name="LBtiJ" /> * [[Suurbritannia]]s lõpetas oma tegevuse sisuliselt pankrotistunud lennufirma [[Monarch Airlines]]. Ettevõtte tegevuse lõpetamise tõttu jäi välismaale koju toimetamist ootama ligi 100 000 Suurbritannia lennureisijat.<ref name="cCnxF" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s mõistis kohus opositsioonipoliitiku [[Aleksei Navalnõi]] süüdi sanktsioneerimata rahvakogunemiste korraldamises ja määras talle karistuseks 20 päeva vangistust. Tegemist oli juba kolmanda karistusega, mis Navalnõile on 2017. aastal määratud.<ref name="3xWFe" /> * [[Eesti]]s sai senise Eesti Krediidipanga uueks ärinimeks [[Coop Pank]].<ref name="nCj5W" /> * Donbassi sõjas hukkus kaks ja sai haavata kolm Ukraina sõjaväelast.<ref name="_2017-10-02en" /> ==[[3. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] välisministeerium teatas, et saadab riigist välja 15 [[Kuuba]] diplomaati. Vastav otsus võeti vastu pärast seda, kui 21 [[Havanna]]s asuva Ameerika Ühendriikide saatkonna töötajat tabasid seletamatud tervisehäired, mille põhjuseks peetakse saatkonna vastu korraldatud helirünnakuid.<ref name="o5uX3" /> * [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Donald Trump]] külastas orkaanidest laastatud [[Puerto Rico]]t ning kohtus seal kohalike orkaaniohvritega ja aitas jagada neile humanitaarabi.<ref name="zZOt0" /> * [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda]] võttis häältega 237:189 vastu seaduse, millega kriminaliseeritakse [[abort|abordi]] tegemine pärast 20. rasedusnädalat.<ref name="SClpu" /> * [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s toimus üldstreik, millega protesteeriti Hispaania politsei vägivaldse tegevuse vastu [[Kataloonia iseseisvusreferendum]]i tõkestamisel.<ref name="jpOjY" /> * [[Holland]]is astus ametist tagasi kaitseminister [[Jeanine Hennis-Plasschaert]].<ref name="rulers" /> * [[India]]s astus [[Arunachal Pradesh]]i kubernerina ametisse [[B. D. Mishra]].<ref name="rulers" /> * [[Portugal]]i endine peaminister, opositsioonilise [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimees [[Pedro Passos Coelho]] teatas seoses erakonna lüüasaamisega kohaliku omavalitsuse valimistel tagasiastumisest parteijuhi ametikohalt. Passos Coelho jätkab partei esimehena kuni detsembris 2017 toimuva erakorralise üldkoguni.<ref name="495Zp" /> * [[Prantsusmaa]] parlamendi alamkoda kiitis häältega 415:129 heaks niinimetatud terroritõrjeseaduse, mis võimaldab tühistada riigis ligi kaks aastat kehtinud erakorralise olukorra, kuid jätab jõusse mitmed erakorralise olukorra ajal kehtinud, osaliselt ka kodanikuõigusi piiravad meetmed.<ref name="HYEOH" /> * [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]] tegi teatavaks 2017. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaadid, kelleks said [[Rainer Weiss]], [[Barry Barish]] ja [[Kip Thorne]]. Auhind anti neile [[gravitatsioonilained|gravitatsioonilainete]] avastamiseks kasutatud [[LIGO detektor]]i loomisse antud panuse ja gravitatsioonilainete vaatlemise eest.<ref name="fonwC" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Dagestan|Dagestani Vabariigi]] pea [[Ramazan Abdulatipov]]i tagasiastumispalve ja nimetas vabariigi pea kohusetäitjaks [[Vladimir Vassiljev (poliitik)|Vladimir Vassiljev]]i.<ref name="rulers" /> * [[Tartu]]s algas kohtuprotsess [[Tartu vald|Tartu vallavanema]] [[Aivar Soop|Aivar Soobi]] üle, keda süüdistatakse toimingupiirangu rikkumises ja vallalt kütuse varastamises.<ref name="6F7n3" /> ==[[4. oktoober]]== * [[Holland]]i uueks kaitseministriks nimetati [[Klaas Dijkhoff]].<ref name="rulers" /> * [[India]]s astus [[Bihar]]i kubernerina ametisse [[Satya Pal Malik]].<ref name="rulers" /> * [[Iraan]]i pealinnas [[Teheran]]is kohtusid Iraani kõrgeim usujuht [['Alī Khāmene'ī]] ja [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]]. Kohtumisel väljendasid nad ühist seisukohta, et mõlemad riigid peavad tegema koostööd takistamaks [[Iraagi Kurdistan]]i iseseisvuse väljakuulutamist.<ref name="v7XoH" /> * [[Mehhiko]]s teatas [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo Leóni osariigi]] kuberner [[Jaime Rodríguez Calderón]], et kavatseb kandideerida [[2018. aasta Mehhiko presidendivalimised|2018. aasta presidendivalimistel]]. Rodríguez Calderón on parteitu poliitik, kes tegi ajalugu sellega, et võitis 2015. aastal esimest korda Mehhiko ajaloos parteitu kandidaadina kuberneri ametikoha.<ref name="v4wG3" /> * [[Mongoolia]] parlament kinnitas riigi uueks peaministriks [[Uhnaagijn Hürelsüh]]i.<ref name="rulers" /> * [[Niger]]i edelaosas toimunud rünnakus sõjaväepatrullile hukkus viis Nigeri sõdurit ja kolm koos nendega patrullinud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] eriüksuslast.<ref name="A8ASM" /> * [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]] tegi teatavaks 2017. aasta [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaadid. Auhinna pälvisid [[Jacques Dubochet]] Šveitsist, [[Joachim Frank]] Ameerika Ühendriikidest ja [[Richard Henderson]] Suurbritanniast, kes panid aluse [[biomolekul]]ide uurimist lihtsustavale [[krüoelektronmikroskoopia]]le.<ref name="ihdWt" /> * [[Rumeenia]] pealinnas [[Bukarest]]is avaldasid tuhanded avaliku sektori töötajad meelt valitsuse kava vastu jagada [[sotsiaalmaks]]u tasumine alates 2018. aastast tööandjate ja töövõtjate vahel. Seni on sotsiaalmaksu töötajate pealt tasunud ainult tööandjad.<ref name="7ecam" /> * [[Saudi Araabia]] kuningas [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] alustas ametlikku visiiti [[Venemaa]]l.<ref name="PFy7K" /> * [[Suurbritannia]]s pidas peaminister [[Theresa May]] [[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] üldkogul kõne, milles vabandas konservatiividele parlamendis enamuse kaotuse kaasa toonud [[2017. aasta Suurbritannia parlamendivalimised|erakorraliste valimiste]] korraldamise eest ja väljendas lootust, et Suurbritannia suudab Euroopa Liidust lahkumiseks välja kaubelda Suurbritanniale soodsad tingimused.<ref name="MXvNp" /> * [[Türgi]]s mõistis kohus [[2016. aasta riigipöördekatse Türgis|2016. aasta riigipöördekatses]] osalenud 42 sõdurit eluks ajaks vangi. Kõiki neid süüaluseid süüdistati katses tappa president Recep Tayyip Erdoğani.<ref name="yWzmp" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Primorje krai]] kuberneri [[Vladimir Mikluševski]] tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Andrei Tarassenko]].<ref name="rulers" /> ==[[5. oktoober]]== * [[Hispaania]] konstitutsioonikohus keelas [[Kataloonia]] parlamendil korraldada [[Oktoober 2017#9. oktoober|9. oktoobriks]] kavandatud istungi, kus oli kavandatud välja kuulutada Kataloonia iseseisvus Hispaaniast.<ref name="zInvZ" /> * [[India]]s astus [[Meghalaya]] osariigi kubernerina ametisse [[Ganga Prasad]].<ref name="rulers" /> * [[Pakistan]]i edelaosas [[sufism|sufide]] pühamu juures toimunud enesetapurünnakus hukkus 18 ja sai haavata üle 30 inimese.<ref name="7xn5v" /> * [[Rootsi Akadeemia]] tegi teatavaks 2017. aasta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaadi, kelleks sai jaapani päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik [[Kazuo Ishiguro]].<ref name="o9Gzm" /> * [[Türgi]] võimud andsid seoses [[2016. aasta riigipöördekatse Türgis|2016. aasta riigipöördekatsega]] välja korralduse 133 rahandus- ja tööministeeriumi kaastöötaja kinni pidamiseks.<ref name="4ydga" /> * [[Usbekistan]]i pealinnas [[Toškent|Toškendis]] kohtusid Usbekistani president [[Shavkat Mirziyoyev]] ja [[Kõrgõzstan]]i president [[Almazbek Atambajev]]. Kohtumisel kinnitasid nad mõlemapoolset valmisolekut tihendada kahe riigi vahelist koostööd.<ref name="YfHfk" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Orjoli oblast]]i kuberneri [[Vadim Potomski]] tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Andrei Klõtškov]]i.<ref name="rulers" /> * Eestis algas [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] eel- ja elektrooniline hääletamine. ==[[6. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid]] tühistasid suure osas [[Sudaan]]i suhtes kehtinud sanktsioonidest, kuid jätsid Sudaani edasi terrorismi toetavate riikide nimekirja.<ref name="lyk1I" /> * [[India]]s [[Arunachal Pradesh]]i osariigis [[Hiina]] piiri lähistel mägedes kukkus alla India kaitsejõudude helikopter [[Mil Mi-17]]. Hukkusid kõik selle pardal viibinud seitse meeskonnaliiget.<ref name="qYMqj" /> * [[India]]s astus [[Tamil Nadu]] osariigi kubernerina ametisse [[Banwarilal Purohit]].<ref name="rulers" /> * [[Kambodža]] valitsus esitas kohtule taotluse riigi peamise opositsioonierakonna [[Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei]] keelustamiseks, süüdistades parteid valitsusvastase vandenõu kavandamises koostöös välismaalastega.<ref name="RRDXo" /> * [[Mehhiko]] endine esileedi, ekspresident [[Felipe Calderón]]i abikaasa [[Margarita Zavala]], kes on ühtlasi teatanud kandideerimisest [[2018. aasta Mehhiko presidendivalimised|2018. aasta presidendivalimistel]], teatas oma lahkumisest opositsioonilisest [[Rahvusliku Aktsiooni Partei]]st, suurendades opositsiooni lõhestatust valimiste eel.<ref name="UZe2g" /> * [[Norra]] Nobeli komitee avalikustas 2017. aasta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaadi. Auhinna pälvis organisatsioon [[Rahvusvaheline Kampaania Tuumarelvade Kaotamiseks]] (ICAN).<ref name="P7LmZ" /> * [[Saksamaa]] valitseva erakonna [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] noorteorganisatsioon [[Junge Union]] avaldas oma üldkogu eel nn Dresdeni deklaratsiooni, milles kutsuti üles hindama kriitiliselt erakonna senist poliitikat, eriti immigratsiooni valdkonnas, ja tooma erakonna etteotsa rohkem uusi inimesi. Samas avaldati deklaratsioonis ka selget toetust partei esimehe ja liidukantsleri [[Angela Merkel]]i jätkamisele nendel ametikohtadel.<ref name="AOL3o" /> * [[Venemaa]] pealinna [[Moskva]] lähistel sõitis rong otsa raudtee ülesõidukohal rikki läinud bussile, mis transportis [[Usbekistan]]ist pärit võõrtöölisi. Õnnetuses hukkus 16 inimest, üks laps suri hiljem veel haiglas.<ref name="I4B2e" /><ref name="xH1LL" /> * Venemaa president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Novosibirski oblast]]i kuberneri [[Vladimir Gorodetski]] tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Andrei Travnikov]]i.<ref name="rulers" /> ==[[7. oktoober]]== * [[Aserbaidžaan]]i pealinnas [[Bakuu]]s toimus opositsioonijõudude korraldatud meeleavaldus korruptsiooni vastu, millel politsei andmetel osales 1200 inimest. Samuti nõuti meeleavaldusel poliitvangide vabastamist.<ref name="y7XLI" /> * [[Ghana]] pealinnas [[Accra]]s plahvatas kohaliku aja järgi kella 19.30 ajal gaasitankla, seal plahvatuse tagajärjel puhkenud tulekahju levis ka üle tee asunud bensiinijaama. Õnnetuses hukkusid ja said vigastada mitmed inimesed, kuid ohvrite arv oli esialgu teadmata.<ref name="i9VWK" /> * [[Hispaania]]s [[Madrid]]is ja [[Barcelona]]s toimusid kümnete tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, millel avaldati toetust Hispaania riikliku terviklikkuse säilitamisele ja kutsuti üles lahendama [[Kataloonia]] iseseisvumise küsimust läbirääkimiste teel.<ref name="Ow2MT" /> * [[Kõrgõzstan]]is toimunud autoõnnetuses hukkus riigi asepeaminister [[Temir Džumakadõrov]].<ref name="s0o5S" /> * [[Mehhiko]]s registreeris ennast [[2018. aasta Mehhiko presidendivalimised|presidendikandidaadiks]] indiaani päritolu [[María de Jesús Patricio Martínez]]. Tegemist on esimese indiaani päritolu kandidaadiga nendel valimistel. Kuigi ta kandideerib sõltumatuna, toetab teda äärmusvasakpoolne relvarühmitus [[Zapatistide Rahvuslik Vabastusarmee]].<ref name="SiCHy" /> * [[Pakistan]]is [[Quetta]] lähistel toimunud pikapauto ja bussi kokkupõrkes hukkus vähemalt 14 ja sai vigastada veel 27 inimest.<ref name="8LZ6q" /> * [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s toimus enam kui tuhande osavõtjaga meeleavaldus, millel kutsuti president [[Vladimir Putin]]it tema 65. sünnipäeval üles ametist tagasi astuma. Opositsiooni meeleavaldused toimusid ka teistes Venemaa suuremates linnades, politsei pidas kokku kinni umbes 250 meeleavaldajat.<ref name="hCTVa" /> ==[[8. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suursaatkond [[Türgi]] pealinnas [[Ankara]]s peatas tähtajatult enamiku viisateenuseid Türgi territooriumil, tuues põhjuseks vajaduse viia läbi oma diplomaatiliste esinduste ja nende töötajate turvalisuse hindamine. Otsuse tõi kaasa Türgi kodanikust saatkonna töötaja vahistamine, keda Türgi võimud kahtlustasid seotuses [[2016. aasta riigipöördekatse Türgis|2016. aasta riigipöördekatsega]]. Vastusena peatas Türgi viisateenuste osutamise Ameerika Ühendriikides. Sellele tülile järgnes järgmistel päevadel Türgi aktsiate ja [[Türgi liir]]i kursi langus.<ref name="p2Piz" /> * Ameerika Ühendriikidele kuuluvat [[Aleuudid|Aleuudi saarestikku]] tabas 6,6-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 60 km asustamata [[Buldir]]i saarest idas 111,8 km sügavusel. Maavärinaga olulisi purustusi ja inimohvreid ei kaasnenud.<ref name="zw9pT" /> * [[Bosnia ja Hertsegoviina]] pealinnas [[Sarajevo]]s mõistis sõjakuritegude kohus õigeks 1992. aastal [[Srebrenica]]s serblastest vangide tapmises süüdistatud endise komandöri [[Naser Orić]]i.<ref name="89gT9" /> * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s avaldas 350 000 inimest meelt [[Kataloonia]] Hispaania koosseisu jäämise toetuseks.<ref name="nZ4WR" /> * [[Venemaa]] pealinna [[Moskva]] [[Odintsovo]] linnaosas süttis põlema kaubanduskeskus Sindika, kust evakueeriti põlengu tõttu umbes 3000 inimest. Põlengus hävines vähemalt 300 m² kaubanduskeskuse pinnast.<ref name="g6Fqq" /> ==[[9. oktoober]]== * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Europol]]i parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esimene kohtumine, mille avas Eesti siseminister [[Andres Anvelt]].<ref name="vv42" /> * [[Gruusia]] president [[Giorgi Margvelašvili]] vetostas põhiseaduse parandused, mis oleksid suurendanud parlamendi rolli, andes muuhulgas parlamendile ka volitused valida presidenti.<ref name="SMdvq" /> * [[Kõrgõzstan]]i president [[Almazbek Atambajev]] tühistas oma osalemise Venemaal toimuval [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e tippkohtumisel, põhjendades seda kartusega tema kodumaal toimuvate [[2017. aasta Kõrgõzstani presidendivalimised|presidendivalimiste]] eel vallanduda võiva vägivallaga.<ref name="90gtQ" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumine, kus lepiti muuhulgas kokku 2018. aasta kalapüügikvootides [[Läänemeri|Läänemerel]]. Istungit juhatas Eesti keskkonnaminister [[Siim Valmar Kiisler]], sellel osales ka maaeluminister [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]].<ref name="vv42" /> * Luksemburgis algas Euroopa Liidu ja [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumiste seeria, kus Eestit esindasid rahandusminister [[Toomas Tõniste]] ja rahandusministeeriumi asekantsler [[Märten Ross]].<ref name="vv42" /> * [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]] tegi teatavaks 2017. aasta [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhinna]] laureaadi, kelleks sai Ameerika Ühendriikide majandusteadlane [[Richard Thaler]] oma panuse eest [[käitumisökonoomika]] uurimisse ja arendamisse.<ref name="gkCwL" /> * [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] oli ametlikul visiidil [[Ukraina]]s, kus ta kohtus ja andis ühise pressikonverentsi oma Ukraina kolleegi [[Petro Porošenko]]ga. Ühtlasi kinnitas Erdoğan oma jätkuvat toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja nimetas [[Krimmi poolsaar]]e annekteerimist Venemaa poolt ebaseaduslikuks.<ref name="6EZXd" /> * [[Usbekistan]]is vabastati vanglast ennetähtaegselt seal üheksa aastat karistust kandnud opositsiooniaktivist ja inimõiguste eest võitleja [[Azgam Turgunov]].<ref name="feRug" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Omski oblast]]i kuberneri [[Viktor Nazarov]]i tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Aleksandr Burkov]]i.<ref name="rulers" /> * Venemaal avaldati president Vladimir Putini seadlus, mille alusel võivad Venemaa relvajõududes teenivad välismaalased osaleda edaspidi ka sõjalistel välismissioonidel.<ref name="DNoq2" /> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas kahepäevast töövisiiti [[Itaalia]]s. Visiidi raames kohtus ta Itaalia presidendi [[Sergio Mattarella]]ga ja avas [[Rooma]]s [[Konrad Mägi]] maastikumaalide näituse.<ref name="vv42" /> * [[Eesti]] kaitseminister [[Jüri Luik]] alustas kahepäevast visiiti [[Poola]]s, kus kohtus oma Poola kolleegi [[Antoni Macierewicz]]iga ja pidas kõne Poola sõjauuringute ülikoolis.<ref name="vv42" /> * Eestit külastas [[Colombia]] asevälisminister [[Patti Londoño]], kes kohtus oma visiidi raames Eesti välisministri [[Sven Mikser]]iga.<ref name="vv42" /> * [[Tallinn]]as algas teatrifestival "[[Kuldne Mask]]", mille avamisel pidas kõne ka peaminister [[Jüri Ratas]].<ref name="vv42" /> ==[[10. oktoober]]== * [[India]]s astus [[Assam]]i osariigi kubernerina ametisse [[Jagdish Mukhi]].<ref name="rulers" /> * [[Kosovo]] pealinnas [[Priština]]s toimus politsei tugeva kaitse all riigi esimene ametlik [[geiparaad]], kuigi väiksemaid selletaolisi üritusi on riigis korraldatud ka varem.<ref name="xr9VQ" /> * [[Leedu]] [[Seim (Leedu)|Seim]] kiitis viimasena Balti riikide parlamentidest heaks [[Rail Baltic]]u raudteeühenduse rajamise rahvusvahelise lepingu.<ref name="ABK3Y" /> * [[Libeeria]]s toimusid [[2017. aasta Libeeria üldvalimised|presidendi- ja parlamendivalimised]]. Presidendivalimistel ei saanud ükski kandidaat piisavat häälteenamust, seega korraldatakse [[November 2017#7. november|7. novembril]] valimiste teine voor, kuhu pääsesid 39% häältest saanud [[George Weah]] ja 29% häältest kogunud [[Joseph Boakai]]. Valimisaktiivsus oli umbes 75%.<ref name="rulers" /> * [[Läti]] valitsus kiitis heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu, mille tulude maht on 8,75 miljardit eurot ja kulude maht 8,95 miljardit eurot.<ref name="tfMSq" /> * [[Tšehhi]] president [[Miloš Zeman]] tegi [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] istungil [[Ukraina]]le ettepaneku tunnustada [[Krimmi poolsaar]]e kuulumist Venemaale ja jõuda Venemaaga kokkuleppele selle kompenseerimises.<ref name="Y1Dl5" /> * [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] oli ametlikul visiidil [[Serbia]]s, kus pidas läbirääkimisi Serbia presidendi [[Aleksandar Vučić]]iga majandus- ja kaubandussidemete arendamiseks.<ref name="IrW0v" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] vabastas ametist [[Ivanovo oblast]]i kuberneri [[Pavel Konkov]]i ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Stanislav Voskressenski]].<ref name="1XUsJ" /> ==[[11. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] nimetas sisejulgeolekuministri kandidaadiks [[Kirstjen Nielsen]]i. Ametikoht oli olnud vakantne alates kindral [[John Kelly]] üleviimisest presidendi administratsiooni personaliülema ametikohale.<ref name="rulers" /> * [[Euroopa Liit]] teatas, et jätab [[Moldova]]le üle kandmata viimase osa laenumaksetest summas 28 miljonit eurot. Põhjuseks toodi Moldova suutmatus ellu viia laenu eeltingimuseks olnud õigussüsteemi reforme.<ref name="SeFSd" /> * [[Eesti]]s lõppesid [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalike valimiste]] eel- ja e-hääletus. Kokku osales eelhääletamisel 306 508 inimest, kusjuures e-hääletusel osales seni rekordiline arv valijaid – 186 034 inimest.<ref name="1ViXX" /> * Eesti kaitseminister [[Jüri Luik]] oli visiidil [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], kus külastas [[Viru jalaväepataljon]]i, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Alutaguse malevat ja Narva malevkonda.<ref name="vv42" /> * [[Tallinna Ringkonnakohus]] jättis jõusse madalamas kohtuastmes kirjanik [[Kaur Kender]]ile langetatud õigeksmõistva otsuse. Prokuratuur oli süüdistanud Kenderit teosega "[[Untitled 12]]" [[lapspornograafia]] valmistamises ja Harju Maakohtu õigeksmõistva otsuse ringkonnakohtusse edasi kaevanud.<ref name="bY8Zk" /> ==[[12. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] astus seni kõige jõulisema sammu oma eelkäija [[Barack Obama]] loodud tervisekindlustussüsteemi ([[Obamacare]]) nõrgestamiseks, vähendades väikese sissetulekuga patsientide kindlustamiseks mõeldud riiklikke toetusi ravikindlustusfirmadele.<ref name="KbZkb" /> * Ameerika Ühendriikide välisministeerium teatas, et Ameerika Ühendriigid lahkuvad [[UNESCO]] koosseisust. Otsust põhjendati UNESCO väga tugeva [[Iisrael]]i-vastasusega. Hiljem samal päeval teatas Iisraeli peaminister [[Binyamin Netanyahu]], et ka Iisrael lahkub UNESCO-st.<ref name="IOtYU" /> * [[Araabia Ühendemiraadid]] teatasid, et loobuvad suursaadiku tasemel esindatusest [[Põhja-Korea]]s ja lõpetavad ka Põhja-Korea kodanikele viisade väljastamise.<ref name="6v6QN" /> * [[Hispaania]]s [[Albacete]] linna lähistel asuva Los Llanose õhubaasi juures kukkus alla Hispaania õhujõududele kuulunud hävituslennuk, hukkus ainsana selle pardal viibinud piloot.<ref name="Vzm6D" /> * [[Holland]]i kuningas [[Willem-Alexander]] tegi peaminister [[Mark Rutte]]le ülesandeks moodustada uus valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Itaalia]] parlamendi alamkoda võttis häältega 375:215 vastu uue valimisseaduse. Enne jõustumist peab selle heaks kiitma ka parlamendi ülemkoda.<ref name="IY4g6" /> * [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] sise- ja justiitsministrite kahepäevane kohtumine, mida juhatas Eesti siseminister [[Andres Anvelt]].<ref name="vv42" /> * [[Palestiina]] rivaalitsevad poliitilised liikumised [[Fataḩ]] ja [[Ḩamās]] allkirjastasid [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s kokkuleppe võimu jagamiseks, mille olulisim punkt oli Ḩamāsi nõusolek anda alates 2007. aastast nende kontrolli all olnud [[Gaza tsoon]] Fataḩ' juhitava [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus|Palestiina omavalitsuse]] alluvusse. <ref name="JRjZk" /> * [[Saksamaa]] pikendas kuue kuu võrra erakorralist dokumentide kontrolli välispiiril [[Austria]]ga ja [[Kreeka]]st saabuvatel lendudel, et tõkestada illegaalset immigratsiooni ja vältida võimalike terroristide sisenemist riiki.<ref name="xHcuS" /> * [[Somaalia]]s astusid põhjendusi esitamata tagasi kaks riigikaitse eest vastutavat kõrgemat ametiisikut, kaitseminister [[Cabdirashiid Cabdullahi Moxamed]] ja kaitsejõudude ülem [[Ahmed Jimale Gedi]].<ref name="IKRqq" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Pihkva oblast]]i kuberneri [[Andrei Turtšak]]i tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Mihhail Vedernikov]]i.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] rahandusminister [[Toomas Tõniste]] ja rahandusministeeriumi asekantsler [[Märten Ross]] alustasid kahepäevast visiiti Ameerika Ühendriikides, et osaleda [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja [[Maailmapank|Maailmapanga]] aastakoosolekutel.<ref name="vv42" /> * [[Tallinn]]as algas Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames korraldatud konverents "Tippteaduse mõju ja väärtus ühiskonnas", mille avasid peaminister [[Jüri Ratas]] ning haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]].<ref name="vv42" /> * Eestis puhkes skandaal endise peaministri ja [[XIII Riigikogu]] aseesimehe [[Taavi Rõivas]]e ümber, kui [[Eesti Päevaleht]] avaldas info, mille kohaselt oli Rõivas [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e korraldatud ärireisi ajal toimunud peol [[Malaisia]]s ahistanud seksuaalselt üht delegatsiooni koosseisu kuulunud naist. Hiljem samal päeval esines Rõivas avaliku vabandusega, võttes süüdistused osaliselt omaks, ja teatas, et astub Riigikogu aseesimehe ametikohalt tagasi.<ref name="SPqEF" /> ==[[13. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] kutsus [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i üles vastu võtma seadusandlust, mis karmistaks [[Iraan]]iga sõlmitud tuumaennetuskokkuleppe tingimusi ja taastaks osaliselt enne kokkuleppe sõlmimist Iraani suhtes kehtinud majandussanktsioonid.<ref name="6JLLy" /> * [[Jeemen]]i [[Adeni kubernerkond|Adeni kubernerkonna]] endine kuberner, mais 2017 moodustatud Lõuna Üleminekunõukogu esimees [[Aidarus al-Zoubaidi]] teatas intervjuus kohalikule telekanalile, et nõukogu kuulutab peatselt välja referendumi Jeemeni lõunaosa iseseisvumise küsimuses.<ref name="op44q" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskkonnaministrite kohtumine, mille keskmes olid kliimapoliitika küsimused. Kohtumist juhatas Eesti keskkonnaminister [[Siim Valmar Kiisler]].<ref name="vv42" /> * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] kõrgeim apellatsioonikohus jättis jõusse madalama astme kohtuotsuse, mille kohaselt võib president [[Jacob Zuma]]le uuesti esitada 783 korruptsioonisüüdistust, mis võeti menetlusest maha seoses tema presidendiks valimisega 2009. aastal.<ref name="W8vL3" /> * [[Mehhiko]] lõunaosa tabas 5,4-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus [[Oaxaca osariik|Oaxaca osariigi]] rannikul. Purustustest ja inimohvritest teateid ei laekunud.<ref name="8AqxN" /> * [[Peruu]]s võitis peaminister [[Mercedes Aráoz]]i valitsus häältega 83:17 parlamendis toimunud usaldushääletuse.<ref name="OEzCX" /> * [[UNESCO]] peadirektoriks valiti [[Prantsusmaa]] endine kultuuriminister [[Audrey Azoulay]].<ref name="R4j2R" /> ==[[14. oktoober]]== * [[Elevandiluurannik]]ul [[Abidjan]]i lähistel kukkus alla [[Prantsusmaa]] kaitsejõududele tellimusvedu teinud [[Moldova]] transpordilennuk. Hukkus neli inimest ja vigastada sai veel kaks inimest, kes kõik olid Moldova kodanikud.<ref name="O9JBR" /> * [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s toimusid kahel rahvarohkel ristmikul kaks pommiplahvatust. Rünnakutes hukkus vähemalt 263 inimest, seega oli tegemist viimase 10 aasta ohvriterohkeima rünnakuga Somaalias.<ref name="RpcY9" /> * [[Venemaa]]l astus [[Novgorodi oblast]]i kubernerina ametisse [[Andrei Nikitin]].<ref name="rulers" /> ==[[15. oktoober]]== * [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] [[Abu Dhabi]]s algasid ülemaailmsed noorte kutsemeistrivõistlused [[WorldSkills]], millel osales ka seitsmeliikmeline Eesti esindus.<ref name="vv42" /> * [[Austria]]s toimusid [[2017. aasta Austria parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis 31,5% häältega [[Austria Rahvapartei]], mis sai 183-kohalises parlamendis 62 kohta. Paremuselt teiseks ja kolmandaks jäid [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei]] 52 kohaga ja [[Austria Vabaduspartei]] 51 kohaga. Valimisaktiivsus oli 80%.<ref name="rulers" /> * [[Kõrgõzstan]]is toimusid [[2017. aasta Kõrgõzstani presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis endine peaminister [[Sooronbaj Džeenbekov]], kes sai 54% antud häältest. Valimisaktiivsus oli umbes 56%.<ref name="rulers" /> * [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]]s toimusid kohalikud valimised, mille riigis tervikuna võitis ka valitsust juhtiv läänemeelne [[Makedoonia Sotsiaaldemokraatlik Liit]].<ref name="NQRRM" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] kuulutas pühakuks 35 inimest, teiste seas 16. sajandil [[Mehhiko]]s usu pärast tapetud kolm indiaani last. Lisaks kuulutas paavst 2019. aastaks välja [[Amazonas]]e piirkonna riikide katoliku piiskoppide sinodi.<ref name="lX3m4" /> * [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal toimusid [[2017. aasta Alam-Saksi parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis 36,9% toetusega [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]], saades 137-kohalises parlamendis 55 kohta.<ref name="rulers" /> * [[Venezuela]]s toimusid osariikide kuberneride valimised. Riigis võimul olev [[Venezuela Ühinenud Sotsialistlik Partei]] võitis valimised 17 osariigis, opositsioon ainult kuues osariigis. Valimisaktiivsus oli umbes 61%. Opositsioon teatas, et keeldub valimistulemusi tunnistamast.<ref name="xpyIr" /> * Eestis toimusid [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]]. Üleriigiliselt võitis valimised [[Eesti Keskerakond]] (kokku 27,3% häältest), teisele kohale jäid valimisliidud (kokku 26,8% häältest) ja kolmandale kohale [[Eesti Reformierakond]] (kokku 19,5% häältest). Erakondadest parandasid oma tulemust Eesti Reformierakond, mis sai võrreldes 2013. aasta valimistega 5,8% rohkem hääli, ja [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]], mis sai võrreldes 2013. aasta valimistega 5,4% rohkem hääli. Pealinnas [[Tallinn]]as säilitas napilt absoluutse enamuse Eesti Keskerakond (40 kohta 79-liikmelises volikogus).<ref name="ge9j5" /> ==[[16. oktoober]]== * [[Hispaania]] kohus andis korralduse [[Kataloonia]] iseseisvusliikumise kahe juhi [[Jordi Sánchez]]e ja [[Jordi Cuixart]]i vahistamiseks. Mõlema suhtes algatati eeluurimine mässule õhutamise kahtlustuse alusel.<ref name="ommNu" /> * [[India]]s [[Bengaluru]] linnas varises kokku mitmekorruseline elumaja, hukkus vähemalt viis inimest.<ref name="1IirD" /> * [[Indoneesia]]s astus [[Jakarta]] kubernerina ametisse [[Anies Baswedan]].<ref name="rulers" /> * [[Luksemburg]]is toimunud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kohtumisel, kus osales ka Eesti välisminister [[Sven Mikser]], kiideti heaks uued sanktsioonid [[Põhja-Korea]] suhtes, muuhulgas kehtestati ka täielik keeld rafineeritud naftatoodete ja toornafta ekspordile Põhja-Koreasse.<ref name="XH2IJ" /> * [[Omaan]]is kohtusid [[Afganistan]]i, [[Hiina]], [[Pakistan]]i ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] läbirääkijad, et arutada võimalusi läbirääkimiste taasalustamiseks Afganistani islamiliikumisega [[Ţālebān]].<ref name="TQXqI" /> * [[OSCE Minski grupp|OSCE Minski grupi]] vahendusel pidasid [[Armeenia]] president [[Serž Sargsjan]] ja [[Aserbaidžaan]]i president [[İlham Əliyev]] läbirääkimisi vaidlusaluse [[Mägi-Karabahh]]i piirkonna üle.<ref name="z5B1W" /> * [[Türgi]] valitsus pikendas veel kolmeks kuuks pärast [[2016. aasta riigipöördekatse Türgis|2016. aasta riigipöördekatset]] riigis kehtestatud eriolukorda. Tegemist oli eriolukorra viienda pikendamisega.<ref name="dcA8t" /> * [[Usbekistan]]is vabastati pärast kaheksa aastat kestnud vangistust inimõiguste aktivist [[Ganihon Mamathonov]].<ref name="zhdhb" /> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] oli töövisiidil [[Norra]]s, kus kohtus kuningas [[Harald V]] ja peaminister [[Erna Solberg]]iga.<ref name="7H5LS" /> * [[Eesti]]s esitas ahistamisskandaali sattunud [[XIII Riigikogu]] aseesimees [[Taavi Rõivas]] ametliku tagasiastumispalve. [[Eesti Reformierakond]] teatas, et esitab uueks aseesimehe kandidaadiks erakonna esimehe [[Hanno Pevkur]]i, kes järgmisel päeval Reformierakonna fraktsiooni poolt ka kandidaadina üles seati.<ref name="NKxqJ" /> * Eesti kaitseminister [[Jüri Luik]] alustas ametlikku visiiti [[Liibanon]]is, et kohtuda seal teenivate Eesti kaitseväelastega.<ref name="vv43" /> * [[Tallinn]]as [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] algas kolmepäevane kõrgetasemeline e-tervise konverents "Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses", mille avas tervise- ja tööminister [[Jevgeni Ossinovski]].<ref name="vv43" /> ==[[17. oktoober]]== * [[Afganistan]]is [[Gardēz]]i linnas toimunud rünnakus politseimajale hukkus vähemalt 41 inimest, teiste seas ka [[Paktīā provints]]i politseiülem. Vigastada sai veel 150 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis islamiliikumine [[Ţālebān]]. Ohvriterohke rünnak, mille eest peeti vastutavaks samuti Ţālebāni, toimus ka [[Ghaznī provints]]is. Seal hukkus vähemalt 30 inimest.<ref name="8mP6w" /> * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s avaldas 200 000 inimest meelt [[Kataloonia]] iseseisvusliikumise kahe juhi [[Jordi Sánchez]]e ja [[Jordi Cuixart]]i vahistamise vastu.<ref name="enUvX" /> * [[Moldova]] konstitutsioonikohus otsustas, et president [[Igor Dodon]]i võib ajutiselt ametist kõrvaldada, sest ta keeldus täitmast oma põhiseaduslikke kohustusi, jättes kahel korral kaitseministriks kinnitamata [[Eugen Sturza]], kelle oli sellele ametikohale kinnitamiseks esitanud peaminister [[Pavel Filip]].<ref name="Te85r" /> * [[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is parlamendihoone ees toimus [[Mihheil Saakašvili]] ja teiste opositsioonipoliitikute eestvedamisel korraldatud korruptsioonivastane meeleavaldus, millel osales umbes 4500 inimest. Toimus ka väikeseid kokkupõrkeid politseiga, kes üritas takistada telkide püstitamist parlamendi ette.<ref name="1aYZv" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s pikendas kohus omastamises kahtlustatava filmi- ja teatrilavastaja [[Kirill Serebrennikov]]i koduaresti [[Jaanuar 2018#19. jaanuar|19. jaanuarini]].<ref name="xNQsM" /> * Venemaa keskvalimiskomisjoni esimees [[Ella Pamfilova]] teatas, et opositsioonijuht [[Aleksei Navalnõi]]le määratud kohtulike karistuste tõttu ei ole tal võimalik Venemaa presidendivalimistel kandideerida enne 2028. aastat.<ref name="wHvqz" /> * Eestisse saabus kahepäevasele visiidile Ameerika Ühendriikide [[Maryland]]i osariigi asekuberner [[Boyd Rutherford]], kes tutvub Eesti kogemusega narkopoliitika valdkonnas ja arutab võimalusi koostöö tihendamiseks. Ta kohtus Eesti välisministri [[Sven Mikser]]i ja siseministri [[Andres Anvelt|Andres Anveldiga]].<ref name="vv43" /> * Eesti suursaadik [[Kasahstan]]is [[Heiti Mäemees]] esitas Kasahstani presidendile [[Nursultan Nazarbajev]]ile oma volikirja.<ref name="vv43" /> * [[XIII Riigikogu]]s kukkus esimesel lugemisel läbi [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] algatatud eelnõu [[kooseluseadus]]e tühistamiseks. Eelnõu edasist menetlemist toetas 19, selle edasiselt lugemiselt eemaldamist 47 parlamendiliiget.<ref name="QbBuo" /> ==[[18. oktoober]]== * [[Hiina]]s algas valitseva [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] kongress, mille avas president [[Xi Jinping]].<ref name="A18pz" /> * [[Saksamaa]]l teatas [[Saksimaa]] liidumaa peaminister [[Stanislaw Tillich]] oma tagasiastumisest. Tema järeltulijana avalikustati [[Michael Kretschmer]], kes peaks Tillichilt ameti üle võtma 2017. aasta detsembris.<ref name="rulers" /> * [[Suurbritannia]]s kuulutati välja 2017. aasta [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]] laureaat, kelleks sai Ameerika Ühendriikide kirjanik [[George Saunders]] teosega "[[Lincoln in the Bardo]]".<ref name="mY0UY" /> * [[Eesti]] peaminister [[Jüri Ratas]] alustas kolmepäevast visiiti [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, et osaleda [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel.<ref name="vv43" /> * Eesti tervise- ja tööminister [[Jevgeni Ossinovski]] alustas kahepäevast visiiti Belgias Brüsselis, et osaleda seal toimuval sotsiaaltippkohtumisel ja kohtuda [[Euroopa Komisjon]]i sotsiaalvoliniku [[Marianne Thyssen]]iga.<ref name="vv43" /> * Eestit külastas [[Liechtenstein]]i välis-, justiits- ja kultuuriminister [[Aurelia Frick]]. Eesti kultuuriministri [[Indrek Saar]]ega arutas ta Euroopa kultuuripärandi aastaga ja digiteerimisega seotud küsimusi, siseminister [[Andres Anvelt]]iga [[Dublini konventsioon]]i reformi teemat ja välisminister [[Sven Mikser]]iga riikidevahelisi suhteid.<ref name="vv43" /> * Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile [[Türgi]] Euroopa Liidu suhete minister [[Ömer Çelik]], kes kohtus visiidi esimesel päeval president [[Kersti Kaljulaid]]i ja teisel päeval välisminister [[Sven Mikser]]iga, et arutada kahe riigi suhteid, Türgi ja Euroopa Liidu vahekorda, rändetemaatikat ja olukorda Lähis-Idas.<ref name="vv43" /> * [[Tartu]]s pidas [[Kaitsepolitseiamet]] kinni Tartu abilinnapead [[Valvo Semilarski]] ([[Eesti Reformierakond]]) ja [[Artjom Suvorov]]i ([[Eesti Keskerakond]]), keda kahtlustati mitmes korruptsioonikuriteos. Järgmisel päeval esitasid nad avaldused abilinnapea ametist lahkumiseks.<ref name="Tn0lk" /> ==[[19. oktoober]]== * [[Austria]] välisminister ja liidukantsleri kandidaat [[Sebastian Kurz]] kutsus taas [[Euroopa Liit]]u üles lõpetama kõnelusi [[Türgi]] liitumiseks Euroopa Liiduga.<ref name="AodXi" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumine. Kohtumisel osalenud valitsusjuhid ja riigipead kinnitasid, et ei kavatse taganeda [[Iraan]]iga sõlmitud tuumaleppest ja pöördusid ka [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i poole üleskutsega jätkata selle sätetest kinnipidamist.<ref name="UOyqz" /> * [[Ida-Timor]]i parlament ei kiitnud heaks peaminister [[Mari Alkatiri]] valitsuse poliitilist programmi, avaldades sellega valitsusele sisuliselt umbusaldust.<ref name="rulers" /> * [[Kanada]] kindralkuberner allkirjastas parlamendi mõlemas kojas heakskiidu saanud välisriikide korrumpeerunud ametnike ohvrite õiguse seaduse ehk niinimetatud [[Magnitski seadus]]e, mis lubab kehtestada sanktsioonid (varade külmutamine, sissesõidukeeld) neile välisriikide ametnikele, kes on toime pannud inimõiguste rikkumisi. Seadus võttis eeskuju Ameerika Ühendriikide samasugusest varasemast seadusest, mis oli esmajärjekorras suunatud nende Venemaa riigiametnike vastu, kes põhjustasid korruptsiooni uurinud juristi [[Sergei Magnitski]] surma.<ref name="DmlVA" /> * [[Leedu]]s [[Anykščiai]]s algas Baltimaade regionaalministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti riigihalduse minister [[Jaak Aab]]. Kohtumisel vahetati kogemusi haldusreformide läbiviimisel ja efektiivsete avalike teenuste osutamisel.<ref name="vv43" /> * [[Pakistan]]i korruptsioonikuritegude kohus esitas endisele peaministrile [[Nawaz Sharif]]ile ja tema tütrele ametliku süüdistuse välismaal asuvate kinnisvarade varjatud soetamises ja omamises.<ref name="XPOtF" /> * [[Ukraina]] [[Ülemraada]] kiitis heaks tervishoiureformi seadused, mille ettevalmistamine oli venima jäänud ning mille vastuvõtmiseks olid survet avaldanud nii [[Euroopa Liit]] kui ka [[Rahvusvaheline Valuutafond]]. Reform peaks vähendama korruptsiooni Ukraina tervishoiusüsteemis, võimaldades patsiendil endale ise arsti valida ning muutes senist ravimite riigi poolt hüvitamise korda.<ref name="T0fDz" /> * [[Uus-Meremaa]]l teatas [[2017. aasta Uus-Meremaa parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] kaalukeele staatusse tõusnud rahvuslik-populistliku partei [[Uus-Meremaa Esimesena]] esimees [[Winston Peters]], et on otsustanud moodustada koalitsiooni seni opositsioonis olnud [[Uus-Meremaa Tööpartei]]ga.<ref name="AOpHY" /> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] oli töövisiidil [[Soome]]s, kus esines Rootsi-Soome kultuurikeskuse Hanaholmeni tulevikufoorumil.<ref name="PH4HW" /> * [[Eesti]] suursaadik [[Luksemburg]]is [[Kaili Terras]] esitas Luksemburgi suurhertsogile [[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henrile]] oma volikirja.<ref name="vv43" /> ==[[20. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Rex Tillerson]] alustas ringsõitu, mille raames külastas ta [[Saudi Araabia]]t, [[Katar]]it, [[Pakistan]]i, [[India]]t ja [[Šveits]]i.<ref name="ed3A0" /> * [[Austria]] president [[Alexander Van der Bellen]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[2017. aasta Austria parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitnud [[Austria Rahvapartei]] esimehele, senisele välisministrile [[Sebastian Kurz]]ile.<ref name="rulers" /> * [[Holland]]i peaministrikandidaat [[Mark Rutte]] tegi teatavaks oma uue valitsuskabineti koosseisu. Võrreldes senise valitsusega vahetas ta välja mitmed võtmetähtsusega ministrid. Välisministri kandidaadiks sai [[Halbe Zijlstra]], kaitseministri kandidaadiks [[Ank Bijleveld]], siseministri kandidaadiks [[Kajsa Ollongren]] ja rahandusministri kandidaadiks [[Wopke Hoekstra]].<ref name="rulers" /> * [[Poola]]s [[Stalowa Wola]] linna ostukeskuses toimus noarünnak. Rünnaku pani toime 27-aastane Poola kodanik, kes pussitas inimesi selga. Vigastada sai kaheksa inimest, kellest üks suri. Ostukeskuse külastajatel õnnestus ründaja kinni pidada ja politseile üle anda.<ref name="EteSz" /> * [[Tšehhi]]s algasid kahepäevased [[2017. aasta Tšehhi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel kogus 26,9% häältest endise rahandusministri [[Andrej Babiš]]i populistlik erakond [[ANO 2011]], mis sai 200-kohalises parlamendis 78 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas 11,3% häälte ja 25 parlamendikohaga liberaalkonservatiivne erakond [[Kodanike Demokraatlik Partei]]. Seni valitsust juhtinud [[Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei]] sai vaid 7,3% häältest ja 15 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 60,8%.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s [[Haapsalu]]s allkirjastati koalitsioonilepe, mille sõlmisid senise linnapea [[Urmas Sukles]]e eestvedamisel moodustatud valimisliit [[HaRi]] ja [[Eesti Keskerakond]]. Vastavalt koalitsioonileppele jätkab Sukles linnapeana, linnavolikogu esimehe koht läheb aga Riigikogu liikmele [[Jaanus Karilaid]]ile.<ref name="3WPuz" /> ==[[21. oktoober]]== * [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is toimunud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 15 sõjakooli kadetti, veel neli kadetti said haavata.<ref name="nJAbp" /> * [[Gruusia]]s toimusid kohaliku omavalitsuse esindusorganite valimised. Pealinna [[Thbilisi]] linnapeaks valiti endine jalgpallur [[Kahha Kaladze]] valitsevast valimisliidust [[Gruusia Unelm]]. Gruusia Unelma kandidaadid said linnapeaks veel mitmes suuremas linnas nagu [[Bathumi]], [[Phothi]] ja [[Rusthavi]].<ref name="4aflt" /> * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s tuli 450 000 inimest tänavatele, et avaldada toetust [[Kataloonia]] iseseisvusele. Samal päeval teatas Hispaania peaminister [[Mariano Rajoy]], et algatab Kataloonia autonoomia ajutise peatamise protsessi, kuna Kataloonia autonoomse piirkonna juhid ei andnud keskvalitsusele määratud tähtajaks selget vastust, kas nad kavatsevad ühepoolselt iseseisvuse välja kuulutada või mitte.<ref name="Hi6Wq" /> * [[Saksamaa]]l [[München]]i kesklinnas [[Rosenheimer Platz]]il ründas noaga relvastatud mees inimesi, tekitades vigastusi kokku neljale inimesele. Politseil õnnestus ründaja kinni pidada, tema motiivid jäid esialgu selgusetuks.<ref name="kXpO3" /> * [[Valgevene]] pealinnas [[Minsk]]is toimus mitmesaja osavõtjaga meeleavaldus, millel protesteeriti nn sotsiaalsete parasiitide täiendava maksustamise ning kaitsejõududes levinud kiusamiste ja ahistamise vastu.<ref name="wyemf" /> ==[[22. oktoober]]== * [[Argentina]]s toimusid [[2017. aasta Argentina parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Ümber valiti 127 kohta 257-liikmelises parlamendi alamkojas ja 24 kohta 72-liikmelises ülemkojas. Edukaim oli erakond [[Cambiemos]], mis sai kokku umbes 42% antud häältest. Valimisaktiivsus. Ühtlasi valiti uus kuberner [[Santiago del Estero provints]]ile, kelleks sai 68% häältest kogunud [[Gerardo Zamora]] erakonnast [[Frente Cívico]].<ref name="rulers" /> * [[Itaalia]]s [[Lombardia]] ja [[Veneto]] maakonnas toimusid autonoomiareferendumid. * [[Jaapan]]is toimusid [[2017. aasta Jaapani parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis ülekaalukalt ka seni võimul olnud [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatlik Partei]] (33,2% häältest, 284 kohta 465-liikmelises parlamendis). Suurimaks opositsioonierakonnaks tõusis [[Jaapani Konstitutsiooniline Demokraatlik Partei]], mis sai 19,8% häältest ja 55 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 53,7%.<ref name="rulers" /> * [[Kosovo]]s toimusid kohaliku omavalitsuse organite valimised.<ref name="boueK" /> * [[Rootsi]] pealinnas [[Stockholm]]is toimus umbes 3000 osavõtjaga meeleavaldus, millel protesteeriti naiste seksuaalse ahistamise vastu. Üritusel osales ka Rootsi võrdõiguslikkuse minister [[Åsa Regnér]].<ref name="rNNbJ" /> * [[Sloveenia]]s toimusid [[2017. aasta Sloveenia presidendivalimised|presidendivalimised]]. Senine president [[Borut Pahor]] pälvis 47,1% valijate toetuse, tema peamine vastaskandidaat [[Marjan Šarec]] 25% valijate toetuse. Kuna võitmiseks oli esimeses voorus vajalik enam kui 50% valijate toetus, korraldatakse [[November 2017#12. november|12. novembril]] valimiste teine voor. Valimisaktiivsus oli 43,6%.<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s vabastati kinnipidamiskeskusest opositsioonipoliitik [[Aleksei Navalnõi]], kes kandis seal 20-päevast karistust president [[Vladimir Putin]]i vastu suunatud sanktsioneerimata meeleavalduste korraldamise eest.<ref name="GDI3A" /> * [[Eesti]]s [[Viljandi]]s sõlmiti koalitsioonilepe [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ning [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] vahel.<ref name="L4on5" /> ==[[23. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Rex Tillerson]] tegi üllatusvisiidi [[Iraak]]i, kus kohtus Iraagi peaministri [[Ḩaidar al-‘Ibādī]]ga. Kohtumisel kutsus ta Iraagi ja [[Iraagi Kurdistan]]i juhte üles alustama dialoogi erimeelsuste ületamiseks ja tegema koostööd Iraagi territoriaalse terviklikkuse säilitamise nimel. Enne seda külastas ta samal päeval ka ette teatamata [[Afganistan]]i ja kohtus Bagrami lennubaasis Afganistani presidendi [[Ashraf Ghanī]]ga.<ref name="406Vr" /><ref name="E68CK" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikide sotsiaal- ja tööministrite ametlik kohtumine, mida juhatasid Eesti ministrid [[Jevgeni Ossinovski]] ja [[Kaia Iva]]. 14-tunnise kohtumise tulemusel otsustati muuta lähetatud töötajate direktiivi. selle muutmine on tekitanud liikmesriikide vahel tõsiseid lahkhelisid ja muutmisotsust ei õnnestunud langetada konsensuslikult, vaid lihthäälteenamuse teel.<ref name="4fRqT" /> * [[Nicaragua]] asepresident [[Rosario Murillo]] teatas Nicaragua ühinemisest [[Pariisi kliimalepe|Pariisi kliimaleppega]]. Selle tulemusel jäi maailma vaid kaks riiki, mis pole leppega ühinenud või on sellest taganenud – Ameerika Ühendriigid ja [[Süüria]].<ref name="zj7ET" /> * [[Ukraina]] korruptsioonivastase võitluse agentuuri töötajad otsisid läbi [[Odessa]] linnapea [[Gennadi Truhhanov]]i ning tema lähemate kaastööliste ameti- ja eluruumid. Truhhanovit kahtlustatakse taristu arendamiseks mõeldud rahaliste vahendite omastamises.<ref name="L95KK" /> * [[Venemaa]]l [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenias]] Šelkovskaja küla lähistel asuvas rahvuskaardi baasis avas leitnant tule kaassõdurite pihta. Rünnakus hukkus neli sõdurit, maha lasti ka ründaja ise.<ref name="x3cqu" /> * Venemaal [[Moskva]]s rünnati valitsuse suhtes kriitilise raadiojaama [[Ehho Moskvõ]] toimetuses noaga peatoimetaja asetäitjat [[Tatjana Felgengauer]]it, kes sai raskelt vigastada ja kellele tehti samal päeval operatsioon. Rünnaku pani toime ilmsete psüühiliste häiretega 48-aastane Boriss Grits, kes peeti sündmuskohal kinni.<ref name="k2Jav" /> * [[Eesti]]t külastasid [[Ameerika Ühendriikide Senat]]i väliskomisjoni liikmed [[Chris Murphy]] ja [[Ron Johnson]], kes kohtusid välisminister [[Sven Mikser]]iga. Kohtumise keskmes olid Ameerika Ühendriikide ja Eesti suhted ning julgeolekuolukord Euroopas.<ref name="vv44" /> * [[XIII Riigikogu]] teiseks aseesimeheks valiti tagasi astunud [[Taavi Rõivas]]e asemel [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] esimees [[Hanno Pevkur]]. Kandidaadi osas ei olnud opositsioon ühtne, lisaks Pevkurile seati üles ka [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsiooni kuuluv [[Krista Aru]] – hääletusel sai Pevkur 33 ja Aru üheksa häält.<ref name="0YV55" /> * [[Tartu]]s alustas [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] võitnud Eesti Reformierakond koalitsioonikõnelusi [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]].<ref name="8y2bq" /> * [[Paide]]s allkirjastasid [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Eesti Keskerakond]] koalitsioonilepingu linna juhtimiseks. Linnapeakandidaadiks kinnitati [[Priit Värk]] Isamaa ja Res Publica Liidust ning volikogu esimehe kandidaadiks [[Aivar Tubli]] Keskerakonnast.<ref name="RGTCV" /> ==[[24. oktoober]]== * [[Afganistan]]i president [[Ashraf Ghanī]] oli ametlikul visiidil [[India]] pealinnas [[New Delhi]]s, kus pidas kahepoolse koostöö edendamiseks ning terrorismivastase võitluse koordineerimiseks kõnelusi presidendi [[Ram Nath Kovind]]i, peaministri [[Narendra Modi]] ja välisminister [[Sushma Swaraj]]iga.<ref name="rUqZX" /> * [[Austria]] [[2017. aasta Austria parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] edukaimaks osutunud [[Austria Rahvapartei]] esitas ametliku kutse koalitsioonikõnelusteks parempopulistlikule [[Austria Vabaduspartei]]le, mille viimane ka vastu võttis.<ref name="elT7M" /> * [[Moldova]]s peatati ajutiselt president [[Igor Dodon]]i volitused ja tema kohuseid asus täitma parlamendi esimees [[Andrian Candu]]. Samm oli vajalik selleks, et vannutada ametisse kaitseminister [[Eugen Sturza]], keda president Dodon oli korduvalt keeldunud ametisse kinnitamast.<ref name="rulers" /> * [[Portugal]]is võitis peaminister [[António Costa]] parlamendis toimunud usaldushääletuse. Valitsuse umbusaldamist toetas 105 saadikut, selle vastu oli 122 parlamendiliiget.<ref name="rulers"/> * [[Saksamaa]]l kogunes esimesele valimistejärgsele istungile parlamendi alamkoda [[Liidupäev]]. Liidupäeva esimeheks valiti senine rahandusminister, valimised võitnud [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] liige [[Wolfgang Schäuble]]. Rahandusministri kohused võttis ajutiselt üle [[Peter Altmaier]].<ref name="UCybt" /> * [[Uus-Kaledoonia]] valitsus ei suutnud ka kolmandal korral endale uut juhti valida. Ainsana sellele ametikohale esitatud [[Philippe Germain]] sai viis häält, kuus valitsuse liiget hääletusel ei osalenud.<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s esilinastus režissöör [[Aleksei Utšitel]]i film "[[Matilda (film)|Matilda]]", mis kõneleb Venemaa keisri [[Nikolai II]] armuloost poola päritolu baleriini [[Matylda Krzesińska]]ga. Film oli põhjustanud tugevat pahameelt Venemaa äärmuslike õigeusklike seas, kes nõudsid selle keelustamist. Ka filmi esilinastuse eel ja ajal leidis aset meeleavaldus, mille käigus pidas politsei kinni seitse avalikku korda rikkunud inimest.<ref name="ALq5f" /> * [[Eesti]] peaminister [[Jüri Ratas]] oli visiidil [[Soome]]s, kus kohtus Eesti majandusse investeerinud ettevõtjatega.<ref name="vv44" /> * [[Tallinn]]as [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] algas Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames kolmepäevane Euroopa Liidu noortekonverents, mis valmistab ette sisendeid Euroopa Liidu uue noortestrateegia kujundamiseks.<ref name="vv44" /> * [[XIII Riigikogu]] [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] fraktsiooni esimeheks valiti [[Jürgen Ligi]]. Fraktsiooni senine esimees [[Hanno Pevkur]] lahkus ametist seoses valimisega Riigikogu aseesimeheks.<ref name="jpNJy" /> * Eestis liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] selle nimekirjas Tallinna linnavolikogu liikmeteks valitud [[Helve Särgava]], [[Kadri Kõusaar]] ja [[Anastassia Kovalenko]].<ref name="44AsY" /> * Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus kiitis heaks erakonna osalemise [[Tallinn]]a koalitsioonikõnelustel, kui valimised võitnud [[Eesti Keskerakond]] peaks sotsiaaldemokraatidele vastava ametliku ettepaneku tegema.<ref name="1yhZ6" /> * Tallinnas [[Toompea loss]]is toimunud konverentsil tehti teatavaks [[Aasta põllumees|Aasta põllumehe]] aunimetuse laureaat, kelleks sai Rapla maakonna piimatööstusettevõtte [[Kaiu LT]] juht [[Margus Muld (põllumees)|Margus Muld]].<ref name="HOIUd" /> ==[[25. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Rex Tillerson]] külastas [[India]]t ja pidas kõnelusi India välisministri [[Sushma Swaraj]]iga.<ref name="lZD7X" /> * [[Hiina]]s [[Hiina Kommunistlik Partei|Kommunistliku Partei]] kongressil tehti teatavaks poliitbüroo seitsmeliikmelise alalise komitee uus koosseis, kus senistest liikmetest säilitasid oma ametikoha ainult president [[Xi Jinping]] ja peaminister [[Li Keqiang]]. Ühtlasi valiti Xi Jinping tagasi partei peasekretäriks.<ref name="zyiM3" /> * [[Iraak|Iraagi]] peaminister [[Ḩaidar al-‘Ibādī]] külastas [[Türgi]] pealinna [[Ankara]]t ja kohtus seal Türgi presidendi [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga. Mõlemad lubasid tihendada koostööd piirkonna stabiilsuse suurendamiseks. President Erdoğan avaldas ühtlasi täielikku toetust Iraagi territoriaalsele terviklikkusele ja nimetas [[Iraagi Kurdistan]]i iseseisvusreferendumit vastuvõetamatuks.<ref name="fYIxY" /> * [[Itaalia]] peaminister [[Paolo Gentiloni]] võitis viis senatis toimunud usaldushääletust, mis olid seotud uue valimisseaduste vastuvõtmisega.<ref name="rulers" /> * [[Saksamaa]] liidupresident [[Frank-Walter Steinmeier]] külastas [[Venemaa]]d ja kohtus [[Moskva]]s Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]iga. Kohtumisel rõhutas Steinmeier vajadust Saksa- ja Venemaa suhete parandamiseks.<ref name="DwssW" /> * [[Usbekistan]]i president [[Shavkat Mirziyoyev]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti Türgi pealinnas Ankaras. Tegemist oli Usbekistani presidendi esimese visiidiga Türgisse pärast 1999. aastat.<ref name="Ur1ef" /> * [[Uus-Meremaa]] peaministri kandidaat, [[Uus-Meremaa Tööpartei]] esimees [[Jacinda Ardern]] tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu, kus ta võttis endale lisaks peaministri ametikohale ka riikliku julgeoleku ministri ameti.<ref name="rulers" /> * [[Tallinn]]as [[Eesti Näituste messikeskus]]es algas [[Tallinna toidumess]], mille avas maaeluminister [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]].<ref name="vv44" /> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] Tallinna piirkonna nõukogu otsustas, et ei moodusta Tallinna linnavolikogus ühegi erakonnaga koalitsiooni ja jätkab linna juhtimist üksi. Keskerakonnal on pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalikke valimisi]] 79-liikmelises volikogus 40 kohta.<ref name="hoQSx" /> * [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] sõlmisid koalitsioonilepingu valimisliit [[Ühinenud Kogukonnad]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Vallavolikogu esimehe kandidaadiks esitati senine Lääne maavanem [[Neeme Suur]], kes seetõttu esitas ka avalduse maavanema ametist lahkumiseks.<ref name="PvWT3" /> ==[[26. oktoober]]== * [[Bulgaaria]]s [[Sofia]]s algas Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseministrite kahepäevane töökohtumine, millel osalesid ka Eesti justiitsminister [[Urmas Reinsalu]] ja siseminister [[Andres Anvelt]].<ref name="vv44" /> * [[Holland]]is astus ametisse peaminister [[Mark Rutte]] uus valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Keenia]]s toimuvad [[2017. aasta Keenia presidendivalimised|presidendivalimiste]] kordusvalimised. * [[Uus-Meremaa]]l astus ametisse peaminister [[Jacinda Ardern]]i valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s oli ametlikul visiidil [[Bosnia ja Hertsegoviina]] presidentuuri esimees [[Dragan Čović]], kes kohtus visiidi raames president [[Kersti Kaljulaid]]i, [[XIII Riigikogu]] esimehe [[Eiki Nestor]]i ja peaminister [[Jüri Ratas]]ega.<ref name="rulers" /> * Eestit külastas [[Ukraina]] [[Ülemraada]] väliskomisjoni esimees [[Ganna Gopko]], kes kohtus visiidi raames [[XIII Riigikogu]] väliskomisjoni aseesimehe [[Keit Pentus-Rosimannus]]e ja välisminister [[Sven Mikser]]iga.<ref name="vv44" /> * Eestit külastas [[Euroopa Komisjon]]i naabrus- ja laienemispoliitika volinik [[Johannes Hahn]], kes kohtus Eesti välisministri Sven Mikseriga. Kohtumisel keskenduti novembris toimuva Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumise ettevalmistamisele.<ref name="vv44" /> * Eesti keskkonnaminister [[Siim Valmar Kiisler]] avas rahvusvahelise kliimahäkatoni Climathon 2017, üheaegselt 250 maailma linnas toimuva ajurünnaku keskkonnateemadel. Tallinna häkaton keskendus linnatranspordi teemadele.<ref name="vv44" /> ==[[27. oktoober]]== * [[Hispaania]]s otsustas [[Kataloonia]] parlament häältega 70:10 kuulutada ühepoolselt välja piirkonna iseseisvuse. Vastusena sellele kiitis Hispaania senat samal päeval häältega 214:47 heaks põhiseaduse §155 rakendamise, mille alusel sai Kataloonia autonoomia ajutiselt peatada. Vastavalt sellele saatis [[Mariano Rajoy]] valitsus Kataloonia parlamendi laiali ja tagandas ametist Kataloonia presidendi [[Carles Puigdemont]]i valitsuse. Mõlemad otsused jõustusid järgmisel päeval.<ref name="rulers" /> * [[Eesti Rahva Muuseum]]i uueks direktoriks valiti riigikontrolör [[Alar Karis]].<ref name="tBw53" /> * [[Tallinn]]as [[Maarjamäe loss]]is avati [[Eesti filmimuuseum]]. Muuseumi avamisel osales kultuuriminister [[Indrek Saar]].<ref name="vv44" /> ==[[28. oktoober]]== * [[Island]]il toimusid [[2017. aasta Islandi parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. Valimistel oli edukaim ka seni võimul olnud [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]], mis sai 25,2% antud häältest ja 16 kohta 63-liikmelises parlamendis. Säilis parlamendi senine suur killustatus. Valimisaktiivsus oli 81,2%.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s [[Paadrema kalmistu]]l toimus [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] korraldamisel kirjanik [[Karl Ristikivi]] urni ümbermatmine, mis varem oli sängitatud [[Skogskyrkogården|Stockholmi metsakalmistule]].<ref name="vv44" /> ==[[29. oktoober]]== * [[Hispaania]]s [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna pealinnas [[Barcelona]]s avaldasid sajad tuhanded inimesed meelt Hispaania territoriaalse terviklikkuse säilitamise toetuseks.<ref name="bweIF" /> * [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]]s toimus kohalike valimiste teine voor, mille võitis ülekaalukalt valitsev [[Makedoonia Sotsiaaldemokraatlik Liit]]. Peamine opositsioonierakond [[VMRO-DPMNE]] teatas, et keeldub valimistulemusi tunnustamast ja nõudis erakorraliste parlamendivalimiste korraldamist.<ref name="EjbHn" /> ==[[30. oktoober]]== * [[Afganistan]]is [[Ghaznī provints]]is politsei kontrollpunktile toimunud rünnakus hukkus üheksa ja sai vigastada veel neli politseinikku. Rünnaku korraldas äärmuslik islamiliikumine [[Ţālebān]].<ref name="4JGsC" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[Donald Trump]]i valimiskampaaniaga seotud ettevõtja [[Paul Manafort]] ja poliitikakonsultant [[Rick Gates]] said süüdistuse rahapesus, vandenõus Ameerika Ühendriikide vastu ja asjaolu varjamises, et nad esindasid välisriigi huve. Mõlemad mehed olid olnud seotud [[Ukraina]] venemeelsete jõudude toetamisega.<ref name="faEWg" /> * Ameerika Ühendriikides [[Washington]]is tõkestas föderaalkohus president Donald Trumpi keelu kehtivuse, mille kohaselt ei tohi kaitsejõud enam teenistusse võtta [[transseksuaalsus|transseksuaalseid]] inimesi. Kohtu tõkend kehtib ajutiselt, kuni kohus on Trumpi seadusemuudatustele õigusliku hinnangu andnud.<ref name="vSeAx" /> * [[Kuveit|Kuveidis]] astus ametist tagasi peaminister [[Jābir Mubārak al-Ḩamad aş-Şabāḩ]]i valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Saudi Araabia]] võimud teatasid, et alates 2018. aastast lubatakse esimest korda riigi ajaloos naisi staadionidele spordiüritusi vaatama.<ref name="XNPwv" /> * [[Venemaa]] ajakirjanik [[Jekaterina Gordon]] teatas kavatsusest kandideerida [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised|2018. aasta presidendivalimistel]].<ref name="Xsoo7" /> ==[[31. oktoober]]== * [[Afganistan]]i pealinna [[Kabul]]i diplomaatiliste esinduste piirkonnas toimunud enesetapurünnakus hukkus kolm ja sai vigastada 15 inimest. Rünnaku eest võttis vastutuse äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="YCYEB" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] [[Manhattan]]il sõitis 29-aastane usbeki rahvusest mees kaubikuga jalgrattateele, rünnakus hukkus kaheksa inimest. Pärast kokkupõrget koolibussiga püüdis kaubikujuht põgeneda, kuid politsei tulistas teda kõhtu ja ta toimetati haiglasse. Tema juurest leiti kiri, milles ta teatas, et pani rünnaku toime äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik nimel.<ref name="kZZPK" /> * [[Austraalia]]s astus [[Põhjaterritoorium]]i administraatorina ametisse [[Vicki O'Halloran]].<ref name="rulers" /> * [[Hispaania]] ülemkohus alustas [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna juhtidele esitatud süüdistuste menetlemist. Hispaania riigiprokuratuur süüdistab Kataloonia parlamendi mitmeid juhtivpoliitikuid mässus ja riigist lahkulöömises.<ref name="uUQB4" /> * [[Mali]] pealinnas [[Bamako]]s ründasid relvastatud isikud Mali ülemkohtu esimehe autokonvoid, rünnakus hukkus viis sõdurit ja üks tsiviilisik, kohtunik ise rünnakus kannatada ei saanud.<ref name="E9r7h" /> * [[Moldova]] konstitutsioonikohus avaldas toetust 35 parlamendiliikme algatatud eelnõule viia põhiseaduse §13 parandus, mis sätestaks Moldova riigikeelena [[rumeenia keel]]e. Eelnõu peaks parlamendis menetlusele jõudma aprillis 2018.<ref name="G0M8I" /> * [[Saksamaa]]l [[Schwerin]]is vahistati varahommikul 19-aastane muslimi taustaga mees, kes valmistas ette pommirünnaku korraldamist.<ref name="3Z0Mg" /> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas koos abikaasaga kolmepäevast riigivisiiti [[Gruusia]]s. Visiidi esimesel päeval kohtus ta Gruusia presidendi [[Giorgi Margvelašvili]]ga. Presidenti saatsid visiidil lisaks abikaasale kultuuriminister [[Indrek Saar]], majandus- ja taristuminister [[Kadri Simson]], kaitseväe juhataja [[Riho Terras]], [[XIII Riigikogu]] liikmed [[Kalle Palling]] ja [[Marko Mihkelson]] ning 33-liikmeline äridelegatsioon.<ref name="7kloN" /> * [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul tulistas politsei korraldustele mitte allunud 33-aastast paljasjalgset meest, kes vehkis nugadega ja hirmutas inimesi. Mees sai raskelt haavata ja suri hiljem haiglas, keegi teine vahejuhtumis kannatada ei saanud.<ref name="OSwPu" /> * [[Viimsi vald|Viimsi vallavolikogu]] valis esimeheks [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] fraktsiooni kuuluva [[Taavi Kotka]].<ref name="3FrC3" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rulers">[http://rulers.org/2017-10.html October 2017] Rulers.org (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="_2017-10-02en">{{cite web |url=http://mediarnbo.org/2017/10/02/summary-information-from-ato-02-10-2017-video/?lang=en |title=SUMMARY INFORMATION FROM ATO – 02.10.2017 (VIDEO) |date=2. oktoober 2017 |accessdate=2. oktoobril 2017 |quote=Posted By: Galat 12:58 02/10/2017 |archive-date=2.10.2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171002172156/http://mediarnbo.org/2017/10/02/summary-information-from-ato-02-10-2017-video/?lang=en |url-status=dead }}</ref> <ref name="vv42">[https://web.archive.org/web/20171013173832/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W42 Eelinfo (42. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="vv43">[https://web.archive.org/web/20171017093628/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W43 Eelinfo (43. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="vv44">[https://web.archive.org/web/20171024153553/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W44 Eelinfo (44. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="6uMic">[http://www.err.ee/633703 Las Vegases hukkus festivalil tulistamises 50 inimest, haiglasse on viidud üle 400] ERR Uudised, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="yUmFu">[https://www.nytimes.com/2017/10/02/us/las-vegas-shooting.html Multiple Weapons Found in Las Vegas Gunman’s Hotel Room] The New York Times, 2.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="SbS6s">[http://edition.cnn.com/2017/10/01/us/oj-simpson-released-from-prison/index.html O.J. Simpson out of Nevada prison after 9 years, plans to stay in Vegas] CNN, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="izSJm">[https://www.luminor.ee/ee/luminor-baltikumi-uusim-finantsteenuste-osutaja Luminor - Baltikumi uusim finantsteenuste osutaja] LUminor, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="xpJHa">[http://www.reuters.com/article/us-spain-politics-catalonia/catalan-leader-opens-door-to-secession-from-spain-after-vote-idUSKCN1C60YA Catalan leader opens door to secession from Spain after vote] Reuters, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="qtUuj">[http://www.reuters.com/article/us-cameroon-politics/at-least-eight-dead-amid-cameroon-anglophone-protests-idUSKCN1C61R6 At least eight dead amid Cameroon Anglophone protests] Reuters, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="cftPe">[http://www.reuters.com/article/us-canada-politics-ndp/canadian-sikh-politician-wins-race-to-lead-federal-new-democrats-idUSKCN1C61VJ Canadian Sikh politician wins race to lead federal New Democrats] Reuters, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="495Zp">[http://www.politico.eu/article/portugals-opposition-leader-pedro-passos-coelho-steps-down-after-election-defeat/ Portugal’s opposition leader steps down after election defeat] Politico, 4.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="gt8LL">[http://www.reuters.com/article/us-france-security-marseille/knifeman-yelling-allahu-akbar-shot-dead-after-killing-two-in-france-idUSKCN1C61DC Knifeman yelling 'Allahu Akbar' shot dead after killing two in France] Reuters, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="cMaph">[http://www.err.ee/633615 Rootsi Mõõduka Koonderakonna juhiks sai Ulf Kristersson] ERR Uudised, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="PfzkG">[http://www.reggenzadellarepubblica.sm/on-line/home/la-reggenza/capitani-reggenti-in-carica.html Eccellentissimi Capitani Reggenti in carita] Reggenza della Repubblica (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="iJCw2">[http://www.reuters.com/article/us-eu-turkey/turkey-no-longer-needs-eu-membership-but-wont-quit-talks-erdogan-idUSKCN1C61CL Turkey no longer needs EU membership but won't quit talks - Erdogan] Reuters, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="ParL0">[https://www.reuters.com/article/us-vanuatu-volcano/dunkirk-style-evacuation-as-vanuatu-volcano-pollutes-drinking-water-idUSKCN1C6141 Dunkirk-style evacuation as Vanuatu volcano pollutes drinking water] Reuters, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="fACv5">[http://www.reuters.com/article/us-usa-trump-thailand/trump-says-wants-to-reduce-u-s-trade-deficit-with-thailand-idUSKCN1C729U Trump says wants to reduce U.S. trade deficit with Thailand] Reuters, 2.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="rOfwH">[http://www.err.ee/633800 Leedu Raudtee sai Euroopa Komisjonilt 28 miljonit eurot trahvi] ERR Uudised, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="f1t4d">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-malaysia-kim-court/two-women-plead-not-guilty-to-killing-north-korean-leaders-half-brother-idUSKCN1C703O Two women plead not guilty to killing North Korean leader's half-brother] Reuters, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="LBtiJ">[http://novaator.err.ee/634042 Meditsiini-Nobeli saavad bioloogilise kellapendli avastajad] ERR Novaator, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="cCnxF">[http://www.reuters.com/article/us-monarch-airlines-licence/monarch-airlines-goes-bust-spoiling-holiday-plans-for-many-britons-idUSKCN1C70FQ Monarch Airlines goes bust, spoiling holiday plans for many Britons] Reuters, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="3xWFe">[https://www.reuters.com/article/us-russia-politics-navalny/kremlin-critic-navalny-jailed-for-third-time-this-year-idUSKCN1C72CX Kremlin critic Navalny jailed for third time this year] Reuters, 2.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="nCj5W">[http://www.err.ee/633769 Krediidipanga põhjal loodud Coop Pank alustas tegevust] ERR Uudised, 2.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> <ref name="o5uX3">[http://www.err.ee/634070 USA saadab välja 15 Kuuba diplomaati] ERR Uudised, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="zZOt0">[http://www.reuters.com/article/us-usa-puertorico/trump-praises-response-to-puerto-rico-says-crisis-straining-budget-idUSKCN1C80DO Trump praises response to Puerto Rico, says crisis straining budget] Reuters, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="SClpu">[http://edition.cnn.com/2017/10/03/politics/house-vote-abortion-after-20-week-ban/index.html House passes ban on abortion after 20 weeks of pregnancy] CNN, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="jpOjY">[https://www.cnbc.com/2017/10/03/catalonia-goes-on-strike-as-calls-for-declaration-of-independence-grow.html Catalonia goes on strike as calls for 'declaration of independence' grow] CNBC, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="HYEOH">[http://www.err.ee/634112 Prantsuse parlamendi alamkoda andis heakskiidu terroritõrjeseadusele] ERR Uudised, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="fonwC">[http://novaator.err.ee/633731 Nobeli füüsikapreemia pälvisid gravitatsioonilainete uurijad] ERR Novaator, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="6F7n3">[http://www.err.ee/634021 Tartu vallavanem Aivar Soop astus kohtu ette] ERR Uudised, 3.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="v7XoH">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iran-turkey/khamenei-says-iran-turkey-must-act-against-kurdish-secession-tv-idUSKBN1C91YW Khamenei says Iran, Turkey must act against Kurdish secession: TV] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="v4wG3">[http://www.reuters.com/article/us-mexico-politics/maverick-state-governor-takes-aim-at-mexican-presidency-idUSKBN1C934Z Maverick state governor takes aim at Mexican presidency] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="A8ASM">[http://www.reuters.com/article/us-niger-security/u-s-nigerien-troops-killed-in-ambush-on-patrol-in-niger-idUSKBN1C9310 U.S., Nigerien troops killed in ambush on patrol in Niger] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="ihdWt">[https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/2017/press.html Press Release: The Nobel Prize in Chemistry 2017] NobelPrize.org, 4.10.2017 (vaadatud 4.10.2017)</ref> <ref name="7ecam">[http://www.reuters.com/article/us-romania-protests-pay/state-workers-protest-in-romania-over-social-security-payment-shift-idUSKCN1C91NL State workers protest in Romania over social security payment shift] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="PFy7K">[http://www.reuters.com/article/us-saudi-king-russia-arrival/saudi-king-arrives-in-moscow-russian-state-tv-idUSKBN1C92FD Saudi king arrives in Moscow: Russian state TV] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="MXvNp">[http://www.reuters.com/article/us-britain-eu-may/may-confident-of-winning-brexit-deal-that-works-for-britain-eu-idUSKCN1C91FE May confident of winning Brexit deal that works for Britain, EU] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="yWzmp">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security/turkish-judge-finds-42-soldiers-guilty-of-trying-to-kill-erdogan-idUSKCN1C91JV Turkish judge finds 42 soldiers guilty of trying to kill Erdogan] Reuters, 4.10.2017 (vaadatud 5.10.2017)</ref> <ref name="zInvZ">[http://www.reuters.com/article/us-spain-politics-catalonia/spanish-court-suspends-catalan-parliament-session-throwing-independence-call-in-doubt-idUSKBN1CA0Q8 Spanish court suspends Catalan parliament session, throwing independence call in doubt] Reuters, 5.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="7xn5v">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-blast/suicide-bombing-at-southwest-pakistan-shrine-kills-18-idUSKBN1CA1MK Suicide bombing at southwest Pakistan shrine kills 18] Reuters, 5.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="o9Gzm">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/nobeli-kirjanduspreemia-voitis-jaapani-paritolu-inglise-kirjanik-kazuo-ishiguro?id=79739054 Nobeli kirjanduspreemia võitis jaapani päritolu inglise kirjanik Kazuo Ishiguro] Delfi, 5.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="4ydga">[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security/turkey-orders-detention-of-133-ministry-workers-in-post-coup-probe-anadolu-idUSKBN1CA0VU Turkey orders detention of 133 ministry workers in post-coup probe: Anadolu] Reuters, 5.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="YfHfk">[https://www.rferl.org/a/uzbek-kyrgyz-atambaev-mirziyoev-cooperate/28775628.html Uzbek, Kyrgyz Presidents Reiterate Two Nations' Readiness To Cooperate] Reuters, 5.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="lyk1I">[http://www.reuters.com/article/us-sudan-usa-sanctions/u-s-lifts-sudan-sanctions-wins-commitment-against-arms-deals-with-north-korea-idUSKBN1CB26Q U.S. lifts Sudan sanctions, wins commitment against arms deals with North Korea] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 7.10.2017)</ref> <ref name="qYMqj">[http://www.reuters.com/article/us-india-crash/indian-military-helicopter-crashes-near-china-border-seven-dead-idUSKBN1CB0JJ Indian military helicopter crashes near China border, seven dead] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="RRDXo">[http://www.reuters.com/article/us-cambodia-politics/cambodian-government-files-lawsuit-to-dissolve-main-opposition-party-idUSKBN1CB0U1 Cambodian government files lawsuit to dissolve main opposition party] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="UZe2g">[http://www.reuters.com/article/us-mexico-politics/mexico-ex-first-lady-leaves-opposition-party-for-presidency-bid-idUSKBN1CB2W3 Mexico ex-first lady leaves opposition party for presidency bid] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 7.10.2017)</ref> <ref name="P7LmZ">[http://www.reuters.com/article/us-nobel-prize-peace-germany/germany-lauds-anti-nuclear-campaign-winning-nobel-peace-prize-idUSKBN1CB12T Germany lauds anti-nuclear campaign winning Nobel Peace Prize] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="AOL3o">[http://www.reuters.com/article/us-germany-politics/young-german-conservatives-call-for-change-after-election-losses-idUSKBN1CB2OI Young German conservatives call for change after election losses] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 7.10.2017)</ref> <ref name="I4B2e">[http://www.reuters.com/article/us-russia-crash-uzbekistan-kazakhstan/sixteen-people-killed-in-russia-after-train-collides-with-bus-idUSKBN1CB0M7 Sixteen people killed in Russia after train collides with bus] Reuters, 6.10.2017 (vaadatud 6.10.2017)</ref> <ref name="xH1LL">[https://www.rferl.org/a/death-toll-rises-russia-train-bus-collision-vladimir-region/28778916.html Death Toll In Russian Bus Collision Rises To 17 After Small Child Dies] Radio Free Europe / Radio Liberty, 7.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="y7XLI">[https://www.rferl.org/a/opposition-activists-hold-anticorruption-rally-baku/28779648.html Opposition Activists Stage Anticorruption Rally In Baku] Radio Free Europe / Radio Liberty, 7.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="i9VWK">[http://www.reuters.com/article/us-ghana-fire/gas-explosion-rocks-ghanas-capital-accra-causing-fatalities-government-idUSKBN1CC0QY Gas explosion rocks Ghana's capital Accra, causing fatalities: government] Reuters, 8.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="Ow2MT">[https://www.rferl.org/a/thousands-rally-spain-unity-over-catalonia-crisis/28779514.html Thousands Rally In Spain Calling For ‘Unity’ Over Catalonia Crisis] Radio Free Europe / Radio Liberty, 7.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="s0o5S">[https://www.rferl.org/a/kyrgyz-deputy-prime-minister-killed-car-accident-dzhumakadyrov/28778978.html Kyrgyz Deputy Prime Minister Killed In Car Accident] Radio Free Europe / Radio Liberty, 7.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="SiCHy">[http://www.reuters.com/article/us-mexico-politics/indigenous-woman-registers-to-run-for-mexican-presidency-in-2018-idUSKBN1CC0T6 Indigenous woman registers to run for Mexican presidency in 2018] Reuters, 8.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="8LZ6q">[https://www.rferl.org/a/at-least-14-dead-road-accident-pakistan/28779255.html At Least 14 Dead In Road Accident In Pakistan] Radio Free Europe / Radio Liberty, 7.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="hCTVa">[http://www.err.ee/634871 Venemaal protestisid Putini sünnipäeval tuhanded inimesed] ERR Uudised, 7.10.2017 (vaadatud 8.10.2017)</ref> <ref name="p2Piz">[https://www.reuters.com/article/us-usa-turkey-security/turkey-urges-u-s-to-review-visa-suspension-as-lira-stocks-tumble-idUSKBN1CD0SC Turkey urges U.S. to review visa suspension as lira, stocks tumble] Reuters, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="zw9pT">[https://www.rferl.org/a/earthquake-kamchatka-alaska/28781752.html Earthquake Strikes Remote Islands Between Alaska, Kamchatka] Radio Free Europe / Radio Liberty, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="89gT9">[https://www.rferl.org/a/bosnia-court-war-crimes-naser-oric-verdict-due/28780950.html Bosnian Court Acquits Muslim Ex-Commander Of War Crimes] Radio Free Europe / Radio Liberty, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="nZ4WR">[http://www.bbc.com/news/world-europe-41544849 Catalonia independence: Huge Spain unity rally in Barcelona] BBC News, 8.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="g6Fqq">[https://www.rferl.org/a/russia-fire-moscow-shopping-center/28780915.html Moscow Shopping Center On Fire, About 3,000 People Evacuated] Radio Free Europe / Radio Liberty, 8.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="SMdvq">[https://www.rferl.org/a/georgia-constitution-amendments-/28783646.html Georgian President Vetoes Constitutional Amendments] Radio Free Europe / Radio Liberty, 10.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="90gtQ">[https://www.rferl.org/a/kyrguzstan-atambaev-cancels-cis-summit-russia-election/28782293.html Kyrgyz President Cancels Russia Visit, Sends PM To CIS Summit After Lambasting Kazakhstan] Radio Free Europe / Radio Liberty, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="gkCwL">[https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/2017/press.html The Prize in Economic Sciences 2017] NobelPrize.org, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="6EZXd">[https://www.rferl.org/a/ukraine-turkey-erdogan-visit-poroshenko-meeting/28782936.html Erdogan Pledges Support For Ukraine's Territorial Integrity During Kyiv Visit] Radio Free Europe / Radio Liberty, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="feRug">[https://www.rferl.org/a/uzbekistan-turgunov-released/28781922.html Uzbek Opposition Activist, Rights Defender Turgunov Released After Nine Years In Prison] Radio Free Europe / Radio Liberty, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="DNoq2">[https://www.rferl.org/a/russia-foreigners-army-fight-abroad/28782155.html Putin Decrees Foreigners In Russian Army Can Fight In Wars Abroad] Radio Free Europe / Radio Liberty, 9.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="xr9VQ">[https://www.rferl.org/a/kosovo-gay-pride-parade-lgbt-security-tight/28784160.html Kosovo Gay Pride Parade Scheduled, Security Tight] Radio Free Europe / Radio Liberty, 10.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="ABK3Y">[http://www.err.ee/635432 Leedu seim ratifitseeris Rail Balticu leppe] ERR Uudised, 10.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="tfMSq">[http://www.err.ee/635522 Läti valitsus kiitis heaks järgmise aasta eelarve] ERR Uudised, 10.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="Y1Dl5">[http://www.err.ee/635559 Tšehhi president pakkus Ukrainale Krimm Venemaale jätta] ERR Uudised, 10.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="IrW0v">[https://www.rferl.org/a/turkey-president-erdogan-serbia-talks/28784166.html Turkish President In Serbia For Economy, Trade Talks] Radio Free Europe / Radio Liberty, 10.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="1XUsJ">[https://www.rferl.org/a/russia-omsk-governor-latest-putin-reshuffle/28782750.html Putin Dismisses Ivanovo Governor, Appoints Younger Replacement] Radio Free Europe / Radio Liberty, 10.10.2017 (vaadatud 10.10.2017)</ref> <ref name="SeFSd">[https://www.rferl.org/a/eu-withholds-moldova-loan-justice-reforms/28787206.html EU Withholds Loan To Moldova Over Lack Of Justice Reforms] Radio Free Europe / Radio Liberty, 11.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="1ViXX">[http://www.err.ee/635776 Eelvalimistel andis oma hääle 306 508 inimest] ERR Uudised, 11.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="bY8Zk">[http://www.err.ee/635728 Ringkonnakohus ei leidnud kirjanik Kenderi õudusnovellist lapspornot] ERR Uudised, 11.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="KbZkb">[http://www.reuters.com/article/us-usa-healthcare/trump-nails-obamacare-with-decision-to-cut-off-billions-in-subsidies-idUSKBN1CI0E4 Trump nails Obamacare with decision to cut off billions in subsidies] Reuters, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="IOtYU">[https://www.nytimes.com/2017/10/12/us/politics/trump-unesco-withdrawal.html U.S. Will Withdraw From Unesco, Citing Its ‘Anti-Israel Bias’] The New York Times, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="6v6QN">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-missiles-emirates/uae-terminates-north-korean-diplomatic-mission-ends-visas-idUSKBN1CH247 UAE terminates North Korean diplomatic mission, ends visas] Reuters, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="Vzm6D">[http://www.reuters.com/article/us-spain-crash/eurofighter-jet-crashes-in-spain-killing-pilot-idUSKBN1CH1JN Eurofighter jet crashes in Spain, killing pilot] Reuters, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="IY4g6">[http://www.reuters.com/article/us-italy-politics-vote/italy-lower-house-passes-new-electoral-law-moves-on-to-senate-idUSKBN1CH1G6 Italy lower house passes new electoral law, moves on to Senate] Reuters, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="JRjZk">[https://www.rferl.org/a/palestine-hamas-fatah-cairo-reconciliation/28790237.html Palestinian Rivals Fatah, Hamas Sign Reconciliation Deal] Radio Free Europe / Radio Liberty, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="xHcuS">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-germany/germany-extends-passport-controls-on-austrian-border-flights-from-greece-idUSKBN1CH2EP Germany extends passport controls on Austrian border, flights from Greece] Reuters, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="IKRqq">[http://www.reuters.com/article/us-somalia-security/somalias-top-military-chiefs-resign-no-reason-given-idUSKBN1CH2IA Somalia's top military chiefs resign, no reason given] Reuters, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="SPqEF">[http://www.err.ee/636050 Rõivas astub riigikogu aseesimehe kohalt tagasi] ERR Uudised, 12.10.2017 (vaadatud 13.10.2017)</ref> <ref name="6JLLy">[https://www.rferl.org/a/trump-strategy-toughening-iran-deal-face-uncertain-future-in-congress-corker-royce/28794116.html Trump's Strategy For Toughening Iran Deal Faces Uncertain Future In Congress] Radio Free Europe / Radio Liberty, 14.10.2017 (vaadatud 14.10.2017)</ref> <ref name="op44q">[http://www.reuters.com/article/us-yemen-security/southern-yemen-leader-sees-independence-referendum-soon-idUSKBN1CJ06V Southern Yemen leader sees independence referendum soon] Reuters, 14.10.2017 (vaadatud 14.10.2017)</ref> <ref name="W8vL3">[http://www.reuters.com/article/us-safrica-politics-zuma/south-african-supreme-court-upholds-reinstating-783-corruption-charges-against-zuma-idUSKBN1CI1B7 South African Supreme Court upholds reinstating 783 corruption charges against Zuma] Reuters, 13.10.2017 (vaadatud 14.10.2017)</ref> <ref name="8AqxN">[http://www.reuters.com/article/us-mexico-quake/magnitude-5-4-quake-rumbles-southern-mexico-no-reports-of-damage-idUSKBN1CJ01A Magnitude 5.4 quake rumbles southern Mexico, no reports of damage] Reuters, 13.10.2017 (vaadatud 14.10.2017)</ref> <ref name="OEzCX">[http://www.reuters.com/article/us-peru-politics/peru-opposition-ruled-congress-approves-kuczynskis-new-cabinet-idUSKBN1CI2SF Peru opposition-ruled Congress approves Kuczynski's new cabinet] Reuters, 13.10.2017 (vaadatud 14.10.2017)</ref> <ref name="R4j2R">[http://www.reuters.com/article/us-unesco-vote/unesco-selects-frances-azoulay-as-new-chief-idUSKBN1CI15P UNESCO selects France's Azoulay as new chief] Reuters, 13.10.2017 (vaadatud 14.10.2017)</ref> <ref name="O9JBR">[http://www.reuters.com/article/us-ivorycoast-crash/french-army-charter-plane-crashes-in-ivory-coast-four-moldovans-killed-idUSKBN1CJ09W French army charter plane crashes in Ivory Coast, four Moldovans killed] Reuters, 15.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="RpcY9">[http://www.reuters.com/article/us-somalia-attacks/death-toll-in-somalia-bombing-jumps-to-263-medical-workers-idUSKBN1CL0GT Death toll in Somalia bombing jumps to 263: medical workers] Reuters, 16.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="NQRRM">[http://www.reuters.com/article/us-macedonia-election/macedonias-pro-western-social-democrats-claim-victory-in-local-elections-idUSKBN1CK0AH Macedonia's pro-Western Social Democrats claim victory in local elections] Reuters, 15.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="lX3m4">[http://www.reuters.com/article/us-pope-canonisation/pope-canonizes-first-new-world-martyrs-calls-amazon-synod-for-2019-idUSKBN1CK0FX Pope canonizes first New World martyrs, calls Amazon synod for 2019] Reuters, 15.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="xpyIr">[http://www.reuters.com/article/us-venezuela-election/venezuela-vote-dispute-risks-rekindling-unrest-sanctions-idUSKBN1CK06A Venezuela vote dispute risks rekindling unrest, sanctions] Reuters, 16.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="ge9j5">[https://kov2017.valimised.ee/valimis-erakonniti.html Hääletamistulemus erakonniti] Valimised.ee, 16.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="ommNu">[http://www.err.ee/636945 Hispaania kohus vangistas kaks Kataloonia iseseisvusliikumise juhti] ERR Uudised, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="1IirD">[http://www.reuters.com/article/us-india-collapse/bengaluru-building-collapse-kills-at-least-five-officials-idUSKBN1CL0IH Bengaluru building collapse kills at least five: officials] Reuters, 16.10.2017 (vaadatud 16.10.2017)</ref> <ref name="XH2IJ">[https://www.rferl.org/a/eu-sanctions-north-korea/28798278.html EU Ministers Impose New Sanctions On North Korea] Radio Free Europe / Radio Liberty, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="TQXqI">[https://www.rferl.org/a/four-nations-meet-oman-try-restart-afghan-peace-talks-taliban-pakistan/28798966.html Four Nations Meet In Oman To Try To Restart Afghan Peace Talks] Radio Free Europe / Radio Liberty, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="z5B1W">[https://www.rferl.org/a/armenia-azerbaijan-nagorno-karabakh-talks/28797554.html Armenian, Azerbaijani Presidents Hold 'Constructive' Talks On Karabakh] Radio Free Europe / Radio Liberty, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="dcA8t">[http://www.err.ee/636941 Türgi valitsus pikendas eriolukorda viiendat korda] ERR Uudised, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="zhdhb">[https://www.rferl.org/a/uzbekistan-human-rights-activist-freed/28798315.html Uzbek Rights Defender Mamathonov Released After Eight Years In Prison] Radio Free Europe / Radio Liberty, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="7H5LS">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13640-2017-10-16-05-58-35/index.html Riigipea sõidab täna töövisiidile Norra Kuningriiki] Vabariigi Presidendi Kantselei, 16.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="NKxqJ">[http://www.err.ee/636842 Rõivas astus riigikogu aseesimehe kohalt tagasi] ERR Uudised, 16.10.2017 (vaadatud 17.10.2017)</ref> <ref name="8mP6w">[https://www.rferl.org/a/afghanistan-gardez-attack-suicide-bombers-gunmen-police-training-center/28799280.html Dozens Killed In Afghan Suicide, Gun Attacks] Radio Free Europe / Radio Liberty, 17.10.2017 (vaadatud 18.10.2017)</ref> <ref name="enUvX">[https://www.rferl.org/a/catalonia-protest-cuixart-sanchez-separatists/28800390.html Catalans Protest Detention Of Separatist Leaders] Radio Free Europe / Radio Liberty, 17.10.2017 (vaadatud 18.10.2017)</ref> <ref name="Te85r">[https://www.rferl.org/a/moldova-president-dodon-suspended-minister-defense/28800560.html Moldovan President May Be Suspended For Rejecting Minister Twice] Radio Free Europe / Radio Liberty, 17.10.2017 (vaadatud 18.10.2017)</ref> <ref name="1aYZv">[https://www.rferl.org/a/ukraine-rally-saakashvili-tight-security-poroshenko/28799423.html Minor Clashes Reported At Kyiv Anticorruption Demonstration] Radio Free Europe / Radio Liberty, 17.10.2017 (vaadatud 18.10.2017)</ref> <ref name="xNQsM">[https://www.rferl.org/a/court-house-arrest-serebrennikov/28800625.html Moscow Court Prolongs House Arrest For Famed Theater Director Serebrennikov] Radio Free Europe / Radio Liberty, 17.10.2017 (vaadatud 18.10.2017)</ref> <ref name="wHvqz">[https://www.rferl.org/a/russia-navalny-elections-pamfilova-presidency/28799529.html Russian Elections Chief Says Navalny Cannot Run Until 2028] Radio Free Europe / Radio Liberty, 17.10.2017 (vaadatud 18.10.2017)</ref> <ref name="QbBuo">[https://poliitika.postimees.ee/4279401 GRAAFIK: kooseluseaduse pooldajad ja vastased riigikogus] Postimees, 17.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="A18pz">[http://www.reuters.com/article/us-china-congress-pollution/chinas-president-xi-says-will-continue-years-long-war-on-smog-idUSKBN1CN0CI China's President Xi says will continue years-long war on smog] Reuters, 19.10.2017 (vaadatud 19.10.2017)</ref> <ref name="mY0UY">[http://www.bbc.com/news/entertainment-arts-41585512 Man Booker Prize: George Saunders wins for Lincoln in the Bardo] BBC News, 18.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="Tn0lk">[http://www.aripaev.ee/uudised/2017/10/18/veel-kahel-tartu-abilinnapeal-korruptsioonikahtlus Kapo pidas kinni kaks Tartu abilinnapead] Äripäev, 18.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="AodXi">[http://www.reuters.com/article/us-eu-turkey-summit-austria/austria-election-victor-calls-for-end-to-turkeys-eu-entry-talks-idUSKBN1CO1Z6 Austria election victor calls for end to Turkey's EU entry talks] Reuters, 19.10.2017 (vaadatud 19.10.2017)</ref> <ref name="UOyqz">[https://www.rferl.org/a/eu-leaders-reaffirm-commitment-iran-nuclear-deal-despite-trump-opposition/28805452.html EU Leaders Reaffirm Commitment To Iran Nuclear Deal Despite Trump Opposition] Radio Free Europe / Radio Liberty, 20.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="DmlVA">[https://www.rferl.org/a/canada-passes-magnistky-act-russia-sanctions/28804814.html Canada Passes Version Of Magnitsky Act, Raising Moscow’s Ire] Radio Free Europe / Radio Liberty, 19.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="XPOtF">[http://www.reuters.com/article/us-pakistan-politics-court/pakistani-anti-corruption-court-indicts-ousted-pm-sharif-idUSKBN1CO0WF Pakistani anti-corruption court indicts ousted PM Sharif] Reuters, 19.10.2017 (vaadatud 19.10.2017)</ref> <ref name="T0fDz">[http://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-reforms/ukraine-passes-long-delayed-health-reforms-praised-by-west-idUSKBN1CO1YT Ukraine passes long-delayed health reforms praised by West] Reuters, 19.10.2017 (vaadatud 19.10.2017)</ref> <ref name="AOpHY">[https://web.archive.org/web/20171022150644/http://www.nzherald.co.nz/nz/news/article.cfm?c_id=1&objectid=11933639 It's Labour! Jacinda Ardern will be next PM after Winston Peters and NZ First swing left] NZ Herald, 19.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="PH4HW">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13651-2017-10-19-03-54-17/index.html President Kaljulaid sõidab täna töövisiidile Soome] Vabariigi Presidendi Kantselei, 19.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="ed3A0">[http://www.reuters.com/article/us-usa-tillerson/tillerson-to-visit-saudi-arabia-qatar-pakistan-india-switzerland-idUSKBN1CO25F Tillerson to visit Saudi Arabia, Qatar, Pakistan, India, Switzerland] Reuters, 19.10.2017 (vaadatud 19.10.2017)</ref> <ref name="EteSz">[http://www.err.ee/637769 Poolas toimus ostukeskuses noarünnak, üks inimene hukkus] ERR Uudised, 20.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="3WPuz">[http://www.err.ee/637729 Haapsalus allkirjastati koalitsioonilepe] ERR Uudised, 20.10.2017 (vaadatud 20.10.2017)</ref> <ref name="nJAbp">[https://www.rferl.org/a/afghanistan-suicide-bombing-/28808036.html Suicide Bombing Kills At Least 15 Afghan Cadets, Defense Ministry Says] Radio Free Europe / Radio Liberty, 21.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="4aflt">[https://www.rferl.org/a/georgia-kaladze-tbilisi-elections-georgian-dream/28808247.html Georgian Dream Candidates Elected Mayors In Tbilisi, Three Other Cities, Preliminary Results Show] Radio Free Europe / Radio Liberty, 22.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="Hi6Wq">[https://www.rferl.org/a/spain-suspends-catalonia-government-independence-elections/28807895.html Fresh Protests In Barcelona As Spain Moves To Remove Catalan Leaders] Radio Free Europe / Radio Liberty, 21.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="kXpO3">[https://www.rferl.org/a/germany-munich-knife-attack/28807734.html Police Say Four People Injured In Munich Knife Attack] Radio Free Europe / Radio Liberty, 21.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="wyemf">[https://www.rferl.org/a/belarus-protest-minsk-army-hazing/28808093.html Hundreds Rally In Minsk To Condemn Hazing In Army And Tax On 'Social Parasites'] Radio Free Europe / Radio Liberty, 21.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="boueK">[https://www.rferl.org/a/kosovo-elections-albanians-serbs-turks-pristina-balkan/28808658.html Kosovo Voters Go To Polls For Local Elections] Radio Free Europe / Radio Liberty, 22.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="rNNbJ">[http://www.err.ee/638021 Stockholmis avaldas ligi 3000 inimest meelt seksuaalse ahistamise vastu] ERR Uudised, 22.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="GDI3A">[https://www.rferl.org/a/navalny-scheduled-to-leave-jail/28808667.html Russian Opposition Politician Navalny Released From Detention, Heads For Astrakhan Rally] Radio Free Europe / Radio Liberty, 22.10.2017 (vaadatud 22.10.2017)</ref> <ref name="L4on5">[http://www.err.ee/638014 Viljandi koalitsioonilepe sai allkirjad] ERR Uudised, 22.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="406Vr">[https://www.rferl.org/a/tillerson-kurds-iraq-pakistan-afghanistan-/28812073.html Tillerson Urges Iraqis, Kurds To Settle Differences, Commit To Country's Unity] Radio Free Europe / Radio Liberty, 24.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="E68CK">[https://www.rferl.org/a/tillerson-in-surprise-visit-to-afghanistan-discusses-new-us-strategy/28810943.html Tillerson Makes Surprise Visit To Afghanistan To Discuss New U.S. Strategy] Radio Free Europe / Radio Liberty, 23.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="4fRqT">[http://www.err.ee/638167 Eesistumise suurim võit: ELi riigid leppisid kokku lähetatud töötajate osas] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="zj7ET">[https://www.rferl.org/a/paris-climate-accord-nicaragua-joins-only-us-syria-out/28812296.html Nicaragua To Join Paris Accord, Leaving U.S., Syria As Only Nonparticipants] Radio Free Europe / Radio Liberty, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="L95KK">[https://www.rferl.org/a/ukraine-corruption-agency-raid-odesa-mayor-office-home/28811316.html Ukraine's Anticorruption Bureau Says Raids Odesa Mayor's Home, Office] Radio Free Europe / Radio Liberty, 23.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="x3cqu">[https://www.rferl.org/a/russia-chechnya-national-guard-soldier-kills-comrades/28811503.html Russian Soldier Kills Four Comrades In Chechnya] Radio Free Europe / Radio Liberty, 24.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="k2Jav">[https://www.rferl.org/a/journalist-radio-moskvy-stabbed-hospitalized/28810809.html Journalist With Russia's Ekho Moskvy Hospitalized After Stabbing] Radio Free Europe / Radio Liberty, 23.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="0YV55">[http://www.err.ee/638142 Riigikogu aseesimeesteks said Pevkur ja Eesmaa] ERR Uudised, 23.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="8y2bq">[http://www.err.ee/638179 Tartu reformikad alustavad võimuläbirääkimisi Keskerakonnaga] ERR Uudised, 23.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="RGTCV">[http://www.err.ee/638184 Paides moodustati IRL-i juhitav kolmikliit] ERR Uudised, 23.10.2017 (vaadatud 24.10.2017)</ref> <ref name="rUqZX">[https://www.rferl.org/a/afghanistan-india-president-ghani-visit/28812490.html Afghan President Reviews Bilateral Ties With India During New Delhi Visit] Radio Free Europe / Radio Liberty, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="elT7M">[http://www.err.ee/638366 Austria konservatiivid kutsusid parempopulistid võimukõnelustele] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="UCybt">[http://www.err.ee/638375 Schäuble valiti Saksa parlamendi spiikriks] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="ALq5f">[http://www.err.ee/638491 Politsei pidas Moskvas filmi "Matilda" esilinastusel kinni seitse inimest] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="jpNJy">[http://www.err.ee/638347 Reformierakonna fraktsioon valis juhiks Jürgen Ligi] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="44AsY">[http://www.err.ee/638496 Särgava, Kovalenko ja Kõusaar astusid SDE-sse] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="1yhZ6">[http://www.err.ee/638477 Ossinovski sõnul on sotsid valmis Tallinnas koalitsioonikõnelustel osalema] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="HOIUd">[http://www.err.ee/638384 Aasta põllumehe tiitli pälvis Raplamaa piimatootja Margus Muld] ERR Uudised, 24.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="lZD7X">[https://www.rferl.org/a/tillerson-visit-india-pakistan-afghanistan/28814873.html Tillerson In India After Visits To Pakistan, Afghanistan] Radio Free Europe / Radio Liberty, 25.10.2017 (vaadatud 26.10.2017)</ref> <ref name="zyiM3">[https://www.rferl.org/a/china-congress-xi-jinping-leadership-committee/28814466.html China Reveals New Leadership Team, No Obvious Xi Successor] Radio Free Europe / Radio Liberty, 25.10.2017 (vaadatud 25.10.2017)</ref> <ref name="fYIxY">[https://www.rferl.org/a/turkeys-erdogan-iraqs-abadi-vow-cooperate-security-economy/28815912.html Turkey’s Erdogan, Iraq’s Abadi Vow To Cooperate On Security, Economy] Radio Free Europe / Radio Liberty, 25.10.2017 (vaadatud 26.10.2017)</ref> <ref name="DwssW">[https://www.rferl.org/a/putin-steinmeier-russia-germany-gorbachev-memorial-cathedral/28814600.html Germany's Steinmeier Tells Putin Improving Relations 'Essential'] Radio Free Europe / Radio Liberty, 25.10.2017 (vaadatud 26.10.2017)</ref> <ref name="Ur1ef">[https://www.rferl.org/a/uzbekistan-mirziyoev-turkey-visit-erdogan/28815184.html Uzbek President On Official Visit To Ankara After Nearly 20-Year Pause] Radio Free Europe / Radio Liberty, 25.10.2017 (vaadatud 26.10.2017)</ref> <ref name="hoQSx">[http://www.err.ee/638678 Keskerakond otsustas võimu pealinnas mitte jagada] ERR Uudised, 25.10.2017 (vaadatud 26.10.2017)</ref> <ref name="PvWT3">[http://www.err.ee/638658 Lääne-Nigula volikogu esimehe kandidaat on Neeme Suur, kes lahkub seetõttu Lääne maavanema ametist] ERR Uudised, 25.10.2017 (vaadatud 26.10.2017)</ref> <ref name="tBw53">[https://www.postimees.ee/4290663 ERMi direktoriks sai Alar Karis] Postimees, 27.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="bweIF">[https://www.rferl.org/a/spain-catalonia-barceona-unity-demonstration/28822189.html Hundreds Of Thousands Rally In Barcelona In Favor Of Unity With Spain] Radio Free Europe / Radio Liberty, 29.10.2017 (vaadatud 30.10.2017)</ref> <ref name="EjbHn">[https://www.rferl.org/a/macedonia-sdsm-vmro-dpmne-zaev-gruevski-election/28823210.html Macedonian Opposition Leader Denounces Vote After Apparent SDSM Win In Second Round] Radio Free Europe / Radio Liberty, 29.10.2017 (vaadatud 30.10.2017)</ref> <ref name="4JGsC">[https://www.rferl.org/a/afghanistan-nine-police-killed-ghazni/28824069.html At Least Nine Afghan Police Officers Killed In Taliban Attack] Radio Free Europe / Radio Liberty, 30.10.2017 (vaadatud 30.10.2017)</ref> <ref name="faEWg">[https://www.usatoday.com/story/news/politics/2017/10/30/report-former-trump-campaign-chair-paul-manafort-charged-russia-probe-told-surrender-feds/812424001/ Mueller's bombshell: Special counsel charges Manafort, Gates and reveals aide's Russia contacts] USA Today, 30.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="vSeAx">[http://thehill.com/policy/defense/357827-court-partially-blocks-trumps-directive-on-transgender-military-ban Court partially blocks Trump's transgender military ban] The Hill, 30.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="XNPwv">[http://www.bbc.com/news/world-middle-east-41798481 Saudi Arabia to allow women into sports stadiums] BBC News, 30.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="Xsoo7">[https://www.rferl.org/a/russia-gordon-announces-presidential-candidacy/28824155.html Russian Journalist Yekaterina Gordon Announces Presidential Bid] Radio Free Europe / Radio Liberty, 30.10.2017 (vaadatud 30.10.2017)</ref> <ref name="YCYEB">[https://www.rferl.org/a/afghanistan-explosion-casualties-kabul/28826238.html At Least Three Killed, 15 Wounded In Kabul Suicide Attack, Say Officials] Radio Free Europe / Radio Liberty, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="kZZPK">[http://www.reuters.com/article/us-new-york-shooting/suspected-terrorist-truck-attack-kills-eight-on-new-york-bike-path-idUSKBN1D02QU Suspected terrorist truck attack kills eight on New York bike path] Reuters, 31.10.2017 (vaadatud 1.11.2017)</ref> <ref name="uUQB4">[http://www.reuters.com/article/us-spain-politics-catalonia-court/spains-supreme-court-begins-rebellion-proceedings-against-catalan-lawmakers-idUSKBN1D01CS Spain's Supreme Court begins rebellion proceedings against Catalan lawmakers] Reuters, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="E9r7h">[http://www.reuters.com/article/us-mali-security/six-dead-after-ambush-on-malian-high-courts-president-idUSKBN1D0339 Six dead after ambush on Malian High Court's president] Reuters, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="G0M8I">[https://www.rferl.org/a/moldova-romanian-constitutional-court-moldovan/28826605.html Moldova's Top Court Endorses Proposal To Switch Official Language To 'Romanian' In Constitution] Radio Free Europe / Radio Liberty, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="3Z0Mg">[http://www.reuters.com/article/us-germany-security/german-police-arrest-syrian-suspected-of-planning-bomb-attack-idUSKBN1D00Q4 German police arrest Syrian suspected of planning bomb attack] Reuters, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="7kloN">[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/13687-2017-10-31-12-28-35/index.html President Kaljulaid: Gruusia saab oma võimaluste akna] Vabariigi Presidendi Kantselei, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="OSwPu">[http://www.err.ee/639700 Vabaduse väljakul tulistas politsei noaga vehkinud meest, kes suri haiglas] ERR Uudised, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> <ref name="3FrC3">[http://www.err.ee/639757 Viimsi volikogu valis esimeheks Taavi Kotka] ERR Uudised, 31.10.2017 (vaadatud 31.10.2017)</ref> }} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2017| 2017-10]] r834kqyzudpurtpy97zaepx9brfw6d1 0 478942 7200553 6635107 2026-07-23T20:41:31Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Madagaskari poliitikud]]; lisatud [[Kategooria:Madagaskari presidendid]] 7200553 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Albert Zafy | pilt = President Albert Zafy.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | amet = [[Madagaskari president]] | ametiajaalgus = [[27. märts]] [[1993]] | ametiajalõpp = [[5. september]] [[1996]] | predecessor = [[Didier Ratsiraka]] | järgmine = [[Norbert Ratsirahonana]] | sünniaeg = [[1. mai]] [[1927]] | sünnikoht = [[Betsihaka]], [[Madagaskar]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2017|10|13|1927|05|01}} | surmakoht = | partei = }} '''Albert Zafy''' ([[1. mai]] [[1927]] – [[13. oktoober]] [[2017]]) oli Madagaskari poliitik. Ta oli [[27. märts]]ist [[1993]] kuni 5. septembrini [[1996]] [[Madagaskari president]]. {{JÄRJESTA:Zafy, Albert}} [[Kategooria:Madagaskari presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 2017]] nr52ipd0y0fea77cfaqpvrqx8y23d76 0 481572 7200602 5940108 2026-07-24T04:06:09Z CommonsDelinker 1930 Fail Tallink_Zentrale.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:Commons:Deletion requests/File:Tallink Zentrale.jpg|]]. 7200602 wikitext text/x-wiki '''Tallinki büroohoone''' on ehitis [[Tallinn]]as aadressil [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama tänav]] 5/7. Hoone projekteeris AS [[Meelis Pressi Arhitektuuribüroo]] eesotsas [[Meelis Press]]iga.<ref name="maaleht.delfi.ee">http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/aasta-betoonehitiseks-valiti-tallinki-buroohoone?id=29844265 (vaadatud 27.10.2017)</ref> Hoone kuulub [[Tallink]]ile. 2009 valiti ehitis [[aasta betoonehitis]]eks.<ref name="maaleht.delfi.ee"/> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Sadama]] [[Kategooria:Tallink]] 6wy22hnivzs3mw87t1g9ayd56zxj76d 0 485339 7200596 7083406 2026-07-23T23:42:01Z Schekinov Alexey Victorovich 13684 /* Definitsioonid */ 7200596 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib karistusest üldse; spordi mõiste kohta vaata artiklit [[Karistus (sport)]]}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=september}} [[Fail:Witch Burning.jpg|pisi|Nõia põletamine]] '''Karistus''', laste kasvatusest kuni kriminaalkaristusteni, on [[Autoriteet|autoriteedi]] määratud kasvatus- ja mõjutusvahend mingi vastuvõetamatu teo eest. Põhjuseks võib olla lapse enda turvalisuse tagamine, sotsiaalse vastavuse kehtestamine, normide kaitsmine, tulevaste kahjude ennetamine ning seaduse säilitamine ja õigusriigi põhimõtete austamine.<ref name="87EMU" /><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name="9ODAd" /> Karistus on enamasti sotsiaalse sunduse vorm, kuid näiteks usulistel põhjustel karistab inimene end ise. Karistuseks võib olla näiteks trahv, vangistus, ihuline nuhtlus, või millestki meeldivast ilma jäämine. Karistatav võib olla nii inimene kui ka loom. Autoriteet, kel süüdlase üle võim on, võib olla üks või mitu inimest, ja karistuse võib läbi viia ametlikult [[seadus]]e järgi ning ka mitteametlikult ühiskondlikes situatsioonides nagu [[Perekond|perekonnas]].<ref name=":0" /> Mõjutusvahendid, mis pole autoriteedi põhjustatud ega püüa karistatavat parandada või paremale teele suunata, ei peeta selle definitsiooni järgi üldsegi karistuseks, vaid hoopis kättemaksuks.<ref name=":2" /> Karistamine võib olla sotsialiseerimise lahutamatu osa ja soovimatu käitumise karistamine on tihti [[Kasvatusteadus|pedagoogika]] või käitumisharjumuste süsteemi osa, mis hõlmab ka hüvesid.<ref name="W2Trh" /> == Definitsioonid == [[File:Women's prison punishment (early modern era).jpg|thumb|{{PAGENAME}}]] === Filosoofias === Paljud filosoofid on karistusele definitsiooni mõelnud.<ref name="87EMU" /><ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name="9ODAd" /> Läbivad aspektid, mida karistust selgitades silmas peetakse, on järgmised: 1. selle kehtestab [[autoriteet]]; 2. see tekitab õigusrikkujale kahju; 3. see on väärteo toimepaneku tagajärg; 4. isik, kellele kahju määrati, võetakse kuriteo eest vastutusele, === Psühholoogias === Psühholoogias on karistus mis tahes muutus väärtegija elus, mis edaspidi selle väärteo toimepaneku [[tõenäosus]]t kahandab. Karistatakse käitumist , mitte selle toimepanijat. Psühholoogias rakendatakse karistust ebameeldiva [[stiimul]]iga (positiivne karistus) või meeldiva stiimuli eemaldamisega (negatiivne karistus). Näiteks lisanduvad kodutööd ja vitsa andmine on positiivsed karistusmeetodid, kuid koduarest või telefoni konfiskeerimine on negatiivsed meetodid. See, kas muutuseks üldse karistus on, määrab asjaolu, kas nuhtlus ka sama käitumise tõenäosust vähendab. Näiteks piinarikas stiimul, mis toimiks enamiku inimeste peal karistusena, võib masohhisti väärtegudele hoopis innustavalt mõjuda; nuhtlus, mille eesmärk oli karistada, ei mõjunud karistusena, mistõttu pole see psühholoogia kohaselt üldsegi karistus. === Sotsiobioloogias === Vahel nimetatakse karistuseks kättemaksu või moraalset agressiooni, mida on täheldatud kõigi sotsiaalsete loomaliikide seas. Juhtivad sotsiobioloogid järeldavad, et tegemist on evolutsiooniliselt stabiilse strateegiaga, mis valitakse, kuna see soodustab ühist käitumist.<ref name="MZapb" /> == Karistus õigusteaduse valdkonnas == Kuritegude uurimist ja praktikat, eriti seda, mis kehtib vangistuse kohta, nimetatakse [[penoloogia]]ks või sageli tänapäeva tekstides parandusteks; selles kontekstis nimetatakse karistusprotsessi eufemistiliselt "parandusprotsessiks".<ref name="7wpiH" /> Karistuste uurimine hõlmab sageli ka sarnaseid ennetusuuringuid. Läänemaailmas kasutatakse karistuse põhjendamiseks nelja mõistet: kättemaks, hoiatus, taastusravi ja vangistus. Viimases võidakse rakendada täielikku eraldatust, et kurjategija potentsiaalsete ohvritega kokku ei puutuks.<ref name="bBTOU" /> Neljast põhjendusest ainult kättemaks on osa karistuse definitsioonist, sest see on ainus kindel tulemus: kurjategijale makstakse tema väära käitumise eest seaduslikult kätte.<ref name=":0" /> See, kas inimene sellest miskit ka õpib, on juba suhteline. Erinevalt tavapärasest kättemaksust pole see isiklik. Karistused erinevad oma raskusastmelt ning võivad avalduda [[sanktsioon]]idena nagu näiteks ettekirjutused, [[privileeg]]ide või vabaduse võtmine, trahvid, vangistused, vallandamine, valu tekitamine, [[amputatsioon]] ja [[surmanuhtlus]]. Kehaline karistus tähendab karistusi, mille puhul rakendatakse füüsilist [[valu]]. Karistus võib olla nii aus kui ka ebaaus olenevalt selle raskusastme ja karistuse proportsioonist.<ref name=":1" /> == Karistuse rakendus == Karistusi rakendatakse mitmesugustel eesmärkidel, enamasti ühiskonna või perekonna määratletud nõuetekohase käitumise julgustamiseks ja jõustumiseks. Kohuse otsustusel karistatakse kurjategijat trahvide, kehalise karistuse või vabadusekaotusega, näiteks [[vangla]]ga; kinnipeetavatel on risk saada täiendavaid karistusi sisereeglite rikkumise eest. Lapsi ja õpilasi võivad karistada nende harijad (peamiselt vanemad, eestkostjad või õpetajad, juhendajad ja treenerid). Orjasid ja teenijaid karistavad nende isandad või omanikud. Töötajaid karistatakse lepingulise trahvi, palga vähendamise või töölt vallandamiseka. Enamik hierarhilisi organisatsioone, nagu näiteks sõjaväe- ja politseijõud või kogudused, kasutavad oma jäika [[õigussüsteem]]i. == Karistuse õigustatuse teooriad == Kriminaalõigussüsteemis kasutatakse viit peamist karistusteooriat, milleks on '''hoiatus''', '''[[rehabilitatsioon]]''', '''vangistus''', '''(seaduslik) kättemaks''' ja '''hüvitamine<ref name=":3" />'''. Iga teooria peamine eesmärk on edasisi kriminaalkuritegusid ära hoida. * <u>Hoiatuse teooria</u> püüab inimesi veenda olema seadusekuulelikud ja kuritegudest hoiduma. See põhineb inimese ratsionaalsel mõtlemisel, et parem on nautida füüsilist ja emotsionaalset vabadust kui kogeda valu, süütunnet või kahetsust. Sellest perspektiivist lähtuvalt muutuvad väärteod inimese jaoks ebamugavaks, sest kuriteost tulev kasu ei korva üle sellega kaasnevat ebameeldivat karistust.<ref name=":3" /> Selleks, et hoiatus ka toimiks, peab sanktsioon olema tõsisealtvõetav ja kindlalt määratletud. Nii tekib inimesel täpne arusaam sellest, mis juhtub, kui ta mõne kuriteo sooritab, ja teab, miks sellest üldse hoiduda tuleb. * <u>Rehabilitatsiooniteooria</u> puhul püüab karistussüsteem kurjategijat ümber õpetada või terveks ravida. Selle teooria järgi sooritavad kuritegusid need, kel on mõni haigus, psüühiline või sotsiaalne häire, mis põhjustab ka nende süütegusid. Inimesed, kes pole tahtlikult kellelegi halba teinud, kuid pole väärtegu oma konditsiooni tõttu ka ära saanud hoida, tunnistatakse süüdimatuteks, lastakse vangist vabaks ja määratakse [[sundravi]]le.<ref name=":3" /> * <u>Vangistuse teooria</u> kaasab tihti füüsilist piirangut õigusrikkujatele, et nad teisi ohvriks ei saaks teha. Sel viisil püütakse ära hoida ka teisi kuritegusid ja isoleeritakse seaduserikkujad ülejäänud ühiskonnast. Üksinduses olles on kurjategijal aega oma tegude üle järele mõelda. Võimalik, et ta hakkab neid kahetsema ega taha neid enam korrata. Vangistus kui selline ei tähenda ainult riiklikku karistust, vaid ka lastekasvatuses rakendatavat koduaresti või statsionaarset ravi.<ref name=":3" /> * <u>Seaduslikku kättemaksu</u> õigustatakse iga rikkumise korral, olenemata selle raskusastmest. See toetub kriminaalõigustikus süsteemis "silm-silma vastu" kontseptsioonile. Selle teooria kohaselt väärivad kurjategijad oma valede tegude eest karistust. Paljud, kes kättemaksuteooriat toetavad, leiavad, et on moraalselt vale lasta süüdlastel karistuseta pääseda. Kättemaksu osaliseks ei saa süütud ega süüdimatud. Näiteks ei saa vaimsete häiretega inimest karistada, kuna ta pole kuriteo sooritamisest teadlikud olnud.<ref name=":3" /> * <u>Hüvitamise teoorias</u> tagastab süütegija kannatanule oma põhjustatud kulud. Hüvitamine on justkui oma väärteo heakstegemine, et kannatanu saaks edasi elada nii, nagu vahejuhtumit poleks toimunudki.<ref name=":3" /> Hästi rakendub see [[liiklus]]es, kus süüdlane korvab kannatanu auto remondikulud. Selle teooria põhiline eesmärk on taastada mõlema osapoole terviklikkus ja hoolitseda selle eest, et nad saaksid olla osa turvalisest ühiskonnast. == Põrgu kui karistus == Maailmareligioonides nagu näiteks kristluses ja islamismis usutakse, et inimese suurima karistuse, milleks on igaviku veetmine [[põrgu]]s, määrab kõrgeim autoriteet, kelleks on [[Jumal]]. Väärteod vastavad [[patt]]udele ja põrgus otsitakse neile läbi kannatuse ja kahetsuse lunastust. Nii mõneski religioosses kultuuris, näiteks kristluses ja islamis, kujutatakse põrgut valuliku ja leegitsevana, mis põhjustab palju süütunnet ja piinasid <ref name="zLfLj" /><ref name="WUHPC" />. Hoolimata enim levinud põrgu kujutisest kui leegitsevast maailmast nähakse teistes kultuurides seda ka kui väga külma kohta, näiteks budistlikud kirjeldused hõlmavad võrdselt külmasid ja kuumasid põrguid (vt. [[Põrgu (budism)|budistlik põrgu]]). Ka [[Dante Alighieri|Dante]] teoses "Inferno" on põrgu 9. ring jäätunud vere ja süütunde järv <ref name="I8iT5" />. == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">Peters, Richard Stanley (1966). ''Ethics and Education''. lk. 267–68. "Punishment... involves the intentional infliction of pain or of something unpleasant on someone who has committed a breach of rules... by someone who is in authority, who has a right to act in this way. Otherwise, it would be impossible to distinguish 'punishment' from 'revenge'. People in authority can, of course, inflict pain on people at whim. But this would be called 'spite' unless it were inflicted as a consequence of a breach of rules on the part of the sufferer. Similarly a person in authority might give a person £5 as a consequence of his breaking a rule. But unless this were regarded as painful or at least unpleasant for the recipient it could not be counted as a case of 'punishment'. In other words at least three criteria of (i) intentional infliction of pain (ii) by someone in authority (iii) on a person as a consequence of a breach of rules on his part, must be satisfied if we are to call something a case of 'punishment'. There are, as is usual in such cases, examples that can be produced which do not satisfy all criteria. For instance there is a colloquialism which is used about boxers taking a lot of punishment from their opponents, in which only the first condition is present. But this is a metaphorical use which is peripheral to the central use of the term. In so far as the different 'theories' of punishment are answers to questions about the meaning of 'punishment', only the retributive theory is a possible one. There is no conceptual connection between 'punishment' and notions like those of 'deterrence', 'prevention' and 'reform'. For people can be punished without being prevented from repeating the offence, and without being made any better. It is also a further question whether they themselves or anyone else is deterred from committing the offence by punishment. But 'punishment' ''must'' involve 'retribution', for 'retribution' implies doing something to someone in return for what he has done.... Punishment, therefore, must be retributive—by definition."</ref> <ref name=":1">Hugo, Adam Bedau (13 juuni 2003). [http://plato.stanford.edu/entries/punishment/#2 "Theory of Punishment"]. Stanford Encyclopedia of Philosophy. Vaadatud 19.11.2017. "Punishment under law... is the authorized imposition of deprivations—of freedom or privacy or other goods to which the person otherwise has a right, or the imposition of special burdens—because the person has been found guilty of some criminal violation, typically (though not invariably) involving harm to the innocent. (The classical formulation, conspicuous in Hobbes, for example, defines punishment by reference to imposing pain rather than to deprivations.) This definition, although imperfect because of its brevity, does allow us to bring out several essential points."</ref> <ref name=":2">Hugo, Adam Bedau (February 19, 2010). [http://plato.stanford.edu/entries/legal-punishment/#PunCriSta "Punishment, Crime and the State"]. Stanford Encyclopedia of Philosophy. Vaadatud 19.11.2017. <q>The search for a precise definition of punishment that exercised some philosophers (for discussion and references see Scheid 1980) is likely to prove futile: but we can say that legal punishment involves the imposition of something that is intended to be burdensome or painful, on a supposed offender for a supposed crime, by a person or body who claims the authority to do so.</q></ref> <ref name="87EMU">Kleining, John (1972 oktoober). "R.S. Peters on Punishment". ''British Journal of Educational Studies''. '''20''' (3): lk. 259–69. "Unpleasantness inflicted without authority is revenge, and if whimsical, is spite.... There is no conceptual connection between punishment, or deterrence, or reform, for people can be punished without being prevented from repeating the offence, and without being made better. And it is also a further question whether they themselves, or anyone else is deterred from committing the offence by punishment."</ref> <ref name="9ODAd">McAnany, Patrick D. (August 2010). "Punishment". Online. Grolier Multimedia Encyclopedia. Punishment describes the imposition by some authority of a deprivation—usually painful—on a person who has violated a law, rule, or other norm. When the violation is of the criminal law of society there is a formal process of accusation and proof followed by imposition of a sentence by a designated official, usually a judge. Informally, any organized group—most typically the family, in rearing children—may punish perceived wrongdoers.</ref> <ref name="W2Trh">Diana Kendall (2009). ''Sociology in Our Times: The Essentials'' (7th revised ed.). Cengage Learning.</ref> <ref name="7wpiH">Mary Stohr; Anthony Walsh; Craig Hemmens (2008). [https://books.google.com/books?id=LDcB7-EVi0cC&pg=PA2 ''Corrections: A Text/Reader'']. Sage. Lk 2.</ref> <ref name="bBTOU">McAnany, Patrick D. (August 2010). "Justification for punishment". Online. Grolier Multimedia Encyclopedia. "Because punishment is both painful and guilt producing, its application calls for a justification. In Western culture, four basic justifications have been given: retribution, deterrence, rehabilitation, and incapacitation. The history of formal punitive systems is one of a gradual transition from familial and tribal authority to the authority of organized society. Although parents today retain much basic authority to discipline their children, physical beatings and other severe deprivations—once widely tolerated—may now be called child abuse"</ref> <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Terance D. Miethe|pealkiri="Punishment A Comparative Historical Perspective"|aasta=2004|koht=University of Nevada, Las Vegas|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=15–24|artikkel="Punishment Philosophies and Types Of Sanctions"|url=https://marisluste.files.wordpress.com/2010/11/soda-filozofijas-3.pdf}}</ref> <ref name="MZapb">{{Netiviide|Autor=Mary Stohr; Anthony Walsh; Craig Hemmens|URL=https://books.google.ee/books?id=LDcB7-EVi0cC&pg=PA3&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false|Pealkiri=Corrections: A Text/Reader|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="zLfLj">Uus Testament</ref> <ref name="WUHPC">Koraan</ref> <ref name="I8iT5">{{Raamatuviide|autor=Alighieri, Dante|pealkiri=Inferno|aasta=1315|koht=|kirjastus=|lehekülg=|artikkel=Cantos XXXI–XXXIV}}</ref> }} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Kriminaalõigus]] [[Kategooria:Sotsiaalfilosoofia]] [[Kategooria:Karistused| ]] hf799vtajf7x78h26yk6bpi1867nt6c 4 486727 7200633 7195432 2026-07-24T07:02:06Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7200633 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { { ?item wdt:P19 wd:Q191. } UNION { ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q191. } OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } ?item wdt:P31 wd:Q5. FILTER(!BOUND(?sitelink)) } LIMIT 1000 |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aapo Sääsk]] | | data-sort-value="1943" | 1943-03-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q6201406|Q6201406]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Aarne Lepik]] | eesti spordipedagoog ja treener | data-sort-value="1940" | 1940-10-18 | data-sort-value="2011" | 2011-11-14 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q124339314|Q124339314]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Adam Johan Raab]] | | data-sort-value="1703" | 1703-06-24 | data-sort-value="1776" | 1776-02-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6060111|Q6060111]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Adam von Moeller (Möller)]] | | data-sort-value="1772" | 1772-07-12 | data-sort-value="1813" | 1813-03-03 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q117021918|Q117021918]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Adelina Beljajeva]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="2003" | 2003-08-17 | | [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q99233299|Q99233299]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Adolf Graf]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1962" | 1962 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089716|Q55089716]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adolf Hasselblatt]] | | data-sort-value="1823" | 1823-06-19 | data-sort-value="1896" | 1896-08-19 | | [[Ridala vald]] | [[:d:Q42299956|Q42299956]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Adolf Klein]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q127423940|Q127423940]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Adolf von Nolcken]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | data-sort-value="1919" | 1919 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q55090453|Q55090453]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Ago Herkül]] | eesti tantsuõpetaja, -kriitik ja tantsija | data-sort-value="1937" | 1937-03-25 | data-sort-value="2020" | 2020-06-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375775|Q50375775]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Aili Engelberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1897" | 1897-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-02-02 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q125350187|Q125350187]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Aili Lilleorg]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134705391|Q134705391]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Aimi Herkül]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375776|Q50375776]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Ain Sepp]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1942" | 1942-12-02 | | | [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]] | [[:d:Q124257320|Q124257320]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Ain Sonin]] | | data-sort-value="1937" | 1937-12-24 | data-sort-value="2010" | 2010-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39174694|Q39174694]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Aino Kask]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134593827|Q134593827]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aino Siimon]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1943" | 1943-05-06 | | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q134081469|Q134081469]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aino Ugaste]] | | data-sort-value="1952" | 1952-08-14 | | | [[Kose]] | [[:d:Q135346103|Q135346103]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aino Voltri]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1944" | 1944-09-10 | | | [[Raudna vald|Raudna vald (1939)]] | [[:d:Q124322817|Q124322817]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aivar Kisel]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-09-12 | | [[Fail:Aivar Kisel streetball.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4699359|Q4699359]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aivar Sirelpuu]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-11 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q135047592|Q135047592]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aksel Kallas]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1922" | 1922-04-03 | | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aksel Randmer]] | eesti treener ja sporditegelane | data-sort-value="1923" | 1923-12-05 | data-sort-value="2009" | 2009-10-23 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124248859|Q124248859]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aksel Tali]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1930" | 1930-10-25 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124250136|Q124250136]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Albert Schott]] | | data-sort-value="1901" | 1901-01-23 | data-sort-value="1945" | 1945-05-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94873664|Q94873664]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Alejandro Gavriloff]] | Argentina maalikunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-01-07 | data-sort-value="1993" | 1993-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16528287|Q16528287]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aleksander Greenberg]] | | data-sort-value="1872" | 1872 | data-sort-value="1936" | 1936-07-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q121428572|Q121428572]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Aleksander Hildebrand]] | Eesti-Rootsi maletaja ja spordiajakirjanik | data-sort-value="1921" | 1921-12-24 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1650489|Q1650489]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksander Kann]] | | data-sort-value="1889" | 1889-10-10 | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q137827348|Q137827348]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksander Trummal]] | Eesti keemik | data-sort-value="1963" | 1963-11-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56441451|Q56441451]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Aleksander Tšumikov]] | | data-sort-value="1819" | 1819-07-04 | data-sort-value="1902" | 1902-03-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58480762|Q58480762]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Aleksander Velvelt]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1897" | 1897-02-03 | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q105719786|Q105719786]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Aleksander Walter]] | | data-sort-value="1817" | 1817-12-28 | data-sort-value="1889" | 1889-09-22 | [[Fail:Valter1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4103102|Q4103102]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Aleksandr Aidarov]] | | data-sort-value="1978" | 1978 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q133585054|Q133585054]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Aleksandr Bogatyryov]] | | data-sort-value="1949" | 1949-05-04 | data-sort-value="1998" | 1998-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4089098|Q4089098]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Aleksandr Bolnykh]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1954" | 1954-02-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4091111|Q4091111]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Aleksandr Dymshits]] | | data-sort-value="1910" | 1910-06-29<br/>1910-07-12 | data-sort-value="1975" | 1975-01-06 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-R74926, Alexander Dymschitz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15066148|Q15066148]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Aleksandr Ossipov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-11-10 | data-sort-value="1967" | 1967-10-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4337843|Q4337843]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Aleksandr Sirin]] | | data-sort-value="1955" | 1955-03-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4420775|Q4420775]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Aleksei Haruzin]] | Venemaa poliitik | data-sort-value="1864" | 1864-02-24 | data-sort-value="1932" | 1932-05-08 | [[Fail:Alexey Nik. Kharuzin.jpeg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4496129|Q4496129]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Aleksei Hõbemägi]] | | data-sort-value="1926" | 1926-12-18 | data-sort-value="2021" | 2021-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375887|Q50375887]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Alexander Adlerberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-10-25 | data-sort-value="1855" | 1855-05-10 | [[Fail:Adlerberg Alexandr Jakovlevitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057612|Q4057612]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Alexander Baumann]] | | data-sort-value="1850" | 1850-03-31 | data-sort-value="1915" | 1915 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q53179458|Q53179458]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Alexander Budde]] | | data-sort-value="1833" | 1833-12-09 | data-sort-value="1915" | 1915-06-16 | [[Fail:Budde Alexandr Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097987|Q4097987]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alexander Chappuzeau]] | | data-sort-value="1720" | 1720 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55603587|Q55603587]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Alexander Eduard von Tiesenhausen]] | | data-sort-value="1809" | 1809-03-12 | data-sort-value="1884" | 1884-12-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55184440|Q55184440]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alexander Ernst von Riesemann]] | | data-sort-value="1795" | 1795-11-07 | data-sort-value="1841" | 1841 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15782227|Q15782227]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alexander Frese]] | | data-sort-value="1826" | 1826-04-03<br/>1826 | data-sort-value="1884" | 1884-02-04<br/>1884 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1254580|Q1254580]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alexander Gutheil]] | | data-sort-value="1818" | 1818 | data-sort-value="1882" | 1882 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33242518|Q33242518]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Alexander Heinrich Eggers]] | | data-sort-value="1864" | 1864 | data-sort-value="1937" | 1937 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089139|Q55089139]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Alexander Hoerschelmann]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-24 | data-sort-value="1977" | 1977-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19906504|Q19906504]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Alexander Karl Otto von Möller]] | | data-sort-value="1802" | 1802-08-18 | data-sort-value="1876" | 1876-12-06 | | [[Hanila vald]] | [[:d:Q28664926|Q28664926]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Alexander Konstantin Versmann]] | | data-sort-value="1813" | 1813-03-16 | data-sort-value="1880" | 1880-04-07 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q55090989|Q55090989]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Alexander Lovyagin]] | | data-sort-value="1870" | 1870-08-13<br/>1870 | data-sort-value="1925" | 1925-10-05 | [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 39-4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4264961|Q4264961]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Alexander Nicolai Julius von Rein]] | | data-sort-value="1830" | 1830-10-13 | data-sort-value="1903" | 1903-11-11 | [[Fail:Reitlinger.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4392742|Q4392742]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Alexander von Baranoff]] | | data-sort-value="1837" | 1837-01-09 | data-sort-value="1905" | 1905-12-27 | [[Fail:Baranov Alexandr Evstafievitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077716|Q4077716]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Alexander von Krusenstern]] | | data-sort-value="1801" | 1801-03-19 | data-sort-value="1874" | 1874-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242084|Q4242084]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Alexander von Rosen]] | | data-sort-value="1930" | 1930-04-13 | data-sort-value="2004" | 2004-09-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47469080|Q47469080]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1833" | 1833-03-16 | data-sort-value="1898" | 1898-03-15 | [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]] | [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]] | [[:d:Q55098729|Q55098729]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Alexander von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-04-22 | data-sort-value="1868" | 1868-08-24 | [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Paide]] | [[:d:Q2643490|Q2643490]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Alexandra Baurina]] | | data-sort-value="1987" | 1987-02-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56087327|Q56087327]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-20 | data-sort-value="2000" | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Alexis Adolphi]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-13 | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | | [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]] | [[:d:Q16350934|Q16350934]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Alexis Tomberg]] | | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94824721|Q94824721]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Alexis von Hagemeister]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1926" | 1926-12-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1630681|Q1630681]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Alfred von Glehn]] | | data-sort-value="1858" | 1858-01-06 | data-sort-value="1927" | 1927-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4139690|Q4139690]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Ali Zakerov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-10-18 | data-sort-value="1975" | 1975-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60185289|Q60185289]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Alice Gruner]] | | data-sort-value="1846" | 1846 | data-sort-value="1929" | 1929-12-29 | | [[Eesti]] | [[:d:Q96186495|Q96186495]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Alicia Tsingisser]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1999" | 1999-10-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58229966|Q58229966]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Allan Sims]] | | data-sort-value="1975" | 1975-08-23 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q60647449|Q60647449]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Alma Landberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-01-07 | data-sort-value="1965" | 1965-11-13 | | [[Moora]] | [[:d:Q134366936|Q134366936]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Almar von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1904" | 1904-03-22 | data-sort-value="1989" | 1989-04-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34215334|Q34215334]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Alvi Schmuul]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-10 | | | [[Koguva]] | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Amayak Ter-Abramyants]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1952" | 1952-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074568|Q15074568]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Anatol Spuhl]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-13 | data-sort-value="1944" | 1944-07-18 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134879972|Q134879972]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Anatol Tooms]] | | data-sort-value="1895" | 1895-12-22 | | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q137858697|Q137858697]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Andi Ende]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124323261|Q124323261]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Andrea Boockmann]] | | data-sort-value="1936" | 1936-07-21 | data-sort-value="2022" | 2022-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95205026|Q95205026]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Andreas Alexander von Lingen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-26 | data-sort-value="1866" | 1866-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q31828858|Q31828858]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Andreas Bresinsky]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1935" | 1935-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q496358|Q496358]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Andreas Koch]] | | data-sort-value="1803" | 1803<br/>1803-07-25 | data-sort-value="1895" | 1895<br/>1895-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94853943|Q94853943]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Andreas Grader]] | | data-sort-value="1753" | 1753 | data-sort-value="1830" | 1830 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94940200|Q94940200]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Andreas Johannes Schwabe]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1881" | 1881 | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q55090674|Q55090674]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Andreas Theodor de Livron]] | | data-sort-value="1795" | 1795-09-01 | data-sort-value="1879" | 1879-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157060|Q4157060]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Andrei Belobrov]] | | data-sort-value="1894" | 1894-10-14 | data-sort-value="1981" | 1981-11-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4082138|Q4082138]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Andrei Davõdov]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="1994" | 1994-07-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60517351|Q60517351]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Andrei Shmeman]] | | data-sort-value="1921" | 1921-09-13 | data-sort-value="2008" | 2008-11-07 | [[Fail:Шмеман Андрей Дмитриевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4525662|Q4525662]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Andres Allikmäe]] | eesti tööstusjuht | data-sort-value="1957" | 1957-02-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50379581|Q50379581]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Andres Avarand]] | | data-sort-value="1944" | 1944-03-15 | | | [[Kolgaküla]] | [[:d:Q134282930|Q134282930]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Andres Lippur]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1947" | 1947-03-24 | | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124300089|Q124300089]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Andres Tukk]] | | data-sort-value="1886" | 1886-11-18 | data-sort-value="1935" | 1935-05-19 | | [[Holstre]] | [[:d:Q125255328|Q125255328]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Andrey Leontyev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-08-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4259007|Q4259007]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Anne Arold]] | | data-sort-value="1954" | 1954-05-28 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134528297|Q134528297]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Anne Kirk]] | Eesti zooloog | data-sort-value="1944" | 1944-08-20 | | | [[Leie]] | [[:d:Q120537091|Q120537091]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Anne of Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1769" | 1769-01-09 | data-sort-value="1846" | 1846-03-09 | [[Fail:Countess Anna Bobrinskaya.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4088697|Q4088697]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Anni Silbermann]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1917" | 1917-03-03 | data-sort-value="1982" | 1982 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q134396230|Q134396230]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Annika Sillaots]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q567150|Q567150]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Anny Hahn]] | | data-sort-value="1878" | 1878-09-05 | data-sort-value="1974" | 1974-11-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089736|Q55089736]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Anti Burk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-06-11 | | | [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] | [[:d:Q124309735|Q124309735]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Anti Järvelaid]] | eesti jahilaskur ja treener | data-sort-value="1960" | 1960-11-05 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124322857|Q124322857]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Anton Johan Wrangel the Elder]] | | data-sort-value="1679" | 1679-10-20 | data-sort-value="1762" | 1762-04-17 | [[Fail:Wrangel Anton Johan d a-Ugglan.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6247014|Q6247014]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Anton Rolandsson Martin]] | Rootsi botaanik | data-sort-value="1729" | 1729-08-03 | data-sort-value="1785" | 1785-01-30 | [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q593496|Q593496]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Antonius Mickwitz]] | | data-sort-value="1738" | 1738-04-16 | data-sort-value="1770" | 1770-06-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55195762|Q55195762]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Ants Freimuth]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1947" | 1947-03-08 | data-sort-value="2024" | 2024-04-12 | | [[Hulja]] | [[:d:Q124317453|Q124317453]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Ants Kaasik]] | eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog | data-sort-value="1937" | 1937-04-17 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134586454|Q134586454]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Ants Oidekivi]] | | data-sort-value="1962" | 1962-04-15 | | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q134468911|Q134468911]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Ants Tamme]] | | data-sort-value="1952" | 1952-09-18 | data-sort-value="2016" | 2016-03-11 | [[Fail:Ants Tamme omavalitsustegelane 99.jpg|center|120px]] | [[Rakke]] | [[:d:Q138016424|Q138016424]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Anu Viitak]] | Eesti keemik | data-sort-value="1947" | 1947-04-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60604822|Q60604822]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Arkadi Pessegov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-07-27 | data-sort-value="1983" | 1983-02-17 | | [[Kuressaare linn]] | [[:d:Q132612185|Q132612185]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Arli Jõgi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-03-02 | data-sort-value="1979" | 1979-06-24 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134428693|Q134428693]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Armas Maiste]] | Kanada pianist | data-sort-value="1929" | 1929-03-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56608622|Q56608622]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Arno Mägi]] | | data-sort-value="1950" | 1950-10-12 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135006355|Q135006355]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Arnold Altmäe]] | | data-sort-value="1934" | 1934-07-30 | data-sort-value="1984" | 1984-05-20 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q21168972|Q21168972]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Arnold Dehn]] | | data-sort-value="1671" | 1671-09-30 | data-sort-value="1723" | 1723-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94911491|Q94911491]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Arnold Eglon]] | | data-sort-value="1885" | 1885-03-27 | data-sort-value="1933" | 1933-03-10 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134776516|Q134776516]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Arnold Günther Tunzelmann]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q126904153|Q126904153]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Arnold Kastemäe]] | | data-sort-value="1915" | 1915-07-15 | data-sort-value="1996" | 1996-07-09 | | [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] | [[:d:Q134885433|Q134885433]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Arseni Schults]] | | data-sort-value="1910" | 1910-12-23 | data-sort-value="1976" | 1976-09-23 | [[Fail:Арсений Леонидович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16721161|Q16721161]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Arthur Spreckelsen]] | | data-sort-value="1863" | 1863-02-26 | data-sort-value="1939" | 1939 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105498|Q55105498]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Arthur von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1885" | 1885-01-31 | data-sort-value="1949" | 1949 | | [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]] | [[:d:Q712251|Q712251]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Artur Gruzdev]] | | data-sort-value="1998" | 1998-12-15 | | [[Fail:Viktoria Semenjuk and Artur Gruzdev - 2018 Junior Worlds - 1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56753249|Q56753249]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Artur Tare]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1905" | 1905-05-15 | data-sort-value="1988" | 1988-05-08 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124284776|Q124284776]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Artur Vask]] | eesti loomakasvatusteadlane | data-sort-value="1903" | 1903-05-19 | data-sort-value="1977" | 1977-01-23 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q124646802|Q124646802]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Arved Krahn]] | Saksamaa matemaatik | data-sort-value="1893" | 1893-02-25 | data-sort-value="1964" | 1964-06-22 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q134613594|Q134613594]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Arved von Brasch]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1953" | 1953 | | [[Käru vald]] | [[:d:Q65589312|Q65589312]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Arvi Oks]] | eesti aerutaja ja suusataja | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2013" | 2013-12-14 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124314689|Q124314689]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Arvo Eljari]] | | data-sort-value="1908" | 1908-10-17 | data-sort-value="2003" | 2003-10-06 | | [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] | [[:d:Q112151472|Q112151472]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Arvo Kuslap]] | eesti spordipedagoog ja treener | data-sort-value="1925" | 1925-01-18 | data-sort-value="2022" | 2022-09-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124337994|Q124337994]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Askold Vaino]] | eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1944" | 1944-03-07 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q124316994|Q124316994]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Asma Ul Hosna Shifa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971245|Q134971245]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[August Friedrich Glanstroem]] | | data-sort-value="1776" | 1776 | data-sort-value="1826" | 1826 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60839846|Q60839846]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[August Friedrich Schuch]] | | data-sort-value="1792" | 1792 | data-sort-value="1850" | 1850 | [[Fail:A. Fr. Schuchi portree, August Georg Wilhelm Pezold, EKM j 190-855 M 1007.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55236723|Q55236723]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[August Järvekülg]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-08-22 | | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q27867988|Q27867988]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[August Konrad von Hirschhausen]] | | data-sort-value="1861" | 1861-05-12 | data-sort-value="1893" | 1893-10-28 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q112164000|Q112164000]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[August Kuuskemaa]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1882" | 1882-11-26 | data-sort-value="1955" | 1955-06-24 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q130977154|Q130977154]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[August Onton]] | Eesti poliitik, põllumees, ühiskonnategelane | data-sort-value="1881" | 1881-10-24 | data-sort-value="1965" | 1965-08-14 | | [[Kohtla vald]] | [[:d:Q105709607|Q105709607]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Aune Siim]] | | data-sort-value="1904" | 1904-07-30 | data-sort-value="1989" | 1989-02-24 | [[Fail:Aune Siim.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q31685814|Q31685814]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Aurelius Mandel]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1905" | 1905-11-09 | data-sort-value="1969" | 1969-06-03 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134720182|Q134720182]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]] | | data-sort-value="1692" | 1692-09-29 | data-sort-value="1769" | 1769-05-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q112968234|Q112968234]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Beenish Wani]] | | data-sort-value="1989" | 1989-07-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971236|Q134971236]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Bela Adojaan]] | Eesti endokrinoloog | data-sort-value="1954" | 1954-09-10 | | | [[Hullo]] | [[:d:Q131724848|Q131724848]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Berend von Nottbeck]] | | data-sort-value="1913" | 1913-12-13 | data-sort-value="1990" | 1990-11-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94868054|Q94868054]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Bernd Baron von Maydell]] | Saksamaa jurist | data-sort-value="1934" | 1934-07-19 | data-sort-value="2018" | 2018-05-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16508302|Q16508302]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Bernd Otto von Stackelberg]] | | data-sort-value="1703" | 1703-03-23<br/>1703 | data-sort-value="1787" | 1787-06-04<br/>1787 | [[Fail:Berndt Otto Stackelberg den yngre.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6186393|Q6186393]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Bernhard Gottlieb Wetterstrand]] | | data-sort-value="1777" | 1777 | data-sort-value="1843" | 1843 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55903625|Q55903625]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Bernhard Lukk]] | | data-sort-value="1886" | 1886-07-18 | data-sort-value="1947" | 1947-10-08 | | [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] | [[:d:Q133456440|Q133456440]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Bernhard Oskar Alexander von Riesemann]] | | data-sort-value="1880" | 1880-02-29 | data-sort-value="1934" | 1934-09-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54507427|Q54507427]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Berthold Masing]] | | data-sort-value="1849" | 1849-10-03 | data-sort-value="1911" | 1911-04-25 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q55855876|Q55855876]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Bogdan Wenig]] | | data-sort-value="1837" | 1837-07-18 | data-sort-value="1872" | 1872 | [[Fail:Ivan Kramskoi, Bogdan Wenig, 1861, Tretyakov Gallery Р-1113.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q962253|Q962253]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Boris Bozhnev]] | | data-sort-value="1898" | 1898-07-24<br/>1898-08-05 | data-sort-value="1969" | 1969-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4090201|Q4090201]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Boris Kustov]] | | data-sort-value="1950" | 1950-07-03 | data-sort-value="2013" | 2013-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070833|Q15070833]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Boris Stünkel]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1937" | 1937 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105170|Q55105170]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Boris von Bodisco]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1897" | 1897-08-08 | data-sort-value="1973" | 1973-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q893808|Q893808]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Bruno Nopponen]] | eesti ujuja ja treener | data-sort-value="1974" | 1974-01-23 | | | [[Pärsti]] | [[:d:Q124313886|Q124313886]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Burchard von Oettingen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-09-30 | data-sort-value="1923" | 1923-05-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1010358|Q1010358]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Carl Christian von Harnack]] | | data-sort-value="1782" | 1782 | data-sort-value="1840" | 1840 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q94891083|Q94891083]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Carl Ewald von Rönne]] | | data-sort-value="1663" | 1663-12-25<br/>1663-05-16 | data-sort-value="1716" | 1716-12-29<br/>1716-04-09 | [[Fail:Carl-Ewald von Rönne engraving.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q446376|Q446376]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Carl Ferdinand von Hueck]] | | data-sort-value="1811" | 1811-02-03 | data-sort-value="1889" | 1889-07-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55237054|Q55237054]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Carl Gottfried Bauer]] | | data-sort-value="1802" | 1802-09-18 | data-sort-value="1853" | 1853-09-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17747991|Q17747991]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Carl Hiekisch]] | | data-sort-value="1840" | 1840-03-15 | data-sort-value="1901" | 1901-12-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1038851|Q1038851]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Carl Hunnius]] | | data-sort-value="1873" | 1873-06-24 | data-sort-value="1964" | 1964-04-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1038933|Q1038933]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Carl Otto von Löwenstern]] | | data-sort-value="1755" | 1755-06-24 | data-sort-value="1833" | 1833-03-11 | [[Fail:Portrait of Carl Otto von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Antsla vald (1999)|Antsla vald]] | [[:d:Q15793350|Q15793350]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Carl Weiss]] | | data-sort-value="1832" | 1832-02-21 | data-sort-value="1869" | 1869-06-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94917428|Q94917428]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Christel Tennyson]] | | data-sort-value="1925" | 1925-12-23 | data-sort-value="2010" | 2010-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1078354|Q1078354]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Christian Carl Friedrich Höppener]] | | data-sort-value="1811" | 1811 | data-sort-value="1869" | 1869 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94937361|Q94937361]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Christian Dahl]] | | data-sort-value="1839" | 1839-04-19 | data-sort-value="1904" | 1904-08-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19788514|Q19788514]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Christoph Engelbrecht von Brevern]] | | data-sort-value="1782" | 1782-12-17 | data-sort-value="1863" | 1863-01-04 | [[Fail:Christoph Engelbrecht von Brevern.jpg|center|120px]] | [[Kostivere]] | [[:d:Q21714934|Q21714934]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Christoph Julius Constantin Spreckelsen]] | | data-sort-value="1828" | 1828 | data-sort-value="1895" | 1895 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94938489|Q94938489]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Christoph von Riesemann]] | | data-sort-value="1767" | 1767-06-14 | data-sort-value="1839" | 1839-12-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94853908|Q94853908]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Claus Grimm]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1987" | 1987 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098238|Q55098238]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Conrad Friedrich von Gruenewaldt]] | | data-sort-value="1884" | 1884-01-01 | data-sort-value="1945" | 1945-10-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54506869|Q54506869]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Constance de Lowendal]] | Prantsusmaa kirjanik | data-sort-value="1742" | 1742-02-08 | data-sort-value="1785" | 1785 | [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q2994823|Q2994823]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Constantin Kühnert]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-10 | data-sort-value="1904" | 1904-01-30 | | [[Paasvere]] | [[:d:Q134643751|Q134643751]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Constantin Nuländer]] | | data-sort-value="1849" | 1849 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95291839|Q95291839]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Constantin von Myller-Rautenfels]] | | data-sort-value="1856" | 1856 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95268612|Q95268612]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Constantin von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1885" | 1885 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94941100|Q94941100]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Cord Vegesack]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-14 | data-sort-value="1697" | 1697-10-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18411218|Q18411218]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Daisy Järva]] | eesti ettevõtja ja kunstikoguja | data-sort-value="1950" | 1950-03-06 | | [[Fail:Daisy Järva. Eesti Turismifirmade Liidu juht 1994.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824566|Q50824566]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Damasius Treude]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1896" | 1896-01-25 | data-sort-value="1942" | 1942-02-24 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q111599384|Q111599384]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Dan Markovich]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1940" | 1940-10-09 | data-sort-value="2025" | 2025-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4282091|Q4282091]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Darja Netjaga]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2004" | 2004-06-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56876928|Q56876928]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[David Frautschy]] | | data-sort-value="1995" | 1995-05-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q119214595|Q119214595]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Diana Doman]] | | data-sort-value="1998" | 1998-06-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q20557670|Q20557670]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Diedrich Rodde]] | | data-sort-value="1732" | 1732 | data-sort-value="1800" | 1800 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090573|Q55090573]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Dieter Hasselblatt]] | | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="1997" | 1997 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101123|Q101123]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Dimitri Suigusaar]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-01-13 | data-sort-value="1997" | 1997-07-23 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124311678|Q124311678]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Dorothea Reusner]] | | data-sort-value="1572" | 1572 | data-sort-value="1624" | 1624-03-16 | | [[Saare maakond]]<br/>[[Kuressaare]] | [[:d:Q94748058|Q94748058]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1978" | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Edgar Hoeppener]] | | data-sort-value="1865" | 1865-02-11 | data-sort-value="1937" | 1937-06-25 | [[Fail:Edgar Hoeppner 1890.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1283936|Q1283936]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Edith Holm]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-07 | | | [[Naissaar]] | [[:d:Q133848101|Q133848101]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Edla Ingeborg Karlsson]] | eesti käsipallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-07 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q124302126|Q124302126]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Eduard Bosse]] | Venemaa insener | data-sort-value="1854" | 1854-10-19 | data-sort-value="1927" | 1927-06-27 | [[Fail:Эдуард Боссе.jpg|center|120px]] | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q4095033|Q4095033]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Eduard Eggers]] | | data-sort-value="1838" | 1838-04-04 | data-sort-value="1895" | 1895-04-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94840888|Q94840888]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Eduard Hoheisel]] | | data-sort-value="1864" | 1864-03-04 | data-sort-value="1944" | 1944-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55685038|Q55685038]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Eduard Karjatse]] | eesti keeglimänguaktivist | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1998" | 1998-05-21 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q124296031|Q124296031]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Eduard Raidla]] | Eesti suusahüppaja | data-sort-value="1912" | 1912-12-29 | data-sort-value="1987" | 1987-12-08 | | [[Pärsti]] | [[:d:Q111460312|Q111460312]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841-06-12 | data-sort-value="1898" | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Eduard Säremat]] | | data-sort-value="1912" | 1912-12-30 | data-sort-value="1999" | 1999-02-23 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q135056239|Q135056239]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Eduard Vertsinski]] | | data-sort-value="1873" | 1873-01-05 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Portrait of Major General Eduard Alexandrovich Vertsinsky.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4109220|Q4109220]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Eduard von Maydell]] | | data-sort-value="1901" | 1901-03-23 | data-sort-value="1984" | 1984-03-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60332375|Q60332375]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Eduard von Toll]] | | data-sort-value="1904" | 1904-12-07 | data-sort-value="2005" | 2005-11-20 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q73379665|Q73379665]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Eduard Võrk]] | Eesti jalgpallitreener | data-sort-value="1951" | 1951-05-11 | data-sort-value="2012" | 2012-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48644772|Q48644772]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Edur Tasa]] | | data-sort-value="1903" | 1903-05-05 | data-sort-value="1941" | 1941-07-26 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134880180|Q134880180]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Edward Borowski]] | Poola diplomaat | data-sort-value="1909" | 1909-10-13 | data-sort-value="1987" | 1987-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9250774|Q9250774]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Eeli Tiigimägi]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1930" | 1930-07-25 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124252089|Q124252089]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Eero Maalt]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1935" | 1935-09-13 | data-sort-value="2013" | 2013-08-09 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124325918|Q124325918]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Egelin Ellermaa]] | | data-sort-value="1995" | 1995-02-05 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971240|Q134971240]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Einar Karu]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58399728|Q58399728]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Eleonora Garnett]] | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q65953068|Q65953068]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Elisabeth Helena von Staal]] | | data-sort-value="1834" | 1834-10-28 | data-sort-value="1907" | 1907-09-14 | [[Fail:Mademoisell Staal.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55103252|Q55103252]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Elisabeth Howen]] | | data-sort-value="1834" | 1834-07-12 | data-sort-value="1923" | 1923-02-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19660953|Q19660953]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]] | | data-sort-value="1884" | 1884-04-24 | data-sort-value="1963" | 1963-02-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q5829579|Q5829579]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Elisabeth Lübek]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-06 | data-sort-value="1999" | 1999-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12346925|Q12346925]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Elisabeth Marie von Keller]] | | data-sort-value="1862" | 1862-08-15 | data-sort-value="1929" | 1929 | | [[Kose]] | [[:d:Q109936954|Q109936954]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Elke Unt]] | Eesti organist ja lastekirjanik | data-sort-value="1972" | 1972-11-08 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q125510062|Q125510062]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Ella Kallas]] | | data-sort-value="1903" | 1903-01-03 | data-sort-value="1990" | 1990-09-09 | | [[Moori]] | [[:d:Q137919726|Q137919726]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Ella Rajari]] | | data-sort-value="1915" | 1915-04-23 | data-sort-value="1998" | 1998-04-25 | | [[Aarla]] | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Ellen Liiv]] | | data-sort-value="1930" | 1930-09-30 | data-sort-value="2010" | 2010-12-22 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134704417|Q134704417]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Ellen Veski]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1935" | 1935-02-16 | | | [[Lehmja]] | [[:d:Q134179190|Q134179190]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Ellu Meister]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-24 | data-sort-value="2002" | 2002-01-03 | | [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]] | [[:d:Q134373922|Q134373922]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Elmar Rähn]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1904" | 1904-12-03 | data-sort-value="1966" | 1966-01-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47490426|Q47490426]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Elsa Wagner]] | saksa näitleja | data-sort-value="1881" | 1881-01-24 | data-sort-value="1975" | 1975-08-17 | [[Fail:Fotothek df pk 0000069 009 Szenenbilder (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110721|Q110721]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Elvi Kaisma]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-29 | data-sort-value="1990" | 1990-04-17 | | [[Kose]] | [[:d:Q134808862|Q134808862]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Elvi Koolmeister]] | | data-sort-value="1937" | 1937-03-18 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q111436240|Q111436240]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Elvi Ulst]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1934" | 1934-04-23 | data-sort-value="2017" | 2017 | | [[Viskla]] | [[:d:Q134170311|Q134170311]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Emil August Ferdinand Hörschelmann]] | | data-sort-value="1851" | 1851-07-30 | data-sort-value="1933" | 1933-07-09 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55090068|Q55090068]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Emilie Rosette von Bradke]] | | data-sort-value="1804" | 1804-02-03 | data-sort-value="1851" | 1851-10-02 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q94773527|Q94773527]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Emilie von Baer]] | | data-sort-value="1799" | 1799-06-11 | data-sort-value="1866" | 1866-07-01 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139224232|Q139224232]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Emmi Vahelaid]] | eesti moekunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-01-21 | data-sort-value="2004" | 2004-01-16 | | [[Tõhelgi]] | [[:d:Q124538402|Q124538402]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Endel Jürisson]] | eesti loomaarstiteadlane | data-sort-value="1922" | 1922-07-19 | data-sort-value="1992" | 1992-02-04 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q124640205|Q124640205]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Endel Maisaar]] | eesti raamatugraafik | data-sort-value="1922" | 1922-12-25 | data-sort-value="1978" | 1978-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349611|Q56349611]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Endel Põder]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1935" | 1935-10-09 | data-sort-value="1996" | 1996-08-03 | | [[Päri (Viljandi)|Päri]] | [[:d:Q134971622|Q134971622]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Endel Vanaisak]] | eesti maadleja | data-sort-value="1938" | 1938-12-24 | data-sort-value="1993" | 1993-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124314141|Q124314141]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Ene Alop]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-28 | | | [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]] | [[:d:Q134523171|Q134523171]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Ene Riisna]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19667638|Q19667638]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Ene Syve-Falkenberg]] | | data-sort-value="1914" | 1914 | data-sort-value="2003" | 2003-03-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q42267134|Q42267134]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Enn Markvart]] | | data-sort-value="1941" | 1941-10-03 | data-sort-value="2014" | 2014 | | [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]] | [[:d:Q133520870|Q133520870]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Enn Sokk]] | | data-sort-value="1950" | 1950-04-02 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134086085|Q134086085]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Ennu Kotkas]] | eesti tõstja | data-sort-value="1960" | 1960-10-29 | data-sort-value="2005" | 2005-03-11 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124298986|Q124298986]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Erich Böckler]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55195998|Q55195998]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Erich Kuuskmann]] | | data-sort-value="1926" | 1926-01-22 | data-sort-value="2000" | 2000-01-18 | | [[Viimsi]] | [[:d:Q134999731|Q134999731]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Erich Schilling]] | | data-sort-value="1885" | 1885 | data-sort-value="1971" | 1971 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55102190|Q55102190]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Erich Tilzen]] | | data-sort-value="1887" | 1887-04-29 | data-sort-value="1936" | 1936-07-28 | | [[Paistu]] | [[:d:Q135447554|Q135447554]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Erich Viidas]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1894" | 1894-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50414215|Q50414215]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Erich Wulff]] | | data-sort-value="1926" | 1926-11-06 | data-sort-value="2010" | 2010-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1353546|Q1353546]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Erik Boettcher]] | | data-sort-value="1919" | 1919-04-27 | data-sort-value="1992" | 1992 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q59527670|Q59527670]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Erik Undritz]] | | data-sort-value="1901" | 1901-05-25 | data-sort-value="1984" | 1984-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1354156|Q1354156]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Erika Talts]] | Eesti keemik | data-sort-value="1913" | 1913-04-07 | data-sort-value="1992" | 1992-12-19 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q135390752|Q135390752]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Erika Tiisler]] | | data-sort-value="1909" | 1909-07-21 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359244|Q50359244]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Erki Aavik]] | firmajuht | data-sort-value="1961" | 1961-10-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50374997|Q50374997]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Ernst Gustav Maydell]] | | | data-sort-value="1754" | 1754 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243486|Q95243486]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Ernst Johann Gustav Baron von Nolcken]] | | data-sort-value="1809" | 1809 | data-sort-value="1891" | 1891 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q55105409|Q55105409]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Ernst Kesa]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1910" | 1910-01-15 | data-sort-value="1994" | 1994-01-15 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q132176839|Q132176839]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Ernst Linder]] | | data-sort-value="1838" | 1838-01-01 | data-sort-value="1868" | 1868-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5955329|Q5955329]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Ernst Masing]] | | data-sort-value="1843" | 1843-05-17 | data-sort-value="1915" | 1915-12-23 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q64690909|Q64690909]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Ervin Vilepill]] | eesti kergejõustikutreener, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1933" | 1933-07-10 | data-sort-value="2022" | 2022-01-21 | | [[Kose]] | [[:d:Q124316584|Q124316584]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Erwin Bauer]] | | data-sort-value="1857" | 1857-01-21 | data-sort-value="1901" | 1901-12-09 | | [[Tähtvere vald]] | [[:d:Q1294425|Q1294425]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Esko Rips]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1981" | 1981-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q110751530|Q110751530]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Eugen Pridik]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-19 | data-sort-value="1935" | 1935-07-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1372825|Q1372825]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Eugen Vaino]] | | data-sort-value="1909" | 1909-12-07 | data-sort-value="1969" | 1969-11-24 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q23708598|Q23708598]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Eugen von Schmidt]] | | data-sort-value="1821" | 1821-07-18 | data-sort-value="1905" | 1905-11-30 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q41199654|Q41199654]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Eva Juliane Magdalene Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1852" | 1852-12-25 | data-sort-value="1939" | 1939-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55106490|Q55106490]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Eva Sofia Stenbock]] | | data-sort-value="1728" | 1728-03-16 | data-sort-value="1807" | 1807-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q45322097|Q45322097]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Evert II Bretholt]] | | data-sort-value="1580" | 1580 | data-sort-value="1646" | 1646 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64781902|Q64781902]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Evert Taube]] | | data-sort-value="1622" | 1622 | data-sort-value="1692" | 1692 | | [[Eesti]] | [[:d:Q6204619|Q6204619]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Evgeny Egoriev]] | | data-sort-value="1854" | 1854-10-09 | data-sort-value="1905" | 1905-05-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4173852|Q4173852]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Evi Rass]] | eesti portselanimaalija | data-sort-value="1944" | 1944-01-08 | | | [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] | [[:d:Q133883370|Q133883370]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Evi Valdoja]] | eesti laskur ja treener | data-sort-value="1937" | 1937-03-26 | data-sort-value="1997" | 1997-05-14 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q111339644|Q111339644]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Ewald Ovir]] | | data-sort-value="1873" | 1873-02-06 | data-sort-value="1896" | 1896-10-20 | | [[Jõelähtme vald]] | [[:d:Q1382884|Q1382884]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Fedor Alexandrovich Feldmann]] | | data-sort-value="1835" | 1835-12-10 | data-sort-value="1902" | 1902-02-02 | [[Fail:Feldman Feodor.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4482518|Q4482518]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Felix Tomberg]] | | data-sort-value="1911" | 1911-04-19 | data-sort-value="1941" | 1941-07-23 | | [[Pärnu maakond]] | [[:d:Q124365552|Q124365552]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Feodor Olop]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-15 | | | [[Kaarma vald]] | [[:d:Q27943126|Q27943126]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Ferdinand Adolf Kask]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1900" | 1900-09-12 | data-sort-value="1941" | 1941 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50993556|Q50993556]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Ferdinand Jencken]] | | data-sort-value="1786" | 1786 | data-sort-value="1864" | 1864 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55900172|Q55900172]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Ferdinand von Rahden]] | | data-sort-value="1863" | 1863-07-03 | data-sort-value="1919" | 1919-10-25 | [[Fail:Raden FV.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15145542|Q15145542]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Ferdinand von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1778" | 1778-11-27 | data-sort-value="1837" | 1837-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4506183|Q4506183]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Filipp Provorkov]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1988" | 1988-04-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33687488|Q33687488]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Fiodor Zabielin]] | | data-sort-value="1883" | 1883-05-27 | data-sort-value="1973" | 1973-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9260001|Q9260001]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Fjodor Andrejevič Lindfors]] | | data-sort-value="1760" | 1760-03-26 | data-sort-value="1813" | 1813-10-08 | [[Fail:Lindfors Fyodor Andreevich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4262026|Q4262026]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Fjodor Fjodorowitsch Andresen]] | | data-sort-value="1806" | 1806-09-04 | data-sort-value="1900" | 19th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1422273|Q1422273]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Franz Robert Renz]] | Venemaa astronoom | data-sort-value="1860" | 1860-02-05 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393295|Q4393295]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Fred Jacobson]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-01-31 | data-sort-value="2013" | 2013-02-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15857656|Q15857656]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Friedrich Georg Otto von Rosen]] | | data-sort-value="1767" | 1767-06-28 | data-sort-value="1851" | 1851-07-05 | [[Fail:Rozen 4 Fyodor Fyodorovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396510|Q4396510]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Friedrich Ludwig Vierorth]] | | data-sort-value="1741" | 1741 | data-sort-value="1745" | 1745 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94925525|Q94925525]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Friedrich von Buxhoeveden]] | | data-sort-value="1800" | 1800 | data-sort-value="1866" | 1866 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q52160614|Q52160614]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Friedrich von Nasakin]] | | data-sort-value="1797" | 1797-06-28 | data-sort-value="1876" | 1876-06-02 | | [[Varbla vald]] | [[:d:Q22919626|Q22919626]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Friedrich Wilhelm von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1777" | 1777-10-14 | data-sort-value="1840" | 1840-02-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33240086|Q33240086]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Fyodor Sudakov]] | | data-sort-value="1897" | 1897-05-19 | data-sort-value="1941" | 1941-10-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4445339|Q4445339]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Gabriella Oxenstierna]] | | data-sort-value="1936" | 1936-10-03 | data-sort-value="2022" | 2022-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16946419|Q16946419]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Georg Bernhard Petrus von Mellin]] | | data-sort-value="1704" | 1704-11-13 | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15811679|Q15811679]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Georg Heinrich von Löwenstern]] | Saksamaa diplomaat | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | data-sort-value="1856" | 1856-09-20 | [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q10753076|Q10753076]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Georg Paul William Meyer]] | | data-sort-value="1883" | 1883 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55237370|Q55237370]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Georg Saleman]] | Taani maalikunstnik | data-sort-value="1665" | 1665<br/>1670 | data-sort-value="1729" | 1729-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20888950|Q20888950]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Georg Sylvester von Freymann]] | | data-sort-value="1870" | 1870-12-31 | data-sort-value="1946" | 1946-08 | | [[Abja vald]] | [[:d:Q44819670|Q44819670]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[George Jerry Rebane]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q102249947|Q102249947]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Georges de Staal]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1822" | 1822-03-12 | data-sort-value="1907" | 1907-02-09 | [[Fail:Baron de Staal Vanity Fair 5 December 1885.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4438885|Q4438885]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Georgi Vekshin]] | | data-sort-value="1959" | 1959-03-16 | | [[Fail:Георгий Векшин объявляет победителей турнира поэтов Полиграфа-Политеха.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4106112|Q4106112]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Georgiĭ Vladimirovich Golokhvastov]] | | data-sort-value="1882" | 1882-10-29 | data-sort-value="1963" | 1963-06-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142229|Q4142229]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[German Frolov]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1996" | 1996-06-12 | | [[Fail:2018 EC Katerina Bunina German Frolov 2018-01-19 13-08-10 (cropped) - German Frolov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56605131|Q56605131]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Gert Sellheim]] | Austraalia kunstnik | data-sort-value="1901" | 1901-12-31 | data-sort-value="1970" | 1970 | | [[Eesti]] | [[:d:Q15492854|Q15492854]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Getter Saar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1999" | 1999-11-09 | | [[Fail:GetterSaar (1).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q95209843|Q95209843]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Gori Valgur]] | | data-sort-value="1922" | 1922-04-01 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134932678|Q134932678]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Gottfried Köhler]] | | data-sort-value="1800" | 1800-12-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95223131|Q95223131]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Gottlieb Schultz]] | | data-sort-value="1794" | 1794 | data-sort-value="1828" | 1828 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94834558|Q94834558]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Grigori Jomm]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1912" | 1912-05-02 | data-sort-value="1992" | 1992-06-13 | | [[Odiste]] | [[:d:Q133848720|Q133848720]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Grigori Likman]] | | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1991" | 1991-07-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105131|Q55105131]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Gunnar Hasselblatt]] | | data-sort-value="1928" | 1928-08-19 | data-sort-value="1997" | 1997-07-12 | [[Fail:Gunnar Hasselblatt 1962.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1554739|Q1554739]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Gunter Faure]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-11 | data-sort-value="2025" | 2025-07-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16879176|Q16879176]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Gunter Wechterstein]] | | data-sort-value="1910" | 1910-11-13 | data-sort-value="2013" | 2013-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57314530|Q57314530]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Gustaf Bernt Hastfer]] | | data-sort-value="1695" | 1695-07-29 | data-sort-value="1759" | 1759-03-04 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139155150|Q139155150]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Gustav Konrad von Engelhardt]] | | data-sort-value="1768" | 1768-07-27 | data-sort-value="1841" | 1841-11-24 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16722113|Q16722113]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Gustav Kulp]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | data-sort-value="1964" | 1964 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q27888331|Q27888331]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Hanna Heinmaa]] | eesti pianist | data-sort-value="1978" | 1978-11-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698025|Q50698025]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Hanna-Maria Tammo]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1997" | 1997-02-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56087139|Q56087139]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Hannes Sarv]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1983" | 1983 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50573245|Q50573245]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Hans Freiherr von Stackelberg]] | | data-sort-value="1924" | 1924-08-23 | data-sort-value="2022" | 2022-11-29 | [[Fail:Bundesarchiv B 145 Bild-F048235-0031, Kiel, Segelschiff "Gorch Fock", Kapitän v. Stackelberg.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098579|Q55098579]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Hans Juurup]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1915" | 1915-11-02 | data-sort-value="2009" | 2009-05-28 | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q118746611|Q118746611]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Hans Wachtmeister af Björkö]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-09 | data-sort-value="1652" | 1652-07-23 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94862082|Q94862082]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Hans-Heinrich Fersen]] | | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1996" | 1996-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1577175|Q1577175]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Harald Gallen]] | Soome maalikunstnik | data-sort-value="1880" | 1880-05-21 | data-sort-value="1931" | 1931-05-02 | [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q11861506|Q11861506]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Harald Nõmmik]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1906" | 1906-10-01 | data-sort-value="1976" | 1976-12-08 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339270|Q124339270]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Harleth Kuusik]] | Eesti modell | data-sort-value="1996" | 1996-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58641628|Q58641628]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Harry Wood]] | | data-sort-value="1918" | 1918 | data-sort-value="1979" | 1979 | | [[Eesti]] | [[:d:Q135304809|Q135304809]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Hartvig Wilhelm Reinvalla]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-18 | data-sort-value="1991" | 1991-05-27 | [[Fail:Hartvig Wilhelm Reinvalla (1896-1991) portrait.jpg|center|120px]] | [[Pikavere]] | [[:d:Q123909872|Q123909872]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Heigo Kaldra]] | linnaametnik | data-sort-value="1968" | 1968-05-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824603|Q50824603]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Heik Reitel]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-03-23 | data-sort-value="2024" | 2024-05-26 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124295914|Q124295914]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Heiner Hoffmann]] | | data-sort-value="1937" | 1937-12-12 | data-sort-value="2009" | 2009-05-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94847166|Q94847166]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Heino Annus]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-07 | data-sort-value="1997" | 1997-02-25 | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q134983279|Q134983279]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Heino Ehapalu]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1909" | 1909-03-17 | data-sort-value="1952" | 1952-07-08 | | [[Mustla]] | [[:d:Q27832089|Q27832089]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Heino Freyberg]] | Eesti-Rootsi bobisõitja | data-sort-value="1922" | 1922-10-31 | data-sort-value="1978" | 1978-01-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51621305|Q51621305]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Heino Kiudma]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1942" | 1942-02-03 | | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q124302369|Q124302369]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Heino Kulvere]] | eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog | data-sort-value="1920" | 1920-10-13 | data-sort-value="2008" | 2008-07-15 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q124678664|Q124678664]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Heino Sepp]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1936" | 1936-04-04 | data-sort-value="2008" | 2008-09-22 | | [[Põlula]] | [[:d:Q111448516|Q111448516]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Heino Tusti]] | | data-sort-value="1923" | 1923-06-09 | data-sort-value="1998" | 1998-05-09 | | [[Võistre]] | [[:d:Q135071004|Q135071004]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Heino Vilipere]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1930" | 1930-02-26 | data-sort-value="2016" | 2016-04-23 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q123983047|Q123983047]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Heinrich August Adolf Julius Baron von Rausch von Traubenberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880-03-17 | data-sort-value="1944" | 1944-09-19 | | [[Juuru vald]] | [[:d:Q55105592|Q55105592]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Heinrich Karstens]] | | data-sort-value="1874" | 1874-06-21 | data-sort-value="1905" | 1905-12-10 | [[Fail:Heinrich Karstens 2.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q14465865|Q14465865]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Heinrich Ludwig von Vietinghoff]] | | data-sort-value="1783" | 1783-01-11 | data-sort-value="1853" | 1853-05-02 | | [[Kadrina vald]] | [[:d:Q1299719|Q1299719]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Heinrich Otto von Aderkas]] | | data-sort-value="1770" | 1770 | data-sort-value="1840" | 1840 | [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]] | [[Pädaste]] | [[:d:Q1598454|Q1598454]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Heinrich Suik]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-09 | | | [[Võisiku vald]] | [[:d:Q135273767|Q135273767]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Heinrich Tomberg]] | eesti laskur | data-sort-value="1907" | 1907-08-12 | data-sort-value="1987" | 1987-11-06 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124327161|Q124327161]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Heinrich von Krüdener]] | | data-sort-value="1864" | 1864 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Puiatu (Viljandi)|Puiatu]] | [[:d:Q55090318|Q55090318]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Heinrich von Kügelgen]] | | data-sort-value="1836" | 1836-09-07 | data-sort-value="1860" | 1860-01-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1496126|Q1496126]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Heinrich von Stryk]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-16 | data-sort-value="1938" | 1938-09-10 | | [[Pärnu maakond]] | [[:d:Q21002256|Q21002256]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Heinz Pielbusch]] | Saksamaa näitleja | No/unknown value | data-sort-value="1991" | 1991-11 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1600754|Q1600754]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Heldur Kallis]] | eesti jalgpallur | data-sort-value="1935" | 1935-03-14 | data-sort-value="2002" | 2002-08-29 | | [[Tallinn]]<br/>[[Harju maakond]] | [[:d:Q124325738|Q124325738]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Heldur Laurits]] | eesti ujuja | data-sort-value="1938" | 1938-12-29 | data-sort-value="2006" | 2006-03-25 | | [[Nõo]] | [[:d:Q124296112|Q124296112]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Helena Kerge]] | | data-sort-value="1981" | 1981-02-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971158|Q134971158]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Helgi Läänemägi]] | eesti suusataja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1932" | 1932-10-26 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124324552|Q124324552]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Helgi Sardis]] | | data-sort-value="1938" | 1938-06-17 | data-sort-value="2018" | 2018 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q135192136|Q135192136]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Helgi Öpik]] | eesti botaanik ja kirjanik | data-sort-value="1936" | 1936 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Heljo Tassa]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1938" | 1938-09-01 | data-sort-value="2007" | 2007-10-05 | | [[Luke]] | [[:d:Q133894384|Q133894384]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Hellmuth von Ulmann]] | | data-sort-value="1913" | 1913-06-23 | data-sort-value="1987" | 1987-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1603034|Q1603034]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Helmut Joonuks]] | eesti kodu- ja kirjandusloolane ning pedagoog | data-sort-value="1924" | 1924-01-10 | data-sort-value="2001" | 2001-05-06 | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q113165129|Q113165129]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Helmut Speer]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-04 | data-sort-value="1996" | 1996-01-18 | | [[Eesti]] | [[:d:Q64691642|Q64691642]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Henn Noor]] | | data-sort-value="1940" | 1940-04-22 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135007609|Q135007609]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Hermann Bluhm]] | | data-sort-value="1743" | 1743-12-20 | data-sort-value="1810" | 1810-03-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55088950|Q55088950]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Hermann Friedrich Röhrberg]] | | data-sort-value="1791" | 1791-11-21 | data-sort-value="1871" | 1871-05-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393560|Q4393560]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Hermann Rudolf Alexander Steinheil]] | | data-sort-value="1841" | 1841-06-05 | data-sort-value="1892" | 1892-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280368|Q18280368]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Hilda Sestov]] | | data-sort-value="1893" | 1893-04-19 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124365537|Q124365537]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Hillar Jaanus]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-11-10 | data-sort-value="1998" | 1998 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50384796|Q50384796]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Hille Remmelkoor]] | eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik | data-sort-value="1941" | 1941-04-06 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124339299|Q124339299]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Hindrek Tamvelius]] | Eesti keemik | data-sort-value="1933" | 1933-01-09 | | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q135444818|Q135444818]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Hugo Erkmaa]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1999" | 1999-03-26 | | | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q81734603|Q81734603]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Hugo Wittrock]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-19 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]] | [[Leisi vald]] | [[:d:Q884900|Q884900]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Huno Eller]] | eesti piimandusteadlane | data-sort-value="1933" | 1933-07-08 | | | [[Mäksa vald]] | [[:d:Q124368718|Q124368718]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Igor B. Ushakov]] | | data-sort-value="1954" | 1954-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4479525|Q4479525]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Igor Erelt]] | | data-sort-value="1931" | 1931-03-28 | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | | [[Eesti]] | [[:d:Q4532403|Q4532403]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Igor Yeryomin]] | | data-sort-value="1904" | 1904-04-05<br/>1904-04-18 | data-sort-value="1963" | 1963-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4177004|Q4177004]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Ilmar Kirjanen]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1950" | 1950-05-25 | | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q134604500|Q134604500]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Ilmar Tamm]] | | data-sort-value="1922" | 1922-10-25 | data-sort-value="1959" | 1959-09-05 | | [[Kuusalu küla|Kuusalu]] | [[:d:Q134499657|Q134499657]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Ilmar Wallner]] | | data-sort-value="1936" | 1936-12-20 | data-sort-value="2009" | 2009-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51000258|Q51000258]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="1996" | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Ilya Isayev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1977" | 1977-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4203550|Q4203550]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Imanta Maripuu]] | eesti kutsepatoloog | data-sort-value="1925" | 1925-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-10-02 | | [[Pädaste]] | [[:d:Q133520120|Q133520120]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Imre Melnikov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-03-05 | data-sort-value="2004" | 2004 | | [[Kadrina]] | [[:d:Q134725896|Q134725896]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Inga Aru]] | | data-sort-value="1964" | 1964-03-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359526|Q50359526]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Ingrid Virnas]] | eesti suusataja | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | data-sort-value="2005" | 2005-12-11 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124338206|Q124338206]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Ion-Georgy Kostev]] | | data-sort-value="1990" | 1990-03-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q533777|Q533777]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Ippolit Giliarovsky]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-18 | data-sort-value="1905" | 1905-06-27 | [[Fail:Gilyarovskiy II.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6065379|Q6065379]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Irene von Mühlendahl]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-02-14 | data-sort-value="2003" | 2003-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1672588|Q1672588]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Irina Leonova]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4258893|Q4258893]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Isaac Stone]] | | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="1974" | 1974 | | [[Eesti]] | [[:d:Q115187332|Q115187332]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Isadore Epstein]] | Eesti astronoom | data-sort-value="1919" | 1919-10-23 | data-sort-value="1995" | 1995-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11197637|Q11197637]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Ivan Fyodorovich Dellingshausen]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-20 | data-sort-value="1845" | 1845-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157093|Q4157093]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Ivan Kuznetsov]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="2004" | 2004-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56508819|Q56508819]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Ivan Mokhovikov]] | | data-sort-value="1979" | 1979-04-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4305101|Q4305101]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Ivan Morozov]] | | data-sort-value="1919" | 1919-08-14 | data-sort-value="1978" | 1978-11-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q23656232|Q23656232]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Ivan Sautov]] | | data-sort-value="1947" | 1947-09-16 | data-sort-value="2008" | 2008-08-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4409171|Q4409171]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Ivar Vigla]] | eesti teletegelane ja ajakirjanik | data-sort-value="1962" | 1962-02-16 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q116457062|Q116457062]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Ivo Aulik]] | firmajuht | data-sort-value="1954" | 1954-10-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625607|Q50625607]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Jaak Oserov]] | | data-sort-value="1961" | 1961-10-18 | | | [[Tudu]] | [[:d:Q134469365|Q134469365]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Jaan Kaeli]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1864" | 1864-05-18 | data-sort-value="1951" | 1951-04-03 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q27868007|Q27868007]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Jaan Kello]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-07 | | | [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] | [[:d:Q137732893|Q137732893]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Jaan Leemets]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-06-22 | data-sort-value="1979" | 1979-06-29 | | [[Tudu]] | [[:d:Q134367163|Q134367163]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Jaan Läheb]] | | data-sort-value="1940" | 1940-05-07 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135003566|Q135003566]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Jaan Roose]] | | data-sort-value="1992" | 1992-01-11 | | [[Fail:Jaan Roose tasakaaluliinil Tallinna sadama kohal. Merepäevad 2014.jpg|center|120px]] | [[Setomaa vald]] | [[:d:Q102157652|Q102157652]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Jaan Soonvald]] | | data-sort-value="1890" | 1890-08-05 | data-sort-value="1980" | 1980-03-13 | | [[Nõo]] | [[:d:Q134497124|Q134497124]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Jaan Sulev]] | | data-sort-value="1906" | 1906-11-10 | data-sort-value="1947" | 1947-11-09 | | [[Salla]] | [[:d:Q134930245|Q134930245]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Jaan Tellisaar]] | | data-sort-value="1886" | 1886-03-19 | data-sort-value="1955" | 1955-06-25 | | [[Vana-Võidu]] | [[:d:Q134931996|Q134931996]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Jaan Tätte]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1938" | 1938-05-28 | data-sort-value="2021" | 2021-11-26 | | [[Meeri]] | [[:d:Q124749249|Q124749249]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Jaan Uri]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1875" | 1875-09-19 | data-sort-value="1942" | 1942-01-14 | | [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]] | [[:d:Q105719441|Q105719441]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Jaan Vaga]] | | data-sort-value="1877" | 1877-01-15 | data-sort-value="1960" | 1960-11-29 | | [[Muhu]] | [[:d:Q134880983|Q134880983]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Jaan Vorms]] | | data-sort-value="1885" | 1885-05-29 | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | [[Viira (Muhu)|Viira]] | [[:d:Q106462708|Q106462708]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Jaanus Romandi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-08-21 | data-sort-value="2020" | 2020-12-19 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134484728|Q134484728]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Jacob Adolph Friedrich Hansen]] | | data-sort-value="1890" | 1890-05-26 | data-sort-value="1960" | 1960-08-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089772|Q55089772]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Jacob Johann Malm]] | | data-sort-value="1798" | 1798 | data-sort-value="1862" | 1862 | [[Fail:Jacob Johann Malm (1796-1862).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090379|Q55090379]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Jacob von Schilling]] | | data-sort-value="1790" | 1790-03-20<br/>1790 | data-sort-value="1860" | 1860-01-21<br/>1860 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q1440533|Q1440533]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1699" | 1699-11-04 | data-sort-value="1769" | 1769-12-06 | [[Fail:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q5935480|Q5935480]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Jakob Fjodorovitj Adlerberg]] | | data-sort-value="1770" | 1770-08-20 | data-sort-value="1832" | 1832-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18235426|Q18235426]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Jakov Šlik]] | | data-sort-value="1961" | 1961-09-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60580936|Q60580936]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Janika Horn]] | | data-sort-value="1979" | 1979-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971254|Q134971254]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Jegor Julius von Sivers]] | | data-sort-value="1823" | 1823<br/>1823-11-01 | data-sort-value="1879" | 1879<br/>1879-04-12 | | [[Heimtali]] | [[:d:Q54507581|Q54507581]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Jenny Ananjeva]] | Eesti õigusteadlane | data-sort-value="1910" | 1910-03-22 | data-sort-value="1976" | 1976-02-08 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124362071|Q124362071]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Johan Henrik Seeliger]] | | data-sort-value="1704" | 1704 | data-sort-value="1763" | 1763 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20251751|Q20251751]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Johan Veltson]] | | data-sort-value="1898" | 1898-12-16 | | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q28470004|Q28470004]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Johann Christian Quandt]] | | data-sort-value="1733" | 1733-06-19 | data-sort-value="1822" | 1822-03-24 | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q1541761|Q1541761]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Johann Christoph Schwartz]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1699" | 1699 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q52159584|Q52159584]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Johann Diesfeld]] | | data-sort-value="1820" | 1820-02-01 | data-sort-value="1872" | 1872 | | [[Nabala]] | [[:d:Q121428048|Q121428048]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Johann Dietrich von Pezold]] | | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2017" | 2017-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55154044|Q55154044]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Johann Ernst Wehrmann]] | | data-sort-value="1792" | 1792 | data-sort-value="1860" | 1860 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55900236|Q55900236]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Johann Georg Otto von Gruenewaldt]] | | data-sort-value="1830" | 1830<br/>1830-03-30 | data-sort-value="1910" | 1910<br/>1910-05-08 | | [[Koigi vald]] | [[:d:Q55089294|Q55089294]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Johann Gottfried Möring]] | | data-sort-value="1760" | 1760 | data-sort-value="1818" | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94939173|Q94939173]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Johann Heinrich Friedrich von Pallandt]] | | data-sort-value="1789" | 1789-04-11 | data-sort-value="1859" | 1859-05-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50331426|Q50331426]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Johann Heinrich Kosakowsky]] | | data-sort-value="1853" | 1853 | data-sort-value="1894" | 1894 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090299|Q55090299]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Johann Heinrich Wedekind]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1674" | 1674-08-15 | data-sort-value="1736" | 1736-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q120890|Q120890]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Johann Martenson]] | | data-sort-value="1840" | 1840 | data-sort-value="1908" | 1908 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090382|Q55090382]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Johann Soll]] | eesti koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees | data-sort-value="1886" | 1886-12-02 | data-sort-value="1981" | 1981-11-24 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124392622|Q124392622]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Johann Stolterfoht]] | | data-sort-value="1495" | 1495 | data-sort-value="1548" | 1548-09-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18626399|Q18626399]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Johann Theodor Lemberg]] | | data-sort-value="1842" | 1842 | data-sort-value="1902" | 1902 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60318119|Q60318119]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Johann Wilhelm Donat]] | | data-sort-value="1786" | 1786 | data-sort-value="1849" | 1849 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089103|Q55089103]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Johanna Ulfsak]] | eesti näitleja | data-sort-value="1987" | 1987 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q106962900|Q106962900]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Johanna Vaadevits]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-12 | data-sort-value="2010" | 2010-05-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56308952|Q56308952]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Johannes Betlem]] | eesti köster, organist ja koorijuht | data-sort-value="1916" | 1916-02-06 | data-sort-value="2007" | 2007-01-19 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134283031|Q134283031]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Johannes Ernesaks]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1876" | 1876 | data-sort-value="1952" | 1952 | | [[Perila]] | [[:d:Q105697732|Q105697732]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Johannes Hio]] | | data-sort-value="1879" | 1879-05-14 | data-sort-value="1967" | 1967-10-12 | | [[Vaskjala]] | [[:d:Q134883420|Q134883420]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Johannes Juhans]] | | data-sort-value="1874" | 1874-07-07 | data-sort-value="1956" | 1956-04-05 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q134578277|Q134578277]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Johannes Kirchner]] | | data-sort-value="1859" | 1859-09-25 | data-sort-value="1940" | 1940-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1697841|Q1697841]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Johannes Klein]] | | data-sort-value="1888" | 1888-02-29 | | | [[Roela]] | [[:d:Q27870354|Q27870354]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Johannes Krass]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1892" | 1892-06-24 | data-sort-value="1980" | 1980-10-15 | | [[Saarnakõrve]] | [[:d:Q27875843|Q27875843]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Johannes Leppik]] | | data-sort-value="1879" | 1879 | data-sort-value="1936" | 1936-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610800|Q30610800]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Johannes Paul Mihklimets]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1889" | 1889-02-04 | | | [[Surju vald]] | [[:d:Q27927754|Q27927754]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Johannes Põllupüü]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1889" | 1889-11-01 | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | | [[Kiviloo]] | [[:d:Q105709928|Q105709928]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Johannes Toom]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1896" | 1896-07-26 | data-sort-value="1972" | 1972-04-26 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q111369447|Q111369447]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Johannes von Sengbusch]] | | data-sort-value="1828" | 1828-05-27 | data-sort-value="1907" | 1907-08-07 | | [[Pühalepa vald]] | [[:d:Q21520450|Q21520450]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[John Ostmann]] | | data-sort-value="1885" | 1885 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95297411|Q95297411]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Juhan Haravee]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1957" | 1957-03-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17094328|Q17094328]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Juhan Raude]] | | data-sort-value="1919" | 1919 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q133643532|Q133643532]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Juhan Teder]] | | data-sort-value="1918" | 1918-10-11 | data-sort-value="2007" | 2007 | | [[Paistu]] | [[:d:Q134972060|Q134972060]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Juhan Tralla]] | | data-sort-value="1974" | 1974-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55107809|Q55107809]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Juhan Veermaa]] | eesti laskur | data-sort-value="1940" | 1940-07-09 | data-sort-value="2020" | 2020-07-04 | | [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]] | [[:d:Q124313887|Q124313887]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Julia Abolina]] | | data-sort-value="1986" | 1986-11-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56449212|Q56449212]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Julia Adlerberg]] | | data-sort-value="1760" | 1760-10-15 | data-sort-value="1839" | 1839-10-02 | [[Fail:Adlerberg Julia Fedorovna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057624|Q4057624]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Julia Masli]] | | data-sort-value="1995" | 1995<br/>1996 | | [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q121922037|Q121922037]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Julija Fëdorovna Adlerberg]] | | data-sort-value="1789" | 1789-08-31<br/>1789-08-29<br/>1789-08-18 | data-sort-value="1864" | 1864-07-29<br/>1864-07-24<br/>1864-07-16 | [[Fail:Yulia Baranova by Hau.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077785|Q4077785]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Julius August von Hagen]] | | data-sort-value="1829" | 1829 | data-sort-value="1909" | 1909 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098360|Q55098360]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Julius Iversen]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1823" | 1823-03-05 | data-sort-value="1900" | 1900-04-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4197136|Q4197136]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Justus Heinrich Wigand]] | | data-sort-value="1769" | 1769-09-13<br/>1769-09-01 | data-sort-value="1817" | 1817-02-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15452301|Q15452301]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Juta Kitching-Kõvamees]] | | data-sort-value="1935" | 1935-10-05 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q134631770|Q134631770]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Józef Klejnot-Turski]] | | data-sort-value="1889" | 1889-06-20 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11730531|Q11730531]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Jürgen Jakk]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1974" | 1974-01-02 | | | [[Aruküla]] | [[:d:Q50700121|Q50700121]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Jürgen Johann Maydell]] | | | data-sort-value="1747" | 1747 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243484|Q95243484]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Jüri Bergmann]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1988" | 1988-09-12 | | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q111449493|Q111449493]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Jüri Derkun]] | eesti ujuja ja ujumistreener | data-sort-value="1959" | 1959-07-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124322550|Q124322550]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Jüri Enno]] | | data-sort-value="1937" | 1937-11-12 | data-sort-value="1980" | 1980-08-20 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134543699|Q134543699]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Jüri Grauberg]] | Eesti veepallur | data-sort-value="1946" | 1946-09-01 | data-sort-value="2013" | 2013-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16407842|Q16407842]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Jüri Jarvet]] | Eesti keemik | data-sort-value="1956" | 1956-10-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55763993|Q55763993]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Jüri Kaljuvee]] | Eesti advokaat | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134963730|Q134963730]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Jüri Laidna]] | eesti mudellendur | data-sort-value="1950" | 1950-12-30 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124290413|Q124290413]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Jüri Laurand]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1926" | 1926-05-09 | data-sort-value="2004" | 2004-11-26 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124359523|Q124359523]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Jüri Toomre]] | | data-sort-value="1940" | 1940-08-29 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q102188584|Q102188584]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Kaarlo Ilmari Kalpa]] | Soome arst | data-sort-value="1893" | 1893-07-21 | data-sort-value="1963" | 1963-02-20 | | [[Ruhnu]] | [[:d:Q42902081|Q42902081]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Kadi Herkül]] | eesti kultuuriajakirjanik, teatrikriitik | data-sort-value="1968" | 1968-02-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698208|Q50698208]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Kadri Kongas]] | | data-sort-value="1945" | 1945-07-08 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134428531|Q134428531]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Kaia Laidra]] | | data-sort-value="1977" | 1977 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58485454|Q58485454]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Kaido Viht]] | Eesti keemik | data-sort-value="1979" | 1979-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58796468|Q58796468]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Kalju Lott]] | Eesti keemik | data-sort-value="1942" | 1942-08-10 | data-sort-value="2015" | 2015-09-29 | | [[Kose-Risti]] | [[:d:Q134715685|Q134715685]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Kalju Nurme]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1935" | 1935-04-25 | data-sort-value="2006" | 2006-04-21 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339725|Q124339725]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Kalju Potter]] | | data-sort-value="1933" | 1933-07-31 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135012352|Q135012352]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Kalju Valgerist]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1940" | 1940-05-22 | | | [[Nõo]] | [[:d:Q124316993|Q124316993]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Kalju Varik]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1953" | 1953-04-01 | | | [[Kärstna]] | [[:d:Q124310705|Q124310705]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Kalvi Voolaid]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1952" | 1952-01-18 | | | [[Harmi]] | [[:d:Q133850198|Q133850198]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Kapiton Pavlov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1791" | 1791 | data-sort-value="1851" | 1851-12-20 | [[Fail:Павлов Капітон. Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6366765|Q6366765]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Karin Aren]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-04-13 | data-sort-value="2003" | 2003-08-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58897163|Q58897163]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Karin Reerink]] | | data-sort-value="1894" | 1894 | data-sort-value="1993" | 1993 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55195830|Q55195830]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Karl Aleksander Pettai]] | | data-sort-value="1929" | 1929-11-01 | data-sort-value="2008" | 2008-11-21 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q136471417|Q136471417]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Karl Eduard von Möller]] | | data-sort-value="1820" | 1820-07-28 | data-sort-value="1879" | 1879-03-15 | [[Fail:Moller eduard antonovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4300492|Q4300492]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Karl Georg Törne]] | | data-sort-value="1794" | 1794 | data-sort-value="1851" | 1851 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94892256|Q94892256]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Karl Greenberg]] | | data-sort-value="1874" | 1874-10-20 | data-sort-value="1944" | 1944-09-22 | | [[Inju]] | [[:d:Q137885426|Q137885426]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Karl Gustav von Rehekampff]] | | data-sort-value="1803" | 1803-07-04 | data-sort-value="1883" | 1883-01-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q40460567|Q40460567]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Karl Johann Löschern von Herzfeld]] | | data-sort-value="1761" | 1761-11-11 | data-sort-value="1818" | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4260508|Q4260508]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Karl Johann Salemann]] | | data-sort-value="1769" | 1769 | data-sort-value="1843" | 1843 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098694|Q55098694]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Karl Kaasik]] | | data-sort-value="1923" | 1923-05-01 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q134988661|Q134988661]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Karl Krahe]] | | data-sort-value="1890" | 1890-03-06 | data-sort-value="1922" | 1922-07-09 | | [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]] | [[:d:Q137733718|Q137733718]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Karl Kruštein]] | | data-sort-value="1887" | 1887-01-29 | data-sort-value="1921" | 1921-11-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60829877|Q60829877]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Karl Liiv]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1921" | 1921-02-21 | data-sort-value="1979" | 1979-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55653883|Q55653883]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Karl Ludwig Pabst]] | | data-sort-value="1857" | 1857 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95299867|Q95299867]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Karl Matthias Oskar von Buxhoeveden]] | | data-sort-value="1822" | 1822-03-05 | data-sort-value="1884" | 1884-12-03 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q94935847|Q94935847]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Karl Oras]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1910" | 1910-02-27 | | | [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]] | [[:d:Q27943149|Q27943149]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Karl Peter de Livron]] | | data-sort-value="1797" | 1797-08-11 | data-sort-value="1887" | 1887-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157064|Q4157064]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Karl Saar]] | eesti klaverimeister | data-sort-value="1889" | 1889-03-17 | data-sort-value="1980" | 1980-12-23 | | [[Põlula]] | [[:d:Q134036260|Q134036260]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Karl Siim]] | eesti mäesuusataja | data-sort-value="1985" | 1985-01-22 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124296495|Q124296495]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Karl Thalheim]] | | data-sort-value="1900" | 1900-05-26 | data-sort-value="1993" | 1993-06-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1733150|Q1733150]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Karl Viileberg]] | | data-sort-value="1917" | 1917-01-25 | data-sort-value="1991" | 1991-12-12 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q135284264|Q135284264]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Karl von Dehn]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-28 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157844|Q4157844]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Karl von Espenberg]] | | data-sort-value="1761" | 1761-08-15 | data-sort-value="1822" | 1822-07-19 | [[Fail:Hofrath Carl von Espenbergi portree.jpg|center|120px]] | [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] | [[:d:Q1730904|Q1730904]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Karl von Knorring]] | | data-sort-value="1746" | 1746-05-22 | data-sort-value="1820" | 1820-02-12 | [[Fail:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820.jpg|center|120px]] | [[Koeru vald]] | [[:d:Q979291|Q979291]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Karl-Gustav von Lilienfeld]] | | data-sort-value="1711" | 1711 | data-sort-value="1759" | 1759-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18044595|Q18044595]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Karoline Sophie Zweig]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-16 | data-sort-value="1845" | 1845-11-14 | [[Fail:Portrait of Karoline Sophie von Brevern, née Zweig (1794-1845).jpg|center|120px]] | [[Ravila]] | [[:d:Q128157576|Q128157576]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Kaster Kaselo]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-02 | data-sort-value="1941" | 1941-09-06 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q137732822|Q137732822]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Katerina Bunina]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2001" | 2001-05-08 | | [[Fail:2018 EC Katerina Bunina German Frolov 2018-01-19 13-08-10 (cropped) - Katerina Bunina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56605124|Q56605124]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Kiira Pashkov]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135189539|Q135189539]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Klaus von Baranoff]] | | data-sort-value="1753" | 1753-05-18 | data-sort-value="1814" | 1814-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47088574|Q47088574]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Koit Tsefels]] | | data-sort-value="1946" | 1946 | | [[Fail:2018. aasta Aadu elutööpreemia laureaat Koit Tsefels (vasakul) ja Aadu inseneripreemia laureaat Märt Puust (Maanteeameti fotokogu).jpg|center|120px]] | [[Paunküla]] | [[:d:Q131542426|Q131542426]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Konstantin Andreyev]] | | data-sort-value="1853" | 1853-10-02 | data-sort-value="1919" | 1919 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4065490|Q4065490]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Konstantin Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-09-28 | data-sort-value="1876" | 1876-10-02 | [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3198770|Q3198770]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Konstantin Jevgenjev]] | | data-sort-value="1986" | 1986-12-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56492785|Q56492785]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Krista Matsu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1952" | 1952-10-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827150|Q50827150]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Kristel Leedjärv]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-26 | | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q133863306|Q133863306]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Kristel Uuspalu]] | eesti karateka | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | | | [[Laeva vald]] | [[:d:Q124286513|Q124286513]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Kristian Heinolainen]] | | data-sort-value="1999" | 1999-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55081001|Q55081001]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Kristian Talvik]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1943" | 1943-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6203532|Q6203532]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Kristin Looveer]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1947" | 1947-05-16 | | | [[Paistu]] | [[:d:Q133865787|Q133865787]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Kristina Kiudmaa]] | | data-sort-value="1989" | 1989-08-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56087456|Q56087456]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Kristjan Herkül]] | | data-sort-value="1981" | 1981-10-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55362976|Q55362976]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Krõõt Aasamaa]] | | data-sort-value="1970" | 1970-05-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60603756|Q60603756]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Ksenia Kärk]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-15 | data-sort-value="1994" | 1994-02-14 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134822653|Q134822653]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Kunnar Allikvee]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1926" | 1926-08-01 | data-sort-value="2006" | 2006-02-13 | | [[Vaida]] | [[:d:Q124399826|Q124399826]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Kurt Carendi]] | | data-sort-value="1905" | 1905-04-12 | data-sort-value="1971" | 1971 | [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]] | [[Vara vald]] | [[:d:Q24019592|Q24019592]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Kurt von Wistinghausen]] | Eesti kirjastaja | data-sort-value="1901" | 1901-05-13 | data-sort-value="1986" | 1986-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33663304|Q33663304]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Kurt Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-20 | data-sort-value="1941" | 1941-01-10 | [[Fail:Zoege von Manteuffel, Kurt Baron.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19754004|Q19754004]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Kustas Kaleviste]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-15 | | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015769|Q40015769]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[Kustas Viljur]] | | data-sort-value="1900" | 1900-01-20 | data-sort-value="1979" | 1979-03-22 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q125043310|Q125043310]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Käthe Wulff-Maslo]] | | data-sort-value="1915" | 1915-03-12 | data-sort-value="1993" | 1993-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54316652|Q54316652]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Kęstutis Bulota]] | | data-sort-value="1896" | 1896 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3739899|Q3739899]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | data-sort-value="1923" | 1923-10-20 | data-sort-value="2000" | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Laima Dalbina]] | | data-sort-value="1993" | 1993-05-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963870|Q134963870]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Larisa Tsaryova]] | Venemaa ujuja | data-sort-value="1958" | 1958-08-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6489466|Q6489466]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Leeni Hansson]] | Eesti sotsioloog | data-sort-value="1946" | 1946-01-04 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q134562031|Q134562031]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Leeni Vesterinen]] | Eesti-Soome tõlkija, kirjanik ja õpetaja | data-sort-value="1886" | 1886-03-07<br/>1886-03-05 | data-sort-value="1972" | 1972-12-03 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q106323417|Q106323417]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[Lehti Heapost]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-03 | | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847841|Q133847841]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[Leida Voll]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1931" | 1931-09-14 | data-sort-value="2014" | 2014-01-27 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124296421|Q124296421]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[Leili Järv]] | | data-sort-value="1955" | 1955-01-26 | | | [[Kose-Uuemõisa]] | [[:d:Q125273627|Q125273627]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[Lembi Lõugas]] | | data-sort-value="1967" | 1967-11-21<br/>1967 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56998310|Q56998310]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[Lembit Kolk]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="2003" | 2003-04-13 | | [[Muhu]] | [[:d:Q105773602|Q105773602]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[Lembit Semsugov]] | Eesti sumokohtunik | data-sort-value="1954" | 1954-08-02 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124320939|Q124320939]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Lemmi Selge]] | eesti karateka ja judoka | data-sort-value="1963" | 1963-03-16 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124218612|Q124218612]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Lemmik Lehtmets]] | | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | | | [[Luusika]] | [[:d:Q135000960|Q135000960]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Lena Yudanova]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-22 | | [[Fail:Елена Юданова "Колибри".png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4533745|Q4533745]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Leo Biek]] | | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2001" | 2001 | | [[Eesti]] | [[:d:Q45753900|Q45753900]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Leo Bruhns]] | Saksamaa kunstiajaloolane | data-sort-value="1884" | 1884-11-26 | data-sort-value="1957" | 1957-12-27 | | [[Nissi vald]] | [[:d:Q1818498|Q1818498]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Leonid Borodkin]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1946" | 1946-12-09 | | [[Fail:LeoBorodkin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4094601|Q4094601]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Leonid Petrushin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1946" | 1946-09-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q15080559|Q15080559]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Leopold Eduard von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1819" | 1819<br/>1819-12-07<br/>1820-12-07 | data-sort-value="1852" | 1852<br/>1852-11-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94908754|Q94908754]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Leopold F. Gruner]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1839" | 1839 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q5973427|Q5973427]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Leopoldo J. Niilus]] | Argentina jurist | data-sort-value="1930" | 1930-01-19 | data-sort-value="2015" | 2015-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1517430|Q1517430]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Lev Nessov]] | | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="1995" | 1995 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15410778|Q15410778]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Lia Laasberg]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-10-09 | | | [[Tamse]] | [[:d:Q133858851|Q133858851]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Lidia Uustal]] | eesti treener, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1918" | 1918-12-23 | data-sort-value="2012" | 2012-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124310974|Q124310974]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Lii Unt]] | Eesti ajakirjanik ja kirjanik | data-sort-value="1960" | 1960-03-15 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q95211229|Q95211229]] |- | style='text-align:right'| 561 | [[Liina Sõrmus]] | | data-sort-value="1997" | 1997-06-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963924|Q134963924]] |- | style='text-align:right'| 562 | [[Liis Lepik]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1994" | 1994-10-02 | | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q66939111|Q66939111]] |- | style='text-align:right'| 563 | [[Lillian Malkina]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4278011|Q4278011]] |- | style='text-align:right'| 564 | [[Lilla Rehbinder]] | | data-sort-value="1847" | 1847-10-05 | data-sort-value="1918" | 1918-10-30 | [[Fail:Rehbinder-Juliane-1847-18m.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1825163|Q1825163]] |- | style='text-align:right'| 565 | [[Linda Toomsalu]] | | data-sort-value="1930" | 1930-11-06 | data-sort-value="2018" | 2018-01-18 | | [[Välgita]] | [[:d:Q134509577|Q134509577]] |- | style='text-align:right'| 566 | [[Lisette Täks]] | | data-sort-value="2003" | 2003-02-22 | | | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q133762404|Q133762404]] |- | style='text-align:right'| 567 | [[Loit Laidna]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1917" | 1917-12-07 | data-sort-value="1994" | 1994-06-02 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q124301988|Q124301988]] |- | style='text-align:right'| 568 | [[Ludvig Ehala]] | | data-sort-value="1919" | 1919-11-23 | data-sort-value="1998" | 1998-03-30 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q134284086|Q134284086]] |- | style='text-align:right'| 569 | [[Ludwig Alexander Konstantin von Baumgarten]] | | data-sort-value="1819" | 1819 | data-sort-value="1902" | 1902 | [[Fail:Konstantin Ludwig Alexander von Baumgarten.jpg|center|120px]] | [[Vohnja]] | [[:d:Q55092753|Q55092753]] |- | style='text-align:right'| 570 | [[Luule Heapost]] | | data-sort-value="1932" | 1932-02-12 | data-sort-value="1992" | 1992-01-28 | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847843|Q133847843]] |- | style='text-align:right'| 571 | [[Lydia Vohu]] | | data-sort-value="1916" | 1916-01-14 | data-sort-value="1990" | 1990-09-11 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q125252804|Q125252804]] |- | style='text-align:right'| 572 | [[Maarja Niinemägi]] | | data-sort-value="1979" | 1979 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q115647697|Q115647697]] |- | style='text-align:right'| 573 | [[Made Varango]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1912" | 1912-06-07 | data-sort-value="1993" | 1993-03-08 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134175651|Q134175651]] |- | style='text-align:right'| 574 | [[Madis Kiisk]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1974" | 1974-02-03 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q90239274|Q90239274]] |- | style='text-align:right'| 575 | [[Madis Metsis]] | | data-sort-value="1958" | 1958-06-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50907582|Q50907582]] |- | style='text-align:right'| 576 | [[Madis Pärtel]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q21285444|Q21285444]] |- | style='text-align:right'| 577 | [[Madli Kirchhoff]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-11-27 | data-sort-value="2012" | 2012-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349490|Q56349490]] |- | style='text-align:right'| 578 | [[Magnus Gottfried von Fock]] | | data-sort-value="1778" | 1778-04-13 | data-sort-value="1831" | 1831-09-08 | [[Fail:Фон Фок.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16712245|Q16712245]] |- | style='text-align:right'| 579 | [[Magnus Petrus Oldekop]] | | data-sort-value="1669" | 1669 | data-sort-value="1724" | 1724 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q55874971|Q55874971]] |- | style='text-align:right'| 580 | [[Mai Wellner]] | | data-sort-value="1922" | 1922-04-20 | data-sort-value="2004" | 2004 | [[Fail:Mai Wellner.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50997008|Q50997008]] |- | style='text-align:right'| 581 | [[Maie Helm]] | kunstnik | data-sort-value="1958" | 1958-05-02 | | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q50698128|Q50698128]] |- | style='text-align:right'| 582 | [[Maie Kaasikmäe]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1954" | 1954-08-31 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134349620|Q134349620]] |- | style='text-align:right'| 583 | [[Maimu Orgussaar]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-10-16 | data-sort-value="1975" | 1975-09-11 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134384225|Q134384225]] |- | style='text-align:right'| 584 | [[Maire Sirel]] | | data-sort-value="1950" | 1950-05-05 | | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q135265484|Q135265484]] |- | style='text-align:right'| 585 | [[Mait Luha]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1938" | 1938-01-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48869196|Q48869196]] |- | style='text-align:right'| 586 | [[Maiu Linnamägi]] | | data-sort-value="1948" | 1948-03-28 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q134459565|Q134459565]] |- | style='text-align:right'| 587 | [[Maksim Antonov]] | | data-sort-value="1978" | 1978-07-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59136353|Q59136353]] |- | style='text-align:right'| 588 | [[Maldar Mäesalu]] | | data-sort-value="1959" | 1959-12-08 | | | [[Hageri küla|Hageri]] | [[:d:Q135006339|Q135006339]] |- | style='text-align:right'| 589 | [[Malle Järvan]] | | data-sort-value="1943" | 1943-07-31 | | | [[Auksi]] | [[:d:Q124368724|Q124368724]] |- | style='text-align:right'| 590 | [[Manfred Sihle-Wissel]] | Saksamaa skulptor | data-sort-value="1934" | 1934-03-28 | | [[Fail:L Portrait Manfred.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1889951|Q1889951]] |- | style='text-align:right'| 591 | [[Mann Helstein]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-02-18 | | [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q3744137|Q3744137]] |- | style='text-align:right'| 592 | [[Marc Arthur]] | | data-sort-value="1972" | 1972-05-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16674344|Q16674344]] |- | style='text-align:right'| 593 | [[Marcin Frantz]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1679" | 1679 | data-sort-value="1742" | 1742-11-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11770679|Q11770679]] |- | style='text-align:right'| 594 | [[Maret Kristal]] | | data-sort-value="1943" | 1943-04-11 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q132810436|Q132810436]] |- | style='text-align:right'| 595 | [[Maret Valner]] | | data-sort-value="1978" | 1978-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971156|Q134971156]] |- | style='text-align:right'| 596 | [[Mari Järsk]] | | data-sort-value="1987" | 1987-11-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q136312241|Q136312241]] |- | style='text-align:right'| 597 | [[Mari Tampere-Bezrodny]] | | data-sort-value="1951" | 1951-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30926072|Q30926072]] |- | style='text-align:right'| 598 | [[Maria Amalia di Curlandia]] | | data-sort-value="1653" | 1653 | data-sort-value="1711" | 1711 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1144636|Q1144636]] |- | style='text-align:right'| 599 | [[Maria Bosse-Sporleder]] | | data-sort-value="1932" | 1932 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95213337|Q95213337]] |- | style='text-align:right'| 600 | [[Maria Dangell]] | Eestist pärit pianist | data-sort-value="1974" | 1974-03-30 | | [[Fail:Maria Dangell Hans Gert Poettering.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6761136|Q6761136]] |- | style='text-align:right'| 601 | [[Maria Feodorovna Blosfeldt]] | | data-sort-value="1848" | 1848-01-22 | data-sort-value="1908" | 1908-10-22 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q116480308|Q116480308]] |- | style='text-align:right'| 602 | [[Maria Sofia De la Gardie]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1694" | 1694-08-22 | [[Fail:Maria Sofia De la Gardie.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4944388|Q4944388]] |- | style='text-align:right'| 603 | [[Marianna Kaat]] | eesti filmilavastaja | data-sort-value="1957" | 1957-12-07 | | [[Fail:Marianna Kaat KF.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q58424536|Q58424536]] |- | style='text-align:right'| 604 | [[Marie Dücker]] | Balti-Saksa kunstnik | data-sort-value="1847" | 1847-07-25 | data-sort-value="1947" | 1947-04-22 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q50377420|Q50377420]] |- | style='text-align:right'| 605 | [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]] | | data-sort-value="1866" | 1866-09-25 | data-sort-value="1929" | 1929-02-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1897543|Q1897543]] |- | style='text-align:right'| 606 | [[Marie Kuntze]] | | data-sort-value="1840" | 1840 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95191985|Q95191985]] |- | style='text-align:right'| 607 | [[Mariia Fiodorovna L'vova Rostovskaia]] | | data-sort-value="1815" | 1815 | data-sort-value="1872" | 1872-06-10 | [[Fail:M. F.Lvova.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Peterburi]] | [[:d:Q19060682|Q19060682]] |- | style='text-align:right'| 608 | [[Marina Elias]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1997" | 1997-06-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56492962|Q56492962]] |- | style='text-align:right'| 609 | [[Marina Grinova]] | | data-sort-value="1961" | 1961-03-10 | | [[Fail:Марина Вікторівна Гриньова..jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16696963|Q16696963]] |- | style='text-align:right'| 610 | [[Marina Kritševskaja]] | | data-sort-value="1974" | 1974-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56826440|Q56826440]] |- | style='text-align:right'| 611 | [[Marina Lurs]] | | data-sort-value="1881" | 1881-04-10 | data-sort-value="1922" | 1922-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16672494|Q16672494]] |- | style='text-align:right'| 612 | [[Marina Shafrova-Marutaev]] | | data-sort-value="1908" | 1908-03-30 | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | [[Fail:Marina Chafroff (remini enahnced + postprocess).png|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Liepāja]] | [[:d:Q15210941|Q15210941]] |- | style='text-align:right'| 613 | [[Maris Oidekivi-Kaufmann]] | | data-sort-value="1974" | 1974-02-04 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q125523737|Q125523737]] |- | style='text-align:right'| 614 | [[Marje Kerem]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-31 | data-sort-value="2024" | 2024-07-21 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q133853911|Q133853911]] |- | style='text-align:right'| 615 | [[Marko Jevgeni Gaidajenko]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2001" | 2001-11-01 | | [[Fail:Solene Mazingue & Marko Jevgeni Gaidajenko 2024 Worlds Rhythm Dance 4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56876949|Q56876949]] |- | style='text-align:right'| 616 | [[Markus Pajur]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="2000" | 2000-09-23 | | [[Fail:Saint-Amand-les-Eaux - Paris-Roubaix juniors, 9 avril 2017, départ (B46).JPG|center|120px]] | [[Kiili]] | [[:d:Q97656848|Q97656848]] |- | style='text-align:right'| 617 | [[Markus Saksatamm]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1969" | 1969-01-28 | | | [[Saku]] | [[:d:Q126028334|Q126028334]] |- | style='text-align:right'| 618 | [[Mart Avarmaa]] | | data-sort-value="1943" | 1943-11-09 | | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q134983669|Q134983669]] |- | style='text-align:right'| 619 | [[Mart Jaagus]] | | data-sort-value="1921" | 1921-04-26 | data-sort-value="2009" | 2009 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134571452|Q134571452]] |- | style='text-align:right'| 620 | [[Mart Marguste]] | | data-sort-value="1928" | 1928-04-20 | data-sort-value="2004" | 2004-02-15 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134720578|Q134720578]] |- | style='text-align:right'| 621 | [[Marta Männisalu]] | Eesti kunstiajaloolane | data-sort-value="1933" | 1933 | | | [[Lalsi]] | [[:d:Q125304278|Q125304278]] |- | style='text-align:right'| 622 | [[Marten Männi]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2001" | 2001-07-11 | | | [[Saku]] | [[:d:Q124844128|Q124844128]] |- | style='text-align:right'| 623 | [[Martin Heinrich Arvelius]] | | data-sort-value="1760" | 1760-12-29 | data-sort-value="1799" | 1799-03-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54555888|Q54555888]] |- | style='text-align:right'| 624 | [[Martin Kruus]] | | data-sort-value="1912" | 1912-03-02 | data-sort-value="1990" | 1990-10-24 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134444747|Q134444747]] |- | style='text-align:right'| 625 | [[Martin Lihu]] | | data-sort-value="1930" | 1930-12-08 | | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134703821|Q134703821]] |- | style='text-align:right'| 626 | [[Martin Mander]] | Eesti ärimees | data-sort-value="1985" | 1985 | | [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q84056439|Q84056439]] |- | style='text-align:right'| 627 | [[Martin Trepp]] | | data-sort-value="1892" | 1892 | | [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q138333135|Q138333135]] |- | style='text-align:right'| 628 | [[Maschinka Schubert]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-25 | data-sort-value="1882" | 1882-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1296591|Q1296591]] |- | style='text-align:right'| 629 | [[Mati Ilomets]] | eesti sooteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-08-24 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q131872605|Q131872605]] |- | style='text-align:right'| 630 | [[Mati Uusmaa]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1959" | 1959-09-16 | | | [[Kose]] | [[:d:Q111393573|Q111393573]] |- | style='text-align:right'| 631 | [[Mattias Reinaas]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2004" | 2004-12-28 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124844139|Q124844139]] |- | style='text-align:right'| 632 | [[Matts Dreijer]] | | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | data-sort-value="1998" | 1998-04-15 | | [[Ruhnu küla|Ruhnu]] | [[:d:Q3431508|Q3431508]] |- | style='text-align:right'| 633 | [[Matvei Timaev]] | | data-sort-value="1796" | 1796-11-17 | data-sort-value="1858" | 1858-03-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074233|Q15074233]] |- | style='text-align:right'| 634 | [[Maurice Grün]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1870" | 1870-02 | data-sort-value="1947" | 1947 | [[Fail:Autoportrait Maurice Grün (Koller Auktionen AG Zürich).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50190356|Q50190356]] |- | style='text-align:right'| 635 | [[Meelis Arumeel]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1948" | 1948-05-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625456|Q50625456]] |- | style='text-align:right'| 636 | [[Meelis Pohlak]] | | data-sort-value="1975" | 1975-05-26 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q135299038|Q135299038]] |- | style='text-align:right'| 637 | [[Meeta Anton]] | | data-sort-value="1927" | 1927-10-17 | data-sort-value="1987" | 1987-11-25 | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q134272243|Q134272243]] |- | style='text-align:right'| 638 | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | data-sort-value="2018" | 2018-11-03 | | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | style='text-align:right'| 639 | [[Meir Gourevitz]] | | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16129505|Q16129505]] |- | style='text-align:right'| 640 | [[Merily Väster]] | | data-sort-value="2009" | 2009-10-19 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q137532773|Q137532773]] |- | style='text-align:right'| 641 | [[Meta Pruul]] | | data-sort-value="1912" | 1912 | data-sort-value="1981" | 1981 | | [[Tänassilma]] | [[:d:Q94513809|Q94513809]] |- | style='text-align:right'| 642 | [[Mia Eklund]] | Soome tennisist | data-sort-value="1994" | 1994-10-30 | | [[Fail:Mia Nicole Eklund, Aegon Surbiton Trophy, London, UK - Diliff.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15029822|Q15029822]] |- | style='text-align:right'| 643 | [[Mihhail Hodarjonok]] | | data-sort-value="1954" | 1954-02-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51670117|Q51670117]] |- | style='text-align:right'| 644 | [[Mikhail Fyodorov]] | | data-sort-value="1945" | 1945-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4493996|Q4493996]] |- | style='text-align:right'| 645 | [[Milvi Alas]] | Eesti kunstiajaloolane | data-sort-value="1930" | 1930-07-14 | data-sort-value="1987" | 1987-11-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375134|Q50375134]] |- | style='text-align:right'| 646 | [[Milvi Miil]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1938" | 1938-01-10 | data-sort-value="2018" | 2018-08-10 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124338993|Q124338993]] |- | style='text-align:right'| 647 | [[Milvi Pugi]] | | data-sort-value="1984" | 1984-07-29 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971258|Q134971258]] |- | style='text-align:right'| 648 | [[Milvi Roosilill]] | eesti korv- ja käsipallur | data-sort-value="1935" | 1935-10-23 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124338343|Q124338343]] |- | style='text-align:right'| 649 | [[Mirjam Frey]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-12 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971242|Q134971242]] |- | style='text-align:right'| 650 | [[Monika Anderson]] | Eesti-Saksa filmirežissöör ja arhitekt | data-sort-value="1929" | 1929-12-03 | data-sort-value="2021" | 2021-07-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57315241|Q57315241]] |- | style='text-align:right'| 651 | [[Moritz Franz von Schultz]] | | data-sort-value="1806" | 1806-11-08 | data-sort-value="1888" | 1888-10-14 | [[Fail:Moritz Franz von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4527629|Q4527629]] |- | style='text-align:right'| 652 | [[Munir Beyusov]] | | data-sort-value="1981" | 1981-04-10 | | [[Fail:Munir beusov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4086133|Q4086133]] |- | style='text-align:right'| 653 | [[Märt Kabal]] | | data-sort-value="1890" | 1890-02-17 | data-sort-value="1941" | 1941-10-15 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q137827232|Q137827232]] |- | style='text-align:right'| 654 | [[Märt Ruubel]] | | data-sort-value="1877" | 1877-01-17 | | | [[Paistu]] | [[:d:Q137847689|Q137847689]] |- | style='text-align:right'| 655 | [[Märt Sepper]] | Eesti luuletaja | data-sort-value="1991" | 1991-09-12 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q126012303|Q126012303]] |- | style='text-align:right'| 656 | [[Méry von Bruiningk]] | | data-sort-value="1818" | 1818-08-11 | data-sort-value="1853" | 1853-01-22 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q18921139|Q18921139]] |- | style='text-align:right'| 657 | [[Nadezhda Morozova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135191425|Q135191425]] |- | style='text-align:right'| 658 | [[Nadezhda Sytinskaya]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-22 | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | [[Fail:Nadezhda Sytinskaya.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4448238|Q4448238]] |- | style='text-align:right'| 659 | [[Naima Saar]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-28 | data-sort-value="2010" | 2010-07-15 | | [[Sooviku]] | [[:d:Q30345662|Q30345662]] |- | style='text-align:right'| 660 | [[Nancy Truuvert]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56493026|Q56493026]] |- | style='text-align:right'| 661 | [[Natalia Tõhhonravova]] | | data-sort-value="1991" | 1991-11-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971155|Q134971155]] |- | style='text-align:right'| 662 | [[Natalia Zholudz]] | | data-sort-value="1988" | 1988-05-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971238|Q134971238]] |- | style='text-align:right'| 663 | [[Natalya Sayko]] | | data-sort-value="1948" | 1948-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4405209|Q4405209]] |- | style='text-align:right'| 664 | [[Nathalia Löwenhielm]] | | data-sort-value="1814" | 1814-06-09 | data-sort-value="1867" | 1867-11-26 | [[Fail:Josef Kriehuber - Grevinnan Natalia Alexandra von Buxhövden, gift med K.G. Löwenhielm - NMH 283-1965 - Nationalmuseum.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q20652758|Q20652758]] |- | style='text-align:right'| 665 | [[Nelli Pshyonnaya]] | | data-sort-value="1947" | 1947-01-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4385140|Q4385140]] |- | style='text-align:right'| 666 | [[Nicolas Greschny]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1912" | 1912-09-02 | data-sort-value="1985" | 1985-04-24 | [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3340377|Q3340377]] |- | style='text-align:right'| 667 | [[Nicolaus Schaffshausen]] | | data-sort-value="1599" | 1599 | data-sort-value="1657" | 1657 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q55904789|Q55904789]] |- | style='text-align:right'| 668 | [[Niels Bätge]] | | data-sort-value="1913" | 1913-04-19 | data-sort-value="1944" | 1944-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7031464|Q7031464]] |- | style='text-align:right'| 669 | [[Nikolai Bekleshov]] | | data-sort-value="1825" | 1825-03-11 | data-sort-value="1903" | 1903-03-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q43425676|Q43425676]] |- | style='text-align:right'| 670 | [[Nikolai Graf von Baranoff]] | | data-sort-value="1809" | 1809<br/>1808-10-19 | data-sort-value="1883" | 1883-05-26 | [[Fail:N. T. Baranov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077765|Q4077765]] |- | style='text-align:right'| 671 | [[Nikolai Lopatnikoff]] | | data-sort-value="1903" | 1903-03-16 | data-sort-value="1976" | 1976-10-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1739754|Q1739754]] |- | style='text-align:right'| 672 | [[Nikolai Podgurski]] | | data-sort-value="1877" | 1877-08-13 | data-sort-value="1918" | 1918-11-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15080859|Q15080859]] |- | style='text-align:right'| 673 | [[Nikolai Rehbinder]] | | data-sort-value="1823" | 1823-12-18 | data-sort-value="1876" | 1876-09-12 | [[Fail:NicolaiRehbinder.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15432228|Q15432228]] |- | style='text-align:right'| 674 | [[Nikolai Rozental]] | | data-sort-value="1892" | 1892-09-22 | data-sort-value="1960" | 1960-11-07 | | [[Peterburi]]<br/>[[Tallinn]] | [[:d:Q16714561|Q16714561]] |- | style='text-align:right'| 675 | [[Nikolai Titov]] | | data-sort-value="1845" | 1845-05-05 | data-sort-value="1918" | 1918 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4458272|Q4458272]] |- | style='text-align:right'| 676 | [[Nikolai Tretyakov]] | | data-sort-value="1880" | 1880-10-19 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070719|Q15070719]] |- | style='text-align:right'| 677 | [[Nikolai von Krüdener]] | | data-sort-value="1811" | 1811-03-10 | data-sort-value="1891" | 1891-02-17 | [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2471459|Q2471459]] |- | style='text-align:right'| 678 | [[Nikolai von Saltza]] | | data-sort-value="1798" | 1798 | data-sort-value="1862" | 1862 | [[Fail:Nikolay Antonovitch Salza by Alexandr Munster - Hermitage.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090610|Q55090610]] |- | style='text-align:right'| 679 | [[Nikolai von Sivers]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1943" | 1943 | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q55105505|Q55105505]] |- | style='text-align:right'| 680 | [[Nikolaus Specht]] | | data-sort-value="1605" | 1605 | data-sort-value="1657" | 1657 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55103421|Q55103421]] |- | style='text-align:right'| 681 | [[Nikolay Krusenstern]] | | data-sort-value="1854" | 1854-02-07 | data-sort-value="1940" | 1940-04-05 | [[Fail:Генерал Николай Фёдорович фон Крузенштерн.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242086|Q4242086]] |- | style='text-align:right'| 682 | [[Nils Moritz]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1943" | 1943-05-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3358967|Q3358967]] |- | style='text-align:right'| 683 | [[Norman Balk]] | | data-sort-value="1894" | 1894-01-04 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1566875|Q1566875]] |- | style='text-align:right'| 684 | [[Olaf Baron von Wrangel]] | Saksa poliitik | data-sort-value="1928" | 1928-07-20 | data-sort-value="2009" | 2009-09-29 | [[Fail:KAS-Wrangel, Olaf von-Bild-2848-1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107181|Q107181]] |- | style='text-align:right'| 685 | [[Olaf von Fersen]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-01-21 | data-sort-value="2000" | 2000-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1644995|Q1644995]] |- | style='text-align:right'| 686 | [[Oleg Ryazantsev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1980" | 1980-06-02 | | [[Fail:Oleg Ryazantsev.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15088522|Q15088522]] |- | style='text-align:right'| 687 | [[Oleg Yegorov]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-08 | data-sort-value="2023" | 2023-10-01 | [[Fail:OE4518.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17266406|Q17266406]] |- | style='text-align:right'| 688 | [[Olev Raudsepp]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1945" | 1945-09-14 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124256615|Q124256615]] |- | style='text-align:right'| 689 | [[Olga Tallmeister]] | | data-sort-value="1905" | 1905-01-20 | data-sort-value="1971" | 1971-07-19 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134499286|Q134499286]] |- | style='text-align:right'| 690 | [[Olga Volobuyeva]] | | data-sort-value="1973" | 1973-02-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59136335|Q59136335]] |- | style='text-align:right'| 691 | [[Oscar Carl Andreas Koch]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1930" | 1930 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55098571|Q55098571]] |- | style='text-align:right'| 692 | [[Oskar Gutmann]] | | data-sort-value="1902" | 1902-09-06 | data-sort-value="1990" | 1990-09-19 | | [[Rahula]] | [[:d:Q134294384|Q134294384]] |- | style='text-align:right'| 693 | [[Oskar Käis]] | | data-sort-value="1932" | 1932-10-18 | data-sort-value="2023" | 2023-01-19 | | [[Eesti]] | [[:d:Q111398789|Q111398789]] |- | style='text-align:right'| 694 | [[Oskar Rehtsalu]] | eesti laskesporditegelane | data-sort-value="1918" | 1918-09-30 | data-sort-value="2005" | 2005-07-21 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124336845|Q124336845]] |- | style='text-align:right'| 695 | [[Oskar Rosi]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2010" | 2010-01-08 | [[Fail:Oskar Rosi.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19297719|Q19297719]] |- | style='text-align:right'| 696 | [[Oskar Teder]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1909" | 1909-11-20 | | | [[Mõniste vald]] | [[:d:Q28022327|Q28022327]] |- | style='text-align:right'| 697 | [[Oskar Võsandi]] | eesti kergejõustiklane ja kergejõustikukohtunik | data-sort-value="1915" | 1915-12-17 | data-sort-value="2011" | 2011-08-07 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124262110|Q124262110]] |- | style='text-align:right'| 698 | [[Ossip Gannibal]] | | data-sort-value="1744" | 1744-01-20 | data-sort-value="1806" | 1806-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q8718442|Q8718442]] |- | style='text-align:right'| 699 | [[Osvald Lannes]] | | data-sort-value="1898" | 1898-02-05 | | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q137829152|Q137829152]] |- | style='text-align:right'| 700 | [[Otto Aloe]] | eesti teatridirektor ja näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-21 | data-sort-value="1972" | 1972-12-06 | | [[Kirivalla]] | [[:d:Q124378050|Q124378050]] |- | style='text-align:right'| 701 | [[Otto Herman Jürendi]] | | data-sort-value="1900" | 1900-10-04 | data-sort-value="1991" | 1991-10-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134580632|Q134580632]] |- | style='text-align:right'| 702 | [[Otto Juhansoo]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1913" | 1913-02-09 | data-sort-value="1995" | 1995-10-03 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124323055|Q124323055]] |- | style='text-align:right'| 703 | [[Otto Reinhold Yxkull]] | | data-sort-value="1670" | 1670-08-11 | data-sort-value="1746" | 1746-12-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17385118|Q17385118]] |- | style='text-align:right'| 704 | [[Otto Theodor Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1820" | 1820-06-08 | data-sort-value="1880" | 1880-09-20 | [[Fail:Федор Богданович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280393|Q18280393]] |- | style='text-align:right'| 705 | [[Otto von Taube]] | | data-sort-value="1879" | 1879-06-21 | data-sort-value="1973" | 1973-06-30 | [[Fail:J.Lutz- Otto von Taube.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1411663|Q1411663]] |- | style='text-align:right'| 706 | [[Otto Wilhelm Löwen]] | | data-sort-value="1659" | 1659-11-02 | data-sort-value="1712" | 1712-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19827941|Q19827941]] |- | style='text-align:right'| 707 | [[Otto Wilhelm Oskar von Schulmann]] | | data-sort-value="1888" | 1888-08-18 | data-sort-value="1964" | 1964-10-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60493665|Q60493665]] |- | style='text-align:right'| 708 | [[Ottomar Kask]] | eesti lauatennisetreener ja -kohtunik | data-sort-value="1928" | 1928-01-14 | data-sort-value="1982" | 1982-09-21 | | [[Salmistu]] | [[:d:Q123987242|Q123987242]] |- | style='text-align:right'| 709 | [[Otton von Dessien]] | Venemaa arhitekt | data-sort-value="1863" | 1863-07-22 | data-sort-value="1918" | 1918-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4159223|Q4159223]] |- | style='text-align:right'| 710 | [[Parbo Juchnewitsch]] | firmajuht | data-sort-value="1952" | 1952-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50700321|Q50700321]] |- | style='text-align:right'| 711 | [[Patrik Kristal]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2007" | 2007-11-12 | | | [[Viimsi vald]] | [[:d:Q120084209|Q120084209]] |- | style='text-align:right'| 712 | [[Paul Alexander Konrad von Krusenstern]] | | data-sort-value="1834" | 1834-04-09 | data-sort-value="1892" | 1892-03-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242088|Q4242088]] |- | style='text-align:right'| 713 | [[Paul Arupõld]] | | data-sort-value="1886" | 1886-09-17 | | | [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]] | [[:d:Q27826839|Q27826839]] |- | style='text-align:right'| 714 | [[Paul Becker]] | | data-sort-value="1808" | 1808-05-08 | data-sort-value="1881" | 1881-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16692528|Q16692528]] |- | style='text-align:right'| 715 | [[Paul Härm]] | Eesti laulja | data-sort-value="1908" | 1908-02-10 | data-sort-value="1996" | 1996-07-23 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134424415|Q134424415]] |- | style='text-align:right'| 716 | [[Paul Kukk]] | eesti suusataja | data-sort-value="1922" | 1922-01-02 | data-sort-value="1985" | 1985-02-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124171598|Q124171598]] |- | style='text-align:right'| 717 | [[Paul Kukk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1955" | 1955-07-16 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124171600|Q124171600]] |- | style='text-align:right'| 718 | [[Paul von Essen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-03 | data-sort-value="1914" | 1914-06-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089145|Q55089145]] |- | style='text-align:right'| 719 | [[Pavel Kairov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1962" | 1962-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12558071|Q12558071]] |- | style='text-align:right'| 720 | [[Pavel Klaus]] | | data-sort-value="1846" | 1846-08-24 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4223110|Q4223110]] |- | style='text-align:right'| 721 | [[Pavel Levitsky]] | | data-sort-value="1859" | 1859-10-03 | data-sort-value="1938" | 1938-07-31 | [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3372961|Q3372961]] |- | style='text-align:right'| 722 | [[Pavel Vilken]] | | data-sort-value="1879" | 1879-07-12 | data-sort-value="1939" | 1939-01-31 | [[Fail:Капитан 2-го ранга Вилькен Павел Викторович. Эскадренный миносец «Легкий» (1914).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q36688269|Q36688269]] |- | style='text-align:right'| 723 | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1874" | 1874-03-11 | data-sort-value="1936" | 1936-06-20 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | style='text-align:right'| 724 | [[Peeter Jürgenson]] | | data-sort-value="1836" | 1836-07-05 | data-sort-value="1903" | 1903-12-20 | [[Fail:Petr Ivanovich Yurgenson.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4534789|Q4534789]] |- | style='text-align:right'| 725 | [[Peeter Kallas]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1963" | 1963-09-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824609|Q50824609]] |- | style='text-align:right'| 726 | [[Peeter Karin]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1877" | 1877-10-09 | data-sort-value="1944" | 1944-08-23 | | [[Tartu vald]] | [[:d:Q105698332|Q105698332]] |- | style='text-align:right'| 727 | [[Peeter Kruus]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2004" | 2004 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59533445|Q59533445]] |- | style='text-align:right'| 728 | [[Peeter Kulkov]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1948" | 1948-09-22 | | | [[Prangli]] | [[:d:Q50375783|Q50375783]] |- | style='text-align:right'| 729 | [[Peeter Lusmägi]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1978" | 1978-07-22 | | | [[Pikevere]] | [[:d:Q124216764|Q124216764]] |- | style='text-align:right'| 730 | [[Peter Alexander Rydenius]] | | data-sort-value="1800" | 1800 | data-sort-value="1823" | 1823 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105463|Q55105463]] |- | style='text-align:right'| 731 | [[Peter August Moritz von Kotzebue]] | | data-sort-value="1827" | 1827-09-20 | data-sort-value="1911" | 1911-12-21 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q12113873|Q12113873]] |- | style='text-align:right'| 732 | [[Peter Friedrich von Körber]] | | data-sort-value="1732" | 1732-03-27 | data-sort-value="1799" | 1799 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q52148920|Q52148920]] |- | style='text-align:right'| 733 | [[Peter Jacob von Eccard]] | | data-sort-value="1668" | 1668 | data-sort-value="1728" | 1728 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q54506739|Q54506739]] |- | style='text-align:right'| 734 | [[Peter P. Silvester]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-25 | data-sort-value="1996" | 1996-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7176260|Q7176260]] |- | style='text-align:right'| 735 | [[Peter Rull]] | | data-sort-value="1922" | 1922-11-17 | data-sort-value="2014" | 2014-01-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q11815908|Q11815908]] |- | style='text-align:right'| 736 | [[Peter W. von Weymarn]] | | data-sort-value="1936" | 1936-07-02 | data-sort-value="2023" | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2078838|Q2078838]] |- | style='text-align:right'| 737 | [[Pille Sooààr]] | | | data-sort-value="2005" | 2005-04-09 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139793432|Q139793432]] |- | style='text-align:right'| 738 | [[Piret Suurväli]] | eesti teletoimetaja | data-sort-value="1965" | 1965-01-15 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124568072|Q124568072]] |- | style='text-align:right'| 739 | [[PK]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-07-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610951|Q30610951]] |- | style='text-align:right'| 740 | [[Priit Aavik]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1994" | 1994-11-07 | | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q47529739|Q47529739]] |- | style='text-align:right'| 741 | [[Priit Uring]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-05 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134170640|Q134170640]] |- | style='text-align:right'| 742 | [[Priit Vaher]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-05 | | | [[Ardu]] | [[:d:Q124538833|Q124538833]] |- | style='text-align:right'| 743 | [[Pyotr Heyden]] | | data-sort-value="1840" | 1840-10-29<br/>1840-10-24<br/>1840-11-05 | data-sort-value="1907" | 1907-06-28 | [[Fail:Geiden Pyotr.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4134806|Q4134806]] |- | style='text-align:right'| 744 | [[Raimond Eek]] | | data-sort-value="1922" | 1922-07-11 | data-sort-value="1986" | 1986-04-23 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q134540812|Q134540812]] |- | style='text-align:right'| 745 | [[Raimund Kokk]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-09-27 | data-sort-value="2010" | 2010-11-19 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124325678|Q124325678]] |- | style='text-align:right'| 746 | [[Rain Aleksandrov]] | eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1983" | 1983-07-30 | | | [[Paistu vald]] | [[:d:Q124315905|Q124315905]] |- | style='text-align:right'| 747 | [[Ralf Brockhausen]] | Saksamaa poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-11-01 | data-sort-value="1945" | 1945-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2129154|Q2129154]] |- | style='text-align:right'| 748 | [[Ranno Kallas]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1988" | 1988-12-16 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q124255316|Q124255316]] |- | style='text-align:right'| 749 | [[Raul Nell]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-08 | data-sort-value="1987" | 1987-11-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48953886|Q48953886]] |- | style='text-align:right'| 750 | [[Raul Priks]] | eesti operaator | data-sort-value="1962" | 1962-10-10 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124562220|Q124562220]] |- | style='text-align:right'| 751 | [[Raul Virkebau]] | Eesti käsipallur | data-sort-value="1949" | 1949-05-23 | data-sort-value="2004" | 2004-01-10 | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124332105|Q124332105]] |- | style='text-align:right'| 752 | [[Reet Hääl]] | Eesti ettevõtja ja sporditegelane | data-sort-value="1964" | 1964-02-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698453|Q50698453]] |- | style='text-align:right'| 753 | [[Rein Lillak]] | | data-sort-value="1959" | 1959-09-11 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134704771|Q134704771]] |- | style='text-align:right'| 754 | [[Rein Muremaa]] | | data-sort-value="1892" | 1892-10-21 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q137840719|Q137840719]] |- | style='text-align:right'| 755 | [[Rein Oidekivi]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1965" | 1965 | | [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]] | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q111904103|Q111904103]] |- | style='text-align:right'| 756 | [[Rein Viiralt]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-29 | | | [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]] | [[:d:Q135284412|Q135284412]] |- | style='text-align:right'| 757 | [[Reinhold Rehbinder]] | | data-sort-value="1643" | 1643 | data-sort-value="1709" | 1709-04-29 | [[Fail:Reinhold Rehbinder - Värmlands regementes historia II Personalhistoria (cropped).jpg|center|120px]] | [[Udriku]] | [[:d:Q89005904|Q89005904]] |- | style='text-align:right'| 758 | [[Rembert Paloson]] | | data-sort-value="1932" | 1932-09-18 | data-sort-value="2013" | 2013-07-13 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q15077587|Q15077587]] |- | style='text-align:right'| 759 | [[Renita Kramer]] | | data-sort-value="1908" | 1908-07-26 | data-sort-value="1989" | 1989-01-13 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94757490|Q94757490]] |- | style='text-align:right'| 760 | [[Richard Magnus Karl von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1872" | 1872-02-20 | data-sort-value="1915" | 1915 | [[Fail:Richard von Wistinghausen (1891–1893).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18237472|Q18237472]] |- | style='text-align:right'| 761 | [[Richard Nikolaus Tobias Spreckelsen]] | | data-sort-value="1861" | 1861-08-19 | data-sort-value="1908" | 1908-07-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94938504|Q94938504]] |- | style='text-align:right'| 762 | [[Richard Tiitso]] | | data-sort-value="1886" | 1886-04-05 | data-sort-value="1952" | 1952-09-09 | | [[Mõdriku]] | [[:d:Q134125321|Q134125321]] |- | style='text-align:right'| 763 | [[Riho Parts]] | Eesti auto- ja motosportlane | data-sort-value="1959" | 1959-03-20 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q111420712|Q111420712]] |- | style='text-align:right'| 764 | [[Riina Juul]] | | data-sort-value="1944" | 1944-08-05 | | | [[Lagedi]] | [[:d:Q134428554|Q134428554]] |- | style='text-align:right'| 765 | [[Rita Teek]] | | data-sort-value="1968" | 1968-10-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60580633|Q60580633]] |- | style='text-align:right'| 766 | [[Robert Arrak]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1999" | 1999-04-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55394104|Q55394104]] |- | style='text-align:right'| 767 | [[Robert Gernhardt]] | saksa kirjanik ja kunstnik | data-sort-value="1937" | 1937-12-13 | data-sort-value="2006" | 2006-06-30 | [[Fail:Robert gernhardt.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q70300|Q70300]] |- | style='text-align:right'| 768 | [[Robert Johann Salemann]] | | data-sort-value="1813" | 1813 | data-sort-value="1874" | 1874 | [[Fail:Залеман Роберт Карлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4185172|Q4185172]] |- | style='text-align:right'| 769 | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | | [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | style='text-align:right'| 770 | [[Roderick K. Clayton]] | | data-sort-value="1922" | 1922-03-29 | data-sort-value="2011" | 2011-10-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56787458|Q56787458]] |- | style='text-align:right'| 771 | [[Rodion Bogdanov]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56087301|Q56087301]] |- | style='text-align:right'| 772 | [[Rodja Persidsky]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-04-22 | data-sort-value="1973" | 1973-11-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16650127|Q16650127]] |- | style='text-align:right'| 773 | [[Roland Gorbatšev]] | eesti geoloog | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2023" | 2023-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5764710|Q5764710]] |- | style='text-align:right'| 774 | [[Roland Rahnu]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1956" | 1956-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q124339412|Q124339412]] |- | style='text-align:right'| 775 | [[Rolf Hoeppener]] | | data-sort-value="1919" | 1919-05-24 | data-sort-value="1989" | 1989-06-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55674916|Q55674916]] |- | style='text-align:right'| 776 | [[Rolf von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880 | data-sort-value="1943" | 1943 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54507687|Q54507687]] |- | style='text-align:right'| 777 | [[Roman Andreas Antropoff]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1953" | 1953-08-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94918539|Q94918539]] |- | style='text-align:right'| 778 | [[Roman Lovyagin]] | | data-sort-value="1873" | 1873-03-10 | data-sort-value="1945" | 1945 | [[Fail:Lovyagin, Roman Mikhaylovich (Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15720325|Q15720325]] |- | style='text-align:right'| 779 | [[Romāns Adelheims]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-02 | data-sort-value="1938" | 1938-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16350963|Q16350963]] |- | style='text-align:right'| 780 | [[Rudolf Its]] | | data-sort-value="1928" | 1928-10-01 | data-sort-value="1990" | 1990-07-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4205334|Q4205334]] |- | style='text-align:right'| 781 | [[Rudolf Nõmmsalu]] | | data-sort-value="1912" | 1912-11-05 | data-sort-value="1981" | 1981-09-14 | | [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]] | [[:d:Q134895862|Q134895862]] |- | style='text-align:right'| 782 | [[Rudolf Schmuul]] | | data-sort-value="1921" | 1921-06-21 | data-sort-value="2002" | 2002-01-04 | | [[Koguva]] | [[:d:Q135210365|Q135210365]] |- | style='text-align:right'| 783 | [[Ruppert Kaik]] | | data-sort-value="1926" | 1926-12-28 | data-sort-value="2013" | 2013-01-14 | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q60695044|Q60695044]] |- | style='text-align:right'| 784 | [[Saima Tiik]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1957" | 1957-01-22 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111393120|Q111393120]] |- | style='text-align:right'| 785 | [[Salme Kirsimäe]] | | data-sort-value="1919" | 1919-11-06 | data-sort-value="2002" | 2002-04-01 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q133854598|Q133854598]] |- | style='text-align:right'| 786 | [[Salme Pello]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-10-10 | data-sort-value="1973" | 1973-04-17 | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015619|Q40015619]] |- | style='text-align:right'| 787 | [[Salme Utsal]] | | data-sort-value="1907" | 1907-03-07 | data-sort-value="1995" | 1995-11-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q50294912|Q50294912]] |- | style='text-align:right'| 788 | [[Samuel Grün]] | | data-sort-value="1869" | 1869-02-19 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3471140|Q3471140]] |- | style='text-align:right'| 789 | [[Samuel Koppel]] | | data-sort-value="1995" | 1995-08-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17158043|Q17158043]] |- | style='text-align:right'| 790 | [[Sana Valiulina]] | | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39254179|Q39254179]] |- | style='text-align:right'| 791 | [[Sergei Kopantšuk]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58914728|Q58914728]] |- | style='text-align:right'| 792 | [[Sergey Parfyonov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4346215|Q4346215]] |- | style='text-align:right'| 793 | [[Sergey Selyunin]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-02 | data-sort-value="2021" | 2021-01-11 | [[Fail:Selynin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4414991|Q4414991]] |- | style='text-align:right'| 794 | [[Sergius Lipp]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-02 | data-sort-value="1942" | 1942-02-17 | | [[Rakke]] | [[:d:Q125491305|Q125491305]] |- | style='text-align:right'| 795 | [[Shlomit Dekel]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-27 | data-sort-value="2024" | 2024-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18147871|Q18147871]] |- | style='text-align:right'| 796 | [[Siegfried Behrsing]] | | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1994" | 1994-04-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q92388931|Q92388931]] |- | style='text-align:right'| 797 | [[Sigismund Lada]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-03 | data-sort-value="2001" | 2001-04-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827645|Q50827645]] |- | style='text-align:right'| 798 | [[Sigrid von Antropoff]] | baltisaksa pianist ja klaveripedagoog | data-sort-value="1886" | 1886 | data-sort-value="1987" | 1987-04-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55236615|Q55236615]] |- | style='text-align:right'| 799 | [[Siim Veski]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1949" | 1949-12-25 | data-sort-value="2003" | 2003-06-21 | | [[Muhu vald]] | [[:d:Q124056455|Q124056455]] |- | style='text-align:right'| 800 | [[Sima Arlosoroff]] | | data-sort-value="1901" | 1901-12-26 | data-sort-value="1976" | 1976-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16132154|Q16132154]] |- | style='text-align:right'| 801 | [[Sirli Pattenden]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971159|Q134971159]] |- | style='text-align:right'| 802 | [[Sonja Vesterholt]] | | data-sort-value="1945" | 1945-03-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38053684|Q38053684]] |- | style='text-align:right'| 803 | [[Steven Kalf]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1995" | 1995-04-17 | | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61387989|Q61387989]] |- | style='text-align:right'| 804 | [[Sulev Kivimäe]] | | data-sort-value="1933" | 1933-11-29 | data-sort-value="1984" | 1984-03-02 | | [[Koplimetsa]] | [[:d:Q134998491|Q134998491]] |- | style='text-align:right'| 805 | [[Sven Brus]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1941" | 1941-01-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q5588504|Q5588504]] |- | style='text-align:right'| 806 | [[Svetla Gotševa]] | | data-sort-value="1988" | 1988-12-17 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971249|Q134971249]] |- | style='text-align:right'| 807 | [[Taavi Nõmmistu]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-06-10 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q48869220|Q48869220]] |- | style='text-align:right'| 808 | [[Tamara Veske]] | | data-sort-value="1914" | 1914-04-01 | data-sort-value="2005" | 2005 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12088976|Q12088976]] |- | style='text-align:right'| 809 | [[Tambet Teesalu]] | | data-sort-value="1969" | 1969-01-24 | | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q87839004|Q87839004]] |- | style='text-align:right'| 810 | [[Tarmo Lipping]] | | data-sort-value="1967" | 1967-09-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q42976843|Q42976843]] |- | style='text-align:right'| 811 | [[Tatjana Bunina]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="2004" | 2004-09-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56508814|Q56508814]] |- | style='text-align:right'| 812 | [[Tatjana Krikun]] | | data-sort-value="1951" | 1951-03-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134355827|Q134355827]] |- | style='text-align:right'| 813 | [[Tatjana Zujeva]] | | data-sort-value="1929" | 1929-01-27 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38265304|Q38265304]] |- | style='text-align:right'| 814 | [[Tatyana Babakova]] | | data-sort-value="1948" | 1948-04-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105168|Q55105168]] |- | style='text-align:right'| 815 | [[Theodor Ferdinand Alexander Winkler]] | | data-sort-value="1888" | 1888 | data-sort-value="1961" | 1961-11-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55091034|Q55091034]] |- | style='text-align:right'| 816 | [[Thomas Vehmanen]] | | data-sort-value="2000" | 2000-01-02 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q108120142|Q108120142]] |- | style='text-align:right'| 817 | [[Tiina Aunin]] | | data-sort-value="1941" | 1941-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625637|Q50625637]] |- | style='text-align:right'| 818 | [[Tiina Lõugas]] | | data-sort-value="1975" | 1975-01-22 | | | [[Kostivere]] | [[:d:Q135267581|Q135267581]] |- | style='text-align:right'| 819 | [[Tiina Reinsalu]] | eesti kunstnik | data-sort-value="1955" | 1955-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56025758|Q56025758]] |- | style='text-align:right'| 820 | [[Tiina Viirelaid]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827342|Q50827342]] |- | style='text-align:right'| 821 | [[Tiit Kivisild]] | Eesti jalgpallitreener ja sporditegelane | data-sort-value="1954" | 1954-01-25 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111415872|Q111415872]] |- | style='text-align:right'| 822 | [[Tiit Kõmper]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1964" | 1964-05-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48954922|Q48954922]] |- | style='text-align:right'| 823 | [[Tiiu Krünberg]] | eesti lauatennisist | data-sort-value="1943" | 1943-06-11 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124314712|Q124314712]] |- | style='text-align:right'| 824 | [[Tiiu Luik]] | | data-sort-value="1939" | 1939-04-15 | | | [[Pahuvere]] | [[:d:Q137925325|Q137925325]] |- | style='text-align:right'| 825 | [[Tiiu Palm]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1947" | 1947-07-05 | | | [[Noarootsi vald]] | [[:d:Q124293729|Q124293729]] |- | style='text-align:right'| 826 | [[Toivo Kallaste]] | | data-sort-value="1956" | 1956-03-19 | | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61701619|Q61701619]] |- | style='text-align:right'| 827 | [[Traugott Stackelberg]] | | data-sort-value="1891" | 1891-03-18 | data-sort-value="1970" | 1970-11-08 | [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2450338|Q2450338]] |- | style='text-align:right'| 828 | [[Triin Paumer]] | eesti nukutegija | data-sort-value="1982" | 1982-04-30 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q126003944|Q126003944]] |- | style='text-align:right'| 829 | [[Tsipe Aavik]] | eesti taimeökoloog | data-sort-value="1981" | 1981-01-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57074807|Q57074807]] |- | style='text-align:right'| 830 | [[Ture Oxenstierna]] | | data-sort-value="1614" | 1614 | data-sort-value="1669" | 1669-12-15 | [[Fail:Count Ture Oxenstierna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19838180|Q19838180]] |- | style='text-align:right'| 831 | [[Tõnis Avingo]] | | data-sort-value="1913" | 1913-05-06 | data-sort-value="1998" | 1998-02-04 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134882319|Q134882319]] |- | style='text-align:right'| 832 | [[Tõnis Haavel]] | eesti pangandustegelane | data-sort-value="1970" | 1970-12-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50664073|Q50664073]] |- | style='text-align:right'| 833 | [[Tõnis Kukk]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-03-03 | data-sort-value="2020" | 2020-05-28 | | [[Kose]] | [[:d:Q134619905|Q134619905]] |- | style='text-align:right'| 834 | [[Tõnis Kull]] | | data-sort-value="1943" | 1943-05-10 | | | [[Kulina]] | [[:d:Q134999196|Q134999196]] |- | style='text-align:right'| 835 | [[Ulla Johansen]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-17 | data-sort-value="2021" | 2021-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2475116|Q2475116]] |- | style='text-align:right'| 836 | [[Ulla Saar]] | Eesti illustraator | data-sort-value="1975" | 1975-01-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q43302813|Q43302813]] |- | style='text-align:right'| 837 | [[Ulrich Reuss]] | | data-sort-value="1918" | 1918-11-04 | data-sort-value="1983" | 1983-12-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18028886|Q18028886]] |- | style='text-align:right'| 838 | [[Uno Kammal]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1923" | 1923-01-25 | data-sort-value="1994" | 1994-09-13 | | [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] | [[:d:Q133853604|Q133853604]] |- | style='text-align:right'| 839 | [[Uno Kivistik]] | eesti aiandusagronoom, sordiaretaja | data-sort-value="1932" | 1932-04-01 | data-sort-value="1998" | 1998-06-12 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q124369879|Q124369879]] |- | style='text-align:right'| 840 | [[Uno Mäeorg]] | Eesti keemik | data-sort-value="1950" | 1950-08-22 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q134737368|Q134737368]] |- | style='text-align:right'| 841 | [[Uno Siimann]] | | data-sort-value="1927" | 1927-05-31 | data-sort-value="1987" | 1987-01-02 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q135218576|Q135218576]] |- | style='text-align:right'| 842 | [[Urjo Kareda]] | | data-sort-value="1944" | 1944-02-09 | data-sort-value="2001" | 2001-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7900659|Q7900659]] |- | style='text-align:right'| 843 | [[Ursula Gantschau]] | | data-sort-value="1576" | 1576 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q109317030|Q109317030]] |- | style='text-align:right'| 844 | [[Urve Tinnuri]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | style='text-align:right'| 845 | [[Vaclovas Bernotėnas]] | | data-sort-value="1917" | 1917-09-28 | data-sort-value="1978" | 1978-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4085114|Q4085114]] |- | style='text-align:right'| 846 | [[Vahur Proovel]] | eesti maadlustreener | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | data-sort-value="2018" | 2018-10-20 | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q124339390|Q124339390]] |- | style='text-align:right'| 847 | [[Valdar Leede]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1911" | 1911 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Eesti]] | [[:d:Q56260292|Q56260292]] |- | style='text-align:right'| 848 | [[Valdek Berendsen]] | eesti võimleja ja võimlemistreener | data-sort-value="1936" | 1936-05-10 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124314791|Q124314791]] |- | style='text-align:right'| 849 | [[Valdeko Aaving]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1946" | 1946-12-05 | data-sort-value="2018" | 2018-07-26 | | [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]] | [[:d:Q123974925|Q123974925]] |- | style='text-align:right'| 850 | [[Valdeko Asper]] | eesti suusataja | data-sort-value="1921" | 1921-10-16 | data-sort-value="1971" | 1971-03-31 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124302105|Q124302105]] |- | style='text-align:right'| 851 | [[Valdeko Kulvere]] | | data-sort-value="1922" | 1922-12-22 | data-sort-value="1993" | 1993-05-29 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q134999230|Q134999230]] |- | style='text-align:right'| 852 | [[Valdemar Madis]] | | data-sort-value="1909" | 1909-08-26 | data-sort-value="1997" | 1997-03-14 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135267594|Q135267594]] |- | style='text-align:right'| 853 | [[Valdu Kask]] | eesti tõstekohtunik | data-sort-value="1939" | 1939-02-27 | data-sort-value="1990" | 1990-07-07 | | [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] | [[:d:Q124312502|Q124312502]] |- | style='text-align:right'| 854 | [[Valev Sein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58853374|Q58853374]] |- | style='text-align:right'| 855 | [[Valter Kruustee]] | Eesti stsenarist | data-sort-value="1908" | 1908-12-09 | data-sort-value="1978" | 1978-05-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50424308|Q50424308]] |- | style='text-align:right'| 856 | [[Valter Kruut]] | | data-sort-value="1932" | 1932 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q133657794|Q133657794]] |- | style='text-align:right'| 857 | [[Valve Alamaa]] | eesti käsitöömeister, pärandihoidja | data-sort-value="1932" | 1932-08-07 | data-sort-value="2024" | 2024 | | [[Pahuvere]] | [[:d:Q137919209|Q137919209]] |- | style='text-align:right'| 858 | [[Vasilij Ivanovič Garpe]] | | data-sort-value="1762" | 1762-09-16 | data-sort-value="1814" | 1814-02-19 | [[Fail:Garpe Vasily Ivanovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4133885|Q4133885]] |- | style='text-align:right'| 859 | [[Vasiliy Melikhov]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-24 | data-sort-value="1863" | 1863-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4289542|Q4289542]] |- | style='text-align:right'| 860 | [[Vasily Nikitin]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-26 | data-sort-value="1988" | 1988-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17642598|Q17642598]] |- | style='text-align:right'| 861 | [[Vasily Schneider]] | | data-sort-value="1793" | 1793-05-17 | data-sort-value="1872" | 1872-11-27 | [[Fail:Шнейдер Василий Васильевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19916574|Q19916574]] |- | style='text-align:right'| 862 | [[Vasyl Holovanov]] | | data-sort-value="1982" | 1982-10-01 | | [[Fail:Holovanov2022.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55900234|Q55900234]] |- | style='text-align:right'| 863 | [[Veera Sarapuu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1896" | 1896-06-18 | data-sort-value="1986" | 1986-02-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q133888015|Q133888015]] |- | style='text-align:right'| 864 | [[Vello Prangel]] | Eesti ujuja ja allveesportlane | data-sort-value="1932" | 1932-08-24 | data-sort-value="2003" | 2003-12-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20742471|Q20742471]] |- | style='text-align:right'| 865 | [[Vello Prints]] | | data-sort-value="1933" | 1933-12-31 | | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q135013676|Q135013676]] |- | style='text-align:right'| 866 | [[Vello Viira]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1940" | 1940-10-25 | | | [[Kärstna]] | [[:d:Q124220628|Q124220628]] |- | style='text-align:right'| 867 | [[Velve Tamm]] | Eesti tennisist ja treener | data-sort-value="1932" | 1932-03-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375881|Q50375881]] |- | style='text-align:right'| 868 | [[Vera Tamm]] | | data-sort-value="1881" | 1881-05-02 | data-sort-value="1961" | 1961 | | [[Rinsi]] | [[:d:Q105828849|Q105828849]] |- | style='text-align:right'| 869 | [[Viacheslav Samodurov]] | | data-sort-value="1974" | 1974-05-19 | | [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q7924427|Q7924427]] |- | style='text-align:right'| 870 | [[Victor Emmanuilovitch Budde]] | | data-sort-value="1836" | 1836-03-01 | data-sort-value="1903" | 1903-02-02 | [[Fail:Budde Victor Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097988|Q4097988]] |- | style='text-align:right'| 871 | [[Victoria-Laura Lõhmus]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="1996" | 1996-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60517295|Q60517295]] |- | style='text-align:right'| 872 | [[Viktor Allakhverdov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4062557|Q4062557]] |- | style='text-align:right'| 873 | [[Viktor Baranov]] | | data-sort-value="1893" | 1893 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95148456|Q95148456]] |- | style='text-align:right'| 874 | [[Viktor Kõressaar]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1916" | 1916 | data-sort-value="2002" | 2002 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59848679|Q59848679]] |- | style='text-align:right'| 875 | [[Viktor Körber]] | | data-sort-value="1894" | 1894-12-26 | data-sort-value="1970" | 1970-07-17 | [[Fail:Прапорщик Виктор Кербер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18244009|Q18244009]] |- | style='text-align:right'| 876 | [[Viktor Schwartz]] | | data-sort-value="1907" | 1907-07-03 | data-sort-value="1992" | 1992-10-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94887398|Q94887398]] |- | style='text-align:right'| 877 | [[Viktor Valkiainen]] | | data-sort-value="1949" | 1949-11-29 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q135084488|Q135084488]] |- | style='text-align:right'| 878 | [[Viktor Zubik]] | iluuisutaja | data-sort-value="1993" | 1993-10-25 | | [[Fail:2009 JGP Dresden Men Zubik01.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17160183|Q17160183]] |- | style='text-align:right'| 879 | [[Viktoria Frey]] | | data-sort-value="2006" | 2006-09-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971211|Q134971211]] |- | style='text-align:right'| 880 | [[Viktoria Semenjuk]] | Eesti ja Valgevene iluuisutaja | data-sort-value="2001" | 2001-03-13 | | [[Fail:Viktoria Semenjuk - 2016 Junior World Championships (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56753245|Q56753245]] |- | style='text-align:right'| 881 | [[Villar Aron]] | | data-sort-value="1935" | 1935-08-09 | data-sort-value="2023" | 2023 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q134983608|Q134983608]] |- | style='text-align:right'| 882 | [[Ville Tops]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1929" | 1929-09-21 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359505|Q50359505]] |- | style='text-align:right'| 883 | [[Villo Saar]] | | data-sort-value="1926" | 1926-03-14 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q135041709|Q135041709]] |- | style='text-align:right'| 884 | [[Villu Käo]] | | data-sort-value="1942" | 1942-03-27 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134634389|Q134634389]] |- | style='text-align:right'| 885 | [[Villu Vares]] | | data-sort-value="1943" | 1943-09-29 | | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q135403789|Q135403789]] |- | style='text-align:right'| 886 | [[Virve Lunt]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1933" | 1933-01-29 | data-sort-value="2018" | 2018-04-08 | | [[Kurgla]] | [[:d:Q132460429|Q132460429]] |- | style='text-align:right'| 887 | [[Vitali Kozmin]] | | data-sort-value="1986" | 1986-06-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60215610|Q60215610]] |- | style='text-align:right'| 888 | [[Vitali Kuznetsov]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1948" | 1948 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59164244|Q59164244]] |- | style='text-align:right'| 889 | [[Vitali Sõritski]] | | data-sort-value="1971" | 1971-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q45342036|Q45342036]] |- | style='text-align:right'| 890 | [[Vladimir Golkhovoy]] | | data-sort-value="1949" | 1949-10-18 | | [[Fail:Гольховой Владимир Михайлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142800|Q4142800]] |- | style='text-align:right'| 891 | [[Vladimir Kozyrev]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4227037|Q4227037]] |- | style='text-align:right'| 892 | [[Vladimir Pavlenko]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2023" | 2023-02-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4015832|Q4015832]] |- | style='text-align:right'| 893 | [[Vladimir Rosen]] | | data-sort-value="1742" | 1742-01-06 | data-sort-value="1790" | 1790-12-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396498|Q4396498]] |- | style='text-align:right'| 894 | [[Vladimir Rshepetski]] | | data-sort-value="1853" | 1853-11-07 | data-sort-value="1914" | 1914-09-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4394259|Q4394259]] |- | style='text-align:right'| 895 | [[Vladimir Shavernovsky]] | Poola insener | data-sort-value="1872" | 1872-02-01 | data-sort-value="1944" | 1944-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4519215|Q4519215]] |- | style='text-align:right'| 896 | [[Vladimir Tšekulajev]] | | data-sort-value="1951" | 1951-08-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47110930|Q47110930]] |- | style='text-align:right'| 897 | [[Voldemar Songi]] | eesti ajakirjanik | data-sort-value="1887" | 1887-11-09 | data-sort-value="1968" | 1968-02-29 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124412363|Q124412363]] |- | style='text-align:right'| 898 | [[Voldemar Ulmer]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-20 | data-sort-value="1945" | 1945-03-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15078821|Q15078821]] |- | style='text-align:right'| 899 | [[Walter Meder]] | | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1986" | 1986-07-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55195756|Q55195756]] |- | style='text-align:right'| 900 | [[Walter Woldemar Johannes von Roth]] | | data-sort-value="1889" | 1889 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55100585|Q55100585]] |- | style='text-align:right'| 901 | [[Wanda Tukanowicz]] | Poola ajaloolane | data-sort-value="1910" | 1910-04-29 | data-sort-value="1991" | 1991-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9370847|Q9370847]] |- | style='text-align:right'| 902 | [[Werner Eichhorn]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1922" | 1922-11-15 | data-sort-value="2005" | 2005-07-14 | | [[Lihula vald]] | [[:d:Q99764|Q99764]] |- | style='text-align:right'| 903 | [[Wilhelm Hetling]] | | data-sort-value="1740" | 1740-01-08 | data-sort-value="1798" | 1798-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098962|Q55098962]] |- | style='text-align:right'| 904 | [[Wilhelm Koehler]] | | data-sort-value="1884" | 1884-12-17 | data-sort-value="1959" | 1959-11-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18029690|Q18029690]] |- | style='text-align:right'| 905 | [[Wilhelm Smets]] | | data-sort-value="1796" | 1796-09-15 | data-sort-value="1848" | 1848-10-14 | [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2575138|Q2575138]] |- | style='text-align:right'| 906 | [[Wilhelm von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-18 | data-sort-value="1847" | 1847-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2576127|Q2576127]] |- | style='text-align:right'| 907 | [[William Grossthal]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1906" | 1906-03-26 | data-sort-value="1989" | 1989-11-23 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q134777291|Q134777291]] |- | style='text-align:right'| 908 | [[William Morris Leiserson]] | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | data-sort-value="1883" | 1883 | data-sort-value="1957" | 1957-02-12 | [[Fail:Washington, D.C., May 15. William M Leiseron, (member of?) the NLRB LCCN2016875077.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19863976|Q19863976]] |- | style='text-align:right'| 909 | [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1837" | 1837-05-15<br/>1837 | data-sort-value="1905" | 1905-10-08<br/>1907 | | [[Moora]] | [[:d:Q105332687|Q105332687]] |- | style='text-align:right'| 910 | [[Woldemar Gustav Reinhold von Knorring]] | | data-sort-value="1741" | 1741-09-18 | data-sort-value="1787" | 1787-07-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94871752|Q94871752]] |- | style='text-align:right'| 911 | [[Woldemar Schütz]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-06 | data-sort-value="1908" | 1908-11-12 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q126905013|Q126905013]] |- | style='text-align:right'| 912 | [[Wolfgang Jacoby]] | Saksamaa ülikooli õppejõud | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2590094|Q2590094]] |- | style='text-align:right'| 913 | [[Wolfgang Pachla]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="1982" | 1982 | | [[Kose]] | [[:d:Q55105429|Q55105429]] |- | style='text-align:right'| 914 | [[Yekaterina Kolyvanova]] | | data-sort-value="1780" | 1780-11-16 | data-sort-value="1851" | 1851-09-01 | [[Fail:Ekaterina Karamzina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4214002|Q4214002]] |- | style='text-align:right'| 915 | [[Yekaterina Volkova]] | | data-sort-value="1982" | 1982-01-15 | | [[Fail:Ekaterina Valeryevna Volkova 2014 003.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4123377|Q4123377]] |- | style='text-align:right'| 916 | [[Yelena Rakhlenko]] | | data-sort-value="1945" | 1945-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4391117|Q4391117]] |- | style='text-align:right'| 917 | [[Yury Aksyuta]] | | data-sort-value="1959" | 1959-04-27 | | [[Fail:Yuriy Asyuta, ESC2013 press conference.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4059970|Q4059970]] |- | style='text-align:right'| 918 | [[Õie Raudsepp]] | eesti nahakunstnik | data-sort-value="1932" | 1932-02-02 | data-sort-value="2018" | 2018-10-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124619215|Q124619215]] |- | style='text-align:right'| 919 | [[Ülo Läänemets]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-15 | data-sort-value="2014" | 2014-04-16 | | [[Avispea]] | [[:d:Q126902385|Q126902385]] |- | style='text-align:right'| 920 | [[Česlovas Gabalis]] | Leedu laulja | data-sort-value="1964" | 1964-11-21 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q16477656|Q16477656]] |- | style='text-align:right'| 921 | [[Чубаков, Кирилл Николаевич]] | | data-sort-value="1926" | 1926-04-24 | data-sort-value="1986" | 1986 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4517349|Q4517349]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]] jnssqkkprwkdehwcjdxc74n3rhih3kd 0 487833 7200543 6152722 2026-07-23T20:37:36Z ~2026-41086-40 234024 7200543 wikitext text/x-wiki '''Toomas Rõhu''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1958]] [[Kärdla]]s) on eesti omavalitsustegelane, spordipedagoog ja sporditegelane. Ta lõpetas 1977. aastal [[Kärdla Põhikool|Kärdla Keskkooli]] ja 1983. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehakultuuriteaduskonna. Aastatel 1983–1997 töötas ta [[Tõstamaa Keskkool]]i kehalise kasvatuse õpetajana ja Pärnu rajooni laste ja noorte spordikooli võrkpallitreenerina. Aastatel 1995–2007 oli ta [[Pärnumaa Spordiliit|Pärnumaa Spordiliidu]] liige, seejuures aastatel 1998–2001 juhatuse esimees. Aastatel 1995–2008 oli ta [[Eesti Koolispordi Liit|Eesti Koolispordi Liidu]] juhatuse liige, seejuures 2002–2005 esimees. 1995. aastast on ta [[Pärnu Maakoolide Spordiliit|Pärnu Maakoolide Spordiliidu]] juhatuse esimees.<ref>[https://www.esbl.ee/biograafia/Toomas_R%F5hu Eesti spordi biograafiline leksikon. Toomas Rõhu]</ref> Aastatel 1997–2017 oli Toomas Rõhu [[Tõstamaa vald|Tõstamaa vallavanem]] ja alates 1. jaanuarist kuni 17. septembrini 2020 [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] vallavanema asendaja, asendades lapsehoolduspuhkusele jäänud senist vallavanemat [[Reili Rand]]a. == Tegevus Hiiumaa valla juhina == Toomas Rõhu andis 24. augustil 2020 valla haldusjuhile Toomas Vannasele korralduse likvideerida Kärdlas tegutsenud [[rebane|linnarebase]] kutsikas. Vannas tappis kutsika rõivapoe Kerttu Sport ruumides haamriga.<ref>[https://leht.postimees.ee/7048845/rebasetapja-suhtes-alustati-menetlust Krister Kivi: "Rebasetapja suhtes alustati menetlust."] Postimees 26. august 2020</ref> Kutsika tapmisele järgnenud avalikkuse pahameele survel esitas Toomas Rõhu 11. septembril 2020 tagasiastumisavalduse, mille valla volikogu 17. septembril 2020 rahuldas. ==Tunnustus== *2006 [[Pärnumaa vapimärk]] (Tõstamaa vallavanem) *2006 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4926}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Rõhu, Toomas}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti kehalise kasvatuse õpetajad]] [[Kategooria:Eesti võrkpallitreenerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] Tal on kaks last nimega Joonas Rõhu ja ta tütar Liis Rõhu Joonas pani viimati põdrale sisse. 3m48j2qdj2dekgwmywb22lj05hd0prl 7200545 7200543 2026-07-23T20:38:11Z ~2026-41086-40 234024 7200545 wikitext text/x-wiki '''Toomas Rõhu''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1958]] [[Kärdla]]s) on eesti omavalitsustegelane, spordipedagoog ja sporditegelane. Ta lõpetas 1977. aastal [[Kärdla Põhikool|Kärdla Keskkooli]] ja 1983. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehakultuuriteaduskonna. Aastatel 1983–1997 töötas ta [[Tõstamaa Keskkool]]i kehalise kasvatuse õpetajana ja Pärnu rajooni laste ja noorte spordikooli võrkpallitreenerina. Tal on kaks last nimega Joonas Rõhu ja ta tütar Liis Rõhu Joonas pani viimati põdrale sisse. Aastatel 1995–2007 oli ta [[Pärnumaa Spordiliit|Pärnumaa Spordiliidu]] liige, seejuures aastatel 1998–2001 juhatuse esimees. Aastatel 1995–2008 oli ta [[Eesti Koolispordi Liit|Eesti Koolispordi Liidu]] juhatuse liige, seejuures 2002–2005 esimees. 1995. aastast on ta [[Pärnu Maakoolide Spordiliit|Pärnu Maakoolide Spordiliidu]] juhatuse esimees.<ref>[https://www.esbl.ee/biograafia/Toomas_R%F5hu Eesti spordi biograafiline leksikon. Toomas Rõhu]</ref> Aastatel 1997–2017 oli Toomas Rõhu [[Tõstamaa vald|Tõstamaa vallavanem]] ja alates 1. jaanuarist kuni 17. septembrini 2020 [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] vallavanema asendaja, asendades lapsehoolduspuhkusele jäänud senist vallavanemat [[Reili Rand]]a. == Tegevus Hiiumaa valla juhina == Toomas Rõhu andis 24. augustil 2020 valla haldusjuhile Toomas Vannasele korralduse likvideerida Kärdlas tegutsenud [[rebane|linnarebase]] kutsikas. Vannas tappis kutsika rõivapoe Kerttu Sport ruumides haamriga.<ref>[https://leht.postimees.ee/7048845/rebasetapja-suhtes-alustati-menetlust Krister Kivi: "Rebasetapja suhtes alustati menetlust."] Postimees 26. august 2020</ref> Kutsika tapmisele järgnenud avalikkuse pahameele survel esitas Toomas Rõhu 11. septembril 2020 tagasiastumisavalduse, mille valla volikogu 17. septembril 2020 rahuldas. ==Tunnustus== *2006 [[Pärnumaa vapimärk]] (Tõstamaa vallavanem) *2006 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4926}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Rõhu, Toomas}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti kehalise kasvatuse õpetajad]] [[Kategooria:Eesti võrkpallitreenerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] elt8casf99lqokio36s7bu699vhc39o 7200551 7200545 2026-07-23T20:41:02Z ~2026-41086-40 234024 7200551 wikitext text/x-wiki '''Toomas Rõhu''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1958]] [[Kärdla]]s) on eesti omavalitsustegelane, spordipedagoog ja sporditegelane. Ta lõpetas 1977. aastal [[Kärdla Põhikool|Kärdla Keskkooli]] ja 1983. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehakultuuriteaduskonna. Aastatel 1983–1997 töötas ta [[Tõstamaa Keskkool]]i kehalise kasvatuse õpetajana ja Pärnu rajooni laste ja noorte spordikooli võrkpallitreenerina. Tal on kaks last nimega Joonas Rõhu ja ta tütar Liis Rõhu. Aastatel 1995–2007 oli ta [[Pärnumaa Spordiliit|Pärnumaa Spordiliidu]] liige, seejuures aastatel 1998–2001 juhatuse esimees. Aastatel 1995–2008 oli ta [[Eesti Koolispordi Liit|Eesti Koolispordi Liidu]] juhatuse liige, seejuures 2002–2005 esimees. 1995. aastast on ta [[Pärnu Maakoolide Spordiliit|Pärnu Maakoolide Spordiliidu]] juhatuse esimees.<ref>[https://www.esbl.ee/biograafia/Toomas_R%F5hu Eesti spordi biograafiline leksikon. Toomas Rõhu]</ref> Aastatel 1997–2017 oli Toomas Rõhu [[Tõstamaa vald|Tõstamaa vallavanem]] ja alates 1. jaanuarist kuni 17. septembrini 2020 [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] vallavanema asendaja, asendades lapsehoolduspuhkusele jäänud senist vallavanemat [[Reili Rand]]a. == Tegevus Hiiumaa valla juhina == Toomas Rõhu andis 24. augustil 2020 valla haldusjuhile Toomas Vannasele korralduse likvideerida Kärdlas tegutsenud [[rebane|linnarebase]] kutsikas. Vannas tappis kutsika rõivapoe Kerttu Sport ruumides haamriga.<ref>[https://leht.postimees.ee/7048845/rebasetapja-suhtes-alustati-menetlust Krister Kivi: "Rebasetapja suhtes alustati menetlust."] Postimees 26. august 2020</ref> Kutsika tapmisele järgnenud avalikkuse pahameele survel esitas Toomas Rõhu 11. septembril 2020 tagasiastumisavalduse, mille valla volikogu 17. septembril 2020 rahuldas. ==Tunnustus== *2006 [[Pärnumaa vapimärk]] (Tõstamaa vallavanem) *2006 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4926}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Rõhu, Toomas}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti kehalise kasvatuse õpetajad]] [[Kategooria:Eesti võrkpallitreenerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 6z3sw9m0bm6i3eo7wg1qij7vv2tbhe5 0 490327 7200363 4866955 2026-07-23T14:21:56Z Taurus404 80079 7200363 wikitext text/x-wiki '''Aarne Liiv''' (sündinud [[19. august]]il [[1950]]) on eesti bioloog, [[ihtüoloog]]. Ta on lõpetanud [[Tartu ülikool]]i bioloogina. Ta on [[kalakasvatus]]e spetsialist. Talle kuulub kala- ja [[vähikasvatus]]ega tegelev kalatalu (kalatalu Härjanurmes), mis asub [[Jõune]] külas. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] nimekirjas, kogus 6 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 23. juuli 2026}}</ref> ==Tunnustus== * 2004 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4466}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Liiv, Aarne}} [[Kategooria:Eesti ihtüoloogid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] gxpof9asifmzi8q7rlf9fy6ikzodkry 0 490619 7200706 7199970 2026-07-24T10:03:40Z Ehitaja 63547 7200706 wikitext text/x-wiki {{infokast raamatukogu | nimi = Lääne maakonna keskraamatukogu | omakeelne_nimi = | logo = | pilt = Haapsalu Kultuurikeskus.jpg | pildiallkiri = Lääne maakonna keskraamatukogu asub [[Haapsalu Kultuurikeskus]]es | riik = | tüüp = [[Keskraamatukogu]] | asutatud = 1896 | lõpetanud = | asukoht = [[Haapsalu]] | piirkond = | laiuskoord = | pikkuskoord = | keskraamatukogu = | harusid = | teavikud = | kogu_suurus = | kriteeriumid = | juurdepääs = | laenutusi_aastas = | teenindatavaid = | lugejaid = | eelarve = | direktor = [[Janne Tenson]] | töötajaid = }} '''Lääne maakonna keskraamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu]]s aadressil [[Posti tänav (Haapsalu)|Posti tänav]] 3, [[Haapsalu Kultuurikeskus]]es. Kuna Haapsalus puudub eraldiseisev linnaraamatukogu, täidab maakonna keskraamatukogu ka linnaraamatukogu ülesandeid. Samuti on omavalitsusreformi käigus laienenud Haapsalu alale jäänud raamatukogud ([[Asuküla raamatukogu|Asuküla]], [[Ridala raamatukogu|Ridala]], [[Uuemõisa raamatukogu]]) liidetud keskraamatukoguga ja jätkavad tegutsemist selle allüksustena. Keskraamatukogu osakonnana tegutseb ka [[Haapsalu lasteraamatukogu]], millel on oma hoone aadressil [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Wiedemanni]] 11. 2026. aastast on raamatukogu direktor [[Janne Tenson]], kes varem töötas samas pearaamatukoguhoidjana<ref>[https://lite.le.ee/2026/02/09/raamatukogu-hakkab-juhtima-janne-tenson/ "Raamatukogu hakkab juhtima Janne Tenson"], Lääne Elu, 09.02.2026 (vaadatud 24.07.2026)</ref>. Enne teda oli raamatukogu direktor kolme aastakümne vältel [[Ilme Sepp]]<ref>[[Malle-Liisa Raigla]], [https://online.le.ee/2024/07/09/raamatukogu-direktor-paneb-ameti-maha/ "Raamatukogu direktor paneb ameti maha"], Lääne Elu, 9. juuli 2024 (vaadatud 24.07.2026)</ref>. ==Ajalugu== Raamatukogu sai alguse [[1896]] [[Eesti Kungla Karskuse Edendamise Selts]]i raamatukoguna.<ref name="lib.haapsalu.ee">[https://web.archive.org/web/20171213124940/http://www.lib.haapsalu.ee/yldinfo.html "Raamatukogu ajalugu"], Lääne Maakonna Keskraamatukogu (arhiivikoopia Internet Archive'is; vaadatud 24.07.2026)</ref> Kungla seltsi raamatukoguna tegutses see 1928. aastani, mil raamatukogu omandas Haapsalu linn. Töö jätkus Haapsalu Linna Avaliku Raamatukogu nime all. Aja jooksul liideti linnaraamatukoguga kohalikke eraraamatukogusid. 1947. aastal sai asutus uueks nimeks Läänemaa RSN TK Kultuuriosakonna Läänemaa keskraamatukogu, 1951 Haapsalu Rajooni Raamatukogu ning 1974 Haapsalu Keskraamatukogu. 1991. aastal hakkas kehtima praegune ametlik nimi Lääne Maakonna Keskraamatukogu.<ref>[https://haapsaluraamatukogukroonika.wordpress.com/ Haapsalu raamatukogu kroonika] (vaadatud 22.07.2026)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.lib.haapsalu.ee Raamatukogu koduleht] * [https://haapsaluraamatukogukroonika.wordpress.com/ Haapsalu raamatukogu kroonika] * [https://klassikaraadio.err.ee/1608659479/raamatuhoidja-laane-maakonna-keskraamatukogu "Raamatuhoidja suvises Haapsalus"], [[Klassikaraadio]], 30.07.2022 (sarjas "Raamatuhoidja" intervjueeris saatejuht [[Kaisa Jõhvik]] Lääne maakonna keskraamatukogu töötajaid) {{koord}} [[Kategooria:Lääne maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Haapsalu]] njxcmixcrtsh4w0zd7rz92wzyyiuxev 0 496316 7200652 6902083 2026-07-24T08:20:46Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Eesti auhinnad]]; ±[[Kategooria:Spordiauhinnad]]→[[Kategooria:Eesti spordiauhinnad]] 7200652 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''[[Eedo Raide]] nimeline karikas''' on ränd[[karikas]], mida aastast [[1994]] antakse välja Eesti parimale tagaveolise autoga rallisõitjale rahvuslikus klassis.<ref name="autosport.ee">https://web.archive.org/web/20180208095338/http://www.autosport.ee/eedo-raide-nimeline-raendkarikas (vaadatud 08.02.2018)</ref> Rändkarikaks on Eedo Raide ja [[Georg Valdek]]u 1982 Soome rallivõistlusel [[Jyväskylä Suurajot]] võidetud "Konela" karikas.<ref name="autosport.ee"/> ==Võitjad<ref name="autosport.ee"/>== *1994 Toomas Tõldsepp – Marti Tõldsepp *1995 Ivar Tänak – Tõnu Kurvet *1996 Ramon Lindal – Aivar Heinola *1997 Einar Laipaik – Hanno Lõpp *1998 Viljar Ventsel – Aivar Kirtsi *1999 Einar Laipaik – Viljar Ventsel *2000 Ago Ahu – Kalle Ahu *2001 Ago Ahu – Kalle Ahu *2002 Ago Ahu – Kalle Ahu *2003 Einar Laipaik – Kristjan Värv *2004 Einar Laipaik – Kristjan Värv *2005 Rainer Aus – Toomas Kasak *2006 Lembit Soe – Ahto Pihlas *2007 Einar Laipaik – Siimo Suvemaa *2008 Einar Laipaik – Siimo Suvemaa *2009 Einar Laipaik – Siimo Suvemaa *2010 Einar Laipaik – Siimo Suvemaa *2011 Ago Ahu – Kalle Ahu *2012 Ago Ahu – Kalle Ahu *2013 Ago Ahu – Kalle Ahu *2014 Toomas Vask – Taaniel Tigas *2015 Mario Jürimäe – Timo Kasesalu / Rauno Rohtmets *2016 Marko Ringenberg – Allar Heina *2017 Mario Jürimäe – Rauno Rohtmets *2018 Madis Vanaselja – Jarmo Liivak *2019 Marko Ringenberg – Allar Heina / Ilmar Pukk *2021 Taavi Niinemets – Esko Allika *2022 Taavi Niinemets – Esko Allika ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.autosport.ee/eedo-raide-nimeline-raendkarikas Karikast Eesti Autospordi Liidu kodulehel] [[Kategooria:Eesti autosport]] [[Kategooria:Eesti spordiauhinnad]] nsvqngwotq1332ptjw7su70n5ao1eg8 0 503568 7200370 6488330 2026-07-23T14:33:29Z Kk 6201 /* Vaata ka */ 7200370 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Mugul-jänesekapsas | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = OxalisTuberosa.jpg | pildi_seletus = Mugul-jänesekapsa mugulad | pildi_laius = 250 px | pildi_autor = [[Juan Ignacio Molina|Molina]] | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Jänesekapsalaadsed]] ''Oxalidales'' | sugukond = [[Jänesekapsalised]] ''Oxalidaceae'' | perekond = [[Jänesekapsas]] ''Oxalis'' | liik = '''Mugul-jänesekapsas''' | binaarne = ''Oxalis tuberosa'' | binaarse_autor = [[Molina]] | levikukaart = | sünonüümid = oka, Uus-Meremaa jamss }} '''Mugul-jänesekapsas''' (''Oxalis tuberosa'') ehk '''oka''' on jänesekapsaliste sugukonna jänesekapsa perekonda kuuluv [[püsik]], mis talvitub maa-aluste [[Mugul|varremugulate]] abil. Neid mugulaid kutsutakse [[ketšua keel]]es ''uqa''<nowiki/>'ks,<ref>Teofilo Laime Ajacopa, Diccionario Bilingüe Iskay simipi yuyayk'ancha, La Paz, 2007 (Quechua-Spanish dictionary)</ref> [[hispaania keel]]es ''oca''<nowiki/>'ks ja [[Ladina-Ameerika]] muudes hispaaniakeelsetes riikides ''cubio''<nowiki/>'ks, Uus-Meremaa jamsiks ja veel paljude muude [[#Nimed|nimetustega]]. Taime hakati kultiveerima [[Andid|Kesk-]] ja [[Andid|Lõuna-Andides]] tema mugulate pärast, mida kasutatakse [[juurvili|juurviljadena]]. See taim ei kasva metsikult, kuid Kesk-Andide piirkonnas on teada neli piirkonda, kus looduses leidub metsikuid [[jänesekapsas|jänesekapsa]] liike, mille mugulad on väiksemad.<ref name=Bradbury>Bradbury, E. J., & Emshwiller, E. (2011). The Role of Organic Acids in the Domestication of Oxalis tuberosa: A New Model for Studying Domestication Resulting in Opposing Crop Phenotypes 1. Econ Bot, 1–9.</ref> Mugul-jänesekapsas toodi [[Euroopa]]sse [[kartul]]iga konkureerima 1830. aastal ja [[Uus-Meremaa]]le juba 1860. aastal. Uus-Meremaal on mugul-jänesekapsas saanud populaarseks köögiviljaks ja seda kutsutakse seal lihtsalt jamsiks või Uus-Meremaa jamsiks (kuigi tegemist pole päris [[Jamss|jamsiga]]). See on saadaval laias värvivalikus, sh kollane, oranž, roosa, aprikoosikarva ja traditsiooniline punane.<ref name=National>National Research Council. (1989). Lost Crops of the Incas: Little-Known Plants of the Andes with Promise for Worldwide Cultivation. National Academy Press, Washington, D.C.</ref><ref name="vegetables.co.nz">{{citation|url=http://www.vegetables.co.nz/select_a_vegetable/yams.asp|title=Yans grown in New Zealand originate from the South American where they are known as oca|access-date=2018-04-04|archive-date=2016-04-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20160415045438/http://www.vegetables.co.nz/select_a_vegetable/yams.asp|url-status=dead}}</ref> ==Kultuuriline tähtsus== Mugul-jänesekapsast kasvatasid peamiselt [[Ketšuad|ketšua]] ja [[aimarad|aimara]] põllumehed ning mugul-jänesekapsas on sajandeid olnud Andide maapiirkondade toidulaual põhitoiduaine.<ref name=cipotato>"Oca, Ulluco, and Mashua": http://www.cipotato.org/roots-and-tubers/oca-ulluco-mashua</ref> Andide juur- ja mugulviljade seas on mugul-jänesekapsas praegu Kesk-Andide piirkonnas kasvatuspindala poolest kartuli järel teisel kohal.<ref name=National /> Taimel on seal oluline roll kohalike toiduga varustamisel, sest on [[viljavaheldus]]e süsteemi osa ja tema mugulatel on hea [[toiteväärtus]]. ==Mitmekesisus== [[Fail:Oxalis tuberosa diversity.jpg|pisi|Mugul-jänesekapsa mugulate mitmekesisus ühes Peruu farmis|alt=]] [[Fail:Close-up of an 'apricot' NZ yam.JPG|pisi|Lähivõte aprikoosikarva Uus-Meremaa jamsist]] [[Fail:Oca.jpg|pisi|Roosad mugul-jänesekapsa mugulad]] Andide põllumehed kasvatavad mitmeid mugul-jänesekapsa [[sort]]e. Taime mitmekesisust võib kirjeldada [[morfoloogia|välistunnuste]] põhjal, sordinimetuste järgi või [[Molekulaarsed markerid|molekulaarsete tunnuste]] abil. ===Välistunnused=== Mugul-jänesekapsas jagatakse [[morfotüüp]]ideks [[leht]]ede, [[Õis|õite]], [[Vili|viljade]], [[Vars|varte]] ja mugulate omaduste järgi, nagu kirjeldab [[Bioversity International|Rahvusvahelise Taimegeneetika Instituut]].<ref name=IPGRI>IPGRI-CIP. 2001. Descriptores de oca. IPGRI, Rome, Italy; CIP, Lima, Peru.</ref> Mugulate välistunnuste varieeruvus on iseäranis suur. Mugulad võivad olla 25–150&nbsp;mm pikad ja kuni 25&nbsp;mm laiad;<ref>Martin, R.J., Savage, G.P., Deo, B., Halloy, S.R.P. and Fletcher, P.J. 2005. Development of new oca lines in New Zealand. Acta Hort. (ISHS) 670:87-92. http://www.actahort.org/books/670/670_9.htm</ref> koor ja sisu võivad värvuselt olla valged, kreemikad, kollased, oranžid, roosad, punased või violetsed ning need värvid võivad esineda ka erinevates mustrites.<ref name=IPGRI /> ===Kohalikud sordinimed=== Mugul-jänesekapsa kasvatajad nimetavad sorte sageli peamiselt mugulate välimuse põhjal<ref name=TerrazasValdivia>Terrazas, F. and G. Valdivia. 1998. Spatial dynamics of in situ conservation: handling the genetic diversity of Andean tubers in mosaic systems. Pl Genet Res Newl 114: 9-15.</ref> ja seejärel maitse järgi.<ref name=Bradbury /> Näiteks on levinud nimed ''ushpa negra'' (must tuhk) või ''puka panti'' (punane [[harilik kosmos|kosmos]] Eestiski kasvatatava suvelille õietooni järgi). Sordinimede osas ei ole ühtsust ega järjepidevust ei kogukondade siseselt ega ka laiemalt.<ref name=Ramirez>Ramirez, M. 2002. On farm conservation of minor tubers in Peru: the dynamics of oca (Oxalis tuberosa) landrace management in a peasant community. Plant Genet Res Newsl 132: 1-9.</ref> ===Molekulaarsed tunnused=== Mitmed uuringud on kirjeldanud mugul-jänesekapsa mitmekesisust molekulaarsete meetoditega taime valgulise koostise ja [[geen]]ide varieeruvust uurides. Molekulaarsed tunnused, nagu näiteks [[allosüüm]]ide esinemine<ref name=delrio>del Río, A.H. 1990. Análisis de la variación isoenzimática de Oxalis tuberosa Molina "oca" y su distribución geográfica. Thesis, Universidad Ricardo Palma, Lima, Peru.</ref> ja [[geenijärjestus]]<ref name=PissardGhislainBertin>Pissard, A., Ghislain, M., & Bertin, P. (2006). Genetic diversity of the Andean tuber-bearing species, oca (Oxalis tuberosa Mol.), investigated by inter-simple sequence repeats. Genome 49(1), 8–16. {{doi|10.1139/g05-084}}</ref> näitavad taime vähest mitmekesisust võrreldes teiste põllukultuuridega, ilmselt tingituna selle paljundusviisist. Kuigi geneetiline varieeruvus vastab hästi rahvapärasele sortideks jagamisele,<ref name=DarwinHarvest>Emshwiller, E. 2006. Evolution and conservation of clonally propagated crops: Insights from AFLP data and folk taxonomy of the Andean tuber oca (Oxalis tuberosa). Pages 308–346 in T. J. Motley, N. Zerega, and H. Cross, eds., Darwin’s Harvest: New Approaches to the Origins, Evolution, and Conservation of Crops. Columbia University Press, New York.</ref> näitab [[klasteranalüüs]], et aretussordid ei ole täiuslikud [[kloon]]id, vaid geneetiliselt üsna varieeruvad rühmad.<ref name=PissardGhislainBertin /><ref name=DarwinHarvest /> ==Toitumisalane teave== Mugul-jänesekapsas on üks [[Süsivesikud|süsivesiku]]- ja energiarikkamaid [[Köögivili|köögivilju]]. See on ka hea [[provitamiin-A]] ([[beetakaroteen]]i) allikas ning sisaldab [[kaalium]]i, [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiini]] ja [[kiudained|kiudaineid]]. Kollased ja oranžid mugulad sisaldavad [[karotenoidid|karotenoide]], samas punasekoorelised ja punasetäpilise sisuga mugulad sisaldavad [[antotsüaniin]]e.<ref name="vegetables.co.nz"/> ===Söödavus=== Mugul-jänesekapsast kasvatatakse peamiselt tema söödavate varremugulate pärast, kuid ka tema lehed ja noored [[võrse]]d on söödavad. Täiskasvanud [[vars]]i saab kasutada nagu [[Kurdlehine rabarber|rabarberit]].<ref>https://www.cultivariable.com/oca-pie/</ref> Andide elanikel on mitmeid mugulate töötlemise ja nendest toidu valmistamise viise, [[Mehhiko]]s süüakse aga mugul-jänesekapsast toorelt soola, sidruni ja terava pipraga.<ref name=National /> Mugulate maitse on sageli kergelt mõrkjas või hapukas, kuid sorditi on maitseomadused üsna erinevad ja mõned sordid pole üldse hapud.<ref>https://www.cultivariable.com/oca-what-does-it-taste-like/</ref> Tekstuurilt on mugulad toorelt [[porgand]]i moodi krõmpsuvast kuni tärkliseliseni või isegi piimjani, kui nad on täielikult pehmeks keedetud. ===Kasutusklassid=== Mugul-jänesekapsa mugulad on suhteliselt suure [[oksalaat]]ide sisaldusega, mis on kontsentreerunud koore alla.<ref name=Albihn>Albihn, P. B. E.; and Savage, G. P. (2001). "The effect of cooking on the location and concentration of oxalate in three cultivars of New Zealand-grown oca (''Oxalis tuberosa'' Mol)". ''Journal of the Science of Food and Agriculture''. 81: 1027-1033.</ref> Oksalaatide sisalduselt sarnaneb mugul-jänesekapsas [[spinat]]iga.<ref>[http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0022534705659563 The Bioavailability of Oxalate from Oca (''Oxalis tuberosa'')]</ref> Sorditi on oksalaatide sisaldus väga erinev ja sellest tulenevalt jagavad Andide põllumehed taime kahte kasutusklassi.<ref name=Bradbury /> Esimene kasutusklass, hapu mugul-jänesekapsas, hõlmab sorte, millel on suur [[oblikhape|oblikhappe]] sisaldus.<ref name="Bradbury" /> Põllumehed töötlevad need mugulad säilitustooteks, mida kutsutakse ketšua keeles ''khaya''<nowiki/>'ks.<ref name="DarwinHarvest" /> ''Khaya'' valmistamiseks leotatakse mugulaid esmalt umbes kuu aega vees. Siis jäetakse need kuumadeks ja päikselisteks päevadeks ja öökülmadega öödeks välja, kuni need on täiesti kuivanud.<ref name="DarwinHarvest" /> See protsess sarnaneb mõrudest kartulitest ''[[chuño|chuñu]]'' valmistamisega. Selle kasutusklassi sorte kutsutakse ketšua keeles ''khaya''<nowiki/>'ks (töödeldud kuivatatud toote järgi) või ''p'usqu'' (hapu/hapendatud),<ref name="DarwinHarvest" /> ja [[Aimara keel|aimara keeles]] ''luk''<nowiki/>'iks.<ref name="Bradbury" /> Teine kasutusklass, magus mugul-jänesekapsas, hõlmab sorte, millel on väiksem oblikhappe sisaldus.<ref name="Bradbury" /> Traditsiooniline Andide toidutöötlemise viis selle kasutusklassi jaoks vähendab samuti oksalaatide sisaldust varutud köögiviljas, kuid ilma kuivatamiseta. Seda tehakse päikse käes hoidmisega, mis vähendab orgaaniliste hapete sisaldust ja seega teeb vilju magusamaks. Hapu mugul-jänesekapsas ja magus mugul-jänesekapsas moodustavad lähtuvalt [[võimendatud fragmendi pikkuse polümorfism|AFLP]] andmetest kindlad rühmad.<ref name="EmshwillerTheim">Eve Emshwiller, Terra Theim, Alfredo Grau, Victor Nina and Franz Terrazas. (2009). Origins of domestication and polyploidy in oca (Oxalis tuberosa: Oxalidaceae) 3: AFLP data of oca and four wild, tuber-bearing taxa. Am J Bot 96(10): 1839-1848.</ref> See viitab lahus toimunud evolutsioonilisele arengule. {| class="wikitable" style="float: right; border=1 " |+Mugul-jänesekapsa toitumisalane teave 100 g kohta |- ! Toitaine ! Kogus värskelt ! Kogus kuivatatult |- |[[Vesi]] | 84,1 g | 15,3 g |- |[[Süsivesikud]] | 13,3 g | 75,4 g |- |[[Valgud]] | 1,0 g | 4,3 g |- | colspan="3" |'''Vitamiinid''' |- |[[Retinool]] ([[A1-vitamiin|A<sub>1</sub>-vitamiin]]) | 1 μg | 0 μg |- |[[Riboflaviin]] ([[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]) | 0,13 mg | 0,08 mg |- |[[Niatsiin]] ([[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]) | 0,43 mg | 0,85 mg |- |[[C-vitamiin]] | 38,4 mg | 2,4 mg |- | colspan="3" |'''Mineraalid''' |- |[[Tuhk]] | 1 g | 3,9 g |- |[[Kaltsium]] | 2 mg | 52 mg |- |[[Raud]] | 1,6 mg | 9,9 mg |- |[[Fosfor]] | 36 mg | 171 mg |- | Energia | 61 kcal (255 kJ) | 330 kcal (1360 kJ) |} ===Toiteväärtus=== Kui mugulaid on päikse käes hoitud, võib neid keeta, küpsetada või praadida. Andides kasutatakse neid hautistes ja suppides nagu kartulit, aga ka magustoitudes. Selliseid sorte kutsutakse ketšua keeles ''wayk'u''<nowiki/>'ks (keetmine), ''misk'i''<nowiki/>'ks (magus/maitsev) ja aimara keeles ''q'ini''<nowiki/>'ks.<ref name=Bradbury /> Paremal olev tabel näitab toitainetesisaldust värskete ja kuivatatud mugulate 100 g kohta. Mugul-jänesekapsas on väärtuslik [[C-vitamiin]]i,<ref name="Hermann">Hermann, M., & Erazo, C. (2000). Compositional changes of oca tubers following post-harvest exposure to sunlight. CIP Program Report, 391–396.</ref> kaaliumi (kaaliumi kogus sisaldub tuhas) ja [[raud|raua]] allikas.<ref name="Hermann" /> Vähesel määral sisaldavad mugulad [[valgud|valke]], sealhulgas [[Aminohapped|aminohapetest]] [[valiin]]i ja [[trüptofaan]]i.<ref name="King">King, S. R., & Gershoff, S. N. (1987). Nutritional evaluation of three underexploited Andean tubers: Oxalis tuberosa (Oxalidaceae), Ullucus tuberosus (Basellaceae), and Tropaeolum tuberosum (Tropaeolaceae). Econ Bot 41(4), 503–511.</ref> Sordid erinevad oma toitainete sisalduselt suures ulatuses,<ref name="King" /> seega tuleb siin esitatud arvulisi näitajaid võtta orienteerivatena. Mugulad on suure energiasisaldusega. ==Kasvatamine== Mugul-jänesekapsas on üks tähtsamaid põhitoiduaineid Andide kõrgustikus tänu tema lihtsale paljundatavusele ja vastupidavusele ka kehvematel muldadel, suurtes kõrgustes ja karmis kliimas.<ref name=National /> ===Levik=== Mugul-jänesekapsast kasvatatakse Andide piirkonnas [[Venezuela]]st [[Argentina]]ni<ref name=Sperling>Sperling, C.R.; and King, S.R. (1990). "Advances in new crops: Worldwide potential.". J. Janick and J.E. Simon (eds.). Advances in new crops. Timber Press, Portland, OR. p. 428-435.</ref> kõrgustel 2800–4100 m üle merepinna.<ref name=DarwinHarvest /> Kõige rohkem ja kõige suurema mitmekesisusega leidub seda [[Peruu]] keskosas ja [[Boliivia]] põhjaosas, mis on tõenäoliselt alad, kus see liik kodustati.<ref name=ArbizuTapia>Arbizu, C., and Tapia, M. 1992. Tubérculos andinos. In Cultivos marginados: otra perspectiva de 1492. Edited by J.E. Hernández Bermajo and S. León. FAO, Rome, Italy. pp. 147–161.</ref> ===Kliima=== Mugul-jänesekapsas vajab pikka [[kasvuperiood]]i ja sõltub oma kasvus päeva pikkusest, moodustades mugulad, kui päeva pikkus hakkab sügisel lühenema (Andides umbes märtsi paiku). Peale selle vajab taim suhteliselt jahedat [[õhutemperatuur]]i, keskmiselt 10–12&nbsp;°C (jäädes 4 ja 17&nbsp;°C vahele) ning sademeid 700–885 mm aastas.<ref name=Gonzales>Gonzales, S., Terrazas, F., Almanza, J., & Condori, P. (2003). Producción de oca (Oxalis tuberosa), papalisa (Ullucus tuberosus), e isaño (Tropaeolum tuberosum) ( No. 20). (X. Cadima, W. García, & J. Ramos, Eds.)Importancia, zonas productoras, manejo y limitantes (pp. 1–46). Cochabamba, Bolivia: PROINPA.</ref> Mugul-jänesekapsas vajab mugulate moodustamiseks lühikest päeva. Väljaspool [[troopika]]t ei moodusta ta mugulaid enne [[Sügisene pööripäev|sügist pööripäeva]]. Kui sügisese pööripäeva järel saabuvad [[öökülm]]ad liiga varakult, hukkub taim enne mugulate valmimist.<ref name=National /> ===Kasvukoha nõuded=== Mugul-jänesekapsas on mulla suhtes väga vähenõudlik. Ta kasvab ka väga toitainevaestel muldadel ning talub laia [[mulla happesus]]e vahemikku (pH 5,3–7,8).<ref name=National /> Traditsioonilises Andide viljelussüsteemis kasvatatakse teda sageli pärast kartulit, kus ta saab ära kasutada kartulist kasutamata jäänud väetisi.<ref name=Gonzales /> ===Paljundamine=== Mugul-jänesekapsast paljundatakse tavaliselt [[vegetatiivne paljundamine|vegetatiivselt]], istutades mugulaid. Paljundamine seemnetest on samuti võimalik, kuid seda kasutatakse praktikas väga harva.<ref name=National /> [[Suguline sigimine|Suguline paljunemine]] on keerukas mitmel põhjusel. Mugul-jänesekapsa õied on kolme tüüpi nagu mitmetel teistel jänesekapsa perekonna liikmetel ja ühte tüüpi õied omavahel ei viljastu.<ref name=Carrion>Carrión, S., Hermann, M., & Trognitz, B. (1995). La biología reproductive de la oca. Boletín de Lima, 48–68. Lima.</ref> Seemned kipuvad spontaanselt varisema isegi neil harvadel juhtudel, kus taime vili valmib, ja nende kogumine on väga keeruline.<ref name=Carrion /> Mugul-jänesekapsa õisi [[Tolmlemine|tolmeldavad]] putukad (nt [[mesilane|mesilased]], [[lehemesilane|lehemesilased]] ja [[kimalane|kimalased]]).<ref name=Carrion /> Andmeid [[hübriid]]ide esinemise sageduse kohta ei ole veel avaldatud. ===Kasvatamisviis=== Mugul-jänesekapsa mugulad istutatakse Andides augustis või septembris ning koristatakse aprillist juunini.<ref name=Gonzales /> Esimesed õied puhkevad umbes 3-4 kuud pärast istutamist ja seejärel hakkavad moodustuma ka mugulad.<ref name=Carrion /> Istutamise ja saagikoristuse vahel vajab mugul-jänesekapsas vähe hoolt. Piisab mõnest korrast rohimisest ja muldamisest.<ref name=Gonzales /> Mugul-jänesekapsas on traditsioonilise [[viljavaheldus]]e osa ja ta pannakse maha harilikult kartuli järel vahetult pärast [[kartu]]li koristamist. Tüüpiline viljavaheldusskeemina istutatakse esimesel aastal kartul, teisel mugul-jänesekapsas, kolmandal [[kaer]] või [[põlduba]], millele järgneb kaks kuni neli aastat [[mustkesa]].<ref name=Gonzales /> Kasvatamine sarnaneb kartuli kasvatamisega. Mugulad istutatakse 80–100&nbsp;cm vahekaugusega vagudesse või küngastele, taimede omavaheline kaugus reas 40–60&nbsp;cm.<ref>M. Frére, J. Rea, J.Q. Rijks (1975) Ullucus tuberosus. In:Estudio agroclimatolgico de la zona Andina (informe tecnico). Organizacion de las naciones unidas para la alimentacion y la agriculture, Rome.</ref> Valdavad on [[monokultuur]]id, kuid Andides istutatakse sageli samale põllule ka muid mugultaimi, sealhulgas [[mugul-mungalill]]e ja [[ulluuku]]t. Sageli on samal põllul koos ka mitu sorti igast liigist. Sellise segapõllu mugulad võidakse hiljem sorteerida kas saagi koristamisel või vahetult enne toidu valmistamist.<ref name=National /> ===Saagikus=== [[Saagikus]] sõltub kultiveerimisviisist. Andide piirkonna riikide aastaraamatud nimetavad mugul-jänesekapsa saagikuseks 7–10 tonni mugulaid hektarilt. Optimaalsetes tingimustes võib viirusvaba paljundusmaterjali kasutamisel mugul-jänesekapsa saagikus ulatuda 35–55 tonnini hektarilt.<ref name=National /><ref name=Sperling /> ===Piirangud=== [[Kahjurid]] ja [[Taimehaigused|haigused]] vähendavad mugul-jänesekapsa saagikust. Andides kasvatatavad taimed nakatuvad sageli viirustega, mis põhjustavad püsivat väikest saagikust. Seetõttu tuleb enne Andidest pärit mugulate kasutamist väljaspool seda piirkonda rakendada viirustest vabanemiseks kaitsemeetmeid.<ref name=National /> Kasvatamist segavad ka [[Andide kartulimardikas]] (''Premnotrypes spp''), [[ulluukumardikas]] (''Cylydrorhinus spp'') ja okamardikas, kelle täpne liik (võimalikud on ''[[Adioristidius]]'', ''[[Mycrotrypes]]'' või ''[[Premnotrypes]]''). Need mardikad hävitavad sageli kogu saagi. Märkimisväärsed kahjurid on ka [[nematood]]id.<ref name=Sperling /> [[Harmiin]], mida on leitud mugul-jänesekapsa juureeritistest, on [[insektitsiid]]sete omadustega.<ref>{{cite journal|last=Pal Bais|first=Harsh|url=http://lamar.colostate.edu/~jvivanco/papers/Phytochem/2002Harsh.pdf|title=Exudation of fluorescent b-carbolines from ''Oxalis tuberosa'' L. roots|journal=[[Phytochemistry (journal)|Phytochemistry]]|volume=61|issue=5|pages=539–543|date=18. juuni 2002|accessdate=2. veebruar 2008|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080905193606/http://lamar.colostate.edu/~jvivanco/papers/Phytochem/2002Harsh.pdf|archivedate=5. september 2008|author2=Sang-Wook Parka|author3=Frank R. Stermitzb|author4=Kathleen M. Halliganb|author5=Jorge M. Vivancoa|url-status=dead|format=PDF|doi=10.1016/S0031-9422(02)00235-2|df=}}</ref> Eespool mainitud nõudlikkus päeva pikkuse suhtes ja taime oksalaatide sisaldus võivad olla laiemat kasutust piiravaks teguriks. Teadlased tegelevad sordiaretuse ja -valikuga ning viirustest vabanemisega, et neist probleemidest jagu saada.<ref name="National" /> ===Põllumajanduslik potentsiaal=== Võimalik on mugul-jänesekapsast kasvatama hakata ka muudes sobivate tingimustega piirkondades, näiteks [[Aasia]]s ja [[Aafrika]]s. Tema suuremate mugulatega roosa sordi kasvatamine ja kasutamine on juba tõusuteel ja äratab varasemast suuremat põllumajanduslikku huvi Uus-Meremaal.<ref name=Albihn/><ref name=King /> ==Liigikaitse== Mitmed ''[[ex situ]]'' ja ''[[in situ]]'' liigikaitseprojektid tegelevad liigi mitmekesisuse kaitsmisega.<ref>{{Cite web|title = Oca Diversity and its Conservation Status – International Potato Center|url = http://cipotato.org/press-room/blogs/oca-diversity-and-its-conservation-status/|website = International Potato Center|accessdate = 20.02.2016|language = en-US|first = Nishant(Designer) and|last = Taraprasad(Programmer)}}</ref> [[Rahvusvaheline Kartulikeskus]] (CIP) Peruus hoiustab sadu Boliivia, Argentina ja Peruu eri piirkondadest kogutud näidiseid, et kindlustada mitmekesisuse säilimist. Jätkuvalt püütakse hankida taime näidiseid piirkondadest, kus elupaikade hävimine ja kahjurid ohustavad metsiku mugul-jänesekapsa mitmekesisust. ==Nimetused== * ''Apilla'' Boliivias * ''Apiña'' Boliivias ja Peruus * ''Batata-baroa'' või ''mandioquinha'' (otseses tõlkes "väike [[maniokk]]") [[Brasiilia]]s; seda nimetust kasutatakse ka ühe mitteseotud liigi, [[arrakaatsia]] puhul. * ''Cuiba'' või ''quiba'' Venezuelas<ref name=CadimaFuentes>Cadima Fuentes X., 2006. Tubérculos. In: Moraes R. et al., eds. Botánica económica de los Andes Centrales. La Paz, Bolivia: Universidad Mayor de San Andrés, 347-369.</ref> * ''Hibia'' või ''cubio'' [[Colombia]]s * ''Macachin'' või ''miquichi'' Venezuelas<ref name=CadimaFuentes /> * ''Papa extranjera'' Mehhikos<ref name=CadimaFuentes /> * ''Huasisai'', ''qua'' või ''ibi'' Peruus * ''Truffette acide'' [[Prantsusmaa]]l<ref>Arbizu C., Huamán Z. & Golmirzaie A., 1997. Other andean roots and tubers. In: Fuccillo D., Sears L. & Stapleton P., eds. Biodiversity in trust: conservation and use of plant genetic resources in CGIAR centres. Cambridge, UK: Cambridge University Press, 39-56.</ref> * ''Yam'' paljudes muudes maades, näiteks [[Polüneesia]]s{{Citation needed|date=märts 2012}} ja Uus-Meremaal,<ref name=Albihn /> kus päris jamss (''Dioscorea'') ei ole eriti levinud. ==Vaata ka== * [[mugul-mungalill]] * [[söödav jakoonijuur]] * [[ulluuku]] ==Viited== {{viited}} ==Lisalugemist== *Davidson, Alan. Oxford Companion to Food (1999). "Oca", p.&nbsp;547 ISBN 0-19-211579-0 ==Välislingid== {{Commons|Oxalis tuberosa}} * [http://books.nap.edu/openbook.php?record_id=1398&page=82 Oca in ''Lost Crops of the Incas''] * [http://www.hort.purdue.edu/newcrop/nexus/Oxalis_tuberosus_nex.html NewCROP page on oca] * [http://cipotato.org/roots-and-tubers/ Andean root and tuber crops] at the [[International Potato Center]] * [http://www.cipotato.org/roots-and-tubers/oca-ulluco-mashua Oca, ulluco, and mashua] at the International Potato Center * [http://pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Oxalis%20tuberosa ''Oxalis tuberosa''] at Plants for a Future [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Jänesekapsalised]] mesas2bqal0oyn5odvvdj595g7survc 0 507478 7200376 6950899 2026-07-23T14:55:25Z Greinger 230212 Tekstisised õigekirjalised parandused. 7200376 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Tarkvara | nimi = Vulkan | logo = [[Pilt:Vulkan API logo.svg|220px]] | arendaja = [[Khronos Group]] | väljalase = 16. veebruar 2016 | operatsioonisüsteem = [[Android (operating system)|Android]], [[iOS]], [[Linux]], [[macOS]], [[Microsoft Windows]], [[Nintendo Switch system software|Nintendo Switch]], [[Tizen]] | veebileht = {{URL|https://www.khronos.org/vulkan}} }} '''Vulkan''' on vähese ressursikuluga, mitmel [[Platvorm (infotehnoloogia)|platvormil]] töötav [[Kolmemõõtmeline arvutigraafika|3D-graafika]]- ja arvutus[[rakendusliides]]. Vulkani sihtmärgiks on suure jõudlusega, reaalajas töötavad 3D-graafika programmid, näiteks mängud ja muu interaktiivne meedia. Võrreldes [[OpenGL]]i, Metali ja [[DirectX|Direct3Diga]] üritab Vulkan pakkuda suuremat jõudlust ja suuremat tasakaalu [[Graafikaprotsessor|GPU]] ja [[Keskseade|CPU]] kasutamise vahel. Vulkan kuulutati välja [[Khronos Group]]i poolt 2015. aasta [[Game Developers Conference|GDC]] konverentsil.<ref name=":0" /> Algselt nimetati Vulkan OpenGLi järgmiseks põlvkonnaks ja talle pandi nimeks "OpenGL next"<ref name="Xo7nS" />, kuid selle nime kasutamine lõppes pärast Vulkani väljakuulutamist. Vulkan on tuletatud ja ehitatud [[AMD]] Mantle'i rakendusliidese baasil, mille AMD annetas Khronosele lootes, et nad suudavad selle baasil luua rakendusliidese, mida saaks kasutada uue standardina, nagu selleks oli olnud OpenGL.<ref name="AWEuW" /> ==Omadused== Vulkan loodi kavatsustega pakkuda eeliseid võrreldes teiste rakendusliideste ja tema enda eelkäija [[OpenGL]]-iga. Vulkan kasutab vähem arvutiressurssi, kuid annab suurema kontrolli [[Graafikaprotsessor|GPU]] üle ja kasutab vähem [[Keskseade|CPU'd]].<ref name="vgGti" /> Vulkani eelised vanema põlvkonna rakendusliideste ees: * rakendusliides Vulkan sobib hästi kokku nutiseadmete ja kõrge taseme graafikakaartidega; * võrreldes Direct3Dga on Vulkan saadaval paljudel tänapäeva arvutite ja nutiseadmete [[Operatsioonisüsteem|OS-idel]], kuid ei ole ühelegi neist lukustatud. Tänu sellele on Vulkanit võimalik kasutada [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidil]], [[Linux]]il, Tizenil ja [[Microsoft Windows|Windowsitel]] alates [[Windows 7|Windows 7-st]]. Vulkanit on võimalik kasutada [[Apple Inc.|Apple]] OS-idel, kuid seda võimalust Khronos Group ise ei paku;<ref name="qZ0vY" /> * vähendab draiverite ressursikasutust ja CPU koormust;<ref name="o1Nvd" /> * parem skaleerimine mitmetuumalistel CPUdel. Vanemad rakendusliidesed olid loodud töötama ühetuumalistel CPUdel ja hiljem uuendatud, et nad saaks mitut tuuma korraga kasutada; * ühendatud arvutuskernelite ja graafika [[varjutaja]]te haldamine, tänu millele pole vaja kasutada eraldi arvutamis- ja graafikarakendusliideseid. ===Planeeritud omadused=== 2016. aasta [[SIGGRAPH]] konverentsil kuulutas Khronos Group, et Vulkan hakkab toetama automaatse multi-GPU omadusi nagu [[DirectX|Direct3D 12]]. Multi-GPU toetamine rakendusliideses tähendab, et kadus vajadus [[SLI]] ja [[ATI CrossFireX|Crossfire]] järele, mis nõuavad, et korraga mitme graafikakaardi kasutamisel tuleb kasutada sama graafikakaardi mudelit. Tänu sellele saab rakendusliides jagada töökoormust mitme täiesti erineva graafikakaardi vahel. Näiteks CPU-sse integreeritud GPU-d saaksid aidata palju võimsamaid GPU-sid ja arvuti jõudlust natuke suurendada.<ref name="Q5qsC" /> ==Ajalugu== Khronos Group alustas uue generatsiooni graafika rakendusliidese loomise projekti kohtumisega [[Valve Corporation|Valve'i]] peakorteris. Avalikult kuulutati projekt välja 2014. aasta SIGGRAPH-i konverentsil. Vulkani kaubamärk registreeriti 19. veebruaril 2015 ja kuulutati välja sama aasta GDC konverentsil<ref name=":0" />. ===2015=== 2015. aasta alguses arendas [[LunarG]] Linuxi draiveri Inteli jaoks, millega loodi Vulkani ühilduvus HD 4000 sarja integreeritud graafikakaartidega vaatamata sellele, et avaliku lähtekoodiga Mesa draiverid ei ühildunud siis veel täielikult OpenGL 4.0-ga.<ref name="0LmkR" /> 10. augustil teatas Google, et kõik tulevased Androidi versioonid toetavad Vulkanit.<ref name="F0Fel" /> [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] 7.x Nougat sai selle toetuse 22. augustil 2016 ja ka Android 8.0 Oreo. 18. detsembril teatas Khronos Group, et Vulkani 1.0 versiooni tehniline kirjeldus on peaaegu valmis ja see avaldatakse kohe, kui vastavad draiverid on olemas. Tehniline kirjeldus ja Vulkan SDK avalik lähtekood avaldati 16. veebruar 2016.<ref name="CxSo0" /> ===2016=== 15. detsembril teatas Unity Technologies, et alates versioonist 5.6 toetab nende [[videomängu mootor]] [[Unity]] Vulkani rakendusliidest.<ref name="dWBlr" /> ===2017=== 9. veebruaril teatas Croteam, et nad hakkavad kasutama Vulkani rakendusliidest oma mängudes, et kasutada ära selle platvormidevahelist töövõimet.<ref name="gGNkT" /> 19. märtsil teatas Cloud Imperium Games, et nende mäng "Star Citizen" võtab Direct3D asemel kasutusele Vulkani rakendusliidese.<ref name="ngPQn" /> 25. juulil avaldas Crytek eelvaade oma videomängu mootoris CryEngine 5.4, millel oli Vulkani toetuse beetaversioon.<ref name="b2KtJ" /> ===2018=== 26. veebruaril teatas Khronos Group, et rakendusliides Vulkan saab [[MacOS|macOS-ile]] ja [[IOS|iOS-ile]] tänu MoltenVK-le, mis võimaldab Vulkanil töötada koos Metaliga.<ref name="IJoU3" /> Enne seda oli MoltenVK omandiõigusega kaubanduslikult litsentseeritud lahendus, kuid Valve jõudis selle arendajaga kokkuleppele, tänu millele MoltenVK muutus avaliku lähtekoodi lahenduseks. Samal päeval teatas Valve, et nende mäng "[[Dota 2]]" hakkab kasutama MoltenVK-d macOS-il. 7. märtsil tuli välja Vulkani versioon 1.1<ref name="Hl26g" /> ==Ühilduvus== {| class="wikitable" style="font-size:80%; text-align: left" |- ! rowspan="2" | Firma ! colspan="4" | Riistvara ! colspan="4" | Tarkvaratoetus: Vulkan 1.0 |- ! Mikroarhitektuur ! Saadaval alates ! GPUd (kiip) ! Graafikakaardid&nbsp;/ [[Süsteemikiip|SoCid]] ! [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] ! [[Linux]] ! [[Microsoft Windows]] |- | rowspan="9" | AMD |- | GCN 5. | august 2017 | Vega 10 | [[AMD RX Vega seeria|Radeon Rx Vega seeria]] | rowspan="5" | pole teada | rowspan="3" {{yes|AMDGPU PRO <small>(Ubuntu & RHEL)</small>}}<br />& RADV in Mesa | rowspan="5" {{yes|Radeon Software}} |- | GCN 4. | juuni 2016 | Polaris 10, Polaris 11, Polaris 12 | Radeon Rx 400 seeria, Radeon Rx 500 seeria |- | GCN 3. | august 2014 | Tonga, Fiji, Carrizo | Radeon R9 seeria |- | GCN 2. | märts 2013 | Bonaire, Hawaii, Kaveri, Kabini, Temash, Mullins, Beema, Carrizo-L | Radeon HD 7790, [[PlayStation 4]], [[Xbox One]] | rowspan="2" {{osaline|eksperimentaalne}} |- | GCN 1. | jaanuar 2012 | Oland, Cape Verde, Pitcairn, Tahiti | Radeon HD 77xx–7900 seeria |- | TeraScale&nbsp;3 | detsember 2010 | Cayman, Trinity/Richland | Radeon HD 69xx seeria, Radeon HD 7xxx–76xx seeria | rowspan="3" colspan="3" |ei toeta |- | TeraScale 2 | september 2009 | Cedar, Cypress, Juniper, Redwood, Palm, Sumo | Radeon HD 5000 seeria, Radeon HD 6350, Radeon HD 64xx–68xx seeria |- | TeraScale 1 | mai 2007 | R600, RV630, RV610, RV790, RV770, … | Radeon HD 2000 seeria, HD 3000, HD 4000 |- | rowspan="7" | Nvidia |- | Volta | December 2017 | GV10x | Nvidia Titan V | | {{yes|Nvidia GeForce driver}} | {{yes|Nvidia GeForce driver}} |- | Pascal | mai 2016 | GP10x | GeForce 10 series, Tegra X2 | rowspan="3" {{jah}} | rowspan="3" style="text-align: center" {{yes|Nvidia GeForce driver}} | rowspan="3" style="text-align: center" {{yes|Nvidia GeForce driver}} |- | Maxwell | veebruar 2014 | GM10x, GM20x | GeForce GTX 750 Ti, GTX 750, GTX 860M, GeForce 900 seeria, Tegra X1 |- | Kepler | märts 2012 | GK10x, GK110, GK208 | GeForce 600 seeria, GeForce 700 seeria, Tegra K1 |- | Fermi | märts 2010 | GF10x, GF11x | GeForce 400 seeria, GeForce 500 seeria | rowspan="2" colspan="3" |ei toeta |- | Tesla | november 2006 | G8x, G9x, GT20x, GT21x | GeForce 8 seeria, GeForce 9 seeria, GeForce 100 seeria, GeForce 200 seeria, GeForce 300 seeria |- | rowspan="8" | Intel | Coffee Lake | octoober 2017 | | Core i3-/i5-/i7-8000, | colspan="3" | |- | Kaby Lake | september 2016 | | Core i3-/i5-/i7-7000, Pentium xyz, Celeron xyz | rowspan="5" {{yes|Anvil in Mesa 17.1}} | rowspan="5" {{yes|Anvil in Mesa}} | rowspan="2" {{yes|Intel Graphics driver}} |- | Skylake | august 2015 | | Core i3-/i5-/i7-6000, Core m3-/m5-/m7-6Yxx, Pentium G4xxx, Celeron G39xx |- | Broadwell | september 2014 | | Core i3-/i5-/i7-5000, Core M-5Yxx | rowspan="5" |ei toeta |- | Haswell | juuni 2013 | | Core i3-/i5-/i7-4000, Pentium G3xxx, Celeron G18xx |- | Ivy Bridge | aprill 2012 | | Core i3-/i5-/i7-3000, Pentium G2xxx, Celeron G16xx |- | Sandy Bridge | jaanuar 2011 | | Core i3-/i5-/i7-2000, Pentium Gxxx, Celeron Gxxx | colspan="2" rowspan="2" |ei toeta |- | Westmere | jaanuar 2010 | | Core i3-/i5-/i7-xxx, Pentium G69xx, Celeron G1101 |- | rowspan="5" | Imagination Technologies |- | [[PowerVR]] Series 8 | veebruar 2016 | GE8200, GE8300 | | rowspan="3" colspan="3" {{yes|PowerVR Graphics SDK v4.1}} |- | PowerVR Series 7 | november 2014 | GE7400, GE7800, GT7200, GT7400, GT7600, GT7800, GT7900 | Apple A9, A9X, A10 Fusion, Helio X30 (MT6799) |- | PowerVR Series 6 | jaanuar 2012 | G6100, G6200, G6230, G6400, G6430, G6630, RK3368, G6050, G6060, G6100 (XE), G6110, GX6240, GX6250, GX6450, GX6650 | Apple A7, A8, A8X, MediaTek MT8173, MT8176, MediaTek MT6595M, MT6595T, MT6595M, MT6795, MT8135, Helio X10 (MT6795), LG H13, Atom Z3460, Z3480, Z3530, Z3560, Z3570, Z3580 |- | PowerVR Series 5 | jaanuar 2009 | SGX543, SGX544, SGX554 | Apple S1, A5, A5X, A6, A6X, NovaThor L8540, L8580, L9540, TI OMAP 4470, 5430, 5432, MediaTek MT5327, MT6589M, MT6589T, MT6589, MT8117, MT8121, MT8125, MT8389, Atom Z2460, Z2520, Z2560, Z2580, Z2760, Exynos 5410 | colspan="3" |ei toeta |- | rowspan="4" | Qualcomm |- | [[Adreno]] 500 series | | Adreno 510, Adreno 530, Adreno 540 Adreno 512 | Snapdragon 430, 625, 650, 652, 660,820, 821, 835 | colspan="3" {{yes|'''1.0'''}} |- | Adreno 400 series | |Adreno 418,Adreno 420,Adreno 430 | Snapdragon 415, 615, 616, 617, 805, 808, 810 | colspan="3" {{yes|'''1.0'''(Adreno 418,430)}} |- | Adreno 300 series | | | Snapdragon 200, 208, 210, 212, 400, 410, 412, 600, 800, 801 | colspan="3" |ei toeta |- | rowspan="5" | ARM |- | Bifrost | juuni 2016 | Mali-G71, … | Kirin 960, 970, Exynos 8895, MediaTek Helio P23 (MT6763T), Helio P30 | colspan="3" rowspan="3" {{yes|'''1.0'''}} |- | Midgard 4. | Q4 2015 | Mali-T860, Mali-T830, Mali-T880 | Exynos 8890, Exynos7880, Exynos 7870, Kirin 950, 955, MediaTek MT6738, MT6750, Helio X20 (MT6797), X25 (MT6797T), P10 (MT6755), P20 (MT6757) |- | Midgard 3. | oktoober 2013 | Mali-T760, … | Exynos 7420, Exynos 5433, MT6752, MT6732, RK3288 |- | Midgard 2. | august 2012 | Mali-T600 series, T720 | Exynos 5250, 5260, 5410, 5420, 5422, 5430, 5800, 7580, Mediatek MT6735, MT6753, Kirin 920, 925, 930, 935 | colspan="3" |ei toeta |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.khronos.org/assets/uploads/developers/library/2015-gdc/Khronos-Vulkan-GDC_Mar15.pdf|Pealkiri=More on Vulkan and SPIR-V: The future of high-performance graphics|Väljaanne=Khronos Group|Aeg=27. juuni 2015|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="Xo7nS">{{Netiviide|Autor=Smith, Ryan|URL=https://www.anandtech.com/show/8363/khronos-announces-next-generation-opengl-initiative|Pealkiri=Khronos Announces Next Generation OpenGL Initiative|Väljaanne=Anand Tech|Aeg=11. august 2014|Kasutatud=1. mai 2018|arhiivimisaeg=2014-08-13|arhiivimisurl=https://archive.today/20140813190926/http://www.anandtech.com/show/8363/khronos-announces-next-generation-opengl-initiative|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="AWEuW">{{Netiviide|Autor=Mah Ung, Gordon|URL=https://www.pcworld.com/article/2894036/mantle-is-a-vulkan-amds-dead-graphics-api-rises-from-the-ashes-as-opengls-successor.html|Pealkiri=Mantle is a Vulkan: AMD's dead graphics API rises from the ashes in OpenGL's successor|Väljaanne=PCWorld|Aeg=6. märts 2015|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="vgGti">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.khronos.org/vulkan/|Pealkiri=Vulkan - Graphics and compute belong together|Väljaanne=Khronos Group|Aeg=|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="qZ0vY">{{Netiviide|Autor=Smit, Dreyer|URL=https://www.neowin.net/news/moltenvk-popular-vulkan-development-tool-for-macos-goes-open-source|Pealkiri=MoltenVK, popular Vulkan development tool for macOS, goes open-source|Väljaanne=Neowin|Aeg=27. veebruar 2018|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="o1Nvd">{{Netiviide|Autor=Armasu, Lucian|URL=https://www.tomshardware.com/news/khronos-group-vulkan-graphics-api,28678.html|Pealkiri=Khronos Group Announces The Next-Generation 'Vulkan' Graphics And Compute API|Väljaanne=Toms Hardware|Aeg=3. märts 2015|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="Q5qsC">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.amd.com/en/technologies/vulkan|Pealkiri=AMD Vulkan™ Graphics API|Väljaanne=AMD|Aeg=|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="0LmkR">{{Netiviide|Autor=Larabel, Michael|URL=https://www.phoronix.com/scan.php?page=news_item&px=valve-intel-vulkan-driver|Pealkiri=Valve Developed An Intel Linux Vulkan GPU Driver|Väljaanne=Phoronix|Aeg=5. märts 2015|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="F0Fel">{{Netiviide|Autor=Woods, Shannon|URL=https://android-developers.googleblog.com/2015/08/low-overhead-rendering-with-vulkan.html|Pealkiri=Low-overhead rendering with Vulkan|Väljaanne=Android Developers Blog|Aeg=10. august 2015|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="CxSo0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.khronos.org/news/press/khronos-releases-vulkan-1-0-specification|Pealkiri=Khronos Releases Vulkan 1.0 Specification|Väljaanne=Khronos Group|Aeg=16. veebruar 2016|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="dWBlr">{{Netiviide|Autor=Manion, Wayne|URL=https://techreport.com/news/31116/unity-engine-adds-vulkan-support-for-a-big-performance-boost|Pealkiri=Unity engine adds Vulkan support for a big performance boost|Väljaanne=The Tech Report|Aeg=15. detsember 2016|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="gGNkT">{{Netiviide|Autor=Frederiksen, Eric|URL=https://techreport.com/news/31409/croteam-will-take-its-games-cross-platform-with-vulkan-support|Pealkiri=Croteam will take its games cross-platform with Vulkan support|Väljaanne=The Tech Report|Aeg=9. veebruar 2017|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="ngPQn">{{Netiviide|Autor=Palumbo, Alessio|URL=https://wccftech.com/cloud-imperium-intends-support-vulkan/|Pealkiri=Cloud Imperium Now Only Intends To Support Vulkan, Instead of DirectX 12, for Star Citizen|Väljaanne=wccftech|Aeg=19. märts 2017|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="b2KtJ">{{Netiviide|Autor=McAloon, Alissa|URL=http://www.gamasutra.com/view/news/302420/CryEngine_welcomes_Vulkan_API_support_to_latest_build.php|Pealkiri=CryEngine welcomes Vulkan API support to latest build|Väljaanne=Gamasutra|Aeg=25. juuli 2017|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="IJoU3">{{Netiviide|Autor=Bright, Peter|URL=https://arstechnica.com/gadgets/2018/02/vulkan-is-coming-to-macos-ios-but-no-thanks-to-apple/|Pealkiri=Vulkan is coming to macOS and iOS, but no thanks to Apple|Väljaanne=Arstechnica|Aeg=26. veebruar 2018|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="Hl26g">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.khronos.org/news/press/khronos-group-releases-vulkan-1-1|Pealkiri=Khronos Group Releases Vulkan 1.1|Väljaanne=Khronos Group|Aeg=7. märts 2018|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> }} [[Kategooria:Graafikatarkvara]] ojzugep000d1js7zxohxaoj3l9u47l9 7200386 7200376 2026-07-23T15:15:02Z Greinger 230212 EEmaldasin keelelise toimetuse sildi, ei leidnud vigu ega kohti mida parandada. Lisasin asjakohastamise sildi. 7200386 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Tarkvara | nimi = Vulkan | logo = [[Pilt:Vulkan API logo.svg|220px]] | arendaja = [[Khronos Group]] | väljalase = 16. veebruar 2016 | operatsioonisüsteem = [[Android (operating system)|Android]], [[iOS]], [[Linux]], [[macOS]], [[Microsoft Windows]], [[Nintendo Switch system software|Nintendo Switch]], [[Tizen]] | veebileht = {{URL|https://www.khronos.org/vulkan}} }} '''Vulkan''' on vähese ressursikuluga, mitmel [[Platvorm (infotehnoloogia)|platvormil]] töötav [[Kolmemõõtmeline arvutigraafika|3D-graafika]]- ja arvutus[[rakendusliides]]. Vulkani sihtmärgiks on suure jõudlusega, reaalajas töötavad 3D-graafika programmid, näiteks mängud ja muu interaktiivne meedia. Võrreldes [[OpenGL]]i, Metali ja [[DirectX|Direct3Diga]] üritab Vulkan pakkuda suuremat jõudlust ja suuremat tasakaalu [[Graafikaprotsessor|GPU]] ja [[Keskseade|CPU]] kasutamise vahel. Vulkan kuulutati välja [[Khronos Group]]i poolt 2015. aasta [[Game Developers Conference|GDC]] konverentsil.<ref name=":0" /> Algselt nimetati Vulkan OpenGLi järgmiseks põlvkonnaks ja talle pandi nimeks "OpenGL next"<ref name="Xo7nS" />, kuid selle nime kasutamine lõppes pärast Vulkani väljakuulutamist. Vulkan on tuletatud ja ehitatud [[AMD]] Mantle'i rakendusliidese baasil, mille AMD annetas Khronosele lootes, et nad suudavad selle baasil luua rakendusliidese, mida saaks kasutada uue standardina, nagu selleks oli olnud OpenGL.<ref name="AWEuW" /> ==Omadused== Vulkan loodi kavatsustega pakkuda eeliseid võrreldes teiste rakendusliideste ja tema enda eelkäija [[OpenGL]]-iga. Vulkan kasutab vähem arvutiressurssi, kuid annab suurema kontrolli [[Graafikaprotsessor|GPU]] üle ja kasutab vähem [[Keskseade|CPU'd]].<ref name="vgGti" /> Vulkani eelised vanema põlvkonna rakendusliideste ees: * rakendusliides Vulkan sobib hästi kokku nutiseadmete ja kõrge taseme graafikakaartidega; * võrreldes Direct3Dga on Vulkan saadaval paljudel tänapäeva arvutite ja nutiseadmete [[Operatsioonisüsteem|OS-idel]], kuid ei ole ühelegi neist lukustatud. Tänu sellele on Vulkanit võimalik kasutada [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidil]], [[Linux]]il, Tizenil ja [[Microsoft Windows|Windowsitel]] alates [[Windows 7|Windows 7-st]]. Vulkanit on võimalik kasutada [[Apple Inc.|Apple]] OS-idel, kuid seda võimalust Khronos Group ise ei paku;<ref name="qZ0vY" /> * vähendab draiverite ressursikasutust ja CPU koormust;<ref name="o1Nvd" /> * parem skaleerimine mitmetuumalistel CPUdel. Vanemad rakendusliidesed olid loodud töötama ühetuumalistel CPUdel ja hiljem uuendatud, et nad saaks mitut tuuma korraga kasutada; * ühendatud arvutuskernelite ja graafika [[varjutaja]]te haldamine, tänu millele pole vaja kasutada eraldi arvutamis- ja graafikarakendusliideseid. ===Planeeritud omadused=== 2016. aasta [[SIGGRAPH]] konverentsil kuulutas Khronos Group, et Vulkan hakkab toetama automaatse multi-GPU omadusi nagu [[DirectX|Direct3D 12]]. Multi-GPU toetamine rakendusliideses tähendab, et kadus vajadus [[SLI]] ja [[ATI CrossFireX|Crossfire]] järele, mis nõuavad, et korraga mitme graafikakaardi kasutamisel tuleb kasutada sama graafikakaardi mudelit. Tänu sellele saab rakendusliides jagada töökoormust mitme täiesti erineva graafikakaardi vahel. Näiteks CPU-sse integreeritud GPU-d saaksid aidata palju võimsamaid GPU-sid ja arvuti jõudlust natuke suurendada.<ref name="Q5qsC" /> ==Ajalugu== Khronos Group alustas uue generatsiooni graafika rakendusliidese loomise projekti kohtumisega [[Valve Corporation|Valve'i]] peakorteris. Avalikult kuulutati projekt välja 2014. aasta SIGGRAPH-i konverentsil. Vulkani kaubamärk registreeriti 19. veebruaril 2015 ja kuulutati välja sama aasta GDC konverentsil<ref name=":0" />. ===2015=== 2015. aasta alguses arendas [[LunarG]] Linuxi draiveri Inteli jaoks, millega loodi Vulkani ühilduvus HD 4000 sarja integreeritud graafikakaartidega vaatamata sellele, et avaliku lähtekoodiga Mesa draiverid ei ühildunud siis veel täielikult OpenGL 4.0-ga.<ref name="0LmkR" /> 10. augustil teatas Google, et kõik tulevased Androidi versioonid toetavad Vulkanit.<ref name="F0Fel" /> [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] 7.x Nougat sai selle toetuse 22. augustil 2016 ja ka Android 8.0 Oreo. 18. detsembril teatas Khronos Group, et Vulkani 1.0 versiooni tehniline kirjeldus on peaaegu valmis ja see avaldatakse kohe, kui vastavad draiverid on olemas. Tehniline kirjeldus ja Vulkan SDK avalik lähtekood avaldati 16. veebruar 2016.<ref name="CxSo0" /> ===2016=== 15. detsembril teatas Unity Technologies, et alates versioonist 5.6 toetab nende [[videomängu mootor]] [[Unity]] Vulkani rakendusliidest.<ref name="dWBlr" /> ===2017=== 9. veebruaril teatas Croteam, et nad hakkavad kasutama Vulkani rakendusliidest oma mängudes, et kasutada ära selle platvormidevahelist töövõimet.<ref name="gGNkT" /> 19. märtsil teatas Cloud Imperium Games, et nende mäng "Star Citizen" võtab Direct3D asemel kasutusele Vulkani rakendusliidese.<ref name="ngPQn" /> 25. juulil avaldas Crytek eelvaade oma videomängu mootoris CryEngine 5.4, millel oli Vulkani toetuse beetaversioon.<ref name="b2KtJ" /> ===2018=== 26. veebruaril teatas Khronos Group, et rakendusliides Vulkan saab [[MacOS|macOS-ile]] ja [[IOS|iOS-ile]] tänu MoltenVK-le, mis võimaldab Vulkanil töötada koos Metaliga.<ref name="IJoU3" /> Enne seda oli MoltenVK omandiõigusega kaubanduslikult litsentseeritud lahendus, kuid Valve jõudis selle arendajaga kokkuleppele, tänu millele MoltenVK muutus avaliku lähtekoodi lahenduseks. Samal päeval teatas Valve, et nende mäng "[[Dota 2]]" hakkab kasutama MoltenVK-d macOS-il. 7. märtsil tuli välja Vulkani versioon 1.1<ref name="Hl26g" /> ==Ühilduvus== {| class="wikitable" style="font-size:80%; text-align: left" |- ! rowspan="2" | Firma ! colspan="4" | Riistvara ! colspan="4" | Tarkvaratoetus: Vulkan 1.0 |- ! Mikroarhitektuur ! Saadaval alates ! GPUd (kiip) ! Graafikakaardid&nbsp;/ [[Süsteemikiip|SoCid]] ! [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] ! [[Linux]] ! [[Microsoft Windows]] |- | rowspan="9" | AMD |- | GCN 5. | august 2017 | Vega 10 | [[AMD RX Vega seeria|Radeon Rx Vega seeria]] | rowspan="5" | pole teada | rowspan="3" {{yes|AMDGPU PRO <small>(Ubuntu & RHEL)</small>}}<br />& RADV in Mesa | rowspan="5" {{yes|Radeon Software}} |- | GCN 4. | juuni 2016 | Polaris 10, Polaris 11, Polaris 12 | Radeon Rx 400 seeria, Radeon Rx 500 seeria |- | GCN 3. | august 2014 | Tonga, Fiji, Carrizo | Radeon R9 seeria |- | GCN 2. | märts 2013 | Bonaire, Hawaii, Kaveri, Kabini, Temash, Mullins, Beema, Carrizo-L | Radeon HD 7790, [[PlayStation 4]], [[Xbox One]] | rowspan="2" {{osaline|eksperimentaalne}} |- | GCN 1. | jaanuar 2012 | Oland, Cape Verde, Pitcairn, Tahiti | Radeon HD 77xx–7900 seeria |- | TeraScale&nbsp;3 | detsember 2010 | Cayman, Trinity/Richland | Radeon HD 69xx seeria, Radeon HD 7xxx–76xx seeria | rowspan="3" colspan="3" |ei toeta |- | TeraScale 2 | september 2009 | Cedar, Cypress, Juniper, Redwood, Palm, Sumo | Radeon HD 5000 seeria, Radeon HD 6350, Radeon HD 64xx–68xx seeria |- | TeraScale 1 | mai 2007 | R600, RV630, RV610, RV790, RV770, … | Radeon HD 2000 seeria, HD 3000, HD 4000 |- | rowspan="7" | Nvidia |- | Volta | December 2017 | GV10x | Nvidia Titan V | | {{yes|Nvidia GeForce driver}} | {{yes|Nvidia GeForce driver}} |- | Pascal | mai 2016 | GP10x | GeForce 10 series, Tegra X2 | rowspan="3" {{jah}} | rowspan="3" style="text-align: center" {{yes|Nvidia GeForce driver}} | rowspan="3" style="text-align: center" {{yes|Nvidia GeForce driver}} |- | Maxwell | veebruar 2014 | GM10x, GM20x | GeForce GTX 750 Ti, GTX 750, GTX 860M, GeForce 900 seeria, Tegra X1 |- | Kepler | märts 2012 | GK10x, GK110, GK208 | GeForce 600 seeria, GeForce 700 seeria, Tegra K1 |- | Fermi | märts 2010 | GF10x, GF11x | GeForce 400 seeria, GeForce 500 seeria | rowspan="2" colspan="3" |ei toeta |- | Tesla | november 2006 | G8x, G9x, GT20x, GT21x | GeForce 8 seeria, GeForce 9 seeria, GeForce 100 seeria, GeForce 200 seeria, GeForce 300 seeria |- | rowspan="8" | Intel | Coffee Lake | octoober 2017 | | Core i3-/i5-/i7-8000, | colspan="3" | |- | Kaby Lake | september 2016 | | Core i3-/i5-/i7-7000, Pentium xyz, Celeron xyz | rowspan="5" {{yes|Anvil in Mesa 17.1}} | rowspan="5" {{yes|Anvil in Mesa}} | rowspan="2" {{yes|Intel Graphics driver}} |- | Skylake | august 2015 | | Core i3-/i5-/i7-6000, Core m3-/m5-/m7-6Yxx, Pentium G4xxx, Celeron G39xx |- | Broadwell | september 2014 | | Core i3-/i5-/i7-5000, Core M-5Yxx | rowspan="5" |ei toeta |- | Haswell | juuni 2013 | | Core i3-/i5-/i7-4000, Pentium G3xxx, Celeron G18xx |- | Ivy Bridge | aprill 2012 | | Core i3-/i5-/i7-3000, Pentium G2xxx, Celeron G16xx |- | Sandy Bridge | jaanuar 2011 | | Core i3-/i5-/i7-2000, Pentium Gxxx, Celeron Gxxx | colspan="2" rowspan="2" |ei toeta |- | Westmere | jaanuar 2010 | | Core i3-/i5-/i7-xxx, Pentium G69xx, Celeron G1101 |- | rowspan="5" | Imagination Technologies |- | [[PowerVR]] Series 8 | veebruar 2016 | GE8200, GE8300 | | rowspan="3" colspan="3" {{yes|PowerVR Graphics SDK v4.1}} |- | PowerVR Series 7 | november 2014 | GE7400, GE7800, GT7200, GT7400, GT7600, GT7800, GT7900 | Apple A9, A9X, A10 Fusion, Helio X30 (MT6799) |- | PowerVR Series 6 | jaanuar 2012 | G6100, G6200, G6230, G6400, G6430, G6630, RK3368, G6050, G6060, G6100 (XE), G6110, GX6240, GX6250, GX6450, GX6650 | Apple A7, A8, A8X, MediaTek MT8173, MT8176, MediaTek MT6595M, MT6595T, MT6595M, MT6795, MT8135, Helio X10 (MT6795), LG H13, Atom Z3460, Z3480, Z3530, Z3560, Z3570, Z3580 |- | PowerVR Series 5 | jaanuar 2009 | SGX543, SGX544, SGX554 | Apple S1, A5, A5X, A6, A6X, NovaThor L8540, L8580, L9540, TI OMAP 4470, 5430, 5432, MediaTek MT5327, MT6589M, MT6589T, MT6589, MT8117, MT8121, MT8125, MT8389, Atom Z2460, Z2520, Z2560, Z2580, Z2760, Exynos 5410 | colspan="3" |ei toeta |- | rowspan="4" | Qualcomm |- | [[Adreno]] 500 series | | Adreno 510, Adreno 530, Adreno 540 Adreno 512 | Snapdragon 430, 625, 650, 652, 660,820, 821, 835 | colspan="3" {{yes|'''1.0'''}} |- | Adreno 400 series | |Adreno 418,Adreno 420,Adreno 430 | Snapdragon 415, 615, 616, 617, 805, 808, 810 | colspan="3" {{yes|'''1.0'''(Adreno 418,430)}} |- | Adreno 300 series | | | Snapdragon 200, 208, 210, 212, 400, 410, 412, 600, 800, 801 | colspan="3" |ei toeta |- | rowspan="5" | ARM |- | Bifrost | juuni 2016 | Mali-G71, … | Kirin 960, 970, Exynos 8895, MediaTek Helio P23 (MT6763T), Helio P30 | colspan="3" rowspan="3" {{yes|'''1.0'''}} |- | Midgard 4. | Q4 2015 | Mali-T860, Mali-T830, Mali-T880 | Exynos 8890, Exynos7880, Exynos 7870, Kirin 950, 955, MediaTek MT6738, MT6750, Helio X20 (MT6797), X25 (MT6797T), P10 (MT6755), P20 (MT6757) |- | Midgard 3. | oktoober 2013 | Mali-T760, … | Exynos 7420, Exynos 5433, MT6752, MT6732, RK3288 |- | Midgard 2. | august 2012 | Mali-T600 series, T720 | Exynos 5250, 5260, 5410, 5420, 5422, 5430, 5800, 7580, Mediatek MT6735, MT6753, Kirin 920, 925, 930, 935 | colspan="3" |ei toeta |} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.khronos.org/assets/uploads/developers/library/2015-gdc/Khronos-Vulkan-GDC_Mar15.pdf|Pealkiri=More on Vulkan and SPIR-V: The future of high-performance graphics|Väljaanne=Khronos Group|Aeg=27. juuni 2015|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="Xo7nS">{{Netiviide|Autor=Smith, Ryan|URL=https://www.anandtech.com/show/8363/khronos-announces-next-generation-opengl-initiative|Pealkiri=Khronos Announces Next Generation OpenGL Initiative|Väljaanne=Anand Tech|Aeg=11. august 2014|Kasutatud=1. mai 2018|arhiivimisaeg=2014-08-13|arhiivimisurl=https://archive.today/20140813190926/http://www.anandtech.com/show/8363/khronos-announces-next-generation-opengl-initiative|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="AWEuW">{{Netiviide|Autor=Mah Ung, Gordon|URL=https://www.pcworld.com/article/2894036/mantle-is-a-vulkan-amds-dead-graphics-api-rises-from-the-ashes-as-opengls-successor.html|Pealkiri=Mantle is a Vulkan: AMD's dead graphics API rises from the ashes in OpenGL's successor|Väljaanne=PCWorld|Aeg=6. märts 2015|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="vgGti">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.khronos.org/vulkan/|Pealkiri=Vulkan - Graphics and compute belong together|Väljaanne=Khronos Group|Aeg=|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="qZ0vY">{{Netiviide|Autor=Smit, Dreyer|URL=https://www.neowin.net/news/moltenvk-popular-vulkan-development-tool-for-macos-goes-open-source|Pealkiri=MoltenVK, popular Vulkan development tool for macOS, goes open-source|Väljaanne=Neowin|Aeg=27. veebruar 2018|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="o1Nvd">{{Netiviide|Autor=Armasu, Lucian|URL=https://www.tomshardware.com/news/khronos-group-vulkan-graphics-api,28678.html|Pealkiri=Khronos Group Announces The Next-Generation 'Vulkan' Graphics And Compute API|Väljaanne=Toms Hardware|Aeg=3. märts 2015|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="Q5qsC">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.amd.com/en/technologies/vulkan|Pealkiri=AMD Vulkan™ Graphics API|Väljaanne=AMD|Aeg=|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="0LmkR">{{Netiviide|Autor=Larabel, Michael|URL=https://www.phoronix.com/scan.php?page=news_item&px=valve-intel-vulkan-driver|Pealkiri=Valve Developed An Intel Linux Vulkan GPU Driver|Väljaanne=Phoronix|Aeg=5. märts 2015|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="F0Fel">{{Netiviide|Autor=Woods, Shannon|URL=https://android-developers.googleblog.com/2015/08/low-overhead-rendering-with-vulkan.html|Pealkiri=Low-overhead rendering with Vulkan|Väljaanne=Android Developers Blog|Aeg=10. august 2015|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="CxSo0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.khronos.org/news/press/khronos-releases-vulkan-1-0-specification|Pealkiri=Khronos Releases Vulkan 1.0 Specification|Väljaanne=Khronos Group|Aeg=16. veebruar 2016|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="dWBlr">{{Netiviide|Autor=Manion, Wayne|URL=https://techreport.com/news/31116/unity-engine-adds-vulkan-support-for-a-big-performance-boost|Pealkiri=Unity engine adds Vulkan support for a big performance boost|Väljaanne=The Tech Report|Aeg=15. detsember 2016|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="gGNkT">{{Netiviide|Autor=Frederiksen, Eric|URL=https://techreport.com/news/31409/croteam-will-take-its-games-cross-platform-with-vulkan-support|Pealkiri=Croteam will take its games cross-platform with Vulkan support|Väljaanne=The Tech Report|Aeg=9. veebruar 2017|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="ngPQn">{{Netiviide|Autor=Palumbo, Alessio|URL=https://wccftech.com/cloud-imperium-intends-support-vulkan/|Pealkiri=Cloud Imperium Now Only Intends To Support Vulkan, Instead of DirectX 12, for Star Citizen|Väljaanne=wccftech|Aeg=19. märts 2017|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="b2KtJ">{{Netiviide|Autor=McAloon, Alissa|URL=http://www.gamasutra.com/view/news/302420/CryEngine_welcomes_Vulkan_API_support_to_latest_build.php|Pealkiri=CryEngine welcomes Vulkan API support to latest build|Väljaanne=Gamasutra|Aeg=25. juuli 2017|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="IJoU3">{{Netiviide|Autor=Bright, Peter|URL=https://arstechnica.com/gadgets/2018/02/vulkan-is-coming-to-macos-ios-but-no-thanks-to-apple/|Pealkiri=Vulkan is coming to macOS and iOS, but no thanks to Apple|Väljaanne=Arstechnica|Aeg=26. veebruar 2018|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> <ref name="Hl26g">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.khronos.org/news/press/khronos-group-releases-vulkan-1-1|Pealkiri=Khronos Group Releases Vulkan 1.1|Väljaanne=Khronos Group|Aeg=7. märts 2018|Kasutatud=1. mai 2018}}</ref> }} [[Kategooria:Graafikatarkvara]] mmv7yt890zxm4zczw8gsjf0ln296xzh 0 509195 7200515 6228015 2026-07-23T19:58:38Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Kuningas Abdulazizi rahvusvaheline lennujaam]] pealkirja [[Kuningas ‘Abd al-‘Azīzi rahvusvaheline lennujaam]] alla 6228015 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jeddah - King Abdulaziz International (JED - OEJN) AN1219204.jpg|pisi|231x231px|Lennujaam kaugelt vaadatuna]] '''Kuningas Abdulazizi rahvusvaheline lennujaam''' ('''KAIA'''; [[Araabia keel|araabia keeles]]: م'''طار الملك عبدالعزيز الدولي'''; [[Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus|IATA]]: '''JED''', [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon|ICAO]]: '''OEJN''') on rahvusvaheline lennujaam [[Jiddah|Jiddah's]] [[Saudi Araabia|Saudi Araabias]] asukohaga umbes 19 kilomeetrit Jiddah' kesklinnast põhjas. See on riigi suurim lennujaam. Lennujaam on tuntud oma [[Hadž|hadži]] terminali poolest, mis on mõeldud ainult moslemitele ja rajatud [[Meka]]t külastavate palverändurite tarbeks. Lennujaama läbis 2017. aastal rohkem kui 30 miljonit reisijat. Lennujaam on ka rahvusliku lennufirma [[Saudia]] [[kodulennujaam]]. {{koord}} [[Kategooria:Saudi Araabia lennujaamad]] h0znnr3iftgph40zekmcx5s5ljxwkzi 0 509801 7200760 6882724 2026-07-24T11:47:16Z Mona 355 7200760 wikitext text/x-wiki '''Kaseiin''' on [[piimatoode]]tes sisalduv valk. Piimavalk koosneb 80% ulatuses kaseiinist ja 20% ulatuses [[vadakust]].<ref>Heather McClees. ''Casein: The Disturbing Connection Between This Dairy Protein and Your Health'', 2016.</ref> Kaseiini kasutatakse nii toiduaine- ja ravimitööstuses, mitmesuguste kemikaalide sideainete koostisena kui ka toidulisandina.<ref>National Casein Company. ''Industrial Casein''.</ref> == Koostis == Kaseiin koosneb mitmest kaseiinitüübist (α-s1, α-s2 , ß, ja 6). Neil on oma aminohappeline koostis, geneetilised variatsioonid ja funktsionaalsed omadused. Kaseiini suur fosforisisaldus võimaldab tal sisaldada palju kaltsiumi, mis teeb kaseiini väga heaks kaltsiumiallikaks. Puhtal kujul on kaseiin valge, tahke, maitsetu ja lõhnatu aine.<ref name="ReferenceA">Encyclopaedia Britannica. ''Casein''.</ref> Kaseiin talub ka hästi kuumust. Kõrge temperatuuriga lühiajalised pastöriseerimistingimused ei mõjuta valgu funktsioone ega toiteväärtust.<ref>Milk Facts. ''Milk Protein''.</ref> == Ajalugu == Kaseiini kasutasid iidsed egiptlased maalimispigmentide kinnitajana. Kuni 19. sajandi lõpuni oli kaseiin kasutusel tahkete plastmasside algkoostisainena.<ref>Plastics Historical Society. ''Casein'', 2016.</ref> Keemik [[Adolf Spitteler]] tegi formaldehüüdiga laboris eksperimente, et piima tahkeks muuta. Kogemata kukkus üks formaldehüüdipudel ümber ning ainet tilkus põrandal olevasse kassi piimanõusse. Hommikuks oli nõus olev piim tahkunud. Spitteler hakkas meetodit täiustama ning koos [[Wilhelm Krischega]] asutati firma, kus toodeti kaseiinist valmistatud plaste juba suuremas koguses.<ref>Kat Arney. ''A Cat Turned Milk into Popular Plastic'', 2017.</ref> == Kasutusalad == [[Fail:White casein Australian Royal Airforce pre-1953 buttons.jpg|pisi|Kaseiinist valmistatud nööbid]] Kaseiini kasutatakse valmistoitudes, ravimites, toidulisandites ja ka kosmeetikas. Samuti on see vajalik liimide, värvide ja plastmassi koostamisel. Kaseiini põhjal valmistatud liimi kasutatakse puitdetailide liimimisel, kuna see aitab neil niiskust taluda. Kaseiinist valmistatud plastik sarnaneb elevandiluule ja marmorile ning seda kasutatakse peamiselt nööpide valmistamisel.<ref name="ReferenceA"/> Kõige rohkem leidub kaseiini suurema valgusisaldusega piimatoodetes, näiteks rasvavabas piimas, jogurtis, keefiris, juustus ja jäätises. Suurema rasvasisaldusega piimatooted, näiteks või ja koor, sisaldavad kaseiini väga vähe.<ref name="Erica Cirino 2016">Erica Cirino. ''Casein Allergy'', 2016.</ref> == Kaseiin toidulisandina == Jõutreeninguga tegelevate inimeste seas on kaseiin populaarne toidulisand, kuna see seedub kehas aeglaselt ning varustab lihaseid vajalike aminohapetega ligi seitsme tunni jooksul. Kaseiin aitab keharakkudel valke sünteesida ning aitab seetõttu kaasa lihaste kasvule ja rasva põletamisele.<ref>Rudy Mawer. ''Why Casein Is One of The Best Proteins You Can Take'', 2016.</ref> 2010. aastal tehtud uuring tõestas, et 12 nädala jooksul aitas kaseiinivalk rohkem lihasmassi kasvatada ja jõunäitajaid parandada kui vadakuvalk.<ref>Annie G. Allison. ''The effects of a 12-week resistance training program combined with casein or whey protein supplementation on body composition, muscle strength, and markers of satellite cell activation in older males'', 2010.</ref> Samal aastal tõestati, et kaseiini tarbimine võib vähendada ka hammaste emaili erosiooni teket.<ref>AJ White, LH Gracia, ME Barbour. ''Inhibition of dental erosion by casein and casein-derived proteins'', 2010.</ref> == Kaseiiniallergia == Kaseiiniallergia on enim levinud imikute ja noorte laste seas. Allergia saab alguse, kui immuunsüsteem peab kaseiini ohtlikuks ning peab selle vastu võitlema, mis käivitab allergilise reaktsiooni. Enamasti kaob kaseiiniallergia 3–5 aasta vanuselt.<ref name="Erica Cirino 2016"/> Allergia sümptomiteks võivad olla huulte, suu, keele, näo või kurgu paistetus, nahalööve, aevastamine, nohu, köhimine ja hingeldamine. Et allergiat ravida, tuleks järgida kaseiinivaba dieeti ning vältida piimatooteid, margariini ja vadakut.<ref>Jennifer Robinson. ''Casein Allergy Overview'', 2015.</ref> ==Vaata ka== *[[Kaseiinkrohv]] *[[Kaseiinitalumatus]] *[[Kaseiinivaba toitumine]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Valgud]] nkltynot85elmcni0kyndk0ox7o6dqn 0 510369 7200519 5055520 2026-07-23T20:03:18Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Prints Mohammad bin Abdulazizi lennujaam]] pealkirja [[Prints Muḩammad bin ‘Abd al-‘Azīzi lennujaam]] alla 5055520 wikitext text/x-wiki [[Fail:Madinah Airport interior, April 2015.jpg|pisi|Mediina lennujaama terminali sisemus]] '''Prints Mohammad bin Abdulazizi rahvusvaheline lennujaam''' või '''Mediina lennujaam''' ([[Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus|IATA]]: '''MED''', [[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon|ICAO]]: '''OEMA''') on rahvusvaheline lennujaam, mis teenindab [[Mediina]] linna [[Saudi Araabia|Saudi Araabias]]. Lennujaam on Saudi Araabia rahvusliku lennufirma [[Saudia]] kodulennujaam. Lennujaama läbis 2016. aastal rohkem kui 6,57 miljonit reisijat. Reisijad, kes soovid riiki sisenda palverännaku tõttu, pääsevad riiki ainult läbi, kas sellest lennujaamast või [[Kuningas Abdulazizi rahvusvaheline lennujaam|Kuningas Abdulazizi rahvusvahelisest lennujaamast]] [[Kategooria:Saudi Araabia lennujaamad]] r84j2drjnuu8p4bm7zqzdwb1lvnqns9 0 510666 7200511 7170304 2026-07-23T19:49:04Z Mona 355 7200511 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Halina Górecka | pilt = Halina Górecka and Ewa Kłobukowska 1964.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Halina Górecka (vasakul) ja [[Ewa Kłobukowska]] 1964. aasta olümpiamängudel | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|1938|02|04}} | sünnikoht = [[Chorzów]] | surmaaeg = | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Kuldmedal|[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964 Tōkyō]]|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks|4x100 m teatejooks]]}} }} '''Halina Sylwia Górecka''' (neiupõlvenimi Halina Richter, hiljem Halina Herrmann; sündinud [[4. veebruar]]il [[1938]] [[Chorzów]]is) on Poola ja Saksamaa endine kergejõustiklane, jooksja. [[1960]]. aastal [[1960. aasta suveolümpiamängud|Rooma olümpiamängudel]] kuulus Halina Górecka pronksi võitnud Poola 4×100 meetri jooksu teatevõistkonda. Neli aastat hiljem [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tōkyō olümpiamängudel]] võitis ta [[4×100 meetri teatejooks]]us Poola naiskonna koosseisus kuldmedali. [[1968]]. aastal [[1968. aasta suveolümpiamängud|México olümpiamängudel]] esindas ta [[Lääne-Saksamaa]] naiskonda. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{Olümpiavõitjad naiste 4x100 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Gorecka, Halina}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] pxkek37820hgsux900kuojdzof47p2c 7200512 7200511 2026-07-23T19:49:43Z Mona 355 7200512 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Halina Górecka | pilt = Halina Górecka and Ewa Kłobukowska 1964.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Halina Górecka (vasakul) ja [[Ewa Kłobukowska]] 1964. aasta olümpiamängudel | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|1938|02|04}} | sünnikoht = [[Chorzów]] | surmaaeg = | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Kuldmedal|[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964 Tōkyō]]|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4x100 m teatejooks]]}} }} '''Halina Sylwia Górecka''' (neiupõlvenimi Halina Richter, hiljem Halina Herrmann; sündinud [[4. veebruar]]il [[1938]] [[Chorzów]]is) on Poola ja Saksamaa endine kergejõustiklane, jooksja. [[1960]]. aastal [[1960. aasta suveolümpiamängud|Rooma olümpiamängudel]] kuulus Halina Górecka pronksi võitnud Poola 4×100 meetri jooksu teatevõistkonda. Neli aastat hiljem [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tōkyō olümpiamängudel]] võitis ta [[4×100 meetri teatejooks]]us Poola naiskonna koosseisus kuldmedali. [[1968]]. aastal [[1968. aasta suveolümpiamängud|México olümpiamängudel]] esindas ta [[Lääne-Saksamaa]] naiskonda. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{Olümpiavõitjad naiste 4x100 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Gorecka, Halina}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] gpeb3181xduvy9l98uw3w9kerurq176 7200526 7200512 2026-07-23T20:15:31Z Mona 355 7200526 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Halina Górecka | pilt = Halina Górecka and Ewa Kłobukowska 1964.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Halina Górecka (vasakul) ja [[Ewa Kłobukowska]] 1964. aasta olümpiamängudel | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|1938|02|04}} | sünnikoht = [[Chorzów]] | surmaaeg = | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Kuldmedal|[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964 Tōkyō]]|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4x100 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4x100 m teatejooks]]}} }} '''Halina Sylwia Górecka''' (neiupõlvenimi Halina Richter, hiljem Halina Herrmann; sündinud [[4. veebruar]]il [[1938]] [[Chorzów]]is) on Poola ja Saksamaa endine kergejõustiklane, jooksja. [[1960]]. aastal [[1960. aasta suveolümpiamängud|Rooma olümpiamängudel]] kuulus Halina Górecka pronksi võitnud Poola 4×100 meetri jooksu teatevõistkonda. Neli aastat hiljem [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tōkyō olümpiamängudel]] võitis ta [[4×100 meetri teatejooks]]us Poola naiskonna koosseisus kuldmedali. [[1968]]. aastal [[1968. aasta suveolümpiamängud|México olümpiamängudel]] esindas ta [[Lääne-Saksamaa]] naiskonda. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{Olümpiavõitjad naiste 4x100 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Gorecka, Halina}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] eaa628aa1cbulyfhv39iu5q6nki74f5 0 524748 7200496 7196723 2026-07-23T19:29:09Z ~2026-34651-55 231505 7200496 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=*2012 *2026|number=24A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=24|järgmine liin=25|järgmine=25 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24 (Tallinna bussiliin)|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b|päev=ETKNRLP|uuendus=23. juuli 2026|suleti=2022|läbi=Rehe}} '''Tallinna bussiliin 24A''' sõitis [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum]]i vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kõigil päevadel. Marsruut Estonia teatri suunal: [[Kadaka tee]], Rehe põik, [[Kadaka puiestee]], [[Mäepealse tänav]], [[Raja tänav]], [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Sõpruse puiestee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]. Marsruut Kadaka suunal: [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Akadeemia tee]], [[Mäepealse tänav]], [[Kadaka puiestee]],Rehe põik, [[Kadaka tee]], [[Akadeemia tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2012 |Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | | |- |2017 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |2022 |Muudeti [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |2026 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Avatakse 1.08 |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8ty7dqbj2owlulkproailiv3epxrdvr 0 525694 7200308 7142776 2026-07-23T12:13:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200308 wikitext text/x-wiki {{vikindada}} '''Nullpäeva turvaauk''' (ingl ''zero-day'' (''vulnerability'')) on [[tarkvara]] nõrkus, mis ei ole teada nendele, kes sooviks seda kõrvaldada (näiteks tarkvara müüjad). Kuniks haavatavust ei ole parandatud, saavad häkkerid seda ära kasutada, mõjutades arvutiprogramme, andmeid, teisi arvuteid või võrke. Rünnakut, mis tehakse nullpäeva turvaaugu arvelt, nimetatakse nullpäeva rünnakuks. Päeva, millal huvitatud osapool (tarkvara müüja või tarnija) turvaaugust teada saab, nimetatakse küberturvalisuse erikeeles kui „nullis päev“. Sellele päevale eelneb aeg, mil nõrkus on teatud kui "nullpäeva turvaauk". Näiteks puuki (programmiviga), millest ollakse teadlikud juba 30 päeva, nimetatakse kolmekümnenda päeva turvaauguks. Siis, kui tarnija saab turvaaugust teada, väljastatakse tema poolt kas paik või töötatakse välja lahendus, mis leevendab turvaaugu mõju.<ref>{{Netiviide|autor=Norton by Symantec|url=https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-how-do-zero-day-vulnerabilities-work-30sectech.html|pealkiri=Zero-day vulnerability: What it is, and how it works|väljaanne=|aeg=2018|vaadatud=27.11.2018}}</ref> == [[Ründevektor]] == Ründetarkvara arendajad saavad nullpäeva turvaauku ära kasutada mitme ründevektori abil. Kui kasutajad külastavad võltsi veebilehte, saab sealne pahatahtlik kood ära kasutada veebibrauserite nõrkusi. Veebibrauserid on põhiline sihtmärk kurjategijatele, kuna need on nii laialt levinud.<ref>{{Netiviide|autor=Adam Ely|url=https://www.darkreading.com/risk-management/the-browser-as-attack-vector/d/d-id/1091421|pealkiri=The Browser as Attack Vector|väljaanne=|aeg=08.05.2010|vaadatud=27.11.2018}}</ref> == Nõrkuseaken == Nõrkuseaken on ajavahemik, mille jooksul on võimalik nõrkust ära kasutada.<ref>{{Netiviide|autor=Cybernetica AS|url=https://akit.cyber.ee/term/1339-window-of-vulnerability#t_1339|pealkiri=Andmekaitse ja infoturbe leksikon|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=27.11.2018}}</ref> Iga tarkvara nõrkuse ajajoon on defineeritud järgmiste peamiste sündmustega: * t<sub>0</sub>: nõrkus avastatakse (kellegi poolt) * t<sub>1a</sub>: antakse välja turvapaik (nt tarnija poolt) * t<sub>1b</sub>: nõrkuse pahatahtlik ärakasutamine * t<sub>2</sub>: kõige nõrgemad süsteemid on ka juba lisanud paiga Seega on nõrkuseakna pikkus arvutatav valemiga t<sub>2</sub>-t<sub>1b</sub>. == Kaitse == Nullpäeva kaitse võimaldab pakkuda varjet nullpäeva rünnakute eest. Kuna need rünnakud pole laiemale üldsusele teada, on raske nende eest pidevalt kaitstud olla. Nullpäeva rünnakud on tihtipeale edukad kui sihtmärgiks on just "turvalised" võrgud. Rünnakud võivad jääda varjatuks isegi pärast nende algust. Seega peavad selliste turvaliste süsteemide kasutajad olema siiski ettevaatlikud ja praktiseerima ohutustehnikaid.<ref>{{Netiviide|autor=what-is-what.com|url=https://what-is-what.com/what_is/zero_day_exploit.html|pealkiri=What is a Zero-Day Exploit?|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=27.11.2018}}</ref> == Viirused == Nullpäeva viirus (nullpäeva pahavara) on eelnevalt tundmatu [[arvutiviirus]] või muu pahavara, millele pole veel loodud spetsiaalset antiviiruse signatuuri.<ref>{{Netiviide|autor=Novatix|url=http://www.kickstartnews.com/reviews/utilities/cyberhawk_zero_day_threat_detection_1.html|pealkiri=Cyberhawk|väljaanne=|aeg=mai 2007|vaadatud=27.11.2018|arhiivimisaeg=3.03.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160303165242/http://www.kickstartnews.com/reviews/utilities/cyberhawk_zero_day_threat_detection_1.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Tavaliselt loodab antiviiruse tarkvara signatuuri peale, et tuvastada pahavara, kuid seetõttu ei saa ennast kaitsta antiviirusega pahavara eest, mis on tundmatu. Seega pole signatuuripõhine antiviirus nullpäeva viiruste avastamise suhtes tõhus meetod. Tänapäevased antiviirused on signatuuripõhised, kuid viivad läbi ka teisi analüüse. === Koodi analüüsimine === Koodi analüüsimises vaadatakse läbi faili masinkood, et näha, kas seal on midagi kahtlast. Pahavaral on oma käitumisjäljed, mis tulevad koodis nähtavale, kui seda analüüsida. Samas on koodi analüüsimise meetodil palju piiranguid, sest pole alati võimalik öelda, mida mingi koodi osa tegema peaks. Samuti võidakse kirjutada kood niimoodi, et koodi analüüsimisel ei oleks võimalik täheldada, et kood on pahavara. Lisaks kasutab see meetod liialt palju aega ja muid ressursse, mis pole antiviiruste tootjate konkurentsis hea omadus.<ref>{{Netiviide|autor=Jeremy Scott|url=https://technical.nttsecurity.com/post/102efk4/detecting-malware-through-static-and-dynamic-techniques|pealkiri=Detecting malware through static and dynamic techniques|väljaanne=|aeg=14.09.2017|vaadatud=27.11.2018|arhiivimisaeg=1.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181201181119/https://technical.nttsecurity.com/post/102efk4/detecting-malware-through-static-and-dynamic-techniques|url-olek=ei tööta}}</ref> === Emuleerimine === Teine moodus on käitada kahtlast tarkvara turvalises „aedikus“ ning jälgida selle koodi käitumist.<ref>{{Netiviide|autor=Cybernetica AS|url=https://akit.cyber.ee/term/305-sandbox#t_305|pealkiri=Andmekaitse ja infoturbe leksikon|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=27.11.2018}}</ref> See on kiirem, kui koodi analüüsimine, kuid peab hoolitsema selle eest, et kahtlane kood „aedikut“ ei märkaks. === Üldistatud signatuurid === Üldistatud signatuurid on signatuurid, mis on spetsiifilised käitumuslikule eripärale, mitte ühele pahavara tükile. Paljud pahavarad on omavahel sarnased või üksteisest välja töötatud, seega on neis palju sarnast, mida saab üldistatud signatuuridega kindlaks teha.<ref>{{Netiviide|autor=techopedia|url=https://www.techopedia.com/definition/4158/virus-signature|pealkiri=Virus Signature|väljaanne=|aeg=|vaadatud=27.11.2018}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Küberturvalisus]] hdxto8n8bmmxhbdha9z5bkdqp8qgb9t 0 533986 7200608 7147226 2026-07-24T04:06:57Z CommonsDelinker 1930 Fail Tallinn_Endla_10a.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:Commons:Deletion requests/File:Tallinn Endla 10a.jpg|]]. 7200608 wikitext text/x-wiki '''Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet''' ('''TTJA''')<ref name="LZnOo" /> on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|majandus- ja kommunikatsiooniministeerium]]i haldusalas tegutsev [[valitsusasutus]], mis moodustati [[2019]]. aastal [[Tarbijakaitseamet]]i ja [[Tehnilise Järelevalve Amet]]i töö ümberkorraldamisel. Alates 1. juunist 2022 on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor [[Kristi Talving]].<ref name="Bis9k" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="LZnOo">{{Netiviide |URL=https://www.siseministeerium.ee/en/media/748/download |Pealkiri=Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (PDF; lk 47) |Väljaandja=[[Siseministeerium]] |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="Bis9k">[https://tippjuhid.riigikantselei.ee/uudis/tarbijakaitse-ja-tehnilise-jarelevalve-ameti-peadirektoriks-valiti-kristi-talving Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti peadirektoriks valiti Kristi Talving.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Riigikantselei tippjuhi konkursiveeb.</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.ttja.ee/ TTJA ametlik veeb] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019003?leiaKehtiv Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus] *[https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/640ca6c9-b9cc-4132-bc57-c214d68e7feb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse seletuskiri eelnõude infosüsteemis] {{Eesti riigiametid}} [[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] [[Kategooria:Eesti_riigiametid]] ohuv94ebrb7ph7n2plvmf74kornasvf 0 535959 7200311 7091214 2026-07-23T12:16:12Z ~2026-41035-36 233998 Muutsin meie organisatsiooni nime ja korrigeerisin kodulehe aadressi. Tsirkuseteater 7200311 wikitext text/x-wiki {{vikindada}} [[Fail:Sotsirk1.jpg|pisi|Tsirkus Bombastico-Schokokaboom-Jeee, Narva-Jõesuu 2016]] '''Sotsiaalne tsirkus''' on järjest enam tuntust koguv ülemaailmne fenomen, mille sisuks on sotsiaalse heaolu ja õigluse saavutamine tsirkusekunstide abil marginaliseerunud või riskirühma kuuluvate inimeste kaasamise kaudu. ==Definitsioon== Tsirkus võimaldab alati muudatusi – ta koondab ühtseks tervikuks sotsiaalse ja isikliku arengu, kunstilise väljundi ning haridusliku komponendi. Sotsiaalne tsirkus omab laiemat tähendust, kui pelgalt meelelahutus ja sisaldab enamat, kui tehniline tsirkuseoskuste õppimine. Seda metoodikat kasutatakse sotsiaalsete oskuste õpetamiseks, igapäevaeluoskuste, riskide ja vastutuse võtmise arendamiseks, samuti traumaatilistest kogemustest väljatulemiseks. Sotsiaalset tsirkust defineeritakse uuendusliku sotsiaalse sekkumisena, mis põhineb tsirkusekunstidel – klounaad, akrobaatika, trapets, hula, ''rola-bola'', tasakaaluköis, kangas, žongleerimine, mustkunst, monoratas, objektide manipuleerimine, hüpped, painduvus jms. Esmane eesmärk ei ole mitte tsirkusekunsti õppimine, vaid osalejate isikliku ja sotsiaalse arengu toetamine enesehinnangu tõstmise kaudu. Osalejaid toetatakse ka ühiskonna aktiivseteks liikmeteks saamisel, loovuse väljendamisel ja isikliku potentsiaali rakendamisel. ==Eesmärk== [[Fail:Sotsirk2.jpg|pisi|Tsirkus Schokokaboom-Jeee, Maarja Küla 2017]] Sotsiaalse tsirkuse eesmärk on laiendada võimalusi ja õpetada olulisi oskusi läbi dünaamilise, kunstidel põhineva meetodi. Sotsiaalne tsirkus väärtustab ja kasutab kunsti ja kultuuri tõhusat mõju riskirühma kuuluvate inimeste toetamisel, luues uut teadmist ning võimaldades mõtete ja kogemuste vahetamist. Sotsiaalsel tsirkusel on võime muuta riskirühma kuuluvate inimeste elu, pakkudes väljakutset pakkuvateks tegevusteks ja eneseväljenduseks turvalist keskkonda, inimeste vahelist dialoogi ning eesmärkide saavutamist pühendumise kaudu. Oskuste hulka, mida õpitakse ja harjutatakse, kuuluvad muuhulgas iseseisvus, ühtsustunne, enesekindlus, usaldus nii enda kui ka teiste vastu, füüsiline vorm, suhtlemine ja kohanemisvõime. Sotsiaalses tsirkuses on võimalik kogeda väärtuslikke elulisi õppetunde, mille tulemiks on suurenenud teadlikkus sotsiaalsetest teemadest. Sotsiaalne tsirkus omab muutusi loovat jõudu, see on suhtlemisvahend ja uuenduslik tööriist hariduses ja jõustamises. Tänu positiivsele energiale suudab ta tegeleda suure hulga sotsiaalsete eesmärkidega. Sotsiaalse tsirkuse eesmärk ei ole karjäär tsirkuses! Pigem on see eneseteadlikkuse, individuaalse ja kollektiivse ühtsustunde kasvatamine, enesedistsipliin ning paljud teised väärtused, mis kaasuvad alternatiivpedagoogilise lähenemisega ning on suunatud riskirühma kuuluvate inimeste maailmapildi ja oskuste muutmisele. Psühholoogid toovad välja juurdepääsu loovuspotentsiaalile ja selle vabastamise, mis tõstab sotsiaalse tsirkuse väärtust töös traumeeritud inimestega. Samuti on see metoodika kogunud positiivset tagasisidet peamise töövahendina konfliktidest tekkinud haavade ravimisel. ==Metoodika== Sotsiaalne tsirkus on paljuski kasutatav ja tõhus tänu oma tugevale seotusele kaunite kunstide ja nendega seotud väljaõppega. Kunstiline eneseväljendus aitab ära tunda emotsioone ja nende väljendusi, kuivõrd kunst on ise omaette keel. Kunst loob hea aluse uute kogemuste mõistmisele, kuivõrd need kogemused ei ole tõlgitud verbaalsetesse ja seetõttu lihtsustatud kontseptsioonidesse, mis omakorda ei seostu isiklike emotsioonidega. Kuna sotsiaalne tsirkus on seotud tsirkusekunstiga, suudab ta tekitada sügavaid isiklikke muutusi osalejas, esinejas ja publikus. Sotsiaalse tsirkuse iseloomulik omadus on ka tema universaalsus ja ligipääsetavus. Iga inimene, lähtuvalt oma võimetest, suudab rakendada oma potentsiaali, kuivõrd tsirkus pakub laia hulka tegevusi: klounaad, tantsimine, laulmine, žongleerimine, õhuakrobaatika, akrobaatika, mustkunst, tasakaalualad jne. Tsirkuses leidub igaühe jaoks sobiv tegevus, olgu siis laval või lava taga. Sotsiaalne tsirkus on nagu iga teine etenduskunstidele orienteeritud trupp – ta vajab kostüüme, muusikat, lava, valgustust, tehnikat, reklaami, planeerimist, sõitmist, ehitamist, majandamist ... ja inimesi, kes nende valdkondade eest vastutavad. Veelgi enam – sotsiaalsel tsirkusel puuduvad nõuded osalejatele: sa ei pea oskama lugeda või kirjutada selleks, et olla osa tsirkusest. Sotsiaalse tsirkuse pärisosa on tuua igaühes välja tema eriline talent, olgu see siis vaid maailma kõige säravam naeratus või suurt meisterlikkust nõudev kahe flöödi mängimine ninaga. Tsirkusekunstide nõudmised ja vajadused pakuvad võimalust isiklikuks muutumiseks. Enesedistsipliin on harjutamistel, igapäevastes raskustes, grupidünaamikas ja füüsiliste riskide puhul, mis iseloomustavad sotsiaalset tsirkust, hädavajalik. See õpetab väljakutsetega iseenda jõuvarude abil toime tulema ning seeläbi saavad osalejad kogemuse, et nad on võimekad ja väärtuslikud. Sotsiaalne tsirkus võimaldab riskirühma kuuluvatel inimestel tunda läbi tsirkusega kaasuvate väljakutsete ära oma potentsiaali, mis pakub saavutusrahuldust ja eduelamust. Sotsiaalne tsirkus kasutab grupidünaamikat ja positiivse energiaga õhustikku. Mõned sotsiaalse tsirkuse grupid kohtuvad regulaarselt pikema perioodi jooksul, mõned töötavad projektipõhiselt ja veedavad seeläbi koos intensiivse ja intiimse aja.[[Fail:Sotsirk3.jpg|pisi|300x300px|Ülemaailmne sotsiaalse tsirkuse päev 2016. Tsirkus Schokokaboom & Open Circus Stage, Tallinn. Foto: Open Circus Stage]]Raskused, mida enamik sotsiaalseid tsirkusi üle maailma kogeb, on seotud eelkõige rahastamisega. Mõnes riigis, näiteks Hollandis, rahastab sotsiaalset tsirkust riik. Teised loodavad fondidele, sponsoritele ja eraannetustele. ==Sihtrühmad== Üldiselt sobib sotsiaalne tsirkus kõigile. Üle maailma on peamisteks sihtrühmaks inimesed, kes on füüsilise, vaimse või psüühilise erivajadusega, ja nende pered; immigrandid; sõjakoldes elavad tsiviilisikud; töötud; riskinoored jms. Sihtrühma kuuluvad ka terapeudid, psühholoogid, õpetajad, sotsiaaltöötajad – professionaalid, kes töötavad eelnimetatud inimestega. ==Välislingid== *[https://tsirkusetalu.com/teraapiline-tsirkus/ Tsirkuseteater MTÜ] *[https://www.opentsirkusstage.eu/ Open Circus Stage] *[http://www.tsirkus.ee/ Tsirkusestudio Folie] *[http://apps.cirquedusoleil.com/social-circus-map/ Cirque du Soleil kokku pandud ülemaailmne sotsiaalse tsirkuse kaart] *[http://www.americancircuseducators.org/overview/ ACE – American Circus Educators] *[http://www.caravancircusnetwork.eu/wp-content/uploads/media/CTF-Guidebook.pdf Circus Transformation - A Guidebook for Social Circus Trainers – Caravan Circus Network] *[http://www.mynoseturnsred.org/social-circus/ My nose turns red – social circus organisation] *[https://socialcircusmyanmar.com/what-is-social-circus Social Circus in Myanmar – everybody needs to have fun] *[https://cirquedumonde.app.box.com/v/all/file/51298530493 Social Circus Portrait - Portrait du cirque social (2015)] *[https://www.tsirkusetalu.com/uploads/2/5/1/1/25117126/andra_sotsiaalnetsirkus.pdf Sotsiaalne tsirkus. Uurimistöö. Autor Andra Ehrenbusch (2016)] *[http://www.uta.fi/cmt/index/Studying_Social_Circus.pdf  Studying Social Circus - Openings and Perspectives - Culture Has an Impact! Seminar in Tampere, Finland December 12th – 15th 2013] *[http://www.forensicgenealogy.info/images/mmcc.pdf The Mobile Mini-Circus for Children (MMCC) and its local partner, the Afghan Educational Children's Circus AECC] *[http://www.uta.fi/cmt/index/wellbeing-effects-from-social-circus.pdf "They're smiling from ear to ear" - Wellbeing Effects from Social Circus] [[Kategooria:Tsirkus]] [[Kategooria:Sotsiaalabi]] qm14pikqo7gmqy14nbx12uu1g92zb8l 0 536168 7200576 6913277 2026-07-23T22:22:09Z Sumo tomus 233342 7200576 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=märts|aasta=2020}}{{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}} [[Pilt:Colton Haynes PaleyFest 2015 (cropped).jpg|pisi|Colton Haynes (2015)]] '''Colton Lee Haynes''' (sündinud [[13. juuli]]l [[1988]]) on Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja. Ta on mänginud Jackson Whittemore'i MTV telesarjas "Teen Wolf" ja Roy Harperit / Arsenal CW superkangelast telesarjas "Arrow". == Lapsepõlv == Colton Lee Haynes sündis USA Kansase osariigis Andales Dana Denise Mitchelli ja William Clayton Haynesi pojana. Ta on iseloomustanud oma vanemaid "vabade vaimulike hipidena". Ta kasvas üles Andale'i talus ja elas ka Arkansas, New Mexicos, Texases ja Floridas. Ta käis Florida Navarra keskkoolis, Kansase Andalese keskkoolis ja lõpetas Samuel Clemensi keskkooli Schertzis Texases. == Töö modelli ja näitlejana == Haynes alustas modellitööd New Yorgis 15-aastaselt. Hiljem ilmus ta "Abercrombie & Fitchi" jaoks ''Bruce Weberi'' fotosessioonil. Hiljem tegi Haynes modellitööd Kira Plastinina, J. C. Penney ja Ralph Laureni kampaaniates ning 2008. aastast sellistes kampaaniates nagu Verizon. Tema fotod jõudsid ka mitmesse ajakirja, näiteks Teen Vogue ja Arena. 2011. ja 2012. aastal mängisHaynes Jackson Whittemore'i MTV sarjas "Teen Wolf". Alates 2012. aastast mängis ta CW "Arrow's" Roy Harperit. Haynes lahkus sarjast kolmanda hooaja lõpus, kuid naasis hiljem veel ühes osas mängimiseks. Haynesi esimene tiitritesse jõudnud roll mängufilmis oli 2015. aasta filmis "San Andreas". == Isiklikku == Haynes on kogu elu ärevusega võidelnud oma "salajase gei mineviku" pärast. Olemata veel valmis oma seksuaalsest sättumusest avalikult rääkima, läks ta kolmeks kuuks ravile, et oma ärevusprobleemidega toime tulla. 2016. aasta mais avaldas ta meelelahutusnädala intervjuus avalikult, et on gei. Haynes ja tuntud lilleseadja Jeff Leatham kihlusid 11. märtsil 2017 ning abiellusid 27. oktoobril 2017. 2017. aasta novembris oli Haynes nomineeritud ajakirja OUT100 auhinnale "Out", tunnustamaks tema kapist väljatulekut, "eneseteostust" ning tööd modelli ja näitlejana. Haynesi ema Dana suri tsirroosi tagajärjel 2018. aasta märtsis. 2018. aasta mais esitas Haynes abielulahutuse Leathamiga, kuid paar astus uuesti suhtesse enne nende esimest pulma-aastapäeva. {{JÄRJESTA:Haynes, Colton}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] caj2w9bebioiofhdrvw59d9h2660c20 0 541340 7200300 6794072 2026-07-23T12:04:40Z Juhan121 25066 /* Slovakkia Vabariigi president */ 7200300 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Zuzana Čaputová | pilt = ZuzanaCaputovaPokracujeVKampani-Orez-IMG 0394-SF.jpg | pildiallkiri = Zuzana Čaputová presidendivalimiste aegsel pressikonverentsil | amet = [[Slovakkia president]] | ametiajaalgus = [[15. juuni]] [[2019]] | ametiajalõpp = [[15. juuni]] [[2024]] | eelmine = [[Andrej Kiska]] | järgmine = [[Peter Pellegrini]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Zuzana Strapáková | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|06|21}} | sünnikoht = [[Bratislava]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Progressiivne Slovakkia]] (2017–2019) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Bratislava Komenský ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Zuzana_Čaputová's_signature.svg | moodul = }} '''Zuzana Čaputová''' (sünninimi '''Strapáková'''; sündinud [[21. juuni]]l [[1973]] [[Bratislava]]s) on [[Slovakkia]] [[advokaat]], [[poliitik]] ja [[aktivist]], kes oli aastatel 2019–2024 [[Slovakkia president]]. == Elulugu == Ta õppis aastatel 1991–1996 [[Bratislava Komenský ülikool|Bratislava Komenský ülikooli]] õigusteaduskonnas ja lõpetas selle magistrikraadiga. Seejärel töötas ta [[Pezinok]]i (asub [[Pezinoki ringkond|Pezinoki ringkonnas]] [[Bratislava maakond|Bratislava maakonnas]]) linnavalitsuse kantseleis, tõustes asjaajajast kantselei asejuhatajaks. == Ühiskondlik tegevus == Ta töötas ka kodanikuühenduses VIA IURIS. Viimase kaudu osales ta võitluses Pezinoki uue prügila vastu ning korraldas rohujuuretasandi kampaania, kaasates kunstnikke, ettevõtjaid, veinitootjaid, üliõpilasi, usujuhte ja teisi kodanikke, kelle abil koguti petitsioonile [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] jaoks 8000 allkirja. Kampaania tulemusel otsustas Slovakkia Riigikohus 2013. aastal, et uus prügila on ebaseaduslik, ja tühistas ehitusloa. Lisaks saavutas Čaputová ka vana prügila sulgemise. Ta aitas tuua kümneid tuhandeid inimesi tänavale protestima valitsuse vastu pärast seda, kui uuriv ajakirjanik [[Ján Kuciak]] ja tema kihlatu 2018. aasta veebruaris mõrvati.<ref>[https://www.postimees.ee/6557976/slovakkia-sai-endale-esimese-naispresidendi "Slovakkia sai endale esimese naispresidendi". Postimees, 31. märts 2019]</ref><ref name="2019_02_21_BBC">21 February 2019, By Rob Cameron, [https://www.bbc.com/news/world-europe-47294178 Jan Kuciak: Murdered Slovakia journalist remembered], bbc.com</ref> Ta kuulub liberaalsesse erakonda [[Progressiivne Slovakkia]]. == Slovakkia Vabariigi president == Ta sai [[2019. aasta Slovakkia presidendivalimised|2019. aasta Slovakkia presidendivalimiste]] 16. märtsil toimunud esimeses voorus 40,53% häältest ja 30. märtsil toimunud teises voorus 58,4% häältest ning sai seega Slovakkia ajaloo esimeseks naispresidendiks. Ta oli alates 15. juunist 2019 kuni 15. juunini 2024 [[Slovakkia president]].<ref name="2019_03_31_09_32_prezident_sk">31.03.2019, 09:32, [https://www.prezident.sk/article/andrej-kiska-zagratuloval-zuzane-caputovej-k-zvoleniu-za-prezidentku/ Andrej Kiska zagratuloval Zuzane Čaputovej k zvoleniu za prezidentku], prezident.sk</ref> Tema järel sai presidendiks [[Peter Pellegrini]]. ==Isiklikku== Ta on lahutatud ja on kahe tütre ema. == Tunnustus == * 2019 [[Euroopa poliitilise kultuuri auhind]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://www.zuzanacaputova.sk Zuzana Čaputová koduleht (slovaki keeles)] *[https://www.postimees.ee/6557976/slovakkia-sai-endale-esimese-naispresidendi "Slovakkia sai endale esimese naispresidendi". Postimees, 31. märts 2019] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Andrej Kiska]] | nimi=[[Slovakkia presidendid|Slovakkia president]] | aeg= [[2019]]–[[2024]] | järgnev= [[Peter Pellegrini]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Caputova, Zuzana}} [[Kategooria:Slovakkia presidendid]] [[Kategooria:Slovakkia poliitikud]] [[Kategooria:Slovakkia juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 3c1bkexngo856mrtvsh8lu0d7ex19e7 0 541863 7200589 7058521 2026-07-23T22:46:01Z ~2026-41179-00 234034 /* Kasvukohad */ 7200589 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Põldsinep | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Põldsinep1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Põldsinep ''Sinapis arvensis'' | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Sinep (perekond)|Sinep]] ''Sinapis'' | liik = '''Põldsinep''' | binaarne = ''Sinapis arvensis'' | binaarse_autor = | sünonüümid = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Põldsinep''' (''Sinapis arvensis L'') on Euraasiast pärit üheaastane [[umbrohi]]. Põldsinepit leidub aedades, tee ääres ja [[põld]]udel. Sinepiseemneid kasutatakse [[vürts]]ina.<ref name="cropscience">https://www.cropscience.bayer.com/en/crop-compendium/pests-diseases-weeds/weeds/sinapis-arvensis</ref> ==Kirjeldus== Taim kasvab kuni 60 cm pikkuseks. Varred on rohelised (võib esineda punakat pigmenti), enamasti siledad, kuid varrel võib hajutatult olla ka jämedaid karvakesi. Lehtedel on samuti karvakesed. <ref name="cropscience"/> ==Kasvukohad== Põldsinepit esineb enim põldudel, s.t kultiveeritud maal. Põldsinep konkureerib tugevalt pinnase toitainetega, vähendab teiste [[põllukultuur]]ide saagikust. Põldsinepile ideaalne muld on toitaine- ja lubjarikas. On levinud kõikide põllukultuuride, eriti teraviljade hulgas. <ref>http://www.eattheweeds.com/cutting-the-wild-mustard-brassica-sinapis-2/</ref> ==Paljunemisorganid== Põldsinep õitseb suvel ja sügisel (maist augustini) ning paljuneb seemnetega, korraga levib 200–2000 seemet. Tihtipeale õitseb kuni talveni. <ref name="cropscience"/> ===Õis=== Põldsinepil on tihedad, kuldkollased kännasõisikud. [[Õisik]] on moodustunud neljast kroonlehest. Varre tipus on 4 [[tuppleht]]e, millele kinnitub õisik. Tupplehed levivad horisontaalselt. Neid on 4, need on 4–5 mm pikad, piklikud ja kitsad, rullunud servadega. <ref name="herbiguide">http://www.herbiguide.com.au/Descriptions/hg_Charlock.htm</ref> ===Seemned=== [[Seemned]] idanevad kevadel tavaliselt kuni 2 cm sügavusel. Kõrge õlisisaldus seemnetes tagab nende pika elujõulisuse (rohkem kui 35 aastat). Suve lõpus valminud seemned on ümmargused, 7–12 mm pikad, 1–2 mm jämedad, helepruunid/must-pruunid. <ref name="cropscience"/> ===Viljad=== [[Kaun]]ad on sirged või kergelt kumerad, 4–5 cm pikad, 2 mm jämedad, kaetud lühikeste karvadega.<ref>https://www.minnesotawildflowers.info/flower/charlock</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ristõielised]] toagpkrhjjg6jwabjuloium0xy6s15g 0 546675 7200337 6714638 2026-07-23T13:26:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200337 wikitext text/x-wiki [[File:Mausoleo di teodorico, esterno, fregio a tenaglia 03.jpg|thumb|Näpitsfriis Theoderichi mausoleumil Ravennas. [[Spiraalornament]]ide vahel keskel on väike ristimotiiv]] [[File:Mausoleo di teodorico, esterno, gocciolatoi a tenaglia 02.jpg|thumb|Näpitsamotiivid Theoderichi mausoleumi seinaniši ülaosas]] [[File:Reliefspänne (Raä-nr Trävattna 31-1) 8839.jpg|thumb|Hauapanusena leitud rahvasterännuaegse [[Kaarsõlg|kaarsõle]] fragment näpitsservisega]] '''Näpitsfriis''' ([[saksa keel]]es ''Zangenfries'', ''Zangenmuster'' 'näpitsornament', eesti keeles on selle vasteks pakutud ka terminit ''tangisfriis''<ref>[https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51444/kunstiajaloo_oskussynastik_2_1927_ocr.pdf?sequence=1&isAllowed=y Kunstiajaloo oskussõnastik. Tartu, 1927]</ref>) on [[Germaanlased|germaani]] päritoluga ornamentaalne [[friis]], mis moodustub [[kolmnurk]]adest ja [[ring]]idest kujundatud reljeefsetest näpitsataolistest motiividest. Tuntuim näpitsfriis paikneb [[6. sajand]]ist pärineval [[Idagootide kuningriik|idagootide]] kuninga [[Theoderich Suur|Theoderich]]i hauamonumendil [[Ravenna]]s<ref>Kunstileksikon. Tallinn, 2001</ref>. Iseloomulik ainult rahvasterännuajale, hilisemas kunstis ei esine. Tähele on pandud selle ornamendi kontrasti roomapärase hoonega kui midagi spetsiifiliselt mitte-roomapärast, kuigi ka antiikne [[pärlvööt]] esineb hoone kaunistuste hulgas<ref>https://corvinus.nl/2016/07/21/ravenna-mausoleum-of-theoderic/</ref>. Näpitsfriisi taolist servakaunistust leiab [[Lõuna-Skandinaavia]] ja [[Jüütimaa]] [[rahvasterännuaeg]]setel sõlgedel. Uusajal on ornamendimotiivi kasutatud [[New York|New Yorgis]] [[Broadway]]l 1927. aastal ehitatud ja 1966. aastal lammutatud [[Ziegfieldi teater (1927)|Ziegfieldi teatri]] fassaadikujunduses. == Pildid == <gallery> File:Dome exterior - Mausoleum of Theodoric - Ravenna 2016.jpg|Friis jookseb ümber kogu hoone kuppelkatuse allservas ning on ka igas seinanišis File:Motivo a tenaglia, Mausoleo di Teodorico.jpg|Paralleelselt näpitsamotiiviga jookseb friisi servas antiigist pärit motiiv pärlvööt Ziegfeld-Theatre-1931.jpg|Ziegfeldi teater 1931. aastal </gallery> == Oletused ornamendi päritolu kohta == Sarnane kujund on leitud [[Lõuna-Skandinaavia]] ja [[Jüütimaa]] [[rahvasterännuaeg]]ses [[kullassepakunst]]is, üks näide on ka kullatud hõbedast reljeefne [[sõlg]] [[Kirchheim]]ist ([[Nürtingen]], [[Württemberg]]), mida on peetud [[Skandinaavia]]st pärinevaks<ref>Birgitta Hårdh. The Metal Beaker with Embossed Foil Bands. - Continuity for Centuries. Acta Archaeologica Lundensia, Nr. 48, lk 68</ref>. Sama ornament ääristab reljeefse [[loomastiil]]is ornamendiga sõlgesid, mis on leitud [[Vedstrup]]ist<ref>[https://ugp.rug.nl/Palaeohistoria/article/view/25149/22603 V. S. Olsen. The Development of (Proto)-Disc-on-Bow Brooches in England, Frisia and Scandinavia. – Palaeohistoria 47/48 (2005/2006). lk 492]</ref>, [[Høvlsbakke]]st ja [[Hove Mølle]]st [[Sjælland]]ilt<ref>{{Netiviide |url=https://docplayer.dk/42076567-Alle-tiders-nordsjaelland-museum-nordsjaellands-aarbog-2016.html |pealkiri=Alle tiders Nordsjælland. Museum Nordsjællands, Årbog 2016 |vaadatud=2019-05-04 |arhiivimisaeg=2019-05-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190504140109/https://docplayer.dk/42076567-Alle-tiders-nordsjaelland-museum-nordsjaellands-aarbog-2016.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Kuivõrd germaanlaste puithooneid pole säilinud, jääb selle kullassepakunstis hästi tuntud ornamendi esinemine ka tolleaegsetel hoonetel vaid oletuseks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.wernernolte.de/architektur-des-mittelalters/sakralarchitektur/spaetantik/grabmal-theoderichs-des-grossen |vaadatud=2019-05-04 |arhiivimisaeg=2019-05-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190504142741/https://www.wernernolte.de/architektur-des-mittelalters/sakralarchitektur/spaetantik/grabmal-theoderichs-des-grossen |url-olek=ei tööta }}</ref>. Teine seletus tuleb ette Itaalia kunsti- ja reisijuhtides, kus viidatakse S. Ferri tõlgendusele, milles võrreldakse Theoderichi mausoleumi väliskujunduse sarnasust ümmarguse telgiga: ornament peaks sel juhul kujutama riputusrõngaid, mis hoiavad ülal telgi seinu<ref>http://wwwbisanzioit.blogspot.com/2011/</ref>. == Vaata ka == * [[Rahvasterännuaeg]] * [[Theoderichi mausoleum]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arhitektuursed kaunistused]] [[Kategooria:Ornamendid]] iiwiymiwpxq94rhwr9vjc6up3rvoexz 0 547934 7200651 6106797 2026-07-24T08:20:33Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Spordiauhinnad]]; lisatud [[Kategooria:Eesti spordiauhinnad]] 7200651 wikitext text/x-wiki '''Eesti korvpalli kuulsuste hall''' on virtuaalne [[kuulsuste hall]], mis kuulutati välja 2010, tähistades ühtlasi [[Eesti korvpall]]i 90. sünnipäeva.<ref name="sport.delfi.ee">https://sport.postimees.ee/293310/kuulsuste-halli-kaheksandaks-liikmeks-sai-joann-lossov (vaadatud 12.05.2019)</ref> ==Halli valitud korvpallureid== *[[Joann Lõssov]] *[[Tiit Sokk]] *[[Jaak Lipso]] *[[Priit Tomson]] *[[Heino Enden]] *[[Aleksei Tammiste]] *[[Ilmar Kullam]] *[[Jaak Salumets]] *[[Valdu Suurkask]] *[[Heino Kruus]] *[[Maret-Mai Višnjova|Maret-Mai Otsa-Višnjova]] *[[Tõnno Lepmets]] *[[Anatoli Krikun]] *[[Martin Müürsepp]] *[[Edgar Naarits]] *[[TRÜ korvpallinaiskond]]<ref>[https://sport.postimees.ee/6939030/eesti-korvpalli-kuulsuste-hall-sai-vaart-taiendust Korvpalli kuulsuste hall sai täiendust] [[Postimees]], 1. aprill 2020</ref> *[[Valve Lüütsepp-Kaasik]] *[[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] *[[Heino Veskila]] *[[Jaroslav Dudkin]] *[[Herbert Niiler]] *[[Selma Multer]] *[[Erich Altosaar]] *[[Aivar Kuusmaa]]<ref>[https://sport.postimees.ee/7144884/aivar-kuusmaa-nimetati-eesti-korvpalli-kuulsuste-halli Aivar Kuusmaa nimetati Eesti korvpalli Kuulsuste Halli] Postimees, 30. detsember 2020</ref> ==Vaata ka== *[[korvpalli kuulsuste hall]] (USAs) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti korvpall]] [[Kategooria:Eesti spordiauhinnad]] 4kt8kq8z1n5irhxzh13srelu0uro0zn 0 550194 7200632 6196775 2026-07-24T06:58:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200632 wikitext text/x-wiki [[File:Eglise St-Laurent du Mont.JPG|thumb|Lihtsa astmelise palestikuga portaal. 12. sajandi kirik, [[Argelès-sur-Mer]], [[Pyrénées-Orientales]]]] [[File:Fotothek df roe-neg 0006282 022 Goldene Pforte des Doms, linkes Gewände mit den.jpg|thumb|[[Freiburgi toomkirik]]u portaali palestiku vasakpoolne külg sammaste ja skulptuuridega]] '''Palestik''', ka '''palendsein'''<ref>http://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/art/dict.cgi?word=sv1837</ref> on [[uks]]e- või [[Aken|aknaava]] vertikaalse sisepinna ehk [[palend]]i erivorm, mis on kujundatud [[fassaad]]i suunas ühtlaselt või astmeliselt laienevaks<ref>{{Netiviide |url=https://docplayer.org/50018843-Vaeike-saksa-eesti-keskaja-arhitektuuri-seletav-sonastik.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-05-27 |arhiivimisaeg=2019-05-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190527113800/https://docplayer.org/50018843-Vaeike-saksa-eesti-keskaja-arhitektuuri-seletav-sonastik.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>https://portaalid.weebly.com/osad.html</ref>. [[Portaal (arhitektuur)|Portaal]]ide, kuid vahel ka aknaavade kujundus astmelise palestikuna ([[astmikportaal]]<ref>http://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/art/dict.cgi?word=sv1958</ref>) on eriti iseloomulik [[romaanika]]le ja [[gootika]]le. Hilisemas arhitektuuris esineb palestik ajaloolisi stiile matkivas historitsismis. Astmelist palestikku kohtab ka idamaade, näiteks vanaindia arhitektuuris (Nachna Parvati tempel Indias<ref>https://digitalcollections.lib.washington.edu/digital/collection/ic/id/7810/</ref>). == Vaata ka == * [[astmikportaal]] * [[palestikportaal]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Uks]] [[Kategooria:Aken]] 2lnltul1dk9lgwf9zy3ll3ohd95z81o 0 550682 7200582 6454579 2026-07-23T22:32:38Z Sumo tomus 233342 Pilt 7200582 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = 2017 Confederation Cup - CHIAUS - Mauricio Isla.jpg | pildisuurus = 170px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Copa América|2015]]|}} {{Kuldmedal|[[Copa América Centenario]]|}} {{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikas]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir|2017]]|}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U20 maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2007. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2007]]|}} }} [[File:FC Nordsjælland - Juventus FC, 23 October 2012 (Mauricio Isla).jpg|thumb|upright=0.7|Isla Juventusis 2012]] '''Mauricio Aníbal Isla Isla''' (sündinud [[12. juuni]]l [[1988]] [[Buin]]is) on [[Tšiili]] [[jalgpallur]], kes mängib [[paremkaitsja]] või [[poolkaitsja]]na Tšiili kõrgliigaklubis [[Club Deportivo Universidad Católica|Universidad Católica]] ja [[Tšiili jalgpallikoondis]]es. Jalgpalluriteed alustas ta Universidad Católicas ka klubikarjääri, kuid klubi põhimeeskonda ta ei jõudnud. Profikarjääri alustas ta 2007. aastal Itaalia kõrgliigaklubis [[Udinese Calcio|Udinese]]. Hiljem on ta mänginud veel Itaalia kõrgliig klubides [[Juventus]] (2012–2014), kellega tuli hooaegadel [[Serie A hooaeg 2012–2013|2012–13]] ja [[Serie A hooaeg 2013–2014|2013–14]] Itaalia meistriks, ja [[Cagliari Calcio|Cagliari]] (2016–2017), Inglismaa kõrgliigaklubis [[Queens Park Rangers FC|Queens Park Rangers]] (2014–2015), Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Marseille Olympique]] (2015–2016), Türgi kõrgliigaklubis [[Fenerbahçe S.K.|Fenerbahçe]] (2017–2020) ning Brasiilia kõrgliigaklubis [[CR Flamengo|Flamengo]] (2020–2022), kellega tuli 2020. aastal Brasiilia meistriks. 2022. aastal naasis ta Universidad Católicasse ning debüteeris samal aastal lõpuks ka klubi põhimeeskonnas. Debüüdi Tšiili jalgpallikoondises tegi Isla 2007. aasta septembris [[sõprusmäng]]us [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 7. septembril 2010 sõprusmängus [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukraina]] vastu. Tšiili koondisega on ta võitnud [[2015. aasta Copa América]] ja 2016. aasta [[Copa América Centenario]]. Ta on kuulunud Tšiili koondisse veel ka [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010.]] ja [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]], [[2011. aasta Copa América|2011.]], [[2019. aasta Copa América|2019.]] ja [[2021. aasta Copa América]]l ning [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]il. == Saavutused == ;Juventus *[[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2012–2013|2012–13]], [[Serie A hooaeg 2013–2014|2013–14]] *[[Supercoppa Italiana]]: 2012, 2013, 2015 ;Flamengo *[[Campeonato Brasileiro Série A]]: [[Campeonato Brasileiro Série A 2020|2020]] *[[Supercopa do Brasil]]: 2021 *[[Campeonato Carioca]]: 2021 == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{FIFA World Cup 2010 Tšiili koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Tšiili koondis}} {{JÄRJESTA:Isla, Mauricio}} [[Kategooria:Tšiili jalgpallurid]] [[Kategooria:Udinese Calcio mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Queens Park Rangers FC mängijad]] [[Kategooria:Marseille Olympique'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Cagliari Calcio mängijad]] [[Kategooria:Fenerbahçe SK jalgpallurid‏‎]] [[Kategooria:Clube de Regatas do Flamengo mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] t09rqvd722ekk7qh66os3pi92tvvxfc 0 573956 7200580 6943183 2026-07-23T22:28:14Z Sumo tomus 233342 Pilt 7200580 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = 2025-02-28 Grizzlys Wolfsburg gegen Kölner Haie (Deutsche Eishockey-Liga 2024-25) by Sandro Halank–167.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]]|}} }} [[File:Julius Hudacek Frolunda 2013.jpg|thumb|Hudáček Frölunda HCs (2013).]] '''Július Hudáček''' (sündinud [[9. august]]il [[1988]] [[Spišská Nová Ves]]is) on [[Slovakkia]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[väravavaht (jäähoki)|väravavahina]] Tšehhi kõrgliigaklubis [[Praha HC Sparta|Praha Sparta]]. Enne 2022. aasta mais Praha Spartaga liitumist oli ta klubikarjääri jooksul mänginud Slovakkia klubides [[HK Spišská Nová Ves]], [[HK Poprad]] ja [[HC Košice]], Rootsi klubides [[Södertälje SK]], [[Frölunda HC]] ja [[Örebro HK]], Tšehhi klubis [[HC Pardubice]] ning KHL-i klubides [[HK Novosibirski Sibir|Novosibirski Sibir]], [[Tšerepovetsi Severstal]], [[HK Moskva Spartak|Moskva Spartak]] ja [[Riia Dinamo]]. Aastatel 2009–2011 tuli ta Košicega kolm hooaega järjest Slovakkia meistriks. Hooajal 2014–15 valiti ta Örebros mängides Rootsi kõrgliiga hooaja parimaks väravavahiks ja hooaja väärtuslikumaks mängijaks. Aastatel 2018, 2019 ja 2020 on ta valitud [[KHL-i tähtede mäng]]ule. [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Hudáček [[Slovakkia jäähokikoondis]]e koosseisus hõbemedali. == Välislingid == * [https://en.khl.ru/players/20715/ Július Hudáček KHL.ru lehel] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=152880 Július Hudáček hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Hudacek, Julius}} [[Kategooria:Slovakkia jäähokiväravavahid]] [[Kategooria:Tšerepovetsi Severstali mängijad]] [[Kategooria:HK Moskva Spartaki mängijad]] [[Kategooria:Riia Dinamo mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 168vtko6oh2dfr2d91fiuufl9r9iugt 0 575142 7200449 7191644 2026-07-23T17:41:39Z Kontributor 2K 183181 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7191644|7191644]], mille tegi [[Special:Contributions/GeniusElephant678|GeniusElephant678]] ([[User talk:GeniusElephant678|arutelu]]) user blocked on other wikis 7200449 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}{{Viitamata|kuu=jaanuar|aasta=2020}} {{linn | nimi = Douai | lipp = | vapp = Blason Vide 3D.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa }} '''Douai''' ([dwɛ]; hollandi: ''Dowaai'') on [[vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Nordi departemang]]us [[Douai kanton]]is. See on departemangu [[Alamprefektuur (Prantsusmaa)|alamprefektuur]]. Paikneb [[Scarpe]] jõe ääres, seal asub üks piirkonna tähelepanuväärsemaid kellatorne. [[Fail:La Fontaine de la Place d'Armes de Douai.jpg|tühi|pisi|Douai raekoja kellatorn]] == Majandus == Linna peamised tööstused on keemia- ja metallitööstused. [[Renault]] omab suurt [[Auto|sõidukite]] [[konveierliin|kokkupanemis]]tehast linna lähedal, mis on tootnud palju tuntud Renault' sõidukeid, nagu [[Renault 14|R14]], [[Renault 9/11|R11]], [[Renault 19|R19]] ning nüüd [[Renault Mégane|Mégane]] ja [[Renault Scenic|Scenic]]. === Transport === [[Gare de Douai]] raudteejaam teenindab kohalikke ronge [[Lille]]'i, [[Arras]]i, [[Lens]]i, [[Amiens]]i, [[Saint-Quentin]]i ja [[Valenciennes]]i suunal. See on ühendatud ka [[TGV]]-võrguga, kiirrongidega [[Pariis]]i, [[Lyon]]i, [[Nantes]]'i ja teistesse linnadesse. == Ajalugu == Selle koht vastab tõenäoliselt 4. sajandi Rooma linnusele nimega ''Duacum''. Alates 10. sajandist oli linn [[Flandria krahvkond|Flandria]] [[Flandria krahv|krahvide]] romaani vasall. Linnast sai [[Keskaeg|keskajal]] õitsev tekstiilituru keskus, ajalooliselt tuntud kui Douay. 1384. aastal läks [[Flandria krahvkond]] [[Burgundia hertsog]]ite valduste hulka ja 1477. aastal Habsburgidele. 1667. aastal vallutasid Douai [[Louis XIV]] väed ja 1668. aasta [[Aacheni rahu (1668)|Aacheni rahuga]] loovutati linn Prantsusmaale. Järjestikuste piiramiste ajal 1710–1712 hävitas Briti armee Douai peaaegu täielikult. 1713. aastaks oli linn täielikult Prantsusmaasse sulandatud. Douaisse asus ''[[Parlement de Flandres]]''. Douai sattus [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] vaenutegevusse ning 1918. aastal põletas linna osaliselt ja vabastas Briti armee [[Courtrai lahing (1918)|Courtrai lahingu]] järel. Teine maailmasõda tõi Douaile ka märkimisväärset kahju. Linn on ikka veel piirkonna transpordi- ja ärikeskus, mis oli kuni 1960. aastateni tuntud oma Põhja-Prantsusmaa rikkaima söevälja poolest. Kohalik [[La Brayelle'i lennuväli]] oli väga oluline Prantsuse lennunduse ajaloos. See tegutses 1907. aastast 1950. aastate keskpaigani. 1909. aastal oli see maailma esimese lennundusalase kohtumise koht ja Esimese maailmasõja okupatsiooni ajal oli see [[Manfred von Richthofen]]i (Punane parun) baas. == Vaatamisväärsused == Douai kaunistatud gooti stiilis kellatorni alustati 1380. aastal varasema torni kohas. 80 m kõrgune struktuur sisaldab muljetavaldavat [[kariljon]]i, mis koosneb 62 [[Kell (helitekitaja)|kellast]] ulatusega 5 oktaavi. Originaalid, mõni aastast 1391, eemaldati 1917. aastal Esimese maailmasõja ajal okupeerivate Saksa vägede poolt, kes kavatsesid need metalliks sulatada. Need pandi 1924. aastal pärast remonti tagasi, kuid 47 neist asendati 1954. aastal parema heli saavutamiseks. Veel üks suurem kell ülaosas, [[Solfedžo|La]] nimega "Joyeuse", pärineb 1471. aastast ja kaalub 5,5 t. [[Torukellad|Kellamäng]] heliseb mehhanismi abil igal veerandtunnil, kuid neid mängitakse ka [[Klaviatuur (muusika)|klaviatuuri]] abil laupäeva hommikuti ja muul ajal. 2005. aastal arvati kellatorn [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Märkimisväärne ''Porte de Valenciennes'' linnavärav, jäänuk linna endisest sõjalisest tähtsusest, ehitati 1453. aastal. Üks külg ehitati gooti stiilis, teine klassikalises stiilis. <gallery> Fail:Jean-Baptiste-Camille Corot 018.jpg|''Douai kellatorn'', [[Camille Corot]] Fail:Cartulaire douai 3 colléges.JPG|[[Douai ülikool]]i kolledžid Fail:Beffroi de Douai vu de la Rue de l'Université.jpg|Douai kellatorni detail. Fail:Beffroi de Douai.jpg Fail:Ruelle des Archers à Douai.jpg </gallery> == Tuntud inimesi == * [[Jehan Bellegambe]], varaflaami maalikunstnik * [[François Cosserat]] (1852–1914), matemaatik ja insener * [[Henri Edmond Cross]], maalikunstnik * [[Gaston Crunelle]] (1898–1990), klassikaline flöödimängija * [[Charles-Alexandre de Calonne]], riigimees * [[Marceline Desbordes-Valmore]], luuletaja * [[Henri-Joseph Dulaurens]], romaanikirjanik * [[Giovanni da Bologna]] (sündides Jean de Boulogne), skulptor * [[Jacky Hénin]], poliitik ja Euroopa Parlamendi liige * [[Corinne Masiero]], näitleja * [[André Obey]], näitekirjanik * [[Michel Warlop]], [[džäss]]viiuldaja * [[Michel Wibault]], (1897–1963), lennukikonstruktor ja leiutaja == Sõpruslinnad == * [[Harrow (London)|Harrow]], Suurbritannia * [[Recklinghausen]], Saksamaa * [[Kenosha (Wisconsin)|Kenosha]], Ameerika Ühendriigid * [[Dédougou]], Burkina Faso * [[Puławy]], Poola * [[Seraing]], Belgia == Viited == {{viited}} {{Douai ringkonna vallad}} [[Kategooria:Nordi departemangu vallad]] dep9f7y65ibkc0mneh6hdtxxct1s0eq 0 579039 7200536 7006647 2026-07-23T20:35:19Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Madagaskari poliitikud]]; lisatud [[Kategooria:Madagaskari peaministrid]] 7200536 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Christian Ntsay | pilt = Кристиан_Нтсай_(22-12-2020).jpg | pildiallkiri = Christian Ntsay (2020) | amet = [[Madagaskari peaminister]] | ametiajaalgus = 6. juuni 2018 | ametiajalõpp = 6. oktoober 2025 | eelmine = [[Olivier Mahafaly Solonandrasana]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Christian Louis Ntsay | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1961|3|27}} | sünnikoht = [[Antsiran̈ana]], [[Malagassi vabariik|Madagaskar]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = ''Parteitu'' | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Christian Louis Ntsay''' (sündinud 27. märtsil 1961) on [[Madagaskar]]i poliitik, alates 6. juunist 2018 kuni 6. oktoobrini 2025 [[Madagaskari peaminister]].<ref>{{cite web|url=http://www.midi-madagasikara.mg/a-la-une/2018/06/05/gouvernement-de-consensus-ntsay-christian-nomme-premier-ministre/|title=Gouvernement de consensus : Ntsay Christian nommé Premier ministre – Midi Madagasikara|website=www.midi-madagasikara.mg}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.sobikamada.com/politique/item/16173-cv-premier-ministre,-chef-du-gouvernement,-christian-ntsay.html|title=CV Premier Ministre, Chef du Gouvernement, Christian NTSAY|first=|last=Britto|publisher=|access-date=2020-03-24|archive-date=2018-11-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20181116010835/http://www.sobikamada.com/politique/item/16173-cv-premier-ministre,-chef-du-gouvernement,-christian-ntsay.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung-ss&biw=412&bih=342&tbm=bks&ei=UckWW5L7HdOGgQaN1qbYDg&q=Christian+Louis+Ntsay+Born+march+1961&oq=Christian+Louis+Ntsay+Born+march+1961&gs_l=mobile-gws-serp.12...14155.17348.0.18378.2.2.0.0.0.0.311.529.2-1j1.2.0....0...1c.1j4.64.mobile-gws-serp..0.1.310...30i10k1.0.-cijnJe0qMI|title=Christian Louis Ntsay Born march 1961 - Google Search|website=www.google.com}}</ref> [[Madagaskari presidentide loend|President]] [[Hery Rajaonarimampianina]] nimetas ta ametisse, kui eelmine peaminister [[Olivier Mahafaly Solonandrasana]] oli sunnitud üleriigiliste meeleavalduste tõttu tagasi astuma.<ref>{{cite web|url=http://www.africanews.com/2018/06/04/madagascar-s-president-appoints-new-prime-minister/|title=Madagascar's president appoints new prime minister - Africanews|first=|last=AfricaNews|publisher=}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.rappler.com/world/regions/africa/204078-madagascar-prime-minister-olivier-mahafaly-solonandrasana-resignation|title=Madagascar prime minister announces resignation|publisher=}}</ref> Ntsayd tuntakse kogenud tehnokraadina ning ta on töötanud [[ÜRO]]-s.<ref>{{cite web|url=http://punchng.com/madagascar-names-technocrat-christian-ntsay-new-pm/amp/%3C/ref%3E/|title=Madagascar names technocrat Christian Ntsay new PM – Punch Newspapers|website=punchng.com|access-date=2020-03-24|archive-date=2018-06-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20180612142058/http://punchng.com/madagascar-names-technocrat-christian-ntsay-new-pm/amp/%3C/ref%3E/|url-status=dead}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Olivier Mahafaly Solonandrasana]] | nimi=[[Madagaskari peaminister]] | aeg= 2018– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ntsay, Christian}} [[Kategooria:Madagaskari peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] fc6yfxkrfkbt1dpb0xblieq690aufnm 0 581554 7200484 7198531 2026-07-23T18:58:28Z Teomees 97479 7200484 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Kerr Kriisa | pilt = Kerr Kriisa (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Kerr Kriisa 2022. aastal | rahvus = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2001|1|2}} | sünnikoht = [[Tartu]] | pikkus = 190 cm | kaal = 86 kg | positsioon = [[mängujuht]] | karjäär = 2016– | liiga = | klubi = [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikool Maks & Moorits]] | number = | endised_klubid = [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikool]] (2016–2017)<br />[[Brose Bamberg]] (2017–2018)<br />Baunach Young Pikes (2017–2018)<br />[[Kaunase Žalgiris]] (2018–2020)<br />Žalgiris-2 (2018–2020)<br />[[BC Prienai]] (2019–2020)<br />[[Arizona Wildcats]] (2020–2023)<br />[[West Virginia Mountaineers]] (2023–2024)<br />[[Kentucky Wildcats]] (2024–2025)<br />[[Cincinnati Bearcats]] (2025–2026) | koondis = [[Eesti korvpallikoondis]] | autasud = | medalid = }} '''Kerr Kriisa''' (sündinud [[2. jaanuar]]il [[2001]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[korvpallur]], kes mängib [[mängujuht|mängujuhina]]. Ta on mänginud [[Eesti korvpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == === Algusaastad Eestis === Kriisa alustas korvpalli mängimist [[Erkmaa korvpallikool]]is. Hooajal 2016/2017 liitus ta 15-aastaselt [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikooli korvpallimeeskonnaga]] ning mängis [[Korvpalli Meistriliiga]]s. Samal hooajal mängis ta ka BC Tartu eest meeste I liigas.<ref name="Basket">{{netiviide |url=https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=09688 |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=Eesti Korvpalliliit |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> 2017. aasta septembris siirdus Kriisa [[Saksamaa]]le [[Brose Bamberg]]i noortesüsteemi. Enne Saksamaale minekut oli ta neli hooaega mänginud BC Tartu Korvpallikoolis ning ühe hooaja Tartu Ülikooli esindusmeeskonnas.<ref name="Bamberg">{{netiviide |url=https://basket.ut.ee/kerr-kriisa-siirdub-saksamaale-brose-bambergi-noortesusteemi/ |pealkiri=Kerr Kriisa siirdub Saksamaale Brose Bambergi noortesüsteemi! |väljaanne=Tartu Ülikool Maks & Moorits |aeg=6. september 2017 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> 2018. aasta jaanuaris naasis ta Eestisse, sest mõlemal jalal tuvastati ülekoormusest tingitud luuümbrise põletik.<ref name="BambergVigastus">{{netiviide |url=https://sport.err.ee/654191/vigastatud-kerr-kriisa-lahkus-bambergist |pealkiri=Vigastatud Kerr Kriisa lahkus Bambergist |väljaanne=ERR Sport |aeg=15. jaanuar 2018 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> === Žalgiris ja Prienai === 2018. aasta augustis sõlmis Kriisa lepingu [[Kaunase Žalgiris]]ega. Esimesel hooajal mängis ta peamiselt Žalgirise duubelmeeskonnas Žalgiris-2 ning osales ka [[Euroleague Basketball Next Generation Tournament]]i turniiril. Kaunase turniiril valiti ta kõige väärtuslikumaks mängijaks ja turniiri sümboolsesse koosseisu.<ref name="ANGT">{{netiviide |url=https://www.euroleaguebasketball.net/ngt/players/kerr-kriisa/009328/ |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=Euroleague Basketball Next Generation Tournament |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> [[Euroliiga]] debüüdi tegi Kriisa 25. oktoobril 2019 Žalgirise eest. 2019. aasta novembris siirdus ta laenule [[BC Prienai]] meeskonda, et saada mänguaega [[Leedu korvpalliliiga]]s.<ref name="Prienai">{{netiviide |url=https://korvpall24.ee/leedu-portaal-kerr-kriisa-liitub-sealses-korgliigas-mangiva-klubiga/ |pealkiri=Leedu portaal: Kerr Kriisa liitub sealses kõrgliigas mängiva klubiga |väljaanne=Korvpall24 |aeg=6. november 2019 |vaadatud=6. juulil 2026 |arhiivimisaeg=2019-11-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191106102802/https://korvpall24.ee/leedu-portaal-kerr-kriisa-liitub-sealses-korgliigas-mangiva-klubiga/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Laenuleping lõppes 2020. aasta jaanuaris ning ta jätkas hooaega Žalgiris-2 ridades.<ref name="EuroleagueProfile">{{netiviide |url=https://www.euroleaguebasketball.net/en/euroleague/players/kerr-kriisa/profile/009328/ |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=Euroleague Basketball |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> === Arizona Wildcats === 2020. aastal siirdus Kriisa [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] [[Arizona ülikool]]i, et mängida [[National Collegiate Athletic Association|NCAA]] korvpalliliigas [[Arizona Wildcats]]i meeskonnas.<ref name="ArizonaPostimees">{{netiviide |url=https://sport.postimees.ee/6953451/kerr-kriisa-olen-zalgirisele-tanulik-kuid-arizona-tahendab-sammu-edasi |pealkiri=Kerr Kriisa: olen Žalgirisele tänulik, kuid Arizona tähendab sammu edasi |väljaanne=Postimees |aeg=19. aprill 2020 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Arizona eest mängis Kriisa kolm hooaega. Hooajal 2021/2022 tegi ta [[Utah Utes]]i vastu [[kolmikduubel|kolmikduubli]], visates 21 punkti, võttes 10 lauapalli ja andes 10 resultatiivset söötu. Hooajal 2022/2023 juhtis ta teist hooaega järjest [[Pac-12 Conference|Pac-12]] konverentsi resultatiivsete söötude arvestust ning viskas keskmiselt 9,9 punkti ja andis 5,14 resultatiivset söötu mängus.<ref name="WVUProfile">{{netiviide |url=https://wvusports.com/sports/mens-basketball/roster/kerr-kriisa/17289 |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=West Virginia University Athletics |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> === West Virginia Mountaineers === Hooajaks 2023/2024 liitus Kriisa [[West Virginia Mountaineers]]i meeskonnaga. Ta alustas kõigis 23 mängus, milles osales, ning kogus keskmiselt 11,0 punkti ja 4,7 resultatiivset söötu mängus. Ta tabas hooajal 61 kolmepunktiviset ning tema visketabavus oli väljakult 42,9% ja kolmepunktijoone tagant 42,4%.<ref name="WVUProfile" /> === Kentucky Wildcats === Hooajal 2024/2025 mängis Kriisa [[Kentucky Wildcats]]i meeskonnas. Ta osales üheksas mängus ja alustas neist ühes algkoosseisus. Hooaeg lõppes jalavigastuse tõttu mängus [[Gonzaga Bulldogs]]i vastu. Ta kogus Kentucky eest keskmiselt 4,4 punkti, 2,4 lauapalli ja 3,8 resultatiivset söötu mängus.<ref name="CincinnatiProfile">{{netiviide |url=https://gobearcats.com/sports/mens-basketball/roster/player/kerr-kriisa |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=University of Cincinnati Athletics |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> === Cincinnati Bearcats === 2025. aastal liitus Kriisa [[Cincinnati Bearcats]]i meeskonnaga.<ref name="CincinnatiERR">{{netiviide |url=https://news.err.ee/1609657457/estonian-basketball-player-kerr-kriisa-to-join-cincinnati-bearcats |pealkiri=Estonian basketball player Kerr Kriisa to join Cincinnati Bearcats |väljaanne=ERR News |aeg=8. aprill 2025 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Hooajal 2025/2026 mängis ta Cincinnati eest 19 kohtumist, neist 13 algkoosseisus, ning kogus keskmiselt 5,8 punkti, 1,3 lauapalli ja 3,0 resultatiivset söötu mängus.<ref name="Tartu2026" /><ref name="ESPNStats">{{netiviide |url=https://www.espn.com/mens-college-basketball/player/_/id/4683633/kerr-kriisa |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=ESPN |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> === Naasmine Tartusse === 2026. aasta juunis sõlmis Kriisa lepingu [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikool Maks & Mooritsaga]], naastes oma kasvatajaklubisse pärast kuut aastat NCAA-s.<ref name="Tartu2026">{{netiviide |url=https://basket.ut.ee/kerr-kriisa-taasliitub-tartu-ulikool-maks-ja-moorits-meeskonnaga-ma-olen-tagasi/ |pealkiri=Kerr Kriisa taasliitub Tartu Ülikool Maks ja Moorits meeskonnaga: “Ma olen tagasi!” |väljaanne=Tartu Ülikool Maks & Moorits |aeg=26. juuni 2026 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> 22. juulil teatas Tartu klubi, et on on lõpetanud lepingu Kerr Kriisaga, kes on kohtu all nii USA-s kui Eestis.<ref name="kelm">[https://sport.delfi.ee/artikkel/120599004/tartu-ulikool-maks-amp-moorits-lopetas-kerr-kriisaga-lepingu Tartu Ülikool Maks & Moorits lõpetas Kerr Kriisaga lepingu] Delfi Sport, 22. juuli 2026</ref> == Koondisekarjäär == Kriisa on mänginud [[Eesti]] noortekoondistes ja [[Eesti korvpallikoondis]]es.<ref name="Basket" /> Ta kuulus Eesti koondisse [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]], kus kogus viies mängus keskmiselt 10,8 punkti, 1,8 lauapalli ja 5,8 resultatiivset söötu.<ref name="FIBA2022">{{netiviide |url=https://www.fiba.basketball/en/history/208-fiba-eurobasket/208210/players/227322-kerr-kriisa |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=FIBA |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Eesti koondise eest tegi ta ühe silmapaistvama mängu 24. juulil 2020 [[Leedu korvpallikoondis|Leedu]] vastu, visates 26 punkti ja andes 7 resultatiivset söötu.<ref name="Sport24">{{netiviide |url=https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=9 |pealkiri=Kerr Kriisa |väljaanne=Sport24 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> == Süüdistus kelmuses == 2026. aasta juulis vahistas [[Föderaalne Juurdlusbüroo|FBI]] Kriisa seoses [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] esitatud süüdistusega. Ameerika Ühendriikide Lääne-Virginia põhja ringkonna prokuratuur esitas talle viis süüdistust elektroonilise side kaudu toime pandud kelmuses. Süüdistuse järgi kestis väidetav skeem 2022. aastast 2. juunini 2026 ning selle abil saadi mitmelt kannatanult ligi 2,2 miljonit USA dollarit.<ref name="DOJ2026">{{netiviide |url=https://www.justice.gov/usao-ndwv/pr/former-college-basketball-player-charged-defrauding-victims-22-million |pealkiri=Former College Basketball Player Charged with Defrauding Victims of $2.2 Million |väljaanne=United States Department of Justice |aeg=6. juuli 2026 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> Süüdistuse järgi kasutas Kriisa valeandmeid, väljamõeldud isikuid ja petlikku suhtlust, väites muu hulgas, et tema perekond on ohus, ema vajab vähiravi või perevara vajab kiiret rahalist toetust. Süüdistus on kohtumenetluse väide ning Kriisat peetakse süütuks, kuni tema süü ei ole kohtus tõendatud.<ref name="DOJ2026" /><ref name="ERRSüüdistus">{{netiviide |url=https://sport.err.ee/1610071423/kriisat-suudistatakse-suuremahulises-internetipettuses |pealkiri=Kriisat süüdistatakse suuremahulises internetipettuses |väljaanne=ERR Sport |aeg=6. juuli 2026 |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> 22. juulil 2026 teatati, et Kerr Kriisa on antud kohtusse ka Eestis. [[Tartu Maakohus|Tartu maakohtu]] kaudu nõutakse temalt 2023. aastal võetud laenu, intressi ja kogunenud viivise tasumist. Kogusumma ulatub ligi 200 000 euroni.<ref name="kelm" /> == Isiklikku == Kriisa isa on endine korvpallur [[Valmo Kriisa]]. Ta on nime saanud Ameerika korvpalluri ja treeneri [[Steve Kerr]]i järgi, kes mängis samuti [[Arizona Wildcats]]i korvpallimeeskonnas.<ref name="Tucson">{{netiviide |url=https://tucson.com/sports/arizonawildcats/basketball/big-name-pickup-wildcats-go-to-estonia-to-land-recruit-named-after-former-ua-star/article_462654ba-3b7f-55a7-8242-2815ccda2b1d.html |pealkiri=Wildcats go to Estonia to land recruit named after former UA star Steve Kerr |väljaanne=Arizona Daily Star |vaadatud=6. juulil 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=09688 Kerr Kriisa] Eesti Korvpalliliidu andmebaasis * [https://www.fiba.basketball/en/players/227322-kerr-kriisa Kerr Kriisa] FIBA andmebaasis * [https://www.espn.com/mens-college-basketball/player/_/id/4683633/kerr-kriisa Kerr Kriisa] ESPN-i andmebaasis * [https://gobearcats.com/sports/mens-basketball/roster/player/kerr-kriisa Kerr Kriisa] Cincinnati Bearcatsi kodulehel {{commonskat}} {{JÄRJESTA:Kriisa, Kerr}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli korvpallurid]] [[Kategooria:Tartust pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] jb96itv7e2b241tct4zknht4naxo2yy 0 587898 7200740 7004546 2026-07-24T11:21:00Z ~2026-41170-99 233990 /* Isiklikku */ 7200740 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} '''Reet Oja''' (1977. aastani '''Reet Ristlaan'''; sündinud [[27. juuli]]l [[1956]]) on eesti tele- ja raadio[[ajakirjanik]]. Ta lõpetas [[1978]]. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] majandusteaduskonna tööstuse planeerimise erialal.<ref>[http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 TTÜ lõpetajad 1918–2006].</ref> ==Töö Eesti Televisioonis== Alates 1978. aastast töötas veerand sajandit [[Eesti Televisioon]]is saatejuhi, toimetaja ja peatoimetaja-produtsendina. Oja tegi peamiselt noorte- ja meelelahutussaateid, algatas ja viis ellu palju suurprojekte, kuid lahkus televisioonist 2001. aastal. Seejärel tuli ta küll veel tagasi, kuid lahkus 2006. aastal lõplikult. ===Looming=== Reet Oja tegi algul "Noortestuudio" saatesarju "Oma nägu", "Oma asi" ja "Kontakt". Aastatel 1984–1987 oli ta meelelahutussaate "[[Kitsas king]]" toimetaja ning 1988–1992 "Öö TV" autor, peatoimetaja, produtsent ja saatejuht. Aastatel 1991–1996 juhtis ta "[[Hommiku TV]]-d" (mille esimene saade läks eetrisse 22. septembril 1991, külalisteks [[Marju Kuut|Marju]] ja [[Uku Kuut]]) ja 1998–2001 projekti "Tere hommikust"; 1999–2001 oli saate "Tegijad" toimetaja ja saatejuht, 2000. aastal ajaloosarja "Televisiooni lapsed" autor, saatejuht ja toimetaja ning aastatel 2003–2006 väitlussaate "Unetus" saatejuht. Viimasteks tema kui autori ja saatejuhi tehtud telesaadeteks jäid portreesaated "[[Tähelaev]]" (2006–2007; nt "Lavakas 50", 2007; "[[Martin Veinmann]]", 2007).<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Reet%20oja&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=20&timeRange=all Reet Oja saateid ETV-s] ERR Arhiiv, vaadatud 20.106.2023.</ref> Tema televisioonikarjääri kokkuvõttena läks 15. juulil 2020 eetrisse saade "Eksklusiivintervjuu Reet Ojaga". Selles Eesti Televisiooni aastapäevasaates räägib ta ajakirjanduse võimust, inimlikkuse säilitamisest ning sellest, kes ja miks talle telemajas olulised on olnud.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eksklusiivintervjuu-reet-ojaga Eksklusiivintervjuu Reet Ojaga] Intervjueerija [[Karmel Killandi]]. ERR Arhiiv, esmaeeter: 15.07.2020.</ref> ==Raadiotöö== Raadiosaateid tegi ta 1997. aastast: algul koos [[Vahur Kersna]]ga raadiojaamas [[Raadio Pulss B 3]] hommikuprogrammi juhtides, hiljem üksikutes [[Eesti Raadio]] saadetes (sealhulgas 21. juuni 1998 saates "Vikerkäär" võib kuulda teda koos teiste telesaatejuhtidega laulmas [[Alo Mattiisen]]i ja Vahur Kersna laulu "Ei ole Ime ükski ime") esinedes. [[Kuku Raadio]] persoonisaates "[[Kukul külas]]" oli ta ise [[Erki Berends]]i intervjueeritav [[14. mai]]l [[1995]]. ==Tunnustus== Ta on valitud seitsmel korral ETV parimaks saatejuhiks (1993–1999). ==Isiklikku== Tema isa oli [[Eesti NSV]] partei- ja riigitegelane [[Rein Ristlaan]].<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/750257 "Reet Oja naeratas teleekraanil alati, põskedes naerukurrud. Samas on ta tõeline raudne leedi"]. Õhtuleht, 27. juuli 2016.</ref> Tema abikaasa on teatritegelane [[Rein Oja]], neil on pojad Risto ja Raido. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://menu.err.ee/972213/reet-oja-uhines-balti-ketiga-otse-toolt-mati-poldrel-oli-zigulis-vaba-koht "Reet Oja ühines Balti ketiga otse töölt: Mati Põldrel oli autos vaba koht"]. Menu.err.ee, 20. august 2019 *[https://menu.err.ee/1113163/vaata-uuesti-reet-oja-ajakirjanduse-voimust-inimlikkuse-sailitamine-on-mulle-vaga-tahtis "Reet Oja ajakirjanduse võimust: inimlikkuse säilitamine on mulle väga tähtis"]. ETV, 15. juuli 2020 {{JÄRJESTA:Oja, Reet}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] og6dksysxx8jeq4rm1hu553v1lvp5vd 7200743 7200740 2026-07-24T11:22:49Z ~2026-41170-99 233990 /* Tunnustus */ 7200743 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} '''Reet Oja''' (1977. aastani '''Reet Ristlaan'''; sündinud [[27. juuli]]l [[1956]]) on eesti tele- ja raadio[[ajakirjanik]]. Ta lõpetas [[1978]]. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] majandusteaduskonna tööstuse planeerimise erialal.<ref>[http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 TTÜ lõpetajad 1918–2006].</ref> ==Töö Eesti Televisioonis== Alates 1978. aastast töötas veerand sajandit [[Eesti Televisioon]]is saatejuhi, toimetaja ja peatoimetaja-produtsendina. Oja tegi peamiselt noorte- ja meelelahutussaateid, algatas ja viis ellu palju suurprojekte, kuid lahkus televisioonist 2001. aastal. Seejärel tuli ta küll veel tagasi, kuid lahkus 2006. aastal lõplikult. ===Looming=== Reet Oja tegi algul "Noortestuudio" saatesarju "Oma nägu", "Oma asi" ja "Kontakt". Aastatel 1984–1987 oli ta meelelahutussaate "[[Kitsas king]]" toimetaja ning 1988–1992 "Öö TV" autor, peatoimetaja, produtsent ja saatejuht. Aastatel 1991–1996 juhtis ta "[[Hommiku TV]]-d" (mille esimene saade läks eetrisse 22. septembril 1991, külalisteks [[Marju Kuut|Marju]] ja [[Uku Kuut]]) ja 1998–2001 projekti "Tere hommikust"; 1999–2001 oli saate "Tegijad" toimetaja ja saatejuht, 2000. aastal ajaloosarja "Televisiooni lapsed" autor, saatejuht ja toimetaja ning aastatel 2003–2006 väitlussaate "Unetus" saatejuht. Viimasteks tema kui autori ja saatejuhi tehtud telesaadeteks jäid portreesaated "[[Tähelaev]]" (2006–2007; nt "Lavakas 50", 2007; "[[Martin Veinmann]]", 2007).<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Reet%20oja&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=20&timeRange=all Reet Oja saateid ETV-s] ERR Arhiiv, vaadatud 20.106.2023.</ref> Tema televisioonikarjääri kokkuvõttena läks 15. juulil 2020 eetrisse saade "Eksklusiivintervjuu Reet Ojaga". Selles Eesti Televisiooni aastapäevasaates räägib ta ajakirjanduse võimust, inimlikkuse säilitamisest ning sellest, kes ja miks talle telemajas olulised on olnud.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eksklusiivintervjuu-reet-ojaga Eksklusiivintervjuu Reet Ojaga] Intervjueerija [[Karmel Killandi]]. ERR Arhiiv, esmaeeter: 15.07.2020.</ref> ==Raadiotöö== Raadiosaateid tegi ta 1997. aastast: algul koos [[Vahur Kersna]]ga raadiojaamas [[Raadio Pulss B 3]] hommikuprogrammi juhtides, hiljem üksikutes [[Eesti Raadio]] saadetes (sealhulgas 21. juuni 1998 saates "Vikerkäär" võib kuulda teda koos teiste telesaatejuhtidega laulmas [[Alo Mattiisen]]i ja Vahur Kersna laulu "Ei ole Ime ükski ime") esinedes. [[Kuku Raadio]] persoonisaates "[[Kukul külas]]" oli ta ise [[Erki Berends]]i intervjueeritav [[14. mai]]l [[1995]]. ==Tunnustus== Ta on valitud seitsmel korral ETV parimaks saatejuhiks (1993–1999).<ref>[https://telekraat.ee/biograafiad/reet-oja/ Reet Oja biograafia veebilehel telekraat.ee]</ref> ==Isiklikku== Tema isa oli [[Eesti NSV]] partei- ja riigitegelane [[Rein Ristlaan]].<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/750257 "Reet Oja naeratas teleekraanil alati, põskedes naerukurrud. Samas on ta tõeline raudne leedi"]. Õhtuleht, 27. juuli 2016.</ref> Tema abikaasa on teatritegelane [[Rein Oja]], neil on pojad Risto ja Raido. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://menu.err.ee/972213/reet-oja-uhines-balti-ketiga-otse-toolt-mati-poldrel-oli-zigulis-vaba-koht "Reet Oja ühines Balti ketiga otse töölt: Mati Põldrel oli autos vaba koht"]. Menu.err.ee, 20. august 2019 *[https://menu.err.ee/1113163/vaata-uuesti-reet-oja-ajakirjanduse-voimust-inimlikkuse-sailitamine-on-mulle-vaga-tahtis "Reet Oja ajakirjanduse võimust: inimlikkuse säilitamine on mulle väga tähtis"]. ETV, 15. juuli 2020 {{JÄRJESTA:Oja, Reet}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] d0ip4w8rqxy3qgo13ijgc19xk0795f9 0 588360 7200736 6890999 2026-07-24T11:14:30Z Taurus404 80079 7200736 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} [[File:La Pellegrina titula.jpg|thumb|300px|Girolamo Bargagli "La Pellegrina" tiitelleht]] '''"La Pellegrina" intermeediumid''', ka '''Firenze intermeediumid''' (''intermezzi fiorentini'')<ref>https://www.suono.it/Musica/Recensioni/La-pellegrina.-Intermedii-1589{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> olid 2. mail [[1589]]. aastal [[Firenze]]s [[Uffizi palee]]s [[Ferdinando I de'Medici]] ja [[Christina de Lorraine]]'i [[pulmad]]es etendatud väga rohke muusikaga ''[[intermedio]]''<nowiki>'</nowiki>d (vahemängud) [[Girolamo Bargagli]] [[komöödia]] "La Pellegrina" ("Palverändur") [[vaatus]]te vahel<ref name="u-lippus-i">U. Lippus. Itaalia barokkmuusika I. Tallinn, 1991</ref>. Firenze intermeediume loetakse ka [[ooper]]ižanri varaseks eelkäijaks. Neid mini-muusikalavastusi, millest igaüks koosnes neljast kuni viiest [[madrigal]]ist ja [[Instrumentaalmuusika|instrumentaalsetest]] ''[[sinfonia]]''<nowiki>'</nowiki>test, peetakse muusikaajaloos oluliseks lüliks varajase [[barokkmuusika]] kujunemisel. Muusika autorid olid omaaegsed tuntuimad heliloojad nagu [[Cristofano Malvezzi]], [[Antonio Archilei]], [[Luca Marenzio]], [[Giulio Caccini]], [[Giovanni de' Bardi]], [[Jacopo Peri]] ja [[Emilio de’ Cavalieri]]. Üks luuletajaist, kelle tekste vahemängudes kasutati, oli ka esimeste ooperite libretistina tuntud [[Ottavio Rinuccini]]<ref name="u-lippus-i" />. == Osad == [[File:La pellegrina 1589 - Intermedio 1 - L&#039;armonia delle sfere.jpg|thumb|300px|Intermedio 1]] [[File:La pellegrina 1589 - Intermedio 2 - La gara fra Muse e Pieridi.png|thumb|300px|Intermedio 2]] [[File:La pellegrina 1589 - Intermedio 3 - Il combattimento pitico d’Apollo.jpg|thumb|300px|Intermedio 3]] [[File:La pellegrina 1589 - Intermedio 4 - La regione de’ demoni.jpg|thumb|300px|Intermedio 4]] [[File:La pellegrina 1589 - Intermedio 5 - Il canto d’Arione - Aphrodite.png|thumb|300px|Intermedio 5]] [[File:La pellegrina 1589 - Intermedio 6 - La discesa d’Apollo e Bacco col Ritmo e l’Armonia.jpg|thumb|300px|Intermedio 6]] Kogu tsüklit läbiv teema on [[muusika]] võim ja selle mõju inimesele. === ''Intermedio'' I: "L’armonia delle sfere" – 'Sfääride harmoonia' === * [[Cristofano Malvezzi]]: ''Sinfonia,'' a 6 * [[Antonio Archilei]] või [[Emilio de’ Cavalieri]]: Harmoonia monoodia "Dalle più alte sfere" * Cristofano Malvezzi: "Noi, che cantando" madrigal a 8 * Cristofano Malvezzi: ''Sinfonia'' a 6 * Cristofano Malvezzi: "Dolcissime Sirene, madrigal'' a 6 * Cristofano Malvezzi: "A voi reali amanti" madrigal a 15 * Cristofano Malvezzi: "Coppia gentil" madrigal a 6 Sfääride harmoonia motiiv on pärit [[Platon]]i teose "[[Politeia]]" lõpust ja käsitleb antiigist pärit, kuid renessansis samuti olulist ''[[musica mundana]]'' ja ''[[musica humana]]'' suhet. Stseenis laskub [[dooria helilaad]]i Harmoonia kehastus pilvel taevast. Teda ümbritsevad teised Harmooniad, vastavalt [[Früügia helilaad|früügia]], [[Lüüdia helilaad|lüüdia]], [[Miksolüüdia helilaad|miksolüüdia]], [[hüpodooria helilaad|hüpodooria]], [[Hüpofrüügia helilaad|hüpofrüügia]] ja [[hüpolüüdia helilaad|hüpolüüdia]] laadide omad. Pärast sissejuhatavat ''sinfonia''<nowiki/>'t stseeni alguses laulab dooria laadi Harmoonia [[koloratuur]]idega kaunistatud [[monoodia]] "Dalle più alte sfere". Pärast Harmooniate lahkumist stseenist ilmuvad sfääride harmooniat valvavad [[sireen]]id ja esitavad madrigali "Noi, che cantando", taevas avaneb ja seal ilmub nähtavale jumalanna, kes hoiab käes maailma telge, koos kolme [[Parkad|parkaga]], kes istuvad tema jalge ees. Jumalanna madrigal "Dolcissime sirene" on vokaalile ja viiehäälsele pillikoosseisule. Siis astuvad ette seitse [[planeet]]i koos [[Astraea]]ga ja kaksteist kangelast ning kangelannat, kes esitlevad [[voorus]]i nagu õiglus, vagadus, kaastunne, abieluline armastus, suuremeelsus ja tarkus. Järgnevad rikkaliku kõlapildiga mitmehäälsed madrigalid "A voi reali amanti" ja "Coppia gentil", milles pöördutakse pruutpaari poole. === ''Intermedio'' II: "La gara fra Muse e Pieridi" – muusade ja pieriidide võistulaulmine === * [[Luca Marenzio]]: ''Sinfonia'' a 5 * Luca Marenzio: "Belle ne fe’ natura", nümfide madrigal a 3 * Luca Marenzio: "Chi dal delfino", a 6 * Luca Marenzio: "Se nelle voci nostre", a 12 * Luca Marenzio: "O figlie di Piero", a 18 Teine ''intermedio'' kujutab [[muusad]]e ja neid välja kutsunud [[pieriidid]]e, kuningas [[Pieros]]e tütarde võistlust musitseerimises, nii nagu sellest kõneleb [[Ovidius]]e "[[Metamorfoosid]]e" viienda raamatu viies peatükk. Esimene madrigal "Belle ne fe’ natura" kujutab metsa[[nümf]]e, kes peavad võistluse lõpul langetama otsuse. Pieriidide etteaste on kuuehäälne madrigal "Chi dal delfino". Kuid muusad vastavad sellele kaheteisthäälse madrigaliga "Se nelle voci nostre". Kui kohtunikud langetavad otsuse muusade võidu kasuks, muudetakse pieriidid nende upsakuse pärast [[Harakas|harakateks]]. === ''Intermedio'' III: "Il combattimento pitico d’Apollo" – 'Apolloni võitlus Pythoniga' === * Luca Marenzio: "Qui di carne si sfama", a 12 * Luca Marenzio: "O valoroso Dio", a 4 * Luca Marenzio: "O mille volte", a 8 Kolmas ''intermedio'' on samuti Ovidiuse ainetel, jutustades sellest, kuidas [[Apollon]] tappis [[Delfi]] linna elanikke kimbutanud mao [[Python]]i, nagu see seisab "Metamorfooside" esimese raamatu üheksandas peatükis. Esimene madrigal "Qui di carne si sfama" kujutab Delfi elanike hädahüüdu maa rüüstamise pärast. Range deklamatsiooni poolest meenutab see [[Andrea Gabrieli]] tragöödiakoori, kuid on rikastatud madrigalistiili elementidega. Ilmub jumal Apollon ja asub koletisega võitlusse, mille võidab ja kahes ülejäänud madrigalis kõlavad kiidulaulud jumalale ning stseeni lõpetab tants. === ''Intermedio'' IV: "La regione de’ demoni" – 'Deemonite riik' === * [[Giulio Caccini]]: nõia monoodia "Io che dal ciel cader" * Cristofano Malvezzi: ''Sinfonia'' a 6 * Cristofano Malvezzi: "Or che le due grand’alme", taevaste vaimude madrigal a 6 * [[Giovanni de' Bardi]]: "Miseri habitator", madrigal a 5 Neljanda ''intermedio'' aluseks on nagu esimesel ja kuuendal [[Platon]]i allegooria. Stseen kujutab tule[[deemon]]ite väljakutsumist, mida esitab oma aarias nais[[võlur]], lennates üle lava [[lohemadu]]de veetud kaarikus, ja esitab ka [[Dante]] "[[Jumalik komöödia|Jumaliku komöödia]]" "Põrgu" osast inspireeritud kujutluspilte, näiteks kolmepealist hingi õgivat [[põrguvürst]]i. Võlurinna kutsub oma laulus "Io che dal ciel cader" taevaseid vaime ette kuulutama kuldse ajastu saabumist, mil enam patuseid karistama ei pea. Järgnevates madrigalides ennustatakse hädade lõppemist maa pealt, kui "kaks suurt hinge" abielluvad ("Or che le due grand’alme") ning deemonid kurdavad sellele järgneva põrgu sulgemise üle ("Miseri habitator"). === ''Intermedio'' V: "Il canto d’Arione" – 'Arioni laul' === * Luca Marenzio: [[Amphitrite]] monoodia "Io che l’onde raffreno" koos pillidega a 5 * Cristofano Malvezzi: "E noi con questa bella diva", merenümfide madrigal a 5 * Cristofano Malvezzi: ''Sinfonia'' a 6 * [[Jacopo Peri]]: [[Arion]]i monoodia "Dunque fra torbid’onde" koos kahekordse kajaefektiga * Cristofano Malvezzi: "Lieti solcando il mare", meremeeste madrigal a 7 Lugu [[Korintos]]e luuletaja ja [[kitara]]mängija Arioni päästmisest [[delfiin]]i poolt leidub [[Herodotos]]e "Ajaloos" (I, 23 f) ja [[Plutarchos]]e teoses "Moralia". Tagasiteel kodumaale pärast võitu lauluvõistlusel [[Sitsiilia]]s äratas Arioni rikkus kadedust meremeestes, kes otsustasid lauliku merre heita ja võtta endale tema varandus. Siiski andsid nad talle võimaluse laulda enne surma üks laul. Kaunid helid meelitasid teda kuulama [[delfiin]]i, kes muusiku päras merre sööstmist kindlale rannale toimetas. Stseeni alguses avaldab merede kuninganna Amphitrite koos oma [[Triton|triiton]]itest, [[najaadid]]est ja [[nereiidid]]est kaaskonnaga austust pruutpaarile (madrigalid "Io che l’onde raffreno" ja "E noi con questa bella diva"). Arioni monoodiat "Dunque fra torbid’onde" saadab akordidega chitarrone ja sellel on kahekordne kaja (sama motiivi on kasutanud ka [[Claudio Monteverdi]] oma "[[Orpheus (Monteverdi)|Orpheus]]es"). Stseeni lõpetab meremeeste koori rõõmulaul "Lieti solcando il mare", kes, teadmata, et Arion on pääsenud, jagavad laeval tema varandust. === ''Intermedio'' VI: "La discesa d’Apollo e Bacco col Ritmo e l’Armonia" – 'Apolloni ja Bacchuse laskumine maale koos Rütmi ja Harmooniaga' === * Cristofano Malvezzi: "Dal vago e bel sereno", jumalate madrigal a 6 * Cristofano Malvezzi: "O qual risplende nube", surelike madrigal a 6 * [[Emilio de’ Cavalieri]]: [[Jupiter (jumal)|Jupiter]]i monoodia "Godi turba mortal" 'Rõõmustage surelike hulgad' [[chitarrone]]-saatega * Cristofano Malvezzi: "O fortunato giorno" 'Oo õnnelik päev', surelike ja jumalate ühiskoor, madrigal a 30 * Emilio de’ Cavalieri: "O che nuovo miracolo" 'Oo seda uut imet', surelike ja [[graatsia]]te madrigalid vahelduvas koosseisus a 5 / a 3 Viimase ''intermedio'' teema on pärit Platoni "Seadustest". Stseenis seisavad lavapõrandal kahes reas kaksteist surelike paari, kellele langeb kuldvihm. Nende kohal istuvad viiel liikuval pilvel muusad ja graatsiad. Neist kõrgemal troonivad poolringina jumalad keskel särava päikese all. Madrigalis "Dal vago e bel sereno", mis kantakse ette puhtinstrumentaalselt ja seejärel koos lauluga, rõõmustavad jumalad Jupiteri kingituse üle inimestele, milleks on harmoonia ja Rütm. Kakskümmend neli surelikku laval vastavad neile madrigaliga "O qual risplende nube". Järgneb chitarrone-saatega monoodia "Godi turba mortal". Kolmekümnehäälne koor "O fortunato giorno" moodustab intermeediumitsükli kõrgpunkti - kõik lavastuses osalejad olid jaotatud seitsmesse koori, madrigal oli kokkuvõttes kuuehäälne "et vältida suurte hüpete keerukust, meelespidamist hõlbustada ja saavutada parem harmoonia“ (Cristofano Malvezzi). Viimase ''intermedio'' ja ühtlasi kogu tsükli lõpetas ''[[ballo]]'' (vahelduvate rütmidega renessansstants), milles maapealsetega ühinesid Rütm, kes oli ühtlasi tantsu kehastus, ja Harmoonia, kes sümboliseeris muusikat. ''Ballo'' "O che nuovo miracolo" muusika koosneb vahelduvatest viie- ja kolmehäälsetest lõikudest, mida laulsid erinevad ansamblid. Nii muusika kui ka tantsu [[koreograafia]] kaheksateistkümnele tantsijale lõi Emilio de’ Cavalieri. == Salvestisi == === Heliplaadid === * 1968: ''A Florentine Festival.'' Michael Morrow & John Beckett (Dirigent), Musica Reservata (Lõigud II ja VI intemedio'st)<br> Argo 602 (LP); Decca/London „Serenata“ 414 325-IDS (LP).<ref>[http://www.medieval.org/emfaq/cds/arg602.htm ''A Florentine Festival.'' LP-Informationen] auf ''medieval.org,'' vaadatud 11. September 2017.</ref> * 1973: ''La Pellegrina. Intermedii et Concerti zur Hochzeit des Don Ferdinando Medici und der Madama Christiana di Loreno.'' [[Hans-Martin Linde]] & [[Eric Ericson]] (Dirigent), Stockholmer Kammerchor, Linde Consort. EMI Reflexe 30 114/15 (2 LPs); EMI Classics / Warner Classics 5099960209 (CD).<ref>[http://www.allmusic.com/album/la-pellegrina-mw0002320590 ''La Pellegrina - Eric Ericson, Linde Consort, Stockholm Chamber Choir.'' CD-Informationen] bei ''AllMusic,'' vaadatud 11. September 2017.</ref><ref>[http://www.medieval.org/emfaq/cds/emi30114.htm ''La Pellegrina.'' LP-Informationen] auf ''medieval.org,'' vaadatud 11. September 2017.</ref> * 1986: ''Una Stravaganza dei Medici. Intermedi (1589) per „La Pellegrina“.'' [[Andrew Parrott]] (Dirigent), Taverner Consort, Choir & Players.<br> EMI Reflexe 47998, Virgin Classics 77877, HMV 5 73863 2.<ref>[http://www.medieval.org/emfaq/cds/emi47998.htm ''Una Stravaganza dei Medici.'' CD-Informationen] auf ''medieval.org,'' vaadatud 11. September 2017.</ref><br /> Ilmunud "Una Stravaganza dei Medici" nime all ka videokassetil<ref>[http://www.worldcat.org/title/stravaganza-dei-medici-the-florentine-intermedi-of-1589/oclc/190871307 ''Una stravaganza dei Medici: the Florentine intermedi of 1589.''] Video-Informationen bei [[WorldCat]], vaadatud14. September 2017.</ref> * 1997: ''La Pellegrina. Music for the Wedding of Ferdinando de’ Medici and Christine de Lorraine, Princess of France (Florence 1589).'' [[Paul Van Nevel]] (Dirigent), Huelgas Ensemble.<br /> Sony Vivarte 63362 (2 CDs).<ref>[http://www.medieval.org/emfaq/cds/sny63362.htm ''La Pellegrina: Intermedii et Concerti (1589).'' CD-Informationen] auf ''medieval.org,'' vaadatud 11. September 2017.</ref> * 2007: ''La Pellegrina – Intermedii, 1589.'' Skip Sempé (Dirigent), Capriccio Stravagante Renaissance Orchestra & Soloists, [[Collegium Vocale Gent]].<br /> Paradizo 0004.<ref>[http://www.allmusic.com/album/la-pellegrina-intermedii-1589-mw0001395399 ''La Pellegrina, Intermedii 1589 - Capriccio Stravagante, Skip Sempe.'' CD-Informationen] bei ''AllMusic,'' vaadatud 11. September 2017.</ref> <!-- Kopiervorlage * DATUM: ''TITEL.''<br /> DIRIGENT (Dirigent), ENSEMBLES.<br /> ANMERKUNGEN.<br /> PRODUCTCODE.<ref>BELEG</ref> --> === Film === * 19. juunil 1986. aastal ühelainsal avalikul kontserdil (vanamuusikaansambel [[Taverner Consort]], [[solist]]idena osalesid [[sopran]]id [[Emma Kirkby]], Tessa Bonner, Emily Van Evera, Evelyn Tubb, aldid Mary Nichols, Terry Anderson, Catherine Woolf, tenorid Nigel Rogers, Andrew King, Mark Padmore, Charles Daniels, Rogers Covey-Crump, bassid Alan Ewing, John Milne, Richard Wistreich) esitatud teos lindistati hiljem ja sellest tehti originaalkavandite järgi loodud kostüümide ja dekoratsioonidega film "Una Stravaganza dei Medici" Šveitsi televisiooni jaoks<ref>N. Cook, E. Clarke, D. Leech-Wilkinson, J. Rink (toim). The Cambridge Companion to Recorded Music. Cambridge University Press, 2009</ref>. == Eestis == * 2007. aastal 11. juulil esines [[Viljandi vanamuusika festival]]il Firenze intermeediumide muusikast kontserdikavaga [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]<ref>[https://sakala.postimees.ee/2185087/festivalil-naeb-aristokraatlikke-pulmi Festivalil näeb aristokraatlikke pulmi. – Sakala, 11. juuli 2007]</ref><ref>[https://www.epcc.ee/kontserdid/la-pellegrina-2/ LA PELLEGRINA. Ferdinando de’Medici ja Christine de Lorraine laulatusmuusika (Firenze 1589). Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja solistid. Renessanss-orkester. Dir Andrew Lawrence-King. Viljandi Jaani kirik, 11.07.2007. – epcc.ee/kontserdid/]</ref>. * 2011. aastal eetris olnud [[Klassikaraadio]] saade [[Vanamuusikatund]] käsitles "La Pellegrina" intermeediumide muusikat, esitajad olid [[Capriccio Stravagante]] ja [[Collegium Vocale Gent]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/vanamuusikatund-la-pellegrina Vanamuusikatund. La Pellegrina. – ERR arhiiv]</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/vaata/vanamuusikatund-la-pellegrina Vanamuusikatund ERR arhiivis "La Pellegrina" intermeediumide teemal] * [https://www.youtube.com/watch?v=xgZ0l1__Iqk Intermedio VI, esitajad University of Southern California-Thornton School varajase muusika osakonnast, USC-Huntington Early Modern Studies Institute] * [https://www.youtube.com/watch?v=_eBkIE8e3tQ&t=218s "La Pellegrina" intermediumid Taverner Consorti muusikute esituses] * [https://www.youtube.com/watch?v=mfakbN_6Zzs "Una Stravaganza dei Medici" Intermedio I algus (lõik filmist)] * [https://www.youtube.com/watch?v=sWG_T_KTZL8&list=PL1145D2CEC1ECC20C&index=5 "Una Stravaganza dei Medici" Intermedio IV lõpp ja Intermedio V esimesed madrigalid (lõik filmist)] {{commonskat|}} [[Kategooria:Renessanssmuusika|La]] [[Kategooria:Itaalia muusika|La]] [[Kategooria:Teatri ajalugu|La]] ijhnv1r9syulba18fp3gbc5wb4j2f7s 0 589070 7200365 7046884 2026-07-23T14:22:48Z Taurus404 80079 7200365 wikitext text/x-wiki '''Tiina Laurisson''' (sündinud [[24. august]]il [[1957]]) on Eesti [[Vibulaskmine|vibusportlane]] ja treener.<ref>"Tiina Laurisson tõi Jõgeva maile uue spordiala" - Jõgeva Valla Teataja, 6. veebruar 2020</ref><ref>[https://www.spordiregister.ee/et/treener/11118/tiina_laurisson Tiina Laurisson Eesti spordiregistris]</ref> 2016. aastal rajas ta oma vanaema kunagise talu maadele [[Väljaotsa (Jõgeva)|Väljaotsa]] külas [[Vooremaa|Vooremaal]] viburaja ja asutas Vooremaa vibuklubi. 2017. aastast töötab vibutreenerina [[Jõgeva Põhikool|Jõgeva Põhikoolis]].<ref name="vibulaskmi">Jana Pärn, Tiina Laurisson,[http://www.jogevamaa.com/taotlemine/alates-2016/uudis/2019/04/26/vibulaskmine-uus-spordiala-jogevamaal Vibulaskmine - uus spordiala Jõgevamaal]. Jõgevamaa koostöökoja koduleht, 26. aprill 2019</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] nimekirjas, kogus 2 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 23. juuli 2026}}</ref> ==Saavutusi== * Eesti meister pikkvibu klassis 2017<ref>[https://sport.err.ee/243151/parnat-oun-ja-ode-vend-jaatmad-tulid-eesti-meistriteks Pärnat, Õun ja õde-vend Jäätmad tulid Eesti meistriteks], ERRi spordiportaal 20. veebruar 2017</ref> * Eesti meister maastikulaskmises ja vibujahis naiste veteranide klassis 2019<ref>"Jõgeva vallavalitsus tunnustas Jõgeva valla tublisid sportlasi", Jõgeva Valla Teataja, 6. veebruar 2020</ref> * Pikkvibu maailmameister naiste veteranide klassis 2017 (Rumeenia)<ref name="vibulaskmi" /> * Pikkvibu maailmameister naiste veteranide klassis 2019 (Uus-Meremaa, Wellington; sealjuures oli tema võidutulemus parem kui juunioride ja naiste klassi võitjate omad)<ref>[https://www.vooremaa.ee/maailmameister-tiina-laurisson-naasis-uus-meremaalt-kullaga/ Maailmameister Tiina Laurisson naasis Uus-Meremaalt kullaga]. Vooremaa, 25. aprill 2019</ref> ==Tunnustus== * 2020 Jõgevamaa parim seeniorsportlane<ref>[https://eestielu.goodnews.ee/jogevamaal-tunnustati-sportlasi-terviseedendajaid-ja-kultuuritegelasi/ Jõgevamaal tunnustati sportlasi, terviseedendajaid ja kultuuritegelasi]. Goodnews. Eesti elu, 29. jaanuar 2020</ref> ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Laurisson, Tiina}} [[Kategooria:Eesti vibulaskjad]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] ix94nj8ybufxl7kmqjxp0u0dnfyjjgg 0 591463 7200314 7035343 2026-07-23T12:18:43Z Kuriuss 38125 7200314 wikitext text/x-wiki [[Pilt:George_Russell,_Silverstone_2021_(51350033659)_(cropped).jpg|pisi|2021]] '''George William Russell''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1998]]) on [[Suurbritannia]] [[Vormel 1]] sõitja. === Enne Vormel 1 === George Russell sündis King Lynnis Suurbritannias. Tal on vend Benjy ja õde Cara. Russell hakkas kardisõitu treenima 2006. aastal, kui ta oli kaheksa-aastane. Kardisõiduga tegeles ka tema vend Benjy, kuid ta ei olnud nii edukas kui George.<ref>{{Netiviide|url=https://www.nextbiography.com/george-russell/|pealkiri=Who is Racing Driver George Russell? Biography, Career and Life Story|vaadatud=8.12.2021}}</ref> Juba tema esimestel kardispordiaastatel sai selgeks, et tegu on tõelise talendiga. 2009. aastal tuli Russell kardispordis esimest korda Suurbritannia meistriks. Russell võistles kardispordis kuni 2013. aastani, võites selle aja jooksul mitmesuguseid tiitleid, nii Suurbritannia kui ka Euroopa tasemel.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.driverdb.com/drivers/george-russell/|pealkiri=George Russell {{!}} Racing career profile {{!}} Driver Database|vaadatud=8.12.2021}}</ref> 2014. aastal hakkas George Russell sõitma Formula Renault 2.0 sarjas ning võistles ka Suurbritannia Vormel 4 sarjas. Mõlemas sarjas sai Russell häid tulemusi, isegi võites Suurbritannia Vormel 4 sarja.<ref>{{Netiviide|autor=Khorounzhiy, V.|url=https://formulascout.com/prema-sign-russell-bosak-for-formula-renault-alps-campaign/15442|pealkiri=Prema sign Russell, Bosak for Formula Renault Alps campaign|väljaanne=Formula Scout|vaadatud=8.12.2021}}</ref> 2015. ja 2016. aastal võistles George Russell Euroopa F3 sarjas. 2015. aastal saavutas ta kokkuvõttes 6. koha ning 2016. aastal saavutas ta 3. koha.<ref name=":0"/> 2017. aastal siirdus Russell edasi GP3 sarja. Russelli jaoks oli see läbimurdeaasta, sest ta võitis terve sarja väga veenvalt. Hooaja jooksul tõusis Russell seitse korda poodiumile, neist neljal korral sai esikoha. Samuti õnnestus Russellil saada 2017. aastal Mercedese noorsõitjate programmi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.williamsf1.com/Team/People/George-Russell|pealkiri=George Russell|vaadatud=8.12.2021|arhiivimisaeg=3.01.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220103120735/https://www.williamsf1.com/Team/People/George-Russell|url-olek=ei tööta}}</ref> 2018. aastal võistles George Russell [[Vormel 2]] sarjas, kus tegi samuti väga eduka hooaja. Kuigi Russellil olid vastasteks sellised andekad noorsõitjad nagu [[Lando Norris]], [[Alexander Albon]], [[Nyck de Vries]] ja [[Artjom Markelov]], võitis Russell sarja veenvalt. Hooaja lõpuks edestas ta teisel kohal lõpetanud Lando Norrist 68 punktiga. Sel hooajal tõusis Russell 11 korda poodiumile, neist seitse korda esikohale.<ref>{{Netiviide|url=https://www.fiaformula2.com/|pealkiri=George Russell|väljaanne=FIA_F2® - The Official F2® Website|vaadatud=8.12.2021}}</ref> === Vormel 1 === ==== 2019 ==== Pärast edukat karjääri madalamates programmides liitus Russell 2019. aastaks [[WilliamsF1|Williams]] Vormel 1 tiimiga. Tema tiimikaaslaseks 2019. aasta hooajal oli [[Robert Kubica]]. Kuna Williamsi tiimi vormel oli selgelt kõige aeglasem vormel terves sarjas, siis terve hooaja vältel oli Russelli põhikonkurent tema tiimikaaslane.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Holl, A. J.|url=https://www.racefans.net/2019/12/09/team-mate-battles-2019-the-final-score-russell-vs-kubica/|pealkiri=Team mate battles 2019: The final score – Russell vs Kubica|väljaanne=RaceFans|vaadatud=8.12.2021}}</ref> Oma tiimikaaslast edestas Russell sel hooajal igas kvalifikatsioonis. Sellele vaatamata oli Russell ainuke sõitja, kes ei saanud ühtegi punkti 2019. aasta hooajal. <ref name=":1"/> ==== 2020 ==== 2020. aasta Vormel 1 hooaeg pidi algama [[Austraalia|Austraalias]] [[Melbourne|Melbourne'is]], kuid võidusõit katkestati [[koroonapandeemia]] tõttu. Russell sai hooajaks ka uue tiimikaaslase [[Nicholas Latifi]], kelle vastu oli Russell varem võistelnud F2 sarjas.<ref>{{Netiviide|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.what-they-said-drivers-and-teams-react-to-the-delayed-start-of-the-f1-season.7zdJTcs9J4vEBMSZUwjL5i.html|pealkiri=What they said: F1 drivers and teams react to the delayed start of the F1 season {{!}} Formula 1®|väljaanne=Formula 1|vaadatud=8.12.2021}}</ref> Hooaeg sai alguse [[Austria]] GP-ga, mille Russell pidi katkestama. Russell saavutas Styrian GP kvalifikatsioonis 11. koha, mis oli parim saavutus tema senises karjääris.<ref>{{Netiviide|url=https://www.formula1.com/en/racing/2020/Austria.html|pealkiri=Austrian Grand Prix 2020—F1 Race|väljaanne=Formula 1|vaadatud=8.12.2021}}</ref> Tal oli võimalus teenida oma karjääri esimesed F1 sarja punktid [[Emilia-Romagna]] GP-l, kuid ta kaotas turvaauto taga sõites vormeli üle kontrolli ja sõitis vastu seina. Hiljem kirjeldas Russell seda viga kui oma karjääri kõige rängemat.<ref>{{Netiviide|url=https://www.independent.co.uk/sport/motor-racing/formula1/f1-george-russell-mercedes-williams-b1832504.html|pealkiri=F1’s George Russell reveals ‘biggest mistake’ of his career|väljaanne=The Independent|aeg=16. aprill 2021|vaadatud=8.12.2021}}</ref> Russell asus hooaja jooksul asendama Mercedeses [[Lewis Hamilton]]i, kes oli haigestunud koroonasse. Ta sai kvalifikatsioonis teise koha ning tal oli mitmeid võimalusi võidusõit võita, kuid lõpuks lõpetas ta 9. kohal, teenides oma esimesed F1 sarja punktid. <ref>{{Netiviide|url=https://www.skysports.com/f1/news/36305/12153661/george-russell-gutted-as-mercedes-sakhir-gp-win-is-taken-away|pealkiri=George Russell „gutted“ as Mercedes debut Sakhir GP win is „taken away“|väljaanne=Sky Sports|vaadatud=8.12.2021}}</ref> Hooaja jooksul võitis Russell igas kvalifikatsioonis oma tiimikaaslast teist hooaega järjest ja alustas, arvestades auto kiirust, väga kõrgetelt kohtadelt. Sellega teenis ta endale hüüdnime “Mr. Saturday”, mis viitab tema suurepärastele kvalifikatsiooni tulemustele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.hotcars.com/fast-facts-about-george-russell/|pealkiri=10 Fast Facts About George Russell|väljaanne=HotCars|aeg=14.09.2021|vaadatud=8.12.2021}}</ref> ==== 2021 ==== 2021. aastal oli Russelli tiimikaaslaseks Nicholas Latifi. [[Belgia Grand Prix|Belgia GP-l]] õnnestus Russellil kvalifikatsioonis saavutada teine koht. Võidusõitu oli mitu korda halbade ilmaolude tõttu edasi lükatud ning lõpuks sõideti ainult 2 ringi, mõlemad turvaauto all. Sellele vaatamata sai George Russell esimest korda Vormel 1 poodiumile.<ref>{{Netiviide|url=https://www.skysports.com/f1/news/36305/12394797/belgian-gp-george-russell-embraces-strange-first-f1-podium-as-qualifying-heroics-count|pealkiri=Belgian GP: George Russell embraces „strange“ first F1 podium as qualifying heroics count|väljaanne=Sky Sports|vaadatud=8.12.2021}}</ref> [[Venemaa]] GP-l õnnestus Russellil jällegi keerulistes oludes kvalifikatsioonis saavutada 3. koht, kuigi sõidu lõpetas ta 10. kohal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.russell-says-converting-p3-grid-slot-to-russian-gp-podium-was-not-realistic.1pr9J0KV1XNNtDMdRuDofA.html|pealkiri=Russell says converting P3 grid slot to Russian GP podium was ‘not realistic’ after claiming P10 in Sochi {{!}} Formula 1®|väljaanne=Formula 1|vaadatud=8.12.2021}}</ref> ==== 2022 ==== 2022. aasta Vormel 1 hooajal liitub George Russell Mercedese F1 tiimiga, saades endale [[Valtteri Bottas]]e koha.<ref>{{Netiviide|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-announce-george-russell-will-partner-lewis-hamilton-in-2022.jtndbCmN3CR8Lm9s54e4T.html|pealkiri=Mercedes announce George Russell will partner Lewis Hamilton in 2022 as Briton signs long-term deal {{!}} Formula 1®|väljaanne=Formula 1|vaadatud=8.12.2021}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Russell, George}} [[Kategooria:Suurbritannia Vormel 1 piloodid]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] 7q6jciylvjcan6h7x49lixpbfynjcls 828 592703 7200425 6066747 2026-07-23T17:04:14Z Poolautomaat 234014 Kustutatud kogu lehekülje sisu 7200425 sanitized-css text/css phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 7200429 7200425 2026-07-23T17:10:59Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Poolautomaat|Poolautomaat]] ([[User talk:Poolautomaat|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kaniivel|Kaniivel]]. 6045162 sanitized-css text/css /* Protection icon the following line controls the page-protection icon in the upper right corner it must remain within this comment {{sandbox other||{{pp-template}}}} */ /* Overrides Some wikis do not override user agent default styles for HTML <cite> and <q>, unlike en.wp. On en.wp, keep these the same as [[MediaWiki:Common.css]]. The word-wrap and :target styles were moved here from Common.css. On en.wp, keep these the same as [[Template:Citation/styles.css]]. */ cite.citation { font-style: inherit; /* Remove italics for <cite> */ /* Break long urls, etc., rather than overflowing box */ word-wrap: break-word; } .citation q { quotes: '"' '"' "'" "'"; /* Straight quote marks for <q> */ } /* Highlight linked elements (such as clicked references) in blue */ .citation:target { /* ignore the linter - all browsers of interest implement this */ background-color: rgba(0, 127, 255, 0.133); } /* ID and URL access Both core and Common.css have selector .mw-parser-output a[href$=".pdf"].external for PDF pages. All TemplateStyles pages are hoisted to .mw-parser-output. We need to have specificity equal to a[href$=".pdf"].external for locks to override PDF icon. That's essentially 2 classes and 1 element. the .id-lock-... selectors are for use by non-citation templates like {{Catalog lookup link}} which do not have to handle PDF links */ .id-lock-free a, .citation .cs1-lock-free a { background: linear-gradient(transparent, transparent), url(//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/65/Lock-green.svg) right 0.1em center/9px no-repeat; } .id-lock-limited a, .id-lock-registration a, .citation .cs1-lock-limited a, .citation .cs1-lock-registration a { background: linear-gradient(transparent, transparent), url(//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d6/Lock-gray-alt-2.svg) right 0.1em center/9px no-repeat; } .id-lock-subscription a, .citation .cs1-lock-subscription a { background: linear-gradient(transparent, transparent), url(//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/aa/Lock-red-alt-2.svg) right 0.1em center/9px no-repeat; } /* Wikisource Wikisource icon when |chapter= or |title= is wikilinked to Wikisource as in cite wikisource */ .cs1-ws-icon a { background: linear-gradient(transparent, transparent), url(//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4c/Wikisource-logo.svg) right 0.1em center/12px no-repeat; } /* Errors and maintenance */ .cs1-code { /* <code>...</code> style override: mediawiki's css definition is specified here: https://git.wikimedia.org/blob/mediawiki%2Fcore.git/ 69cd73811f7aadd093050dbf20ed70ef0b42a713/skins%2Fcommon%2FcommonElements.css#L199 */ color: inherit; background: inherit; border: none; padding: inherit; } .cs1-hidden-error { display: none; color: #d33; } .cs1-visible-error { color: #d33; } .cs1-maint { display: none; color: #3a3; margin-left: 0.3em; } /* Small text size Set small text size in one place. 0.95 (here) * 0.9 (from references list) is ~0.85, which is the lower bound for size for accessibility. Old styling for this was just 0.85. We could write the rule so that when this template is inside references/reflist, only then does it multiply by 0.95; else multiply by 0.85 */ .cs1-format { font-size: 95%; } /* kerning */ .cs1-kern-left { padding-left: 0.2em; } .cs1-kern-right { padding-right: 0.2em; } /* selflinks – avoid bold font style when cs1|2 template links to the current page */ .citation .mw-selflink { font-weight: inherit; } 05swlrxxaulwkgtbbdmtf5atrgfwmuz 0 606949 7200550 7094974 2026-07-23T20:40:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200550 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} [[Lineaaralgebra]]s [[Maatriks|maatriksi]] A '''omavektor''' (inglise keeles ''eigenvector'') on mittenull vektor, kus maatriksi <math>A</math> ja vektori korrutis on võrdne skalaari <math>\lambda</math> ja vektori korrutisega. Seda skalaari nimetatakse '''omaväärtuseks'''.<ref name="emu">{{netiviide |autor=Tanel Kaart |url=http://ph.emu.ee/~ktanel/maatriksalgebra1/maatriksoperatsioonid10.php |pealkiri=Omaväärtused ja omavektorid |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud= |arhiivimisaeg=2021-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210419101630/http://ph.emu.ee/~ktanel/maatriksalgebra1/maatriksoperatsioonid10.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Omaväärtused on laialdaselt kasutusel erinevates valdkondades, näiteks informatsiooniteoorias, ehituses, stereo süsteemides, elektrilises ning mehaanilises inseneerias.<ref name="kasutus">{{netiviide |autor=Michael Nasab |url=https://www.cpp.edu/~manasab/eigenvalue.pdf |pealkiri=Some Applications of the Eigenvalues and Eigenvectors of a square matrix |keel= |täpsustus= |failitüüp=pdf |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud= |arhiivimisaeg=2021-07-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210730034842/https://www.cpp.edu/~manasab/eigenvalue.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Omaväärtus rahuldab võrrandit <math>Ax = \lambda x</math>, mille saab ümber kirjutada kujule <math>(A - \lambda I)x = 0</math>. Kuna omavektor on mittenull, saame leida omaväärtuse lahendades karakteristliku võrrandi <math>|A - \lambda I| = 0</math>. Maatriksi <math>A</math> karakteristliku võrrandi kõikide lahenduste hulka nimetatakse <math>A</math> spektriks. Teisest küljest, kui maatriksil <math>A</math> on <math>\lambda</math> teada, saab leida omavektori lahendades võrrandi <math>(A - \lambda I)z = 0</math>.<ref name="emu"/> [[File:Mona Lisa eigenvector grid.png|thumb|320px|Siinses transformatsioonis on sinine vektor omavektor, kuna ta ei muutu. Praegusel juhul omavektori pikkus jääb samaks, seega omaväärtus on 1.]] Mona Lisa illustratsioon annab hea näite. Pildil saab igat punkti kohelda kui vektorit keskpunktist. Näites kasutatakse ''shear'' teisendust, kus x-teljest kõrgemaid punkte nihutatakse paremale ning madalamaid vasakule, kusjuures x-telg ise jääb samaks. Suvaline x on omavektor siis ja ainult siis, kui ta on x-teljega kollineaarne, kuna x-telg jääb pärast transformeerimist konstantseks. ==Omadused== # Maatriksitel <math>A</math> ja <math>A^\textsf{T}</math> on võrdsed omaväärtused. # Ruutmaatriksi A omaväärtuste summa on võrdne A [[Jälg_(lineaaralgebra)|jäljega]] ning korrutis [[Determinant|determinandiga]] # Sümmeetrilise maatriksi astak võrdub tema mittenulliliste omaväärtuste arvuga. # Kui <math>\lambda</math> on maatriksi <math>A</math> omaväärtus, siis <math>\lambda^k</math> on maatriksi <math>Ak</math> omaväärtus. # Olgu <math>B</math> <math> n \times n </math>-maatriks, <math>D</math> diagonaalmaatriks, mille peadiagonaalil paiknevad maatriksi <math>B</math> omaväärtused ning <math>L</math> <math> n \times n </math>-maatriks, mis koosneb maatriksi <math>B</math> omaväärtustele vastavatest omavektoritest. Kui <math>L</math> on mittesingulaarne, siis on maatriks <math>B</math> avaldatav kujul <math>B=LDL^{-1}</math>.<ref name="emu"/> ==Arvutus== Omaväärtuste arvutamine on teoorias ja praktikas väga erinev. Klassikaliselt leitakse enne omaväärtus ning seejärel omavektorid iga omaväärtuse kohta. On aga leitud, et see viis ei anna häid tulemusi [[Ujukomaarv|ujukomaarvudega]] nende ebatäpsuse tõttu. ====Omaväärtused==== Maatriksi A omaväärtused saab arvutada leides lahendused karakteristlikule võrrandile. See on lihtne <math> 2 \times 2 </math> maatriksite korral, aga muutub komplekssemaks maatriksi suuruse kasvades. Teoorias, karakteristliku võrrandi kordajad saab arvutada täpselt, kuna nad on maatriksi elementide korrutiste summa ja leiduvad algoritmid, mis suudavad leida kõik nullkohad suvalisele polünoomile vajaoleval täpsusel.{{sfn|Trefethen|Bau|1997}} See lähenemine aga ei anna praktikas täpseid tulemusi, kuna ujukomaarvude kasutamine tekitab ümardusvigu ning nullkohad võivad olla sensitiivsed väikestele muudatustele.{{sfn|Trefethen|Bau|1997}} Isegi täisarvuliste maatriksite puhul on arvutus mittetriviaalne, kuna summad on väga pikad. Determinandi arvutamiseks on vaja <math> n \times n </math> maatriksil vaja <math> n! </math> korrutustehet. ====Omavektorid==== Kui täpne omaväärtus on teada, saab arvutada vastava omavektori leides lahendused võrrandile Ax = λx, mis on siis võrrandsüsteem teatud kordajatega. Näiteks, kui on teada, et maatriksi :<math>A = \begin{bmatrix} 4 & 1\\ 6 & 3\end{bmatrix}</math> omaväärtus on 6, saame leida omavektorid lahendades võrrandi <math>A v = 6 v</math>: :<math>\begin{bmatrix} 4 & 1\\ 6 & 3\end{bmatrix}\begin{bmatrix}x \\y\end{bmatrix} = 6 \cdot \begin{bmatrix}x \\y\end{bmatrix}</math> See maatriksite [[võrrand]] on ekvivalentne kahele lineaarsele võrrandile: :<math> \left\{ \begin{aligned} 4x + y &= 6x \\ 6x + 3y &= 6y\end{aligned} \right. </math> {{spaces|4}} ehk {{spaces|4}} <math> \left\{ \begin{aligned} -2x + y &= 0 \\ 6x - 3y &= 0\end{aligned} \right. </math> Mõlemad võrrandid lihtsustuvad <math>y=2x</math>. Seega iga vektor <math>\begin{bmatrix} a & 2a \end{bmatrix}^\textsf{T}</math>, kus <math>a\neq0</math> on mingi suvaline [[reaalarv]], on maatriksi A omaväärtusega <math>\lambda = 6</math> omavektor. ===Iteratiivne meetod=== Arvutitel kasutatakse vastupidist meetodit, kus algul leitakse omavektorid ning seejärel nendele vastavad omaväärtused. Lihtsaim [[algoritm]] alustab suvalise vektoriga ning korrutab seda maatriksiga korduvalt. Kui seda piisavalt kaua teha, läheneb see vektor selle maatriksi omavektorile. Sellele ekvivalentselt saab vektorit korrutada maatriksiga <math>(A - \mu I)^{-1}</math>, mille tagajärjel läheneb see vektor omavektorile, mis vastab omaväärtusele, mis on lähim arvule <math>\mu \in \mathbb{C}</math>. Kui <math>\mathbf{v}</math> on ligikaudne maatriksi <math>A</math> omavektor, siis vastava omaväärtuse saab leida valemiga : <math> \lambda = \frac{\mathbf{v}^* A\mathbf{v}}{\mathbf{v}^* \mathbf{v}}</math> kus <math>\mathbf{v}^*</math> on maatriksi <math>\mathbf{v}</math> [[kaasmaatriks]]. ==Kasutus== Pilditöötluses on võimalik arvutada omanägu (inglise keeles ''eigenface''), mis on hulk omavektoreid, mis on kasuks näotuvastuses.<ref>{{cite journal|last1=Navarrete|first1=Pablo|last2=Ruiz-Del-Solar|first2=Javier|title=Analysis and Comparison of Eigenspace-Based Face Recognition Approaches|journal=International Journal of Pattern Recognition and Artificial Intelligence|date=November 2002|volume=16|issue=7|pages=817–830|doi=10.1142/S0218001402002003|url=http://www.cec.uchile.cl/~aabdie/jruizd/papers/afss2002b.pdf|citeseerx=10.1.1.18.8115|access-date=2021-04-19|archive-date=2017-08-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20170810115021/http://www.cec.uchile.cl/~aabdie/jruizd/papers/afss2002b.pdf|url-status=dead}}</ref> Need omavektorid on arvutatud tõenäosusjaotuse kovariantsimaatriksist üle kõrgdimensionaalse näopiltide vektorruumi. Omanäod moodustavad ise kõigi kovariantsimaatriksi konstrueerimisel kasutatud piltide [[Baas_(matemaatika)|baaside]] hulga. See vähendab dimensiooni, võimaldades esindada algseid treeningkujutisi väiksemate aluspilte baaside hulgana. Klassifikatsiooni saab sel juhul teha baaside hulkade peal. Google'i PageRanki algoritm kasutab omaväärtusi ja omavektoreid, et arvutada võtmesõnale vastava lehekülje tõenäosust.<ref name="pagerank">{{netiviide |autor=Interactive Mathematics |url=https://www.intmath.com/matrices-determinants/8-applications-eigenvalues-eigenvectors.php |pealkiri=Applications of Eigenvalues and Eigenvectors |keel= |täpsustus= |failitüüp= |väljaanne= |väljaandja= |koht= |aeg= |vaadatud= }}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lineaaralgebra]] h7tprc3ur06ox8l9nxwy8rdcmdy5sba 0 619907 7200411 6567419 2026-07-23T15:55:50Z Amherst99 15496 /* */ 7200411 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2021}}{{Viitamata|kuu=detsember|aasta=2021}} [[Pilt:Codex Manesse 318r Burggraf von Regensburg.jpg|thumb|right|Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''[[Codex Manesse]]s''.]] '''Linnusekrahv''' ([[saksa keel]]es ''Burggraf'' [[ladina keel]]es ''burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes,'' ka ''præfectus'') oli [[Keskaeg|keskajast]] saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik [[tiitel]] [[linnus]]evalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti ''linnusekrahvkonnaks'' (saksa: ''Burggrafschaft'', ka ''Burggrafthum'', ladina ''praefectura''). Linnusekrahv oli auastmelt [[krahv]] (saksa: ''Graf'', ladina ''comes''), kes oli varustatud kohtuvõimuga ja kes allus vahetult [[Saksa-Rooma keiser|keisrile]] või [[kuningas|kuningale]] või territoriaalsele osariigile – [[vürst-piiskop]]ile või [[maaisand]]ale. Kohustused olid halduslikud, sõjalised ja kohtulikud. Märkimisväärselt suurt territooriumi valitsenud linnusekrahv võis omada ka [[müntimisõigus]]t ja võis vermida oma piirkondlikke münte (hõbe[[brakteaat]]). == Ajalugu == Etümoloogiliselt on sõna "linnusekrahv" [[varauusülemsaksa keel|saksa]] [[Aadel|aadli]]tiitel '''''Burggraf''''' (liitsõna sõnadest ''Burg'': [[linnus]], [[kindlus]] või võrdselt kindlustatud linn, ja ''[[Graf]]'': krahv) [[keskülemsaksa keel]]est '''''burcgrâve'''''. Naissoost vorm on linnusekrahvinna, saksa: ''Burggräfin'' (keskülemsaksa: ''burcgrâvin''). Vara[[Kõrgkeskaeg|kõrgkeskajast]] oli Saksa ''Burggraf'' (linnusekrahv) linnuse sõjaväeline kuberner või komandör, sarnaselt inglise-prantsuse [[kastellaan]]ile (ladina: ''castellanus''). 12. sajandi keskpaigas andis Saksamaa kuningas [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] [[Ostsiedlung|sakslaste idasuunalise kolonisatsiooni]] ajal linnusekrahvi tiitlile uue kvaliteedi. Nendest said suurte keiserlike losside, nagu [[Meißen]], [[Altenburg]] ja [[Leisnig]], ja lähedalasuvate ulatuslike kuninglike territooriumite kaitsjad ja haldajad ning nad said "kohtuvõimu" (saksa: ''Gerichtsherrschaft''). Nad tegutsesid ka kolonisaatoritena ja lõid oma valdused. Saksamaa kuninga [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf I]] valitsemisajal oli nende positsioon märgatavalt kõrgem. Kui enne tema aega hinnati linnusekrahve ainult krahvideks (''Graf''), vürstidest (''Fürst'') allapoole, siis tema valitsusajal hakati neid võtma vürstidega võrdsetena. === Saksa-Rooma riigi territooriumid === [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigis]] sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] eritingimuste tõttu tiitel, mida kandsid [[riigivürst]]i ''(Reichsfürst)'' staatuses feodaalaadlikud, peaaegu kuningliku tähenduse. Nagu teisedki [[Feodalism|feodaalriigi]] ametnikud, said ka mõned linnusekrahvid pärilikeks valitsejateks. Saksa-Rooma riigis oli neli [[Pärand|pärilikku]] linnusekrahvkonda [[Vürstkond|vürstkonna]] seisuses, millele lisandus [[Meißen]]i linnusekrahvkond: * [[Antwerpeni linnusekrahvkond]] (tänapäeva Belgias): see oli tiitel, mille pärisid [[Antwerpeni markkrahvkond|Antwerpeni markkrahvkonnalt]] [[Nassau krahvkond|Nassau krahvid]], [[Breda]] isandad, kes hiljem said tiitli [[Oranje vürst]]. Tuntuim omanik oli [[Oranje Willem]], kes kasutas oma mõju linna üle, et kontrollida selle kohalikku omavalitsust ja kasutada seda [[Hollandi mäss]]u baasina. Hiljem kujunes [[Madalmaad]]es aadlile auaste ''burggraaf'', mis oli [[vikont|vikond]]i sünonüüm. Tiitlit "Antwerpeni vikont" kannab valitsev [[Madalmaade kuningas|Madalmaade monarh]] endiselt ühe oma lisatiitlina. * [[Magdeburgi linnusekrahvkond]]. * [[Friedbergi linnusekrahvkond]]. * [[Meißeni linnusekrahvkond]]. * [[Nürnbergi linnusekrahvkond]]: rajatud Saksamaa kuninga [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] poolt, esimesed linnusekrahvid olid Austria ''[[Raabs an der Thaya|Raabsi]] krahvide'' hulgast ja tiitel läks seejärel üle krahvi ellujäänud väimehele [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] kojast, mis jätkus [[Friedrich I Barbarossa]] ajast kuni 1801. aastani. See kuulus endiselt mitme Saksa poolsuveräänse vürsti kõrvaltiitlite hulka; [[Preisimaa]] kuningas, kelle esivanemad olid [[Nürnberg]]i linnusekrahvid üle 200 aasta, säilitas lisatiitli ''Burggraf von Nürnberg''. === Böömimaa === [[Tšehhi krooni maad|Böömimaa kuningriigis]] andis [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa kuningas]] linnusekrahvi tiitli peaametnikule või kuninga ametnikule, kelle juhtimine on samaväärne [[asekuningas|asekuninga]] omale. 14. sajandist sai Praha linnusekrahvist – kõrgeima auastmega kõigist [[Praha linnus]]es seatud linnusekrahvidest, järk-järgult riigi kõrgeim ametnik, kes tegutses ka kuninga asetäitjana; amet sai tuntuks kui Böömimaa kuningriigi kõrg- või ülemlinnusekrahv (tšehhi: ''Nejvyšší purkrabí''); määramine toimus tavaliselt eluajaks. Pärast [[Maria Theresia]] (valitses 1740–1780) ja tema poja [[Joseph II]] (valitses 1780–1790) reforme kaotas ülemlinnusekrahvi tiitel järk-järgult oma ''de facto'' võimu. Ülemlinnusekrahvi tiitlit anti siiski välja ja selle omanik jäi kuningriigi esimeseks ametnikuks. See kaotati 1848. aastal. === Poola === [[Poola kuningriigi kroon|Poola kuningriigis]] oli linnusekrahv (poola: ''burgrabia'', varem ka ''murgrabia'') ka [[Senat|senaatori]] auastmes (s.o. omas kohta [[Poola senat]]i [[ülemkoda|ülemkojas]]). Nende hulgas oli esikohal Poola endise pealinna ja [[Waweli linnus]]e "[[Kraków]]i linnusekrahv" (poola: ''burgrabia krakowski''), kelle määras ametisse otse [[Poola kuningas|Poola kuningas]]. Kuninglik amet loodi algselt [[Kazimierz III]] valitsemisajal. Sel ajal oli Krakówi linnusekrahv ka [[Magdeburgi õigus]]e ülemkohtu (poola: ''Sąd wyższy prawa niemieckiego'') [[peakohtunik]], kes püstitati Krakówis [[Magdeburg]]i asemele. Krakówi linnusekrahv kogus tulu ka kuninglikust [[Wieliczka soolakaevandus]]est, mida 13. sajandist juhtis kuninglik soolakaevanduste ettevõte ''Żupy krakowskie''. === Preisimaa === [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigis]] oli linnusekrahv üks neljast [[provints]]i tippametnikust, kelle delegeeris [[Preisimaa kuningas|kuningas]]. === Rootsi === Rootsis oli linnusekrahv (''burggreve'', varasem kirjapilt ''burggrefve'') 17. sajandil ja 18. sajandi alguses kõrgeim ametnik [[Göteborg]]i ja [[Malmö]] linnas. Selle tiitli võttis esmakordselt kasutusele kuningas [[Gustav II Adolf]] 1621. aasta Göteborgi hartas, kuigi tegelikult kasutati seda alles 1625. aastal. Göteborgi linnusekrahv pidi kaitsma monarhi "ülevust, kuulsust ja regaale" ning määrati tema poolt ametisse kuuest kandidaadist koosnevast rühmast, mille pakkus välja linnavalitsus. Göteborgis lõpetati tiitli kasutamine 1683. aastal, kuid [[Karl XII]] võttis selle korraks uuesti kasutusele aastatel 1716–1719. Nüüd kolme kandidaadi seast ametisse nimetatud linnusekrahv oli linna tegevjuht, hoides linna võtmeid ja kontrollides valitsust. Göteborgi eeskujul võttis tiitli Malmös kasutusele [[Karl X Gustav]] pärast linna [[Roskilde rahu|Rootsile loovutamist]] 1658. aastal, kuid see kaotati 19 aastat hiljem 1677. aastal. Linnusekrahvi tiitlit kasutati ka Rootsi [[Läänemereprovintsid]]es nt. [[Narva linnusekrahv]] [[Christoffer vоn Kochen]], [[Philipp von Krusenstiern|Philipp August von Krusenstiern]], Johan von Lilliendahl, [[Jürgen von Tunderfelt]] === Inglismaa ja Prantsusmaa === Inglise-prantsuse kõnepruugis peeti linnusekrahvi [[vikont|vikond]]i analoogiks. == Vaata ka == * [[Dohna linnus]] * [[Burgmann]] * [[Ministeriaal]] * [[Foogt]] * [[Meißeni linnusekrahvide loend]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Tiitlid]] 7zvrkd1s7nuvnvpa4cauhpiekt93cla 7200412 7200411 2026-07-23T15:56:22Z Amherst99 15496 /* */ 7200412 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2021}}{{Viitamata|kuu=detsember|aasta=2021}} [[Pilt:Codex Manesse 318r Burggraf von Regensburg.jpg|thumb|right|Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''[[Codex Manesse]]s''.]] '''Linnusekrahv''' ([[saksa keel]]es ''Burggraf'' [[ladina keel]]es ''burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes,'' ka ''præfectus'') oli [[Keskaeg|keskajast]] saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik [[tiitel]] [[linnus]]evalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti ''linnusekrahvkonnaks'' (saksa ''Burggrafschaft'', ka ''Burggrafthum'', ladina ''praefectura''). Linnusekrahv oli auastmelt [[krahv]] (saksa: ''Graf'', ladina ''comes''), kes oli varustatud kohtuvõimuga ja kes allus vahetult [[Saksa-Rooma keiser|keisrile]] või [[kuningas|kuningale]] või territoriaalsele osariigile – [[vürst-piiskop]]ile või [[maaisand]]ale. Kohustused olid halduslikud, sõjalised ja kohtulikud. Märkimisväärselt suurt territooriumi valitsenud linnusekrahv võis omada ka [[müntimisõigus]]t ja võis vermida oma piirkondlikke münte (hõbe[[brakteaat]]). == Ajalugu == Etümoloogiliselt on sõna "linnusekrahv" [[varauusülemsaksa keel|saksa]] [[Aadel|aadli]]tiitel '''''Burggraf''''' (liitsõna sõnadest ''Burg'': [[linnus]], [[kindlus]] või võrdselt kindlustatud linn, ja ''[[Graf]]'': krahv) [[keskülemsaksa keel]]est '''''burcgrâve'''''. Naissoost vorm on linnusekrahvinna, saksa: ''Burggräfin'' (keskülemsaksa: ''burcgrâvin''). Vara[[Kõrgkeskaeg|kõrgkeskajast]] oli Saksa ''Burggraf'' (linnusekrahv) linnuse sõjaväeline kuberner või komandör, sarnaselt inglise-prantsuse [[kastellaan]]ile (ladina: ''castellanus''). 12. sajandi keskpaigas andis Saksamaa kuningas [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] [[Ostsiedlung|sakslaste idasuunalise kolonisatsiooni]] ajal linnusekrahvi tiitlile uue kvaliteedi. Nendest said suurte keiserlike losside, nagu [[Meißen]], [[Altenburg]] ja [[Leisnig]], ja lähedalasuvate ulatuslike kuninglike territooriumite kaitsjad ja haldajad ning nad said "kohtuvõimu" (saksa: ''Gerichtsherrschaft''). Nad tegutsesid ka kolonisaatoritena ja lõid oma valdused. Saksamaa kuninga [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf I]] valitsemisajal oli nende positsioon märgatavalt kõrgem. Kui enne tema aega hinnati linnusekrahve ainult krahvideks (''Graf''), vürstidest (''Fürst'') allapoole, siis tema valitsusajal hakati neid võtma vürstidega võrdsetena. === Saksa-Rooma riigi territooriumid === [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigis]] sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] eritingimuste tõttu tiitel, mida kandsid [[riigivürst]]i ''(Reichsfürst)'' staatuses feodaalaadlikud, peaaegu kuningliku tähenduse. Nagu teisedki [[Feodalism|feodaalriigi]] ametnikud, said ka mõned linnusekrahvid pärilikeks valitsejateks. Saksa-Rooma riigis oli neli [[Pärand|pärilikku]] linnusekrahvkonda [[Vürstkond|vürstkonna]] seisuses, millele lisandus [[Meißen]]i linnusekrahvkond: * [[Antwerpeni linnusekrahvkond]] (tänapäeva Belgias): see oli tiitel, mille pärisid [[Antwerpeni markkrahvkond|Antwerpeni markkrahvkonnalt]] [[Nassau krahvkond|Nassau krahvid]], [[Breda]] isandad, kes hiljem said tiitli [[Oranje vürst]]. Tuntuim omanik oli [[Oranje Willem]], kes kasutas oma mõju linna üle, et kontrollida selle kohalikku omavalitsust ja kasutada seda [[Hollandi mäss]]u baasina. Hiljem kujunes [[Madalmaad]]es aadlile auaste ''burggraaf'', mis oli [[vikont|vikond]]i sünonüüm. Tiitlit "Antwerpeni vikont" kannab valitsev [[Madalmaade kuningas|Madalmaade monarh]] endiselt ühe oma lisatiitlina. * [[Magdeburgi linnusekrahvkond]]. * [[Friedbergi linnusekrahvkond]]. * [[Meißeni linnusekrahvkond]]. * [[Nürnbergi linnusekrahvkond]]: rajatud Saksamaa kuninga [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] poolt, esimesed linnusekrahvid olid Austria ''[[Raabs an der Thaya|Raabsi]] krahvide'' hulgast ja tiitel läks seejärel üle krahvi ellujäänud väimehele [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] kojast, mis jätkus [[Friedrich I Barbarossa]] ajast kuni 1801. aastani. See kuulus endiselt mitme Saksa poolsuveräänse vürsti kõrvaltiitlite hulka; [[Preisimaa]] kuningas, kelle esivanemad olid [[Nürnberg]]i linnusekrahvid üle 200 aasta, säilitas lisatiitli ''Burggraf von Nürnberg''. === Böömimaa === [[Tšehhi krooni maad|Böömimaa kuningriigis]] andis [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa kuningas]] linnusekrahvi tiitli peaametnikule või kuninga ametnikule, kelle juhtimine on samaväärne [[asekuningas|asekuninga]] omale. 14. sajandist sai Praha linnusekrahvist – kõrgeima auastmega kõigist [[Praha linnus]]es seatud linnusekrahvidest, järk-järgult riigi kõrgeim ametnik, kes tegutses ka kuninga asetäitjana; amet sai tuntuks kui Böömimaa kuningriigi kõrg- või ülemlinnusekrahv (tšehhi: ''Nejvyšší purkrabí''); määramine toimus tavaliselt eluajaks. Pärast [[Maria Theresia]] (valitses 1740–1780) ja tema poja [[Joseph II]] (valitses 1780–1790) reforme kaotas ülemlinnusekrahvi tiitel järk-järgult oma ''de facto'' võimu. Ülemlinnusekrahvi tiitlit anti siiski välja ja selle omanik jäi kuningriigi esimeseks ametnikuks. See kaotati 1848. aastal. === Poola === [[Poola kuningriigi kroon|Poola kuningriigis]] oli linnusekrahv (poola: ''burgrabia'', varem ka ''murgrabia'') ka [[Senat|senaatori]] auastmes (s.o. omas kohta [[Poola senat]]i [[ülemkoda|ülemkojas]]). Nende hulgas oli esikohal Poola endise pealinna ja [[Waweli linnus]]e "[[Kraków]]i linnusekrahv" (poola: ''burgrabia krakowski''), kelle määras ametisse otse [[Poola kuningas|Poola kuningas]]. Kuninglik amet loodi algselt [[Kazimierz III]] valitsemisajal. Sel ajal oli Krakówi linnusekrahv ka [[Magdeburgi õigus]]e ülemkohtu (poola: ''Sąd wyższy prawa niemieckiego'') [[peakohtunik]], kes püstitati Krakówis [[Magdeburg]]i asemele. Krakówi linnusekrahv kogus tulu ka kuninglikust [[Wieliczka soolakaevandus]]est, mida 13. sajandist juhtis kuninglik soolakaevanduste ettevõte ''Żupy krakowskie''. === Preisimaa === [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigis]] oli linnusekrahv üks neljast [[provints]]i tippametnikust, kelle delegeeris [[Preisimaa kuningas|kuningas]]. === Rootsi === Rootsis oli linnusekrahv (''burggreve'', varasem kirjapilt ''burggrefve'') 17. sajandil ja 18. sajandi alguses kõrgeim ametnik [[Göteborg]]i ja [[Malmö]] linnas. Selle tiitli võttis esmakordselt kasutusele kuningas [[Gustav II Adolf]] 1621. aasta Göteborgi hartas, kuigi tegelikult kasutati seda alles 1625. aastal. Göteborgi linnusekrahv pidi kaitsma monarhi "ülevust, kuulsust ja regaale" ning määrati tema poolt ametisse kuuest kandidaadist koosnevast rühmast, mille pakkus välja linnavalitsus. Göteborgis lõpetati tiitli kasutamine 1683. aastal, kuid [[Karl XII]] võttis selle korraks uuesti kasutusele aastatel 1716–1719. Nüüd kolme kandidaadi seast ametisse nimetatud linnusekrahv oli linna tegevjuht, hoides linna võtmeid ja kontrollides valitsust. Göteborgi eeskujul võttis tiitli Malmös kasutusele [[Karl X Gustav]] pärast linna [[Roskilde rahu|Rootsile loovutamist]] 1658. aastal, kuid see kaotati 19 aastat hiljem 1677. aastal. Linnusekrahvi tiitlit kasutati ka Rootsi [[Läänemereprovintsid]]es nt. [[Narva linnusekrahv]] [[Christoffer vоn Kochen]], [[Philipp von Krusenstiern|Philipp August von Krusenstiern]], Johan von Lilliendahl, [[Jürgen von Tunderfelt]] === Inglismaa ja Prantsusmaa === Inglise-prantsuse kõnepruugis peeti linnusekrahvi [[vikont|vikond]]i analoogiks. == Vaata ka == * [[Dohna linnus]] * [[Burgmann]] * [[Ministeriaal]] * [[Foogt]] * [[Meißeni linnusekrahvide loend]] [[Kategooria:Euroopa keskaeg]] [[Kategooria:Tiitlid]] k4fpd9wuk01k5zqxkqwqtdr0bknmsmi 0 622581 7200696 7198929 2026-07-24T09:44:26Z Makenzis 95198 /* Praegune koosseis */ 7200696 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Gintra | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Futbolo klubas Gintra | hüüdnimi = ''saulės'' | lühend = | asutatud = 1999 | lõpp = | väljak = [[Savivaldybės stadionas]] | mahutavus = 4000 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Gintaras Radavičius]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = Artūr Sikorskij (2026–)<ref>[https://fkgintra.lt/gintra-pristato-nauja-vyriausiaji-treneri-prie-cempioniu-vairo-stoja-a-sikorskij/ „Gintra“ pristato naują vyriausiąjį trenerį – prie čempionių vairo stoja A. Sikorskij]</ref> | liiga = [[Naiste A lyga|A lyga]] | hooaeg = 2025 | positsioon = A lyga, '''1.''' koht | muster_la1 = _yellow stripes| muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 = _yellowstripes| muster_b2 = | muster_b3 = | muster_ra1 = _yellow stripes| muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =FFFF00 | vasakkäsi2 =FFFFFF | vasakkäsi3 = 000000 | kere1 =FFFF00 | kere2 =FFFFFF | kere3 = 000000 | paremkäsi1 =FFFF00 | paremkäsi2 =FFFFFF | paremkäsi3 = 000000 | püksid1 =FFFF00 | püksid2 =000000 | püksid3 = 000000 | sokid1 =FFFF00 | sokid2 =FFFFFF | sokid3 = 000000 | veeb = http://fkgintra.lt/ }} '''Futbolo klubas Gintra''' (ka ''FC Gintra'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Šiauliai]]s. See on 1999. aastal loodud naiste jalgpalliklubi, mis osaleb [[naiste A lyga|naiste jalgpalli kõrgliigas]] ja on mitmekordne liigameister. ==Saavutused== *'''A lyga''' : '''Võitja (24):''' 1999, 2000, 2003, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025<ref name="gintra-uzs">[https://www.sportas.lt/naujiena/528378/gintra-uzsitikrino-24-aji-cempioniu-titula-klubo-istorijoje „Gintra“ užsitikrino 24-ąjį čempionių titulą klubo istorijoje]</ref> *'''[[Leedu jalgpallikarikas|Leedu karikas]]''' : '''Võitja (0):''' ==Statistika ja loendid== [[Pilt:FC Gintra as Champions.10 November 2024.JPG|300px|thumb|right|FC Gintra 2024]] [[Pilt:FC Gintra. 9 November 2025 (I).JPG|thumb|right|300px|FC Gintra 2025]] {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1999''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom99a.html RSSSF 1999]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2000''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom00.html RSSSF 2000]</ref> |- | bgcolor="#eeeeee" style="text-align:center;"| '''2001''' | bgcolor="#eeeeee" style="text-align:center;"| '''x''' | bgcolor="#eeeeee" style="text-align:center;"| '''x''' | bgcolor="#eeeeee" style="text-align:center;"| '''x''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom01.html RSSSF 2001]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2002''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#deb678" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom02.html RSSSF 2002]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2003''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom03.html RSSSF 2003]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2004''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom04.html RSSSF 2004]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2005''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2006''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2007''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2008''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2009''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2010''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2011''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2012''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2013''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2014''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2015''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2016''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2017''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2018''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2019''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2020''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>[https://www.sportas.lt/naujiena/421160/penkiolika-gintros-universiteto-zingsniu-19-ojo-cempiono-titulo-link sportas.lt: 19 titulas]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2021''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2024''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>https://lietuvosfutbolas.lt/klubai/fk-gintra-35942/?cid=17466040</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2025''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref name="gintra-uzs" /> |- |} ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''Seisuga [[7. veebruar]] [[2026]].'' www.fcgintra.lt {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=LTU|pos=VV|nimi=Gabrielė Vasilenko}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=LTU|pos=VV|nimi=Grete Lukjančukė}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=|rah=USA|pos=KA|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=LTU|pos=KA|nimi=Andžela Vaičytė}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=LTU|pos=KA|nimi=Gintarė Raznauskaitė}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=MEX|pos=KA|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=BRA|pos=KA|nimi=Sabrina Gonçalves Amorim}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=NGR|pos=KA|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=LTU|pos=KA|nimi=Algimantė Mikutaitė}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=LTU|pos=KA|nimi=Laura Kubiliūtė}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LTU|pos=PK|nimi=Marija Galkina}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=LTU|pos=PK|nimi=Justina Blaževičiūte}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=Neda Klezaitė}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=LTU|pos=PK|nimi=Eitvydė Partikaitė}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=BRA|pos=PK|nimi=Julia Dias}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=LTU|pos=PK|nimi=Dominyka Misiūnaitė}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=FIN|pos=PK|nimi=[[Anni Hakasalo]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=LTU|pos=PK|nimi=Urtė Bujokaitė}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=USA|pos=PK|nimi=Bryanna Taylor}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=NGR|pos=PK|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=88|rah=UKR|pos=PK|nimi=Chrystyna Pereviznyk}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=19|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=Kiyani Johnson}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=35|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Saulutė Railaitė}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=NGR|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis lõpp}} ==Viited== {{viited|3}} ==Välislingid== * [http://fcgintra fcgintra.lt] Koduleht * [https://www.uefa.com/womenschampionsleague/clubs/86668--gintra/ UEFA lehel] {{Naiste A lyga}} [[Kategooria:Leedu naiste jalgpalliklubid|Gintra]] [[Kategooria:Šiauliai]] 5un1jpqr47zlbhp2sge4cmlrvy4o53c 7200712 7200696 2026-07-24T10:18:09Z Makenzis 95198 /* Praegune koosseis */ 7200712 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Gintra | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Futbolo klubas Gintra | hüüdnimi = ''saulės'' | lühend = | asutatud = 1999 | lõpp = | väljak = [[Savivaldybės stadionas]] | mahutavus = 4000 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Gintaras Radavičius]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = Artūr Sikorskij (2026–)<ref>[https://fkgintra.lt/gintra-pristato-nauja-vyriausiaji-treneri-prie-cempioniu-vairo-stoja-a-sikorskij/ „Gintra“ pristato naują vyriausiąjį trenerį – prie čempionių vairo stoja A. Sikorskij]</ref> | liiga = [[Naiste A lyga|A lyga]] | hooaeg = 2025 | positsioon = A lyga, '''1.''' koht | muster_la1 = _yellow stripes| muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 = _yellowstripes| muster_b2 = | muster_b3 = | muster_ra1 = _yellow stripes| muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =FFFF00 | vasakkäsi2 =FFFFFF | vasakkäsi3 = 000000 | kere1 =FFFF00 | kere2 =FFFFFF | kere3 = 000000 | paremkäsi1 =FFFF00 | paremkäsi2 =FFFFFF | paremkäsi3 = 000000 | püksid1 =FFFF00 | püksid2 =000000 | püksid3 = 000000 | sokid1 =FFFF00 | sokid2 =FFFFFF | sokid3 = 000000 | veeb = http://fkgintra.lt/ }} '''Futbolo klubas Gintra''' (ka ''FC Gintra'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Šiauliai]]s. See on 1999. aastal loodud naiste jalgpalliklubi, mis osaleb [[naiste A lyga|naiste jalgpalli kõrgliigas]] ja on mitmekordne liigameister. ==Saavutused== *'''A lyga''' : '''Võitja (24):''' 1999, 2000, 2003, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025<ref name="gintra-uzs">[https://www.sportas.lt/naujiena/528378/gintra-uzsitikrino-24-aji-cempioniu-titula-klubo-istorijoje „Gintra“ užsitikrino 24-ąjį čempionių titulą klubo istorijoje]</ref> *'''[[Leedu jalgpallikarikas|Leedu karikas]]''' : '''Võitja (0):''' ==Statistika ja loendid== [[Pilt:FC Gintra as Champions.10 November 2024.JPG|300px|thumb|right|FC Gintra 2024]] [[Pilt:FC Gintra. 9 November 2025 (I).JPG|thumb|right|300px|FC Gintra 2025]] {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1999''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom99a.html RSSSF 1999]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2000''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom00.html RSSSF 2000]</ref> |- | bgcolor="#eeeeee" style="text-align:center;"| '''2001''' | bgcolor="#eeeeee" style="text-align:center;"| '''x''' | bgcolor="#eeeeee" style="text-align:center;"| '''x''' | bgcolor="#eeeeee" style="text-align:center;"| '''x''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom01.html RSSSF 2001]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2002''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#deb678" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom02.html RSSSF 2002]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2003''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom03.html RSSSF 2003]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2004''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom04.html RSSSF 2004]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2005''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2006''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2007''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2008''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2009''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2010''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2011''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2012''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2013''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2014''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2015''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2016''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2017''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2018''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2019''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2020''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>[https://www.sportas.lt/naujiena/421160/penkiolika-gintros-universiteto-zingsniu-19-ojo-cempiono-titulo-link sportas.lt: 19 titulas]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2021''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2024''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>https://lietuvosfutbolas.lt/klubai/fk-gintra-35942/?cid=17466040</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2025''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref name="gintra-uzs" /> |- |} ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''Seisuga [[7. veebruar]] [[2026]].'' www.fcgintra.lt {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=LTU|pos=VV|nimi=Gabrielė Vasilenko}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=LTU|pos=VV|nimi=Grete Lukjančukė}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=2|rah=USA|pos=KA|nimi=[[Makeila Yancey]]}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=LTU|pos=KA|nimi=Andžela Vaičytė}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=LTU|pos=KA|nimi=Gintarė Raznauskaitė}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=MEX|pos=KA|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=BRA|pos=KA|nimi=Sabrina Gonçalves Amorim}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=NGR|pos=KA|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=LTU|pos=KA|nimi=Algimantė Mikutaitė}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=LTU|pos=KA|nimi=Laura Kubiliūtė}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LTU|pos=PK|nimi=Marija Galkina}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=LTU|pos=PK|nimi=Justina Blaževičiūte}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=Neda Klezaitė}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=LTU|pos=PK|nimi=Eitvydė Partikaitė}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=BRA|pos=PK|nimi=Julia Dias}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=LTU|pos=PK|nimi=Dominyka Misiūnaitė}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=FIN|pos=PK|nimi=[[Anni Hakasalo]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=LTU|pos=PK|nimi=Urtė Bujokaitė}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=USA|pos=PK|nimi=Bryanna Taylor}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=NGR|pos=PK|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=88|rah=UKR|pos=PK|nimi=Chrystyna Pereviznyk}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=19|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=Kiyani Johnson}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=35|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Saulutė Railaitė}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=NGR|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis lõpp}} ==Viited== {{viited|3}} ==Välislingid== * [http://fcgintra fcgintra.lt] Koduleht * [https://www.uefa.com/womenschampionsleague/clubs/86668--gintra/ UEFA lehel] {{Naiste A lyga}} [[Kategooria:Leedu naiste jalgpalliklubid|Gintra]] [[Kategooria:Šiauliai]] 0bj1a0emxih6zw2tbn4j2vuofdway65 7200713 7200712 2026-07-24T10:18:25Z Makenzis 95198 /* Praegune koosseis */ 7200713 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Gintra | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Futbolo klubas Gintra | hüüdnimi = ''saulės'' | lühend = | asutatud = 1999 | lõpp = | väljak = [[Savivaldybės stadionas]] | mahutavus = 4000 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Gintaras Radavičius]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = Artūr Sikorskij (2026–)<ref>[https://fkgintra.lt/gintra-pristato-nauja-vyriausiaji-treneri-prie-cempioniu-vairo-stoja-a-sikorskij/ „Gintra“ pristato naują vyriausiąjį trenerį – prie čempionių vairo stoja A. Sikorskij]</ref> | liiga = [[Naiste A lyga|A lyga]] | hooaeg = 2025 | positsioon = A lyga, '''1.''' koht | muster_la1 = _yellow stripes| muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 = _yellowstripes| muster_b2 = | muster_b3 = | muster_ra1 = _yellow stripes| muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =FFFF00 | vasakkäsi2 =FFFFFF | vasakkäsi3 = 000000 | kere1 =FFFF00 | kere2 =FFFFFF | kere3 = 000000 | paremkäsi1 =FFFF00 | paremkäsi2 =FFFFFF | paremkäsi3 = 000000 | püksid1 =FFFF00 | püksid2 =000000 | püksid3 = 000000 | sokid1 =FFFF00 | sokid2 =FFFFFF | sokid3 = 000000 | veeb = http://fkgintra.lt/ }} '''Futbolo klubas Gintra''' (ka ''FC Gintra'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Šiauliai]]s. See on 1999. aastal loodud naiste jalgpalliklubi, mis osaleb [[naiste A lyga|naiste jalgpalli kõrgliigas]] ja on mitmekordne liigameister. ==Saavutused== *'''A lyga''' : '''Võitja (24):''' 1999, 2000, 2003, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025<ref name="gintra-uzs">[https://www.sportas.lt/naujiena/528378/gintra-uzsitikrino-24-aji-cempioniu-titula-klubo-istorijoje „Gintra“ užsitikrino 24-ąjį čempionių titulą klubo istorijoje]</ref> *'''[[Leedu jalgpallikarikas|Leedu karikas]]''' : '''Võitja (0):''' ==Statistika ja loendid== [[Pilt:FC Gintra as Champions.10 November 2024.JPG|300px|thumb|right|FC Gintra 2024]] [[Pilt:FC Gintra. 9 November 2025 (I).JPG|thumb|right|300px|FC Gintra 2025]] {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1999''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom99a.html RSSSF 1999]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2000''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom00.html RSSSF 2000]</ref> |- | bgcolor="#eeeeee" style="text-align:center;"| '''2001''' | bgcolor="#eeeeee" style="text-align:center;"| '''x''' | bgcolor="#eeeeee" style="text-align:center;"| '''x''' | bgcolor="#eeeeee" style="text-align:center;"| '''x''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom01.html RSSSF 2001]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2002''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#deb678" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom02.html RSSSF 2002]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2003''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom03.html RSSSF 2003]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2004''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#BBBBBB" style="text-align:center;"| '''2.''' | <ref>[http://www.rsssf.com/tablesl/lito-wom04.html RSSSF 2004]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2005''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2006''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2007''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2008''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2009''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2010''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2011''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2012''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2013''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2014''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2015''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2016''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2017''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2018''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2019''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2020''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>[https://www.sportas.lt/naujiena/421160/penkiolika-gintros-universiteto-zingsniu-19-ojo-cempiono-titulo-link sportas.lt: 19 titulas]</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2021''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2024''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>https://lietuvosfutbolas.lt/klubai/fk-gintra-35942/?cid=17466040</ref> |- | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''2025''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#ddffdd" style="text-align:center;"| '''[[Naiste A lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref name="gintra-uzs" /> |- |} ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''Seisuga [[24. juuli]] [[2026]].'' www.fcgintra.lt {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=LTU|pos=VV|nimi=Gabrielė Vasilenko}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=LTU|pos=VV|nimi=Grete Lukjančukė}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=2|rah=USA|pos=KA|nimi=[[Makeila Yancey]]}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=LTU|pos=KA|nimi=Andžela Vaičytė}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=LTU|pos=KA|nimi=Gintarė Raznauskaitė}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=MEX|pos=KA|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=BRA|pos=KA|nimi=Sabrina Gonçalves Amorim}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=NGR|pos=KA|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=LTU|pos=KA|nimi=Algimantė Mikutaitė}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=LTU|pos=KA|nimi=Laura Kubiliūtė}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=10|rah=LTU|pos=PK|nimi=Marija Galkina}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=LTU|pos=PK|nimi=Justina Blaževičiūte}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=Neda Klezaitė}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=LTU|pos=PK|nimi=Eitvydė Partikaitė}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=BRA|pos=PK|nimi=Julia Dias}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=LTU|pos=PK|nimi=Dominyka Misiūnaitė}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=FIN|pos=PK|nimi=[[Anni Hakasalo]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=LTU|pos=PK|nimi=Urtė Bujokaitė}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=USA|pos=PK|nimi=Bryanna Taylor}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=NGR|pos=PK|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=88|rah=UKR|pos=PK|nimi=Chrystyna Pereviznyk}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=19|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=Kiyani Johnson}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=35|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Saulutė Railaitė}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=NGR|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis lõpp}} ==Viited== {{viited|3}} ==Välislingid== * [http://fcgintra fcgintra.lt] Koduleht * [https://www.uefa.com/womenschampionsleague/clubs/86668--gintra/ UEFA lehel] {{Naiste A lyga}} [[Kategooria:Leedu naiste jalgpalliklubid|Gintra]] [[Kategooria:Šiauliai]] 4h4svb8zxep3s1woqjw0b2cwb07bk0f 0 622819 7200572 6933484 2026-07-23T22:13:09Z Sumo tomus 233342 Pilt 7200572 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Papu Gomez 02.jpg | pildisuurus =220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}} }} [[File:Alejandro Darío Gómez.jpg|160px|thumb|Gómez (2013)]] '''Alejandro Darío Gómez''' (tuntud ka kui '''Papu Gómez'''; sündinud [[15. veebruar]]il [[1988]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründaja]], [[äärepoolkaitsja]] või [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Hispaania kõrgliiga klubis [[Sevilla FC|Sevilla]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Argentina klubis [[Arsenal de Sarandí]], debüteerides Argentina kõrgliigas 2005. aastal. 2007. aastal võitis ta klubiga [[Copa Sudamericana]]. Aastatel 2009–2010 mängis ta Argentina kõrgliiga klubis [[San Lorenzo de Almagro|San Lorenzo]], 2010–2013 Itaalia kõrgliiga klubis [[Calcio Catania|Catania]], 2013–2014 Ukraina kõrgliiga klubis [[Harkivi Metalist]] ja 2014–2021 Itaalia kõrgliiga klubis [[Atalanta BC|Atalanta]]. Hooaegadel [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] ja [[Serie A hooaeg 2019–2020|2019–20]] oli Gómez Argentina kõrgliigas enim väravasööte andnud mängija. Hooajal 2019–20 valiti ta Itaalia kõrgliiga hooaja parimaks poolkaitsjaks ja hooaja sümboolsesse koosseisu. 2021. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Sevillaga. 2007. aastal tuli Gómez Argentina kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. Argentina jalgpallikoondises debüteeris ta 13. juunil 2017 [[sõprusmäng]]us [[Singapuri jalgpallikoondis|Singapuri]] vastu ja lõi selles mängus ka värava. 2021. aastal võitis ta Argentina koondisega [[2021. aasta Copa América|Copa América]] ning lõi sellel turniiril kaks väravat. {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{JÄRJESTA:Gomez, Papu}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Atalanta BC mängijad]] [[Kategooria:Sevilla FC mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] g7dfcvgqm8xklatg9clhck3sjva94tc 0 624487 7200334 7177820 2026-07-23T13:22:56Z Svencapoeira 67038 7200334 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tõlvik | pilt = Clavaria fragilis 45549.jpg | pildi_seletus = [[Habras tõlvik]] ''Clavaria fragilis'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Tõlvikulised]] ''Clavariaceae'' | perekond = '''Tõlvik''' ''Clavaria'' }} '''Tõlvik''' (''Clavaria'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[tõlvikulised|tõlvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''Clavaria argillacea'' – [[nõmmtõlvik]] *''Clavaria fragilis'' – [[habras tõlvik]] *''Clavaria fumosa'' – [[hall tõlvik]] *''Clavaria greletii'' – [[sinakas tõlvik]] *''Clavaria macounii'' – [[Macouni tõlvik]] *''Clavaria purpurea'' – [[purpurtõlvik]] *''Clavaria rosea'' – [[roosa tõlvik]] *''Clavaria zollingeri'' – [[lilla tõlvik]], Zollingeri tõlvik *''Clavaria vermiculata'' – [[usstõlvik]] ==Fülogenees== {{cladogram|align=none|title= | clade= {{clade |style=font-size:75%;line-height:75% | label1= | 1={{clade |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1={{clade |1=''[[Clavaria argillacea]]'' |2=''[[Clavaria fumosa]]'' }} |2=''[[Clavaria redoleo-alli]]'' }} |2=''[[Clavaria vermicularis]]'' }} |2={{clade |1=''[[Clavulinopsis laeticolor]]'' |2=''[[Clavaria zollingeri]]'' }} }} }} }} | caption='''''Clavaria''''' [[klaad]]i [[fülogenees]]<br />[[Ribosomaalne DNA|ribosomaalse DNA]] järjestuse alusel.<ref name=Dentinger2006 /> }} ==Vaata ka== *[[ramariopsis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Dentinger2006>{{cite journal |vauthors=((Dentinger BTM)), McLaughlin DJ |year=2006 |title=Reconstructing the ''Clavariaceae'' using nuclear large subunit rDNA sequences and a new genus segregated from ''Clavaria'' |url=https://archive.org/details/mycologia_september-october-2006_98_5/page/746 |journal=Mycologia |volume=98 |issue=5 |pages=746–62 |doi=10.3852/mycologia.98.5.746 |pmid=17256578}}</ref> }} ==Välislingid== * {{elurikkus|122103}} [[Kategooria:Tõlvikulised]] 146ky23duxms5n8brmnu8aooduohaby 0 628825 7200331 6723118 2026-07-23T13:16:42Z Morel 26171 lisatud doktoritöö 7200331 wikitext text/x-wiki '''Andres Kurg''' (sündinud [[20. september|20. septembril]] [[1975]]) on eesti kunstiteadlane. Andres Kurg on õppinud [[kunstiajalugu]] [[Eesti Kunstiakadeemia]]s ja arhitektuuri ajalugu [[Londoni Ülikool]]is. 2014. aastal kaitses ta Eesti Kunstiakadeemias doktoriväitekirja teemal "Boundary Disruptions: Late-Soviet Transformations in Art, Space and Subjectivity in Tallinn in the 1970s" (juhendaja [[Katrin Kivimaa]]).<ref>[https://www.etis.ee/CV/Andres_Kurg/est/ Andres Kurg], ETISe profiil</ref> Ta on Eesti Kunstiakadeemia professor ning [[Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri instituut|kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi]] vanemteadur, kes on uurinud 1960. ja 1970. aastate lõpu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[arhitektuur]]i ja [[disain]]i, keskendudes [[tehnoloogia]] ja igapäevaelu muutustele, samuti nende kokkupuutepunktidele alternatiivsete [[kunstivool]]udega. Tema artikleid on ilmunud väljaannetes AA Files, ArtMargins, Journal of Architecture, Home Cultures ning kogumikes ja näitusekataloogides. 2008. aastal ilmus tema kaastoimetamisel raamat “Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972–1985". 2012. aastal kureeris ta näitust "Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus 1960–1980" Vilniuse Rahvusgaleriis ja [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]]is. 2015. aastal töötas ta külalisteadurina Getty Instituudis, 2017. aasta kevadel töötas ta [[Euroopa]] uuringute külalisvanemteadurina [[Yale'i Ülikool]]i MacMillani keskuses. == Tunnustus == * 2002 – [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] alternatiivse "Tallinna juhi" koostamise ja toimetamise eest (koos [[Mari Laanemets|Mari Laanemetsaga]]) * 2009 – [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] näituse ja kataloogi "Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972–1985" eest (koos [[Mari Laanemets|Mari Laanemetsaga]]) * 2023 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] näituse "Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel" eest (koos [[Mari Laanemets|Mari Laanemetsaga]]) == Teosed == * {{Raamatuviide|autor=Andres Kurg, [[Mari Laanemets]]|pealkiri=Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972–1985|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum}}. ISBN 9789985982822 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kurg, Andres}} [[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 0e70sgv007zbi8r1e2jo7shxuwxe45p 0 638169 7200586 6380250 2026-07-23T22:40:10Z Sumo tomus 233342 7200586 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Erik_Johnson_-_Colorado_Avalanche.jpg|pisi|Erik Johnson (2014)]] '''Erik Robert Johnson''' (sündinud [[21. märts]] [[1988]] [[Bloomington (Minnesota)|Bloomington]], [[Minnesota]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Jäähoki|jäähokimängija]], kes mängib kaitsjana [[NHL]]-i klubis [[Colorado Avalanche|Colorado Avalanches]]. 2006. aastal valis [[St. Louis Blues]] ta NHL-i draft '​is [[NHL-i drafti esimeste valikute loend|esimese valikuna]]. == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/erik-johnson-8473446 Erik Johnson hockeydb.com lehel] {{Colorado Avalanche'i mängijad}} {{JÄRJESTA:Johnson, Erik}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Colorado Avalanche'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 0zlm451e54k7ibfpsrss7n72neg3ob3 1 640224 7200747 6244551 2026-07-24T11:28:01Z Estopedist1 278 frwiki 7200747 wikitext text/x-wiki Meestekoondisest tuntumad ja edukamad on vast segapaar. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 18. november 2022, kell 21:40 (EET) : nt frwikis on koondartikkel [[:fr:Équipe d'Estonie de curling]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuli 2026, kell 14:27 (EEST) 5tpsby69tezkn4kkj8i71mil6qa80ei 10 642795 7200427 6277021 2026-07-23T17:07:07Z Poolautomaat 234014 Kustutatud kogu lehekülje sisu 7200427 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 7200431 7200427 2026-07-23T17:11:06Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Poolautomaat|Poolautomaat]] ([[User talk:Poolautomaat|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kaniivel|Kaniivel]]. 6277021 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#invoke:Citation/CS1|citation |CitationClass=news||TemplateName=uudiseviide }}</includeonly><noinclude> {{documentation}} </noinclude> b8g3hcygq866l6tsti1z3jhk9axyrfv 0 644272 7200668 7079575 2026-07-24T08:52:30Z Amherst99 15496 /* */ 7200668 wikitext text/x-wiki '''Piiblikriitika''' (inglise keeles ''biblical criticism'') on kriitilise analüüsi kasutamine [[piibel|piibli]] mõistmiseks ja selgitamiseks<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Biblical Criticism |url=https://www.oxfordbibliographies.com/display/document/obo-9780195393361/obo-9780195393361-0066.xml |vaadatud=2023-01-11 |väljaanne=obo |keel=en}}</ref>. See mõiste viitab piiblitekstide selge tähenduse ja nende ajaloolise täpsuse hindamise protsessile, kus piiblit kui ajaloolist dokumenti käsitletakse akadeemiliselt<ref>{{Netiviide |url=https://www.theopedia.com/biblical-criticism |vaadatud=2023-01-11 |väljaanne=www.theopedia.com}}</ref>. Piiblikriitika mõiste pärineb kreeka keelest (sõnast ''krinein'', mis tähendab tõlkes eristama, otsustama, hindama).<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Freedman |eesnimi=David Noel |pealkiri=Anchor Bible Dictionary, Vol. 1: A-C |kirjastus=Yale University Press |aasta=01. 06. 1992 |isbn=978-0300140019 |leheküljed=728-729 |keel=inglise}}</ref> Sõna “kriitika” viitab püüdlustele kasutada teaduslikke (ajaloolisi ja kirjanduslikke) kriteeriume ja inimlikku mõistust, et mõista ja selgitada võimalikult objektiivselt piiblikirjutajate kavandatud tähendust<ref name=":0" /> ning ei tähenda siin kontekstis midagi halba, vaid viitab pigem sellele, et tekstidesse tuleks suhtuda võimalikult neutraalselt. Piiblikriitika jaguneb erinevateks kriitika alavormideks, mida saab omavahel ühendada ning koos kasutada. == Definitsioon == [[Daniel J. Harrington]] defineerib piiblikriitikat kui "püüdlust kasutada teaduslikke kriteeriume (ajaloolisi ja kirjanduslikke) ja inimmõistust, et mõista ja selgitada võimalikult objektiivselt piiblikirjutajate kavandatud tähendust”<ref name=":0" />. Algset piiblikriitikat on enamasti määratlenud selle ajaloolised mured. Kriitikud keskendusid nii teksti taga olevatele ajaloolistele sündmustele kui ka tekstide endi kujunemise ajaloole. Piiblikriitikas on käsitletud nii palju ajalugu, mitte [[teoloogia]]t, et seda nimetatakse mõnikord lihtsalt piiblikriitika asemel "ajaloolis-kriitiliseks meetodiks" või ajaloolis-piiblikriitikaks (mõnikord ka kõrgemaks kriitikaks). Piiblikriitikud kasutasid samu teaduslikke meetodeid ja ajalookäsitlusi nagu nende ilmalikud kolleegid ning rõhutasid mõistust ja objektiivsust. Neutraalsust peeti määravaks nõudeks. Piiblikriitikat tuntakse ka kui “kõrgemat kriitikat” (vastandina “madalamale” tekstikriitikale)<ref name=":03">{{Netiviide |pealkiri=biblical criticism {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/topic/biblical-criticism |vaadatud=2023-01-11 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref><ref name=":0" />. == Ajalugu == Piiblikriitika ajalugu jaguneb kolmeks: # Vanaaegne kriitika (''Ancient criticism'') # Renessansikriitika (''Renaissance criticism'') # Kriitika uusajal (''Modern criticism'') === Vanaaegne kriitika === Nii Vana kui ka Uue Testamendi kaanonid on kriitika tulemus ning Vana Testamendi masoreetlik tekst oli Kumraani kirjarullide kogumise ajaks juba fikseeritud. Uue testamendi kaanon fikseeriti kriitika tulemusena, mis lükkas mõned evangeeliumid tagasi kui piisavalt järjekindlad, et neid saaks pidada harmooniliseks. Lugu sellest, kuidas Markus pani kirja kõik, mis talle Peetruse kõnedest isanda kohta meelde jäi, aga mitte kronoloogilises järjekorras, näib kehastavat kriitilist hüpoteesi, selgitamaks, miks Markuse evangeelium esitas sündmused sellises järjekorras, mis on vastuolus mõne teise korraldusega. Sellele, et pastoraalsete kirjade üle toimusid arutelud viitab see, et Marcion ei tunnistanud neid oma apostlikaanoni osana. Mõlemal puhul, nii enne kui ka pärast kanooniliste “piiride” sätestamist langetati standardteksti suhtes otsuseid erinevate käsikirjade võrdlemise tulemusena. See tegevus, mis kehtestas standardseid kaanoneid ning tekste ei ole meile täpselt teada ning võime seda eeldada ja järeldada ainult kirjutiste lõpptulemustest. Vanad kriitikud, sarnaselt tänastele, seadsid kanooniliste kirjutiste autorluse kahtluse alla ning püüdsid koostada nende loomise ajalugu ning omavahelist sidusust.<ref name=":1" /> === Renessansikriitika === Uusaja piiblikriitika juured ulatuvad renessansiaega, kui teadmised Vana-Kreekast tõusid taas au sisse. Ajaloolased said tõestada, et käesoleva aja tavad olid vanema aja tavade edasiarendused ja tõstatati küsimus, et tollane kirik oli tõeliselt ustav algse kiriku tõekspidamistele, või mitte. Reformatsiooni käigus sätestati põhimõte, et kirik peaks naasma vanade põhikirjade ja ainuvõimu juurde, nagu oli Heebrea Vanas Testamendis ja Kreeka Uues Testamendis. Ladina Piibel jäeti sellest kõrvale. Kui piiblist sai kiriku täielik alustala, sai piiblikriitika ülesandeks erinevate kirikute positsioonide säilitamine ja tugevdamine. Piiblikriitika hakkas kirikust eralduma pärast kolmekümneaastase sõja lõppu Euroopas ning kodusõda Inglismaal. Õpetlased arvasid, et selle põhjustajaks olid vaidlused pühakirja tähenduse üle. Filosoofid Benedict Spinoza ja John Locke arvasid, et piibli käsitlemine ning lugemine kui normaalse raamatuna, mis pöörab tähelepanu algkeelele ning ajaloolistele asjaoludele, looksid rahumeelse ühtse arusaama moraalse ja vaimse religiooni põhitõdede kohta. Thomas Morgan oli mees, kes esitas Uue Testamendi ajaloo põhjaliku teooria, mis mängis piiblikriitika valdkonnas väga suurt rolli. Ta väitis, et Jeesus suri, öeldes lahti juutide messiastlikest ideedest maise kuningriigi taastamisest Iisraelile. Jeesuse juutidest järgijad järgisid endiselt seda, millest Jeesus oli ise juba lahti lasknud.<ref name=":1" /> === Kriitika uusajal === 19. sajandi lõpuks taastasid arheoloogilised avastused ning religioossete dokumentide taastamine ja dešifreerimine Egiptusest ja Mesopotaamiast Lähis-Idas huvi Piibli religiooni ja selle eellugude vastu, 1947. aastal leitud Surnumere kirjarullid taaselustasid huvi juudi kirjade vastu. Leiti, et eri kirjanike stiilid on eristatavad ning arvutisüsteemide abil on võimalik analüüsida stiili, näiteks lause ülesehituse, pikkuse ja võtmesõnade kohta. Kaasaegne kriitika on võtnud strukturalismi vormi. See toetab teksti distsiplineeritud ja tähelepanelikku lugemist, mis omakorda aitab mõista struktuuri sellisena, nagu see on, viitamata teksti kujunemisloole. Strukturalism on täna üks peamisi kirjanduskriitika liike.<ref name=":1" /> == Piiblikriitika peamised tüübid == === Tekstikriitika === Tekstikriitika püüab teksti ja sellega seotud käsikirju uurida, eesmärgiga teha kindlaks algtekst. See on käsitletava teabe poolest üks suuremaid piiblikriitika valdkondi. Tekstikriitika peamisteks probleemideks on esiteks usaldusväärsete tõendite valimine, millele tugineda ja teiseks katse kõrvaldada vigu<ref name=":03" />. Umbes 2000 aastat tagasi kirjutasid evangelistid neli evangeeliumi. Neid originaalkäsikirju ei ole säilinud, aga nendest on tehtud palju käsitsi kirjutatud koopiaid. Nendes on palju väikseid erinevusi tänu kirjutajate vigadele või muudatustele, aga neid saab omavahel tänu sellele analüüsida. <ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Brown |eesnimi=Raymond E. |pealkiri=An Introduction to the New Testament |kirjastus=Yale University Press |aasta=1997 |isbn=978-0300140163 |leheküljed=22 |keel=inglise}}</ref> === Ajalookriitika === Ajalookriitika uurib tekstide ajaloolist taustaning konteksti<ref name=":03" />. Evangelistid püüdsid läbi oma kirjutiste lugejatele edastada sõnumit Jeesusest. See, mida nad üritasid öelda, on ajalookriitika üheks osaks. Paljudel kordadel on sõnasõnalist seletust üsna lihtne eristada, teinekord on selleks vaja tugevamaid teadmisi vanade keelte, grammatika, kommete jms kohta.<ref name=":2" /> === Redaktsioonikriitika === Redaktsioonikriitika uurib tekstide kujundamisega seotud toimetusprotsesse. Üksikute detailide lisamine lõppkirjesse võib seda üldiselt muuta. Redaktsioonikriitika hõlmab Uue Testamendi kontekstis endas seda, et evangelistid kasutasid olemasolevaid tekste ning muutsid neid vastavalt enda vajadusele ja huvidele.<ref name=":2" /> === Traditsioonikriitika === Traditsioonikriitika uurib tekstide edasikandumist ja arengut ajas. === Allikakriitika === Allikakriitika on piiblitekstide aluseks olevate algallikate otsimine. Vana Testamendi uurimises keskendub allikakriitika üldiselt ühe teksti allikate tuvastamisele<ref name=":03" />. See hõlmab eellugude otsimist ja analüüsimist, millele Uue Testamendi raamatute autorid oma kirjutiste loomisel toetusid. Sellega esineb raskusi, sest näiteks evangelistid ei olnud kõik ise Jeesust näinud ning tuginesid sõnalistele allikatele, selliste allikate lokeerimine on aga raskendatud. On teooria, et evangelistid toetusid kirjutamisel teistele evangeeliumidele ning kasutasid neid allikatena.<ref name=":2" /> === Vormikriitika === Vormikriitika jagab piibli lühikesteks üksusteks, mida seejärel liigitatakse žanri järgi (näiteks hümn, kirjad, seadused, kohtuarhiivid...)<ref name=":03" />. === Kirjanduskriitika === Kirjanduskriitika uurib tekstis kasutatud kirjanduslikke tehnikaid ja stiile. See keskendub tekstis sisalduvatele kirjandusžanritele, et leia tõendeid piiblit moodustavate eri tüüpi kirjutiste koostamise kuupäeva, autorsuse ja algse funktsiooni kohta<ref name=":03" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Piibel]] qx50pqj76bq9ykwokztbk0o4wcvoano 0 648754 7200575 7166212 2026-07-23T22:20:14Z Sumo tomus 233342 Pilt 7200575 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Eddie Hall (Edward Stephen Hall) | pildinimi = | sünniaeg = {{birth date and age|df=yes|1988|1|15}} | sünnikoht = [[Newcastle-under-Lyme]], Inglismaa | pikkus = 191 cm <ref name=bio/> | kaal = 142–196,5 kg | spordiala = rammukatsumine, poksimine, ujumine | medalid = }} [[File:Eddie Hall.jpg|thumb|Eddie Hall (2016)]] '''Edward Stephen Hall''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1988]]) on [[Inglismaa]] [[Jõumees|rammumees]]. Hall võitis 2017. aastal rahvusvahelise rammumeeste võistluse [[World's Strongest Man]].<ref>{{Cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/sport/2017/05/28/britains-eddie-hall-defeats-game-thrones-star-mountain-crowned/|title=Britain's Eddie Hall defeats Game of Thrones star The Mountain to be crowned World's Strongest Man|work=The Daily Telegraph|date=28 May 2017|access-date=28 May 2017|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220112/https://www.telegraph.co.uk/sport/2017/05/28/britains-eddie-hall-defeats-game-thrones-star-mountain-crowned/|archive-date=12 January 2022}}</ref> Hall on võitnud ka riiklikke võistlusi, nagu "Ühendkuningriigi tugevaim mees" ("UK's Strongest Man"), "Briti tugevaim mees" ("Britain's Strongest Man") ja "Inglismaa tugevaim mees" ("England's Strongest Man").{{lisa viide}} == Noorpõlv ja haridus == Edward Stephen Hall sündis [[Newcastle-under-Lyme|Newcastle-under-Lyme'is]] 1988. aastal.<ref name="bio">{{Cite web|url=http://www.theworldsstrongestman.com/athletes/ed-hall/|title=Ed Hall|website=[[World's Strongest Man]]|access-date=23 November 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190828164520/http://theworldsstrongestman.com/athletes/eddie-hall/|archive-date=28 August 2019}}</ref> Teismelisena oli ta edukas [[Ujumine (spordiala)|ujuja]]. Ta õppis Clayton Halli keskkoolis, kuid 15-aastaselt heideti ta koolist välja, seejärel oli ta koduõppel.<ref>{{Cite book|last=Hall|first=Eddie 'The Beast'|date=2017|title=Strongman: My Story|publisher=Ebury Publishing|isbn=9780753548721|language=|access-date=3 September 2019|url=https://books.google.com/books?id=_DpbDgAAQBAJ&q=eddie+hall}}</ref> 2008. aastal asus ta Market Draytonisse tööle automehaanikuna<ref name="shrop">{{Cite web|url=http://www.shropshirestar.com/news/2011/09/02/market-draytons-eddie-hall-is-britains-strongest-man/|title=Market Drayton's Eddie Hall is Britain's Strongest Man|website=Shropshirestar.com|date=2 September 2011|access-date=11 January 2013}}</ref>, selle kõrvalt võistles ka kulturistina. Pärast üht [[Stoke-on-Trent]]is peetud rammumeeste võistlust hakkas ta ka neil edaspidi osalema.{{lisa viide}} == Karjäär == === Rammumees === 2010. aastal langes Dave Meer vigastuse tõttu välja Inglismaa meistrivõistlustelt, mille oli korraldanud Elite Strongman, ning andis Hallile enda koha. Hall pääses finaali, kus ta võitis esimesel katsel poole punktiga.<ref>{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/local/stoke/hi/people_and_places/newsid_8997000/8997517.stm|title=Eddy Hall wins England's Strongest Man 2010 contest|publisher=BBC|date=14 September 2010|access-date=11 January 2013}}</ref> Hall saavutas 2011. aastal [[Belfast]]is Ühendkuningriigi tugevaima mehe võistlusel esikoha, Ken Nowicki sai teise ja Rich Smith kolmanda koha.<ref>{{Cite web|url=http://www.irishstrongman.com/competitions/viewdetails2.asp?ID=93|title=UK Strongest Man is Ed Hall|website=Irishstrongman.com|access-date=11 January 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20150110084633/http://www.irishstrongman.com/competitions/viewdetails2.asp?ID=93|archive-date=10 January 2015}}</ref> Hall rebestas selle võistluse ajal käe kõõlused, mistõttu ta maailma tugevaima mehe võistlusel sellel aastal osaleda ei saanud. Esimest korda osales Hall maailma tugevaima mehe võistlusel 2012. aastal, kuid oma kvalifikatsioonigrupist ta kaugemale ei jõudnud.{{Lisa viide}} 2013. aasta aprillis Hall Euroopa tugevaima mehe ("Europe's Strongest Man") võistlusele ei kvalifitseerunud. Talle anti teine võimalus, kui Ervin Katona oli sunnitud vigastuse tõttu võistluse katkestama. Hall võistles Katona asemel ja tuli kaheksandaks. Hall osales hiljem samal aastal maailma tugevaima mehe võistlusel, kus ta võitis kaks ala, kuid napilt finaali ei pääsenud. 2014. aastal jõudis Hall esimest korda maailma tugevaima mehe võistlusel finaali, kus tuli kükivõistlusel teiseks ja kokkuvõttes kuuendaks.{{lisa viide}} 2016. aasta märtsis tegi Hall Rogue'i ''elephant bar''<nowiki/>'iga maailmarekordi jõutõmbes, tõstes 465 kg.<ref name="462kg-DL-Record">{{Cite web|url=https://www.independent.co.uk/sport/general/others/arnold-schwarzenegger-left-hanging-after-strongman-athlete-eddie-hall-breaks-deadlift-record-with-incredible-462kg-lift-10118808.html|title=Eddie Hall breaks deadlift record with incredible 462kg lift|website=The Independent|date=19 March 2015|access-date=28 December 2020}}</ref> Pärast 2017. aasta maailma tugevaima mehe võistluse võitu teatas Hall, et loobub tiitli kaitsmisest terviseprobleemide tõttu ning naaseb väiksema kaalukategooria võistlustele.<ref name="Eddieretires">{{Cite web|url=https://www.mirror.co.uk/sport/other-sports/eddie-hall-worlds-strongest-man-10520711|title=Eddie Hall retires from World's Strongest Man competition after Brit claims historic victory|website=Daily Mirror|date=28 May 2017|access-date=29 May 2017}}</ref> 20. aprillil 2022 tätoveeris Hall jalale: "World’s Strongest Man – Hafthor Julius Bjornsson", et mälestada oma kaotust Björnssonile.<ref>{{Cite web|url=https://barbend.com/eddie-hall-tattoo-worlds-strongest-man-hafthor-julius-bjornsson/|title=Eddie Hall Gets A Tattoo That Reads ‘World’s Strongest Man Hafthor Julius Bjornsson’|website=barbend.com|date=22 April 2022|access-date=3 November 2022|language=en-UK}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Isiklikku == Hall on abielus Trent Vale'i juuksurisalongi omaniku Alexandraga. Neil on poeg Maximus.<ref>{{Cite news|url=https://vimbuzz.com/eddie-hall-children/|title=Eddie Hall children: Meet Layla Hall and Maximus Hall, son & daughter|publisher=im Buzz Local Correspondent|date=20 March 2022|access-date=25 March 2022|archive-date=2022-10-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20221002114627/https://vimbuzz.com/eddie-hall-children/|url-status=dead}}</ref> Hallil on eelmisest kooselust tütar Layla.{{lisa viide}} == Isiklikud rekordid == Võistlused: * Jõutõmme tavalise kangiga, 8-kujuliste tõsterihmade ja ''multi-ply sui''<nowiki/>''t'''iga – 500 kg ("2016 World Deadlift championships" / "Europe's Strongest Man")<ref>{{Cite web|url=https://www.guinnessworldrecords.com/news/2018/5/video-worlds-strongest-man-eddie-hall-shares-his-intense-eating-and-training-re-524420|title=Video: World's Strongest Man winner Eddie Hall shares his intense eating and training regime|website=Guinness World Records|date=11 May 2018|access-date=1 June 2020|language=}}</ref> * Jõutõmme Rogue'i ''elephant bar'''iga, 8-kujuliste tõsterihmadega ja ilma <nowiki/>''suit''<nowiki/>'ita – 465 kg ("2016 Arnold Strongman Classic")<ref name="ASC-2016-465kg">{{Cite web|last=Beck|first=Kalle|url=https://barbend.com/elephant-bar-deadlift-record/|title=Should An Elephant Bar Deadlift Record Count?|website=BarBend|date=18 February 2019|access-date=28 December 2020}}</ref> == Profipoksi rekord == {| class="wikitable" style="text-align:center" !{{Tooltip|Nr|Number}} !Tulemus !Skoor !Vastane !Tüüp !Ring/aeg !Kuupäev !Koht |- |1. |Kaotus |0–1 | style="text-align:left;" |Hafþór Júlíus Björnsson |{{Tooltip|UD|Unanimous decision}} |6. |19. märts 2022 |[[Dubai]] |- |} == Filmograafia == === Filmid === {| class="wikitable sortable" !Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Märkmed |- | 2015 | ''Eddie: Rammumees'' | Tema ise | |- | 2017 | ''Transformers: Viimane rüütel'' | Saksi sõdalane | (tiitrites märkimata) |- | 2017 | ''Tugevaks sündinud'' | rowspan="2" | Tema ise | |- | 2020 | ''Kuidas olla Behzinga'' | YouTube Premiumi sari, 1. jagu |- | 2023 | ''Kulutatavad 4'' | Avalikustamata | |} === Telesarjad === {| class="wikitable sortable" !Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Märkmed |- | 2012–2019 | ''Maailma tugevaim mees'' | Ise – Konkurent/Pundit | |- | 2016 | ''Omade liiga'' | rowspan="7" | Ise | 10. hooaeg, 3. jagu |- | 2016 | ''Paarid tulevad minuga einestama'' | 3. hooaeg, 69. jagu |- | 2018 | ''Tagaajamine'' | 8. hooaeg, 4. osa |- | 2018 | ''Kuulsused üksildaselt'' | 1. hooaeg |- | 2018 | ''Eddie sööb Ameerikat'' | 1. hooaeg |- | 2019 | ''Ajaloo tugevaim mees'' | 1. hooaeg |- | 2020 | ''Eddie sööb jõule'' | 1. hooaeg |- | 2022 | ''Eddie Hall: Metsaline'' vs. ''mägi'' |} == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Hall, Eddie}} [[Kategooria:Suurbritannia sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] iebrqvcnddawswdn693llyqz9no58qt 0 649027 7200455 6569352 2026-07-23T18:08:00Z Greinger 230212 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:2|0|0 */ 7200455 wikitext text/x-wiki '''Liikluskoonus''' ehk '''tähiskoonus''' on [[liiklus]]korraldusvahend, mida kasutatakse teedel ja tänavatel liikluse suunamiseks, ohu näitamiseks või tööde ja remonditööde ala märgistamiseks. Liikluskoonused on tavaliselt valmistatud elastsest ja vastupidavast materjalist, näiteks PVC-st, ning neil on erksavärviline ja hästi nähtav pind, tavaliselt oranž või kollane. Need on tavaliselt koonusekujulised, laia alusega, et hoida neid püstises asendis ka tuulistel päevadel või kui neid puudutab [[sõiduk]]. Liikluskoonused võivad samuti olla varustatud helkurribadega, et parandada nähtavust öösel. Liikluskoonused on oluline ohutusvahend nii juhtidele kui ka jalakäijatele ning neid kasutavad laialdaselt teedeehitajad, teetööde tegijad ja liiklusohutuse spetsialistid. [[Fail:Lauterach-Red and white stripe traffic cones-01ASD.jpg|pisi|Tähiskoonus]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] reguleerib liikluskoonuste nõudeid Euroopa standard EN 13422 "Road vertical signs - Cones"<ref>{{Netiviide |pealkiri=EVS-EN 13422:2019 |url=https://www.evs.ee/et/evs-en-13422-2019 |vaadatud=2023-03-25 |väljaanne=EVS |keel=et-EE}}</ref>. See standard määratleb liikluskoonuste minimaalsed mõõtmed, värvid, valgusnähtavuse nõuded ja muud omadused, mis tagavad liikluskoonuste ohutu ja efektiivse kasutamise teedel ja tänavatel. Eestis on liiklusohutuse valdkonda reguleerivaks seaduseks liiklusseadus, mis sätestab nõuded liiklusohutusele ja liiklusmärkidele ning nende kasutamisele määrusega "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ja nõuded fooridele"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/103032011006?leiaKehtiv |vaadatud=2023-03-25 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref>. Lisaks on tähiskoonuste kasutamine reguleeritud määrusega "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõuded ajutisele liikluskorraldusele–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/119072018012 |vaadatud=2023-03-25 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Peamised nõuded liikluskoonustele: # Liikluskoonus peab vastama standardile EN 13422 ning olema valmistatud vastupidavast ja elastsest materjalist, näiteks PVC-st. # Liikluskoonus peab olema erksavärviline ja hästi nähtav, tavaliselt oranž või kollane. # Liikluskoonus peab olema varustatud helkurribadega, et parandada nähtavust öösel või halbades ilmastikuoludes. # Liikluskoonus peab olema piisava raskusega, et püsida kindlalt paigal ka tugeva tuule või mööduvate sõidukite korral. # Liikluskoonuse tipu kõrgus ei tohi ületada 1,2 meetrit. # Liikluskoonus peab olema varustatud helkuriga või ohutuslambiga, kui seda kasutatakse pimedas või hämaras. [[Fail:Elston, traffic cones on the A46 - geograph.org.uk - 2730196.jpg|pisi|Tähiskoonustega liikluse suunamine ehitusobjektil]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Liiklusmärgid]] ksp7z56hfhavutyx53qtbpu3m3pscmc 0 651520 7200570 7161207 2026-07-23T22:11:26Z Sumo tomus 233342 Pilt 7200570 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Brian_Gibbons_-_Columbus_Blue_Jackets.jpg | pildisuurus = 250px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]|jäähoki}} }} [[File:Brian Gibbons 2013-12-21.JPG|thumb|left|Gibbons (2013)]] '''Brian Robert Gibbons''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1988]] [[Braintree]]s, [[Massachusetts]]is) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib Saksamaa kõrgliigaklubis [[ERC Ingolstadt]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Aastatel 2007–2011 mängis ta [[Boston College]]'i jäähokimeeskonnas. Aastatel 2008 ja 2010 tuli ta Boston College'iga ülikoolide meistriks.<ref name="elite">https://www.eliteprospects.com/player/24396/brian-gibbons (vaadatud 20.4.2023)</ref> 2011. aasta aprillis sõlmis ta lepingu [[NHL]]-i klubiga [[Pittsburgh Penguins]]. Hooajal 2011/12 asus ta mängima [[American Hockey League]]'is (AHL) Penguinsi tütarklubis [[Wilkes-Barre/Scranton Penguins]]. 2014. aastal valiti Gibbons AHL-i tähtede mängule.<ref name="elite"/> NHL-is debüteeris ta Pittsburgh Penguinsi meeskonnas 18. novembril 2013 mängus [[Anaheim Ducks]]i vastu. Selles mängus lõi ta oma esimese löögiga kohe ka värava.<ref>{{cite web| url = http://www.nhl.com/gamecenter/en/recap?id=2013020310 | title = Anaheim Ducks at Pittsburgh Penguins | publisher = [[National Hockey League]] | date = November 18, 2013 | accessdate = November 18, 2013}}</ref> Hiljem on Gibbons NHL-is mänginud veel [[Columbus Blue Jackets]]i (2014/15), [[New Jersey Devils]]i (2017/18), [[Anaheim Ducks]]i (2018/19), [[Ottawa Senators]]i (2018/19) ja [[Carolina Hurricanes]]i ridades (2019/20. Tema edukaim hooaeg NHL-is oli 2017/18, kui ta lõi Devilsis mängides 12 väravat ja andis 14 väravasöötu. 2020. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Šveitsi kõrgliigaklubiga [[Lausanne HC]].<ref>{{cite web | url = https://www.swisshockeynews.ch/index.php/shn/11-swiss-ice-hockey/nla/20020-lausanne-announces-signing-of-gibbons-and-two-more-nhl-players | title = Lausanne announces signing of Gibbons | publisher = swisshockeynews.ch | date = July 28, 2020 | accessdate = July 29, 2020 | archive-date = 2023-04-20 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230420064447/https://www.swisshockeynews.ch/index.php/shn/11-swiss-ice-hockey/nla/20020-lausanne-announces-signing-of-gibbons-and-two-more-nhl-players | url-status = dead }}</ref> Hooajal 2021/22 mängis ta Rootsi kõrgliigaklubis [[Linköping HC]]. 2022. aasta augustis sõlmis ta üheaastase lepingu Ingolstadtiga.<ref>{{cite web| url = https://www.erc-ingolstadt.de/profis/newsdetail?id=7052 | title = Center Brian Gibbons completes ERC roster | publisher = [[ERC Ingolstadt]] | date = August 1, 2022 | accessdate = August 1, 2022 | language = German}}</ref> [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Gibbons [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/brian-gibbons-8476207 Brian Gibbons NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=107688 Brian Gibbons hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Gibbons, Brian}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]] [[Kategooria:Columbus Blue Jacketsi mängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:Ottawa Senatorsi mängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:Lausanne HC mängijad]] [[Kategooria:Linköping HC mängijad]] [[Kategooria:ERC Ingolstadti mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 74ycqp7k72ebdnt2m49xjwvqm2662cs 7200571 7200570 2026-07-23T22:11:42Z Sumo tomus 233342 7200571 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Brian_Gibbons_-_Columbus_Blue_Jackets.jpg | pildisuurus = 250px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]|jäähoki}} }} [[File:Brian Gibbons 2013-12-21.JPG|thumb|right|Gibbons (2013)]] '''Brian Robert Gibbons''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1988]] [[Braintree]]s, [[Massachusetts]]is) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib Saksamaa kõrgliigaklubis [[ERC Ingolstadt]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] paremäärel. Aastatel 2007–2011 mängis ta [[Boston College]]'i jäähokimeeskonnas. Aastatel 2008 ja 2010 tuli ta Boston College'iga ülikoolide meistriks.<ref name="elite">https://www.eliteprospects.com/player/24396/brian-gibbons (vaadatud 20.4.2023)</ref> 2011. aasta aprillis sõlmis ta lepingu [[NHL]]-i klubiga [[Pittsburgh Penguins]]. Hooajal 2011/12 asus ta mängima [[American Hockey League]]'is (AHL) Penguinsi tütarklubis [[Wilkes-Barre/Scranton Penguins]]. 2014. aastal valiti Gibbons AHL-i tähtede mängule.<ref name="elite"/> NHL-is debüteeris ta Pittsburgh Penguinsi meeskonnas 18. novembril 2013 mängus [[Anaheim Ducks]]i vastu. Selles mängus lõi ta oma esimese löögiga kohe ka värava.<ref>{{cite web| url = http://www.nhl.com/gamecenter/en/recap?id=2013020310 | title = Anaheim Ducks at Pittsburgh Penguins | publisher = [[National Hockey League]] | date = November 18, 2013 | accessdate = November 18, 2013}}</ref> Hiljem on Gibbons NHL-is mänginud veel [[Columbus Blue Jackets]]i (2014/15), [[New Jersey Devils]]i (2017/18), [[Anaheim Ducks]]i (2018/19), [[Ottawa Senators]]i (2018/19) ja [[Carolina Hurricanes]]i ridades (2019/20. Tema edukaim hooaeg NHL-is oli 2017/18, kui ta lõi Devilsis mängides 12 väravat ja andis 14 väravasöötu. 2020. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Šveitsi kõrgliigaklubiga [[Lausanne HC]].<ref>{{cite web | url = https://www.swisshockeynews.ch/index.php/shn/11-swiss-ice-hockey/nla/20020-lausanne-announces-signing-of-gibbons-and-two-more-nhl-players | title = Lausanne announces signing of Gibbons | publisher = swisshockeynews.ch | date = July 28, 2020 | accessdate = July 29, 2020 | archive-date = 2023-04-20 | archive-url = https://web.archive.org/web/20230420064447/https://www.swisshockeynews.ch/index.php/shn/11-swiss-ice-hockey/nla/20020-lausanne-announces-signing-of-gibbons-and-two-more-nhl-players | url-status = dead }}</ref> Hooajal 2021/22 mängis ta Rootsi kõrgliigaklubis [[Linköping HC]]. 2022. aasta augustis sõlmis ta üheaastase lepingu Ingolstadtiga.<ref>{{cite web| url = https://www.erc-ingolstadt.de/profis/newsdetail?id=7052 | title = Center Brian Gibbons completes ERC roster | publisher = [[ERC Ingolstadt]] | date = August 1, 2022 | accessdate = August 1, 2022 | language = German}}</ref> [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis Gibbons [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus pronksmedali. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/brian-gibbons-8476207 Brian Gibbons NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=107688 Brian Gibbons hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Gibbons, Brian}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Pittsburgh Penguinsi mängijad]] [[Kategooria:Columbus Blue Jacketsi mängijad]] [[Kategooria:New Jersey Devilsi mängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:Ottawa Senatorsi mängijad]] [[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]] [[Kategooria:Lausanne HC mängijad]] [[Kategooria:Linköping HC mängijad]] [[Kategooria:ERC Ingolstadti mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] sgzktcbh1nzfqtnxlkd5lxe0z2yv6sk 0 653758 7200477 7142836 2026-07-23T18:52:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200477 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = | pilt = Oleksandra Matviichuk - 2022 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Matviitšuk 2022. aastal | sünninimi = Олександра Матвійчук | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1983|10|08}} | sünnikoht = [[Bojarka]], [[Kiievi oblast]], [[Ukraina NSV]], [[NSVL]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = [[Kiievi ülikool]] | tegevusala = jurist, inimõiguste aktivist | töökoht = | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Oleksandra Vjatšeslavivna Matviitšuk''' ([[ukraina keel]]es Олександра В’ячеславівна Матвійчук; sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1983]]) on Ukraina [[Inimõigused|inimõiguste]] [[Advokaat|jurist]] ja [[Kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] juht. Ta juhib mittetulundusühingut [[Kodanikuvabaduste keskus]] ning on [[Demokratiseerimine|demokraatlike reformide]] eest võitleja oma riigis ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] piirkonnas.<ref>{{Cite web|title=Oleksandra Matviychuk – Ukraine|url=https://www.coalitionfortheicc.org/oleksandra-matviychuk-ukraine|access-date=17 August 2021|publisher=Coalition for the International Criminal Court}}</ref> ==Haridus== Oleksandra Matviitšuk õppis [[Kiievi ülikool|Tarass Ševtšenko nimelises Kiievi Riiklikus Ülikoolis]], mille lõpetas 2007. aastal [[Õigusteadus|õigusteaduse]] [[Magistrikraad|magistrina]]. 2017. aastal sai temast esimene naine, kes osales [[Stanfordi ülikool|Stanfordi ülikooli]] Ukraina tärkavate juhtide programmis.<ref>{{Cite web|title=Ukrainian Emerging Leaders Cohort 2017-18|url=https://fsi.stanford.edu/content/ukrainian-emerging-leaders-cohort-2017-18|access-date=17 August 2021|website=fsi.stanford.edu|language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web|date=27 April 2018|title=Oleksandra Matviichuk {{!}} CivilMPlus|url=https://civilmplus.org/fr/experts/oleksandra-matviichuk/|access-date=17 August 2021|language=fr-FR}}</ref> ==Töö== Matviitšuk alustas tööd mittetulundusühingus [[Kodanikuvabaduste keskus]] 2007. aastal, mil see asutati.<ref name="freiheitMatviichuk">{{Cite web |last=Todorov |first=Svetoslav |title=Meet Oleksandra Matviichuk from Ukraine |url=https://www.freiheit.org/east-and-southeast-europe/meet-oleksandra-matviichuk-ukraine |date=2022-02-14 |access-date=2022-10-07 |website=[[Friedrich Naumann Foundation]] |language=en-UK |archive-date=2022-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221210095244/https://www.freiheit.org/east-and-southeast-europe/meet-oleksandra-matviichuk-ukraine |url-status=dead }}</ref> 2012. aastal sai Matviitšukist Ukraina parlamendi ([[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]]) inimõiguste voliniku juures tegutseva nõuandekomisjoni liige.<ref>{{Cite web|title=Про створення консультативної ради|url=https://zakon.rada.gov.ua/go/v06_8715-12|access-date=17 August 2021|website=Офіційний вебпортал парламенту України|language=uk}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-03-07 |title=Women Pursue a Democratic Future for Ukraine |url=https://www.ned.org/women-pursue-a-democratic-future-for-ukraine-message-from-oleksandra-matviychuk/ |access-date=2022-06-13 |website=National Endowment for Democracy |language=en-US}}</ref> Pärast rahumeelsete meeleavalduste vägivaldset mahasurumist [[Kiiev]]is [[Maidan Nezaležnosti|Iseseisvuse väljakul]] 30. novembril 2013 koordineeris ta Euromaidani SOS kodanikualgatust. Euromaidani SOS-i eesmärk oli pakkuda õigusabi [[Euromaidan]]i ohvritele Kiievis ja teistes Ukraina linnades, samuti koguda ja analüüsida teavet meeleavaldajate kaitsmiseks ning anda olukorrale vahehinnanguid.<ref>{{Cite web|title=Євромайдан SOS|url=http://maidanmuseum.org/storinka/yevromaydan-sos|access-date=17 August 2021|website=maidanmuseum.org|language=uk}}</ref> Sellest ajast alates on Matviitšuk korraldanud mitmeid rahvusvahelisi mobilisatsioonikampaaniaid [[Meelsusvang|meelsusvangide]] vabastamiseks, nagu kampaania "#letmypeoplego" ja ülemaailmne aktsioon "#Save[[Oleg Sentsov|OlegSentsov]]" ebaseaduslikult vangistatud inimeste vabastamiseks Venemaal ning [[Krimmi annekteerimine|okupeeritud]] [[Krimm]]is ja [[Donbass]]is.<ref>{{Cite web|title=Oleksandra Matviichuk|url=https://religiousfreedom.in.ua/public/en/secretariat/co-coordinator|access-date=17 August 2021|website=religiousfreedom.in.ua|archive-date=2022-10-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20221007101916/https://religiousfreedom.in.ua/public/en/secretariat/co-coordinator|url-status=dead}}</ref> Ta on koostanud mitu aruannet [[ÜRO]] organitele, [[Euroopa Nõukogu]]le, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]], OSCE-le ja esitanud avaldusi [[Haag|Haagi]] [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule]].<ref>{{Cite web|title=Oleksandra Matviichuk|url=https://summit.yihr.org/speaker/oleksandra-matviichuk/|access-date=17 August 2021|website=Skopje Youth Summit|language=en-US|archive-date=2022-10-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20221009012416/https://summit.yihr.org/speaker/oleksandra-matviichuk/|url-status=dead}}</ref><ref name=":1" /> 4. juunil 2021 nimetati Matviitšuk ÜRO piinamise vastase komitee liikmeks<ref name=":0">{{Cite web |title=18th Meeting of States parties - Elections 2021 |url=https://www.ohchr.org/EN/HRBodies/CAT/Pages/Elections2021.aspx |access-date=17 August 2021 |website=www.ohchr.org}}</ref> ja tegi ajalugu Ukraina esimese naiskandidaadina ÜRO lepinguorganisse.<ref>{{Cite web |date=2021-06-04 |title=Оголошення про результати добору кандидата для висунення на обрання членом комітету ООН проти катувань |url=https://minjust.gov.ua/news/ministry/ogoloshennya-pro-rezultati-doboru-kandidata-dlya-visunennya-na-obrannya-chlenom-komitetu-oon-proti-katuvan |access-date=2022-04-01 |website=minjust.gov.ua |language=ru |archive-date=2021-06-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210609092808/https://minjust.gov.ua/news/ministry/ogoloshennya-pro-rezultati-doboru-kandidata-dlya-visunennya-na-obrannya-chlenom-komitetu-oon-proti-katuvan |url-status=dead }}</ref> Ta lõi platvormi, et piirata vägivalda naiste vastu konfliktis. Ajavahemikul [[Väärikuse revolutsioon|Väärikuse revolutsioonist]] kuni 2022. aastani keskendus ta Donbassi sõja ajal toimunud sõjakuritegude dokumenteerimisele. Kohtudes 2014. aastal USA toonase [[Ameerika Ühendriikide asepresident|asepresidendi]] [[Joe Biden]]iga, pooldas ta sõja lõpetamiseks suuremat relvatoetust.<ref>{{Cite web |date=2022-03-29 |title=Activist who met Biden in 2014 says 'Putin war crimes could have been stopped' |url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-biden-russian-war-crimes-putin-b2046018.html |access-date=2022-06-13 |website=The Independent |language=en}}</ref> Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta Venemaa sissetungi Ukrainasse]] on Matviitšuk esinenud paljudes rahvusvahelistes meediakanalites, et esindada Ukraina kodanikuühiskonda, eelkõige seoses riigisiseselt ümber asustatud inimestega ning sõjakuritegude ja muude inimõigustega seotud küsimustega. Foreign Policy andmetel pooldas ta spetsiaalse „hübriidkohtu” loomist, mis uuriks [[Sõjakuritegu|sõjakuritegusid]] ja inimõiguste rikkumisi, kuna teemasid on palju.<ref>{{Cite web |last=Mackinnon |first=Robbie Gramer, Amy |title=Ukraine's 'Nuremberg Moment' Amid Flood of Alleged Russian War Crimes |url=https://foreignpolicy.com/2022/06/10/ukraines-nuremberg-moment-amid-flood-of-alleged-russian-war-crimes/ |access-date=2022-06-13 |website=[[Foreign Policy]] |language=en-US}}</ref> Matviitšuk kutsus üles andma [[Vladimir Putin|Vladimir Putini]] ja Vene sõdurid eritribunalis kohtu alla sissetungi eest Ukrainasse, väites, et sellel võib olla jahutav mõju "Vene vägede toime pandud inimõiguste rikkumiste jõhkrusele".<ref>{{Cite news |last=Rankin |first=Jennifer |date=2023-02-27 |title=Ukrainian Nobel peace laureate calls for special tribunal to try Putin |language=en-GB |work=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2023/feb/27/ukrainian-nobel-peace-laureate-oleksandra-matviichuk-calls-for-special-tribunal-to-try-vladimir-putin |access-date=2023-02-27 |issn=0261-3077}}</ref> ==Tunnustus== 2007. aastal pälvis Oleksandra Matviitšuk [[Vassõl Stuss|Vassõl Stussi]] nimelise auhinna "selle valdkonna silmapaistvate saavutuste, selge kodanikupositsiooni ja aktiivse kohaloleku eest Ukraina kultuuriruumis". Ta on noorim selle auhinna võitja.<ref name=":2">{{Cite web|title=Премія імені Василя Стуса|url=https://pen.org.ua/award/premiya-im-vasylya-stusa/|access-date=17 August 2021|website=PEN Ukraine|language=uk}}</ref> 2015. aastal sai Matviitšuk Norra "Lindebrække auhinna demokraatia ja inimõiguste eest" laureaadiks. Žürii esimees ja endine Norra välisminister [[Jan Petersen]] põhjendas nende valikut: "Oluline on toetada ja austada neid, kes osalesid Ukraina demokraatia liikumises. Need, kes töötasid ööd ja päevad, kõnelesid Ukraina demokraatliku arengu eest – ja hiljem uurisid Maidanil aset leidnud kuritegusid. Tänavune Sjur Lindebrække demokraatia inimõiguste auhinna saaja on selline hääl.”<ref>{{Cite web|date=24 April 2015|title=Awarded for human rights efforts in Ukraine|url=https://humanrightshouse.org/articles/awarded-for-human-rights-efforts-in-ukraine/|access-date=17 August 2021|website=Human Rights House Foundation|language=en-US}}</ref> 24. veebruaril 2016 tunnustasid 16 OSCE delegatsiooni Matviitšukki oma esimese "Demokraatia kaitsja" auhinnaga eksklusiivse panuse eest demokraatia ja inimõiguste edendamisse. <ref name=":3">{{Cite web|date=24 February 2016|title=Ukrainian Activist Oleksandra Matviychuk Receives Democracy Defender Award|url=https://osce.usmission.gov/ukrainian-activist-oleksandra-matviychuk-receives-democracy-defender-award/|access-date=17 August 2021|website=U.S. Mission to the OSCE|language=en-US}}</ref> Seejärel tunnustas USA saatkond Ukrainas Matviitšukki 2017. aasta Ukraina vapraks naiseks "tema pideva ja julge pühendumise eest Ukraina rahva õiguste kaitsmisel".<ref name=":4">{{Cite web|date=31 March 2017|title=Remarks by Ambassador Yovanovitch at the "Honoring Ukrainian Women of Courage" Event|url=https://ua.usembassy.gov/remarks-ambassador-yovanovitch-honoring-ukrainian-women-courage-event/|access-date=17 August 2021|website=U.S. Embassy in Ukraine|language=en-US|archive-date=2021-06-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20210602230627/https://ua.usembassy.gov/remarks-ambassador-yovanovitch-honoring-ukrainian-women-courage-event/|url-status=dead}}</ref> Septembris 2022 pälvisid Matviitšuk ja [[Kodanikuvabaduste keskus]] (organisatsioon, mida juhib Matviitšuk) [[Õige elamisviisi auhind|Õige elamisviisi auhinna]] töö eest Ukraina demokraatlike institutsioonidega ja sõjakuritegude eest vastutusele võtmise eest.<ref>{{cite news |title=Ukrainian activist among winners of 'Alternative Nobel' |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-africa-stockholm-somalia-59f01ab04b551304af3957e424de6a31 |access-date=29 September 2022 |work=AP NEWS |agency=[[Associated Press]] |date=29 September 2022 |language=en}}</ref> Ta valiti 2022. aasta detsembris BBC 100 väljapaistva naise hulka.<ref>{{Cite web |title=BBC 100 Women 2022: Who is on the list this year? |url=https://www.bbc.co.uk/news/resources/idt-75af095e-21f7-41b0-9c5f-a96a5e0615c1 |access-date=2022-12-10 |website=BBC News |language=en-GB}}</ref> Kodanikuvabaduste keskus pälvis 2022. aasta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] koos [[Aless Bjaljatski]] ja Venemaa organisatsiooniga [[Memorial]].<ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Nobel Peace Prize to activists from Belarus, Russia, Ukraine |url=https://www.onmanorama.com/news/world/2022/10/07/nobel-peace-prize-to-activists-from-belarus-russia-ukraine.html |access-date=2022-10-07 |website=Onmanorama |language=en}}</ref> See oli esimene Nobeli auhind, mis anti Ukraina kodanikule või organisatsioonile.<ref>{{cite news |last1=Ryan |first1=Missy |last2=Khudov |first2=Kostiantyn |date=12 October 2022 |title=Ukrainian Nobel laureate demands new approach for wartime justice |url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/10/14/ukrainian-nobel-laureate-demands-new-approach-wartime-justice/ |newspaper=[[The Washington Post]] |url-access=subscription |archive-url=https://archive.today/20230509070648/https://www.washingtonpost.com/world/2022/10/14/ukrainian-nobel-laureate-demands-new-approach-wartime-justice/ |archive-date=9 May 2023 |url-status=live}}</ref> 16. veebruaril 2023 anti talle Université Catholique de Louvaini audoktori kraad (''doctor honoris causa'').<ref>{{cite news |last=Rankin |first=Jennifer |date=27 February 2023 |title=Ukrainian Nobel peace laureate calls for special tribunal to try Putin |url=https://www.theguardian.com/world/2023/feb/27/ukrainian-nobel-peace-laureate-oleksandra-matviichuk-calls-for-special-tribunal-to-try-vladimir-putin |newspaper=[[The Guardian]] |archive-url=https://web.archive.org/web/20230508083508/https://www.theguardian.com/world/2023/feb/27/ukrainian-nobel-peace-laureate-oleksandra-matviichuk-calls-for-special-tribunal-to-try-vladimir-putin |archive-date=8 May 2023 |url-status=live}}</ref><ref>{{cite news |last=de Boeck |first=Philip |date=17 February 2023 |title=Oleksandra Matviichuk (prix Nobel de la paix 2022): «Si on n’arrête pas Poutine en Ukraine, il ira plus loin» |trans-title=Oleksandra Matviichuk (Nobel Peace Prize 2022): "If we don't stop Putin in Ukraine, he will go further" |url=https://www.lesoir.be/495751/article/2023-02-17/oleksandra-matviichuk-prix-nobel-de-la-paix-2022-si-narrete-pas-poutine-en |newspaper=[[Le Soir]] |url-access=subscription |language=fr |archive-url=https://archive.today/20230509071352/https://www.lesoir.be/495751/article/2023-02-17/oleksandra-matviichuk-prix-nobel-de-la-paix-2022-si-narrete-pas-poutine-en |archive-date=9 May 2023 |url-status=live}}</ref> ===Kokkuvõte=== * 2022 – [[Õige elamisviisi auhind]] * 2021 – Ukraina kandidaat ÜRO piinamisvastasesse komiteesse<ref name=":0" /> * 2017 – USA saatkonna auhind "Ukraina julge naine".<ref name=":4" /><ref name=":5">{{Cite web|date=2 July 2020|title=Citizens need to hold power to account because 'even an angel can turn into the devil' — EUAM Ukraine|url=https://www.euam-ukraine.eu/news/opinion/citizens-need-to-hold-power-to-account-because-even-an-angel-can-turn-into-the-devil/|access-date=17 August 2021|language=en-GB}}</ref> * 2016 – Demokraatia kaitsja auhind, OSCE parlamentaarne assamblee<ref name=":3" /><ref>{{Cite web|title=Ukrainian Wins Democracy Defender Award|url=https://editorials.voa.gov/a/ukrainian-wins-democracy-defender-award/3224330.html|access-date=17 August 2021|website=VOA|language=en}}</ref><ref name=":5" /> * 2015 – "Sjur Lindebrække demokraatia ja inimõiguste auhind", mille annab välja Norra paremtsentristlik erakond [[Høyre]]<ref>{{cite web | url=https://humanrightshouse.org/articles/awarded-for-human-rights-efforts-in-ukraine/ | title=Awarded for human rights efforts in Ukraine | date=24 April 2015 }}</ref> * 2007 – Vassõl Stussi auhind, [[PEN-klubi]] Ukraina keskus<ref name=":2" /> ==Artikleid suuremates ingliskeelsetes väljaannetes== * "Hirmu poolsaar: Krimmi okupatsiooni ja inimõiguste rikkumise kroonikad".<ref>{{Cite book|last1=Zayets|first1=Sergiy|url=https://books.google.com/books?id=FRTqCAAAQBAJ&pg=PA75|title=The Fear Peninsula: Chronicle of Occupation and Violation of Human Rights in Crimea|last2=Matviichuk|first2=Oleksandra|last3=Pechonchyk|first3=Tetyana|last4=Svyrydova|first4=Dariya|last5=Skrypnyk|first5=Olga|date=20 April 2015|publisher=Crimea is Ukraine|language=en}}</ref> * "Vabaduse hind" – kokkuvõte inimõigusorganisatsioonide avalikust aruandest Euromaidani ajal toime pandud inimsusvastaste kuritegude kohta.<ref>{{Cite web|title=Summary of the public report of human rights organizations on crimes committed during Euromaidan|url=https://issuu.com/irf_ua/docs/hr-2015-2engl|access-date=2 September 2021|website=Issuu|language=en|archive-date=2023-03-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20230303171040/https://issuu.com/irf_ua/docs/hr-2015-2engl|url-status=dead}}</ref> * "28 Kremli pantvangi" – peamised rikkumised ja vabastamise väljavaated.<ref>{{Cite web|date=20 January 2016|title='28 hostages of the Kremlin': main violations and prospects for the release|url=https://en.odfoundation.eu/a/7213,28-hostages-of-the-kremlin-main-violations-and-prospects-for-the-release/|access-date=2 September 2021|website=Open Dialogue Foundation|language=en-US}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Matviitšuk, Oleksandra}} [[Kategooria:Ukraina juristid]] [[Kategooria:Kiievi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 84bhvp3sysb3xwj2gojggq64u4w2cxv 0 657552 7200523 7190313 2026-07-23T20:10:50Z Mona 355 /* Jes */ 7200523 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Je)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Je". ==Jea== *[[Jean (Luksemburgi suurhertsog)|Jean]], Luksemburgi suurhertsog (1921–2019) *[[Jean I (Prantsusmaa)]] *[[Jean II (Prantsusmaa)]] *[[Jeanne d'Arc]], prantsuse rahvuskangelane (1412–1431) *[[Julian Jeanvier]], Guinea jalgpallur (1992–) *[[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja (1998–) ==Jeb== *[[Ruth Jebet]], Keenia päritolu Bahreini jooksja (1996–) ==Jed== *[[Hubert Jedin]], katoliku kiriku ajaloolane Saksamaalt (1900–1980) *[[Mile Jedinak]], Austraalia jalgpallur (1984–) *[[Otylia Jędrzejczak]], Poola ujuja (1983–) *[[Artur Jędrzejczyk]], poola jalgpallur (1987–) *[[Janusz Jędrzejewicz]], Poola pedagoog ja poliitik (1885–1951) *[[Wacław Jędrzejewicz]], Poola sõjaväelane, poliitik, diplomaat ja ajaloolane (1893–1993) *[[Kalina Jędrusik]], poola näitleja ja laulja (1930–1991) *[[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur (1995–) *[[Radosław Jedynak]], poola maletaja (1982–) ==Jee== *[[Maie Jeeser]], eesti riigiametnik ja looduskaitsja (1943–) *[[Jeesus]] *[[Alma Jeets]], Eesti poliitik (1896–1979) ==Jef== *[[Andres Jefanov]], eesti võrkpallur (2008–) *[[Tony Jeffries]], inglise poksija (1985–) *[[Arseni Jefimov]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Boriss Jefimov]], Vene graafik ja karikaturist (1900–2008) *[[Eneli Jefimova]], eesti ujuja (2006–) *[[Gerbert Jefremov]], vene raketitehnikakonstruktor (1933–) *[[Ivan Jefremov]], vene ulmekirjanik ja paleontoloog (1908–1972) *[[Ivan Jefremov (poliitik)|Ivan Jefremov]], Vene aadlik, suurmaaomanik ja poliitik (1866–1945) *[[Lilija Jefremova]], ukraina laskesuusataja (1977–) ==Jeg== *[[Darja Jegereva]], sölkupi rahvusest Venemaa inimõigus- ja kliimaaktivist ning poliitvang (1977–) *[[Žiga Jeglič]], Sloveenia jäähokimängija (1988–) *[[Aleksandr Jegorov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1883–1939) *[[Andrei Jegorov]], eesti kunstnik (1878–1954) *[[Boriss Jegorov]], vene kirjandusteadlane (1926–2020) *[[Grigori Jegorov]], Kasahstani kergejõustiklane (1967–) *[[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)|Jüri Jegorov]], eesti õigusajaloolane (1922–2022) *[[Jüri Jegorov]], Eesti graafiline disainer (1972–2011) *[[Mihhail Jegorov]], Eesti agronoom ja agrokeemik (1909–1988) *[[Nikolai Jegorov (näitleja)|Nikolai Jegorov]], vene päritolu Eesti näitleja (1916–1981) *[[Vassili Jegorov]], jakuudi poksija (1993–) *[[Anna Jegorova]], jakuudi ooperilaulja ja ooperilavastaja (1915–1995) *[[Ljubov Jegorova]], vene murdmaasuusataja (1966–) *[[Tatjana Jegoruškina]], Eesti näitleja (1984–) ==Jeh== *[[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (1936–2022) ==Jek== *[[Aleksei Jekimov]], vene füüsik (1945–) *[[Juri Jekimov]], Eesti balletitantsija (1962–) *[[Kaidi Jekimova]], eesti jalgpallur (1979–) ==Jel== *[[Franjo Jelačić]], Austria sõjaväelane ja Horvaatia aadlik (1746–1810) *[[Josip Jelačić]], Horvaatia baan (1801–1859) *[[Ivana Jelić]], Montenegro jurist (1975–) *[[Mara Jelica]], horvaatia maletaja (1974–) *[[Jelizaveta Petrovna]], Vene keisrinna (1709–1762) *[[Elfriede Jelinek]], Austria romaani- ja näitekirjanik *[[Marian Jeliński]], kašuubi kirjanik ja veterinaar (1949–) *[[Heigo Jelle]], eesti metallikunstnik (1963–) *[[Georg Jellinek]], saksa õigusfilosoof (1851–1911) *[[Boriss Jeltsin]], Vene poliitik (1931–2007) *[[Gennadi Jeltsov]], Eesti kunstnik (1959–) ==Jem== *[[Aleksei Jemelin]], vene jäähokimängija (1986–) *[[Vassili Jemelin]], vene maletaja (1976–) *[[Vsevolod Jemelin]], vene luuletaja (1959–) *[[Fjodor Jemeljanenko]], vene raskejõustiklane (1976–) *[[N. K. Jemisin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja blogija (1972–) ==Jen== *[[Hans Jendretzky]], saksa poliitik ja Saksa DV riigi- ja ametiühingutegelane (1897–1992) *[[Maksim Jenihhin]], Eesti informaatikateadlane (1981–) *[[Charlie Jenkins]], USA kergejõustiklane (1934–) *[[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]], endine USA iluuisutaja (1936–) *[[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]], endine inglise jalgpallur (1946–) *[[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]], endine Suurbritannia kergejõustiklane, jooksja (1952–) *[[Keith Jenkins]], Briti ajaloolane (1943–) *[[Ronald Jenkins]], inglise ehitusinsener (1907–1975) *[[Michelle Jenneke]], austraalia tõkkejooksja (1993–) *[[Boone Jenner]], kanada jäähokimängija (1993–) *[[Edward Jenner]], inglise arst (1749–1823) *[[Kendall Jenner]], Ameerika Ühendriikide modell ja tõsielusarja tegelane (1995–) *[[Kylie Jenner]], Ameerika Ühendriikide tõsielusarja tegelane, ettevõtja ja modell (1997–) *[[Waylon Jennings]], USA kantrilaulja (1937–2002) *[[Arthur Jensen]], USA psühholoog (1923–2012) *[[Carsten Selch Jensen]], taani ajaloolane (mediavist) (?–) *[[Fredrik Jensen]], Soome jalgpallur (1997–) *[[Jaan Jensen]], Eesti karikaturist (1904–1967) *[[Johannes Vilhelm Jensen]], taani kirjanik (1873–1950) *[[Kristian Jensen]], Taani poliitik (1971–) *[[Mathias Jensen]], taani jalgpallur (1996–) *[[Nicholas Jensen]], Taani jäähokimängija (1989–) *[[Nicklas Jensen]], taani jäähokimängija (1993–) *[[Rolf Jensen]], taani futuroloog (1942–) *[[Siv Jensen]], Norra poliitik (1969–) *[[Viggo Jensen]], taani tõste- ja laskesportlane (1874–1930) *[[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]], taani jalgpallitreener, endine jalgpallur (1947–) *[[Ruben Yttergård Jenssen]], norra jalgpallur (1988–) *[[Kalle Jents]], Eesti poliitik (1957–) *[[Julia Jentsch]], Saksamaa näitleja (1978–) ==Jep== *[[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur (1993–) *[[Aleksei Jepinatjev]], vene päritolu kaupmees ja kultuuriarendaja (1819–1878) *[[Hasse Jeppson]], Rootsi jalgpallur (1925–2013) *[[Frans Jeppsson Wall]], rootsi laulja ==Jer== *[[Alexander Jeremejeff]], Rootsi jalgpallur (1993–) *[[Vladimir Jeremejev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (1964–2018) *[[Jens Jeremies]], saksa endine jalgpallur (1974–) *[[Vuk Jeremić]], Serbia poliitik (1975–) *[[Máximo Jerez]], Nicaragua sõjaväelane, advokaat ja poliitik (1818–1881) *[[Ants Jeret]], Eesti jalgrattur ja treener (1938–2026) *[[Timmo Jeret]], eesti jalgrattur (1993–) *[[Miljenko Jergović]], Bosnia ja Horvaatia kirjanik ja ajakirjanik (1966–) *[[José Jerí]], Peruu poliitik ja jurist (1986–) *[[Elisabeth Jerichau-Baumann]], poola-taani kunstnik (1819–1881) *[[Varvara Jerilova]], vene päritolu Eesti laulja (1965–) *[[Andrei Jerjomenko]], NSV Liidu sõjaväelane (1892–1970) *[[Rodney Jerkins]], USA räppar ja muusikaprodutsent (1977–) *[[Jermak]], kasakast väepealik (suri 1584) *[[Oksana Jermakova]], Eesti ja Venemaa vehkleja (1973–) *[[Mikoła Jermałovič]], valgevene kirjanik ja ajaloolane (1921–2000) *[[Artjom Jermatšenko]], eesti jalgpallur (2001–) *[[Nurlan Jermekbajev]], Kasahstani poliitik, diplomaat ja sõjaväelane (1963–) *[[Vladimir Jermolajev]], Eesti näitleja (1924–1991) *[[Pavel Jermoškin]], Eesti kaevandustööline ja poliitik (1943–) *[[Sixten Jernberg]], rootsi suusataja (1929–) *[[Niels Kaj Jerne]], taani immunoloog (1911–1994) *[[Peeter Jerofejev]], eesti jurist (1952–) *[[Venedikt Jerofejev]], vene kirjanik (1938–1990) *[[Viktor Jerofejev]], vene kirjanik (1947–) *[[Aleksandr Jerohhin]], vene jalgpallur (1989–) *[[Jerome K. Jerome]], inglise kirjanik (1859–1927) *[[Dan Jeršov]], Eesti näitleja (1994–) *[[Pjotr Jeršov]], vene luuletaja ja proosakirjanik (1815–1869) *[[Norah Jeruto]], Keenia pärisolu Kasahstani kergejõustiklane (1995–) *[[Martin Jervan]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Jake Jervis]], Inglismaa jalgpallur (1991–) ==Jes== *[[Jesaja]], prohvet (8.–7. sajand eKr) *[[Celina Jesionowska]], poola jooksja (1933–2026) *[[Riina Jesmin]], eesti tõlkija (1958–) *[[Chris Jespersen]], norra murdmaasuusataja (1983–) *[[Otto Jespersen]], taani keeleteadlane (1860–1943) *[[Maris Jesse]], Eesti arst ja riigiametnik (1968–) *[[Leon Jessel]], poola-juudi päritolu Saksa helilooja ja dirigent (1871–1942) *[[Sergei Jessenin]], vene luuletaja (1895–1925) *[[Andrei Jessipenko]], vene maletaja (2002–) *[[Géza Jeszenszky]], Ungari ajaloolane, poliitik ja diplomaat (1941–) *[[Gabriel Jesus]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Jorge Jesus]], Portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1954–) *[[Maria de Jesus]], Portugali ülipikaealine (1893–) ==Jež== *[[Nikolai Ježov]], Nõukogude riigiametnik (1895–1939) ==Jet== *[[Michael Jeter]], USA näitleja (1952–2003) *[[Indrek Jets]], eesti kunstiajaloolane (1970–) ==Jeu== *[[Jean-Pierre Jeunet]], prantsuse filmirežissöör (1953–) ==Jev== *[[Jüri Jevdokimov]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Vladimir Jevdokimov]], vene mehaanikainsener (1961–2017) *[[Aleh Jevenka]], valgevene jäähokimängija (1991–) *[[Aleksei Jevgrafov]], Eesti poliitik (1979–) *[[Junus-bek Jevkurov]], Inguššia poliitik (1963–) *[[Magomed Jevlojev]], Inguššia ajakirjanik (1971–2008) *[[Erling Jevne]], norra murdmaasuusataja (1966–) *[[Aleksandr Jevreinov]], Venemaa riigitegelane (1873–1928) *[[Jevgeni Jevtušenko]], vene luuletaja (1932–2017) ==Jew== *[[Sally Jewell]], USA ärijuht ja poliitik (1955–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Je, Biograafiad]] t5qsabbsovzb0oupul5nx4i12rykvev 0 657626 7200597 7050045 2026-07-23T23:47:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200597 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | nimi = Oskar Dirlewanger | pilt = Bundesarchiv Bild 183-S73495, Oskar Dirlewanger.jpg | pildiallkiri = Oskar Dirlewanger 1944. aastal | surmaaeg = u 7. juuni 1945 | surmakoht = [[Althausen]] | sünnikoht = [[Würzburg]] | sünniaeg = 26. september 1895 | teenistusaeg = 1913–1919<br/>1919–1921<br/>1937–1939<br/>1940–1945 | auaste = [[SS-Oberführer]] | üksused = [[36. Waffen-SS diviis]] | sõjad/lahingud = {{Puuloend}} *[[Esimene maailmasõda]] *[[Hispaania kodusõda]] *[[Teine maailmasõda]] **{{Puuloend/hargnemine}} ***Partisanivastased operatsioonid Valgevenes ***[[Varssavi ülestõus]] ***[[Slovakkia ülestõus (1944)|Slovakkia rahvuslik ülestõus]] {{Puuloend/lõpp}} | allkiri = Oskar Dirlewanger Signature.svg | autasud = [[Raudrist|Raudristi rüütlirist]]<br/>[[Lähivõitluspannal]]<br/>[[Hispaania Rist]]<br/>[[Saksa Rist]] | hüüdnimi = Varssavi lihunik }} '''Oskar Paul Dirlewanger''' ([[26. september]] [[1895]] – umbes 7. juuni [[1945]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] sõjaväelane, kes teenis nii [[Esimene maailmasõda|esimeses]] kui ka [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]]. Teises maailmasõjas juhatas Dirlewanger [[36. Waffen-SS diviis]]i, mis sai kurikuulsaks [[sõjakuritegu]]de ja erakordse julmusega. == Noorpõlv == Dirlewanger sündis 1895. aastal [[Würzburg|Würzburgis]] August ja Pauline Dirlewangeri peres.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Oskar Paul Dirlewanger (1895 - 1945) |url=https://www.wikitree.com/wiki/Dirlewanger-1 |vaadatud=09.07.2023}}</ref> Ta veetis suurema osa lapsepõlvest [[Esslingen|Esslingen am Neckaris]], kus käis ka keskkoolis, mille lõpetas 1913. aastal.{{Lisa viide}} == Teenistus esimeses maailmasõjas == 1913. aasta 1. oktoobril astus Dirlewanger [[Württembergi kuningriik|Württembergi]] armeesse, kus teenis 123. grenaderirügemendis kuulipildurina. Selle üksuse koosseisus osales ta [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|esimeses maailmasõja läänerinde]] sõjategevuses ning 1914. aasta [[Belgia]] invasioonis. Hiljem sõdis ta ka [[Prantsuse kolmas vabariik|Prantsusmaal]]. Sõja ajal autasustati teda 1. ja 2. klassi [[Raudrist|Raudristiga]], kuna oli võitluses kuus korda haavata saanud. Ta viidi üle [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindele]], kus ülendati leitnandiks ning määrati kompaniiülemaks.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=MacLean |eesnimi=French |pealkiri=The Cruel Hunters: SS-Sonderkommando Dirlewanger Hitler's Most Notorious Anti-Partisan Unit |aasta=1998 |leheküljed=37}}</ref> Pärast sõja lõppu tema üksus [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]] interneerimisele, kuid Dirlewanger oli selle vastu ning otsustas koos ligi 600 kaassõduriga Saksamaale tagasi minna. Saksa ajaloolase ja biograafi [[Knut Stang|Knut Stangi]] arvates oli esimese maailmasõja kogemus see, mis hiljem kujundas Dirlewangeri maailmavaadet ning viis tema sadistlike kalduvusteni.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Stang |eesnimi=Knut |pealkiri=Oskar Dirlewanger: Protagonist der Terrorkriegsführung |aasta=2004 |leheküljed=77}}</ref> Sarnast mõju tema elule avaldas ka periood, mil ta Rumeenia valitsuse eest redus oli.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Oskar Dirlewanger: The Nazi Who Even Other Nazis Thought Was Cruel And Depraved |url=https://allthatsinteresting.com/oskar-dirlewanger |vaadatud=09.07.2023}}</ref> == Tegevus 1920.–1930. aastatel == Pärast maailmasõja lõppu oli Dirlewanger politsei aruannete järgi vaimselt ebastabiilne, agressiivne ja fanaatiline alkohoolik ning uimastisõltlane.<ref name=":1" /> Sel ajal liitus Dirlewanger ka vabakorpuste liikumisega ja võitles [[Ruhr|Ruhri]] ning [[Saksimaa|Saksimaal]] kommunistide ja [[Ülem-Sileesia|Ülem-Sileesias]] [[Poola]] vägede vastu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Die Einheit Dirlewanger |url=https://www.ifz-muenchen.de/heftarchiv/1962_3_2_auerbach.pdf |vaadatud=09.07.2023}}</ref> Aastatel 1920–1921 aitas ta kaasa mitmes [[Weimari vabariik|Saksa]] linnas [[Novembrirevolutsioon|revolutsiooni]] mahasurumisel. Dirlewanger juhatas ka ühte õpilastest moodustatud Württembergi maanteevalve salka.<ref name=":0" /> 1921. aasta kevadel juhatas Dirlewanger soomusrongi, mille eesmärgiks oli kommunistide käest vallutada [[Sangerhausen (linn)|Sangerhauseni]] linn. Tema rünnak kukkus aga läbi ning vastaste maakaitsevägi piiras rongi ümber. Öösel said Dirlewangeri mehed aga abi, nii et järgmine päev olid kommunistid sunnitud taganema. Selles lahingus sai Dirlewanger peast haavata. Pärast [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsipartei]] võimuletulekut sai Dirlewanger 1935. aastal linna aukodanikuks ning teda hüüti linna "punastest terroristidest vabastajaks".<ref name=":0" /> Dirlewanger õppis samal ajal ka [[Johann Wolfgang Goethe Frankfurdi ülikool|Frankfurdi Goethe Ülikoolis]], kust sai 1922. aastal doktorikraadi [[politoloogia]]s. Tema doktoritöö põhiteemaks oli [[Plaanimajandus|plaanimajanduse]] kriitika.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wistrich |eesnimi=Robert S. |pealkiri=Who's Who of Nazi Germany: |aasta=2001 |leheküljed=44 |täpsustus=Dirlewanger, Oskar}}</ref> Järgmine aasta liitus ta natsipartei, [[Sturmabteilung|SA]] ning hiljem ka [[SS]]-ga. Aastatel 1928–1931 oli ta [[Erfurt|Erfurdis]] ühe juudi perekonna tekstiilifirma tegevdirektor. Kuigi ta lahkus selleks SA-st, annetas ta osa firma rahast siiski neile.<ref>Lk 63 (Ingrao, 2011)</ref> Hiljem töötas Dirlewanger ka veel pangas ja kudumistoodete vabrikus. 1933. aastal sai Dirlewangerist tänu natsipartei tõusule [[Heilbronn|Heilbronnis]] värbamiskontori juhataja.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ingao |eesnimi=Christian |pealkiri=The SS Dirlewanger Brigade: The History of the Black Hunters |url=https://books.google.fi/books?id=_HGCDwAAQBAJ&q=%22Dirlewanger+was+named+director+of+the+Heilbronn+Employment+Agency%22&pg=PT67&redir_esc=y#v=snippet&q=%22Dirlewanger%20was%20named%20director%20of%20the%20Heilbronn%20Employment%20Agency%22&f=false |vaadatud=09.07.2023}}</ref> 1934. aastal mõisteti Dirlewanger valitsusasutuse sõiduvahendi kahjustamise ja 14-aastase tüdruku seksuaalse ahistamise eest kaheks aastaks vangi. Dirlewanger kaotas oma ameti, auastme ja doktorikraadi, lisaks visati ta parteist välja. Pärast [[Ludwigsburg|Ludwigsburgi]] vanglast vabanemist arreteeriti ta samasuguste kuritegude kordamise eest jälle. Seekord saadeti ta [[Welzheimi koonduslaager|Welzheimi koonduslaagrisse]].<ref>Lk 71 (Ingrao, 2011)</ref> Koonduslaagrist aitas Dirlewangeri välja tuua tema sõber [[Gottlob Berger]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Awful History of Real Life ‘Suicide Squads’ |url=https://medium.com/war-is-boring/the-vile-story-of-the-nazis-dirlewanger-brigade-8a7da5ded0c7 |vaadatud=09.07.2023}}</ref> Koonduslaagrist välja saamise järel läks Dirlewanger [[Legion Condor]]i koosseisus [[Hispaania|Hispaaniasse]]. Seal teenis ta kuni 1939. aastani. Tänu Bergeri sekkumisele võeti ta 1940. aastal taas SS-i.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Oskar Dirlewanger |url=http://www.holocaustresearchproject.org/einsatz/dirlewanger.html |vaadatud=09.07.2023}}</ref> == Tegevus teises maailmasõjas == [[Fail:HIAG Crossed Grenades symbol.svg|vasakul|pisi|36. Waffen-SS diviisi tähis]] 1940. aastal määrati Dirlewanger kurjategijatest moodustatud SS-''Sonderkommando'' üksuse ülemaks. Üksus saadeti esimesena [[Poola kindralkubermang|Poola kindralkubermangu]], kus Dirlewangerist sai [[Stary Dzikow|Stary Dzikowis]] töölaagri komandant. Laager sattus uurimise alla, kuna SS kohtunik [[Georg Konrad Morgen]] süüdistas Dirlewangerit tööliste mõrvamises ja korruptsioonis.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Blood |eesnimi=Philip |pealkiri=Hitler's Bandit Hunters |aasta=2006}}</ref> Morgen ütles hiljem Dirlewangeri kohta, et too oli elanikkonnale suur tüütus ning terroritekitaja. Tema mehed rüüstasid tihti [[Lublin|Lublini]] [[Geto|getot]] ning tarvitasid elanike peal igasuguseid julmusi. Näiteks süstiti juudi naisi [[Strühhiin|strühhiiniga]], misjärel Dirlewanger ja teised sõdurid nende surma pealt vaatasid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Grunberger |eesnimi=Richard |pealkiri=The 12-Year Reich: A Social History of Nazi Germany, 1933–1945 |aasta=1971 |leheküljed=104}}</ref> 1942. aasta augustis korraldati Dirlewangeri kuritegude kohta uurimus, kuid SS ülema [[Heinrich Himmler|Heinrich Himmleri]] (kelle sõber Berger oli) käsul teda ei karistatud.<ref name=":3" /> Pärast sõja lõppu, kui Berger kohtu ette toodi, ütles ta: "Dirlewanger polnud hea inimene, aga ta oli hea sõdur, tema suurim mure oli, et ta ei teadnud, millal lõpetada joomine."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=MacLean |eesnimi=French L. |pealkiri=Thank God That's Gone to the Butcher: 2000 Quotes from Hitler's 1000-year Reich. |kirjastus=Schiffer Publishing |aasta=2007 |isbn=0764327860 |lehekülg=23}}</ref> === Tegevus Valgevenes === 1942. aasta veebruaris saadeti Dirlewanger oma üksusega [[Valgevene|Valgevenesse]], kus üksus osales "partisanivastastes" haarangutes. Dirlewangeri brigaadi lemmikmeetodiks külade puhastamisel sai külaelanike aita kokku ajamine ning siis hoone põlema panemine. Need, kes põlevast hoonest põgeneda proovisid, lasti väljas ootavate meeste poolt maha.<ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Snyder |eesnimi=Timothy |pealkiri=Bloodlands: Europe Between Hitler and Stalin |leheküljed=304}}</ref> Sellist taktikat kasutati näiteks 1943. aasta 22. märtsil [[Hatõni massimõrv|Hatõnis]] (Chatyń).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Remembering the 1943 Nazi Massacre of 157 Belarusians in Khatyn Village 80 Years Later |url=https://sputnikglobe.com/20230322/remembering-the-1943-nazi-massacre-of-157-belarusians-in-khatyn-village-80-years-later-1108700253.html |vaadatud=09.07.2023}}</ref> Tsiviilisikuid sunniti ka üle miiniväljade kõndima.<ref name=":0" /> Dirlewanger juhatas tavaliselt oma mehi isiklikult kokkupõrgetesse. Selle tõttu sai ta veel kolm korda haavata. 16. septembril 1942 autasustati Dirlewangerit Raudristi 1. klassiga ning 5. detsembril 1943 [[Saksa Rist|Saksa Ristiga]].<ref name=":3" /> Dirlewangeri rügement mõrvas Valgevenes umbes 30 000 inimest.<ref name=":5" /> === Varssavi ülestõusu mahasurumine ja tegevus ülejäänud sõja ajal === 1944. aasta suvel alustas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjavägi [[Operatsioon Bagration|pealetungi]] Valgevenes, mille tõttu kannatas Dirlewangeri üksus suurte kaotuste all. Üksus koondati ligi 3000–4000-meheliseks ''Sturmbrigade''<nowiki/>'ks, mis saadeti [[Varssavi ülestõus|Varssavi ülestõusu]] maha suruma. Üksus osales [[Wola massimõrv|Wola massimõrvas]], mille raames mõrvati nädala jooksul 40 000 – 50 000 inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=On this Day, in 1944: the week-long Wola massacre came to an end |url=https://kafkadesk.org/2021/08/12/on-this-day-in-1944-the-week-long-wola-massacre-came-to-an-end/ |vaadatud=09.07.2023 |arhiivimisaeg=9.07.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230709181508/https://kafkadesk.org/2021/08/12/on-this-day-in-1944-the-week-long-wola-massacre-came-to-an-end/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":5" /> Dirlewangeri mehed põletasid maha haiglaid, kus olid patsiendid veel sees. Samal ajal vägistati, peksti ja hukati väljas haiglapersonali.<ref name=":5" /> Dirlewanger ülendati 15. augustil 1944 ülestõusu mahasurumisel osalemise eest [[Oberführer|''SS-Oberführer'']]'iks. 30. septembril autasustati teda Raudristi rüütliristiga (teda oli selleks soovitanud ''SS-Gruppenführer'' [[Heinz Reinefarth]]).<ref name=":4" /><ref name=":3" /> Dirlewangeri üksus osales oktoobris Slovakkia ülestõusu mahasurumises, pärast seda saadeti tema üksus rindele. <ref name=":3" /> === Surm === 1945. aasta mais langesid suurem osa Dirlewangeri üksuse meestest Nõukogude sõdurite kätte vangi, kuid tema suutis veel põgeneda. Dirlewanger langes 1. juulil lääneliitlaste kätte sõjavangi. Ta suri 5.–7. juuli paiku Althausenis. Arvatavasti suri ta valvurite tekitatud vigastustesse.<ref name=":2" /> Dirlewangeri surma järel levisid kuulujutud, mille järgi olevat ta põgenenud, [[Prantsuse Võõrleegion|Prantsuse võõrleegionis]] teeninud ning hiljem Egiptusesse elama asunud. Nende kuulujuttude vaigistamiseks kaevati ta keha 1960. aastal Prantsuse valitsuse loal üles ning lahati, tõestamaks, et ta on siiski surnud.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> == Viited == <references /> == Kirjandus == * Ingrao, Christian. ''The SS Dirlewanger Brigade – The History of the Black Hunters''. Skyhorse Publishing. 2011. == Välislingid == * [http://rcin.org.pl/Content/116922/PDF/WA303_145303_A453-SzDR-54-3-SI_Kuberski.pdf Dirlewangeri surma uuriv artikkel] {{JÄRJESTA:Dirlewanger, Oskar}} [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Sõjakurjategijad]] [[Kategooria:Holokaust]] [[Kategooria:Relva-SS]] [[Kategooria:Württembergi sõjaväelased]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1945]] 4v81jb9tm1ia0t7lju2ulw9n1s70tup 0 659362 7200358 6888669 2026-07-23T14:02:36Z Svencapoeira 67038 7200358 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vesinutt | pilt = Kollane vesinutt2.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Kollane vesinutt ''Hygrocybe acutoconica'' | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = [[Vesinutt]] ''Hygrocybe'' | liik = '''Kollane vesinutt''' ''Hygrocybe acutoconica'' }} '''Kollane vesinutt''' (''Hygrocybe acutoconica'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv seeneliik. ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Limanutilised]] 8xowku1v5rgika6as7axgwp5c5qv6y2 0 666967 7200746 7198541 2026-07-24T11:26:46Z ~2026-41170-99 233990 /* Klubi */ 7200746 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Ussa | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Usalifa Jose Indi | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|12|03}} | sünnilinn = [[Bissau]] | sünnimaa = [[Guinea-Bissau]] | surmaaeg = [[20. juuli]] [[2026]] | surmalinn = | surmamaa = Portugal | pikkus = 175 cm | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = [[Harju JK Laagri]] | särginumber = 8 | noorteaastad1 =| noorteklubi1 = [[FC Porto]] | aastad1 =2018–2021| mänge1 =0| väravaid1 =0| klubi1 = [[FC Porto]] | aastad2 =2018–2019| mänge2 =24| väravaid2 =2| klubi2 = → [[FC Cesarense]] | aastad3 =2019–2020| mänge3 =10| väravaid3 =0| klubi3 = → [[UD Leiria]] | aastad4 =2020 | mänge4 =3| väravaid4 =0| klubi4 = → [[Valadares Gaia FC]] | aastad5 =2020–2021| mänge5 =8| väravaid5 =1| klubi5 = → [[FC Pedras Rubras]] | aastad6 =2021–2022| mänge6 =10| väravaid6 =0| klubi6 = [[GD Vitória Sernache]] | aastad7 =2022–2023| mänge7 =6| väravaid7 =0| klubi7 = [[AC Vila Meã]] | aastad8 =2023–2025 | mänge8 =23| väravaid8 =0| klubi8 = [[Harju JK Laagri]] | aastad9 =2023–2025 | mänge9 =2| väravaid9 =0| klubi9 = [[Harju JK Laagri U21]] | klubi_seisuga = 21. detsember 2023 | koondiseaastad1 =| koondisemänge1 =| koondiseväravaid1 =| koondis1 = | koondis_seisuga = 21. detsember 2023 }} '''Usalifa Jose Indi''' (sündinud [[3. detsember]] [[1999]] [[Bissau]] – [[20. juuli]] [[2026]]) oli [[Guinea-Bissau]] [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]), kes mängis [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Harju JK Laagri]]. Indi pidas Harju JK Laagri eest Premium Liigas 42 kohtumist ja lõi ühe värava. ==Surm== Ajalehe O Minho teatel suri Indi Portugalis Fafes tervisejooksu tehes. Jalgpallur kukkus ootamatult kokku ja kaotas teadvuse. Kohale saabunud kiirabi mehe elu enam päästa ei suutnud. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 21. detsember 2025'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[Taça de Portugal]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Harju JK Laagri]] |[[Premium liiga 2023|2023]] |[[Premium liiga]] |23||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||25||0 |- |rowspan="1"|[[Harju JK Laagri U21]] |[[II liiga 2023|2023]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |2||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||2||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !25!!0!!2!!0!!0!!0!!0!!0!!27!!0 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Viited== {{viited}} *[https://sport.delfi.ee/artikkel/120598764/hooaja-alguses-eestis-manginud-guinea-jalgpallur-suri-26-aastaselt Hooaja alguses Eestis mänginud Guinea jalgpallur suri 26-aastaselt], Delfi, 22. juuli 2026 ==Välislingid== *{{EJL|58223}} *[https://www.transfermarkt.co.uk/ussa/profil/spieler/626847 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Indi, Usalifa Jose}} [[Kategooria:Guinea-Bissau jalgpallurid]] [[Kategooria:Harju JK Laagri jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ppj9i9tdzat1z8x4ooezv1ftl28hjkz 7200748 7200746 2026-07-24T11:29:15Z ~2026-41170-99 233990 /* Surm */ 7200748 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Ussa | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Usalifa Jose Indi | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|12|03}} | sünnilinn = [[Bissau]] | sünnimaa = [[Guinea-Bissau]] | surmaaeg = [[20. juuli]] [[2026]] | surmalinn = | surmamaa = Portugal | pikkus = 175 cm | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = [[Harju JK Laagri]] | särginumber = 8 | noorteaastad1 =| noorteklubi1 = [[FC Porto]] | aastad1 =2018–2021| mänge1 =0| väravaid1 =0| klubi1 = [[FC Porto]] | aastad2 =2018–2019| mänge2 =24| väravaid2 =2| klubi2 = → [[FC Cesarense]] | aastad3 =2019–2020| mänge3 =10| väravaid3 =0| klubi3 = → [[UD Leiria]] | aastad4 =2020 | mänge4 =3| väravaid4 =0| klubi4 = → [[Valadares Gaia FC]] | aastad5 =2020–2021| mänge5 =8| väravaid5 =1| klubi5 = → [[FC Pedras Rubras]] | aastad6 =2021–2022| mänge6 =10| väravaid6 =0| klubi6 = [[GD Vitória Sernache]] | aastad7 =2022–2023| mänge7 =6| väravaid7 =0| klubi7 = [[AC Vila Meã]] | aastad8 =2023–2025 | mänge8 =23| väravaid8 =0| klubi8 = [[Harju JK Laagri]] | aastad9 =2023–2025 | mänge9 =2| väravaid9 =0| klubi9 = [[Harju JK Laagri U21]] | klubi_seisuga = 21. detsember 2023 | koondiseaastad1 =| koondisemänge1 =| koondiseväravaid1 =| koondis1 = | koondis_seisuga = 21. detsember 2023 }} '''Usalifa Jose Indi''' (sündinud [[3. detsember]] [[1999]] [[Bissau]] – [[20. juuli]] [[2026]]) oli [[Guinea-Bissau]] [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]), kes mängis [[Eesti]] [[Premium liiga]] klubis [[Harju JK Laagri]]. Indi pidas Harju JK Laagri eest Premium Liigas 42 kohtumist ja lõi ühe värava. ==Surm== Ajalehe O Minho teatel suri Indi Portugalis Fafes tervisejooksu tehes. Jalgpallur kukkus ootamatult kokku ja kaotas teadvuse. Kohale saabunud kiirabi mehe elu enam päästa ei suutnud.<ref>[https://sport.err.ee/1610082826/endine-premium-liiga-mangija-suri-26-aastaselt Endine Premium liiga mängija suri 26-aastaselt], ERR spordiuudised, 21. juuli 2026</ref> ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 21. detsember 2025'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[Taça de Portugal]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], Üleminekumängud</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Harju JK Laagri]] |[[Premium liiga 2023|2023]] |[[Premium liiga]] |23||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||25||0 |- |rowspan="1"|[[Harju JK Laagri U21]] |[[II liiga 2023|2023]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |2||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||2||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !25!!0!!2!!0!!0!!0!!0!!0!!27!!0 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ==Viited== {{viited}} *[https://sport.delfi.ee/artikkel/120598764/hooaja-alguses-eestis-manginud-guinea-jalgpallur-suri-26-aastaselt Hooaja alguses Eestis mänginud Guinea jalgpallur suri 26-aastaselt], Delfi, 22. juuli 2026 ==Välislingid== *{{EJL|58223}} *[https://www.transfermarkt.co.uk/ussa/profil/spieler/626847 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Indi, Usalifa Jose}} [[Kategooria:Guinea-Bissau jalgpallurid]] [[Kategooria:Harju JK Laagri jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 314555zwon02oyshzwmpqrtn1lz0yue 0 672524 7200680 7061631 2026-07-24T09:27:41Z Makenzis 95198 7200680 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Vietnami jalgpalli kõrgliigast|Teiste tähenduste|V-League}} {{ Jalgpalliliiga | nimi = V.League 1 | endine_nimi = | praegune_nimi = | pilt = | riik = {{pisilipp|Vietnam}} | konföderatsioon = [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon]] | liigaaste = 1 | asutatud = 1980 | lõpetatud = | võistkondi = 14 | tsoone = | karikas = [[Vietnami karikavõistlused jalgpallis|Vietnami karikas]] <br/> [[Vietnami superkarikavõistlused jalgpallis|Vietnami superkarikas]] | rahvusvahelised = [[AFC Meistrite Liiga 2]] <br/> [[ASEAN klubide karikavõistlused]] | meister = [[Cong An Ha Noi FC|Cong An Ha Noi]] ([[2023 V.League 1|2023]]) | enim_meistritiitleid = [[Viettel FC|Viettel]] <br/> [[Hanoi FC|Hanoi]] (6) | enim_mänge = [[Lê Tấn Tài]] (434) | parim_väravakütt = [[Hoàng Vũ Samson]] (202) | TV = [[FPT Corporation|FPT Play]] <br/> [[Viettel|TV360]] <br/> [[Vietnami Televisioon|VTV]] <br/> [[Ho Chi Minh City Televisioon|HTV]] | veebileht = {{URL|vpf.vn}} | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = [[V. League 2]] | praegune_liigahooaeg = [[2026–27 V.League 1]] }} '''V.League 1''' ([[vietnami keel]]es ''Giải bóng đá Vô địch Quốc gia Việt Nam''; sponsorite tõttu '''Night Wolf V.League 1''') on [[Vietnam]]i [[jalgpall]]i kõrgliiga, mida haldab Vietnami Profijalgpalli aktsiaselts. Liigas on 14 võistkonda, kes mängivad omavahel võõrsil- ja kodumängud. Hooaja lõpuks enim punkte kogunud meeskond kroonitakse Vietnami meistriks ning pääseb rahvusvahelisele võistlusele [[AFC Meistrite Liiga 2]]. Vietnami kõrgliiga esimene hooaeg mängiti aastal 1980, võitis meeskond Tong Cuc Duong Sat. [[2000–01 V-League|Hooajast 2000–2001]] on see profiliiga ning mängijaid palgatakse ka välismaalt. Aastast 2012 organiseerib võistlust [[Vietnami Jalgpalli Liit|Vietnami Jalgpalli Liidu]] asemel Vietnami Profijalgpalli aktsiaselts. ==Vaata ka== * [[Vietnami Jalgpalli Liit]] * [[Jalgpall Vietnamis]] * [[Vietnami jalgpalliklubide loend]] * [[AFC maade kõrgliigade jalgpalliklubide loend]] * [[Jalgpallivõistluste loend]] [[Kategooria:Vietnami kultuur]] [[Kategooria:Jalgpalliliigad]] h3zav11csjuhpvpzi1whtdibqildcjl 0 674299 7200458 7197899 2026-07-23T18:15:03Z ~2026-34651-55 231505 7200458 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|number=82|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8245/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=81|järgmine liin=83|järgmine=83 (Tallinna bussiliin)|eelmine=81 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/82/a-b]|uuendus=23. juuli 2026|pilt=|avati=*1997 *2010 *2023 (viimasel kujul)|suleti=*2000 *2012 *2023}} 82 oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Reisisadam|reisisadamat]]. Bussiliiin 82 alustas tööd [[1997]]. aastal. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] marsruudil [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]]. Liin suleti [[2000]]. aastal. Liin alustas tööd jälle [[2010]]. aastal. Liini teenindas [[MRP Linna Liinid]] marsruudil [[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]. Liin suleti jälle [[2012]]. aastal. 2. juulil 2023 kasutas numbrit 82 laulupeo ja tantsupeo buss ning oli planeeritud palju väljumisi (esimene väljumine laulupeo suunal kl 6.00 ja viimane 23.00). ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] c99vkd9yobjgcf8phjfb832ih3ouz76 0 674778 7200462 7197854 2026-07-23T18:18:35Z ~2026-34651-55 231505 7200462 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Hobujaama|lõpppeatus=Randvere|number=78|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/63/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=77|järgmine liin=78A|järgmine=78A (Tallinna bussiliin)|eelmine=77 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/63/a-b]|uuendus=23. juuli 2026|pilt=|läbi=Merivälja|avati=1993|suleti=1994}} 78 oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Viru väljak|Hobujaama]] ja [[Randvere (Viimsi)|Randvere]]. Bussiliiin 78 alustas tööd [[1993]]. aastal. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] marsruudil [[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]]. Liin suleti [[1994]]. aastal. ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] c5p7v50ruse687l8vcwj5s81ibihvfb 0 674780 7200461 6789941 2026-07-23T18:18:00Z ~2026-34651-55 231505 7200461 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Balti jaam|lõpppeatus=Autobussikoondis|number=78|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/63/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=78|järgmine liin=79|järgmine=79 (Tallinna bussiliin)|eelmine=78 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/63/a-b]|uuendus=23. juuli 2026|pilt=|läbi=Randvere|avati=1993|suleti=1994}} 78A oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Balti jaam]]a, [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] ja [[TAK|Tallinna Autobussikoondis]]e. Bussiliiin 78A alustas tööd [[1993]]. aastal. Liin oli marsruudil [[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]]. Liin suleti [[1994]]. aastal. ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] h68bpvy8y78corojfqir1xbi3cv6uhp 7200463 7200461 2026-07-23T18:18:40Z ~2026-34651-55 231505 7200463 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Balti jaam|lõpppeatus=Autobussikoondis|number=78A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/63/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=78|järgmine liin=79|järgmine=79 (Tallinna bussiliin)|eelmine=78 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/63/a-b]|uuendus=23. juuli 2026|pilt=|läbi=Randvere|avati=1993|suleti=1994}} 78A oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Balti jaam]]a, [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] ja [[TAK|Tallinna Autobussikoondis]]e. Bussiliiin 78A alustas tööd [[1993]]. aastal. Liin oli marsruudil [[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]]. Liin suleti [[1994]]. aastal. ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] lyiw2vg97gr1q9bjxzoagyem1ew2497 0 674831 7200464 7197864 2026-07-23T18:19:29Z ~2026-34651-55 231505 7200464 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Balti jaam|lõpppeatus=Kiisa|number=79|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], [[Kiisa]] {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/79/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=78A|järgmine liin=79A|järgmine=79A (Tallinna bussiliin)|eelmine=78A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/79/a-b]|uuendus=23. juuli 2026|pilt=|läbi=Saku}} 79 oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Balti jaam]]a ja [[Kiisa (Saku)|Kiisa]]. Bussiliiin 79 alustas tööd [[1993]]. aastal. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] marsruudil [[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]]. Liin suleti [[1994]]. aastal. ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Saku vald]] 52j3txjg59tpga23ynq2y28m23d1lvp 0 676009 7200391 7048545 2026-07-23T15:32:58Z Greinger 230212 7200391 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} '''"Dota 2'''" on [[Valve Corporation|Valve]]'i poolt loodud arvutimäng žanris [[Multiplayer Online Battle Arena|MOBA]] (Multiplayer Online Battle Arena), kus võistlevad kaks viieliikmelist meeskonda: Särav ([[Inglise keel|eng.]] The Radiant) ja Kohutav (The Dire). Iga mängu eesmärk on vastasmeeskonna iidse (Ancient) hävitamine ning oma iidse kaitsmine.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=McDonald |eesnimi=Tim |kuupäev=2013-07-25 |pealkiri=A Beginner's Guide to Dota 2: Part One - The Basics |url=https://www.pcinvasion.com/a-beginners-guide-to-dota-2-part-one-the-basics/ |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=PC Invasion |keel=en-US}}</ref> == Mänguprotsess == Iga kümnest mängu osaleja juhib ühte tegelast, keda nimetatakse kangelaseks; mängijad valivad ühe 123 kangelasest, kellest igaühel on oma äratuntav välimus, tugevused ja nõrkused ning ainulaadsete võimete komplekt, sealhulgas kõige võimsam neist – ülim võime<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Dota 2 Heroes |url=https://www.dota2.com/heroes/%3E |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=www.dota2.com}}</ref>. Mängu käigus täidab mängija teatud rolli, nagu näiteks "carry" või "support", ja kangelased võivad oma omaduste poolest paremini sobida ühte või teise rolli<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Gies |eesnimi=Arthur |kuupäev=2017-08-02 |pealkiri=The Normal Person’s Guide to Watching Competitive Dota 2 (2017 Edition) |url=https://www.polygon.com/2017/8/2/16073588/the-normal-persons-guide-to-watching-competitive-dota-2-2017-edition |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Polygon |keel=en-US}}</ref>. Mängu jooksul saab kangelane kogemuspunkte, teenib kulda ja ostab ning kogub esemeid, mis teda tugevdavad või annavad lisavõimeid. "Carry'd" on mängu alguses sageli suhteliselt nõrgad, kuid muutuvad tugevamaks, kui nad koguvad kogemuspunkte ja saavad ligipääsu võimetele, mis võimaldavad neil kergesti vaenlasi alistada ja lõpuks kogu meeskonnale võidu kindlustada. "Support'ide" võimed võimaldavad liitlasi abistada – näiteks suurendada nende kaitset või taastada kaotatud tervisepunkte<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McDonald |eesnimi=Tim |kuupäev=2013-08-03 |pealkiri=A Beginner's Guide to Dota 2: Part Two - The Heroes |url=https://www.pcinvasion.com/a-beginners-guide-to-dota-2-part-two-the-heroes/ |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=PC Invasion |keel=en-US}}</ref>. Kui kangelase tervisepunktid vähenevad nullini – näiteks kui vaenlase kangelane teda lahingus alistab – loetakse kangelane lühikeseks ajaks "surnuks"; selle aja lõppedes ilmub kangelane uuesti oma kindluse lähedal asuva allika juurde ja mängu juhtiv mängija saab mängu jätkata. Vaenlase kangelase alistamine annab võitjale märkimisväärse hulga kulda ja kogemuspunkte.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-01-14 |pealkiri=Dota 2 requires strategy, skill and luck |url=https://www.espn.com/esports/story/_/id/14558522/dota-2-requires-strategy-skill-luck |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=ESPN.com |keel=en}}</ref> == Mängu arendamise ajalugu == Mängu arendamine algas 2009. aastal, kui [[Valve Corporation|Valve]] palkas DotA peamise arendaja [[IceFrog]]'i, ja 2010. aasta suvel esitas taotluse selle kaubamärgi registreerimiseks<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-11-09 |pealkiri=Valve's Next Game - IGN |url=http://www.ign.com/articles/2011/01/07/valves-next-game |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2012-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121109072424/http://www.ign.com/articles/2011/01/07/valves-next-game |url-olek=robot: teadmata }}</ref>. 13. oktoobril 2010 kuulutati mänguportaalis [[Game Informer]] välja mängu ilmumine 2011. aastal<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Biessener |eesnimi=Adam |kuupäev=13 oktoober 2010 |pealkiri="Valve's New Game Announced, Detailed: Dota 2" |lehekülg=. |väljaanne=. |url=http://www.gameinformer.com/b/features/archive/2010/10/13/dota-2-announced-details.aspx |vaadatud=19 märtsil 2024 |arhiivimisaeg=2012-08-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120819120623/http://www.gameinformer.com/b/features/archive/2010/10/13/dota-2-announced-details.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref>. 15. augustil 2011 avaldati ametlikus blogis mängu treiler<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-09-19 |pealkiri=Трейлер Dota 2 gamescom {{!}} Dota 2 |url=http://ru.dota2.com/2011/08/dota-2-gamescon-%D1%82%D1%80%D1%8D%D0%B9%D0%BB%D0%B5%D1%80/ |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2012-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120624062842/http://ru.dota2.com/2011/08/dota-2-gamescon-%D1%82%D1%80%D1%8D%D0%B9%D0%BB%D0%B5%D1%80/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref>. Dota 2 ilmus juulis 2013 pärast kaheaastast beetatestimise perioodi<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-07-10 |pealkiri=Valve Finally “Releases” DOTA 2 |url=https://kotaku.com/valve-finally-releases-dota-2-725489527 |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Kotaku |keel=en}}</ref>. == Viited == [[Kategooria:Arvutimängud]] e59y5ww0n3n8diiyxdrznqnreikzq8z 7200393 7200391 2026-07-23T15:34:15Z Greinger 230212 Lisasin sildi. 7200393 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} {{Ajakohasta}} '''"Dota 2'''" on [[Valve Corporation|Valve]]'i poolt loodud arvutimäng žanris [[Multiplayer Online Battle Arena|MOBA]] (Multiplayer Online Battle Arena), kus võistlevad kaks viieliikmelist meeskonda: Särav ([[Inglise keel|eng.]] The Radiant) ja Kohutav (The Dire). Iga mängu eesmärk on vastasmeeskonna iidse (Ancient) hävitamine ning oma iidse kaitsmine.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=McDonald |eesnimi=Tim |kuupäev=2013-07-25 |pealkiri=A Beginner's Guide to Dota 2: Part One - The Basics |url=https://www.pcinvasion.com/a-beginners-guide-to-dota-2-part-one-the-basics/ |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=PC Invasion |keel=en-US}}</ref> == Mänguprotsess == Iga kümnest mängu osaleja juhib ühte tegelast, keda nimetatakse kangelaseks; mängijad valivad ühe 123 kangelasest, kellest igaühel on oma äratuntav välimus, tugevused ja nõrkused ning ainulaadsete võimete komplekt, sealhulgas kõige võimsam neist – ülim võime<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Dota 2 Heroes |url=https://www.dota2.com/heroes/%3E |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=www.dota2.com}}</ref>. Mängu käigus täidab mängija teatud rolli, nagu näiteks "carry" või "support", ja kangelased võivad oma omaduste poolest paremini sobida ühte või teise rolli<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Gies |eesnimi=Arthur |kuupäev=2017-08-02 |pealkiri=The Normal Person’s Guide to Watching Competitive Dota 2 (2017 Edition) |url=https://www.polygon.com/2017/8/2/16073588/the-normal-persons-guide-to-watching-competitive-dota-2-2017-edition |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Polygon |keel=en-US}}</ref>. Mängu jooksul saab kangelane kogemuspunkte, teenib kulda ja ostab ning kogub esemeid, mis teda tugevdavad või annavad lisavõimeid. "Carry'd" on mängu alguses sageli suhteliselt nõrgad, kuid muutuvad tugevamaks, kui nad koguvad kogemuspunkte ja saavad ligipääsu võimetele, mis võimaldavad neil kergesti vaenlasi alistada ja lõpuks kogu meeskonnale võidu kindlustada. "Support'ide" võimed võimaldavad liitlasi abistada – näiteks suurendada nende kaitset või taastada kaotatud tervisepunkte<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McDonald |eesnimi=Tim |kuupäev=2013-08-03 |pealkiri=A Beginner's Guide to Dota 2: Part Two - The Heroes |url=https://www.pcinvasion.com/a-beginners-guide-to-dota-2-part-two-the-heroes/ |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=PC Invasion |keel=en-US}}</ref>. Kui kangelase tervisepunktid vähenevad nullini – näiteks kui vaenlase kangelane teda lahingus alistab – loetakse kangelane lühikeseks ajaks "surnuks"; selle aja lõppedes ilmub kangelane uuesti oma kindluse lähedal asuva allika juurde ja mängu juhtiv mängija saab mängu jätkata. Vaenlase kangelase alistamine annab võitjale märkimisväärse hulga kulda ja kogemuspunkte.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-01-14 |pealkiri=Dota 2 requires strategy, skill and luck |url=https://www.espn.com/esports/story/_/id/14558522/dota-2-requires-strategy-skill-luck |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=ESPN.com |keel=en}}</ref> == Mängu arendamise ajalugu == Mängu arendamine algas 2009. aastal, kui [[Valve Corporation|Valve]] palkas DotA peamise arendaja [[IceFrog]]'i, ja 2010. aasta suvel esitas taotluse selle kaubamärgi registreerimiseks<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-11-09 |pealkiri=Valve's Next Game - IGN |url=http://www.ign.com/articles/2011/01/07/valves-next-game |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2012-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121109072424/http://www.ign.com/articles/2011/01/07/valves-next-game |url-olek=robot: teadmata }}</ref>. 13. oktoobril 2010 kuulutati mänguportaalis [[Game Informer]] välja mängu ilmumine 2011. aastal<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Biessener |eesnimi=Adam |kuupäev=13 oktoober 2010 |pealkiri="Valve's New Game Announced, Detailed: Dota 2" |lehekülg=. |väljaanne=. |url=http://www.gameinformer.com/b/features/archive/2010/10/13/dota-2-announced-details.aspx |vaadatud=19 märtsil 2024 |arhiivimisaeg=2012-08-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120819120623/http://www.gameinformer.com/b/features/archive/2010/10/13/dota-2-announced-details.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref>. 15. augustil 2011 avaldati ametlikus blogis mängu treiler<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-09-19 |pealkiri=Трейлер Dota 2 gamescom {{!}} Dota 2 |url=http://ru.dota2.com/2011/08/dota-2-gamescon-%D1%82%D1%80%D1%8D%D0%B9%D0%BB%D0%B5%D1%80/ |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2012-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120624062842/http://ru.dota2.com/2011/08/dota-2-gamescon-%D1%82%D1%80%D1%8D%D0%B9%D0%BB%D0%B5%D1%80/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref>. Dota 2 ilmus juulis 2013 pärast kaheaastast beetatestimise perioodi<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-07-10 |pealkiri=Valve Finally “Releases” DOTA 2 |url=https://kotaku.com/valve-finally-releases-dota-2-725489527 |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Kotaku |keel=en}}</ref>. == Viited == [[Kategooria:Arvutimängud]] rww029musew8xd8lcoj0cwqpbewtrkv 0 677825 7200541 7054495 2026-07-23T20:37:09Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Madagaskari poliitikud]]; lisatud [[Kategooria:Madagaskari presidendid]] 7200541 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Didier Ratsiraka | pilt = Didier Ratsiraka 1997.jpg | pildiallkiri = Didier Ratsiraka (1997) | amet = [[Madagaskari president]] | ametiajaalgus = 15. juuni 1975 | ametiajalõpp = 27. märts 1993 | eelmine = [[Gilles Andriamahazo]] | järgmine = [[Albert Zafy]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = 9. veebruar 1997 | ametiajalõpp2 = 5. juuli 2002 | eelmine2 = [[Albert Zafy]] | järgmine2 = [[Marc Ravalomanana]] | amet3 = [[Madagaskari välisminister]] | ametiajaalgus3 = 1972 | ametiajalõpp3 = 1975 | eelmine3 = [[Jacques Rabemananjara]] | järgmine3 = [[Albert Zakariasy]] | sünninimi = Didier Ignace Ratsiraka | sünniaeg = [[4. november]] [[1936]] | sünnikoht = [[Vatomandry]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2021|3|28|1936|11|4}} | surmakoht = [[Antananarivo]] | rahvus = | partei = [[Malagassi Revolutsiooniline Partei]] | abikaasa = Céline Ratsiraka (abiellus 1964) | vanemad = | lapsed = 4 last | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Didier Ignace Ratsiraka''' ([[4. november]] [[1936]] [[Vatomandry]] – [[28. märts]] [[2021]] [[Antananarivo]]) oli [[Madagaskar]]i poliitik. Aastatel 1975–1993 ja 1997–2002 oli ta [[Madagaskari president]]. Aastatel 1972–1975 oli ta Madagaskari välisminister. 1975. aasta juunis tuli Ratsiraka riigipöördega võimule. Ta valiti seejärel seitsmeks aastaks presidendiks ning riigi nimi nimetati ümber Madagaskari Demokraatlikuks Vabariigiks. Ratsiraka propageeris [[sotsialism]]i, natsionaliseeris suure osa majandusest ja katkestas kõik sidemed [[Prantsusmaa]]ga. See poliitika kiirendas Madagaskari majanduse allakäiku. 1977. aastal lubati ainsa parteina parlamendivalimistele Ratsiraka partei [[Malagassi Revolutsiooni Avangard]]. 1982. aastal valiti Ratsiraka tagasi presidendiks, kogudes 80,1% valijate toetuse. 1989. aastal võitis Ratsiraka taas valimised, kuid kahtlustati valimistulemuste võltsimist ning see tõi riigis kaasa rahutused. Lõpuks sundis Madagaskari opositsioon ja rahvusvaheline avalikkus Ratsirakat oma positsiooni ideoloogiliselt revideerima, mistõttu võeti 1992. aastal rahvahääletusel vastu uus põhiseadus, mis piiras presidendi võimu. 1993. aastal kaotas Ratsiraka presidendivalimistel [[Albert Zafy]]le, kuid neli aastat hiljem valiti Ratsiraka napi enamusega kombel tagasi ning valimistulemusi peeti üllatuslikuks. Presidendina jätkas Ratsiraka kurssi kapitalismile, kuid 2000. aastate alguses tugevnes Ratsiraka-vastane opositsioon jällegi. [[2001. aasta Madagaskari presidendivalimised|2001. aasta presidendivalimiste]] eel tõusis Ratsiraka suurimaks konkurendiks [[Marc Ravalomanana]]. Ravalomanana väitis, et on esimeses voorus 52 protsendiga häältest võitnud, mida aga võimud eitasid. Ravalomanana keeldus seejärel teisest hääletusvoorust. 2002. aasta alguses leidsid kahe leeri esindajate vahel aset ägedad tänavakokkupõrked, nii et olukord lähenes kodusõjale. Veebruaris kuulutas Ravanamolana end presidendiks ja seadis end [[Antananarivo]]s sisse. Pärast 2002. aasta aprillis toimunud häälte korduslugemist kuulutas Kõrgeim Konstitutsioonikohus Ravalomanana võitjaks: ametlike tulemuste järgi sai Ravalomanana 51,3% häältest ja Ratsiraka 35%. Ratsiraka kuulutas, et ignoreerib seda otsust, kuid 2002. aastal tunnustas USA Ravalomananat Madagaskari seadusliku riigipeana. Ratsiraka suundus seejärel Prantsusmaale eksiili. Madagaskari naasis Ratsiraka 2011. aastal. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gilles Andriamahazo]]<br>[[Albert Zafy]] | nimi=[[Madagaskari president]] | aeg= 1975–1993<br>1997–2002 | järgnev= [[Albert Zafy]]<br>[[Marc Ravalomanana]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ratsiraka, Didier}} [[Kategooria:Madagaskari presidendid]] [[Kategooria:Presidendid]] [[Kategooria:Välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2021]] mobc4utmaw1chyxrkgkomedfa1a9nkq 7200542 7200541 2026-07-23T20:37:14Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Presidendid]] 7200542 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Didier Ratsiraka | pilt = Didier Ratsiraka 1997.jpg | pildiallkiri = Didier Ratsiraka (1997) | amet = [[Madagaskari president]] | ametiajaalgus = 15. juuni 1975 | ametiajalõpp = 27. märts 1993 | eelmine = [[Gilles Andriamahazo]] | järgmine = [[Albert Zafy]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = 9. veebruar 1997 | ametiajalõpp2 = 5. juuli 2002 | eelmine2 = [[Albert Zafy]] | järgmine2 = [[Marc Ravalomanana]] | amet3 = [[Madagaskari välisminister]] | ametiajaalgus3 = 1972 | ametiajalõpp3 = 1975 | eelmine3 = [[Jacques Rabemananjara]] | järgmine3 = [[Albert Zakariasy]] | sünninimi = Didier Ignace Ratsiraka | sünniaeg = [[4. november]] [[1936]] | sünnikoht = [[Vatomandry]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2021|3|28|1936|11|4}} | surmakoht = [[Antananarivo]] | rahvus = | partei = [[Malagassi Revolutsiooniline Partei]] | abikaasa = Céline Ratsiraka (abiellus 1964) | vanemad = | lapsed = 4 last | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Didier Ignace Ratsiraka''' ([[4. november]] [[1936]] [[Vatomandry]] – [[28. märts]] [[2021]] [[Antananarivo]]) oli [[Madagaskar]]i poliitik. Aastatel 1975–1993 ja 1997–2002 oli ta [[Madagaskari president]]. Aastatel 1972–1975 oli ta Madagaskari välisminister. 1975. aasta juunis tuli Ratsiraka riigipöördega võimule. Ta valiti seejärel seitsmeks aastaks presidendiks ning riigi nimi nimetati ümber Madagaskari Demokraatlikuks Vabariigiks. Ratsiraka propageeris [[sotsialism]]i, natsionaliseeris suure osa majandusest ja katkestas kõik sidemed [[Prantsusmaa]]ga. See poliitika kiirendas Madagaskari majanduse allakäiku. 1977. aastal lubati ainsa parteina parlamendivalimistele Ratsiraka partei [[Malagassi Revolutsiooni Avangard]]. 1982. aastal valiti Ratsiraka tagasi presidendiks, kogudes 80,1% valijate toetuse. 1989. aastal võitis Ratsiraka taas valimised, kuid kahtlustati valimistulemuste võltsimist ning see tõi riigis kaasa rahutused. Lõpuks sundis Madagaskari opositsioon ja rahvusvaheline avalikkus Ratsirakat oma positsiooni ideoloogiliselt revideerima, mistõttu võeti 1992. aastal rahvahääletusel vastu uus põhiseadus, mis piiras presidendi võimu. 1993. aastal kaotas Ratsiraka presidendivalimistel [[Albert Zafy]]le, kuid neli aastat hiljem valiti Ratsiraka napi enamusega kombel tagasi ning valimistulemusi peeti üllatuslikuks. Presidendina jätkas Ratsiraka kurssi kapitalismile, kuid 2000. aastate alguses tugevnes Ratsiraka-vastane opositsioon jällegi. [[2001. aasta Madagaskari presidendivalimised|2001. aasta presidendivalimiste]] eel tõusis Ratsiraka suurimaks konkurendiks [[Marc Ravalomanana]]. Ravalomanana väitis, et on esimeses voorus 52 protsendiga häältest võitnud, mida aga võimud eitasid. Ravalomanana keeldus seejärel teisest hääletusvoorust. 2002. aasta alguses leidsid kahe leeri esindajate vahel aset ägedad tänavakokkupõrked, nii et olukord lähenes kodusõjale. Veebruaris kuulutas Ravanamolana end presidendiks ja seadis end [[Antananarivo]]s sisse. Pärast 2002. aasta aprillis toimunud häälte korduslugemist kuulutas Kõrgeim Konstitutsioonikohus Ravalomanana võitjaks: ametlike tulemuste järgi sai Ravalomanana 51,3% häältest ja Ratsiraka 35%. Ratsiraka kuulutas, et ignoreerib seda otsust, kuid 2002. aastal tunnustas USA Ravalomananat Madagaskari seadusliku riigipeana. Ratsiraka suundus seejärel Prantsusmaale eksiili. Madagaskari naasis Ratsiraka 2011. aastal. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gilles Andriamahazo]]<br>[[Albert Zafy]] | nimi=[[Madagaskari president]] | aeg= 1975–1993<br>1997–2002 | järgnev= [[Albert Zafy]]<br>[[Marc Ravalomanana]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ratsiraka, Didier}} [[Kategooria:Madagaskari presidendid]] [[Kategooria:Välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2021]] pkz0171xact69xtx26nk3xlspsmgwdy 0 681571 7200583 7177264 2026-07-23T22:34:24Z Sumo tomus 233342 Defaultsort 7200583 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Jahlil Beats | pilt = Jahlil Beats.jpg | sünninimi = Orlando Jahlil Tucker | sünniaeg = [[8. veebruar]] [[1988]] | sünnikoht = [[Chester (Pennsylvania)]], [[Ameerika Ühendriigid]] | stiil = [[hiphop]] | amet = produtsent, laulukirjutaja | tegev = 2008–tänini | plaadifirma = [[Roc Nation]] }} '''Orlando Jahlil Tucker''' (lavanimega '''Jahlil Beats'''; sündinud [[8. veebruar|8. veebruaril]] [[1988]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[Hiphop|hiphopi]] plaadiprodutsent. Ta on olnud produtsendiks sellistele artistidele nagu [[Puff Daddy]], [[Lil Wayne]], [[Fabolous]], [[Meek Mill]], [[Chris Brown]], [[Tyga]], [[Rick Ross]], [[Ace Hood]], [[Bobby Shmurda]], [[T.I.]] ja [[50 Cent]]. == Diskograafia == === EP-d === * <nowiki>''Legend Music''</nowiki> (2012) * <nowiki>''The Blessing''</nowiki> (2015) === Mixtape-id === * <nowiki>''Crack Music 1''</nowiki> (2008) * <nowiki>''On My Grind''</nowiki> (2009) * <nowiki>''Crack Music 2''</nowiki> (2009) * <nowiki>''Crack Music 3''</nowiki> (2010) * <nowiki>''Still On My Grind''</nowiki> (2011) * <nowiki>''Crack Music 4''</nowiki> (2011) * <nowiki>''Crack Music 5''</nowiki> (2011) * <nowiki>''Legend Season''</nowiki> (2012) * <nowiki>''Legend Era''</nowiki> (2012) * <nowiki>''Crack Music 6''</nowiki> (2012) * <nowiki>''Legend Era II''</nowiki> (2013) * <nowiki>''Genius''</nowiki> (2013) * <nowiki>''Legend Era III''</nowiki> (2013) * <nowiki>''808 God''</nowiki> (2014) * <nowiki>''Crack Music 7''</nowiki> (2014) * <nowiki>''God's Plan''</nowiki> (2015) <small>(koos [[CRMC]]-ga)</small> * <nowiki>''New Levels, New Devils''</nowiki> (2016) <small>(koos CRMC-ga)</small> * <nowiki>''Fr33 Spirits''</nowiki> (2017) {{DEFAULTSORT:Beats, Jahlil}} [[Kategooria:Produtsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 611lqphvtf790cidatfg1owli59hufk 0 686932 7200688 6793578 2026-07-24T09:34:13Z ~2026-41438-73 234050 viide 7200688 wikitext text/x-wiki '''Marie Elisabeth Dorothea (Dora) von Arronet''' ([[16. september]] [[1886]], [[Kloostri mõis]] – [[22. veebruar]] [[1973]] Nieblum [[Föhr]]i saarel) oli baltisaksa kunstnik. Dora Arronet isa oli baltisaksa Eestimaa rüütelkonna parun Nikolai Gotthard Georg von Fersen (1829-1896) ja ema paruness Ida von Maydell.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BBLD: Arronet, Dorothea (Dora) v., geb. Freiin v. Fersen (1886-1973) |url=https://bbld.de/GND1183059817 |vaadatud=2026-07-24 |väljaanne=bbld.de}}</ref> {{JÄRJESTA:Arronet, Dorothea von}} [[Kategooria:Baltisaksa kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1973]] 0q8yw47z0nac2ddyp3hhytjel9bne5r 7200710 7200688 2026-07-24T10:10:48Z ~2026-41438-73 234050 7200710 wikitext text/x-wiki '''Marie Elisabeth Dorothea (Dora) von Arronet''' ([[16. september]] [[1886]], [[Kloostri mõis]] – [[22. veebruar]] [[1973]] Nieblum [[Föhr]]i saarel) oli baltisaksa kunstnik. Dora Arronet isa oli baltisaksa Eestimaa rüütelkonna parun Nikolai Gotthard Georg von Fersen (1829-1896) ja ema paruness Ida von Maydell.Ta oli abielus insener Maximilian von Arronet'ga ja neil oli tütar Karin von Arronet (1917-2006).<ref>{{Netiviide |pealkiri=BBLD: Arronet, Dorothea (Dora) v., geb. Freiin v. Fersen (1886-1973) |url=https://bbld.de/GND1183059817 |vaadatud=2026-07-24 |väljaanne=bbld.de}}</ref> {{JÄRJESTA:Arronet, Dorothea von}} [[Kategooria:Baltisaksa kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1973]] 1y1mz5l1dvaazch9f20ijhmumpx3wlv 7200711 7200710 2026-07-24T10:16:44Z ~2026-41056-19 233938 7200711 wikitext text/x-wiki '''Marie Elisabeth Dorothea (Dora) von Arronet''' ([[16. september]] [[1886]], [[Kloostri mõis]] – [[22. veebruar]] [[1973]] Nieblum [[Föhr]]i saarel) oli baltisaksa kunstnik. Dora Arronet isa oli baltisaksa Eestimaa rüütelkonna parun Nikolai Gotthard Georg von Fersen (1829-1896) ja ema paruness Ida von Maydell.Ta oli abielus insener Maximilian von Arronet'ga ja neil oli tütar Karin von Arronet (1917-2006).<ref>{{Netiviide |pealkiri=BBLD: Arronet, Dorothea (Dora) v., geb. Freiin v. Fersen (1886-1973) |url=https://bbld.de/GND1183059817 |vaadatud=2026-07-24 |väljaanne=bbld.de}}</ref> {{JÄRJESTA:Arronet, Dorothea von}} [[Kategooria:Baltisaksa kunstnikud]] [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1973]] 62b526ep0ii9dioc355d7bl4hyd2wd1 0 687209 7200643 6844146 2026-07-24T07:21:54Z Tekatve 186289 7200643 wikitext text/x-wiki '''Peeter Larin''' ([[12. juuni]] [[1919]] [[Raja (Mustvee)|Raja küla]], [[Kasepää vald (Laiuse kihelkond)|Kasepää vald]], [[Tartu maakond|Tartumaa]] – [[3. märts]] [[2011]]) oli Eesti ajaloolane (ajaloodoktor<ref>[https://ajapaik.ee/photo/337570/peeter-larin-tpi-nlkp-ajaloo-kateedri/ Peeter Larin, TPI NLKP ajaloo kateedri professor, ajaloodoktor, portree]</ref>), [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] NLKP ajaloo kateedri professor.<Ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/17bd7a17-7b36-4f12-bb87-11f745b8f759 TalTech teadusportaal]</ref> ==Haridustee== Peeter Larin lõpetas [[Mustvee Kool|Mustvee Reaalkooli]] 1939, õppis [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is 1939-40 ja [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Õpetajate Instituudis]] 1948-50 ning lõpetas [[:ru:Военно-политическая академия имени В. И. Ленина|Lenini-nimelise Sõjalis-Poliitilise Akadeemia]] [[Moskva]]s ajaloo erialal 1954. Ta oli [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi]] aspirant 1956-59, kaitses samas 1959 ajalookandidaadi kraadi väitekirjaga "Nõukogude armee 8. Eesti laskurkorpuse võitlustee Suures Isamaasõjas (1941-1945)" ning [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] 1972 ajaloodoktori kraadi väitekirjaga "Эстонский народ в Великой Отечественной войне Советского Союза (1941-1945 гг.)".<ref name='ETBL'>Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.</ref> ==Töökäik== Peeter Larin oli Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi nooremteadur 1959-60 ja vanemteadur 1960-67, [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut|EKP KK Partei Ajaloo Instituudi]] vanemteadur 1965-67 ning Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi inspektor 1967-69.<ref name='PROF'>Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade, Tallinn: TTÜ, 2008.</ref> Aastast 1964 töötas ta TPIs/[[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜs]]: oli NLKP ajaloo kateedri vanemõpetaja 1964-69, dotsent 1969-73 ja professor 1973-89; sotsiaalteaduste kateedri professor 1990-91 ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi emeriitprofessor alates 1994.<ref name='PROF' /> ==Teadustöö== Professor Larini põhiline uurimisvaldkond oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajalugu ja [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti Laskurkorpuse]] sõjatee.<ref name='PROF' /> Ta oli [[Eesti nõukogude entsüklopeedia|ENE]] sõjanduse ala toimetaja 1968-76.<ref name='ETBL' /><ref name='PROF' /> ==Isiklikku== Peeter Larini tütred on arst Piret Veerus ja ajakirjanik [[Lea Larin]].<ref name='PROF' /> ==Tunnustus== * 1945 [[Punalipu orden]] * 1956 [[Punatähe orden]] * 1972 ja 1980 [[Nõukogude Eesti preemia]] (kollektiivi liikmena)<ref name='PROF' /> == Teoseid ja publikatsioone == *[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1959-3-215-233_20240426172831.pdf Бойевые действия войск Советской армий по освобождению Эстонской ССР в 1944 году], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria, VIII kd, 1959, nr 3, lk 215–233 *Kuulsusrikas võitlustee: Nõukogude Liidu kangelane Ludvig Kurist. Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959 *Lahingud Eestis 1941. aastal, 1962 *Eesti Laskurkorpus Suures Isamaasõjas: Nõukogude armee 8. Eesti Laskurkorpuse võitlustee 1941–1945. Kirjastaja: Eesti Riiklik, 1962, ISBN 978-9949-796-98-4, [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/74408 DIGARis] *Эстонский народ в Великой Отечественной войне 1941–1945, 1964 *Vabastamislahingute radadel, Eesti Raamat, 1966 *[https://estmark.org/wp-content/uploads/2021/11/KV-havituspataljonid.pdf Kuidas eesti rahvakaitseväe üksused võitlesid 1941. aastal?], Ajakirja "[[Eesti Kommunist]]" väljaanne 1966 – [[Küsimused ja Vastused]], Nr 6 (81) *Боевые действия Советской Армии и Флота при освобождении Эстонской ССР. Eesti rahva võitlus hitlerlike vallutajate vastu Suure Isamaasõja aastail 1941–1945 = Борьба эстонского народа против гитлеровских захватчиков в годы Великой Отечественной войны 1941–1945, 1969, lk. 12 *Борьба за Советскую Прибалтику в Великой Отечественной войне. 1941–1945 : В 3 книгах. Кн. 3: Завершающий этап, 1969 *Larin, Peeter; Siig, A., Jäljed: [lahingutest Narva all], Noorus, 1969, lk. 8–12 *25 aastat Eesti NSV vabastamise lahingutest. Nii see algas ..., Rahva Hääl, 1969, *25 aastat Eesti NSV vabastamise lahingutest. Ajalooline pealetungioperatsioon, Rahva Hääl, 1969 *Retk Alutagusesse. 25 a. esimeste partisaniüksuste maabumisest Eesti NSV territooriumile, Rahva Hääl, 1969 *Kangelastegu Krivasoo all: (Nõukogude Liidu kangelane [[Aleksandr Grivtsov]]), Rahva Hääl, 1971 *Leidlik ja mehine divisjonikomandör: (Nõukogude Liidu kangelane [[Juri Pasternak|Jüri Pasternak]]), Rahva Hääl, 1971 *[[Ludvig Kurist]]. Sõjasangarid : [võitlejatest, kes said Nõukogude Liidu kangelase nimetuse Eesti NSV kaitse- ja vabastuslahingutes Suure Isamaasõja aastail, 1978, lk. 204–205 *Õiglases ja pühas võitluses: (Nõukogude Liidu kangelane [[Aleksei Juhhanov]]), Rahva Hääl, 1971 *Действия гитлеровских войск под Таллином. Таллин в огне: сборник статей ветеранов войны и воспоминаний участников героической обороны Таллина и Моонзундского архипелага 7 июля-2 декабря 1941 года, 1971, с. 273-[279 *Üks paljudest vapratest. Sõjaveteran, NSV Liidu kangelane J. Solomennikov, Rahva Hääl, 1972 *Partei Suure Isamaasõja aastatel. Metoodilised juhendid NLKP ajaloo õppimiseks, 1975, lk. 122–129 *Punaarmee 8. Laskurkorpuse formeerimine ja lahingutee aastail 1942–1943. Eesti NSV ajalugu. 3. kd., 1917. aasta märtsist kuni 50-ndate aastate alguseni, 1971, lk. 545–550 *Punaarmee eesti rahvuslike väekoondiste loomine. Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. 1. köide, Eesti rahvas võitluses Nõukogudemaa vabaduse ja sõltumatuse eest aastail 1941–1943, 1971, lk. 267–304 *Punaarmee eesti rahvusväekoondised lahingutegevuses Kalinini ja 2. Balti rindel (1942–1943). *Suure Isamaasõja algus. Nõukogude Eesti töörahva koondumine kommunistliku partei ümber võitluseks fašistlike röövvallutajate vastu. Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. 1. köide, Eesti rahvas võitluses Nõukogudemaa vabaduse ja sõltumatuse eest aastail 1941–1943, 1971, lk. 108–130 *Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. 1. köide, Eesti rahvas võitluses Nõukogudemaa vabaduse ja sõltumatuse eest aastail 1941–1943, 1971, lk. 305–360 *Suure Isamaasõja algus. Võitlus hitlerlike anastajate vastu Nõukogude Eestis 1941. aastal. Eesti NSV ajalugu. 3. kd., 1917. aasta märtsist kuni 50-ndate aastate alguseni, 1971, lk. 524–532 *Fašistlik terror ja töörahva olukord vaenlase poolt okupeeritud Eestis. Eesti NSV ajalugu. 3. kd., 1917. aasta märtsist kuni 50-ndate aastate alguseni, 1971, lk. 532-53 *Töörahva võitlus hitlerlike vallutajatega ajutiselt okupeeritud Eesti NSV territooriumil. Eesti NSV ajalugu. 3. kd., 1917. aasta märtsist kuni 50-ndate aastate alguseni, 1971, lk. 537–541 *Eesti NSV ajalugu. 3. kd., 1917. aasta märtsist kuni 50-ndate aastate alguseni 1971, lk. 550–560 *Eestimaa Kommunistlik Partei sotsialistlike ümberkujunduste perioodil (1940. a. juulist 1941. aasta juunini). Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost. 3. osa: (Juuli 1940–1958. aasta), 1972, lk. 7–94 *Suure Isamaasõja aastad (1941–45). Nõukogude Eesti: entsüklopeediline teatmeteos, 1975, lk. 71–74 *Sõjatandril lõi särama tema võitlejatalent (Nõukogude Liidu kangelane Ludvig Kurist), Rahva Hääl, 1975 *Эстония в годы Великой Отечественной войны (1941–1945). Советская Эстония: энциклопедический справочник, 1979, с. 81–85 *Eesti rahvas Suures Isamaasõjas. 1000 fakti Nõukogude Eestist: loodus ja rahvastik. Ajaloost ja ühiskondlikest oludest. Majandus. Haridus, teadus, kultuur. Kogumik, 1981, lk. 33–42 *EKP ja eesti rahvas nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. Metoodilised juhendid NLKP ajaloo õppimiseks, 1987, lk. 113–116 *Eesti sõjamehed tööpataljonides. [[Aja Pulss]], 1988, lk. 13–15 *Бои за освобождение материковой части Эстонии. Сегодня 44-я годовщина освобождения Таллина от фашистских захватчиков, Вечерний Таллинн, 1988 *КП(б)Э – организатор обороны [в Великой Отечественной войне]. Коммунист Эстонии: теоретический и политический журнал Центрального Комитета Коммунистической Партии Эстонии, 1988, с. 46–54 *Publikatsioonide loetelu [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=178298 kodulehel] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Meenutusi TPI õppejõududest. [[Inseneeria]] (2010) 4, lk 54; 5, lk 54; 8, lk 55, ISSN 1736-8294 == Välislingid == * [https://ajapaik.ee/photo/337570/peeter-larin-tpi-nlkp-ajaloo-kateedri/ Peeter Larin, TPI NLKP ajaloo kateedri professor, ajaloodoktor, portree], [[Tallinna Tehnikaülikool]]i muuseum TTÜM F 6585 * [https://ajapaik.ee/photo/406186/peeter-larin-tpi-nlkp-ajaloo-kateedri/ Peeter Larin, portree, 1970.a.] * [https://ajapaik.ee/photo/406590/peeter-larin-tpi-nlkp-ajaloo-kateedri/ Peeter Larin, portree, 1971.a.] {{JÄRJESTA:Larin, Peeter}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 2011]] b0cmawk0n8sksa1z7fyacnjhdpmrgo4 0 691288 7200578 7176704 2026-07-23T22:23:55Z Spiral6800 212555 Fix broken link 7200578 wikitext text/x-wiki '''Iraagi Kurdistani välispoliitika''' puudutab [[Iraak|Iraagi]] koosseisu kuuluva autonoomse [[Iraagi Kurdistan|Kurdistani piirkonna]] suhteid [[riik|võõrriikide]] ja -[[Rahvusvaheline organisatsioon|organisatsioonidega]]. Poliitiline stabiilsus ja kasvav majandus on andnud [[Iraagi Kurdistani valitsus]]ele vabaduse ajada [[Iraagi föderaalvalitsus]]est eraldiseisvat välispoliitikat. Iraagi Kurdistani välispoliitikaga tegelev institutsioon on Välissuhete Amet, mille peamised ülesanded on Kurdistani rahvusvahelist mainet parandada, tugevdada suhteid võõrriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ja tuua piirkonda rahvusvahelisi investeeringuid.<ref name="OVERVIEW">{{cite web |title=Overview: Kurdistan Region of Iraq |url=http://www.investingroup.org/publications/kurdistan/overview/diplomacy-politics/ |publisher=Invest in Group |access-date=2014-07-27}}</ref> Iraagi Kurdistanis on mitmeid välisesindusi. Kokku on pealinnas [[Erbil]]is [[Diplomaatiliste esinduste loend Iraagi Kurdistanis|31 riigi diplomaatilised esindused]]. Lisaks on Iraagi Kurdistanis avanud oma esinduse mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, nagu [[Euroopa Liit]], [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]], [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee]], [[Jaapani Rahvusvahelise Koostöö Amet]] ja [[Korea Rahvusvahelise Koostöö Amet]]. 2007. aastast on märgatavalt kasvanud ka Iraagi Kurdistani kohalolek välisriikides. 2014. aastal oli Iraagi Kurdistanil esindusi 14 välisriigis. [[Eesti]] ja Iraagi Kurdistani suhted on seotud peamiselt sõjaväega. 2014. aastal kinkis Eesti Iraagi Kurdistanile miljon ühikut laskemoona.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Eesti kingib Iraagi kurdidele miljon padrunit | perekonnanimi = Kaldoja | eesnimi = Evelyn | autor-link = Evelyn Kaldoja | leheküljed = | lehekülg = | väljaanne = [[Postimees]] | aastakäik = | üksiknumber = | kuupäev = 29. august 2014 | vaadatud = 31. märts 2025 | koht = | väljaandja = | keel = | tsitaat = | url = https://maailm.postimees.ee/2902517/eesti-kingib-iraagi-kurdidele-miljon-padrunit }}</ref> Operatsiooni [[Inherent Resolve]] käigus on Iraagi Kurdistanis 2025. aasta seisuga 63 kaitseväelast, varem on eestlasi seal teeninud korraga kuni 110.<ref>{{uudiseviide | pealkiri = Eesti plaanib järgmisel aastal jätkata seniste välismissioonidega | perekonnanimi = Väino | eesnimi = Valner | autor-link = | leheküljed = | lehekülg = | väljaanne = [[ERR]] | aastakäik = | üksiknumber = | kuupäev = 14. oktoober 2024 | vaadatud = 31. märts 2025 | koht = | väljaandja = | keel = | tsitaat = | url = https://www.err.ee/1609490422/eesti-plaanib-jargmisel-aastal-jatkata-seniste-valismissioonidega }}</ref> ==Välissuhete Amet== Iraagi Kurdistan rajas oma välisministeeriumi ehk Välissuhete Ameti ([[inglise keel]]es ''Department of Foreign Relations'') 2006. aastal. Praeguseks on ametil palju ülesandeid ning mandaat arendada Iraagi Kurdistani ning selle inimeste huve rahvusvahelisel tasemel kooskõlas piirkonna seaduste ja [[Iraagi põhiseadus (2005)|Iraagi põhiseadus]]ega. Välissuhete Ameti põhilised kohustused on järgmised: * kahepoolsete suhete arendamine rahvusvahelise kogukonnaga; * kaubandus-, investeerimis-, turismi ja ametialaste suhete arendamine; * Iraagi Kurdistani välisesinduste haldamine; * Iraagi Kurdistanis oleva rahvusvahelise kogukonnaga suhtlemine; * välisvisiitide korraldamine Iraagi Kurdistani; * Iraagi Kurdistani suhtluse korraldamine [[Iraagi välisministeerium]]i ja [[Iraagi diplomaatiliste esinduste loend|saatkondadega]]; * Iraagi Kurdistani maine parandamine; * suhtluse korraldamine Iraagi Kurdistani ametiasutuste ja rahvusvahelise kogukonna vahel; * Iraagi Kurdistani inimeste aitamine välismaal. ==Kahepoolsed suhted== ===Euroopa=== {| class="wikitable sortable" border="1" style="width:80%; margin:auto;" ! style="width:15%;"| Country ! style="width:50%;"| Notes |- |{{pisilipp|Albaania}}|| * Albaania saatis Iraagi Kurdistanile 2014. aastal relvi võitluseks [[ISIL|Islamiriigiga]].<ref>{{cite news |title=Albania Starts Shifting Weapons to Iraqi Kurds |url=https://balkaninsight.com/2014/08/27/albania-starts-delivery-of-weapons-to-iraqi-kurds/ |access-date=29 June 2019 |agency=Balkan Insight |date=27 August 2014}}</ref> |- |{{pisilipp|Austria}}||Vaata artiklit [[Austria-Iraagi Kurdistani suhted]] * Austrial on Erbilis majandusesindus.<ref name="representationsinKRG">{{cite web|title=Current Foreign Representations in the Kurdistan Region|url=http://www.dfr.gov.krd/p/p.aspx?p=37&l=12&s=020100&r=363|website=Department of Foreign Relations - Kurdistan Regional Government|access-date=30 July 2017|archive-date=June 18, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200618022931/https://dfr.gov.krd/p/p.aspx?p=37&l=12&s=020100&r=363|url-status=dead}}</ref> * Iraagi Kurdistanil on [[Viin]]is esindus.<ref name="representationsofKRG">{{cite web|title=KRG offices abroad|url=http://www.dfr.gov.krd/p/p.aspx?p=40&l=12&s=020100&r=364|website=Department of Foreign Relations - Kurdistan Regional Government|access-date=30 July 2017|archive-date=August 3, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803052340/https://dfr.gov.krd/p/p.aspx?p=40&l=12&s=020100&r=364|url-status=dead}}</ref> |- |{{pisilipp|Belgia}}||Vaata artiklit [[Belgia-Iraagi Kurdistani suhted]] |- |{{pisilipp|Bulgaaria}}||Vaata artiklit [[Bulgaaria-Iraagi Kurdistani suhted]] * Bulgaarial on olnud plaanis Erbilis esindus avada.<ref>{{cite news|title=Bulgaria to Open Consulate in Erbil|url=http://www.iraq-businessnews.com/2014/12/01/bulgaria-to-open-consulate-in-erbil-2/|access-date=30 July 2017|agency=iraq-businessnews.com|date=1 December 2014|archive-date=2025-01-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20250125135529/http://www.iraq-businessnews.com/2014/12/01/bulgaria-to-open-consulate-in-erbil-2/|url-status=dead}}</ref> |- |{{pisilipp|Horvaatia}}||Vaata artiklit [[Horvaatia-Iraagi Kurdistani suhted]] * Horvaatial on olnud plaanis Erbilis esindus avada.<ref>{{cite news|title=The Croatia Ambassador to Iraq visited Erbil Chamber|url=http://www.erbilchamber.org/en/news/item/68758-the-croatia-ambassador-to-iraq-visited-erbil-chamber.html|access-date=15 August 2017|agency=Erbil Chamber of Commerce and Industry|date=15 November 2016|archive-date=2019-12-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20191230224753/http://www.erbilchamber.org/en/news/item/68758-the-croatia-ambassador-to-iraq-visited-erbil-chamber.html|url-status=dead}}</ref> |- |{{pisilipp|Küpros}}|| * Küpros saatis 2017. aastal Iraagi Kurdistanile relvi.<ref>{{cite news |title=Cyprus could send more light arms, ammunition to Kurdistan: FM |url=https://www.kurdistan24.net/en/news/4c3de48d-b53f-4ae1-8602-8b0b28249879 |access-date=29 June 2019 |work=Kurdistan24 |date=11 November 2017 |language=en}}</ref> |- |{{pisilipp|Tšehhi}}||Vaata artiklit [[Tšehhi-Iraagi Kurdistani suhted]] * Tšehhil on Erbilis konsulaat.<ref name="representationsinKRG" /> |- |{{pisilipp|Eesti}}|| * Eesti saatis 2014. aastal Iraagi Kurdistanile relvastust.<ref>{{cite news |author1=Andres Einmann |title=Estonia gives Kurds a million cartridges |url=https://news.postimees.ee/2902865/estonia-gives-kurds-a-million-cartridges |access-date=29 June 2019 |agency=Posttimees |date=29 August 2014}}</ref> |- |{{pisilipp|Prantsusmaa}}||Vaata artiklit [[Prantsusmaa-Iraagi Kurdistani suhted]] * Prantsusmaal on Erbilis konsulaat.<ref name="representationsinKRG" /> * Iraagi Kurdistanil on [[Pariis]]is esindus.<ref name="representationsofKRG" /> |- |{{pisilipp|Saksamaa}}||Vaata artiklit [[Saksamaa-Iraagi Kurdistani suhted]] * Saksamaal on Erbilis konsulaat.<ref name="representationsinKRG" /> * Iraagi Kurdistanil on [[Berliin]]is esindus.<ref name="representationsofKRG" /> |- |{{pisilipp|Kreeka}}||Vaata artiklit [[Kreeka-Iraagi Kurdistani suhted]] * Kreekal on Erbilis konsulaat.<ref>{{cite web|title=Iraq|url=https://www.mfa.gr/en/bilateral-relations/iraq/|website=Ministry of Foreign Affairs of Greece|access-date=1 August 2017}}</ref> |- |{{pisilipp|Vatikan}}||Vaata artiklit [[Vatikani-Iraagi Kurdistani suhted]] * [[Iraagi Kurdistani president]] [[Masoud Barzani]] (ametis 2005–2017) külastas Vatikanis kolme [[paavst]]i: [[Johannes Paulus II]], [[Benedictus XVI]] ja [[Franciscus]]t.<ref>{{cite news|title=President|url=http://www.presidency.krd/english/pdisplay.aspx?sm=oYjJbpqKulY=|access-date=9 August 2017|agency=Kurdistan Region Presidency|archive-url=https://web.archive.org/web/20170809191751/http://presidency.krd/english/pdisplay.aspx?sm=oYjJbpqKulY=|archive-date=August 9, 2017|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|title=Pope Benedict commends President Barzani for promoting religious tolerance|url=http://cabinet.gov.krd/a/d.aspx?s=02010100&l=12&r=223&a=38998&s=010000|access-date=9 August 2017|agency=Kurdistan Regional Government|date=24 February 2011|archive-date=August 10, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170810171320/http://cabinet.gov.krd/a/d.aspx?s=02010100&l=12&r=223&a=38998&s=010000|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|title=President Barzani Meets Pope Francis at the Vatican|url=http://www.presidency.krd/english/articledisplay.aspx?id=M1myz0RzT44=|access-date=9 August 2017|agency=Kurdistan Region Presidency|date=31 May 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20181127093611/http://www.presidency.krd/english/articledisplay.aspx?id=M1myz0RzT44=|archive-date=November 27, 2018|url-status=dead}}</ref> |- |{{pisilipp|Ungari}}||Vaata artiklit [[Ungari-Iraagi Kurdistani suhted]] * Ungaril on Erbilis konsulaat.<ref name="representationsinKRG" /> |- |{{pisilipp|Itaalia}}||Vaata artiklit [[Itaalia-Iraagi Kurdistani suhted]] * Itaalial on Erbilis konsulaat.<ref name="representationsinKRG" /> * Iraagil on [[Rooma]]s esindus.<ref name="representationsofKRG" /> |- |{{pisilipp|Holland}}||Vaata artiklit [[Hollandi-Iraagi Kurdistani suhted]] * Hollandil on Erbilis konsulaat.<ref name="representationsinKRG" /> |- |{{pisilipp|Poola}}||Vaata artiklit [[Poola-Iraagi Kurdistani suhted]] * Poolal on Erbilis konsulaat.<ref name="representationsinKRG" /> * Iraagi Kurdistanil on [[Varssavi]]s esindus.<ref name="representationsofKRG" /> |- |{{pisilipp|Rumeenia}}|| * Rumeenial on Erbilis konsulaat.<ref name="representationsinKRG" /> |- |{{pisilipp|Venemaa}}||Vaata artiklit [[Venemaa-Iraagi Kurdistani suhted]] * Venemaal on Erbilis konsulaat.<ref name="representationsinKRG" /> * Iraagi Kurdistanil on [[Moskva]]s esindus.<ref name="representationsofKRG" /> |- |{{pisilipp|Hispaania}}||Vaata artiklit [[Hispaania-Iraagi Kurdistani suhted]] * Iraagi Kurdistanil on [[Madrid]]is esindus.<ref name="representationsofKRG" /> |- |{{pisilipp|Rootsi}}||Vaata artiklit [[Rootsi-Iraagi Kurdistani suhted]] * Rootsil on Erbilis konsulaat.<ref name="representationsinKRG" /> * Iraagi Kurdistanil on [[Stockholm]]is esindus.<ref name="representationsofKRG" /> |- |{{pisilipp|Šveits}}|| * Iraagi Kurdistanil on [[Bern]]is esindus.<ref name="representationsofKRG" /> |- |{{pisilipp|Suurbritannia}}|| * Suurbritannias on Erbilis konsulaat.<ref name="representationsinKRG" /> * Iraagi Kurdistanis on [[London]]is esindus.<ref name="representationsofKRG" /> |} [[File:Defense.gov News Photo 110408-F-DQ383-019 - Secretary of Defense Robert M. Gates talks with Kurdistan Regional Government President Barzani after arriving in Irbil Iraq during a trip on.jpg|thumb|[[Ameerika Ühendriikide kaitseminister]] [[Robert Gates]] kohtumas [[Iraagi Kurdistani president|Iraagi Kurdistani presidendi]] [[Mesûd Barzanî]]ga ([[Erbil]], 2011)]] [[File:Prime Minister of the Kurdistan Region in Iraq (14222225105).jpg|thumb|[[Suurbritannia]] kaubandusminister [[Ian Liningston]] kohtumas [[Iraagi Kurdistani peaminister|Iraagi Kurdistani peaministri]] [[Nêçîrvan Barzanî]]ga ([[London]], 2014)]] ===Muu maailm=== ====Ameerika Ühendriigid==== [[USA|Ameerika Ühendriikide]] suhtlus kurdidega on liikunud humanitaarabilt strateegilisele partnerlusele. Aprillis 2012 asutati Ameerika Ühendriikide Kurdistani Ärinõukogu. Samal kuul kohtus Iraagi Kurdistani president Barzani [[Washington]]is [[USA president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[Barack Obama]] ja [[USA asepresident|asepresidendi]] [[Joe Biden]]iga. Ameerika Ühendriikide konsulaat Erbilis avati aastal 2011 ning Iraagi Kurdistani esindus Ameerika Ühendriikides aastal 2007.<ref name="US">{{cite web|title=KRG-US Relations |url=http://new.krg.us/relations/ |publisher=[[Iraagi Kurdistani valitsus]]|access-date=2014-07-27}}</ref><ref>{{cite web|title=KRG office in DC |url=http://kurdistancommentary.wordpress.com/2008/11/28/krg-office-in-dc/ |publisher=Kurdistan Commentary|date=2008-11-28 |access-date=2014-07-27}}</ref> ====Armeenia==== {{vaata|Armeenia-Kurdi suhted}} Armeenial on Iraagi Kurdistanis konsulaat.<ref>{{cite news|title=Armenian, Iraqi Kurdish PMs Discuss Closer Business Ties|url=https://www.azatutyun.am/a/28994403.html|access-date=29 March 2018}}</ref> ====India==== Hoolimata ajaloolistest suhetest on diplomaatiline suhtlus [[India]] ja Iraagi Kurdistani vahel piiratud. India ostab [[Türgi]] ettevõtete kaudu Kurdistani toornaftat. Kurdistanis töötab India kodanikke. Kurdid reisivad Indiasse peamiselt haridust või tervishoiuteenuseid saama. Aastal 2014 ütles [[Kurdistani Demokraatlik Partei|Kurdistani Demokraatliku Partei]] välisasjade kõneisik [[Hemin Hawrami]] ajalehele [[The Hindu]], et ta loodab Indiaga sidemeid parandada ning nimetas Indiat tähtsaks partneriks. Ta kutsus India valitsust ka üles Erbilis konsulaati avama ning India ettevõtteid Kurdistani investeerima.<ref>{{Cite news|url=http://www.thehindu.com/news/international/world/kurdish-leadership-calls-for-better-india-ties/article6170941.ece|title=Kurdish leadership calls for better India ties|newspaper=The Hindu|date=July 3, 2014|last1=Swami|first1=Praveen}}</ref> Hiljem samal aastal saatis India Kurdistani erisaadiku, kes kohtus seal ametnikega. Saadik ütles, et India toetab Kurdistani rasketel aegadel täielikult ning väljendas Kurdistanile ja [[Pešmerga]]le võitluses toetust. Ta ütles ka, et India plaanib avada Erbilis konsulaadi.<ref>{{cite web |url=http://dfr.gov.krd/a/d.aspx?l=12&a=44267 |title=India to open Consulate General in Kurdistan |website=dfr.gov.krd |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151117021652/http://dfr.gov.krd/a/d.aspx?l=12&a=44267 |archive-date=2015-11-17}}</ref> ====Iisrael==== {{Vaata|Iisraeli-Iraagi Kurdistani suhted}} Aastal 2004 teatasid Masoud Barzani, [[Jalāl aţ-Ţalabānī]] ja [[Iisraeli peaminister]] [[Ari'el Sharon]] avalikult, et suhted Iisraeli ja Iraagi Kurdistani vahel on head.<ref>{{cite news|title=Israelis 'using Kurds to build power base'|url=https://www.theguardian.com/world/2004/jun/21/iraq.syria |newspaper=[[The Guardian]]|date=2004-06-21|access-date=2013-01-12}}</ref> Iraagi Kurdistani president Masoud Barzani ütles 2006. aastal [[Kuveit|Kuveidis]], et [[Iisrael]]iga heade suhete omamine ei ole kuritegu ning et kui ka keskvalitsus Iisraeliga suhted sõlmib, saab Iisrael avada Erbilis konsulaadi. Aastal 2014 sõnas Iisraeli peaminister [[Benjamin Netanyahu]], et toetab kurdide omariiklust.<ref>{{cite news|title=Netanyahu expresses support for Kurdish independence|url=http://www.latimes.com/world/middleeast/la-fg-netanyahu-israel-iraq-kurdistan-20140629-story.html |newspaper=[[Los Angeles Times]]|date=2014-06-29|access-date=2014-06-30}}</ref> ====Lõuna-Korea==== Iraagi Kurdistanil ja [[Lõuna-Korea]]l on tugevad suhted nii diplomaatilisel, majanduslikul kui sõjaväelisel tasemel. Aastatel 2004–2008 tegutses Kurdistanis [[Lõuna-Korea relvajõud]]ude Zaytuni diviis. Novemrbis 2004 oli Lõuna-Korea kontingendi suurus Iraagis 3600 sõdurit. Samal aastal avas Lõuna-Korea Erbilis konsulaadi.<ref>{{Cite web |url=http://english.chosun.com/w21data/html/news/200602/200602240023.html |title=Digital Chosunilbo (English Edition) : Daily News in English About Korea |access-date=October 17, 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060316173608/http://english.chosun.com/w21data/html/news/200602/200602240023.html |archive-date=March 16, 2006 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.zaytun.mil.kr/intro/intro_3.htm|title=위문편지|date=2006-07-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20051023230327/http://www.zaytun.mil.kr/intro/intro_3.htm|archive-date=October 23, 2005|url-status=dead|access-date=2017-10-17}}</ref><ref>{{Cite web |url=http://english.chosun.com/w21data/html/news/200411/200411070003.html |title=Digital Chosunilbo (English Edition) : Daily News in English About Korea |access-date=October 17, 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20050105184017/http://english.chosun.com/w21data/html/news/200411/200411070003.html |archive-date=January 5, 2005 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.dfr.gov.krd/p/p.aspx?p=51&l=12&s=020100&r=363|title=Embassy office of the Republic of Korea|website=www.dfr.gov.krd|language=en|access-date=2017-10-17|archive-date=4 March 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304060714/http://www.dfr.gov.krd/p/p.aspx?p=51&l=12&s=020100&r=363|url-status=dead}}</ref> ====Kuveit==== {{Vaata|Kuveidi-Iraagi Kurdistani suhted}} ====Palestiina==== {{Vaata|Palestiina-Iraagi Kurdistani suhted}} ====Süüria==== {{Vaata|Süüria-Iraagi Kurdistani suhted}} ====Türgi==== {{Vaata|Türgi-Iraagi Kurdistani suhted}} Türgi avas Erbilis konsulaadi märtsis 2010.<ref>{{cite web|title=Turkish Consulate General in Erbil |url=http://erbil.bk.mfa.gov.tr/Mission.aspx |publisher=[[Türgi välisministeerium]]|access-date=2014-07-27}}</ref> Pärast seda toimus suhete soojendamine, Türgi investeeris Kurdistani ning sõlmiti energeetikaleppeid. Märtsis 2011 külastas Iraagi Kurdistani [[Türgi peaminister]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]. Aastal 2012 oli kahepoolse kaubavahetuse maht 8,4 miljardit dollarit. Mais 2012 sõlmis Iraagi Kurdistan Türgiga ilma keskvalitsuse nõusolekuta lepingu ühe gaasi- ja kahe naftajuhtme rajamiseks Põhja-Iraagist Türki.<ref name="TR">{{cite news|title=Turkey's KGR energy partnership|url=http://mideastafrica.foreignpolicy.com/posts/2013/01/29/turkey_s_krg_energy_partnership?wp_login_redirect=0|newspaper=[[Foreign Policy]]|date=2013-01-29|access-date=2014-07-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20140727183719/http://mideastafrica.foreignpolicy.com/posts/2013/01/29/turkey_s_krg_energy_partnership?wp_login_redirect=0|archive-date=July 27, 2014|url-status=dead}}</ref> Aastal 2017 toimus Iraagi Kurdistanis [[2017. aasta Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendum|iseseisvusreferendum]], mis Türgi-Kurdistani suhteid märgatavalt lõhkus. Diplomaatilised suhted halvenesid, kuid majandussidemed jäid. [[Iraagi-Türgi piir|Kurdistani-Türgi piir]] jäi siiski avatuks, mitte nagu [[Iraagi-Iraani piir|Kurdistani-Iraani piir]].<ref>{{Cite web|title=Turkey-KRG relations one year after Kurdish independence vote|url=https://ahvalnews.com/turkey-krg/turkey-krg-relations-one-year-after-kurdish-independence-vote|access-date=2020-11-13|website=Ahval|language=en}}</ref> Türgi lõpetas kolme Põhja-Iraagis tegutsenud telekanali edastamise (mh [[Rudaw]]).<ref>{{cite web|title=3 TV channels, including KRG's Rudaw, to be removed from TurkSat over broadcasting violations|url=https://www.dailysabah.com/turkey/2017/09/25/3-tv-channels-including-krgs-rudaw-to-be-removed-from-turksat-over-broadcasting-violations|website=DailySabah|date=September 25, 2017|access-date=2025-03-31|archive-date=2025-05-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20250524011305/https://www.dailysabah.com/turkey/2017/09/25/3-tv-channels-including-krgs-rudaw-to-be-removed-from-turksat-over-broadcasting-violations|url-status=dead}}</ref> Septembrist 2017 märtsini 2018 ei lubanud Türgi oma lennufirmadel Iraagi Kurdistani lennata. Juunis 2019 külastas värske Iraagi Kurdistani president Nechirvan Barzani [[Istanbul]]i ning kohtus [[Türgi president|president]] Erdoganiga. Erdogan nimetas Barzanit eriliseks külaliseks. Tegu oli Barzani esimese välisvisiidiga.<ref>{{Cite web|url=https://www.rudaw.net/english/middleeast/turkey/21062019|access-date=2020-11-13|website=www.rudaw.net}}</ref> Visiidi eesmärk oli meedia hinnangul suurendada [[kurdid]]e toetust [[Õigluse ja Arengu Partei]] kandidaadile [[Binali Yıldırım]]ile [[2019. aasta juuni Istanbuli linnapeavalimised|eelolevateks Istanbuli linnapeavalimisteks]].<ref>{{Cite web|title=Erdogan Turns to Kurds to Win Istanbul Election {{!}} Voice of America - English|url=https://www.voanews.com/europe/erdogan-turns-kurds-win-istanbul-election|access-date=2020-11-13|website=www.voanews.com|date=June 21, 2019 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Iraqi Kurdish president visits Turkey as Erdoğan's 'special guest'|url=https://ahvalnews.com/nechirvan-barzani/iraqi-kurdish-president-visits-turkey-erdogans-special-guest|access-date=2020-11-13|website=Ahval|language=en}}</ref> ==Iraagi Kurdistan rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides== Iraagi Kurdistan on olnud liige kahes rahvusvahelises spordiorganisatsioonis. {|class="wikitable" |- !Rahvusvaheline rganisatsioon !Staatus !Esindaja !Liige alates !Liige kuni !Märkused |- |[[N.F.-Board]] |Liige |[[Kurdistani Jalgpalli Liit]] |2008 |2013 |[[Iraagi Kurdistani jalgpallikoondis]] osales esmakordselt [[VIVA World Cup|VIVA jalgpalli meistrivõistlustel]] aastal 2008. Aastal 2012 oli Iraagi Kurdistan [[2012. aasta VIVA World Cup|võistluse]] võõrustajamaa ning võitis selle. |- |[[CONIFA]] |Liige |[[Kurdistani Jalgpalli Liit]] |2013 | |Mais 2016 osales [[Kurdistani jalgpallikoondis]] [[Abhaasia]]s toimunud [[2016. aasta ConIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused|ConIFA jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]. Veerandfinaalis kaotati [[Padania jalgpallikoondis]]ele. |} ==Vaata ka== * [[Diplomaatiliste esinduste loend Iraagi Kurdistanis]] * [[Iraagi välispoliitika]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kurdistan]] [[Kategooria:Rahvusvahelised suhted]] nw050y567xs5xgced754doe37nl0mef 0 692602 7200333 7168624 2026-07-23T13:21:46Z Andreas003 7485 /* Ajalugu */ 7200333 wikitext text/x-wiki {{Hispaania piirkondade kaart}} '''Autonoomne piirkond''' ([[hispaania keel]]es ''comunidad autónoma'') on [[Hispaania Kuningriik|Hispaania Kuningriigi]] [[esimese järgu haldusüksus]]. Autonoomsed piirkonnad loodi pärast [[Hispaania üleminekuperiood|Hispaania demokratiseerumist]] aastatel 1979–1983 (autonoomsed linnad lisandusid 1995. aastal). Kogu Hispaania on jagatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks ([[Ceuta]] ja [[Melilla]]). Igal piirkonnal on poliitilised institutsioonid, mis sarnanevad Hispaania riigi omadega: (üldvalimistel moodustatud) ühekojaline [[Parlament|seadusandlik kogu]], [[täitevvõim]]u asutused nagu [[valitsus]] ning [[president]]. Autonoomia õigused on garanteeritud 1978. aastal vastu võetud [[Hispaania põhiseadus]]ega, kuigi selle täpsed piirid pole määratletud ja sõltuvad konkreetsest autonoomsest piirkonnast. Suuremad autonoomsed piirkonnad jagunevad omakorda veel [[Provints (Hispaania)|provintsideks]] (''provincias''). Väiksemad piirkonnad (mis tavaliselt on ühe ajaloolise provintsi suurused) ja provintsid jagunevad [[Vald (Hispaania)|valdadeks]] (''municipios'').<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-04-22 |pealkiri=Spain: Government and society |url=https://www.britannica.com/place/Spain/Government-and-society |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> == Autonoomsete piirkondade loend == {| class="wikitable sortable" ! colspan="8" |Autonoomsed piirkonnad |- !Nimi !Pealinn<ref>{{Netiviide |pealkiri=Discover Spain: all autonomous regions and their capitals |url=https://www.cazahar.com/en/ontdek-spanje-alle-autonome-regios-en-hun-hoofdsteden/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Cazahar|url-olek=ei tööta|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250506102659/https://www.cazahar.com/en/ontdek-spanje-alle-autonome-regios-en-hun-hoofdsteden/|arhiivimisaeg=2025-05-05}}</ref> !Rahvaarv (2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Number of inhabitants in Spain in 2025, by autonomous community |url=https://www.statista.com/statistics/445549/population-of-spain-by-autonomous-community/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Statista}}</ref> !Pindala (km²)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Area sizes Kingdom Spain |url=http://sizes.guide-spain.com/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Guide-Spain |arhiivimisaeg=2023-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230606100024/http://sizes.guide-spain.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ceuta & Melilla |url=https://www.defactoborders.org/places/ceuta-melilla |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=De Facto}}</ref> !SKT elaniku kohta (2024)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-18 |pealkiri=Spanish Regional Accounts. Regional Gross Domestic Product. 2000-2023 Series |url=https://www.ine.es/dyngs/INEbase/en/operacion.htm?c=Estadistica_C&cid=1254736167628&menu=ultiDatos&idp=1254735576581 |väljaanne=[[Hispaania riiklik statistikainstituut]]}}</ref> !Parlament<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carlavilla |eesnimi=Juan |kuupäev=2024-10-02 |pealkiri=Spain and its definition of PEP |url=https://blog.pibisi.com/en/2024/10/spain-and-its-definition-of-pep/ |väljaanne=Pibisi}}</ref> ! colspan="2" |Ametlikud keeled<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Clinton |eesnimi=Caroline |kuupäev=2019-09-13 |pealkiri=The autonomous regions of Spain |url=https://blog.abacoadvisers.com/the-autonomous-regions-of-spain/ |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=Abaco Advisers}}</ref> |- |'''{{PisiLipp|Andaluusia}}''' |[[Sevilla]] |{{järjesta|8663175|8 663 175}} |{{järjesta|87268|87 268}} |{{järjesta|30968|30 968}} |[[Andaluusia Parlament]] | rowspan="19" |[[Hispaania keel]] | |- |'''{{PisiLipp|Aragón}}''' |[[Zaragoza]] |{{järjesta|1352630|1 352 630}} |{{järjesta|47719|47 719}} |{{järjesta|34658|34 658}} |[[Aragóni Cortes]] |Piirkondikult [[Aragoni keel|aragoni]] ja [[katalaani keel]] |- |'''{{PisiLipp|Astuuria}}''' |[[Oviedo]] |{{järjesta|1014112|1 014 112}} |{{järjesta|10604|10 604}} |{{järjesta|28130|28 130}} |[[Astuuria Vürstiriigi Üldkogu]] | |- |'''{{PisiLipp|Baleaarid}}''' |[[Palma de Mallorca]] |{{järjesta|1224394|1 224 394}} |4992 |{{järjesta|34381|34 381}} |[[Baleaaride parlament]] |[[Katalaani keel]] |- |{{riigi ikoon|Baski autonoomne piirkond}} '''[[Baski autonoomne piirkond|Baskimaa]]''' |[[Vitoria-Gasteiz]] |{{järjesta|2240113|2 240 113}} |7234 |{{järjesta|39547|39 547}} |[[Baski Parlament]] |[[Baski keel]] |- |'''{{PisiLipp|Castilla – La Mancha}}''' |[[Toledo]] |{{järjesta|2120261|2 120 261}} |{{järjesta|79463|79 463}} |{{järjesta|25758|25 758}} |[[Castilla – La Mancha Cortes]] | |- |'''{{PisiLipp|Castilla y León}}''' |[[Valladolid]] |{{järjesta|2397889|2 397 889}} |{{järjesta|94222|94 222}} |{{järjesta|29698|29 698}} |[[Castilla-Leóni Cortes]] | |- |'''{{PisiLipp|Ceuta}}''' |[[Ceuta]] |{{järjesta|83512|83 512}} |18,5 |{{järjesta|22751|22 751}} |[[Ceuta linnavolikogu]] | |- |'''{{PisiLipp|Extremadura}}''' |[[Mérida]] |{{järjesta|1052998|1 052 998}} |{{järjesta|41634|41 634}} |{{järjesta|23604|23 604}} |[[Extremadura parlament]] | |- |'''{{PisiLipp|Galicia}}''' |[[Santiago de Compostela]] |{{järjesta|2715424|2 715 424}} |{{järjesta|29574|29 574}} |{{järjesta|28644|28 644}} |[[Galicia Parlament]] |[[Galeegi keel]] |- |'''{{PisiLipp|Kanaari saared}}''' |[[Las Palmas de Gran Canaria]] [[Santa Cruz de Tenerife]] |{{järjesta|2258219|2 258 219}} |7447 |{{järjesta|24345|24 345}} |[[Kanaaride Parlament]] | |- |'''{{PisiLipp|Kantaabria}}''' |[[Santander]] |{{järjesta|593386|593 386}} |5321 |{{järjesta|28461|28 461}} |[[Kantaabria Parlament]] | |- |'''{{PisiLipp|Kataloonia}}''' |[[Barcelona]] |{{järjesta|8119550|8 119 550}} |{{järjesta|32114|32 114}} |{{järjesta|35325|35 325}} |[[Kataloonia Parlament]] |[[Katalaani keel]], [[araneesi murre]] ([[oksitaani keel]]) |- |'''{{PisiLipp|La Rioja}}''' |[[Logroño]] |{{järjesta|327115|327 115}} |5045 |{{järjesta|32828|32 828}} |[[La Rioja Parlament]] | |- |{{riigi ikoon|Madridi autonoomne piirkond}} '''[[Madridi autonoomne piirkond|Madrid]]''' |[[Madrid]] |{{järjesta|7125583|7 125 583}} |8030 |{{järjesta|42198|42 198}} |[[Madridi autonoomne kogukond]] | |- |'''{{PisiLipp|Melilla}}''' |[[Melilla]] |{{järjesta|87001|87 001}} |12,3 |{{järjesta|20479|20 479}} |[[Melilla linnavolikogu]] | |- |{{riigi ikoon|Murcia autonoomne piirkond}} '''[[Murcia autonoomne piirkond|Murcia]]''' |[[Murcia]] |{{järjesta|1584801|1 584 801}} |{{järjesta|11313|11 313}} |{{järjesta|25887|25 887}} |[[Murcia piirkondlik volikogu]] | |- |'''{{PisiLipp|Navarra}}''' |[[Pamplona]] |{{järjesta|683525|683 525}} |{{järjesta|10391|10 391}} |{{järjesta|37088|37 088}} |[[Navarra Parlament]] |[[Baski keel]] |- |{{riigi ikoon|Valencia autonoomne piirkond}} '''[[Valencia autonoomne piirkond|Valencia]]''' |[[Valencia]] |{{järjesta|5414296|5 414 296}} |{{järjesta|23255|23 255}} |{{järjesta|26453|26 453}} |[[Valencia Cortes]] |[[Valencia keel]] |} == Piirkondade haldusjaotus == [[Fail:Spain, administrative divisions (regions+provinces) - de - monochrome.svg|pisi|280x280px|Hispaania autonoomsed piirkonnad ja nende [[Provints (Hispaania)|provintsid]]]] {| class="wikitable" !Autonoomne piirkond !Haldusüksused (provintsid/vallad)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Autonomous regions |url=https://www.spain.info/en/query/autonomous-regions-spain/ |vaadatud=2025-04-26 |väljaanne=[[Hispaania tööstuse ja turismi ministeerium]]}}</ref> |- |'''{{PisiLipp|Andaluusia}}''' |[[Almería provints|Almería]], [[Cádizi provints|Cádiz]], [[Córdoba provints|Córdoba]], [[Granada provints|Granada]], [[Huelva provints|Huelva]], [[Jaéni provints|Jaén]], [[Málaga provints|Málaga]], [[Sevilla provints|Sevilla]] |- |'''{{PisiLipp|Aragón}}''' |[[Huesca provints|Huesca]], [[Terueli provints|Teruel]], [[Zaragoza provints|Zaragoza]] |- |'''{{PisiLipp|Astuuria}}''' |[[Astuuria valdade loend]] |- |'''{{PisiLipp|Baleaarid}}''' |[[Baleaaride valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Baski autonoomne piirkond}} '''[[Baski autonoomne piirkond|Baskimaa]]''' |[[Araba provints|Araba]], [[Biskaia provints|Biskaia]], [[Gipuzkoa provints|Gipuzkoa]] |- |'''{{PisiLipp|Castilla – La Mancha}}''' |[[Albacete provints|Albacete]], [[Ciudad Reali provints|Ciudad Real]], [[Cuenca provints|Cuenca]], [[Guadalajara provints|Guadalajara]], [[Toledo provints|Toledo]] |- |'''{{PisiLipp|Castilla y León}}''' |[[Ávila provints|Ávila]], [[Burgose provints|Burgos]], [[Leóni provints|León]], [[Palencia provints|Palencia]], [[Salamanca provints|Salamanca]], [[Segovia provints|Segovia]], [[Soria provints|Soria]], [[Valladolidi provints|Valladolid]], [[Zamora provints|Zamora]] |- |'''{{PisiLipp|Extremadura}}''' |[[Badajozi provints|Badajoz]], [[Cácerese provints|Cáceres]] |- |'''{{PisiLipp|Galicia}}''' |[[A Coruña provints|A Coruña]], [[Lugo provints|Lugo]], [[Ourense provints|Ourense]], [[Pontevedra provints|Pontevedra]] |- |'''{{PisiLipp|Kanaari saared}}''' |[[Las Palmase provints|Las Palmas]], [[Santa Cruz de Tenerife provints|Santa Cruz de Tenerife]] |- |'''{{PisiLipp|Kantaabria}}''' |[[Kantaabria valdade loend]] |- |'''{{PisiLipp|Kataloonia}}''' |[[Barcelona provints|Barcelona]], [[Girona provints|Girona]], [[Lleida provints|Lleida]], [[Tarragona provints|Tarragona]] |- |'''{{PisiLipp|La Rioja}}''' |[[La Rioja valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Madridi autonoomne piirkond}} '''[[Madridi autonoomne piirkond|Madrid]]''' |[[Madridi valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Murcia autonoomne piirkond}} '''[[Murcia autonoomne piirkond|Murcia]]''' |[[Murcia valdade loend]] |- |'''{{PisiLipp|Navarra}}''' |[[Navarra valdade loend]] |- |{{riigi ikoon|Valencia autonoomne piirkond}} '''[[Valencia autonoomne piirkond|Valencia]]''' |[[Alicante provints|Alicante]], [[Castellóni provints|Castellón]], [[Valencia provints|Valencia]] |} == Volitused == [[Hispaania põhiseadus]]e järgi on Hispaania jagamatu ja [[hispaanlased]] ühtne [[rahvus]]. Autonoomseks piirkonnaks saamist võivad taotleda Hispaania provintside [[Provintsinõukogu (Hispaania)|provintsinõukogud]] või vastavad saari haldavad organid. Samuti võib Hispaania parlament [[Cortes Generales]] algatada autonoomse piirkonna loomise või piiride muutmise. Autonoomsetel piirkondadel ei ole lubatud omavahel liituda, omavaheline tihedam koostöö eeldab Cortesi luba.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Spanish Constitution |url=https://www.senado.es/web/conocersenado/normas/constitucion/detalleconstitucioncompleta/index.html?lang=en |vaadatud=2025-04-25 |väljaanne=[[Hispaania Senat]]}}</ref> Autonoomse piirkonna õigused ja volitused, mis on piirkonna ja riigi vahel kokku lepitud, leiab [[Autonoomia statuut|autonoomia statuudist]]. Statuut peab sisaldama piirkonna nime, selle halduspiire, piirkonna haldusorganite nimesid ja nende ülesehitust ning statuudi järgi riigilt ülevõetavaid volitusi. Statuudi muutmine vajab luba Cortesilt. Autonoomsed piirkonnad võivad kasutusele võtta oma [[Lipp|lipu]]. Piirkonna avalikel hoonetel ja ametlikel üritustel peab korraga kasutama nii piirkonna kui ka [[Hispaania lipp]]u. Igas autonoomses piirkonnas peab [[hispaania keel]] olema [[riigikeel]], sellele lisaks võivad autonoomsed piirkonnad (haldusüksuse piires) riigikeelteks kuulutada kohalikke keeli.<ref name=":3" /> Autonoomsel piirkonnal on õigus hallata kohalikke [[institutsioon]]e ja muuta piirkonnasiseste valdade piire ning korraldada [[Linnaplaneerimine|linnaplaneerimist]], [[Riigihange|riigihankeid]], teedearengut ja [[ühistransport]]i, [[keskkonnakaitse]]t, [[Metsandus|metsandust]], kohalikku majandustegevust (hallates näiteks põllumajanduslikku tegevust, sadamaid, lennujaamasid, hüdraulilisi töid ning kalapüüki sisevetes), kohalikku kultuuritegevust, [[tervishoid]]u ja sotsiaalhoolekandepoliitikat. Piirkondade eelarve tuleneb nende endi kehtestatud [[maksud]]est, riigi poolt neile ülekantud maksudest, kompenseerimisfondist ja nende isiklikust majandustegevusest tulenevast sissetulekust.<ref name=":3" /> [[Fail:Conferencia de Presidentes, 17 de enero de 2017 - 32219744902.jpg|pisi|240x240px|Kohtumine piirkondade presidentide ja Hispaania valitsuse vahel (2017)]] Keskvalitsuse käes on alati rahvusvahelised küsimused, [[relvajõud]], mitu seadusloome volitust, [[kohtuvõim]]u täideviimine, migratsioonipoliitika, [[väliskaubandus]]ega seostuv, piirkondadevaheline (ühis-)transport, mitmesugune majandustegevus ([[Kaevandamine|kaevandused]], [[kalapüük]] meres, kaitsetööstusettevõtted), meediavabaduse haldamine, (riigile vajalik) [[statistika]] ja õigus korraldada [[referendum]]eid. Lisaks võib autonoomse piirkonna volitusi ja õigusi sätestada autonoomia statuudis, et määratleda ka teemasid, mis ei ole põhiseadusega täpselt piiritletud.<ref name=":3" /> Autonoomsete piirkondade võimuorganite tegevust võivad kontrollida [[Hispaania põhiseaduskohus]] ja valitsus. Konkreetsetel juhtudel võivad neile volitatud teemadel kontrollida võimuorganite tegevust ka muud juriidilised keskvõimu asutused, näiteks võib kontrollikoda kontrollida piirkonna eelarvelisi otsuseid. Kui autonoomne piirkond ületab talle antud volitusi, peab [[Hispaania valitsus]] kõigepealt saatma kaebekirja piirkonna presidendile. Kui sellele ei järgne mõistliku vastust ega reaktsiooni, saab valitsus [[Hispaania Senat|senati]] lihtenamuse heakskiidu järel volitused teha kõik oma võimaluste piires, et taastada seaduspärane võim piirkonnas.<ref name=":3" /> == Ajalugu == ==== Eellugu ==== Pärast [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdasid]] juhtis Hispaaniat mitu [[Liberalism|liberaalset]] valitsust, mis [[Tsentraliseeritud riik|tsentraliseerisid]] riiki ja üritasid riigi piirkondlikku mitmekesisust ühtlustada. See põhjustas rahutusi, eriti Kataloonias ja [[Baskimaa]]l, mis arenesid ülejäänud Hispaaniast kiiremini.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aedmäe |eesnimi=Triin |kuupäev=2013 |pealkiri=Regionalismi probleem Hispaania kodusõja ajal Kataloonia näitel |ajakiri=[[Tartu Ülikool]] |avaldamispaik=Tartu |lehekülg=}}</ref> 1874. aastal välja kuulutatud [[Hispaania esimene vabariik|Hispaania vabariik]] soosis [[Detsentraliseerimine|detsentraliseerimist]] ja suurt vabadust Hispaania provintsides, kuid keskvõimu nõrgenemisest tekkinud kaoses taastati riigis [[põhiseaduslik monarhia]] juba 1875. aastal. Tsentraliseeritud valitsemine jätkus, kuid mitmes piirkonnas tekkisid kohaliku võimu suurendamist taotlevad liikumised.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Pärast [[Hispaania Teine Vabariik|Hispaania teise vabariigi]] väljakuulutamist 1931. aastal kinnitati [[Kataloonia autonoomia statuut (1932)|Kataloonia autonoomia statuut]] 1932. aastal, [[Baskimaa autonoomia statuut (1936)|Baskimaa]] ja [[Galicia autonoomia statuut (1936)|Galicia]] omad 1936. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=1936 Galician Statute of Autonomy |url=https://www.languageconflict.org/event/galician-statute-of-autonomy/ |vaadatud=2025-04-24 |väljaanne=Language Conflict Encyclopedia}}</ref> Piirkondadel oli piiratud võim hariduse ja maksude korraldamises ning politseikorra tagamisel. Ühtlasi kuulutati kohalik keel ametlikuks keeleks ning raadio ja ajalehed said tegutseda kohalikus keeles. Hispaania valitsusele jäi kontroll relvajõudude, välispoliitika ja tollimaksude üle.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> 1939. aastal [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] võitnud [[Franco režiim]] ei soosinud [[Regionalism|piirkondlikku autonoomiat]] ja tühistas statuudid. [[Franco]] võimu ajal oli Hispaania taas tsentraliseeritud ja piirkondlikke omapärasid ja rahvuseid üritati täielikult tasalülitada. Demokraatliku opositsiooni jaoks sai piirkondlik autonoomia aga üheks põhinõudeks.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> [[Fail:Historical nations spain.svg|pisi|Hispaania autonoomsed piirkonnad on omakorda jagatud [[Ajalooline rahvus|ajaloolisteks rahvusteks]]{{Legend|#83bf00|Põhiseaduses määratletud, [[Hispaania teine vabariik|vabariigis]] 1936. aastal autonoomia saanud ajaloolised rahvused}}{{Legend|#c5e21a|Tänapäeval lisandunud ajaloolised rahvused}}{{Legend|#FFFFFF|Ülejäänud autonoomsed üksused}}|280x280px]] ==== Autonoomsete piirkondade kujunemine ==== Diktatuuri lõpus 1975. aastal, millele järgnesid demokraatia taastamine Hispaanias ja 1978. aastal vastu võetud uus [[Hispaania põhiseadus|põhiseadus]], kehtestati tänaseni kehtima jäänud süsteemi, mille järgi taasloodi detsentraliseeritud Hispaania. Uus konstitutsioon oli siiski poliitiline kompromiss parempoolsetega: Hispaania defineeriti ühe poliitilise rahvusena, mis delegeerib suveräänsust ülevalt poolt regionaalsetele üksustele ja kuulutab "Hispaania rahvuse lahutamatut ühtsust". Samuti tekitas konflikti piirkondade eristamine, sest põhiseadus eristab teises vabariigis autonoomia saavutanud piirkondi ülejäänud Hispaaniast. Selline eristamine on siiani tekitanud vastuolusid ja piirkonnad näevad vaeva, et samuti saavutada ajalooline rahvuse seisus.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Eriti soositi juba enne Francot autonoomiat omanud piirkondade isehaldamise õiguse taastamist: [[Kataloonia autonoomia statuut|Kataloonia]] ja [[Baskimaa autonoomia statuut|Baskimaa autonoomia statuudid]] kinnitati 1979. aasta detsembris, [[Galicia autonoomia statuut|Galicia]] oma 1981. aasta aprillis.<ref name=":2" /> Ülejäänud piirkonnad pidid autonoomia omandama nii-öelda aeglast teed pidi. Esimesed viis aastat olid piirkondade õigused ja volitused piiratud ja nad olid vastutavad vaid linnaplaneerimise, riigihangete, eluasemepoliitika, keskkonnakaitse, kultuuri- ja spordiküsimuste, turismi, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandepoliitika eest.<ref name=":0" /> 1983. aastaks oli Hispaanias välja kujunenud 17 autonoomset piirkonda. Võimaluse erandkorras tavapärasest kiiremini täielik autonoomia omandada anti veel Andaluusiale, kus toimus mitu omavalitsust nõudvat meeleavaldust. Kuigi lõpuks võimaldati kõigile piirkondadele jõuda täieliku autonoomiani, on tegelikult kujunenud piirkondade volitused ja õigused väga erinevaks, sõltuvalt sellest, millised on olnud kokkulepped keskvalitsusega.<ref name=":0" /> Näiteks said Baskimaa ja Navarra 1979. aastal loa kohalike maksutulude korjamiseks, Kataloonia sel ajal aga mitte.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Engelbrecht |eesnimi=Mart |kuupäev=2015 |pealkiri=KATALOONIA VÕIMALIKKU ISESEISVUMIST SOODUSTAVAD JA PÄRSSIVAD TEGURID |ajakiri=TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL |avaldamispaik=Tallinn}}</ref> 1995. aastal lisandusid ennasthaldavate haldusüksustena kaks autonoomset linna: [[Aafrika]]s asuvad ja ülejäänud Hispaaniast ära lõigatud Ceuta ja Melilla.<ref name=":1" /> 21. sajandil on Hispaania autonoomsed ringkonnad jätkuvalt väga erinevate volitustega. Eriti Kataloonia ja Andaluusia on vaidlustes keskvalitsusega nõudnud suuremaid õigusi. Üks viimaseid suuremaid muutuseid toimus 2006. aastal, mil [[Cortes Generales|Cortes]] andis Katalooniale suuremad õigused, tunnustades piirkonda ka rahvusena.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Hispaania haldusjaotus]] * [[Provints (Hispaania)]] == Viited == <references /> {{ESP}} [[Kategooria:Hispaania autonoomsed piirkonnad| ]] 21u2r5i132eqc48enunk5ix6keqj9a8 0 693683 7200717 7199683 2026-07-24T10:34:12Z ~2026-41325-09 234053 /* Poliitika */ 7200717 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}} '''Sven Hõbemägi''' (sündinud [[10. juuli]]l [[1981]])<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-06 |pealkiri=Sven Hõbemägi (10.06.1981) - Isiku Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/511345-ID/ |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}</ref> on Eesti omavalitsus- ja sporditegelane, treener ja harrastusornitoloog. == Haridus == Sven Hõbemägi on lõpetanud [[Sõmeru Põhikool|Aluvere]] kooli, [[Rakvere Gümnaasium]]i ning [[Tallinna Ülikool]]i kehakultuuriteaduskonna{{millal}}, olles esimene Eestis, kes omandas magistrikraadi rekreatsioonikorralduses{{lisa viide}}. 2024. aastal alustas ta õpinguid [[Eesti Olümpiakomitee]] (EOK) arenguprogrammis "Spordijuht 2.0".<ref name="saage-pari">{{Netiviide |pealkiri=Saage päriselt tuttavaks - Sven Hõbemägi |url=https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2024/04/05/saage-pariselt-tuttavaks-sven-hobemagi |vaadatud=2025-05-23 |väljaanne=Lääne-Virumaa Uudised |keel=et}}</ref> == Töö == Hõbemägi on töötanud [[Rakvere Eragümnaasium]]i kehalise kasvatuse õpetaja{{millal}} ja [[Vinni Spordikompleks]]i arendusjuhina{{millal}}. Põhitöö kõrvalt hakkas ta eratreeninguid andma.<ref name="ReferenceA">{{Netiviide |pealkiri=Saage päriselt tuttavaks - Sven Hõbemägi |url=https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2024/04/05/saage-pariselt-tuttavaks-sven-hobemagi |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=Lääne-Virumaa Uudised |keel=et}}</ref> Sven Hõbemägi on [[Aqva Spordikeskus]]e jõusaali era- ja ringtreener.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sven Hõbemägi |url=https://aqvaspordikeskus.ee/meeskond/sven-hobemagi/ |vaadatud=2025-05-16 |keel=et}}</ref> Aastatel 2009–2024 oli ta Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht. 2024. aasta suvel valiti ta Lääne-Virumaa Spordiliidu juhiks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-08 |pealkiri=Lääne-Virumaa Spordiliidu uueks tegevjuhiks valiti Sven Hõbemägi |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8055229/laane-virumaa-spordiliidu-uueks-tegevjuhiks-valiti-sven-hobemagi |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> == Ornitoloogiaharrastus ja Kaitseliit == Sven Hõbemägi on olnud lapsest saati linnuhuviline, rõngastanud linde ja uurinud nende rännet.<ref name="saage-pari" /> Ta on loonud [[Facebook]]i lehe “Looduses Sven Hõbemägiga”.{{lisa viide}} 2015. aastast on Sven Hõbemägi [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] tegevliige ja vabatahtlik [[Viru malev|Viru Maleva]] spordipealik.<ref name="ReferenceA" /> 2025. aastal anti talle Kaitseliidu ülema poolt Kaitseliidu spordivaldkonna edendamise eest spordivaldkonna kõrgeim tunnustus-Kaitseliidu Spordi Hõbemärk.{{lisa viide}} == Poliitika == Sven Hõbemägi kuulub [[Isamaa Erakond|Isamaa erakonda]], teda on valitud korduvalt [[Rakvere Linnavolikogu|Rakvere Linnavolikokku]]. Peale viimaseid kohalike omavalitsuste volikogude valimisi valiti ta Rakvere Linnavolikogu asesimeheks. 2025. aastal on Sven Rakvere hariduskomisjoni esimees, spordikomisjoni aseesimees ja [[Rakvere Põhikool|Rakvere Põhikooli]] hoolekogu liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rakvere linnavolikogu koosseis ja kontaktid - Rakvere Linnavalitsus |url=https://rakvere.ee/linnavolikogu-koosseis |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=rakvere.ee |arhiivimisaeg=2025-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250716142306/https://rakvere.ee/linnavolikogu-koosseis |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti treenerid]] i1mdwquolo3ijoqqo8n52kp330fzsse 7200718 7200717 2026-07-24T10:35:37Z ~2026-41325-09 234053 /* Töö */ 7200718 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}} '''Sven Hõbemägi''' (sündinud [[10. juuli]]l [[1981]])<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-06 |pealkiri=Sven Hõbemägi (10.06.1981) - Isiku Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/511345-ID/ |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}</ref> on Eesti omavalitsus- ja sporditegelane, treener ja harrastusornitoloog. == Haridus == Sven Hõbemägi on lõpetanud [[Sõmeru Põhikool|Aluvere]] kooli, [[Rakvere Gümnaasium]]i ning [[Tallinna Ülikool]]i kehakultuuriteaduskonna{{millal}}, olles esimene Eestis, kes omandas magistrikraadi rekreatsioonikorralduses{{lisa viide}}. 2024. aastal alustas ta õpinguid [[Eesti Olümpiakomitee]] (EOK) arenguprogrammis "Spordijuht 2.0".<ref name="saage-pari">{{Netiviide |pealkiri=Saage päriselt tuttavaks - Sven Hõbemägi |url=https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2024/04/05/saage-pariselt-tuttavaks-sven-hobemagi |vaadatud=2025-05-23 |väljaanne=Lääne-Virumaa Uudised |keel=et}}</ref> == Töö == Hõbemägi on töötanud [[Rakvere Eragümnaasium]]i kehalise kasvatuse õpetaja{{millal}} ja [[Vinni Spordikompleks]]i arendusjuhina{{millal}}. Põhitöö kõrvalt hakkas ta eratreeninguid andma.<ref name="ReferenceA">{{Netiviide |pealkiri=Saage päriselt tuttavaks - Sven Hõbemägi |url=https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2024/04/05/saage-pariselt-tuttavaks-sven-hobemagi |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=Lääne-Virumaa Uudised |keel=et}}</ref> Sven Hõbemägi on [[Aqva Spordikeskus]]e jõusaali era- ja ringtreener.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sven Hõbemägi |url=https://aqvaspordikeskus.ee/meeskond/sven-hobemagi/ |vaadatud=2025-05-16 |keel=et}}</ref> Aastatel 2009–2024 oli ta Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht. On olnud ka 8 aastat Lääne-Viru Arenduskeskuse nõukogu esimees. 2024. aasta suvel valiti ta Lääne-Virumaa Spordiliidu juhiks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-08 |pealkiri=Lääne-Virumaa Spordiliidu uueks tegevjuhiks valiti Sven Hõbemägi |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8055229/laane-virumaa-spordiliidu-uueks-tegevjuhiks-valiti-sven-hobemagi |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> == Ornitoloogiaharrastus ja Kaitseliit == Sven Hõbemägi on olnud lapsest saati linnuhuviline, rõngastanud linde ja uurinud nende rännet.<ref name="saage-pari" /> Ta on loonud [[Facebook]]i lehe “Looduses Sven Hõbemägiga”.{{lisa viide}} 2015. aastast on Sven Hõbemägi [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] tegevliige ja vabatahtlik [[Viru malev|Viru Maleva]] spordipealik.<ref name="ReferenceA" /> 2025. aastal anti talle Kaitseliidu ülema poolt Kaitseliidu spordivaldkonna edendamise eest spordivaldkonna kõrgeim tunnustus-Kaitseliidu Spordi Hõbemärk.{{lisa viide}} == Poliitika == Sven Hõbemägi kuulub [[Isamaa Erakond|Isamaa erakonda]], teda on valitud korduvalt [[Rakvere Linnavolikogu|Rakvere Linnavolikokku]]. Peale viimaseid kohalike omavalitsuste volikogude valimisi valiti ta Rakvere Linnavolikogu asesimeheks. 2025. aastal on Sven Rakvere hariduskomisjoni esimees, spordikomisjoni aseesimees ja [[Rakvere Põhikool|Rakvere Põhikooli]] hoolekogu liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rakvere linnavolikogu koosseis ja kontaktid - Rakvere Linnavalitsus |url=https://rakvere.ee/linnavolikogu-koosseis |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=rakvere.ee |arhiivimisaeg=2025-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250716142306/https://rakvere.ee/linnavolikogu-koosseis |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti treenerid]] 35i78lypcjasdu10p67nc7mr61s9eld 1 694967 7200724 6895134 2026-07-24T10:58:59Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Arutelu:Città metropolitana di Torino]] pealkirja [[Arutelu:Torino suurlinnapiirkond]] alla 6895134 wikitext text/x-wiki Kas seda ei tohi tõlkida? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2025, kell 12:10 (EEST) 71z79v0vgiqer8jqkgvneus78jbn0nc 14 699024 7200456 6946840 2026-07-23T18:09:41Z Pikne 13803 teisaldada, vt [[Kategooria arutelu:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] 7200456 wikitext text/x-wiki {{teisaldada|:Kategooria:Eesti Kirjanike Liidu liikmed}} [[Kategooria:Eesti NSV loominguliste organisatsioonide liikmed]] pp7fhw90i30tilkqdirhzmx1tluoqlo 15 699323 7200469 7149096 2026-07-23T18:37:39Z ~2026-40402-33 233726 7200469 wikitext text/x-wiki Siia peaksid alamkategooriana kuuluma ka Eesti Kinoliidu liikmed, aga kuna selle nimes Eesti NSV-d ei olnud ja 1990. aastal puudus põhjus ümbernimetamiseks, siis ei saa Eesti NSV aegse ja praeguse liikmeskonna vahele täpset ajalist piiri tõmmata. [[Eri:Kaastöö/2A00:16E0:101B:D62A:AC59:28:45CE:5695|2A00:16E0:101B:D62A:AC59:28:45CE:5695]] 11. august 2025, kell 02:59 (EEST) ---- Siin on praegu ümber nimetatud organisatsioonid, aga alamkategooriate pealkirjades on organisatsioonide vanad nimed. Need kategooriad tuleks ümber nimetada või liita. Vist ainult teatriühingu asemele moodustati uus organisatsioon. Vt ka [[Kategooria arutelu:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. mai 2026, kell 20:09 (EEST) Eesti NSV nimetati ka ümber Eesti Vabariigiks. 8hab2rbneiehltp2beq6so3umjm27lc 7200470 7200469 2026-07-23T18:37:52Z ~2026-40402-33 233726 7200470 wikitext text/x-wiki Siia peaksid alamkategooriana kuuluma ka Eesti Kinoliidu liikmed, aga kuna selle nimes Eesti NSV-d ei olnud ja 1990. aastal puudus põhjus ümbernimetamiseks, siis ei saa Eesti NSV aegse ja praeguse liikmeskonna vahele täpset ajalist piiri tõmmata. [[Eri:Kaastöö/2A00:16E0:101B:D62A:AC59:28:45CE:5695|2A00:16E0:101B:D62A:AC59:28:45CE:5695]] 11. august 2025, kell 02:59 (EEST) ---- Siin on praegu ümber nimetatud organisatsioonid, aga alamkategooriate pealkirjades on organisatsioonide vanad nimed. Need kategooriad tuleks ümber nimetada või liita. Vist ainult teatriühingu asemele moodustati uus organisatsioon. Vt ka [[Kategooria arutelu:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. mai 2026, kell 20:09 (EEST) Eesti NSV nimetati ka ümber Eesti Vabariigiks. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 23. juuli 2026, kell 21:37 (EEST) mtf0m5m3peqbjvciqggvmvwif3648hi 7200500 7200470 2026-07-23T19:36:03Z Pikne 13803 7200500 wikitext text/x-wiki Siia peaksid alamkategooriana kuuluma ka Eesti Kinoliidu liikmed, aga kuna selle nimes Eesti NSV-d ei olnud ja 1990. aastal puudus põhjus ümbernimetamiseks, siis ei saa Eesti NSV aegse ja praeguse liikmeskonna vahele täpset ajalist piiri tõmmata. [[Eri:Kaastöö/2A00:16E0:101B:D62A:AC59:28:45CE:5695|2A00:16E0:101B:D62A:AC59:28:45CE:5695]] 11. august 2025, kell 02:59 (EEST) ---- Siin on praegu ümber nimetatud organisatsioonid, aga alamkategooriate pealkirjades on organisatsioonide vanad nimed. Need kategooriad tuleks ümber nimetada või liita. Vist ainult teatriühingu asemele moodustati uus organisatsioon. Vt ka [[Kategooria arutelu:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. mai 2026, kell 20:09 (EEST) Eesti NSV nimetati ka ümber Eesti Vabariigiks. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 23. juuli 2026, kell 21:37 (EEST) : Ei, üldtunnustatud arusaama mitte. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. juuli 2026, kell 22:35 (EEST) gs89bi9l4kaat43naav3dvurtq2szun 7200501 7200500 2026-07-23T19:36:16Z Pikne 13803 7200501 wikitext text/x-wiki Siia peaksid alamkategooriana kuuluma ka Eesti Kinoliidu liikmed, aga kuna selle nimes Eesti NSV-d ei olnud ja 1990. aastal puudus põhjus ümbernimetamiseks, siis ei saa Eesti NSV aegse ja praeguse liikmeskonna vahele täpset ajalist piiri tõmmata. [[Eri:Kaastöö/2A00:16E0:101B:D62A:AC59:28:45CE:5695|2A00:16E0:101B:D62A:AC59:28:45CE:5695]] 11. august 2025, kell 02:59 (EEST) ---- Siin on praegu ümber nimetatud organisatsioonid, aga alamkategooriate pealkirjades on organisatsioonide vanad nimed. Need kategooriad tuleks ümber nimetada või liita. Vist ainult teatriühingu asemele moodustati uus organisatsioon. Vt ka [[Kategooria arutelu:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. mai 2026, kell 20:09 (EEST) Eesti NSV nimetati ka ümber Eesti Vabariigiks. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 23. juuli 2026, kell 21:37 (EEST) : Ei, üldtunnustatud arusaama järgi mitte. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. juuli 2026, kell 22:35 (EEST) gv81begj80cpvucfl9b510wnfhnhvra 0 701890 7200753 7039002 2026-07-24T11:31:05Z Taurus404 80079 7200753 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Viitamata. Artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}} {{vikinda}} {{viita}} {{täienda}} '''Kristen Lahtein''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1966]]) on riigiametnik, diplomaat. Praegu tegutseb eraettevõtjana. Ta on erakonna Parempoolsed liige, Tallinn Kakumäe Lions klubi charterpresident ja Malta Vabariigi Teeneteordeni kavaler. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]], kogus 10 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 24. juuli 2026}}</ref> 8tkg15y4q2k63w8cc8iw37smmw7b4uc 7200754 7200753 2026-07-24T11:31:17Z Taurus404 80079 7200754 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Viitamata. Artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}} {{vikinda}} {{viita}} {{täienda}} '''Kristen Lahtein''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1966]]) on riigiametnik, diplomaat. Praegu tegutseb eraettevõtjana. Ta on erakonna Parempoolsed liige, Tallinn Kakumäe Lions klubi charterpresident ja Malta Vabariigi Teeneteordeni kavaler. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]], kogus 10 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 24. juuli 2026}}</ref> ==Viited== {{viited}} 5gwwdw9p7ncysrd15ofhivjb91pxwap 7200761 7200754 2026-07-24T11:49:32Z Avjoska 1538 lisatud viiteid 7200761 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Viitamata. Artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}} {{vikinda}} {{viita}} {{täienda}} '''Kristen Lahtein''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1966]]) on riigiametnik, diplomaat. Praegu tegutseb eraettevõtjana. Ta on erakonna [[Parempoolsed]] liige<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161539/onupojapoliitika-riigikogus-kristen-lahtein-valimistel-soovitakse-koondada-nimekirja-lahikondsed ONUPOJAPOLIITIKA RIIGIKOGUS | Kristen Lahtein: valimistel soovitakse koondada nimekirja lähikondsed], Õhtuleht, 5. juuli 2026</ref>, Tallinn Kakumäe [[Lions-klubi]] charterpresident<ref>[https://radar.aripaev.ee/ettevote/448186/lc-tallinn-kakumae-klubi-mtu LC TALLINN KAKUMÄE KLUBI MTÜ], Radar.aripaev.ee</ref> ja Malta Vabariigi Teeneteordeni kavaler. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]], kogus 10 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 24. juuli 2026}}</ref> ==Viited== {{viited}} 42j57tdi9t38j7zv4i4ofdxsfpgto9u 0 706690 7200428 7200203 2026-07-23T17:07:44Z Mona 355 /* Juuli */ 7200428 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) [[Kategooria:2026]] azgkpvmu9n60os27oxpyrv4win5g0p6 7200497 7200428 2026-07-23T19:29:44Z Mona 355 /* Juuli */ 7200497 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) [[Kategooria:2026]] tf2mfsbzuruwksp9iwz4coo0jo9gyrw 0 707398 7200631 7101739 2026-07-24T06:57:39Z Kasparkelk 204517 7200631 wikitext text/x-wiki {{Mootorratas | nimi = Ducati 999 | pilt = Ducati 999.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | tootja = [[Ducati]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2003–2006 | kokkupanek = | klass = Sportmootorratas | raam = | mootor = | tüüp = | võimsus = 91–110 kW | moment = | ülekanne = | vedrustus ees = | vedrustus taga = | pidurid = | rehvid = | teljevahe = 1420 mm | istmekõrgus = 780 mm | pikkus = | kaal = 181–199 kg | max kiirus = | kütusepaak = 15,5 l | kütusekulu = | seotud = | disainer = | eelkäija = [[Ducati 998]] | järeltulija = [[Ducati 1098]] }} '''Ducati 999''' on [[mootorratas|mootorrattamudel]], mida tootis aastatel 2003–2006 [[Itaalia]] mootorrattatootja [[Ducati]]. Sellega asendati [[Massimo Tamburini]] poolt kujundatud rattad [[Ducati 916]], [[Ducati 996]] ja [[Ducati 998]]. Ducati 999 oli edukas sarjas [[Superbike World Championship]], kus osales ka 2007. aastal, kuni [[Fédération Internationale de Motocyclisme|FIM]] lubas rajale uue mudeli [[Ducati 1098]]. Ducati 999 kujundas [[LAV|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] disainer [[Pierre Terblanche]] ning see sai poleemika osaliseks. Ratas on tuntud kui suutlik ning võidusõitudele orienteeritud. Kiideti ka ratta juhitavust, see oli oma aja üks pareminijuhitavaid mootorrattaid. == Võidusõit == [[Fail:2006Ducati999R-001.jpg|pisi|Ducati 999R Xerox, millega võisteldi [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i MM]]-l]] Ducati 999 oli [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistlustel]] väga edukas: Selle mootorratta sõitjad said kokku kolm MM-tiitlit (2003 [[Neil Hodgson]], 2004 [[James Toseland]], 2006 [[Troy Bayliss]]). [[Gregorio Lavill]]<nowiki/>a võitis ka 2005. aasta [[Briti Superbike'i meistrivõistlused]] 999 F04-ga. [[Kategooria:Mootorrattad]] [[Kategooria:Ducati|999]] 7vqdxou9wz42jx7d9epz5qrwqyeg5x3 7200703 7200631 2026-07-24T09:55:24Z Kasparkelk 204517 7200703 wikitext text/x-wiki {{Mootorratas | nimi = Ducati 999 | pilt = Ducati 999.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | tootja = [[Ducati]] | emafirma = | alias = | tootmine = 2003–2006 | kokkupanek = | klass = Sportmootorratas | raam = | mootor = | tüüp = | võimsus = 91–110 kW | moment = | ülekanne = | vedrustus ees = | vedrustus taga = | pidurid = | rehvid = | teljevahe = 1420 mm | istmekõrgus = 780 mm | pikkus = | kaal = 181–199 kg | max kiirus = | kütusepaak = 15,5 l | kütusekulu = | seotud = | disainer = | eelkäija = [[Ducati 998]] | järeltulija = [[Ducati 1098]] }} '''Ducati 999''' on [[mootorratas|mootorrattamudel]], mida tootis aastatel 2003–2006 [[Itaalia]] mootorrattatootja [[Ducati]]. Sellega asendati [[Massimo Tamburini]] poolt kujundatud rattad [[Ducati 916]], [[Ducati 996]] ja [[Ducati 998]]. Ducati 999 oli edukas sarjas [[Superbike World Championship]], kus osales ka 2007. aastal, kuni [[Fédération Internationale de Motocyclisme|FIM]] lubas rajale uue mudeli [[Ducati 1098]]. Ducati 999 kujundas [[LAV|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] disainer [[Pierre Terblanche]] ning see sai poleemika osaliseks. Ratas on tuntud kui suutlik ning võidusõitudele orienteeritud. Kiideti ka ratta juhitavust, see oli oma aja üks pareminijuhitavaid mootorrattaid. == Võidusõit == [[Fail:2006Ducati999R-001.jpg|pisi|Ducati 999R Xerox, millega võisteldi [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i MM]]-l]] Ducati 999 oli [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistlustel]] väga edukas: Selle mootorratta sõitjad said kokku kolm MM-tiitlit (2003 [[Neil Hodgson]], 2004 [[James Toseland]], 2006 [[Troy Bayliss]]). [[Gregorio Lavilla]] võitis ka 2005. aasta [[Briti Superbike'i meistrivõistlused]] 999 F04-ga. [[Kategooria:Mootorrattad]] [[Kategooria:Ducati|999]] kulehj97cbcp61d71m1u8t6f0vdihlt 0 711352 7200674 7110625 2026-07-24T09:03:35Z Svencapoeira 67038 7200674 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kariktorik | värvus = seened | pilt = Kariktorik1.jpg | pildi_seletus = Kariktorik ''Polyporus tubaeformis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Torik]] ''Polyporus'' | liik = '''Kariktorik''' ''Polyporus tubaeformis'' }} '''Kariktorik''' (''Polyporus tubaeformis'') on [[seen]]eliik. Seen on võrreldes [[läiktorik]]uga heledam ja väiksem. == Välislingid == * {{Elurikkus|168465}} [[Kategooria:Torikulised]] [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] 40nhavrg5rw8xkfjywea5h8xmx2w8bv 0 713002 7200306 7160146 2026-07-23T12:11:23Z Kuriuss 38125 7200306 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1964. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]], [[Tōkyō]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|Rooma 1960]]''' | '''[[Vehklemine 1968. aasta suveolümpiamängudel|Mexico 1968]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1964. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[13. oktoober|13.]]–[[23. oktoober|23. oktoobrini]] 1964 [[Tōkyō]]s. Kohtumised peeti [[Waseda ülikool]]i mälestushallis Waseda ülikooli territooriumil [[Shinjuku]] linnaosas. Olümpiamängude ajal oli hallis 2194 istekohaga tribüün ja 12 vehklemisrada. Toimus kaheksa ala: * kuus meestele (kolm individuaal- ja kolm võistkondlikku ala [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is); * kaks naistele (individuaal- ja võistkondlik floretivõitlus). Kõik kaheksa olümpiavõitu läksid [[Raudne eesriie|raudse eesriide]] tagant pärit vehklejatele, kusjuures [[Ungari]] oli kuldmedalite poolest edukaim riik nelja medaliga ja [[Nõukogude Liit]] võitis kokku rohkem medaleid kui ükski teine ​​riik. Ainus vehkleja, kes võitis kaks kuldmedalit, oli Ungari naisfloretist Ildikó Rejtő-Ujlaky. [[Poola]] võitis Egon Franke juhtimisel oma esimese olümpiavõidu, samas kui prantslased toibusid Tōkyōs katastroofilisest sooritusest [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]] ja võitsid viis medalit, ehkki ilma kulda võitmata. == Osalejad == Tōkyō suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 359 sportlast (203 meest ja 53 naist) 30 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # [[Pilt:Flag_of_Argentina_(1818–1819,_1820–1829,_1861–2010).svg|24px]] [[Argentina]] (11) # {{PisiLipp|Austraalia}} (18) # {{PisiLipp|Austria}} (5) # {{PisiLipp|Belgia}} (2) # {{PisiLipp|Colombia}} (5) # [[Pilt:Flag_of_the_United_Arab_Republic_(1958–1971),_Flag_of_Syria_(1980–2024).svg|24px]] [[Egiptus]] (5) # [[Pilt:Flag_of_the_Netherlands_Antilles_(1959–1986).svg|24px]] [[Hollandi Antillid]] (1) # {{PisiLipp|Iirimaa}} (2) # [[Pilt:State_flag_of_Iran_(1964–1980).svg|24px]] [[Iraan]] (4) |valign=top| # <li value=10>{{PisiLipp|Itaalia}} (20) # {{PisiLipp|Jaapan}} (15) # [[Pilt:Flag_of_Canada_(1957–1965).svg|24px]] [[Kanada]] (3) # {{PisiLipp|Kuuba}} (2) # {{PisiLipp|Liibanon}} (4) # [[Pilt:Flag_of_South_Korea_(1949–1984).svg|24px]] [[Lõuna-Korea]] (1) # {{PisiLipp|Luksemburg}} (2) # {{PisiLipp|Malaisia}} (1) # {{PisiLipp|NSVL}} (20) |valign=top| # <li value=19>[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] (15) # {{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # [[Pilt:Flag_of_Northern_Rhodesia_(1939–1964).svg|24px]] [[Põhja-Rodeesia]] (1) # {{PisiLipp|Rootsi}} (7) # [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px]] [[Rumeenia]] (11) # [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] (19) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (13) # {{PisiLipp|Šveits}} (5) # {{PisiLipp|Tšiili}} (3) |valign=top| # <li value=28>{{PisiLipp|Ungari}} (20) # {{PisiLipp|USA}} (18) # [[Pilt:Flag_of_South_Vietnam.svg|24px]] [[Vietnam]] (2) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Grigori Kriss]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Bill Hoskyns]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Guram Kostava]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gianluigi Saccaro]] || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} |- | 5. || align=left| [[Bohdan Gonsior]] || align=left| {{PisiLipp|Poola}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Claude Bourquard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- | rowspan=4|7. || align=left| [[Franz Rompza]] || align=left| [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Orvar Lindwall]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |} </div> Finaal: [[19. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 65 <br>Riike: 25 <br>'''[[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1960]]:''' [[Giuseppe Delfino]], {{PisiLipp|Itaalia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/90845 Tulemused]''' <br>Võistluse formaat muutus oluliselt võrreldes varasemate mängudega. Alagrupimatšide asemel oli formaadis nüüd nii alagrupimatšid kui ka väljalangemismatside tabel. See oli esimene kord, peale üheainsa "lisafinaali" vooru [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928. aastal]], et võistlusel kasutati väljalangemismatše. Formaat algas kahe alagrupimatšide vooruga, kus osalejate arv vähenes 24 vehklejani, jätkus kolme väljalangemismatši vooruga, kus võistlejate arv vähenes neljani, ja lõppes finaalgrupiga, kus osalesid need vehklejad. Nelja veerandfinaali kaotaja jaoks kasutati ka edetabelit, kus nad paigutati 5., 6. ja 7. kohale (kaks vehklejat, 7./8. matši ei toimunud). Vajadusel kasutati alagrupist edasipääsuks lisamatše, et viiki lahendada. Alagrupimatšid toimusid 5 puuteni, võimalikud olid topeltkaotused. Väljalangemismatsid toimusid 10 puuteni. <br>* 1. voor: 8 alagruppi, 8 või 9 vehklejat alagruppi, edasi pääsevad 5 paremat (kokku 40 pääsevad edasi) <br>* 2. voor: 6 alagruppi, 6 või 7 vehklejat alagruppi, edasi pääsevad 4 paremat (kokku 24 pääsevad edasi) <br>* 24-ring: Üks väljalangemismatš. Võistles 16 24 vehklejast, 8-l oli vaba pääse. <br>* 16-ring: Üks väljalangemismatš. 24-ringi 8 võitjat kohtusid 8 vehklejaga, kellel oli vaba pääse. <br>* Veerandfinaalid: Üks väljalangemismatš, kaotajad pääsevad lohutusturniirile. Võitjad pääsesid edasi finaalturniirile. <br>* 5.–8. alagrupp: Veerandfinaalide kaotajad võistlesid kahes 5.–8. poolfinaalis, võitjad pääsesid 5.-6. finaali. <br>* Finaal: Neli veerandfinaali võitjat võistlesid ringturniiril toimuvas finaalturniiril. <br>Pärast aastakümneid, mil Itaalia ja Prantsuse vehklejad olid vehklemisvõistlusel domineerinud, ei saanud kummastki riigist 1964. aastal medalivõitjat. Selle asemel otsustati tiitel Ukraina-Nõukogude sõduri Grigori Krissi ja Inglise puuviljakasvataja Bill Hoskynsi vahel. Kriss oli rahvusvahelisel areenil väiksemate kogemustega, olles oma [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] ristsed saanud 1963. aastal, samas kui Hoskyns oli selles distsipliinis maailmameister juba 1958. aastal. Need kaks meest olid võistlusel juba kaks korda kohtunud, üks matš oli Krissi võit ja teine ​​viik, enne kui finaalis rivaalitsemine jätkus. Kriss kordas oma varasemat võidukat pingutust sama tulemusega 5-2 ja võitis krooni. Pronksmedal läks samuti Nõukogude Liidule Guram Kostava kaudu, kes oli varem alistanud valitseva maailmameistri Roland Loserti. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlased |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || align=left| [[Győző Kulcsár]], [[Zoltán Nemere]],<br> [[Tamás Gábor]], [[István Kausz]],<br> [[Árpád Bárány]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=left| [[Giuseppe Delfino]], [[Alberto Pellegrino]],<br> [[Gianluigi Saccaro]], [[Gianfranco Paolucci]],<br> [[Giovanni Battista Breda]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Claude Brodin]], [[Yves Dreyfus]],<br> [[Claude Bourquard]], [[Jack Guittet]],<br> [[Jacques Brodin]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || align=left| [[Ivar Genesjö]], [[Orvar Lindwall]],<br> [[Hans Lagerwall]], [[Göran Abrahamsson]],<br> [[Carl-Wilhelm Engdahl]] |- | 5. || align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] || align=left| [[Henryk Nielaba]], [[Mikołaj Pomarnacki]],<br> [[Bogdan Gonsior]], [[Bohdan Andrzejewski]],<br> [[Jerzy Pawłowski]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] || align=left| [[Franz Rompza]], [[Max Geuter]],<br> [[Volkmar Würtz]], [[Paul Gnaier]],<br> [[Haakon Stein]] |- | rowspan=2|7. || align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || align=left| [[Bruno Habārovs]], [[Guram Kostava]],<br> [[Juri Smoljakov]], [[Grigori Kriss]],<br> [[Aleksei Nikanšikov]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || align=left| [[Claudio Polledri]], [[Paul Meister]],<br> [[Walter Bar]], [[Jean Gontier]],<br> [[Michel Steininger]] |} </div> Finaal: [[21. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 84 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1960]]:''' {{PisiLipp|Itaalia}}<br> [[Edoardo Mangiarotti]], [[Giuseppe Delfino]],<br> [[Carlo Pavesi]], [[Alberto Pellegrino]],<br> [[Fiorenzo Marini]], [[Gianluigi Saccaro]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/92073 Tulemused]''' <br><br>Moodustati 5 alagruppi, 3 nelja võistkonnaga ja 2 kolme võistkonnaga. Veerandfinaali pääsesi 6 parimat võistkonda võitude/kaotuste protsendi ja kaotatud/kaotatud rünnakute arvu põhjal. 7.–10. kohal olevad võistkonnad pääsevad 1/8-finaali. Meeskondadevahelised viigid lahendati individuaalsete võitude ja seejärel saadud puudete tulemusel. Järgmised voorud olid väljalangemismatšid kuni poolfinaalini. Võitjad vehklesid kullale ja kaotajad selgitasid pronksmedalisti. <br>Prantsusmaa ja Itaalia 44 aastat kestnud domineerimine olümpiamängudel näis Tokyos murduvat. Kumbki riik polnud tulnud maailmameistriks pärast 1960. aasta mänge, kus nad võistlesid Nõukogude Liiduga aastatel 1961 ja 1962 ning seejärel Poolaga kodumaal 1963. aastal, kus nad meistriks tulid. Pärast individuaalvõistluse tulemusi, kus NSV Liit oli saavutanud esimese ja kolmanda koha, tundus vältimatu, et just nemad murravad Prantsuse-Itaalia monopoli, kuid seda ei juhtunud. Nõukogude Liit kaotas poolfinaalis Győző Kulcsári meisterlikkusest innustust saanud Ungari võistkonnale. Kulcsári esitus oli lõpuks Ungari kuldmedalivõidu aluseks. Ta võitles võistlusel 20 korda ja võitis kõik kohtumised, kulmineerudes finaalis nelja võiduga Itaalia üle. Prantsusmaa alistas Rootsi ja võitis pronksi. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Egon Franke]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Jean Claude Magnan]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Daniel Revenu]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Roland Losert]] || align=left| {{PisiLipp|Austria}} |- | 5. || align=left| [[Jenő Kamuti]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Tim Gerresheim]] || align=left| [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] |- | rowspan=2|7. || align=left| [[Sándor Szabó]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Bill Hoskyns]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |} </div> Finaal: [[14. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 21 <br>'''[[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1960]]:''' [[Viktor Ždanovitš]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/90541 Tulemused]''' <br>1964. aasta turniiril võeti kasutusele hübriidne alagrupimatšide ja väljalangemismatšide formaat. Võistlus algas kahe alagrupimatšide vooruga. Igas voorus jagati vehklejad alagruppidesse, et vehelda alagrupis ringturniir. Matšid toimusid viie puuteni. Edasijõudmiseks vajalike viikide lahendamiseks kasutati lisamatši. Seejärel mindi üle väljalangemismatšidele. Nendes voorudes kasutati ühe väljalangemismatši formaati, et vähendada järelejäänud osalejate arvu 24-lt 16-le, seejärel 16-lt 8-le ja seejärel 8-lt 4-le. Toimusid ka poolfinaalid ja viienda koha matš veerandfinaali kaotajatele. Nendes väljalangemismatšides peeti matše 10 puuteni. Seejärel jätkasid neli veerandfinaali võitjat alagrupimatsidega finaali. <br>Kasutati standardseid floreti reegleid, sealhulgas seda, et puuted tuli teha floreti otsaga, sihtmärgiks oli torso ja prioriteet määras topeltpuudutuste võitja. <br>Kuigi ta oli eelmise aasta maailmameistrivõistlustel võitnud pronksmedali, peeti poolakat Egon Franket kuldmedalipretendendina nõrgaks ja isegi mitte oma riigi parimaks võimaluseks kullale – see au kuulus endisele maailmameistrile Ryszard Parulskile. Franke ei olnud kvalifikatsioonietappidel eriti muljetavaldav, kuid tegi piisavalt, et jõuda nelja parema hulka koos prantslasest maailmameistri Jean-Claude Magnani, teise prantslase Daniel Revenu ja austerlase Roland Losertiga. Poolakas alistas mõlemad prantslased 5:4 ja seejärel veenvalt ka Loserti, tulles esimeseks Poola epee vehklemise olümpiavõitjaks. Magnan alistas Revenu ja võitis hõbemedalid. Franke ei kaitsnud oma tiitlit 1968. aastal, kuigi ta võistles ja võitis võistkondlikus võistluses medali. Hiljem abiellus ta olümpiavõitja Elżbieta Cymermaniga. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlased |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || align=left | [[Viktor Ždanovitš]], [[Juri Sisikin]],<br> [[Mark Midler]], [[German Svešnikov]],<br> [[Juri Šarov]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] || align=left | [[Zbigniew Skrudlik]], [[Witold Woyda]],<br> [[Egon Franke]], [[Ryszard Parulski]],<br> [[Jan Różycki]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Jean-Claude Magnan]], [[Daniel Revenu]],<br> [[Jacky Courtillat]], [[Pierre Rodocanachi]],<br> [[Christian Noël]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Jaapan}} || align=left | [[Kazuhiko Tabuchi]], [[Fujio Shimizu]],<br> [[Kazuo Mano]], [[Heizaburo Okawa]],<br> [[Sosuke Toda]] |- | rowspan=2|5. ||align=left| {{PisiLipp|USA}} || align=left | [[Larry Anastasi]], [[Eugene Glazer]],<br> [[Herbert Cohen]], [[Albie Axelrod]],<br> [[Ed Richards]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=left | [[Tănase Mureșanu]], [[Ion Drîmbă]],<br> [[Iuliu Falb]], [[Ștefan Haukler]],<br> [[Attila Csipler]] |- | rowspan=2|7. || align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || align=left | [[Jenő Kamuti]], [[László Kamuti]],<br> [[József Gyuricza]], [[Sándor Szabó]],<br> [[Béla Gyarmati]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=left | [[Gianguido Milanesi]], [[Pasquale La Ragione]],<br> [[Arcangelo Pinelli]], [[Nicola Granieri]],<br> [[Mario Curletto]] |} </div> Finaal: [[16. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 78 <br>Riike: 16 <br>'''[[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett|Olümpiavõitja 1960]]:''' {{PisiLipp|NSVL}}<br> [[Viktor Ždanovitš]], [[Juri Sisikin]],<br> [[Mark Midler]], [[German Svetšnikov]],<br> [[Juri Rudov]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/91563 Tulemused]''' <br><br>Floreti võistkondlik formaat sarnaneb epee võistkondliku formaadiga. <br>Pärast edu 1960. aasta mängudel oli Nõukogude Liit jätkuvalt maailma tugevaim meeskond, tulles kolm korda järjest maailmameistriks aastatel 1961, 1962 ja 1963. Nad jõudsid probleemideta poolfinaali, kus neile liitusid Poola, Prantsusmaa ja üllatuskvalifikatsioonis osalenud Jaapan, kes oli Ungari väljalangemisega suure üllatuse tekitanud. Nõukogude ja poolakad olid oma poolfinaalivastastest liiga head ning astusid vastamisi kuldmedali nimel. NSV Liit võitis Poolat 9-7, väärtusliku panuse andis German Svešnikov, kes võitis kõik neli oma matši ja säilitas tiitli. Itaalia, kes oli võitnud sellel alal medali kõigil olümpiamängudel alates [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928. aastast]], langes välja veerandfinaalis. <br style="clear:both;" /> ==== Espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Tibor Pézsa]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Claude Arabo]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Umar Mavlihhanov]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Jakov Rõlski]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}} |- | 5. || align=left| [[Emil Ochyra]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Marcel Parent]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- | rowspan=2|7. || align=left| [[Walter Köstner]] || align=left| [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Dieter Wellmann]] || align=left| [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] |} </div> Finaal: [[20. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 21 <br>'''[[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1960]]:''' [[Rudolf Kárpáti]], {{PisiLipp|Ungari}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/91259 Tulemused]''' <br>1964. aasta turniiril võeti kasutusele hübriidne alagrupimatšide ja väljalangemismatšide formaat. Võistlus algas kahe alagrupi vooruga. Igas voorus jagati vehklejad alagruppidesse, et vehelda alagrupi sees ringturniiri. Matšid toimusid viie puuteni. Edasipääsuks vajalike viikide lahendamiseks kasutati minutilist lisamatši. Seejärel mindi üle väljalangemismatšidele. Nendes voorudes kasutati ühe väljalangemismatšiformaati, et vähendada järelejäänud osalejate arvu 24-lt 16-le, seejärel 16-lt 8-le ja seejärel 8-lt 4-le. Toimusid ka poolfinaalid ja viienda koha matš veerandfinaali kaotajatele. Nendes väljalangemismatšides peeti matše kümne puuteni. Seejärel jätkasid neli veerandfinaali võitjat alagrupimatše finaalis. Kasutati standardseid espadronivõitluse reegleid. <br>* 1. voor: Oli 8 alagruppi, igas 6 või 7 vehklejaga. Iga alagrupi 4 parimat vehklejat pääsesid 2. vooru. <br>* 2. voor: Oli 4 alagruppi, igas 8 vehklejaga. Iga alagrupi neli parimat vehklejat pääsesid edasi väljalangemismängudele. <br>* Väljalangemismatšid: 16 vehklejat paigutati lühendatud ühe väljalangemismatšiga 4 gruppi. Toimus kaks väljalangemismängude vooru, mis lõppesid veerandfinaalidega. Iga grupi võitja pääses edasi finaalvooru, teise koha omanik aga viienda koha pärast peetavasse poolfinaali. <br>* Kohamatšid: 5. koha nimel peeti väljalangemismatše (kaks poolfinaali 5.–8. ja üks matš 5./6. kohta). <br>* Finaalis selgitati nelja vehkleja järjestus. Mille põhjal selgusid paarid, kes vehklesid kuldmedali ja pronksmedali nimel. <br>Tärkavad vehklemisriigid Poola ja NSV Liit võisid küll teistes meeste individuaalalades kulda võita, kuid espadronis jäi vehklemismaailm kindlaks. Tokyo olümpiavõitjaks tuli ungarlane Tibor Pézsa, kes pikendas oma rahva võiduseeriat üheksale, mille järgi alates [[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|1924. aastast]] on espadroni olümpiakulla alati võitnud ungarlane. Pézsa oli pigem tuntud kui Ungari võistkonna oluline liige võistkondlikes võistlustes kui oma individuaalsete edusammude poolest ning võistluse algfaasis ei avaldanud ta erilist muljet. Kui võistlustelt lahkus üha rohkem tuntud vehklejaid, suutis Pézsa alati teha piisavalt, et ellu jääda, ja leidis end finaalrupis koos maailmameistrite Jakov Rõlski ja Umar Mavlihhanoviga NSV Liidust ning Prantsusmaa meistri Claude Araboga. Nii Pézsa kui ka Arabo võitsid kolmest mängust kaks ja pidid tiitli nimel võitlema. Ungarlane kinnitas rahvuslikku au 5-3 võiduga. Pézsa naasis 1968. aastal ja lisas selles alal pronksmedali. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || align=left| [[Umjar Mavlihhanov]], [[Mark Rakita]],<br> [[Jakov Rõlski]], [[Boris Melnikov]],<br> [[Nugzar Asatiani]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=left| [[Wladimiro Calarese]], [[Giampaolo Calanchini]],<br> [[Pierluigi Chicca]], [[Mario Ravagnan]],<br> [[Cesare Salvadori]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] || align=left| [[Jerzy Pawłowski]], [[Ryszard Zub]],<br> [[Andrzej Piątkowski]], [[Emil Ochyra]],<br> [[Wojciech Zabłocki]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Jean-Ernest Ramez]], [[Jacques Lefèvre]],<br> [[Claude Arabo]], [[Marcel Parent]],<br> [[Robert Fraisse (vehkleja)|Robert Fraisse]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || align=left| [[Péter Bakonyi]], [[Miklós Meszéna]],<br> [[Attila Kovács]], [[Zoltán Horváth]],<br> [[Tibor Pézsa]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] || align=left| [[Dieter Wellmann]], [[Klaus Allisat]],<br> [[Walter Köstner]], [[Jürgen Theuerkauff]],<br> [[Percy Borucki]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=left| [[Attila Csipler]], [[Octavian Vintilă]],<br> [[Tănase Mureșanu]], [[Ion Drîmbă]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|USA}} || align=left| [[Alfonso Morales]], [[Robert Blum]],<br> [[Gene Hámori]], [[Attila Keresztes]],<br> [[Thomas Orley]] |} </div> Finaal: [[23. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 61 <br>Riike: 13 <br>'''[[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik espadron|Olümpiavõitja 1960]]:''' {{PisiLipp|Ungari}}<br> [[Aladár Gerevich]], [[Rudolf Kárpáti]],<br> [[Pál Kovács]], [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]],<br> [[Gábor Delneky]], [[Tamás Mendelényi]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/92604 Tulemused]''' <br><br>Espadroni võistkondlik formaat sarnanes epee võistkondliku formaadiga. <br>Pärast seitset järjestikust olümpiavõitu ja 46 järjestikust matšivõitu juhtus lõpuks mõeldamatu – Ungari kaotas olümpiamängudel võistkondlikult espadronivõitluses. Tegelikult polnud see päris nii šokeeriv, kui paistis, sest viimastel aastatel olid Ungari domineerimise lõpetanud Poola ja NSV Liit. Ungarlased võitlesid nüüd regulaarselt maailmameistrivõistlustel hõbeda ja pronksi nimel, samas kui kümme aastat varem olid nad kõik vastased purustanud. Ungari jaoks saabus lõpp isegi varem kui oodatud ja mitte poolakate ega nõukogude võitude tõttu. Selle asemel oli Itaalia see, kes 40 aastat pärast Ungari eelmise olümpiakaotuse tekitamist võitis veerandfinaali tulemusega 9:7. Itaalia alistas poolfinaalis napilt Prantsusmaa, et kohtuda NSV Liiduga, kes oli teises tasavägises mängus Poola alistanud. Vaatamata Wladimiro Călarese parimatele pingutustele, kes andis finaalis Itaaliale neli võitu, kaotas Itaalia NSV Liidule tulemusega 9:6. Pronksimängus viigistasid Poola ja Prantsusmaa kaheksa võiduga, Poola saavutas kolmanda koha tabamuste arvuga 60:59. <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ildikó Újlaky-Rejtő]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Helga Mees]] || align=left| [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Antonella Ragno]] || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Galina Gorohhova]] || align=left| {{PisiLipp|NSVL}} |- | 5. || align=left| [[Katalin Juhász]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Giovanna Masciotta]] || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} |- | rowspan=2|7.||align=left| [[Bruna Colombetti-Peroncini]] || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} |- bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Cathérine Rousselet]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[15. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 17 <br>'''[[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel#Florett 2|Olümpiavõitja 1960]]:''' [[Heidi Schmid]], [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] <br>'''[https://www.olympedia.org/results/92978 Tulemused]''' <br>* 1. voor 6 alagruppi, edasi pääsevad alagrupi neli paremat, 24 vehklejat. <br>* 2. voor 4 alagruppi, edasi pääsevad alagrupi neli paremat, 16 vehklejat <br>* Kaheksandikfinaal 8 väljalangemismatši, edasi pääseb 8 vehklejat. <br>* Veerandfinaalid 4 väljalangemismatši. Iga matši võitja pääses edasi finaali, kaotajad aga viienda koha pärast peetavasse poolfinaali. Poolfinaali võitjad vehklesid 5. koha eest ja kaotajad jäid jagama 7. kohta. <br>* Finaal: 4 vehklejaga alagrupp medalistide selgitamiseks <br>Kurt vehkleja Ildikó Rejtő-Ujlaky oli rahvusvahelisel areenil regulaarselt esinenud ligi kümme aastat, kuid individuaalset läbimurret ei saavutanud ta enne 1963. aasta maailmameistrivõistluste võitu. Ta elas veerandfinaalis üle napilt, kus vajas tuge, kuid pääses seejärel finaalmängu, alistades teel valitseva olümpiavõitja Heidi Schmidi. Finaalmängud osutusid ebaselgeks, kuna Rejtő-Ujlaky, sakslanna Helga Mees ja itaallanna Antonella Ragno võitsid igaüks kolmest mängust kaks. Ragno kaotas mõlemad matšid tuuldepääsu taga, mistõttu otsustati olümpiatiitli nimel finaalmatš Rejtő-Ujlaky ja Meese vahel. Mees oli ungarlase võistluse jooksul juba kahel korral alistanud, kuid seekord pöörati seisukord ümber ja Rejtő-Ujlaky väljusid võitjana 4 tabamusega 2 vastu. <br>Rejtő-Ujlaky lisas 1968. aastal individuaalvõistluses pronksmedali ja võitis võistkondlikult medaleid kõigil olümpiamängudel kuni 1976. aastani. Kõik kolm medalivõitjat olid abielus või abiellusid hiljem kaasolümpialastega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlased |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || align=left | [[Ildikó Ságiné Ujlakyné Rejtő]], [[Paula Marosi]]<br> [[Lídia Sákovicsné Dömölky]], [[Katalin Nagyné Juhász]], <br>[[Judit Ágoston-Mendelényi]],<br> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || align=left | [[Valentina Rastvorova]], [[Galina Gorohhova]]<br> [[Tatjana Petrenko-Samusenko]],<br> [[Ljudmila ŠiŠova]], [[Valentina Prudskova]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] || align=left | [[Helga Mees]], [[Heidi Schmid]],<br> [[Romy Weiß-Scherberger]], [[Gundi Theuerkauff]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=left | [[Antonella Ragno-Lonzi]], [[Giovanna Masciotta]],<br> [[Irene Camber-Corno]], [[Natalina Sanguinetti]],<br> [[Bruna Colombetti-Peroncini]] |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px]] [[Rumeenia]] || align=left | [[Olga Orban-Szabo]], [[Ileana Gyulai-Drîmbă-Jenei]],<br> [[Ana Derșidan-Ene-Pascu]], [[Maria Vicol]],<br> [[Ecaterina Stahl-Iencic]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Catherine Rousselet-Ceretti]], [[Colette Revenu]]<br> [[Marie-Chantal Depetris-Demaille]],<br> [[Brigitte Gapais-Dumont]], [[Annick Level]] |- | rowspan=2|7. || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=left | [[Shirley Netherway]], [[Theresa Offredy]],<br> [[Janet Bewley-Cathie]], [[Mary Watts-Tobin]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|USA}} || align=left | [[Anne Drungis]], [[Jan York-Romary]],<br> [[Denise O'Connor]], [[Harriet King]], [[Tommy Angell]] |} </div> Finaal: [[17. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>Riike: 10 <br>'''[[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett 2|Olümpiavõitja 1960]]:''' {{PisiLipp|NSVL}}<br> [[Valentina Rastvorova]] [[Galina Gorohhova]],<br> [[Tatjana Petrenko-Samusenko]], [[Ljudmila Šišova]],<br> [[Valentina Prudskova]], [[Aleksandra Zabelina]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/93205 Tulemused]''' <br><br>Poolfinaali pääsesid kaks parimat võistkonda võitude/kaotuste ja võidetud/kaotatud matšide protsendi alusel. Veerandfinaali pääsesid võitude/kaotuste ja võidetud/kaotatud matšide protsendi alusel 3.-6. kohale asetatud võistkonnad. Iga matš võitja pääses poolfinaali. Poolfinaalide võitjad selgitasid 1. koha võitja ja kaotajad selgitasid 3. koha. Veerandfinaali kaotajad vehklesid 5. koha nimel. <br>Ungari ja NSV Liit olid [[Rooma]] [[1960. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängudele]] järgnenud nelja aasta jooksul olnud kaks tugevaimat riiki ning olid võitnud kulla ja hõbeda kõigil kolmel vahepealsel [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. Nõukogude Liit oli võitnud 1961. ja 1963. aastal, Ungari oli võidukas 1962. aastal. Värskelt kroonitud individuaalmeistriks Ildikó Rejtő-Ujlaky inspireerituna pööras Ungari finaalis 9:7 võiduga Nõukogude Liidu vastu. Saksamaa alistas Itaalia ja võitis kolmanda koha. <br style="clear:both;" /> == Medalitabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1964. aasta suveolümpiamängudel|Tōkyō 1964]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||4||0||0|| 4 |- | 2.||align=left |{{PisiLipp|NSVL}}||3 ||1||2|| 6 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]] [[Poola]]||1 ||1||1|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||2||3|| 5 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}}||0||2||1|| 3 |- | 6.||align=left |[[Pilt:Flag of German Olympic Team 1960-1968.svg|24px]] [[Saksamaa Ühendatud Võistkond|Saksamaa ÜV]] ||0||1||1|| 2 |- | 7.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- !colspan=2| Kokku 7 riiki || 8 || 8 || 8 || 24 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20120630173357/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1964/or1964v2pt1.pdf THE GAMES OF THE XVIII OLYMPIAD TOKYO 1964] (lk 281–328) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/tokyo-1964/results/fencing Tokyo 1964 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/16/sports/FEN Fencing at the 1964 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1964. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine olümpiamängudel]] [[Kategooria:Vehklemine]] jkw89ec39xz9ngm9skveu7zlzcd7oyx 0 713633 7200421 7143552 2026-07-23T16:54:04Z Koidutar 212587 7200421 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Petri Juhana Kallio | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|02|07}} | rahvus = [[soomlased|soomlane]] | elukutse = [[keeleteadlane]] | sünnikoht = [[Helsingi]] | töökoht = [[Helsingi ülikool]] | haridus = [[Apollo Gümnaasium]] 1988<br>[[Helsingi ülikool]] &nbsp;[[Magistrikraad|MA]] [[kunst|kunstis]] 1997<br>[[Leideni ülikool]] &nbsp;[[Doktorikraad|PhD]] [[filosoofia|filosoofias]] 2004 }} '''Petri Juhana Kallio''' (sündinud [[7. veebruar|7. veebruaril]] [[1969]]) on [[Soome]] keeleteadlane, [[Fennistika|fennist]] ja [[Indoeuropeistika|indoeuropeist]], kes on uurinud [[Germaani algkeel|germaani algkeele]] ja [[Läänemeresoome algkeel|läänemeresoome algkeele]] vahelisi suhteid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Petri Kallio |url=https://www.mv.helsinki.fi/home/petkalli/ |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=www.mv.helsinki.fi}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref> [[Fail:Lõunaeesti keelepuu.pdf|pisi|Lõunaeesti keelte ja murrete tekkimine Petri Kallio järgi.]] Eestis on Kallio tuntud kui lõunaeesti keele tekkimise ja ajaloo uurija.<ref>[[Jüri Viikberg]], [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/31545 Kuulsaks pärast surma] Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri – Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguis-tics, kd 12, nr 2. Erinumber. Külalistoimetajad Uldis Balodis ja Karl Pajusalu. Tartu: Tartu Üli-kooli Kirjastus, 2021. 390 lk.</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kallio, Petri}} [[Kategooria:Soome keeleteadlased]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 68t84yq7fna6vho5i03qb1njuihg6eu 0 715571 7200316 7171229 2026-07-23T12:23:50Z Kuriuss 38125 7200316 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast sportlane | nimi = Michael Dunlop | pilt = Michael Dulop at the 2022 Northwest 200.jpg | pildiallkiri = Dunlop 2022. aastal | riik = Põhja-Iirimaa | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1989|4|10}} | sünnikoht = [[Ballymoney]], Põhja-Iirimaa | spordiala = [[Mootorratta_võidusõit#Maanteesõit|mootorrataste maanteesõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 6 | isiklik_rekord = [[Isle of Man TT]]<br>33 võitu, 51 poodiumikohta }} '''Michael Dunlop''' (sündinud [[10. aprill]]il [[1989]]) on [[Põhja-Iirimaa]] mootorrattavõidusõitja. Ta hoiab [[Isle of Man TT]] võitude ja poodiumifinišite rekordit 33 võidu ja 51 poodiumikohaga, ületades 2024. aastal [[Joey Dunlop]]i rekordit 26 võiduga. Ta kuulub võidusõitjate dünastiasse, olles lahkunud [[Robert Dunlop]]i poeg, lahkunud [[William Dunlop]]i vend ja lahkunud [[Joey Dunlop]]i vennapoeg. Tema perekonna pärandit dokumenteeriti dokumentaalfilmis "[[Road (film)|Road]]" (2014). == Karjäär == === Isle of Man TT === Dunlop tegi oma [[Isle of Man TT]] debüüdi 2007. aastal ja saavutas oma esimese võidu 2009. aastal [[Yamaha Motor Company|Yamahaga]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-30 |pealkiri=Isle of Man TT: Eight of Michael Dunlop's most memorable wins |url=https://www.bbc.com/sport/motorsport/articles/c3g8zrpmlz4o |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> 2024. aastal ületas ta oma onu Joey Dunlopi TT-võitude rekordit, milleks oli 26 võitu.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=sport |eesnimi=Guardian |kuupäev=2024-06-05 |pealkiri=Michael Dunlop becomes most successful Isle of Man TT rider |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/sport/article/2024/jun/05/michael-dunlop-becomes-most-successful-isle-of-man-tt-rider |vaadatud=2026-05-24 |issn=0261-3077}}</ref> == Tunnustus == 2025. aastal määrati Dunlop mootorrattaspordi teenete eest [[Briti impeeriumi ordu]] liikmeks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=King's Birthday Honours: Michael Dunlop and Neil Booth receive MBEs |url=https://www.bbc.co.uk/sport/articles/cglew521l4do |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> Dunlop on kolm korda olnud parim iiri mootorrattur.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-17 |pealkiri=Irish Motorcyclist of the Year: Michael Dunlop collects award for third time |url=https://www.bbc.com/sport/motorsport/articles/cx2lw274226o |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> == Tulemused == === Isle of Man TT tulemused === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" !2025 | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 2. | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Superstock TT 1''' 3. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#fff; width:150pt;" |'''Senior TT''' ''ei toimunud'' | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supertwin TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supertwin TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Superstock TT 2''' 3. |- !2024 | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 4. | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Superstock TT 1''' 3. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' DNF | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supertwin TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supertwin TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#fff; width:150pt;" |'''Superstock TT 2''' ''ei toimunud'' |- !2023 | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 1. | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superstock TT 1''' 2. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Senior TT''' 3. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Lightweight TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Lightweight TT 2''' DNF | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superstock TT 2''' 2. |- !2022 | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 3. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 5. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' 5. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' DNF | |- !2019 | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 6. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 4. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 5. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 6. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' 4. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' 1. | | |- !2018 | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 1. | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 2. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 5. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' 4. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' 1. | | |- !2017 | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' DNF | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 6. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#fff; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' ''ei toimunud'' | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Senior TT''' 1. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' 7. | | |- !2016 | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 1. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' DNF | style="text-align:center; background:#000; color:white; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' DSQ | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 2. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Senior TT''' 1. | | | |- !2015 | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' DNF | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 2. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' DNF | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' DNF | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' 5. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' DNF | | |- !2014 | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superstock TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Supersport TT''' 3. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Senior TT''' 1. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' DNS | | |- !2013 | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Senior TT''' 2. | | | |- !2012 | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 10 | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 2. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' DNF | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#fff; width:150pt;" |'''Senior TT''' ''ei toimunud'' | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' 15. | | |- !2011 | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 5. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 1. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' DNF | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' DNF | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' 6. | | | |- !2010 | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 2. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 8. | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 3. | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 2. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' DNF | | | |- !2009 | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' DNF | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' DNF | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' DNF | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' DNF | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Lightweight 250 TT''' 2. | | |- !2008 | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 14. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' DNF | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Supersport Junior TT 1''' 10. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Supersport Junior TT 2''' 8. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' 10. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Lightweight 250 TT''' DNF | | |} == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Dunlop, Michael}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] rrybpt9fix3orvizwggzxnl9x762o2o 7200317 7200316 2026-07-23T12:32:58Z Kuriuss 38125 7200317 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast sportlane | nimi = Michael Dunlop | pilt = Michael Dulop at the 2022 Northwest 200.jpg | pildiallkiri = Dunlop 2022. aastal | riik = Põhja-Iirimaa | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1989|4|10}} | sünnikoht = [[Ballymoney]], Põhja-Iirimaa | spordiala = [[Mootorratta_võidusõit#Maanteesõit|mootorrataste maanteesõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 6 | isiklik_rekord = [[Isle of Man TT]]<br>33 võitu, 51 poodiumikohta }} '''Michael Dunlop''' (sündinud [[10. aprill]]il [[1989]]) on [[Põhja-Iirimaa]] mootorrattavõidusõitja. Ta hoiab [[Isle of Man TT]] võitude ja poodiumifinišite rekordit 33 võidu ja 51 poodiumikohaga, ületades 2024. aastal [[Joey Dunlop]]i rekordit 26 võiduga. Ta kuulub võidusõitjate dünastiasse, olles [[Robert Dunlop]]i poeg, [[William Dunlop]]i vend ja [[Joey Dunlop]]i vennapoeg. Tema perekonna pärandit dokumenteeriti dokumentaalfilmis "[[Road (film)|Road]]" (2014). == Karjäär == === Isle of Man TT === Dunlop tegi oma [[Isle of Man TT]] debüüdi 2007. aastal ja saavutas oma esimese võidu 2009. aastal [[Yamaha Motor Company|Yamahaga]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-30 |pealkiri=Isle of Man TT: Eight of Michael Dunlop's most memorable wins |url=https://www.bbc.com/sport/motorsport/articles/c3g8zrpmlz4o |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> 2024. aastal ületas ta oma onu Joey Dunlopi TT-võitude rekordit, milleks oli 26 võitu.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=sport |eesnimi=Guardian |kuupäev=2024-06-05 |pealkiri=Michael Dunlop becomes most successful Isle of Man TT rider |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/sport/article/2024/jun/05/michael-dunlop-becomes-most-successful-isle-of-man-tt-rider |vaadatud=2026-05-24 |issn=0261-3077}}</ref> == Tunnustus == 2025. aastal võeti Dunlop mootorrattaspordi teenete eest [[Briti impeeriumi ordu]] liikmeks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=King's Birthday Honours: Michael Dunlop and Neil Booth receive MBEs |url=https://www.bbc.co.uk/sport/articles/cglew521l4do |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> Dunlop on kolm korda olnud parim iiri mootorrattur.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-17 |pealkiri=Irish Motorcyclist of the Year: Michael Dunlop collects award for third time |url=https://www.bbc.com/sport/motorsport/articles/cx2lw274226o |vaadatud=2026-05-24 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> == Tulemused == === Isle of Man TT tulemused === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" !2025 | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 2. | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Superstock TT 1''' 3. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#fff; width:150pt;" |'''Senior TT''' ''ei toimunud'' | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supertwin TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supertwin TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Superstock TT 2''' 3. |- !2024 | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 4. | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Superstock TT 1''' 3. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' DNF | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supertwin TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supertwin TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#fff; width:150pt;" |'''Superstock TT 2''' ''ei toimunud'' |- !2023 | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 1. | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superstock TT 1''' 2. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Senior TT''' 3. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Lightweight TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Lightweight TT 2''' DNF | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superstock TT 2''' 2. |- !2022 | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 3. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 5. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' 5. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' DNF | |- !2019 | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 6. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 4. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 5. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 6. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' 4. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' 1. | | |- !2018 | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 1. | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 2. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 5. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' 4. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' 1. | | |- !2017 | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' DNF | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 6. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#fff; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' ''ei toimunud'' | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Senior TT''' 1. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' 7. | | |- !2016 | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 1. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' DNF | style="text-align:center; background:#000; color:white; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' DSQ | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 2. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Senior TT''' 1. | | | |- !2015 | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' DNF | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 2. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' DNF | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' DNF | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' 5. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' DNF | | |- !2014 | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superstock TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Supersport TT''' 3. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Senior TT''' 1. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' DNS | | |- !2013 | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 1. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Senior TT''' 2. | | | |- !2012 | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 10 | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 2. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' DNF | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#fff; width:150pt;" |'''Senior TT''' ''ei toimunud'' | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Lightweight TT''' 15. | | |- !2011 | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 5. | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 1. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' DNF | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' DNF | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' 6. | | | |- !2010 | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 2. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' 8. | style="text-align:center; background:#ffdf9f; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' 3. | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 2. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' DNF | | | |- !2009 | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' DNF | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' DNF | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Supersport TT 1''' DNF | style="text-align:center; background:#ffffbf; width:150pt;" |'''Supersport TT 2''' 1. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' DNF | style="text-align:center; background:#dfdfdf; width:150pt;" |'''Lightweight 250 TT''' 2. | | |- !2008 | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Superbike TT''' 14. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Superstock TT''' DNF | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Supersport Junior TT 1''' 10. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Supersport Junior TT 2''' 8. | style="text-align:center; background:#cfcfff; width:150pt;" |'''Senior TT''' 10. | style="text-align:center; background:#efcfff; width:150pt;" |'''Lightweight 250 TT''' DNF | | |} == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Dunlop, Michael}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 11yp2azoaz9fns8mqi4tyzia918kioz 0 716291 7200452 7199939 2026-07-23T18:02:53Z Hannesvalk 176021 /* 22. juuli */ 7200452 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odassale on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi ekspordi võimekusest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]] [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026</ref> Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protsestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[ Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 17. juuli === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026</ref> ja [[Odessa]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.<ref>[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026</ref> Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026</ref> ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026</ref> Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 18. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026</ref> ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026</ref> Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026</ref> === 19. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026</ref> Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 20. juuli === Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026</ref> Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ning õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. juuli === [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026</ref> Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026</ref> ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal - [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026</ref> Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks KAART | Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks?] Delfi, 23. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] qszhziq2chwyb0cuc39shscyv1i7ovd 7200460 7200452 2026-07-23T18:17:25Z Hannesvalk 176021 /* 22. juuli */ 7200460 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odassale on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi ekspordi võimekusest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]] [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026</ref> Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protsestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[ Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 17. juuli === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026</ref> ja [[Odessa]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.<ref>[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026</ref> Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026</ref> ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026</ref> Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 18. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026</ref> ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026</ref> Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026</ref> === 19. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026</ref> Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 20. juuli === Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026</ref> Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ning õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. juuli === [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026</ref> Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026</ref> ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal - [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026</ref> === 23. juuli === Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026</ref> Rünnakutes [[Zaporižžja]]le ja [[Slovjansk]]ile sai kokku vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026</ref> Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] firjl6hva345q9gs1j7x6afz3ardx9r 7200628 7200460 2026-07-24T05:37:41Z Hannesvalk 176021 /* 23. juuli */ 7200628 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odassale on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi ekspordi võimekusest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]] [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026</ref> Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protsestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[ Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 17. juuli === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026</ref> ja [[Odessa]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.<ref>[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026</ref> Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026</ref> ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026</ref> Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 18. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026</ref> ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026</ref> Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026</ref> === 19. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026</ref> Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 20. juuli === Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026</ref> Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ning õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. juuli === [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026</ref> Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026</ref> ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal - [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026</ref> === 23. juuli === Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026</ref> Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026</ref> ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026</ref> Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 81e16n11dmjaxbdjdz14p4d015ui3h8 0 717544 7200443 7193535 2026-07-23T17:32:25Z .Toon 67500 7200443 wikitext text/x-wiki Silikoonid on sünteetilised [[polümeerid]], mille põhistruktuur koosneb räni- ja hapnikuaatomite ahelast (–Si–O–Si–), mille külge on seotud orgaanilised rühmad, enamasti [[Metüülrühm|metüülrühmad]]. Silikoone iseloomustavad [[elastsus]], kuumakindlus, [[hüdrofoobsus]] ning vastupidavus [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirgusele]] ja [[Osoonikiht|osoonile]]. Nende omaduste tõttu kasutatakse silikoone [[Ehitamine|ehituses]], [[Elektroonika|elektroonikas]], [[Meditsiin|meditsiinis]] ja paljudes teistes valdkondades.<ref name="wacker2023">Wacker Chemie AG. ''Silicones – Properties and Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2023.</ref> == Kasutamine == Silikooni kasutamist soodustavad [[elastsus]], vastupidavus temperatuurimuutustele ning vett hülgavad omadused. Silikoonmaterjalid aitavad säilitada [[Ehitustarind|konstruktsioonide]] ilmastikukindlust ja vähendada [[Niiskus|niiskusest]] põhjustatud kahjustusi.<ref name="wacker2023" /> === Vuukide tihendamine === Silikoonhermeetikuid kasutatakse deformatsiooni- ja liite[[Vuuk|vuukides]], kus konstruktsiooni osad puutuvad kokku [[Vibratsioon|vibratsiooni]], [[Temperatuur|temperatuurikõikumiste]] või mehaaniliste koormustega.<ref name="evs17333">EVS-EN 17333-3:2020.</ref> Materjali elastsus võimaldab [[Vuuk|vuugil]] kohaneda konstruktsiooni liikumisega ilma ühenduse katkemiseta. Silikoonhermeetikud parandavad [[Vuuk|vuukide]] [[Veekindlus|veepidavust]] ning vähendavad niiskuse tungimist [[Ehitustarind|konstruktsioonidesse]].<ref name="klosowski2004">Klosowski, J. M. ''Sealants in Construction''. 2nd ed. New York: Marcel Dekker, 2004.</ref> === Klaasfassaadid === Silikooni kasutatakse [[Fassaad|klaasfassaadides]], sealhulgas [[Struktuurne klaas|struktuurses klaasimises]], kus see moodustab [[Elastsus|elastse]] ühenduse klaasi ja metallraami vahel.<ref name="evs15651">EVS-EN 15651-1. ''Fassaadielementide vuukide hermeetikud. Osa 1: Fassaadielemendid''.</ref> Silikoonvuuk võimaldab kompenseerida temperatuurimuutustest tingitud [[Deformatsioon|deformatsioone]] ning kanda üle [[Koormus|tuulekoormust]]. Tänu ilmastiku- ja [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirguskindlusele]] kasutatakse silikooni laialdaselt kaasaegsetes [[Fassaad|klaasfassaadisüsteemides]].<ref name="dow2019">Dow. ''Structural Silicone Glazing Manual''. Midland, Michigan: Dow Chemical Company, 2019.</ref> === Pinna kaitse === Silikoonipõhiseid [[immutusvahendeid]] kasutatakse [[Betoon|betooni]] ja [[Müüritis|müüritise]] kaitsmiseks vee imendumise eest. Töödeldud pind omandab vett hülgavad omadused, säilitades samal ajal [[Veeaur|veeauru]] läbilaskvuse. Kaitse aitab vähendada niiskusest ning [[külmumis-sulamistsüklitest]] põhjustatud kahjustusi ja pikendada [[Ehitusmaterjal|ehitusmaterjalide]] kasutusiga.<ref name="wacker2022">Wacker Chemie AG. ''Silane and Silicone Water Repellents for Construction Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2022.</ref> === Sanitaarruumid === Sanitaaruumides, näiteks [[Vannituba|vannitubades]], duširuumides ja [[Tualett|tualettruumides]], kasutatakse silikooni veetihedate vuukide tegemiseks plaatide ja sanitaarseadmete liitekohtades. Silikoon aitab takistada vee sattumist [[Ehitustarind|konstruktsioonidesse]] ning vähendab [[Niiskus|niiskuskahjustuste]] riski.<ref name="klosowski2004" /> ==Vaata ka== * [[Silikoonid]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ehitus]] [[Kategooria:Ehitusmaterjalid]] 2o1ds52njvvk5i27irkdvtuvkfsu1gi 0 717667 7200390 7181617 2026-07-23T15:31:49Z Amherst99 15496 /* */ 7200390 wikitext text/x-wiki [[File:Samson von Himmelstierna suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Samson von Himmelstjerna suguvõsa aadlivapp]] '''Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna''' (neiup. '''von Taube von der Issen''', [[2. juuni]] [[1786]] [[Riia]] – [[17. aprill]] [[1838]] [[Lustivere mõis]]) oli [[Lustivere mõis]]a ja [[Kaliküla]] mõisate omanik ja ühendaja. Tema abikaasa oli [[jurist]] ja [[Liivimaa aadli]] liberaalse rühmituse üks juhte [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]]. ==Elulugu== Maria Margaretha von Taube v. der Issen sündis Riias 2. juunil 1786. Tema isa [[Friedrich Wilhelm Taube von der Issen]] (1744–1807) oli [[Liivimaa]] aadlik ja poliitik, üks Liivimaa mõisakrediidisüsteemi rajajaid ning kohaliku aadli majandusasutuste eestvedajaid. Tema ema Helene Wendula (neiup. von Bachmann) oli [[Venemaa]] [[kindralmajor]]i [[Karl Reinhold von Bachmann]]i tütar. Ta oli oma ema-isa ainuke laps. Ema varasemast abielust parun [[Karl Gustav von Rönne]]ga oli tal viis poolvenda ja poolõde<ref name="Geni"/> Maria Margaretha von Taube abiellus [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]]aga [[18. veebruar]]il [[1808]]. Reinhold Johann oli mitmete mõisate, sealhulgas [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]] asunud [[Kurista mõis]]a ja [[Kaavere mõis]]a omanik. Naisele oli see esimene, mehele teine [[abielu]].<ref name="Lexicon"/> Kooselust sündis paaril kolm last: poeg Reinhold Friedrich Eugen (1809–1856) ning tütred Angelique Euphrosyne Helene (1811–1889) ja Marie Claudia Alvine (1824–1839)<ref name="Geni"/>. Reinhold Friedrich Eugen õppis 1829–1833 [[Tartu Ülikool]]is filosoofiat<ref name="Eugen"/>. Ta majandas oma isa nimel Lustivere ja Kaliküla mõisaid. Hiljem ostis isalt Kaavere (Kawershofi) ja Kurista mõisa. Abikaasa Emma Elisabeth Dorothea (neiup Zoege von Manteuffel) kaudu oli ta [[Võisiku mõis]]a omanik. Oli [[Viljandi kreisikohtu]] assessor<ref name="Eugen2"/>. Angelique Euphrosyne Helene abiellus 1844. aastal [[Vatla mõis]]a ja [[Kassinurme mõis]]a omaniku [[Karl Georg von Wahl]]iga (1806–1876)<ref name="Angelique"/>. Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna suri 17. aprillil 1838 51-aastaselt Lustivere mõisas. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Mõisate ost ja ühendamine== 25. aprillil 1818 pantis [[Lustivere mõis]]a omaniku [[Jacob Johann von Wolff]]i pärija, kaardiväeleitnant [[Carl Johann von Üxküll]] mõisa 55 000 [[rubla]] eest Marie Margaretha Samson von Himmelstjernale. Mõisa pärisomanikuks sai Marie Margaretha 26. augustil 1820.<ref name="Lust"/> 28. veebruaril 1824 ostis naine [[pankrot]]istunud [[Kaliküla mõis]]a 15 150 rubla eest. Mõis anti talle üle 2. detsembril 1824 ja kirjutati pärisomandina tema nimele 5. detsembril 1824. 1825. aastal lasi Maria Margaretha ametlikult ühendada Lustivere ja Kaliküla mõisad üheks mõisaks.<ref name="Lust"/> Pärast naise surma 1838. aastal päris ühendatud Lustivere ja Kaliküla mõisa tema poeg Reinhold Friedrich Eugen Samson von Himmelstjerna. Pärast viimase surma 13. jaanuaril 1856 läks mõis tema ainsale õele Angelique von Wahlile (sündinud Samson von Himmelstjerna), kellele see mõisteti lõplikult välja 4. septembril 1862.<ref name="Lust"/> ==Hauatähis== Maria Margaretha hauatähis on üks vanemaid säilinud hauatähiseid Põltsamaa saksa kalmistul. Hauatähis võeti 1925. aastal riikliku kaitse alla<ref name="Muins"/>. Hiljem eemaldati tähis kaitsealuste objektide nimekirjast. Haud taasavastati [[Põltsamaa Ajalooselts]]i talgute käigus 2024. aasta kevadel<ref name="hauatahis"/>. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Muins">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, RA ERA.1108.5.988, kaart nr 2045</ref> <ref name="Geni">[https://www.geni.com/people/Maria-Margaretha-Samson-von-Himmelstjerna/6000000012974983090 Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna]. Geneaoloogiaportaal GENI. Vaadatud 24.06.2026</ref> <ref name="Lexicon">Gottzmann, Carola L. ja Hörner, Petra. 2007. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs Vom Mittelalter bis zur Gegenwart, De Gruyter: Berlin/Boston, lk 1112</ref> <ref name="Angelique"> Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst, Mitau [Latvia], 1894-1930, lk 101</ref> <ref name="hauatahis">Suni, Raivo. Saksa kalmistu talgud tõid päevavalgele kaks erilist hauatähist, Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 191, 9. mai 2024, lk 3</ref> <ref name="Eugen">Hasselblatt, A. ja Otto, G. 1889.Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, lk 189 (38)</ref> <ref name="Eugen2">Berkholz, Christian August. 1856.M. Hermann Samson, Rigaischer Oberpastor, Superintendent von Livland : eine kirchenhistorische Skizze aus der ersten Hälfte des siebzehnten Jahrhunderts, Götschel, Riga, lk 195</ref> <ref name="Lust">von Stryk, L. 1885. Beitraege zur Geschichte der Rittergüter Livlands, Albanusche Buchdruckerei: Dresden, lk 387-388</ref> }} {{JÄRJESTA:Samson von Himmelstjerna, Maria Margaretha}} [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1838]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] 0eikj2wpczdvauwdyehjhbxnsj92ab6 7200394 7200390 2026-07-23T15:34:59Z Amherst99 15496 /* Viited */ 7200394 wikitext text/x-wiki [[File:Samson von Himmelstierna suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Samson von Himmelstjerna suguvõsa aadlivapp]] '''Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna''' (neiup. '''von Taube von der Issen''', [[2. juuni]] [[1786]] [[Riia]] – [[17. aprill]] [[1838]] [[Lustivere mõis]]) oli [[Lustivere mõis]]a ja [[Kaliküla]] mõisate omanik ja ühendaja. Tema abikaasa oli [[jurist]] ja [[Liivimaa aadli]] liberaalse rühmituse üks juhte [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]]. ==Elulugu== Maria Margaretha von Taube v. der Issen sündis Riias 2. juunil 1786. Tema isa [[Friedrich Wilhelm Taube von der Issen]] (1744–1807) oli [[Liivimaa]] aadlik ja poliitik, üks Liivimaa mõisakrediidisüsteemi rajajaid ning kohaliku aadli majandusasutuste eestvedajaid. Tema ema Helene Wendula (neiup. von Bachmann) oli [[Venemaa]] [[kindralmajor]]i [[Karl Reinhold von Bachmann]]i tütar. Ta oli oma ema-isa ainuke laps. Ema varasemast abielust parun [[Karl Gustav von Rönne]]ga oli tal viis poolvenda ja poolõde<ref name="Geni"/> Maria Margaretha von Taube abiellus [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]]aga [[18. veebruar]]il [[1808]]. Reinhold Johann oli mitmete mõisate, sealhulgas [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]] asunud [[Kurista mõis]]a ja [[Kaavere mõis]]a omanik. Naisele oli see esimene, mehele teine [[abielu]].<ref name="Lexicon"/> Kooselust sündis paaril kolm last: poeg Reinhold Friedrich Eugen (1809–1856) ning tütred Angelique Euphrosyne Helene (1811–1889) ja Marie Claudia Alvine (1824–1839)<ref name="Geni"/>. Reinhold Friedrich Eugen õppis 1829–1833 [[Tartu Ülikool]]is filosoofiat<ref name="Eugen"/>. Ta majandas oma isa nimel Lustivere ja Kaliküla mõisaid. Hiljem ostis isalt Kaavere (Kawershofi) ja Kurista mõisa. Abikaasa Emma Elisabeth Dorothea (neiup Zoege von Manteuffel) kaudu oli ta [[Võisiku mõis]]a omanik. Oli [[Viljandi kreisikohtu]] assessor<ref name="Eugen2"/>. Angelique Euphrosyne Helene abiellus 1844. aastal [[Vatla mõis]]a ja [[Kassinurme mõis]]a omaniku [[Karl Georg von Wahl]]iga (1806–1876)<ref name="Angelique"/>. Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna suri 17. aprillil 1838 51-aastaselt Lustivere mõisas. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Mõisate ost ja ühendamine== 25. aprillil 1818 pantis [[Lustivere mõis]]a omaniku [[Jacob Johann von Wolff]]i pärija, kaardiväeleitnant [[Carl Johann von Üxküll]] mõisa 55 000 [[rubla]] eest Marie Margaretha Samson von Himmelstjernale. Mõisa pärisomanikuks sai Marie Margaretha 26. augustil 1820.<ref name="Lust"/> 28. veebruaril 1824 ostis naine [[pankrot]]istunud [[Kaliküla mõis]]a 15 150 rubla eest. Mõis anti talle üle 2. detsembril 1824 ja kirjutati pärisomandina tema nimele 5. detsembril 1824. 1825. aastal lasi Maria Margaretha ametlikult ühendada Lustivere ja Kaliküla mõisad üheks mõisaks.<ref name="Lust"/> Pärast naise surma 1838. aastal päris ühendatud Lustivere ja Kaliküla mõisa tema poeg Reinhold Friedrich Eugen Samson von Himmelstjerna. Pärast viimase surma 13. jaanuaril 1856 läks mõis tema ainsale õele Angelique von Wahlile (sündinud Samson von Himmelstjerna), kellele see mõisteti lõplikult välja 4. septembril 1862.<ref name="Lust"/> ==Hauatähis== Maria Margaretha hauatähis on üks vanemaid säilinud hauatähiseid Põltsamaa saksa kalmistul. Hauatähis võeti 1925. aastal riikliku kaitse alla<ref name="Muins"/>. Hiljem eemaldati tähis kaitsealuste objektide nimekirjast. Haud taasavastati [[Põltsamaa Ajalooselts]]i talgute käigus 2024. aasta kevadel<ref name="hauatahis"/>. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Muins">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, RA ERA.1108.5.988, kaart nr 2045</ref> <ref name="Geni">[https://www.geni.com/people/Maria-Margaretha-Samson-von-Himmelstjerna/6000000012974983090 Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna]. Geneaoloogiaportaal GENI. Vaadatud 24.06.2026</ref> <ref name="Lexicon">Gottzmann, Carola L. ja Hörner, Petra. 2007. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs Vom Mittelalter bis zur Gegenwart, De Gruyter: Berlin/Boston, lk 1112</ref> <ref name="Angelique"> Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst, Mitau [Latvia], 1894-1930, lk 101</ref> <ref name="hauatahis">Suni, Raivo. Saksa kalmistu talgud tõid päevavalgele kaks erilist hauatähist, Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 191, 9. mai 2024, lk 3</ref> <ref name="Eugen">Hasselblatt, A. ja Otto, G. 1889.Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, lk 189 (38)</ref> <ref name="Eugen2">Berkholz, Christian August. 1856.M. Hermann Samson, Rigaischer Oberpastor, Superintendent von Livland : eine kirchenhistorische Skizze aus der ersten Hälfte des siebzehnten Jahrhunderts, Götschel, Riga, lk 195</ref> <ref name="Lust">von Stryk, L. 1885. Beitraege zur Geschichte der Rittergüter Livlands, Albanusche Buchdruckerei: Dresden, lk 387-388</ref> }} {{JÄRJESTA:Samson von Himmelstjerna, Maria Margaretha}} [[Kategooria:Samson-Himmelstjernad]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1838]] jczc80bifx3cp37bu9zyb67f0oka0ii 7200402 7200394 2026-07-23T15:45:41Z Amherst99 15496 /* */ 7200402 wikitext text/x-wiki [[File:Samson von Himmelstierna suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Samson von Himmelstjerna suguvõsa aadlivapp]] '''Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna''' (neiup. '''von Taube von der Issen''', [[2. juuni]] [[1786]] [[Riia]] – [[17. aprill]] [[1838]] [[Lustivere mõis]]) oli [[Lustivere mõis]]a ja [[Kaliküla mõisa]]a omanik ja ühendaja. Tema abikaasa oli [[jurist]] ja [[Liivimaa aadli]] liberaalse rühmituse üks juhte [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]]. ==Elulugu== Maria Margaretha von Taube v. der Issen sündis Riias 2. juunil 1786. Tema isa [[Friedrich Wilhelm Taube von der Issen]] (1744–1807) oli [[Liivimaa]] aadlik ja poliitik, üks Liivimaa mõisakrediidisüsteemi rajajaid ning kohaliku aadli majandusasutuste eestvedajaid. Tema ema Helene Wendula (neiup. von Bachmann) oli [[Venemaa]] [[kindralmajor]]i [[Karl Reinhold von Bachmann]]i tütar. Ta oli oma ema-isa ainuke laps. Ema varasemast abielust parun [[Karl Gustav von Rönne]]ga oli tal viis poolvenda ja poolõde<ref name="Geni"/> Maria Margaretha von Taube abiellus [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]]aga [[18. veebruar]]il [[1808]]. Reinhold Johann oli mitmete mõisate, sealhulgas [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]] asunud [[Kurista mõis]]a ja [[Kaavere mõis]]a omanik. Naisele oli see esimene, mehele teine [[abielu]].<ref name="Lexicon"/> Kooselust sündis paaril kolm last: poeg Reinhold Friedrich Eugen (1809–1856) ning tütred Angelique Euphrosyne Helene (1811–1889) ja Marie Claudia Alvine (1824–1839)<ref name="Geni"/>. Reinhold Friedrich Eugen õppis 1829–1833 [[Tartu Ülikool]]is filosoofiat<ref name="Eugen"/>. Ta majandas oma isa nimel Lustivere ja Kaliküla mõisaid. Hiljem ostis isalt Kaavere (Kawershofi) ja Kurista mõisa. Abikaasa Emma Elisabeth Dorothea (neiup Zoege von Manteuffel) kaudu oli ta [[Võisiku mõis]]a omanik. Oli [[Viljandi kreisikohtu]] assessor<ref name="Eugen2"/>. Angelique Euphrosyne Helene abiellus 1844. aastal [[Vatla mõis]]a ja [[Kassinurme mõis]]a omaniku [[Karl Georg von Wahl]]iga (1806–1876)<ref name="Angelique"/>. Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna suri 17. aprillil 1838 51-aastaselt Lustivere mõisas. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Mõisate ost ja ühendamine== 25. aprillil 1818 pantis [[Lustivere mõis]]a omaniku [[Jacob Johann von Wolff]]i pärija, kaardiväeleitnant [[Carl Johann von Üxküll]] mõisa 55 000 [[rubla]] eest Marie Margaretha Samson von Himmelstjernale. Mõisa pärisomanikuks sai Marie Margaretha 26. augustil 1820.<ref name="Lust"/> 28. veebruaril 1824 ostis naine [[pankrot]]istunud [[Kaliküla mõis]]a 15 150 rubla eest. Mõis anti talle üle 2. detsembril 1824 ja kirjutati pärisomandina tema nimele 5. detsembril 1824. 1825. aastal lasi Maria Margaretha ametlikult ühendada Lustivere ja Kaliküla mõisad üheks mõisaks.<ref name="Lust"/> Pärast naise surma 1838. aastal päris ühendatud Lustivere ja Kaliküla mõisa tema poeg Reinhold Friedrich Eugen Samson von Himmelstjerna. Pärast viimase surma 13. jaanuaril 1856 läks mõis tema ainsale õele Angelique von Wahlile (sündinud Samson von Himmelstjerna), kellele see mõisteti lõplikult välja 4. septembril 1862.<ref name="Lust"/> ==Hauatähis== Maria Margaretha hauatähis on üks vanemaid säilinud hauatähiseid Põltsamaa saksa kalmistul. Hauatähis võeti 1925. aastal riikliku kaitse alla<ref name="Muins"/>. Hiljem eemaldati tähis kaitsealuste objektide nimekirjast. Haud taasavastati [[Põltsamaa Ajalooselts]]i talgute käigus 2024. aasta kevadel<ref name="hauatahis"/>. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Muins">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, RA ERA.1108.5.988, kaart nr 2045</ref> <ref name="Geni">[https://www.geni.com/people/Maria-Margaretha-Samson-von-Himmelstjerna/6000000012974983090 Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna]. Geneaoloogiaportaal GENI. Vaadatud 24.06.2026</ref> <ref name="Lexicon">Gottzmann, Carola L. ja Hörner, Petra. 2007. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs Vom Mittelalter bis zur Gegenwart, De Gruyter: Berlin/Boston, lk 1112</ref> <ref name="Angelique"> Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst, Mitau [Latvia], 1894-1930, lk 101</ref> <ref name="hauatahis">Suni, Raivo. Saksa kalmistu talgud tõid päevavalgele kaks erilist hauatähist, Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 191, 9. mai 2024, lk 3</ref> <ref name="Eugen">Hasselblatt, A. ja Otto, G. 1889.Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, lk 189 (38)</ref> <ref name="Eugen2">Berkholz, Christian August. 1856.M. Hermann Samson, Rigaischer Oberpastor, Superintendent von Livland : eine kirchenhistorische Skizze aus der ersten Hälfte des siebzehnten Jahrhunderts, Götschel, Riga, lk 195</ref> <ref name="Lust">von Stryk, L. 1885. Beitraege zur Geschichte der Rittergüter Livlands, Albanusche Buchdruckerei: Dresden, lk 387-388</ref> }} {{JÄRJESTA:Samson von Himmelstjerna, Maria Margaretha}} [[Kategooria:Samson-Himmelstjernad]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1838]] 0ajcs506x67i0lgbxdrjpl6olh5m4az 7200403 7200402 2026-07-23T15:45:57Z Amherst99 15496 /* */ 7200403 wikitext text/x-wiki [[File:Samson von Himmelstierna suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Samson von Himmelstjerna suguvõsa aadlivapp]] '''Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna''' (neiup. '''von Taube von der Issen''', [[2. juuni]] [[1786]] [[Riia]] – [[17. aprill]] [[1838]] [[Lustivere mõis]]) oli [[Lustivere mõis]]a ja [[Kaliküla mõis]]a omanik ja ühendaja. Tema abikaasa oli [[jurist]] ja [[Liivimaa aadli]] liberaalse rühmituse üks juhte [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]]. ==Elulugu== Maria Margaretha von Taube v. der Issen sündis Riias 2. juunil 1786. Tema isa [[Friedrich Wilhelm Taube von der Issen]] (1744–1807) oli [[Liivimaa]] aadlik ja poliitik, üks Liivimaa mõisakrediidisüsteemi rajajaid ning kohaliku aadli majandusasutuste eestvedajaid. Tema ema Helene Wendula (neiup. von Bachmann) oli [[Venemaa]] [[kindralmajor]]i [[Karl Reinhold von Bachmann]]i tütar. Ta oli oma ema-isa ainuke laps. Ema varasemast abielust parun [[Karl Gustav von Rönne]]ga oli tal viis poolvenda ja poolõde<ref name="Geni"/> Maria Margaretha von Taube abiellus [[Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern]]aga [[18. veebruar]]il [[1808]]. Reinhold Johann oli mitmete mõisate, sealhulgas [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]] asunud [[Kurista mõis]]a ja [[Kaavere mõis]]a omanik. Naisele oli see esimene, mehele teine [[abielu]].<ref name="Lexicon"/> Kooselust sündis paaril kolm last: poeg Reinhold Friedrich Eugen (1809–1856) ning tütred Angelique Euphrosyne Helene (1811–1889) ja Marie Claudia Alvine (1824–1839)<ref name="Geni"/>. Reinhold Friedrich Eugen õppis 1829–1833 [[Tartu Ülikool]]is filosoofiat<ref name="Eugen"/>. Ta majandas oma isa nimel Lustivere ja Kaliküla mõisaid. Hiljem ostis isalt Kaavere (Kawershofi) ja Kurista mõisa. Abikaasa Emma Elisabeth Dorothea (neiup Zoege von Manteuffel) kaudu oli ta [[Võisiku mõis]]a omanik. Oli [[Viljandi kreisikohtu]] assessor<ref name="Eugen2"/>. Angelique Euphrosyne Helene abiellus 1844. aastal [[Vatla mõis]]a ja [[Kassinurme mõis]]a omaniku [[Karl Georg von Wahl]]iga (1806–1876)<ref name="Angelique"/>. Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna suri 17. aprillil 1838 51-aastaselt Lustivere mõisas. Ta on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Mõisate ost ja ühendamine== 25. aprillil 1818 pantis [[Lustivere mõis]]a omaniku [[Jacob Johann von Wolff]]i pärija, kaardiväeleitnant [[Carl Johann von Üxküll]] mõisa 55 000 [[rubla]] eest Marie Margaretha Samson von Himmelstjernale. Mõisa pärisomanikuks sai Marie Margaretha 26. augustil 1820.<ref name="Lust"/> 28. veebruaril 1824 ostis naine [[pankrot]]istunud [[Kaliküla mõis]]a 15 150 rubla eest. Mõis anti talle üle 2. detsembril 1824 ja kirjutati pärisomandina tema nimele 5. detsembril 1824. 1825. aastal lasi Maria Margaretha ametlikult ühendada Lustivere ja Kaliküla mõisad üheks mõisaks.<ref name="Lust"/> Pärast naise surma 1838. aastal päris ühendatud Lustivere ja Kaliküla mõisa tema poeg Reinhold Friedrich Eugen Samson von Himmelstjerna. Pärast viimase surma 13. jaanuaril 1856 läks mõis tema ainsale õele Angelique von Wahlile (sündinud Samson von Himmelstjerna), kellele see mõisteti lõplikult välja 4. septembril 1862.<ref name="Lust"/> ==Hauatähis== Maria Margaretha hauatähis on üks vanemaid säilinud hauatähiseid Põltsamaa saksa kalmistul. Hauatähis võeti 1925. aastal riikliku kaitse alla<ref name="Muins"/>. Hiljem eemaldati tähis kaitsealuste objektide nimekirjast. Haud taasavastati [[Põltsamaa Ajalooselts]]i talgute käigus 2024. aasta kevadel<ref name="hauatahis"/>. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Muins">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, RA ERA.1108.5.988, kaart nr 2045</ref> <ref name="Geni">[https://www.geni.com/people/Maria-Margaretha-Samson-von-Himmelstjerna/6000000012974983090 Maria Margaretha Samson von Himmelstjerna]. Geneaoloogiaportaal GENI. Vaadatud 24.06.2026</ref> <ref name="Lexicon">Gottzmann, Carola L. ja Hörner, Petra. 2007. Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs Vom Mittelalter bis zur Gegenwart, De Gruyter: Berlin/Boston, lk 1112</ref> <ref name="Angelique"> Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. Kurländische Gesellschaft für Literatur und Kunst, Mitau [Latvia], 1894-1930, lk 101</ref> <ref name="hauatahis">Suni, Raivo. Saksa kalmistu talgud tõid päevavalgele kaks erilist hauatähist, Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 191, 9. mai 2024, lk 3</ref> <ref name="Eugen">Hasselblatt, A. ja Otto, G. 1889.Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, lk 189 (38)</ref> <ref name="Eugen2">Berkholz, Christian August. 1856.M. Hermann Samson, Rigaischer Oberpastor, Superintendent von Livland : eine kirchenhistorische Skizze aus der ersten Hälfte des siebzehnten Jahrhunderts, Götschel, Riga, lk 195</ref> <ref name="Lust">von Stryk, L. 1885. Beitraege zur Geschichte der Rittergüter Livlands, Albanusche Buchdruckerei: Dresden, lk 387-388</ref> }} {{JÄRJESTA:Samson von Himmelstjerna, Maria Margaretha}} [[Kategooria:Samson-Himmelstjernad]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1838]] ka0crqracyxtrnae35ooc6fvc49q2nz 0 717948 7200627 7185599 2026-07-24T05:36:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200627 wikitext text/x-wiki [[Fail:Paige Pierce Putt 2023 Portland Open.png|pisi|Paige Pierce [[Puttima|puttimas]] 2023. aasta Portland Openil]] '''Paige Pierce''' on elukutseline [[Kettagolf|kettagolfar]] [[Plano|Planost]], [[Texas|Texasest]]. Ta on võitnud 5 maailmameistritiitlit ja kokku 17 suurvõistlust ehk Majorit (enam kui ükski teine naismängija) ja on alates 2011. aastast püsivalt kuulunud parimate naisprofimängijate hulka. 2018. aastal purustas ta naiste kõigi aegade kõrgeima PDGA mängijareitingu [[Rekord|rekordi]], saavutades reitinguks 978. Pärast seda on ta korduvalt oma tippmarki parandanud, viimati 2021. aasta märtsis, kui tema reitinguks märgiti 996.<ref>{{Cite web|url=http://www.pdga.com/pdga-world-rankings|title=PDGA World Rankings}}</ref> Pierce alustas kettagolfi mängimist juba 4-aastaselt koos oma isa ja tema sõpradega. Professionaalse karjääriga alustas ta 2009. aastal ja võistlustuuridega aasta hiljem. Lisaks mitmetele PDGA National Touri võitudele on ta kõigi aegade edukaim naismängija Steve Dodge'i ja Nate Heinholdi poolt 2016. aastal asutatud Disc Golf Pro Touril, olles 2021. aasta augusti seisuga võitnud 30 DGPT etappi. Pärast USA naiste kettagolfi meistrivõistluste (US Women's Disc Golf Championship) võitmist 2014. aastal tegi Pierce ajalugu, saades esimeseks naiseks, kes on kunagi võitnud USDGC (United States Disc Golf Championship) Performance Flight divisjoni (konkreetne võistlusformaat, mis põhines mängijate eeldataval tasemel).<ref>{{Cite web|url=http://usdgc.com/?p=327|title=Pierce Makes History}}</ref> 2015. aastal jäi tal napilt puudu ''Open''-divisjoni (avatud divisjon) pääsemisest, kui ta kaotas lisaringis (''play-off''`i) viiendale kohale pääsemise võimaluse vaid kahe viskega. 2017. aastal teenis ta Aussie Openil (tegemist on Austraalias toimuva kettagolfi suurturniiriga) osaledes pääsme USDGC-le. Ta tagas endale uuesti kvalifikatsioonipääsme 2018. aastal, tulles USA naiste meistriks.<ref>{{Cite web|url=http://usdgc.com/?p=1028|title=Windy then Wet Qualifier}}</ref> 2023. aastal PCS Sula Openiks treenides libises Pierce võistlusrajal asuval sillal ja murdis pahkluu. Selle tagajärjel pidi ta ülejäänud hooaja vahele jätma, ta taastus vigastusest ka 2024. aastal. 2023. aastal abiellus ta oma elukaaslase Ayla Pierce'iga. == Karjäär == Lisaks Pierce'i viiele maailmameistritiitlile on tal ka kaks segapaarismängu maailmameistritiitlit, mõlemad koos Jeremy Kolingiga.<ref>{{Cite web|url=http://www.pdga.com/player/29190|title=PDGA Player Page: Paige Pierce}}</ref> === Suurturniirid (17) === {| class="wikitable" !Aasta !Turniir !Edumaa !Visete arv !Teine koht !Auhinnaraha USD |- |2011 |'''PDGA World Championships''' | align="center" | -3 |(89-89-91-88-60-28=445) |Valarie Jenkins |2000 |- |2012 |Stockholm Open | align="center" | -8 |(62-65-65-72=264) |Valarie Jenkins |1302 |- |2013 |Copenhagen Open | align="center" | -6 |(67-65-72-67=271) |Valarie Jenkins |931 |- |2013 |European Open | align="center" | -17 |(68-79-68-68=283) |Valarie Jenkins |1300 |- |2013 |'''PDGA World Championships''' | align="center" | -1 |(58-63-61-59-56-59-54-35=445) |Valarie Jenkins |2000 |- |2014 |USWDGC | align="center" | -6 |(55-68-57-72=252) |Valarie Jenkins |2300 |- |2015 |'''PDGA World Championships''' | align="center" | -1 |(68-62-65-65-64-60-32=416) |Sarah Hokom |2500 |- |2017 |Aussie Open 2017 | align="center" | -20 |(62-64-59-69=254) |Jennifer Allen |1100 |- |2017 |2017 United States' Women's Disc Golf Championships | align="center" | -6 |(53-65-61-48=227) |Jessica Weese |2200 |- |2017 |'''PDGA World Championships'''<ref>{{Cite news|url=http://www.pdga.com/tour/event/30813|title=2017 PDGA Professional Disc Golf World Championships|work=Professional Disc Golf Association|access-date=2017-06-27|language=en}}</ref> | align="center" | -5 |(65-60-68-66= 259) |Valarie Jenkins |5500 |- |2018 |United States Women's Disc Golf Championships | align="center" | -2 |(67-59-59-61=246) |Vanessa VanDyken |2040 |- |2019 |European Open | align="center" | -17 |(61-62-65-66=254) |Henna Blomroos |2030 |- |2019 |'''PDGA World Championships''' | align="center" | -5 |(64-57-59-52-52=284) |Eveliina Salonen |5000 |- |2020 |Women's National Championship | align="center" | -4 |(60-65-66-68=259) |Catrina Allen |3000 |- |2021 |United States Women's Disc Golf Championships | align="center" | -13 |(50-47-47=144) |Hailey King |4400 |- |2022 |Champion's Cup | align="center" | -2 |(68-64-64-67=263) |[[Kristin Lätt|Kristin Tattar]] |8000 |- |2022 |European Open | align="center" | -3 |(71-65-65-63=264) |Eveliina Salonen |8000 |} '''Suurturniiride ümbermängimised (0-1)''' {| class="wikitable" !Aasta !Turniir !Konkurent !Tulemus |- style="background:#f08080;" |2012 |US Women's Disc Golf Championship |Catrina Allen |Kaotus |} === National Touri ja Elite Seriesi turniirid (27) === {| class="wikitable" !Aasta !Turniir !Edumaa !Visete arv !Teine koht !Auhinnaraha USD |- |2011 |Memorial Championship | align="center" | -1 |(58-61-63-56=238) |Valarie Jenkins |1300 |- |2011 |Kansas City Wide Open | align="center" | -5 |(64-51-70-59=244) |Liz Lopez |675 |- |2013 |Memorial Championship | align="center" | -11 |(54-52-58-52=216) |Valarie Jenkins |1600 |- |2014 |Memorial Championship | align="center" | -10 |(55-51-54-59=219) |Catrina Allen |1600 |- |2014 |Texas State Championships | align="center" |Ümbermängimine |(72-71-75=218) |Catrina Allen |857 |- |2014 |Kansas City Wide Open | align="center" | -4 |(60-66-58-33=217) |Valarie Jenkins |900 |- |2014 |Maple Hill Open | align="center" | -3 |(64-65-61-65=255) |Catrina Allen |1500 |- |2014 |Rochester Flying Disc Open | align="center" | -10 |(58-53-56-55=222) |Catrina Allen |900 |- |2015 |Memorial Championship | align="center" | -2 |(55-62-48-61=226) |Valarie Jenkins |1775 |- |2015 |Glass Blown Open | align="center" | -11 |(58-56-61=175) |Jennifer Allen |1200 |- |2015 |Masters Cup | align="center" | -7 |(78-72-72=222) |Valarie Jenkins |1800 |- |2015 |Maple Hill Open | align="center" | -5 |(61-63-59-70=253) |Catrina Allen |1600 |- |2015 |Disc Golf Hall of Fame Classic | align="center" | -2 |(57-74-67=198) |Valarie Jenkins |1300 |- |2016 |Vibram Open | align="center" | -1 |(66-63-59-57=245) |Catrina Allen |1500 |- |2017 |Gentlemen's Club Challenge | align="center" | -3 |(57-60-57-68=242) |Catrina Allen |2000 |- |2017 |Dynamic Discs Glass Blown Open | align="center" |Viik |(62-55=117) |Hannah Leatherman |1500 |- |2017 |Masters Cup | align="center" | -9 |(77-73-58=208) |Jennifer Allen |1500 |- |2017 |Beaver State Fling | align="center" | -18 |(58-60-57-59=234) |Valarie Jenkins |2000 |- |2018 |Las Vegas Challenge | align="center" | -3 |(64-57-64-59=244) |Sarah Hokom |2500 |- |2018 |Dynamic Discs Glass Blown Open | align="center" | -2 |(53-61-53=167) |Lisa Fajkus |2000 |- |2018 |Santa Cruz Masters Cup | align="center" | -12 |(78-73-56=207) |Catrina Allen |2000 |- |2019 |Beaver State Fling | align="center" | -3 |(60-57-62-66=245) |Catrina Allen |2250 |- |2020 |Memorial Championship | align="center" | -14 |(48+49+48+55=200) |Jennifer Allen |1500 |- |2020 |Dynamic Discs Open | align="center" | -10 |(60+61+66=187) |Missy Gannon |1500 |- |2020 |The Preserve Championship | align="center" | -13 |(55+56+55=166) |Catrina Allen |1600 |- |2020 |Discraft's Great Lakes Open | align="center" | -6 |(59+58+59=176) |Ellen Widboom |2000 |- |2021 |Master's Cup | align="center" | +1 |(72+75+79=226) |Catrina Allen |3500 |- |2021 |Las Vegas Challenge | align="center" |-1 |(52+69+57+62=240) |Catrina Allen |4000 |- |2021 |OTB Open | align="center" |-1 |(67+65+60=191) |Catrina Allen |3000 |- |2021 |Portland Open | align="center" |-3 |(61+65+63=189) |Catrina Allen |3000 |- |2021 |Utah Open | align="center" |-3 |(53+59+60=172) |Catrina Allen |1720 |- |2021 |Ledgestone | align="center" |-11 |(64+54+54+67=239) |Missy Gannon |4000 |- |2021 |Idlewild Open | align="center" |-3 |(65+70+65=200) |Missy Gannon |5000 |- |2022 |Texas State Championships | align="center" |-4 |(58+63+63=184) |Kristin Tattar |4000 |- |2022 |OTB Open | align="center" |-4 |(67+58+68=197) |Natalie Ryan |5500 |- |2022 |The Preserve | align="center" |-5 |(57+60+65=182) |Missy Gannon |5000 |- |2023 |Open at Austin | align="center" |-2 |(61+58+62=181) |Catrina Allen |4000 |- |2023 |OTB Open | align="center" |-4 |(60+55+61=176) |Ohn Scoggins |7400 |- |2024 |Portland Open | align="center" |-4 |(65+61+58+60=244) |Holyn Handley |8000 |- |2025 |Green Mountain Championship |Ümbermängimine |(61+59+60+61=241) |Ohn Scoggins |10 000 |} '''National Touri ümbermängimised (1-3)''' {| class="wikitable" !Aasta !Turniir !Konkurent !Tulemus |- style="background:#f08080;" |2013 |Kansas City Wide Open |Catrina Allen |Kaotas vastase ''birdie'' tõttu esimesel lisarajal<ref>{{Cite web|url=https://allthingsdiscgolf.com/paul-mcbeth-catrina-ulibarri-2013-kansas-city-wide-open/|title=Paul McBeth, Catrina Ulibarri win at 2013 Kansas City Wide Open|access-date=2026-06-29|archive-date=2021-06-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20210614025456/https://allthingsdiscgolf.com/paul-mcbeth-catrina-ulibarri-2013-kansas-city-wide-open/|url-status=dead}}</ref> |- style="background:#d0f0c0;" |2014 |Texas State Championships |Catrina Allen |Võitis ''par-''iga teisel lisarajal<ref>{{Cite web|last=Michalowski, J.|url=https://allthingsdiscgolf.com/2014-texas-states-disc-golf-recap-ricky-wysocki-paige-pierce/|title=Wysocki, Pierce fight the elements to win 2014 Texas States|access-date=2026-06-29|archive-date=2019-08-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20190819180804/https://allthingsdiscgolf.com/2014-texas-states-disc-golf-recap-ricky-wysocki-paige-pierce/|url-status=dead}}</ref> |- style="background:#f08080;" |2015 |Ledgestone Insurance Open |Catrina Allen |Kaotas vastase ''par-''i tõttu esimesel lisarajal<ref>{{Cite web|last=Parcell, Z.|url=https://allthingsdiscgolf.com/ledgestone-insurance-open-simon-lizotte-catrina-allen-take-down-largest-disc-golf-purse/|title=Ledgestone Insurance Open: Simon Lizotte, Catrina Allen take down largest disc golf purse|access-date=2026-06-29|archive-date=2015-09-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20150907220145/http://allthingsdiscgolf.com/ledgestone-insurance-open-simon-lizotte-catrina-allen-take-down-largest-disc-golf-purse/|url-status=dead}}</ref> |- style="background:#f08080;" |2016 |Beaver State Fling |Catrina Allen |Kaotas vastase ''birdie'' tõttu esimesel lisarajal<ref>{{Cite web|last=Hill, S.|url=https://discgolf.ultiworld.com/2016/06/13/wysocki-flies-third-straight-nt-win-beaver-state-fling/|title=Wysocki Flies To Third Straight NT Win At Beaver State Fling}}</ref> |} === Kokkuvõte === {| class="wikitable" !Võistluse taste ! Võidud ! 2. koht ! 3. koht ! 5. parima seas ! Võistlused* |- | Maailmameistrivõistlused | 5 | 4 | 0 | 7 | 11 |- | Teised suurturniirid | 10 | 4 | 2 | 14 | 16 |- | National Tour | 27 | 15 | 5 | 42 | 45 |} <nowiki>*</nowiki> Seisuga 1. jaanuar 2017 === Iga-aastane statistika === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Võistlused ! Võidud ! Esikolmikus ! Auhinnaraha USD ! USD / Võistlus ! Reiting ^† ! Maailma<br />Edetabel ^† |- | 2007 | align="right" | 2 | align="right" | 0 | align="right" | 2 | align="right" | 0 | align="right" | 0 | align="right" | 890 | align="center" | - |- | 2008 | align="right" | 2 | align="right" | 0 | align="right" | 1 | align="right" | 0 | align="right" | 0 | align="right" | 899 | align="center" | 35 |- | 2009 | align="right" | 3 | align="right" | 0 | align="right" | 1 | align="right" | 50 | align="right" | 16,67 | align="right" | 904 | align="center" | 35 |- | 2010 | align="right" | 17 | align="right" | 1 | align="right" | 8 | align="right" | 3643 | align="right" | 214,29 | align="right" | 934 | align="center" | 8 |- | 2011 | align="right" | 29 | align="right" | 13 | align="right" | 22 | align="right" | 11 249 | align="right" | 387,90 | align="right" | 948 | align="center" | 4 |- | 2012 | align="right" | 27 | align="right" | 9 | align="right" | 24 | align="right" | 12 209 | align="right" | 452,19 | align="right" | 960 | align="center" | 4 |- | 2013 | align="right" | 26 | align="right" | 11 | align="right" | 23 | align="right" | 18 128 | align="right" | 697,23 | align="right" | 961 | align="center" | 3 |- | 2014 | align="right" | 24 | align="right" | 14 | align="right" | 22 | align="right" | 17 661 | align="right" | 735,88 | align="right" | 976 | align="center" | '''1''' |- | 2015 | align="right" | 29 | align="right" | 20 | align="right" | 27 | align="right" | 26 571 | align="right" | 916,24 | align="right" | 962 | align="center" | '''1''' |- | 2016 | align="right" | 21 | align="right" | 7 | align="right" | 20 | align="right" | 18 556 | align="right" | 883,62 | align="right" | 958 | align="center" | 3 |- | 2017 | align="right" | 27 | align="right" | 21 | align="right" | 24 | align="right" | 36 328 | align="right" | 1345,48 | align="right" | 975 | align="center" | '''1''' |- | 2018 | align="right" | 24 | align="right" | 15 | align="right" | 21 | align="right" | 26 877 | align="right" | 1119,88 | align="right" | 969 | align="center" | '''1''' |- | 2019 | align="right" | 24 | align="right" | 13 | align="right" | 21 | align="right" | 33 630 | align="right" | 1401,25 | align="right" | 979 | align="center" | '''1''' |- | 2020 | align="right" | 14 | align="right" | 8 | align="right" | 11 | align="right" | 28 114 | align="right" | 2008 | align="right" | 991 | align="center" | '''1''' |- class="sortbottom" ! Karjäär kokku ! align="right" | 269 ! align="right" | 119 ! align="right" | 227 ! align="right" | 254 698 ! align="right" | - ! align="right" | - ! - |} ^† Aasta lõpus === Suurturniiride ajalugu === {| class="wikitable" style="font-size:95%;text-align:center;" !Turniir ! 2010 ! 2011 ! 2012 ! 2013 ! 2014 ! 2015 ! 2016 ! 2017 ! 2018 ! 2019 |- | align="left" | European Open | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:#BBF3BB;" | 2 | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:gold;" | 1 | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:#BBF3FF;" | 4 | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:#EEEEEE;" | | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:gold;" | 1 |- | align="left" | {{Murdmata|[[United States Women's Disc Golf Championships|US Women's Disc Golf Championships]]}} | style="background:#BBF3FF;" | 5 | style="background:#BBF3FF;" | 5 | style="background:#BBF3BB;" | 2 | style="background:#BBF3FF;" | T7 | style="background:gold;" | 1 | style="background:#BBF3BB;" | T2 | style="background:#BBF3BB;" | 3 | style="background:gold;" | 1 | style="background:gold;" | 1 | style="background:#BBF3BB;" | 2 |- | align="left" | PDGA World Championships | style="background:#BBF3FF;" | 5 | style="background:gold;" | 1 | style="background:#BBF3FF;" | 7 | style="background:gold;" | 1 | style="background:#BBF3BB;" | 2 | style="background:gold;" | 1 | style="background:#BBF3BB;" | T2 | style="background:gold;" | 1 | style="background:#BBF3BB;" | 2 | style="background:gold;" | 1 |- | align="left" | Teised suurturniirid | style="background:#EEEEEE;" | | style="background:#BBF3FF;" | | style="background:gold;" | | style="background:gold;" | | style="background:#BBF3BB;" | | style="background:#EEEEEE;" | | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:gold;" | | style="background:#EEEEEE;" | | style="background:#BBBBBB;" | |- | align="left" | Teised suurturniirid (jätkub) | style="background:#EEEEEE;" | | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:#BBF3BB;" | | style="background:#EEEEEE;" | | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:#BBBBBB;" | |} {| class="wikitable" style="font-size:95%;text-align:center;" !Turniir ! 2020 ! 2021 ! 2022 ! 2023 |- | align="left" | European Open | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:gold;" | 1 | style="background:#EEEEEE;" | |- | align="left" | {{Murdmata|[[United States Women's Disc Golf Championships|US Women's Disc Golf Championships]]}} | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:gold;" | 1 | T21 | |- | align="left" | PDGA World Championships | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:#BBF3BB;" | 2 | style="background:#BBF3FF;" | T5 | style="background:#EEEEEE;" | |- | align="left" | Teised suurturniirid | style="background:gold;" | | style="background:#BBBBBB;" | | style="background:gold;" | | |} {{Legend|gold|Võit}}<templatestyles src="Legend/styles.css" />{{Legend|#BBF3BB|Koht esikolmikus}}<templatestyles src="Legend/styles.css" />{{Legend|#BBF3FF|Koht esikümnes}}<templatestyles src="Legend/styles.css" />{{Legend|#EEEEEE|Ei osalenud}}<templatestyles src="Legend/styles.css" />{{Legend|#BBBBBB|Ei toimunud}} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kettagolf]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] pcv8xm30eq0tk9fu0gx0yfj8osdvd9n 0 717957 7200379 7183731 2026-07-23T15:01:01Z Evlper 104506 värvikastid 7200379 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Kuningsinine |hex=002366|tekstivärv=white |r=0|g=35|b=102 |h=219|s=100|v=40 |c=100|m=66|y=0|k=60 |allikas=Color Name<ref>[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional). - Color Name]</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Royal Blue (HTML) |hex=4169E1|tekstivärv=white |r=65|g=105|b=225 |h=225|s=71|v=100 |allikas=HTML Color Codes<ref>[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]</ref> }} [[File:Garde nationale sucre IMG 2242.JPG|thumb|Prantsuse kaardiväelane kuningsinises 1791. aasta sündmusi kujutaval maalil]] '''Kuningsinine''' (saksa keeles ''Königsblau'', prantsuse keeles ''bleu roi''<ref>[https://www.code-couleur.com/signification/bleu-roi.html Bleu roi. - code-couleur.com]</ref>, ''bleu de roy'', ''bleu royal'') tähistab igasugust kerge punaka alatooniga sügavsinist värvust<ref>[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref>. Kuningsinist tooni on seostatud [[ultramariin]]i sinise värvusega, [[koobaltsinine|koobalt]]- või [[smaldisinine|smaldisinisega]], ka mõne tumedama [[Berliini sinine|Berliini sinise]] või [[indigo]] tooniga<ref>[http://www.zeno.org/Brockhaus-1911/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Brockhaus' Kleines Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref>. Kuningsinise sügavsinine toon on [[Taevasinine|taevasinisest]] tumedam ja küllastatum, [[mereväesinine|mereväesinisest]] heledam ja erksam. Nimetust on kasutatakse sageli [[tekstiil]]ide värvuse kirjeldamiseks.<ref>[https://hautecouturecolors.com/de/actualites/70/konigsblau-marineblau-die-edelsten-blautone-fur-textilien Königsblau & Marineblau: Die edelsten Blautöne für Textilien. - Haute Couture]</ref> == Ajaloost == Prantsuse keelde on nimetus tulnud [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningate]] ihukaardiväelaste [[vormiriietus]]e ja õukonnaametnike [[livree]]de värvusest alates [[Louis XIV]] valitsusajast.<ref>[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref> Tekstiilivärvijatel oli tavaks saada see toon töödeldes kangaid enne sinisesse värvi panemist kõigepealt roosakaslillasid toone andva [[orsell]]iga või [[Karmiinpunane|karmiinpunast]] andva [[košenill]]iga.<ref>[https://www.sueddeutsche.de/meinung/aktuelles-lexikon-koenigsblau-1.5271816 Tanja Rest. Farbe des FC Schalke 04 und einst dem Adel vorbehalten. - Süddeutsche Zeitung]</ref> [[Maalikunst]]is saadi kuningsinine sinise ja helepunase värvi segamisel. [[Portselan]]i[[glasuur]] ''bleu de roi'', rohkem tuntud kui ''beau bleu'' või ''bleu nouveau'', samuti nimetuse all ''Sévres blue''<ref>[https://www.merriam-webster.com/dictionary/bleu%20de%20roi Merriam-Webster.com Dictionary]</ref>, töötati enne 1757. aastat välja [[Sévres'i portselanimanufaktuur|Sevresi kuninglikus portselanimanufaktuur]]is. Glasuuri värviandjaks oli koobalt ja ühtlane värvus saavutati mitme üksteise peale kantud laseeriva värvikihiga. <ref>[https://www.wallacecollection.org/explore/explore-in-depth/latest-films/five-s%C3%A8vres-colours-at-the-wallace-collection/ Five Sèvres Colours at the Wallace Collection]</ref> Inglismaal loodi kuninganna Charlotte'i ([[Sophie Charlotte von Mecklenburg-Strelitz]]) jaoks tumesinine toon ''Royal blue''<ref>[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ Royal Blue. - Color Line Paints]</ref>. == Pildid == <gallery> Vase 'grec à médaillons' en première grandeur à fond 'bleu nouveau' - Manufacture de Sèvres - Musée du Louvre Objets d'Art OA 10908.jpg|Sèvresis loodud kuningsinise baasvärviga ''grec à médaillons'' stiilis vaas Bildnis einer jungen Dame in königsblauer Jacke mit Hermelinbesatz - Unbekannt - 2005 186 Augustiner M Freiburg.png|thumb|Portselanile maalitud miniatuurportree daamist kuningsinises jakis. 1820–1850 Femme en manteau noir et bleu roi, K3636.jpg|Charles Pilatte'i moejoonis daamist mustas ja kuningsinises keebis. 1860–1870 </gallery> == Variatsioonid == [[File:Phthalocyanine blue.jpg|thumb|Pigment ftalotsüaniinsinine]] [[File:Cobalt blue hue.png|thumb|Koobaltsinise värvinäidis]] [[File:Vase with Hatay motif Iznik Turkey early 16th Quarz ceramic with underglaze painting in cobalt-blue 8493.jpg|thumb|Koobaltsinise maalinguga [[İzniki keraamika|İzniki]] vaas 16. sajandist]] Kuningsiniseks on eri aegadel ja eri valdkondades peetud erinevaid sügavsiniseid värvitoone. Kuningsinise värvusega värvi nime all on kaubanduses müüdud mõnd [[Ftalotsüaniinsinine|ftalotsüaniinsinise]] tooni<ref>[https://www.kremer-pigmente.com/de/shop/gebrauchsfertige-farben/28910-kremer-farbteig-phthalo-koenigsblau-pb-15-3.html Kremer-Pigmente]</ref>, samuti koobaltsinist, sünteetilist ultramariini ja [[indantreensinine|indantreensinist]]<ref>[https://www.artiscreation.com/blue. The Color of Art Pigment Database: Pigment Blue -PB. - artiscreation.com]</ref>. [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem|ISCC-NBS-i]] värvisõnaraamatu "Color: Universal Language and Dictionary of Names" järgi võib kuningsinine (''Royal Blue'') olla väga tume rohekassinine {{värviruut|#4c516d|ääris=#FFFFFF}}, murtud sinine {{värviruut|#276cbd|ääris=#FFFFFF}}, sügavsinine {{värviruut|#113074|ääris=#FFFFFF}}, keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}} või tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}}, erk lillakassinine {{värviruut|#4436d1|ääris=#FFFFFF}}, murtud lillakassinine {{värviruut|#5359b5|ääris=#FFFFFF}} või sügav lillakassinine {{värviruut|#272458|ääris=#FFFFFF}}, ''Deep Royal Blue'' on keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}}, tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}} või keskmine lillakassinine{{värviruut|#4e5180|ääris=#FFFFFF}}<ref>[https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/68/mode/2up?q=royal Kenneth L. Kelly and Deane B. Judd. Color: Universal Language and Dictionary of Names. 1976. lk 67-72]</ref>. Pantone värvikaardi toon 19-3955 ''Royal Blue'' on lillaka nüansiga sügavsinine {{värviruut|#3D428B|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.pantone.com/uk/en/color-finder/19-3955-TCX PANTONE® 19-3955 TCX Royal Blue]</ref>. Prantsuskeelse värvinimetuste portali code-couleur.com järgi on ''bleu roi'' violetjas heledam sinine {{värviruut|#318CE7|ääris=#FFFFFF}}, identne ''bleu de France''{{'}}iga<ref>[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ #B - code-couleur.com]</ref>. Veebivärv ''Royal Blue'' on lillaka varjundiga erksinine {{värviruut|#4169E1|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]</ref> või sõgavsinine {{värviruut|#002366|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional) Color. - Color-Name]</ref>, ''Dark Royal Blue'' sügav tumesinine {{värviruut|#021945|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.color-name.com/dark-royal-blue.color Dark Royal Blue Color. - Color-Name]</ref>. == Lippudel == Kuningsinine (''royal blue'') on ametlik sinine värvus [[Suurbritannia lipp|Suurbritannia]], [[Šotimaa lipp|Šotimaa]], [[Uus-Meremaa lipp|Uus-Meremaa]], [[Tuvalu lipp|Tuvalu]], [[Kaimanisaarte lipp|Kaimanisaarte]] ja [[Ameerika Samoa lipp|Ameerika Samoa]] lipul, [[Euroopa lipp|Euroopa Liidu lipul]] ja [[Galicia|Galicia autonoomse piirkonna]] lipul, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase]] ja [[Georgia]] osariikide lippudel ja [[Filipiinide lipp|Filipiinide lipul]]. Filipiinide lippu on kasutatud sõjaajal ümberpööratuna, nii et punane väli asetseb sinise kohal<ref>[https://www.britannica.com/topic/flag-of-the-Philippines Flag of the Philippines. - Encyclopedia Britannica]</ref>. == Vaata ka == * [[Prantsuse sinine]] * [[Ultramariinsinine]] * [[Kuningkollane]] == Viited == {{viited}} {{sinised värvitoonid}} [[Kategooria:Sinised värvitoonid]] 1pwc1otwtzv2b005ezu2fvrpjhg2qa2 7200382 7200379 2026-07-23T15:07:35Z Evlper 104506 7200382 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Kuningsinine |hex=3D428B|tekstivärv=white |r=61|g=66|b=139 |h=236|s=56|v=55 |c=56|m=53|y=0|k=45 |allikas=19-3955<ref>[https://www.pantone.com/eu/en/color-finder/19-3955-TCX Pantone 19-3955 TCX]</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Kuningsinine |hex=002366|tekstivärv=white |r=0|g=35|b=102 |h=219|s=100|v=40 |c=100|m=66|y=0|k=60 |allikas=Color Name<ref>[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional). - Color Name]</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Royal Blue (HTML) |hex=4169E1|tekstivärv=white |r=65|g=105|b=225 |h=225|s=71|v=100 |allikas=HTML Color Codes<ref>[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]</ref> }} [[File:Garde nationale sucre IMG 2242.JPG|thumb|Prantsuse kaardiväelane kuningsinises 1791. aasta sündmusi kujutaval maalil]] '''Kuningsinine''' (saksa keeles ''Königsblau'', prantsuse keeles ''bleu roi''<ref>[https://www.code-couleur.com/signification/bleu-roi.html Bleu roi. - code-couleur.com]</ref>, ''bleu de roy'', ''bleu royal'') tähistab igasugust kerge punaka alatooniga sügavsinist värvust<ref>[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref>. Kuningsinist tooni on seostatud [[ultramariin]]i sinise värvusega, [[koobaltsinine|koobalt]]- või [[smaldisinine|smaldisinisega]], ka mõne tumedama [[Berliini sinine|Berliini sinise]] või [[indigo]] tooniga<ref>[http://www.zeno.org/Brockhaus-1911/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Brockhaus' Kleines Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref>. Kuningsinise sügavsinine toon on [[Taevasinine|taevasinisest]] tumedam ja küllastatum, [[mereväesinine|mereväesinisest]] heledam ja erksam. Nimetust on kasutatakse sageli [[tekstiil]]ide värvuse kirjeldamiseks.<ref>[https://hautecouturecolors.com/de/actualites/70/konigsblau-marineblau-die-edelsten-blautone-fur-textilien Königsblau & Marineblau: Die edelsten Blautöne für Textilien. - Haute Couture]</ref> == Ajaloost == Prantsuse keelde on nimetus tulnud [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningate]] ihukaardiväelaste [[vormiriietus]]e ja õukonnaametnike [[livree]]de värvusest alates [[Louis XIV]] valitsusajast.<ref>[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref> Tekstiilivärvijatel oli tavaks saada see toon töödeldes kangaid enne sinisesse värvi panemist kõigepealt roosakaslillasid toone andva [[orsell]]iga või [[Karmiinpunane|karmiinpunast]] andva [[košenill]]iga.<ref>[https://www.sueddeutsche.de/meinung/aktuelles-lexikon-koenigsblau-1.5271816 Tanja Rest. Farbe des FC Schalke 04 und einst dem Adel vorbehalten. - Süddeutsche Zeitung]</ref> [[Maalikunst]]is saadi kuningsinine sinise ja helepunase värvi segamisel. [[Portselan]]i[[glasuur]] ''bleu de roi'', rohkem tuntud kui ''beau bleu'' või ''bleu nouveau'', samuti nimetuse all ''Sévres blue''<ref>[https://www.merriam-webster.com/dictionary/bleu%20de%20roi Merriam-Webster.com Dictionary]</ref>, töötati enne 1757. aastat välja [[Sévres'i portselanimanufaktuur|Sevresi kuninglikus portselanimanufaktuur]]is. Glasuuri värviandjaks oli koobalt ja ühtlane värvus saavutati mitme üksteise peale kantud laseeriva värvikihiga. <ref>[https://www.wallacecollection.org/explore/explore-in-depth/latest-films/five-s%C3%A8vres-colours-at-the-wallace-collection/ Five Sèvres Colours at the Wallace Collection]</ref> Inglismaal loodi kuninganna Charlotte'i ([[Sophie Charlotte von Mecklenburg-Strelitz]]) jaoks tumesinine toon ''Royal blue''<ref>[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ Royal Blue. - Color Line Paints]</ref>. == Pildid == <gallery> Vase 'grec à médaillons' en première grandeur à fond 'bleu nouveau' - Manufacture de Sèvres - Musée du Louvre Objets d'Art OA 10908.jpg|Sèvresis loodud kuningsinise baasvärviga ''grec à médaillons'' stiilis vaas Bildnis einer jungen Dame in königsblauer Jacke mit Hermelinbesatz - Unbekannt - 2005 186 Augustiner M Freiburg.png|thumb|Portselanile maalitud miniatuurportree daamist kuningsinises jakis. 1820–1850 Femme en manteau noir et bleu roi, K3636.jpg|Charles Pilatte'i moejoonis daamist mustas ja kuningsinises keebis. 1860–1870 </gallery> == Variatsioonid == [[File:Phthalocyanine blue.jpg|thumb|Pigment ftalotsüaniinsinine]] [[File:Cobalt blue hue.png|thumb|Koobaltsinise värvinäidis]] [[File:Vase with Hatay motif Iznik Turkey early 16th Quarz ceramic with underglaze painting in cobalt-blue 8493.jpg|thumb|Koobaltsinise maalinguga [[İzniki keraamika|İzniki]] vaas 16. sajandist]] Kuningsiniseks on eri aegadel ja eri valdkondades peetud erinevaid sügavsiniseid värvitoone. Kuningsinise värvusega värvi nime all on kaubanduses müüdud mõnd [[Ftalotsüaniinsinine|ftalotsüaniinsinise]] tooni<ref>[https://www.kremer-pigmente.com/de/shop/gebrauchsfertige-farben/28910-kremer-farbteig-phthalo-koenigsblau-pb-15-3.html Kremer-Pigmente]</ref>, samuti koobaltsinist, sünteetilist ultramariini ja [[indantreensinine|indantreensinist]]<ref>[https://www.artiscreation.com/blue. The Color of Art Pigment Database: Pigment Blue -PB. - artiscreation.com]</ref>. [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem|ISCC-NBS-i]] värvisõnaraamatu "Color: Universal Language and Dictionary of Names" järgi võib kuningsinine (''Royal Blue'') olla väga tume rohekassinine {{värviruut|#4c516d|ääris=#FFFFFF}}, murtud sinine {{värviruut|#276cbd|ääris=#FFFFFF}}, sügavsinine {{värviruut|#113074|ääris=#FFFFFF}}, keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}} või tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}}, erk lillakassinine {{värviruut|#4436d1|ääris=#FFFFFF}}, murtud lillakassinine {{värviruut|#5359b5|ääris=#FFFFFF}} või sügav lillakassinine {{värviruut|#272458|ääris=#FFFFFF}}, ''Deep Royal Blue'' on keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}}, tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}} või keskmine lillakassinine{{värviruut|#4e5180|ääris=#FFFFFF}}<ref>[https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/68/mode/2up?q=royal Kenneth L. Kelly and Deane B. Judd. Color: Universal Language and Dictionary of Names. 1976. lk 67-72]</ref>. Pantone värvikaardi toon 19-3955 ''Royal Blue'' on lillaka nüansiga sügavsinine {{värviruut|#3D428B|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.pantone.com/uk/en/color-finder/19-3955-TCX PANTONE® 19-3955 TCX Royal Blue]</ref>. Prantsuskeelse värvinimetuste portali code-couleur.com järgi on ''bleu roi'' violetjas heledam sinine {{värviruut|#318CE7|ääris=#FFFFFF}}, identne ''bleu de France''{{'}}iga<ref>[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ #B - code-couleur.com]</ref>. Veebivärv ''Royal Blue'' on lillaka varjundiga erksinine {{värviruut|#4169E1|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]</ref> või sõgavsinine {{värviruut|#002366|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional) Color. - Color-Name]</ref>, ''Dark Royal Blue'' sügav tumesinine {{värviruut|#021945|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.color-name.com/dark-royal-blue.color Dark Royal Blue Color. - Color-Name]</ref>. == Lippudel == Kuningsinine (''royal blue'') on ametlik sinine värvus [[Suurbritannia lipp|Suurbritannia]], [[Šotimaa lipp|Šotimaa]], [[Uus-Meremaa lipp|Uus-Meremaa]], [[Tuvalu lipp|Tuvalu]], [[Kaimanisaarte lipp|Kaimanisaarte]] ja [[Ameerika Samoa lipp|Ameerika Samoa]] lipul, [[Euroopa lipp|Euroopa Liidu lipul]] ja [[Galicia|Galicia autonoomse piirkonna]] lipul, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase]] ja [[Georgia]] osariikide lippudel ja [[Filipiinide lipp|Filipiinide lipul]]. Filipiinide lippu on kasutatud sõjaajal ümberpööratuna, nii et punane väli asetseb sinise kohal<ref>[https://www.britannica.com/topic/flag-of-the-Philippines Flag of the Philippines. - Encyclopedia Britannica]</ref>. == Vaata ka == * [[Prantsuse sinine]] * [[Ultramariinsinine]] * [[Kuningkollane]] == Viited == {{viited}} {{sinised värvitoonid}} [[Kategooria:Sinised värvitoonid]] kc0w2d5eyfz693lp6xrm2ruezbtxh06 7200383 7200382 2026-07-23T15:08:24Z Evlper 104506 7200383 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Kuningsinine |hex=3D428B|tekstivärv=white |r=61|g=66|b=139 |h=236|s=56|v=55 |c=56|m=53|y=0|k=45 |allikas=19-3955<ref>[https://www.pantone.com/eu/en/color-finder/19-3955-TCX Pantone 19-3955 TCX]</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Kuningsinine |hex=002366|tekstivärv=white |r=0|g=35|b=102 |h=219|s=100|v=40 |c=100|m=66|y=0|k=60 |allikas=Color Name<ref>[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional). - Color Name]</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Royal Blue (HTML) |hex=4169E1|tekstivärv=white |r=65|g=105|b=225 |h=225|s=71|v=100 |allikas=HTML Color Codes<ref>[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]</ref> }} '''Kuningsinine''' (saksa keeles ''Königsblau'', prantsuse keeles ''bleu roi''<ref>[https://www.code-couleur.com/signification/bleu-roi.html Bleu roi. - code-couleur.com]</ref>, ''bleu de roy'', ''bleu royal'') tähistab igasugust kerge punaka alatooniga sügavsinist värvust<ref>[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref>. Kuningsinist tooni on seostatud [[ultramariin]]i sinise värvusega, [[koobaltsinine|koobalt]]- või [[smaldisinine|smaldisinisega]], ka mõne tumedama [[Berliini sinine|Berliini sinise]] või [[indigo]] tooniga<ref>[http://www.zeno.org/Brockhaus-1911/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Brockhaus' Kleines Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref>. Kuningsinise sügavsinine toon on [[Taevasinine|taevasinisest]] tumedam ja küllastatum, [[mereväesinine|mereväesinisest]] heledam ja erksam. Nimetust on kasutatakse sageli [[tekstiil]]ide värvuse kirjeldamiseks.<ref>[https://hautecouturecolors.com/de/actualites/70/konigsblau-marineblau-die-edelsten-blautone-fur-textilien Königsblau & Marineblau: Die edelsten Blautöne für Textilien. - Haute Couture]</ref> == Ajaloost == Prantsuse keelde on nimetus tulnud [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningate]] ihukaardiväelaste [[vormiriietus]]e ja õukonnaametnike [[livree]]de värvusest alates [[Louis XIV]] valitsusajast.<ref>[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref> Tekstiilivärvijatel oli tavaks saada see toon töödeldes kangaid enne sinisesse värvi panemist kõigepealt roosakaslillasid toone andva [[orsell]]iga või [[Karmiinpunane|karmiinpunast]] andva [[košenill]]iga.<ref>[https://www.sueddeutsche.de/meinung/aktuelles-lexikon-koenigsblau-1.5271816 Tanja Rest. Farbe des FC Schalke 04 und einst dem Adel vorbehalten. - Süddeutsche Zeitung]</ref> [[Maalikunst]]is saadi kuningsinine sinise ja helepunase värvi segamisel. [[Portselan]]i[[glasuur]] ''bleu de roi'', rohkem tuntud kui ''beau bleu'' või ''bleu nouveau'', samuti nimetuse all ''Sévres blue''<ref>[https://www.merriam-webster.com/dictionary/bleu%20de%20roi Merriam-Webster.com Dictionary]</ref>, töötati enne 1757. aastat välja [[Sévres'i portselanimanufaktuur|Sevresi kuninglikus portselanimanufaktuur]]is. Glasuuri värviandjaks oli koobalt ja ühtlane värvus saavutati mitme üksteise peale kantud laseeriva värvikihiga. <ref>[https://www.wallacecollection.org/explore/explore-in-depth/latest-films/five-s%C3%A8vres-colours-at-the-wallace-collection/ Five Sèvres Colours at the Wallace Collection]</ref> Inglismaal loodi kuninganna Charlotte'i ([[Sophie Charlotte von Mecklenburg-Strelitz]]) jaoks tumesinine toon ''Royal blue''<ref>[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ Royal Blue. - Color Line Paints]</ref>. == Pildid == <gallery> Garde nationale sucre IMG 2242.JPG|Prantsuse kaardiväelane kuningsinises 1791. aasta sündmusi kujutaval maalil Vase 'grec à médaillons' en première grandeur à fond 'bleu nouveau' - Manufacture de Sèvres - Musée du Louvre Objets d'Art OA 10908.jpg|Sèvresis loodud kuningsinise baasvärviga ''grec à médaillons'' stiilis vaas Bildnis einer jungen Dame in königsblauer Jacke mit Hermelinbesatz - Unbekannt - 2005 186 Augustiner M Freiburg.png|thumb|Portselanile maalitud miniatuurportree daamist kuningsinises jakis. 1820–1850 Femme en manteau noir et bleu roi, K3636.jpg|Charles Pilatte'i moejoonis daamist mustas ja kuningsinises keebis. 1860–1870 </gallery> == Variatsioonid == [[File:Phthalocyanine blue.jpg|thumb|Pigment ftalotsüaniinsinine]] [[File:Cobalt blue hue.png|thumb|Koobaltsinise värvinäidis]] [[File:Vase with Hatay motif Iznik Turkey early 16th Quarz ceramic with underglaze painting in cobalt-blue 8493.jpg|thumb|Koobaltsinise maalinguga [[İzniki keraamika|İzniki]] vaas 16. sajandist]] Kuningsiniseks on eri aegadel ja eri valdkondades peetud erinevaid sügavsiniseid värvitoone. Kuningsinise värvusega värvi nime all on kaubanduses müüdud mõnd [[Ftalotsüaniinsinine|ftalotsüaniinsinise]] tooni<ref>[https://www.kremer-pigmente.com/de/shop/gebrauchsfertige-farben/28910-kremer-farbteig-phthalo-koenigsblau-pb-15-3.html Kremer-Pigmente]</ref>, samuti koobaltsinist, sünteetilist ultramariini ja [[indantreensinine|indantreensinist]]<ref>[https://www.artiscreation.com/blue. The Color of Art Pigment Database: Pigment Blue -PB. - artiscreation.com]</ref>. [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem|ISCC-NBS-i]] värvisõnaraamatu "Color: Universal Language and Dictionary of Names" järgi võib kuningsinine (''Royal Blue'') olla väga tume rohekassinine {{värviruut|#4c516d|ääris=#FFFFFF}}, murtud sinine {{värviruut|#276cbd|ääris=#FFFFFF}}, sügavsinine {{värviruut|#113074|ääris=#FFFFFF}}, keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}} või tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}}, erk lillakassinine {{värviruut|#4436d1|ääris=#FFFFFF}}, murtud lillakassinine {{värviruut|#5359b5|ääris=#FFFFFF}} või sügav lillakassinine {{värviruut|#272458|ääris=#FFFFFF}}, ''Deep Royal Blue'' on keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}}, tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}} või keskmine lillakassinine{{värviruut|#4e5180|ääris=#FFFFFF}}<ref>[https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/68/mode/2up?q=royal Kenneth L. Kelly and Deane B. Judd. Color: Universal Language and Dictionary of Names. 1976. lk 67-72]</ref>. Pantone värvikaardi toon 19-3955 ''Royal Blue'' on lillaka nüansiga sügavsinine {{värviruut|#3D428B|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.pantone.com/uk/en/color-finder/19-3955-TCX PANTONE® 19-3955 TCX Royal Blue]</ref>. Prantsuskeelse värvinimetuste portali code-couleur.com järgi on ''bleu roi'' violetjas heledam sinine {{värviruut|#318CE7|ääris=#FFFFFF}}, identne ''bleu de France''{{'}}iga<ref>[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ #B - code-couleur.com]</ref>. Veebivärv ''Royal Blue'' on lillaka varjundiga erksinine {{värviruut|#4169E1|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]</ref> või sõgavsinine {{värviruut|#002366|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional) Color. - Color-Name]</ref>, ''Dark Royal Blue'' sügav tumesinine {{värviruut|#021945|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.color-name.com/dark-royal-blue.color Dark Royal Blue Color. - Color-Name]</ref>. == Lippudel == Kuningsinine (''royal blue'') on ametlik sinine värvus [[Suurbritannia lipp|Suurbritannia]], [[Šotimaa lipp|Šotimaa]], [[Uus-Meremaa lipp|Uus-Meremaa]], [[Tuvalu lipp|Tuvalu]], [[Kaimanisaarte lipp|Kaimanisaarte]] ja [[Ameerika Samoa lipp|Ameerika Samoa]] lipul, [[Euroopa lipp|Euroopa Liidu lipul]] ja [[Galicia|Galicia autonoomse piirkonna]] lipul, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase]] ja [[Georgia]] osariikide lippudel ja [[Filipiinide lipp|Filipiinide lipul]]. Filipiinide lippu on kasutatud sõjaajal ümberpööratuna, nii et punane väli asetseb sinise kohal<ref>[https://www.britannica.com/topic/flag-of-the-Philippines Flag of the Philippines. - Encyclopedia Britannica]</ref>. == Vaata ka == * [[Prantsuse sinine]] * [[Ultramariinsinine]] * [[Kuningkollane]] == Viited == {{viited}} {{sinised värvitoonid}} [[Kategooria:Sinised värvitoonid]] 7b2y98iz40jde8b44rpz6ozxwcvom20 7200389 7200383 2026-07-23T15:21:37Z Evlper 104506 7200389 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Kuningsinine |hex=3D428B|tekstivärv=white |r=61|g=66|b=139 |h=236|s=56|v=55 |c=56|m=53|y=0|k=45 |allikas= Pantone 19-3955<ref>[https://www.pantone.com/eu/en/color-finder/19-3955-TCX Pantone 19-3955 TCX]</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Kuningsinine |hex=002366|tekstivärv=white |r=0|g=35|b=102 |h=219|s=100|v=40 |c=100|m=66|y=0|k=60 |allikas=Color Name<ref>[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional). - Color Name]</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Royal Blue (HTML) |hex=4169E1|tekstivärv=white |r=65|g=105|b=225 |h=225|s=71|v=100 |allikas=HTML Color Codes<ref>[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]</ref> }} '''Kuningsinine''' (saksa keeles ''Königsblau'', prantsuse keeles ''bleu roi''<ref>[https://www.code-couleur.com/signification/bleu-roi.html Bleu roi. - code-couleur.com]</ref>, ''bleu de roy'', ''bleu royal'') tähistab igasugust kerge punaka alatooniga sügavsinist värvust<ref>[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref>. Kuningsinist tooni on seostatud [[ultramariin]]i sinise värvusega, [[koobaltsinine|koobalt]]- või [[smaldisinine|smaldisinisega]], ka mõne tumedama [[Berliini sinine|Berliini sinise]] või [[indigo]] tooniga<ref>[http://www.zeno.org/Brockhaus-1911/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Brockhaus' Kleines Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref>. Kuningsinise sügavsinine toon on [[Taevasinine|taevasinisest]] tumedam ja küllastatum, [[mereväesinine|mereväesinisest]] heledam ja erksam. Nimetust on kasutatakse sageli [[tekstiil]]ide värvuse kirjeldamiseks.<ref>[https://hautecouturecolors.com/de/actualites/70/konigsblau-marineblau-die-edelsten-blautone-fur-textilien Königsblau & Marineblau: Die edelsten Blautöne für Textilien. - Haute Couture]</ref> == Ajaloost == Prantsuse keelde on nimetus tulnud [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningate]] ihukaardiväelaste [[vormiriietus]]e ja õukonnaametnike [[livree]]de värvusest alates [[Louis XIV]] valitsusajast.<ref>[http://www.zeno.org/Meyers-1905/A/K%C3%B6nigsblau Königsblau. - Meyers Großes Konversations-Lexikon. - zeno.org]</ref> Tekstiilivärvijatel oli tavaks saada see toon töödeldes kangaid enne sinisesse värvi panemist kõigepealt roosakaslillasid toone andva [[orsell]]iga või [[Karmiinpunane|karmiinpunast]] andva [[košenill]]iga.<ref>[https://www.sueddeutsche.de/meinung/aktuelles-lexikon-koenigsblau-1.5271816 Tanja Rest. Farbe des FC Schalke 04 und einst dem Adel vorbehalten. - Süddeutsche Zeitung]</ref> [[Maalikunst]]is saadi kuningsinine sinise ja helepunase värvi segamisel. [[Portselan]]i[[glasuur]] ''bleu de roi'', rohkem tuntud kui ''beau bleu'' või ''bleu nouveau'', samuti nimetuse all ''Sévres blue''<ref>[https://www.merriam-webster.com/dictionary/bleu%20de%20roi Merriam-Webster.com Dictionary]</ref>, töötati enne 1757. aastat välja [[Sévres'i portselanimanufaktuur|Sevresi kuninglikus portselanimanufaktuur]]is. Glasuuri värviandjaks oli koobalt ja ühtlane värvus saavutati mitme üksteise peale kantud laseeriva värvikihiga. <ref>[https://www.wallacecollection.org/explore/explore-in-depth/latest-films/five-s%C3%A8vres-colours-at-the-wallace-collection/ Five Sèvres Colours at the Wallace Collection]</ref> Inglismaal loodi kuninganna Charlotte'i ([[Sophie Charlotte von Mecklenburg-Strelitz]]) jaoks tumesinine toon ''Royal blue''<ref>[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ Royal Blue. - Color Line Paints]</ref>. == Pildid == <gallery> Garde nationale sucre IMG 2242.JPG|Prantsuse kaardiväelane kuningsinises 1791. aasta sündmusi kujutaval maalil Vase 'grec à médaillons' en première grandeur à fond 'bleu nouveau' - Manufacture de Sèvres - Musée du Louvre Objets d'Art OA 10908.jpg|Sèvresis loodud kuningsinise baasvärviga ''grec à médaillons'' stiilis vaas Bildnis einer jungen Dame in königsblauer Jacke mit Hermelinbesatz - Unbekannt - 2005 186 Augustiner M Freiburg.png|thumb|Portselanile maalitud miniatuurportree daamist kuningsinises jakis. 1820–1850 Femme en manteau noir et bleu roi, K3636.jpg|Charles Pilatte'i moejoonis daamist mustas ja kuningsinises keebis. 1860–1870 </gallery> == Variatsioonid == [[File:Phthalocyanine blue.jpg|thumb|Pigment ftalotsüaniinsinine]] [[File:Cobalt blue hue.png|thumb|Koobaltsinise värvinäidis]] [[File:Vase with Hatay motif Iznik Turkey early 16th Quarz ceramic with underglaze painting in cobalt-blue 8493.jpg|thumb|Koobaltsinise maalinguga [[İzniki keraamika|İzniki]] vaas 16. sajandist]] Kuningsiniseks on eri aegadel ja eri valdkondades peetud erinevaid sügavsiniseid värvitoone. Kuningsinise värvusega värvi nime all on kaubanduses müüdud mõnd [[Ftalotsüaniinsinine|ftalotsüaniinsinise]] tooni<ref>[https://www.kremer-pigmente.com/de/shop/gebrauchsfertige-farben/28910-kremer-farbteig-phthalo-koenigsblau-pb-15-3.html Kremer-Pigmente]</ref>, samuti koobaltsinist, sünteetilist ultramariini ja [[indantreensinine|indantreensinist]]<ref>[https://www.artiscreation.com/blue. The Color of Art Pigment Database: Pigment Blue -PB. - artiscreation.com]</ref>. [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem|ISCC-NBS-i]] värvisõnaraamatu "Color: Universal Language and Dictionary of Names" järgi võib kuningsinine (''Royal Blue'') olla väga tume rohekassinine {{värviruut|#4c516d|ääris=#FFFFFF}}, murtud sinine {{värviruut|#276cbd|ääris=#FFFFFF}}, sügavsinine {{värviruut|#113074|ääris=#FFFFFF}}, keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}} või tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}}, erk lillakassinine {{värviruut|#4436d1|ääris=#FFFFFF}}, murtud lillakassinine {{värviruut|#5359b5|ääris=#FFFFFF}} või sügav lillakassinine {{värviruut|#272458|ääris=#FFFFFF}}, ''Deep Royal Blue'' on keskmine sinine {{värviruut|#436b95|ääris=#FFFFFF}}, tumesinine {{värviruut|#00304e|ääris=#FFFFFF}} või keskmine lillakassinine{{värviruut|#4e5180|ääris=#FFFFFF}}<ref>[https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/68/mode/2up?q=royal Kenneth L. Kelly and Deane B. Judd. Color: Universal Language and Dictionary of Names. 1976. lk 67-72]</ref>. Pantone värvikaardi toon 19-3955 ''Royal Blue'' on lillaka nüansiga sügavsinine {{värviruut|#3D428B|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.pantone.com/uk/en/color-finder/19-3955-TCX PANTONE® 19-3955 TCX Royal Blue]</ref>. Prantsuskeelse värvinimetuste portali code-couleur.com järgi on ''bleu roi'' violetjas heledam sinine {{värviruut|#318CE7|ääris=#FFFFFF}}, identne ''bleu de France''{{'}}iga<ref>[https://www.colorlinepaints.com/colour/royal-blue/ #B - code-couleur.com]</ref>. Veebivärv ''Royal Blue'' on lillaka varjundiga erksinine {{värviruut|#4169E1|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://htmlcolorcodes.com/colors/royal-blue/ Royal Blue. - HTML Color Codes]</ref> või sõgavsinine {{värviruut|#002366|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.color-name.com/royal-blue-traditional.color Royal Blue (Traditional) Color. - Color-Name]</ref>, ''Dark Royal Blue'' sügav tumesinine {{värviruut|#021945|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.color-name.com/dark-royal-blue.color Dark Royal Blue Color. - Color-Name]</ref>. == Lippudel == Kuningsinine (''royal blue'') on ametlik sinine värvus [[Suurbritannia lipp|Suurbritannia]], [[Šotimaa lipp|Šotimaa]], [[Uus-Meremaa lipp|Uus-Meremaa]], [[Tuvalu lipp|Tuvalu]], [[Kaimanisaarte lipp|Kaimanisaarte]] ja [[Ameerika Samoa lipp|Ameerika Samoa]] lipul, [[Euroopa lipp|Euroopa Liidu lipul]] ja [[Galicia|Galicia autonoomse piirkonna]] lipul, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase]] ja [[Georgia]] osariikide lippudel ja [[Filipiinide lipp|Filipiinide lipul]]. Filipiinide lippu on kasutatud sõjaajal ümberpööratuna, nii et punane väli asetseb sinise kohal<ref>[https://www.britannica.com/topic/flag-of-the-Philippines Flag of the Philippines. - Encyclopedia Britannica]</ref>. == Vaata ka == * [[Prantsuse sinine]] * [[Ultramariinsinine]] * [[Kuningkollane]] == Viited == {{viited}} {{sinised värvitoonid}} [[Kategooria:Sinised värvitoonid]] 53ovben1ehqh88yqxo2stplxa1h5ndc 0 718447 7200601 7190002 2026-07-24T02:38:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200601 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ouida (Maria Louise Ramé).jpg|pisi|Ouida 1874. aastal (foto: Adolphe Beau)]] [[Fail:III_Cimitero_Inglese,_Bagni_di_Lucca,_Italia_2_(2).jpg|pisi|Ouida haud Itaalias Bagni di Luccas inglise kalmistul]] [[Fail:Ouida_memorial_fountain_in_Bury_St_Edmunds_(North_face).jpg|pisi|Ouida mälestusmärk [[Bury St Edmunds]]is Suffolki krahvkonnas, endine joogipurskkaev hobustele ja koertele.]] '''Maria Louise Ramé''' ('''Marie Louise de la Ramée''', [[pseudonüüm]] '''Ouida''' [ˈwiːdə];[[1. jaanuar]] [[1839]], Bury St Edmunds, [[Suffolk]], [[Inglismaa]] &#x2013; [[25. jaanuar]] [[1908]], [[Viareggio]], [[Itaalia]]) oli inglise romaanikirjanik. Suurema osa elust veetis Ouida [[London]]is, kuni 1871. aastal kolis Itaaliasse, kus [[Firenze]]s elas juba tema ema. Kokku avaldas Ouida üle 40 romaani, lisaks lasteraamatuid ning lühijuttude ja esseede kogumikke. Ta saavutas mõõduka kirjandusliku edu ja elas luksuslikku elu, võõrustades paljusid toonaseid kirjanikke - Ouida külaliste seas olid [[Oscar Wilde]], [[Algernon Swinburne]], [[Robert Browning]] ja [[Wilkie Collins]]. Üks tema kuulsamaid romaane "[[Kahe lipu all]]" (1867) kirjeldas brittide tegevust [[Alžeeria|Alžeerias]]. See väljendas kaastunnet prantsuse kolonistide vastu – kellega Ouida end sügavalt samastas – ja teatud määral ka [[Araablased|araablaste]] vastu. Romaani on adapteeritud teatrilavale ja sellest on tehtud kuus filmi. Tema romaan "[[Flandria koer]]" (1872) kuulub suures osas [[Aasia|Aasiast]] lastekirjanduse klassikasse, sellestki on tehtud kolm filmiversiooni ja Jaapani animesari (1975).<ref name="Amino">{{Cite web|last=Amino|first=Amine|url=https://aminoapps.com/c/anime/page/blog/lets-discuss-dog-of-flanders/D7tP_uMWJNwWjD07q4axwwz4R35883|title=Let's Discuss: Dog of Flanders|access-date=13 February 2020|archive-date=2023-03-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20230307151946/https://aminoapps.com/c/anime/page/blog/lets-discuss-dog-of-flanders/D7tP_uMWJNwWjD07q4axwwz4R35883|url-status=dead}}</ref> Ameerika kirjanik [[Jack London]] nimetas Ouida romaani "[[Signa]]" (1875) üheks oma kirjandusliku edu põhjuseks. Mitmetes Ouida teostes on [[romantism]] ühendatud ühiskonnakriitikaga. Romaanis "Puck" jutustab oma seisukohtadest ühiskondlikel teemadel kõnelev [[koer]]. Tema varasemate teoste seikluslikkus vastandus [[Victoria ajastu|viktoriaanliku ajastu]] alguse moralistlikule prooosale, hiljem kaldus ta rohkem ajalooliste [[armastusromaan]]ide poole. Ouida oli suur koertesõber, [[Loomaõiguslus|loomaõiguslane]] ja raevukas [[vivisektsioon]]i vastane.<ref name="Hamilton 2004">Hamilton, Susan (2004). ''Animal Welfare & Anti-vivisection 1870-1910: Frances Power Cobbe, Volume 1''. Routledge, pp. lii–liii. {{ISBN|0-415-32142-5}}</ref> Sel teemal avaldas ta 1897. aastal raamatu "The New Priesthood: A Protest Against Vivisection".<ref>Morse, Deborah Denenholz; Danahay, Martin A. (2007). ''Victorian Animal Dreams: Representations of Animals in Victorian Literature and Culture'', p. 28. {{ISBN|978-0-7546-5511-4}}</ref> Samuti võitles ta küttimise, karusnaha- ja linnusulekaubanduse vastu. Luksuslik elustiil viis ta lõpuks vaesusse ja tema teosed pandi võlgade maksmiseks oksjonile. 1906. aastast maksti talle peaminister [[Henry Campbell-Bannerman]]i korraldusel riiklikku pensioni. Ouida suri Itaalias [[Kopsupõletik|kopsupõletikku]], tema haud asub [[Bagni di Lucca]]s inglise kalmistul. Varsti pärast Ouida surma lasid ta sõbrad avalike annetuste eest paigaldada tema sünnikohta [[Bury St Edmunds]]isse Ouida kui suure loomasõbra mälestuseks joogipurskkaevu hobustele ja koertele. Eesti keeles on ilmunud Ouida jutustus "Rohtla" [[Aleksander Tiitsmaa]] tõlkes ja [[Lydia Mei]] illustratsioonidega (Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus, 1941). == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Eileen Bigland. "Ouida: The Passionate Victorian", Jarrolds, 1950 * Malcolm Elwin. "Victorian Wallflowers", Jonathan Cape, 1934. (9. peatükk) * Yvonne Ffrench. "Ouida: A Study in Ostentation", Cobden-Sanderson, 1938 * [[Elizabeth Lee]]. "Ouida. Memuaarid", T. Fisher Unwin, 1914 * Monica Stirling. "The Fine and the Wicked: The Life and Times of Ouida", Victor Gollancz, 1957 * "Ouida and Victorian Popular Culture", Oxford: Taylor & Francis Group, 2013 == Välislingid == * [[gutenberg:author/1204|Ouida teosed]] Project Gutenbergis * [https://archive.org/search.php?query=%28%28subject%3A%22Ouida%22%20OR%20creator%3A%22Ouida%22%20OR%20description%3A%22Ouida%22%20OR%20title%3A%22Ouida%22%29%20OR%20%28%221839-1908%22%20AND%20Ouida%29%29%20AND%20%28-mediatype:software%29 Ouida] Internet Archive'is * [https://librivox.org/author/170 Ouida teosed], LibriVox (avalikus omandis heliraamatud) * [http://www.indiana.edu/~letrs/vwwp/vwwp-list.html#ouida Ouida teosed], The Victorian Women Writers Project (arhiivikoopia Internet Archive'is, 13. august 2010) * [https://discovery.nationalarchives.gov.uk/details/c/F43135 Arhiivimaterjal Ouida kohta], Ühendkuningriigi Rahvusarhiiv * [https://web.archive.org/web/20071203201608/http://www.valancourtbooks.com/inmaremma.html Book description of ''In Maremma'' (1882), Valancourt Books] (Internet Archive) * [https://archive.org/stream/nationalmagazine21brayrich#page/653/mode/1up Charles Warren Stoddard, "Ouida in Her Winter City"], ''National Magazine'', märts 1905, lk&nbsp;653, OpenBooks (Internet Archive) * Willis J. Abbot, [[iarchive:womenhistoryliv00abbogoog/page/407/mode/2up|"Notable women in history: the lives of women who in all ages, all lands and in all womanly occupations have won fame and put their imprint on the world's history"]], 1913, lk&nbsp;407–410 * [http://www.bartleby.com/161/authors/1291.html Ouida Similes], Bartleby [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Aktivistid]] [[Kategooria:Esseistid]] [[Kategooria:Loomakaitsjad]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] [[Kategooria:Surnud 1908]] qgkome26speeiqpexsu215ur9rs744n 0 718702 7200474 7193362 2026-07-23T18:48:10Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Badr bin Hamad Al Busaidi]] pealkirja [[Badr bin Ḩamad al-Būsa‘īdī]] alla 7193362 wikitext text/x-wiki :''Selles [[araabia nimi|araabia nimes]] on [[perekonnanimi]]'' [[Al Bu Saidi dünastia|Al Busaidi]]''.'' {{Infokast ametiisik | nimi = Badr bin Hamad Al Busaidi | omakeelne_nimi = بدر بن حمد البوسعيدي | pilt = Badr Al Busaidi.jpg | pildiallkiri = Badr bin Hamad Al Busaidi (2024) | amet = [[Omaani välisministeerium]] | ametiajaalgus = 18. august 2020 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Yusuf bin Alawi]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1960|5|30}} | sünnikoht = [[Masqaţ]], [[Masqaţ ja Omaan|Omaan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Badr bin Hamad Al Busaidi''' ([[araabia keel]]es بدر بن حمد البوسعيدي; sündinud 30. mail 1960) on [[Omaan]]i [[diplomaat]] ja [[poliitik]], alates augustist 2020 [[Omaani välisminister]].<ref>{{Cite news|url=https://uk.reuters.com/article/uk-oman-government-idUKKCN25E1PY|archive-url=https://web.archive.org/web/20200819195006/https://uk.reuters.com/article/uk-oman-government-idUKKCN25E1PY|url-status=dead|archive-date=19 August 2020|title=Oman transfers powers from Sultan's remit in government revamp|newspaper=Reuters|date=18 August 2020|via=uk.reuters.com|last1=Eltahir|first1=Lisa Barrington}}</ref> Ta on Omaani esindanud mh [[ÜRO]]-s.<ref>{{cite web |url=http://www.medrc.org/index.cfm?area=about&page=Executive_Council2 |title=Desalination Training Center, Educational International Organization, Middle East Technology - medrc.org |website=www.medrc.org |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110726135351/http://www.medrc.org/index.cfm?area=about&page=Executive_Council2 |archive-date=26 July 2011}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Al Busaidi, Badr bin Hamad}} [[Kategooria:Omaani inimesed]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] nysme1cioenbavzaxvwkuzmf7ryj9vj 7200476 7200474 2026-07-23T18:50:13Z Pikne 13803 7200476 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Badr bin Ḩamad al-Būsa‘īdī | omakeelne_nimi = بدر بن حمد البوسعيدي | pilt = Badr Al Busaidi.jpg | pildiallkiri = Badr bin Hamad Al Busaidi (2024) | amet = [[Omaani välisminister]] | ametiajaalgus = 18. august 2020 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Yūsuf bin ‘Alawī]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1960|5|30}} | sünnikoht = [[Masqaţ]], Omaan | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Badr bin Ḩamad al-Būsa‘īdī''' ([[araabia keel]]es بدر بن حمد البوسعيدي; sündinud 30. mail 1960) on [[Omaan]]i [[diplomaat]] ja [[poliitik]], alates augustist 2020 [[Omaani välisminister]].<ref>{{Cite news|url=https://uk.reuters.com/article/uk-oman-government-idUKKCN25E1PY|archive-url=https://web.archive.org/web/20200819195006/https://uk.reuters.com/article/uk-oman-government-idUKKCN25E1PY|url-status=dead|archive-date=19 August 2020|title=Oman transfers powers from Sultan's remit in government revamp|newspaper=Reuters|date=18 August 2020|via=uk.reuters.com|last1=Eltahir|first1=Lisa Barrington}}</ref> Ta on Omaani esindanud mh [[ÜRO]]-s.<ref>{{cite web |url=http://www.medrc.org/index.cfm?area=about&page=Executive_Council2 |title=Desalination Training Center, Educational International Organization, Middle East Technology - medrc.org |website=www.medrc.org |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110726135351/http://www.medrc.org/index.cfm?area=about&page=Executive_Council2 |archive-date=26 July 2011}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Al Busaidi, Badr bin Hamad}} [[Kategooria:Omaani inimesed]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] j5f9k14q6hzv3okd01c2htoxg9p46ev 0 718720 7200759 7196546 2026-07-24T11:46:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200759 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Jalgpallur | nimi = Pau Víctor | klubi2 = FC Sabadell (laen) 2022-23 | täisnimi = Pau Víctor Delgado | sünniaeg = 26. november 2001 | sünnikoht = Hispaania, Barcelona | pikkus = 184 cm | klubi1 = FC Girona 2018-22 | särginumber = 18 | positsioon = Ründaja (ST, RW) | koondis1 = Kataloonia | klubi3 = FC Barcelona 2023-25 | klubi4 = FC Braga 2025- praegu }} '''Pau Víctor Delgado''' (sündinud 26. novembril 2001) on Hispaania elukutseline [[Jalgpall|jalgpallur]], kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] või [[Poolkaitsja|ääremängijana]] [[Primeira Liga]] klubis [[SC Braga|Braga]]. == Klubikarjäär == === Girona === [[Kataloonia]]s [[Barcelona provints]]is [[Sant Cugat del Vallès]]is sündinud Víctor alustas oma karjääri kodulinna klubis Junior Futbol<ref>{{Cite web|url=https://as.com/futbol/primera/pau-victor-un-talento-precoz-se-empieza-a-ganar-a-flick-n/|title=Pau Víctor, un talento precoz, se empieza a ganar a Flick|trans-title=Pau Víctor, a precocious talent, starts to win over Flick|publisher=[[Diario AS]]|date=31 July 2024|access-date=17 August 2024|language=es|archive-date=2025-01-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20250102054132/https://as.com/futbol/primera/pau-victor-un-talento-precoz-se-empieza-a-ganar-a-flick-n/|url-status=dead}}</ref> ja liitus [[Girona FC|Girona]] noortemeeskonnaga 2018. aastal Sabadellist.<ref>{{Cite web|url=https://www.diaridegirona.cat/esports/2020/06/13/valery-joves-del-planter-pau/1047641.html|title=Valery i els joves del planter Pau Víctor i Kebé són les grans novetats de la llista|trans-title=Valery and the youngsters of the squad Pau Victor and Kebé are the great news of the list|publisher=[[Diari de Girona]]|date=13 June 2020|access-date=14 June 2020|language=ca}}</ref> 20. juulil 2020, enne kui ta Girona meeskonna reservkoosseisus osales, tegi ta oma profidebüüdi, tulles teisel poolajal platsile Jairo Izquierdo asemel 0:2 kaotatud [[Segunda División|Segunda Divisióni]] võõrsilmängus Alcorcóni vastu.<ref>{{Cite web|url=https://www.marca.com/futbol/segunda-division/cronica/2020/07/20/5f15c6c8e2704e171c8b45a7.html|title=El Alcorcón despide el año con un cumpleaños muy feliz|trans-title=Alcorcón end the year with a very happy birthday|publisher=[[Marca (newspaper)|Marca]]|date=20 July 2020|access-date=20 July 2020|language=es}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://as.com/futbol/2020/07/21/segunda/1595321504_992413.html|title=Pau Víctor, la última perla del Girona en debutar en Segunda|trans-title=Pau Víctor, the latest pearl from Girona to debut in ''Segunda''|publisher=[[Diario AS]]|date=21 July 2020|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> Pau Víctor mängis hooajal 2020–21 vaheldumisi põhi- ja reservmeeskonnas ning lõi oma esimesed väravad esimeeskonnas 13. detsembril 2020, lüües kaks väravat [[Tercera División|Tercera Divisióni]] 3:1 võidumängus Grama vastu.<ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticies/victories-del-girona-b-i-del-juvenil-b-davant-la-fe-grama-i-empat-del-juvenil-a-al-nou-sardenya|title=Victòries del Girona B i del Juvenil B davant la FE Grama i empat del Juvenil A al Nou Sardenya|trans-title=Victories of Girona B and the ''Juvenil B'' over FE Grama and draw from the ''Juvenil A'' at the Nou Sardenya|publisher=Girona FC|date=14 December 2020|access-date=17 August 2024|language=ca}}</ref> Hooajal 2021–22 mängis ta ainult B-meeskonna eest, olles kaheksa väravaga meeskonna parim väravakütt. ==== Laen Sabadelli ==== 29. augustil 2022 laenutati Víctor ja tema meeskonnakaaslane Álex Sala üheks aastaks Primera Federacióni klubisse Sabadell. <ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticia/pau-victor-i-alex-sala-cedits-al-sabadell|title=Pau Víctor i Àlex Sala, cedits al Sabadell|trans-title=Pau Víctor and Àlex Sala, loaned to Sabadell|publisher=Girona FC|date=29 August 2022|access-date=30 August 2022|language=ca}}</ref> Ta lõi seitse väravat ja andis kuus resultatiivset söötu, aidates meeskonnal püsida kolmandas liigas.<ref>{{Cite web|url=https://www.diaridesabadell.com/2023/11/10/ce-sabadell-barcelona-at-pau-victor-bofill/|title=Pau Víctor, d’ídol a enemic: "El Sabadell té potencial per estar més amunt"|trans-title=Pau Víctor, from idol to enemy: "Sabadell have the potential to be more above"|publisher=Diari de Sabadell|date=10 November 2023|access-date=17 August 2024|language=ca}}</ref> See äratas suuremates klubides huvi. 17. augustil 2023 pikendas Víctor oma lepingut Gironaga kuni 2025. aastani, kuid laenutati [[FC Barcelona]]sse, kus ta määrati samuti kolmandas liigas mängivasse meeskonda.<ref>{{Cite web|url=https://www.gironafc.cat/noticies/pau-victor-cedit-al-barca-atletic|title=Pau Víctor, cedit al Barça Atlètic|trans-title=Pau Víctor, loaned to ''Barça'' Atlètic|publisher=Girona FC|date=17 August 2023|access-date=22 August 2023|language=ca}}</ref> Oktoobris kutsuti ta põhikoosseisu mänguks [[Granada CF|Granada]] vastu<ref>{{Cite web|url=https://golsmedia.com/futuras-estrellas/2023/10/07/pau-victor-marc-guiu-dos-promesas-barca-son-novedad-primer-equipo/|title=Pau Víctor y Marc Guiu, las dos promesas del Barça que son novedad en el primer equipo|trans-title=Pau Víctor and Marc Guiu, the two prospects of ''Barça'' who are news in the first team|publisher=Golsmedia|date=7 October 2023|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> ning ta tuli ka pingilt kahes [[Copa del Rey]] mängus (Barbastro ja Unionistas de Salamanca vastu). B-meeskonnas oli Víctor alati tähtis lüli ja lõi 20 väravat, misjärel nad jäid play-off'ides [[Segunda División|Segunda Divisióni]] pääsemata.<ref>{{Cite web|url=https://www.fcbarcelona.es/es/futbol/barca-b/noticias/4047356/nueve-jugadores-finalizan-contrato-en-el-barca-atletic|title=Nueve jugadores finalizan contrato en el Barça Atlètic|trans-title=Nine players end contract at ''Barça'' Atlètic|publisher=FC Barcelona|date=30 June 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> === Barcelona === 24. juulil 2024 liitus Víctor ''Barçaga'' jäädavalt, sõlmides lepingu kuni 2029. aastani ja kuuludes esindusmeeskonna koosseisu.<ref>{{Cite news|url=https://www.fcbarcelona.com/en/football/first-team/news/4066407/pau-victor-blaugrana-until-2029|title=Pau Víctor, blaugrana until 2029|publisher=FC Barcelona|date=24 July 2024}}</ref> 30. juulil 2024 tegi ta debüüdi sõprusmängus [[Manchester City FC|Manchester City]] vastu, kus ta lõi avavärava mängus, mille lõppseis jäi 2:2. Teist korda esines ta 3. augustil järjekordses sõprusmängus [[Madridi Real|Real Madridi]] vastu, lüües 2:1 võidus kaks väravat, mis oli piisav, et peatreenerile Hansi Flickile muljet pakkuda. Víctor tegi oma [[Primera División|La Ligas]] debüüdi 17. augustil, asendades [[Lamine Yamal|Lamine Yamali]] 2:1 võidumängus [[Valencia CF|Valencia]] üle.<ref>{{Cite web|url=https://www.mundodeportivo.com/us/en/soccer/20240817/697890/gerard-martin-and-pau-victor-make-league-debut-for-barca-nrt.html|title=Gerard Martín and Pau Víctor Make League Debut for Barça|publisher=[[Mundo Deportivo]]|date=17 August 2024|access-date=18 August 2024}}</ref> Kuna Barcelonal oli bürokraatlik viga registreerida nii Víctorit kui ka tema meeskonnakaaslast Dani Olmot hooaja teiseks pooleks, oli võimalus, et mõlemast mängijast saavad [[Vabaagent|vabaagendid]].<ref>{{Cite web|last=Sanderson|first=Tom|url=https://www.forbes.com/sites/tomsanderson/2025/01/01/la-liga-erases-two-fc-barcelona-players-from-official-squad-list/|title=La Liga Erases Two FC Barcelona Players From Official Squad List|publisher=[[Forbes]]|date=1 January 2025|access-date=1 January 2025}}</ref> 8. jaanuaril 2025 kiitis aga spordi ülemnõukogu heaks nii Olmo kui ka Víctori registreerimise, mis tähendas, et mõlemad mängijad said Barcelona eest osaleda La Ligas, [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]], [[Copa del Rey|Copa del Reys]] ja lõpuks ka Hispaania Supercopa finaalmängus Real Madridi üle.<ref>{{Cite news|url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/4196546/dani-olmo-and-pau-victor-registered-for-la-liga|title=Dani Olmo and Pau Víctor registered for La Liga|publisher=FC Barcelona|date=8 January 2025|access-date=8 January 2025}}</ref> === Braga === 25. juulil 2025 sõlmis Víctor Portugali klubiga [[SC Braga|Braga]] lepingu kuni 2030. aastani 12 miljoni euro suuruse summa eest. Víctor lahkus Barcelonast, kuna sai liialt vähe mängida. <ref>{{Cite news|url=https://scbraga.pt/pau-victor-e-gverreiro-ate-2030/|title=Pau Víctor é Gverreiro até 2030!|publisher=S.C. Braga|date=25 July 2025|access-date=25 July 2025|language=pt}}</ref> Braga jaoks on ta oluline täiendust ründeliinile ja üleminek oli oluline samm tema arengus ja mänguvõimaluste avanemises. <ref>{{Cite web|last=Barca Universal|url=https://sports.yahoo.com/article/pau-victor-credits-barcelona-captain-103000953.html|title=Pau Victor credits Barcelona captain for helping him secure Braga move – 'I always listen to his advice'|website=Yahoo Sports|date=2025-07-27|access-date=2026-06-04|language=en-US}}</ref> == Isiklik elu == Víctori noorem vend [[Guillem Víctor]] on samuti jalgpallur. [[Kaitsja (jalgpall)|Paremkaitsjana]] mängib ta FC Barcelona B-s.<ref>{{Cite web|url=https://www.sport.es/es/noticias/futbol-base/guillem-hermano-pau-victor-106894837|title=Guillem, mucho más que el hermano de Pau Víctor|trans-title=Guillem, much more than the brother of Pau Víctor|publisher=[[Sport (Spanish newspaper)|Sport]]|date=11 August 2024|access-date=17 August 2024|language=es}}</ref> == Karjääri statistika == (Viimati uendatud 16. mai 2026 seisuga)<ref>{{Soccerway|pau-victor-delgado/659384}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Appearances and goals by club, season and competition ! rowspan="2" |Club ! rowspan="2" |Season ! colspan="3" |League ! colspan="2" |National cup{{Efn|Includes [[Copa del Rey]], [[Taça de Portugal]]}} ! colspan="2" |League cup{{Efn|Includes [[Taça da Liga]]}} ! colspan="2" |[[UEFA|Europe]] ! colspan="2" |Other ! colspan="2" |Total |- !Division !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals !Apps !Goals |- | rowspan="3" |[[Girona FC|Girona]] |2019–20 |[[Segunda División]] |1 |0 |0 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |1 |0 |- |2020–21 |Segunda División |7 |0 |3 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |10 |0 |- ! colspan="2" |Total !8 !0 !3 !0 ! colspan="2" |– ! colspan="2" |– !0 !0 !11 !0 |- | rowspan="3" |Girona B |2020–21 |[[Tercera División]] |14 |6 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |1{{Efn|Appearance in [[2020–21 Tercera División|Tercera División play-offs]]}} |0 |15 |6 |- |2021–22 |Tercera División RFEF |31 |8 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |2{{Efn|Appearances in [[2021–22 Tercera División RFEF|Tercera División RFEF play-offs]]}} |0 |33 |8 |- ! colspan="2" |Total !45 !14 !0 !0 ! colspan="2" |– ! colspan="2" |– !3 !0 !48 !14 |- |Sabadell (loan) |2022–23 |Primera Federación |36 |7 |0 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |0 |0 |36 |7 |- |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] (loan) |2023–24 |Primera Federación |35 |18 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |4{{Efn|Appearances in [[2023–24 Primera Federación|Primera Federación play-offs]]}} |2 |39 |20 |- |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2024–25 |[[Primera División|La Liga]] |21 |2 |2 |0 | colspan="2" |– |6{{Efn|Appearances in [[UEFA Champions League]]}} |0 |0 |0 |29 |2 |- |[[SC Braga|Braga]] |2025–26 |[[Primeira Liga]] |32 |10 |4 |0 |3 |2 |17{{Efn|Appearances in [[UEFA Europa League]]}} |5 | colspan="2" |– |56 |17 |- ! colspan="3" |Career total !175 !51 !9 !0 !3 !2 !23 !5 !7 !2 !219 !60 |} {{Märkused}} * [[Primera División|La Liga]] : 2024–2025 <ref>{{Cite web|url=https://www.si.com/soccer/barcelona-win-la-liga-complete-2024-25-domestic-treble|title=Barcelona Win La Liga, Complete 2024-25 Domestic Treble|website=SI|date=2025-05-15|access-date=2025-05-16|language=en-US}}</ref> * [[Copa del Rey]] : 2024–2025 <ref>{{Cite news|last=Lowe|first=Sid|url=https://www.theguardian.com/football/2025/apr/27/barcelona-real-madrid-copa-del-rey-match-report|title=Barcelona win thrilling Copa del Rey and drive Madrid to red card fury|work=The Guardian|date=2025-04-26|access-date=2025-05-16|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> * [[Supercopa de España]] : 2025 <ref>{{Cite web|last=<!-- not stated -->|url=https://sports.yahoo.com/barcelona-smash-real-madrid-supercopa-210600135.html|title=Barcelona smash Real Madrid in Supercopa de España thriller|website=Yahoo Sports|date=2025-01-12|access-date=2026-06-03|language=en-US}}</ref> * Primera Federacióni parim väravakütt: 2023–2024 <ref>{{Cite web|url=https://www.bdfutbol.com/en/t/t2023-241rf1.html?tab=top|title=1st RFEF Group I 2023–24|publisher=BDFutbol|access-date=11 October 2023}}</ref> <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}} * Pau Víctor at BDFutbol * Pau Víctor at LaPreferente.com (in Spanish) * {{Soccerway|pau-victor-delgado/659384}} [[Kategooria:SC Braga jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] jocl8tk2z1evndst5xydl5hvn9m22y7 0 718742 7200755 7194153 2026-07-24T11:31:50Z Toimiku Tõlkija 231703 Toimiku Tõlkija teisaldas lehekülje [[Mustand:Putney tõukaja]] pealkirja [[Putney tõukaja]] alla 7194153 wikitext text/x-wiki   '''Putney tõukaja''' (inglise keeles ''Putney Pusher'') on tuvastamata mees, kes lükkas 5. mail 2017 [[London|Londonis]] [[Putney sild|Putney sillal]] naise läheneva bussi ette. Naine pääses napilt bussi alla jäämisest. Juhtumi [[turvakaamera]] salvestis avalikustati 2017. aasta augustis ja see hakkas [[Internet|internetis]] kulutulena levima. Hoolimata püüdlustest meest tuvastada, lõpetas Londoni [[politsei]] (Metropolitan Police) 2018. aasta juunis uurimise, teatades, et kõik juhtniidid on ammendunud. 2026. aasta juunis vahistati juhtumiga seoses 44-aastane mees, keda kahtlustatakse raske kehavigastuse tekitamise katses. == Vahejuhtum == [[Fail:Putney_Pushing_CCTV.webm|alt=CCTV footage taken from the back of a bus showing a jogging man wearing a grey shirt and dark shorts push a woman onto the road, in front of another bus. The bus swerves and avoids the woman. The man continues jogging.|pisi| Turvakaamera salvestis juhtumist]] 5. mail 2017 kell 7.40 lükkas tuvastamata meessoost tervisejooksja Londonis Putney sillal parema käega sõiduteele naise, otse lõuna suunas liikunud 430. liini kahekordse bussi ette.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hassan |eesnimi=Jennifer |kuupäev=2018-06-28 |pealkiri=A mystery jogger shoved a woman into the path of a bus. The case is now closed — and unsolved. |keel=en-US |väljaanne=The Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2018/06/28/a-mystery-jogger-shoved-a-woman-into-the-path-of-a-bus-the-case-is-now-closed-and-unsolved/ |vaadatud=2026-07-17 |issn=0190-8286}}</ref><ref name="Evans">{{Cite news|last=Evans|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-pusher-man-arrested-met-police-b2995812.html|title=Man arrested in notorious 'Putney Pusher' case|work=[[The Independent]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="martin">{{Cite news|last=Evans|first=Martin|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|title=Police release fresh images of the 'Putney Pusher'|work=[[The Daily Telegraph]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20170913100329/https://www.telegraph.co.uk/news/2017/09/13/police-release-fresh-images-putney-pusher/|archive-date=13 September 2017}}</ref> Buss tegi järsu põike, vältides napilt kokkupõrget naisega.<ref name="bbc2026">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|title=Arrest over push of woman into bus's path in 2017|work=[[BBC News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260615114659/https://www.bbc.com/news/articles/cp9ly0gy10yo|archive-date=15 June 2026}}</ref> Tervisejooksja ei peatunud.<ref name=":0" /> 33-aastane naine pääses kergemate vigastustega.<ref name="Sky">{{Cite news|url=https://news.sky.com/story/man-44-arrested-eight-years-after-woman-shoved-in-front-of-bus-in-putney-pusher-case-13551004|title=Man, 44, arrested nine years after woman shoved in front of bus in 'Putney Pusher' case|work=[[Sky News]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40901704|title=Arrested man denies being Putney Bridge bus-push jogger|work=[[BBC News]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Buss peatus ja reisijad ruttasid naisele appi.<ref>{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2017/aug/10/man-arrested-woman-pushed-into-path-of-bus-putney-bridge|title=Putney Bridge jogger: man arrested on suspicion of grievous bodily harm|work=[[The Guardian]]|date=10 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref> Viisteist minutit hiljem jooksis mees mööda silda tagasi. Naine püüdis meest kõnetada, kuid too ignoreeris teda ja jätkas jooksu põhja suunas piki [[Thames|Thamesi jõge]].<ref name="martin"></ref><ref name="bbc2017">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40910144|title=Putney Bridge jogger push suspect eliminated from inquiry|work=[[BBC News]]|date=12 August 2017|access-date=15 June 2026}}</ref><ref name="Weaver">{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2026/jun/15/met-arrests-man-2017-putney-pusher-bridge-london|title=Man arrested over 2017 'Putney pusher' incident on south-west London bridge|work=[[The Guardian]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026}}</ref> Bussijuht Oliver Salbris sõnas hiljem, et pani kõrvalepõike oma [[Refleks|refleksi]] arvele ja uskus, et kui ta poleks reageerinud, oleks naine võinud raskelt viga saada.<ref name="bbc2026"></ref> 7. augustil 2017 avalikustas Londoni politsei juhtunust turvakaamera salvestise.<ref name="bbc2017"></ref> Salvestis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja muutus veebis ülimalt populaarseks.<ref name=":0" /> Politsei teatel laekus avalikkuselt mehe isiku kohta tohutult vihjeid.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|title='Huge response' in hunt for Putney Bridge jogger|work=[[BBC News]]|date=9 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250825063342/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-40872883|archive-date=25 August 2025}}</ref> 2017. aasta septembris avaldasid nad kahtlustatavast uusi pilte.<ref name=":0" /> === Meediakajastus === Kaadrite avaldamine tõi kaasa laiaulatusliku arutelu ja rahva viha.<ref name="Weaver"></ref><ref name="baxter" /> Jooksja sai meedias tuntuks kui "Putney tõukaja". Eksperdid vaagisid mehe võimalikke [[Motiiv|motiive]], mainides nii nn jooksjaraevu, [[Misogüünia|naistevihkamist]] kui ka üldist naistevastast vägivalda.<ref name="baxter">{{Cite news|last=Baxter|first=Holly|url=https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|title=Let's start asking the right questions about the jogger who pushed a woman in front of a bus, rather than the ridiculous ones|work=[[The Independent]]|date=11 August 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220517115742/https://www.independent.co.uk/voices/jogger-pushed-woman-in-front-of-bus-rage-man-feminism-sexism-misogyny-right-questions-a7884126.html|archive-date=17 May 2022}}</ref> [[The Guardian|The Guardiani]] ajakirjanik Matthew Weaver kirjutas, et jooksjast on saanud "kogu rahva vihaobjekt".<ref>{{Cite news|last=Weaver|first=Matthew|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2018/jun/28/putney-bridge-jogger-investigation-closed|title=Putney Bridge jogger investigation closed|work=[[The Guardian]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtum pälvis ka veebis tegutsevate amatööruurijate suurt tähelepanu, eriti [[Reddit|Redditis]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Garcia |eesnimi=Francisco |kuupäev=2021-10-14 |pealkiri=The Unsolved Mystery of the Putney Pusher |keel=en-US |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/story/putney-pusher-london-cctv/ |vaadatud=2026-07-17 |issn=1059-1028}}</ref> 2021. aastal kirjutas [[näitekirjanik]] [[Sonya Kelly]] juhtumist inspireeritud 90-minutilise näidendi "Once Upon a Bridge". See tuuakse vaatajani läbi bussijuhi, jooksja ja ohvri vaatepunkti.<ref name="Meany">{{Cite news|last=Meany|first=Helen|url=https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|title=Once Upon a Bridge review – three worlds collide in near-death drama|work=[[The Guardian]]|date=12 February 2021|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222011726/https://www.theguardian.com/stage/2021/feb/12/once-upon-a-bridge-review-sonya-kelly-druid-mick-lally-galway|archive-date=22 February 2021}}</ref><ref name="Thorpe">{{Cite news|last=Thorpe|first=Vanessa|url=https://www.theguardian.com/uk-news/2024/apr/06/putney-pusher-play-police-jogger-shoved-woman-in-front-of-bus|title=Police hope new play about the 'Putney Pusher' can help restart investigation|work=[[The Guardian]]|date=6 April 2024|access-date=15 June 2026}}</ref> Politsei sõnul võiks näidend julgustada inimesi, kellel on juhtunu kohta infot, politseiga ühendust võtma.<ref name="Weaver"></ref> == Kriminaalmenetlus == Kahtlustatavat kirjeldati kui lühikeste tumedate juuste ja pruunide silmadega ligikaudu 30-aastast valgenahalist meest.<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|title=New Putney Bridge push jogger image released by police|work=[[BBC News]]|date=13 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20221108223300/https://www.bbc.com/news/uk-england-london-41253483|archive-date=8 November 2022}}</ref><ref name="suspect">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/uk-england-london-44639208|title=Putney Bridge jogger assault investigation closed|work=[[BBC News]]|date=28 June 2018|access-date=15 June 2026}}</ref> Juhtunu ajal oli mehel seljas helehall T-särk, jalas tumesinised lühikesed püksid ja hallid tossud.<ref name="martin"></ref> 10. augustil 2017 vahistati mees, kes vabastati kaks päeva hiljem, kui ta esitas tõendid selle kohta, et viibis vahejuhtumi ajal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref name="bbc2017"></ref> Septembriks ei olnud kahtlustatava isikut ikka veel tuvastatud.<ref name="lusher">{{Cite news|last=Lusher|first=Adam|url=https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|title=Putney Bridge jogger: Why haven't police found the man who pushed a woman into a bus lane yet?|work=[[The Independent]]|date=27 September 2017|access-date=15 June 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20220709020209/https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/putney-bridge-jogger-man-not-caught-why-police-failure-to-arrest-crisis-officer-numbers-rising-crime-figures-acid-attacks-knife-epidemic-a7962261.html|archive-date=9 July 2022}}</ref> Endine kriminaalkomissar Peter Kirkham seostas edusammude puudumist eelarvekärbete ja uurijate puudusega.<ref name="lusher" /> Uurimise käigus küsitleti üle 50 inimese<ref name="bbc2026"></ref><ref name="suspect" /> Londoni politsei lõpetas juhtumi uurimise 2018. aasta juunis,<ref name="Sky"></ref> teatades, et kõik juhtlõngad on ammendunud.<ref name="suspect"></ref> Kahtlustatava tabamata jäämist peeti ebatavaliseks, arvestades Londoni tihedat turvakaamerate võrgustikku ja avalikkuse suurt huvi juhtumi vastu. Sellest sai Londonis kurikuulus lahendamata kuritegu.<ref>{{Cite news|last=Wright|first=Robert|url=https://www.ft.com/content/b37d6425-53b4-4fca-bc25-d3fc49a8033e|title=Met officers make arrest over notorious 'Putney pusher' cold case|work=[[Financial Times]]|date=15 June 2026|access-date=15 June 2026|last2=Aliaj|first2=Ortenca}}</ref> 15. juunil 2026 pidas politsei uue teabe ilmsiks tulekul Lääne-Londoni kodus kinni 44-aastase mehe, keda kahtlustatakse seoses kõnealuse rünnakuga raske kehavigastuse tekitamise katses,<ref name="Evans"></ref><ref name="Sky"></ref> üheksa aastat pärast juhtunut.<ref name="Weaver"></ref><ref name="Montgomery">{{Cite news|last=Montgomery|first=Samuel|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2026/06/15/man-arrested-nine-years-after-putney-pusher-attack/|title=Millionaire banker arrested nine years after Putney pusher attack|work=[[The Daily Telegraph]]|date=15 June 2026|access-date=16 June 2026|archive-url=https://ghostarchive.org/archive/ZkhkO|archive-date=16 June 2026}}</ref> Lisaks peeti mees kinni kahtlustatuna A- ja B-klassi narkootikumide omamises.<ref>{{Cite news|last=Foster|first=Aurelia|url=https://www.bbc.com/news/articles/ceqdj4lg78eo|title=Man bailed after woman pushed into path of bus|work=[[BBC News]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026}}</ref> Kinnipidamisest teatas Londoni politsei,<ref name="Evans" /> mees vabastati veel samal päeval [[Kautsjon|kautsjoni]] vastu.<ref>{{Cite news|last=Watts|first=Matt|url=https://www.standard.co.uk/news/crime/putney-pusher-jogger-arrest-london-bus-cctv-b1286109.html|title=Bailed: Millionaire banker arrested in hunt for notorious 'Putney Pusher' who shoved woman in front of London bus|work=[[The London Standard]]|date=16 June 2026|access-date=16 June 2026|last2=Cecil|first2=Nicholas}}</ref> Meedia andmetel on kahtlustatavaks autasustatud armeekapten, kes töötab juhtival kohal pangas ja kellel on sugulussidemed mitme silmapaistva [[Euroopa]] kuningakoja, sealhulgas [[Briti monarh|Briti monarhiaga.]]<ref name="Montgomery" /> == Viited == {{Viited|30em}} [[Kategooria:Kuriteod]] 8ff9w7v40kyom9es51fh8p1s5h1qnvq 0 718776 7200480 7194257 2026-07-23T18:55:09Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Aqqala]] pealkirja [[Āq Qalā]] alla 7194257 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Aqqala | nimi1_keel = | nimi1 = آق‌قلا | pilt_üldvaade =2019 Aqqala flood 20190322 07.jpg | pildiallkiri = Üleujutus (2019) | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 35 116 (2016) | laius = | pikkus = | asendikaart = Iraan }} '''Aqqala''' ([[pärsia keel]]es آق قلا) on [[linn]] [[Iraan]]i [[Golestāni provints]]i [[Aqqala maakond|Aqqala maakonna]] [[Keskringkond (Aqqala maakond)|Keskringkonnas]]. See on nii maakonna kui ringkonna halduskeskus.<ref name="Golestan Province Reforms 120299"> {{cite web |first=Hassan |last=Habibi |author-link=Hassan Habibi |orig-date={{lang|fa|rtl=yes|تاریخ تصویب}} (Approval date) 1379/01/31 (Iranian Jalali calendar) |date=19 April 2000 <!-- Converted 'Approval date' using https://www.iranchamber.com/calendar/converter/iranian_calendar_converter.php --> |script-title=fa:ایجاد تغییرات و اصلاحات تقسیماتی در استان گلستان |trans-title=‌Making divisional changes and reforms in Golestan province |url=https://lamtakam.com/law/council_of_ministers/120299 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231218151723/https://lamtakam.com/law/council_of_ministers/120299 |archive-date=18 December 2023 |access-date=5 December 2025 |website={{lang|fa|rtl=yes|لام تا کام}} [Lam ta Kam] |publisher={{lang|fa|rtl=yes|‌وزارت کشور}} [Ministry of the Interior] |agency={{lang|fa|rtl=yes|هیات وزیران}} [Council of Ministers] |language=fa |id={{lang|fa|rtl=yes|شناسه}} [ID] CC43B978-AFB6-47F6-BF84-C1A3555E4593. {{lang|fa|rtl=yes|شماره دوره}} [Course number] 79.}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Iraani linnad]] 90ox4i1tw1vjgrmls6o70usxv242gx8 7200486 7200480 2026-07-23T19:00:04Z Pikne 13803 7200486 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Āq Qalā | nimi1_keel = | nimi1 = آق‌قلا | pilt_üldvaade =2019 Aqqala flood 20190322 07.jpg | pildiallkiri = Üleujutus (2019) | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Iraan }} '''Āq Qalā''' ([[pärsia keel]]es آق قلا) on [[linn]] Iraanis [[Golestāni provints]]is, [[Āq Qalā maakond|Āq Qalā maakonna]] ja [[Keskringkond (Āq Qalā maakond)|Keskringkonna]] keskus.<ref name="Golestan Province Reforms 120299"> {{cite web |first=Hassan |last=Habibi |date=19 April 2000 <!-- Converted 1379/01/31 (Iranian Jalali calendar) using https://www.iranchamber.com/calendar/converter/iranian_calendar_converter.php --> |script-title=fa:ایجاد تغییرات و اصلاحات تقسیماتی در استان گلستان |url=https://lamtakam.com/law/council_of_ministers/120299 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231218151723/https://lamtakam.com/law/council_of_ministers/120299 |archive-date=18 December 2023 |access-date=5 December 2025 |website={{lang|fa|rtl=yes|لام تا کام}} |publisher={{lang|fa|rtl=yes|‌وزارت کشور}} |agency={{lang|fa|rtl=yes|هیات وزیران}} |language=fa}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Iraani linnad]] nt1nvfdc8f3004tdsokgeyayjpj2bdw 0 718784 7200507 7194334 2026-07-23T19:46:56Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Abha rahvusvaheline lennujaam]] ümbersuunamise [[Abhā rahvusvaheline lennujaam]] asemele 7194334 wikitext text/x-wiki {{Infokast lennujaam | nimi = Abha rahvusvaheline lennujaam | omakeelne_nimi = مطار أبها الدولي | pilt = Abha International Airport.jpg | pildi_laius = | pildikirjeldus = | IATA = AHB | ICAO = OEAB | tüüp = | valdaja = [[Saudi Araabia|Saudi Araabia riik]] | käitaja = [[Saudi Araabia|Saudi Araabia riik]] | asukoht = [[Asiri provints]], [[Saudi Araabia]] | avati = | suleti = | ülem = | üksused = | kõrgus_merepinnast = 2090 | laiuskoord = /// | pikkuskoord = /// | asendikaart = Saudi Araabia | kaart = | rada1_suund = 13/31 | rada1_pikkus = 3350 | rada1_laius = ? | rada1_kate = [[Asfalt]] <!-- kuni rada8 --> | stat_aasta = | stat1_nimi = | stat1_väärtus = <!-- kuni stat5 --> | allmärkused = }} '''Abha rahvusvaheline lennujaam''' ([[araabia keel]]es مطار أبها الدولي; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''AHB''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''OEAB''') on [[lennujaam]] [[Asiri provints]]is [[Saudi Araabia]]s. See asub [[Abha]] ja [[Khamis Mushait]]i linnade vahel ning teenindab mõlemat. ==Vaata ka== * [[Saudi Araabia lennujaamade ja lennuväljade loend]] * [[Prints Naif bin Abdulazizi rahvusvaheline lennujaam]] [[Kategooria:Saudi Araabia lennujaamad]] t4c8ywvtwu6kf6zcg8wpgmttl6uzdu8 7200513 7200507 2026-07-23T19:51:37Z Pikne 13803 7200513 wikitext text/x-wiki {{Infokast lennujaam | nimi = Abhā rahvusvaheline lennujaam | omakeelne_nimi = مطار أبها الدولي | pilt = Abha International Airport.jpg | pildi_laius = | pildikirjeldus = | IATA = AHB | ICAO = OEAB | tüüp = | valdaja = [[Saudi Araabia|Saudi Araabia riik]] | käitaja = Saudi Araabia riik | asukoht = [[‘Asīri provints]], Saudi Araabia | avati = | suleti = | ülem = | üksused = | kõrgus_merepinnast = 2090 | laiuskoord = /// | pikkuskoord = /// | asendikaart = Saudi Araabia | kaart = | rada1_suund = 13/31 | rada1_pikkus = 3350 | rada1_laius = – | rada1_kate = [[asfalt]] <!-- kuni rada8 --> | stat_aasta = | stat1_nimi = | stat1_väärtus = <!-- kuni stat5 --> | allmärkused = }} '''Abhā rahvusvaheline lennujaam''' ([[araabia keel]]es مطار أبها الدولي; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''AHB''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''OEAB''') on [[lennujaam]] Saudi Araabias [[‘Asīri provints]]is. See asub [[Abhā]] ja [[Khamīs Mushayţ]]i linnade vahel ning teenindab mõlemat. ==Vaata ka== * [[Saudi Araabia lennujaamade ja lennuväljade loend]] * [[Prints Nāyīf ibn ‘Abd al-‘Azīzi rahvusvaheline lennujaam]] [[Kategooria:Saudi Araabia lennujaamad]] qeld5qj8uau4e0xgu9dhm44az0ryhln 0 718818 7200343 7198548 2026-07-23T13:30:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7200343 wikitext text/x-wiki '''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' hõlmab protsesse, mille käigus loomade [[närvisüsteem]] tekib, kujuneb ja muutub alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] varajastest etappidest kuni täiskasvanueani. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] algab see [[neurulatsioon]]ist, mille käigus [[ektoderm]]ist moodustub [[neuraaltoru]]. Seejärel diferentseerub neuraaltoru piirkondade kaupa ning morfogeenide kontsentratsioonigradientide toimel kujunevad selle eri piirkondadest [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Järgmised arenguetapid on [[neurogenees]] (närvirakkude ehk [[neuron]]ite teke), neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]], [[akson]]ite suunamine, [[sünaptogenees]] ja ulatuslik närviaktiivsusest sõltuv viimistlemine, mille tulemusel kujunevad [[funktsionaalne närvivõrgustik|funktsionaalsed närvivõrgustikud]]. Neuraalse arengu uurimisvaldkond ühendab [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] teadmisi, et kirjeldada ja selgitada rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille kaudu kujunevad keerulised närvisüsteemid alates [[varbuss]]idest ja [[harilik äädikakärbes|äädikakärbestest]] kuni [[imetajad|imetajateni]]. Viimaste aastate areng [[genoomika]]s ja [[kuvamistehnoloogia]]tes, näiteks [[üksikraku sekveneerimine]] ja [[elusrakkude mikroskoopia]], on arusaama närvisüsteemi arengust molekuli ja raku tasandil täpsustanud. Sellised meetodid nagu [[üksikraku RNA sekveneerimine]] võimaldavad teadlastel analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetes eellasrakkudes]] ja neuronites ning avastada senitundmatut rakkude mitmekesisust arengu kulus. Närvisüsteemi arengu häired võivad põhjustada [[arenguhäire]]id, näiteks [[holoprosentsefaalia]]t, ning mitmesuguseid [[neuroloogiline häire|neuroloogilisi häireid]], sealhulgas [[parees|jäsemete pareese]] ja [[halvatus]]i, [[tasakaaluhäired|tasakaalu-]] ja [[nägemishäired|nägemishäireid]] ning [[krambihoog]]usid. Inimestel võivad närvisüsteemi arengu häired põhjustada ka näiteks [[Retti sündroom]]i, [[Downi sündroom]]i ja [[vaimupuue|vaimupuudeid]].<ref name="Vet"> [https://web.archive.org/web/20161102033420/http://vetneuro.com/NeurologicalSignsDiseases/tabid/4171/Default.aspx Neurological Signs & Diseases], vetneuro.com.</ref><ref> [https://medlineplus.gov/neuraltubedefects.html Neural Tube Defects].</ref> ==Inimese närvisüsteemi areng== Inimese närvisüsteemi arengut uurivad [[embrüoloogia]], [[arengubioloogia]] ja [[neuroteadus]]. See uurimisvaldkond käsitleb rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille abil kujuneb inimese keeruline [[närvisüsteem]], alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalsest arengust]] enne sündi kuni [[sünnijärgne areng|sünnijärgse arenguni]]. Närvisüsteemi arengu etapiliste sündmuste seas [[embrüo]]l on:<ref>National Research Council (US) and Institute of Medicine (US) Committee on Integrating the Science of Early Childhood Development, Jack P. Shonkoff, Deborah A. Phillips. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK225562/ The Developing Brain]. – ''From Neurons to Neighborhoods: The Science of Early Childhood Development'', National Academies Press (US) 2000.</ref> #neuronite teke ja [[diferentseerumine]] [[tüvirakk]]udest ([[neurogenees]]); #ebaküpsete neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]] tekkekohast embrüos lõplikku asukohta; #[[akson]]ite väljakasv ja nende [[kasvukoonus]]te suunamine ([[aksoni suunamine]]) läbi embrüo postsünaptiliste sihtrakkudeni; #[[sünaps]]ide moodustumine aksonite ja nende postsünaptiliste partnerite vahel ([[sünaptogenees]]); #[[sünapside kärpimine]], mis toimub eriti [[noorukiiga|noorukieas]]; #elukestev [[sünaptiline plastilisus]], mida peetakse [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] aluseks. Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks rühmaks: #närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid; neid peetakse peamiselt geneetiliste programmide määratud protsessideks, mis toimuvad üksikutes neuronites sõltumatult [[närviaktiivsus]]est ja [[meeleline kogemus|meelelisest kogemusest]]; nende hulka kuuluvad [[rakk]]ude diferentseerumine ja migratsioon ning aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse; #närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid; kui aksonid on jõudnud sihtkohta, hakkavad närvivõrkude kujunemist mõjutama närviaktiivsus ja meeleline kogemus; need soodustavad uute sünapside teket ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], mis võimaldab kujunevatel närvivõrgustikel täpsustuda ja küpseda. ===Peaaju areng=== [[Pilt:Development_of_nervous_system.svg|750px|Inimese peaaju arengu skeem]] ==== Ülevaade ==== [[Kesknärvisüsteem]] areneb embrüo kõige välimisest [[looteleht|lootelehest]] – [[ektoderm]]ist. [[3. arengunädal]]al kujuneb ektodermist [[neuroektoderm]], mis moodustab embrüo selgmisel küljel [[neuraalplaat|neuraalplaadi]]. Neuraalplaadist lähtub enamik kesknärvisüsteemi [[neuron]]eidja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi keskossa tekib pikisuunaline [[neuraalvagu]] ja [[4. arengunädal]]aks paindub neuraalplaat kokku ning moodustab [[neuraaltoru]], mille sisemus täitub [[ajuvedelik]]uga.<ref name="Saladin">K. Saladin. ''Anatomy & Physiology: The Unity of Form and Function'', 6. trükk, McGraw-Hill 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 541.</ref> Embrüo edasise arengu käigus laieneb neuraaltoru eesmine osa kolmeks [[esmane ajupõis|esmaseks ajupõieks]]: [[eesaju]]ks ([[prosentsefalon]]), [[keskaju]]ks ([[mesentsefalon]]) ja [[rombaju]]ks ([[rombentsefalon]]).<ref name="Zhou">Zhou Yi, Song Hongjun, Ming Guo-Li. Genetics of human brain development. – ''Nature Reviews Genetics'', 2023, kd 25, nr 1, lk 26–45.</ref> Need lihtsad esmased ajupõied jagunevad omakorda viieks [[teisene ajupõis|teiseseks ajupõieks]]: *[[otsaju]]ks ehk [[telentsefalon]]iks, millest kujunevad [[suurajukoor]] ja [[basaalganglionid]]; *[[vaheaju]]ks ehk [[dientsefalon]]iks, millest kujunevad [[taalamus]] ja [[hüpotalamus]]; *[[keskaju]]ks ehk [[mesentsefalon]]iks, millest kujunevad [[künkakesed]] (''colliculi''); *[[tagaaju]]ks ehk [[metentsefalon]]iks, millest kujunevad [[ajusild|sild]] ja [[väikeaju]]; *[[müelentsefalon]]iks, millest kujuneb [[piklikaju]].<ref>Scott F. Gilbert. ''Developmental Biology'', 10. trükk, Sinauer Associates 2013, ISBN 978-1-60535-192-6.</ref> Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist kuni [[seljaaju]]ni ja sellest kujuneb kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsake]]ste süsteem. Et neuraaltorust arenevad nii peaaju kui ka seljaaju, võivad selle arenguetapi häired põhjustada raskeid [[kaasasündinud väärareng]]uid, näiteks [[anentsefaalia]]t ja [[lülisambalõhestus]]t (''[[spina bifida]]''). Neuraaltoru seintes paiknevad sel ajal [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], mis korduvate [[jagunemine|jagunemistega]] tagavad aju kasvu. Osa neist rakkudest lõpetab hiljem jagunemise ning diferentseerub [[neuron]]iteks ja [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised rakutüübid.<ref name="Zhou" /> Äsja tekkinud neuronid [[rakkude ränne|migreeruvad]] areneva aju eri piirkondadesse, kus nad organiseeruvad eri ajustruktuurideks. Kui neuronid on jõudnud lõplikku asukohta, kasvatavad nad [[akson]]eid ja [[dendriit]]e, mis võimaldavad neil teiste neuronitega [[sünaps]]ide kaudu ühendust võtta. Neuronitevahelise [[sünaptiline signaaliülekanne|sünaptilise signaaliülekande]] tulemusel kujunevad funktsionaalsed [[närvivõrk|närvivõrgud]], mis vahendavad sensoorset ja motoorset infotöötlust ning on käitumise neurobioloogiline alus.<ref name="Principles of neural science">Eric R. Kandel. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk, McGraw-Hill 2006, ISBN 978-0-07-139011-8.</ref> ====Neuraalne induktsioon==== {{Vaata|Neuraalne induktsioon}} Embrüonaalse arengu varajases järgus määratakse inimese ektodermi [[piirkondlik spetsifikatsioon]] [[signaalmolekul]]ide toimel. Neuraalse induktsiooni tulemusel omandab osa ektodermirakke neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektodermi]], millest kujuneb [[neuraalplaat]]. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]]. [[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Nende rakkude sisserände tulemusena moodustuvad [[endoderm]] ja [[mesoderm]], pinnale jäävatest epiblasti rakkudest aga kujuneb [[ektoderm]]. Gastrulatsiooni käigus kujuneb [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas dorsaalsel keskjoonel rändavatest rakkudest [[seljakeelik]], mis annab ektodermi kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevatele rakkudele neuraalsele diferentseerumisele suunavaid signaale. Aksiaalse ektodermi kohal paiknevad ektodermirakud reageerivad selle toodetud [[difusioon|difundeeruvatele]] signaalmolekulidele ja diferentseeruvad [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektodermist saab [[pinnaektoderm]], millest kujuneb peamiselt marrasknahk. Protsessi, milles mesoderm suunab enda kohal paikneva ektodermi diferentseeruma neuraalseks koeks, nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. [[3. arengunädal]]al paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ning moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Neuraalvao servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast alates üksteisega ühinema ning moodustavad [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru kujunemist ektodermist nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. Neuraaltoru kõhtmist osa nimetatakse [[basaalplaat|basaalplaadiks]] (''basal plate''), selgmist osa aga [[tiibplaat|tiibplaadiks]] (''alar plate'') ja selle sisemist õõnt [[neuraalkanal]]iks. [[4. arengunädal]]a lõpuks sulguvad neuraaltoru kummaski otsas paiknevad avad – [[neuropoor]]id.<ref>Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', Saunders: Philadelphia, 2006, lk 1.</ref> Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida. Kannuskonnal on hästi tõestatud "vaikimisi mudel" (''default model''): ektodermi vaikimisi arenguline saatus on neuraalne diferentseerumine, ja [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole. Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris, ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See viitab sellele, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.<ref>Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.</ref> Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] ([[Noggin]]), [[kordiin]] ([[Chordin]]) ja [[follistatiin]] ([[Follistatin]]), mis difundeeruvad nende kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevasse ektodermi ja pärsivad BMP4 aktiivsust. BMP-signalisatsiooni nõrgenemise tõttu omandavad ektodermirakud neuraalse saatuse ja neist kujuneb neuroektoderm ja neuraalplaat. Hilisemad uurimused on näidanud, et "vaikimisi mudel" ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on korduvalt näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav, ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].<ref>Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.</ref><ref>Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.</ref> Imetajate, sealhulgas hiire ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uuringud toetavad üldjoontes samuti "vaikimisi mudelit" — BMP-signaali pärssimine soodustab neuraalset diferentseerumist ka inimese [[pluripotents]]etes rakkudes —, kuid ka siin on FGF-signaalil täiendav, osaliselt BMP-st sõltumatu roll.<ref>LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.</ref> Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, tuginetakse inimese neuraalse induktsiooni mehhanismi kirjeldamisel suuresti nendele loom- ja tüvirakumudelitele. Neuraaltoru edasises arengus saab oluliseks ka [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada, mis määrab eriti selle kõhtmise piirkonna spetsifikatsiooni. ====Varajane peaaju==== [[Pilt:Four week embryo brain.svg|pisi|Embrüo peaaju [[4. arengunädal]]al]] [[Pilt:Gray640.png|pisi|Areneva seljaaju ristlõige 4. arengunädalal]] [[Pilt:6 week human embryo nervous system.svg|pisi|Embrüo närvisüsteem [[6. arengunädal]]al]] [[4. arengunädal]]a lõpus paindub [[neuraaltoru]] eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[keskaju]] ehk [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], allpool aga [[rombaju]] ehk [[rombentsefalon]]. Eesaju kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]]. [[Seljaaju]] kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Neuraaltoru sein koosneb algul [[neuroepiteel]]irakkudest, mis diferentseeruvad [[neuroblast]]ideks. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]]. Mantelkihi kõhtmine osa ehk [[basaalplaat]] diferentseerub peamiselt [[motoorne neuron|motoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks, selgmine osa ehk [[tiibplaat]] aga [[sensoorne neuron|sensoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks. Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.<ref>''Atlas of Human Embryology'', Chronolab. [https://web.archive.org/web/20071227192055/http://www.embryo.chronolab.com/spinal.htm Atlas of Human Embryology], chronolab.com.</ref> [[5. arengunädal]]al laieneb eesaju tiibplaat külgsuunas ja selle külgmistest väljasopistustest ([[telentsefaalsed põiekesed]]) kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[otsaju]] ehk [[telentsefalon]]. Eesaju keskosast kujuneb [[vaheaju]] ehk [[dientsefalon]]. Vaheaju, keskaju ja rombaju moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb keskaju piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombaju tahapoole (''[[flexura pontina]]''), nii et selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombaju ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]]. ===Neurokuvamine=== {{Vaata|Neurokuvamine}} [[Neurokuvamine]] on oluliselt avardanud teadmisi [[peaaju]] arengust. [[Imik]]ute ja [[väikelaps|väikelaste]] uurimisel kasutatakse sageli [[elektroentsefalograafia]]t (EEG) ja [[sündmuspotentsiaal]]e ehk [[sündmusega seotud potentsiaal]]e ehk [[sündmusseosega potentsiaal]]e (ERP), sest need meetodid on mitteinvasiivsed ja sobivad hästi varajase arengu uurimiseks. Imikute puhul kasutatakse laialdaselt ka [[funktsionaalne lähisinfrapunaspektroskoopia|funktsionaalset lähisinfrapunaspektroskoopiat]] ehk [[funktsionaalne infrapunalähedane spektroskoopia|funktsionaalset infrapunalähedast spektroskoopiat]] ([[fNIRS]]), mis võimaldab hinnata [[ajukoor]]e aktiivsuse muutusi ilma [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguseta]]. Peaaju ehituse ja aktiivsuse ning ajupiirkondade vaheliste funktsionaalsete seoste uurimisel kasutatakse laialdaselt ka [[magnetresonantstomograafia]]t (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalset magnetresonantstomograafia]]t ([[fMRI]]). Need meetodid võimaldavad saada suure [[ruumiline lahutusvõime|ruumilise lahutusvõimega]] kujutisi peaaju ehitusest ning analüüsida eri ajupiirkondade talitlust ja nende omavahelisi seoseid, mistõttu on neist saanud olulised uurimismeetodid närvisüsteemi arengu uurimisel. ==== Magnetresonantstomograafia ==== {{Vaata|Magnetresonantstomograafia}} [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab analüüsida peaaju ehituse ja arengu mitmesuguseid aspekte. [[Magneetumusülekande suhtarv]] (''magnetization-transfer ratio'', MTR) võimaldab hinnata koe struktuurset terviklikkust, mõõtes [[magneetumus]]e ülekannet vabade [[vesi|vee]][[prooton]]ite ja [[makromolekul]]idega seotud prootonite vahel. Meetod on eriti tundlik [[valgeaine]] [[müeliin]]isisaldusest sõltuvate muutuste suhtes. [[Fraktsionaalne anisotroopia]] (FA) mõõdab [[veemolekul]]ide [[difusioon]]i suunatust ehk seda, mil määral toimub nende difusioon eelistatult ühes suunas. Mida suurem on difusiooni suunatus, seda paremini organiseerunud ja terviklikumad struktuuriga on tavaliselt [[valgeaine]] [[närvikiukimp|närvikiudude kimbud]]. [[Keskmine difusioon]] (''mean diffusivity'', MD) mõõdab veemolekulide keskmist difusioonivõimet koes. See annab teavet koe mikrostruktuuri, sealhulgas valgeaine struktuuriomaduste kohta.<ref name="Blakemore2012">S. J. Blakemore. Imaging brain development: the adolescent brain. – ''NeuroImage'', 2012, kd 61, nr 2, lk 397–406.</ref> ===== Struktuuriline magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Struktuuriline magnetresonantstomograafia}} [[Struktuuriline magnetresonantstomograafia]] võimaldab kvantitatiivselt uurida mitmeid peaaju arenguga seotud protsesse, sealhulgas määrata peaaju kasvu mustreid ja dünaamikat<ref name="sciencedirect.com">A. Serag. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012 kd 59, nr 3, lk 2255–2265.</ref> ning jälgida [[müelinisatsioon]]i kulgu.<ref>Ahmed Serag. Tracking developmental changes in subcortical structures of the preterm brain using multi-modal MRI. – ''2011 IEEE International Symposium on Biomedical Imaging: From Nano to Macro'', 2011, ISBN 978-1-4244-4127-3, lk 349–352.</ref> Tulemused täiendavad [[difusioontensorkuvamine|difusioontensorkuvamise]] (''diffusion tensor imaging'', DTI) tulemusi, mida valgeaine arengu uurimiseks laialdaselt kasutatakse. ===== Funktsionaalne magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Funktsionaalne magnetresonantstomograafia}} [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalset magnetresonantstomograafiat]] ([[fMRI]]) on kasutatud [[vaimuseisund]]ite omistamise ehk [[vaimuteooria]] uurimiseks, mõõtes sellega seotud närvivõrgustike aktivatsiooni. [[Tagumine ülemine oimuvagu]] (''posterior superior temporal sulcus'', pSTS) ning [[oimu- ja kiirusagara piir]] (''temporoparietal junction'', TPJ) osalevad teiste inimeste tegevuste tõlgendamises ja tahtlike liigutuste ennustamises. Täiskasvanutel on parempoolne pSTS tahtlikku põhjuslikkust hindavate ülesannete ajal aktiivsem kui noorukitel.<ref>Blakemore SJ, den Ouden H, Choudhury S, Frith C. Adolescent development of the neural circuitry for thinking about intentions. – ''Social Cognitive and Affective Neuroscience'', 2007, kd 2, nr 2, lk 130–139.</ref> Need piirkonnad aktiveeruvad ka testis [[Reading the Mind in the Eyes Test]](RMET), milles osalejad peavad silmapiirkonna kujutiste põhjal hindama emotsionaalset seisundit. Teine oluline vaimuseisundite omistamisega seotud piirkond on [[eesmine oimukoor]] (''anterior temporal cortex'', ATC). Täiskasvanutel on vasakpoolse eesmise oimukoore aktiivsus emotsionaalseid vaimuseisundeid hindavate ülesannete ajal suurem kui noorukitel.<ref>Burnett S, Bird G, Moll J, Frith C, Blakemore SJ. Development during adolescence of the neural processing of social emotion. – ''Journal of Cognitive Neuroscience'', 2009, kd 21, nr 9, lk 1736–1750.</ref> Lõpuks aktiveeruvad [[mediaalne prefrontaalkoor]] (''medial prefrontal cortex'', mPFC) ja selle eesmine dorsaalne osa ([[dorsaalne mediaalne prefrontaalkoor]], dmPFC), kui ülesanded nõuavad psühholoogiliste seisundite üle arutlemist. Täiskasvanute ja noorukite erinevused peegeldavad sotsiaalse tunnetuse närvivõrgustike küpsemist.<ref name="Blakemore2012" /> ====Kolmemõõtmeline ultraheliuuring==== {{Vaata|Kolmemõõtmeline ultraheliuuring}} Suurema [[lahutusvõime]]ga [[kolmemõõtmeline ultraheliuuring]] võimaldab jälgida inimese [[peaaju]] arengut juba embrüonaalses eas. Uuringute põhjal eristuvad [[4. arengunädal]]al kolm esmast ehk primaarset [[ajupõis|ajupõit]] ehk [[ajupõieke]]st: [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ehk keskaju ja [[rombaju]]. [[5. arengunädal]]al kujunevad neist viis sekundaarset ajupõit: [[telentsefalon]] ehk [[otsaju]], [[dien­tsefalon]], [[mesentsefalon]], [[metentsefalon]] ja [[müelentsefalon]]. Neist arenevad hiljem täiskasvanu peaaju põhistruktuurid ning [[ajuvatsake]]ste süsteem: telentsefalonist [[külgvatsakesed]], dientsefalonist [[kolmas vatsake]], mesentsefalonist [[keskaju-veejuha]] ning metentsefalonist ja müelentsefalonist [[neljas vatsake]].<ref name="Kim2008">M. S. Kim, Jeanty P, Turner C, Benoit B. Three-dimensional sonographic evaluations of embryonic brain development. – ''Journal of Ultrasound in Medicine'', 2008, kd 27, nr 1, lk 119–124.</ref> Kolmemõõtmeline ultraheli võimaldab kujutada arenevat peaaju ''in vivo'', mis aitab [[rasedus]]e ajal avastada kõrvalekaldeid normaalsest arengust.<ref name="Kim2008" /> =====Valgeaine areng===== Magnetresonantstomograafilised uuringud on näidanud, et lapsepõlvest (ligikaudu 9. eluaastast) noorukieani (ligikaudu 14. eluaastani) [[valgeaine]] maht suureneb ja [[hallaine]] maht väheneb. Need muutused ilmnevad eeskätt [[otsmikusagar|otsmiku]]- ja [[kiirusagar]]a [[ajukoor]]es. Selle põhjuseks on pakutud mitut mehhanismi. Ühe hüpoteesi järgi suureneb valgeaine maht ajukooresisese [[müelinisatsioon]]i ja [[akson]]ite läbimõõdu suurenemise tõttu. Teise hüpoteesi järgi on põhjuseks sünapside ümberkorraldumine, mille käigus sünapside esialgsele rohkenemisele järgneb nende selektiivne kõrvaldamine ([[sünapside kärpimine]], ''synaptic pruning'').<ref name="Blakemore2012" /> =====Hallaine areng===== [[Hallaine]] mahu suurenemine ja sellele järgnev vähenemine saavutab otsmiku- ja kiirusagaras haripunkti ligikaudu 12 aasta vanuses. [[Oimusagar]]as toimub see hiljem, umbes 17. eluaasta paiku, kusjuures kõige viimasena küpseb [[ülemine oimukoor]]. Esmalt küpsevad sensoorsed ja motoorsed ajukoore piirkonnad, seejärel ülejäänud ajukoor. Eesotsmikukoore (''frontal pole'') küpsemine ei järgi siiski täpselt sama mustrit, vaid küpseb ligilähedaselt samal ajal tagumiste piirkondadega.<ref>Sowell ER, Peterson BS, Thompson PM, Welcome SE, Henkenius AL, Toga AW. Mapping cortical change across the human life span. – ''Nature Neuroscience'', 2003, kd 6, nr 3, lk 309–315.</ref> Seda arengut iseloomustab hallaine mahu järkjärguline vähenemine, mis levib aju tagumistest piirkondadest eesmiste suunas. Hallaine mahu vähenemine ja valgeaine mahu suurenemine võivad jätkuda kogu elu jooksul, kuid kõige suuremad muutused leiavad aset lapse- ja noorukieas.<ref name="Blakemore2012" /> ===Neuronite migratsioon=== {{Vaata|Neuronite migratsioon}} [[Neuronite migratsioon]]i käigus liiguvad [[neuron]]id tekkekohast lõplikku asukohta [[peaaju]]s. See on peaaju normaalse arengu oluline etapp, mille käigus kujunevad välja ajukoore kihiline ehitus ja teiste ajuosade [[närvivõrgustik]]ud. Kõige levinumad migratsiooniviisid on [[radiaalne migratsioon]] ja [[tangentsiaalne migratsioon]]. ====Radiaalne migratsioon==== {{Vaata|Radiaalne migratsioon}} Arenemisjärgus oleva [[neokorteks]]i [[ventrikulaartsoon]]is [[jagunemine|jagunevad]] [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]]. Esimesed [[mitoos]]ijärgsed rakud, mis [[eelplaat|eelplaadist]] (''preplate'') välja [[rakkude ränne|rändavad]], [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudeks]] ja [[allplaat|allplaadi]] (''subplate'') neuroniteks. Need rakud liiguvad peamiselt rakukeha ümberpaiknemise teel. Selle migratsiooniviisi korral on neuron [[bipolaarne neuron|bipolaarne]] ning kinnitab oma eesmise [[neuriit|jätke]] tipu [[pehmekest]]a külge. Seejärel liigub [[rakukeha]] [[rakutuum|tuum]]a ümber paiknevate [[mikrotoruke]]ste ja [[tsentrosoom]]i koordineeritud töö tulemusel pehmekelme suunas. Seda protsessi nimetatakse [[nukleokinees]]iks.<ref>Samuels BA, Tsai LH. Nucleokinesis illuminated. – ''Nature Neuroscience'', 2004, kd 7, nr 11, lk 1169–1170.</ref> Hiljem hakkavad neuronid migreeruma mööda [[radiaalgliia]] kiude ([[radiaalgliiarakk]]ude pikki jätkeid), mis on ajutised juhtstruktuuri. Radiaalgliiarakud diferentseeruvad hiljem peamiselt [[astrotsüüt]]ideks ja [[ependüümirakk]]udeks, kuigi osa neist võib anda ka neuroneid.<ref>Campbell K, Götz M. Radial glia: multi-purpose cells for vertebrate brain development. – ''Trends in Neurosciences'', 2002, kd 25, nr 5, lk 235–238.</ref> Rakukeha ümberpaiknemine võib aset leida kogu embrüonaalse arengu vältel.<ref name=Nadar1>Nadarajah B, Brunstrom JE, Grutzendler J, Wong RO, Pearlman AL. Two modes of radial migration in early development of the cerebral cortex. – ''Nature Neuroscience'', 2001, kd 4, nr 2, lk 143–150.</ref> Järgmised neuronite lained jagavad eelplaadi kaheks kihiks ja moodustavad radiaalgliia kiudude abil migreerudes [[kortikaalplaat|kortikaalplaadi]], millest kujuneb hiljem [[ajukoor]]e kihiline struktuur. Iga uus neuronite laine liigub varasemast kaugemale, mistõttu kujuneb ajukoore kihiline ehitus seest-välja põhimõttel (''inside-out''): vanemad neuronid paiknevad sügavamates ja nooremad pindmisemates kihtides.<ref>Nadarajah B, Parnavelas JG. Modes of neuronal migration in the developing cerebral cortex. ''Nature Reviews. Neuroscience'', 2002, 3, nr 6, lk 423–432</ref><ref>Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.</ref> Arvatakse, et ligikaudu 80–90% migreeruvatest neuronitest kasutab migreerumisel radiaalgliiat.<ref>Mary Hatten.[http://www.cogsci.ucsd.edu/~sereno/201/readings/03.08-NeuralMigration.pdf Central Nervous System Neuronal Migration.] – ''Annual Review of Neuroscience'', 1999, kd 22, lk 511–539.</ref> ====Aksofiilne migratsioon==== {{Vaata|Aksofiilne migratsioon}} Paljud neuronid liiguvad keha eesmise ja tagumise telje suunas mööda juba olemasolevaid [[akson]]ikimpe. Sellist migratsiooniviisi nimetatakse [[aksofiilne migratsioon|aksofiilseks migratsiooniks]].<ref name="Casoni">Casoni F, Hutchins BI, Donohue D, Fornaro M, Condie BG, Wray S. SDF and GABA interact to regulate axophilic migration of GnRH neurons. – ''Journal of Cell Science'', 2012, kd 125, osa 21, lk 5015–5025.</ref> Selle näiteks on [[gonadotropiini vabastava hormooni neuron]]id (GnRH-neuronid), mis migreeruvad [[nina]] piirkonnast läbi eesaju [[hüpotalamus]]se.<ref name=Wray10>Wray S. From nose to brain: development of gonadotrophin-releasing hormone-1 neurones. – ''Journal of Neuroendocrinology'', kd 22, nr 7, lk 743–753.</ref> Sellist migratsiooni juhivad rakuvälised juhtsignaalid, mis käivitavad raku sees signaalirajad. Need omakorda mõjutavad [[aktiin]]i- ja [[mikrotoruke]]stetsütoskeleti ümberkorraldumist ja raku [[adhesioonimolekul]]ide talitlust, võimaldades neuronil liikuda mööda aksonikimpu.<ref name=Giacobini07 /><ref name=Hutchins13 /><ref name=Hutchins14 /><ref name=Parkash12 /> [[Neurofiilne migratsioon]] tähendab neuroni liikumist mööda teise neuroni aksonit, [[gliofiilne migratsioon]] aga neuroni liikumist mööda radiaalgliia kiude.<ref name="Cooper">Jonathan A. Cooper. Mechanisms of cell migration in the nervous system. – ''The Journal of Cell Biology'', 2013, kd 202, nr 5, lk 725–734.</ref> ====Tangentsiaalne migratsioon==== {{Vaata|Tangentsiaalne migratsioon}} Enamik [[vaheneuron]]eid liigub tangentsiaalselt, kasutades oma lõplikku asukohta ajukoores jõudmiseks mitut eri migratsioonimehhanismi. Tangentsiaalse migratsiooni näide on [[Cajali–Retziuse rakud|Cajali–Retziuse rakkude]] liikumine ajukoore [[marginaaltsoon]]is. ====Multipolaarne migratsioon==== {{Vaata|Multipolaarne migratsioon}} Lisaks radiaalsele ja tangentsiaalsele migratsioonile esineb ka [[multipolaarne migratsioon]].<ref name="ReferenceA">Tabata H, Nakajima K. Multipolar migration: the third mode of radial neuronal migration in the developing cerebral cortex. – ''The Journal of Neuroscience'', 2003, kd 23, nr 31, lk 9996–10001.</ref><ref>Nadarajah B, Alifragis P, Wong RO, Parnavelas JG. Neuronal migration in the developing cerebral cortex: observations based on real-time imaging. – ''Cerebral Cortex'', 2003, kd 13, nr 6, lk 607–611.</ref> Seda täheldatakse peamiselt [[ajukoore vahekiht|ajukoore vahekihis]] paiknevates [[multipolaarne neuron|multipolaarsetes rakkudes]]. Erinevalt radiaalselt migreeruvatest neuronitest ei liigu need rakud mööda radiaalgliia kiude, vaid sirutavad mitmeid peeni jätkeid eri suundades ja muudavad vastavalt arengukeskkonna signaalidele oma liikumissuunda.<ref name="ReferenceA"/> ===Neurotroofsed faktorid=== {{Vaata|Neurotroofne faktor}} [[Neurotroofne faktor|Neurotroofsed faktorid]] on [[signaalmolekul]]id, mis soodustavad ja reguleerivad neuronite ellujäämist arenevas närvisüsteemis. Erinevalt rakkude üldiseks säilimiseks ja kasvuks vajalikest [[metaboliit]]idest toimivad need spetsiifiliselt: iga neurotroofne faktor toetab ainult teatud tüüpi neuronide ellujäämist kindlal arenguetapil. Lisaks osalevad neurotroofsed faktorid paljudes teistes neuronite arengu protsessides, sealhulgas aksonite juhtimises ja virgatsainete sünteesi reguleerimises.<ref>Alan M. Davies. Role of neurotrophic factors in development. – ''Trends In Genetics'', 1988, kd 4, nr 5, lk 139–143.</ref> ===Närvisüsteemi muutused täiskasvanueas=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon|Täiskasvanu neurogenees}} Täiskasvanu närvisüsteemis toimuvad jätkuvalt mitmesugused muutused, sealhulgas [[remüelinisatsioon]], uute neuronite teke ([[täiskasvanu neurogenees]]), samuti muutused [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Närvisüsteemi taastumise ehk [[neuroregeneratsioon]]i võime on [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is oluliselt erinev, eriti taastumise mehhanismide, ulatuse ja kiiruse poolest. Närvisüsteem ei ole täiskasvanueas täiesti staatiline, vaid muutub kogu elu jooksul. Neid muutusi mõjutavad näiteks: *[[kehaline aktiivsus]], millel on mitmesugune neurobioloogiline mõju ([[kehalise aktiivsuse neurobioloogiline mõju]]); *[[toitumine]] ja [[toitaine]]d, [[rasvumine]],<ref>Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. 'The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454. [https://www.cambridge.org/core/journals/proceedings-of-the-nutrition-society/article/relationship-between-obesity-and-cognitive-health-and-decline/8D58FA03B576F4E4A2AB18208930192B Täistekst.]</ref> [[mikrobioom]]i koostise muutused, [[jook|joogid]], [[toidulisand]]id, [[mõnuaine]]d<ref>Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8795454/ Täistekst]</ref><ref>Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G.; Stern, Mark J.; Connors, Eric J.; Kimmel, Christine L.; Allen, Kenneth E.; Stephan, Rick A.; Radua, Joaquim. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.</ref> ja [[ravim]]id võivad mõjutada närvisüsteemi talitlust ja pikaajalisi muutusi; *mitmesugused haigused, näiteks [[COVID-19]] ([[COVID-19 mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele]]), võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust; **näiteks on leitud geenivariante, mis on seotud elu jooksul toimuvate peaaju ehituse muutustega ja on potentsiaalsed [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] ravi sihtmärgid;<ref>{{cite journal |last1=Brouwer |first1=Rachel M. |last2=Klein |first2=Marieke |last3=Grasby |first3=Katrina L. |display-authors=et al. |title=Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan |journal=Nature Neuroscience |date=April 2022 |volume=25 |issue=4 |pages=421–432}}</ref><ref>[https://medicalxpress.com/news/2022-04-genetic-hotspots-brain-aging-alzheimer.html#google_vignette Genetic 'hotspots' that speed up and slow down brain aging could provide new targets for Alzheimer's drugs], medicalxpress.com.</ref> *psühholoogilised sündmused, näiteks [[psühhotrauma]] ja psühholoogilise [[säilenõtkus]]e kujunemine; *kokkupuude [[keskkonnasaaste]] ja [[neurotoksilisus|neurotoksiliste]] teguritega, näiteks [[õhusaaste]]ga; *muud tegevused, näiteks [[elukestev õppimine]], [[ümberõpe]] ja mitmesugused meedia- ja majandustegevused; *üldisemalt [[peaaju vananemine]]. Uurimistöös, ravis ja poliitikakujunduses eristatakse sageli "küpset" ja "arenevat" peaaju. Teadlased on siiski rõhutanud, et neuroarengu keerukuse tõttu on raske kindlalt öelda, millal peaaju saab täiesti küpseks. Mitmed aju struktuurilised näitajad muutuvad tegelikult pidevalt kogu täiskasvanuea jooksul.<ref>Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167. [https://www.cell.com/neuron/fulltext/S0896-6273(16)30809-1?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0896627316308091%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> Kuigi täiskasvanueas on [[neuroplastilisus]]e üldiselt väiksem kui lapsepõlves, esineb kogu elu jooksul tundlikke perioode, mille jooksul peaaju on teatud muutustele eriti vastuvõtlik.<ref>Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> ====Erinevused laste õppimisega võrreldes==== {{Vaata ka|Peaaju vananemine}} Teatud õppimisviisid on lastel sageli tõhusamad ja õppimine võib [[vananemine|vananemise]] käigus aeglustuda või muutuda raskemaks. [[Neurokuvamine|Neurokuvamise]] abil tehtud uurimus on näidanud, et [[virgatsaine]] [[GABA]] taseme kiire suurenemine võib olla üks olulisi mehhanisme, mis aitab seletada laste tõhusamat õppimist.<ref>[Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo (5 December 2022). Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 32 (23): 5022–5030.e7. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(22)01629-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0960982222016293%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> On oletatud, et laste ajus on rohkem [[vaikne sünaps|vaikseid sünapse]] (''silent synapses'') – sünaptilisi ühendusi, mis ei ole aktiivsed enne nende kaasamist [[neuroplastilisus]]e käigus ja mis võivad toetada paindlikku õppimist ja [[mälu]] kujunemist. On aga näidatud, et vaikseid sünapse esineb ka täiskasvanud ajus märkimisväärselt rohkem, kui varem arvati. See on täiskasvanute jätkuva õppimisvõime üks võimalik mehhanism.<ref>Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.</ref><ref>Lloreda, Claudia López. [https://www.sciencenews.org/article/adult-mouse-brains-silent-synapses-memories Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'.] – ''Science News'', sciencenews.org, 16.12.2022</ref><ref>Trafton, Anne. [https://medicalxpress.com/news/2022-11-silent-synapses-abundant-adult-brain.html#google_vignette Silent synapses are abundant in the adult brain], Massachusetts Institute of Technology, medicalxpress.com.</ref> [[Neuroplastilisus]] on eriti suur peaaju arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, mis esinevad eelkõige lapsepõlves.<ref> Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> Hilisemas keskeas ülikoolis õppijate uurimine on näidanud, et tajutud erinevused vanemate ja nooremate inimeste õppimisvõime vahel tulevad võib-olla õppimise tingimustest, näiteks kasutada olevast ajast, toetusest, keskkonnast ja hoiakutest, mitte võimetest.<ref>[https://www.apa.org/news/podcasts/speaking-of-psychology/lifelong-learning You can learn new things at any age], apa.org, 2024.</ref> See, mida inimesed õpivad varajases eluetapis ja kuidas nad õpitut rakendavad, avaldada pikaajalist mõju, sest see mõjutab hilisemat õppimisvõimet, valikuid ja kohanemist eluolukordadega.<ref>Buxton, Alex. [https://neurosciencenews.com/child-learning-prefrontal-lobe-3622/ What Happens in the Brain When Children Learn?], Neuroscience News, 10.2.2016.</ref> ==Viited== {{viited}} oonjujhi10i5sae1ikdr0pprqqq7vhu 7200562 7200343 2026-07-23T21:27:40Z Andres 5 /* Viited */ 7200562 wikitext text/x-wiki '''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' hõlmab protsesse, mille käigus loomade [[närvisüsteem]] tekib, kujuneb ja muutub alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] varajastest etappidest kuni täiskasvanueani. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] algab see [[neurulatsioon]]ist, mille käigus [[ektoderm]]ist moodustub [[neuraaltoru]]. Seejärel diferentseerub neuraaltoru piirkondade kaupa ning morfogeenide kontsentratsioonigradientide toimel kujunevad selle eri piirkondadest [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Järgmised arenguetapid on [[neurogenees]] (närvirakkude ehk [[neuron]]ite teke), neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]], [[akson]]ite suunamine, [[sünaptogenees]] ja ulatuslik närviaktiivsusest sõltuv viimistlemine, mille tulemusel kujunevad [[funktsionaalne närvivõrgustik|funktsionaalsed närvivõrgustikud]]. Neuraalse arengu uurimisvaldkond ühendab [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] teadmisi, et kirjeldada ja selgitada rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille kaudu kujunevad keerulised närvisüsteemid alates [[varbuss]]idest ja [[harilik äädikakärbes|äädikakärbestest]] kuni [[imetajad|imetajateni]]. Viimaste aastate areng [[genoomika]]s ja [[kuvamistehnoloogia]]tes, näiteks [[üksikraku sekveneerimine]] ja [[elusrakkude mikroskoopia]], on arusaama närvisüsteemi arengust molekuli ja raku tasandil täpsustanud. Sellised meetodid nagu [[üksikraku RNA sekveneerimine]] võimaldavad teadlastel analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetes eellasrakkudes]] ja neuronites ning avastada senitundmatut rakkude mitmekesisust arengu kulus. Närvisüsteemi arengu häired võivad põhjustada [[arenguhäire]]id, näiteks [[holoprosentsefaalia]]t, ning mitmesuguseid [[neuroloogiline häire|neuroloogilisi häireid]], sealhulgas [[parees|jäsemete pareese]] ja [[halvatus]]i, [[tasakaaluhäired|tasakaalu-]] ja [[nägemishäired|nägemishäireid]] ning [[krambihoog]]usid. Inimestel võivad närvisüsteemi arengu häired põhjustada ka näiteks [[Retti sündroom]]i, [[Downi sündroom]]i ja [[vaimupuue|vaimupuudeid]].<ref name="Vet"> [https://web.archive.org/web/20161102033420/http://vetneuro.com/NeurologicalSignsDiseases/tabid/4171/Default.aspx Neurological Signs & Diseases], vetneuro.com.</ref><ref> [https://medlineplus.gov/neuraltubedefects.html Neural Tube Defects].</ref> ==Inimese närvisüsteemi areng== Inimese närvisüsteemi arengut uurivad [[embrüoloogia]], [[arengubioloogia]] ja [[neuroteadus]]. See uurimisvaldkond käsitleb rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille abil kujuneb inimese keeruline [[närvisüsteem]], alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalsest arengust]] enne sündi kuni [[sünnijärgne areng|sünnijärgse arenguni]]. Närvisüsteemi arengu etapiliste sündmuste seas [[embrüo]]l on:<ref>National Research Council (US) and Institute of Medicine (US) Committee on Integrating the Science of Early Childhood Development, Jack P. Shonkoff, Deborah A. Phillips. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK225562/ The Developing Brain]. – ''From Neurons to Neighborhoods: The Science of Early Childhood Development'', National Academies Press (US) 2000.</ref> #neuronite teke ja [[diferentseerumine]] [[tüvirakk]]udest ([[neurogenees]]); #ebaküpsete neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]] tekkekohast embrüos lõplikku asukohta; #[[akson]]ite väljakasv ja nende [[kasvukoonus]]te suunamine ([[aksoni suunamine]]) läbi embrüo postsünaptiliste sihtrakkudeni; #[[sünaps]]ide moodustumine aksonite ja nende postsünaptiliste partnerite vahel ([[sünaptogenees]]); #[[sünapside kärpimine]], mis toimub eriti [[noorukiiga|noorukieas]]; #elukestev [[sünaptiline plastilisus]], mida peetakse [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] aluseks. Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks rühmaks: #närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid; neid peetakse peamiselt geneetiliste programmide määratud protsessideks, mis toimuvad üksikutes neuronites sõltumatult [[närviaktiivsus]]est ja [[meeleline kogemus|meelelisest kogemusest]]; nende hulka kuuluvad [[rakk]]ude diferentseerumine ja migratsioon ning aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse; #närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid; kui aksonid on jõudnud sihtkohta, hakkavad närvivõrkude kujunemist mõjutama närviaktiivsus ja meeleline kogemus; need soodustavad uute sünapside teket ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], mis võimaldab kujunevatel närvivõrgustikel täpsustuda ja küpseda. ===Peaaju areng=== [[Pilt:Development_of_nervous_system.svg|750px|Inimese peaaju arengu skeem]] ==== Ülevaade ==== [[Kesknärvisüsteem]] areneb embrüo kõige välimisest [[looteleht|lootelehest]] – [[ektoderm]]ist. [[3. arengunädal]]al kujuneb ektodermist [[neuroektoderm]], mis moodustab embrüo selgmisel küljel [[neuraalplaat|neuraalplaadi]]. Neuraalplaadist lähtub enamik kesknärvisüsteemi [[neuron]]eidja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi keskossa tekib pikisuunaline [[neuraalvagu]] ja [[4. arengunädal]]aks paindub neuraalplaat kokku ning moodustab [[neuraaltoru]], mille sisemus täitub [[ajuvedelik]]uga.<ref name="Saladin">K. Saladin. ''Anatomy & Physiology: The Unity of Form and Function'', 6. trükk, McGraw-Hill 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 541.</ref> Embrüo edasise arengu käigus laieneb neuraaltoru eesmine osa kolmeks [[esmane ajupõis|esmaseks ajupõieks]]: [[eesaju]]ks ([[prosentsefalon]]), [[keskaju]]ks ([[mesentsefalon]]) ja [[rombaju]]ks ([[rombentsefalon]]).<ref name="Zhou">Zhou Yi, Song Hongjun, Ming Guo-Li. Genetics of human brain development. – ''Nature Reviews Genetics'', 2023, kd 25, nr 1, lk 26–45.</ref> Need lihtsad esmased ajupõied jagunevad omakorda viieks [[teisene ajupõis|teiseseks ajupõieks]]: *[[otsaju]]ks ehk [[telentsefalon]]iks, millest kujunevad [[suurajukoor]] ja [[basaalganglionid]]; *[[vaheaju]]ks ehk [[dientsefalon]]iks, millest kujunevad [[taalamus]] ja [[hüpotalamus]]; *[[keskaju]]ks ehk [[mesentsefalon]]iks, millest kujunevad [[künkakesed]] (''colliculi''); *[[tagaaju]]ks ehk [[metentsefalon]]iks, millest kujunevad [[ajusild|sild]] ja [[väikeaju]]; *[[müelentsefalon]]iks, millest kujuneb [[piklikaju]].<ref>Scott F. Gilbert. ''Developmental Biology'', 10. trükk, Sinauer Associates 2013, ISBN 978-1-60535-192-6.</ref> Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist kuni [[seljaaju]]ni ja sellest kujuneb kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsake]]ste süsteem. Et neuraaltorust arenevad nii peaaju kui ka seljaaju, võivad selle arenguetapi häired põhjustada raskeid [[kaasasündinud väärareng]]uid, näiteks [[anentsefaalia]]t ja [[lülisambalõhestus]]t (''[[spina bifida]]''). Neuraaltoru seintes paiknevad sel ajal [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], mis korduvate [[jagunemine|jagunemistega]] tagavad aju kasvu. Osa neist rakkudest lõpetab hiljem jagunemise ning diferentseerub [[neuron]]iteks ja [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised rakutüübid.<ref name="Zhou" /> Äsja tekkinud neuronid [[rakkude ränne|migreeruvad]] areneva aju eri piirkondadesse, kus nad organiseeruvad eri ajustruktuurideks. Kui neuronid on jõudnud lõplikku asukohta, kasvatavad nad [[akson]]eid ja [[dendriit]]e, mis võimaldavad neil teiste neuronitega [[sünaps]]ide kaudu ühendust võtta. Neuronitevahelise [[sünaptiline signaaliülekanne|sünaptilise signaaliülekande]] tulemusel kujunevad funktsionaalsed [[närvivõrk|närvivõrgud]], mis vahendavad sensoorset ja motoorset infotöötlust ning on käitumise neurobioloogiline alus.<ref name="Principles of neural science">Eric R. Kandel. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk, McGraw-Hill 2006, ISBN 978-0-07-139011-8.</ref> ====Neuraalne induktsioon==== {{Vaata|Neuraalne induktsioon}} Embrüonaalse arengu varajases järgus määratakse inimese ektodermi [[piirkondlik spetsifikatsioon]] [[signaalmolekul]]ide toimel. Neuraalse induktsiooni tulemusel omandab osa ektodermirakke neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektodermi]], millest kujuneb [[neuraalplaat]]. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]]. [[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Nende rakkude sisserände tulemusena moodustuvad [[endoderm]] ja [[mesoderm]], pinnale jäävatest epiblasti rakkudest aga kujuneb [[ektoderm]]. Gastrulatsiooni käigus kujuneb [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas dorsaalsel keskjoonel rändavatest rakkudest [[seljakeelik]], mis annab ektodermi kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevatele rakkudele neuraalsele diferentseerumisele suunavaid signaale. Aksiaalse ektodermi kohal paiknevad ektodermirakud reageerivad selle toodetud [[difusioon|difundeeruvatele]] signaalmolekulidele ja diferentseeruvad [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektodermist saab [[pinnaektoderm]], millest kujuneb peamiselt marrasknahk. Protsessi, milles mesoderm suunab enda kohal paikneva ektodermi diferentseeruma neuraalseks koeks, nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. [[3. arengunädal]]al paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ning moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Neuraalvao servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast alates üksteisega ühinema ning moodustavad [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru kujunemist ektodermist nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. Neuraaltoru kõhtmist osa nimetatakse [[basaalplaat|basaalplaadiks]] (''basal plate''), selgmist osa aga [[tiibplaat|tiibplaadiks]] (''alar plate'') ja selle sisemist õõnt [[neuraalkanal]]iks. [[4. arengunädal]]a lõpuks sulguvad neuraaltoru kummaski otsas paiknevad avad – [[neuropoor]]id.<ref>Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', Saunders: Philadelphia, 2006, lk 1.</ref> Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida. Kannuskonnal on hästi tõestatud "vaikimisi mudel" (''default model''): ektodermi vaikimisi arenguline saatus on neuraalne diferentseerumine, ja [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole. Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris, ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See viitab sellele, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.<ref>Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.</ref> Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] ([[Noggin]]), [[kordiin]] ([[Chordin]]) ja [[follistatiin]] ([[Follistatin]]), mis difundeeruvad nende kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevasse ektodermi ja pärsivad BMP4 aktiivsust. BMP-signalisatsiooni nõrgenemise tõttu omandavad ektodermirakud neuraalse saatuse ja neist kujuneb neuroektoderm ja neuraalplaat. Hilisemad uurimused on näidanud, et "vaikimisi mudel" ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on korduvalt näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav, ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].<ref>Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.</ref><ref>Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.</ref> Imetajate, sealhulgas hiire ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uuringud toetavad üldjoontes samuti "vaikimisi mudelit" — BMP-signaali pärssimine soodustab neuraalset diferentseerumist ka inimese [[pluripotents]]etes rakkudes —, kuid ka siin on FGF-signaalil täiendav, osaliselt BMP-st sõltumatu roll.<ref>LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.</ref> Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, tuginetakse inimese neuraalse induktsiooni mehhanismi kirjeldamisel suuresti nendele loom- ja tüvirakumudelitele. Neuraaltoru edasises arengus saab oluliseks ka [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada, mis määrab eriti selle kõhtmise piirkonna spetsifikatsiooni. ====Varajane peaaju==== [[Pilt:Four week embryo brain.svg|pisi|Embrüo peaaju [[4. arengunädal]]al]] [[Pilt:Gray640.png|pisi|Areneva seljaaju ristlõige 4. arengunädalal]] [[Pilt:6 week human embryo nervous system.svg|pisi|Embrüo närvisüsteem [[6. arengunädal]]al]] [[4. arengunädal]]a lõpus paindub [[neuraaltoru]] eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[keskaju]] ehk [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], allpool aga [[rombaju]] ehk [[rombentsefalon]]. Eesaju kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]]. [[Seljaaju]] kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Neuraaltoru sein koosneb algul [[neuroepiteel]]irakkudest, mis diferentseeruvad [[neuroblast]]ideks. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]]. Mantelkihi kõhtmine osa ehk [[basaalplaat]] diferentseerub peamiselt [[motoorne neuron|motoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks, selgmine osa ehk [[tiibplaat]] aga [[sensoorne neuron|sensoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks. Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.<ref>''Atlas of Human Embryology'', Chronolab. [https://web.archive.org/web/20071227192055/http://www.embryo.chronolab.com/spinal.htm Atlas of Human Embryology], chronolab.com.</ref> [[5. arengunädal]]al laieneb eesaju tiibplaat külgsuunas ja selle külgmistest väljasopistustest ([[telentsefaalsed põiekesed]]) kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[otsaju]] ehk [[telentsefalon]]. Eesaju keskosast kujuneb [[vaheaju]] ehk [[dientsefalon]]. Vaheaju, keskaju ja rombaju moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb keskaju piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombaju tahapoole (''[[flexura pontina]]''), nii et selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombaju ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]]. ===Neurokuvamine=== {{Vaata|Neurokuvamine}} [[Neurokuvamine]] on oluliselt avardanud teadmisi [[peaaju]] arengust. [[Imik]]ute ja [[väikelaps|väikelaste]] uurimisel kasutatakse sageli [[elektroentsefalograafia]]t (EEG) ja [[sündmuspotentsiaal]]e ehk [[sündmusega seotud potentsiaal]]e ehk [[sündmusseosega potentsiaal]]e (ERP), sest need meetodid on mitteinvasiivsed ja sobivad hästi varajase arengu uurimiseks. Imikute puhul kasutatakse laialdaselt ka [[funktsionaalne lähisinfrapunaspektroskoopia|funktsionaalset lähisinfrapunaspektroskoopiat]] ehk [[funktsionaalne infrapunalähedane spektroskoopia|funktsionaalset infrapunalähedast spektroskoopiat]] ([[fNIRS]]), mis võimaldab hinnata [[ajukoor]]e aktiivsuse muutusi ilma [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguseta]]. Peaaju ehituse ja aktiivsuse ning ajupiirkondade vaheliste funktsionaalsete seoste uurimisel kasutatakse laialdaselt ka [[magnetresonantstomograafia]]t (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalset magnetresonantstomograafia]]t ([[fMRI]]). Need meetodid võimaldavad saada suure [[ruumiline lahutusvõime|ruumilise lahutusvõimega]] kujutisi peaaju ehitusest ning analüüsida eri ajupiirkondade talitlust ja nende omavahelisi seoseid, mistõttu on neist saanud olulised uurimismeetodid närvisüsteemi arengu uurimisel. ==== Magnetresonantstomograafia ==== {{Vaata|Magnetresonantstomograafia}} [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab analüüsida peaaju ehituse ja arengu mitmesuguseid aspekte. [[Magneetumusülekande suhtarv]] (''magnetization-transfer ratio'', MTR) võimaldab hinnata koe struktuurset terviklikkust, mõõtes [[magneetumus]]e ülekannet vabade [[vesi|vee]][[prooton]]ite ja [[makromolekul]]idega seotud prootonite vahel. Meetod on eriti tundlik [[valgeaine]] [[müeliin]]isisaldusest sõltuvate muutuste suhtes. [[Fraktsionaalne anisotroopia]] (FA) mõõdab [[veemolekul]]ide [[difusioon]]i suunatust ehk seda, mil määral toimub nende difusioon eelistatult ühes suunas. Mida suurem on difusiooni suunatus, seda paremini organiseerunud ja terviklikumad struktuuriga on tavaliselt [[valgeaine]] [[närvikiukimp|närvikiudude kimbud]]. [[Keskmine difusioon]] (''mean diffusivity'', MD) mõõdab veemolekulide keskmist difusioonivõimet koes. See annab teavet koe mikrostruktuuri, sealhulgas valgeaine struktuuriomaduste kohta.<ref name="Blakemore2012">S. J. Blakemore. Imaging brain development: the adolescent brain. – ''NeuroImage'', 2012, kd 61, nr 2, lk 397–406.</ref> ===== Struktuuriline magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Struktuuriline magnetresonantstomograafia}} [[Struktuuriline magnetresonantstomograafia]] võimaldab kvantitatiivselt uurida mitmeid peaaju arenguga seotud protsesse, sealhulgas määrata peaaju kasvu mustreid ja dünaamikat<ref name="sciencedirect.com">A. Serag. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012 kd 59, nr 3, lk 2255–2265.</ref> ning jälgida [[müelinisatsioon]]i kulgu.<ref>Ahmed Serag. Tracking developmental changes in subcortical structures of the preterm brain using multi-modal MRI. – ''2011 IEEE International Symposium on Biomedical Imaging: From Nano to Macro'', 2011, ISBN 978-1-4244-4127-3, lk 349–352.</ref> Tulemused täiendavad [[difusioontensorkuvamine|difusioontensorkuvamise]] (''diffusion tensor imaging'', DTI) tulemusi, mida valgeaine arengu uurimiseks laialdaselt kasutatakse. ===== Funktsionaalne magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Funktsionaalne magnetresonantstomograafia}} [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalset magnetresonantstomograafiat]] ([[fMRI]]) on kasutatud [[vaimuseisund]]ite omistamise ehk [[vaimuteooria]] uurimiseks, mõõtes sellega seotud närvivõrgustike aktivatsiooni. [[Tagumine ülemine oimuvagu]] (''posterior superior temporal sulcus'', pSTS) ning [[oimu- ja kiirusagara piir]] (''temporoparietal junction'', TPJ) osalevad teiste inimeste tegevuste tõlgendamises ja tahtlike liigutuste ennustamises. Täiskasvanutel on parempoolne pSTS tahtlikku põhjuslikkust hindavate ülesannete ajal aktiivsem kui noorukitel.<ref>Blakemore SJ, den Ouden H, Choudhury S, Frith C. Adolescent development of the neural circuitry for thinking about intentions. – ''Social Cognitive and Affective Neuroscience'', 2007, kd 2, nr 2, lk 130–139.</ref> Need piirkonnad aktiveeruvad ka testis [[Reading the Mind in the Eyes Test]](RMET), milles osalejad peavad silmapiirkonna kujutiste põhjal hindama emotsionaalset seisundit. Teine oluline vaimuseisundite omistamisega seotud piirkond on [[eesmine oimukoor]] (''anterior temporal cortex'', ATC). Täiskasvanutel on vasakpoolse eesmise oimukoore aktiivsus emotsionaalseid vaimuseisundeid hindavate ülesannete ajal suurem kui noorukitel.<ref>Burnett S, Bird G, Moll J, Frith C, Blakemore SJ. Development during adolescence of the neural processing of social emotion. – ''Journal of Cognitive Neuroscience'', 2009, kd 21, nr 9, lk 1736–1750.</ref> Lõpuks aktiveeruvad [[mediaalne prefrontaalkoor]] (''medial prefrontal cortex'', mPFC) ja selle eesmine dorsaalne osa ([[dorsaalne mediaalne prefrontaalkoor]], dmPFC), kui ülesanded nõuavad psühholoogiliste seisundite üle arutlemist. Täiskasvanute ja noorukite erinevused peegeldavad sotsiaalse tunnetuse närvivõrgustike küpsemist.<ref name="Blakemore2012" /> ====Kolmemõõtmeline ultraheliuuring==== {{Vaata|Kolmemõõtmeline ultraheliuuring}} Suurema [[lahutusvõime]]ga [[kolmemõõtmeline ultraheliuuring]] võimaldab jälgida inimese [[peaaju]] arengut juba embrüonaalses eas. Uuringute põhjal eristuvad [[4. arengunädal]]al kolm esmast ehk primaarset [[ajupõis|ajupõit]] ehk [[ajupõieke]]st: [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ehk keskaju ja [[rombaju]]. [[5. arengunädal]]al kujunevad neist viis sekundaarset ajupõit: [[telentsefalon]] ehk [[otsaju]], [[dien­tsefalon]], [[mesentsefalon]], [[metentsefalon]] ja [[müelentsefalon]]. Neist arenevad hiljem täiskasvanu peaaju põhistruktuurid ning [[ajuvatsake]]ste süsteem: telentsefalonist [[külgvatsakesed]], dientsefalonist [[kolmas vatsake]], mesentsefalonist [[keskaju-veejuha]] ning metentsefalonist ja müelentsefalonist [[neljas vatsake]].<ref name="Kim2008">M. S. Kim, Jeanty P, Turner C, Benoit B. Three-dimensional sonographic evaluations of embryonic brain development. – ''Journal of Ultrasound in Medicine'', 2008, kd 27, nr 1, lk 119–124.</ref> Kolmemõõtmeline ultraheli võimaldab kujutada arenevat peaaju ''in vivo'', mis aitab [[rasedus]]e ajal avastada kõrvalekaldeid normaalsest arengust.<ref name="Kim2008" /> =====Valgeaine areng===== Magnetresonantstomograafilised uuringud on näidanud, et lapsepõlvest (ligikaudu 9. eluaastast) noorukieani (ligikaudu 14. eluaastani) [[valgeaine]] maht suureneb ja [[hallaine]] maht väheneb. Need muutused ilmnevad eeskätt [[otsmikusagar|otsmiku]]- ja [[kiirusagar]]a [[ajukoor]]es. Selle põhjuseks on pakutud mitut mehhanismi. Ühe hüpoteesi järgi suureneb valgeaine maht ajukooresisese [[müelinisatsioon]]i ja [[akson]]ite läbimõõdu suurenemise tõttu. Teise hüpoteesi järgi on põhjuseks sünapside ümberkorraldumine, mille käigus sünapside esialgsele rohkenemisele järgneb nende selektiivne kõrvaldamine ([[sünapside kärpimine]], ''synaptic pruning'').<ref name="Blakemore2012" /> =====Hallaine areng===== [[Hallaine]] mahu suurenemine ja sellele järgnev vähenemine saavutab otsmiku- ja kiirusagaras haripunkti ligikaudu 12 aasta vanuses. [[Oimusagar]]as toimub see hiljem, umbes 17. eluaasta paiku, kusjuures kõige viimasena küpseb [[ülemine oimukoor]]. Esmalt küpsevad sensoorsed ja motoorsed ajukoore piirkonnad, seejärel ülejäänud ajukoor. Eesotsmikukoore (''frontal pole'') küpsemine ei järgi siiski täpselt sama mustrit, vaid küpseb ligilähedaselt samal ajal tagumiste piirkondadega.<ref>Sowell ER, Peterson BS, Thompson PM, Welcome SE, Henkenius AL, Toga AW. Mapping cortical change across the human life span. – ''Nature Neuroscience'', 2003, kd 6, nr 3, lk 309–315.</ref> Seda arengut iseloomustab hallaine mahu järkjärguline vähenemine, mis levib aju tagumistest piirkondadest eesmiste suunas. Hallaine mahu vähenemine ja valgeaine mahu suurenemine võivad jätkuda kogu elu jooksul, kuid kõige suuremad muutused leiavad aset lapse- ja noorukieas.<ref name="Blakemore2012" /> ===Neuronite migratsioon=== {{Vaata|Neuronite migratsioon}} [[Neuronite migratsioon]]i käigus liiguvad [[neuron]]id tekkekohast lõplikku asukohta [[peaaju]]s. See on peaaju normaalse arengu oluline etapp, mille käigus kujunevad välja ajukoore kihiline ehitus ja teiste ajuosade [[närvivõrgustik]]ud. Kõige levinumad migratsiooniviisid on [[radiaalne migratsioon]] ja [[tangentsiaalne migratsioon]]. ====Radiaalne migratsioon==== {{Vaata|Radiaalne migratsioon}} Arenemisjärgus oleva [[neokorteks]]i [[ventrikulaartsoon]]is [[jagunemine|jagunevad]] [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]]. Esimesed [[mitoos]]ijärgsed rakud, mis [[eelplaat|eelplaadist]] (''preplate'') välja [[rakkude ränne|rändavad]], [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudeks]] ja [[allplaat|allplaadi]] (''subplate'') neuroniteks. Need rakud liiguvad peamiselt rakukeha ümberpaiknemise teel. Selle migratsiooniviisi korral on neuron [[bipolaarne neuron|bipolaarne]] ning kinnitab oma eesmise [[neuriit|jätke]] tipu [[pehmekest]]a külge. Seejärel liigub [[rakukeha]] [[rakutuum|tuum]]a ümber paiknevate [[mikrotoruke]]ste ja [[tsentrosoom]]i koordineeritud töö tulemusel pehmekelme suunas. Seda protsessi nimetatakse [[nukleokinees]]iks.<ref>Samuels BA, Tsai LH. Nucleokinesis illuminated. – ''Nature Neuroscience'', 2004, kd 7, nr 11, lk 1169–1170.</ref> Hiljem hakkavad neuronid migreeruma mööda [[radiaalgliia]] kiude ([[radiaalgliiarakk]]ude pikki jätkeid), mis on ajutised juhtstruktuuri. Radiaalgliiarakud diferentseeruvad hiljem peamiselt [[astrotsüüt]]ideks ja [[ependüümirakk]]udeks, kuigi osa neist võib anda ka neuroneid.<ref>Campbell K, Götz M. Radial glia: multi-purpose cells for vertebrate brain development. – ''Trends in Neurosciences'', 2002, kd 25, nr 5, lk 235–238.</ref> Rakukeha ümberpaiknemine võib aset leida kogu embrüonaalse arengu vältel.<ref name=Nadar1>Nadarajah B, Brunstrom JE, Grutzendler J, Wong RO, Pearlman AL. Two modes of radial migration in early development of the cerebral cortex. – ''Nature Neuroscience'', 2001, kd 4, nr 2, lk 143–150.</ref> Järgmised neuronite lained jagavad eelplaadi kaheks kihiks ja moodustavad radiaalgliia kiudude abil migreerudes [[kortikaalplaat|kortikaalplaadi]], millest kujuneb hiljem [[ajukoor]]e kihiline struktuur. Iga uus neuronite laine liigub varasemast kaugemale, mistõttu kujuneb ajukoore kihiline ehitus seest-välja põhimõttel (''inside-out''): vanemad neuronid paiknevad sügavamates ja nooremad pindmisemates kihtides.<ref>Nadarajah B, Parnavelas JG. Modes of neuronal migration in the developing cerebral cortex. ''Nature Reviews. Neuroscience'', 2002, 3, nr 6, lk 423–432</ref><ref>Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.</ref> Arvatakse, et ligikaudu 80–90% migreeruvatest neuronitest kasutab migreerumisel radiaalgliiat.<ref>Mary Hatten.[http://www.cogsci.ucsd.edu/~sereno/201/readings/03.08-NeuralMigration.pdf Central Nervous System Neuronal Migration.] – ''Annual Review of Neuroscience'', 1999, kd 22, lk 511–539.</ref> ====Aksofiilne migratsioon==== {{Vaata|Aksofiilne migratsioon}} Paljud neuronid liiguvad keha eesmise ja tagumise telje suunas mööda juba olemasolevaid [[akson]]ikimpe. Sellist migratsiooniviisi nimetatakse [[aksofiilne migratsioon|aksofiilseks migratsiooniks]].<ref name="Casoni">Casoni F, Hutchins BI, Donohue D, Fornaro M, Condie BG, Wray S. SDF and GABA interact to regulate axophilic migration of GnRH neurons. – ''Journal of Cell Science'', 2012, kd 125, osa 21, lk 5015–5025.</ref> Selle näiteks on [[gonadotropiini vabastava hormooni neuron]]id (GnRH-neuronid), mis migreeruvad [[nina]] piirkonnast läbi eesaju [[hüpotalamus]]se.<ref name=Wray10>Wray S. From nose to brain: development of gonadotrophin-releasing hormone-1 neurones. – ''Journal of Neuroendocrinology'', kd 22, nr 7, lk 743–753.</ref> Sellist migratsiooni juhivad rakuvälised juhtsignaalid, mis käivitavad raku sees signaalirajad. Need omakorda mõjutavad [[aktiin]]i- ja [[mikrotoruke]]stetsütoskeleti ümberkorraldumist ja raku [[adhesioonimolekul]]ide talitlust, võimaldades neuronil liikuda mööda aksonikimpu.<ref name=Giacobini07 /><ref name=Hutchins13 /><ref name=Hutchins14 /><ref name=Parkash12 /> [[Neurofiilne migratsioon]] tähendab neuroni liikumist mööda teise neuroni aksonit, [[gliofiilne migratsioon]] aga neuroni liikumist mööda radiaalgliia kiude.<ref name="Cooper">Jonathan A. Cooper. Mechanisms of cell migration in the nervous system. – ''The Journal of Cell Biology'', 2013, kd 202, nr 5, lk 725–734.</ref> ====Tangentsiaalne migratsioon==== {{Vaata|Tangentsiaalne migratsioon}} Enamik [[vaheneuron]]eid liigub tangentsiaalselt, kasutades oma lõplikku asukohta ajukoores jõudmiseks mitut eri migratsioonimehhanismi. Tangentsiaalse migratsiooni näide on [[Cajali–Retziuse rakud|Cajali–Retziuse rakkude]] liikumine ajukoore [[marginaaltsoon]]is. ====Multipolaarne migratsioon==== {{Vaata|Multipolaarne migratsioon}} Lisaks radiaalsele ja tangentsiaalsele migratsioonile esineb ka [[multipolaarne migratsioon]].<ref name="ReferenceA">Tabata H, Nakajima K. Multipolar migration: the third mode of radial neuronal migration in the developing cerebral cortex. – ''The Journal of Neuroscience'', 2003, kd 23, nr 31, lk 9996–10001.</ref><ref>Nadarajah B, Alifragis P, Wong RO, Parnavelas JG. Neuronal migration in the developing cerebral cortex: observations based on real-time imaging. – ''Cerebral Cortex'', 2003, kd 13, nr 6, lk 607–611.</ref> Seda täheldatakse peamiselt [[ajukoore vahekiht|ajukoore vahekihis]] paiknevates [[multipolaarne neuron|multipolaarsetes rakkudes]]. Erinevalt radiaalselt migreeruvatest neuronitest ei liigu need rakud mööda radiaalgliia kiude, vaid sirutavad mitmeid peeni jätkeid eri suundades ja muudavad vastavalt arengukeskkonna signaalidele oma liikumissuunda.<ref name="ReferenceA"/> ===Neurotroofsed faktorid=== {{Vaata|Neurotroofne faktor}} [[Neurotroofne faktor|Neurotroofsed faktorid]] on [[signaalmolekul]]id, mis soodustavad ja reguleerivad neuronite ellujäämist arenevas närvisüsteemis. Erinevalt rakkude üldiseks säilimiseks ja kasvuks vajalikest [[metaboliit]]idest toimivad need spetsiifiliselt: iga neurotroofne faktor toetab ainult teatud tüüpi neuronide ellujäämist kindlal arenguetapil. Lisaks osalevad neurotroofsed faktorid paljudes teistes neuronite arengu protsessides, sealhulgas aksonite juhtimises ja virgatsainete sünteesi reguleerimises.<ref>Alan M. Davies. Role of neurotrophic factors in development. – ''Trends In Genetics'', 1988, kd 4, nr 5, lk 139–143.</ref> ===Närvisüsteemi muutused täiskasvanueas=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon|Täiskasvanu neurogenees}} Täiskasvanu närvisüsteemis toimuvad jätkuvalt mitmesugused muutused, sealhulgas [[remüelinisatsioon]], uute neuronite teke ([[täiskasvanu neurogenees]]), samuti muutused [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Närvisüsteemi taastumise ehk [[neuroregeneratsioon]]i võime on [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is oluliselt erinev, eriti taastumise mehhanismide, ulatuse ja kiiruse poolest. Närvisüsteem ei ole täiskasvanueas täiesti staatiline, vaid muutub kogu elu jooksul. Neid muutusi mõjutavad näiteks: *[[kehaline aktiivsus]], millel on mitmesugune neurobioloogiline mõju ([[kehalise aktiivsuse neurobioloogiline mõju]]); *[[toitumine]] ja [[toitaine]]d, [[rasvumine]],<ref>Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. 'The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454. [https://www.cambridge.org/core/journals/proceedings-of-the-nutrition-society/article/relationship-between-obesity-and-cognitive-health-and-decline/8D58FA03B576F4E4A2AB18208930192B Täistekst.]</ref> [[mikrobioom]]i koostise muutused, [[jook|joogid]], [[toidulisand]]id, [[mõnuaine]]d<ref>Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8795454/ Täistekst]</ref><ref>Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G.; Stern, Mark J.; Connors, Eric J.; Kimmel, Christine L.; Allen, Kenneth E.; Stephan, Rick A.; Radua, Joaquim. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.</ref> ja [[ravim]]id võivad mõjutada närvisüsteemi talitlust ja pikaajalisi muutusi; *mitmesugused haigused, näiteks [[COVID-19]] ([[COVID-19 mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele]]), võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust; **näiteks on leitud geenivariante, mis on seotud elu jooksul toimuvate peaaju ehituse muutustega ja on potentsiaalsed [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] ravi sihtmärgid;<ref>{{cite journal |last1=Brouwer |first1=Rachel M. |last2=Klein |first2=Marieke |last3=Grasby |first3=Katrina L. |display-authors=et al. |title=Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan |journal=Nature Neuroscience |date=April 2022 |volume=25 |issue=4 |pages=421–432}}</ref><ref>[https://medicalxpress.com/news/2022-04-genetic-hotspots-brain-aging-alzheimer.html#google_vignette Genetic 'hotspots' that speed up and slow down brain aging could provide new targets for Alzheimer's drugs], medicalxpress.com.</ref> *psühholoogilised sündmused, näiteks [[psühhotrauma]] ja psühholoogilise [[säilenõtkus]]e kujunemine; *kokkupuude [[keskkonnasaaste]] ja [[neurotoksilisus|neurotoksiliste]] teguritega, näiteks [[õhusaaste]]ga; *muud tegevused, näiteks [[elukestev õppimine]], [[ümberõpe]] ja mitmesugused meedia- ja majandustegevused; *üldisemalt [[peaaju vananemine]]. Uurimistöös, ravis ja poliitikakujunduses eristatakse sageli "küpset" ja "arenevat" peaaju. Teadlased on siiski rõhutanud, et neuroarengu keerukuse tõttu on raske kindlalt öelda, millal peaaju saab täiesti küpseks. Mitmed aju struktuurilised näitajad muutuvad tegelikult pidevalt kogu täiskasvanuea jooksul.<ref>Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167. [https://www.cell.com/neuron/fulltext/S0896-6273(16)30809-1?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0896627316308091%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> Kuigi täiskasvanueas on [[neuroplastilisus]]e üldiselt väiksem kui lapsepõlves, esineb kogu elu jooksul tundlikke perioode, mille jooksul peaaju on teatud muutustele eriti vastuvõtlik.<ref>Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> ====Erinevused laste õppimisega võrreldes==== {{Vaata ka|Peaaju vananemine}} Teatud õppimisviisid on lastel sageli tõhusamad ja õppimine võib [[vananemine|vananemise]] käigus aeglustuda või muutuda raskemaks. [[Neurokuvamine|Neurokuvamise]] abil tehtud uurimus on näidanud, et [[virgatsaine]] [[GABA]] taseme kiire suurenemine võib olla üks olulisi mehhanisme, mis aitab seletada laste tõhusamat õppimist.<ref>[Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo (5 December 2022). Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 32 (23): 5022–5030.e7. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(22)01629-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0960982222016293%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> On oletatud, et laste ajus on rohkem [[vaikne sünaps|vaikseid sünapse]] (''silent synapses'') – sünaptilisi ühendusi, mis ei ole aktiivsed enne nende kaasamist [[neuroplastilisus]]e käigus ja mis võivad toetada paindlikku õppimist ja [[mälu]] kujunemist. On aga näidatud, et vaikseid sünapse esineb ka täiskasvanud ajus märkimisväärselt rohkem, kui varem arvati. See on täiskasvanute jätkuva õppimisvõime üks võimalik mehhanism.<ref>Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.</ref><ref>Lloreda, Claudia López. [https://www.sciencenews.org/article/adult-mouse-brains-silent-synapses-memories Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'.] – ''Science News'', sciencenews.org, 16.12.2022</ref><ref>Trafton, Anne. [https://medicalxpress.com/news/2022-11-silent-synapses-abundant-adult-brain.html#google_vignette Silent synapses are abundant in the adult brain], Massachusetts Institute of Technology, medicalxpress.com.</ref> [[Neuroplastilisus]] on eriti suur peaaju arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, mis esinevad eelkõige lapsepõlves.<ref> Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> Hilisemas keskeas ülikoolis õppijate uurimine on näidanud, et tajutud erinevused vanemate ja nooremate inimeste õppimisvõime vahel tulevad võib-olla õppimise tingimustest, näiteks kasutada olevast ajast, toetusest, keskkonnast ja hoiakutest, mitte võimetest.<ref>[https://www.apa.org/news/podcasts/speaking-of-psychology/lifelong-learning You can learn new things at any age], apa.org, 2024.</ref> See, mida inimesed õpivad varajases eluetapis ja kuidas nad õpitut rakendavad, avaldada pikaajalist mõju, sest see mõjutab hilisemat õppimisvõimet, valikuid ja kohanemist eluolukordadega.<ref>Buxton, Alex. [https://neurosciencenews.com/child-learning-prefrontal-lobe-3622/ What Happens in the Brain When Children Learn?], Neuroscience News, 10.2.2016.</ref> ==Uurimine== ===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine=== Varajases arengujärgus (enne sündi ja esimestel elukuudel) toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Peaaju arengu selle perioodi parem mõistmine on oluline nii normaalse kasvu kaardistamiseks kui ka selliste kahjustusmehhanismide uurimiseks, mis on seotud arenguhäirete riskiteguritega, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünniga]]. Sellepärast on vajalik selle vanusevahemiku ajaliselt tihe katmine vanusest sõltuva ja ajas muutuva atlasena. Sellised ruumilis-ajalised atlased kujutavada peaaju arengu käigus toimuvaid dünaamilisi muutusitäpselt<ref name="sciencedirect.com" /> ja neid saab kasutada standardina võrdluseks normaalse arenguga. Looteperioodil on lisaks biokeemilistele mehhanismidele (sobivate [[morfogeen]]ide gradientidele)<ref name=":0" /> ja neuronite elektrilisele aktiivsusele (arengu sobivates etappides)<ref name=":0" /> närvisüsteemi kujunemisel olulised ka selle keskkonna geomeetrilised tingimused, milles [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]] arenevad.<ref name=":1" /> Näiteks võivad kolju arenguhäired (näiteks [[kraniosünostoos]] ehk koljuõmbluste enneaegne luustumine) närvisüsteemi arengut mõjutada.<ref name=":1" /> On ka tehtud ulatuslikke geeniekspressiooniuuringuid peaaju eri piirkondades alates varajasest looteeast kuni vananemiseni. Sellised andmed annavad ainulaadse ülevaate pika aja jooksul toimuvatest muutustest peaajus. Need uuringud on näidanud, et ekspresseerub 86% geenidest ning neist 90% reguleeritakse piirkonniti ja/või ajaliselt erinevalt kas kogu [[transkript]]i või [[ekson]]i tasemel. Suurem osa nendest ruumilis-ajalistest erinevustest ilmneb enne sündi, kusjuures hilisemates arenguetappides suureneb eri piirkondade [[transkriptoom]]ide sarnasus. Piirkondadevahelised erinevused järgivad ajalist liivakella-laadset mustrit, mis jagab inimese neokorteksi arengu kolmeks peamiseks etapiks. Esimeses etapis, esimese kuue kuu jooksul pärast viljastumist, kujuneb peaaju piirkondade üldine ehitus ulatusliku geenitegevuse tulemusena. See geenitegevus on eri neokorteksi piirkondades erinev. Sellele aktiivsusperioodile järgneb omamoodi vaheperiood, mis algab raseduse kolmandal trimestril. Selle aja jooksul vaibub enamiku kindlatele peaaju piirkondadele iseloomulike geenide aktiivsus, välja arvatud geenid, mis soodustavad ühenduste kujunemist kõigi neokorteksi piirkondade vahel. Seejärel hilises lapsepõlves ja varases noorukieas taastub geenitegevus ning aitab kujundada järk-järgult neokorteksi piirkondi, mis hakkavad täitma järjest spetsialiseerunumaid ülesandeid. See protsess jätkub täiskasvanueani.<ref name="Pletikos" /><ref>{{cite journal |last1=Kang |first1=Hyo Jung |display-authors=etal |title=Spatiotemporal transcriptome of the human brain |journal=Nature |date=27 October 2011 |volume=478 |issue=7370 |pages=483–489}}</ref><ref>{{cite web|title=Human brain development is a symphony in three movements|website=Yale News|date=2013-12-26}}</ref> ==Viited== {{viited}} aqsfshpq0mxdk5wtokb04j8viiphhkk 7200609 7200562 2026-07-24T04:23:36Z Andres 5 /* Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine */ 7200609 wikitext text/x-wiki '''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' hõlmab protsesse, mille käigus loomade [[närvisüsteem]] tekib, kujuneb ja muutub alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] varajastest etappidest kuni täiskasvanueani. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] algab see [[neurulatsioon]]ist, mille käigus [[ektoderm]]ist moodustub [[neuraaltoru]]. Seejärel diferentseerub neuraaltoru piirkondade kaupa ning morfogeenide kontsentratsioonigradientide toimel kujunevad selle eri piirkondadest [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Järgmised arenguetapid on [[neurogenees]] (närvirakkude ehk [[neuron]]ite teke), neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]], [[akson]]ite suunamine, [[sünaptogenees]] ja ulatuslik närviaktiivsusest sõltuv viimistlemine, mille tulemusel kujunevad [[funktsionaalne närvivõrgustik|funktsionaalsed närvivõrgustikud]]. Neuraalse arengu uurimisvaldkond ühendab [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] teadmisi, et kirjeldada ja selgitada rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille kaudu kujunevad keerulised närvisüsteemid alates [[varbuss]]idest ja [[harilik äädikakärbes|äädikakärbestest]] kuni [[imetajad|imetajateni]]. Viimaste aastate areng [[genoomika]]s ja [[kuvamistehnoloogia]]tes, näiteks [[üksikraku sekveneerimine]] ja [[elusrakkude mikroskoopia]], on arusaama närvisüsteemi arengust molekuli ja raku tasandil täpsustanud. Sellised meetodid nagu [[üksikraku RNA sekveneerimine]] võimaldavad teadlastel analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetes eellasrakkudes]] ja neuronites ning avastada senitundmatut rakkude mitmekesisust arengu kulus. Närvisüsteemi arengu häired võivad põhjustada [[arenguhäire]]id, näiteks [[holoprosentsefaalia]]t, ning mitmesuguseid [[neuroloogiline häire|neuroloogilisi häireid]], sealhulgas [[parees|jäsemete pareese]] ja [[halvatus]]i, [[tasakaaluhäired|tasakaalu-]] ja [[nägemishäired|nägemishäireid]] ning [[krambihoog]]usid. Inimestel võivad närvisüsteemi arengu häired põhjustada ka näiteks [[Retti sündroom]]i, [[Downi sündroom]]i ja [[vaimupuue|vaimupuudeid]].<ref name="Vet"> [https://web.archive.org/web/20161102033420/http://vetneuro.com/NeurologicalSignsDiseases/tabid/4171/Default.aspx Neurological Signs & Diseases], vetneuro.com.</ref><ref> [https://medlineplus.gov/neuraltubedefects.html Neural Tube Defects].</ref> ==Inimese närvisüsteemi areng== Inimese närvisüsteemi arengut uurivad [[embrüoloogia]], [[arengubioloogia]] ja [[neuroteadus]]. See uurimisvaldkond käsitleb rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille abil kujuneb inimese keeruline [[närvisüsteem]], alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalsest arengust]] enne sündi kuni [[sünnijärgne areng|sünnijärgse arenguni]]. Närvisüsteemi arengu etapiliste sündmuste seas [[embrüo]]l on:<ref>National Research Council (US) and Institute of Medicine (US) Committee on Integrating the Science of Early Childhood Development, Jack P. Shonkoff, Deborah A. Phillips. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK225562/ The Developing Brain]. – ''From Neurons to Neighborhoods: The Science of Early Childhood Development'', National Academies Press (US) 2000.</ref> #neuronite teke ja [[diferentseerumine]] [[tüvirakk]]udest ([[neurogenees]]); #ebaküpsete neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]] tekkekohast embrüos lõplikku asukohta; #[[akson]]ite väljakasv ja nende [[kasvukoonus]]te suunamine ([[aksoni suunamine]]) läbi embrüo postsünaptiliste sihtrakkudeni; #[[sünaps]]ide moodustumine aksonite ja nende postsünaptiliste partnerite vahel ([[sünaptogenees]]); #[[sünapside kärpimine]], mis toimub eriti [[noorukiiga|noorukieas]]; #elukestev [[sünaptiline plastilisus]], mida peetakse [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] aluseks. Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks rühmaks: #närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid; neid peetakse peamiselt geneetiliste programmide määratud protsessideks, mis toimuvad üksikutes neuronites sõltumatult [[närviaktiivsus]]est ja [[meeleline kogemus|meelelisest kogemusest]]; nende hulka kuuluvad [[rakk]]ude diferentseerumine ja migratsioon ning aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse; #närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid; kui aksonid on jõudnud sihtkohta, hakkavad närvivõrkude kujunemist mõjutama närviaktiivsus ja meeleline kogemus; need soodustavad uute sünapside teket ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], mis võimaldab kujunevatel närvivõrgustikel täpsustuda ja küpseda. ===Peaaju areng=== [[Pilt:Development_of_nervous_system.svg|750px|Inimese peaaju arengu skeem]] ==== Ülevaade ==== [[Kesknärvisüsteem]] areneb embrüo kõige välimisest [[looteleht|lootelehest]] – [[ektoderm]]ist. [[3. arengunädal]]al kujuneb ektodermist [[neuroektoderm]], mis moodustab embrüo selgmisel küljel [[neuraalplaat|neuraalplaadi]]. Neuraalplaadist lähtub enamik kesknärvisüsteemi [[neuron]]eidja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi keskossa tekib pikisuunaline [[neuraalvagu]] ja [[4. arengunädal]]aks paindub neuraalplaat kokku ning moodustab [[neuraaltoru]], mille sisemus täitub [[ajuvedelik]]uga.<ref name="Saladin">K. Saladin. ''Anatomy & Physiology: The Unity of Form and Function'', 6. trükk, McGraw-Hill 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 541.</ref> Embrüo edasise arengu käigus laieneb neuraaltoru eesmine osa kolmeks [[esmane ajupõis|esmaseks ajupõieks]]: [[eesaju]]ks ([[prosentsefalon]]), [[keskaju]]ks ([[mesentsefalon]]) ja [[rombaju]]ks ([[rombentsefalon]]).<ref name="Zhou">Zhou Yi, Song Hongjun, Ming Guo-Li. Genetics of human brain development. – ''Nature Reviews Genetics'', 2023, kd 25, nr 1, lk 26–45.</ref> Need lihtsad esmased ajupõied jagunevad omakorda viieks [[teisene ajupõis|teiseseks ajupõieks]]: *[[otsaju]]ks ehk [[telentsefalon]]iks, millest kujunevad [[suurajukoor]] ja [[basaalganglionid]]; *[[vaheaju]]ks ehk [[dientsefalon]]iks, millest kujunevad [[taalamus]] ja [[hüpotalamus]]; *[[keskaju]]ks ehk [[mesentsefalon]]iks, millest kujunevad [[künkakesed]] (''colliculi''); *[[tagaaju]]ks ehk [[metentsefalon]]iks, millest kujunevad [[ajusild|sild]] ja [[väikeaju]]; *[[müelentsefalon]]iks, millest kujuneb [[piklikaju]].<ref>Scott F. Gilbert. ''Developmental Biology'', 10. trükk, Sinauer Associates 2013, ISBN 978-1-60535-192-6.</ref> Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist kuni [[seljaaju]]ni ja sellest kujuneb kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsake]]ste süsteem. Et neuraaltorust arenevad nii peaaju kui ka seljaaju, võivad selle arenguetapi häired põhjustada raskeid [[kaasasündinud väärareng]]uid, näiteks [[anentsefaalia]]t ja [[lülisambalõhestus]]t (''[[spina bifida]]''). Neuraaltoru seintes paiknevad sel ajal [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], mis korduvate [[jagunemine|jagunemistega]] tagavad aju kasvu. Osa neist rakkudest lõpetab hiljem jagunemise ning diferentseerub [[neuron]]iteks ja [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised rakutüübid.<ref name="Zhou" /> Äsja tekkinud neuronid [[rakkude ränne|migreeruvad]] areneva aju eri piirkondadesse, kus nad organiseeruvad eri ajustruktuurideks. Kui neuronid on jõudnud lõplikku asukohta, kasvatavad nad [[akson]]eid ja [[dendriit]]e, mis võimaldavad neil teiste neuronitega [[sünaps]]ide kaudu ühendust võtta. Neuronitevahelise [[sünaptiline signaaliülekanne|sünaptilise signaaliülekande]] tulemusel kujunevad funktsionaalsed [[närvivõrk|närvivõrgud]], mis vahendavad sensoorset ja motoorset infotöötlust ning on käitumise neurobioloogiline alus.<ref name="Principles of neural science">Eric R. Kandel. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk, McGraw-Hill 2006, ISBN 978-0-07-139011-8.</ref> ====Neuraalne induktsioon==== {{Vaata|Neuraalne induktsioon}} Embrüonaalse arengu varajases järgus määratakse inimese ektodermi [[piirkondlik spetsifikatsioon]] [[signaalmolekul]]ide toimel. Neuraalse induktsiooni tulemusel omandab osa ektodermirakke neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektodermi]], millest kujuneb [[neuraalplaat]]. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]]. [[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Nende rakkude sisserände tulemusena moodustuvad [[endoderm]] ja [[mesoderm]], pinnale jäävatest epiblasti rakkudest aga kujuneb [[ektoderm]]. Gastrulatsiooni käigus kujuneb [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas dorsaalsel keskjoonel rändavatest rakkudest [[seljakeelik]], mis annab ektodermi kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevatele rakkudele neuraalsele diferentseerumisele suunavaid signaale. Aksiaalse ektodermi kohal paiknevad ektodermirakud reageerivad selle toodetud [[difusioon|difundeeruvatele]] signaalmolekulidele ja diferentseeruvad [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektodermist saab [[pinnaektoderm]], millest kujuneb peamiselt marrasknahk. Protsessi, milles mesoderm suunab enda kohal paikneva ektodermi diferentseeruma neuraalseks koeks, nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. [[3. arengunädal]]al paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ning moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Neuraalvao servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast alates üksteisega ühinema ning moodustavad [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru kujunemist ektodermist nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. Neuraaltoru kõhtmist osa nimetatakse [[basaalplaat|basaalplaadiks]] (''basal plate''), selgmist osa aga [[tiibplaat|tiibplaadiks]] (''alar plate'') ja selle sisemist õõnt [[neuraalkanal]]iks. [[4. arengunädal]]a lõpuks sulguvad neuraaltoru kummaski otsas paiknevad avad – [[neuropoor]]id.<ref>Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', Saunders: Philadelphia, 2006, lk 1.</ref> Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida. Kannuskonnal on hästi tõestatud "vaikimisi mudel" (''default model''): ektodermi vaikimisi arenguline saatus on neuraalne diferentseerumine, ja [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole. Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris, ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See viitab sellele, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.<ref>Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.</ref> Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] ([[Noggin]]), [[kordiin]] ([[Chordin]]) ja [[follistatiin]] ([[Follistatin]]), mis difundeeruvad nende kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevasse ektodermi ja pärsivad BMP4 aktiivsust. BMP-signalisatsiooni nõrgenemise tõttu omandavad ektodermirakud neuraalse saatuse ja neist kujuneb neuroektoderm ja neuraalplaat. Hilisemad uurimused on näidanud, et "vaikimisi mudel" ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on korduvalt näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav, ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].<ref>Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.</ref><ref>Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.</ref> Imetajate, sealhulgas hiire ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uuringud toetavad üldjoontes samuti "vaikimisi mudelit" — BMP-signaali pärssimine soodustab neuraalset diferentseerumist ka inimese [[pluripotents]]etes rakkudes —, kuid ka siin on FGF-signaalil täiendav, osaliselt BMP-st sõltumatu roll.<ref>LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.</ref> Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, tuginetakse inimese neuraalse induktsiooni mehhanismi kirjeldamisel suuresti nendele loom- ja tüvirakumudelitele. Neuraaltoru edasises arengus saab oluliseks ka [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada, mis määrab eriti selle kõhtmise piirkonna spetsifikatsiooni. ====Varajane peaaju==== [[Pilt:Four week embryo brain.svg|pisi|Embrüo peaaju [[4. arengunädal]]al]] [[Pilt:Gray640.png|pisi|Areneva seljaaju ristlõige 4. arengunädalal]] [[Pilt:6 week human embryo nervous system.svg|pisi|Embrüo närvisüsteem [[6. arengunädal]]al]] [[4. arengunädal]]a lõpus paindub [[neuraaltoru]] eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[keskaju]] ehk [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], allpool aga [[rombaju]] ehk [[rombentsefalon]]. Eesaju kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]]. [[Seljaaju]] kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Neuraaltoru sein koosneb algul [[neuroepiteel]]irakkudest, mis diferentseeruvad [[neuroblast]]ideks. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]]. Mantelkihi kõhtmine osa ehk [[basaalplaat]] diferentseerub peamiselt [[motoorne neuron|motoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks, selgmine osa ehk [[tiibplaat]] aga [[sensoorne neuron|sensoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks. Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.<ref>''Atlas of Human Embryology'', Chronolab. [https://web.archive.org/web/20071227192055/http://www.embryo.chronolab.com/spinal.htm Atlas of Human Embryology], chronolab.com.</ref> [[5. arengunädal]]al laieneb eesaju tiibplaat külgsuunas ja selle külgmistest väljasopistustest ([[telentsefaalsed põiekesed]]) kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[otsaju]] ehk [[telentsefalon]]. Eesaju keskosast kujuneb [[vaheaju]] ehk [[dientsefalon]]. Vaheaju, keskaju ja rombaju moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb keskaju piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombaju tahapoole (''[[flexura pontina]]''), nii et selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombaju ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]]. ===Neurokuvamine=== {{Vaata|Neurokuvamine}} [[Neurokuvamine]] on oluliselt avardanud teadmisi [[peaaju]] arengust. [[Imik]]ute ja [[väikelaps|väikelaste]] uurimisel kasutatakse sageli [[elektroentsefalograafia]]t (EEG) ja [[sündmuspotentsiaal]]e ehk [[sündmusega seotud potentsiaal]]e ehk [[sündmusseosega potentsiaal]]e (ERP), sest need meetodid on mitteinvasiivsed ja sobivad hästi varajase arengu uurimiseks. Imikute puhul kasutatakse laialdaselt ka [[funktsionaalne lähisinfrapunaspektroskoopia|funktsionaalset lähisinfrapunaspektroskoopiat]] ehk [[funktsionaalne infrapunalähedane spektroskoopia|funktsionaalset infrapunalähedast spektroskoopiat]] ([[fNIRS]]), mis võimaldab hinnata [[ajukoor]]e aktiivsuse muutusi ilma [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguseta]]. Peaaju ehituse ja aktiivsuse ning ajupiirkondade vaheliste funktsionaalsete seoste uurimisel kasutatakse laialdaselt ka [[magnetresonantstomograafia]]t (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalset magnetresonantstomograafia]]t ([[fMRI]]). Need meetodid võimaldavad saada suure [[ruumiline lahutusvõime|ruumilise lahutusvõimega]] kujutisi peaaju ehitusest ning analüüsida eri ajupiirkondade talitlust ja nende omavahelisi seoseid, mistõttu on neist saanud olulised uurimismeetodid närvisüsteemi arengu uurimisel. ==== Magnetresonantstomograafia ==== {{Vaata|Magnetresonantstomograafia}} [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab analüüsida peaaju ehituse ja arengu mitmesuguseid aspekte. [[Magneetumusülekande suhtarv]] (''magnetization-transfer ratio'', MTR) võimaldab hinnata koe struktuurset terviklikkust, mõõtes [[magneetumus]]e ülekannet vabade [[vesi|vee]][[prooton]]ite ja [[makromolekul]]idega seotud prootonite vahel. Meetod on eriti tundlik [[valgeaine]] [[müeliin]]isisaldusest sõltuvate muutuste suhtes. [[Fraktsionaalne anisotroopia]] (FA) mõõdab [[veemolekul]]ide [[difusioon]]i suunatust ehk seda, mil määral toimub nende difusioon eelistatult ühes suunas. Mida suurem on difusiooni suunatus, seda paremini organiseerunud ja terviklikumad struktuuriga on tavaliselt [[valgeaine]] [[närvikiukimp|närvikiudude kimbud]]. [[Keskmine difusioon]] (''mean diffusivity'', MD) mõõdab veemolekulide keskmist difusioonivõimet koes. See annab teavet koe mikrostruktuuri, sealhulgas valgeaine struktuuriomaduste kohta.<ref name="Blakemore2012">S. J. Blakemore. Imaging brain development: the adolescent brain. – ''NeuroImage'', 2012, kd 61, nr 2, lk 397–406.</ref> ===== Struktuuriline magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Struktuuriline magnetresonantstomograafia}} [[Struktuuriline magnetresonantstomograafia]] võimaldab kvantitatiivselt uurida mitmeid peaaju arenguga seotud protsesse, sealhulgas määrata peaaju kasvu mustreid ja dünaamikat<ref name="sciencedirect.com">A. Serag. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012 kd 59, nr 3, lk 2255–2265.</ref> ning jälgida [[müelinisatsioon]]i kulgu.<ref>Ahmed Serag. Tracking developmental changes in subcortical structures of the preterm brain using multi-modal MRI. – ''2011 IEEE International Symposium on Biomedical Imaging: From Nano to Macro'', 2011, ISBN 978-1-4244-4127-3, lk 349–352.</ref> Tulemused täiendavad [[difusioontensorkuvamine|difusioontensorkuvamise]] (''diffusion tensor imaging'', DTI) tulemusi, mida valgeaine arengu uurimiseks laialdaselt kasutatakse. ===== Funktsionaalne magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Funktsionaalne magnetresonantstomograafia}} [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalset magnetresonantstomograafiat]] ([[fMRI]]) on kasutatud [[vaimuseisund]]ite omistamise ehk [[vaimuteooria]] uurimiseks, mõõtes sellega seotud närvivõrgustike aktivatsiooni. [[Tagumine ülemine oimuvagu]] (''posterior superior temporal sulcus'', pSTS) ning [[oimu- ja kiirusagara piir]] (''temporoparietal junction'', TPJ) osalevad teiste inimeste tegevuste tõlgendamises ja tahtlike liigutuste ennustamises. Täiskasvanutel on parempoolne pSTS tahtlikku põhjuslikkust hindavate ülesannete ajal aktiivsem kui noorukitel.<ref>Blakemore SJ, den Ouden H, Choudhury S, Frith C. Adolescent development of the neural circuitry for thinking about intentions. – ''Social Cognitive and Affective Neuroscience'', 2007, kd 2, nr 2, lk 130–139.</ref> Need piirkonnad aktiveeruvad ka testis [[Reading the Mind in the Eyes Test]](RMET), milles osalejad peavad silmapiirkonna kujutiste põhjal hindama emotsionaalset seisundit. Teine oluline vaimuseisundite omistamisega seotud piirkond on [[eesmine oimukoor]] (''anterior temporal cortex'', ATC). Täiskasvanutel on vasakpoolse eesmise oimukoore aktiivsus emotsionaalseid vaimuseisundeid hindavate ülesannete ajal suurem kui noorukitel.<ref>Burnett S, Bird G, Moll J, Frith C, Blakemore SJ. Development during adolescence of the neural processing of social emotion. – ''Journal of Cognitive Neuroscience'', 2009, kd 21, nr 9, lk 1736–1750.</ref> Lõpuks aktiveeruvad [[mediaalne prefrontaalkoor]] (''medial prefrontal cortex'', mPFC) ja selle eesmine dorsaalne osa ([[dorsaalne mediaalne prefrontaalkoor]], dmPFC), kui ülesanded nõuavad psühholoogiliste seisundite üle arutlemist. Täiskasvanute ja noorukite erinevused peegeldavad sotsiaalse tunnetuse närvivõrgustike küpsemist.<ref name="Blakemore2012" /> ====Kolmemõõtmeline ultraheliuuring==== {{Vaata|Kolmemõõtmeline ultraheliuuring}} Suurema [[lahutusvõime]]ga [[kolmemõõtmeline ultraheliuuring]] võimaldab jälgida inimese [[peaaju]] arengut juba embrüonaalses eas. Uuringute põhjal eristuvad [[4. arengunädal]]al kolm esmast ehk primaarset [[ajupõis|ajupõit]] ehk [[ajupõieke]]st: [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ehk keskaju ja [[rombaju]]. [[5. arengunädal]]al kujunevad neist viis sekundaarset ajupõit: [[telentsefalon]] ehk [[otsaju]], [[dien­tsefalon]], [[mesentsefalon]], [[metentsefalon]] ja [[müelentsefalon]]. Neist arenevad hiljem täiskasvanu peaaju põhistruktuurid ning [[ajuvatsake]]ste süsteem: telentsefalonist [[külgvatsakesed]], dientsefalonist [[kolmas vatsake]], mesentsefalonist [[keskaju-veejuha]] ning metentsefalonist ja müelentsefalonist [[neljas vatsake]].<ref name="Kim2008">M. S. Kim, Jeanty P, Turner C, Benoit B. Three-dimensional sonographic evaluations of embryonic brain development. – ''Journal of Ultrasound in Medicine'', 2008, kd 27, nr 1, lk 119–124.</ref> Kolmemõõtmeline ultraheli võimaldab kujutada arenevat peaaju ''in vivo'', mis aitab [[rasedus]]e ajal avastada kõrvalekaldeid normaalsest arengust.<ref name="Kim2008" /> =====Valgeaine areng===== Magnetresonantstomograafilised uuringud on näidanud, et lapsepõlvest (ligikaudu 9. eluaastast) noorukieani (ligikaudu 14. eluaastani) [[valgeaine]] maht suureneb ja [[hallaine]] maht väheneb. Need muutused ilmnevad eeskätt [[otsmikusagar|otsmiku]]- ja [[kiirusagar]]a [[ajukoor]]es. Selle põhjuseks on pakutud mitut mehhanismi. Ühe hüpoteesi järgi suureneb valgeaine maht ajukooresisese [[müelinisatsioon]]i ja [[akson]]ite läbimõõdu suurenemise tõttu. Teise hüpoteesi järgi on põhjuseks sünapside ümberkorraldumine, mille käigus sünapside esialgsele rohkenemisele järgneb nende selektiivne kõrvaldamine ([[sünapside kärpimine]], ''synaptic pruning'').<ref name="Blakemore2012" /> =====Hallaine areng===== [[Hallaine]] mahu suurenemine ja sellele järgnev vähenemine saavutab otsmiku- ja kiirusagaras haripunkti ligikaudu 12 aasta vanuses. [[Oimusagar]]as toimub see hiljem, umbes 17. eluaasta paiku, kusjuures kõige viimasena küpseb [[ülemine oimukoor]]. Esmalt küpsevad sensoorsed ja motoorsed ajukoore piirkonnad, seejärel ülejäänud ajukoor. Eesotsmikukoore (''frontal pole'') küpsemine ei järgi siiski täpselt sama mustrit, vaid küpseb ligilähedaselt samal ajal tagumiste piirkondadega.<ref>Sowell ER, Peterson BS, Thompson PM, Welcome SE, Henkenius AL, Toga AW. Mapping cortical change across the human life span. – ''Nature Neuroscience'', 2003, kd 6, nr 3, lk 309–315.</ref> Seda arengut iseloomustab hallaine mahu järkjärguline vähenemine, mis levib aju tagumistest piirkondadest eesmiste suunas. Hallaine mahu vähenemine ja valgeaine mahu suurenemine võivad jätkuda kogu elu jooksul, kuid kõige suuremad muutused leiavad aset lapse- ja noorukieas.<ref name="Blakemore2012" /> ===Neuronite migratsioon=== {{Vaata|Neuronite migratsioon}} [[Neuronite migratsioon]]i käigus liiguvad [[neuron]]id tekkekohast lõplikku asukohta [[peaaju]]s. See on peaaju normaalse arengu oluline etapp, mille käigus kujunevad välja ajukoore kihiline ehitus ja teiste ajuosade [[närvivõrgustik]]ud. Kõige levinumad migratsiooniviisid on [[radiaalne migratsioon]] ja [[tangentsiaalne migratsioon]]. ====Radiaalne migratsioon==== {{Vaata|Radiaalne migratsioon}} Arenemisjärgus oleva [[neokorteks]]i [[ventrikulaartsoon]]is [[jagunemine|jagunevad]] [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]]. Esimesed [[mitoos]]ijärgsed rakud, mis [[eelplaat|eelplaadist]] (''preplate'') välja [[rakkude ränne|rändavad]], [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudeks]] ja [[allplaat|allplaadi]] (''subplate'') neuroniteks. Need rakud liiguvad peamiselt rakukeha ümberpaiknemise teel. Selle migratsiooniviisi korral on neuron [[bipolaarne neuron|bipolaarne]] ning kinnitab oma eesmise [[neuriit|jätke]] tipu [[pehmekest]]a külge. Seejärel liigub [[rakukeha]] [[rakutuum|tuum]]a ümber paiknevate [[mikrotoruke]]ste ja [[tsentrosoom]]i koordineeritud töö tulemusel pehmekelme suunas. Seda protsessi nimetatakse [[nukleokinees]]iks.<ref>Samuels BA, Tsai LH. Nucleokinesis illuminated. – ''Nature Neuroscience'', 2004, kd 7, nr 11, lk 1169–1170.</ref> Hiljem hakkavad neuronid migreeruma mööda [[radiaalgliia]] kiude ([[radiaalgliiarakk]]ude pikki jätkeid), mis on ajutised juhtstruktuuri. Radiaalgliiarakud diferentseeruvad hiljem peamiselt [[astrotsüüt]]ideks ja [[ependüümirakk]]udeks, kuigi osa neist võib anda ka neuroneid.<ref>Campbell K, Götz M. Radial glia: multi-purpose cells for vertebrate brain development. – ''Trends in Neurosciences'', 2002, kd 25, nr 5, lk 235–238.</ref> Rakukeha ümberpaiknemine võib aset leida kogu embrüonaalse arengu vältel.<ref name=Nadar1>Nadarajah B, Brunstrom JE, Grutzendler J, Wong RO, Pearlman AL. Two modes of radial migration in early development of the cerebral cortex. – ''Nature Neuroscience'', 2001, kd 4, nr 2, lk 143–150.</ref> Järgmised neuronite lained jagavad eelplaadi kaheks kihiks ja moodustavad radiaalgliia kiudude abil migreerudes [[kortikaalplaat|kortikaalplaadi]], millest kujuneb hiljem [[ajukoor]]e kihiline struktuur. Iga uus neuronite laine liigub varasemast kaugemale, mistõttu kujuneb ajukoore kihiline ehitus seest-välja põhimõttel (''inside-out''): vanemad neuronid paiknevad sügavamates ja nooremad pindmisemates kihtides.<ref>Nadarajah B, Parnavelas JG. Modes of neuronal migration in the developing cerebral cortex. ''Nature Reviews. Neuroscience'', 2002, 3, nr 6, lk 423–432</ref><ref>Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.</ref> Arvatakse, et ligikaudu 80–90% migreeruvatest neuronitest kasutab migreerumisel radiaalgliiat.<ref>Mary Hatten.[http://www.cogsci.ucsd.edu/~sereno/201/readings/03.08-NeuralMigration.pdf Central Nervous System Neuronal Migration.] – ''Annual Review of Neuroscience'', 1999, kd 22, lk 511–539.</ref> ====Aksofiilne migratsioon==== {{Vaata|Aksofiilne migratsioon}} Paljud neuronid liiguvad keha eesmise ja tagumise telje suunas mööda juba olemasolevaid [[akson]]ikimpe. Sellist migratsiooniviisi nimetatakse [[aksofiilne migratsioon|aksofiilseks migratsiooniks]].<ref name="Casoni">Casoni F, Hutchins BI, Donohue D, Fornaro M, Condie BG, Wray S. SDF and GABA interact to regulate axophilic migration of GnRH neurons. – ''Journal of Cell Science'', 2012, kd 125, osa 21, lk 5015–5025.</ref> Selle näiteks on [[gonadotropiini vabastava hormooni neuron]]id (GnRH-neuronid), mis migreeruvad [[nina]] piirkonnast läbi eesaju [[hüpotalamus]]se.<ref name=Wray10>Wray S. From nose to brain: development of gonadotrophin-releasing hormone-1 neurones. – ''Journal of Neuroendocrinology'', kd 22, nr 7, lk 743–753.</ref> Sellist migratsiooni juhivad rakuvälised juhtsignaalid, mis käivitavad raku sees signaalirajad. Need omakorda mõjutavad [[aktiin]]i- ja [[mikrotoruke]]stetsütoskeleti ümberkorraldumist ja raku [[adhesioonimolekul]]ide talitlust, võimaldades neuronil liikuda mööda aksonikimpu.<ref name=Giacobini07 /><ref name=Hutchins13 /><ref name=Hutchins14 /><ref name=Parkash12 /> [[Neurofiilne migratsioon]] tähendab neuroni liikumist mööda teise neuroni aksonit, [[gliofiilne migratsioon]] aga neuroni liikumist mööda radiaalgliia kiude.<ref name="Cooper">Jonathan A. Cooper. Mechanisms of cell migration in the nervous system. – ''The Journal of Cell Biology'', 2013, kd 202, nr 5, lk 725–734.</ref> ====Tangentsiaalne migratsioon==== {{Vaata|Tangentsiaalne migratsioon}} Enamik [[vaheneuron]]eid liigub tangentsiaalselt, kasutades oma lõplikku asukohta ajukoores jõudmiseks mitut eri migratsioonimehhanismi. Tangentsiaalse migratsiooni näide on [[Cajali–Retziuse rakud|Cajali–Retziuse rakkude]] liikumine ajukoore [[marginaaltsoon]]is. ====Multipolaarne migratsioon==== {{Vaata|Multipolaarne migratsioon}} Lisaks radiaalsele ja tangentsiaalsele migratsioonile esineb ka [[multipolaarne migratsioon]].<ref name="ReferenceA">Tabata H, Nakajima K. Multipolar migration: the third mode of radial neuronal migration in the developing cerebral cortex. – ''The Journal of Neuroscience'', 2003, kd 23, nr 31, lk 9996–10001.</ref><ref>Nadarajah B, Alifragis P, Wong RO, Parnavelas JG. Neuronal migration in the developing cerebral cortex: observations based on real-time imaging. – ''Cerebral Cortex'', 2003, kd 13, nr 6, lk 607–611.</ref> Seda täheldatakse peamiselt [[ajukoore vahekiht|ajukoore vahekihis]] paiknevates [[multipolaarne neuron|multipolaarsetes rakkudes]]. Erinevalt radiaalselt migreeruvatest neuronitest ei liigu need rakud mööda radiaalgliia kiude, vaid sirutavad mitmeid peeni jätkeid eri suundades ja muudavad vastavalt arengukeskkonna signaalidele oma liikumissuunda.<ref name="ReferenceA"/> ===Neurotroofsed faktorid=== {{Vaata|Neurotroofne faktor}} [[Neurotroofne faktor|Neurotroofsed faktorid]] on [[signaalmolekul]]id, mis soodustavad ja reguleerivad neuronite ellujäämist arenevas närvisüsteemis. Erinevalt rakkude üldiseks säilimiseks ja kasvuks vajalikest [[metaboliit]]idest toimivad need spetsiifiliselt: iga neurotroofne faktor toetab ainult teatud tüüpi neuronide ellujäämist kindlal arenguetapil. Lisaks osalevad neurotroofsed faktorid paljudes teistes neuronite arengu protsessides, sealhulgas aksonite juhtimises ja virgatsainete sünteesi reguleerimises.<ref>Alan M. Davies. Role of neurotrophic factors in development. – ''Trends In Genetics'', 1988, kd 4, nr 5, lk 139–143.</ref> ===Närvisüsteemi muutused täiskasvanueas=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon|Täiskasvanu neurogenees}} Täiskasvanu närvisüsteemis toimuvad jätkuvalt mitmesugused muutused, sealhulgas [[remüelinisatsioon]], uute neuronite teke ([[täiskasvanu neurogenees]]), samuti muutused [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Närvisüsteemi taastumise ehk [[neuroregeneratsioon]]i võime on [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is oluliselt erinev, eriti taastumise mehhanismide, ulatuse ja kiiruse poolest. Närvisüsteem ei ole täiskasvanueas täiesti staatiline, vaid muutub kogu elu jooksul. Neid muutusi mõjutavad näiteks: *[[kehaline aktiivsus]], millel on mitmesugune neurobioloogiline mõju ([[kehalise aktiivsuse neurobioloogiline mõju]]); *[[toitumine]] ja [[toitaine]]d, [[rasvumine]],<ref>Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. 'The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454. [https://www.cambridge.org/core/journals/proceedings-of-the-nutrition-society/article/relationship-between-obesity-and-cognitive-health-and-decline/8D58FA03B576F4E4A2AB18208930192B Täistekst.]</ref> [[mikrobioom]]i koostise muutused, [[jook|joogid]], [[toidulisand]]id, [[mõnuaine]]d<ref>Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8795454/ Täistekst]</ref><ref>Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G.; Stern, Mark J.; Connors, Eric J.; Kimmel, Christine L.; Allen, Kenneth E.; Stephan, Rick A.; Radua, Joaquim. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.</ref> ja [[ravim]]id võivad mõjutada närvisüsteemi talitlust ja pikaajalisi muutusi; *mitmesugused haigused, näiteks [[COVID-19]] ([[COVID-19 mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele]]), võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust; **näiteks on leitud geenivariante, mis on seotud elu jooksul toimuvate peaaju ehituse muutustega ja on potentsiaalsed [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] ravi sihtmärgid;<ref>{{cite journal |last1=Brouwer |first1=Rachel M. |last2=Klein |first2=Marieke |last3=Grasby |first3=Katrina L. |display-authors=et al. |title=Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan |journal=Nature Neuroscience |date=April 2022 |volume=25 |issue=4 |pages=421–432}}</ref><ref>[https://medicalxpress.com/news/2022-04-genetic-hotspots-brain-aging-alzheimer.html#google_vignette Genetic 'hotspots' that speed up and slow down brain aging could provide new targets for Alzheimer's drugs], medicalxpress.com.</ref> *psühholoogilised sündmused, näiteks [[psühhotrauma]] ja psühholoogilise [[säilenõtkus]]e kujunemine; *kokkupuude [[keskkonnasaaste]] ja [[neurotoksilisus|neurotoksiliste]] teguritega, näiteks [[õhusaaste]]ga; *muud tegevused, näiteks [[elukestev õppimine]], [[ümberõpe]] ja mitmesugused meedia- ja majandustegevused; *üldisemalt [[peaaju vananemine]]. Uurimistöös, ravis ja poliitikakujunduses eristatakse sageli "küpset" ja "arenevat" peaaju. Teadlased on siiski rõhutanud, et neuroarengu keerukuse tõttu on raske kindlalt öelda, millal peaaju saab täiesti küpseks. Mitmed aju struktuurilised näitajad muutuvad tegelikult pidevalt kogu täiskasvanuea jooksul.<ref>Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167. [https://www.cell.com/neuron/fulltext/S0896-6273(16)30809-1?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0896627316308091%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> Kuigi täiskasvanueas on [[neuroplastilisus]]e üldiselt väiksem kui lapsepõlves, esineb kogu elu jooksul tundlikke perioode, mille jooksul peaaju on teatud muutustele eriti vastuvõtlik.<ref>Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> ====Erinevused laste õppimisega võrreldes==== {{Vaata ka|Peaaju vananemine}} Teatud õppimisviisid on lastel sageli tõhusamad ja õppimine võib [[vananemine|vananemise]] käigus aeglustuda või muutuda raskemaks. [[Neurokuvamine|Neurokuvamise]] abil tehtud uurimus on näidanud, et [[virgatsaine]] [[GABA]] taseme kiire suurenemine võib olla üks olulisi mehhanisme, mis aitab seletada laste tõhusamat õppimist.<ref>[Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo (5 December 2022). Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 32 (23): 5022–5030.e7. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(22)01629-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0960982222016293%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> On oletatud, et laste ajus on rohkem [[vaikne sünaps|vaikseid sünapse]] (''silent synapses'') – sünaptilisi ühendusi, mis ei ole aktiivsed enne nende kaasamist [[neuroplastilisus]]e käigus ja mis võivad toetada paindlikku õppimist ja [[mälu]] kujunemist. On aga näidatud, et vaikseid sünapse esineb ka täiskasvanud ajus märkimisväärselt rohkem, kui varem arvati. See on täiskasvanute jätkuva õppimisvõime üks võimalik mehhanism.<ref>Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.</ref><ref>Lloreda, Claudia López. [https://www.sciencenews.org/article/adult-mouse-brains-silent-synapses-memories Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'.] – ''Science News'', sciencenews.org, 16.12.2022</ref><ref>Trafton, Anne. [https://medicalxpress.com/news/2022-11-silent-synapses-abundant-adult-brain.html#google_vignette Silent synapses are abundant in the adult brain], Massachusetts Institute of Technology, medicalxpress.com.</ref> [[Neuroplastilisus]] on eriti suur peaaju arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, mis esinevad eelkõige lapsepõlves.<ref> Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> Hilisemas keskeas ülikoolis õppijate uurimine on näidanud, et tajutud erinevused vanemate ja nooremate inimeste õppimisvõime vahel tulevad võib-olla õppimise tingimustest, näiteks kasutada olevast ajast, toetusest, keskkonnast ja hoiakutest, mitte võimetest.<ref>[https://www.apa.org/news/podcasts/speaking-of-psychology/lifelong-learning You can learn new things at any age], apa.org, 2024.</ref> See, mida inimesed õpivad varajases eluetapis ja kuidas nad õpitut rakendavad, avaldada pikaajalist mõju, sest see mõjutab hilisemat õppimisvõimet, valikuid ja kohanemist eluolukordadega.<ref>Buxton, Alex. [https://neurosciencenews.com/child-learning-prefrontal-lobe-3622/ What Happens in the Brain When Children Learn?], Neuroscience News, 10.2.2016.</ref> ==Uurimine== ===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine=== Varajases arengujärgus (enne sündi ja esimestel elukuudel) toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Peaaju arengu selle perioodi parem mõistmine on oluline nii normaalse kasvu kaardistamiseks kui ka selliste kahjustusmehhanismide uurimiseks, mis on seotud arenguhäirete riskiteguritega, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünniga]]. Sellepärast on vajalik selle vanusevahemiku ajaliselt tihe katmine vanusest sõltuva ja ajas muutuva atlasena. Sellised ruumilis-ajalised atlased kujutavada peaaju arengu käigus toimuvaid dünaamilisi muutusi täpselt<ref name="sciencedirect.com" /> ja neid saab kasutada standardina võrdluseks normaalse arenguga. Looteperioodil on lisaks biokeemilistele mehhanismidele ([[morfogeen]]ide [[kontsentratsioonigradient]]idele)<ref name=":0" /> ja neuronite elektrilisele aktiivsusele<ref name=":0" /> närvisüsteemi kujunemisel olulised ka selle keskkonna geomeetrilised tingimused, milles [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]] arenevad.<ref name=":1" /> Näiteks võivad närvisüsteemi arengut mõjutada [[kolju]] [[arenguhäire]]d (näiteks [[kraniosünostoos]] ehk [[koljuõmblus]]te enneaegne [[luustumine]]) .<ref name=":1" /> On ka tehtud ulatuslikke geeniekspressiooniuuringuid peaaju eri piirkondades alates varajasest looteeast kuni vananemiseni. Selle tulemused annavad ainulaadse ülevaate pika aja jooksul toimuvatest muutustest peaajus. Need uuringud näitasid, et peaajus ekspresseerus ligikaudu 86% geenidest ning umbes 90%-l neist geenidest erines ekspressioon sõltuvalt peaaju piirkonnast või ajast. Erinevused puudutasid seda, kas ja kui palju geeni [[transkript]]e esines, või nende transkriptide ehitust. Suurem osa nendest ruumilis-ajalistest erinevustest ilmneb enne sündi, kusjuures hilisemates arenguetappides suureneb eri piirkondade [[transkriptoom]]ide sarnasus. Piirkondadevahelised erinevused järgivad ajalist liivakellalaadset mustrit, mis jagab inimese [[neokorteks]]i arengu kolmeks põhietapiks. Esimeses etapis esimese kuue kuu jooksul pärast [[viljastumine|viljastumist]] kujuneb [[geeniekspressioon]]i suurte muutuste tulemusel peaaju piirkondade üldine ehitus. [[Neokorteks]]i eri osades on need muutused erinevad. Sellele aktiivsusperioodile järgneb omamoodi vaheperiood, mis algab raseduse [[kolmas trimester|kolmandal trimestril]]. Selle aja jooksul vaibub enamiku peaaju kindlatele piirkondadele iseloomulike geenide aktiivsus, välja arvatud need geenid, mis soodustavad neokorteksi piirkondade vaheliste ühenduste kujunemist. Hilises lapsepõlves ja varases noorukieas toimuvad geeniekspressiooni mustrites jälle suured muutused, mis aitavad järk-järgult kujundada neokorteksi piirkondi, mis omandavad aina spetsiifilisemaid funktsioone. See protsess jätkub täiskasvanueani.<ref name="Pletikos" /><ref>{{cite journal |last1=Kang |first1=Hyo Jung |display-authors=etal |title=Spatiotemporal transcriptome of the human brain |journal=Nature |date=27 October 2011 |volume=478 |issue=7370 |pages=483–489}}</ref><ref>{{cite web|title=Human brain development is a symphony in three movements|website=Yale News|date=2013-12-26}}</ref> ==Viited== {{viited}} klm7l5zxxk1mwtkyzrtylluim8yo856 7200625 7200609 2026-07-24T05:08:21Z Andres 5 /* Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine */ 7200625 wikitext text/x-wiki '''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' hõlmab protsesse, mille käigus loomade [[närvisüsteem]] tekib, kujuneb ja muutub alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] varajastest etappidest kuni täiskasvanueani. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] algab see [[neurulatsioon]]ist, mille käigus [[ektoderm]]ist moodustub [[neuraaltoru]]. Seejärel diferentseerub neuraaltoru piirkondade kaupa ning morfogeenide kontsentratsioonigradientide toimel kujunevad selle eri piirkondadest [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Järgmised arenguetapid on [[neurogenees]] (närvirakkude ehk [[neuron]]ite teke), neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]], [[akson]]ite suunamine, [[sünaptogenees]] ja ulatuslik närviaktiivsusest sõltuv viimistlemine, mille tulemusel kujunevad [[funktsionaalne närvivõrgustik|funktsionaalsed närvivõrgustikud]]. Neuraalse arengu uurimisvaldkond ühendab [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] teadmisi, et kirjeldada ja selgitada rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille kaudu kujunevad keerulised närvisüsteemid alates [[varbuss]]idest ja [[harilik äädikakärbes|äädikakärbestest]] kuni [[imetajad|imetajateni]]. Viimaste aastate areng [[genoomika]]s ja [[kuvamistehnoloogia]]tes, näiteks [[üksikraku sekveneerimine]] ja [[elusrakkude mikroskoopia]], on arusaama närvisüsteemi arengust molekuli ja raku tasandil täpsustanud. Sellised meetodid nagu [[üksikraku RNA sekveneerimine]] võimaldavad teadlastel analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetes eellasrakkudes]] ja neuronites ning avastada senitundmatut rakkude mitmekesisust arengu kulus. Närvisüsteemi arengu häired võivad põhjustada [[arenguhäire]]id, näiteks [[holoprosentsefaalia]]t, ning mitmesuguseid [[neuroloogiline häire|neuroloogilisi häireid]], sealhulgas [[parees|jäsemete pareese]] ja [[halvatus]]i, [[tasakaaluhäired|tasakaalu-]] ja [[nägemishäired|nägemishäireid]] ning [[krambihoog]]usid. Inimestel võivad närvisüsteemi arengu häired põhjustada ka näiteks [[Retti sündroom]]i, [[Downi sündroom]]i ja [[vaimupuue|vaimupuudeid]].<ref name="Vet"> [https://web.archive.org/web/20161102033420/http://vetneuro.com/NeurologicalSignsDiseases/tabid/4171/Default.aspx Neurological Signs & Diseases], vetneuro.com.</ref><ref> [https://medlineplus.gov/neuraltubedefects.html Neural Tube Defects].</ref> ==Inimese närvisüsteemi areng== Inimese närvisüsteemi arengut uurivad [[embrüoloogia]], [[arengubioloogia]] ja [[neuroteadus]]. See uurimisvaldkond käsitleb rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille abil kujuneb inimese keeruline [[närvisüsteem]], alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalsest arengust]] enne sündi kuni [[sünnijärgne areng|sünnijärgse arenguni]]. Närvisüsteemi arengu etapiliste sündmuste seas [[embrüo]]l on:<ref>National Research Council (US) and Institute of Medicine (US) Committee on Integrating the Science of Early Childhood Development, Jack P. Shonkoff, Deborah A. Phillips. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK225562/ The Developing Brain]. – ''From Neurons to Neighborhoods: The Science of Early Childhood Development'', National Academies Press (US) 2000.</ref> #neuronite teke ja [[diferentseerumine]] [[tüvirakk]]udest ([[neurogenees]]); #ebaküpsete neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]] tekkekohast embrüos lõplikku asukohta; #[[akson]]ite väljakasv ja nende [[kasvukoonus]]te suunamine ([[aksoni suunamine]]) läbi embrüo postsünaptiliste sihtrakkudeni; #[[sünaps]]ide moodustumine aksonite ja nende postsünaptiliste partnerite vahel ([[sünaptogenees]]); #[[sünapside kärpimine]], mis toimub eriti [[noorukiiga|noorukieas]]; #elukestev [[sünaptiline plastilisus]], mida peetakse [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] aluseks. Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks rühmaks: #närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid; neid peetakse peamiselt geneetiliste programmide määratud protsessideks, mis toimuvad üksikutes neuronites sõltumatult [[närviaktiivsus]]est ja [[meeleline kogemus|meelelisest kogemusest]]; nende hulka kuuluvad [[rakk]]ude diferentseerumine ja migratsioon ning aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse; #närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid; kui aksonid on jõudnud sihtkohta, hakkavad närvivõrkude kujunemist mõjutama närviaktiivsus ja meeleline kogemus; need soodustavad uute sünapside teket ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], mis võimaldab kujunevatel närvivõrgustikel täpsustuda ja küpseda. ===Peaaju areng=== [[Pilt:Development_of_nervous_system.svg|750px|Inimese peaaju arengu skeem]] ==== Ülevaade ==== [[Kesknärvisüsteem]] areneb embrüo kõige välimisest [[looteleht|lootelehest]] – [[ektoderm]]ist. [[3. arengunädal]]al kujuneb ektodermist [[neuroektoderm]], mis moodustab embrüo selgmisel küljel [[neuraalplaat|neuraalplaadi]]. Neuraalplaadist lähtub enamik kesknärvisüsteemi [[neuron]]eidja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi keskossa tekib pikisuunaline [[neuraalvagu]] ja [[4. arengunädal]]aks paindub neuraalplaat kokku ning moodustab [[neuraaltoru]], mille sisemus täitub [[ajuvedelik]]uga.<ref name="Saladin">K. Saladin. ''Anatomy & Physiology: The Unity of Form and Function'', 6. trükk, McGraw-Hill 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 541.</ref> Embrüo edasise arengu käigus laieneb neuraaltoru eesmine osa kolmeks [[esmane ajupõis|esmaseks ajupõieks]]: [[eesaju]]ks ([[prosentsefalon]]), [[keskaju]]ks ([[mesentsefalon]]) ja [[rombaju]]ks ([[rombentsefalon]]).<ref name="Zhou">Zhou Yi, Song Hongjun, Ming Guo-Li. Genetics of human brain development. – ''Nature Reviews Genetics'', 2023, kd 25, nr 1, lk 26–45.</ref> Need lihtsad esmased ajupõied jagunevad omakorda viieks [[teisene ajupõis|teiseseks ajupõieks]]: *[[otsaju]]ks ehk [[telentsefalon]]iks, millest kujunevad [[suurajukoor]] ja [[basaalganglionid]]; *[[vaheaju]]ks ehk [[dientsefalon]]iks, millest kujunevad [[taalamus]] ja [[hüpotalamus]]; *[[keskaju]]ks ehk [[mesentsefalon]]iks, millest kujunevad [[künkakesed]] (''colliculi''); *[[tagaaju]]ks ehk [[metentsefalon]]iks, millest kujunevad [[ajusild|sild]] ja [[väikeaju]]; *[[müelentsefalon]]iks, millest kujuneb [[piklikaju]].<ref>Scott F. Gilbert. ''Developmental Biology'', 10. trükk, Sinauer Associates 2013, ISBN 978-1-60535-192-6.</ref> Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist kuni [[seljaaju]]ni ja sellest kujuneb kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsake]]ste süsteem. Et neuraaltorust arenevad nii peaaju kui ka seljaaju, võivad selle arenguetapi häired põhjustada raskeid [[kaasasündinud väärareng]]uid, näiteks [[anentsefaalia]]t ja [[lülisambalõhestus]]t (''[[spina bifida]]''). Neuraaltoru seintes paiknevad sel ajal [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], mis korduvate [[jagunemine|jagunemistega]] tagavad aju kasvu. Osa neist rakkudest lõpetab hiljem jagunemise ning diferentseerub [[neuron]]iteks ja [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised rakutüübid.<ref name="Zhou" /> Äsja tekkinud neuronid [[rakkude ränne|migreeruvad]] areneva aju eri piirkondadesse, kus nad organiseeruvad eri ajustruktuurideks. Kui neuronid on jõudnud lõplikku asukohta, kasvatavad nad [[akson]]eid ja [[dendriit]]e, mis võimaldavad neil teiste neuronitega [[sünaps]]ide kaudu ühendust võtta. Neuronitevahelise [[sünaptiline signaaliülekanne|sünaptilise signaaliülekande]] tulemusel kujunevad funktsionaalsed [[närvivõrk|närvivõrgud]], mis vahendavad sensoorset ja motoorset infotöötlust ning on käitumise neurobioloogiline alus.<ref name="Principles of neural science">Eric R. Kandel. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk, McGraw-Hill 2006, ISBN 978-0-07-139011-8.</ref> ====Neuraalne induktsioon==== {{Vaata|Neuraalne induktsioon}} Embrüonaalse arengu varajases järgus määratakse inimese ektodermi [[piirkondlik spetsifikatsioon]] [[signaalmolekul]]ide toimel. Neuraalse induktsiooni tulemusel omandab osa ektodermirakke neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektodermi]], millest kujuneb [[neuraalplaat]]. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]]. [[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Nende rakkude sisserände tulemusena moodustuvad [[endoderm]] ja [[mesoderm]], pinnale jäävatest epiblasti rakkudest aga kujuneb [[ektoderm]]. Gastrulatsiooni käigus kujuneb [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas dorsaalsel keskjoonel rändavatest rakkudest [[seljakeelik]], mis annab ektodermi kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevatele rakkudele neuraalsele diferentseerumisele suunavaid signaale. Aksiaalse ektodermi kohal paiknevad ektodermirakud reageerivad selle toodetud [[difusioon|difundeeruvatele]] signaalmolekulidele ja diferentseeruvad [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektodermist saab [[pinnaektoderm]], millest kujuneb peamiselt marrasknahk. Protsessi, milles mesoderm suunab enda kohal paikneva ektodermi diferentseeruma neuraalseks koeks, nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. [[3. arengunädal]]al paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ning moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Neuraalvao servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast alates üksteisega ühinema ning moodustavad [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru kujunemist ektodermist nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. Neuraaltoru kõhtmist osa nimetatakse [[basaalplaat|basaalplaadiks]] (''basal plate''), selgmist osa aga [[tiibplaat|tiibplaadiks]] (''alar plate'') ja selle sisemist õõnt [[neuraalkanal]]iks. [[4. arengunädal]]a lõpuks sulguvad neuraaltoru kummaski otsas paiknevad avad – [[neuropoor]]id.<ref>Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', Saunders: Philadelphia, 2006, lk 1.</ref> Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida. Kannuskonnal on hästi tõestatud "vaikimisi mudel" (''default model''): ektodermi vaikimisi arenguline saatus on neuraalne diferentseerumine, ja [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole. Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris, ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See viitab sellele, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.<ref>Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.</ref> Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] ([[Noggin]]), [[kordiin]] ([[Chordin]]) ja [[follistatiin]] ([[Follistatin]]), mis difundeeruvad nende kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevasse ektodermi ja pärsivad BMP4 aktiivsust. BMP-signalisatsiooni nõrgenemise tõttu omandavad ektodermirakud neuraalse saatuse ja neist kujuneb neuroektoderm ja neuraalplaat. Hilisemad uurimused on näidanud, et "vaikimisi mudel" ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on korduvalt näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav, ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].<ref>Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.</ref><ref>Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.</ref> Imetajate, sealhulgas hiire ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uuringud toetavad üldjoontes samuti "vaikimisi mudelit" — BMP-signaali pärssimine soodustab neuraalset diferentseerumist ka inimese [[pluripotents]]etes rakkudes —, kuid ka siin on FGF-signaalil täiendav, osaliselt BMP-st sõltumatu roll.<ref>LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.</ref> Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, tuginetakse inimese neuraalse induktsiooni mehhanismi kirjeldamisel suuresti nendele loom- ja tüvirakumudelitele. Neuraaltoru edasises arengus saab oluliseks ka [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada, mis määrab eriti selle kõhtmise piirkonna spetsifikatsiooni. ====Varajane peaaju==== [[Pilt:Four week embryo brain.svg|pisi|Embrüo peaaju [[4. arengunädal]]al]] [[Pilt:Gray640.png|pisi|Areneva seljaaju ristlõige 4. arengunädalal]] [[Pilt:6 week human embryo nervous system.svg|pisi|Embrüo närvisüsteem [[6. arengunädal]]al]] [[4. arengunädal]]a lõpus paindub [[neuraaltoru]] eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[keskaju]] ehk [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], allpool aga [[rombaju]] ehk [[rombentsefalon]]. Eesaju kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]]. [[Seljaaju]] kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Neuraaltoru sein koosneb algul [[neuroepiteel]]irakkudest, mis diferentseeruvad [[neuroblast]]ideks. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]]. Mantelkihi kõhtmine osa ehk [[basaalplaat]] diferentseerub peamiselt [[motoorne neuron|motoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks, selgmine osa ehk [[tiibplaat]] aga [[sensoorne neuron|sensoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks. Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.<ref>''Atlas of Human Embryology'', Chronolab. [https://web.archive.org/web/20071227192055/http://www.embryo.chronolab.com/spinal.htm Atlas of Human Embryology], chronolab.com.</ref> [[5. arengunädal]]al laieneb eesaju tiibplaat külgsuunas ja selle külgmistest väljasopistustest ([[telentsefaalsed põiekesed]]) kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[otsaju]] ehk [[telentsefalon]]. Eesaju keskosast kujuneb [[vaheaju]] ehk [[dientsefalon]]. Vaheaju, keskaju ja rombaju moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb keskaju piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombaju tahapoole (''[[flexura pontina]]''), nii et selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombaju ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]]. ===Neurokuvamine=== {{Vaata|Neurokuvamine}} [[Neurokuvamine]] on oluliselt avardanud teadmisi [[peaaju]] arengust. [[Imik]]ute ja [[väikelaps|väikelaste]] uurimisel kasutatakse sageli [[elektroentsefalograafia]]t (EEG) ja [[sündmuspotentsiaal]]e ehk [[sündmusega seotud potentsiaal]]e ehk [[sündmusseosega potentsiaal]]e (ERP), sest need meetodid on mitteinvasiivsed ja sobivad hästi varajase arengu uurimiseks. Imikute puhul kasutatakse laialdaselt ka [[funktsionaalne lähisinfrapunaspektroskoopia|funktsionaalset lähisinfrapunaspektroskoopiat]] ehk [[funktsionaalne infrapunalähedane spektroskoopia|funktsionaalset infrapunalähedast spektroskoopiat]] ([[fNIRS]]), mis võimaldab hinnata [[ajukoor]]e aktiivsuse muutusi ilma [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguseta]]. Peaaju ehituse ja aktiivsuse ning ajupiirkondade vaheliste funktsionaalsete seoste uurimisel kasutatakse laialdaselt ka [[magnetresonantstomograafia]]t (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalset magnetresonantstomograafia]]t ([[fMRI]]). Need meetodid võimaldavad saada suure [[ruumiline lahutusvõime|ruumilise lahutusvõimega]] kujutisi peaaju ehitusest ning analüüsida eri ajupiirkondade talitlust ja nende omavahelisi seoseid, mistõttu on neist saanud olulised uurimismeetodid närvisüsteemi arengu uurimisel. ==== Magnetresonantstomograafia ==== {{Vaata|Magnetresonantstomograafia}} [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab analüüsida peaaju ehituse ja arengu mitmesuguseid aspekte. [[Magneetumusülekande suhtarv]] (''magnetization-transfer ratio'', MTR) võimaldab hinnata koe struktuurset terviklikkust, mõõtes [[magneetumus]]e ülekannet vabade [[vesi|vee]][[prooton]]ite ja [[makromolekul]]idega seotud prootonite vahel. Meetod on eriti tundlik [[valgeaine]] [[müeliin]]isisaldusest sõltuvate muutuste suhtes. [[Fraktsionaalne anisotroopia]] (FA) mõõdab [[veemolekul]]ide [[difusioon]]i suunatust ehk seda, mil määral toimub nende difusioon eelistatult ühes suunas. Mida suurem on difusiooni suunatus, seda paremini organiseerunud ja terviklikumad struktuuriga on tavaliselt [[valgeaine]] [[närvikiukimp|närvikiudude kimbud]]. [[Keskmine difusioon]] (''mean diffusivity'', MD) mõõdab veemolekulide keskmist difusioonivõimet koes. See annab teavet koe mikrostruktuuri, sealhulgas valgeaine struktuuriomaduste kohta.<ref name="Blakemore2012">S. J. Blakemore. Imaging brain development: the adolescent brain. – ''NeuroImage'', 2012, kd 61, nr 2, lk 397–406.</ref> ===== Struktuuriline magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Struktuuriline magnetresonantstomograafia}} [[Struktuuriline magnetresonantstomograafia]] võimaldab kvantitatiivselt uurida mitmeid peaaju arenguga seotud protsesse, sealhulgas määrata peaaju kasvu mustreid ja dünaamikat<ref name="sciencedirect.com">A. Serag. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012 kd 59, nr 3, lk 2255–2265.</ref> ning jälgida [[müelinisatsioon]]i kulgu.<ref>Ahmed Serag. Tracking developmental changes in subcortical structures of the preterm brain using multi-modal MRI. – ''2011 IEEE International Symposium on Biomedical Imaging: From Nano to Macro'', 2011, ISBN 978-1-4244-4127-3, lk 349–352.</ref> Tulemused täiendavad [[difusioontensorkuvamine|difusioontensorkuvamise]] (''diffusion tensor imaging'', DTI) tulemusi, mida valgeaine arengu uurimiseks laialdaselt kasutatakse. ===== Funktsionaalne magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Funktsionaalne magnetresonantstomograafia}} [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalset magnetresonantstomograafiat]] ([[fMRI]]) on kasutatud [[vaimuseisund]]ite omistamise ehk [[vaimuteooria]] uurimiseks, mõõtes sellega seotud närvivõrgustike aktivatsiooni. [[Tagumine ülemine oimuvagu]] (''posterior superior temporal sulcus'', pSTS) ning [[oimu- ja kiirusagara piir]] (''temporoparietal junction'', TPJ) osalevad teiste inimeste tegevuste tõlgendamises ja tahtlike liigutuste ennustamises. Täiskasvanutel on parempoolne pSTS tahtlikku põhjuslikkust hindavate ülesannete ajal aktiivsem kui noorukitel.<ref>Blakemore SJ, den Ouden H, Choudhury S, Frith C. Adolescent development of the neural circuitry for thinking about intentions. – ''Social Cognitive and Affective Neuroscience'', 2007, kd 2, nr 2, lk 130–139.</ref> Need piirkonnad aktiveeruvad ka testis [[Reading the Mind in the Eyes Test]](RMET), milles osalejad peavad silmapiirkonna kujutiste põhjal hindama emotsionaalset seisundit. Teine oluline vaimuseisundite omistamisega seotud piirkond on [[eesmine oimukoor]] (''anterior temporal cortex'', ATC). Täiskasvanutel on vasakpoolse eesmise oimukoore aktiivsus emotsionaalseid vaimuseisundeid hindavate ülesannete ajal suurem kui noorukitel.<ref>Burnett S, Bird G, Moll J, Frith C, Blakemore SJ. Development during adolescence of the neural processing of social emotion. – ''Journal of Cognitive Neuroscience'', 2009, kd 21, nr 9, lk 1736–1750.</ref> Lõpuks aktiveeruvad [[mediaalne prefrontaalkoor]] (''medial prefrontal cortex'', mPFC) ja selle eesmine dorsaalne osa ([[dorsaalne mediaalne prefrontaalkoor]], dmPFC), kui ülesanded nõuavad psühholoogiliste seisundite üle arutlemist. Täiskasvanute ja noorukite erinevused peegeldavad sotsiaalse tunnetuse närvivõrgustike küpsemist.<ref name="Blakemore2012" /> ====Kolmemõõtmeline ultraheliuuring==== {{Vaata|Kolmemõõtmeline ultraheliuuring}} Suurema [[lahutusvõime]]ga [[kolmemõõtmeline ultraheliuuring]] võimaldab jälgida inimese [[peaaju]] arengut juba embrüonaalses eas. Uuringute põhjal eristuvad [[4. arengunädal]]al kolm esmast ehk primaarset [[ajupõis|ajupõit]] ehk [[ajupõieke]]st: [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ehk keskaju ja [[rombaju]]. [[5. arengunädal]]al kujunevad neist viis sekundaarset ajupõit: [[telentsefalon]] ehk [[otsaju]], [[dien­tsefalon]], [[mesentsefalon]], [[metentsefalon]] ja [[müelentsefalon]]. Neist arenevad hiljem täiskasvanu peaaju põhistruktuurid ning [[ajuvatsake]]ste süsteem: telentsefalonist [[külgvatsakesed]], dientsefalonist [[kolmas vatsake]], mesentsefalonist [[keskaju-veejuha]] ning metentsefalonist ja müelentsefalonist [[neljas vatsake]].<ref name="Kim2008">M. S. Kim, Jeanty P, Turner C, Benoit B. Three-dimensional sonographic evaluations of embryonic brain development. – ''Journal of Ultrasound in Medicine'', 2008, kd 27, nr 1, lk 119–124.</ref> Kolmemõõtmeline ultraheli võimaldab kujutada arenevat peaaju ''in vivo'', mis aitab [[rasedus]]e ajal avastada kõrvalekaldeid normaalsest arengust.<ref name="Kim2008" /> =====Valgeaine areng===== Magnetresonantstomograafilised uuringud on näidanud, et lapsepõlvest (ligikaudu 9. eluaastast) noorukieani (ligikaudu 14. eluaastani) [[valgeaine]] maht suureneb ja [[hallaine]] maht väheneb. Need muutused ilmnevad eeskätt [[otsmikusagar|otsmiku]]- ja [[kiirusagar]]a [[ajukoor]]es. Selle põhjuseks on pakutud mitut mehhanismi. Ühe hüpoteesi järgi suureneb valgeaine maht ajukooresisese [[müelinisatsioon]]i ja [[akson]]ite läbimõõdu suurenemise tõttu. Teise hüpoteesi järgi on põhjuseks sünapside ümberkorraldumine, mille käigus sünapside esialgsele rohkenemisele järgneb nende selektiivne kõrvaldamine ([[sünapside kärpimine]], ''synaptic pruning'').<ref name="Blakemore2012" /> =====Hallaine areng===== [[Hallaine]] mahu suurenemine ja sellele järgnev vähenemine saavutab otsmiku- ja kiirusagaras haripunkti ligikaudu 12 aasta vanuses. [[Oimusagar]]as toimub see hiljem, umbes 17. eluaasta paiku, kusjuures kõige viimasena küpseb [[ülemine oimukoor]]. Esmalt küpsevad sensoorsed ja motoorsed ajukoore piirkonnad, seejärel ülejäänud ajukoor. Eesotsmikukoore (''frontal pole'') küpsemine ei järgi siiski täpselt sama mustrit, vaid küpseb ligilähedaselt samal ajal tagumiste piirkondadega.<ref>Sowell ER, Peterson BS, Thompson PM, Welcome SE, Henkenius AL, Toga AW. Mapping cortical change across the human life span. – ''Nature Neuroscience'', 2003, kd 6, nr 3, lk 309–315.</ref> Seda arengut iseloomustab hallaine mahu järkjärguline vähenemine, mis levib aju tagumistest piirkondadest eesmiste suunas. Hallaine mahu vähenemine ja valgeaine mahu suurenemine võivad jätkuda kogu elu jooksul, kuid kõige suuremad muutused leiavad aset lapse- ja noorukieas.<ref name="Blakemore2012" /> ===Neuronite migratsioon=== {{Vaata|Neuronite migratsioon}} [[Neuronite migratsioon]]i käigus liiguvad [[neuron]]id tekkekohast lõplikku asukohta [[peaaju]]s. See on peaaju normaalse arengu oluline etapp, mille käigus kujunevad välja ajukoore kihiline ehitus ja teiste ajuosade [[närvivõrgustik]]ud. Kõige levinumad migratsiooniviisid on [[radiaalne migratsioon]] ja [[tangentsiaalne migratsioon]]. ====Radiaalne migratsioon==== {{Vaata|Radiaalne migratsioon}} Arenemisjärgus oleva [[neokorteks]]i [[ventrikulaartsoon]]is [[jagunemine|jagunevad]] [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]]. Esimesed [[mitoos]]ijärgsed rakud, mis [[eelplaat|eelplaadist]] (''preplate'') välja [[rakkude ränne|rändavad]], [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudeks]] ja [[allplaat|allplaadi]] (''subplate'') neuroniteks. Need rakud liiguvad peamiselt rakukeha ümberpaiknemise teel. Selle migratsiooniviisi korral on neuron [[bipolaarne neuron|bipolaarne]] ning kinnitab oma eesmise [[neuriit|jätke]] tipu [[pehmekest]]a külge. Seejärel liigub [[rakukeha]] [[rakutuum|tuum]]a ümber paiknevate [[mikrotoruke]]ste ja [[tsentrosoom]]i koordineeritud töö tulemusel pehmekelme suunas. Seda protsessi nimetatakse [[nukleokinees]]iks.<ref>Samuels BA, Tsai LH. Nucleokinesis illuminated. – ''Nature Neuroscience'', 2004, kd 7, nr 11, lk 1169–1170.</ref> Hiljem hakkavad neuronid migreeruma mööda [[radiaalgliia]] kiude ([[radiaalgliiarakk]]ude pikki jätkeid), mis on ajutised juhtstruktuuri. Radiaalgliiarakud diferentseeruvad hiljem peamiselt [[astrotsüüt]]ideks ja [[ependüümirakk]]udeks, kuigi osa neist võib anda ka neuroneid.<ref>Campbell K, Götz M. Radial glia: multi-purpose cells for vertebrate brain development. – ''Trends in Neurosciences'', 2002, kd 25, nr 5, lk 235–238.</ref> Rakukeha ümberpaiknemine võib aset leida kogu embrüonaalse arengu vältel.<ref name=Nadar1>Nadarajah B, Brunstrom JE, Grutzendler J, Wong RO, Pearlman AL. Two modes of radial migration in early development of the cerebral cortex. – ''Nature Neuroscience'', 2001, kd 4, nr 2, lk 143–150.</ref> Järgmised neuronite lained jagavad eelplaadi kaheks kihiks ja moodustavad radiaalgliia kiudude abil migreerudes [[kortikaalplaat|kortikaalplaadi]], millest kujuneb hiljem [[ajukoor]]e kihiline struktuur. Iga uus neuronite laine liigub varasemast kaugemale, mistõttu kujuneb ajukoore kihiline ehitus seest-välja põhimõttel (''inside-out''): vanemad neuronid paiknevad sügavamates ja nooremad pindmisemates kihtides.<ref>Nadarajah B, Parnavelas JG. Modes of neuronal migration in the developing cerebral cortex. ''Nature Reviews. Neuroscience'', 2002, 3, nr 6, lk 423–432</ref><ref>Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.</ref> Arvatakse, et ligikaudu 80–90% migreeruvatest neuronitest kasutab migreerumisel radiaalgliiat.<ref>Mary Hatten.[http://www.cogsci.ucsd.edu/~sereno/201/readings/03.08-NeuralMigration.pdf Central Nervous System Neuronal Migration.] – ''Annual Review of Neuroscience'', 1999, kd 22, lk 511–539.</ref> ====Aksofiilne migratsioon==== {{Vaata|Aksofiilne migratsioon}} Paljud neuronid liiguvad keha eesmise ja tagumise telje suunas mööda juba olemasolevaid [[akson]]ikimpe. Sellist migratsiooniviisi nimetatakse [[aksofiilne migratsioon|aksofiilseks migratsiooniks]].<ref name="Casoni">Casoni F, Hutchins BI, Donohue D, Fornaro M, Condie BG, Wray S. SDF and GABA interact to regulate axophilic migration of GnRH neurons. – ''Journal of Cell Science'', 2012, kd 125, osa 21, lk 5015–5025.</ref> Selle näiteks on [[gonadotropiini vabastava hormooni neuron]]id (GnRH-neuronid), mis migreeruvad [[nina]] piirkonnast läbi eesaju [[hüpotalamus]]se.<ref name=Wray10>Wray S. From nose to brain: development of gonadotrophin-releasing hormone-1 neurones. – ''Journal of Neuroendocrinology'', kd 22, nr 7, lk 743–753.</ref> Sellist migratsiooni juhivad rakuvälised juhtsignaalid, mis käivitavad raku sees signaalirajad. Need omakorda mõjutavad [[aktiin]]i- ja [[mikrotoruke]]stetsütoskeleti ümberkorraldumist ja raku [[adhesioonimolekul]]ide talitlust, võimaldades neuronil liikuda mööda aksonikimpu.<ref name=Giacobini07 /><ref name=Hutchins13 /><ref name=Hutchins14 /><ref name=Parkash12 /> [[Neurofiilne migratsioon]] tähendab neuroni liikumist mööda teise neuroni aksonit, [[gliofiilne migratsioon]] aga neuroni liikumist mööda radiaalgliia kiude.<ref name="Cooper">Jonathan A. Cooper. Mechanisms of cell migration in the nervous system. – ''The Journal of Cell Biology'', 2013, kd 202, nr 5, lk 725–734.</ref> ====Tangentsiaalne migratsioon==== {{Vaata|Tangentsiaalne migratsioon}} Enamik [[vaheneuron]]eid liigub tangentsiaalselt, kasutades oma lõplikku asukohta ajukoores jõudmiseks mitut eri migratsioonimehhanismi. Tangentsiaalse migratsiooni näide on [[Cajali–Retziuse rakud|Cajali–Retziuse rakkude]] liikumine ajukoore [[marginaaltsoon]]is. ====Multipolaarne migratsioon==== {{Vaata|Multipolaarne migratsioon}} Lisaks radiaalsele ja tangentsiaalsele migratsioonile esineb ka [[multipolaarne migratsioon]].<ref name="ReferenceA">Tabata H, Nakajima K. Multipolar migration: the third mode of radial neuronal migration in the developing cerebral cortex. – ''The Journal of Neuroscience'', 2003, kd 23, nr 31, lk 9996–10001.</ref><ref>Nadarajah B, Alifragis P, Wong RO, Parnavelas JG. Neuronal migration in the developing cerebral cortex: observations based on real-time imaging. – ''Cerebral Cortex'', 2003, kd 13, nr 6, lk 607–611.</ref> Seda täheldatakse peamiselt [[ajukoore vahekiht|ajukoore vahekihis]] paiknevates [[multipolaarne neuron|multipolaarsetes rakkudes]]. Erinevalt radiaalselt migreeruvatest neuronitest ei liigu need rakud mööda radiaalgliia kiude, vaid sirutavad mitmeid peeni jätkeid eri suundades ja muudavad vastavalt arengukeskkonna signaalidele oma liikumissuunda.<ref name="ReferenceA"/> ===Neurotroofsed faktorid=== {{Vaata|Neurotroofne faktor}} [[Neurotroofne faktor|Neurotroofsed faktorid]] on [[signaalmolekul]]id, mis soodustavad ja reguleerivad neuronite ellujäämist arenevas närvisüsteemis. Erinevalt rakkude üldiseks säilimiseks ja kasvuks vajalikest [[metaboliit]]idest toimivad need spetsiifiliselt: iga neurotroofne faktor toetab ainult teatud tüüpi neuronide ellujäämist kindlal arenguetapil. Lisaks osalevad neurotroofsed faktorid paljudes teistes neuronite arengu protsessides, sealhulgas aksonite juhtimises ja virgatsainete sünteesi reguleerimises.<ref>Alan M. Davies. Role of neurotrophic factors in development. – ''Trends In Genetics'', 1988, kd 4, nr 5, lk 139–143.</ref> ===Närvisüsteemi muutused täiskasvanueas=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon|Täiskasvanu neurogenees}} Täiskasvanu närvisüsteemis toimuvad jätkuvalt mitmesugused muutused, sealhulgas [[remüelinisatsioon]], uute neuronite teke ([[täiskasvanu neurogenees]]), samuti muutused [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Närvisüsteemi taastumise ehk [[neuroregeneratsioon]]i võime on [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is oluliselt erinev, eriti taastumise mehhanismide, ulatuse ja kiiruse poolest. Närvisüsteem ei ole täiskasvanueas täiesti staatiline, vaid muutub kogu elu jooksul. Neid muutusi mõjutavad näiteks: *[[kehaline aktiivsus]], millel on mitmesugune neurobioloogiline mõju ([[kehalise aktiivsuse neurobioloogiline mõju]]); *[[toitumine]] ja [[toitaine]]d, [[rasvumine]],<ref>Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. 'The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454. [https://www.cambridge.org/core/journals/proceedings-of-the-nutrition-society/article/relationship-between-obesity-and-cognitive-health-and-decline/8D58FA03B576F4E4A2AB18208930192B Täistekst.]</ref> [[mikrobioom]]i koostise muutused, [[jook|joogid]], [[toidulisand]]id, [[mõnuaine]]d<ref>Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8795454/ Täistekst]</ref><ref>Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G.; Stern, Mark J.; Connors, Eric J.; Kimmel, Christine L.; Allen, Kenneth E.; Stephan, Rick A.; Radua, Joaquim. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.</ref> ja [[ravim]]id võivad mõjutada närvisüsteemi talitlust ja pikaajalisi muutusi; *mitmesugused haigused, näiteks [[COVID-19]] ([[COVID-19 mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele]]), võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust; **näiteks on leitud geenivariante, mis on seotud elu jooksul toimuvate peaaju ehituse muutustega ja on potentsiaalsed [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] ravi sihtmärgid;<ref>{{cite journal |last1=Brouwer |first1=Rachel M. |last2=Klein |first2=Marieke |last3=Grasby |first3=Katrina L. |display-authors=et al. |title=Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan |journal=Nature Neuroscience |date=April 2022 |volume=25 |issue=4 |pages=421–432}}</ref><ref>[https://medicalxpress.com/news/2022-04-genetic-hotspots-brain-aging-alzheimer.html#google_vignette Genetic 'hotspots' that speed up and slow down brain aging could provide new targets for Alzheimer's drugs], medicalxpress.com.</ref> *psühholoogilised sündmused, näiteks [[psühhotrauma]] ja psühholoogilise [[säilenõtkus]]e kujunemine; *kokkupuude [[keskkonnasaaste]] ja [[neurotoksilisus|neurotoksiliste]] teguritega, näiteks [[õhusaaste]]ga; *muud tegevused, näiteks [[elukestev õppimine]], [[ümberõpe]] ja mitmesugused meedia- ja majandustegevused; *üldisemalt [[peaaju vananemine]]. Uurimistöös, ravis ja poliitikakujunduses eristatakse sageli "küpset" ja "arenevat" peaaju. Teadlased on siiski rõhutanud, et neuroarengu keerukuse tõttu on raske kindlalt öelda, millal peaaju saab täiesti küpseks. Mitmed aju struktuurilised näitajad muutuvad tegelikult pidevalt kogu täiskasvanuea jooksul.<ref>Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167. [https://www.cell.com/neuron/fulltext/S0896-6273(16)30809-1?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0896627316308091%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> Kuigi täiskasvanueas on [[neuroplastilisus]]e üldiselt väiksem kui lapsepõlves, esineb kogu elu jooksul tundlikke perioode, mille jooksul peaaju on teatud muutustele eriti vastuvõtlik.<ref>Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> ====Erinevused laste õppimisega võrreldes==== {{Vaata ka|Peaaju vananemine}} Teatud õppimisviisid on lastel sageli tõhusamad ja õppimine võib [[vananemine|vananemise]] käigus aeglustuda või muutuda raskemaks. [[Neurokuvamine|Neurokuvamise]] abil tehtud uurimus on näidanud, et [[virgatsaine]] [[GABA]] taseme kiire suurenemine võib olla üks olulisi mehhanisme, mis aitab seletada laste tõhusamat õppimist.<ref>[Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo (5 December 2022). Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 32 (23): 5022–5030.e7. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(22)01629-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0960982222016293%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> On oletatud, et laste ajus on rohkem [[vaikne sünaps|vaikseid sünapse]] (''silent synapses'') – sünaptilisi ühendusi, mis ei ole aktiivsed enne nende kaasamist [[neuroplastilisus]]e käigus ja mis võivad toetada paindlikku õppimist ja [[mälu]] kujunemist. On aga näidatud, et vaikseid sünapse esineb ka täiskasvanud ajus märkimisväärselt rohkem, kui varem arvati. See on täiskasvanute jätkuva õppimisvõime üks võimalik mehhanism.<ref>Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.</ref><ref>Lloreda, Claudia López. [https://www.sciencenews.org/article/adult-mouse-brains-silent-synapses-memories Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'.] – ''Science News'', sciencenews.org, 16.12.2022</ref><ref>Trafton, Anne. [https://medicalxpress.com/news/2022-11-silent-synapses-abundant-adult-brain.html#google_vignette Silent synapses are abundant in the adult brain], Massachusetts Institute of Technology, medicalxpress.com.</ref> [[Neuroplastilisus]] on eriti suur peaaju arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, mis esinevad eelkõige lapsepõlves.<ref> Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> Hilisemas keskeas ülikoolis õppijate uurimine on näidanud, et tajutud erinevused vanemate ja nooremate inimeste õppimisvõime vahel tulevad võib-olla õppimise tingimustest, näiteks kasutada olevast ajast, toetusest, keskkonnast ja hoiakutest, mitte võimetest.<ref>[https://www.apa.org/news/podcasts/speaking-of-psychology/lifelong-learning You can learn new things at any age], apa.org, 2024.</ref> See, mida inimesed õpivad varajases eluetapis ja kuidas nad õpitut rakendavad, avaldada pikaajalist mõju, sest see mõjutab hilisemat õppimisvõimet, valikuid ja kohanemist eluolukordadega.<ref>Buxton, Alex. [https://neurosciencenews.com/child-learning-prefrontal-lobe-3622/ What Happens in the Brain When Children Learn?], Neuroscience News, 10.2.2016.</ref> ==Uurimine== ===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine=== Varajases arengujärgus (enne sündi ja esimestel elukuudel) toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Peaaju arengu selle perioodi parem mõistmine on oluline nii normaalse kasvu kaardistamiseks kui ka selliste kahjustusmehhanismide uurimiseks, mis on seotud arenguhäirete riskiteguritega, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünniga]]. Sellepärast on vajalik selle vanusevahemiku ajaliselt tihe katmine vanusest sõltuva ja ajas muutuva atlasena. Sellised ruumilis-ajalised atlased kujutavada peaaju arengu käigus toimuvaid dünaamilisi muutusi täpselt<ref name="sciencedirect.com" /> ja neid saab kasutada standardina võrdluseks normaalse arenguga. Looteperioodil on lisaks biokeemilistele mehhanismidele ([[morfogeen]]ide [[kontsentratsioonigradient]]idele)<ref name=":0" /> ja neuronite elektrilisele aktiivsusele<ref name=":0" /> närvisüsteemi kujunemisel olulised ka selle keskkonna geomeetrilised tingimused, milles [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]] arenevad.<ref name=":1" /> Näiteks võivad närvisüsteemi arengut mõjutada [[kolju]] [[arenguhäire]]d (näiteks [[kraniosünostoos]] ehk [[koljuõmblus]]te enneaegne [[luustumine]]).<ref name=":1" /> On ka tehtud ulatuslikke geeniekspressiooniuuringuid peaaju eri piirkondades alates varajasest looteeast kuni vananemiseni. Selle tulemused annavad ainulaadse ülevaate pika aja jooksul toimuvatest muutustest peaajus. Need uuringud näitasid, et peaajus ekspresseerus ligikaudu 86% geenidest ning umbes 90%-l neist geenidest erines ekspressioon sõltuvalt peaaju piirkonnast või ajast. Erinevused puudutasid seda, kas ja kui palju geeni [[transkript]]e esines, või nende transkriptide ehitust. Suurem osa nendest ruumilis-ajalistest erinevustest ilmneb enne sündi, kusjuures hilisemates arenguetappides suureneb eri piirkondade [[transkriptoom]]ide sarnasus. Piirkondadevahelised erinevused järgivad ajalist liivakellalaadset mustrit, mis jagab inimese [[neokorteks]]i arengu kolmeks põhietapiks. Esimeses etapis esimese kuue kuu jooksul pärast [[viljastumine|viljastumist]] kujuneb [[geeniekspressioon]]i suurte muutuste tulemusel peaaju piirkondade üldine ehitus. [[Neokorteks]]i eri osades on need muutused erinevad. Sellele aktiivsusperioodile järgneb omamoodi vaheperiood, mis algab raseduse [[kolmas trimester|kolmandal trimestril]]. Selle aja jooksul vaibub enamiku peaaju kindlatele piirkondadele iseloomulike geenide aktiivsus, välja arvatud need geenid, mis soodustavad neokorteksi piirkondade vaheliste ühenduste kujunemist. Hilises lapsepõlves ja varases noorukieas toimuvad geeniekspressiooni mustrites jälle suured muutused, mis aitavad järk-järgult kujundada neokorteksi piirkondi, mis omandavad aina spetsiifilisemaid funktsioone. See protsess jätkub täiskasvanueani.<ref name="Pletikos" /><ref>Hyo Jung Kang, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, kd 478, nr 7370, lk 483–489.</ref><ref>[https://news.yale.edu/2013/12/26/human-brain-development-symphony-three-movements Human brain development is a symphony in three movements], Yale News, 26.12.2013.</ref> ==Viited== {{viited}} j2auyyxobnmvdhkitikmd0cg5y6ui5k 7200626 7200625 2026-07-24T05:13:18Z Andres 5 /* Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine */ 7200626 wikitext text/x-wiki '''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' hõlmab protsesse, mille käigus loomade [[närvisüsteem]] tekib, kujuneb ja muutub alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] varajastest etappidest kuni täiskasvanueani. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] algab see [[neurulatsioon]]ist, mille käigus [[ektoderm]]ist moodustub [[neuraaltoru]]. Seejärel diferentseerub neuraaltoru piirkondade kaupa ning morfogeenide kontsentratsioonigradientide toimel kujunevad selle eri piirkondadest [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Järgmised arenguetapid on [[neurogenees]] (närvirakkude ehk [[neuron]]ite teke), neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]], [[akson]]ite suunamine, [[sünaptogenees]] ja ulatuslik närviaktiivsusest sõltuv viimistlemine, mille tulemusel kujunevad [[funktsionaalne närvivõrgustik|funktsionaalsed närvivõrgustikud]]. Neuraalse arengu uurimisvaldkond ühendab [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] teadmisi, et kirjeldada ja selgitada rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille kaudu kujunevad keerulised närvisüsteemid alates [[varbuss]]idest ja [[harilik äädikakärbes|äädikakärbestest]] kuni [[imetajad|imetajateni]]. Viimaste aastate areng [[genoomika]]s ja [[kuvamistehnoloogia]]tes, näiteks [[üksikraku sekveneerimine]] ja [[elusrakkude mikroskoopia]], on arusaama närvisüsteemi arengust molekuli ja raku tasandil täpsustanud. Sellised meetodid nagu [[üksikraku RNA sekveneerimine]] võimaldavad teadlastel analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetes eellasrakkudes]] ja neuronites ning avastada senitundmatut rakkude mitmekesisust arengu kulus. Närvisüsteemi arengu häired võivad põhjustada [[arenguhäire]]id, näiteks [[holoprosentsefaalia]]t, ning mitmesuguseid [[neuroloogiline häire|neuroloogilisi häireid]], sealhulgas [[parees|jäsemete pareese]] ja [[halvatus]]i, [[tasakaaluhäired|tasakaalu-]] ja [[nägemishäired|nägemishäireid]] ning [[krambihoog]]usid. Inimestel võivad närvisüsteemi arengu häired põhjustada ka näiteks [[Retti sündroom]]i, [[Downi sündroom]]i ja [[vaimupuue|vaimupuudeid]].<ref name="Vet"> [https://web.archive.org/web/20161102033420/http://vetneuro.com/NeurologicalSignsDiseases/tabid/4171/Default.aspx Neurological Signs & Diseases], vetneuro.com.</ref><ref> [https://medlineplus.gov/neuraltubedefects.html Neural Tube Defects].</ref> ==Inimese närvisüsteemi areng== Inimese närvisüsteemi arengut uurivad [[embrüoloogia]], [[arengubioloogia]] ja [[neuroteadus]]. See uurimisvaldkond käsitleb rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille abil kujuneb inimese keeruline [[närvisüsteem]], alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalsest arengust]] enne sündi kuni [[sünnijärgne areng|sünnijärgse arenguni]]. Närvisüsteemi arengu etapiliste sündmuste seas [[embrüo]]l on:<ref>National Research Council (US) and Institute of Medicine (US) Committee on Integrating the Science of Early Childhood Development, Jack P. Shonkoff, Deborah A. Phillips. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK225562/ The Developing Brain]. – ''From Neurons to Neighborhoods: The Science of Early Childhood Development'', National Academies Press (US) 2000.</ref> #neuronite teke ja [[diferentseerumine]] [[tüvirakk]]udest ([[neurogenees]]); #ebaküpsete neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]] tekkekohast embrüos lõplikku asukohta; #[[akson]]ite väljakasv ja nende [[kasvukoonus]]te suunamine ([[aksoni suunamine]]) läbi embrüo postsünaptiliste sihtrakkudeni; #[[sünaps]]ide moodustumine aksonite ja nende postsünaptiliste partnerite vahel ([[sünaptogenees]]); #[[sünapside kärpimine]], mis toimub eriti [[noorukiiga|noorukieas]]; #elukestev [[sünaptiline plastilisus]], mida peetakse [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] aluseks. Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks rühmaks: #närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid; neid peetakse peamiselt geneetiliste programmide määratud protsessideks, mis toimuvad üksikutes neuronites sõltumatult [[närviaktiivsus]]est ja [[meeleline kogemus|meelelisest kogemusest]]; nende hulka kuuluvad [[rakk]]ude diferentseerumine ja migratsioon ning aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse; #närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid; kui aksonid on jõudnud sihtkohta, hakkavad närvivõrkude kujunemist mõjutama närviaktiivsus ja meeleline kogemus; need soodustavad uute sünapside teket ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], mis võimaldab kujunevatel närvivõrgustikel täpsustuda ja küpseda. ===Peaaju areng=== [[Pilt:Development_of_nervous_system.svg|750px|Inimese peaaju arengu skeem]] ==== Ülevaade ==== [[Kesknärvisüsteem]] areneb embrüo kõige välimisest [[looteleht|lootelehest]] – [[ektoderm]]ist. [[3. arengunädal]]al kujuneb ektodermist [[neuroektoderm]], mis moodustab embrüo selgmisel küljel [[neuraalplaat|neuraalplaadi]]. Neuraalplaadist lähtub enamik kesknärvisüsteemi [[neuron]]eidja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi keskossa tekib pikisuunaline [[neuraalvagu]] ja [[4. arengunädal]]aks paindub neuraalplaat kokku ning moodustab [[neuraaltoru]], mille sisemus täitub [[ajuvedelik]]uga.<ref name="Saladin">K. Saladin. ''Anatomy & Physiology: The Unity of Form and Function'', 6. trükk, McGraw-Hill 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 541.</ref> Embrüo edasise arengu käigus laieneb neuraaltoru eesmine osa kolmeks [[esmane ajupõis|esmaseks ajupõieks]]: [[eesaju]]ks ([[prosentsefalon]]), [[keskaju]]ks ([[mesentsefalon]]) ja [[rombaju]]ks ([[rombentsefalon]]).<ref name="Zhou">Zhou Yi, Song Hongjun, Ming Guo-Li. Genetics of human brain development. – ''Nature Reviews Genetics'', 2023, kd 25, nr 1, lk 26–45.</ref> Need lihtsad esmased ajupõied jagunevad omakorda viieks [[teisene ajupõis|teiseseks ajupõieks]]: *[[otsaju]]ks ehk [[telentsefalon]]iks, millest kujunevad [[suurajukoor]] ja [[basaalganglionid]]; *[[vaheaju]]ks ehk [[dientsefalon]]iks, millest kujunevad [[taalamus]] ja [[hüpotalamus]]; *[[keskaju]]ks ehk [[mesentsefalon]]iks, millest kujunevad [[künkakesed]] (''colliculi''); *[[tagaaju]]ks ehk [[metentsefalon]]iks, millest kujunevad [[ajusild|sild]] ja [[väikeaju]]; *[[müelentsefalon]]iks, millest kujuneb [[piklikaju]].<ref>Scott F. Gilbert. ''Developmental Biology'', 10. trükk, Sinauer Associates 2013, ISBN 978-1-60535-192-6.</ref> Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist kuni [[seljaaju]]ni ja sellest kujuneb kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsake]]ste süsteem. Et neuraaltorust arenevad nii peaaju kui ka seljaaju, võivad selle arenguetapi häired põhjustada raskeid [[kaasasündinud väärareng]]uid, näiteks [[anentsefaalia]]t ja [[lülisambalõhestus]]t (''[[spina bifida]]''). Neuraaltoru seintes paiknevad sel ajal [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], mis korduvate [[jagunemine|jagunemistega]] tagavad aju kasvu. Osa neist rakkudest lõpetab hiljem jagunemise ning diferentseerub [[neuron]]iteks ja [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised rakutüübid.<ref name="Zhou" /> Äsja tekkinud neuronid [[rakkude ränne|migreeruvad]] areneva aju eri piirkondadesse, kus nad organiseeruvad eri ajustruktuurideks. Kui neuronid on jõudnud lõplikku asukohta, kasvatavad nad [[akson]]eid ja [[dendriit]]e, mis võimaldavad neil teiste neuronitega [[sünaps]]ide kaudu ühendust võtta. Neuronitevahelise [[sünaptiline signaaliülekanne|sünaptilise signaaliülekande]] tulemusel kujunevad funktsionaalsed [[närvivõrk|närvivõrgud]], mis vahendavad sensoorset ja motoorset infotöötlust ning on käitumise neurobioloogiline alus.<ref name="Principles of neural science">Eric R. Kandel. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk, McGraw-Hill 2006, ISBN 978-0-07-139011-8.</ref> ====Neuraalne induktsioon==== {{Vaata|Neuraalne induktsioon}} Embrüonaalse arengu varajases järgus määratakse inimese ektodermi [[piirkondlik spetsifikatsioon]] [[signaalmolekul]]ide toimel. Neuraalse induktsiooni tulemusel omandab osa ektodermirakke neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektodermi]], millest kujuneb [[neuraalplaat]]. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]]. [[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Nende rakkude sisserände tulemusena moodustuvad [[endoderm]] ja [[mesoderm]], pinnale jäävatest epiblasti rakkudest aga kujuneb [[ektoderm]]. Gastrulatsiooni käigus kujuneb [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas dorsaalsel keskjoonel rändavatest rakkudest [[seljakeelik]], mis annab ektodermi kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevatele rakkudele neuraalsele diferentseerumisele suunavaid signaale. Aksiaalse ektodermi kohal paiknevad ektodermirakud reageerivad selle toodetud [[difusioon|difundeeruvatele]] signaalmolekulidele ja diferentseeruvad [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektodermist saab [[pinnaektoderm]], millest kujuneb peamiselt marrasknahk. Protsessi, milles mesoderm suunab enda kohal paikneva ektodermi diferentseeruma neuraalseks koeks, nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. [[3. arengunädal]]al paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ning moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Neuraalvao servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast alates üksteisega ühinema ning moodustavad [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru kujunemist ektodermist nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. Neuraaltoru kõhtmist osa nimetatakse [[basaalplaat|basaalplaadiks]] (''basal plate''), selgmist osa aga [[tiibplaat|tiibplaadiks]] (''alar plate'') ja selle sisemist õõnt [[neuraalkanal]]iks. [[4. arengunädal]]a lõpuks sulguvad neuraaltoru kummaski otsas paiknevad avad – [[neuropoor]]id.<ref>Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', Saunders: Philadelphia, 2006, lk 1.</ref> Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida. Kannuskonnal on hästi tõestatud "vaikimisi mudel" (''default model''): ektodermi vaikimisi arenguline saatus on neuraalne diferentseerumine, ja [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole. Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris, ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See viitab sellele, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.<ref>Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.</ref> Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] ([[Noggin]]), [[kordiin]] ([[Chordin]]) ja [[follistatiin]] ([[Follistatin]]), mis difundeeruvad nende kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevasse ektodermi ja pärsivad BMP4 aktiivsust. BMP-signalisatsiooni nõrgenemise tõttu omandavad ektodermirakud neuraalse saatuse ja neist kujuneb neuroektoderm ja neuraalplaat. Hilisemad uurimused on näidanud, et "vaikimisi mudel" ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on korduvalt näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav, ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].<ref>Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.</ref><ref>Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.</ref> Imetajate, sealhulgas hiire ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uuringud toetavad üldjoontes samuti "vaikimisi mudelit" — BMP-signaali pärssimine soodustab neuraalset diferentseerumist ka inimese [[pluripotents]]etes rakkudes —, kuid ka siin on FGF-signaalil täiendav, osaliselt BMP-st sõltumatu roll.<ref>LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.</ref> Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, tuginetakse inimese neuraalse induktsiooni mehhanismi kirjeldamisel suuresti nendele loom- ja tüvirakumudelitele. Neuraaltoru edasises arengus saab oluliseks ka [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada, mis määrab eriti selle kõhtmise piirkonna spetsifikatsiooni. ====Varajane peaaju==== [[Pilt:Four week embryo brain.svg|pisi|Embrüo peaaju [[4. arengunädal]]al]] [[Pilt:Gray640.png|pisi|Areneva seljaaju ristlõige 4. arengunädalal]] [[Pilt:6 week human embryo nervous system.svg|pisi|Embrüo närvisüsteem [[6. arengunädal]]al]] [[4. arengunädal]]a lõpus paindub [[neuraaltoru]] eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[keskaju]] ehk [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], allpool aga [[rombaju]] ehk [[rombentsefalon]]. Eesaju kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]]. [[Seljaaju]] kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Neuraaltoru sein koosneb algul [[neuroepiteel]]irakkudest, mis diferentseeruvad [[neuroblast]]ideks. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]]. Mantelkihi kõhtmine osa ehk [[basaalplaat]] diferentseerub peamiselt [[motoorne neuron|motoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks, selgmine osa ehk [[tiibplaat]] aga [[sensoorne neuron|sensoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks. Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.<ref>''Atlas of Human Embryology'', Chronolab. [https://web.archive.org/web/20071227192055/http://www.embryo.chronolab.com/spinal.htm Atlas of Human Embryology], chronolab.com.</ref> [[5. arengunädal]]al laieneb eesaju tiibplaat külgsuunas ja selle külgmistest väljasopistustest ([[telentsefaalsed põiekesed]]) kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[otsaju]] ehk [[telentsefalon]]. Eesaju keskosast kujuneb [[vaheaju]] ehk [[dientsefalon]]. Vaheaju, keskaju ja rombaju moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb keskaju piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombaju tahapoole (''[[flexura pontina]]''), nii et selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombaju ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]]. ===Neurokuvamine=== {{Vaata|Neurokuvamine}} [[Neurokuvamine]] on oluliselt avardanud teadmisi [[peaaju]] arengust. [[Imik]]ute ja [[väikelaps|väikelaste]] uurimisel kasutatakse sageli [[elektroentsefalograafia]]t (EEG) ja [[sündmuspotentsiaal]]e ehk [[sündmusega seotud potentsiaal]]e ehk [[sündmusseosega potentsiaal]]e (ERP), sest need meetodid on mitteinvasiivsed ja sobivad hästi varajase arengu uurimiseks. Imikute puhul kasutatakse laialdaselt ka [[funktsionaalne lähisinfrapunaspektroskoopia|funktsionaalset lähisinfrapunaspektroskoopiat]] ehk [[funktsionaalne infrapunalähedane spektroskoopia|funktsionaalset infrapunalähedast spektroskoopiat]] ([[fNIRS]]), mis võimaldab hinnata [[ajukoor]]e aktiivsuse muutusi ilma [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguseta]]. Peaaju ehituse ja aktiivsuse ning ajupiirkondade vaheliste funktsionaalsete seoste uurimisel kasutatakse laialdaselt ka [[magnetresonantstomograafia]]t (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalset magnetresonantstomograafia]]t ([[fMRI]]). Need meetodid võimaldavad saada suure [[ruumiline lahutusvõime|ruumilise lahutusvõimega]] kujutisi peaaju ehitusest ning analüüsida eri ajupiirkondade talitlust ja nende omavahelisi seoseid, mistõttu on neist saanud olulised uurimismeetodid närvisüsteemi arengu uurimisel. ==== Magnetresonantstomograafia ==== {{Vaata|Magnetresonantstomograafia}} [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab analüüsida peaaju ehituse ja arengu mitmesuguseid aspekte. [[Magneetumusülekande suhtarv]] (''magnetization-transfer ratio'', MTR) võimaldab hinnata koe struktuurset terviklikkust, mõõtes [[magneetumus]]e ülekannet vabade [[vesi|vee]][[prooton]]ite ja [[makromolekul]]idega seotud prootonite vahel. Meetod on eriti tundlik [[valgeaine]] [[müeliin]]isisaldusest sõltuvate muutuste suhtes. [[Fraktsionaalne anisotroopia]] (FA) mõõdab [[veemolekul]]ide [[difusioon]]i suunatust ehk seda, mil määral toimub nende difusioon eelistatult ühes suunas. Mida suurem on difusiooni suunatus, seda paremini organiseerunud ja terviklikumad struktuuriga on tavaliselt [[valgeaine]] [[närvikiukimp|närvikiudude kimbud]]. [[Keskmine difusioon]] (''mean diffusivity'', MD) mõõdab veemolekulide keskmist difusioonivõimet koes. See annab teavet koe mikrostruktuuri, sealhulgas valgeaine struktuuriomaduste kohta.<ref name="Blakemore2012">S. J. Blakemore. Imaging brain development: the adolescent brain. – ''NeuroImage'', 2012, kd 61, nr 2, lk 397–406.</ref> ===== Struktuuriline magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Struktuuriline magnetresonantstomograafia}} [[Struktuuriline magnetresonantstomograafia]] võimaldab kvantitatiivselt uurida mitmeid peaaju arenguga seotud protsesse, sealhulgas määrata peaaju kasvu mustreid ja dünaamikat<ref name="sciencedirect.com">A. Serag. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012 kd 59, nr 3, lk 2255–2265.</ref> ning jälgida [[müelinisatsioon]]i kulgu.<ref>Ahmed Serag. Tracking developmental changes in subcortical structures of the preterm brain using multi-modal MRI. – ''2011 IEEE International Symposium on Biomedical Imaging: From Nano to Macro'', 2011, ISBN 978-1-4244-4127-3, lk 349–352.</ref> Tulemused täiendavad [[difusioontensorkuvamine|difusioontensorkuvamise]] (''diffusion tensor imaging'', DTI) tulemusi, mida valgeaine arengu uurimiseks laialdaselt kasutatakse. ===== Funktsionaalne magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Funktsionaalne magnetresonantstomograafia}} [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalset magnetresonantstomograafiat]] ([[fMRI]]) on kasutatud [[vaimuseisund]]ite omistamise ehk [[vaimuteooria]] uurimiseks, mõõtes sellega seotud närvivõrgustike aktivatsiooni. [[Tagumine ülemine oimuvagu]] (''posterior superior temporal sulcus'', pSTS) ning [[oimu- ja kiirusagara piir]] (''temporoparietal junction'', TPJ) osalevad teiste inimeste tegevuste tõlgendamises ja tahtlike liigutuste ennustamises. Täiskasvanutel on parempoolne pSTS tahtlikku põhjuslikkust hindavate ülesannete ajal aktiivsem kui noorukitel.<ref>Blakemore SJ, den Ouden H, Choudhury S, Frith C. Adolescent development of the neural circuitry for thinking about intentions. – ''Social Cognitive and Affective Neuroscience'', 2007, kd 2, nr 2, lk 130–139.</ref> Need piirkonnad aktiveeruvad ka testis [[Reading the Mind in the Eyes Test]](RMET), milles osalejad peavad silmapiirkonna kujutiste põhjal hindama emotsionaalset seisundit. Teine oluline vaimuseisundite omistamisega seotud piirkond on [[eesmine oimukoor]] (''anterior temporal cortex'', ATC). Täiskasvanutel on vasakpoolse eesmise oimukoore aktiivsus emotsionaalseid vaimuseisundeid hindavate ülesannete ajal suurem kui noorukitel.<ref>Burnett S, Bird G, Moll J, Frith C, Blakemore SJ. Development during adolescence of the neural processing of social emotion. – ''Journal of Cognitive Neuroscience'', 2009, kd 21, nr 9, lk 1736–1750.</ref> Lõpuks aktiveeruvad [[mediaalne prefrontaalkoor]] (''medial prefrontal cortex'', mPFC) ja selle eesmine dorsaalne osa ([[dorsaalne mediaalne prefrontaalkoor]], dmPFC), kui ülesanded nõuavad psühholoogiliste seisundite üle arutlemist. Täiskasvanute ja noorukite erinevused peegeldavad sotsiaalse tunnetuse närvivõrgustike küpsemist.<ref name="Blakemore2012" /> ====Kolmemõõtmeline ultraheliuuring==== {{Vaata|Kolmemõõtmeline ultraheliuuring}} Suurema [[lahutusvõime]]ga [[kolmemõõtmeline ultraheliuuring]] võimaldab jälgida inimese [[peaaju]] arengut juba embrüonaalses eas. Uuringute põhjal eristuvad [[4. arengunädal]]al kolm esmast ehk primaarset [[ajupõis|ajupõit]] ehk [[ajupõieke]]st: [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ehk keskaju ja [[rombaju]]. [[5. arengunädal]]al kujunevad neist viis sekundaarset ajupõit: [[telentsefalon]] ehk [[otsaju]], [[dien­tsefalon]], [[mesentsefalon]], [[metentsefalon]] ja [[müelentsefalon]]. Neist arenevad hiljem täiskasvanu peaaju põhistruktuurid ning [[ajuvatsake]]ste süsteem: telentsefalonist [[külgvatsakesed]], dientsefalonist [[kolmas vatsake]], mesentsefalonist [[keskaju-veejuha]] ning metentsefalonist ja müelentsefalonist [[neljas vatsake]].<ref name="Kim2008">M. S. Kim, Jeanty P, Turner C, Benoit B. Three-dimensional sonographic evaluations of embryonic brain development. – ''Journal of Ultrasound in Medicine'', 2008, kd 27, nr 1, lk 119–124.</ref> Kolmemõõtmeline ultraheli võimaldab kujutada arenevat peaaju ''in vivo'', mis aitab [[rasedus]]e ajal avastada kõrvalekaldeid normaalsest arengust.<ref name="Kim2008" /> =====Valgeaine areng===== Magnetresonantstomograafilised uuringud on näidanud, et lapsepõlvest (ligikaudu 9. eluaastast) noorukieani (ligikaudu 14. eluaastani) [[valgeaine]] maht suureneb ja [[hallaine]] maht väheneb. Need muutused ilmnevad eeskätt [[otsmikusagar|otsmiku]]- ja [[kiirusagar]]a [[ajukoor]]es. Selle põhjuseks on pakutud mitut mehhanismi. Ühe hüpoteesi järgi suureneb valgeaine maht ajukooresisese [[müelinisatsioon]]i ja [[akson]]ite läbimõõdu suurenemise tõttu. Teise hüpoteesi järgi on põhjuseks sünapside ümberkorraldumine, mille käigus sünapside esialgsele rohkenemisele järgneb nende selektiivne kõrvaldamine ([[sünapside kärpimine]], ''synaptic pruning'').<ref name="Blakemore2012" /> =====Hallaine areng===== [[Hallaine]] mahu suurenemine ja sellele järgnev vähenemine saavutab otsmiku- ja kiirusagaras haripunkti ligikaudu 12 aasta vanuses. [[Oimusagar]]as toimub see hiljem, umbes 17. eluaasta paiku, kusjuures kõige viimasena küpseb [[ülemine oimukoor]]. Esmalt küpsevad sensoorsed ja motoorsed ajukoore piirkonnad, seejärel ülejäänud ajukoor. Eesotsmikukoore (''frontal pole'') küpsemine ei järgi siiski täpselt sama mustrit, vaid küpseb ligilähedaselt samal ajal tagumiste piirkondadega.<ref>Sowell ER, Peterson BS, Thompson PM, Welcome SE, Henkenius AL, Toga AW. Mapping cortical change across the human life span. – ''Nature Neuroscience'', 2003, kd 6, nr 3, lk 309–315.</ref> Seda arengut iseloomustab hallaine mahu järkjärguline vähenemine, mis levib aju tagumistest piirkondadest eesmiste suunas. Hallaine mahu vähenemine ja valgeaine mahu suurenemine võivad jätkuda kogu elu jooksul, kuid kõige suuremad muutused leiavad aset lapse- ja noorukieas.<ref name="Blakemore2012" /> ===Neuronite migratsioon=== {{Vaata|Neuronite migratsioon}} [[Neuronite migratsioon]]i käigus liiguvad [[neuron]]id tekkekohast lõplikku asukohta [[peaaju]]s. See on peaaju normaalse arengu oluline etapp, mille käigus kujunevad välja ajukoore kihiline ehitus ja teiste ajuosade [[närvivõrgustik]]ud. Kõige levinumad migratsiooniviisid on [[radiaalne migratsioon]] ja [[tangentsiaalne migratsioon]]. ====Radiaalne migratsioon==== {{Vaata|Radiaalne migratsioon}} Arenemisjärgus oleva [[neokorteks]]i [[ventrikulaartsoon]]is [[jagunemine|jagunevad]] [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]]. Esimesed [[mitoos]]ijärgsed rakud, mis [[eelplaat|eelplaadist]] (''preplate'') välja [[rakkude ränne|rändavad]], [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudeks]] ja [[allplaat|allplaadi]] (''subplate'') neuroniteks. Need rakud liiguvad peamiselt rakukeha ümberpaiknemise teel. Selle migratsiooniviisi korral on neuron [[bipolaarne neuron|bipolaarne]] ning kinnitab oma eesmise [[neuriit|jätke]] tipu [[pehmekest]]a külge. Seejärel liigub [[rakukeha]] [[rakutuum|tuum]]a ümber paiknevate [[mikrotoruke]]ste ja [[tsentrosoom]]i koordineeritud töö tulemusel pehmekelme suunas. Seda protsessi nimetatakse [[nukleokinees]]iks.<ref>Samuels BA, Tsai LH. Nucleokinesis illuminated. – ''Nature Neuroscience'', 2004, kd 7, nr 11, lk 1169–1170.</ref> Hiljem hakkavad neuronid migreeruma mööda [[radiaalgliia]] kiude ([[radiaalgliiarakk]]ude pikki jätkeid), mis on ajutised juhtstruktuuri. Radiaalgliiarakud diferentseeruvad hiljem peamiselt [[astrotsüüt]]ideks ja [[ependüümirakk]]udeks, kuigi osa neist võib anda ka neuroneid.<ref>Campbell K, Götz M. Radial glia: multi-purpose cells for vertebrate brain development. – ''Trends in Neurosciences'', 2002, kd 25, nr 5, lk 235–238.</ref> Rakukeha ümberpaiknemine võib aset leida kogu embrüonaalse arengu vältel.<ref name=Nadar1>Nadarajah B, Brunstrom JE, Grutzendler J, Wong RO, Pearlman AL. Two modes of radial migration in early development of the cerebral cortex. – ''Nature Neuroscience'', 2001, kd 4, nr 2, lk 143–150.</ref> Järgmised neuronite lained jagavad eelplaadi kaheks kihiks ja moodustavad radiaalgliia kiudude abil migreerudes [[kortikaalplaat|kortikaalplaadi]], millest kujuneb hiljem [[ajukoor]]e kihiline struktuur. Iga uus neuronite laine liigub varasemast kaugemale, mistõttu kujuneb ajukoore kihiline ehitus seest-välja põhimõttel (''inside-out''): vanemad neuronid paiknevad sügavamates ja nooremad pindmisemates kihtides.<ref>Nadarajah B, Parnavelas JG. Modes of neuronal migration in the developing cerebral cortex. ''Nature Reviews. Neuroscience'', 2002, 3, nr 6, lk 423–432</ref><ref>Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.</ref> Arvatakse, et ligikaudu 80–90% migreeruvatest neuronitest kasutab migreerumisel radiaalgliiat.<ref>Mary Hatten.[http://www.cogsci.ucsd.edu/~sereno/201/readings/03.08-NeuralMigration.pdf Central Nervous System Neuronal Migration.] – ''Annual Review of Neuroscience'', 1999, kd 22, lk 511–539.</ref> ====Aksofiilne migratsioon==== {{Vaata|Aksofiilne migratsioon}} Paljud neuronid liiguvad keha eesmise ja tagumise telje suunas mööda juba olemasolevaid [[akson]]ikimpe. Sellist migratsiooniviisi nimetatakse [[aksofiilne migratsioon|aksofiilseks migratsiooniks]].<ref name="Casoni">Casoni F, Hutchins BI, Donohue D, Fornaro M, Condie BG, Wray S. SDF and GABA interact to regulate axophilic migration of GnRH neurons. – ''Journal of Cell Science'', 2012, kd 125, osa 21, lk 5015–5025.</ref> Selle näiteks on [[gonadotropiini vabastava hormooni neuron]]id (GnRH-neuronid), mis migreeruvad [[nina]] piirkonnast läbi eesaju [[hüpotalamus]]se.<ref name=Wray10>Wray S. From nose to brain: development of gonadotrophin-releasing hormone-1 neurones. – ''Journal of Neuroendocrinology'', kd 22, nr 7, lk 743–753.</ref> Sellist migratsiooni juhivad rakuvälised juhtsignaalid, mis käivitavad raku sees signaalirajad. Need omakorda mõjutavad [[aktiin]]i- ja [[mikrotoruke]]stetsütoskeleti ümberkorraldumist ja raku [[adhesioonimolekul]]ide talitlust, võimaldades neuronil liikuda mööda aksonikimpu.<ref name=Giacobini07 /><ref name=Hutchins13 /><ref name=Hutchins14 /><ref name=Parkash12 /> [[Neurofiilne migratsioon]] tähendab neuroni liikumist mööda teise neuroni aksonit, [[gliofiilne migratsioon]] aga neuroni liikumist mööda radiaalgliia kiude.<ref name="Cooper">Jonathan A. Cooper. Mechanisms of cell migration in the nervous system. – ''The Journal of Cell Biology'', 2013, kd 202, nr 5, lk 725–734.</ref> ====Tangentsiaalne migratsioon==== {{Vaata|Tangentsiaalne migratsioon}} Enamik [[vaheneuron]]eid liigub tangentsiaalselt, kasutades oma lõplikku asukohta ajukoores jõudmiseks mitut eri migratsioonimehhanismi. Tangentsiaalse migratsiooni näide on [[Cajali–Retziuse rakud|Cajali–Retziuse rakkude]] liikumine ajukoore [[marginaaltsoon]]is. ====Multipolaarne migratsioon==== {{Vaata|Multipolaarne migratsioon}} Lisaks radiaalsele ja tangentsiaalsele migratsioonile esineb ka [[multipolaarne migratsioon]].<ref name="ReferenceA">Tabata H, Nakajima K. Multipolar migration: the third mode of radial neuronal migration in the developing cerebral cortex. – ''The Journal of Neuroscience'', 2003, kd 23, nr 31, lk 9996–10001.</ref><ref>Nadarajah B, Alifragis P, Wong RO, Parnavelas JG. Neuronal migration in the developing cerebral cortex: observations based on real-time imaging. – ''Cerebral Cortex'', 2003, kd 13, nr 6, lk 607–611.</ref> Seda täheldatakse peamiselt [[ajukoore vahekiht|ajukoore vahekihis]] paiknevates [[multipolaarne neuron|multipolaarsetes rakkudes]]. Erinevalt radiaalselt migreeruvatest neuronitest ei liigu need rakud mööda radiaalgliia kiude, vaid sirutavad mitmeid peeni jätkeid eri suundades ja muudavad vastavalt arengukeskkonna signaalidele oma liikumissuunda.<ref name="ReferenceA"/> ===Neurotroofsed faktorid=== {{Vaata|Neurotroofne faktor}} [[Neurotroofne faktor|Neurotroofsed faktorid]] on [[signaalmolekul]]id, mis soodustavad ja reguleerivad neuronite ellujäämist arenevas närvisüsteemis. Erinevalt rakkude üldiseks säilimiseks ja kasvuks vajalikest [[metaboliit]]idest toimivad need spetsiifiliselt: iga neurotroofne faktor toetab ainult teatud tüüpi neuronide ellujäämist kindlal arenguetapil. Lisaks osalevad neurotroofsed faktorid paljudes teistes neuronite arengu protsessides, sealhulgas aksonite juhtimises ja virgatsainete sünteesi reguleerimises.<ref>Alan M. Davies. Role of neurotrophic factors in development. – ''Trends In Genetics'', 1988, kd 4, nr 5, lk 139–143.</ref> ===Närvisüsteemi muutused täiskasvanueas=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon|Täiskasvanu neurogenees}} Täiskasvanu närvisüsteemis toimuvad jätkuvalt mitmesugused muutused, sealhulgas [[remüelinisatsioon]], uute neuronite teke ([[täiskasvanu neurogenees]]), samuti muutused [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Närvisüsteemi taastumise ehk [[neuroregeneratsioon]]i võime on [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is oluliselt erinev, eriti taastumise mehhanismide, ulatuse ja kiiruse poolest. Närvisüsteem ei ole täiskasvanueas täiesti staatiline, vaid muutub kogu elu jooksul. Neid muutusi mõjutavad näiteks: *[[kehaline aktiivsus]], millel on mitmesugune neurobioloogiline mõju ([[kehalise aktiivsuse neurobioloogiline mõju]]); *[[toitumine]] ja [[toitaine]]d, [[rasvumine]],<ref>Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. 'The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454. [https://www.cambridge.org/core/journals/proceedings-of-the-nutrition-society/article/relationship-between-obesity-and-cognitive-health-and-decline/8D58FA03B576F4E4A2AB18208930192B Täistekst.]</ref> [[mikrobioom]]i koostise muutused, [[jook|joogid]], [[toidulisand]]id, [[mõnuaine]]d<ref>Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8795454/ Täistekst]</ref><ref>Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G.; Stern, Mark J.; Connors, Eric J.; Kimmel, Christine L.; Allen, Kenneth E.; Stephan, Rick A.; Radua, Joaquim. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.</ref> ja [[ravim]]id võivad mõjutada närvisüsteemi talitlust ja pikaajalisi muutusi; *mitmesugused haigused, näiteks [[COVID-19]] ([[COVID-19 mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele]]), võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust; **näiteks on leitud geenivariante, mis on seotud elu jooksul toimuvate peaaju ehituse muutustega ja on potentsiaalsed [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] ravi sihtmärgid;<ref>{{cite journal |last1=Brouwer |first1=Rachel M. |last2=Klein |first2=Marieke |last3=Grasby |first3=Katrina L. |display-authors=et al. |title=Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan |journal=Nature Neuroscience |date=April 2022 |volume=25 |issue=4 |pages=421–432}}</ref><ref>[https://medicalxpress.com/news/2022-04-genetic-hotspots-brain-aging-alzheimer.html#google_vignette Genetic 'hotspots' that speed up and slow down brain aging could provide new targets for Alzheimer's drugs], medicalxpress.com.</ref> *psühholoogilised sündmused, näiteks [[psühhotrauma]] ja psühholoogilise [[säilenõtkus]]e kujunemine; *kokkupuude [[keskkonnasaaste]] ja [[neurotoksilisus|neurotoksiliste]] teguritega, näiteks [[õhusaaste]]ga; *muud tegevused, näiteks [[elukestev õppimine]], [[ümberõpe]] ja mitmesugused meedia- ja majandustegevused; *üldisemalt [[peaaju vananemine]]. Uurimistöös, ravis ja poliitikakujunduses eristatakse sageli "küpset" ja "arenevat" peaaju. Teadlased on siiski rõhutanud, et neuroarengu keerukuse tõttu on raske kindlalt öelda, millal peaaju saab täiesti küpseks. Mitmed aju struktuurilised näitajad muutuvad tegelikult pidevalt kogu täiskasvanuea jooksul.<ref>Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167. [https://www.cell.com/neuron/fulltext/S0896-6273(16)30809-1?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0896627316308091%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> Kuigi täiskasvanueas on [[neuroplastilisus]]e üldiselt väiksem kui lapsepõlves, esineb kogu elu jooksul tundlikke perioode, mille jooksul peaaju on teatud muutustele eriti vastuvõtlik.<ref>Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> ====Erinevused laste õppimisega võrreldes==== {{Vaata ka|Peaaju vananemine}} Teatud õppimisviisid on lastel sageli tõhusamad ja õppimine võib [[vananemine|vananemise]] käigus aeglustuda või muutuda raskemaks. [[Neurokuvamine|Neurokuvamise]] abil tehtud uurimus on näidanud, et [[virgatsaine]] [[GABA]] taseme kiire suurenemine võib olla üks olulisi mehhanisme, mis aitab seletada laste tõhusamat õppimist.<ref>[Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo (5 December 2022). Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 32 (23): 5022–5030.e7. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(22)01629-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0960982222016293%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> On oletatud, et laste ajus on rohkem [[vaikne sünaps|vaikseid sünapse]] (''silent synapses'') – sünaptilisi ühendusi, mis ei ole aktiivsed enne nende kaasamist [[neuroplastilisus]]e käigus ja mis võivad toetada paindlikku õppimist ja [[mälu]] kujunemist. On aga näidatud, et vaikseid sünapse esineb ka täiskasvanud ajus märkimisväärselt rohkem, kui varem arvati. See on täiskasvanute jätkuva õppimisvõime üks võimalik mehhanism.<ref>Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.</ref><ref>Lloreda, Claudia López. [https://www.sciencenews.org/article/adult-mouse-brains-silent-synapses-memories Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'.] – ''Science News'', sciencenews.org, 16.12.2022</ref><ref>Trafton, Anne. [https://medicalxpress.com/news/2022-11-silent-synapses-abundant-adult-brain.html#google_vignette Silent synapses are abundant in the adult brain], Massachusetts Institute of Technology, medicalxpress.com.</ref> [[Neuroplastilisus]] on eriti suur peaaju arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, mis esinevad eelkõige lapsepõlves.<ref> Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> Hilisemas keskeas ülikoolis õppijate uurimine on näidanud, et tajutud erinevused vanemate ja nooremate inimeste õppimisvõime vahel tulevad võib-olla õppimise tingimustest, näiteks kasutada olevast ajast, toetusest, keskkonnast ja hoiakutest, mitte võimetest.<ref>[https://www.apa.org/news/podcasts/speaking-of-psychology/lifelong-learning You can learn new things at any age], apa.org, 2024.</ref> See, mida inimesed õpivad varajases eluetapis ja kuidas nad õpitut rakendavad, avaldada pikaajalist mõju, sest see mõjutab hilisemat õppimisvõimet, valikuid ja kohanemist eluolukordadega.<ref>Buxton, Alex. [https://neurosciencenews.com/child-learning-prefrontal-lobe-3622/ What Happens in the Brain When Children Learn?], Neuroscience News, 10.2.2016.</ref> ==Uurimine== ===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine=== Varajases arengujärgus (enne sündi ja esimestel elukuudel) toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Peaaju arengu selle perioodi parem mõistmine on oluline nii normaalse kasvu kaardistamiseks kui ka selliste kahjustusmehhanismide uurimiseks, mis on seotud arenguhäirete riskiteguritega, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünniga]]. Sellepärast on vajalik selle vanusevahemiku ajaliselt tihe katmine vanusest sõltuva ja ajas muutuva atlasena. Sellised ruumilis-ajalised atlased kujutavada peaaju arengu käigus toimuvaid dünaamilisi muutusi täpselt<ref name="sciencedirect.com" /> ja neid saab kasutada standardina võrdluseks normaalse arenguga. Looteperioodil on lisaks biokeemilistele mehhanismidele ([[morfogeen]]ide [[kontsentratsioonigradient]]idele)<ref name=":0" /> ja neuronite elektrilisele aktiivsusele<ref name=":0" /> närvisüsteemi kujunemisel olulised ka selle keskkonna geomeetrilised tingimused, milles [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]] arenevad.<ref name=":1" /> Näiteks võivad närvisüsteemi arengut mõjutada [[kolju]] [[arenguhäire]]d (näiteks [[kraniosünostoos]] ehk [[koljuõmblus]]te enneaegne [[luustumine]]).<ref name=":1" /> On ka tehtud ulatuslikke geeniekspressiooniuuringuid peaaju eri piirkondades alates varajasest looteeast kuni vananemiseni. Selle tulemused annavad ainulaadse ülevaate pika aja jooksul toimuvatest muutustest peaajus. Need uuringud näitasid, et peaajus ekspresseerus ligikaudu 86% geenidest ning umbes 90%-l neist geenidest erines ekspressioon sõltuvalt peaaju piirkonnast või ajast. Erinevused puudutasid seda, kas ja kui palju geeni [[transkript]]e esines, või nende transkriptide ehitust. Suurem osa nendest ruumilis-ajalistest erinevustest ilmneb enne sündi, kusjuures hilisemates arenguetappides suureneb eri piirkondade [[transkriptoom]]ide sarnasus. Piirkondadevahelised erinevused järgivad ajalist liivakellalaadset mustrit, mis jagab inimese [[neokorteks]]i arengu kolmeks põhietapiks. Esimeses etapis esimese kuue kuu jooksul pärast [[viljastumine|viljastumist]] kujuneb [[geeniekspressioon]]i suurte muutuste tulemusel peaaju piirkondade üldine ehitus. [[Neokorteks]]i eri osades on need muutused erinevad. Sellele aktiivsusperioodile järgneb omamoodi vaheperiood, mis algab raseduse [[kolmas trimester|kolmandal trimestril]]. Selle aja jooksul vaibub enamiku peaaju kindlatele piirkondadele iseloomulike geenide aktiivsus, välja arvatud need geenid, mis soodustavad neokorteksi piirkondade vaheliste ühenduste kujunemist. Hilises lapsepõlves ja varases noorukieas toimuvad geeniekspressiooni mustrites jälle suured muutused, mis aitavad järk-järgult kujundada neokorteksi piirkondi, mis omandavad aina spetsiifilisemaid funktsioone. See protsess jätkub täiskasvanueani.<ref>Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F, Li M, Kawasawa YI, Šestan N. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, kd 81, nr 2, lk 321–332.</ref><ref>Hyo Jung Kang, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, kd 478, nr 7370, lk 483–489.</ref><ref>[https://news.yale.edu/2013/12/26/human-brain-development-symphony-three-movements Human brain development is a symphony in three movements], Yale News, 26.12.2013.</ref> ==Viited== {{viited}} tfxkwhsn6wrg3vmwau6bxf3nzgyeig3 7200636 7200626 2026-07-24T07:05:31Z Andres 5 /* Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine */ 7200636 wikitext text/x-wiki '''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' hõlmab protsesse, mille käigus loomade [[närvisüsteem]] tekib, kujuneb ja muutub alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] varajastest etappidest kuni täiskasvanueani. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] algab see [[neurulatsioon]]ist, mille käigus [[ektoderm]]ist moodustub [[neuraaltoru]]. Seejärel diferentseerub neuraaltoru piirkondade kaupa ning morfogeenide kontsentratsioonigradientide toimel kujunevad selle eri piirkondadest [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Järgmised arenguetapid on [[neurogenees]] (närvirakkude ehk [[neuron]]ite teke), neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]], [[akson]]ite suunamine, [[sünaptogenees]] ja ulatuslik närviaktiivsusest sõltuv viimistlemine, mille tulemusel kujunevad [[funktsionaalne närvivõrgustik|funktsionaalsed närvivõrgustikud]]. Neuraalse arengu uurimisvaldkond ühendab [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] teadmisi, et kirjeldada ja selgitada rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille kaudu kujunevad keerulised närvisüsteemid alates [[varbuss]]idest ja [[harilik äädikakärbes|äädikakärbestest]] kuni [[imetajad|imetajateni]]. Viimaste aastate areng [[genoomika]]s ja [[kuvamistehnoloogia]]tes, näiteks [[üksikraku sekveneerimine]] ja [[elusrakkude mikroskoopia]], on arusaama närvisüsteemi arengust molekuli ja raku tasandil täpsustanud. Sellised meetodid nagu [[üksikraku RNA sekveneerimine]] võimaldavad teadlastel analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetes eellasrakkudes]] ja neuronites ning avastada senitundmatut rakkude mitmekesisust arengu kulus. Närvisüsteemi arengu häired võivad põhjustada [[arenguhäire]]id, näiteks [[holoprosentsefaalia]]t, ning mitmesuguseid [[neuroloogiline häire|neuroloogilisi häireid]], sealhulgas [[parees|jäsemete pareese]] ja [[halvatus]]i, [[tasakaaluhäired|tasakaalu-]] ja [[nägemishäired|nägemishäireid]] ning [[krambihoog]]usid. Inimestel võivad närvisüsteemi arengu häired põhjustada ka näiteks [[Retti sündroom]]i, [[Downi sündroom]]i ja [[vaimupuue|vaimupuudeid]].<ref name="Vet"> [https://web.archive.org/web/20161102033420/http://vetneuro.com/NeurologicalSignsDiseases/tabid/4171/Default.aspx Neurological Signs & Diseases], vetneuro.com.</ref><ref> [https://medlineplus.gov/neuraltubedefects.html Neural Tube Defects].</ref> ==Inimese närvisüsteemi areng== Inimese närvisüsteemi arengut uurivad [[embrüoloogia]], [[arengubioloogia]] ja [[neuroteadus]]. See uurimisvaldkond käsitleb rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille abil kujuneb inimese keeruline [[närvisüsteem]], alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalsest arengust]] enne sündi kuni [[sünnijärgne areng|sünnijärgse arenguni]]. Närvisüsteemi arengu etapiliste sündmuste seas [[embrüo]]l on:<ref>National Research Council (US) and Institute of Medicine (US) Committee on Integrating the Science of Early Childhood Development, Jack P. Shonkoff, Deborah A. Phillips. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK225562/ The Developing Brain]. – ''From Neurons to Neighborhoods: The Science of Early Childhood Development'', National Academies Press (US) 2000.</ref> #neuronite teke ja [[diferentseerumine]] [[tüvirakk]]udest ([[neurogenees]]); #ebaküpsete neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]] tekkekohast embrüos lõplikku asukohta; #[[akson]]ite väljakasv ja nende [[kasvukoonus]]te suunamine ([[aksoni suunamine]]) läbi embrüo postsünaptiliste sihtrakkudeni; #[[sünaps]]ide moodustumine aksonite ja nende postsünaptiliste partnerite vahel ([[sünaptogenees]]); #[[sünapside kärpimine]], mis toimub eriti [[noorukiiga|noorukieas]]; #elukestev [[sünaptiline plastilisus]], mida peetakse [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] aluseks. Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks rühmaks: #närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid; neid peetakse peamiselt geneetiliste programmide määratud protsessideks, mis toimuvad üksikutes neuronites sõltumatult [[närviaktiivsus]]est ja [[meeleline kogemus|meelelisest kogemusest]]; nende hulka kuuluvad [[rakk]]ude diferentseerumine ja migratsioon ning aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse; #närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid; kui aksonid on jõudnud sihtkohta, hakkavad närvivõrkude kujunemist mõjutama närviaktiivsus ja meeleline kogemus; need soodustavad uute sünapside teket ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], mis võimaldab kujunevatel närvivõrgustikel täpsustuda ja küpseda. ===Peaaju areng=== [[Pilt:Development_of_nervous_system.svg|750px|Inimese peaaju arengu skeem]] ==== Ülevaade ==== [[Kesknärvisüsteem]] areneb embrüo kõige välimisest [[looteleht|lootelehest]] – [[ektoderm]]ist. [[3. arengunädal]]al kujuneb ektodermist [[neuroektoderm]], mis moodustab embrüo selgmisel küljel [[neuraalplaat|neuraalplaadi]]. Neuraalplaadist lähtub enamik kesknärvisüsteemi [[neuron]]eidja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi keskossa tekib pikisuunaline [[neuraalvagu]] ja [[4. arengunädal]]aks paindub neuraalplaat kokku ning moodustab [[neuraaltoru]], mille sisemus täitub [[ajuvedelik]]uga.<ref name="Saladin">K. Saladin. ''Anatomy & Physiology: The Unity of Form and Function'', 6. trükk, McGraw-Hill 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 541.</ref> Embrüo edasise arengu käigus laieneb neuraaltoru eesmine osa kolmeks [[esmane ajupõis|esmaseks ajupõieks]]: [[eesaju]]ks ([[prosentsefalon]]), [[keskaju]]ks ([[mesentsefalon]]) ja [[rombaju]]ks ([[rombentsefalon]]).<ref name="Zhou">Zhou Yi, Song Hongjun, Ming Guo-Li. Genetics of human brain development. – ''Nature Reviews Genetics'', 2023, kd 25, nr 1, lk 26–45.</ref> Need lihtsad esmased ajupõied jagunevad omakorda viieks [[teisene ajupõis|teiseseks ajupõieks]]: *[[otsaju]]ks ehk [[telentsefalon]]iks, millest kujunevad [[suurajukoor]] ja [[basaalganglionid]]; *[[vaheaju]]ks ehk [[dientsefalon]]iks, millest kujunevad [[taalamus]] ja [[hüpotalamus]]; *[[keskaju]]ks ehk [[mesentsefalon]]iks, millest kujunevad [[künkakesed]] (''colliculi''); *[[tagaaju]]ks ehk [[metentsefalon]]iks, millest kujunevad [[ajusild|sild]] ja [[väikeaju]]; *[[müelentsefalon]]iks, millest kujuneb [[piklikaju]].<ref>Scott F. Gilbert. ''Developmental Biology'', 10. trükk, Sinauer Associates 2013, ISBN 978-1-60535-192-6.</ref> Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist kuni [[seljaaju]]ni ja sellest kujuneb kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsake]]ste süsteem. Et neuraaltorust arenevad nii peaaju kui ka seljaaju, võivad selle arenguetapi häired põhjustada raskeid [[kaasasündinud väärareng]]uid, näiteks [[anentsefaalia]]t ja [[lülisambalõhestus]]t (''[[spina bifida]]''). Neuraaltoru seintes paiknevad sel ajal [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], mis korduvate [[jagunemine|jagunemistega]] tagavad aju kasvu. Osa neist rakkudest lõpetab hiljem jagunemise ning diferentseerub [[neuron]]iteks ja [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised rakutüübid.<ref name="Zhou" /> Äsja tekkinud neuronid [[rakkude ränne|migreeruvad]] areneva aju eri piirkondadesse, kus nad organiseeruvad eri ajustruktuurideks. Kui neuronid on jõudnud lõplikku asukohta, kasvatavad nad [[akson]]eid ja [[dendriit]]e, mis võimaldavad neil teiste neuronitega [[sünaps]]ide kaudu ühendust võtta. Neuronitevahelise [[sünaptiline signaaliülekanne|sünaptilise signaaliülekande]] tulemusel kujunevad funktsionaalsed [[närvivõrk|närvivõrgud]], mis vahendavad sensoorset ja motoorset infotöötlust ning on käitumise neurobioloogiline alus.<ref name="Principles of neural science">Eric R. Kandel. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk, McGraw-Hill 2006, ISBN 978-0-07-139011-8.</ref> ====Neuraalne induktsioon==== {{Vaata|Neuraalne induktsioon}} Embrüonaalse arengu varajases järgus määratakse inimese ektodermi [[piirkondlik spetsifikatsioon]] [[signaalmolekul]]ide toimel. Neuraalse induktsiooni tulemusel omandab osa ektodermirakke neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektodermi]], millest kujuneb [[neuraalplaat]]. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]]. [[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Nende rakkude sisserände tulemusena moodustuvad [[endoderm]] ja [[mesoderm]], pinnale jäävatest epiblasti rakkudest aga kujuneb [[ektoderm]]. Gastrulatsiooni käigus kujuneb [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas dorsaalsel keskjoonel rändavatest rakkudest [[seljakeelik]], mis annab ektodermi kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevatele rakkudele neuraalsele diferentseerumisele suunavaid signaale. Aksiaalse ektodermi kohal paiknevad ektodermirakud reageerivad selle toodetud [[difusioon|difundeeruvatele]] signaalmolekulidele ja diferentseeruvad [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektodermist saab [[pinnaektoderm]], millest kujuneb peamiselt marrasknahk. Protsessi, milles mesoderm suunab enda kohal paikneva ektodermi diferentseeruma neuraalseks koeks, nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. [[3. arengunädal]]al paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ning moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Neuraalvao servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast alates üksteisega ühinema ning moodustavad [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru kujunemist ektodermist nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. Neuraaltoru kõhtmist osa nimetatakse [[basaalplaat|basaalplaadiks]] (''basal plate''), selgmist osa aga [[tiibplaat|tiibplaadiks]] (''alar plate'') ja selle sisemist õõnt [[neuraalkanal]]iks. [[4. arengunädal]]a lõpuks sulguvad neuraaltoru kummaski otsas paiknevad avad – [[neuropoor]]id.<ref>Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', Saunders: Philadelphia, 2006, lk 1.</ref> Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida. Kannuskonnal on hästi tõestatud "vaikimisi mudel" (''default model''): ektodermi vaikimisi arenguline saatus on neuraalne diferentseerumine, ja [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole. Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris, ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See viitab sellele, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.<ref>Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.</ref> Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] ([[Noggin]]), [[kordiin]] ([[Chordin]]) ja [[follistatiin]] ([[Follistatin]]), mis difundeeruvad nende kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevasse ektodermi ja pärsivad BMP4 aktiivsust. BMP-signalisatsiooni nõrgenemise tõttu omandavad ektodermirakud neuraalse saatuse ja neist kujuneb neuroektoderm ja neuraalplaat. Hilisemad uurimused on näidanud, et "vaikimisi mudel" ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on korduvalt näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav, ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].<ref>Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.</ref><ref>Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.</ref> Imetajate, sealhulgas hiire ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uuringud toetavad üldjoontes samuti "vaikimisi mudelit" — BMP-signaali pärssimine soodustab neuraalset diferentseerumist ka inimese [[pluripotents]]etes rakkudes —, kuid ka siin on FGF-signaalil täiendav, osaliselt BMP-st sõltumatu roll.<ref>LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.</ref> Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, tuginetakse inimese neuraalse induktsiooni mehhanismi kirjeldamisel suuresti nendele loom- ja tüvirakumudelitele. Neuraaltoru edasises arengus saab oluliseks ka [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada, mis määrab eriti selle kõhtmise piirkonna spetsifikatsiooni. ====Varajane peaaju==== [[Pilt:Four week embryo brain.svg|pisi|Embrüo peaaju [[4. arengunädal]]al]] [[Pilt:Gray640.png|pisi|Areneva seljaaju ristlõige 4. arengunädalal]] [[Pilt:6 week human embryo nervous system.svg|pisi|Embrüo närvisüsteem [[6. arengunädal]]al]] [[4. arengunädal]]a lõpus paindub [[neuraaltoru]] eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[keskaju]] ehk [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], allpool aga [[rombaju]] ehk [[rombentsefalon]]. Eesaju kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]]. [[Seljaaju]] kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Neuraaltoru sein koosneb algul [[neuroepiteel]]irakkudest, mis diferentseeruvad [[neuroblast]]ideks. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]]. Mantelkihi kõhtmine osa ehk [[basaalplaat]] diferentseerub peamiselt [[motoorne neuron|motoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks, selgmine osa ehk [[tiibplaat]] aga [[sensoorne neuron|sensoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks. Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.<ref>''Atlas of Human Embryology'', Chronolab. [https://web.archive.org/web/20071227192055/http://www.embryo.chronolab.com/spinal.htm Atlas of Human Embryology], chronolab.com.</ref> [[5. arengunädal]]al laieneb eesaju tiibplaat külgsuunas ja selle külgmistest väljasopistustest ([[telentsefaalsed põiekesed]]) kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[otsaju]] ehk [[telentsefalon]]. Eesaju keskosast kujuneb [[vaheaju]] ehk [[dientsefalon]]. Vaheaju, keskaju ja rombaju moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb keskaju piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombaju tahapoole (''[[flexura pontina]]''), nii et selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombaju ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]]. ===Neurokuvamine=== {{Vaata|Neurokuvamine}} [[Neurokuvamine]] on oluliselt avardanud teadmisi [[peaaju]] arengust. [[Imik]]ute ja [[väikelaps|väikelaste]] uurimisel kasutatakse sageli [[elektroentsefalograafia]]t (EEG) ja [[sündmuspotentsiaal]]e ehk [[sündmusega seotud potentsiaal]]e ehk [[sündmusseosega potentsiaal]]e (ERP), sest need meetodid on mitteinvasiivsed ja sobivad hästi varajase arengu uurimiseks. Imikute puhul kasutatakse laialdaselt ka [[funktsionaalne lähisinfrapunaspektroskoopia|funktsionaalset lähisinfrapunaspektroskoopiat]] ehk [[funktsionaalne infrapunalähedane spektroskoopia|funktsionaalset infrapunalähedast spektroskoopiat]] ([[fNIRS]]), mis võimaldab hinnata [[ajukoor]]e aktiivsuse muutusi ilma [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguseta]]. Peaaju ehituse ja aktiivsuse ning ajupiirkondade vaheliste funktsionaalsete seoste uurimisel kasutatakse laialdaselt ka [[magnetresonantstomograafia]]t (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalset magnetresonantstomograafia]]t ([[fMRI]]). Need meetodid võimaldavad saada suure [[ruumiline lahutusvõime|ruumilise lahutusvõimega]] kujutisi peaaju ehitusest ning analüüsida eri ajupiirkondade talitlust ja nende omavahelisi seoseid, mistõttu on neist saanud olulised uurimismeetodid närvisüsteemi arengu uurimisel. ==== Magnetresonantstomograafia ==== {{Vaata|Magnetresonantstomograafia}} [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab analüüsida peaaju ehituse ja arengu mitmesuguseid aspekte. [[Magneetumusülekande suhtarv]] (''magnetization-transfer ratio'', MTR) võimaldab hinnata koe struktuurset terviklikkust, mõõtes [[magneetumus]]e ülekannet vabade [[vesi|vee]][[prooton]]ite ja [[makromolekul]]idega seotud prootonite vahel. Meetod on eriti tundlik [[valgeaine]] [[müeliin]]isisaldusest sõltuvate muutuste suhtes. [[Fraktsionaalne anisotroopia]] (FA) mõõdab [[veemolekul]]ide [[difusioon]]i suunatust ehk seda, mil määral toimub nende difusioon eelistatult ühes suunas. Mida suurem on difusiooni suunatus, seda paremini organiseerunud ja terviklikumad struktuuriga on tavaliselt [[valgeaine]] [[närvikiukimp|närvikiudude kimbud]]. [[Keskmine difusioon]] (''mean diffusivity'', MD) mõõdab veemolekulide keskmist difusioonivõimet koes. See annab teavet koe mikrostruktuuri, sealhulgas valgeaine struktuuriomaduste kohta.<ref name="Blakemore2012">S. J. Blakemore. Imaging brain development: the adolescent brain. – ''NeuroImage'', 2012, kd 61, nr 2, lk 397–406.</ref> ===== Struktuuriline magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Struktuuriline magnetresonantstomograafia}} [[Struktuuriline magnetresonantstomograafia]] võimaldab kvantitatiivselt uurida mitmeid peaaju arenguga seotud protsesse, sealhulgas määrata peaaju kasvu mustreid ja dünaamikat<ref name="sciencedirect.com">A. Serag. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012 kd 59, nr 3, lk 2255–2265.</ref> ning jälgida [[müelinisatsioon]]i kulgu.<ref>Ahmed Serag. Tracking developmental changes in subcortical structures of the preterm brain using multi-modal MRI. – ''2011 IEEE International Symposium on Biomedical Imaging: From Nano to Macro'', 2011, ISBN 978-1-4244-4127-3, lk 349–352.</ref> Tulemused täiendavad [[difusioontensorkuvamine|difusioontensorkuvamise]] (''diffusion tensor imaging'', DTI) tulemusi, mida valgeaine arengu uurimiseks laialdaselt kasutatakse. ===== Funktsionaalne magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Funktsionaalne magnetresonantstomograafia}} [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalset magnetresonantstomograafiat]] ([[fMRI]]) on kasutatud [[vaimuseisund]]ite omistamise ehk [[vaimuteooria]] uurimiseks, mõõtes sellega seotud närvivõrgustike aktivatsiooni. [[Tagumine ülemine oimuvagu]] (''posterior superior temporal sulcus'', pSTS) ning [[oimu- ja kiirusagara piir]] (''temporoparietal junction'', TPJ) osalevad teiste inimeste tegevuste tõlgendamises ja tahtlike liigutuste ennustamises. Täiskasvanutel on parempoolne pSTS tahtlikku põhjuslikkust hindavate ülesannete ajal aktiivsem kui noorukitel.<ref>Blakemore SJ, den Ouden H, Choudhury S, Frith C. Adolescent development of the neural circuitry for thinking about intentions. – ''Social Cognitive and Affective Neuroscience'', 2007, kd 2, nr 2, lk 130–139.</ref> Need piirkonnad aktiveeruvad ka testis [[Reading the Mind in the Eyes Test]](RMET), milles osalejad peavad silmapiirkonna kujutiste põhjal hindama emotsionaalset seisundit. Teine oluline vaimuseisundite omistamisega seotud piirkond on [[eesmine oimukoor]] (''anterior temporal cortex'', ATC). Täiskasvanutel on vasakpoolse eesmise oimukoore aktiivsus emotsionaalseid vaimuseisundeid hindavate ülesannete ajal suurem kui noorukitel.<ref>Burnett S, Bird G, Moll J, Frith C, Blakemore SJ. Development during adolescence of the neural processing of social emotion. – ''Journal of Cognitive Neuroscience'', 2009, kd 21, nr 9, lk 1736–1750.</ref> Lõpuks aktiveeruvad [[mediaalne prefrontaalkoor]] (''medial prefrontal cortex'', mPFC) ja selle eesmine dorsaalne osa ([[dorsaalne mediaalne prefrontaalkoor]], dmPFC), kui ülesanded nõuavad psühholoogiliste seisundite üle arutlemist. Täiskasvanute ja noorukite erinevused peegeldavad sotsiaalse tunnetuse närvivõrgustike küpsemist.<ref name="Blakemore2012" /> ====Kolmemõõtmeline ultraheliuuring==== {{Vaata|Kolmemõõtmeline ultraheliuuring}} Suurema [[lahutusvõime]]ga [[kolmemõõtmeline ultraheliuuring]] võimaldab jälgida inimese [[peaaju]] arengut juba embrüonaalses eas. Uuringute põhjal eristuvad [[4. arengunädal]]al kolm esmast ehk primaarset [[ajupõis|ajupõit]] ehk [[ajupõieke]]st: [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ehk keskaju ja [[rombaju]]. [[5. arengunädal]]al kujunevad neist viis sekundaarset ajupõit: [[telentsefalon]] ehk [[otsaju]], [[dien­tsefalon]], [[mesentsefalon]], [[metentsefalon]] ja [[müelentsefalon]]. Neist arenevad hiljem täiskasvanu peaaju põhistruktuurid ning [[ajuvatsake]]ste süsteem: telentsefalonist [[külgvatsakesed]], dientsefalonist [[kolmas vatsake]], mesentsefalonist [[keskaju-veejuha]] ning metentsefalonist ja müelentsefalonist [[neljas vatsake]].<ref name="Kim2008">M. S. Kim, Jeanty P, Turner C, Benoit B. Three-dimensional sonographic evaluations of embryonic brain development. – ''Journal of Ultrasound in Medicine'', 2008, kd 27, nr 1, lk 119–124.</ref> Kolmemõõtmeline ultraheli võimaldab kujutada arenevat peaaju ''in vivo'', mis aitab [[rasedus]]e ajal avastada kõrvalekaldeid normaalsest arengust.<ref name="Kim2008" /> =====Valgeaine areng===== Magnetresonantstomograafilised uuringud on näidanud, et lapsepõlvest (ligikaudu 9. eluaastast) noorukieani (ligikaudu 14. eluaastani) [[valgeaine]] maht suureneb ja [[hallaine]] maht väheneb. Need muutused ilmnevad eeskätt [[otsmikusagar|otsmiku]]- ja [[kiirusagar]]a [[ajukoor]]es. Selle põhjuseks on pakutud mitut mehhanismi. Ühe hüpoteesi järgi suureneb valgeaine maht ajukooresisese [[müelinisatsioon]]i ja [[akson]]ite läbimõõdu suurenemise tõttu. Teise hüpoteesi järgi on põhjuseks sünapside ümberkorraldumine, mille käigus sünapside esialgsele rohkenemisele järgneb nende selektiivne kõrvaldamine ([[sünapside kärpimine]], ''synaptic pruning'').<ref name="Blakemore2012" /> =====Hallaine areng===== [[Hallaine]] mahu suurenemine ja sellele järgnev vähenemine saavutab otsmiku- ja kiirusagaras haripunkti ligikaudu 12 aasta vanuses. [[Oimusagar]]as toimub see hiljem, umbes 17. eluaasta paiku, kusjuures kõige viimasena küpseb [[ülemine oimukoor]]. Esmalt küpsevad sensoorsed ja motoorsed ajukoore piirkonnad, seejärel ülejäänud ajukoor. Eesotsmikukoore (''frontal pole'') küpsemine ei järgi siiski täpselt sama mustrit, vaid küpseb ligilähedaselt samal ajal tagumiste piirkondadega.<ref>Sowell ER, Peterson BS, Thompson PM, Welcome SE, Henkenius AL, Toga AW. Mapping cortical change across the human life span. – ''Nature Neuroscience'', 2003, kd 6, nr 3, lk 309–315.</ref> Seda arengut iseloomustab hallaine mahu järkjärguline vähenemine, mis levib aju tagumistest piirkondadest eesmiste suunas. Hallaine mahu vähenemine ja valgeaine mahu suurenemine võivad jätkuda kogu elu jooksul, kuid kõige suuremad muutused leiavad aset lapse- ja noorukieas.<ref name="Blakemore2012" /> ===Neuronite migratsioon=== {{Vaata|Neuronite migratsioon}} [[Neuronite migratsioon]]i käigus liiguvad [[neuron]]id tekkekohast lõplikku asukohta [[peaaju]]s. See on peaaju normaalse arengu oluline etapp, mille käigus kujunevad välja ajukoore kihiline ehitus ja teiste ajuosade [[närvivõrgustik]]ud. Kõige levinumad migratsiooniviisid on [[radiaalne migratsioon]] ja [[tangentsiaalne migratsioon]]. ====Radiaalne migratsioon==== {{Vaata|Radiaalne migratsioon}} Arenemisjärgus oleva [[neokorteks]]i [[ventrikulaartsoon]]is [[jagunemine|jagunevad]] [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]]. Esimesed [[mitoos]]ijärgsed rakud, mis [[eelplaat|eelplaadist]] (''preplate'') välja [[rakkude ränne|rändavad]], [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudeks]] ja [[allplaat|allplaadi]] (''subplate'') neuroniteks. Need rakud liiguvad peamiselt rakukeha ümberpaiknemise teel. Selle migratsiooniviisi korral on neuron [[bipolaarne neuron|bipolaarne]] ning kinnitab oma eesmise [[neuriit|jätke]] tipu [[pehmekest]]a külge. Seejärel liigub [[rakukeha]] [[rakutuum|tuum]]a ümber paiknevate [[mikrotoruke]]ste ja [[tsentrosoom]]i koordineeritud töö tulemusel pehmekelme suunas. Seda protsessi nimetatakse [[nukleokinees]]iks.<ref>Samuels BA, Tsai LH. Nucleokinesis illuminated. – ''Nature Neuroscience'', 2004, kd 7, nr 11, lk 1169–1170.</ref> Hiljem hakkavad neuronid migreeruma mööda [[radiaalgliia]] kiude ([[radiaalgliiarakk]]ude pikki jätkeid), mis on ajutised juhtstruktuuri. Radiaalgliiarakud diferentseeruvad hiljem peamiselt [[astrotsüüt]]ideks ja [[ependüümirakk]]udeks, kuigi osa neist võib anda ka neuroneid.<ref>Campbell K, Götz M. Radial glia: multi-purpose cells for vertebrate brain development. – ''Trends in Neurosciences'', 2002, kd 25, nr 5, lk 235–238.</ref> Rakukeha ümberpaiknemine võib aset leida kogu embrüonaalse arengu vältel.<ref name=Nadar1>Nadarajah B, Brunstrom JE, Grutzendler J, Wong RO, Pearlman AL. Two modes of radial migration in early development of the cerebral cortex. – ''Nature Neuroscience'', 2001, kd 4, nr 2, lk 143–150.</ref> Järgmised neuronite lained jagavad eelplaadi kaheks kihiks ja moodustavad radiaalgliia kiudude abil migreerudes [[kortikaalplaat|kortikaalplaadi]], millest kujuneb hiljem [[ajukoor]]e kihiline struktuur. Iga uus neuronite laine liigub varasemast kaugemale, mistõttu kujuneb ajukoore kihiline ehitus seest-välja põhimõttel (''inside-out''): vanemad neuronid paiknevad sügavamates ja nooremad pindmisemates kihtides.<ref>Nadarajah B, Parnavelas JG. Modes of neuronal migration in the developing cerebral cortex. ''Nature Reviews. Neuroscience'', 2002, 3, nr 6, lk 423–432</ref><ref>Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.</ref> Arvatakse, et ligikaudu 80–90% migreeruvatest neuronitest kasutab migreerumisel radiaalgliiat.<ref>Mary Hatten.[http://www.cogsci.ucsd.edu/~sereno/201/readings/03.08-NeuralMigration.pdf Central Nervous System Neuronal Migration.] – ''Annual Review of Neuroscience'', 1999, kd 22, lk 511–539.</ref> ====Aksofiilne migratsioon==== {{Vaata|Aksofiilne migratsioon}} Paljud neuronid liiguvad keha eesmise ja tagumise telje suunas mööda juba olemasolevaid [[akson]]ikimpe. Sellist migratsiooniviisi nimetatakse [[aksofiilne migratsioon|aksofiilseks migratsiooniks]].<ref name="Casoni">Casoni F, Hutchins BI, Donohue D, Fornaro M, Condie BG, Wray S. SDF and GABA interact to regulate axophilic migration of GnRH neurons. – ''Journal of Cell Science'', 2012, kd 125, osa 21, lk 5015–5025.</ref> Selle näiteks on [[gonadotropiini vabastava hormooni neuron]]id (GnRH-neuronid), mis migreeruvad [[nina]] piirkonnast läbi eesaju [[hüpotalamus]]se.<ref name=Wray10>Wray S. From nose to brain: development of gonadotrophin-releasing hormone-1 neurones. – ''Journal of Neuroendocrinology'', kd 22, nr 7, lk 743–753.</ref> Sellist migratsiooni juhivad rakuvälised juhtsignaalid, mis käivitavad raku sees signaalirajad. Need omakorda mõjutavad [[aktiin]]i- ja [[mikrotoruke]]stetsütoskeleti ümberkorraldumist ja raku [[adhesioonimolekul]]ide talitlust, võimaldades neuronil liikuda mööda aksonikimpu.<ref name=Giacobini07 /><ref name=Hutchins13 /><ref name=Hutchins14 /><ref name=Parkash12 /> [[Neurofiilne migratsioon]] tähendab neuroni liikumist mööda teise neuroni aksonit, [[gliofiilne migratsioon]] aga neuroni liikumist mööda radiaalgliia kiude.<ref name="Cooper">Jonathan A. Cooper. Mechanisms of cell migration in the nervous system. – ''The Journal of Cell Biology'', 2013, kd 202, nr 5, lk 725–734.</ref> ====Tangentsiaalne migratsioon==== {{Vaata|Tangentsiaalne migratsioon}} Enamik [[vaheneuron]]eid liigub tangentsiaalselt, kasutades oma lõplikku asukohta ajukoores jõudmiseks mitut eri migratsioonimehhanismi. Tangentsiaalse migratsiooni näide on [[Cajali–Retziuse rakud|Cajali–Retziuse rakkude]] liikumine ajukoore [[marginaaltsoon]]is. ====Multipolaarne migratsioon==== {{Vaata|Multipolaarne migratsioon}} Lisaks radiaalsele ja tangentsiaalsele migratsioonile esineb ka [[multipolaarne migratsioon]].<ref name="ReferenceA">Tabata H, Nakajima K. Multipolar migration: the third mode of radial neuronal migration in the developing cerebral cortex. – ''The Journal of Neuroscience'', 2003, kd 23, nr 31, lk 9996–10001.</ref><ref>Nadarajah B, Alifragis P, Wong RO, Parnavelas JG. Neuronal migration in the developing cerebral cortex: observations based on real-time imaging. – ''Cerebral Cortex'', 2003, kd 13, nr 6, lk 607–611.</ref> Seda täheldatakse peamiselt [[ajukoore vahekiht|ajukoore vahekihis]] paiknevates [[multipolaarne neuron|multipolaarsetes rakkudes]]. Erinevalt radiaalselt migreeruvatest neuronitest ei liigu need rakud mööda radiaalgliia kiude, vaid sirutavad mitmeid peeni jätkeid eri suundades ja muudavad vastavalt arengukeskkonna signaalidele oma liikumissuunda.<ref name="ReferenceA"/> ===Neurotroofsed faktorid=== {{Vaata|Neurotroofne faktor}} [[Neurotroofne faktor|Neurotroofsed faktorid]] on [[signaalmolekul]]id, mis soodustavad ja reguleerivad neuronite ellujäämist arenevas närvisüsteemis. Erinevalt rakkude üldiseks säilimiseks ja kasvuks vajalikest [[metaboliit]]idest toimivad need spetsiifiliselt: iga neurotroofne faktor toetab ainult teatud tüüpi neuronide ellujäämist kindlal arenguetapil. Lisaks osalevad neurotroofsed faktorid paljudes teistes neuronite arengu protsessides, sealhulgas aksonite juhtimises ja virgatsainete sünteesi reguleerimises.<ref>Alan M. Davies. Role of neurotrophic factors in development. – ''Trends In Genetics'', 1988, kd 4, nr 5, lk 139–143.</ref> ===Närvisüsteemi muutused täiskasvanueas=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon|Täiskasvanu neurogenees}} Täiskasvanu närvisüsteemis toimuvad jätkuvalt mitmesugused muutused, sealhulgas [[remüelinisatsioon]], uute neuronite teke ([[täiskasvanu neurogenees]]), samuti muutused [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Närvisüsteemi taastumise ehk [[neuroregeneratsioon]]i võime on [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is oluliselt erinev, eriti taastumise mehhanismide, ulatuse ja kiiruse poolest. Närvisüsteem ei ole täiskasvanueas täiesti staatiline, vaid muutub kogu elu jooksul. Neid muutusi mõjutavad näiteks: *[[kehaline aktiivsus]], millel on mitmesugune neurobioloogiline mõju ([[kehalise aktiivsuse neurobioloogiline mõju]]); *[[toitumine]] ja [[toitaine]]d, [[rasvumine]],<ref>Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. 'The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454. [https://www.cambridge.org/core/journals/proceedings-of-the-nutrition-society/article/relationship-between-obesity-and-cognitive-health-and-decline/8D58FA03B576F4E4A2AB18208930192B Täistekst.]</ref> [[mikrobioom]]i koostise muutused, [[jook|joogid]], [[toidulisand]]id, [[mõnuaine]]d<ref>Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8795454/ Täistekst]</ref><ref>Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G.; Stern, Mark J.; Connors, Eric J.; Kimmel, Christine L.; Allen, Kenneth E.; Stephan, Rick A.; Radua, Joaquim. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.</ref> ja [[ravim]]id võivad mõjutada närvisüsteemi talitlust ja pikaajalisi muutusi; *mitmesugused haigused, näiteks [[COVID-19]] ([[COVID-19 mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele]]), võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust; **näiteks on leitud geenivariante, mis on seotud elu jooksul toimuvate peaaju ehituse muutustega ja on potentsiaalsed [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] ravi sihtmärgid;<ref>{{cite journal |last1=Brouwer |first1=Rachel M. |last2=Klein |first2=Marieke |last3=Grasby |first3=Katrina L. |display-authors=et al. |title=Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan |journal=Nature Neuroscience |date=April 2022 |volume=25 |issue=4 |pages=421–432}}</ref><ref>[https://medicalxpress.com/news/2022-04-genetic-hotspots-brain-aging-alzheimer.html#google_vignette Genetic 'hotspots' that speed up and slow down brain aging could provide new targets for Alzheimer's drugs], medicalxpress.com.</ref> *psühholoogilised sündmused, näiteks [[psühhotrauma]] ja psühholoogilise [[säilenõtkus]]e kujunemine; *kokkupuude [[keskkonnasaaste]] ja [[neurotoksilisus|neurotoksiliste]] teguritega, näiteks [[õhusaaste]]ga; *muud tegevused, näiteks [[elukestev õppimine]], [[ümberõpe]] ja mitmesugused meedia- ja majandustegevused; *üldisemalt [[peaaju vananemine]]. Uurimistöös, ravis ja poliitikakujunduses eristatakse sageli "küpset" ja "arenevat" peaaju. Teadlased on siiski rõhutanud, et neuroarengu keerukuse tõttu on raske kindlalt öelda, millal peaaju saab täiesti küpseks. Mitmed aju struktuurilised näitajad muutuvad tegelikult pidevalt kogu täiskasvanuea jooksul.<ref>Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167. [https://www.cell.com/neuron/fulltext/S0896-6273(16)30809-1?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0896627316308091%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> Kuigi täiskasvanueas on [[neuroplastilisus]]e üldiselt väiksem kui lapsepõlves, esineb kogu elu jooksul tundlikke perioode, mille jooksul peaaju on teatud muutustele eriti vastuvõtlik.<ref>Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> ====Erinevused laste õppimisega võrreldes==== {{Vaata ka|Peaaju vananemine}} Teatud õppimisviisid on lastel sageli tõhusamad ja õppimine võib [[vananemine|vananemise]] käigus aeglustuda või muutuda raskemaks. [[Neurokuvamine|Neurokuvamise]] abil tehtud uurimus on näidanud, et [[virgatsaine]] [[GABA]] taseme kiire suurenemine võib olla üks olulisi mehhanisme, mis aitab seletada laste tõhusamat õppimist.<ref>[Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo (5 December 2022). Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 32 (23): 5022–5030.e7. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(22)01629-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0960982222016293%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> On oletatud, et laste ajus on rohkem [[vaikne sünaps|vaikseid sünapse]] (''silent synapses'') – sünaptilisi ühendusi, mis ei ole aktiivsed enne nende kaasamist [[neuroplastilisus]]e käigus ja mis võivad toetada paindlikku õppimist ja [[mälu]] kujunemist. On aga näidatud, et vaikseid sünapse esineb ka täiskasvanud ajus märkimisväärselt rohkem, kui varem arvati. See on täiskasvanute jätkuva õppimisvõime üks võimalik mehhanism.<ref>Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.</ref><ref>Lloreda, Claudia López. [https://www.sciencenews.org/article/adult-mouse-brains-silent-synapses-memories Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'.] – ''Science News'', sciencenews.org, 16.12.2022</ref><ref>Trafton, Anne. [https://medicalxpress.com/news/2022-11-silent-synapses-abundant-adult-brain.html#google_vignette Silent synapses are abundant in the adult brain], Massachusetts Institute of Technology, medicalxpress.com.</ref> [[Neuroplastilisus]] on eriti suur peaaju arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, mis esinevad eelkõige lapsepõlves.<ref> Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> Hilisemas keskeas ülikoolis õppijate uurimine on näidanud, et tajutud erinevused vanemate ja nooremate inimeste õppimisvõime vahel tulevad võib-olla õppimise tingimustest, näiteks kasutada olevast ajast, toetusest, keskkonnast ja hoiakutest, mitte võimetest.<ref>[https://www.apa.org/news/podcasts/speaking-of-psychology/lifelong-learning You can learn new things at any age], apa.org, 2024.</ref> See, mida inimesed õpivad varajases eluetapis ja kuidas nad õpitut rakendavad, avaldada pikaajalist mõju, sest see mõjutab hilisemat õppimisvõimet, valikuid ja kohanemist eluolukordadega.<ref>Buxton, Alex. [https://neurosciencenews.com/child-learning-prefrontal-lobe-3622/ What Happens in the Brain When Children Learn?], Neuroscience News, 10.2.2016.</ref> ==Uurimine== ===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine=== Varajases arengujärgus (enne sündi ja esimestel elukuudel) toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Peaaju arengu selle perioodi parem mõistmine on oluline nii normaalse kasvu kaardistamiseks kui ka selliste kahjustusmehhanismide uurimiseks, mis on seotud arenguhäirete riskiteguritega, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünniga]]. Sellepärast on vajalik selle vanusevahemiku ajaliselt tihe katmine vanusest sõltuva ja ajas muutuva atlasena. Sellised ruumilis-ajalised atlased kujutavada peaaju arengu käigus toimuvaid dünaamilisi muutusi täpselt<ref name="sciencedirect.com" /> ja neid saab kasutada standardina võrdluseks normaalse arenguga. Looteperioodil on lisaks biokeemilistele mehhanismidele ([[morfogeen]]ide [[kontsentratsioonigradient]]idele)<ref name=":0" /> ja neuronite elektrilisele aktiivsusele<ref name=":0" /> närvisüsteemi kujunemisel olulised ka selle keskkonna geomeetrilised tingimused, milles [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]] arenevad.<ref name=":1" /> Näiteks võivad närvisüsteemi arengut mõjutada [[kolju]] [[arenguhäire]]d (näiteks [[kraniosünostoos]] ehk [[koljuõmblus]]te enneaegne [[luustumine]]).<ref name=":1" /> On ka tehtud ulatuslikke geeniekspressiooniuuringuid peaaju eri piirkondades alates varajasest looteeast kuni vananemiseni. Selle tulemused annavad ainulaadse ülevaate pika aja jooksul toimuvatest muutustest peaajus. Need uuringud näitasid, et peaajus ekspresseerus ligikaudu 86% geenidest ning umbes 90%-l neist geenidest erines ekspressioon sõltuvalt peaaju piirkonnast või ajast. Erinevused puudutasid seda, kas ja kui palju geeni [[transkript]]e esines, või nende transkriptide ehitust. Suurem osa nendest ruumilis-ajalistest erinevustest ilmneb enne sündi, kusjuures hilisemates arenguetappides suureneb eri piirkondade [[transkriptoom]]ide sarnasus. Piirkondadevahelised erinevused järgivad ajalist liivakellalaadset mustrit, mis jagab inimese [[neokorteks]]i arengu kolmeks põhietapiks. Esimeses etapis esimese kuue kuu jooksul pärast [[viljastumine|viljastumist]] kujuneb [[geeniekspressioon]]i suurte muutuste tulemusel peaaju piirkondade üldine ehitus. [[Neokorteks]]i eri osades on need muutused erinevad. Sellele aktiivsusperioodile järgneb omamoodi vaheperiood, mis algab raseduse [[kolmas trimester|kolmandal trimestril]]. Selle aja jooksul vaibub enamiku peaaju kindlatele piirkondadele iseloomulike geenide aktiivsus, välja arvatud need geenid, mis soodustavad neokorteksi piirkondade vaheliste ühenduste kujunemist. Hilises lapsepõlves ja varases noorukieas toimuvad geeniekspressiooni mustrites jälle suured muutused, mis aitavad järk-järgult kujundada neokorteksi piirkondi, mis omandavad aina spetsiifilisemaid funktsioone. See protsess jätkub täiskasvanueani.<ref>Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F, Li M, Kawasawa YI, Šestan N. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, kd 81, nr 2, lk 321–332.</ref><ref>Hyo Jung Kang, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, kd 478, nr 7370, lk 483–489.</ref><ref>[https://news.yale.edu/2013/12/26/human-brain-development-symphony-three-movements Human brain development is a symphony in three movements], Yale News, 26.12.2013.</ref> === Inimese peaaju varajase arengu uurimine === [[Organogenees]]i ning inimese [[embrüonaalne areng|embrüonaalse]] peaaju ja [[närvisüsteem]]i varajase arengu uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid: * [[peaaju organoid]]id ja [[assembloid]]id<ref>Kelley, Kevin W.; Pașca, Sergiu P. Human brain organogenesis: Toward a cellular understanding of development and disease. – ''Cell'', 2022, 185 (1): 42–61.</ref><ref>Ilaria Chiaradia, Madeline A. Lancaster. Brain organoids for the study of human neurobiology at the interface of in vitro and in vivo. – ''Nature Neuroscience'', 2020, kd 23, nr 12, lk 1496–1508.</ref>; * [[sünteetiline embrüo|sünteetilised embrüod]] ja [[embrüomudel]]id;<ref>Cassandra Willyard. – Mouse embryos grown without eggs or sperm: why, and what's next? – ''Nature'', 2022, lk 230–231.</ref><ref>[https://www.sciencemediacenter.de/angebote/22125 Synthetischer Embryo entwickelt Organe], sciencemediacenter.de, 25.8.2022.</ref><ref>Madeline Holcombe. [https://edition.cnn.com/2022/09/05/world/synthetic-embryos-stem-cells-scn/index.html A synthetic embryo, made without sperm or egg, could lead to infertility treatments], cnn.com, 5.9.2022.</ref><ref>Amadei, Gianluca; Handford, Charlotte E.; Qiu, Chengxiang; De Jonghe, Joachim; Greenfeld, Hannah; Tran, Martin; Martin, Beth K.; Chen, Dong-Yuan; Aguilera-Castrejon, Alejandro; Hanna, Jacob H.; Elowitz, Michael; Hollfelder, Florian; Shendure, Jay; Glover, David M.; Zernicka-Goetz, Magdalena. Synthetic embryos complete gastrulation to neurulation and organogenesis. – ''Nature'', 2022, 610 (7930): 143–153. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9534772/ Täistekst.]</ref><ref>[https://www.theguardian.com/science/2022/aug/03/scientists-create-worlds-first-synthetic-embryos Scientists create ]</ref> * [[mudelorganism]]id; * surmajärgsed uuringud;<ref>Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, kd 276, lk 48–71.</ref> * mitteinvasiivne ''in vivo''-kuvamine.<ref>Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, kd 276, lk 48–71.</ref> [[neurokuvamine|Neurokuvamise]] meetodid on oluliselt kaasa aidanud peaaju varajase arengu mõistmisele.Vasung L, Abaci Turk E, Ferradal SL, Sutin J, Stout JN, Ahtam B, Lin PY, Grant PE. Exploring early human brain development with structural and physiological neuroimaging. – ''NeuroImage'', 2019, kd 187, lk 226–254. Inimese areneva [[närvikude|närvikoe]] piiratud kättesaadavus on takistanud nende molekulaarsete mehhanismide mõistmist, mille kaudu kujunevad [[kognitiivsed võimed]].<ref name="10.1016/j.cell.2021.10.003"/> Uuritakse ka [[platsenta]]t, sealhulgas selle võimalikku rolli väliskeskkonna tegurite mõju vahendamisel lootele. Näiteks on inimese platsentast leitud [[mikroplast]]e, kuid nende mõju peaaju arengule ei ole veel selgelt kindlaks tehtud.<ref>[https://www.theguardian.com/environment/2020/dec/22/microplastics-revealed-in-placentas-unborn-babies Microplastics revealed in the placentas of unborn babies], theguardian.com, 22.12.2020.</ref><ref>Antonio Ragusa, Alessandro Svelato, Criselda Santacroce, Piera Catalano, Valentina Notarstefano, Oliana Carnevali, Fabrizio Papa, Mauro Ciro Antonio Rongioletti, Federico Baiocco, Simonetta Draghi, Elisabetta D'Amore, Denise Rinaldo, Maria Matta, Elisabetta Giorgini. Plasticenta: First evidence of microplastics in human placenta. ''Environment International'', 2021, kd 146, artikli nr 106274. [ Täistekst.]</ref> Peaaju arengu parem mõistmine võib aidata paremini mõista [[närvisüsteemi haigus]]i, toetada teadmisi kognitiivsete võimete kujunemisest võimaldada paremat kaitset loote arengut kahjustavate tegurite eest, sealhulgas ema haiguste, mitmesuguste keskkonnamõjude ja [[ksenobiootikum]]ide eest.<ref name="10.1016/j.neuroscience.2013.12.044"/><ref name="10.1016/j.neuroimage.2018.07.041"/> ==Viited== {{viited}} 9f33e4r3whidnxbqw1ni90zj0d33bv8 7200639 7200636 2026-07-24T07:16:40Z Andres 5 /* Inimese peaaju varajase arengu uurimine */ 7200639 wikitext text/x-wiki '''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' hõlmab protsesse, mille käigus loomade [[närvisüsteem]] tekib, kujuneb ja muutub alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] varajastest etappidest kuni täiskasvanueani. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] algab see [[neurulatsioon]]ist, mille käigus [[ektoderm]]ist moodustub [[neuraaltoru]]. Seejärel diferentseerub neuraaltoru piirkondade kaupa ning morfogeenide kontsentratsioonigradientide toimel kujunevad selle eri piirkondadest [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Järgmised arenguetapid on [[neurogenees]] (närvirakkude ehk [[neuron]]ite teke), neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]], [[akson]]ite suunamine, [[sünaptogenees]] ja ulatuslik närviaktiivsusest sõltuv viimistlemine, mille tulemusel kujunevad [[funktsionaalne närvivõrgustik|funktsionaalsed närvivõrgustikud]]. Neuraalse arengu uurimisvaldkond ühendab [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] teadmisi, et kirjeldada ja selgitada rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille kaudu kujunevad keerulised närvisüsteemid alates [[varbuss]]idest ja [[harilik äädikakärbes|äädikakärbestest]] kuni [[imetajad|imetajateni]]. Viimaste aastate areng [[genoomika]]s ja [[kuvamistehnoloogia]]tes, näiteks [[üksikraku sekveneerimine]] ja [[elusrakkude mikroskoopia]], on arusaama närvisüsteemi arengust molekuli ja raku tasandil täpsustanud. Sellised meetodid nagu [[üksikraku RNA sekveneerimine]] võimaldavad teadlastel analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetes eellasrakkudes]] ja neuronites ning avastada senitundmatut rakkude mitmekesisust arengu kulus. Närvisüsteemi arengu häired võivad põhjustada [[arenguhäire]]id, näiteks [[holoprosentsefaalia]]t, ning mitmesuguseid [[neuroloogiline häire|neuroloogilisi häireid]], sealhulgas [[parees|jäsemete pareese]] ja [[halvatus]]i, [[tasakaaluhäired|tasakaalu-]] ja [[nägemishäired|nägemishäireid]] ning [[krambihoog]]usid. Inimestel võivad närvisüsteemi arengu häired põhjustada ka näiteks [[Retti sündroom]]i, [[Downi sündroom]]i ja [[vaimupuue|vaimupuudeid]].<ref name="Vet"> [https://web.archive.org/web/20161102033420/http://vetneuro.com/NeurologicalSignsDiseases/tabid/4171/Default.aspx Neurological Signs & Diseases], vetneuro.com.</ref><ref> [https://medlineplus.gov/neuraltubedefects.html Neural Tube Defects].</ref> ==Inimese närvisüsteemi areng== Inimese närvisüsteemi arengut uurivad [[embrüoloogia]], [[arengubioloogia]] ja [[neuroteadus]]. See uurimisvaldkond käsitleb rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille abil kujuneb inimese keeruline [[närvisüsteem]], alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalsest arengust]] enne sündi kuni [[sünnijärgne areng|sünnijärgse arenguni]]. Närvisüsteemi arengu etapiliste sündmuste seas [[embrüo]]l on:<ref>National Research Council (US) and Institute of Medicine (US) Committee on Integrating the Science of Early Childhood Development, Jack P. Shonkoff, Deborah A. Phillips. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK225562/ The Developing Brain]. – ''From Neurons to Neighborhoods: The Science of Early Childhood Development'', National Academies Press (US) 2000.</ref> #neuronite teke ja [[diferentseerumine]] [[tüvirakk]]udest ([[neurogenees]]); #ebaküpsete neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]] tekkekohast embrüos lõplikku asukohta; #[[akson]]ite väljakasv ja nende [[kasvukoonus]]te suunamine ([[aksoni suunamine]]) läbi embrüo postsünaptiliste sihtrakkudeni; #[[sünaps]]ide moodustumine aksonite ja nende postsünaptiliste partnerite vahel ([[sünaptogenees]]); #[[sünapside kärpimine]], mis toimub eriti [[noorukiiga|noorukieas]]; #elukestev [[sünaptiline plastilisus]], mida peetakse [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] aluseks. Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks rühmaks: #närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid; neid peetakse peamiselt geneetiliste programmide määratud protsessideks, mis toimuvad üksikutes neuronites sõltumatult [[närviaktiivsus]]est ja [[meeleline kogemus|meelelisest kogemusest]]; nende hulka kuuluvad [[rakk]]ude diferentseerumine ja migratsioon ning aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse; #närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid; kui aksonid on jõudnud sihtkohta, hakkavad närvivõrkude kujunemist mõjutama närviaktiivsus ja meeleline kogemus; need soodustavad uute sünapside teket ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], mis võimaldab kujunevatel närvivõrgustikel täpsustuda ja küpseda. ===Peaaju areng=== [[Pilt:Development_of_nervous_system.svg|750px|Inimese peaaju arengu skeem]] ==== Ülevaade ==== [[Kesknärvisüsteem]] areneb embrüo kõige välimisest [[looteleht|lootelehest]] – [[ektoderm]]ist. [[3. arengunädal]]al kujuneb ektodermist [[neuroektoderm]], mis moodustab embrüo selgmisel küljel [[neuraalplaat|neuraalplaadi]]. Neuraalplaadist lähtub enamik kesknärvisüsteemi [[neuron]]eidja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi keskossa tekib pikisuunaline [[neuraalvagu]] ja [[4. arengunädal]]aks paindub neuraalplaat kokku ning moodustab [[neuraaltoru]], mille sisemus täitub [[ajuvedelik]]uga.<ref name="Saladin">K. Saladin. ''Anatomy & Physiology: The Unity of Form and Function'', 6. trükk, McGraw-Hill 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 541.</ref> Embrüo edasise arengu käigus laieneb neuraaltoru eesmine osa kolmeks [[esmane ajupõis|esmaseks ajupõieks]]: [[eesaju]]ks ([[prosentsefalon]]), [[keskaju]]ks ([[mesentsefalon]]) ja [[rombaju]]ks ([[rombentsefalon]]).<ref name="Zhou">Zhou Yi, Song Hongjun, Ming Guo-Li. Genetics of human brain development. – ''Nature Reviews Genetics'', 2023, kd 25, nr 1, lk 26–45.</ref> Need lihtsad esmased ajupõied jagunevad omakorda viieks [[teisene ajupõis|teiseseks ajupõieks]]: *[[otsaju]]ks ehk [[telentsefalon]]iks, millest kujunevad [[suurajukoor]] ja [[basaalganglionid]]; *[[vaheaju]]ks ehk [[dientsefalon]]iks, millest kujunevad [[taalamus]] ja [[hüpotalamus]]; *[[keskaju]]ks ehk [[mesentsefalon]]iks, millest kujunevad [[künkakesed]] (''colliculi''); *[[tagaaju]]ks ehk [[metentsefalon]]iks, millest kujunevad [[ajusild|sild]] ja [[väikeaju]]; *[[müelentsefalon]]iks, millest kujuneb [[piklikaju]].<ref>Scott F. Gilbert. ''Developmental Biology'', 10. trükk, Sinauer Associates 2013, ISBN 978-1-60535-192-6.</ref> Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist kuni [[seljaaju]]ni ja sellest kujuneb kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsake]]ste süsteem. Et neuraaltorust arenevad nii peaaju kui ka seljaaju, võivad selle arenguetapi häired põhjustada raskeid [[kaasasündinud väärareng]]uid, näiteks [[anentsefaalia]]t ja [[lülisambalõhestus]]t (''[[spina bifida]]''). Neuraaltoru seintes paiknevad sel ajal [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], mis korduvate [[jagunemine|jagunemistega]] tagavad aju kasvu. Osa neist rakkudest lõpetab hiljem jagunemise ning diferentseerub [[neuron]]iteks ja [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised rakutüübid.<ref name="Zhou" /> Äsja tekkinud neuronid [[rakkude ränne|migreeruvad]] areneva aju eri piirkondadesse, kus nad organiseeruvad eri ajustruktuurideks. Kui neuronid on jõudnud lõplikku asukohta, kasvatavad nad [[akson]]eid ja [[dendriit]]e, mis võimaldavad neil teiste neuronitega [[sünaps]]ide kaudu ühendust võtta. Neuronitevahelise [[sünaptiline signaaliülekanne|sünaptilise signaaliülekande]] tulemusel kujunevad funktsionaalsed [[närvivõrk|närvivõrgud]], mis vahendavad sensoorset ja motoorset infotöötlust ning on käitumise neurobioloogiline alus.<ref name="Principles of neural science">Eric R. Kandel. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk, McGraw-Hill 2006, ISBN 978-0-07-139011-8.</ref> ====Neuraalne induktsioon==== {{Vaata|Neuraalne induktsioon}} Embrüonaalse arengu varajases järgus määratakse inimese ektodermi [[piirkondlik spetsifikatsioon]] [[signaalmolekul]]ide toimel. Neuraalse induktsiooni tulemusel omandab osa ektodermirakke neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektodermi]], millest kujuneb [[neuraalplaat]]. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]]. [[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Nende rakkude sisserände tulemusena moodustuvad [[endoderm]] ja [[mesoderm]], pinnale jäävatest epiblasti rakkudest aga kujuneb [[ektoderm]]. Gastrulatsiooni käigus kujuneb [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas dorsaalsel keskjoonel rändavatest rakkudest [[seljakeelik]], mis annab ektodermi kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevatele rakkudele neuraalsele diferentseerumisele suunavaid signaale. Aksiaalse ektodermi kohal paiknevad ektodermirakud reageerivad selle toodetud [[difusioon|difundeeruvatele]] signaalmolekulidele ja diferentseeruvad [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektodermist saab [[pinnaektoderm]], millest kujuneb peamiselt marrasknahk. Protsessi, milles mesoderm suunab enda kohal paikneva ektodermi diferentseeruma neuraalseks koeks, nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. [[3. arengunädal]]al paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ning moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Neuraalvao servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast alates üksteisega ühinema ning moodustavad [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru kujunemist ektodermist nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. Neuraaltoru kõhtmist osa nimetatakse [[basaalplaat|basaalplaadiks]] (''basal plate''), selgmist osa aga [[tiibplaat|tiibplaadiks]] (''alar plate'') ja selle sisemist õõnt [[neuraalkanal]]iks. [[4. arengunädal]]a lõpuks sulguvad neuraaltoru kummaski otsas paiknevad avad – [[neuropoor]]id.<ref>Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', Saunders: Philadelphia, 2006, lk 1.</ref> Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida. Kannuskonnal on hästi tõestatud "vaikimisi mudel" (''default model''): ektodermi vaikimisi arenguline saatus on neuraalne diferentseerumine, ja [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole. Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris, ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See viitab sellele, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.<ref>Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.</ref> Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] ([[Noggin]]), [[kordiin]] ([[Chordin]]) ja [[follistatiin]] ([[Follistatin]]), mis difundeeruvad nende kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevasse ektodermi ja pärsivad BMP4 aktiivsust. BMP-signalisatsiooni nõrgenemise tõttu omandavad ektodermirakud neuraalse saatuse ja neist kujuneb neuroektoderm ja neuraalplaat. Hilisemad uurimused on näidanud, et "vaikimisi mudel" ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on korduvalt näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav, ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].<ref>Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.</ref><ref>Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.</ref> Imetajate, sealhulgas hiire ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uuringud toetavad üldjoontes samuti "vaikimisi mudelit" — BMP-signaali pärssimine soodustab neuraalset diferentseerumist ka inimese [[pluripotents]]etes rakkudes —, kuid ka siin on FGF-signaalil täiendav, osaliselt BMP-st sõltumatu roll.<ref>LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.</ref> Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, tuginetakse inimese neuraalse induktsiooni mehhanismi kirjeldamisel suuresti nendele loom- ja tüvirakumudelitele. Neuraaltoru edasises arengus saab oluliseks ka [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada, mis määrab eriti selle kõhtmise piirkonna spetsifikatsiooni. ====Varajane peaaju==== [[Pilt:Four week embryo brain.svg|pisi|Embrüo peaaju [[4. arengunädal]]al]] [[Pilt:Gray640.png|pisi|Areneva seljaaju ristlõige 4. arengunädalal]] [[Pilt:6 week human embryo nervous system.svg|pisi|Embrüo närvisüsteem [[6. arengunädal]]al]] [[4. arengunädal]]a lõpus paindub [[neuraaltoru]] eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[keskaju]] ehk [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], allpool aga [[rombaju]] ehk [[rombentsefalon]]. Eesaju kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]]. [[Seljaaju]] kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Neuraaltoru sein koosneb algul [[neuroepiteel]]irakkudest, mis diferentseeruvad [[neuroblast]]ideks. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]]. Mantelkihi kõhtmine osa ehk [[basaalplaat]] diferentseerub peamiselt [[motoorne neuron|motoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks, selgmine osa ehk [[tiibplaat]] aga [[sensoorne neuron|sensoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks. Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.<ref>''Atlas of Human Embryology'', Chronolab. [https://web.archive.org/web/20071227192055/http://www.embryo.chronolab.com/spinal.htm Atlas of Human Embryology], chronolab.com.</ref> [[5. arengunädal]]al laieneb eesaju tiibplaat külgsuunas ja selle külgmistest väljasopistustest ([[telentsefaalsed põiekesed]]) kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[otsaju]] ehk [[telentsefalon]]. Eesaju keskosast kujuneb [[vaheaju]] ehk [[dientsefalon]]. Vaheaju, keskaju ja rombaju moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb keskaju piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombaju tahapoole (''[[flexura pontina]]''), nii et selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombaju ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]]. ===Neurokuvamine=== {{Vaata|Neurokuvamine}} [[Neurokuvamine]] on oluliselt avardanud teadmisi [[peaaju]] arengust. [[Imik]]ute ja [[väikelaps|väikelaste]] uurimisel kasutatakse sageli [[elektroentsefalograafia]]t (EEG) ja [[sündmuspotentsiaal]]e ehk [[sündmusega seotud potentsiaal]]e ehk [[sündmusseosega potentsiaal]]e (ERP), sest need meetodid on mitteinvasiivsed ja sobivad hästi varajase arengu uurimiseks. Imikute puhul kasutatakse laialdaselt ka [[funktsionaalne lähisinfrapunaspektroskoopia|funktsionaalset lähisinfrapunaspektroskoopiat]] ehk [[funktsionaalne infrapunalähedane spektroskoopia|funktsionaalset infrapunalähedast spektroskoopiat]] ([[fNIRS]]), mis võimaldab hinnata [[ajukoor]]e aktiivsuse muutusi ilma [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguseta]]. Peaaju ehituse ja aktiivsuse ning ajupiirkondade vaheliste funktsionaalsete seoste uurimisel kasutatakse laialdaselt ka [[magnetresonantstomograafia]]t (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalset magnetresonantstomograafia]]t ([[fMRI]]). Need meetodid võimaldavad saada suure [[ruumiline lahutusvõime|ruumilise lahutusvõimega]] kujutisi peaaju ehitusest ning analüüsida eri ajupiirkondade talitlust ja nende omavahelisi seoseid, mistõttu on neist saanud olulised uurimismeetodid närvisüsteemi arengu uurimisel. ==== Magnetresonantstomograafia ==== {{Vaata|Magnetresonantstomograafia}} [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab analüüsida peaaju ehituse ja arengu mitmesuguseid aspekte. [[Magneetumusülekande suhtarv]] (''magnetization-transfer ratio'', MTR) võimaldab hinnata koe struktuurset terviklikkust, mõõtes [[magneetumus]]e ülekannet vabade [[vesi|vee]][[prooton]]ite ja [[makromolekul]]idega seotud prootonite vahel. Meetod on eriti tundlik [[valgeaine]] [[müeliin]]isisaldusest sõltuvate muutuste suhtes. [[Fraktsionaalne anisotroopia]] (FA) mõõdab [[veemolekul]]ide [[difusioon]]i suunatust ehk seda, mil määral toimub nende difusioon eelistatult ühes suunas. Mida suurem on difusiooni suunatus, seda paremini organiseerunud ja terviklikumad struktuuriga on tavaliselt [[valgeaine]] [[närvikiukimp|närvikiudude kimbud]]. [[Keskmine difusioon]] (''mean diffusivity'', MD) mõõdab veemolekulide keskmist difusioonivõimet koes. See annab teavet koe mikrostruktuuri, sealhulgas valgeaine struktuuriomaduste kohta.<ref name="Blakemore2012">S. J. Blakemore. Imaging brain development: the adolescent brain. – ''NeuroImage'', 2012, kd 61, nr 2, lk 397–406.</ref> ===== Struktuuriline magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Struktuuriline magnetresonantstomograafia}} [[Struktuuriline magnetresonantstomograafia]] võimaldab kvantitatiivselt uurida mitmeid peaaju arenguga seotud protsesse, sealhulgas määrata peaaju kasvu mustreid ja dünaamikat<ref name="sciencedirect.com">A. Serag. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012 kd 59, nr 3, lk 2255–2265.</ref> ning jälgida [[müelinisatsioon]]i kulgu.<ref>Ahmed Serag. Tracking developmental changes in subcortical structures of the preterm brain using multi-modal MRI. – ''2011 IEEE International Symposium on Biomedical Imaging: From Nano to Macro'', 2011, ISBN 978-1-4244-4127-3, lk 349–352.</ref> Tulemused täiendavad [[difusioontensorkuvamine|difusioontensorkuvamise]] (''diffusion tensor imaging'', DTI) tulemusi, mida valgeaine arengu uurimiseks laialdaselt kasutatakse. ===== Funktsionaalne magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Funktsionaalne magnetresonantstomograafia}} [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalset magnetresonantstomograafiat]] ([[fMRI]]) on kasutatud [[vaimuseisund]]ite omistamise ehk [[vaimuteooria]] uurimiseks, mõõtes sellega seotud närvivõrgustike aktivatsiooni. [[Tagumine ülemine oimuvagu]] (''posterior superior temporal sulcus'', pSTS) ning [[oimu- ja kiirusagara piir]] (''temporoparietal junction'', TPJ) osalevad teiste inimeste tegevuste tõlgendamises ja tahtlike liigutuste ennustamises. Täiskasvanutel on parempoolne pSTS tahtlikku põhjuslikkust hindavate ülesannete ajal aktiivsem kui noorukitel.<ref>Blakemore SJ, den Ouden H, Choudhury S, Frith C. Adolescent development of the neural circuitry for thinking about intentions. – ''Social Cognitive and Affective Neuroscience'', 2007, kd 2, nr 2, lk 130–139.</ref> Need piirkonnad aktiveeruvad ka testis [[Reading the Mind in the Eyes Test]](RMET), milles osalejad peavad silmapiirkonna kujutiste põhjal hindama emotsionaalset seisundit. Teine oluline vaimuseisundite omistamisega seotud piirkond on [[eesmine oimukoor]] (''anterior temporal cortex'', ATC). Täiskasvanutel on vasakpoolse eesmise oimukoore aktiivsus emotsionaalseid vaimuseisundeid hindavate ülesannete ajal suurem kui noorukitel.<ref>Burnett S, Bird G, Moll J, Frith C, Blakemore SJ. Development during adolescence of the neural processing of social emotion. – ''Journal of Cognitive Neuroscience'', 2009, kd 21, nr 9, lk 1736–1750.</ref> Lõpuks aktiveeruvad [[mediaalne prefrontaalkoor]] (''medial prefrontal cortex'', mPFC) ja selle eesmine dorsaalne osa ([[dorsaalne mediaalne prefrontaalkoor]], dmPFC), kui ülesanded nõuavad psühholoogiliste seisundite üle arutlemist. Täiskasvanute ja noorukite erinevused peegeldavad sotsiaalse tunnetuse närvivõrgustike küpsemist.<ref name="Blakemore2012" /> ====Kolmemõõtmeline ultraheliuuring==== {{Vaata|Kolmemõõtmeline ultraheliuuring}} Suurema [[lahutusvõime]]ga [[kolmemõõtmeline ultraheliuuring]] võimaldab jälgida inimese [[peaaju]] arengut juba embrüonaalses eas. Uuringute põhjal eristuvad [[4. arengunädal]]al kolm esmast ehk primaarset [[ajupõis|ajupõit]] ehk [[ajupõieke]]st: [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ehk keskaju ja [[rombaju]]. [[5. arengunädal]]al kujunevad neist viis sekundaarset ajupõit: [[telentsefalon]] ehk [[otsaju]], [[dien­tsefalon]], [[mesentsefalon]], [[metentsefalon]] ja [[müelentsefalon]]. Neist arenevad hiljem täiskasvanu peaaju põhistruktuurid ning [[ajuvatsake]]ste süsteem: telentsefalonist [[külgvatsakesed]], dientsefalonist [[kolmas vatsake]], mesentsefalonist [[keskaju-veejuha]] ning metentsefalonist ja müelentsefalonist [[neljas vatsake]].<ref name="Kim2008">M. S. Kim, Jeanty P, Turner C, Benoit B. Three-dimensional sonographic evaluations of embryonic brain development. – ''Journal of Ultrasound in Medicine'', 2008, kd 27, nr 1, lk 119–124.</ref> Kolmemõõtmeline ultraheli võimaldab kujutada arenevat peaaju ''in vivo'', mis aitab [[rasedus]]e ajal avastada kõrvalekaldeid normaalsest arengust.<ref name="Kim2008" /> =====Valgeaine areng===== Magnetresonantstomograafilised uuringud on näidanud, et lapsepõlvest (ligikaudu 9. eluaastast) noorukieani (ligikaudu 14. eluaastani) [[valgeaine]] maht suureneb ja [[hallaine]] maht väheneb. Need muutused ilmnevad eeskätt [[otsmikusagar|otsmiku]]- ja [[kiirusagar]]a [[ajukoor]]es. Selle põhjuseks on pakutud mitut mehhanismi. Ühe hüpoteesi järgi suureneb valgeaine maht ajukooresisese [[müelinisatsioon]]i ja [[akson]]ite läbimõõdu suurenemise tõttu. Teise hüpoteesi järgi on põhjuseks sünapside ümberkorraldumine, mille käigus sünapside esialgsele rohkenemisele järgneb nende selektiivne kõrvaldamine ([[sünapside kärpimine]], ''synaptic pruning'').<ref name="Blakemore2012" /> =====Hallaine areng===== [[Hallaine]] mahu suurenemine ja sellele järgnev vähenemine saavutab otsmiku- ja kiirusagaras haripunkti ligikaudu 12 aasta vanuses. [[Oimusagar]]as toimub see hiljem, umbes 17. eluaasta paiku, kusjuures kõige viimasena küpseb [[ülemine oimukoor]]. Esmalt küpsevad sensoorsed ja motoorsed ajukoore piirkonnad, seejärel ülejäänud ajukoor. Eesotsmikukoore (''frontal pole'') küpsemine ei järgi siiski täpselt sama mustrit, vaid küpseb ligilähedaselt samal ajal tagumiste piirkondadega.<ref>Sowell ER, Peterson BS, Thompson PM, Welcome SE, Henkenius AL, Toga AW. Mapping cortical change across the human life span. – ''Nature Neuroscience'', 2003, kd 6, nr 3, lk 309–315.</ref> Seda arengut iseloomustab hallaine mahu järkjärguline vähenemine, mis levib aju tagumistest piirkondadest eesmiste suunas. Hallaine mahu vähenemine ja valgeaine mahu suurenemine võivad jätkuda kogu elu jooksul, kuid kõige suuremad muutused leiavad aset lapse- ja noorukieas.<ref name="Blakemore2012" /> ===Neuronite migratsioon=== {{Vaata|Neuronite migratsioon}} [[Neuronite migratsioon]]i käigus liiguvad [[neuron]]id tekkekohast lõplikku asukohta [[peaaju]]s. See on peaaju normaalse arengu oluline etapp, mille käigus kujunevad välja ajukoore kihiline ehitus ja teiste ajuosade [[närvivõrgustik]]ud. Kõige levinumad migratsiooniviisid on [[radiaalne migratsioon]] ja [[tangentsiaalne migratsioon]]. ====Radiaalne migratsioon==== {{Vaata|Radiaalne migratsioon}} Arenemisjärgus oleva [[neokorteks]]i [[ventrikulaartsoon]]is [[jagunemine|jagunevad]] [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]]. Esimesed [[mitoos]]ijärgsed rakud, mis [[eelplaat|eelplaadist]] (''preplate'') välja [[rakkude ränne|rändavad]], [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudeks]] ja [[allplaat|allplaadi]] (''subplate'') neuroniteks. Need rakud liiguvad peamiselt rakukeha ümberpaiknemise teel. Selle migratsiooniviisi korral on neuron [[bipolaarne neuron|bipolaarne]] ning kinnitab oma eesmise [[neuriit|jätke]] tipu [[pehmekest]]a külge. Seejärel liigub [[rakukeha]] [[rakutuum|tuum]]a ümber paiknevate [[mikrotoruke]]ste ja [[tsentrosoom]]i koordineeritud töö tulemusel pehmekelme suunas. Seda protsessi nimetatakse [[nukleokinees]]iks.<ref>Samuels BA, Tsai LH. Nucleokinesis illuminated. – ''Nature Neuroscience'', 2004, kd 7, nr 11, lk 1169–1170.</ref> Hiljem hakkavad neuronid migreeruma mööda [[radiaalgliia]] kiude ([[radiaalgliiarakk]]ude pikki jätkeid), mis on ajutised juhtstruktuuri. Radiaalgliiarakud diferentseeruvad hiljem peamiselt [[astrotsüüt]]ideks ja [[ependüümirakk]]udeks, kuigi osa neist võib anda ka neuroneid.<ref>Campbell K, Götz M. Radial glia: multi-purpose cells for vertebrate brain development. – ''Trends in Neurosciences'', 2002, kd 25, nr 5, lk 235–238.</ref> Rakukeha ümberpaiknemine võib aset leida kogu embrüonaalse arengu vältel.<ref name=Nadar1>Nadarajah B, Brunstrom JE, Grutzendler J, Wong RO, Pearlman AL. Two modes of radial migration in early development of the cerebral cortex. – ''Nature Neuroscience'', 2001, kd 4, nr 2, lk 143–150.</ref> Järgmised neuronite lained jagavad eelplaadi kaheks kihiks ja moodustavad radiaalgliia kiudude abil migreerudes [[kortikaalplaat|kortikaalplaadi]], millest kujuneb hiljem [[ajukoor]]e kihiline struktuur. Iga uus neuronite laine liigub varasemast kaugemale, mistõttu kujuneb ajukoore kihiline ehitus seest-välja põhimõttel (''inside-out''): vanemad neuronid paiknevad sügavamates ja nooremad pindmisemates kihtides.<ref>Nadarajah B, Parnavelas JG. Modes of neuronal migration in the developing cerebral cortex. ''Nature Reviews. Neuroscience'', 2002, 3, nr 6, lk 423–432</ref><ref>Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.</ref> Arvatakse, et ligikaudu 80–90% migreeruvatest neuronitest kasutab migreerumisel radiaalgliiat.<ref>Mary Hatten.[http://www.cogsci.ucsd.edu/~sereno/201/readings/03.08-NeuralMigration.pdf Central Nervous System Neuronal Migration.] – ''Annual Review of Neuroscience'', 1999, kd 22, lk 511–539.</ref> ====Aksofiilne migratsioon==== {{Vaata|Aksofiilne migratsioon}} Paljud neuronid liiguvad keha eesmise ja tagumise telje suunas mööda juba olemasolevaid [[akson]]ikimpe. Sellist migratsiooniviisi nimetatakse [[aksofiilne migratsioon|aksofiilseks migratsiooniks]].<ref name="Casoni">Casoni F, Hutchins BI, Donohue D, Fornaro M, Condie BG, Wray S. SDF and GABA interact to regulate axophilic migration of GnRH neurons. – ''Journal of Cell Science'', 2012, kd 125, osa 21, lk 5015–5025.</ref> Selle näiteks on [[gonadotropiini vabastava hormooni neuron]]id (GnRH-neuronid), mis migreeruvad [[nina]] piirkonnast läbi eesaju [[hüpotalamus]]se.<ref name=Wray10>Wray S. From nose to brain: development of gonadotrophin-releasing hormone-1 neurones. – ''Journal of Neuroendocrinology'', kd 22, nr 7, lk 743–753.</ref> Sellist migratsiooni juhivad rakuvälised juhtsignaalid, mis käivitavad raku sees signaalirajad. Need omakorda mõjutavad [[aktiin]]i- ja [[mikrotoruke]]stetsütoskeleti ümberkorraldumist ja raku [[adhesioonimolekul]]ide talitlust, võimaldades neuronil liikuda mööda aksonikimpu.<ref name=Giacobini07 /><ref name=Hutchins13 /><ref name=Hutchins14 /><ref name=Parkash12 /> [[Neurofiilne migratsioon]] tähendab neuroni liikumist mööda teise neuroni aksonit, [[gliofiilne migratsioon]] aga neuroni liikumist mööda radiaalgliia kiude.<ref name="Cooper">Jonathan A. Cooper. Mechanisms of cell migration in the nervous system. – ''The Journal of Cell Biology'', 2013, kd 202, nr 5, lk 725–734.</ref> ====Tangentsiaalne migratsioon==== {{Vaata|Tangentsiaalne migratsioon}} Enamik [[vaheneuron]]eid liigub tangentsiaalselt, kasutades oma lõplikku asukohta ajukoores jõudmiseks mitut eri migratsioonimehhanismi. Tangentsiaalse migratsiooni näide on [[Cajali–Retziuse rakud|Cajali–Retziuse rakkude]] liikumine ajukoore [[marginaaltsoon]]is. ====Multipolaarne migratsioon==== {{Vaata|Multipolaarne migratsioon}} Lisaks radiaalsele ja tangentsiaalsele migratsioonile esineb ka [[multipolaarne migratsioon]].<ref name="ReferenceA">Tabata H, Nakajima K. Multipolar migration: the third mode of radial neuronal migration in the developing cerebral cortex. – ''The Journal of Neuroscience'', 2003, kd 23, nr 31, lk 9996–10001.</ref><ref>Nadarajah B, Alifragis P, Wong RO, Parnavelas JG. Neuronal migration in the developing cerebral cortex: observations based on real-time imaging. – ''Cerebral Cortex'', 2003, kd 13, nr 6, lk 607–611.</ref> Seda täheldatakse peamiselt [[ajukoore vahekiht|ajukoore vahekihis]] paiknevates [[multipolaarne neuron|multipolaarsetes rakkudes]]. Erinevalt radiaalselt migreeruvatest neuronitest ei liigu need rakud mööda radiaalgliia kiude, vaid sirutavad mitmeid peeni jätkeid eri suundades ja muudavad vastavalt arengukeskkonna signaalidele oma liikumissuunda.<ref name="ReferenceA"/> ===Neurotroofsed faktorid=== {{Vaata|Neurotroofne faktor}} [[Neurotroofne faktor|Neurotroofsed faktorid]] on [[signaalmolekul]]id, mis soodustavad ja reguleerivad neuronite ellujäämist arenevas närvisüsteemis. Erinevalt rakkude üldiseks säilimiseks ja kasvuks vajalikest [[metaboliit]]idest toimivad need spetsiifiliselt: iga neurotroofne faktor toetab ainult teatud tüüpi neuronide ellujäämist kindlal arenguetapil. Lisaks osalevad neurotroofsed faktorid paljudes teistes neuronite arengu protsessides, sealhulgas aksonite juhtimises ja virgatsainete sünteesi reguleerimises.<ref>Alan M. Davies. Role of neurotrophic factors in development. – ''Trends In Genetics'', 1988, kd 4, nr 5, lk 139–143.</ref> ===Närvisüsteemi muutused täiskasvanueas=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon|Täiskasvanu neurogenees}} Täiskasvanu närvisüsteemis toimuvad jätkuvalt mitmesugused muutused, sealhulgas [[remüelinisatsioon]], uute neuronite teke ([[täiskasvanu neurogenees]]), samuti muutused [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Närvisüsteemi taastumise ehk [[neuroregeneratsioon]]i võime on [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is oluliselt erinev, eriti taastumise mehhanismide, ulatuse ja kiiruse poolest. Närvisüsteem ei ole täiskasvanueas täiesti staatiline, vaid muutub kogu elu jooksul. Neid muutusi mõjutavad näiteks: *[[kehaline aktiivsus]], millel on mitmesugune neurobioloogiline mõju ([[kehalise aktiivsuse neurobioloogiline mõju]]); *[[toitumine]] ja [[toitaine]]d, [[rasvumine]],<ref>Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. 'The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454. [https://www.cambridge.org/core/journals/proceedings-of-the-nutrition-society/article/relationship-between-obesity-and-cognitive-health-and-decline/8D58FA03B576F4E4A2AB18208930192B Täistekst.]</ref> [[mikrobioom]]i koostise muutused, [[jook|joogid]], [[toidulisand]]id, [[mõnuaine]]d<ref>Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8795454/ Täistekst]</ref><ref>Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G.; Stern, Mark J.; Connors, Eric J.; Kimmel, Christine L.; Allen, Kenneth E.; Stephan, Rick A.; Radua, Joaquim. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.</ref> ja [[ravim]]id võivad mõjutada närvisüsteemi talitlust ja pikaajalisi muutusi; *mitmesugused haigused, näiteks [[COVID-19]] ([[COVID-19 mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele]]), võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust; **näiteks on leitud geenivariante, mis on seotud elu jooksul toimuvate peaaju ehituse muutustega ja on potentsiaalsed [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] ravi sihtmärgid;<ref>{{cite journal |last1=Brouwer |first1=Rachel M. |last2=Klein |first2=Marieke |last3=Grasby |first3=Katrina L. |display-authors=et al. |title=Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan |journal=Nature Neuroscience |date=April 2022 |volume=25 |issue=4 |pages=421–432}}</ref><ref>[https://medicalxpress.com/news/2022-04-genetic-hotspots-brain-aging-alzheimer.html#google_vignette Genetic 'hotspots' that speed up and slow down brain aging could provide new targets for Alzheimer's drugs], medicalxpress.com.</ref> *psühholoogilised sündmused, näiteks [[psühhotrauma]] ja psühholoogilise [[säilenõtkus]]e kujunemine; *kokkupuude [[keskkonnasaaste]] ja [[neurotoksilisus|neurotoksiliste]] teguritega, näiteks [[õhusaaste]]ga; *muud tegevused, näiteks [[elukestev õppimine]], [[ümberõpe]] ja mitmesugused meedia- ja majandustegevused; *üldisemalt [[peaaju vananemine]]. Uurimistöös, ravis ja poliitikakujunduses eristatakse sageli "küpset" ja "arenevat" peaaju. Teadlased on siiski rõhutanud, et neuroarengu keerukuse tõttu on raske kindlalt öelda, millal peaaju saab täiesti küpseks. Mitmed aju struktuurilised näitajad muutuvad tegelikult pidevalt kogu täiskasvanuea jooksul.<ref>Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167. [https://www.cell.com/neuron/fulltext/S0896-6273(16)30809-1?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0896627316308091%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> Kuigi täiskasvanueas on [[neuroplastilisus]]e üldiselt väiksem kui lapsepõlves, esineb kogu elu jooksul tundlikke perioode, mille jooksul peaaju on teatud muutustele eriti vastuvõtlik.<ref>Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> ====Erinevused laste õppimisega võrreldes==== {{Vaata ka|Peaaju vananemine}} Teatud õppimisviisid on lastel sageli tõhusamad ja õppimine võib [[vananemine|vananemise]] käigus aeglustuda või muutuda raskemaks. [[Neurokuvamine|Neurokuvamise]] abil tehtud uurimus on näidanud, et [[virgatsaine]] [[GABA]] taseme kiire suurenemine võib olla üks olulisi mehhanisme, mis aitab seletada laste tõhusamat õppimist.<ref>[Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo (5 December 2022). Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 32 (23): 5022–5030.e7. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(22)01629-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0960982222016293%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> On oletatud, et laste ajus on rohkem [[vaikne sünaps|vaikseid sünapse]] (''silent synapses'') – sünaptilisi ühendusi, mis ei ole aktiivsed enne nende kaasamist [[neuroplastilisus]]e käigus ja mis võivad toetada paindlikku õppimist ja [[mälu]] kujunemist. On aga näidatud, et vaikseid sünapse esineb ka täiskasvanud ajus märkimisväärselt rohkem, kui varem arvati. See on täiskasvanute jätkuva õppimisvõime üks võimalik mehhanism.<ref>Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.</ref><ref>Lloreda, Claudia López. [https://www.sciencenews.org/article/adult-mouse-brains-silent-synapses-memories Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'.] – ''Science News'', sciencenews.org, 16.12.2022</ref><ref>Trafton, Anne. [https://medicalxpress.com/news/2022-11-silent-synapses-abundant-adult-brain.html#google_vignette Silent synapses are abundant in the adult brain], Massachusetts Institute of Technology, medicalxpress.com.</ref> [[Neuroplastilisus]] on eriti suur peaaju arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, mis esinevad eelkõige lapsepõlves.<ref> Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> Hilisemas keskeas ülikoolis õppijate uurimine on näidanud, et tajutud erinevused vanemate ja nooremate inimeste õppimisvõime vahel tulevad võib-olla õppimise tingimustest, näiteks kasutada olevast ajast, toetusest, keskkonnast ja hoiakutest, mitte võimetest.<ref>[https://www.apa.org/news/podcasts/speaking-of-psychology/lifelong-learning You can learn new things at any age], apa.org, 2024.</ref> See, mida inimesed õpivad varajases eluetapis ja kuidas nad õpitut rakendavad, avaldada pikaajalist mõju, sest see mõjutab hilisemat õppimisvõimet, valikuid ja kohanemist eluolukordadega.<ref>Buxton, Alex. [https://neurosciencenews.com/child-learning-prefrontal-lobe-3622/ What Happens in the Brain When Children Learn?], Neuroscience News, 10.2.2016.</ref> ==Uurimine== ===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine=== Varajases arengujärgus (enne sündi ja esimestel elukuudel) toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Peaaju arengu selle perioodi parem mõistmine on oluline nii normaalse kasvu kaardistamiseks kui ka selliste kahjustusmehhanismide uurimiseks, mis on seotud arenguhäirete riskiteguritega, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünniga]]. Sellepärast on vajalik selle vanusevahemiku ajaliselt tihe katmine vanusest sõltuva ja ajas muutuva atlasena. Sellised ruumilis-ajalised atlased kujutavada peaaju arengu käigus toimuvaid dünaamilisi muutusi täpselt<ref name="sciencedirect.com" /> ja neid saab kasutada standardina võrdluseks normaalse arenguga. Looteperioodil on lisaks biokeemilistele mehhanismidele ([[morfogeen]]ide [[kontsentratsioonigradient]]idele)<ref name=":0" /> ja neuronite elektrilisele aktiivsusele<ref name=":0" /> närvisüsteemi kujunemisel olulised ka selle keskkonna geomeetrilised tingimused, milles [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]] arenevad.<ref name=":1" /> Näiteks võivad närvisüsteemi arengut mõjutada [[kolju]] [[arenguhäire]]d (näiteks [[kraniosünostoos]] ehk [[koljuõmblus]]te enneaegne [[luustumine]]).<ref name=":1" /> On ka tehtud ulatuslikke geeniekspressiooniuuringuid peaaju eri piirkondades alates varajasest looteeast kuni vananemiseni. Selle tulemused annavad ainulaadse ülevaate pika aja jooksul toimuvatest muutustest peaajus. Need uuringud näitasid, et peaajus ekspresseerus ligikaudu 86% geenidest ning umbes 90%-l neist geenidest erines ekspressioon sõltuvalt peaaju piirkonnast või ajast. Erinevused puudutasid seda, kas ja kui palju geeni [[transkript]]e esines, või nende transkriptide ehitust. Suurem osa nendest ruumilis-ajalistest erinevustest ilmneb enne sündi, kusjuures hilisemates arenguetappides suureneb eri piirkondade [[transkriptoom]]ide sarnasus. Piirkondadevahelised erinevused järgivad ajalist liivakellalaadset mustrit, mis jagab inimese [[neokorteks]]i arengu kolmeks põhietapiks. Esimeses etapis esimese kuue kuu jooksul pärast [[viljastumine|viljastumist]] kujuneb [[geeniekspressioon]]i suurte muutuste tulemusel peaaju piirkondade üldine ehitus. [[Neokorteks]]i eri osades on need muutused erinevad. Sellele aktiivsusperioodile järgneb omamoodi vaheperiood, mis algab raseduse [[kolmas trimester|kolmandal trimestril]]. Selle aja jooksul vaibub enamiku peaaju kindlatele piirkondadele iseloomulike geenide aktiivsus, välja arvatud need geenid, mis soodustavad neokorteksi piirkondade vaheliste ühenduste kujunemist. Hilises lapsepõlves ja varases noorukieas toimuvad geeniekspressiooni mustrites jälle suured muutused, mis aitavad järk-järgult kujundada neokorteksi piirkondi, mis omandavad aina spetsiifilisemaid funktsioone. See protsess jätkub täiskasvanueani.<ref>Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F, Li M, Kawasawa YI, Šestan N. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, kd 81, nr 2, lk 321–332.</ref><ref>Hyo Jung Kang, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, kd 478, nr 7370, lk 483–489.</ref><ref>[https://news.yale.edu/2013/12/26/human-brain-development-symphony-three-movements Human brain development is a symphony in three movements], Yale News, 26.12.2013.</ref> === Inimese peaaju varajase arengu uurimine === [[Organogenees]]i ning inimese [[embrüonaalne areng|embrüonaalse]] peaaju ja [[närvisüsteem]]i varajase arengu uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid: * [[peaaju organoid]]id ja [[assembloid]]id<ref>Kelley, Kevin W.; Pașca, Sergiu P. Human brain organogenesis: Toward a cellular understanding of development and disease. – ''Cell'', 2022, 185 (1): 42–61.</ref><ref>Ilaria Chiaradia, Madeline A. Lancaster. Brain organoids for the study of human neurobiology at the interface of in vitro and in vivo. – ''Nature Neuroscience'', 2020, kd 23, nr 12, lk 1496–1508.</ref>; * [[sünteetiline embrüo|sünteetilised embrüod]] ja [[embrüomudel]]id;<ref>Cassandra Willyard. – Mouse embryos grown without eggs or sperm: why, and what's next? – ''Nature'', 2022, lk 230–231.</ref><ref>[https://www.sciencemediacenter.de/angebote/22125 Synthetischer Embryo entwickelt Organe], sciencemediacenter.de, 25.8.2022.</ref><ref>Madeline Holcombe. [https://edition.cnn.com/2022/09/05/world/synthetic-embryos-stem-cells-scn/index.html A synthetic embryo, made without sperm or egg, could lead to infertility treatments], cnn.com, 5.9.2022.</ref><ref>Amadei, Gianluca; Handford, Charlotte E.; Qiu, Chengxiang; De Jonghe, Joachim; Greenfeld, Hannah; Tran, Martin; Martin, Beth K.; Chen, Dong-Yuan; Aguilera-Castrejon, Alejandro; Hanna, Jacob H.; Elowitz, Michael; Hollfelder, Florian; Shendure, Jay; Glover, David M.; Zernicka-Goetz, Magdalena. Synthetic embryos complete gastrulation to neurulation and organogenesis. – ''Nature'', 2022, 610 (7930): 143–153. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9534772/ Täistekst.]</ref><ref>[https://www.theguardian.com/science/2022/aug/03/scientists-create-worlds-first-synthetic-embryos Scientists create world's first 'synthetic embryos'], theguardian.com, 3.8.2022.</ref><ref>Tarazi, Shadi; Aguilera-Castrejon, Alejandro; Joubran, Carine; Ghanem, Nadir; Ashouokhi, Shahd; Roncato, Francesco; Wildschutz, Emilie; Haddad, Montaser; Oldak, Bernardo; Gomez-Cesar, Elidet; Livnat, Nir; Viukov, Sergey; Lokshtanov, Dmitry; Naveh-Tassa, Segev; Rose, Max; Hanna, Suhair; Raanan, Calanit; Brenner, Ori; Kedmi, Merav; Keren-Shaul, Hadas; Lapidot, Tsvee; Maza, Itay; Novershtern, Noa; Hanna, Jacob H. – Post-gastrulation synthetic embryos generated ex utero from mouse naive ESCs. – ''Cell'', 2022, 185 (18): 3290–3306.e25.</ref> * [[mudelorganism]]id; * surmajärgsed uuringud;<ref>Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, kd 276, lk 48–71.</ref> * mitteinvasiivne ''in vivo''-kuvamine.<ref>Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, kd 276, lk 48–71.</ref> [[neurokuvamine|Neurokuvamise]] meetodid on oluliselt kaasa aidanud peaaju varajase arengu mõistmisele.Vasung L, Abaci Turk E, Ferradal SL, Sutin J, Stout JN, Ahtam B, Lin PY, Grant PE. Exploring early human brain development with structural and physiological neuroimaging. – ''NeuroImage'', 2019, kd 187, lk 226–254. Inimese areneva [[närvikude|närvikoe]] piiratud kättesaadavus on takistanud nende molekulaarsete mehhanismide mõistmist, mille kaudu kujunevad [[kognitiivsed võimed]].<ref name="10.1016/j.cell.2021.10.003"/> Uuritakse ka [[platsenta]]t, sealhulgas selle võimalikku rolli väliskeskkonna tegurite mõju vahendamisel lootele. Näiteks on inimese platsentast leitud [[mikroplast]]e, kuid nende mõju peaaju arengule ei ole veel selgelt kindlaks tehtud.<ref>[https://www.theguardian.com/environment/2020/dec/22/microplastics-revealed-in-placentas-unborn-babies Microplastics revealed in the placentas of unborn babies], theguardian.com, 22.12.2020.</ref><ref>Antonio Ragusa, Alessandro Svelato, Criselda Santacroce, Piera Catalano, Valentina Notarstefano, Oliana Carnevali, Fabrizio Papa, Mauro Ciro Antonio Rongioletti, Federico Baiocco, Simonetta Draghi, Elisabetta D'Amore, Denise Rinaldo, Maria Matta, Elisabetta Giorgini. Plasticenta: First evidence of microplastics in human placenta. ''Environment International'', 2021, kd 146, artikli nr 106274. [ Täistekst.]</ref> Peaaju arengu parem mõistmine võib aidata paremini mõista [[närvisüsteemi haigus]]i, toetada teadmisi kognitiivsete võimete kujunemisest võimaldada paremat kaitset loote arengut kahjustavate tegurite eest, sealhulgas ema haiguste, mitmesuguste keskkonnamõjude ja [[ksenobiootikum]]ide eest.<ref name="10.1016/j.neuroscience.2013.12.044"/><ref name="10.1016/j.neuroimage.2018.07.041"/> ==Viited== {{viited}} t0brzlplhlw0i09tamrxb4tc9gia511 7200742 7200639 2026-07-24T11:22:15Z Andres 5 /* Inimese peaaju varajase arengu uurimine */ 7200742 wikitext text/x-wiki '''Närvisüsteemi areng''' ehk '''neuroareng''' hõlmab protsesse, mille käigus loomade [[närvisüsteem]] tekib, kujuneb ja muutub alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] varajastest etappidest kuni täiskasvanueani. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] algab see [[neurulatsioon]]ist, mille käigus [[ektoderm]]ist moodustub [[neuraaltoru]]. Seejärel diferentseerub neuraaltoru piirkondade kaupa ning morfogeenide kontsentratsioonigradientide toimel kujunevad selle eri piirkondadest [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Järgmised arenguetapid on [[neurogenees]] (närvirakkude ehk [[neuron]]ite teke), neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]], [[akson]]ite suunamine, [[sünaptogenees]] ja ulatuslik närviaktiivsusest sõltuv viimistlemine, mille tulemusel kujunevad [[funktsionaalne närvivõrgustik|funktsionaalsed närvivõrgustikud]]. Neuraalse arengu uurimisvaldkond ühendab [[neuroteadus]]e ja [[arengubioloogia]] teadmisi, et kirjeldada ja selgitada rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille kaudu kujunevad keerulised närvisüsteemid alates [[varbuss]]idest ja [[harilik äädikakärbes|äädikakärbestest]] kuni [[imetajad|imetajateni]]. Viimaste aastate areng [[genoomika]]s ja [[kuvamistehnoloogia]]tes, näiteks [[üksikraku sekveneerimine]] ja [[elusrakkude mikroskoopia]], on arusaama närvisüsteemi arengust molekuli ja raku tasandil täpsustanud. Sellised meetodid nagu [[üksikraku RNA sekveneerimine]] võimaldavad teadlastel analüüsida [[geeniekspressioon]]i üksikutes [[neuraalne eellasrakk|neuraalsetes eellasrakkudes]] ja neuronites ning avastada senitundmatut rakkude mitmekesisust arengu kulus. Närvisüsteemi arengu häired võivad põhjustada [[arenguhäire]]id, näiteks [[holoprosentsefaalia]]t, ning mitmesuguseid [[neuroloogiline häire|neuroloogilisi häireid]], sealhulgas [[parees|jäsemete pareese]] ja [[halvatus]]i, [[tasakaaluhäired|tasakaalu-]] ja [[nägemishäired|nägemishäireid]] ning [[krambihoog]]usid. Inimestel võivad närvisüsteemi arengu häired põhjustada ka näiteks [[Retti sündroom]]i, [[Downi sündroom]]i ja [[vaimupuue|vaimupuudeid]].<ref name="Vet"> [https://web.archive.org/web/20161102033420/http://vetneuro.com/NeurologicalSignsDiseases/tabid/4171/Default.aspx Neurological Signs & Diseases], vetneuro.com.</ref><ref> [https://medlineplus.gov/neuraltubedefects.html Neural Tube Defects].</ref> ==Inimese närvisüsteemi areng== Inimese närvisüsteemi arengut uurivad [[embrüoloogia]], [[arengubioloogia]] ja [[neuroteadus]]. See uurimisvaldkond käsitleb rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mille abil kujuneb inimese keeruline [[närvisüsteem]], alates [[embrüonaalne areng|embrüonaalsest arengust]] enne sündi kuni [[sünnijärgne areng|sünnijärgse arenguni]]. Närvisüsteemi arengu etapiliste sündmuste seas [[embrüo]]l on:<ref>National Research Council (US) and Institute of Medicine (US) Committee on Integrating the Science of Early Childhood Development, Jack P. Shonkoff, Deborah A. Phillips. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK225562/ The Developing Brain]. – ''From Neurons to Neighborhoods: The Science of Early Childhood Development'', National Academies Press (US) 2000.</ref> #neuronite teke ja [[diferentseerumine]] [[tüvirakk]]udest ([[neurogenees]]); #ebaküpsete neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]] tekkekohast embrüos lõplikku asukohta; #[[akson]]ite väljakasv ja nende [[kasvukoonus]]te suunamine ([[aksoni suunamine]]) läbi embrüo postsünaptiliste sihtrakkudeni; #[[sünaps]]ide moodustumine aksonite ja nende postsünaptiliste partnerite vahel ([[sünaptogenees]]); #[[sünapside kärpimine]], mis toimub eriti [[noorukiiga|noorukieas]]; #elukestev [[sünaptiline plastilisus]], mida peetakse [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] aluseks. Neuroarengu protsessid võib üldjoontes jagada kaheks rühmaks: #närviaktiivsusest sõltumatud mehhanismid; neid peetakse peamiselt geneetiliste programmide määratud protsessideks, mis toimuvad üksikutes neuronites sõltumatult [[närviaktiivsus]]est ja [[meeleline kogemus|meelelisest kogemusest]]; nende hulka kuuluvad [[rakk]]ude diferentseerumine ja migratsioon ning aksonite suunamine esmastesse sihtpiirkondadesse; #närviaktiivsusest sõltuvad mehhanismid; kui aksonid on jõudnud sihtkohta, hakkavad närvivõrkude kujunemist mõjutama närviaktiivsus ja meeleline kogemus; need soodustavad uute sünapside teket ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], mis võimaldab kujunevatel närvivõrgustikel täpsustuda ja küpseda. ===Peaaju areng=== [[Pilt:Development_of_nervous_system.svg|750px|Inimese peaaju arengu skeem]] ==== Ülevaade ==== [[Kesknärvisüsteem]] areneb embrüo kõige välimisest [[looteleht|lootelehest]] – [[ektoderm]]ist. [[3. arengunädal]]al kujuneb ektodermist [[neuroektoderm]], mis moodustab embrüo selgmisel küljel [[neuraalplaat|neuraalplaadi]]. Neuraalplaadist lähtub enamik kesknärvisüsteemi [[neuron]]eidja [[gliiarakk]]e. Neuraalplaadi keskossa tekib pikisuunaline [[neuraalvagu]] ja [[4. arengunädal]]aks paindub neuraalplaat kokku ning moodustab [[neuraaltoru]], mille sisemus täitub [[ajuvedelik]]uga.<ref name="Saladin">K. Saladin. ''Anatomy & Physiology: The Unity of Form and Function'', 6. trükk, McGraw-Hill 2011, ISBN 978-0-07-337825-1, lk 541.</ref> Embrüo edasise arengu käigus laieneb neuraaltoru eesmine osa kolmeks [[esmane ajupõis|esmaseks ajupõieks]]: [[eesaju]]ks ([[prosentsefalon]]), [[keskaju]]ks ([[mesentsefalon]]) ja [[rombaju]]ks ([[rombentsefalon]]).<ref name="Zhou">Zhou Yi, Song Hongjun, Ming Guo-Li. Genetics of human brain development. – ''Nature Reviews Genetics'', 2023, kd 25, nr 1, lk 26–45.</ref> Need lihtsad esmased ajupõied jagunevad omakorda viieks [[teisene ajupõis|teiseseks ajupõieks]]: *[[otsaju]]ks ehk [[telentsefalon]]iks, millest kujunevad [[suurajukoor]] ja [[basaalganglionid]]; *[[vaheaju]]ks ehk [[dientsefalon]]iks, millest kujunevad [[taalamus]] ja [[hüpotalamus]]; *[[keskaju]]ks ehk [[mesentsefalon]]iks, millest kujunevad [[künkakesed]] (''colliculi''); *[[tagaaju]]ks ehk [[metentsefalon]]iks, millest kujunevad [[ajusild|sild]] ja [[väikeaju]]; *[[müelentsefalon]]iks, millest kujuneb [[piklikaju]].<ref>Scott F. Gilbert. ''Developmental Biology'', 10. trükk, Sinauer Associates 2013, ISBN 978-1-60535-192-6.</ref> Ajuvedelikuga täidetud neuraaltoru õõs ulatub telentsefalonist kuni [[seljaaju]]ni ja sellest kujuneb kesknärvisüsteemi [[ajuvatsake|vatsake]]ste süsteem. Et neuraaltorust arenevad nii peaaju kui ka seljaaju, võivad selle arenguetapi häired põhjustada raskeid [[kaasasündinud väärareng]]uid, näiteks [[anentsefaalia]]t ja [[lülisambalõhestus]]t (''[[spina bifida]]''). Neuraaltoru seintes paiknevad sel ajal [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]], mis korduvate [[jagunemine|jagunemistega]] tagavad aju kasvu. Osa neist rakkudest lõpetab hiljem jagunemise ning diferentseerub [[neuron]]iteks ja [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad kesknärvisüsteemi peamised rakutüübid.<ref name="Zhou" /> Äsja tekkinud neuronid [[rakkude ränne|migreeruvad]] areneva aju eri piirkondadesse, kus nad organiseeruvad eri ajustruktuurideks. Kui neuronid on jõudnud lõplikku asukohta, kasvatavad nad [[akson]]eid ja [[dendriit]]e, mis võimaldavad neil teiste neuronitega [[sünaps]]ide kaudu ühendust võtta. Neuronitevahelise [[sünaptiline signaaliülekanne|sünaptilise signaaliülekande]] tulemusel kujunevad funktsionaalsed [[närvivõrk|närvivõrgud]], mis vahendavad sensoorset ja motoorset infotöötlust ning on käitumise neurobioloogiline alus.<ref name="Principles of neural science">Eric R. Kandel. ''Principles of Neural Science'', 5. trükk, McGraw-Hill 2006, ISBN 978-0-07-139011-8.</ref> ====Neuraalne induktsioon==== {{Vaata|Neuraalne induktsioon}} Embrüonaalse arengu varajases järgus määratakse inimese ektodermi [[piirkondlik spetsifikatsioon]] [[signaalmolekul]]ide toimel. Neuraalse induktsiooni tulemusel omandab osa ektodermirakke neuraalse saatuse ja moodustab [[neuroektodermi]], millest kujuneb [[neuraalplaat]]. Ülejäänud ektoderm diferentseerub peamiselt [[pinnaektoderm]]iks, millest areneb peamiselt [[marrasknahk]]. [[Gastrulatsioon]]i ajal liiguvad [[epiblast]]i rakud läbi [[ürgjutt|ürgjuti]] ja [[ürgvagu|ürgvao]] embrüo sisemusse. Nende rakkude sisserände tulemusena moodustuvad [[endoderm]] ja [[mesoderm]], pinnale jäävatest epiblasti rakkudest aga kujuneb [[ektoderm]]. Gastrulatsiooni käigus kujuneb [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas dorsaalsel keskjoonel rändavatest rakkudest [[seljakeelik]], mis annab ektodermi kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevatele rakkudele neuraalsele diferentseerumisele suunavaid signaale. Aksiaalse ektodermi kohal paiknevad ektodermirakud reageerivad selle toodetud [[difusioon|difundeeruvatele]] signaalmolekulidele ja diferentseeruvad [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]], ülejäänud ektodermist saab [[pinnaektoderm]], millest kujuneb peamiselt marrasknahk. Protsessi, milles mesoderm suunab enda kohal paikneva ektodermi diferentseeruma neuraalseks koeks, nimetatakse [[neuraalne induktsioon|neuraalseks induktsiooniks]]. [[3. arengunädal]]al paindub [[neuraalplaat]] keskjoonel sissepoole ning moodustab [[neuraalvagu|neuraalvao]]. Neuraalvao servadesse kujunevad [[neuraalvall]]id, mis hakkavad tulevase [[kael]]a piirkonnast alates üksteisega ühinema ning moodustavad [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru kujunemist ektodermist nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. Neuraaltoru kõhtmist osa nimetatakse [[basaalplaat|basaalplaadiks]] (''basal plate''), selgmist osa aga [[tiibplaat|tiibplaadiks]] (''alar plate'') ja selle sisemist õõnt [[neuraalkanal]]iks. [[4. arengunädal]]a lõpuks sulguvad neuraaltoru kummaski otsas paiknevad avad – [[neuropoor]]id.<ref>Estomih Mtui, Gregory Gruener. ''Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', Saunders: Philadelphia, 2006, lk 1.</ref> Neuraalse induktsiooni molekulaarset alust tuntakse peamiselt [[loommudel]]ite, eriti [[kannuskonn]]a embrüote põhjal, sest inimese varajast embrüonaalset arengut ei ole eetilistel põhjustel võimalik otseselt katseliselt uurida. Kannuskonnal on hästi tõestatud "vaikimisi mudel" (''default model''): ektodermi vaikimisi arenguline saatus on neuraalne diferentseerumine, ja [[BMP signaalirada]], mida aktiveerivad muu hulgas [[BMP4]] ja teised [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]] perekonna valgud, suunab ektodermi pinnaektodermi saatuse poole. Kui embrüonaalseid ektodermirakke kasvatada väikese tihedusega kultuuris, ilma rakkudevaheliste kontaktideta ja mesodermita, diferentseeruvad need spontaanselt närvirakkude eellasteks. Kui aga rakkudevahelised kontaktid säilivad, diferentseeruvad need marrasknaha rakkude eellasteks. See viitab sellele, et ilma pärssiva signaalita on ektodermi vaikimisi saatus neuraalne.<ref>Hemmati-Brivanlou A, Melton D. Vertebrate embryonic cells will become nerve cells unless told otherwise. – ''Cell'', 88(1), 1997, lk 13–17.</ref> Neuraalse induktsiooni käigus sekreteerivad [[organiseerijapiirkond]] ja hiljem [[aksiaalne mesoderm]], sealhulgas [[seljakeelik]], BMP signaalraja [[inhibiitor]]eid, nagu [[nogiin]] ([[Noggin]]), [[kordiin]] ([[Chordin]]) ja [[follistatiin]] ([[Follistatin]]), mis difundeeruvad nende kohal (embrüo pinnale lähemal) paiknevasse ektodermi ja pärsivad BMP4 aktiivsust. BMP-signalisatsiooni nõrgenemise tõttu omandavad ektodermirakud neuraalse saatuse ja neist kujuneb neuroektoderm ja neuraalplaat. Hilisemad uurimused on näidanud, et "vaikimisi mudel" ei kehti universaalselt kõigil selgroogsetel ühtemoodi. Kana embrüos on korduvalt näidatud, et ainult BMP-signaali pärssimine nogiini ja kordiiniga ei ole neuraalse koe indutseerimiseks piisav, ning varasema ja BMP pärssimisest osaliselt sõltumatu sammuna on vajalik [[FGF-signaalimine|FGF-signaal]].<ref>Stern CD. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 132(9), 2005, lk 2007–2021.</ref><ref>Linker C, Stern CD. Neural induction requires BMP inhibition only as a late step, and involves signals other than FGF and Wnt antagonists. – ''Development'', 131(22), 2004, lk 5671–5681.</ref> Imetajate, sealhulgas hiire ja inimese [[embrüonaalne tüvirakk|embrüonaalsete tüvirakkude]] põhjal tehtud uuringud toetavad üldjoontes samuti "vaikimisi mudelit" — BMP-signaali pärssimine soodustab neuraalset diferentseerumist ka inimese [[pluripotents]]etes rakkudes —, kuid ka siin on FGF-signaalil täiendav, osaliselt BMP-st sõltumatu roll.<ref>LaVaute TM jt. Regulation of Neural Specification from Human Embryonic Stem Cells by BMP and FGF. – ''Stem Cells'', 27(8), 2009, lk 1741–1749.</ref> Et otsesed katselised tõendid inimese enda embrüote kohta puuduvad, tuginetakse inimese neuraalse induktsiooni mehhanismi kirjeldamisel suuresti nendele loom- ja tüvirakumudelitele. Neuraaltoru edasises arengus saab oluliseks ka [[Sonic hedgehog]]i ([[SHH]]) signaalirada, mis määrab eriti selle kõhtmise piirkonna spetsifikatsiooni. ====Varajane peaaju==== [[Pilt:Four week embryo brain.svg|pisi|Embrüo peaaju [[4. arengunädal]]al]] [[Pilt:Gray640.png|pisi|Areneva seljaaju ristlõige 4. arengunädalal]] [[Pilt:6 week human embryo nervous system.svg|pisi|Embrüo närvisüsteem [[6. arengunädal]]al]] [[4. arengunädal]]a lõpus paindub [[neuraaltoru]] eesmine osa ''[[flexura cephalica]]'' tõttu tulevase [[keskaju]] ehk [[mesentsefalon]]i piirkonnas. Sellest kõrgemal paikneb [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], allpool aga [[rombaju]] ehk [[rombentsefalon]]. Eesaju kõhtmisel küljel kujunevad [[silmapõieke]]sed (''vesiculae opticae''), millest arenevad hiljem [[võrkkest]], [[nägemisnärv]] ja [[vikerkest]]. [[Seljaaju]] kujuneb neuraaltoru kaudaalsest osast. Neuraaltoru sein koosneb algul [[neuroepiteel]]irakkudest, mis diferentseeruvad [[neuroblast]]ideks. Neuroblastidest moodustub [[mantelkiht]] (''mantle layer''), millest areneb seljaaju [[hallaine]]. Neuroblastide jätked kasvavad väljapoole ja moodustavad [[marginaalkiht|marginaalkihi]] (''marginal layer''), millest kujuneb [[valgeaine]]. Mantelkihi kõhtmine osa ehk [[basaalplaat]] diferentseerub peamiselt [[motoorne neuron|motoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks, selgmine osa ehk [[tiibplaat]] aga [[sensoorne neuron|sensoorseid neuroneid]] sisaldavateks piirkondadeks. Nende vahele jääb vahepiirkond, milles paiknevad [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronid.<ref>''Atlas of Human Embryology'', Chronolab. [https://web.archive.org/web/20071227192055/http://www.embryo.chronolab.com/spinal.htm Atlas of Human Embryology], chronolab.com.</ref> [[5. arengunädal]]al laieneb eesaju tiibplaat külgsuunas ja selle külgmistest väljasopistustest ([[telentsefaalsed põiekesed]]) kujunevad [[ajupoolkerad]] ehk [[otsaju]] ehk [[telentsefalon]]. Eesaju keskosast kujuneb [[vaheaju]] ehk [[dientsefalon]]. Vaheaju, keskaju ja rombaju moodustavad embrüonaalse [[ajutüvi|ajutüve]]. Arengu käigus süveneb keskaju piirkonna painutus veelgi. Samal ajal paindub rombaju tahapoole (''[[flexura pontina]]''), nii et selle tiibplaadid laienevad külgedele ja nende vahele kujuneb [[neljas ajuvatsake]]. Rombaju ülemisest osast arenevad [[sild (anatoomia)|ajusild]] ja [[väikeaju]], alumisest osast aga [[piklikaju]]. ===Neurokuvamine=== {{Vaata|Neurokuvamine}} [[Neurokuvamine]] on oluliselt avardanud teadmisi [[peaaju]] arengust. [[Imik]]ute ja [[väikelaps|väikelaste]] uurimisel kasutatakse sageli [[elektroentsefalograafia]]t (EEG) ja [[sündmuspotentsiaal]]e ehk [[sündmusega seotud potentsiaal]]e ehk [[sündmusseosega potentsiaal]]e (ERP), sest need meetodid on mitteinvasiivsed ja sobivad hästi varajase arengu uurimiseks. Imikute puhul kasutatakse laialdaselt ka [[funktsionaalne lähisinfrapunaspektroskoopia|funktsionaalset lähisinfrapunaspektroskoopiat]] ehk [[funktsionaalne infrapunalähedane spektroskoopia|funktsionaalset infrapunalähedast spektroskoopiat]] ([[fNIRS]]), mis võimaldab hinnata [[ajukoor]]e aktiivsuse muutusi ilma [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirguseta]]. Peaaju ehituse ja aktiivsuse ning ajupiirkondade vaheliste funktsionaalsete seoste uurimisel kasutatakse laialdaselt ka [[magnetresonantstomograafia]]t (MRI) ja [[funktsionaalne magnetresonantstomograafia|funktsionaalset magnetresonantstomograafia]]t ([[fMRI]]). Need meetodid võimaldavad saada suure [[ruumiline lahutusvõime|ruumilise lahutusvõimega]] kujutisi peaaju ehitusest ning analüüsida eri ajupiirkondade talitlust ja nende omavahelisi seoseid, mistõttu on neist saanud olulised uurimismeetodid närvisüsteemi arengu uurimisel. ==== Magnetresonantstomograafia ==== {{Vaata|Magnetresonantstomograafia}} [[Magnetresonantstomograafia]] (MRI) võimaldab analüüsida peaaju ehituse ja arengu mitmesuguseid aspekte. [[Magneetumusülekande suhtarv]] (''magnetization-transfer ratio'', MTR) võimaldab hinnata koe struktuurset terviklikkust, mõõtes [[magneetumus]]e ülekannet vabade [[vesi|vee]][[prooton]]ite ja [[makromolekul]]idega seotud prootonite vahel. Meetod on eriti tundlik [[valgeaine]] [[müeliin]]isisaldusest sõltuvate muutuste suhtes. [[Fraktsionaalne anisotroopia]] (FA) mõõdab [[veemolekul]]ide [[difusioon]]i suunatust ehk seda, mil määral toimub nende difusioon eelistatult ühes suunas. Mida suurem on difusiooni suunatus, seda paremini organiseerunud ja terviklikumad struktuuriga on tavaliselt [[valgeaine]] [[närvikiukimp|närvikiudude kimbud]]. [[Keskmine difusioon]] (''mean diffusivity'', MD) mõõdab veemolekulide keskmist difusioonivõimet koes. See annab teavet koe mikrostruktuuri, sealhulgas valgeaine struktuuriomaduste kohta.<ref name="Blakemore2012">S. J. Blakemore. Imaging brain development: the adolescent brain. – ''NeuroImage'', 2012, kd 61, nr 2, lk 397–406.</ref> ===== Struktuuriline magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Struktuuriline magnetresonantstomograafia}} [[Struktuuriline magnetresonantstomograafia]] võimaldab kvantitatiivselt uurida mitmeid peaaju arenguga seotud protsesse, sealhulgas määrata peaaju kasvu mustreid ja dünaamikat<ref name="sciencedirect.com">A. Serag. Construction of a consistent high-definition spatio-temporal atlas of the developing brain using adaptive kernel regression. – ''NeuroImage'', 2012 kd 59, nr 3, lk 2255–2265.</ref> ning jälgida [[müelinisatsioon]]i kulgu.<ref>Ahmed Serag. Tracking developmental changes in subcortical structures of the preterm brain using multi-modal MRI. – ''2011 IEEE International Symposium on Biomedical Imaging: From Nano to Macro'', 2011, ISBN 978-1-4244-4127-3, lk 349–352.</ref> Tulemused täiendavad [[difusioontensorkuvamine|difusioontensorkuvamise]] (''diffusion tensor imaging'', DTI) tulemusi, mida valgeaine arengu uurimiseks laialdaselt kasutatakse. ===== Funktsionaalne magnetresonantstomograafia ===== {{Vaata|Funktsionaalne magnetresonantstomograafia}} [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Funktsionaalset magnetresonantstomograafiat]] ([[fMRI]]) on kasutatud [[vaimuseisund]]ite omistamise ehk [[vaimuteooria]] uurimiseks, mõõtes sellega seotud närvivõrgustike aktivatsiooni. [[Tagumine ülemine oimuvagu]] (''posterior superior temporal sulcus'', pSTS) ning [[oimu- ja kiirusagara piir]] (''temporoparietal junction'', TPJ) osalevad teiste inimeste tegevuste tõlgendamises ja tahtlike liigutuste ennustamises. Täiskasvanutel on parempoolne pSTS tahtlikku põhjuslikkust hindavate ülesannete ajal aktiivsem kui noorukitel.<ref>Blakemore SJ, den Ouden H, Choudhury S, Frith C. Adolescent development of the neural circuitry for thinking about intentions. – ''Social Cognitive and Affective Neuroscience'', 2007, kd 2, nr 2, lk 130–139.</ref> Need piirkonnad aktiveeruvad ka testis [[Reading the Mind in the Eyes Test]](RMET), milles osalejad peavad silmapiirkonna kujutiste põhjal hindama emotsionaalset seisundit. Teine oluline vaimuseisundite omistamisega seotud piirkond on [[eesmine oimukoor]] (''anterior temporal cortex'', ATC). Täiskasvanutel on vasakpoolse eesmise oimukoore aktiivsus emotsionaalseid vaimuseisundeid hindavate ülesannete ajal suurem kui noorukitel.<ref>Burnett S, Bird G, Moll J, Frith C, Blakemore SJ. Development during adolescence of the neural processing of social emotion. – ''Journal of Cognitive Neuroscience'', 2009, kd 21, nr 9, lk 1736–1750.</ref> Lõpuks aktiveeruvad [[mediaalne prefrontaalkoor]] (''medial prefrontal cortex'', mPFC) ja selle eesmine dorsaalne osa ([[dorsaalne mediaalne prefrontaalkoor]], dmPFC), kui ülesanded nõuavad psühholoogiliste seisundite üle arutlemist. Täiskasvanute ja noorukite erinevused peegeldavad sotsiaalse tunnetuse närvivõrgustike küpsemist.<ref name="Blakemore2012" /> ====Kolmemõõtmeline ultraheliuuring==== {{Vaata|Kolmemõõtmeline ultraheliuuring}} Suurema [[lahutusvõime]]ga [[kolmemõõtmeline ultraheliuuring]] võimaldab jälgida inimese [[peaaju]] arengut juba embrüonaalses eas. Uuringute põhjal eristuvad [[4. arengunädal]]al kolm esmast ehk primaarset [[ajupõis|ajupõit]] ehk [[ajupõieke]]st: [[eesaju]] ehk [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ehk keskaju ja [[rombaju]]. [[5. arengunädal]]al kujunevad neist viis sekundaarset ajupõit: [[telentsefalon]] ehk [[otsaju]], [[dien­tsefalon]], [[mesentsefalon]], [[metentsefalon]] ja [[müelentsefalon]]. Neist arenevad hiljem täiskasvanu peaaju põhistruktuurid ning [[ajuvatsake]]ste süsteem: telentsefalonist [[külgvatsakesed]], dientsefalonist [[kolmas vatsake]], mesentsefalonist [[keskaju-veejuha]] ning metentsefalonist ja müelentsefalonist [[neljas vatsake]].<ref name="Kim2008">M. S. Kim, Jeanty P, Turner C, Benoit B. Three-dimensional sonographic evaluations of embryonic brain development. – ''Journal of Ultrasound in Medicine'', 2008, kd 27, nr 1, lk 119–124.</ref> Kolmemõõtmeline ultraheli võimaldab kujutada arenevat peaaju ''in vivo'', mis aitab [[rasedus]]e ajal avastada kõrvalekaldeid normaalsest arengust.<ref name="Kim2008" /> =====Valgeaine areng===== Magnetresonantstomograafilised uuringud on näidanud, et lapsepõlvest (ligikaudu 9. eluaastast) noorukieani (ligikaudu 14. eluaastani) [[valgeaine]] maht suureneb ja [[hallaine]] maht väheneb. Need muutused ilmnevad eeskätt [[otsmikusagar|otsmiku]]- ja [[kiirusagar]]a [[ajukoor]]es. Selle põhjuseks on pakutud mitut mehhanismi. Ühe hüpoteesi järgi suureneb valgeaine maht ajukooresisese [[müelinisatsioon]]i ja [[akson]]ite läbimõõdu suurenemise tõttu. Teise hüpoteesi järgi on põhjuseks sünapside ümberkorraldumine, mille käigus sünapside esialgsele rohkenemisele järgneb nende selektiivne kõrvaldamine ([[sünapside kärpimine]], ''synaptic pruning'').<ref name="Blakemore2012" /> =====Hallaine areng===== [[Hallaine]] mahu suurenemine ja sellele järgnev vähenemine saavutab otsmiku- ja kiirusagaras haripunkti ligikaudu 12 aasta vanuses. [[Oimusagar]]as toimub see hiljem, umbes 17. eluaasta paiku, kusjuures kõige viimasena küpseb [[ülemine oimukoor]]. Esmalt küpsevad sensoorsed ja motoorsed ajukoore piirkonnad, seejärel ülejäänud ajukoor. Eesotsmikukoore (''frontal pole'') küpsemine ei järgi siiski täpselt sama mustrit, vaid küpseb ligilähedaselt samal ajal tagumiste piirkondadega.<ref>Sowell ER, Peterson BS, Thompson PM, Welcome SE, Henkenius AL, Toga AW. Mapping cortical change across the human life span. – ''Nature Neuroscience'', 2003, kd 6, nr 3, lk 309–315.</ref> Seda arengut iseloomustab hallaine mahu järkjärguline vähenemine, mis levib aju tagumistest piirkondadest eesmiste suunas. Hallaine mahu vähenemine ja valgeaine mahu suurenemine võivad jätkuda kogu elu jooksul, kuid kõige suuremad muutused leiavad aset lapse- ja noorukieas.<ref name="Blakemore2012" /> ===Neuronite migratsioon=== {{Vaata|Neuronite migratsioon}} [[Neuronite migratsioon]]i käigus liiguvad [[neuron]]id tekkekohast lõplikku asukohta [[peaaju]]s. See on peaaju normaalse arengu oluline etapp, mille käigus kujunevad välja ajukoore kihiline ehitus ja teiste ajuosade [[närvivõrgustik]]ud. Kõige levinumad migratsiooniviisid on [[radiaalne migratsioon]] ja [[tangentsiaalne migratsioon]]. ====Radiaalne migratsioon==== {{Vaata|Radiaalne migratsioon}} Arenemisjärgus oleva [[neokorteks]]i [[ventrikulaartsoon]]is [[jagunemine|jagunevad]] [[neuraalne tüvirakk|neuraalsed tüvirakud]]. Esimesed [[mitoos]]ijärgsed rakud, mis [[eelplaat|eelplaadist]] (''preplate'') välja [[rakkude ränne|rändavad]], [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[Cajali-Retziuse rakud|Cajali-Retziuse rakkudeks]] ja [[allplaat|allplaadi]] (''subplate'') neuroniteks. Need rakud liiguvad peamiselt rakukeha ümberpaiknemise teel. Selle migratsiooniviisi korral on neuron [[bipolaarne neuron|bipolaarne]] ning kinnitab oma eesmise [[neuriit|jätke]] tipu [[pehmekest]]a külge. Seejärel liigub [[rakukeha]] [[rakutuum|tuum]]a ümber paiknevate [[mikrotoruke]]ste ja [[tsentrosoom]]i koordineeritud töö tulemusel pehmekelme suunas. Seda protsessi nimetatakse [[nukleokinees]]iks.<ref>Samuels BA, Tsai LH. Nucleokinesis illuminated. – ''Nature Neuroscience'', 2004, kd 7, nr 11, lk 1169–1170.</ref> Hiljem hakkavad neuronid migreeruma mööda [[radiaalgliia]] kiude ([[radiaalgliiarakk]]ude pikki jätkeid), mis on ajutised juhtstruktuuri. Radiaalgliiarakud diferentseeruvad hiljem peamiselt [[astrotsüüt]]ideks ja [[ependüümirakk]]udeks, kuigi osa neist võib anda ka neuroneid.<ref>Campbell K, Götz M. Radial glia: multi-purpose cells for vertebrate brain development. – ''Trends in Neurosciences'', 2002, kd 25, nr 5, lk 235–238.</ref> Rakukeha ümberpaiknemine võib aset leida kogu embrüonaalse arengu vältel.<ref name=Nadar1>Nadarajah B, Brunstrom JE, Grutzendler J, Wong RO, Pearlman AL. Two modes of radial migration in early development of the cerebral cortex. – ''Nature Neuroscience'', 2001, kd 4, nr 2, lk 143–150.</ref> Järgmised neuronite lained jagavad eelplaadi kaheks kihiks ja moodustavad radiaalgliia kiudude abil migreerudes [[kortikaalplaat|kortikaalplaadi]], millest kujuneb hiljem [[ajukoor]]e kihiline struktuur. Iga uus neuronite laine liigub varasemast kaugemale, mistõttu kujuneb ajukoore kihiline ehitus seest-välja põhimõttel (''inside-out''): vanemad neuronid paiknevad sügavamates ja nooremad pindmisemates kihtides.<ref>Nadarajah B, Parnavelas JG. Modes of neuronal migration in the developing cerebral cortex. ''Nature Reviews. Neuroscience'', 2002, 3, nr 6, lk 423–432</ref><ref>Rakic P. Mode of cell migration to the superficial layers of fetal monkey neocortex. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 1972, kd 145, nr 1, lk 61–83.</ref> Arvatakse, et ligikaudu 80–90% migreeruvatest neuronitest kasutab migreerumisel radiaalgliiat.<ref>Mary Hatten.[http://www.cogsci.ucsd.edu/~sereno/201/readings/03.08-NeuralMigration.pdf Central Nervous System Neuronal Migration.] – ''Annual Review of Neuroscience'', 1999, kd 22, lk 511–539.</ref> ====Aksofiilne migratsioon==== {{Vaata|Aksofiilne migratsioon}} Paljud neuronid liiguvad keha eesmise ja tagumise telje suunas mööda juba olemasolevaid [[akson]]ikimpe. Sellist migratsiooniviisi nimetatakse [[aksofiilne migratsioon|aksofiilseks migratsiooniks]].<ref name="Casoni">Casoni F, Hutchins BI, Donohue D, Fornaro M, Condie BG, Wray S. SDF and GABA interact to regulate axophilic migration of GnRH neurons. – ''Journal of Cell Science'', 2012, kd 125, osa 21, lk 5015–5025.</ref> Selle näiteks on [[gonadotropiini vabastava hormooni neuron]]id (GnRH-neuronid), mis migreeruvad [[nina]] piirkonnast läbi eesaju [[hüpotalamus]]se.<ref name=Wray10>Wray S. From nose to brain: development of gonadotrophin-releasing hormone-1 neurones. – ''Journal of Neuroendocrinology'', kd 22, nr 7, lk 743–753.</ref> Sellist migratsiooni juhivad rakuvälised juhtsignaalid, mis käivitavad raku sees signaalirajad. Need omakorda mõjutavad [[aktiin]]i- ja [[mikrotoruke]]stetsütoskeleti ümberkorraldumist ja raku [[adhesioonimolekul]]ide talitlust, võimaldades neuronil liikuda mööda aksonikimpu.<ref name=Giacobini07 /><ref name=Hutchins13 /><ref name=Hutchins14 /><ref name=Parkash12 /> [[Neurofiilne migratsioon]] tähendab neuroni liikumist mööda teise neuroni aksonit, [[gliofiilne migratsioon]] aga neuroni liikumist mööda radiaalgliia kiude.<ref name="Cooper">Jonathan A. Cooper. Mechanisms of cell migration in the nervous system. – ''The Journal of Cell Biology'', 2013, kd 202, nr 5, lk 725–734.</ref> ====Tangentsiaalne migratsioon==== {{Vaata|Tangentsiaalne migratsioon}} Enamik [[vaheneuron]]eid liigub tangentsiaalselt, kasutades oma lõplikku asukohta ajukoores jõudmiseks mitut eri migratsioonimehhanismi. Tangentsiaalse migratsiooni näide on [[Cajali–Retziuse rakud|Cajali–Retziuse rakkude]] liikumine ajukoore [[marginaaltsoon]]is. ====Multipolaarne migratsioon==== {{Vaata|Multipolaarne migratsioon}} Lisaks radiaalsele ja tangentsiaalsele migratsioonile esineb ka [[multipolaarne migratsioon]].<ref name="ReferenceA">Tabata H, Nakajima K. Multipolar migration: the third mode of radial neuronal migration in the developing cerebral cortex. – ''The Journal of Neuroscience'', 2003, kd 23, nr 31, lk 9996–10001.</ref><ref>Nadarajah B, Alifragis P, Wong RO, Parnavelas JG. Neuronal migration in the developing cerebral cortex: observations based on real-time imaging. – ''Cerebral Cortex'', 2003, kd 13, nr 6, lk 607–611.</ref> Seda täheldatakse peamiselt [[ajukoore vahekiht|ajukoore vahekihis]] paiknevates [[multipolaarne neuron|multipolaarsetes rakkudes]]. Erinevalt radiaalselt migreeruvatest neuronitest ei liigu need rakud mööda radiaalgliia kiude, vaid sirutavad mitmeid peeni jätkeid eri suundades ja muudavad vastavalt arengukeskkonna signaalidele oma liikumissuunda.<ref name="ReferenceA"/> ===Neurotroofsed faktorid=== {{Vaata|Neurotroofne faktor}} [[Neurotroofne faktor|Neurotroofsed faktorid]] on [[signaalmolekul]]id, mis soodustavad ja reguleerivad neuronite ellujäämist arenevas närvisüsteemis. Erinevalt rakkude üldiseks säilimiseks ja kasvuks vajalikest [[metaboliit]]idest toimivad need spetsiifiliselt: iga neurotroofne faktor toetab ainult teatud tüüpi neuronide ellujäämist kindlal arenguetapil. Lisaks osalevad neurotroofsed faktorid paljudes teistes neuronite arengu protsessides, sealhulgas aksonite juhtimises ja virgatsainete sünteesi reguleerimises.<ref>Alan M. Davies. Role of neurotrophic factors in development. – ''Trends In Genetics'', 1988, kd 4, nr 5, lk 139–143.</ref> ===Närvisüsteemi muutused täiskasvanueas=== {{Vaata|Neuroregeneratsioon|Täiskasvanu neurogenees}} Täiskasvanu närvisüsteemis toimuvad jätkuvalt mitmesugused muutused, sealhulgas [[remüelinisatsioon]], uute neuronite teke ([[täiskasvanu neurogenees]]), samuti muutused [[gliiarakk]]udes, [[akson]]ites, [[müeliin]]is ja [[sünaps]]ides. Närvisüsteemi taastumise ehk [[neuroregeneratsioon]]i võime on [[piirdenärvisüsteem]]is ja [[kesknärvisüsteem]]is oluliselt erinev, eriti taastumise mehhanismide, ulatuse ja kiiruse poolest. Närvisüsteem ei ole täiskasvanueas täiesti staatiline, vaid muutub kogu elu jooksul. Neid muutusi mõjutavad näiteks: *[[kehaline aktiivsus]], millel on mitmesugune neurobioloogiline mõju ([[kehalise aktiivsuse neurobioloogiline mõju]]); *[[toitumine]] ja [[toitaine]]d, [[rasvumine]],<ref>Dye, Louise; Boyle, Neil Bernard; Champ, Claire; Lawton, Clare. 'The relationship between obesity and cognitive health and decline. – ''The Proceedings of the Nutrition Society'', 2017, 76 (4): 443–454. [https://www.cambridge.org/core/journals/proceedings-of-the-nutrition-society/article/relationship-between-obesity-and-cognitive-health-and-decline/8D58FA03B576F4E4A2AB18208930192B Täistekst.]</ref> [[mikrobioom]]i koostise muutused, [[jook|joogid]], [[toidulisand]]id, [[mõnuaine]]d<ref>Spindler, Carolin; Mallien, Louisa; Trautmann, Sebastian; Alexander, Nina; Muehlhan, Markus. A coordinate-based meta-analysis of white matter alterations in patients with alcohol use disorder. – ''Translational Psychiatry'', 2022, 12 (1): 40. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8795454/ Täistekst]</ref><ref>Wollman, Scott C.; Alhassoon, Omar M.; Hall, Matthew G.; Stern, Mark J.; Connors, Eric J.; Kimmel, Christine L.; Allen, Kenneth E.; Stephan, Rick A.; Radua, Joaquim. Gray matter abnormalities in opioid-dependent patients: A neuroimaging meta-analysis. – ''The American Journal of Drug and Alcohol Abuse'', 2017, 43 (5): 505–517.</ref> ja [[ravim]]id võivad mõjutada närvisüsteemi talitlust ja pikaajalisi muutusi; *mitmesugused haigused, näiteks [[COVID-19]] ([[COVID-19 mõju närvisüsteemile ja vaimsele tervisele]]), võivad mõjutada närvisüsteemi ehitust ja talitlust; **näiteks on leitud geenivariante, mis on seotud elu jooksul toimuvate peaaju ehituse muutustega ja on potentsiaalsed [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] ravi sihtmärgid;<ref>{{cite journal |last1=Brouwer |first1=Rachel M. |last2=Klein |first2=Marieke |last3=Grasby |first3=Katrina L. |display-authors=et al. |title=Genetic variants associated with longitudinal changes in brain structure across the lifespan |journal=Nature Neuroscience |date=April 2022 |volume=25 |issue=4 |pages=421–432}}</ref><ref>[https://medicalxpress.com/news/2022-04-genetic-hotspots-brain-aging-alzheimer.html#google_vignette Genetic 'hotspots' that speed up and slow down brain aging could provide new targets for Alzheimer's drugs], medicalxpress.com.</ref> *psühholoogilised sündmused, näiteks [[psühhotrauma]] ja psühholoogilise [[säilenõtkus]]e kujunemine; *kokkupuude [[keskkonnasaaste]] ja [[neurotoksilisus|neurotoksiliste]] teguritega, näiteks [[õhusaaste]]ga; *muud tegevused, näiteks [[elukestev õppimine]], [[ümberõpe]] ja mitmesugused meedia- ja majandustegevused; *üldisemalt [[peaaju vananemine]]. Uurimistöös, ravis ja poliitikakujunduses eristatakse sageli "küpset" ja "arenevat" peaaju. Teadlased on siiski rõhutanud, et neuroarengu keerukuse tõttu on raske kindlalt öelda, millal peaaju saab täiesti küpseks. Mitmed aju struktuurilised näitajad muutuvad tegelikult pidevalt kogu täiskasvanuea jooksul.<ref>Somerville, Leah H. Searching for Signatures of Brain Maturity: What Are We Searching For?. – ''Neuron'', 2016, 92 (6): 1164–1167. [https://www.cell.com/neuron/fulltext/S0896-6273(16)30809-1?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0896627316308091%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> Kuigi täiskasvanueas on [[neuroplastilisus]]e üldiselt väiksem kui lapsepõlves, esineb kogu elu jooksul tundlikke perioode, mille jooksul peaaju on teatud muutustele eriti vastuvõtlik.<ref>Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> ====Erinevused laste õppimisega võrreldes==== {{Vaata ka|Peaaju vananemine}} Teatud õppimisviisid on lastel sageli tõhusamad ja õppimine võib [[vananemine|vananemise]] käigus aeglustuda või muutuda raskemaks. [[Neurokuvamine|Neurokuvamise]] abil tehtud uurimus on näidanud, et [[virgatsaine]] [[GABA]] taseme kiire suurenemine võib olla üks olulisi mehhanisme, mis aitab seletada laste tõhusamat õppimist.<ref>[Frank, Sebastian M.; Becker, Markus; Qi, Andrea; Geiger, Patricia; Frank, Ulrike I.; Rosedahl, Luke A.; Malloni, Wilhelm M.; Sasaki, Yuka; Greenlee, Mark W.; Watanabe, Takeo (5 December 2022). Efficient learning in children with rapid GABA boosting during and after training. – ''Current Biology'', 32 (23): 5022–5030.e7. [https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(22)01629-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0960982222016293%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]</ref> On oletatud, et laste ajus on rohkem [[vaikne sünaps|vaikseid sünapse]] (''silent synapses'') – sünaptilisi ühendusi, mis ei ole aktiivsed enne nende kaasamist [[neuroplastilisus]]e käigus ja mis võivad toetada paindlikku õppimist ja [[mälu]] kujunemist. On aga näidatud, et vaikseid sünapse esineb ka täiskasvanud ajus märkimisväärselt rohkem, kui varem arvati. See on täiskasvanute jätkuva õppimisvõime üks võimalik mehhanism.<ref>Vardalaki, Dimitra; Chung, Kwanghun; Harnett, Mark T. Filopodia are a structural substrate for silent synapses in adult neocortex. – ''Nature'', 2022, 612 (7939): 323–327.</ref><ref>Lloreda, Claudia López. [https://www.sciencenews.org/article/adult-mouse-brains-silent-synapses-memories Adult mouse brains are teeming with 'silent synapses'.] – ''Science News'', sciencenews.org, 16.12.2022</ref><ref>Trafton, Anne. [https://medicalxpress.com/news/2022-11-silent-synapses-abundant-adult-brain.html#google_vignette Silent synapses are abundant in the adult brain], Massachusetts Institute of Technology, medicalxpress.com.</ref> [[Neuroplastilisus]] on eriti suur peaaju arengu kriitilistel ja tundlikel perioodidel, mis esinevad eelkõige lapsepõlves.<ref> Ismail, Fatima Yousif; Fatemi, Ali; Johnston, Michael V. Cerebral plasticity: Windows of opportunity in the developing brain. – ''European Journal of Paediatric Neurology'' 2017, 21 (1): 23–48.</ref> Hilisemas keskeas ülikoolis õppijate uurimine on näidanud, et tajutud erinevused vanemate ja nooremate inimeste õppimisvõime vahel tulevad võib-olla õppimise tingimustest, näiteks kasutada olevast ajast, toetusest, keskkonnast ja hoiakutest, mitte võimetest.<ref>[https://www.apa.org/news/podcasts/speaking-of-psychology/lifelong-learning You can learn new things at any age], apa.org, 2024.</ref> See, mida inimesed õpivad varajases eluetapis ja kuidas nad õpitut rakendavad, avaldada pikaajalist mõju, sest see mõjutab hilisemat õppimisvõimet, valikuid ja kohanemist eluolukordadega.<ref>Buxton, Alex. [https://neurosciencenews.com/child-learning-prefrontal-lobe-3622/ What Happens in the Brain When Children Learn?], Neuroscience News, 10.2.2016.</ref> ==Uurimine== ===Peaaju arengu ruumilis-ajaline modelleerimine=== Varajases arengujärgus (enne sündi ja esimestel elukuudel) toimub peaajus rohkem suuruse, kuju ja ehituse muutusi kui ühelgi teisel eluetapil. Peaaju arengu selle perioodi parem mõistmine on oluline nii normaalse kasvu kaardistamiseks kui ka selliste kahjustusmehhanismide uurimiseks, mis on seotud arenguhäirete riskiteguritega, näiteks [[enneaegne sünd|enneaegse sünniga]]. Sellepärast on vajalik selle vanusevahemiku ajaliselt tihe katmine vanusest sõltuva ja ajas muutuva atlasena. Sellised ruumilis-ajalised atlased kujutavada peaaju arengu käigus toimuvaid dünaamilisi muutusi täpselt<ref name="sciencedirect.com" /> ja neid saab kasutada standardina võrdluseks normaalse arenguga. Looteperioodil on lisaks biokeemilistele mehhanismidele ([[morfogeen]]ide [[kontsentratsioonigradient]]idele)<ref name=":0" /> ja neuronite elektrilisele aktiivsusele<ref name=":0" /> närvisüsteemi kujunemisel olulised ka selle keskkonna geomeetrilised tingimused, milles [[peaaju]], [[seljaaju]] ja [[piirdenärvisüsteem]] arenevad.<ref name=":1" /> Näiteks võivad närvisüsteemi arengut mõjutada [[kolju]] [[arenguhäire]]d (näiteks [[kraniosünostoos]] ehk [[koljuõmblus]]te enneaegne [[luustumine]]).<ref name=":1" /> On ka tehtud ulatuslikke geeniekspressiooniuuringuid peaaju eri piirkondades alates varajasest looteeast kuni vananemiseni. Selle tulemused annavad ainulaadse ülevaate pika aja jooksul toimuvatest muutustest peaajus. Need uuringud näitasid, et peaajus ekspresseerus ligikaudu 86% geenidest ning umbes 90%-l neist geenidest erines ekspressioon sõltuvalt peaaju piirkonnast või ajast. Erinevused puudutasid seda, kas ja kui palju geeni [[transkript]]e esines, või nende transkriptide ehitust. Suurem osa nendest ruumilis-ajalistest erinevustest ilmneb enne sündi, kusjuures hilisemates arenguetappides suureneb eri piirkondade [[transkriptoom]]ide sarnasus. Piirkondadevahelised erinevused järgivad ajalist liivakellalaadset mustrit, mis jagab inimese [[neokorteks]]i arengu kolmeks põhietapiks. Esimeses etapis esimese kuue kuu jooksul pärast [[viljastumine|viljastumist]] kujuneb [[geeniekspressioon]]i suurte muutuste tulemusel peaaju piirkondade üldine ehitus. [[Neokorteks]]i eri osades on need muutused erinevad. Sellele aktiivsusperioodile järgneb omamoodi vaheperiood, mis algab raseduse [[kolmas trimester|kolmandal trimestril]]. Selle aja jooksul vaibub enamiku peaaju kindlatele piirkondadele iseloomulike geenide aktiivsus, välja arvatud need geenid, mis soodustavad neokorteksi piirkondade vaheliste ühenduste kujunemist. Hilises lapsepõlves ja varases noorukieas toimuvad geeniekspressiooni mustrites jälle suured muutused, mis aitavad järk-järgult kujundada neokorteksi piirkondi, mis omandavad aina spetsiifilisemaid funktsioone. See protsess jätkub täiskasvanueani.<ref>Pletikos M, Sousa AMM, Sedmak G, Meyer KA, Zhu Y, Cheng F, Li M, Kawasawa YI, Šestan N. Temporal specification and bilaterality of human neocortical topographic gene expression. – ''Neuron'', 2014, kd 81, nr 2, lk 321–332.</ref><ref>Hyo Jung Kang, Kawasawa YI, Cheng F, Zhu Y, Xu X, Li M jt. Spatiotemporal transcriptome of the human brain. – ''Nature'', 2011, kd 478, nr 7370, lk 483–489.</ref><ref>[https://news.yale.edu/2013/12/26/human-brain-development-symphony-three-movements Human brain development is a symphony in three movements], Yale News, 26.12.2013.</ref> ==== Inimese peaaju varajase arengu uurimine ==== [[Organogenees]]i ning inimese [[embrüonaalne areng|embrüonaalse]] peaaju ja [[närvisüsteem]]i varajase arengu uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid: * [[peaaju organoid]]id ja [[assembloid]]id<ref>Kelley, Kevin W.; Pașca, Sergiu P. Human brain organogenesis: Toward a cellular understanding of development and disease. – ''Cell'', 2022, 185 (1): 42–61.</ref><ref>Ilaria Chiaradia, Madeline A. Lancaster. Brain organoids for the study of human neurobiology at the interface of in vitro and in vivo. – ''Nature Neuroscience'', 2020, kd 23, nr 12, lk 1496–1508.</ref>; * [[sünteetiline embrüo|sünteetilised embrüod]] ja [[embrüomudel]]id;<ref>Cassandra Willyard. – Mouse embryos grown without eggs or sperm: why, and what's next? – ''Nature'', 2022, lk 230–231.</ref><ref>[https://www.sciencemediacenter.de/angebote/22125 Synthetischer Embryo entwickelt Organe], sciencemediacenter.de, 25.8.2022.</ref><ref>Madeline Holcombe. [https://edition.cnn.com/2022/09/05/world/synthetic-embryos-stem-cells-scn/index.html A synthetic embryo, made without sperm or egg, could lead to infertility treatments], cnn.com, 5.9.2022.</ref><ref>Amadei, Gianluca; Handford, Charlotte E.; Qiu, Chengxiang; De Jonghe, Joachim; Greenfeld, Hannah; Tran, Martin; Martin, Beth K.; Chen, Dong-Yuan; Aguilera-Castrejon, Alejandro; Hanna, Jacob H.; Elowitz, Michael; Hollfelder, Florian; Shendure, Jay; Glover, David M.; Zernicka-Goetz, Magdalena. Synthetic embryos complete gastrulation to neurulation and organogenesis. – ''Nature'', 2022, 610 (7930): 143–153. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9534772/ Täistekst.]</ref><ref>[https://www.theguardian.com/science/2022/aug/03/scientists-create-worlds-first-synthetic-embryos Scientists create world's first 'synthetic embryos'], theguardian.com, 3.8.2022.</ref><ref>Tarazi, Shadi; Aguilera-Castrejon, Alejandro; Joubran, Carine; Ghanem, Nadir; Ashouokhi, Shahd; Roncato, Francesco; Wildschutz, Emilie; Haddad, Montaser; Oldak, Bernardo; Gomez-Cesar, Elidet; Livnat, Nir; Viukov, Sergey; Lokshtanov, Dmitry; Naveh-Tassa, Segev; Rose, Max; Hanna, Suhair; Raanan, Calanit; Brenner, Ori; Kedmi, Merav; Keren-Shaul, Hadas; Lapidot, Tsvee; Maza, Itay; Novershtern, Noa; Hanna, Jacob H. – Post-gastrulation synthetic embryos generated ex utero from mouse naive ESCs. – ''Cell'', 2022, 185 (18): 3290–3306.e25.</ref> * [[mudelorganism]]id; * surmajärgsed uuringud;<ref>Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, kd 276, lk 48–71.</ref> * mitteinvasiivne ''in vivo''-kuvamine.<ref>Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, kd 276, lk 48–71.</ref> [[neurokuvamine|Neurokuvamise]] meetodid on oluliselt kaasa aidanud peaaju varajase arengu mõistmisele.<ref>Vasung L, Abaci Turk E, Ferradal SL, Sutin J, Stout JN, Ahtam B, Lin PY, Grant PE. Exploring early human brain development with structural and physiological neuroimaging. – ''NeuroImage'', 2019, kd 187, lk 226–254.</ref> Inimese areneva [[närvikude|närvikoe]] piiratud kättesaadavus on takistanud nende molekulaarsete mehhanismide mõistmist, mille kaudu kujunevad [[kognitiivsed võimed]].<ref>Kelley, Kevin W.; Pașca, Sergiu P. Human brain organogenesis: Toward a cellular understanding of development and disease. – ''Cell'', 2022, 185 (1): 42–61.</ref><ref>Ilaria Chiaradia, Madeline A. Lancaster. Brain organoids for the study of human neurobiology at the interface of in vitro and in vivo. – ''Nature Neuroscience'', 2020, kd 23, nr 12, lk 1496–1508.</ref> Uuritakse ka [[platsenta]]t, sealhulgas selle võimalikku rolli väliskeskkonna tegurite mõju vahendamisel lootele. Näiteks on inimese platsentast leitud [[mikroplast]]e, kuid nende mõju peaaju arengule ei ole veel selgelt kindlaks tehtud.<ref>[https://www.theguardian.com/environment/2020/dec/22/microplastics-revealed-in-placentas-unborn-babies Microplastics revealed in the placentas of unborn babies], theguardian.com, 22.12.2020.</ref><ref>Antonio Ragusa, Alessandro Svelato, Criselda Santacroce, Piera Catalano, Valentina Notarstefano, Oliana Carnevali, Fabrizio Papa, Mauro Ciro Antonio Rongioletti, Federico Baiocco, Simonetta Draghi, Elisabetta D'Amore, Denise Rinaldo, Maria Matta, Elisabetta Giorgini. Plasticenta: First evidence of microplastics in human placenta. ''Environment International'', 2021, kd 146, artikli nr 106274. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0160412020322297?via%3DihubF Täistekst.]</ref><ref>Vasung L, Abaci Turk E, Ferradal SL, Sutin J, Stout JN, Ahtam B, Lin PY, Grant PE. Exploring early human brain development with structural and physiological neuroimaging. – ''NeuroImage'', 2019, kd 187, lk 226–254.</ref> Peaaju arengu parem mõistmine võib aidata paremini mõista [[närvisüsteemi haigus]]i, toetada teadmisi kognitiivsete võimete kujunemisest võimaldada paremat kaitset loote arengut kahjustavate tegurite eest, sealhulgas ema haiguste, mitmesuguste keskkonnamõjude ja [[ksenobiootikum]]ide eest.<ref>Dubois J, Dehaene-Lambertz G, Kulikova S, Poupon C, Hüppi PS, Hertz-Pannier L. The early development of brain white matter: a review of imaging studies in fetuses, newborns and infants. – ''Neuroscience'', 2014, kd 276, lk 48–71.</ref><ref>Vasung L, Abaci Turk E, Ferradal SL, Sutin J, Stout JN, Ahtam B, Lin PY, Grant PE. Exploring early human brain development with structural and physiological neuroimaging. – ''NeuroImage'', 2019, kd 187, lk 226–254.</ref> ====Konkreetsed peaajupiirkonnad==== Mitteinvasiivsed neurokuvamismeetodid on võimaldanud oluliselt täiendada teadmisi peaaju üksikute piirkondade arengust. =====Mediaalne prefrontaalne ajukoor (MPFC)===== Mediaalses prefrontaalses ajukoores on noorukitel täheldatud suuremat aktiivsust kui täiskasvanutel ülesannetes, mis nõuavad [[vaimuteooria]]t ning suhtluspartneri kavatsuste ja eesmärkide mõistmist. Üldiselt väheneb selle piirkonna aktiivsus noorukieast täiskasvanuikka jõudes.<ref name="Blakemore2012" /> Vaimuteooriaülesandes, milles kasutati animeeritud kujutisi, aktiveerus täiskasvanutel rohkem dorsaalne mediaalne prefrontaalne ajukoor (dMPFC), lastel aga ventraalne mediaalne prefrontaalne ajukoor. Seda on seostatud täiskasvanute suurema kalduvusega kasutada objektiivsemat kognitiivset strateegiat.<ref name="Blakemore2012" /> Aktiivsuse vähenemist noorukieast täiskasvanuikka on püütud seletada mitmeti. Ühe käsitluse järgi muutuvad vanusega kasutatavad kognitiivsed strateegiad automatiseeritumaks. Teise järgi kaasnevad funktsionaalsete muutustega peaaju ehituslikud muutused, nagu [[sünaptogenees]] ja [[sünaptiline kärpimine]].<ref name="Blakemore2012" /> ====Lapseea stress==== [[Lapseea stress]]iks (''early life stress'') nimetatakse [[lapsepõlv]]es läbielatud olukordi, mis ületavad lapse toimetulekuvõime ja põhjustavad pikaajalist stressi.<ref name="Pechtel and Pizzagalli 2011" /> Paljud uurimused on näidanud, et lapseea stress võib arenevat peaaju mõjutada mitmel moel. Kirjeldatud muutuste hulka kuuluvad muu hulgas: *[[mandelkeha]] mahu suurenemine;<ref name="Mehta et al. 2009">Mehta, Mitul A.; Golembo, Nicole I.; Nosarti, Chiara; Colvert, Emma; Mota, Ashley; Williams, Steven C. R.; Rutter, Michael; Sonuga-Barke, Edmund J. S. Amygdala, hippocampal and corpus callosum size following severe early institutional deprivation: The English and Romanian Adoptees Study Pilot. – ''Journal of Child Psychology and Psychiatry'', 2009, 50 (8): 943–951.</ref><ref name="Tottenham2010">Tottenham, Nim; Hare, Todd A.; Quinn, Brian T.; McCarry, Thomas W.; Nurse, Marcella; Gilhooly, Tara; Millner, Alexander; Galván, Adriana; Davidson, Matthew C.; Eigsti, Inge-Marie; Thomas, Kathleen M.; Freed, Peter J.; Booma, Elizabeth S.; Gunnar, Megan R.; Altemus, Margaret; Aronson, Jane; Casey, B. J. Prolonged institutional rearing is associated with atypically large amygdala volume and difficulties in emotion regulation. – ''Developmental Science'', 2010, kd 13, nr 1, lk 46–61.</ref> *vähenenud aktiivsus [[otsmikusagar]]a ajukoores ja [[limbiline süsteem|limbilise süsteemi]] struktuurides;<ref name="Chugani2001">Chugani, Harry T.; Behen, Michael E.; Muzik, Otto; Juhász, Csaba; Nagy, Ferenc; Chugani, Diane C. Local Brain Functional Activity Following Early Deprivation: A Study of Postinstitutionalized Romanian Orphans. – ''NeuroImage'', 2001, kd 14, nr 6, lk 1290–1301.</ref> *[[valgeaine]] ehituse muutused.<ref name="Eluvathingal2006">Eluvathingal, Thomas J.; Chugani, Harry T.; Behen, Michael E.; Juhász, Csaba; Muzik, Otto; Maqbool, Masud; Chugani, Diane C.; Makki, Mohammad. Abnormal Brain Connectivity in Children After Early Severe Socioemotional Deprivation: A Diffusion Tensor Imaging Study. – ''Pediatrics'', 2006, kd 117, nr 6, lk 2093–2100. </ref> Arvatakse, et lapseea stress mõjutab peaaju arengut, häirides [[neurogenees]]i, [[sünaps]]ide teket ning sünapside ja retseptorite ümberkujundamist ehk [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimist]].<ref name="Pechtel and Pizzagalli 2011" /> Nende protsesside häirumine võib muuta peaajupiirkondade mahtu ja võib aidata seletada seost lapseea stressi, mandelkeha suurema mahu ja [[eesmine vöökoor|eesmise vöökoore]] väiksema mahu vahel.<ref name="Mehta et al. 2009" /><ref name="Baker et al. 2013">Baker, Laurie M.; Williams, Leanne M.; Korgaonkar, Mayuresh S.; Cohen, Ronald A.; Heaps, Jodi M.; Paul, Robert H. Impact of early vs. Late childhood early life stress on brain morphometrics. – ''Brain Imaging and Behavior'', 2012, 7 (2): 196–203.</ref> Uurimuste põhjal peetakse lapseea stressi suhtes eriti haavatavaks neid peaajupiirkondi, mis arenevad intensiivselt pärast sündi, näiteks [[mälu]] ja [[emotsioon]]ide töötlemisega seotud piirkondi.<ref name="Pechtel and Pizzagalli 2011" /><ref name="Teicher2003">Teicher, Martin H.; Andersen, Susan L.; Polcari, Ann; Anderson, Carl M.; Navalta, Carryl P.; Kim, Dennis M. The neurobiological consequences of early stress and childhood maltreatment. – ''Neuroscience & Biobehavioral Reviews'', 2003, kd 27, nr 1–2, lk 33–44.</ref> Näiteks [[hipokampus]] areneb edasi ka pärast sündi ning lapsepõlves kogetud [[väärkohtlemine|väärkohtlemisega]] on seotud selle piirkonna ehituslikud muutused.<ref name="Teicher et al. 2003" /> On oletatud, et lapseea stress vähendab lapsepõlves tavapärast sünapside rohket moodustumist, kuid mõjutab vähem noorukieas toimuvat sünapsid kärpimist. Seetõttu võib hipokampuse maht jääda väiksemaks, mis võib omakorda olla seotud emotsioonide reguleerimise raskustega.<ref name="Baker et al. 2013" /> [[Mandelkeha]] on samuti varajase eluea stressi suhtes eriti tundlik.<ref name="Pechtel and Pizzagalli 2011" /> Kuna mandelkeha areneb lapsepõlves intensiivselt, võivad varajased stressikogemused mõjutada nii selle ehitust kui ka talitlust ning olla seotud hilisemate sotsiaalsete ja emotsionaalsete raskustega. Oluline on ka [[glükokortikoid]]retseptorite jaotus. Suure glükokortikoidretseptorite tihedusega peaajupiirkonnad, näiteks [[hipokampus]] ja [[väikeaju]] uss, on stressihormoonide toime suhtes eriti tundlikud.<ref name="Teicher et al. 2003" /> Stress aktiveerib [[hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg|hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje]] (HPA telje), misssuureneb glükokortikoidide tootmine. See võib soodustada ellujäämist toetavate närvivõrgustike arengut teiste närvivõrgustike arvelt. Varajase eluea stressiga seotud peaaju ehituse ja talitluse muutused võivad püsida veel aastaid pärast stressiteguri kadumist ning suurendada hilisemat psüühikahäirete riski.<ref name="Pechtel and Pizzagalli 2011" /> Kõige tundlikumad on need peaajupiirkonnad, mis olid stressiga kokkupuute ajal aktiivses arengufaasis. Seetõttu võib stress muuta nende piirkondade normaalset arengukulgu ning põhjustada pikaajalisi ehituslikke ja talitluslikke muutusi. Varajase eluea stressi sagedamini uuritud vormid on lapse väärkohtlemine, hooletusse jätmine ja pikaajaline kasvamine hoolekandeasutuses. Samuti on leitud, et lapsepõlves läbielwtud vaesus võib mõjutada peaaju talitlust sarnasel viisil. <ref name="Kim2013">Kim, Pilyoung; Evans, Gary W.; Angstadt, Michael; Ho, Sung S.; Sripada, Chandra S.; Swain, James E.; Liberzon, Israel; Phan, K. Luan. Effects of childhood poverty and chronic stress on emotion regulatory brain function in adulthood. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2013, kd 110, nr 46, lk 18442–18447. </ref> ==Viited== {{viited}} e4y16p4zv4ufu93il4c9c47l2yjqqqh 14 718916 7200495 7196108 2026-07-23T19:27:10Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Kategooria:CS1 allikad Belgian French keeles (fr)]] pealkirja [[Kategooria:CS1 allikad Belgia prantsuse keeles (fr)]] alla ümbersuunamist maha jätmata 7196108 wikitext text/x-wiki __HIDDENCAT__ [[Kategooria:CS1 võõrkeelsed allikad]] l7duaduxtrbacs2xv3bn03efz8x4x3a 0 718928 7200347 7196513 2026-07-23T13:32:04Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Sumeri kirjandus]] 7200347 wikitext text/x-wiki '''Ehitushümniks''' (saksa ''Bauhymne'', inglise ''building and dedication hymn'') nimetatakse üht [[sumeri kirjandus]]e [[žanr]]i. Nagu peaaegu kõik Vana-Mesopotaamia kirjalikud allikad, kuuluvad ka sumeri ehitushümnid peamiselt [[religioosne kirjandus|religioosse kirjanduse]] alla. Neis kirjeldatakse ehitise loomise põhjuseid: hoone rajamist annetusena jumalusele või templi ehitamist jumaluse korraldusel. Samuti käsitlevad need sageli ehitise tellija tegevust, ehitamise ajendeid, ehitusmaterjalide päritolu ning nende hankimise ja transportimisega seotud jõupingutusi. Ehitushümnid on olulised ajalooallikad [[Mesopotaamia ajalugu|Mesopotaamia ajaloo]] uurimisel, eriti sündmuste [[dateerimine|dateerimise]] ja [[kronoloogia]] kujundamise seisukohast. ==Gudea silindrid== {{Vaata ka|Gudea silindrid}} Tuntud on [[Lagaš]]i ''[[ensi]]'' [[Gudea]] templiehitusest jutustav ehitushümn. See on kirjutatud sumeri [[kiilkiri|kiilkirjas]] [[raidkiri|raidkirjana]] kahele [[savisilinder|savisilindrile]] ([[Gudea silindrid]]). Gudea kirjeldab selles 1363-realises tekstis templi [[Eninnu]] ehitamist Lagaši [[riigijumal]]ale [[Ningirsu]]le. Gudea jutustuse järgi ilmus jumal talle unes ja käskis oma templi uuesti üles ehitada. Jumal olevat talle isegi juba ehitusplaani andnud (sama motiiv esineb Gudea kujul, millel teda kujutatakse arhitektina koos ehitusplaaniga). Gudea laskis ehitusala puhastada ja tulekolletega piirata. Seejärel kirjeldab ta oma jõupingutusi tööjõu ja ehitusmaterjalide hankimisel: "[[Eelam]]ist tulid eelamlased, [[Susa]]st tulid susalased, [[Magan]] ja [[Meluḫḫa]] kogusid oma mägedest ehituspuitu. [...] Gudea tõi nad kokku oma linna [[Girsu]]s. [...] Gudea, Ningirsu suur ''en''-preester, rajas tee seedrimägedesse, kuhu varem polnud keegi astunud. Ta langetas nende seedrid suurte kirvestega [...]. Nagu suured maod ujusid seedrid mööda vett seedrimäelt alla, piiniaparved piiniamaalt [...]. Kivimurdudes, kuhu varem polnud keegi sisse läinud, rajas Gudea, Ningirsu suur ''en''-preester, tee ja siis toodi kivid suurte plokkidena kohale. [...] Paljusid teisi väärismetalle kanti valitsejale, templi [[Eninnu|Ninnu]] ehitajale. Kimaši vasemäelt [...] kullatolmu toodi tema mäelt. [...] Gudeale kaevandasid nad tema mägedest hõbedat, tõid punaseid kive Meluḫḫast suurel hulgal." ==Kirjandus== *Falkenstein, A. Die Inschriften Gudeas von Lagaš I: Einleitung. – ''Analecta Orientalia'' 30. Rom: Pontificium Institutum Biblicum 1966. *Jacobsen, T. ''The Harps that Once...: Sumerian Poetry in Translation'', New Haven: Yale University Press 1987. *Klein, J. Building and Dedication Hymns in Sumerian Literature. – ''Acta Sumerologica'', 11, 1989, lk 27–67. *Hurowitz, V. A. ''I Have Built You an Exalted House: Temple Building in the Bible in Light of Mesopotamian and Northwest Semitic Writings'', Sheffield: JSOT Press 1992. *Edzard, D. O. ''Gudea and His Dynasty''. – ''The Royal Inscriptions of Mesopotamia, Early Periods'', kd 3/1, Toronto — Buffalo — London: University of Toronto Press, 1997. *Suter, C. E. ''Gudea's Temple Building: The Representation of an Early Mesopotamian Ruler in Text and Image'', Groningen: STYX Publications 2000. *Black, J., Cunningham, G., Robson, E., Zólyomi, G. ''The Literature of Ancient Sumer'', Oxford: Oxford University Press, 2004. *G. Rubio. Sumerian Literature. – C. S. Ehrlich (toim). ''From an Antique Land: An Introduction to Ancient Near Eastern Literature'', Lanham: Rowman & Littlefield 2009, lk 11–75. *Averbeck, R. E. Temple Building among the Sumerians and Akkadians (Third Millennium BC). – M. J. Boda, J. Novotny (toim). ''From the Foundations to the Crenellations: Essays on Temple Building in the Ancient Near East and Hebrew Bible'', Münster: Ugarit-Verlag 2010, lk 3–34. ==Välislingid== *[https://antiik.ut.ee/eas/bibliotheca/gudea.html Gudea silindrid: Sissejuhatus], Biblotheca paradisiaca, antiik.ut.ee *[[Sven-Erik Soosaar]]. [https://antiik.ut.ee/eas/bibliotheca/gudea_a.html Gudea silindrid: Sissejuhatus], Biblotheca paradisiaca, antiik.ut.ee *[[Amar Annus]]. [https://antiik.ut.ee/eas/bibliotheca/gudea_b.html Gudea silindrid: Sissejuhatus], Biblotheca paradisiaca, antiik.ut.ee * [[Gábor Zólyomi]]. [https://etcsl.orinst.ox.ac.uk/cgi-bin/etcsl.cgi?text=t.2.1.7# The building of Ninĝirsu's temple (Gudea, cylinders A and B)], etcsl.orinst.ox.ac.uk *[https://oracc.museum.upenn.edu//etcsri/Q000377 The building of Ningirsu's temple (Gudea, cylinders A and B)], oracc.museum.upenn.edu *M. Saunders. [https://m-saunders.com/gudea-cylinder-a-i-1-29-rime-e3-1-1-7-cyla/ Gudea Cylinder A i 1-29 (RIME E3/1.1.7.CylA)], m-saunders.com [[Kategooria:Sumeri kirjandus]] 1ew1owsg93wqpisznazmk98s879eoym 0 719019 7200488 7196947 2026-07-23T19:08:55Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Bandar Khamir]] pealkirja [[Bandar-e Khamīr]] alla 7196947 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Bandar Khamir | nimi1_keel = | nimi1 = بندر خمير | pilt_üldvaade = ساحل بندر خمير - panoramio.jpg | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 15 320 (2016) | laius = | pikkus = | asendikaart = Iraan }} '''Bandar Khamir''' ([[pärsia keel]]es بندر خمير) on [[linn]] [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ääres [[Keskringkond (Khamiri maakond)|Keskringkonnas]] [[Khamiri maakond|Khamiri maakonnas]] [[Hormozgani provints]]is [[Iraan]]is. See on Keskringkonna ja Khamiri maakonna halduskeskus.<ref name="Khamir County Establishment">{{cite report|title=Reforms and divisional changes in Hormozgan province|language=fa|website=rc.majlis.ir|via=Islamic Parliament Research Center of the Islamic Republic of Iran|url=https://rc.majlis.ir/fa/law/show/124918|archive-url=https://web.archive.org/web/20171120121206/https://rc.majlis.ir/fa/law/show/124918|publisher=Ministry of the Interior, Political and Defense Commission of the Government Board|last=Aref|first=Mohammad Reza|archive-date=20 November 2017|date=19 November 2017|orig-date=Approved 28 November 1383|id=Proposal 1.4.42.89526; Resolution 58538/T26118H; Notification 60517/T31897K|access-date=18 November 2024}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Iraani linnad]] 7uari7qefduirglktlo45e0akdwdf2y 7200494 7200488 2026-07-23T19:26:10Z Pikne 13803 7200494 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Bandar-e Khamīr | nimi1_keel = | nimi1 = بندر خمير | pilt_üldvaade = ساحل بندر خمير - panoramio.jpg | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 15 320 (2016) | laius = | pikkus = | asendikaart = Iraan }} '''Bandar-e Khamīr''' ([[pärsia keel]]es بندر خمير) on [[linn]] Iraanis [[Hormozgāni provints]]is [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ääres, [[Khamīri maakond|Khamīri maakonna]] ja [[Keskringkond (Khamīri maakond)|Keskringkonna]] keskus.<ref name="Khamir County Establishment">{{cite report|title=اصلاحات و تغییرات تقسیماتی در استان هرمزگان|language=fa|website=rc.majlis.ir|url=https://rc.majlis.ir/fa/law/show/124918|archive-url=https://web.archive.org/web/20171120121206/https://rc.majlis.ir/fa/law/show/124918|publisher=|last=Aref|first=Mohammad Reza|archive-date=20 November 2017|date=19 November 2017|orig-date=<!--Approved 28 November 1383-->|access-date=18 November 2024}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Iraani linnad]] 1ueiqbxw80r66w5qd9fakqs4oubz4qf 0 719023 7200339 7196960 2026-07-23T13:29:02Z Morel 26171 7200339 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kaubamaja|lõpppeatus=Lille|number=69|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=68|järgmine liin=70|järgmine=70 (Tallinna bussiliin)|eelmine=68 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=064TAK.JPG}} '''69''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis asendas [[1 (Tallinna trolliliin)|trolliliini 1]] marsruudil Lille - Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kui [[1 (Tallinna trolliliin)|trolliliin 1]] ei töötanud. ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] mtn9gci6hvhtqv69qkcd4mghbbxy1ic 0 719024 7200340 7196973 2026-07-23T13:29:31Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Mootorrattad]] 7200340 wikitext text/x-wiki {{Mootorratas|nimi=Ducati Desmosedici|pilt=MotoGP 2025 Malaysian Grand Prix - Ducati Lenovo - Francesco Bagnaia.jpg|pildiallkiri=[[Francesco Bagnaia]] 2025. aasta Desmosedici GP25|tootja=[[Ducati]]|tootmine=2003-praegu|klass=[[MotoGP]]|mootor=1000 cm³ neljataktiline 90° V4|ülekanne=6-käiguline|kütusepaak=22 L}} '''Ducati Desmosedici''' on [[Ducati]] [[Neljataktiline sisepõlemismootor|neljataktiline]] [[V4-mootor|V4 mootoriga]] [[Mootorrataste Grand Prix' võidusõit|Grand Prix' mootorratas]]. Mootorratta seeria nomenklatuur on GP koos kahekohalise aasta numbriga, näiteks 2026. aasta mudeliks Desmosedici GP26. 2006. aastal tegi Ducati piiratud, 1500 eksemplariga partii tänavalegaalseid versioone oma MotoGP mootorratast, milleks oli [[Ducati Desmosedici RR|Desmosedici RR]]. == Vanemad versioonid == <gallery> Fail:Ducati Desmosedici GP3.jpg|[[Loris Capirossi]] Ducati Desmosedici GP3 Fail:Ducati Desmosedici GP8.jpg|[[Casey Stoner|Casey Stoneri]] Ducati Desmosedici GP7 Fail:Ducati Desmosedici Hayden side.jpg|[[Nicky Hayden|Nicky Haydeni]] Ducati Desmosedici GP12 </gallery> [[Kategooria:Mootorrattad]] 9kxit64ah3x23wc6jr1wb2k7f6mllvt 7200341 7200340 2026-07-23T13:29:54Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Mootorrattad]]; lisatud [[Kategooria:Ducati]] 7200341 wikitext text/x-wiki {{Mootorratas|nimi=Ducati Desmosedici|pilt=MotoGP 2025 Malaysian Grand Prix - Ducati Lenovo - Francesco Bagnaia.jpg|pildiallkiri=[[Francesco Bagnaia]] 2025. aasta Desmosedici GP25|tootja=[[Ducati]]|tootmine=2003-praegu|klass=[[MotoGP]]|mootor=1000 cm³ neljataktiline 90° V4|ülekanne=6-käiguline|kütusepaak=22 L}} '''Ducati Desmosedici''' on [[Ducati]] [[Neljataktiline sisepõlemismootor|neljataktiline]] [[V4-mootor|V4 mootoriga]] [[Mootorrataste Grand Prix' võidusõit|Grand Prix' mootorratas]]. Mootorratta seeria nomenklatuur on GP koos kahekohalise aasta numbriga, näiteks 2026. aasta mudeliks Desmosedici GP26. 2006. aastal tegi Ducati piiratud, 1500 eksemplariga partii tänavalegaalseid versioone oma MotoGP mootorratast, milleks oli [[Ducati Desmosedici RR|Desmosedici RR]]. == Vanemad versioonid == <gallery> Fail:Ducati Desmosedici GP3.jpg|[[Loris Capirossi]] Ducati Desmosedici GP3 Fail:Ducati Desmosedici GP8.jpg|[[Casey Stoner|Casey Stoneri]] Ducati Desmosedici GP7 Fail:Ducati Desmosedici Hayden side.jpg|[[Nicky Hayden|Nicky Haydeni]] Ducati Desmosedici GP12 </gallery> [[Kategooria:Ducati]] 0ivgl9xzzgw77kzjogjocdzuai97po5 0 719063 7200335 7197364 2026-07-23T13:24:12Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Iraani geograafia]] 7200335 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sasanian Khuzestan.svg|pisi|Khūzestān enne araablaste vallutust]] '''Khūzestān''' (pärsia خوزستان, vanapärsia ''Ūvja'') on [[ajalooline piirkond]] [[Lähis-Ida]]s Iraani edelaosas. Tänapäeval vastab selle tuumikala peamiselt [[Khūzestāni provints]]ile, mille halduskeskus on [[Ahvāz]]. Piirkonda on ajalooliselt nimetatud ka '''Arabistaniks''' (pärsia عربستان ''‘Arabestān''), kuid see nimi ei ole tänapäeval neutraalne ametlik geograafiline termin. == Asend == Ajalooline Khūzestān paikneb [[Z̄āgrose mäed| Z̄āgrose mäestik]]u ja [[Mesopotaamia madalik]]u vahel. Selle ala ulatus idas ja kirdes Z̄āgrose läänenõlvadeni ning läänes kuni [[Tigris]]e ja [[Shaţţ al-‘Arab]]i veesüsteemini tänapäeva [[Iraak|Iraagi]] alal. Lõunas piirneb piirkond [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. ==Loodus== Khūzestān on üks väheseid suuremaid [[madalik]]ke Iraanis. Selle viljakad [[loopealne|loopealsed]] on kujunenud eelkõige [[Kārūn]]i, [[Karkheh]]' ja [[Dez]]i jõe mõjul ning piirkond on olnud juba muistsetest aegadest oluline põllumajandusala. Kliima on valdavalt kuum ja kuiv või poolkuiv. Suvel ületab temperatuur sageli 40 °C, talved on madalikel pehmed, kuid Z̄āgrose mäestiku lähistel võib esineda külma ja lumesadu. Tähtsaim jõgi on [[Kārūn]], mis on Iraani suurima [[vooluhulk|vooluhulgaga]] jõgi. Selle [[alamjooks]] ühineb [[Shaţţ al-‘Arab]]i veesüsteemiga. Jõgede ääres leidub ulatuslikke [[märgala]]sid, sealhulgas [[Hūr al-‘Az̧īm]]i ([[Hoveyzeh' märgala]], [[Al-Ḥuwayzah' märgala]]) piirkond. Suurtele [[nafta]]- ja [[maagaas]]ivarude tõttu on Khūzestān alates 20. sajandi keskpaigast olnud üks Iraani majanduslikult ja geopoliitiliselt tähtsamaid piirkondi. ==Rahvastik== Khūzestāni elanikkond on etniliselt mitmekesine. Peamised rahvastikurühmad on [[pärslased]], [[Iraani araablased]], [[bahtiarid]] ja [[luurid]]. Piirkonnas kõneldakse [[pärsia keel]]t, [[araabia keel]]t ja veel mitmeid iraani keelediraani keelevariante, sealhulgas [[bahtiari keel]]t ja [[luuri keel]]t. ==Majandus== Tänapäeval on Khūzestān Iraani üks tähtsamaid majanduspiirkondi. Piirkonna majandus põhineb eelkõige [[nafta]]- ja [[maagaas]]itööstusel, [[naftakeemia]]l, põllumajandusel ning jõgede veeressurssidel põhineval tööstusel. Seal paiknevad Iraani tähtsamad [[naftaväli|naftaväljad]], [[Abadān]]i [[naftatöötlemine|naftatöötlemiskompleks]] ning olulised sadamad, sealhulgas [[Khorramshahr]] ja [[Bandar-e Emām Khomeynī]] [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] lähistel. [[Kārūn]]i jõe süsteem on võimaldanud ulatuslikku [[niisutuspõllumajandus]]t. Ajalooliselt on piirkonnas kasvatatud teravilja, [[datlipalm]]i ja muid [[põllukultuur]]e, kuid tänapäeval mõjutavad põllumajandust üha enam veevarude vähenemine ja keskkonnamuutused. == Ajalugu == === Muistne Khūzestān ja Eelam === Khūzestān on üks Iraani vanimaid tsivilisatsioonikeskusi. Selle asend [[Mesopotaamia]] naabruses soodustas varajast linnastumist, keerulise ühiskonnakorralduse kujunemist ja tihedaid kultuurisidemeid [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i jõe piirkonnaga. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] kujunes piirkonnas [[Eelam]]i tsivilisatsioon, mille tuumikala paiknes tänapäeva Khūzestānis. Eelami tähtsamad keskused olid [[Susa]] (eelami ''Šušan''), [[Tšoga Zanbil]] (eelami ''Al-Untaš-Napiriša'') ja [[Haft Tepe]], mida on mõnikord seostatud muistse Kabnaki linnaga.<ref>D. T. Potts. Elamites and Kassites in the Persian Gulf. – ''Journal of Near Eastern Studies'', kd 65, nr 2, 2006, lk 111.</ref> Eelamlased kõnelesid [[eelami keel]]t, mis ei ole teadaolevalt suguluses ühegi suurema keelkonnaga. Eelami kultuur kujunes tihedas vastastikuses mõjus [[Mesopotaamia]]ga, kuid säilitas oma eripära. [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandel eKr]] sattus piirkond esmalt [[Assüüria]] mõju alla ja hiljem [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide rigii]] koosseisu (alates 6. sajandist eKr). Ahhemeniidide ajal oli Eelam üks riig tähtsaid piirkondi ning [[Susa]]st sai üks kuninglikke keskusi ja halduspealinnu. Eelami keel säilis Ahhemeniidide ajal ühe ametliku halduskeelena koos [[vanapärsia keel]]e ja [[akadi keele]] kõrval, kuid hakkas pärsia keele leviku tõttu järk-järgult taanduma. Pärast Ahhemeniidide riigi langemist kuulus piirkond [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]], siis [[Partia riik|Partia]] ja seejärel [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] võimu alla. Sassaniidide ajal oli Khūzestān oluline põllumajandus-, käsitöö- ja kaubanduspiirkond. Sinna rajati uusi linnu ja arendati niisutussüsteeme, mis suurendasid piirkonna majanduslikku tähtsust. Sassaniidide ajal kujunes Khūzestān ka üheks tähtsamaks [[idakirik]]u keskuseks. Piirkonnas levis [[vanasüüria keel]]e ja kristliku kultuuriga seotud [[nestoriaanlus|nestoriaanlik]] traditsioon, mis püsis seal veel pärast islami vallutusi. == Islami vallutus ja keskaeg == [[639]]. aastal vallutas moslemiväepealik [[Abū Mūsá al-Ash‘arī]] Khūzestāni ja piirkond liideti [[islami kalifaat|islami kalifaadiga]]. Sassaniidide riigi langemise järel piirkond järkjärgult islamiseerus ja seal levis araabia keel, eriti [[Mesopotaamia]] lähedastel läänealadel. Keskajal kuulus Khūzestān järjest mitme islamiriikide koosseisu. [[10. sajand]]il saavutas piirkonnas võimu [[Buiidid]]e dünastia, millele järgnesid [[Seldžukkide riik]], [[Hulagiidide riik]] ja [[Timur-Lenki riik]]. Araabia kultuuriline mõju vähenes järk-järgult ja piirkonnas tugevnes taas pärsia keele ja kultuuri mõju. Samal ajal jäi Khūzestān oma asukoha tõttu oluliseks ühendusalaks Iraani sisemaa, Pärsia lahe ja Mesopotaamia vahel. === Arabistani periood ja varauusaeg === [[15. sajand]]il, kui [[Timuriidid]]e võim piirkonnas nõrgenes, tekkis Khūzestānis tugev šiiitlik usulis-poliitiline liikumine [[Musha‘sha‘shīyah]]. Selle keskuseks kujunes [[Hoveyzeh]], mille valitsejad saavutasid kontrolli suure osa üle piirkonnast. [[Musha‘sha‘shīyah]]' perioodil kasvas araabia hõimude sisseränne Mesopotaamiast ja Pärsia lahe rannikualadelt. Eriti mõjukaks kujunes [[Banū Ka‘b]]i hõim. Araabia hõimude tugevnemise ja piirkonna araabiakeelse rahvastiku kasvu tõttu hakati piirkonda alates varauusajast mõnes allikas nimetama Arabistaniks. Nimetus oli eriti levinud araabia ja Osmanite allikates, kuid Iraani ametlikus kasutuses jäi kasutusele nimi Khūzestān. [[16. sajand]]il sattus Khūzestān [[Safaviidide Iraan]]i ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vahelise võimuvõitluse piirkonda. Safaviidid, kes olid rajanud Iraanis šiiitliku riigi, saavutasid piirkonnas korduvalt kontrolli, kuid ka Osmanite tugev mõju püsis. Lõpuks jäi Khūzestān püsivalt [[Pärsia]] koosseisu. [[18. sajand]]il ja [[19. sajandi]] alguses säilis piirkonnas kohalike valitsejate märkimisväärne autonoomia. Eriti mõjukad olid araabia hõimujuhid, kelle võim tugines kontrollile piirkonna jõgede, karjakasvatuse ja kaubateede üle. === 19.–20. sajand === [[19. sajand]]il suurenes Khūzestāni strateegiline tähtsus seoses [[Briti impeerium]]i huviga [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] piirkonna ja India suunaliste ühenduste vastu. Britid saavutasid piirkonnas eriti tugeva mõju lõunaosas ning tegelesid aktiivselt kaubanduse ja naftauuringutega. [[20. sajand]]i alguses muutis [[nafta]] avastamine Khūzestāni Iraani üheks tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. 1908. aastal avastati [[Masjed-e Soleymān]] piirkonnas Lähis-Ida üks esimesi suuri naftaleiukohti. Sellele järgnes [[Anglo-Persian Oil Company]] (hilisem [[BP]]) tegevuse laienemine ning [[Abadān]]ist kujunes üks maailma tähtsamaid naftatööstuse keskusi. 1924. aastal tõstis Khūzestāni valitseja šeik [[Khaz‘al ibn Jābir]] Iraani keskvalitsuse vastu mässu. Pärast seda suurendati Teherani kontrolli piirkonna üle. Jaanuaris 1925, kohe pärast šeik Khaz‘ali mässu mahasurumist anti esialgne ametlik korraldus (''farman'') taastada ametlikult piirkonna ajalooline nimi Khūzestān (senise ‘Arabestāni asemel). 1936. aastaks rakendus nimi lõplikult kogu territooriumil. 20. sajandil põhjustas keskvalitsuse moderniseerimis- ja iraniseerimispoliitika rahulolematust mõnede kohalike rahvastikurühmade seas, eriti araabia ja bahtiari kogukondades. See suurendas piirkonnas rahvuslikke ja poliitilisi pingeid. === Iraani revolutsioon ja Iraani–Iraagi sõda === Pärast [[Iraani revolutsioon]]i 1979. aastal toimusid Khūzestānis araabia elanikkonna seas rahutused ja separatistlikud liikumised. Mõnda neist toetas [[Iraak|Iraagi]] juht [[Şaddām Ḩusayn]], kes soovis kasutada piirkonna ebastabiilsust oma territoriaalsete nõudmiste õigustamiseks. [[1980]]. aastal alustas Iraak [[Iraani-Iraagi sõda|Iraani–Iraagi sõda]], mille esmane lahinguala oli Khūzestān. Iraagi väed vallutasid sõja alguses ulatuslikke alasid piirkonna lääneosas ning jõudsid [[Ahvāz]]i ja [[Dezful]]i lähistele. Sõja käigus toimusid Khūzestānis mitmed suuremad lahingud: * [[Sūsangerdi tankilahing]] (5.–9. jaanuar 1981), üks suuremaid [[tankilahing]]uid pärast [[Jom Kippuri sõda]] (1973); * [[Abadāni piiramine]]; * [[Khorramshahri lahing]] ja linna hilisem tagasivallutamine Iraani vägede poolt. Sõda põhjustas piirkonnale ulatuslikku kahju: hävisid linnad, tööstusrajatised ja transpordivõrgud. Eriti rängalt kannatasid [[Khorramshahr]] ja [[Abadān]]. Sõjajärgne taastamine kestis aastakümneid. == Kultuur ja ajalooline pärand == Khūzestānis asuvad mõned tähtsamad Iraani muistseid kultuurimälestised. Eriti olulised on [[Susa]] ja [[Choghā Zanbīl]], mis annavad tunnistust Eelami tsivilisatsiooni kõrgest arengutasemest. [[Choghā Zanbīl]]i [[tsikuraat]], mille ehitas Eelami valitseja [[Untaš-Napiriša]] umbes 13. sajandil eKr, on üks paremini säilinud muistseid tsikuraate ja kuulub [[UNESCO maailmapärand]]i hulka. [[Pilt:Choghazanbil2.jpg|pisi|[[Choghā Zanbīl]] Eelami tsikuraat, ehitatud [[Untaš-Napiriša]] valitsusajal]] [[Pilt:Lion Darius Palace Louvre Sb3298.jpg|pisi|Ahhemeniidide kuninga Dareiose palee Susas. Dekoratiivpaneelil kujutatud lõvi. Louvre]] [[Pilt:Archers frieze Darius palace Louvre AOD487.jpg|pisi|Ahhemeniidide Dareiose palee vibuküttide friis Susas. Louvre]] [[Pilt:Sushtar Bridge.jpg|pisi|Sild [[Šuštar]]is Susa lähedal]] == Vaata ka == * [[eelami keel]] == Viited == <references/> [[Kategooria:Iraani geograafia]] ctzapta0z8g5srskugm9ed6bk0wv9cx 7200336 7200335 2026-07-23T13:25:12Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad]] 7200336 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sasanian Khuzestan.svg|pisi|Khūzestān enne araablaste vallutust]] '''Khūzestān''' (pärsia خوزستان, vanapärsia ''Ūvja'') on [[ajalooline piirkond]] [[Lähis-Ida]]s Iraani edelaosas. Tänapäeval vastab selle tuumikala peamiselt [[Khūzestāni provints]]ile, mille halduskeskus on [[Ahvāz]]. Piirkonda on ajalooliselt nimetatud ka '''Arabistaniks''' (pärsia عربستان ''‘Arabestān''), kuid see nimi ei ole tänapäeval neutraalne ametlik geograafiline termin. == Asend == Ajalooline Khūzestān paikneb [[Z̄āgrose mäed| Z̄āgrose mäestik]]u ja [[Mesopotaamia madalik]]u vahel. Selle ala ulatus idas ja kirdes Z̄āgrose läänenõlvadeni ning läänes kuni [[Tigris]]e ja [[Shaţţ al-‘Arab]]i veesüsteemini tänapäeva [[Iraak|Iraagi]] alal. Lõunas piirneb piirkond [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. ==Loodus== Khūzestān on üks väheseid suuremaid [[madalik]]ke Iraanis. Selle viljakad [[loopealne|loopealsed]] on kujunenud eelkõige [[Kārūn]]i, [[Karkheh]]' ja [[Dez]]i jõe mõjul ning piirkond on olnud juba muistsetest aegadest oluline põllumajandusala. Kliima on valdavalt kuum ja kuiv või poolkuiv. Suvel ületab temperatuur sageli 40 °C, talved on madalikel pehmed, kuid Z̄āgrose mäestiku lähistel võib esineda külma ja lumesadu. Tähtsaim jõgi on [[Kārūn]], mis on Iraani suurima [[vooluhulk|vooluhulgaga]] jõgi. Selle [[alamjooks]] ühineb [[Shaţţ al-‘Arab]]i veesüsteemiga. Jõgede ääres leidub ulatuslikke [[märgala]]sid, sealhulgas [[Hūr al-‘Az̧īm]]i ([[Hoveyzeh' märgala]], [[Al-Ḥuwayzah' märgala]]) piirkond. Suurtele [[nafta]]- ja [[maagaas]]ivarude tõttu on Khūzestān alates 20. sajandi keskpaigast olnud üks Iraani majanduslikult ja geopoliitiliselt tähtsamaid piirkondi. ==Rahvastik== Khūzestāni elanikkond on etniliselt mitmekesine. Peamised rahvastikurühmad on [[pärslased]], [[Iraani araablased]], [[bahtiarid]] ja [[luurid]]. Piirkonnas kõneldakse [[pärsia keel]]t, [[araabia keel]]t ja veel mitmeid iraani keelediraani keelevariante, sealhulgas [[bahtiari keel]]t ja [[luuri keel]]t. ==Majandus== Tänapäeval on Khūzestān Iraani üks tähtsamaid majanduspiirkondi. Piirkonna majandus põhineb eelkõige [[nafta]]- ja [[maagaas]]itööstusel, [[naftakeemia]]l, põllumajandusel ning jõgede veeressurssidel põhineval tööstusel. Seal paiknevad Iraani tähtsamad [[naftaväli|naftaväljad]], [[Abadān]]i [[naftatöötlemine|naftatöötlemiskompleks]] ning olulised sadamad, sealhulgas [[Khorramshahr]] ja [[Bandar-e Emām Khomeynī]] [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] lähistel. [[Kārūn]]i jõe süsteem on võimaldanud ulatuslikku [[niisutuspõllumajandus]]t. Ajalooliselt on piirkonnas kasvatatud teravilja, [[datlipalm]]i ja muid [[põllukultuur]]e, kuid tänapäeval mõjutavad põllumajandust üha enam veevarude vähenemine ja keskkonnamuutused. == Ajalugu == === Muistne Khūzestān ja Eelam === Khūzestān on üks Iraani vanimaid tsivilisatsioonikeskusi. Selle asend [[Mesopotaamia]] naabruses soodustas varajast linnastumist, keerulise ühiskonnakorralduse kujunemist ja tihedaid kultuurisidemeid [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i jõe piirkonnaga. [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] kujunes piirkonnas [[Eelam]]i tsivilisatsioon, mille tuumikala paiknes tänapäeva Khūzestānis. Eelami tähtsamad keskused olid [[Susa]] (eelami ''Šušan''), [[Tšoga Zanbil]] (eelami ''Al-Untaš-Napiriša'') ja [[Haft Tepe]], mida on mõnikord seostatud muistse Kabnaki linnaga.<ref>D. T. Potts. Elamites and Kassites in the Persian Gulf. – ''Journal of Near Eastern Studies'', kd 65, nr 2, 2006, lk 111.</ref> Eelamlased kõnelesid [[eelami keel]]t, mis ei ole teadaolevalt suguluses ühegi suurema keelkonnaga. Eelami kultuur kujunes tihedas vastastikuses mõjus [[Mesopotaamia]]ga, kuid säilitas oma eripära. [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandel eKr]] sattus piirkond esmalt [[Assüüria]] mõju alla ja hiljem [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide rigii]] koosseisu (alates 6. sajandist eKr). Ahhemeniidide ajal oli Eelam üks riig tähtsaid piirkondi ning [[Susa]]st sai üks kuninglikke keskusi ja halduspealinnu. Eelami keel säilis Ahhemeniidide ajal ühe ametliku halduskeelena koos [[vanapärsia keel]]e ja [[akadi keele]] kõrval, kuid hakkas pärsia keele leviku tõttu järk-järgult taanduma. Pärast Ahhemeniidide riigi langemist kuulus piirkond [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]], siis [[Partia riik|Partia]] ja seejärel [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] võimu alla. Sassaniidide ajal oli Khūzestān oluline põllumajandus-, käsitöö- ja kaubanduspiirkond. Sinna rajati uusi linnu ja arendati niisutussüsteeme, mis suurendasid piirkonna majanduslikku tähtsust. Sassaniidide ajal kujunes Khūzestān ka üheks tähtsamaks [[idakirik]]u keskuseks. Piirkonnas levis [[vanasüüria keel]]e ja kristliku kultuuriga seotud [[nestoriaanlus|nestoriaanlik]] traditsioon, mis püsis seal veel pärast islami vallutusi. == Islami vallutus ja keskaeg == [[639]]. aastal vallutas moslemiväepealik [[Abū Mūsá al-Ash‘arī]] Khūzestāni ja piirkond liideti [[islami kalifaat|islami kalifaadiga]]. Sassaniidide riigi langemise järel piirkond järkjärgult islamiseerus ja seal levis araabia keel, eriti [[Mesopotaamia]] lähedastel läänealadel. Keskajal kuulus Khūzestān järjest mitme islamiriikide koosseisu. [[10. sajand]]il saavutas piirkonnas võimu [[Buiidid]]e dünastia, millele järgnesid [[Seldžukkide riik]], [[Hulagiidide riik]] ja [[Timur-Lenki riik]]. Araabia kultuuriline mõju vähenes järk-järgult ja piirkonnas tugevnes taas pärsia keele ja kultuuri mõju. Samal ajal jäi Khūzestān oma asukoha tõttu oluliseks ühendusalaks Iraani sisemaa, Pärsia lahe ja Mesopotaamia vahel. === Arabistani periood ja varauusaeg === [[15. sajand]]il, kui [[Timuriidid]]e võim piirkonnas nõrgenes, tekkis Khūzestānis tugev šiiitlik usulis-poliitiline liikumine [[Musha‘sha‘shīyah]]. Selle keskuseks kujunes [[Hoveyzeh]], mille valitsejad saavutasid kontrolli suure osa üle piirkonnast. [[Musha‘sha‘shīyah]]' perioodil kasvas araabia hõimude sisseränne Mesopotaamiast ja Pärsia lahe rannikualadelt. Eriti mõjukaks kujunes [[Banū Ka‘b]]i hõim. Araabia hõimude tugevnemise ja piirkonna araabiakeelse rahvastiku kasvu tõttu hakati piirkonda alates varauusajast mõnes allikas nimetama Arabistaniks. Nimetus oli eriti levinud araabia ja Osmanite allikates, kuid Iraani ametlikus kasutuses jäi kasutusele nimi Khūzestān. [[16. sajand]]il sattus Khūzestān [[Safaviidide Iraan]]i ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vahelise võimuvõitluse piirkonda. Safaviidid, kes olid rajanud Iraanis šiiitliku riigi, saavutasid piirkonnas korduvalt kontrolli, kuid ka Osmanite tugev mõju püsis. Lõpuks jäi Khūzestān püsivalt [[Pärsia]] koosseisu. [[18. sajand]]il ja [[19. sajandi]] alguses säilis piirkonnas kohalike valitsejate märkimisväärne autonoomia. Eriti mõjukad olid araabia hõimujuhid, kelle võim tugines kontrollile piirkonna jõgede, karjakasvatuse ja kaubateede üle. === 19.–20. sajand === [[19. sajand]]il suurenes Khūzestāni strateegiline tähtsus seoses [[Briti impeerium]]i huviga [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] piirkonna ja India suunaliste ühenduste vastu. Britid saavutasid piirkonnas eriti tugeva mõju lõunaosas ning tegelesid aktiivselt kaubanduse ja naftauuringutega. [[20. sajand]]i alguses muutis [[nafta]] avastamine Khūzestāni Iraani üheks tähtsaimaks majanduspiirkonnaks. 1908. aastal avastati [[Masjed-e Soleymān]] piirkonnas Lähis-Ida üks esimesi suuri naftaleiukohti. Sellele järgnes [[Anglo-Persian Oil Company]] (hilisem [[BP]]) tegevuse laienemine ning [[Abadān]]ist kujunes üks maailma tähtsamaid naftatööstuse keskusi. 1924. aastal tõstis Khūzestāni valitseja šeik [[Khaz‘al ibn Jābir]] Iraani keskvalitsuse vastu mässu. Pärast seda suurendati Teherani kontrolli piirkonna üle. Jaanuaris 1925, kohe pärast šeik Khaz‘ali mässu mahasurumist anti esialgne ametlik korraldus (''farman'') taastada ametlikult piirkonna ajalooline nimi Khūzestān (senise ‘Arabestāni asemel). 1936. aastaks rakendus nimi lõplikult kogu territooriumil. 20. sajandil põhjustas keskvalitsuse moderniseerimis- ja iraniseerimispoliitika rahulolematust mõnede kohalike rahvastikurühmade seas, eriti araabia ja bahtiari kogukondades. See suurendas piirkonnas rahvuslikke ja poliitilisi pingeid. === Iraani revolutsioon ja Iraani–Iraagi sõda === Pärast [[Iraani revolutsioon]]i 1979. aastal toimusid Khūzestānis araabia elanikkonna seas rahutused ja separatistlikud liikumised. Mõnda neist toetas [[Iraak|Iraagi]] juht [[Şaddām Ḩusayn]], kes soovis kasutada piirkonna ebastabiilsust oma territoriaalsete nõudmiste õigustamiseks. [[1980]]. aastal alustas Iraak [[Iraani-Iraagi sõda|Iraani–Iraagi sõda]], mille esmane lahinguala oli Khūzestān. Iraagi väed vallutasid sõja alguses ulatuslikke alasid piirkonna lääneosas ning jõudsid [[Ahvāz]]i ja [[Dezful]]i lähistele. Sõja käigus toimusid Khūzestānis mitmed suuremad lahingud: * [[Sūsangerdi tankilahing]] (5.–9. jaanuar 1981), üks suuremaid [[tankilahing]]uid pärast [[Jom Kippuri sõda]] (1973); * [[Abadāni piiramine]]; * [[Khorramshahri lahing]] ja linna hilisem tagasivallutamine Iraani vägede poolt. Sõda põhjustas piirkonnale ulatuslikku kahju: hävisid linnad, tööstusrajatised ja transpordivõrgud. Eriti rängalt kannatasid [[Khorramshahr]] ja [[Abadān]]. Sõjajärgne taastamine kestis aastakümneid. == Kultuur ja ajalooline pärand == Khūzestānis asuvad mõned tähtsamad Iraani muistseid kultuurimälestised. Eriti olulised on [[Susa]] ja [[Choghā Zanbīl]], mis annavad tunnistust Eelami tsivilisatsiooni kõrgest arengutasemest. [[Choghā Zanbīl]]i [[tsikuraat]], mille ehitas Eelami valitseja [[Untaš-Napiriša]] umbes 13. sajandil eKr, on üks paremini säilinud muistseid tsikuraate ja kuulub [[UNESCO maailmapärand]]i hulka. [[Pilt:Choghazanbil2.jpg|pisi|[[Choghā Zanbīl]] Eelami tsikuraat, ehitatud [[Untaš-Napiriša]] valitsusajal]] [[Pilt:Lion Darius Palace Louvre Sb3298.jpg|pisi|Ahhemeniidide kuninga Dareiose palee Susas. Dekoratiivpaneelil kujutatud lõvi. Louvre]] [[Pilt:Archers frieze Darius palace Louvre AOD487.jpg|pisi|Ahhemeniidide Dareiose palee vibuküttide friis Susas. Louvre]] [[Pilt:Sushtar Bridge.jpg|pisi|Sild [[Šuštar]]is Susa lähedal]] == Vaata ka == * [[eelami keel]] == Viited == <references/> [[Kategooria:Iraani geograafia]] [[Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad]] 8gj6ds2eb5tf19u97v3vmv443coeseu 0 719093 7200350 7197740 2026-07-23T13:35:21Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Yamaha mootorrattad]] 7200350 wikitext text/x-wiki {{Mootorratas|nimi=Yamaha YZR-M1|pilt=MotoGP 2025 Malaysian Grand Prix - Monster Energy Yamaha - YZR-M1 Show Bike.jpg|pildiallkiri=2025. aasta YZR-M1|tootja=[[Yamaha Motor Company]]|tootmine=2002-praegu|klass=[[MotoGP]]|mootor=1000cm³ [[V4 mootor|V4]] 16-klapiline, DOHC, 4 klappi silindri kohta|teljevahe=1450 mm|pikkus=2060 mm|istmekõrgus=1150 mm|kaal=160 kg (vedelikuta)|kütusepaak=22L}} '''Yamaha YZR-M1''' on [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] Grand Prix' mootorratas, mis on loodud [[MotoGP]] sarjas võistlemiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=History of 990cc - Yamaha Motor Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/bike/history/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080322034310/http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/bike/history/ |arhiivimisaeg=2008-03-22 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.yamaha-racing.com}}</ref> M1 võeti esimest korda kasutusele [[2002. aasta MotoGP hooaeg|2002. aasta hooajal]] 990cm³ mootoriga. Sellest ajast alates on mootorratast edasi arendatud läbi ka 800cm³ ja 1000cm³ tehniliste eeskirjade ning [[2027. aasta MotoGP hooaeg|2027. aastast]] alates ka 850cm³. == Varasemad versioonid == <gallery> Fail:Yamaha YZR-M1 2002.jpg|[[Max Biaggi]] 2002. aasta YZR-M1 (990cm³) Fail:Valentino rossi.jpg|[[Valentino Rossi]] 2007. aasta YZR-M1 (800cm³) Fail:Yamaha YZR-M1 of Jorge Lorenzo on display 2012 Laguna Seca (cropped).jpg|[[Jorge Lorenzo]] 2012. aasta YZR-M1 (1000 cm³) </gallery> == Viited == [[Kategooria:Yamaha mootorrattad]] 3orgp25yj8vgl9taq9qp0zcnagktpgu 0 719094 7200349 7197745 2026-07-23T13:34:38Z Morel 26171 7200349 wikitext text/x-wiki '''Kaitseministeeriumi hõberinnamärk''' on kaitseministeeriumi rinnamärgi II klass. Selle väliskuju ja mõõtmed on samad kui I klassi kuldrinnamärgil. Hõberinnamärgi tunnusjooneks on hõbedavärvilisest metallist ristatud mõõgad ja emailimata reljeefsed vapilõvid. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ministeeriumi teenetemärgid {{!}} Kaitseministeerium |url=https://www.kaitseministeerium.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeeriumi-teenetemargid |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> Kaitseministeeriumi hõberinnamärgiga autasustatakse Kaitseministeeriumi töötajaid ja Eesti ning välisriikide kodanikke teenete eest Eesti riigikaitse ülesehitamisel. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ministeeriumi teenetemärgid {{!}} Kaitseministeerium |url=https://www.kaitseministeerium.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeeriumi-teenetemargid |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.kaitseministeerium.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kaitseministeerium]] [[Kategooria:Eesti teenetemärgid]] j40spl9xfx9kn2vohx6ohtfgnrhww5j 0 719096 7200342 7197758 2026-07-23T13:30:43Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti NSV]] 7200342 wikitext text/x-wiki Eesti NSV Riiklik Kindlustuse Valitsus oli Nõukogude Eestis tegutsenud riiklik kindlustusasutus, mis kuulus üleliidulisse riikliku kindlustuse süsteemi (Gosstrahh). Asutus allus Eesti NSV Rahandusministeeriumile ning korraldas kogu vabariigi ulatuses riiklikku vara- ja isikukindlustust. Selle põhiülesanneteks olid kindlustuslepingute sõlmimine, kindlustusmaksete kogumine, kahjude hindamine ja hüvitamine ning riikliku kindlustuse arendamine. Riiklik Kindlustus omas Eesti NSV-s kindlustustegevuse monopoli kuni Eesti taasiseseisvumiseni. <ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/0db65969-0f58-47d8-a0cf-58525b2ef808/ '''Eesti NSV Riikliku Kindlustuse organite põhimäärus''' (õppe- ja teatmematerjal). Tartu Ülikooli digikogu. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/0db65969-0f58-47d8-a0cf-58525b2ef808/]</ref> [[Kategooria:Eesti NSV]] fdd03yo74thdl1z4tk3sy6b2zixtpwj 7200344 7200342 2026-07-23T13:31:04Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti NSV]]; lisatud [[Kategooria:Eesti NSV organisatsioonid]] 7200344 wikitext text/x-wiki Eesti NSV Riiklik Kindlustuse Valitsus oli Nõukogude Eestis tegutsenud riiklik kindlustusasutus, mis kuulus üleliidulisse riikliku kindlustuse süsteemi (Gosstrahh). Asutus allus Eesti NSV Rahandusministeeriumile ning korraldas kogu vabariigi ulatuses riiklikku vara- ja isikukindlustust. Selle põhiülesanneteks olid kindlustuslepingute sõlmimine, kindlustusmaksete kogumine, kahjude hindamine ja hüvitamine ning riikliku kindlustuse arendamine. Riiklik Kindlustus omas Eesti NSV-s kindlustustegevuse monopoli kuni Eesti taasiseseisvumiseni. <ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/0db65969-0f58-47d8-a0cf-58525b2ef808/ '''Eesti NSV Riikliku Kindlustuse organite põhimäärus''' (õppe- ja teatmematerjal). Tartu Ülikooli digikogu. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/0db65969-0f58-47d8-a0cf-58525b2ef808/]</ref> [[Kategooria:Eesti NSV organisatsioonid]] o7vxtvlohjan9qx0kefkqnrpo2axsmr 7200346 7200344 2026-07-23T13:31:41Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti NSV organisatsioonid]]; lisatud [[Kategooria:Eesti NSV valitsusasutused]] 7200346 wikitext text/x-wiki Eesti NSV Riiklik Kindlustuse Valitsus oli Nõukogude Eestis tegutsenud riiklik kindlustusasutus, mis kuulus üleliidulisse riikliku kindlustuse süsteemi (Gosstrahh). Asutus allus Eesti NSV Rahandusministeeriumile ning korraldas kogu vabariigi ulatuses riiklikku vara- ja isikukindlustust. Selle põhiülesanneteks olid kindlustuslepingute sõlmimine, kindlustusmaksete kogumine, kahjude hindamine ja hüvitamine ning riikliku kindlustuse arendamine. Riiklik Kindlustus omas Eesti NSV-s kindlustustegevuse monopoli kuni Eesti taasiseseisvumiseni. <ref>[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/0db65969-0f58-47d8-a0cf-58525b2ef808/ '''Eesti NSV Riikliku Kindlustuse organite põhimäärus''' (õppe- ja teatmematerjal). Tartu Ülikooli digikogu. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/0db65969-0f58-47d8-a0cf-58525b2ef808/]</ref> [[Kategooria:Eesti NSV valitsusasutused]] p7a3u4iymxstaw76l1l0q9s6cjyvrar 0 719098 7200332 7197784 2026-07-23T13:21:25Z Morel 26171 7200332 wikitext text/x-wiki '''Raul Tohv''' (sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[1966]]) on Eesti omavalitsustegelane ja alates 2025. aasta detsembrist [[Võru vald|Võru]] vallavanem.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vallavolikogu istungil valiti ametisse uus vallavanem {{!}} Võru vald |url=https://voruvald.ee/uudised/vallavolikogu-istungil-valiti-ametisse-uus-vallavanem |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=voruvald.ee |keel=et}}</ref> Tohv oli aastatel 2013–2017 [[Vastseliina vald|Vastseliina]] vallavanem. Pärast haldusreformi töötas ta [[Võru]] Linnavalitsuses ning oli aastatel 2021–2025 Võru abilinnapea, vastutades majandusvaldkonna eest. 10. detsembril 20225 valis Võru Vallavolikogu ta Võru vallavanemaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Evestus |eesnimi=Mona Lisa |kuupäev=2026-01-13 |pealkiri=Uueks Võru vallavanemaks valitud Raul Tohv ei alahinda uue ametikoha vastutusrikkust |url=https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/35987-uueks-voru-vallavanemaks-valitud-raul-tohv-ei-alahinda-uue-ametikoha-vastutusrikkust |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=Võrumaa Teataja |keel=et-ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tohv, Raul}} [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] az9hl5zaqdnu67fgkwpiwr6rkvdr1a5 0 719100 7200492 7198497 2026-07-23T19:24:30Z Mona 355 /* Kohandused */ 7200492 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib koomiksi- ja filmitegelastest; 1981. aasta animasarja kohta vaata artiklit [[Smurfid (animasari 1981)]]; esimese animafilmi kohta vaata artiklit [[Smurfid (film)]]; filmisarja kohta vaata artiklit [[Smurfid (filmisari)]]}} [[Pilt:Mural Pitufos Zaragoza.jpg|pisi|Smurfide seinamaaling [[Zaragoza]] Torrero linnaosas [[Hispaania]]s.]] '''Smurfid''' ([[prantsuse keel]]es '''Les Schtroumpfs''', [[inglise keel]]es '''Smurfs''') on [[Belgia]] koomiksikunstniku Pierre Cullifordi (kunstnikunimega [[Peyo]]) loodud väljamõeldud siniste [[humanoid]]sete tegelaste kogukond. Smurfid elavad metsas paiknevas Smurfikülas, kus nende elamuteks on peamiselt seenekujulised majad.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2025-04-20 |pealkiri=Smurfid |url=https://piilu-part.ee/smurfid-nuud-eesti-keeles/ |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=Piilupart Kirjastus |keel=et}}</ref> Esimest korda ilmusid nad [[1958]]. aastal koomiksisarjas "[[Johan et Pirlouit]]" ning neist kujunes hiljem üks tuntumaid Euroopa [[koomiks]]itegelasi. Smurfidest on loodud koomikseid, animasarju, mängu- ja animafilme, videomänge ning muud meediat. == Loomislugu == Smurfid ilmusid esimest korda [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1958]] Peyo koomiksisarjas "[[Johan et Pirlouit]]" loos "La Flûte à six schtroumpfs" ("Kuue smurfi flööt").<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Ajajoon {{!}} Smurfid |url=https://www.smurf.com/ |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.smurf.com |keel=en}}</ref> Tegelased osutusid kiiresti populaarseks ning juba [[1959]]. aastal hakkasid ilmuma neile pühendatud iseseisvad [[koomiks]]id.<ref name=":2" /> Smurfide nimi sündis juhuslikult. Peyo jutustuse järgi ei meenunud tal kord söögi ajal sõna sool ning ta palus sõbral ulatada talle "see... ''schtroumpf'' (smurf)".<ref name=":1" /> Sõber vastas samas vaimus ning vestlus jätkus väljamõeldud sõna kasutades. Hiljem otsustas Peyo kasutada sõna schtroumpf oma uute koomiksitegelaste nimena. == Smurfide keel == Smurfide keele eripäraks on sõna "smurf" (prantsuse keeles ''schtroumpf'') kasutamine paljude nimisõnade, tegusõnade ja omadussõnade asemel. Sõna täpne tähendus sõltub lause kontekstist ning teised smurfid mõistavad seda tavaliselt probleemideta. Selline kõnepruuk on üks smurfide kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning seda kasutatakse nii koomiksites, animasarjades kui ka filmides. == Tegelased == Smurfid on väikesed sinise nahaga [[humanoid]]sed olendid, kes elavad metsas paiknevas Smurfikülas. Neid kujutatakse tavaliselt valgete [[früügia müts]]ide ja valgete pükstega. Nad on umbes kolme õuna kõrgused ning enamikul neist on lühike sinine saba. Smurfid näevad üldiselt välja sarnased, kuid neid eristavad nende iseloom, tegevusala või mõni tunnuslik ese. Paljud smurfid on saanud nime oma peamise iseloomujoone või ameti järgi, näiteks Nutikas Smurf, Tugev Smurf, Nalja-Smurf, Laisk Smurf ja Kokk-Smurf. Igal smurfil on külas oma roll ja iseloom. Smurfide kogukonna juhiks on [[Papa Smurf]], kes on küla vanim ja targim elanik. Ta tunneb hästi alkeemiat ja maagiat ning kannab teistest eristumiseks punaseid rõivaid ja punast mütsi.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Koduleht {{!}} Smurfid |url=https://www.smurf.com/ |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.smurf.com |keel=en}}</ref> [[Pilt:Schtroumphette.jpg|pisi|Smurfette]] Pikka aega oli Smurfette Smurfiküla ainus naissoost smurf. Ta lõi algselt kuri võlur Gargamel, et külvata smurfide seas segadust, kuid Papa Smurf muutis ta hiljem tõeliseks smurfiks.<ref name=":3" /> Hiljem lisandus kogukonda ka Sassette, kelle lõid Smurfette ja mõned teised smurfid võluväe abil.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2013-07-26 |pealkiri=Smurfid – kes nad on ja kust nad tulid? |url=https://tartu.postimees.ee/1312154/smurfid-kes-nad-on-ja-kust-nad-tulid |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> === Vastased === Smurfide peamine vastane on kuri võlur Gargamel, kes elab Smurfiküla lähedal lagunenud majas. Ta püüab smurfe kinni mitmel eesmärgil: kasutada neid oma võlujookide ja loitsude valmistamisel, muuta nad kullaks või avastada Smurfiküla asukoht. Kuigi Gargamel kujutab endast smurfidele pidevat ohtu, nurjuvad tema plaanid enamasti smurfide nutikuse ja koostöö tõttu. Gargameli saadab peaaegu alati tema kass Azrael, kes aitab tal smurfe jälitada ja kinni püüda. Erinevalt oma peremehest on Azrael sageli tähelepanelikum ja taiplikum, kuid ka tema katsed smurfe tabada lõppevad enamasti ebaõnnestumisega. Lisaks Gargamelile on smurfide lugudes teisigi vastaseid. Korduva tegelasena esineb nõid Hogatha, kes püüab oma võlujõudu suurendada ning satub selle käigus sageli smurfidega konflikti. Gargameli ristiisa Balthazar on samuti võlur, kes kasutab võlukunsti ja püüab aeg-ajalt smurfe tabada või oma sugulast nende püüdmisel aidata. == Kohandused == Smurfidest on ilmunud koomikseid, animasarju, animafilme, mängufilme, videomänge ning lasteraamatuid. Esimesed smurfidel põhinevad lühianimatsioonid valmisid Belgias 1960. aastatel. 1975. aastal esilinastus täispikk animafilm "[[La Flûte à six schtroumpfs]]" ("Kuue smurfi flööt"), mis põhines samanimelisel koomiksil.<ref name=":2" /> Aastatel 1981–1989 tootis Ameerika animatsioonistuudio [[Hanna-Barbera]] animasarja "[[Smurfid (animasari 1981)|Smurfid]]".<ref name=":0" /> Sarja näidati paljudes riikides ning see aitas smurfidel saada tuntuks ka väljaspool Euroopat. Smurfide põhjal on valminud ka mitu täispikka mängu- ja animafilmi. 2011. aastal esilinastus arvutianimatsiooni ja mängufilmi ühendav "[[Smurfid (film)|Smurfid]]", millele järgnes "[[Smurfid 2]]" (2013). 2017. aastal ilmus täielikult arvutianimatsioonis valminud "[[Smurfid: Kadunud külake]]". 2025. aastal jõudis kinodesse uus animafilm "[[Smurfide suur film]]".<ref name=":2" /> Lisaks filmidele on smurfidest ilmunud kümneid videomänge erinevatele mängukonsoolidele ja arvutitele, sealhulgas Atari, Nintendo, Sega, PlayStationi, Xboxi ja Nintendo Switchi platvormidele. Lisaks on smurfide põhjal välja antud lauamänge, lasteraamatuid, koomiksikogumikke ja muud kaupa. Smurfid on üks tuntumaid Belgias loodud koomiksitegelasi. Nende kujutisi on kasutatud postmarkidel, müntidel, näitustel ja teemaparkides. Smurfide koomikseid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning neid on avaldatud miljonites eksemplarides üle maailma. 2025. aastal alustas Piilupart Kirjastus koomiksisarja "Smurfid" väljaandmist [[eesti keel]]es.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Jane Saluorg {{!}} |kuupäev=2025-04-25 |pealkiri=Eesti keeles ilmus esimene osa koomiksisarjast "Smurfid" |url=https://kultuur.err.ee/1609675757/eesti-keeles-ilmus-esimene-osa-koomiksisarjast-smurfid |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.smurf.com/#header-home Koduleht] [[Kategooria:Koomiksitegelased]] [[Kategooria:Animafilmitegelased]] 3kk0i7ynso55amsmx063h59k04d8xiy 0 719101 7200338 7200019 2026-07-23T13:27:43Z Morel 26171 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti filmid]] 7200338 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Vergi hai | režissöör = Hardi Heinvere | stsenarist = Hardi Heinvere, Andres Kalle, Grete Vaalma | peaosades = Liisi Raudsepp, Joonas Hint, Märt Heinvere | produtsent = Karina Tamm | tootja = MTÜ Tartu Halbade Haifilmide Klubi | aasta = 2027 | keel = Eesti | eelarve = 181 dollarit | žanr = Põnevik, komöödia | pilt = Vergi hai (2027) movie poster.png | riik = Eesti }} "Vergi hai" on 2027. aastal esilinastuv [[Eesti]] esimene [[haifilm]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2. mai 2026 |pealkiri=Sel suvel läheb Eestis võttesse haifilm |väljaanne=Postimees |url=https://kultuur.postimees.ee/8463447/sel-suvel-laheb-eestis-vottesse-haifilm |vaadatud=21. juuli 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jäetma |eesnimi=Kirke |kuupäev=13. jaanuar 2026 |pealkiri=Tuleval suvel vändatakse Vergis halba haifilmi |väljaanne=Virumaa Teataja |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8394485/tuleval-suvel-vandatakse-vergis-halba-haifilmi |vaadatud=21. juuli 2026}}</ref> Tegu on [[Tartu Halbade Haifilmide Klubi]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Vergi hai ja Tartu Halbade Haifilmide Klubi Instagram |url=https://www.instagram.com/tartuhaiklubi/ |vaadatud=21. juuli 2026 |väljaanne=Instagram}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Halbade Haifilmide Klubi Facebook leht |url=https://www.facebook.com/profile.php?id=100088705032176 |vaadatud=21. juuli 2026 |väljaanne=Facebook}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aasmäe |eesnimi=Tristan Czar |kuupäev=20. veebruar 2023 |pealkiri=Hai(seb) nagu kala |väljaanne=Müürileht |url=https://www.muurileht.ee/haiseb-nagu-kala/ |vaadatud=21. juuli 2026}}</ref> eestvedamisel valmiva täispika mängufilmiga, mis räägib loo Tartu filmitudengitest, kes lähevad filmima Eesti esimest haifilmi, kuid satuvad vastamisi päris haiga. Filmi võtted toimusid 2026. juunis Tartus ja 2026. juulis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]], [[Vergi|Vergis]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. jaanuar 2026 |pealkiri=Vergi hai filmivõtted Facebook üritus |url=https://www.facebook.com/events/1859583797995903 |vaadatud=21. juuli 2026 |väljaanne=Facebook}}</ref> Filmi eelarve on 181 dollarit ehk ligikaudu 158 eurot. Tootja sõnul on tegu tõenäoliselt ajaloo odavaima haifilmiga (1 dollar vähem kui "[[Virus Shark]]" eelarve 182 dollarit).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virus Shark (2021) Trivia |url=https://www.imdb.com/title/tt13785940/trivia/?ref_=tt_dyk_trv |vaadatud=21. juuli 2026 |väljaanne=IMDB}}</ref> == Osades == * Liisi Raudsepp – Kelli * Geilin Raudsepp – Tiia * Artur Usk – Ainar * Taavi Soiunen – It-vend * Hanna Reimand – Anu * Anneli Kask – Vilja * Joonas Hint – Hint * Märt Heinvere – Kalju * Karl Sachris – Politseinik * Martin Ruus – Poemüüja * Kristo Üidik – Uimo * Alissija-Elisabet Jevtjukova – Päevitaja 1 * [[Astrid Kannel]] – Päevitaja 2 * [[Tristan Priimägi]] – Juhendaja * [[Martin Müürsepp]] – Võrkpallitreener * [[Brett Kelly]] – Hai == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti filmid]] c4008nr0webwzfaja5jt4n6glt3idfh 7200538 7200338 2026-07-23T20:35:51Z ~2026-41252-17 234023 Tartule vikipeedia sisene link. Eelarve eurodes ümardatud ligikaudu 150 euroni. 7200538 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Vergi hai | režissöör = Hardi Heinvere | stsenarist = Hardi Heinvere, Andres Kalle, Grete Vaalma | peaosades = Liisi Raudsepp, Joonas Hint, Märt Heinvere | produtsent = Karina Tamm | tootja = MTÜ Tartu Halbade Haifilmide Klubi | aasta = 2027 | keel = Eesti | eelarve = 181 dollarit | žanr = Põnevik, komöödia | pilt = Vergi hai (2027) movie poster.png | riik = Eesti }} "Vergi hai" on 2027. aastal esilinastuv [[Eesti]] esimene [[haifilm]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2. mai 2026 |pealkiri=Sel suvel läheb Eestis võttesse haifilm |väljaanne=Postimees |url=https://kultuur.postimees.ee/8463447/sel-suvel-laheb-eestis-vottesse-haifilm |vaadatud=21. juuli 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jäetma |eesnimi=Kirke |kuupäev=13. jaanuar 2026 |pealkiri=Tuleval suvel vändatakse Vergis halba haifilmi |väljaanne=Virumaa Teataja |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8394485/tuleval-suvel-vandatakse-vergis-halba-haifilmi |vaadatud=21. juuli 2026}}</ref> Tegu on [[Tartu Halbade Haifilmide Klubi]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Vergi hai ja Tartu Halbade Haifilmide Klubi Instagram |url=https://www.instagram.com/tartuhaiklubi/ |vaadatud=21. juuli 2026 |väljaanne=Instagram}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Halbade Haifilmide Klubi Facebook leht |url=https://www.facebook.com/profile.php?id=100088705032176 |vaadatud=21. juuli 2026 |väljaanne=Facebook}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aasmäe |eesnimi=Tristan Czar |kuupäev=20. veebruar 2023 |pealkiri=Hai(seb) nagu kala |väljaanne=Müürileht |url=https://www.muurileht.ee/haiseb-nagu-kala/ |vaadatud=21. juuli 2026}}</ref> eestvedamisel valmiva täispika mängufilmiga, mis räägib loo Tartu filmitudengitest, kes lähevad filmima Eesti esimest haifilmi, kuid satuvad vastamisi päris haiga. Filmi võtted toimusid 2026. juunis [[Tartu|Tartus]] ja 2026. juulis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]], [[Vergi|Vergis]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. jaanuar 2026 |pealkiri=Vergi hai filmivõtted Facebook üritus |url=https://www.facebook.com/events/1859583797995903 |vaadatud=21. juuli 2026 |väljaanne=Facebook}}</ref> Filmi eelarve on 181 dollarit ehk ligikaudu 150 eurot. Tootja sõnul on tegu tõenäoliselt ajaloo odavaima haifilmiga (1 dollar vähem kui "[[Virus Shark]]" eelarve 182 dollarit).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virus Shark (2021) Trivia |url=https://www.imdb.com/title/tt13785940/trivia/?ref_=tt_dyk_trv |vaadatud=21. juuli 2026 |väljaanne=IMDB}}</ref> == Osades == * Liisi Raudsepp – Kelli * Geilin Raudsepp – Tiia * Artur Usk – Ainar * Taavi Soiunen – It-vend * Hanna Reimand – Anu * Anneli Kask – Vilja * Joonas Hint – Hint * Märt Heinvere – Kalju * Karl Sachris – Politseinik * Martin Ruus – Poemüüja * Kristo Üidik – Uimo * Alissija-Elisabet Jevtjukova – Päevitaja 1 * [[Astrid Kannel]] – Päevitaja 2 * [[Tristan Priimägi]] – Juhendaja * [[Martin Müürsepp]] – Võrkpallitreener * [[Brett Kelly]] – Hai == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti filmid]] 2y15ic5lihplu5e6nu3925iiqzycixy 7200548 7200538 2026-07-23T20:40:07Z Brancomeister 99273 Täpsustatud eelarvet eurodes (veidi üle 150 euro) 7200548 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Vergi hai | režissöör = Hardi Heinvere | stsenarist = Hardi Heinvere, Andres Kalle, Grete Vaalma | peaosades = Liisi Raudsepp, Joonas Hint, Märt Heinvere | produtsent = Karina Tamm | tootja = MTÜ Tartu Halbade Haifilmide Klubi | aasta = 2027 | keel = Eesti | eelarve = 181 dollarit | žanr = Põnevik, komöödia | pilt = Vergi hai (2027) movie poster.png | riik = Eesti }} "Vergi hai" on 2027. aastal esilinastuv [[Eesti]] esimene [[haifilm]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2. mai 2026 |pealkiri=Sel suvel läheb Eestis võttesse haifilm |väljaanne=Postimees |url=https://kultuur.postimees.ee/8463447/sel-suvel-laheb-eestis-vottesse-haifilm |vaadatud=21. juuli 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jäetma |eesnimi=Kirke |kuupäev=13. jaanuar 2026 |pealkiri=Tuleval suvel vändatakse Vergis halba haifilmi |väljaanne=Virumaa Teataja |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8394485/tuleval-suvel-vandatakse-vergis-halba-haifilmi |vaadatud=21. juuli 2026}}</ref> Tegu on [[Tartu Halbade Haifilmide Klubi]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Vergi hai ja Tartu Halbade Haifilmide Klubi Instagram |url=https://www.instagram.com/tartuhaiklubi/ |vaadatud=21. juuli 2026 |väljaanne=Instagram}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Halbade Haifilmide Klubi Facebook leht |url=https://www.facebook.com/profile.php?id=100088705032176 |vaadatud=21. juuli 2026 |väljaanne=Facebook}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aasmäe |eesnimi=Tristan Czar |kuupäev=20. veebruar 2023 |pealkiri=Hai(seb) nagu kala |väljaanne=Müürileht |url=https://www.muurileht.ee/haiseb-nagu-kala/ |vaadatud=21. juuli 2026}}</ref> eestvedamisel valmiva täispika mängufilmiga, mis räägib loo Tartu filmitudengitest, kes lähevad filmima Eesti esimest haifilmi, kuid satuvad vastamisi päris haiga. Filmi võtted toimusid 2026. juunis [[Tartu|Tartus]] ja 2026. juulis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]], [[Vergi|Vergis]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. jaanuar 2026 |pealkiri=Vergi hai filmivõtted Facebook üritus |url=https://www.facebook.com/events/1859583797995903 |vaadatud=21. juuli 2026 |väljaanne=Facebook}}</ref> Filmi eelarve on 181 dollarit ehk veidi üle 150 euro. Tootja sõnul on tegu tõenäoliselt ajaloo odavaima haifilmiga (1 dollar vähem kui "[[Virus Shark]]" eelarve 182 dollarit).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virus Shark (2021) Trivia |url=https://www.imdb.com/title/tt13785940/trivia/?ref_=tt_dyk_trv |vaadatud=21. juuli 2026 |väljaanne=IMDB}}</ref> == Osades == * Liisi Raudsepp – Kelli * Geilin Raudsepp – Tiia * Artur Usk – Ainar * Taavi Soiunen – It-vend * Hanna Reimand – Anu * Anneli Kask – Vilja * Joonas Hint – Hint * Märt Heinvere – Kalju * Karl Sachris – Politseinik * Martin Ruus – Poemüüja * Kristo Üidik – Uimo * Alissija-Elisabet Jevtjukova – Päevitaja 1 * [[Astrid Kannel]] – Päevitaja 2 * [[Tristan Priimägi]] – Juhendaja * [[Martin Müürsepp]] – Võrkpallitreener * [[Brett Kelly]] – Hai == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti filmid]] kwucoof0omveiuoct2smbkzqcny6gjz 0 719176 7200565 7198614 2026-07-23T22:01:22Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Mootorrattasport]] 7200565 wikitext text/x-wiki {{Infokast MotoGP võistkond|nimi=Pramac Racing|logo=Pramac Racing-Logo.png|Täisnimi='''MotoGP:''' Prima Pramac Yamaha MotoGP<br>'''Moto2:''' Blu Cru Pramac Yamaha Moto2|Peakontor=[[Toscana]], Itaalia|Võistkonna juht=Paolo Campinoti|Võistlusjuht=Gino Borsoi|Sõitjad='''MotoGP'''<br>7. [[Toprak Razgatlıoğlu]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Toprak Razgatlioğlu to Return to Yamaha Making 2026 MotoGP Debut with Prima Pramac Yamaha MotoGP - Motorcycle Race, MotoGP, competition |url=https://global.yamaha-motor.com/race/release/2025/012/ |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=Yamaha Motor Co., Ltd. |keel=en}}</ref><br>43. [[Jack Miller]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jack Miller to Continue with Prima Pramac Yamaha MotoGP for the 2026 MotoGP Season |url=https://global.yamaha-motor.com/race/release/2025/020/|vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=Yamaha Motor Co., Ltd. |keel=en}}</ref><br>'''Moto2'''<br>28. [[Izan Guevara]]<br>54. [[Alberto Ferrandez]]|Mootorratas='''MotoGP:''' [[Yamaha YZR-M1]]<br>'''Moto2:''' [[Boscoscuro B-26]]|Rehvide tootja='''MotoGP:''' [[Michelin]]<br>'''Moto2:''' [[Pirelli]]|Sõitjate meistritiitleid=1 (2024)|Võistkondade meistritiitleid=1 (2023)}} '''Pramac Racing''' on [[MotoGP]] võistkond, mis 2026. aastal võistleb MotoGP-s '''Prima Pramac Yamaha MotoGP''' nimega<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=MotoGP™ Teams {{!}} Prima Pramac Yamaha MotoGP |url=https://www.motogp.com/en/teams/motogp/prima-pramac-yamaha-motogp/www.motogp.com/en/teams/motogp/prima-pramac-yamaha-motogp/598ccfb2-e0f1-4ad7-92b7-00ec9238a72c |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> ja [[Moto2]]-s '''Blu Cru Pramac Yamaha Moto2''' nimega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MotoGP™ Teams {{!}} BLU CRU Pramac Yamaha Moto2 |url=https://www.motogp.com/en/teams/moto2/blu-cru-pramac-yamaha-moto2/www.motogp.com/en/teams/moto2/blu-cru-pramac-yamaha-moto2/d4b6a18c-5647-4667-9085-489ca4ff5649 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> Võistkonna peakontor on [[Toscana|Toscanas]], Itaalias. == Viited == [[Kategooria:Mootorrattasport]] a6l1hzqil1l649i0uprtbqxnz0vxjf1 5 719179 7200413 7200164 2026-07-23T16:17:38Z Andres 5 /* Variant 2. Põhinimi jääb omavalitsusüksuselele */ 7200413 wikitext text/x-wiki Oleme aastaid vaielnud selle üle, kas teha omavalitsusüksuse ja selle samanimelise halduskeskuse kohta eraldi artiklid ja kui teha, kuidas neid pealkirjastada. Vaidlused on läinud väga keeruliseks ja osapooltele on tundunud, et teine pool ei võta tema argumente tõsiselt või ignoreerib neid ja esitab omakorda mittetõsiseltvõetavaid argumente. Sellepärast ma teen ettepaneku tuua kõik argumendid ühte kohta kokku, et oleks lihtne orienteeruda ja oleks ka näha, kas argumente ignoreeritakse. Ma teen visandi argumentatsioonist. Seda ei võib parandada ja täiendada. Ma eeldan, et kõik lähtuvad lugejate huvid ja need huvid ongi omavahel vastuolus. Eesmärk on leida kõiki huvisid võimalikult hästi arvestav lahendus. Eeldame, et omavalitsusüksusel ja selle keskasulal on sama nimi, halduskeskus on piiritletud ja selle piirid ei lange kokku omavalitsusüksuse piiridega. Räägime üldpõhimõttest ega välista erandeid. ==Variant 1: Omavalitsusüksuse ja selle samanimelise halduskeskuse kohta tuleb teha eraldi artiklid== # '''Argument:''' Tegu on eri asjade ja eri mõistetega. Vikipeedia põhimõte on teha artikleid asja- ja mõistepõhiselt, mitte nimepõhiselt. ## '''Vastuargument:''' Sellele põhimõttele võib teha põhjendatud erandi. ### '''Vastuvastuargument:''' ... # '''Argument:''' Eraldi artiklid võimaldavad linkida ühemõtteliselt kas keskusele või omavalitsusüksusele. See tagab teistes artiklites öeldu ühemõttelisuse. * '''Kommentaar:''' Tuleks tähelepanu pöörata artiklite pealkirjastamisele: praegu on absurdne (ja õieti väljakannatamatu), et pealkirja Stockholm all räägitakse omavalitsusest, kui 99% juhtudest keelekasutuses peavad inimesed silmas asulat, mitte valda millesse see kuulub. Sellist lähenemist ei paista kasutavat yksi suurem Vikipeedia (v.a. mõned väiksemad) ega ka Rootsi enda viki. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. juuli 2026, kell 22:13 (EEST) ==Variant 2: Omavalitsuse ja samanimelise halduskeskuse kohta teha ühine artikkel== # '''Argument:''' See vastab kohapealsete teatmeteoste traditsioonile. ##'''Vastuargument:''' Trükitud entsüklopeediad on tähestikulise esituse tõttu mõnikord paigutanud samanimelised lähedased teemad ühte artiklisse. Meil ei tarvitse seda järgida. * '''Kommentaar:''' Yldjuhul ei ole vaja neid eraldi käsitleda, sest artiklite sisuline kattuvus on suur. Teemade koos käsitlemine võimaldab ylevaatlikuma ja ladusama lahenduse, nende läbiv eristamine paremal juhul dubleerib infot ja halvemal juhul muudab selle leidmise raskeks ja tylikaks. Kui põhjendatult tarvilik, võib erandina lubada artiklite lahutamise: v-o nt ebaintuitiivselt suur Pärnu linn (vrd nt Viljandi) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. juuli 2026, kell 22:13 (EEST) Teine vaidlusküsimus puudutab artiklite pealkirju. Eeldame, et meil on eraldi artiklid, kohapeal on levinud lihtsalt nime kasutamine omavalitsusüksuse kohta ja me saame pealkirjana kasutada lihtsalt nime (võib-olla sulgudes täpsustusega, mis ei puuduta üksuse ja keskuse eristust). Kummale me selle pealkirja jätame? ==Variant 1. Põhinimi jääb halduskeskusele== ==Variant 2. Põhinimi jääb omavalitsusüksusele== 52cxd5z0g8wrefdicusimt2hfbs10gw 0 719212 7200355 7200291 2026-07-23T13:48:35Z Juhan121 25066 /* Teoseid */ 7200355 wikitext text/x-wiki '''Maris Laja''' (sündinud [[1954]]) on Eesti [[bioloog]] ja loodushariduse edendaja. Ta on lõpetas [[Tartu Ülikool]]i bioloogina. Ta oli [[Eesti Loodusmuuseum]]i direktor (aastatel 2006–2011). Ta on juhtinud [[Eesti Noorte Loodusmaja]]. Ta on olnud [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] loodushariduse osakonna juhataja. ==Teoseid== *Laja, Maris 2008. Kuidas edeneb Eesti loodusmuuseumi uue hoone kavandamine? ''Eesti Loodus'' 3. *Laja, Maris 2008. Loodusmuuseumid - kellele ja milleks? ''Sirp'', 27. nov. {{JÄRJESTA:Laja, Maris}} [[Kategooria:Eesti bioloogiaõpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] rj9g4r9r9nhbv49aejgcpoqll8j6k9a 7200364 7200355 2026-07-23T14:22:14Z Kk 6201 7200364 wikitext text/x-wiki '''Maris Laja''' (sündinud [[1954]]) on Eesti [[bioloog]] ja loodushariduse edendaja. Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i bioloogina. Ta oli [[Eesti Loodusmuuseum]]i direktor (aastatel 2006–2011). Ta on juhtinud [[Eesti Noorte Loodusmaja]]. Ta on olnud [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] loodushariduse osakonna juhataja. ==Teoseid== *Laja, Maris 2008. Kuidas edeneb Eesti loodusmuuseumi uue hoone kavandamine? ''Eesti Loodus'' 3. *Laja, Maris 2008. Loodusmuuseumid - kellele ja milleks? ''Sirp'', 27. nov. {{JÄRJESTA:Laja, Maris}} [[Kategooria:Eesti bioloogiaõpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 8vvmtkvyxlswkdvb13bkf47zkelpay6 7200366 7200364 2026-07-23T14:25:46Z Kk 6201 7200366 wikitext text/x-wiki '''Maris Laja''' (sündinud [[1954]]) on Eesti [[bioloog]] ja loodushariduse edendaja. Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i bioloogina. Ta oli [[Eesti Loodusmuuseum]]i direktor (aastatel 2006–2011). Ta on juhtinud [[Eesti Noorte Loodusmaja]]. Ta on olnud [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] loodushariduse osakonna juhataja. ==Teoseid== *Laja, Maris 2008. Kuidas edeneb Eesti loodusmuuseumi uue hoone kavandamine? ''Eesti Loodus'' 3. *Laja, Maris 2009. Loodusmuuseumid - kellele ja milleks? ''Sirp'', 44-45 (27. nov.), lk 16. {{JÄRJESTA:Laja, Maris}} [[Kategooria:Eesti bioloogiaõpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 9t5uf5tkqemqbkqod4cckokhgnt5jf2 0 719213 7200313 2026-07-23T12:18:32Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: ''''Naissaare vana Maarja kirik''' oli [[kirik (pühakoda)|kirik]], mis asus [[Lõunaküla]]s [[Naissaar]]el [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. == Ajalugu == Pärast [[Põhjasõda]] liideti Naissaare abikogudus [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus]]ega. Selle toel alustati uue kiriku rajamist 1853. aastal, kuid [[Krimmi sõda]] katkestas tööd. Pärast Krimmi sõda lõpetati kiriku ehitustööd ning kirik õnnistati sisse 1856. aastal. Kiriku põletas maha...' 7200313 wikitext text/x-wiki '''Naissaare vana Maarja kirik''' oli [[kirik (pühakoda)|kirik]], mis asus [[Lõunaküla]]s [[Naissaar]]el [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. == Ajalugu == Pärast [[Põhjasõda]] liideti Naissaare abikogudus [[Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus]]ega. Selle toel alustati uue kiriku rajamist 1853. aastal, kuid [[Krimmi sõda]] katkestas tööd. Pärast Krimmi sõda lõpetati kiriku ehitustööd ning kirik õnnistati sisse 1856. aastal. Kiriku põletas maha taganev punavägi veebruaris 1918. Kirikut hiljem ei taastatud, [[Naissaare kirik|uus kirik]] rajati vanast kirikust loodesse teisele poole külateed umbes 130 meetri kaugusele. == Välislingid == *[https://www.muis.ee/museaalview/2076951 "Naissaare abikirik-kabel"]. [[Eesti Ajaloomuuseum]], AM N 5658:30 *[https://www.muis.ee/museaalview/2048514 "Naissaare Maarja kirik"]. Eesti Ajaloomuuseum, AM F 24873:19 *[https://www.muis.ee/museaalview/424337 "Naissaare vana kirik ja koolimaja"]. [[Rannarootsi Muuseum]], RrM F 187:1 F *[https://www.muis.ee/museaalview/1921590 "Naissaare kirik, üldvaade lõunast"]. [[Tallinna Linnamuuseum]], TLM F 2781 [[Kategooria:Naissaar]] [[Kategooria:Harjumaa kirikud]] [[Kategooria:Eesti endised kirikud]] {{koord|NS=59.539655|EW=24.531065|type=landmark|region=EE}} knw7s0xti74y7936btvo42jdvi4rvtm 0 719214 7200321 2026-07-23T12:48:11Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Veronika Cifrová Ostrihoňová''' (sündinud [[3. veebruari]]l [[1989]] [[Bratislava]]s) on endine Slovakkia televisiooni toimetaja, reporter ja saatejuht ning poliitik, ta on sotsiaalliberaalse erakonna [[Progressiivne Slovakkia]] liige. Ta valiti [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Varane elu ja haridus == Ta sündis aastal [[1989]] [[Bratislava]]s. Ta lõpetas ra...' 7200321 wikitext text/x-wiki '''Veronika Cifrová Ostrihoňová''' (sündinud [[3. veebruari]]l [[1989]] [[Bratislava]]s) on endine Slovakkia televisiooni toimetaja, reporter ja saatejuht ning poliitik, ta on sotsiaalliberaalse erakonna [[Progressiivne Slovakkia]] liige. Ta valiti [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Varane elu ja haridus == Ta sündis aastal [[1989]] [[Bratislava]]s. Ta lõpetas rahvusvahelise bakalaureusekraadi programmi Jur Hroneci gümnaasiumis, mis oli kakskeelne inglise-slovaki kool. Ta õppis [[New Yorgi Ülikool]]is (NYU) politoloogiat ja ajalugu. Ta lõpetas ülikooli kiitusega 2012. aastal ja oli [[Phi Beta Kappa]] akadeemilise seltsi liige. == Karjäär == === Televisioon === Ostrihoňová alustas televisioonis töötamist 2013. aastal Markíza telejaamas, kus ta oli uudisteprogrammi Televízne noviny toimetaja, keskendudes terviseteemadele. 2015. aastal juhtis ta saadet „Showbiz noviny“. 2017. aastal juhtis ta jutusaadet „Istu maha Veronikaga“, reisides mööda Slovakkiat, et intervjueerida inspireerivaid kuulsusi. Saate külaliste seas olid ajakirjanik [[Monika Tódová]], Slovakkia president [[Zuzana Čaputová]], Slovakkia jäähokimängija [[Richard Lintner]] ja näitleja [[Ján Koleník]]. 2019. aastal lõi Ostrihoňová YouTube'i kanali pealkirjaga „Very Veri“. 2019. aastal võitis ta Slovakkia teleekraani isiksuse auhinna uudistetoimetaja kategoorias. Ta asutas [[2020]]. aastal taskuhäälingu ŽEMY, mis selgitab naiste rolli otsuste tegemisel. Aastatel [[2021]]–[[2024]] oli ta Slovakkia raadios ja televisioonis naistele suunatud arutelusaate "Silná zostva" kaasasutaja ja modereeris seda. [[2023]]. aastal asetas ajakirja Forbes Slovakkia väljaanne ta Slovakkia mõjutajate edetabelis seitsmendale kohale. Ta oli ka Slovakkia esimese ForbesWomen'i numbri peatoimetaja. 2025. aastal võitis Ostrihoňová MEP auhindade jagamise parima sotsiaalmeedia kasutamise kategoorias. === Poliitika === Saadete juhtimisel olid tema huvid seotud soolise ja muu ebavõrdsuse, päevakajaliste sündmuste, ajaloo, kultuuri ja poliitikaga. Ta juhtis [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi]] [[Progressiivne Slovakkia|Progressiivse Slovakkia]] kandidaadina, saades Euroopa Parlamendi rühmituse [[Renew Europe]] liikmeks. Ta valiti koos viie teise Progressiivse Slovakkia nimekirja kandidaadiga, mis on partei suurim delegatsioon Brüsselis. Tema poliitilise tegevuse tulemusel lõpetas RTVS tema rolli Silná zostavas. Euroopa Parlamendis on ta kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) ning rahvatervise komisjoni (SANT) täisliige. Ta on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (FEMM) asendusliige. Ta on ka ELi ja Ühendkuningriigi parlamentaarse partnerlusassamblee liige ning Euroopa Parlamendi Kanadaga suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Ta on ka Euroopa Parlamendi laste õiguste laiendatud töörühma aseesimees. == Isiklik elu == [[10. september|10. septembril]] [[2016]] abiellus Ostrihoňová raadio- ja telesaatejuhi ning YouTube'i kasutaja [[Matej Cifra]]ga. Neil sündisid tütar ja poeg vastavalt [[2019]]. ja [[2022]]. aastal. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257014/VERONIKA_CIFROVA+OSTRIHONOVA/home Veronika Cifrová Ostrihoňová Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Ostrihoňová, Veronika Cifrová}} [[Kategooria:Slovakkia poliitikud]] [[Kategooria:Slovakkiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] qx7sw0eo356g5j2mllxzglbhoji4qsp 7200322 7200321 2026-07-23T12:49:23Z Juhan121 25066 7200322 wikitext text/x-wiki '''Veronika Cifrová Ostrihoňová''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1989]] [[Bratislava]]s) on endine Slovakkia televisiooni toimetaja, reporter ja saatejuht ning poliitik, ta on sotsiaalliberaalse erakonna [[Progressiivne Slovakkia]] liige. Ta valiti [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Varane elu ja haridus == Ta sündis aastal [[1989]] [[Bratislava]]s. Ta lõpetas rahvusvahelise bakalaureusekraadi programmi Jur Hroneci gümnaasiumis, mis oli kakskeelne inglise-slovaki kool. Ta õppis [[New Yorgi Ülikool]]is (NYU) politoloogiat ja ajalugu. Ta lõpetas ülikooli kiitusega 2012. aastal ja oli [[Phi Beta Kappa]] akadeemilise seltsi liige. == Karjäär == === Televisioon === Ostrihoňová alustas televisioonis töötamist 2013. aastal Markíza telejaamas, kus ta oli uudisteprogrammi Televízne noviny toimetaja, keskendudes terviseteemadele. 2015. aastal juhtis ta saadet „Showbiz noviny“. 2017. aastal juhtis ta jutusaadet „Istu maha Veronikaga“, reisides mööda Slovakkiat, et intervjueerida inspireerivaid kuulsusi. Saate külaliste seas olid ajakirjanik [[Monika Tódová]], Slovakkia president [[Zuzana Čaputová]], Slovakkia jäähokimängija [[Richard Lintner]] ja näitleja [[Ján Koleník]]. 2019. aastal lõi Ostrihoňová YouTube'i kanali pealkirjaga „Very Veri“. 2019. aastal võitis ta Slovakkia teleekraani isiksuse auhinna uudistetoimetaja kategoorias. Ta asutas [[2020]]. aastal taskuhäälingu ŽEMY, mis selgitab naiste rolli otsuste tegemisel. Aastatel [[2021]]–[[2024]] oli ta Slovakkia raadios ja televisioonis naistele suunatud arutelusaate "Silná zostva" kaasasutaja ja modereeris seda. [[2023]]. aastal asetas ajakirja Forbes Slovakkia väljaanne ta Slovakkia mõjutajate edetabelis seitsmendale kohale. Ta oli ka Slovakkia esimese ForbesWomen'i numbri peatoimetaja. 2025. aastal võitis Ostrihoňová MEP auhindade jagamise parima sotsiaalmeedia kasutamise kategoorias. === Poliitika === Saadete juhtimisel olid tema huvid seotud soolise ja muu ebavõrdsuse, päevakajaliste sündmuste, ajaloo, kultuuri ja poliitikaga. Ta juhtis [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi]] [[Progressiivne Slovakkia|Progressiivse Slovakkia]] kandidaadina, saades Euroopa Parlamendi rühmituse [[Renew Europe]] liikmeks. Ta valiti koos viie teise Progressiivse Slovakkia nimekirja kandidaadiga, mis on partei suurim delegatsioon Brüsselis. Tema poliitilise tegevuse tulemusel lõpetas RTVS tema rolli Silná zostavas. Euroopa Parlamendis on ta kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) ning rahvatervise komisjoni (SANT) täisliige. Ta on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (FEMM) asendusliige. Ta on ka ELi ja Ühendkuningriigi parlamentaarse partnerlusassamblee liige ning Euroopa Parlamendi Kanadaga suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Ta on ka Euroopa Parlamendi laste õiguste laiendatud töörühma aseesimees. == Isiklik elu == [[10. september|10. septembril]] [[2016]] abiellus Ostrihoňová raadio- ja telesaatejuhi ning YouTube'i kasutaja [[Matej Cifra]]ga. Neil sündisid tütar ja poeg vastavalt [[2019]]. ja [[2022]]. aastal. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257014/VERONIKA_CIFROVA+OSTRIHONOVA/home Veronika Cifrová Ostrihoňová Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Ostrihoňová, Veronika Cifrová}} [[Kategooria:Slovakkia poliitikud]] [[Kategooria:Slovakkiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] sulrxajkv5yoo4k9qbes5tvf6jefnmt 7200352 7200322 2026-07-23T13:38:09Z Morel 26171 +pilt 7200352 wikitext text/x-wiki [[Pilt:1718895497660 20240620 CIFROVA OSTRIHONOVA Veronika SK 014.jpg|pisi|Veronika Cifrová Ostrihoňová]] '''Veronika Cifrová Ostrihoňová''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1989]] [[Bratislava]]s) on endine Slovakkia televisiooni toimetaja, reporter ja saatejuht ning poliitik, ta on sotsiaalliberaalse erakonna [[Progressiivne Slovakkia]] liige. Ta valiti [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Varane elu ja haridus == Ta sündis aastal [[1989]] [[Bratislava]]s. Ta lõpetas rahvusvahelise bakalaureusekraadi programmi Jur Hroneci gümnaasiumis, mis oli kakskeelne inglise-slovaki kool. Ta õppis [[New Yorgi Ülikool]]is (NYU) politoloogiat ja ajalugu. Ta lõpetas ülikooli kiitusega 2012. aastal ja oli [[Phi Beta Kappa]] akadeemilise seltsi liige. == Karjäär == === Televisioon === Ostrihoňová alustas televisioonis töötamist 2013. aastal Markíza telejaamas, kus ta oli uudisteprogrammi Televízne noviny toimetaja, keskendudes terviseteemadele. 2015. aastal juhtis ta saadet „Showbiz noviny“. 2017. aastal juhtis ta jutusaadet „Istu maha Veronikaga“, reisides mööda Slovakkiat, et intervjueerida inspireerivaid kuulsusi. Saate külaliste seas olid ajakirjanik [[Monika Tódová]], Slovakkia president [[Zuzana Čaputová]], Slovakkia jäähokimängija [[Richard Lintner]] ja näitleja [[Ján Koleník]]. 2019. aastal lõi Ostrihoňová YouTube'i kanali pealkirjaga „Very Veri“. 2019. aastal võitis ta Slovakkia teleekraani isiksuse auhinna uudistetoimetaja kategoorias. Ta asutas [[2020]]. aastal taskuhäälingu ŽEMY, mis selgitab naiste rolli otsuste tegemisel. Aastatel [[2021]]–[[2024]] oli ta Slovakkia raadios ja televisioonis naistele suunatud arutelusaate "Silná zostva" kaasasutaja ja modereeris seda. [[2023]]. aastal asetas ajakirja Forbes Slovakkia väljaanne ta Slovakkia mõjutajate edetabelis seitsmendale kohale. Ta oli ka Slovakkia esimese ForbesWomen'i numbri peatoimetaja. 2025. aastal võitis Ostrihoňová MEP auhindade jagamise parima sotsiaalmeedia kasutamise kategoorias. === Poliitika === Saadete juhtimisel olid tema huvid seotud soolise ja muu ebavõrdsuse, päevakajaliste sündmuste, ajaloo, kultuuri ja poliitikaga. Ta juhtis [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi]] [[Progressiivne Slovakkia|Progressiivse Slovakkia]] kandidaadina, saades Euroopa Parlamendi rühmituse [[Renew Europe]] liikmeks. Ta valiti koos viie teise Progressiivse Slovakkia nimekirja kandidaadiga, mis on partei suurim delegatsioon Brüsselis. Tema poliitilise tegevuse tulemusel lõpetas RTVS tema rolli Silná zostavas. Euroopa Parlamendis on ta kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) ning rahvatervise komisjoni (SANT) täisliige. Ta on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni (FEMM) asendusliige. Ta on ka ELi ja Ühendkuningriigi parlamentaarse partnerlusassamblee liige ning Euroopa Parlamendi Kanadaga suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Ta on ka Euroopa Parlamendi laste õiguste laiendatud töörühma aseesimees. == Isiklik elu == [[10. september|10. septembril]] [[2016]] abiellus Ostrihoňová raadio- ja telesaatejuhi ning YouTube'i kasutaja [[Matej Cifra]]ga. Neil sündisid tütar ja poeg vastavalt [[2019]]. ja [[2022]]. aastal. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257014/VERONIKA_CIFROVA+OSTRIHONOVA/home Veronika Cifrová Ostrihoňová Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Ostrihoňová, Veronika Cifrová}} [[Kategooria:Slovakkia poliitikud]] [[Kategooria:Slovakkiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] rzgopall7h4nea5k7bjkphmfemnku2y 0 719215 7200323 2026-07-23T12:54:48Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Auto | nimi = {{subst:PAGENAME}} | pilt = Cadillac.Mod314.sedan.1.wmt.jpg | tootja = [[Cadillac]] | emafirma = [[General Motors]] | alias = | tootmine = 1924–1931 | kokkupanek = [[Ameerika Ühendriigid]] | eelkäija = [[Cadillac Type 51]] | järeltulija = [[Cadillac Series 355]] | klass = [[Luksusauto]] | keretüüp = | paigutus= | platvorm = [[General Motorsi C-platvorm|General Motors C]] | mootor = 5,1–5,8-l [[V8-mootor|V8]] | ülekanne = | teljevahe = 3,4–3,9...' 7200323 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Cadillac Type V-63 | pilt = Cadillac.Mod314.sedan.1.wmt.jpg | tootja = [[Cadillac]] | emafirma = [[General Motors]] | alias = | tootmine = 1924–1931 | kokkupanek = [[Ameerika Ühendriigid]] | eelkäija = [[Cadillac Type 51]] | järeltulija = [[Cadillac Series 355]] | klass = [[Luksusauto]] | keretüüp = | paigutus= | platvorm = [[General Motorsi C-platvorm|General Motors C]] | mootor = 5,1–5,8-l [[V8-mootor|V8]] | ülekanne = | teljevahe = 3,4–3,9 m | pikkus = | laius = | kõrgus = | kliirens = | rööbe ees = | rööbe taga = | kaal = | max kiirus = | kütusepaak = | kütusekulu = | seotud = | sarnane = | disainer = }} '''Cadillac Type V-63''' on [[luksusauto]]mudel, mida tootis aastatel 1924–1931 [[USA|Ameerika Ühendriikide]] autotootja [[Cadillac]]. See ehitati [[General Motorsi C-platvorm]]ile. Odavama otsa Type V-63 maksis 2995$ (2025. aasta vääringus u 50 000 €) ning limusiinmudel 4485$ (2025. aastal u 72 000 €). ==Vaata ka== * [[LaSalle (auto)]] * [[Buick Master Six]] * [[Oldsmobile Model 30]] * [[Chevrolet Superior]] ==Kirjandus== *Matt, Susan (2003). ''Keeping Up With the Joneses''. Philadelphia: University of Pennsylvania Press. *(1923). "V-63 Cadillac Claimed Nearest to Perfection." ''[[The Washington Post]]''. [[Kategooria:Cadillac|V-63]] [[Kategooria:Luksusautod]] lvaux2uyn2ou2szb8resrl5x6g7leah 0 719216 7200325 2026-07-23T12:55:19Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Cadillac Type V-63]] 7200325 wikitext text/x-wiki #suuna [[Cadillac Type V-63]] 831i3hfk00qfc10kn7et0sclptudgv0 0 719217 7200326 2026-07-23T12:57:51Z Toimiku Tõlkija 231703 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1360858101|Bibliophobia]]" tõlkimisel 7200326 wikitext text/x-wiki [[Fail:Qinshihuang.jpg|paremal|pisi|[[Hiina]] esimene [[keiser]] [[Qin Shi Huangdi|Qin Shi Huang]] käskis massiliselt raamatuid hävitada, kartes neis sisalduvaid [[Konfutsianistlik|konfutsianistlikke]] ideid.]] '''Bibliofoobia''' on [[hirm]] või [[vihkamine]] [[Raamat|raamatute]] vastu.<ref name=":0">{{Citation|kirjastaja=Oxford University Press}}</ref> See on mõiste, millel on kaks omavahel seotud, kuid siiski erinevat tähendust. [[Psühholoogia|Psühholoogias]] ja [[Psühhiaatria|psühhiaatrias]] tähistab see põhjendamatut ja püsivat hirmu raamatute või [[Lugemine|lugemise]] ees – tegemist on spetsiifilise [[Foobia|foobiaga]], mis liigitub [[Ärevushäire|ärevushäirete]] alla.<ref>{{Cite web|url=https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/22616-bibliophobia-fear-of-books|title=Bibliophobia (Fear of Books)|website=Cleveland Clinic|date=March 22, 2022|access-date=22 April 2026}}</ref> Laiemas [[Kultuur|kultuurilises]] ja [[Ajalugu|ajaloolises]] kontekstis kirjeldab see mõiste hirmu või vihkamist raamatute võimaliku mõju ees [[Ühiskond|ühiskonnale]] või kultuurile,<ref name="Holbrook">{{Citation|kirjastaja=University of Illinois Press}}</ref> mis on ajaloo jooksul ajendanud [[Tsensuur|tsensuuri]] ja raamatute põletamist. Bibliofoobia on [[bibliofiilia]] ehk raamatuarmastuse [[antonüüm]]. Sõna pärineb [[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest ''biblion'' (βιβλίον), mis tähendab "raamat", ja ''phobos'' (φόβος), mis tähendab "hirm".<ref name=":0">{{Citation|kirjastaja=Oxford University Press}}</ref> == Ajalugu ja kultuuriline kontekst == Bibliofoobial on kultuurilises tähenduses – viidates hirmule raamatute võimu või mõju ees – pikk ajalugu. Mõistet kasutati esimeste seas Thomas Frognall Dibdini 1832. aasta teoses "Bibliophobia", kus kirjeldatakse huvi raugemist haruldaste raamatute kogumise vastu.<ref>{{Cite book|last=Dibdin|first=Thomas Frognall|date=2010-06-24|title=Bibliophobia|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-108-01559-2|url=https://doi.org/10.1017/cbo9780511710568}}</ref> Tom Shippey käsitles oma 1999. aasta Matthewsi loengus [[Birkbeck, University of London|Birkbecki kolledžis]] bibliofoobiat [[Keskaeg|keskajal]]. See tulenes olukorrast, kus kirjaoskajad ametiisikud, nagu vaimulikud ja kirikuteenrid, kasutasid tekste – näiteks usulisi ja õiguslikke [[Dokument|dokumente]] – [[Kirjaoskus|kirjaoskamatute]] rahvamasside tagakiusamiseks ja hirmutamiseks. Ta illustreeris seda näidetega keskaegsest [[Inglise kirjandus|inglise kirjandusest]], näiteks teosega "The Pardoner's Tale".<ref name="TS">{{Citation|kirjastaja=Birkbeck College}}</ref> Laiemas kultuurilises tähenduses on bibliofoobiat peetud tsensuuri ja raamatute põletamise ajendiks paljudel erinevatel ajastutel ja [[Poliitika|poliitilistes]] süsteemides, alates natside raamatute põletamisest 1930. aastatel kuni kaasaegse tsensuurini USA kooliraamatukogudes.<ref name="Holbrook">{{Citation|kirjastaja=University of Illinois Press}}</ref> Sarah Chihaya 2025. aastal [[Pulitzeri preemia|Pulitzeri preemiale]] nomineeritud memuaarides "Bibliophobia" oli tema "eluhävitajaks" [[Toni Morrison|Toni Morrisoni]] romaan "The Bluest Eye", mis tõi esile tema sügavad tunded jaapani-ameeriklasena olemisest keskkoolipäevil [[Cleveland|Clevelandi]] valdavalt valgenahalise elanikkonnaga eeslinnas. Märkimisväärne näide bibliofoobia kujutamisest popkultuuris on [[Ray Bradbury]] 1953. aasta düstoopiline romaan [[451° Fahrenheiti|"Fahrenheit 451"]]. == Vaata ka == * Keelatud raamatute nimekiri * Romaani surm * Spetsiifiline foobia * [[Tsensuur]] * [[Düsleksia]] * [[Hispaania inkvisitsioon|Hispaania inkvisitsiooni raamatutsensuur]] * ''[[Index Librorum Prohibitorum|Keelatud kirjanduse indeks]]'' == Viited == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Foobiad]] olgrm4awklkgszrzvhoxbdqsldgk0d4 7200330 7200326 2026-07-23T13:12:27Z Toimiku Tõlkija 231703 7200330 wikitext text/x-wiki [[Fail:Qinshihuang.jpg|paremal|pisi|[[Hiina]] esimene [[keiser]] [[Qin Shi Huangdi|Qin Shi Huang]] käskis massiliselt raamatuid hävitada, kartes neis sisalduvaid [[Konfutsianistlik|konfutsianistlikke]] ideid.]] '''Bibliofoobia''' on [[hirm]] või [[vihkamine]] [[Raamat|raamatute]] vastu.<ref name=":0">https://www.oed.com/dictionary/bibliophobia_n </ref> See on mõiste, millel on kaks omavahel seotud, kuid siiski erinevat tähendust. [[Psühholoogia|Psühholoogias]] ja [[Psühhiaatria|psühhiaatrias]] tähistab see põhjendamatut ja püsivat hirmu raamatute või [[Lugemine|lugemise]] ees – tegemist on spetsiifilise [[Foobia|foobiaga]], mis liigitub [[Ärevushäire|ärevushäirete]] alla.<ref>{{Cite web|url=https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/22616-bibliophobia-fear-of-books|title=Bibliophobia (Fear of Books)|website=Cleveland Clinic|date=March 22, 2022|access-date=22 April 2026}}</ref> Laiemas [[Kultuur|kultuurilises]] ja [[Ajalugu|ajaloolises]] kontekstis kirjeldab see mõiste hirmu või vihkamist raamatute võimaliku mõju ees [[Ühiskond|ühiskonnale]] või kultuurile,<ref name="Holbrook">https://en.wikipedia.org/wiki/Holbrook_Jackson</ref> mis on ajaloo jooksul ajendanud [[Tsensuur|tsensuuri]] ja raamatute põletamist. Bibliofoobia on [[bibliofiilia]] ehk raamatuarmastuse [[antonüüm]]. Sõna pärineb [[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest ''biblion'' (βιβλίον), mis tähendab "raamat", ja ''phobos'' (φόβος), mis tähendab "hirm".<ref name=":0">{{Citation|kirjastaja=Oxford University Press}}</ref> == Ajalugu ja kultuuriline kontekst == Bibliofoobial on kultuurilises tähenduses – viidates hirmule raamatute võimu või mõju ees – pikk ajalugu. Mõistet kasutati esimeste seas Thomas Frognall Dibdini 1832. aasta teoses "Bibliophobia", kus kirjeldatakse huvi raugemist haruldaste raamatute kogumise vastu.<ref>{{Cite book|last=Dibdin|first=Thomas Frognall|date=2010-06-24|title=Bibliophobia|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-108-01559-2|url=https://doi.org/10.1017/cbo9780511710568}}</ref> Tom Shippey käsitles oma 1999. aasta Matthewsi loengus [[Birkbeck, University of London|Birkbecki kolledžis]] bibliofoobiat [[Keskaeg|keskajal]]. See tulenes olukorrast, kus kirjaoskajad ametiisikud, nagu vaimulikud ja kirikuteenrid, kasutasid tekste – näiteks usulisi ja õiguslikke [[Dokument|dokumente]] – [[Kirjaoskus|kirjaoskamatute]] rahvamasside tagakiusamiseks ja hirmutamiseks. Ta illustreeris seda näidetega keskaegsest [[Inglise kirjandus|inglise kirjandusest]], näiteks teosega "The Pardoner's Tale".<ref name="TS">https://en.wikipedia.org/wiki/Tom_Shippey</ref> Laiemas kultuurilises tähenduses on bibliofoobiat peetud tsensuuri ja raamatute põletamise ajendiks paljudel erinevatel ajastutel ja [[Poliitika|poliitilistes]] süsteemides, alates natside raamatute põletamisest 1930. aastatel kuni kaasaegse tsensuurini USA kooliraamatukogudes.<ref name="Holbrook">{{Citation|kirjastaja=University of Illinois Press}}</ref> Sarah Chihaya 2025. aastal [[Pulitzeri preemia|Pulitzeri preemiale]] nomineeritud memuaarides "Bibliophobia" oli tema "eluhävitajaks" [[Toni Morrison|Toni Morrisoni]] romaan "The Bluest Eye", mis tõi esile tema sügavad tunded jaapani-ameeriklasena olemisest keskkoolipäevil [[Cleveland|Clevelandi]] valdavalt valgenahalise elanikkonnaga eeslinnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sarah Chihaya {{!}} The Pulitzer Prizes |url=https://www.pulitzer.org/finalists/sarah-chihaya |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.pulitzer.org |keel=en}}</ref> Märkimisväärne näide bibliofoobia kujutamisest popkultuuris on [[Ray Bradbury]] 1953. aasta düstoopiline romaan [[451° Fahrenheiti|"Fahrenheit 451"]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Roberts |eesnimi=Adam |url=https://books.google.ee/books?id=gq7LDAAAQBAJ&dq=fictional+bibliophobe&pg=PA388&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=The History of Science Fiction |kuupäev=2016-08-04 |kirjastus=Springer |isbn=978-1-137-56957-8 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Pulpy Roots of ‘Fahrenheit 451’ {{!}} The Russell Kirk Center |url=https://kirkcenter.org/reviews/the-pulpy-roots-of-fahrenheit-451/ |vaadatud=2026-07-23 |keel=en-US}}</ref> == Vaata ka == * [[Tsensuur]] * [[Düsleksia]] * [[Hispaania inkvisitsioon|Hispaania inkvisitsiooni raamatutsensuur]] * ''[[Index Librorum Prohibitorum|Keelatud kirjanduse indeks]]'' == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Foobiad]] dyw1cj79jzbaf39ylukjw212fe5xxrg 7200356 7200330 2026-07-23T13:48:45Z PillePrix 153981 viitamistõrge 7200356 wikitext text/x-wiki [[Fail:Qinshihuang.jpg|paremal|pisi|[[Hiina]] esimene [[keiser]] [[Qin Shi Huangdi|Qin Shi Huang]] käskis massiliselt raamatuid hävitada, kartes neis sisalduvaid [[Konfutsianistlik|konfutsianistlikke]] ideid.]] '''Bibliofoobia''' on [[hirm]] või [[vihkamine]] [[Raamat|raamatute]] vastu.<ref name=":0">https://www.oed.com/dictionary/bibliophobia_n </ref> See on mõiste, millel on kaks omavahel seotud, kuid siiski erinevat tähendust. [[Psühholoogia|Psühholoogias]] ja [[Psühhiaatria|psühhiaatrias]] tähistab see põhjendamatut ja püsivat hirmu raamatute või [[Lugemine|lugemise]] ees – tegemist on spetsiifilise [[Foobia|foobiaga]], mis liigitub [[Ärevushäire|ärevushäirete]] alla.<ref>{{Cite web|url=https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/22616-bibliophobia-fear-of-books|title=Bibliophobia (Fear of Books)|website=Cleveland Clinic|date=March 22, 2022|access-date=22 April 2026}}</ref> Laiemas [[Kultuur|kultuurilises]] ja [[Ajalugu|ajaloolises]] kontekstis kirjeldab see mõiste hirmu või vihkamist raamatute võimaliku mõju ees [[Ühiskond|ühiskonnale]] või kultuurile,<ref name="Holbrook">https://en.wikipedia.org/wiki/Holbrook_Jackson</ref> mis on ajaloo jooksul ajendanud [[Tsensuur|tsensuuri]] ja raamatute põletamist. Bibliofoobia on [[bibliofiilia]] ehk raamatuarmastuse [[antonüüm]]. Sõna pärineb [[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest ''biblion'' (βιβλίον), mis tähendab "raamat", ja ''phobos'' (φόβος), mis tähendab "hirm".<ref name=":0"></ref> == Ajalugu ja kultuuriline kontekst == Bibliofoobial on kultuurilises tähenduses – viidates hirmule raamatute võimu või mõju ees – pikk ajalugu. Mõistet kasutati esimeste seas Thomas Frognall Dibdini 1832. aasta teoses "Bibliophobia", kus kirjeldatakse huvi raugemist haruldaste raamatute kogumise vastu.<ref>{{Cite book|last=Dibdin|first=Thomas Frognall|date=2010-06-24|title=Bibliophobia|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-108-01559-2|url=https://doi.org/10.1017/cbo9780511710568}}</ref> Tom Shippey käsitles oma 1999. aasta Matthewsi loengus [[Birkbeck, University of London|Birkbecki kolledžis]] bibliofoobiat [[Keskaeg|keskajal]]. See tulenes olukorrast, kus kirjaoskajad ametiisikud, nagu vaimulikud ja kirikuteenrid, kasutasid tekste – näiteks usulisi ja õiguslikke [[Dokument|dokumente]] – [[Kirjaoskus|kirjaoskamatute]] rahvamasside tagakiusamiseks ja hirmutamiseks. Ta illustreeris seda näidetega keskaegsest [[Inglise kirjandus|inglise kirjandusest]], näiteks teosega "The Pardoner's Tale".<ref name="TS">https://en.wikipedia.org/wiki/Tom_Shippey</ref> Laiemas kultuurilises tähenduses on bibliofoobiat peetud tsensuuri ja raamatute põletamise ajendiks paljudel erinevatel ajastutel ja [[Poliitika|poliitilistes]] süsteemides, alates natside raamatute põletamisest 1930. aastatel kuni kaasaegse tsensuurini USA kooliraamatukogudes.<ref name="Holbrook"></ref> Sarah Chihaya 2025. aastal [[Pulitzeri preemia|Pulitzeri preemiale]] nomineeritud memuaarides "Bibliophobia" oli tema "eluhävitajaks" [[Toni Morrison|Toni Morrisoni]] romaan "The Bluest Eye", mis tõi esile tema sügavad tunded jaapani-ameeriklasena olemisest keskkoolipäevil [[Cleveland|Clevelandi]] valdavalt valgenahalise elanikkonnaga eeslinnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sarah Chihaya {{!}} The Pulitzer Prizes |url=https://www.pulitzer.org/finalists/sarah-chihaya |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.pulitzer.org |keel=en}}</ref> Märkimisväärne näide bibliofoobia kujutamisest popkultuuris on [[Ray Bradbury]] 1953. aasta düstoopiline romaan [[451° Fahrenheiti|"Fahrenheit 451"]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Roberts |eesnimi=Adam |url=https://books.google.ee/books?id=gq7LDAAAQBAJ&dq=fictional+bibliophobe&pg=PA388&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=The History of Science Fiction |kuupäev=2016-08-04 |kirjastus=Springer |isbn=978-1-137-56957-8 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Pulpy Roots of ‘Fahrenheit 451’ {{!}} The Russell Kirk Center |url=https://kirkcenter.org/reviews/the-pulpy-roots-of-fahrenheit-451/ |vaadatud=2026-07-23 |keel=en-US}}</ref> == Vaata ka == * [[Tsensuur]] * [[Düsleksia]] * [[Hispaania inkvisitsioon|Hispaania inkvisitsiooni raamatutsensuur]] * ''[[Index Librorum Prohibitorum|Keelatud kirjanduse indeks]]'' == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Foobiad]] 80cc69l51n3edxvwlsa0j19pz0xydhq 7200653 7200356 2026-07-24T08:21:16Z Toimiku Tõlkija 231703 7200653 wikitext text/x-wiki [[Fail:Qinshihuang.jpg|paremal|pisi|[[Hiina]] esimene [[keiser]] [[Qin Shi Huangdi|Qin Shi Huang]] käskis massiliselt raamatuid hävitada, kartes neis sisalduvaid [[Konfutsianism|konfutsianistlikke]] ideid.]] '''Bibliofoobia''' on [[hirm]] või [[vihkamine]] [[Raamat|raamatute]] vastu.<ref name=":0">https://www.oed.com/dictionary/bibliophobia_n </ref> See on mõiste, millel on kaks omavahel seotud, kuid siiski erinevat tähendust. [[Psühholoogia|Psühholoogias]] ja [[Psühhiaatria|psühhiaatrias]] tähistab see põhjendamatut ja püsivat hirmu raamatute või [[Lugemine|lugemise]] ees – tegemist on spetsiifilise [[Foobia|foobiaga]], mis liigitub [[Ärevushäire|ärevushäirete]] alla.<ref>{{Cite web|url=https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/22616-bibliophobia-fear-of-books|title=Bibliophobia (Fear of Books)|website=Cleveland Clinic|date=March 22, 2022|access-date=22 April 2026}}</ref> Laiemas [[Kultuur|kultuurilises]] ja [[Ajalugu|ajaloolises]] kontekstis kirjeldab see mõiste hirmu või vihkamist raamatute võimaliku mõju ees [[Ühiskond|ühiskonnale]] või kultuurile,<ref name="Holbrook">https://en.wikipedia.org/wiki/Holbrook_Jackson</ref> mis on ajaloo jooksul ajendanud [[Tsensuur|tsensuuri]] ja raamatute põletamist. Bibliofoobia on [[bibliofiilia]] ehk raamatuarmastuse [[antonüüm]]. Sõna pärineb [[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest ''biblion'' (βιβλίον), mis tähendab "raamat", ja ''phobos'' (φόβος), mis tähendab "hirm".<ref name=":0"></ref> == Ajalugu ja kultuuriline kontekst == Bibliofoobial on kultuurilises tähenduses – viidates hirmule raamatute võimu või mõju ees – pikk ajalugu. Mõistet kasutati esimeste seas Thomas Frognall Dibdini 1832. aasta teoses "Bibliophobia", kus kirjeldatakse huvi raugemist haruldaste raamatute kogumise vastu.<ref>{{Cite book|last=Dibdin|first=Thomas Frognall|date=2010-06-24|title=Bibliophobia|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-108-01559-2|url=https://doi.org/10.1017/cbo9780511710568}}</ref> Tom Shippey käsitles oma 1999. aasta Matthewsi loengus [[Birkbeck, University of London|Birkbecki kolledžis]] bibliofoobiat [[Keskaeg|keskajal]]. See tulenes olukorrast, kus kirjaoskajad ametiisikud, nagu vaimulikud ja kirikuteenrid, kasutasid tekste – näiteks usulisi ja õiguslikke [[Dokument|dokumente]] – [[Kirjaoskus|kirjaoskamatute]] rahvamasside tagakiusamiseks ja hirmutamiseks. Ta illustreeris seda näidetega keskaegsest [[Inglise kirjandus|inglise kirjandusest]], näiteks teosega "The Pardoner's Tale".<ref name="TS">https://en.wikipedia.org/wiki/Tom_Shippey</ref> Laiemas kultuurilises tähenduses on bibliofoobiat peetud tsensuuri ja raamatute põletamise ajendiks paljudel erinevatel ajastutel ja [[Poliitika|poliitilistes]] süsteemides, alates natside raamatute põletamisest 1930. aastatel kuni kaasaegse tsensuurini USA kooliraamatukogudes.<ref name="Holbrook"></ref> Sarah Chihaya 2025. aastal [[Pulitzeri preemia|Pulitzeri preemiale]] nomineeritud memuaarides "Bibliophobia" oli tema "eluhävitajaks" [[Toni Morrison|Toni Morrisoni]] romaan "The Bluest Eye", mis tõi esile tema sügavad tunded jaapani-ameeriklasena olemisest keskkoolipäevil [[Cleveland|Clevelandi]] valdavalt valgenahalise elanikkonnaga eeslinnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sarah Chihaya {{!}} The Pulitzer Prizes |url=https://www.pulitzer.org/finalists/sarah-chihaya |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.pulitzer.org |keel=en}}</ref> Märkimisväärne näide bibliofoobia kujutamisest popkultuuris on [[Ray Bradbury]] 1953. aasta düstoopiline romaan [[451° Fahrenheiti|"Fahrenheit 451"]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Roberts |eesnimi=Adam |url=https://books.google.ee/books?id=gq7LDAAAQBAJ&dq=fictional+bibliophobe&pg=PA388&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=The History of Science Fiction |kuupäev=2016-08-04 |kirjastus=Springer |isbn=978-1-137-56957-8 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Pulpy Roots of ‘Fahrenheit 451’ {{!}} The Russell Kirk Center |url=https://kirkcenter.org/reviews/the-pulpy-roots-of-fahrenheit-451/ |vaadatud=2026-07-23 |keel=en-US}}</ref> == Vaata ka == * [[Tsensuur]] * [[Düsleksia]] * [[Hispaania inkvisitsioon|Hispaania inkvisitsiooni raamatutsensuur]] * ''[[Index Librorum Prohibitorum|Keelatud kirjanduse indeks]]'' == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Foobiad]] px0mjybuxiesz4dexv8lyt0ads4trkg 7200654 7200653 2026-07-24T08:21:30Z Toimiku Tõlkija 231703 Toimiku Tõlkija teisaldas lehekülje [[Mustand:Bibliofoobia]] pealkirja [[Bibliofoobia]] alla 7200653 wikitext text/x-wiki [[Fail:Qinshihuang.jpg|paremal|pisi|[[Hiina]] esimene [[keiser]] [[Qin Shi Huangdi|Qin Shi Huang]] käskis massiliselt raamatuid hävitada, kartes neis sisalduvaid [[Konfutsianism|konfutsianistlikke]] ideid.]] '''Bibliofoobia''' on [[hirm]] või [[vihkamine]] [[Raamat|raamatute]] vastu.<ref name=":0">https://www.oed.com/dictionary/bibliophobia_n </ref> See on mõiste, millel on kaks omavahel seotud, kuid siiski erinevat tähendust. [[Psühholoogia|Psühholoogias]] ja [[Psühhiaatria|psühhiaatrias]] tähistab see põhjendamatut ja püsivat hirmu raamatute või [[Lugemine|lugemise]] ees – tegemist on spetsiifilise [[Foobia|foobiaga]], mis liigitub [[Ärevushäire|ärevushäirete]] alla.<ref>{{Cite web|url=https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/22616-bibliophobia-fear-of-books|title=Bibliophobia (Fear of Books)|website=Cleveland Clinic|date=March 22, 2022|access-date=22 April 2026}}</ref> Laiemas [[Kultuur|kultuurilises]] ja [[Ajalugu|ajaloolises]] kontekstis kirjeldab see mõiste hirmu või vihkamist raamatute võimaliku mõju ees [[Ühiskond|ühiskonnale]] või kultuurile,<ref name="Holbrook">https://en.wikipedia.org/wiki/Holbrook_Jackson</ref> mis on ajaloo jooksul ajendanud [[Tsensuur|tsensuuri]] ja raamatute põletamist. Bibliofoobia on [[bibliofiilia]] ehk raamatuarmastuse [[antonüüm]]. Sõna pärineb [[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest ''biblion'' (βιβλίον), mis tähendab "raamat", ja ''phobos'' (φόβος), mis tähendab "hirm".<ref name=":0"></ref> == Ajalugu ja kultuuriline kontekst == Bibliofoobial on kultuurilises tähenduses – viidates hirmule raamatute võimu või mõju ees – pikk ajalugu. Mõistet kasutati esimeste seas Thomas Frognall Dibdini 1832. aasta teoses "Bibliophobia", kus kirjeldatakse huvi raugemist haruldaste raamatute kogumise vastu.<ref>{{Cite book|last=Dibdin|first=Thomas Frognall|date=2010-06-24|title=Bibliophobia|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-1-108-01559-2|url=https://doi.org/10.1017/cbo9780511710568}}</ref> Tom Shippey käsitles oma 1999. aasta Matthewsi loengus [[Birkbeck, University of London|Birkbecki kolledžis]] bibliofoobiat [[Keskaeg|keskajal]]. See tulenes olukorrast, kus kirjaoskajad ametiisikud, nagu vaimulikud ja kirikuteenrid, kasutasid tekste – näiteks usulisi ja õiguslikke [[Dokument|dokumente]] – [[Kirjaoskus|kirjaoskamatute]] rahvamasside tagakiusamiseks ja hirmutamiseks. Ta illustreeris seda näidetega keskaegsest [[Inglise kirjandus|inglise kirjandusest]], näiteks teosega "The Pardoner's Tale".<ref name="TS">https://en.wikipedia.org/wiki/Tom_Shippey</ref> Laiemas kultuurilises tähenduses on bibliofoobiat peetud tsensuuri ja raamatute põletamise ajendiks paljudel erinevatel ajastutel ja [[Poliitika|poliitilistes]] süsteemides, alates natside raamatute põletamisest 1930. aastatel kuni kaasaegse tsensuurini USA kooliraamatukogudes.<ref name="Holbrook"></ref> Sarah Chihaya 2025. aastal [[Pulitzeri preemia|Pulitzeri preemiale]] nomineeritud memuaarides "Bibliophobia" oli tema "eluhävitajaks" [[Toni Morrison|Toni Morrisoni]] romaan "The Bluest Eye", mis tõi esile tema sügavad tunded jaapani-ameeriklasena olemisest keskkoolipäevil [[Cleveland|Clevelandi]] valdavalt valgenahalise elanikkonnaga eeslinnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sarah Chihaya {{!}} The Pulitzer Prizes |url=https://www.pulitzer.org/finalists/sarah-chihaya |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.pulitzer.org |keel=en}}</ref> Märkimisväärne näide bibliofoobia kujutamisest popkultuuris on [[Ray Bradbury]] 1953. aasta düstoopiline romaan [[451° Fahrenheiti|"Fahrenheit 451"]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Roberts |eesnimi=Adam |url=https://books.google.ee/books?id=gq7LDAAAQBAJ&dq=fictional+bibliophobe&pg=PA388&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=The History of Science Fiction |kuupäev=2016-08-04 |kirjastus=Springer |isbn=978-1-137-56957-8 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Pulpy Roots of ‘Fahrenheit 451’ {{!}} The Russell Kirk Center |url=https://kirkcenter.org/reviews/the-pulpy-roots-of-fahrenheit-451/ |vaadatud=2026-07-23 |keel=en-US}}</ref> == Vaata ka == * [[Tsensuur]] * [[Düsleksia]] * [[Hispaania inkvisitsioon|Hispaania inkvisitsiooni raamatutsensuur]] * ''[[Index Librorum Prohibitorum|Keelatud kirjanduse indeks]]'' == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Foobiad]] px0mjybuxiesz4dexv8lyt0ads4trkg 0 719218 7200354 2026-07-23T13:42:27Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Lucia Yar''' (sündinud ''Lucia Mrázová'' nime all; sündinud [[15. mai]]l [[1987]] [[Snina]]s) on [[Slovakkia]] poliitikaanalüütik, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise julgeoleku ekspert, endine ajakirjanik ja ülikooli õppejõud. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti ta [[Progressiinse Slovakkia|Progressiivse Slovakkia]] sõltumatu eksperdina [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Biograafia == T...' 7200354 wikitext text/x-wiki '''Lucia Yar''' (sündinud ''Lucia Mrázová'' nime all; sündinud [[15. mai]]l [[1987]] [[Snina]]s) on [[Slovakkia]] poliitikaanalüütik, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise julgeoleku ekspert, endine ajakirjanik ja ülikooli õppejõud. [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] valiti ta [[Progressiinse Slovakkia|Progressiivse Slovakkia]] sõltumatu eksperdina [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. == Biograafia == Ta sündis [[Snina]]s ning tal on [[russiinid]]e ja [[goraalid]]e juured. Ta õppis Snina gümnaasiumis, kus ta asutas kooli õpilasesinduse, millest hiljem sai linna õpilasesindus. [[2009]]. aastal omandas ta bakalaureusekraadi [[Bratislava]]s [[Comeniuse Ülikool]]i (FiF UK) kunstide teaduskonna ajakirjanduse osakonnas. Ta jätkas magistriõpinguid Euroopa uuringutes Comeniuse Ülikooli (FSEV UK) sotsiaal- ja majandusteaduste teaduskonnas, lõpetades selle 2011. aastal kiitusega ja rektori auhinnaga. Ta lõpetas rahvusvahelise julgeoleku ja Euroopa integratsiooni õppeprogrammid [[Genti Ülikool]]is ja [[Helsingi Ülikool]]is. [[2014]]. aastal kaitses ta FSEV UK-s oma ranget väitekirja Euroopa välisteenistuse tegevuse kohta. Pärast õpinguid töötas ta Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse direktoraadis. Alates [[2013]]. aastast, elades [[Türgi]]s [[Istanbul]]is, hakkas ta kirjutama populaarset blogi, mis võitis talle 2014. aastal aasta blogija auhinna kolmanda koha. Dotsent [[Oľga Gyrfášová]] juhendamisel õppis ta aastatel 2019–2021 FSEV UK-s politoloogia doktorantuuris. Tema uurimistöö keskendus naiste esindatusele poolautoritaarsetes režiimides, kasutades [[Türgi]]t juhtumiuuringuna. Aastatel 2015–2017 töötas ta Slovakkia Vabariigi kaitseministeeriumi riigisekretäri nõunikuna. Aastatel 2016–2019 tegi ta koostööd ja pidas loenguid Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžis. Aastatel 2017 ja 2023 oli ta FSEV UK välislektor. Alates 2017. aastast töötas ta esmalt toimetaja ja hiljem peatoimetajana Euroopa Liidu portaalis Euractiv Slovakia. Tema töö keskendus peamiselt ELi välis- ja julgeolekupoliitikale, Atlandi-ülesele julgeolekule, ELi ühisele digitaalsele turule ning hiljem võrdõiguslikkusele ja naiste esindatusele. Poliitikaanalüütikuna tegi ta koostööd mitmesuguste riiklike ja rahvusvaheliste projektidega, mida toetasid sellised organisatsioonid nagu NATO, Slovakkia Vabariigi kaitseministeerium, Slovakkia Vabariigi välis- ja Euroopa asjade ministeerium, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon. Samuti modereeris ja osales analüütikuna ligi sajas ELi poliitikale keskendunud eksperdipaneelis. Kommentaatorina tegi ta koostööd RTVS-i, TA3, TV JOJ, Denník N-i, SME ja teiste meediakanalitega, eriti Slovakkias. 2019. aastal oli ta üks neljast nominendist Slovakkia prestiižseima ajakirjandusauhinna, ajakirjandusauhinna, kommentaarikategoorias. EURACTIV Slovakkia toimetus nomineeriti 2021. aastal Global Academy ajakirjandusauhinnale. 2023. aastal nomineeris Iniciatíva Inakosť toimetusmeeskonna meediakategooria mitmekesisuse auhinnale. Ta lahkus toimetusest 2024. aasta veebruaris. Enne 2023. aasta Slovakkia parlamendivalimisi juhtis ta vabatahtlikult meediaosakonda kampaanias „Ringita naine“, mis pälvis laialdase ühiskondliku toetuse, sealhulgas president Zuzana Čaputová toetuse. 2024. aasta märtsis kutsus Progressiivne Slovakkia ta eksperdina oma Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatide nimekirja. Ta kandideeris kuuendal kohal. == Isiklikku == Ta on abielus. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/257011/LUCIA_YAR/home Lucia Yar Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Yar, Lucia}} [[Kategooria:Slovakkia poliitikud]] [[Kategooria:Slovakkiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] af5zcr17btvyjvadyjzu4pthnbd86zi 0 719219 7200369 2026-07-23T14:32:08Z Mona 355 Uus lehekülg: '{{See artikkel|räägib filmist; laulu kohta vaata artiklit [[New York, New York (laul)]].}} {{filmi_info| |filmi_nimi="New York, New York" |pilt= |originaalnimi= "New York, New York" |žanr= |aasta=[[1977]] |lavastaja=[[Martin Scorsese]] |stsenaarium= [[Mardik Martin]] |peaosades=[[Liza Minnelli]],<br/> [[Robert De Niro]],<br/>[[Lionel Stander]],<br/>[[Barry Primus]], <br/>[[Mary Kay Place]],<br/>[[Georgie Auld]] |operaator=László Kovács (operaator)|László Kovács...' 7200369 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib filmist; laulu kohta vaata artiklit [[New York, New York (laul)]].}} {{filmi_info| |filmi_nimi="New York, New York" |pilt= |originaalnimi= "New York, New York" |žanr= |aasta=[[1977]] |lavastaja=[[Martin Scorsese]] |stsenaarium= [[Mardik Martin]] |peaosades=[[Liza Minnelli]],<br/> [[Robert De Niro]],<br/>[[Lionel Stander]],<br/>[[Barry Primus]], <br/>[[Mary Kay Place]],<br/>[[Georgie Auld]] |operaator=[[László Kovács (operaator)|László Kovács]] |helilooja= [[John Kander]],<br/> [[Fred Ebb]] | montaaž = |produtsent=[[Irwin Winkler]],<br/> [[Robert Chartoff]] |filmistuudio= | levitaja = |pikkus= 155 min |esilinastus= |riik=[[Ameerika Ühendriigid]] |keel=[[inglise keel|inglise]] |eelarve= |koduleht= | amg_id = | imdb_id = 0076451 | efis_id = | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} '''"New York, New York"''' on [[Martin Scorsese]] lavastatud [[1977]]. aasta Ameerika Ühendriikide muusikaline draamafilm. Filmi peaosades mängivad [[Liza Minnelli]] ja [[Robert De Niro]]. Filmi tegevus algab 1945. aastal vahetult pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu ning keskendub lauljanna Francine Evansi ja saksofonisti Jimmy Doyle'i keerulisele armastusloole. Film ühendab Hollywoodi klassikaliste muusikalide stiili realistliku draamaga. Filmi nimilaulu "[[New York, New York (laul)|New York, New York]]" esitavad Liza Minnelli ja hiljem ka [[Frank Sinatra]], kelle versioonist kujunes üks [[New York|New Yorgi]] linna tuntumaid tunnuslaule. Kuigi film ei saavutanud esilinastumisel oodatud edu, on see hiljem leidnud tunnustust oma muusika, visuaalse stiili ja näitlejatööde poolest. [[Kategooria:1977. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] s33jpsp0ein33zqrpqwf36uw9d6lx74 7200377 7200369 2026-07-23T14:57:20Z Mona 355 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]]; lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide draamafilmid]] 7200377 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib filmist; laulu kohta vaata artiklit [[New York, New York (laul)]].}} {{filmi_info| |filmi_nimi="New York, New York" |pilt= |originaalnimi= "New York, New York" |žanr= |aasta=[[1977]] |lavastaja=[[Martin Scorsese]] |stsenaarium= [[Mardik Martin]] |peaosades=[[Liza Minnelli]],<br/> [[Robert De Niro]],<br/>[[Lionel Stander]],<br/>[[Barry Primus]], <br/>[[Mary Kay Place]],<br/>[[Georgie Auld]] |operaator=[[László Kovács (operaator)|László Kovács]] |helilooja= [[John Kander]],<br/> [[Fred Ebb]] | montaaž = |produtsent=[[Irwin Winkler]],<br/> [[Robert Chartoff]] |filmistuudio= | levitaja = |pikkus= 155 min |esilinastus= |riik=[[Ameerika Ühendriigid]] |keel=[[inglise keel|inglise]] |eelarve= |koduleht= | amg_id = | imdb_id = 0076451 | efis_id = | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} '''"New York, New York"''' on [[Martin Scorsese]] lavastatud [[1977]]. aasta Ameerika Ühendriikide muusikaline draamafilm. Filmi peaosades mängivad [[Liza Minnelli]] ja [[Robert De Niro]]. Filmi tegevus algab 1945. aastal vahetult pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu ning keskendub lauljanna Francine Evansi ja saksofonisti Jimmy Doyle'i keerulisele armastusloole. Film ühendab Hollywoodi klassikaliste muusikalide stiili realistliku draamaga. Filmi nimilaulu "[[New York, New York (laul)|New York, New York]]" esitavad Liza Minnelli ja hiljem ka [[Frank Sinatra]], kelle versioonist kujunes üks [[New York|New Yorgi]] linna tuntumaid tunnuslaule. Kuigi film ei saavutanud esilinastumisel oodatud edu, on see hiljem leidnud tunnustust oma muusika, visuaalse stiili ja näitlejatööde poolest. [[Kategooria:1977. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide draamafilmid]] 5kh47ljs88s3uq5e18gu64imzylyoxa 7200414 7200377 2026-07-23T16:27:54Z Mona 355 7200414 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib filmist; laulu kohta vaata artiklit [[New York, New York (laul)]].}} {{filmi_info| |filmi_nimi="New York, New York" |pilt= |originaalnimi= "New York, New York" |žanr= |aasta=[[1977]] |lavastaja=[[Martin Scorsese]] |stsenaarium= [[Mardik Martin]] |peaosades=[[Liza Minnelli]],<br/> [[Robert De Niro]],<br/>[[Lionel Stander]],<br/>[[Barry Primus]], <br/>[[Mary Kay Place]],<br/>[[Georgie Auld]] |operaator=[[László Kovács (operaator)|László Kovács]] |helilooja= [[John Kander]],<br/> [[Fred Ebb]] | montaaž = |produtsent=[[Irwin Winkler]],<br/> [[Robert Chartoff]] |filmistuudio= | levitaja = |pikkus= 155 min |esilinastus= |riik=[[Ameerika Ühendriigid]] |keel=[[inglise keel|inglise]] |eelarve= |koduleht= | amg_id = | imdb_id = 0076451 | efis_id = | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} '''"New York, New York"''' on [[Martin Scorsese]] lavastatud [[1977]]. aasta Ameerika Ühendriikide muusikaline draamafilm. Filmi peaosades mängivad [[Liza Minnelli]] ja [[Robert De Niro]]. Filmi tegevus algab 1945. aastal vahetult pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu ning keskendub lauljanna Francine Evansi ja saksofonisti Jimmy Doyle'i keerulisele armastusloole. Film ühendab Hollywoodi klassikaliste muusikalide stiili realistliku draamaga. Filmi nimilaulu "[[New York, New York (laul)|New York, New York]]" esitab Liza Minnelli. Hiljem salvestas laulu ka [[Frank Sinatra]], kelle versioonist kujunes üks [[New York|New Yorgi]] linna tuntumaid tunnuslaule. Kuigi film ei saavutanud esilinastumisel oodatud edu, on kriitikud seda hiljem ümber hinnanud. Tänapäeval peetakse seda oluliseks Martin Scorsese filmiks ning tunnustatakse eelkõige selle visuaalset lahendust, muusikat ja peaosaliste näitlejatöid. == Välislingid == * {{IMDb}} [[Kategooria:1977. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide draamafilmid]] 6primnh9vmh544cevp96115qyptnsgh 0 719220 7200404 2026-07-23T15:47:22Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Sauteri kevadik | värvus = taimed | pilt = Sauteri kevadik.jpg | pildi_seletus = '''Sauteri kevadik''' ''Draba sauteri'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = K...' 7200404 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sauteri kevadik | värvus = taimed | pilt = Sauteri kevadik.jpg | pildi_seletus = '''Sauteri kevadik''' ''Draba sauteri'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Kevadik]] ''Draba'' | liik = '''Sauteri kevadik''' ''Draba sauteri'' }} '''Sauteri kevadik''' (''Draba sauteri'') on liik [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Ristõielised]] hifz0mvexb4e8dla3pmqtabf7jld04s 7200405 7200404 2026-07-23T15:47:51Z Svencapoeira 67038 7200405 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sauteri kevadik | värvus = taimed | pilt = Sauteri kevadik.jpg | pildi_seletus = '''Sauteri kevadik''' ''Draba sauteri'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Kevadik]] ''Draba'' | liik = '''Sauteri kevadik''' ''Draba sauteri'' }} '''Sauteri kevadik''' (''Draba sauteri'') on liik [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. == Välislingid == * {{Elurikkus|357335}} [[Kategooria:Ristõielised]] isfw3dilvwfh1lw5eez9g5cfld6yn7y 7200406 7200405 2026-07-23T15:48:05Z Svencapoeira 67038 7200406 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sauteri kevadik | värvus = taimed | pilt = Sauteri kevadik.jpg | pildi_seletus = Sauteri kevadik ''Draba sauteri'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Kevadik]] ''Draba'' | liik = '''Sauteri kevadik''' ''Draba sauteri'' }} '''Sauteri kevadik''' (''Draba sauteri'') on liik [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. == Välislingid == * {{Elurikkus|357335}} [[Kategooria:Ristõielised]] 70gdeaf1nd9gvnfiwvxqe8neqxu7o74 0 719221 7200418 2026-07-23T16:49:41Z Mona 355 Uus lehekülg: ''''"New York, New York"''' (ka '''"Theme from New York, New York"'''') on laul, mille muusika kirjutas [[John Kander]] ja sõnad [[Fred Ebb]]. See loodi [[Martin Scorsese]] 1977. aasta filmi "[[New York, New York]]" jaoks. Laulu esitas esimesena filmis [[Liza Minnelli]], kes kehastas lauljannat Francine Evansit. [[1979]]. aastal salvestas laulust oma versiooni [[Frank Sinatra]], mille menu muutis selle üheks [[New York|New Yorgi]] tuntuimaks tunnuslauluks. Tänapäeval k...' 7200418 wikitext text/x-wiki '''"New York, New York"''' (ka '''"Theme from New York, New York"'''') on laul, mille muusika kirjutas [[John Kander]] ja sõnad [[Fred Ebb]]. See loodi [[Martin Scorsese]] 1977. aasta filmi "[[New York, New York]]" jaoks. Laulu esitas esimesena filmis [[Liza Minnelli]], kes kehastas lauljannat Francine Evansit. [[1979]]. aastal salvestas laulust oma versiooni [[Frank Sinatra]], mille menu muutis selle üheks [[New York|New Yorgi]] tuntuimaks tunnuslauluks. Tänapäeval kõlab laul traditsiooniliselt näiteks [[Times Square]]'i aastavahetuse pidustustel ning [[New York Yankees]]i kodumängudel pärast meeskonna võitu. Laulu on salvestanud ka paljud teised artistid. mwxalsrie3lutfau367pnuy7kb3syvi 7200420 7200418 2026-07-23T16:53:06Z Mona 355 7200420 wikitext text/x-wiki '''"New York, New York"''' (ka '''"Theme from New York, New York"''') on laul, mille muusika kirjutas [[John Kander]] ja sõnad [[Fred Ebb]]. See loodi [[Martin Scorsese]] 1977. aasta filmi "[[New York, New York]]" jaoks. Laulu esitas esimesena filmis [[Liza Minnelli]], kes kehastas lauljannat Francine Evansit. [[1979]]. aastal salvestas laulust oma versiooni [[Frank Sinatra]], mille menu muutis selle üheks [[New York|New Yorgi]] tuntuimaks tunnuslauluks. Tänapäeval kõlab laul traditsiooniliselt näiteks [[Times Square]]'i aastavahetuse pidustustel ning [[New York Yankees]]i kodumängudel pärast meeskonna võitu. Laulu on salvestanud ka mitmed teised artistid. c1645wyt78rk2mzaq539f5krmrlr1si 7200424 7200420 2026-07-23T16:59:32Z Mona 355 7200424 wikitext text/x-wiki '''"New York, New York"''' (ka '''"Theme from New York, New York"''') on [[inglise keel|ingliskeelne]] laul, mille muusika kirjutas [[John Kander]] ja sõnad [[Fred Ebb]]. See loodi [[Martin Scorsese]] 1977. aasta filmi "[[New York, New York]]" jaoks. Laulu esitas esimesena filmis [[Liza Minnelli]], kes kehastas lauljannat Francine Evansit. [[1979]]. aastal salvestas laulust oma versiooni [[Frank Sinatra]], mille menu muutis selle üheks [[New York|New Yorgi]] tuntuimaks tunnuslauluks. Tänapäeval kõlab laul traditsiooniliselt näiteks [[Times Square]]'i aastavahetuse pidustustel ning [[New York Yankees]]i kodumängudel pärast meeskonna võitu. Laulu on salvestanud ka mitmed teised artistid. azxgf59m3clp0xwzvcbp7yyudc92xr1 7200436 7200424 2026-07-23T17:19:45Z Mona 355 7200436 wikitext text/x-wiki '''"New York, New York"''' (ka '''"Theme from New York, New York"''') on [[inglise keel|ingliskeelne]] laul, mille muusika kirjutas [[John Kander]] ja sõnad [[Fred Ebb]]. See loodi [[Martin Scorsese]] 1977. aasta filmi "[[New York, New York]]" jaoks. Laulu esitas esimesena filmis [[Liza Minnelli]], kes kehastas lauljannat Francine Evansit. [[1979]]. aastal salvestas laulust oma versiooni [[Frank Sinatra]], mille menu muutis selle üheks [[New York|New Yorgi]] tuntuimaks tunnuslauluks. Tänapäeval kõlab laul traditsiooniliselt näiteks [[Times Square]]'i aastavahetuse pidustustel ning [[New York Yankees]]i kodumängudel pärast meeskonna võitu. Laulu on salvestanud ka mitmed teised artistid. [[Kategooria:1977. aasta laulud]] tnimozp6zrhqa6dn3uhpec0vxz20c9o 7200439 7200436 2026-07-23T17:23:51Z Mona 355 7200439 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Theme from New York New York by Liza Minnelli US vinyl.png|pisi|]] '''"New York, New York"''' (ka '''"Theme from New York, New York"''') on [[inglise keel|ingliskeelne]] laul, mille muusika kirjutas [[John Kander]] ja sõnad [[Fred Ebb]]. See loodi [[Martin Scorsese]] 1977. aasta filmi "[[New York, New York]]" jaoks. Laulu esitas esimesena filmis [[Liza Minnelli]], kes kehastas lauljannat Francine Evansit. [[1979]]. aastal salvestas laulust oma versiooni [[Frank Sinatra]], mille menu muutis selle üheks [[New York|New Yorgi]] tuntuimaks tunnuslauluks. Tänapäeval kõlab laul traditsiooniliselt näiteks [[Times Square]]'i aastavahetuse pidustustel ning [[New York Yankees]]i kodumängudel pärast meeskonna võitu. Laulu on salvestanud ka mitmed teised artistid. [[Kategooria:1977. aasta laulud]] 9l8nrfjw8oc6kqvqekwd1m3w4wnbx3y 0 719222 7200419 2026-07-23T16:52:29Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[New York, New York (laul)]] 7200419 wikitext text/x-wiki #suuna[[New York, New York (laul)]] 8sndkda1v3b1qb2mxrpj0h50egndqiq 0 719223 7200434 2026-07-23T17:17:47Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Spordiliiga|nimi=AMA Superbike'i meistrivõistlused|praegune hooaeg=2026. aasta AMA Superbike'i hooaeg|sport=[[mootorrattavõidusõit|motoringrada]]|image=Motorsport current event.svg|pilt=MotoAmerica Logo.png|esimene hooaeg=1976|võistkondi=18|regioon=Ameerika Ühendriigid|praegune meister=[[Cameron Beaubier]]|enim meistritiitleid=[[Mat Mladin]] (7)|TV=VICE TV (Ameerika Ühendriigid)|koduleht=[http://www.motoamerica.com/ motoamerica.com]}} '''AMA Superbike'i meistrivõi...' 7200434 wikitext text/x-wiki {{Spordiliiga|nimi=AMA Superbike'i meistrivõistlused|praegune hooaeg=2026. aasta AMA Superbike'i hooaeg|sport=[[mootorrattavõidusõit|motoringrada]]|image=Motorsport current event.svg|pilt=MotoAmerica Logo.png|esimene hooaeg=1976|võistkondi=18|regioon=Ameerika Ühendriigid|praegune meister=[[Cameron Beaubier]]|enim meistritiitleid=[[Mat Mladin]] (7)|TV=VICE TV (Ameerika Ühendriigid)|koduleht=[http://www.motoamerica.com/ motoamerica.com]}} '''AMA Superbike'i meistrivõistlused''' (ka '''MotoAmerica Superbike''') on Ameerika Ühendriikide [[Mootorrattavõidusõit|mootorrataste võistlussari]]. Võistlussarja organiseerib [[MotoAmerica]] ning sanktsioneerib [[Ameerika Mootorratturide Ühing]] (AMA) ja [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM).<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ManOfSteel |pealkiri=About Us - MotoAmerica |keel=en-US |väljaanne=MotoAmerica |url=https://www.motoamerica.com/about-us/ |vaadatud=2026-07-23}}</ref> == Etappide formaat == AMA Superbike'i hooajal on tavaliselt 9-10 etappi ning igal etapil on kaks võidusõitu.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ManOfSteel |pealkiri=Calendar - MotoAmerica |keel=en-US |väljaanne=MotoAmerica |url=https://www.motoamerica.com/calendar/ |vaadatud=2026-07-23}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ManOfSteel |pealkiri=Event - MotoAmerica |keel=en-US |väljaanne=MotoAmerica |url=https://www.motoamerica.com/event/ |vaadatud=2026-07-23}}</ref> Vahest on mõnel etapil ka 3 võidusõitu, kus pühapäeval on ühe sõidu asemel kaks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=MotoAmerica |kuupäev=2023-09-27 |pealkiri=MotoAmerica 2024: More Races, More Action Headlined By 20 Superbike Races - MotoAmerica |keel=en-US |väljaanne=MotoAmerica |url=https://www.motoamerica.com/motoamerica-2024-more-races-more-action-headlined-by-20-superbike-races/ |vaadatud=2026-07-23}}</ref> Iga etapp algab reedel ja lõppeb pühapäeval. {| class="wikitable" !Reedel !Laupäeval !Pühapäeval |- | * <small>vabatreening</small> <small>(40 minutit; hommikul)</small> * <small>1. sõidu kvalifikatsioon</small> <small>(40 minutit; pärastlõunal)</small> | * <small>2. sõidu kvalifikatsioon (40 minutit; hommikul)</small> * <small>1. sõit (pärastlõunal)</small> | * <small>soojendus (15 minutit; hommikul)</small> * <small>2. sõit (pärastlõunal)</small> |} === Punktisüsteem === Punkte kogutakse iga etapi igas sõidus ning hooaja lõpus see sõitja, kellel on kõige rohkem punkte, tuleb meistriks. {| class="wikitable" !Koht !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 |- !Punkte |25 |20 |16 |13 |11 |10 |9 |8 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 |} == Viited == 5wfisud0p5bp3ghfzm2td3bl0y8htrw 7200564 7200434 2026-07-23T22:00:58Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Mootorrattasport]] 7200564 wikitext text/x-wiki {{Spordiliiga|nimi=AMA Superbike'i meistrivõistlused|praegune hooaeg=2026. aasta AMA Superbike'i hooaeg|sport=[[mootorrattavõidusõit|motoringrada]]|image=Motorsport current event.svg|pilt=MotoAmerica Logo.png|esimene hooaeg=1976|võistkondi=18|regioon=Ameerika Ühendriigid|praegune meister=[[Cameron Beaubier]]|enim meistritiitleid=[[Mat Mladin]] (7)|TV=VICE TV (Ameerika Ühendriigid)|koduleht=[http://www.motoamerica.com/ motoamerica.com]}} '''AMA Superbike'i meistrivõistlused''' (ka '''MotoAmerica Superbike''') on Ameerika Ühendriikide [[Mootorrattavõidusõit|mootorrataste võistlussari]]. Võistlussarja organiseerib [[MotoAmerica]] ning sanktsioneerib [[Ameerika Mootorratturide Ühing]] (AMA) ja [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM).<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ManOfSteel |pealkiri=About Us - MotoAmerica |keel=en-US |väljaanne=MotoAmerica |url=https://www.motoamerica.com/about-us/ |vaadatud=2026-07-23}}</ref> == Etappide formaat == AMA Superbike'i hooajal on tavaliselt 9-10 etappi ning igal etapil on kaks võidusõitu.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ManOfSteel |pealkiri=Calendar - MotoAmerica |keel=en-US |väljaanne=MotoAmerica |url=https://www.motoamerica.com/calendar/ |vaadatud=2026-07-23}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ManOfSteel |pealkiri=Event - MotoAmerica |keel=en-US |väljaanne=MotoAmerica |url=https://www.motoamerica.com/event/ |vaadatud=2026-07-23}}</ref> Vahest on mõnel etapil ka 3 võidusõitu, kus pühapäeval on ühe sõidu asemel kaks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=MotoAmerica |kuupäev=2023-09-27 |pealkiri=MotoAmerica 2024: More Races, More Action Headlined By 20 Superbike Races - MotoAmerica |keel=en-US |väljaanne=MotoAmerica |url=https://www.motoamerica.com/motoamerica-2024-more-races-more-action-headlined-by-20-superbike-races/ |vaadatud=2026-07-23}}</ref> Iga etapp algab reedel ja lõppeb pühapäeval. {| class="wikitable" !Reedel !Laupäeval !Pühapäeval |- | * <small>vabatreening</small> <small>(40 minutit; hommikul)</small> * <small>1. sõidu kvalifikatsioon</small> <small>(40 minutit; pärastlõunal)</small> | * <small>2. sõidu kvalifikatsioon (40 minutit; hommikul)</small> * <small>1. sõit (pärastlõunal)</small> | * <small>soojendus (15 minutit; hommikul)</small> * <small>2. sõit (pärastlõunal)</small> |} === Punktisüsteem === Punkte kogutakse iga etapi igas sõidus ning hooaja lõpus see sõitja, kellel on kõige rohkem punkte, tuleb meistriks. {| class="wikitable" !Koht !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 |- !Punkte |25 |20 |16 |13 |11 |10 |9 |8 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 |} == Viited == [[Kategooria:Mootorrattasport]] arzoh0j48tagnfzf0np0zug6fw2alwk 0 719224 7200435 2026-07-23T17:18:53Z Kasparkelk 204517 Ümbersuunamine lehele [[AMA Superbike'i meistrivõistlused]] 7200435 wikitext text/x-wiki #suuna [[AMA Superbike'i meistrivõistlused]] 3tgf9y0pedrpddn2p9dn9h8fwhqnqnk 0 719225 7200441 2026-07-23T17:30:45Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Danuše Nerudová''' (neiupõlvenimi ''Danuše Peslarová''; sündinud [[4. jaanuar]]il [[1979]] [[Brno]]s) on [[Tšehhi]] majandusteadlane ja ülikooliprofessor. Ta on olnud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige alates 2024. aasta juunist, esindades linnapeade ja sõltumatute saadikute gruppi. Ta oli varem Brno õiglaste pensionide komisjoni esimees ja [[Mendeli ülikool]]i rektor aastatel 2018–2022. Ta kandideeris 2023. aasta Tšehhi presidendivalimised|20...' 7200441 wikitext text/x-wiki '''Danuše Nerudová''' (neiupõlvenimi ''Danuše Peslarová''; sündinud [[4. jaanuar]]il [[1979]] [[Brno]]s) on [[Tšehhi]] majandusteadlane ja ülikooliprofessor. Ta on olnud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige alates 2024. aasta juunist, esindades linnapeade ja sõltumatute saadikute gruppi. Ta oli varem Brno õiglaste pensionide komisjoni esimees ja [[Mendeli ülikool]]i rektor aastatel 2018–2022. Ta kandideeris [[2023. aasta Tšehhi presidendivalimised|2023. aasta Tšehhi presidendivalimistel]], saavutades esimeses voorus kolmanda koha. == Varajane elu ja haridus == Ta sündis [[Brno]]s [[1979]]. aastal ja elab koos perega [[Kuřim]]is. Ta omandas alg- ja keskhariduse Brno Svornosti väljaku algkoolis ja lasteaias ning Jaroše Kapitána gümnaasiumis. Ta õppis [[Brno]]s [[Mendeli ülikool]]i operatsiooniökonoomika teaduskonnas majanduspoliitikat ja administreerimist, omandades magistrikraadi [[2002]]. aastal ja doktorikraadi [[2005]]. aastal. == Akadeemiline karjäär == Alates [[2007]]. aasta septembrist oli ta [[Mendeli ülikool]]i äri- ja majandusteaduskonna raamatupidamise ja maksunduse instituudi juhataja. Ta oli aastatel 2009–2014 ka teaduskonna prodekaan ja lühikest aega ka ülikooli prorektor (2014–2015), olles mõlema ametikoha noorim täitja ülikooli ajaloos. Tema uurimistöö keskendub maksupoliitikale ja maksude ühtlustamisele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]], samuti meeste ja naiste majanduslikule ebavõrdsusele ning pensionisüsteemide pikaajalisele jätkusuutlikule rahastamisele. [[2017]]. aastal sai tast [[Praha Majandus- ja Äriülikool]]i majandusteaduse professor. 1. veebruaril 2018 nimetas president [[Miloš Zeman]] ta [[Mendeli ülikool]]i 39. rektoriks kuni [[31. jaanuar]]ini [[2022]]. == Poliitiline karjäär == [[31. mai]]l [[2022]] teatas ta oma kavatsusest kandideerida Tšehhi Vabariigi presidendiks 2023. aasta valimistel. Ta oli üks kolmest kandidaadist, keda toetas poliitiline liit [[SPOLU]]. Ta lõpetas [[14. jaanuar]]il [[2023]] toimunud esimeses voorus kaheksa kandidaadi seas kolmandana 13,93% häältega ja toetas seejärel teise vooru pääsemiseks [[Petr Pavel]]it. 15. juunil 2023 väljendas ta huvi kandideerida [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kuid ei täpsustanud, millise partei ridades ta kandideerib. 17. augustil teatati, et ta on linnapeade ja sõltumatute valimisnimekirja esikandidaat. 2024. aasta juunis lõpetasid linnapead ja sõltumatud valimised viiendal kohal 8,7% häältega ja kahe kohaga, millest ühe sai Nerudová. Ta on avaldanud huvi saada järgmiseks Tšehhi Euroopa Komisjoni volinikuks. == Isiklik elu == Ta on alates 2002. aastast abielus jurist Robert Nerudaga, kellega tal on kaks poega. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/256847/DANUSE_NERUDOVA/home Danuše Nerudová Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Nerudova, Danuse}} [[Kategooria:Tšehhi poliitikud]] [[Kategooria:Tšehhist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Majandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] qixkntbof6o6wit5jmjsqazjhaf53my 0 719226 7200450 2026-07-23T17:54:36Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Sauteri kevadik]] 7200450 wikitext text/x-wiki #suuna[[Sauteri kevadik]] 3jc1wtjwhc7yo0g3wdk7rl8t0bjls33 15 719227 7200467 2026-07-23T18:31:44Z ~2026-40402-33 233726 /* Kategooria hägustamine */ uus alaosa 7200467 wikitext text/x-wiki == Kategooria hägustamine == Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed olid Eesti NSV vabariikliku taseme loomingulise organisatsiooni (mis omakorda kuulus NSVL Kirjanike Liitu vabariikliku organisatsiooni õigustega) liikmed ja sellisena vabariikliku nomenklatuuri liikmed. Millesse kuulumine andis legaalseid ja materiaalseid eeliseid. Millised eelised on tänapäeval täiesti arusaamatud ja mittetoimivad. Tänapäeval (ja ka Eesti ajal) võib olla kirjanik ka ilma mingisse liiduvabariigi loomingulisse organisatsiooni kuulumata. Väljapoole jäid mingid isetegevuslased, ajalehtede kirjasaatjad või parimal juhul algajad. Miks selline kategooria ei või olla. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 23. juuli 2026, kell 21:31 (EEST) mazzo7kbbwbioltl8fxucmyaolxk1tp 7200468 7200467 2026-07-23T18:36:02Z ~2026-40402-33 233726 7200468 wikitext text/x-wiki == Kategooria hägustamine == Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed olid Eesti NSV vabariikliku taseme loomingulise organisatsiooni (mis omakorda kuulus NSVL Kirjanike Liitu vabariikliku organisatsiooni õigustega) liikmed ja sellisena vabariikliku nomenklatuuri liikmed. Millesse kuulumine andis legaalseid ja materiaalseid eeliseid. Millised eelised on tänapäeval täiesti arusaamatud ja mittetoimivad. Praegune Eesti Kirjanike liit (vist) ei kuulu NSVL Kirjanike Liitu. Tänapäeval (ja ka Eesti ajal) võib olla kirjanik ka ilma mingisse liiduvabariigi loomingulisse organisatsiooni kuulumata. Väljapoole jäid mingid isetegevuslased, ajalehtede kirjasaatjad või parimal juhul algajad. Miks selline kategooria ei või olla. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 23. juuli 2026, kell 21:31 (EEST) catxxwm5r10rc6gw1uhp9obmjyosv6f 7200471 7200468 2026-07-23T18:42:09Z ~2026-40402-33 233726 7200471 wikitext text/x-wiki == Kategooria hägustamine == Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed olid Eesti NSV vabariikliku taseme loomingulise organisatsiooni (mis omakorda kuulus NSVL Kirjanike Liitu vabariikliku organisatsiooni õigustega) liikmed ja sellisena vabariikliku nomenklatuuri liikmed. Millesse kuulumine andis legaalseid ja materiaalseid eeliseid (mis olid toimivad ja inspireerivad ainult Nõukogude Liidus). Millised eelised on tänapäeval täiesti arusaamatud ja mittetoimivad. Praegune Eesti Kirjanike liit (vist) ei kuulu NSVL Kirjanike Liitu. Tänapäeval (ja ka Eesti ajal) võib olla kirjanik ka ilma mingisse liiduvabariigi loomingulisse organisatsiooni kuulumata. Väljapoole jäid mingid isetegevuslased, ajalehtede kirjasaatjad või parimal juhul algajad. Miks selline kategooria ei või olla. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 23. juuli 2026, kell 21:31 (EEST) lgahgi6j7gdezgwwht6nyyrow23h6mn 7200473 7200471 2026-07-23T18:45:42Z ~2026-40402-33 233726 veel 7200473 wikitext text/x-wiki == Kategooria hägustamine == Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed olid Eesti NSV vabariikliku taseme loomingulise organisatsiooni (mis omakorda kuulus NSVL Kirjanike Liitu vabariikliku organisatsiooni õigustega) liikmed ja sellisena vabariikliku nomenklatuuri liikmed. Millesse kuulumine andis legaalseid ja materiaalseid eeliseid (mis olid toimivad ja inspireerivad ainult Nõukogude Liidus). Millised eelised on tänapäeval täiesti arusaamatud ja mittetoimivad. Praegune Eesti Kirjanike liit (vist) ei kuulu NSVL Kirjanike Liitu. Tänapäeval (ja ka Eesti ajal) võib olla kirjanik või muu loovisiksus ka ilma mingisse liiduvabariigi loomingulisse organisatsiooni kuulumata. Väljapoole jäid mingid isetegevuslased, ajalehtede kirjasaatjad või parimal juhul algajad. Miks selline kategooria ei või olla. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 23. juuli 2026, kell 21:31 (EEST) 0svgshr5g8vfe2vtq9iuj513ap6ac9d 7200498 7200473 2026-07-23T19:31:43Z Pikne 13803 7200498 wikitext text/x-wiki == Kategooria hägustamine == Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed olid Eesti NSV vabariikliku taseme loomingulise organisatsiooni (mis omakorda kuulus NSVL Kirjanike Liitu vabariikliku organisatsiooni õigustega) liikmed ja sellisena vabariikliku nomenklatuuri liikmed. Millesse kuulumine andis legaalseid ja materiaalseid eeliseid (mis olid toimivad ja inspireerivad ainult Nõukogude Liidus). Millised eelised on tänapäeval täiesti arusaamatud ja mittetoimivad. Praegune Eesti Kirjanike liit (vist) ei kuulu NSVL Kirjanike Liitu. Tänapäeval (ja ka Eesti ajal) võib olla kirjanik või muu loovisiksus ka ilma mingisse liiduvabariigi loomingulisse organisatsiooni kuulumata. Väljapoole jäid mingid isetegevuslased, ajalehtede kirjasaatjad või parimal juhul algajad. Miks selline kategooria ei või olla. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-40402-33|&#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-40402-33|arutelu]]) 23. juuli 2026, kell 21:31 (EEST) : Vt [[Kategooria arutelu:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]]. Kategooria iseenesest ei ütle endiste legaalsete ja materiaalsete eeliste kohta midagi. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. juuli 2026, kell 22:31 (EEST) 2ohrgln5m7uvr9l8m27qtmwn1w2qo33 0 719228 7200475 2026-07-23T18:48:11Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Badr bin Hamad Al Busaidi]] pealkirja [[Badr bin Ḩamad al-Būsa‘īdī]] alla 7200475 wikitext text/x-wiki #suuna [[Badr bin Ḩamad al-Būsa‘īdī]] cjftets4jwnxnb5py9rlioccwlipkjf 0 719229 7200481 2026-07-23T18:55:10Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Aqqala]] pealkirja [[Āq Qalā]] alla 7200481 wikitext text/x-wiki #suuna [[Āq Qalā]] 0t2p18rppevfl5vwx504jirjed4l1dp 0 719230 7200489 2026-07-23T19:08:55Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Bandar Khamir]] pealkirja [[Bandar-e Khamīr]] alla 7200489 wikitext text/x-wiki #suuna [[Bandar-e Khamīr]] 5c0aha284yz1umqokwtpgf0kpscmenl 0 719231 7200504 2026-07-23T19:44:09Z Mona 355 Uus lehekülg: '{{Olümpiavõitja | nimi = Celina Jesionowska | pilt = Celina Jesionowska2.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Poola | sünniaeg = [[3. november]] [[1933]] | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|22|1933|11|03}} | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|Euroopa meistrivõistlused kerge...' 7200504 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Celina Jesionowska | pilt = Celina Jesionowska2.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Poola | sünniaeg = [[3. november]] [[1933]] | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|22|1933|11|03}} | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958 Stockholm]]|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} }} '''Celina Jesionowska''' ([[3. november]] [[1933]] – [[22. juuli]] [[2022]]) oli Poola kergejõustiklane, jooksja. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Jesionowska, Celina}} [[Kategooria:Poola jooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] r1tjyhxmw5nx99d7xgz4ro7v9uo0o7m 7200505 7200504 2026-07-23T19:44:34Z Mona 355 7200505 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Celina Jesionowska | pilt = Celina Jesionowska2.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Poola | sünniaeg = [[3. november]] [[1933]] | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|22|1933|11|03}} | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958 Stockholm]]|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} }} '''Celina Jesionowska''' ([[3. november]] [[1933]] – [[22. juuli]] [[2026]]) oli Poola kergejõustiklane, jooksja. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Jesionowska, Celina}} [[Kategooria:Poola jooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 12nbea2vs6jpda0kbtr68mgd2jm1doe 7200506 7200505 2026-07-23T19:46:43Z Mona 355 7200506 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Celina Jesionowska | pilt = Celina Jesionowska2.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Poola | sünniaeg = [[3. november]] [[1933]] | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|22|1933|11|03}} | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m_2|4x100 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958 Stockholm]]|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} }} '''Celina Jesionowska''' ([[3. november]] [[1933]] – [[22. juuli]] [[2026]]) oli Poola kergejõustiklane, jooksja. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Jesionowska, Celina}} [[Kategooria:Poola jooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] bebxjljhxslu0dhvjq66g62ahxbiuwg 7200509 7200506 2026-07-23T19:47:38Z Mona 355 7200509 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Celina Jesionowska | pilt = Celina Jesionowska2.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Poola | sünniaeg = [[3. november]] [[1933]] | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|22|1933|11|03}} | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4x100 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958 Stockholm]]|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} }} '''Celina Jesionowska''' ([[3. november]] [[1933]] – [[22. juuli]] [[2026]]) oli Poola kergejõustiklane, jooksja. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Jesionowska, Celina}} [[Kategooria:Poola jooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 9jcnujcra7zmfpc71c88kopbg0qmp1z 7200514 7200509 2026-07-23T19:51:51Z Mona 355 7200514 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Celina Jesionowska | pilt = Celina Jesionowska2.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Poola | sünniaeg = [[3. november]] [[1933]] | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|22|1933|11|03}} | surmakoht = | medalid = {{Olümpia1}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4x100 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958 Stockholm]]|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} }} '''Celina Jesionowska''' ([[3. november]] [[1933]] – [[22. juuli]] [[2026]]) oli Poola kergejõustiklane, jooksja. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Jesionowska, Celina}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] t13yvn3hulk5vc1k8w8321fffg74n9j 7200522 7200514 2026-07-23T20:09:32Z Mona 355 7200522 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Celina Jesionowska | pilt = Celina Jesionowska2.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Poola | sünniaeg = [[3. november]] [[1933]] | sünnikoht = [[Łomża]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|22|1933|11|03}} | surmakoht = [[Stara Wrona]] | medalid = {{Olümpia1}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4x100 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958 Stockholm]]|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} }} '''Celina Jesionowska''' ([[3. november]] [[1933]] [[Łomża]] – [[22. juuli]] [[2026]]) oli [[Poola]] kergejõustiklane, jooksja. [[1960]]. aastal [[1960. aasta suveolümpiamängud|Rooma olümpiamängudel]] kuulus Celina Jesionowska pronksi võitnud Poola [[4 × 100 meetri teatejooks|4×100 meetri jooksu]] teatevõistkonda. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Jesionowska, Celina}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] st6n8vtig3hefi5vzn0vh2e1y703da8 7200525 7200522 2026-07-23T20:13:49Z Mona 355 7200525 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Celina Jesionowska | pilt = Celina Jesionowska2.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Poola | sünniaeg = [[3. november]] [[1933]] | sünnikoht = [[Łomża]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|22|1933|11|03}} | surmakoht = [[Stara Wrona]] | medalid = {{Olümpia1}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4x100 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958 Stockholm]]|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} }} '''Celina Jesionowska''' ([[3. november]] [[1933]] [[Łomża]] – [[22. juuli]] [[2026]]) oli [[Poola]] kergejõustiklane, jooksja. [[1960]]. aastal [[1960. aasta suveolümpiamängud|Rooma olümpiamängudel]] kuulus Celina Jesionowska pronksmedali võitnud Poola [[4 × 100 meetri teatejooks|4×100 meetri jooksu]] teatevõistkonda. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Jesionowska, Celina}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ivnm7cjcinezf5qf0oea52ryr91heab 7200530 7200525 2026-07-23T20:28:57Z Mona 355 7200530 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Celina Jesionowska | pilt = Celina Jesionowska2.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Poola | sünniaeg = [[3. november]] [[1933]] | sünnikoht = [[Łomża]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|22|1933|11|03}} | surmakoht = [[Stara Wrona]] | medalid = {{Olümpia1}} {{Pronksmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#4×100 m teatejooks_2|4x100 m teatejooks]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958 Stockholm]]|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 m 2|4x100 m teatejooks]]}} }} '''Celina Jesionowska''' (hiljem ka '''Celina Gerwin''' ja '''Celina Orzechowska'''; [[3. november]] [[1933]] [[Łomża]] – [[22. juuli]] [[2026]]) oli [[Poola]] kergejõustiklane, jooksja. [[1960]]. aastal [[1960. aasta suveolümpiamängud|Rooma olümpiamängudel]] kuulus Celina Jesionowska pronksmedali võitnud Poola [[4 × 100 meetri teatejooks|4×100 meetri jooksu]] teatevõistkonda. == Välislingid == * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Jesionowska, Celina}} [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 4d2v2pa9jtslj4p13xwosmetjqx07ft 0 719232 7200508 2026-07-23T19:46:56Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Abha rahvusvaheline lennujaam]] ümbersuunamise [[Abhā rahvusvaheline lennujaam]] asemele 7200508 wikitext text/x-wiki #suuna [[Abhā rahvusvaheline lennujaam]] de78jj1owrla192k86vmpynnsmor7fg 0 719233 7200516 2026-07-23T19:58:38Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Kuningas Abdulazizi rahvusvaheline lennujaam]] pealkirja [[Kuningas ‘Abd al-‘Azīzi rahvusvaheline lennujaam]] alla 7200516 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kuningas ‘Abd al-‘Azīzi rahvusvaheline lennujaam]] jio91gpgznqlj0k8sh2zebtux62nerf 0 719234 7200520 2026-07-23T20:03:18Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Prints Mohammad bin Abdulazizi lennujaam]] pealkirja [[Prints Muḩammad bin ‘Abd al-‘Azīzi lennujaam]] alla 7200520 wikitext text/x-wiki #suuna [[Prints Muḩammad bin ‘Abd al-‘Azīzi lennujaam]] jw9to4nvgc7bba57e71xfo1hdjxlhm3 0 719235 7200529 2026-07-23T20:27:44Z Mees9 118868 Lehekülje loomine 7200529 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Gordon Banks | pilt = Gordon Banks 2007.jpg | pildiallkiri = Gordon Banks 2007. aastal | sünniaeg = {{sünniaeg|1937|12|30}} | surmaaeg = {{death date and age|2019|2|12|1937|12|30|df=y}} | pikkus = 1,83 meetrit | positsioon = [[Väravavaht (jalgpall)|Väravavaht]] }} '''Gordon Banks''' ([[30. detsember]] [[1937]] – [[12. veebruar]] [[2019]]) oli Inglise elukutseline jalgpallur, kes mängis [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]]. Teda peetakse laialdaselt üheks kõigi aegade parimaks väravavahiks. Oma 20 aastat kestnud profikarjääri jooksul pidas ta 679 klubimängu ning esindas [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa koondist]] 73 korral. Tema karjääri suurimaks saavutuseks peetakse [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966. aasta maailmameistrivõistluste]] võitu, kus ta kuulus algkoosseisu kõigis Inglismaa koondise kohtumistes. Banks liitus [[Chesterfield FC|Chesterfieldiga]] 1953. aasta märtsis ning mängis klubi noortemeeskonnas, mis jõudis 1956. aasta [[FA noortekarikas|FA noortekarika]] finaali. Esindusmeeskonnas debüteeris ta 1958. aasta novembris. Juba järgmise aasta juulis siirdus ta 7000 naela eest [[Leicester City FC|Leicester Citysse]]. Leicesteri ridades jõudis Banks nelja karikafinaali: meeskond kaotas 1961. ja 1963. aasta FA karikafinaalid, kuid võitis 1964. aastal liigakarika ning mängis 1965. aastal taas finaalis. Hoolimata neist saavutustest ja 1966. aasta maailmameistritiitlist müüdi Banks 1967. aasta aprillis 50 000 naela eest [[Stoke City FC|Stoke Citysse]]. 1970. aasta maailmameistrivõistlustel tegi Banks ühe jalgpalliajaloo kuulsama väravatõrje, kui tõrjus [[Pelé]] pealöögi. Haigestumise tõttu jäi ta siiski veerandfinaalist eemale ning Inglismaa kaotas [[Lääne-Saksamaa|Lääne-Saksamaale]]. 1972. aastal valiti Banks FWA aasta jalgpalluriks ning ta pälvis kuuel korral FIFA aasta väravavahi tunnustuse. IFFHS nimetas ta 20. sajandi paremuselt teiseks väravavahiks, jäädes alla vaid [[Lev Jašin|Lev Jašinile]]. == Tervis == 1972. aasta oktoobris sattus Banks oma [[Ford Consul|Ford Consuliga]] liiklusõnnetusse kodu lähedal Madeley Heathis, kui kaldus vastassuunavööndisse. Õnnetuses vigastasid klaasikillud tema parema silma [[Võrkkest|võrkkesta]], mille parandamiseks tuli teha ligikaudu 100 mikroõmblust silmale ja veel 200 õmblust näole. Ta suri 12. veebruaril 2019 [[Neeruvähk|neeruvähki]] oma kodus Madeleys Staffordshire'is 81-aastasena. Banksi matused peeti 4. märtsil 2019 Stoke Minsteri kirikus. == Isiklikku == Banks kohtus oma tulevase abikaasa Ursulaga 1955. aastal ajateenistuse ajal Saksamaal. Nad abiellusid 1957. aastal ning perre sündis kolm last: Robert, Julia ja Wendy. Banksi vennapoeg on ansambli [[Pulp (ansambel)|Pulp]] [[trummar]] [[Nick Banks]]. 2002. aastal arvati Banks [[Inglismaa jalgpalli kuulsuste hall|Inglismaa jalgpalli kuulsuste halli]] esimeste liikmete hulka. 2004. aasta märtsis valis [[Pelé]] ta FIFA 100 nimekirja, mis koondab maailma 125 parimat elavat jalgpallurit. 2006. aasta veebruaris omistas [[Keele'i ülikool]] talle audoktori kraadi. == Auhinnad == * FIFA aasta väravavaht: 1966, 1967, 1968, 1969, 1970, 1971 * [[Ballon d'Or|Ballon d'Ori]] nominatsioon: 1966, 1970, 1972 * Rothmani Kuldse Saapa auhinnad: 1970, 1971, 1972 * [[Briti impeeriumi ordu]] ohvitser: 1970 * Daily Expressi aasta sportlased: 1971, 1972 * FWA aasta jalgpallur: 1972 * Inglise jalgpalli kuulsuste hall: 2002 * [[FIFA 100]]: 2004 {{JÄRJESTA:Banks, Gordon}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Väravavahid]] [[Kategooria:FIFA 100]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2019]] 5ewd1f0nhq7ya6kmu5upmtscqz1d9fx 0 719236 7200531 2026-07-23T20:29:38Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Celina Jesionowska]] 7200531 wikitext text/x-wiki #suuna[[Celina Jesionowska]] e0le0e4ktaqew398wjza4aan0gqr7pe 0 719237 7200533 2026-07-23T20:30:20Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Celina Jesionowska]] 7200533 wikitext text/x-wiki #suuna[[Celina Jesionowska]] e0le0e4ktaqew398wjza4aan0gqr7pe 14 719238 7200535 2026-07-23T20:35:04Z Morel 26171 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Madagaskari poliitikud|Peaministrid]] [[Kategooria:Peaministrid]]' 7200535 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Madagaskari poliitikud|Peaministrid]] [[Kategooria:Peaministrid]] lcqcos6yvnybo4ialkkbtzejnp49mf6 14 719239 7200539 2026-07-23T20:36:08Z Morel 26171 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Madagaskari poliitikud|Presidendid]] [[Kategooria:Presidendid]]' 7200539 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Madagaskari poliitikud|Presidendid]] [[Kategooria:Presidendid]] d4rpnq8hkskk2vkh9urbflfprkmkxjk 0 719240 7200547 2026-07-23T20:39:53Z MoroccoCentral 100804 Uus lehekülg: 'Alates 2. märtsist 2026 on [[Liibanon|Liibanonis]] käinud sõda [[Iisrael|Iisraeli]] ja äärmusrühmituse [[Ḩizb Allāh|Ḩizb Allāhi]] vahel. Iisrael on konflikti jooksul suutnud okupeerida Liibanoni territooriume. Sõda on vallandanud humanitaarkriisi. Iisraeli õhurünnakud on tapnud üle 4000 inimese ja põhjustanud üle miljoni inimese sunniviisilise ümberasustamise. [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Liibanoni ajalugu]]' 7200547 wikitext text/x-wiki Alates 2. märtsist 2026 on [[Liibanon|Liibanonis]] käinud sõda [[Iisrael|Iisraeli]] ja äärmusrühmituse [[Ḩizb Allāh|Ḩizb Allāhi]] vahel. Iisrael on konflikti jooksul suutnud okupeerida Liibanoni territooriume. Sõda on vallandanud humanitaarkriisi. Iisraeli õhurünnakud on tapnud üle 4000 inimese ja põhjustanud üle miljoni inimese sunniviisilise ümberasustamise. [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Liibanoni ajalugu]] n5y9rh8ecyat5d53j3zilgphv2bqswn 0 719241 7200563 2026-07-23T21:55:08Z Mees9 118868 Lehekülje loomine 7200563 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Robert Duvall | sünninimi = Robert Selden Duvall | pilt = Robert Duvall 2 by David Shankbone.jpg | pildi allkiri = Robert Duvall 2010. aastal | sünniaeg = {{sünniaeg|1931|1|5}} | surmaaeg = {{death date and age|2026|2|15|1931|1|5|df=y}} | amet = [[näitleja]] | abikaasa = [[Barbara Benjamin]] (1964–1975) <br> [[Gail Youngs]] (1982–1986) <br> [[Sharon Brophy]] (1991–1995) <br> [[Luciana Pedraza]] (2005–2026) | lapsed = 0 | tegev = 1952–2022 }} '''Robert Selden Duvall''' ([[5. jaanuar]] [[1931]] – [[15. veebruar]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] näitleja, filmitegija ja produtsent, keda tuntakse eelkõige 20. sajandi lõpu filmides mängitud rollide poolest. Duvall võitis parima meesnäitleja [[Oscar|Oscari]] alkohoolikust endist kantrimuusikastaari kehastava rolli eest filmis „Tender Mercies“ (1983). Oma karjääri jooksul mängis Duvall ka arvukates telesaadetes. Seitse aastakümmet kestnud karjääri jooksul pälvis ta [[Oscar|Oscari]], [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad|BAFTA auhinna]], neli [[Kuldgloobus|Kuldgloobust]], kaks [[Primetime Emmy|Primetime Emmy auhinda]] ja [[Ekraaninäitlejate Gildi auhind|Screen Actors Guildi]] auhinna. Kriitikud tunnustasid teda tehnilise meisterlikkuse ning erakordse kameeleonliku võime eest kehastada veenvalt väga erinevaid tegelasi. == Osaline filmograafia == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Originaal pealkiri !Eestikeelne pealkiri !Roll |- |1962 |"To Kill a Mockingbird" |"[[Tappa laulurästast (film)|Tappa laulurästast]]" |Boo Radley |- |1969 |"True Grit" |"[[Tõeline visadus (film 1969)|Tõeline visadus]]" |Ned Pepper |- |1972 |"The Godfather" |"[[Ristiisa (film)|Ristiisa]]" |Tom Hagen |- |1974 |"The Godfather Part II" |"[[Ristiisa 2]]" |Tom Hagen |- |1976 |"The Eagle Has Landed" |"[[Kotkas on laskunud]]" |Colonel Radl |- |1984 |"The Natural" |"[[Võitja tagasitulek]]" |Max Mercy |- |1990 |"Days of Thunder" |"[[Kõuepäevad]]" |Harry Hogge |- |1991 |"Convicts" |"[[Süüdimõistetud]]" |Soll Gautier |- |1995 |"Something to Talk About" |"[[Südamelt ära]]" |Wyly King |- |1995 |"The Scarlet Letter" |"[[Tulipunane kirjatäht]]" |Roger Chillingworth |- |1998 |"The Gingerbread Man" |"[[Piparkoogimehike]]" |Dixon Doss |- |2000 |"Gone in Sixty Seconds" |"[[Kadunud 60 sekundiga]]" |Otto Halliwell |- |2000 |"The 6th Day" |"[[Kuues päev]]" |Dr. Griffin Weir |- |2005 |"Kicking & Screaming" |"[[Vutipapa]]" |Buck Weston |- |2007 |"We Own the Night" |"[[Öö kuulub meile]]" |Burt Grusinsky |- |2008 |"Four Christmases" |"[[Neljad jõulud]]" |Howard |- |2011 |"Seven Days in Utopia" |"[[Seitse päeva Utoopias]]" |Johnny Crawford |- |2012 |"Jack Reacher" |"[[Jack Reacher]]" |Cash |- |2014 |"The Judge" |"[[Kohtunik (film 2014)|Kohtunik]]" |Joseph Palmer |- |2022 |"The Pale Blue Eye" |"[[Kahvatusinine silm]]" |Jean Pepe |} == Isiklikku == Duvall oli neli korda abielus ja tal polnud lapsi. Tema abikaasad olid [[Barbara Benjamin]], [[Gail Youngs]], [[Sharon Brophy]] ja [[Luciana Pedraza]]. {{JÄRJESTA:Duvall, Robert}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmitegijad]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2026]] bw4b6orksi9yee71tvp0dorar3x85jl 1 719242 7200590 2026-07-23T22:54:15Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: '"Põldsinep konkureerib tugevalt pinnase toitainetega"... eh? ~~~~' 7200590 wikitext text/x-wiki "Põldsinep konkureerib tugevalt pinnase toitainetega"... eh? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 24. juuli 2026, kell 01:54 (EEST) fve8gzw9qcq2kk0y51nrq0chxwbjyvz 0 719243 7200595 2026-07-23T23:39:26Z MoroccoCentral 100804 Uus lehekülg: ''''Taškendi mosaiigid''' on monumentaalsed mosaiikkunstiteosed, mis loodi [[Usbekistan|Usbekistani]] pealinnas [[Taškent|Taškendis]] 1960. ja 1980. aastate vahel. Neid peetakse kultuuripärandi objektiks. Need loodi osana ulatuslikust arhitektuuri- ja dekoratiivkunsti programmist, mis algas linna ümberehituse ajal nõukogude modernismi vaimus, eriti pärast [[1966. aasta Taškendi maavärin|1966. aasta Taškendi maavärinat]]. Neid maaliti peamiselt Taškendi uute elam...' 7200595 wikitext text/x-wiki '''Taškendi mosaiigid''' on monumentaalsed mosaiikkunstiteosed, mis loodi [[Usbekistan|Usbekistani]] pealinnas [[Taškent|Taškendis]] 1960. ja 1980. aastate vahel. Neid peetakse kultuuripärandi objektiks. Need loodi osana ulatuslikust arhitektuuri- ja dekoratiivkunsti programmist, mis algas linna ümberehituse ajal nõukogude modernismi vaimus, eriti pärast [[1966. aasta Taškendi maavärin|1966. aasta Taškendi maavärinat]]. Neid maaliti peamiselt Taškendi uute elamukomplekside seintele. Mosaiikide loomise eesmärk oli ühelt poolt anda linnale moodne ilme ja teiselt poolt edendada selliseid väärtuseid nagu töö, rahvaste sõprus, rahu ja teaduse areng. [[Nõukogude Liit]] pidas massilisi monumentaalseid mosaiike kunstilisuse ja ideede edastamise täiuslikuks kombinatsiooniks. Kuigi kunstiloome oli range riikliku kontrolli all, õnnestus paljudel kunstnikel isegi piiratud tingimustes leida oma isiklik stiil. [[Kesk-Aasia]] kaugus [[Moskva|Moskvast]], tolleaegsest poliitilisest keskusest, tähendas, et see oli mõnevõrra tähelepanu alt väljas, mis andis kohalikele kunstnikele teatud vabaduse. Selle tulemusel lõid nad ainulaadse [[Sotsialism|sotsialistliku]] [[Realism (kunst)|realismi]] suuna, segades nõukogude elemente ja stiile kohaliku rahvakunsti ja -kultuuriga, segades neid veel omakorda [[Islam|Islami]] ja rahvusesteetilis-kultuuriliste elementide ja kujunditega. [[Kategooria:Usbekistani kultuur]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kultuur]] [[Kategooria:Kunst]] sh1emibxukkjgrm3ph9o6xmx2meahic 0 719244 7200610 2026-07-24T04:33:58Z Ojassaar 206682 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{taksonitabel | nimi = ''Spatula'' | värvus = linnud | pilt = Northern-Shoveler Anas-clypeata.jpg | pildi_seletus = Isane [[luitsnokk-part]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = '''''Spatula''''' | perekonna_autor = [[Friedrich Boie|Boie]], 1822 }} '''''Spatula''''' on partlased|partla...' 7200610 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{taksonitabel | nimi = ''Spatula'' | värvus = linnud | pilt = Northern-Shoveler Anas-clypeata.jpg | pildi_seletus = Isane [[luitsnokk-part]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = '''''Spatula''''' | perekonna_autor = [[Friedrich Boie|Boie]], 1822 }} '''''Spatula''''' on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv lindude perekond. Perekonda kuulub 10 liiki:<ref name='IOC'/> *[[austraalia luitsnokk-part]] (''Spatula rhynchotis'') *[[kapimaa luitsnokk-part]] (''Spatula smithii'') *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata'') *[[mägi-üllpart]] (''Spatula puna'') *[[pampa-üllpart]] (''Spatula versicolor'') *[[puna-rägapart]] (''Spatula cyanoptera'') *[[rägapart]] (''Spatula querquedula'') *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors'') *[[täpik-luitsnokkpart]] (''Spatula platalea'') *[[väike-üllpart]] (''Spatula hottentota'') ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Screamers, ducks, geese, swans |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/waterfowl/ |vaadatud=2026-07-24 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> }} [[Kategooria:Partlased]] trexnhr67xb3g779buc6gnm7ox5f345 0 719245 7200616 2026-07-24T04:48:48Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Sini-rägapart]] 7200616 wikitext text/x-wiki #suuna[[sini-rägapart]] 1phq0xx6hr36s593jzu63q6e5wyhcyg 0 719246 7200622 2026-07-24T05:01:50Z Ojassaar 206682 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{taksonitabel | nimi = ''Sarkidiornis'' | värvus = linnud | pilt = Knob-billed duck (Sarkidiornis melanotos) male.jpg | pildi_seletus = Isane [[kühmnokk-part]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = '''''Sarkidiornis''''' | perekonna_autor = [[Thomas Campbell Eyton|Eyton]], 1838 }} '''''S...' 7200622 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{taksonitabel | nimi = ''Sarkidiornis'' | värvus = linnud | pilt = Knob-billed duck (Sarkidiornis melanotos) male.jpg | pildi_seletus = Isane [[kühmnokk-part]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = '''''Sarkidiornis''''' | perekonna_autor = [[Thomas Campbell Eyton|Eyton]], 1838 }} '''''Sarkidiornis''''' on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv lindude perekond. Perekonda kuulub kaks liiki:<ref name='IOC'/> *[[kühmnokk-part]] (''Sarkidiornis melanotos'') *''[[Sarkidiornis sylvicola]]'' ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Screamers, ducks, geese, swans |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/waterfowl/ |vaadatud=2026-07-24 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> }} [[Kategooria:Partlased]] 66srx1v3hwhhg4md78ijlwpsxz2kp84 102 719247 7200655 2026-07-24T08:21:31Z Toimiku Tõlkija 231703 Toimiku Tõlkija teisaldas lehekülje [[Mustand:Bibliofoobia]] pealkirja [[Bibliofoobia]] alla 7200655 wikitext text/x-wiki #suuna [[Bibliofoobia]] tqekc0jptol0oxfwhfh7baoice43en3 0 719248 7200662 2026-07-24T08:38:30Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast partei | nimi = Prussakate Rahvapartei | nimi_keeles = Cockroach Janta Party | logo = Cockroach Janta Party logo.svg | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = | peasekretär = | asutamine = 2026 | lõpetamine = | peakorter = [[Delhi]], [[India]] | ideoloogia = [[Poliitiline satiir]] | spekter = | koalitsioon = | europarlament = | kohti1_kus = | kohti1...' 7200662 wikitext text/x-wiki {{Infokast partei | nimi = Prussakate Rahvapartei | nimi_keeles = Cockroach Janta Party | logo = Cockroach Janta Party logo.svg | logo_suurus = | staatus = | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = | peasekretär = | asutamine = 2026 | lõpetamine = | peakorter = [[Delhi]], [[India]] | ideoloogia = [[Poliitiline satiir]] | spekter = | koalitsioon = | europarlament = | kohti1_kus = | kohti1 = | kohti2_kus = | kohti2 = | kohti3_kus = | kohti3 = | kohti4_kus = | kohti4 = | liikmeid = | loosung = "Voice of the Lazy & Unemployed" <br/> ([[inglise keel]]est "''Laiskade ja töötute hääl''") | värvid = {{värviruut|#5A2F12}} [[Maroonpunane]] | meediakanal = | kodulehekülg = [https://www.cockroachjantaparty.org/ www.cockroachjantaparty.org] | värvus = #5A2F12 | euroopa_tasandi_erakond = | valimisblokk = | liikmeid_viide = | noorteorganisatsioon = | lipp = | lipp_suurus = }} '''Prussakate Rahvapartei''' ([[inglise keel]]es ''Cockroach Janta Party'' ('''CJP''')) on [[India]] [[Poliitiline satiir|poliitiline ja satiiriline liikumine]]. Sellesse kuuluvad peamiselt noored ning selle asutas endine [[Aam Aadmi Partei]] vabatahtlik Abhijeet Dipke mais 2026. Liikumine sai alguse, kui [[India ülemkohtunik]] [[Surya Kant]] võrdles riigi noori aktiviste ja töötuid prussakate ja parasiitidega.<ref>{{cite news|title='Cockroach Comment For Those With Fake Degrees,' Clarifies CJI Surya Kant|url=https://www.thequint.com/news/breaking-news/cockroach-comment-for-those-with-fake-degrees-clarifies-chief-justice-of-india-surya-kant|access-date=6 June 2026|work=[[The Quint]]|date=17 May 2026}}</ref> Liikumise nimi on irooniaga võetud võimul olevalt erakonnalt, [[India Rahvapartei]]lt.<ref name="BBC">{{cite news|last=Mateen|first=Zoya|title=Indian politics has acquired an unusual mascot: the cockroach|url=https://www.bbc.com/news/articles/cz72y11jjq1o|work=[[BBC News]] News|date=21 May 2026|access-date=21 May 2026|archive-date=21 May 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260521094129/https://www.bbc.com/news/articles/cz72y11jjq1o|url-status=live}}</ref> Prussakate Rahvapartei kogus sotsiaalmeedias kiiresti arvestatava jälgijaskonna.<ref>{{cite news|title='Asli kaam ka waqt aagya': Cockroach Janta Party launches new campaign after crossing BJP's Instagram follower count, hits 20 million|url=https://economictimes.indiatimes.com/news/new-updates/asli-kaam-ka-waqt-aagya-cockroach-janta-party-launches-new-campaign-after-crossing-bjps-instagram-follower-count-hits-20-million/articleshow/131258883.cms|work=[[The Economic Times]]|date=22 May 2026|access-date=22 May 2026}}</ref> Lisaks kohalolule sotsiaalmeedias on CJP organiseerinud üle riigi meeleavaldusi.<ref name="Al">{{cite news|date=20 May 2026|title=Cockroach Janata Party: Top Indian judge's comment sparks satire, protest|url=https://www.aljazeera.com/features/2026/5/20/cockroach-janata-party-top-indian-judges-comment-sparks-satire-protest|work=[[Al Jazeera]]|access-date=20 May 2026|archive-date=20 May 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260520061835/https://www.aljazeera.com/features/2026/5/20/cockroach-janata-party-top-indian-judges-comment-sparks-satire-protest|url-status=live|last=Sharma|first=Yashraj}}</ref><ref name="CNN">{{cite web|last1=Mogul|first1=Rhea|last2=Mitra|first2=Esha|date=22 May 2026|title=India's Gen Z have flipped the lowly cockroach into a symbol of defiance|url=https://www.cnn.com/2026/05/22/india/india-cockroach-janta-party-gen-z-intl-hnk|access-date=24 May 2026|work=[[CNN]]|archive-date=23 May 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260523095820/https://www.cnn.com/2026/05/22/india/india-cockroach-janta-party-gen-z-intl-hnk|url-status=live}}</ref> Prussakate Rahvapartei räägib India noori puudutavatel ühiskondlikel teemadel. Prussakate Rahvapartei ei ole ametlikult erakonnana registreeritud.<ref>{{cite news|last1=Sharma|first1=Saurabh|last2=Das|first2=Krishna N.|date=22 May 2026|title=India's 'Cockroach' group goes viral, spotlights Gen Z worries|url=https://www.reuters.com/world/india/indias-cockroach-group-goes-viral-spotlights-gen-z-worries-2026-05-21/|access-date=25 May 2026|work=[[Reuters]]}}</ref> ==Vaata ka== * [[Naljaparteide loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.cockroachjantaparty.org/ Koduleht] [[Kategooria:Noorteorganisatsioonid]] [[Kategooria:Poliitilised liikumised]] [[Kategooria:India poliitika]] m38lejykv3fx84vwuxj56z4ox6m132b 0 719249 7200663 2026-07-24T08:39:05Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Prussakate Rahvapartei]] 7200663 wikitext text/x-wiki #suuna [[Prussakate Rahvapartei]] m1h257mfitfs5luenhh56p419107ku5 0 719250 7200664 2026-07-24T08:39:12Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Prussakate Rahvapartei]] 7200664 wikitext text/x-wiki #suuna [[Prussakate Rahvapartei]] m1h257mfitfs5luenhh56p419107ku5 0 719251 7200667 2026-07-24T08:51:49Z Ojassaar 206682 Uus lehekülg: '{{taksonitabel | nimi = Aurikpart | värvus = linnud | pilt = Tachyeres leucocephalus 27199396.jpg | pildi_seletus = [[Valgepea-aurikpart]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = '''Aurikpart''' ''Tachyeres'' | perekonna_autor = [[Richard Owen|Owen]], 1775 }} '''Aurikpart''' (''Tachyeres'') on partlased|partlaste...' 7200667 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Aurikpart | värvus = linnud | pilt = Tachyeres leucocephalus 27199396.jpg | pildi_seletus = [[Valgepea-aurikpart]] | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = '''Aurikpart''' ''Tachyeres'' | perekonna_autor = [[Richard Owen|Owen]], 1775 }} '''Aurikpart''' (''Tachyeres'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv lindude perekond. Perekonda kuulub neli liiki:<ref name='IOC'/> *[[falklandi aurikpart]] (''Tachyeres brachypterus'') *[[järve-aurikpart]] (''Tachyeres patachonicus'') *[[suur-aurikpart]] (''Tachyeres pteneres'') *[[valgepea-aurikpart]] (''Tachyeres leucocephalus'') Aurikpartide lähimad sugulased on [[maniskpart|manisk-]] ja [[brasiilia part]].<ref name='Buckner'/> ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Screamers, ducks, geese, swans |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/waterfowl/ |vaadatud=2026-07-24 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='Buckner'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Mitogenomics supports an unexpected taxonomic relationship for the extinct diving duck Chendytes lawi and definitively places the extinct Labrador Duck |ajakiri=Molecular Phylogenetics and Evolution |perekonnanimi=Buckner |eesnimi=Janet C. |kuupäev=2018 |aastakäik=122 |lehekülg=102–109 |perekonnanimi2=Ellingson |eesnimi2=Ryan |perekonnanimi3=Gold |eesnimi3=David A. |perekonnanimi4=Jones |eesnimi4=Terry L. |perekonnanimi5=Jacobs |eesnimi5=David A. |doi=10.1016/j.ympev.2017.12.008}}</ref> }} [[Kategooria:Partlased]] 8ol8q1u15wmsbddmocpyfhcc9k0aa2w 0 719252 7200669 2026-07-24T08:52:45Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Aurikpart]] 7200669 wikitext text/x-wiki #suuna[[aurikpart]] aabhnf7vnu943ol2o2wwcvufacgotpq 0 719253 7200682 2026-07-24T09:30:25Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Esimene Inglise-Afgaani sõda | osa = [[Suur mäng|suurest mängust]] | pilt = Storming Column entering Fortress at Ghuznee.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = [[Ghazni lahing]] (1839) | aeg = 1. oktoober 1838 – 12. oktoober 1842 <br/> (4 aastat, 1 nädal ja 4 päeva) | koht = [[Afganistani Emiraat|Afganistan]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius...' 7200682 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Esimene Inglise-Afgaani sõda | osa = [[Suur mäng|suurest mängust]] | pilt = Storming Column entering Fortress at Ghuznee.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = [[Ghazni lahing]] (1839) | aeg = 1. oktoober 1838 – 12. oktoober 1842 <br/> (4 aastat, 1 nädal ja 4 päeva) | koht = [[Afganistani Emiraat|Afganistan]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[Afganistani Emiraat|Afganistani]] võit | seis = | osaline1 = '''[[Barakzai dünastia]]''' <br/> {{flagicon image|Flag of Afghanistan (1919–1921).svg}} [[Afganistani Emiraat|Kabuli Emiraat]] <br/> {{flagicon image|Flag of Kandahar (1818–1856).svg}} [[Kandahari Vürstiriik]] <br/> {{flagicon image|FlagofKalat.svg}} [[Kalati Khaaniriik]] <br/> [[Marri-Bugti maakond]] | osaline2 = '''[[Durrani dünastia]]''' <br/> {{flagicon image|Flag of Herat until 1842.svg}} [[Durrani Riik]] <br/> {{flagicon image|Flag of the United Kingdom (3-5).svg}} [[Briti impeerium]] * {{flagicon image|Flag of the British East India Company (1801).svg}} [[Briti Ida-India Kompanii]] {{flagicon image|Flag of the Sikh Empire.png}} [[Sikhide Riik]] <br/> [[Maimana Khaaniriik]] | osaline3 = | väejuht1 = {{flagicon image|Flag of Afghanistan (1919–1921).svg}} [[Dost Moḩammad]] {{Alistus}} <br/> {{flagicon image|Flag of Afghanistan (1919–1921).svg}} [[Wazir Akbar Khan]] ([[Lahingutegevuses haavatu|WIA]]) <br/> {{flagicon image|Flag of Afghanistan (1919–1921).svg}} [[Mohammad Afzal Khan]] ([[Lahingutegevuses haavatu|WIA]]) <br/> {{flagicon image|FlagofKalat.svg}} [[Mehrab Khan II (Kalat)|Mehrab Khan II]] [[Lahingus langenu|†]] <br/> [[Mir Masjidi Khan]] '''[[Atentaat|X]]''' | väejuht2 = {{flagicon image|Flag of Herat until 1842.svg}} [[Shuja Shah Durrani]] '''[[Atentaat|X]]''' <br/> {{flagicon image|Flag of Herat until 1842.svg}} [[Fateh Jang Durrani]] {{alistus}} <br/> {{flagicon image|Flag of Herat until 1842.svg}} [[Zaman Shah Durrani]] <br/> {{flagicon image|Flag of the United Kingdom (3-5).svg}} [[Robert Peel]] <br/> {{flagicon image|Flag of the United Kingdom (3-5).svg}} [[William Lamb, teine vikont Melbourne|William Lamb]] <br/> {{flagicon image|Flag of the United Kingdom (3-5).svg}} [[William George Keith Elphinstone]] [[lahingus langenu|†]] <br/> {{flagicon image|Flag of the British East India Company (1801).svg}} [[George Eden, esimene Aucklandi krahv|George Eden]] <br/> {{flagicon image|Flag of the British East India Company (1801).svg}} [[Henry Barnard (Briti armee ohvitser)|Henry Barnard]] <br/> {{flagicon image|Flag of the British East India Company (1801).svg}} [[John Keane, esimene parun Keane|John Keane]] <br/> {{flagicon image|Flag of the British East India Company (1801).svg}} [[Willoughby Cotton]] <br/> {{flagicon image|Flag of the British East India Company (1801).svg}} [[Sir George Pollock, esimene baronet|Sir George Pollock]] <br/> {{flagicon image|Flag of the British East India Company (1801).svg}} [[Henry Marion Durand]] <br/> {{flagicon image|Flag of the British East India Company (1801).svg}} [[Robert Sale]] <br/> {{flagicon image|Flag of the British East India Company (1801).svg}} [[Sir James Outram, esimene baronet|Sir James Outram]] <br/> {{flagicon image|Flag of the British East India Company (1801).svg}} [[William Hay Macnaghten]] [[lahingus langenu|†]] <br/> {{flagicon image|Flag of the British East India Company (1801).svg}} [[Alexander Burnes]] <br/> {{flagicon image|Flag of Herat until 1842.svg}} [[Ranjit Singh]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = ''Teadmata'' | kaotused2 = 15 000 – 40 000 | kaotused3 = | märkused = }} '''Esimene Inglise-Afgaani sõda''' oli [[sõda]] [[Briti impeerium]]i ja [[Afganistani Emiraat|Afganistani Emiraadi]] vahel aastatel 1838–1842. Inglased tungisid riiki edukalt sisse ning kasutasid ära käimasolevat päriluskriisi. Trooni nimel konkureerisid emiir [[Dost Moḩammad]] [[Barakzai dünastia]]st ja endine kuningas [[Shuja Shah Durrani]] [[Durrani dünastia]]st. Inglased hõivasid [[Kabul]]i ning tõid troonile Durrani. Brittide põhijõud veetsid karmi talve Kabulis. Aastal 1842 olid nad sunnitud [[1842. aasta Kabulist taandumine|sealt taanduma]], taandumise käigus tapeti peaaegu kõik väeüksusesse kuulunud sõdurid ning nende tsiviilisikutest saatjad.<ref name="Kohn">{{Cite book |last=Kohn |first=George Childs |url=https://books.google.com/books?id=qTDfAQAAQBAJ&pg=PA5 |title=Dictionary of Wars. Revised Edition |date=2013 |publisher=Routledge |isbn=978-1-135-95494-9 |location=London/New York |page=5}}</ref><ref name="baxter">{{Cite encyclopedia |year=2001 |title=The First Anglo–Afghan War |encyclopedia=Afghanistan: A Country Study |publisher=Claitor's Pub. Division |location=Baton Rouge, LA |url=http://memory.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+af0012) |access-date=23 September 2011 |last=Baxter |first=Craig |author-link = |editor-last=Federal Research Division, Library of Congress |isbn=1-57980-744-5}}</ref> Briti väejuhatus [[Kabuli ekspeditsioon (1842)|saatis uue sõjaväe]] afgaanidele hukkunute eest kätte maksma. Uus üksus vabastas vange ning lahkus 1842. aasta lõpuks Afganistanist. Dost Mohammed naasis [[India Briti Ida-India Kompanii võimu all|Indiast]] troonile. See oli üks esimesi sõdu [[Suur mäng|suures mängus]] ehk Suurbritannia ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] vahel toimunud [[Kesk-Aasia]] nimel konkureerimises.<ref name="keay419">{{Cite book |last=Keay |first=John |title=India: A History |publisher=Grove Press |year=2010 |isbn=978-0-8021-4558-1 |edition=revised |location=New York, NY |pages=418–19 |author-link=John Keay}}</ref> ==Vaata ka== * [[Teine Inglise-Afgaani sõda]] * [[Kolmas Inglise-Afgaani sõda]] * [[Sissetungid Afganistani]] * [[Waziristani kampaania (1936–1939)]] * [[Pinki sõda]] * [[Afganistani sõjaajalugu]] * [[Euroopa mõjud Afganistanis]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{Cite book|last=Dalrymple|first=William|title=[[Return of a King|Return of a King: The Battle for Afghanistan]]|publisher=Bloomsbury|year=2012|isbn=978-1-4088-1830-5|location=London|author-link=William Dalrymple}} * {{Cite book|last=Lee|first=Jonathan L.|url=https://books.google.com/books?id=kSWDDwAAQBAJ|title=Afghanistan: A History from 1260 to the Present|date=15 January 2019|publisher=Reaktion Books|isbn=978-1-78914-010-1|language=en}} * {{Cite book |last=Fowler |first=Corinne |title=Chasing Tales: Travel Writing, Journalism and the History of British Ideas about Afghanistan |publisher=Brill {{!}} Rodopi |year=2007 |isbn=978-90-420-2262-1 |location=Amsterdam |doi=10.1163/9789401204873}} * {{Cite book |last=Greenwood |first=Joseph |url=https://archive.org/details/narrativelatevi00greegoog |title=Narrative of the Late Victorious Campaign in Affghanistan, under General Pollock: With Recollections of Seven Years' service in India |publisher=Henry Colburn |year=1844 |location=London |author-link=}} * {{Cite book |last=Hopkirk |first=Peter |title=[[The Great Game (Hopkirki raamat)|The Great Game: On Secret Service in High Asia]] |publisher=John Murray |year=1990 |isbn=978-1-56836-022-5 |location=London |author-link=Peter Hopkirk}} * {{Cite book |last=Kaye |first=John William |url=https://www.wdl.org/en/item/17712/ |title=History of the War in Afghanistan |publisher=Richard Bentley |year=1851 |location=London |author-link=John William Kaye}} * {{Cite book|last=Macrory|first=Patrick A.|title=The Fierce Pawns|publisher=J. B. Lippincott Company|year=1966|location=New York}} * {{Cite book|last=Macrory|first=Patrick A.|title=Retreat from Kabul: The Catastrophic British Defeat in Afghanistan, 1842|publisher=Lyons Press|year=2002|location=Guilford, Connecticut|oclc=148949425|isbn=978-1-59921-177-0}} * {{Cite book |last=Morris |first=Mowbray |url=https://www.wdl.org/en/item/11794/ |title=The First Afghan War |publisher=Sampson Low, Marston, Searle & Rivington |year=1878 |location=London}} * {{Cite book|last=Perry|first=James M.|title=Arrogant Armies: Great Military Disasters and the Generals Behind Them|publisher=John Wiley & Sons|year=1996|isbn=978-0-471-11976-0|location=New York|author-link=}} [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Afganistani ajalugu]] [[Kategooria:Briti impeerium]] [[Kategooria:1838]] [[Kategooria:1839]] [[Kategooria:1840]] [[Kategooria:1841]] [[Kategooria:1842]] 1ia2uinfbtk3b7ta2oenx0fjcgsz22i 0 719254 7200683 2026-07-24T09:31:23Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Esimene Inglise-Afgaani sõda]] 7200683 wikitext text/x-wiki #suuna [[Esimene Inglise-Afgaani sõda]] qwwox3quw7x8mdux7wtoe2g9fxelafa 0 719255 7200684 2026-07-24T09:31:29Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Esimene Inglise-Afgaani sõda]] 7200684 wikitext text/x-wiki #suuna [[Esimene Inglise-Afgaani sõda]] qwwox3quw7x8mdux7wtoe2g9fxelafa 0 719256 7200685 2026-07-24T09:31:33Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Esimene Inglise-Afgaani sõda]] 7200685 wikitext text/x-wiki #suuna [[Esimene Inglise-Afgaani sõda]] qwwox3quw7x8mdux7wtoe2g9fxelafa 0 719257 7200686 2026-07-24T09:31:54Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Suur mäng]] 7200686 wikitext text/x-wiki #suuna [[Suur mäng]] r97gqfpv2y7sipaos4prkmsyqoum9h4 0 719258 7200704 2026-07-24T10:02:56Z Toimiku Tõlkija 231703 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1335480203|Pharyngeal jaw]]" tõlkimisel 7200704 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pharyngeal_jaws_of_moray_eels.svg|pisi|300x300px|[[Mureenlased|Mureeni]] neelulõuad.]] [[Fail:Toothed_Oral_and_Pharyngeal_Jaws.tif|pisi|[[Kirevahvenlane|Kirevahvenlase]] suu- ja neelulõuad. Fotodel on kujutatud Malawi dionüüsust (''Dimidiochromis compressiceps'').]] '''Neelulõuad''' on [[Loomad|loomariigis]] põhilistest suulõugadest eraldiseisev "teine komplekt" lõugu, mis asuvad looma kurgus ehk [[Neel|neelus]]. Arvatakse, et need need on arenenud muundunud lõpusekaartest, sarnaselt sellele, kuidas kujunesid välja ka suulõuad. Kuigi algselt oletati, et need arenesid välja vaid ühel korral,<ref>{{Cite journal|url=https://www.biodiversitylibrary.org/item/25352#page/221/mode/1up|title=Fishes of the Suborder Labroidei (Pisces: Perciformes): Phylogeny, Ecology and Evolutionary Significance|publisher=[[Museum of Comparative Zoology]]|journal=[[Breviora]]|pages=1-19|date=30 June 1982|location=[[Cambridge, Massachusetts]]|issn=0006-9698}}</ref> viitavad tänapäevased morfoloogilised ja [[Geneetika|geneetilised]] analüüsid vähemalt kahele eraldiseisvale [[Põlvnemine|põlvnemisele]].<ref>{{Cite journal|last=Mabuchi|first=Kohji|title=Independent evolution of the specialized pharyngeal jaw apparatus in cichlid and labrid fishes|journal=[[BMC Evolutionary Biology]]|volume=7|issue=1|pages=10|date=2007|last2=Miya|first2=Masaki|last3=Azuma|first3=Yoichiro|last4=Nishida|first4=Mutsumi|doi=10.1186/1471-2148-7-10|pmc=1797158|pmid=17263894|doi-access=free}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Wainwright|first=Peter C.|title=The Evolution of Pharyngognathy: A Phylogenetic and Functional Appraisal of the Pharyngeal Jaw Key Innovation in Labroid Fishes and Beyond|journal=[[Systematic Biology]]|volume=61|issue=6|pages=1001–1027|date=2012|last2=Smith|first2=W. Leo|last3=Price|first3=Samantha A.|last4=Tang|first4=Kevin L.|last5=Sparks|first5=John S.|last6=Ferry|first6=Lara A.|last7=Kuhn|first7=Kristen L.|last8=Eytan|first8=Ron I.|last9=Near|first9=Thomas J.|author-link9=Thomas J. Near|doi=10.1093/sysbio/sys060|issn=1063-5157|jstor=41677996|pmid=22744773|doi-access=free}}</ref> Tuginedes lihas-luukonna morfoloogia ja hambaehituse seostele, on pakutud, et neelulõugade [[Evolutsioon|evolutsiooni]] peamiseks edasiviivaks jõuks on olnud [[Toitumisviisid|toitumisviis]].<ref>{{Cite journal|last=Grubich|first=Justin|title=Morphological convergence of pharyngeal jaw structure in durophagous perciform fish|journal=[[Biological Journal of the Linnean Society]]|volume=80|issue=1|pages=147–165|date=2003|doi=10.1046/j.1095-8312.2003.00231.x|issn=1095-8312|doi-access=free}}</ref><ref name=":0">{{Cite journal|last=Aguilar-Medrano|first=Rosalía|title=Ecomorphology and evolution of the pharyngeal apparatus of benthic damselfishes (Pomacentridae, subfamily Stegastinae)|journal=[[Marine Biology (journal)|Marine Biology]]|volume=164|issue=1|pages=21|date=January 2017|bibcode=2017MarBi.164...21A|doi=10.1007/s00227-016-3051-3|issn=0025-3162}}</ref> Kirevahvenlastega tehtud uuring näitas, et nende neelulõugades võivad toitumisviisi muutuse tõttu tekkida morfoloogilised muudatused vähem kui kahe aastaga.<ref name=":1">{{Cite journal|url=http://nbn-resolving.de/urn:nbn:de:bsz:352-259674|title=Shaping development through mechanical strain: the transcriptional basis of diet-induced phenotypic plasticity in a cichlid fish|journal=[[Molecular Ecology (journal)|Molecular Ecology]]|volume=22|issue=17|pages=4516–4531|date=2013-08-19|author-link6=Axel Meyer|bibcode=2013MolEc..22.4516G|doi=10.1111/mec.12417|issn=0962-1083|pmid=23952004}}</ref> Kõva koorega saagist toituvatel kaladel olid tugevad lõuad ja purihamba sarnased hambad, mis sobisid vastupidava saagi purustamiseks. Seevastu pehmema saagiga toituvatel kaladel esinesid kõhnemad lõuad ja peenikesed ja kaardus hambad, mis olid mõeldud lihaka saagi tükeldamiseks.<ref name=":0" /> Need kiiresti toimuvad muutused on näide [[Fenotüübiline plastilisus|fenotüübilisest plastilisusest]], mille puhul [[keskkonnategurid]] mõjutavad neelulõugade arengu eest vastutavate geenide avaldumist.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Cite journal|last=Schneider|first=Ralf F.|title=Regulatory gene networks that shape the development of adaptive phenotypic plasticity in a cichlid fish|journal=Molecular Ecology|volume=23|issue=18|pages=4511–4526|date=2014-07-30|last2=Li|first2=Yuanhao|last3=Meyer|first3=Axel|last4=Gunter|first4=Helen M.|bibcode=2014MolEc..23.4511S|doi=10.1111/mec.12851|issn=0962-1083|pmid=25041245|doi-access=free}}</ref> Geneetiliste radade uuringud viitavad sellele, et lõualuus olevad retseptorid reageerivad kõva koorega saagi hammustamisest tingitud mehaanilisele pingele, mis käivitab tugevama neelulõugade komplekti moodustumise.<ref name=":2" /> == Kirevahvenlased == Märkimisväärseks näiteks on kirevahvenlaste (''Cichlidae'') sugukonda kuuluvad [[kalad]]. Kirevahvenlaste neelulõuad on saagi töötlemisel muutunud väga spetsiifiliseks, mis on tõenäoliselt aidanud neil kujuneda üheks kõige liigirikkamaks [[Selgroogsed|selgroogsete]] sugukonnaks.<ref>{{Cite journal|last=Hulsey|first=C.D.|title=Micro- and macroevolutionary decoupling of cichlid jaws: A test of Liem's key innovation hypothesis|journal=[[Evolution (journal)|Evolution]]|volume=60|issue=10|pages=2096–2109|year=2006|last2=Garcia de Leon|first2=F.J.|last3=Rodiles-Hernandez|first3=R.|doi=10.1111/j.0014-3820.2006.tb01847.x|pmid=17133866|doi-access=free}}</ref> Hilisemad [[Victoria järv|Victoria järve]] kirevahvenlaste uuringud viitavad aga, et see tunnus võib teiste [[Röövkala|röövkalaliikidega]] konkureerimisel osutuda hoopis puuduseks.<ref>{{Cite journal|last=McGee|first=Matthew D.|title=A pharyngeal jaw evolutionary innovation facilitated extinction in Lake Victoria cichlids|journal=[[Science (journal)|Science]]|volume=350|issue=6264|pages=1077–1079|date=2015-11-27|last2=Borstein|first2=Samuel R.|last3=Neches|first3=Russell Y.|last4=Buescher|first4=Heinz H.|last5=Seehausen|first5=Ole|last6=Wainwright|first6=Peter C.|bibcode=2015Sci...350.1077M|doi=10.1126/science.aab0800|issn=0036-8075|pmid=26612951|doi-access=free}}</ref> == Mureenid == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>{{Lisateave|Moray eel#Jaw}}Enamikul neeluhammastega kalaliikidel ei ole väljasirutatavaid neelulõugu. Eriti märkimisväärne erand on mureenide erakordselt liikuvad neelulõuad. See on tõenäoliselt kohastumuslik vastus nende suutmatusele neelata saaki teistele kaladele omasel viisil, luues suuõõnes alarõhu, mis võib olla tingitud nende piiratud [[Ökoloogiline nišš|ökoloogilisest nišist]] (urgudest) või viibimisest [[Eulitoraal|loodete vööndi]] õhu käes.<ref>{{Cite news|last=Fox|first=Alex|url=https://www.smithsonianmag.com/smart-news/extra-set-hidden-jaws-drags-food-down-eels-throat-180978049/|title=To Capture Prey on Land, This Eel Has an Extendable, Extra Jaw Hidden Inside Its Throat|work=[[Smithsonian (magazine)|Smithsonian]]|date=23 June 2021|access-date=28 June 2021}}</ref> Selle asemel hammustab mureen saaki esmalt tavapäraselt oma suulõugadega, püüdes saagi kinni. Kohe pärast seda nihkuvad neelulõuad ettepoole ja hammustavad saaki, et sellest haarata, seejärel need tõmbuvad tagasi, tõmmates saagi mureeni söögitorru ja võimaldades toidu alla neelata.<ref name="Mehta2007">{{Cite journal|last=Mehta|first=Rita S.|title=Raptorial jaws in the throat help moray eels swallow large prey|journal=[[Nature (journal)|Nature]]|volume=449|issue=7158|pages=79–82|date=2007-09-06|last2=Wainwright|first2=Peter C.|bibcode=2007Natur.449...79M|doi=10.1038/nature06062|pmid=17805293}}</ref> == Popkultuuris == [[Tulnukas (filmisari)|Filmisarja "Tulnukas"]] fantaasiaolendil [[Ksenomorfid|ksenomorfil]] on liikuv siselõug, kuid see kunstiteos loodi enne seda, kui avastati mureeni neelulõugade erakordne liikuvus ja nende ainulaadne roll toitumisel. Kuigi kalade neelulõuad olid juba varem teada, väitis kunstnik [[H. R. Giger|H. R. Giger,]] et ta ei olnud ksenomorfi topeltlõuga disainides "mitte ühtegi looma uurinud".<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2007/09/11/science/11eel.html|title=If the First Bite Doesn't Do It, the Second One Will|work=[[The New York Times]]|date=2007-09-11|access-date=2024-06-16|issn=0362-4331|author-link=Carl Zimmer}}</ref> Mängus "Hungry Shark Evolution" kujutatakse tegelast nimega Big Daddy (Dunkleosteus) neelulõugadega. Mängu "Monster Hunter Rise" lõpuvastasel Thunder Serpent Narwa, tema meessoost teisikul Wind Serpent Ibushil ja olendi erikujul Narwa the Allmotheril on kõigil kurgus neelulõuad. == Viited == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Viited}} == Välislingid == * {{Cite web|url=https://www.ucdavis.edu/news/alien-jaws-help-moray-eels-feed|title='Alien' Jaws Help Moray Eels Feed|publisher=UC Davis|date=2007-09-05}} * {{Cite web|url=https://www.nsf.gov/news/news_summ.jsp?cntn_id=109985|title=Moray Eels Are Uniquely Equipped to Pack Big Prey Into Their Narrow Bodies|publisher=National Science Foundation}} (mureeni neelulõugu selgitav artikkel) * {{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=utuxlfvlLEQ|title=Video of a moray eel eating|website=[[YouTube]]|date=6 September 2007|archive-url=https://ghostarchive.org/varchive/youtube/20211221/utuxlfvlLEQ|archive-date=2021-12-21}} [[Kategooria:Kalad]] pmspkvxqpz0taask8r5pdzgkucwn032 7200716 7200704 2026-07-24T10:26:32Z Toimiku Tõlkija 231703 7200716 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pharyngeal_jaws_of_moray_eels.svg|pisi|300x300px|[[Mureenlased|Mureeni]] neelulõuad.]] [[Fail:Toothed_Oral_and_Pharyngeal_Jaws.tif|pisi|Kirevahvenlase suu- ja neelulõuad. Fotodel on kujutatud Malawi järve suursilm-ahven (''Dimidiochromis compressiceps'')]] '''Neelulõuad''' on [[Loomad|loomariigis]] põhilistest suulõugadest eraldiseisev "teine komplekt" lõugu, mis asuvad looma kurgus ehk [[Neel|neelus]]. Arvatakse, et need on arenenud muundunud lõpusekaartest, sarnaselt sellele, kuidas kujunesid välja ka suulõuad. Kuigi algselt oletati, et need arenesid välja vaid ühel korral,<ref>{{Cite journal|url=https://www.biodiversitylibrary.org/item/25352#page/221/mode/1up|title=Fishes of the Suborder Labroidei (Pisces: Perciformes): Phylogeny, Ecology and Evolutionary Significance|publisher=[[Museum of Comparative Zoology]]|journal=[[Breviora]]|pages=1-19|date=30 June 1982|location=[[Cambridge, Massachusetts]]|issn=0006-9698}}</ref> viitavad tänapäevased morfoloogilised ja [[Geneetika|geneetilised]] analüüsid vähemalt kahele eraldiseisvale [[Põlvnemine|põlvnemisele]].<ref>{{Cite journal|last=Mabuchi|first=Kohji|title=Independent evolution of the specialized pharyngeal jaw apparatus in cichlid and labrid fishes|journal=[[BMC Evolutionary Biology]]|volume=7|issue=1|pages=10|date=2007|last2=Miya|first2=Masaki|last3=Azuma|first3=Yoichiro|last4=Nishida|first4=Mutsumi|doi=10.1186/1471-2148-7-10|pmc=1797158|pmid=17263894|doi-access=free}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Wainwright|first=Peter C.|title=The Evolution of Pharyngognathy: A Phylogenetic and Functional Appraisal of the Pharyngeal Jaw Key Innovation in Labroid Fishes and Beyond|journal=[[Systematic Biology]]|volume=61|issue=6|pages=1001–1027|date=2012|last2=Smith|first2=W. Leo|last3=Price|first3=Samantha A.|last4=Tang|first4=Kevin L.|last5=Sparks|first5=John S.|last6=Ferry|first6=Lara A.|last7=Kuhn|first7=Kristen L.|last8=Eytan|first8=Ron I.|last9=Near|first9=Thomas J.|author-link9=Thomas J. Near|doi=10.1093/sysbio/sys060|issn=1063-5157|jstor=41677996|pmid=22744773|doi-access=free}}</ref> Tuginedes lihas- ja luustikkonna morfoloogia ja hambaehituse seostele, on pakutud, et neelulõugade [[Evolutsioon|evolutsiooni]] peamiseks edasiviivaks jõuks on olnud [[Toitumisviisid|toitumisviis]].<ref>{{Cite journal|last=Grubich|first=Justin|title=Morphological convergence of pharyngeal jaw structure in durophagous perciform fish|journal=[[Biological Journal of the Linnean Society]]|volume=80|issue=1|pages=147–165|date=2003|doi=10.1046/j.1095-8312.2003.00231.x|issn=1095-8312|doi-access=free}}</ref><ref name=":0">{{Cite journal|last=Aguilar-Medrano|first=Rosalía|title=Ecomorphology and evolution of the pharyngeal apparatus of benthic damselfishes (Pomacentridae, subfamily Stegastinae)|journal=[[Marine Biology (journal)|Marine Biology]]|volume=164|issue=1|pages=21|date=January 2017|bibcode=2017MarBi.164...21A|doi=10.1007/s00227-016-3051-3|issn=0025-3162}}</ref> [[Kirevahvenlased|Kirevahvenlastega]] tehtud uuring näitas, et nende neelulõugades võivad toitumisviisi muutuse tõttu tekkida [[morfoloogilised muudatused]] vähem kui kahe aastaga.<ref name=":1">{{Cite journal|url=http://nbn-resolving.de/urn:nbn:de:bsz:352-259674|title=Shaping development through mechanical strain: the transcriptional basis of diet-induced phenotypic plasticity in a cichlid fish|journal=[[Molecular Ecology (journal)|Molecular Ecology]]|volume=22|issue=17|pages=4516–4531|date=2013-08-19|author-link6=Axel Meyer|bibcode=2013MolEc..22.4516G|doi=10.1111/mec.12417|issn=0962-1083|pmid=23952004}}</ref> Kõva koorega saagist toituvatel kaladel olid tugevad lõuad ja purihamba sarnased hambad, mis sobisid vastupidava saagi purustamiseks. Seevastu pehmemast saagist toituvatel kaladel esinesid kitsamad lõuad ja peenikesed kaardus hambad, mis olid mõeldud lihaka saagi tükeldamiseks.<ref name=":0" /> Need kiiresti toimuvad muutused on näide [[Fenotüübiline plastilisus|fenotüübilisest plastilisusest]], mille puhul [[keskkonnategurid]] mõjutavad neelulõugade arengu eest vastutavate geenide avaldumist.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Cite journal|last=Schneider|first=Ralf F.|title=Regulatory gene networks that shape the development of adaptive phenotypic plasticity in a cichlid fish|journal=Molecular Ecology|volume=23|issue=18|pages=4511–4526|date=2014-07-30|last2=Li|first2=Yuanhao|last3=Meyer|first3=Axel|last4=Gunter|first4=Helen M.|bibcode=2014MolEc..23.4511S|doi=10.1111/mec.12851|issn=0962-1083|pmid=25041245|doi-access=free}}</ref> Geneetiliste protsesside uuringud viitavad sellele, et lõualuus olevad retseptorid reageerivad kõva koorega saagi hammustamisest tingitud mehaanilisele pingele, mis käivitab tugevama neelulõugade komplekti moodustumise.<ref name=":2" /> == Kirevahvenlased == Märkimisväärseks näiteks on kirevahvenlaste (''Cichlidae'') sugukonda kuuluvad [[kalad]]. Kirevahvenlaste neelulõuad on saagi töötlemisel muutunud väga spetsiifiliseks, mis on tõenäoliselt aidanud neil kujuneda üheks kõige liigirikkamaks [[Selgroogsed|selgroogsete]] sugukonnaks.<ref>{{Cite journal|last=Hulsey|first=C.D.|title=Micro- and macroevolutionary decoupling of cichlid jaws: A test of Liem's key innovation hypothesis|journal=[[Evolution (journal)|Evolution]]|volume=60|issue=10|pages=2096–2109|year=2006|last2=Garcia de Leon|first2=F.J.|last3=Rodiles-Hernandez|first3=R.|doi=10.1111/j.0014-3820.2006.tb01847.x|pmid=17133866|doi-access=free}}</ref> Hilisemad [[Victoria järv|Victoria järve]] kirevahvenlaste uuringud viitavad aga, et see tunnus võib teiste [[Röövkala|röövkalaliikidega]] konkureerimisel osutuda hoopis puuduseks.<ref>{{Cite journal|last=McGee|first=Matthew D.|title=A pharyngeal jaw evolutionary innovation facilitated extinction in Lake Victoria cichlids|journal=[[Science (journal)|Science]]|volume=350|issue=6264|pages=1077–1079|date=2015-11-27|last2=Borstein|first2=Samuel R.|last3=Neches|first3=Russell Y.|last4=Buescher|first4=Heinz H.|last5=Seehausen|first5=Ole|last6=Wainwright|first6=Peter C.|bibcode=2015Sci...350.1077M|doi=10.1126/science.aab0800|issn=0036-8075|pmid=26612951|doi-access=free}}</ref> == Mureenid == Enamikul neeluhammastega kalaliikidel ei ole väljasirutatavaid neelulõugu. Eriti märkimisväärne erand on mureenide erakordselt liikuvad neelulõuad. See on tõenäoliselt kohastumuslik reaktsioon nende suutmatusele neelata saaki teistele kaladele omasel viisil, luues suuõõnes alarõhu, mis võib olla tingitud nende piiratud [[Ökoloogiline nišš|ökoloogilisest nišist]] (urgudest) või viibimisest [[Eulitoraal|loodete vööndi]] õhu käes.<ref>{{Cite news|last=Fox|first=Alex|url=https://www.smithsonianmag.com/smart-news/extra-set-hidden-jaws-drags-food-down-eels-throat-180978049/|title=To Capture Prey on Land, This Eel Has an Extendable, Extra Jaw Hidden Inside Its Throat|work=[[Smithsonian (magazine)|Smithsonian]]|date=23 June 2021|access-date=28 June 2021}}</ref> Selle asemel hammustab mureen saaki esmalt tavapäraselt oma suulõugadega, püüdes saagi kinni. Kohe pärast seda nihkuvad neelulõuad ettepoole ja hammustavad saaki, et sellest haarata, seejärel need liiguvad tagasi, tõmmates saagi mureeni söögitorru ja võimaldades toidu alla neelata.<ref name="Mehta2007">{{Cite journal|last=Mehta|first=Rita S.|title=Raptorial jaws in the throat help moray eels swallow large prey|journal=[[Nature (journal)|Nature]]|volume=449|issue=7158|pages=79–82|date=2007-09-06|last2=Wainwright|first2=Peter C.|bibcode=2007Natur.449...79M|doi=10.1038/nature06062|pmid=17805293}}</ref> == Popkultuuris == [[Tulnukas (filmisari)|Filmisarja "Tulnukas"]] fantaasiaolendil [[Ksenomorfid|ksenomorfil]] on liikuv siselõug, kuid see kunstiteos loodi enne seda, kui avastati mureeni neelulõugade erakordne liikuvus ja nende ainulaadne roll toitumisel. Kuigi kalade neelulõuad olid juba varem teada, väitis kunstnik [[H. R. Giger|H. R. Giger,]] et ta ei olnud ksenomorfi topeltlõuga disainides "mitte ühtegi looma uurinud".<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2007/09/11/science/11eel.html|title=If the First Bite Doesn't Do It, the Second One Will|work=[[The New York Times]]|date=2007-09-11|access-date=2024-06-16|issn=0362-4331|author-link=Carl Zimmer}}</ref> Mängus "Hungry Shark Evolution" kujutatakse tegelast nimega Big Daddy (Dunkleosteus) neelulõugadega. Mängu "Monster Hunter Rise" lõpuvastasel Thunder Serpent Narwa, tema meessoost teisikul Wind Serpent Ibushil ja olendi erikujul Narwa the Allmotheril on kõigil kurgus neelulõuad. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Cite web|url=https://www.ucdavis.edu/news/alien-jaws-help-moray-eels-feed|title='Alien' Jaws Help Moray Eels Feed|publisher=UC Davis|date=2007-09-05}} * {{Cite web|url=https://www.nsf.gov/news/news_summ.jsp?cntn_id=109985|title=Moray Eels Are Uniquely Equipped to Pack Big Prey Into Their Narrow Bodies|publisher=National Science Foundation}} (Mureeni neelulõugu selgitav artikkel) * {{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=utuxlfvlLEQ|title=Video of a moray eel eating|website=[[YouTube]]|date=6 September 2007|archive-url=https://ghostarchive.org/varchive/youtube/20211221/utuxlfvlLEQ|archive-date=2021-12-21}} [[Kategooria:Kalad]] dg8txv431t3nunjspqxycpmdvf4glcq 7200727 7200716 2026-07-24T10:59:21Z PillePrix 153981 7200727 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pharyngeal_jaws_of_moray_eels.svg|pisi|300x300px|[[Mureenlased|Mureeni]] neelulõuad.]] [[Fail:Toothed_Oral_and_Pharyngeal_Jaws.tif|pisi|Kirevahvenlase suu- ja neelulõuad. Fotodel on kujutatud Malawi järve suursilm-ahven (''Dimidiochromis compressiceps'')]] '''Neelulõuad''' on [[Loomad|loomariigis]] põhilistest suulõugadest eraldiseisev "teine komplekt" lõugu, mis asuvad looma kurgus ehk [[Neel|neelus]]. Arvatakse, et need on arenenud muundunud lõpusekaartest, sarnaselt sellele, kuidas kujunesid välja ka suulõuad. Kuigi algselt oletati, et need arenesid välja vaid ühel korral,<ref>{{Cite journal|url=https://www.biodiversitylibrary.org/item/25352#page/221/mode/1up|title=Fishes of the Suborder Labroidei (Pisces: Perciformes): Phylogeny, Ecology and Evolutionary Significance|publisher=[[Museum of Comparative Zoology]]|journal=[[Breviora]]|pages=1-19|date=30 June 1982|location=[[Cambridge, Massachusetts]]|issn=0006-9698}}</ref> viitavad tänapäevased morfoloogilised ja [[Geneetika|geneetilised]] analüüsid vähemalt kahele eraldiseisvale [[Põlvnemine|põlvnemisele]].<ref>{{Cite journal|last=Mabuchi|first=Kohji|title=Independent evolution of the specialized pharyngeal jaw apparatus in cichlid and labrid fishes|journal=[[BMC Evolutionary Biology]]|volume=7|issue=1|pages=10|date=2007|last2=Miya|first2=Masaki|last3=Azuma|first3=Yoichiro|last4=Nishida|first4=Mutsumi|doi=10.1186/1471-2148-7-10|pmc=1797158|pmid=17263894|doi-access=free}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Wainwright|first=Peter C.|title=The Evolution of Pharyngognathy: A Phylogenetic and Functional Appraisal of the Pharyngeal Jaw Key Innovation in Labroid Fishes and Beyond|journal=[[Systematic Biology]]|volume=61|issue=6|pages=1001–1027|date=2012|last2=Smith|first2=W. Leo|last3=Price|first3=Samantha A.|last4=Tang|first4=Kevin L.|last5=Sparks|first5=John S.|last6=Ferry|first6=Lara A.|last7=Kuhn|first7=Kristen L.|last8=Eytan|first8=Ron I.|last9=Near|first9=Thomas J.|author-link9=Thomas J. Near|doi=10.1093/sysbio/sys060|issn=1063-5157|jstor=41677996|pmid=22744773|doi-access=free}}</ref> Tuginedes lihas- ja luustikkonna morfoloogia ja hambaehituse seostele, on pakutud, et neelulõugade [[Evolutsioon|evolutsiooni]] peamiseks edasiviivaks jõuks on olnud [[Toitumisviisid|toitumisviis]].<ref>{{Cite journal|last=Grubich|first=Justin|title=Morphological convergence of pharyngeal jaw structure in durophagous perciform fish|journal=[[Biological Journal of the Linnean Society]]|volume=80|issue=1|pages=147–165|date=2003|doi=10.1046/j.1095-8312.2003.00231.x|issn=1095-8312|doi-access=free}}</ref><ref name=":0">{{Cite journal|last=Aguilar-Medrano|first=Rosalía|title=Ecomorphology and evolution of the pharyngeal apparatus of benthic damselfishes (Pomacentridae, subfamily Stegastinae)|journal=[[Marine Biology (journal)|Marine Biology]]|volume=164|issue=1|pages=21|date=January 2017|bibcode=2017MarBi.164...21A|doi=10.1007/s00227-016-3051-3|issn=0025-3162}}</ref> [[Kirevahvenlased|Kirevahvenlastega]] tehtud uuring näitas, et nende neelulõugades võivad toitumisviisi muutuse tõttu tekkida [[morfoloogilised muudatused]] vähem kui kahe aastaga.<ref name=":1">{{Cite journal|url=http://nbn-resolving.de/urn:nbn:de:bsz:352-259674|title=Shaping development through mechanical strain: the transcriptional basis of diet-induced phenotypic plasticity in a cichlid fish|journal=[[Molecular Ecology (journal)|Molecular Ecology]]|volume=22|issue=17|pages=4516–4531|date=2013-08-19|author-link6=Axel Meyer|bibcode=2013MolEc..22.4516G|doi=10.1111/mec.12417|issn=0962-1083|pmid=23952004}}</ref> Kõva koorega saagist toituvatel kaladel olid tugevad lõuad ja purihamba sarnased hambad, mis sobisid vastupidava saagi purustamiseks. Seevastu pehmemast saagist toituvatel kaladel esinesid kitsamad lõuad ja peenikesed kaardus hambad, mis olid mõeldud lihaka saagi tükeldamiseks.<ref name=":0" /> Need kiiresti toimuvad muutused on näide [[Fenotüübiline plastilisus|fenotüübilisest plastilisusest]], mille puhul [[keskkonnategurid]] mõjutavad neelulõugade arengu eest vastutavate geenide avaldumist.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Cite journal|last=Schneider|first=Ralf F.|title=Regulatory gene networks that shape the development of adaptive phenotypic plasticity in a cichlid fish|journal=Molecular Ecology|volume=23|issue=18|pages=4511–4526|date=2014-07-30|last2=Li|first2=Yuanhao|last3=Meyer|first3=Axel|last4=Gunter|first4=Helen M.|bibcode=2014MolEc..23.4511S|doi=10.1111/mec.12851|issn=0962-1083|pmid=25041245|doi-access=free}}</ref> Geneetiliste protsesside uuringud viitavad sellele, et lõualuus olevad retseptorid reageerivad kõva koorega saagi hammustamisest tingitud mehaanilisele pingele, mis käivitab tugevama neelulõugade komplekti moodustumise.<ref name=":2" /> == Kirevahvenlased == Märkimisväärseks näiteks on kirevahvenlaste (''Cichlidae'') sugukonda kuuluvad [[kalad]]. Kirevahvenlaste neelulõuad on saagi töötlemisel muutunud väga spetsiifiliseks, mis on tõenäoliselt aidanud neil kujuneda üheks kõige liigirikkamaks [[Selgroogsed|selgroogsete]] sugukonnaks.<ref>{{Cite journal|last=Hulsey|first=C.D.|title=Micro- and macroevolutionary decoupling of cichlid jaws: A test of Liem's key innovation hypothesis|journal=[[Evolution (journal)|Evolution]]|volume=60|issue=10|pages=2096–2109|year=2006|last2=Garcia de Leon|first2=F.J.|last3=Rodiles-Hernandez|first3=R.|doi=10.1111/j.0014-3820.2006.tb01847.x|pmid=17133866|doi-access=free}}</ref> Hilisemad [[Victoria järv|Victoria järve]] kirevahvenlaste uuringud viitavad aga, et see tunnus võib teiste [[Röövkala|röövkalaliikidega]] konkureerimisel osutuda hoopis puuduseks.<ref>{{Cite journal|last=McGee|first=Matthew D.|title=A pharyngeal jaw evolutionary innovation facilitated extinction in Lake Victoria cichlids|journal=[[Science (journal)|Science]]|volume=350|issue=6264|pages=1077–1079|date=2015-11-27|last2=Borstein|first2=Samuel R.|last3=Neches|first3=Russell Y.|last4=Buescher|first4=Heinz H.|last5=Seehausen|first5=Ole|last6=Wainwright|first6=Peter C.|bibcode=2015Sci...350.1077M|doi=10.1126/science.aab0800|issn=0036-8075|pmid=26612951|doi-access=free}}</ref> == Mureenid == Enamikul neeluhammastega kalaliikidel ei ole väljasirutatavaid neelulõugu. Eriti märkimisväärne erand on mureenide erakordselt liikuvad neelulõuad. See on tõenäoliselt kohastumuslik reaktsioon nende suutmatusele neelata saaki teistele kaladele omasel viisil, luues suuõõnes alarõhu, mis võib olla tingitud nende piiratud [[Ökoloogiline nišš|ökoloogilisest nišist]] (urgudest) või viibimisest [[Eulitoraal|loodetevööndi]] õhu käes.<ref>{{Cite news|last=Fox|first=Alex|url=https://www.smithsonianmag.com/smart-news/extra-set-hidden-jaws-drags-food-down-eels-throat-180978049/|title=To Capture Prey on Land, This Eel Has an Extendable, Extra Jaw Hidden Inside Its Throat|work=[[Smithsonian (magazine)|Smithsonian]]|date=23 June 2021|access-date=28 June 2021}}</ref> Selle asemel hammustab mureen saaki esmalt tavapäraselt oma suulõugadega, püüdes saagi kinni. Kohe pärast seda nihkuvad neelulõuad ettepoole ja hammustavad saaki, et sellest haarata, seejärel need liiguvad tagasi, tõmmates saagi mureeni söögitorru ja võimaldades toidu alla neelata.<ref name="Mehta2007">{{Cite journal|last=Mehta|first=Rita S.|title=Raptorial jaws in the throat help moray eels swallow large prey|journal=[[Nature (journal)|Nature]]|volume=449|issue=7158|pages=79–82|date=2007-09-06|last2=Wainwright|first2=Peter C.|bibcode=2007Natur.449...79M|doi=10.1038/nature06062|pmid=17805293}}</ref> == Popkultuuris == [[Tulnukas (filmisari)|Filmisarja "Tulnukas"]] fantaasiaolendil [[Ksenomorfid|ksenomorfil]] on liikuv siselõug, kuid see kunstiteos loodi enne seda, kui avastati mureeni neelulõugade erakordne liikuvus ja nende ainulaadne roll toitumisel. Kuigi kalade neelulõuad olid juba varem teada, väitis kunstnik [[H. R. Giger|H. R. Giger,]] et ta ei olnud ksenomorfi topeltlõuga disainides "mitte ühtegi looma uurinud".<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2007/09/11/science/11eel.html|title=If the First Bite Doesn't Do It, the Second One Will|work=[[The New York Times]]|date=2007-09-11|access-date=2024-06-16|issn=0362-4331|author-link=Carl Zimmer}}</ref> Mängus "Hungry Shark Evolution" kujutatakse tegelast nimega Big Daddy (Dunkleosteus) neelulõugadega. Mängu "Monster Hunter Rise" lõpuvastasel Thunder Serpent Narwa, tema meessoost teisikul Wind Serpent Ibushil ja olendi erikujul Narwa the Allmotheril on kõigil kurgus neelulõuad. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Cite web|url=https://www.ucdavis.edu/news/alien-jaws-help-moray-eels-feed|title='Alien' Jaws Help Moray Eels Feed|publisher=UC Davis|date=2007-09-05}} * {{Cite web|url=https://www.nsf.gov/news/news_summ.jsp?cntn_id=109985|title=Moray Eels Are Uniquely Equipped to Pack Big Prey Into Their Narrow Bodies|publisher=National Science Foundation}} (Mureeni neelulõugu selgitav artikkel) * {{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=utuxlfvlLEQ|title=Video of a moray eel eating|website=[[YouTube]]|date=6 September 2007|archive-url=https://ghostarchive.org/varchive/youtube/20211221/utuxlfvlLEQ|archive-date=2021-12-21}} [[Kategooria:Kalad]] k5emtnemba2mki65s95j1oc60fbtr1k 7200744 7200727 2026-07-24T11:26:43Z Toimiku Tõlkija 231703 Toimiku Tõlkija teisaldas lehekülje [[Mustand:Neelulõuad]] pealkirja [[Neelulõuad]] alla 7200727 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pharyngeal_jaws_of_moray_eels.svg|pisi|300x300px|[[Mureenlased|Mureeni]] neelulõuad.]] [[Fail:Toothed_Oral_and_Pharyngeal_Jaws.tif|pisi|Kirevahvenlase suu- ja neelulõuad. Fotodel on kujutatud Malawi järve suursilm-ahven (''Dimidiochromis compressiceps'')]] '''Neelulõuad''' on [[Loomad|loomariigis]] põhilistest suulõugadest eraldiseisev "teine komplekt" lõugu, mis asuvad looma kurgus ehk [[Neel|neelus]]. Arvatakse, et need on arenenud muundunud lõpusekaartest, sarnaselt sellele, kuidas kujunesid välja ka suulõuad. Kuigi algselt oletati, et need arenesid välja vaid ühel korral,<ref>{{Cite journal|url=https://www.biodiversitylibrary.org/item/25352#page/221/mode/1up|title=Fishes of the Suborder Labroidei (Pisces: Perciformes): Phylogeny, Ecology and Evolutionary Significance|publisher=[[Museum of Comparative Zoology]]|journal=[[Breviora]]|pages=1-19|date=30 June 1982|location=[[Cambridge, Massachusetts]]|issn=0006-9698}}</ref> viitavad tänapäevased morfoloogilised ja [[Geneetika|geneetilised]] analüüsid vähemalt kahele eraldiseisvale [[Põlvnemine|põlvnemisele]].<ref>{{Cite journal|last=Mabuchi|first=Kohji|title=Independent evolution of the specialized pharyngeal jaw apparatus in cichlid and labrid fishes|journal=[[BMC Evolutionary Biology]]|volume=7|issue=1|pages=10|date=2007|last2=Miya|first2=Masaki|last3=Azuma|first3=Yoichiro|last4=Nishida|first4=Mutsumi|doi=10.1186/1471-2148-7-10|pmc=1797158|pmid=17263894|doi-access=free}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Wainwright|first=Peter C.|title=The Evolution of Pharyngognathy: A Phylogenetic and Functional Appraisal of the Pharyngeal Jaw Key Innovation in Labroid Fishes and Beyond|journal=[[Systematic Biology]]|volume=61|issue=6|pages=1001–1027|date=2012|last2=Smith|first2=W. Leo|last3=Price|first3=Samantha A.|last4=Tang|first4=Kevin L.|last5=Sparks|first5=John S.|last6=Ferry|first6=Lara A.|last7=Kuhn|first7=Kristen L.|last8=Eytan|first8=Ron I.|last9=Near|first9=Thomas J.|author-link9=Thomas J. Near|doi=10.1093/sysbio/sys060|issn=1063-5157|jstor=41677996|pmid=22744773|doi-access=free}}</ref> Tuginedes lihas- ja luustikkonna morfoloogia ja hambaehituse seostele, on pakutud, et neelulõugade [[Evolutsioon|evolutsiooni]] peamiseks edasiviivaks jõuks on olnud [[Toitumisviisid|toitumisviis]].<ref>{{Cite journal|last=Grubich|first=Justin|title=Morphological convergence of pharyngeal jaw structure in durophagous perciform fish|journal=[[Biological Journal of the Linnean Society]]|volume=80|issue=1|pages=147–165|date=2003|doi=10.1046/j.1095-8312.2003.00231.x|issn=1095-8312|doi-access=free}}</ref><ref name=":0">{{Cite journal|last=Aguilar-Medrano|first=Rosalía|title=Ecomorphology and evolution of the pharyngeal apparatus of benthic damselfishes (Pomacentridae, subfamily Stegastinae)|journal=[[Marine Biology (journal)|Marine Biology]]|volume=164|issue=1|pages=21|date=January 2017|bibcode=2017MarBi.164...21A|doi=10.1007/s00227-016-3051-3|issn=0025-3162}}</ref> [[Kirevahvenlased|Kirevahvenlastega]] tehtud uuring näitas, et nende neelulõugades võivad toitumisviisi muutuse tõttu tekkida [[morfoloogilised muudatused]] vähem kui kahe aastaga.<ref name=":1">{{Cite journal|url=http://nbn-resolving.de/urn:nbn:de:bsz:352-259674|title=Shaping development through mechanical strain: the transcriptional basis of diet-induced phenotypic plasticity in a cichlid fish|journal=[[Molecular Ecology (journal)|Molecular Ecology]]|volume=22|issue=17|pages=4516–4531|date=2013-08-19|author-link6=Axel Meyer|bibcode=2013MolEc..22.4516G|doi=10.1111/mec.12417|issn=0962-1083|pmid=23952004}}</ref> Kõva koorega saagist toituvatel kaladel olid tugevad lõuad ja purihamba sarnased hambad, mis sobisid vastupidava saagi purustamiseks. Seevastu pehmemast saagist toituvatel kaladel esinesid kitsamad lõuad ja peenikesed kaardus hambad, mis olid mõeldud lihaka saagi tükeldamiseks.<ref name=":0" /> Need kiiresti toimuvad muutused on näide [[Fenotüübiline plastilisus|fenotüübilisest plastilisusest]], mille puhul [[keskkonnategurid]] mõjutavad neelulõugade arengu eest vastutavate geenide avaldumist.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Cite journal|last=Schneider|first=Ralf F.|title=Regulatory gene networks that shape the development of adaptive phenotypic plasticity in a cichlid fish|journal=Molecular Ecology|volume=23|issue=18|pages=4511–4526|date=2014-07-30|last2=Li|first2=Yuanhao|last3=Meyer|first3=Axel|last4=Gunter|first4=Helen M.|bibcode=2014MolEc..23.4511S|doi=10.1111/mec.12851|issn=0962-1083|pmid=25041245|doi-access=free}}</ref> Geneetiliste protsesside uuringud viitavad sellele, et lõualuus olevad retseptorid reageerivad kõva koorega saagi hammustamisest tingitud mehaanilisele pingele, mis käivitab tugevama neelulõugade komplekti moodustumise.<ref name=":2" /> == Kirevahvenlased == Märkimisväärseks näiteks on kirevahvenlaste (''Cichlidae'') sugukonda kuuluvad [[kalad]]. Kirevahvenlaste neelulõuad on saagi töötlemisel muutunud väga spetsiifiliseks, mis on tõenäoliselt aidanud neil kujuneda üheks kõige liigirikkamaks [[Selgroogsed|selgroogsete]] sugukonnaks.<ref>{{Cite journal|last=Hulsey|first=C.D.|title=Micro- and macroevolutionary decoupling of cichlid jaws: A test of Liem's key innovation hypothesis|journal=[[Evolution (journal)|Evolution]]|volume=60|issue=10|pages=2096–2109|year=2006|last2=Garcia de Leon|first2=F.J.|last3=Rodiles-Hernandez|first3=R.|doi=10.1111/j.0014-3820.2006.tb01847.x|pmid=17133866|doi-access=free}}</ref> Hilisemad [[Victoria järv|Victoria järve]] kirevahvenlaste uuringud viitavad aga, et see tunnus võib teiste [[Röövkala|röövkalaliikidega]] konkureerimisel osutuda hoopis puuduseks.<ref>{{Cite journal|last=McGee|first=Matthew D.|title=A pharyngeal jaw evolutionary innovation facilitated extinction in Lake Victoria cichlids|journal=[[Science (journal)|Science]]|volume=350|issue=6264|pages=1077–1079|date=2015-11-27|last2=Borstein|first2=Samuel R.|last3=Neches|first3=Russell Y.|last4=Buescher|first4=Heinz H.|last5=Seehausen|first5=Ole|last6=Wainwright|first6=Peter C.|bibcode=2015Sci...350.1077M|doi=10.1126/science.aab0800|issn=0036-8075|pmid=26612951|doi-access=free}}</ref> == Mureenid == Enamikul neeluhammastega kalaliikidel ei ole väljasirutatavaid neelulõugu. Eriti märkimisväärne erand on mureenide erakordselt liikuvad neelulõuad. See on tõenäoliselt kohastumuslik reaktsioon nende suutmatusele neelata saaki teistele kaladele omasel viisil, luues suuõõnes alarõhu, mis võib olla tingitud nende piiratud [[Ökoloogiline nišš|ökoloogilisest nišist]] (urgudest) või viibimisest [[Eulitoraal|loodetevööndi]] õhu käes.<ref>{{Cite news|last=Fox|first=Alex|url=https://www.smithsonianmag.com/smart-news/extra-set-hidden-jaws-drags-food-down-eels-throat-180978049/|title=To Capture Prey on Land, This Eel Has an Extendable, Extra Jaw Hidden Inside Its Throat|work=[[Smithsonian (magazine)|Smithsonian]]|date=23 June 2021|access-date=28 June 2021}}</ref> Selle asemel hammustab mureen saaki esmalt tavapäraselt oma suulõugadega, püüdes saagi kinni. Kohe pärast seda nihkuvad neelulõuad ettepoole ja hammustavad saaki, et sellest haarata, seejärel need liiguvad tagasi, tõmmates saagi mureeni söögitorru ja võimaldades toidu alla neelata.<ref name="Mehta2007">{{Cite journal|last=Mehta|first=Rita S.|title=Raptorial jaws in the throat help moray eels swallow large prey|journal=[[Nature (journal)|Nature]]|volume=449|issue=7158|pages=79–82|date=2007-09-06|last2=Wainwright|first2=Peter C.|bibcode=2007Natur.449...79M|doi=10.1038/nature06062|pmid=17805293}}</ref> == Popkultuuris == [[Tulnukas (filmisari)|Filmisarja "Tulnukas"]] fantaasiaolendil [[Ksenomorfid|ksenomorfil]] on liikuv siselõug, kuid see kunstiteos loodi enne seda, kui avastati mureeni neelulõugade erakordne liikuvus ja nende ainulaadne roll toitumisel. Kuigi kalade neelulõuad olid juba varem teada, väitis kunstnik [[H. R. Giger|H. R. Giger,]] et ta ei olnud ksenomorfi topeltlõuga disainides "mitte ühtegi looma uurinud".<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2007/09/11/science/11eel.html|title=If the First Bite Doesn't Do It, the Second One Will|work=[[The New York Times]]|date=2007-09-11|access-date=2024-06-16|issn=0362-4331|author-link=Carl Zimmer}}</ref> Mängus "Hungry Shark Evolution" kujutatakse tegelast nimega Big Daddy (Dunkleosteus) neelulõugadega. Mängu "Monster Hunter Rise" lõpuvastasel Thunder Serpent Narwa, tema meessoost teisikul Wind Serpent Ibushil ja olendi erikujul Narwa the Allmotheril on kõigil kurgus neelulõuad. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Cite web|url=https://www.ucdavis.edu/news/alien-jaws-help-moray-eels-feed|title='Alien' Jaws Help Moray Eels Feed|publisher=UC Davis|date=2007-09-05}} * {{Cite web|url=https://www.nsf.gov/news/news_summ.jsp?cntn_id=109985|title=Moray Eels Are Uniquely Equipped to Pack Big Prey Into Their Narrow Bodies|publisher=National Science Foundation}} (Mureeni neelulõugu selgitav artikkel) * {{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=utuxlfvlLEQ|title=Video of a moray eel eating|website=[[YouTube]]|date=6 September 2007|archive-url=https://ghostarchive.org/varchive/youtube/20211221/utuxlfvlLEQ|archive-date=2021-12-21}} [[Kategooria:Kalad]] k5emtnemba2mki65s95j1oc60fbtr1k 1 719259 7200707 2026-07-24T10:05:33Z Ehitaja 63547 Uus lehekülg: '2026. aasta uue raamatukoguseaduse järgi pidavat keskraamatukogud kaduma ning raamatukogude haldamine jääb omavalitsuse tasandile, on öeldud Ilme Sepa lahkumise artiklis - ma pole jõudnud ise teemat uurida. Hea oleks teada, kas see tähendab ka LMKRi uut nimemuutust. --~~~~' 7200707 wikitext text/x-wiki 2026. aasta uue raamatukoguseaduse järgi pidavat keskraamatukogud kaduma ning raamatukogude haldamine jääb omavalitsuse tasandile, on öeldud Ilme Sepa lahkumise artiklis - ma pole jõudnud ise teemat uurida. Hea oleks teada, kas see tähendab ka LMKRi uut nimemuutust. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2026, kell 13:05 (EEST) 31q1ieirdo6qx513i514zc13dy620n5 0 719260 7200708 2026-07-24T10:05:54Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Hõlmine punalehik | värvus = seened | seisund = | pilt = Hõlmine punalehik.jpg | pildi_seletus = '''Hõlmine punalehik''' ''Entoloma undatum'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' |...' 7200708 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hõlmine punalehik | värvus = seened | seisund = | pilt = Hõlmine punalehik.jpg | pildi_seletus = '''Hõlmine punalehik''' ''Entoloma undatum'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = [[Punalehik]] ''Entoloma'' | liik = '''Hõlmine punalehik''' | binaarne = ''Entoloma undatum'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Hõlmine punalehik''' (''Entoloma undatum'') on [[punalehikulised|punalehikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Punalehik|punalehiku]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seened|seene]][[liik (bioloogia)|liik]]. Seenel on õrn spermalõhn. == Välislingid == * {{Elurikkus|146538}} [[Kategooria:Punalehikulised]] jvxqde7ea68fc1clyjwssey0t5svlym 0 719261 7200723 2026-07-24T10:58:59Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Città metropolitana di Torino]] ümbersuunamise [[Torino suurlinnapiirkond]] asemele 7200723 wikitext text/x-wiki #suuna [[Torino suurlinnapiirkond]] gfy28h7sl6lgtv56tpu0too6oioubcq 1 719262 7200725 2026-07-24T10:58:59Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Arutelu:Città metropolitana di Torino]] pealkirja [[Arutelu:Torino suurlinnapiirkond]] alla 7200725 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Torino suurlinnapiirkond]] ldokqxsya7ysl63rgvvsay7qwztl0m5 0 719263 7200729 2026-07-24T11:00:06Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Città metropolitana di Palermo]] ümbersuunamise [[Palermo suurlinnapiirkond]] asemele 7200729 wikitext text/x-wiki #suuna [[Palermo suurlinnapiirkond]] n86b7kedp13is605vvvs3gaqe67rw90 1 719264 7200731 2026-07-24T11:00:06Z Andreas003 7485 Andreas003 teisaldas lehekülje [[Arutelu:Città metropolitana di Palermo]] pealkirja [[Arutelu:Palermo suurlinnapiirkond]] alla 7200731 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Palermo suurlinnapiirkond]] lm5a5zzmya3lrt8tqwmq1x3tghicpx3 0 719265 7200737 2026-07-24T11:16:41Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} [[Pilt:Naumachia van keizer Nero Naumachia Neronis (titel op object) Antieke monumenten (serietitel) Antiquae Urbis Splendor (serietitel) Magesyn der Italiaense gebouwen (serietitel), RP-P-1957-653-93-3.jpg|pisi|''Naumachia'' kujutatud 17. sajandi joonistusel]] '''''Naumachia''''' (otsetõlkes ''merelahing'') oli [[Vana-Rooma]]s toimunud [[merelahing]]u [[lavastus]]. See toimus tavaliselt spetsiaalselt kaevatud basseinis, mida nimetati samuti ''naum...' 7200737 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} [[Pilt:Naumachia van keizer Nero Naumachia Neronis (titel op object) Antieke monumenten (serietitel) Antiquae Urbis Splendor (serietitel) Magesyn der Italiaense gebouwen (serietitel), RP-P-1957-653-93-3.jpg|pisi|''Naumachia'' kujutatud 17. sajandi joonistusel]] '''''Naumachia''''' (otsetõlkes ''merelahing'') oli [[Vana-Rooma]]s toimunud [[merelahing]]u [[lavastus]]. See toimus tavaliselt spetsiaalselt kaevatud basseinis, mida nimetati samuti ''naumachia''‘ks. ==Vaata ka== * [[Meresõda]] * [[Veeturniir]] * [[Vaatemängud Vana-Roomas]] ==Allikad== * F. Coarelli, ''Aedes Fortis Fortunae, Naumachia Augusti, Castra Ravennatium : la [[Via Campana|Via Campana Portuensis]] e alcuni edifici nella Pianta Marmorea Severiana'', ''Ostraka'' 1, 1992, 39–54. * L. Cordischi, ''Note in margine di topografia romana : "Codeta, minor Codeta" e "Naumachia Caesaris'', ''Bullettino della Commissione Acheologica comunale di Roma'', 1999, 100, 53–62. * K. M. Coleman, "Launching into history: aquatic displays in the Early Empire", ''[[The Roman Society|Journal of Roman Studies]]'' 83 (1993), pp. 48–74. * J.-Cl. Golvin, ''L'amphithéâtre romain. Essai sur la théorisation de sa forme et de ses fonctions'', Paris, 1988, 50–51, 59–61. * J.-Cl. Golvin, Ch. Landes, ''Amphithéâtres et gladiateurs'', Paris, 1990, 96. * A. M. Liberati, s. v. "Naumachia Augusti", in E. Steinby (ed.), ''[[Lexicon Topographicum Urbis Romae]]'', III, 1996, 337. *L. Richardson, ''A New Topographical Dictionary of Ancient Rome'', Baltimore-London, 1992, pp. 265–266, 292. * L. Haselberger (dir.), "Mapping Augustan Rome", ''Journal of Roman Archaeology Supplementary Series'' 50 (2002), p. 179. * R. Taylor, "Torrent or trickle? The Aqua Alsietina, the Naumachia Augusti, and the Transtiberim", ''[[American Journal of Archaeology]]'' 101 (1997), pp.&nbsp;465–492. [[Kategooria:Etenduskunstid]] [[Kategooria:Teatri ajalugu]] [[Kategooria:Vana-Rooma kunst]] og0kc7jjfq41mm8sf8x3dpekcqkwh80 0 719266 7200739 2026-07-24T11:17:05Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Naumachia]] 7200739 wikitext text/x-wiki #suuna [[Naumachia]] r8p7rwey7bw8q0d0rsnik2uvi118uv1 102 719267 7200745 2026-07-24T11:26:43Z Toimiku Tõlkija 231703 Toimiku Tõlkija teisaldas lehekülje [[Mustand:Neelulõuad]] pealkirja [[Neelulõuad]] alla 7200745 wikitext text/x-wiki #suuna [[Neelulõuad]] t9pwjxsgmdpkncfy6070mofbxymtzwc 102 719268 7200756 2026-07-24T11:31:50Z Toimiku Tõlkija 231703 Toimiku Tõlkija teisaldas lehekülje [[Mustand:Putney tõukaja]] pealkirja [[Putney tõukaja]] alla 7200756 wikitext text/x-wiki #suuna [[Putney tõukaja]] pjfw6z3viniohq6olm4p4cvz8kdh5cc